Brüssel,7.3.2019

COM(2019) 122 final

2019/0067(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Ühenduse vahelise tsiviillennunduse ohutuse reguleerimise alase koostöö lepinguga asutatud kahepoolses järelevalvenõukogus seoses 4. lisa lisamisega kõnealusesse koostöölepingusse


SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid (USA) allkirjastasid 2008. aastal tsiviillennunduse ohutuse reguleerimise alase koostöö lepingu (edaspidi „leping“). 1. mail 2011 jõustunud lepingu kohaldamisala hõlmas esialgu vaid lennukõlblikkust ja keskkonnakõlblikkuse kontrolli, lennundustoodetele antud kinnitusi ja järelevalvet nende üle ning hooldusüksustele antud kinnitusi ja järelevalvet nende üle. Hiljem laiendati lepingu kohaldamisala nii, et see hõlmas ka töötajatele lubade väljaandmist, töötajate koolitamist, õhusõidukite käitamist ning lennuliiklusteenuseid ja lennuliikluse korraldamist 1 . Kohaldamisala laiendati lepingu muudatusega, mis allkirjastati 13. detsembril 2017 ja mida kohaldatakse ajutiselt alates sellest kuupäevast.

Võttes arvesse lepingu laiendatud kohaldamisala, töötas komisjon, keda abistas Euroopa Liidu Lennundusohutusamet (EASA), koostöös Ameerika Ühendriikide Föderaalse Lennuametiga (FAA) välja lepingu uue, 4. lisa, milles käsitletakse lennutreeningseadmete (FSTD) kontrollimist, et vähendada liidus ja USAs ülearuse järelevalve teostamist lennutreeningseadmete üle.

Uue kavandatava FSTD-lisa kohaldamisala hõlmab lennukeid jäljendavate lennu täisimitaatorite (Full Flight Simulators, FFS) korduvhindamist.

Ameerika Ühendriikides on praegu 131 kehtiva EASA sertifikaadiga lennu täisimitaatorit ja Euroopa Liidu liikmesriikides 34 kehtiva FAA sertifikaadiga lennu täisimitaatorit (Ühendkuningriigis 17, Madalmaades 3, Prantsusmaal 13 ja Taanis 1). Kõigil neil seadmetel on topeltsertifikaadid – USAs asuvatele seadmetele on välja antud nii EASA kui ka FAA sertifikaat ning ELi liikmesriikides asuvatel seadmetel on lisaks FAA sertifikaadile ka liikmesriigi lennuameti või teatavatel juhtudel EASA välja antud sertifikaat.

Sertifikaadi kehtivuse säilitamiseks tuleb iga lennuimitaatorit korrapäraste ajavahemike järel uuesti hinnata. Seega hinnatakse iga seadet kaks korda, millega kaasnevad tarbetu halduskoormus ja teistkordse hindamise täiendavad kulud ning lüheneb aeg, mille jooksul seadet saab pilootide koolitamiseks kasutada. Näiteks 2017. aastal korraldas EASA korduvhindamise 132-le Ameerika Ühendriikides asuvale lennu täisimitaatorile (FFS). FAA tegi 2017. aastal korduvhindamise 34-le ELi liikmesriikides asuvale lennu täisimitaatorile. Sel ajal kui ametiasutused hindamist läbi viivad, ei ole seadet võimalik koolitamiseks kasutada.

Uus kavandatav FSTD-lisa muudab korduvhindamiste tegemise lihtsamaks. EASA usaldab USAs asuvate seadmete korduvhindamise FAA-le ning FAA usaldab ELi liikmesriikides asuvate seadmete korduvhindamise kas liikmesriikide lennuametitele või teatavatel juhtudel EASA-le. See võimaldab vältida auditite dubleerimist, vähendab EASA, FAA ja lennundussektori kulusid ning muudab nende tegevuse tulemuslikumaks. FAA hinnangul esitas ta ELi liikmesriikides asuvate lennu täisimitaatorite (FFS) käitajatele 2017. aastal ligikaudu 170 000 USA dollari eest arveid, et katta Euroopas toiminud kohapealse korduvhindamisega seotud kulud. EL on USAs asuvate seadmete korduvhindamisega seotud reisikulude katmiseks küsinud sealsetelt lennu täisimitaatorite (FFS) käitajatelt 2017. aastal rohkem kui 1,1 miljonit eurot (lisaks USAs kohapealseks hindamiseks kulunud töötundide maksumusele).

Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

ELi ja USA koostöö lennuohutuse valdkonnas on osa Euroopa lennundusstrateegiast. Uus kavandatav FSTD-lisa on kooskõlas ELi ja USA vahelise tsiviillennunduse ohutuse reguleerimise alase koostöö lepingu üldiste eesmärkidega tagada tsiviillennundusohutuse kõrge tase kogu maailmas ning viia liigsest regulatiivsest järelevalvest tulenev majanduslik koormus lennundussektori ja ettevõtjate jaoks miinimumini.

Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Lepingu ülesanne on täita liidu lennundusalase välispoliitika põhieesmärk ning sellega soodustatakse lennundustoodetega kauplemist ja nendesse investeerimist. Uus FSTD-lisa on kooskõlas liidu üldise lennunduspoliitikaga, edendab sertifikaatide ja tehniliste järelduste vastastikust tunnustamist liidu ja tema peamiste rahvusvaheliste partnerite vahel ning aitab tõhusamalt kasutada ELi ja liikmesriikide tasandil kättesaadavaid ressursse.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise leping, eriti selle artikli 100 lõige 2 koostoimes artikli 218 lõikega 9.    Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ei kohaldata.

Proportsionaalsus

Ei kohaldata.

Vahendi valik

Uue lisa lisamine lepingule on kõige tõhusam vahend selleks, et vastastikku tunnustada lennutreeningseadmete (Flight Simulation Training Devices, FSTD) nõuetele vastavuse järeldusi ja asjakohaseid dokumente.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei kohaldata.

Konsulteerimine sidusrühmadega

ELi liikmesriigid, kus asuvad FAA sertifitseeritud lennuimitaatorid, on osalenud EASA ja FAA poolt 2013. aastal korraldatud usalduse suurendamise protsessis, mille eesmärk oli ette valmistada kõnealuse uue lisa väljatöötamist.

Lisaks teavitas komisjon ELi liikmesriike uue FSTD-lisa väljatöötamisest nõukogu lennunduse töörühmas, esitades aruandeid lepingu alusel loodud kahepoolses järelevalvenõukogus uue lisa üle peetud arutelude kohta (milles kutsutakse osalema ka ELi liikmesriike) ja valmistades ette nõukogu otsust (EL) 2018/61, millega lepingu kohaldamisala laiendatakse nii, et see hõlmab muu hulgas ka töötajatele lubade väljaandmist ning nende koolitamist.

   Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Euroopa Komisjoni abistas uue FSTD-lisa väljatöötamisel EASA. EASA ja FAA võrdlesid lennutreeningseadmete (FSTD) sertifitseerimist reguleerivaid nõudeid ELis ja USAs. See 2014. aastal lõpule viidud võrdlus võimaldas kindlaks teha ka ELi ja USA süsteemide regulatiivsed erinevused, mille puhul kehtivad nn eritingimused, mis on sätestatud kavandatavas FSTD-lisas.

EASA koostas ka FAA riiklikku lennuimitaatorite programmi käsitleva hinnangu, et luua usaldus USA lennuimitaatorite suhtes kohaldatava järelevalvesüsteemi suhtes. EASA külastas hinnangu koostamisel ka riikliku lennuimitaatorite programmi (NSP) bürood Atlantas 2013. aasta augustis ning tutvus märkustega, mille büroo oli teinud Dallases ja Miamis asuvate EASA sertifitseeritud lennuimitaatorite hindamise käigus vastavalt 2013. aasta novembris ja 2013. aasta detsembris. Hinnangu andmisel piirduti lennukeid jäljendavate lennu täisimitaatorite (FFS) korduvhindamisega, mis on kooskõlas kavandatava FSTD-lisa kohaldamisalaga.

2. juulil 2014 teatasid EASA ja FAA lepingu alusel loodud kahepoolsele järelevalvenõukogule, et nii regulatiivne võrdlus kui ka usalduse suurendamise meetmed on edukalt lõpule viidud. Sellega olid uue FSTD-lisa väljatöötamist ettevalmistavad tehnilised tööd lõpule viidud.

Mõjuhinnang

Ei kohaldata.

Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei kohaldata.

Põhiõigused

Ei kohaldata.

4.MÕJU EELARVELE

Mõju ELi eelarvele puudub.

5.MUU TEAVE

Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

ELis koordineerib uue FSTD-lisa rakendamist EASA. Üksikasjalik rakenduskord määratakse kindlaks lennuimitaatorite rakendamise korras (Simulator Implementation Procedures, SIP), mille lõpliku väljakujundamisega tehnilised asutused EASA ja FAA praegu tegelevad (dokument peaks valmima uue FSTD-lisa vastuvõtmise ajaks).

FSTD-lisa rakendamise üle teostab järelevalvet eelkõige FSTD järelevalvenõukogu, kes annab aru lepingu alusel loodud kahepoolsele järelevalvenõukogule. FSTD järelevalvenõukogu esitab kahepoolsele järelevalvenõukogule korrapäraselt aruandeid.

Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ei kohaldata.

Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

1. jagu „Eesmärk ja kohaldamisala“

Selles jaos tutvustatakse FSTD-lisa kohaldamisala ja eesmärki, milleks on lennutreeningseadmete (FSTD) nõuetele vastavuse järelduste ja dokumentide vastastikune tunnustamine ning tehnilise abi andmine lennu täisimitaatori (FFS) korduvhindamiseks ja kvalifitseerimiseks.

Lisa kohaldamisala hõlmab lennukeid jäljendava ning FAA ja EASA või ELi liikmesriigi lennuameti sertifikaati omava lennu täisimitaatori (FFS) korduvhindamist ja asjaomase sertifikaadi kehtivuse pikendamist.

2. jagu „Mõisted“

Selles jaos määratakse kindlaks FSTD-lisas sageli kasutatavad tehnilised mõisted.

3. jagu „Ühine kooskõlastusorgan“

Selle jaoga luuakse FSTD järelevalvenõukogu, mis annab aru kahepoolsele järelevalvenõukogule ja vastutab FSTD-lisa tulemusliku rakendamise eest. FSTD järelevalvenõukogu juhivad ühiselt EASA ja FAA lennundusstandardite direktorid. FSTD järelevalvenõukogu peamised ülesanded on järgmised:

a) lennuimitaatorite rakendamise korra väljatöötamine, heakskiitmine ja läbivaatamine;

b) asjakohaseid ohutusküsimusi käsitleva teabe vastastikune jagamine ja tegevuskavade koostamine nende lahendamiseks;

c) FSTD-lisa järjekindla rakendamise tagamine;

d) teabe vahetamine selliste eeskirjade kavandamise ja käimasoleva koostamise kohta, mis võivad mõjutada FSTD-lisa alust ja kohaldamisala;

teabe jagamine lepinguosaliste lennutreeningseadmete kvalifitseerimise süsteemide selliste oluliste muudatuste kohta, mis võivad mõjutada FSTD-lisa alust ja kohaldamisala;

f) selliste tehniliste küsimuste lahendamine, mis kuuluvad tehniliste asutuste ja lennuametite pädevusse ning mida ei ole võimalik lahendada madalamal tasemel, ja

g) FSTD-lisa muutmise ettepanekute esitamine kahepoolsele järelevalvenõukogule.

4. jagu „Rakendamine“

Selles jaos on esitatud üksikasjalikud tingimused lepinguosaliste hindamisaruannete vastastikuseks tunnustamiseks ning lennu täisimitaatorite (FFS) jätkuvaks kvalifitseerimiseks FAA ja EASA poolt vastavalt käesolevale lepingule. Liikmesriikide lennuametid (või teatavatel juhtudel EASA) hindavad ELis asuvaid seadmeid FAA nimel ja FAA hindab USAs asuvaid seadmeid EASA nimel.

Kõnealuse jao sätted hõlmavad ka hindamisaruandesse märgitud puuduste suhtes võetavaid järelmeetmeid, tehnilise abi andmist erihindamiste läbiviimisel või andmete ja teabe esitamist taotluse korral ning sellise õigusnormide, protseduuride, poliitikasuundumuste ja standardite muutmist käsitleva teabe vahetamist, mis võib mõjutada FSTD-lisa täitmise alust.

5. jagu „Teabevahetus ja koostöö“

See jagu sisaldab sätteid FAA, EASA ja vajaduse korral liikmesriikide lennuametite vahel toimuva teabevahetuse ja koostöö kohta. 5. jagu hõlmab ka sätteid FSTD-lisa mitmesuguste tehniliste aspektide käsitlemiseks määratud kontaktpunktide kohta ning teavet lennu täisimitaatorite (FFS) suhtes kehtestatud erandite kohta.

6. jagu „Kvalifikatsiooninõuded nõuetele vastavuse järelduste tunnustamiseks“

See jagu sisaldab põhinõudeid, mida ametiasutused peavad kohaldama lennutreeningseadmete (FSTD) üle teostatava regulatiivse järelevalve süsteemi tulemuslikkuse, selle õigusliku ja reguleeriva struktuuri ning asjaomaste vahendite, koolitusprogrammide, dokumentide ja andmete, samuti asutusesisese tegevuspoliitika, menetluste ja kvaliteedisüsteemide suhtes.

Muu hulgas sisaldab kõnealune jagu ka sätteid, milles käsitletakse eespool nimetatud süsteemide tulemuslikkuse esialgset ja jätkuvat tõendamist, sealhulgas lepinguosaliste osalemist üksteise kvaliteediauditites ja standardimistegevuses, kvaliteedi- ja standardimisaruannete vahetamist ning muud asjakohast teavet, mis võib olla vajalik selleks, et säilitada lepinguosaliste jätkuv usaldus üksteise süsteemide vastu.

Oluline on rõhutada, et FAA nimel võivad lennu täisimitaatorit hinnata kõikide ELi liikmesriikide ametiasutused, kes vastavad lisas kehtestatud nõuetele. EASA peab jälgima nende nõuetelevastavust oma tavapärase standardimistegevuse käigus.

7. jagu „Uurimis- ja täitemeetmed“

See jagu sisaldab sätteid, milles käsitletakse nõuetele mittevastavuse uurimisel ja täitemeetmete võtmisel tehtavat koostööd. Vastavalt lepingule on mõlemal lepinguosalisel õigus võtta täitemeetmeid selliste lennutreeningseadmete (FSTD) käitajate suhtes, kellel on FAA või EASA heakskiit.

8. jagu „Üleminekusätted“

See jagu sisaldab sätteid, millega määratakse kindlaks, kuidas praegu EASA otsese järelevalve alla kuuluvad lennu täisimitaatorid (FFS) antakse FAA järelevalve alla ja kuidas praegu FFA otsese järelevalve alla kuuluvad lennu täisimitaatorid (FFS) antakse ELi liikmesriikide riiklike lennundusasutuste järelevalve alla. Praegu asuvad FAA sertifitseeritud lennu täisimitaatorid (FFS) neljas ELi liikmesriigis – Ühendkuningriigis, Taanis, Prantsusmaal ja Madalmaades.

Üleandmine, mis peab toimuma 18 kuu jooksul alates FSTD-lisa jõustumise kuupäevast, tuleb kooskõlastada seadmete korduvhindamise kuupäevadega.

9. jagu „Lõivud“

Seadmete korduvhindamise suhtes kehtestatud lõive kohaldatakse vastavalt lepingu artiklile 14 ja kooskõlas kohaldatavate regulatiivnõuetega, milleks ELi puhul on komisjoni 27. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 319/2014, milles käsitletakse Euroopa Lennundusohutusametile makstavaid lõive ja tasusid.

1. liide „Eritingimused“

See liide sisaldab ELi eritingimusi, mida kohaldatakse USAs asuvate lennu täisimitaatorite (FFS) suhtes, ning FAA eritingimusi, mida kohaldatakse ELis asuvate lennu täisimitaatorite (FFS) suhtes.

Need eritingimused on täiendavad regulatiivnõuded, mille täitmist tuleb hindamise käigus kontrollida, et võtta arvesse ELi ja USA poolt lennuimitaatorite suhtes kohaldatavate reguleerimissüsteemide erinevusi.

ELi puhul kontrollivad FAA eritingimuste täitmist nende liikmesriikide ametiasutused, kus asuvad FAA sertifitseeritud seadmed, või teatavatel juhtudel EASA, juhul kui asjaomane ELis asuv lennu täisimitaator on tema järelevalve all. Eritingimuste kontrollimise tulemused kantakse eritingimuste aruandesse, mille ametiasutus koostab pärast asjakohast hindamist.

2. liide „Lennuametite võetavad meetmed“

See liide sisaldab konkreetseid meetmeid, mida ELi liikmesriikide lennuametid võtavad seoses lennu täisimitaatori (FFS) korduvhindamisega FAA nimel. Liide sisaldab korduvhindamise ajakava, hindamise läbiviimiseks tehtavaid ettevalmistusi ning hindamist ja selle järelmeetmeid, mis muu hulgas hõlmavad FAA-le edastatava hindamisaruande ja eritingimuste aruande ettevalmistamist.

2019/0067 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Ühenduse vahelise tsiviillennunduse ohutuse reguleerimise alase koostöö lepinguga asutatud kahepoolses järelevalvenõukogus seoses 4. lisa lisamisega kõnealusesse koostöölepingusse

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

 

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Ühenduse vaheline tsiviillennunduse ohutuse reguleerimise alane koostöö leping (edaspidi „leping“) jõustus 1. mail 2011 2 .

(2)Lepingu üks peamisi eesmärke on parandada Euroopa ja Ameerika Ühendriikide pikaajalist koostöösuhet, et tagada tsiviillennundusohutuse kõrge tase kogu maailmas ning viia liigsest regulatiivsest järelevalvest tulenevad majandustõkked lennundussektori ja ettevõtjate jaoks miinimumini.

(3)Lepingu muudatusega 1 3 laiendatakse lepingu artikli 2 punkti B kohaldamisala nii, et see hõlmaks ka töötajatele lubade andmist ja nende koolitamist.

(4)Lepingu artiklis 5 (muudetud) on sätestatud lepingu uute lisade väljatöötamine lepingu kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes.

(5)Mõlemad tehnilised asutused, st ELi puhul Euroopa Lennundusohutusamet ja USA puhul Föderaalne Lennuamet, on teinud kahepoolsele järelevalvenõukogule ettepaneku võtta vastu otsus, millega kehtestatakse lepingu uus 4. lisa, mis hõlmab lennutreeningseadmete (FSTD) nõuetele vastavuse järelduste ja dokumentide vastastikust tunnustamist.

(6)Uue lisa kehtestamine aitab vähendada nii mõlema tehnilise asutuse kui ka lennundussektori (FSTD-de käitajad) kulusid ning lennuettevõtjad saavad kasu sellest, et nende pilootidel on parem juurdepääs lennutreeningseadmetele (FSTD).

(7)Lepingu artikli 19 punktis C on sätestatud, et uued lisad jõustuvad lepingu artikli 3 kohaselt loodud kahepoolse järelevalvenõukogu otsusega.

(8)Uus lennutreeningseadmeid käsitlev 4. lisa tuleks Euroopa Liidu nimel heaks kiita.

(9)Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsuse 2011/719/EL (Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Ühenduse vahelise tsiviillennunduse ohutuse reguleerimise alase koostöö lepingu sõlmimise kohta) artikli 4 lõikes 3 on sätestatud, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikele 9 kujundab nõukogu komisjoni ettepaneku alusel kvalifitseeritud häälteenamusega seisukoha, mille liit võtab kahepoolses järelevalvenõukogus täiendavate lisade vastuvõtmise suhtes kooskõlas lepingu artikli 3 punkti C alapunktiga 7 ja artikli 19 punktiga C,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Ühenduse vahelise tsiviillennunduse ohutuse reguleerimise alase koostöö lepingu artiklite 3 ja 19 kohaselt kahepoolses järelevalvenõukogus Euroopa Liidu võetav seisukoht, milles käsitletakse kahepoolses järelevalvenõukogus vastuvõetavat otsust lepingu 4. lisa vastuvõtmise kohta, põhineb käesolevale otsusele lisatud kahepoolse järelevalvenõukogu otsuse 0011 eelnõul.

Artikkel 2

Käesolevaga volitatakse liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi lennundusdirektorit, kes on kahepoolse järelevalvenõukogu kaasesimees ja liidu esindaja, alla kirjutama kahepoolse järelevalvenõukogu otsusele 0011.

Artikkel 3

Pärast kahepoolse järelevalvenõukogu otsuse vastuvõtmist avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.

Brüssel,

   Nõukogu nimel

   eesistuja

(1)    Nõukogu 21. märtsi 2017. aasta otsus (EL) 2018/61.
(2)    ELT L 291, 9.11.2011, lk 3–44.
(3)    ELT L 11, 16.1.2018, lk 3–5.

Brüssel,7.3.2019

COM(2019) 122 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Ühenduse vahelise tsiviillennunduse ohutuse reguleerimise alase koostöö lepinguga asutatud kahepoolses järelevalvenõukogus seoses 4. lisa lisamisega kõnealusesse koostöölepingusse


AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE JA EUROOPA LIIDU

VAHELISE

TSIVIILLENNUNDUSE OHUTUSE

REGULEERIMISE ALASE

KOOSTÖÖ LEPINGU

KAHEPOOLSE JÄRELEVALVENÕUKOGU

OTSUSE PROTOKOLL

OTSUS 0011

Võttes arvesse, et Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise tsiviillennunduse ohutuse reguleerimise alase koostöö lepingu (edaspidi „leping“) muudatusega 1 laiendatakse lepingu artikli 2 punkti B kohaldamisala nii, et see hõlmaks muu hulgas ka töötajatele lubade andmist ja nende koolitamist;

võttes samuti arvesse, et lepingu (muudetud) artikliga 5 on ette nähtud, et lepingu kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes töötatakse välja uued lisad, mis seejärel jõustatakse vastavalt artikli 19 punktile C kõnealuse lepingu artikli 3 alusel asutatud kahepoolse järelevalvenõukogu otsusega,

teeb kahepoolne järelevalvenõukogu järgmise otsuse:

1.võtta vastu lepingu 4. lisa („Lennutreeningseadmed“), mis on lisatud käesolevale otsusele.

2.Lepingu 4. lisa („Lennutreeningseadmed“) jõustub viimase allkirja andmise kuupäeval, mis on esitatud allpool.

Kahepoolse järelevalvenõukogu nimel:

FÖDERAALNE LENNUAMET

TRANSPORDIMINISTEERIUM

AMEERIKA ÜHENDRIIGID

EUROOPA KOMISJON

EUROOPA LIIT

Allkiri:

Allkiri:

AMETINIMETUS:

lennundusohutusüksuse juht

AMETINIMETUS:

lennundusdirektor

Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraat

KUUPÄEV:

KUUPÄEV:

KOHT:

Washington

KOHT:

Brüssel, Belgia


Brüssel,7.3.2019

COM(2019) 122 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS


seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Ühenduse vahelise tsiviillennunduse ohutuse reguleerimise alase koostöö lepinguga asutatud kahepoolses järelevalvenõukogus seoses 4. lisa lisamisega kõnealusesse koostöölepingusse


4. LISA

LENNUTREENINGSEADMED

1.EESMÄRK JA KOHALDAMISALA

1.1.Lepinguosalised on hinnanud üksteise standardeid, eeskirju, tavasid ja protseduure, mida kohaldatakse lennutegevust jäljendavate lennu täisimitaatorite (Full Flight Simulators, FFS) korduvhindamise ja kvalifikatsiooni kehtivuse pikendamise suhtes, ning leidnud, et need on teise lepinguosalise kinnituste ja järelduste tunnustamiseks piisavalt ühilduvad. Käesolev lisa hõlmab lennu täisimitaatorite (FFS) korduvhindamise ja kvalifitseerimisega seotud nõuetele vastavuse järelduste ning dokumentide vastastikust tunnustamist ja sellekohase tehnilise abi andmist. Ühtegi käesoleva lisa sätet ei tõlgendata nii, et see piirakse lepinguosalise pädevust tegutseda kooskõlas lepingu artikliga 15.

1.2.Käesoleva lisa kohaldamisala hõlmab selliste lennukeid jäljendavate C-, CG-, D- ja DG-taseme lennu täisimitaatorite (FFS) korduvhindamist ja kvalifikatsiooni kehtivuse pikendamist, mille on kvalifitseerinud Föderaalne Lennuamet (FAA), Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) või vajaduse korral liikmesriigi lennuamet. Käesoleva lisa kohaldamisala võib laiendada, muutes käesolevat lisa vastavalt kahepoolse järelevalvenõukogu otsusele, mis on vastu võetud kooskõlas lepingu artikli 19 punktiga B.

1.3.Käesoleva lisa kohaldamisala laiendatakse pärast seda, kui tehnilised asutused on võtnud vajalikke meetmeid usalduse suurendamiseks.

1.4.Käesolev lisa ei hõlma lennutreeningseadmeid (Flight Simulation Training Devices, FSTD), mis asuvad väljaspool lepingu artiklis 12 sätestatud kohaldamisala.

2.MÕISTED

2.1.Käesolevas lisas kasutatakse lisaks lepingus sisalduvatele mõistetele järgmisi mõisteid:

(a)„lennu täisimitaatori (FFS) kvalifikatsioonitase“ –

FFSi nõuetele vastavuse tase, mis põhineb asjaomase FFSi tehnilise suutlikkuse võrdlemisel kohaldatavates nõuetes sätestatud tehniliste hindamiskriteeriumidega. Lennu täisimitaatorid (FFS) liigitatakse A-, B-, C- ja D-kategooriasse. Lisaks võivad teatavad ELi kvalifitseeritud seadmed omada seniste õiguste alusel AG-, BG-, CG- või DG-kvalifikatsioonitaset.

(b)„järeldus“ — sellise kontrolli tulemus, mille eesmärk on kindlaks teha, kas lennutreeningseade (FSTD) vastab kohaldatavatele nõuetele või mitte ja mille põhjal FAA, EASA või vajaduse korral liikmesriigi lennuamet koostab kontrolli tulemusi või nõuetele mittevastavusi kajastava hindamisaruande;

(c)„lennutreeningseade (FSTD)“ –

(I)Euroopa Liidu puhul treeningseade, mis on lennukite puhul lennu täisimitaator (FFS), lennuelementide imitaator (Flight Training Device, FTD), lennuimitaator (Flight and Navigation Procedures Trainer, FNPT) või instrumentaallennu algtreeningseade (Basic Instrument Training Device, BITD).

(II)Ameerika Ühendriikide puhul treeningseade, mis on lennukite puhul lennu täisimitaator (FFS) või lennuelementide imitaator (FTD);

(d)„lennu täisimitaator (FFS)“ – õhusõiduki tüübi, mudeli või sarja piloodikabiini täismõõtmetes makett, mis hõlmab kõiki seadmeid ja arvutiprogramme, mida on vaja õhusõiduki jäljendamiseks maa peal ja lennutegevuses, piloodikabiinist väljavaadet imiteerivat visuaalsüsteemi ja koormusi tekitavat liikursüsteemi;

(e)„lennutreeningseadme hindamine“ – lennutreeningseadme (FSTD) võrdlemine selle eri tasemete suhtes kehtestatud tehniliste kriteeriumidega, mille alusel antakse välja asjaomase lennutreeningseadme (FSTD) kvalifikatsioon;

(f)„lennutreeningseadme (FSTD) käitaja“ – organisatsioon, kelle ülesanne on esitada otse EASA-le või vajaduse korral lennuametile taotlus konkreetse lennutreeningseadme (FSTD) kvalifikatsiooni kindlaksmääramiseks ja selle kehtivuse pikendamiseks ning kes peab vastama määruse (EL) nr 1178/2011 ORA-osa nõuetele;

(g) „lennutreeningseadme (FSTD) sponsor“ – organisatsioon, kes kelle ülesanne on esitada otse EASA-le või vajaduse korral lennuametile taotlus teatava lennutreeningseadme (FSTD) kvalifikatsiooni kindlaksmääramiseks ning selle kehtivuse pikendamiseks ning kes peab vastama Ameerika Ühendriikide föderaaleeskirjade koodeksi 14. peatüki osa 60 (edaspidi „60. osa“) nõuetele;

(h)„senised õigused“ –

(I)Ameerika Ühendriikide puhul lennutreeningseadme (FSTD) käitaja või sponsori õigus säilitada varasema nõuandva ringkirja alusel määratud kvalifikatsioonitase.

(II)Euroopa Liidu puhul lennutreeningseadme (FSTD) käitaja või sponsori õigus säilitada varasemate õigusaktide alusel määratud kvalifikatsioonitase. Lisaks tähendab see, et lennutreeningseadme (FSTD) kasutajal on õigus nõuda varasemate õigusaktide alusel korraldatud koolituste, eksamite ja kontrollide käigus saadud kogemuse või kvalifikatsiooni arvessevõtmist;

(i)„üldine lennutreeningseadmete katsetamise juhend (Master Qualification Test Guide, MQTG)“ – ametiasutuse poolt heaks kiidetud katsetamisjuhend (QTG), mis sisaldab kõiki FAA, EASA või vajaduse korral liikmesriigi lennuameti korraldatud katsete tulemusi. Üldist lennutreeningseadmete katsetamise juhendit (MQTG) kasutatakse abimaterjalina tulevaste hinnangute andmisel;

(j)„lennutreeningseadmete katsetamise juhend (Qualification Test Guide, MQTG)“ – dokument, mille eesmärk on tõendada, et lennutreeningseadme (FSTD) lennu- ja juhitavusomadused vastavad ettenähtud piires simuleerimisel õhusõiduki omadele ning täidetud on kõik kohaldatavad nõuded;

(k)„eritingimused“ – nõuded, mis on kummagi lepinguosalise lennu täisimitaatorite (FFS) hindamise ja kvalifitseerimise regulatiivseid süsteeme võrreldes on üksteisest erinevad ning piisavalt olulised, et neid käesolevas lisas arvesse võtta.

3.ÜHINE KOOSKÕLASTUSORGAN

3.1.Koosseis

3.1.1.Käesolevaga luuakse ühine kooskõlastusorgan, s.o FSTD järelevalvenõukogu (FOB), mis on aruandekohustuslik kahepoolse järelevalvenõukogu ees ning mida juhivad ühiselt EASA ja FAA lennundusstandardite direktorid. FSTD järelevalvenõukogu koosseisu kuuluvad mõlema tehnilise asutuse FSTD asjatundjad.

3.1.2.Ühine juhtkond võib kutsuda FSTD järelevalvenõukogusse täiendavaid osalejaid, et hõlbustada käesoleva lisa eesmärkide täitmist.

3.2.Volitused

3.2.1.FSTD järelevalvenõukogu tuleb kokku vähemalt kord aastas, et tagada käesoleva lisa tulemuslik toimimine ja kohaldamine. FSTD järelevalvenõukogu ülesanded on järgmised:

(a)lennuimitaatorite (FFS) hindamise ja kvalifitseerimise tehnilise rakendamise korra (TIP-S) väljatöötamine, heakskiitmine ja läbivaatamine, sealhulgas koostöö, abistamine, teabevahetus ning usaldust suurendavate meetmete jätkuv kohaldamine käesoleva lisaga hõlmatud protsesside puhul;

(b)asjakohaseid ohutusküsimusi käsitleva teabe vastastikune jagamine ja tegevuskavade koostamine nende lahendamiseks;

(c)käesoleva lisa järjekindla rakendamise tagamine;

(d)teabe vahetamine selliste eeskirjade kavandamise ja käimasoleva koostamise kohta, mis võivad mõjutada käesoleva lisa alust ja kohaldamisala;

(e)teabe jagamine lepinguosaliste lennutreeningseadmete (FSTD) kvalifitseerimise süsteemide selliste oluliste muudatuste kohta, mis võivad mõjutada käesoleva lisa alust ja kohaldamisala;

(f)selliste tehniliste küsimuste lahendamine, mis kuuluvad tehniliste asutuste ja lennuametite pädevusse ja mida ei ole võimalik lahendada madalamal tasemel, ning

(g)käesoleva lisa muutmise ettepanekute esitamine kahepoolsele järelevalvenõukogule.

3.2.2.FSTD järelevalvenõukogu teavitab lahendamata küsimustest kahepoolset järelevalvenõukogu ning tagab käesolevat lisa käsitlevate kahepoolse järelevalvenõukogu otsuste rakendamise.

4.RAKENDAMINE

4.1.Tehnilised asutused koostavad järelevalve eesmärgil üldise nimekirja lennu täisimitaatoritest (FFS), mille kvalifitseerimine kuulub käesoleva lisa kohaldamisalasse. Üldnimekirja koostamise ja pidamise protseduurid täpsustatakse TIP-Sis.

4.2.FAA kvalifikatsiooni pikendamine

4.2.1.Lepinguosalised lepivad kokku, et sellise lennu täisimitaatori (FFS) puhul,

(a)millel on ELis kohaldatava kvalifitseerimisaluse kohaselt välja antud kehtiv kvalifikatsioon ja

(b)mis vastab käesolevas lisas sätestatud tingimustele, sealhulgas 1. liite kohastele FAA eritingimustele, olenemata sellest, kas asjaomase lennu täisimitaatori (FFS) sertifikaadi omaniku suhtes kohaldatakse 60. osa nõudeid või mitte,

loetakse pärast EASA või vajaduse korral liikmesriigi lennuameti väljastatud hindamis- ja eritingimuste aruannete kättesaamist, läbivaatamist ja heakskiitmist täidetuks kõik FAA kvalifikatsiooni pikendamiseks vajalikud tehnilised nõuded.

4.2.2.Pädev lennuamet, kes teostab käesoleva lisaga hõlmatud lennu täisimitaatori (FFS) korduvhindamist, viib läbi käesoleva lisa 2. liites kindlaksmääratud toimingud.

4.3.EASA kvalifikatsiooni pikendamine

4.3.1.Lepinguosalised lepivad kokku, et lennu täisimitaatori (FFS) puhul,

(a)millele FAA on USAs kohaldatava kvalifitseerimisaluse kohaselt välja andnud kehtiva kvalifikatsiooni ja

(b)mis vastab käesolevas lisas sätestatud tingimustele, sealhulgas 1. liite kohastele ELi eritingimustele, olenemata sellest, kas asjaomase lennutreeningseadme (FSTD) sertifikaadi omaniku suhtes kohaldatakse ORA-osa kohaseid nõudeid või mitte,

loetakse pärast FAA väljastatud hindamis- ja eritingimuste aruannete kättesaamist, läbivaatamist ja heakskiitmist täidetuks kõik EASA kvalifikatsiooni pikendamiseks vajalikud tehnilised nõuded.

4.4.Hindamisaruannete vastastikune tunnustamine

4.4.1.Kui käesoleva lisa tingimustest ei tulene teisiti, lepivad lepinguosalised kokku, et tehnilised asutused ja vajaduse korral lennuametid esitavad teise lepinguosalise tehnilisele asutusele lennu täisimitaatorite (FFS) korduvhindamist ja eritingimusi käsitlevaid aruandeid. Need aruanded peavad sisaldama selliseid järeldusi ELi ja USA asjakohastele nõuetele vastavuse kohta, mille alusel on võimalik asjaomane lennu täisimitaator (FFS) vastavalt vajadusele kas kvalifitseerida või selle kvalifikatsiooni pikendada.

4.5.Hindamisaruannetes esitatud järelduste suhtes võetavad järelmeetmed

4.5.1.Lennutreeningseadme (FSTD) käitaja või sponsor kõrvaldab järeldustega seotud probleemid koostöös hindamise korraldanud tehnilise asutuse või lennuametiga, välja arvatud juhul, kui asjaomane tehniline asutus on TIP-Sis kindlaksmääratud juhtudel ette näinud teistsuguse korralduse. Kui selleks, et veenduda järeldusega seotud probleemi kõrvaldamises, on vaja korraldada kohapealne kontrollkäik, peab selle läbi viima hindamise korraldanud tehniline asutus või vajaduse korral lennuamet, tingimusel et selleks on piisavalt vahendeid.

4.6.Korduvhindamiste kohaldamisalast väljapoole jäävate probleemide korral annab kummagi lepinguosalise tehniline asutus või vajaduse korral lennuamet teise lepinguosalise tehnilisele asutusele või lennuametile taotluse korral ja vastastikusel kokkuleppel lennu täisimitaatorite (FFS) hindamiseks vajalikku abi. Tehnilised asutused või lennuametid võivad eespool nimetatud tehnilise abi osutamisest keelduda vahendite puudumise tõttu. Selline abi võib hõlmata järgmist (loetelu ei ole ammendav):

(a)taotluse korral uurimise korraldamine ja aruannete koostamine;

(b)taotluse korral andmete hankimine ja esitamine ning

(c)lennu täisimitaatori (FFS) erihindamise korraldamine pärast seadme ümberpaigutamist või muutmist.

4.7.Ohutusprobleemide korral võivad tehnilised asutused korraldada seadmete sõltumatuid hindamisi kooskõlas lepingu artikli 15 punktiga B.

4.8.Ühe lepinguosalise poolt tema organisatsioonilises struktuuris, õigusnormides, protseduurides, poliitikasuundumustes või standardites, sealhulgas tehniliste asutuste ja lennuametite organisatsioonilises struktuuris, õigusnormides, protseduurides, poliitikasuundumustes või standardites tehtavad muudatused võivad mõjutada käesoleva lisa rakendamise alust. Lepinguosalised teatavad teineteisele tehniliste asutuste ja vajaduse korral lennuametite kaudu võimalikult varakult sellistest kavandatavatest muudatustest ning arutavad, mil määral need mõjutavad käesolevat lisa. Kui lepingu artikli 15 punkti C alusel korraldatud konsultatsioonide tulemusena jõutakse kokkuleppele käesoleva lisa muutmises, püüavad lepinguosalised tagada, et muutmine jõustub samal ajal või võimalikult kiiresti pärast selle põhjuseks oleva muudatuse jõustumist või tegemist.

5.TEABEVAHETUS JA KOOSTÖÖ

5.1.Tehnilised asutused säilitavad ja jagavad omavahel nimekirja käesoleva lisa erinevate tehniliste aspektidega seotud kontaktpunktidest.

5.2.Tehnilised asutused ja vajaduse korral lennuametid edastavad kõik teated, sealhulgas tehnilise dokumentatsiooni, inglise keeles.

5.3.Teabe vahetamisel esitatakse kõik kuupäevad järgmises vormingus: PP KKK AAAA, nt 05. MAI 2014.

5.4.Tehnilised asutused ja lennuametid teatavad teineteisele käesoleva lisa kohaldamisalasse kuuluvate lennu täisimitaatorite (FFS) suhtes kehtestatud eranditest.

5.5.Hindamisjuhend

Tehnilised asutused ja lennuametid esitavad vähemalt 30 kalendripäeva enne hindamist läbivaatamiseks kõik erijuhised või taotlused, mis tuleb hindamise käigus täita.

6.KVALIFIKATSIOONINÕUDED NÕUETELE VASTAVUSE JÄRELDUSTE TUNNUSTAMISEKS

6.1.Põhinõuded

6.1.1.Kummagi lepinguosalise tehniline asutus ja vajaduse korral lennuamet tõendab teise lepinguosalise tehnilisele asutusele, et on kehtestanud tulemusliku süsteemi regulatiivse järelevalve teostamiseks lennutreeningseadmete (FSTD) üle. Selleks et lennu täisimitaatoreid (FFS) teineteise nimel hinnata, peavad tehnilised asutused ja vajaduse korral lennuametid tõendama, et neil on olemas järgmised tõhusad ja piisavad vahendid:

(a)õiguslik ja regulatiivne struktuur;

(b)organisatsiooniline struktuur;

(c)vahendid, sealhulgas piisav hulk kvalifitseeritud töötajaid;

(d)tehniliste töötajate koolitamise programm;

(e)asutusesisene tegevuspoliitika ning sealsed menetlused ja protseduurid, sh kvaliteedisüsteem;

(f)dokumendid ja andmed;

(g)järelevalveprogramm ning

(h)reguleeritud üksuste ja seadmetega seotud asjakohased volitused.

6.2.Esialgne usaldus

6.2.1.Kummagi lepinguosalise tehniline asutus on tõendanud esialgset usaldust suurendavate meetmete abil teise lepinguosalise tehnilisele asutusele, et on kehtestanud tulemusliku süsteemi regulatiivse järelevalve teostamiseks käesoleva lisaga hõlmatud tegevuse üle. Kummagi lepinguosalise tehnilised asutused on esitanud tõendeid ka oma kvaliteediauditite ja standardimistoimingute, sealhulgas punkti 6.3.1 kohaste lennuameti auditite tulemuslikkuse kohta.

 

6.2.2.Enne kui lennuamet alustab lennu täisimitaatorite (FFS) hindamist USA tehnilise asutuse nimel, peab ELi tehniline amet andma asjaomasele lennuametile TIP-S sätete kohase hinnangu.

6.3.Jätkuv usaldus

6.3.1.Tehnilised asutused ja lennuametid esitavad ka edaspidi üksteisele tõendeid selle kohta, et nad teostavad käesoleva punktis 6.1.1 kirjeldatud tulemuslikku järelevalvet kooskõlas TIP-Si asjakohaste sätetega, mille on välja töötanud ja heaks kiitnud FSTD järelevalvenõukogu.

(a)Tehnilised asutused ja vajaduse korral lennuametid teevad eelkõige järgmist:

I)EASA-l on õigus osaleda vaatlejana FAA kvaliteediauditites ja standardimiskoosolekutel; FAA-l on õigus osaleda vaatlejana EASA standardimistoimingutes;

II)tagavad, et lennutreeningseadmete (FSTD) käitajad või sponsorid annavad vajaduse korral mõlemale tehnilisele asutusele juurdepääsu auditite, hindamiste ja ülevaatuste korraldamiseks;

III)teevad kättesaadavaks selliste kvaliteediauditite, standardimise ja vastastikuste kontrollide aruanded, mida kohaldatakse käesoleva lisa suhtes;

IV)jagavad asjakohast ohutusteavet ja teavet selliste teadaolevate piirangute kohta, mis võivad mõjutada lennuameti või tehnilise asutuse suutlikkust täita kõiki kohaldatavaid rahvusvahelisi ohutusstandardeid või kõiki lepinguga ette nähtud ohutusnõudeid;

V)loovad asjaomastele töötajatele võimaluse osaleda käesoleva lisa alusel kohaldatavates kvaliteediauditites ja inspekteerimistes;

VI)teevad kättesaadavaks lennutreeningseadmete (FSTD) käitajate või sponsorite aruanded, kaasa arvatud hindamisaruanded ja eritingimuste aruanded;

VII)osutavad lennu täisimitaatoreid (FFS) käsitlevate riigikeelsete aruannete ja dokumentide läbivaatamisel lennuameti büroos vajaduse korral tõlkeabi ning

VIII)aitavad üksteisel kõrvalda järeldustega seotud probleeme, mis on kindlaks tehtud vastastikuse kontrolli käigus.

(b)ELi tehniline asutus teeb täiendavaid standardimisauditeid selle tagamiseks, et lennuamet vastaks lisas sätestatud tingimustele ja eelkõige FAA eritingimustele, mida kohaldatakse ELis asuvate lennu täisimitaatorite (FFS) suhtes, nagu on täpsustatud TIP-Sis;

c)    Kui üks tehniline asutus või lennuamet ei suuda täita alapunktis 6.3.1 sätestatud nõuet, teavitavad tehnilised asutused sellest teineteist esimesel võimalusel. Kui üks tehniline asutus leiab, et tehniline pädevus ei ole enam piisav, konsulteerivad tehnilised asutused omavahel ja pakuvad välja tegevuskava, mis sisaldab puuduste kõrvaldamiseks vajalikke parandusmeetmeid.

d)    Kui üks tehniline asutus või lennuamet ei kõrvalda puudusi tegevuskavaga ette nähtud aja jooksul, võib ükskõik kumb tehniline asutus edastada küsimuse FSTD järelevalvenõukogule.

e)    Kui üks lepinguosaline kavatseb käesoleva lisa kohaldamisalasse kuuluva tehnilise asutuse või lennuameti järelduste või kvalifikatsioonide tunnustamise peatada, teavitab ta sellest kooskõlas lepingu artikli 18 punktiga A viivitamata teist lepinguosalist.

7.UURIMINE JA TÄITEMEETMED

7.1.Mõlemal lepinguosalisel on õigus võtta täitemeetmeid selliste lennutreeningseadmete (FSTD) käitajate või sponsorite suhtes, millel on FAA või EASA heakskiit.

7.2.Vastavalt lepingu artiklile 8 teatavad mõlemad lepinguosalised oma tehnilise asutuse ja vajaduse korral lennuametite kaudu viivitamata igast uurimisest ja käesoleva lisa kohaldamisalasse kuuluva nõuetele mittevastavuse lõpetamiseks võetud meetmetest, kui mittevastavuse korral võib kohaldada lennu täisimitaatori (FFS) kvalifikatsiooni tühistamist, peatamist, madalamale tasemele viimist või trahvi määramist.

7.3.Lennu täisimitaatori (FFS) kvalifikatsiooni tühistamise või peatamise korral teavitab tehniline asutus ja vajaduse korral lennuamet sellest teist tehnilist asutust.

7.4.Eespool nimetatud teated edastatakse teise lepinguosalise asjakohasele kontaktpunktile.

8.ÜLEANDMISSÄTTED

8.1USA ja Ühendkuningriigi vahel kokku lepitud lennuimitaatorite (FFS) rakendamise korra (SIP) kohaselt kvalifitseeritud lennuimitaatorite puhul jätkatakse korduvhindamisi seni, kuni punktis 8.2 kirjeldatud hindamistoimingute üleandmine on lõpule viidud. (USA ja Ühendkuningriik leppisid 20. detsembril 1995 kokku lennuimitaatorite rakendamise korras, mis vaadati läbi 6. oktoobril 2005. Kokkulepe sõlmiti vastavalt Ameerika Ühendriikide valitsuse ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsuse vahelisele lennundusohutuse edendamise lepingule, mis allkirjastati 12. detsembril 1995. aastal Londonis).

8.2Lepinguosalised lepivad kokku, et lennu täisimitaatorite (FFS) hindamisõiguste üleandmine käesoleva lisa alusel toimub vastavalt järgmiste üleandmissätetele.

(a)Enne hindamisõiguste üleandmist peab piisav hulk töötajaid läbima lennuameti ja tehniliste asutuste korraldatud koolituse käesoleva lisa ning ELi ja USA (vastavalt vajadusele) eritingimustega seotud protseduuride kohta.

(b)Kui piisav hulk töötajaid on koolituse läbinud, annavad tehnilised asutused kvalifitseeritud lennu täisimitaatorite (FFS) hindamise õigused üle tehnilistele asutustele või vajaduse korral lennuametitele.

(c)Õigused antakse üle 18 kuu jooksul alates käesoleva lisa jõustumise kuupäevast.

(d)Tehnilised asutused ja lennuametid lepivad kokku menetlus- ja ajakava järgmise kohta:

I)korduvhindamiste ajakava vastavusse viimine ja

II)kõikide hindamiste läbiviimine kooskõlas käesoleva lisaga.

9.LÕIVUD

9.1    Lõivud tuleb määrata kooskõlas lepingu artikliga 14 ning kohaldatavate õigus- ja regulatiivnõuetega.



1. liide

ERITINGIMUSED

1.ELi ERITINGIMUSED, MIDA KOHALDATAKSE USAs ASUVATE LENNUKEID JÄLJENDAVATE TÄISIMITAATORITE (FFS) SUHTES

1.1.Punktis 4.3.1 osutatud ja TIP-Sis täpsustatud eritingimused on järgmised.

(a)Lennutreeningseadme (FSTD) sponsor peab edastama FAA-le järgmised dokumendid:

I.korduvhindamise kaust;

II.iga-aastased kasutusandmed;

III.imitaatori ohutuskontrollide tulemused (määruse (EL) nr 1178/2011 punkti ORA.FSTD.115 alapunkt b) ning

IV.EASA poolt lennutreeningseadmete kohta väljastatud teabelehtedes tehtud muudatused.

(b)Instruktori juhtimiskeskuse käitamise juhend peab sisaldama ELi standardite kohase käitamise juhendit.

(c)Instruktori juhtimiskeskuse seaded ja näidikud peavad olema kooskõlas rahvusvahelise mõõtühikute süsteemiga (SI).

(d)Hinnatakse vähemalt ühe kvalifitseerimiseks deklareeritud Euroopa lennulennujaama/lennuvälja mudelit, millel on nõuetekohased modelleerimis- ning navigatsiooni- või sidefunktsioonid.

(e)I, II või III kategooria (vastavalt vajadusele) instrumentaallähenemist ja starti halva nähtavuse tingimustes demonstreeritakse mõne Euroopa lennuvälja näitel ning asjakohaseid seadeid peab saama valida instruktori juhtimiskeskusest.

(f)Lennu täisimitaator (FFS) peab kajastama konfiguratsiooni, mida imiteeritava lennuki puhul Euroopas kasutatakse.

(g)Hindamise käigus viiakse läbi pidev ja katkematu lennuetapp.

(h)Iga hindamise käigus hinnatakse kõiki lennu täisimitaatorite (FFS) EASA kvalifikatsioonisertifikaadil märgitud mootorseadeid.

(i)Kui ühele lennu täisimitaatori (FFS) eri avioonikaseadistustele on välja antud mitu lennu täisimitaatorite (FFS) EASA kvalifikatsioonisertifikaati, tuleb iga hindamise käigus hinnata kõiki seadistusi (vajaduse korral iga mootorseade puhul).

(j)Hindamise käigus tuleb läbi viia sellised lennu täisimitaatoriga (FFS) seotud ja Euroopa nõuetele vastavad objektiivsed, funktsionaalsed ja subjektiivsed testid, mida FAA lennu täisimitaatorite (FFS) suhtes kohaldatav standardne kvalifikatsioonitase ei hõlma.

2.FAA ERITINGIMUSED, MIDA KOHALDATAKSE ELis ASUVATE LENNUKIT JÄLJENDAVATE LENNU TÄISIMITAATORITE (FFS) SUHTES

2.1.Punktis 4.2.1 osutatud ja TIP-Sis täpsustatud eritingimused on järgmised.

(a)Lennutreeningseadme (FSTD) käitaja peab tegema järgmist:

I)esitama lennuametile või EASA-le vajaduse korral tõendid selle kohta, et FAA lennutreeningseadmeid (FSTD) käsitlevad õigusaktid on inkorporeeritud üldisesse lennutreeningseadmete katsetamise juhendisse (MQTG), ja

II)tegema kindlaks FAA lennu täisimitaatorite (FFS) avaldatud konfiguratsioonide nimekirjas tehtud muudatused.

(b)Instruktori juhtimiskeskuse käitamise juhend peab sisaldama USA standardite kohase käitamise juhendit.

(c)Instruktori juhtimiskeskuse seaded ja näidikud peavad olema kooskõlas USA mõõtühikute süsteemiga (SI).

(d)Hinnatakse vähemalt ühe USA lennujaama/lennuvälja heakskiidetud kvalifikatsioonimudelit, mis on varustatud nõuetekohaste modelleerimis- ning navigatsiooni- või siderajatistega.

(e)I, II või III kategooria (vastavalt vajadusele) instrumentaallähenemist demonstreeritakse mõne USA lennuvälja näitel ning asjakohaseid seadeid peab saama valida instruktori juhtimiskeskusest.

(f)Lennu täisimitaator (FFS) peab kajastama konfiguratsiooni, mida imiteeritava lennuki puhul USAs kasutatakse.

(g)Iga hindamise käigus hinnatakse kõiki lennu täisimitaatorite (FFS) FAA kvalifikatsioonisertifikaadil märgitud konfiguratsioone.

(h)Viiakse läbi ringlähenemine USA lennujaamale, kasutades suurimat võimalikku maandumismassi.

(i)Hindamise käigus tuleb läbi viia sellised lennu täisimitaatoriga (FFS) seotud ja USA nõuetele vastavad objektiivsed, funktsionaalsed ja subjektiivsed testid, mida Euroopa lennu täisimitaatorite (FFS) suhtes kohaldatav standardne kvalifikatsioonitase ei hõlma.



2. liide

LENNUAMETI TEGEVUS

FAA nimel tegutsev pädev lennuamet peab kõikide käesoleva lisaga hõlmatud lennu täisimitaatorite (FFS) korduvhindamise puhul vastavalt TIP-Sis täpsustatud nõuetele tegema järgmist:

1.määrama kindlaks korduvhindamise kuupäeva ja edastama selle FAA-le;

2.tegema ettevalmistusi hindamise läbiviimiseks. Hindamist teostav lennuameti inspektor peab tegema järgmist:

(a)välja selgitama eritingimused;

(b)hankima asjakohased vormid ja kontrollinimekirjad ning

(c)kindlaks tegema korduvhindamistevahelisel ajal toimunud muudatused;

3.teostama hindamise, võttes arvesse eritingimusi ja TIP-Si asjakohaseid sätteid;

4.teostama hindamisjärgsed toimingud, mis muu hulgas hõlmavad

(a)järgmise teabe/dokumentide edastamist FAA-le viie tööpäeva jooksul pärast hindamise lõpuleviimist:

I.hindamisaruanne;

II.lennu täisimitaatori (FFS) konfiguratsioonide nimekiri ning

III.eritingimuste aruanne;

(b)korraldama käesoleva lisa punktis 4.5.1 osutatud kohapealse kontrollkäigu.