EUROOPA KOMISJON
Brüssel,8.3.2019
COM(2019) 108 final
2019/0058(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS,
millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Beringi mere keskosa süsikavarude kaitse ja majandamise konventsiooni osaliste iga-aastasel konverentsil võetav seisukoht ja tunnistatakse kehtetuks otsus 9782/17
SELETUSKIRI
1.Kavandatav reguleerimisese
Käesolevas ettepanekus käsitletakse otsust, millega määratakse kindlaks liidu nimel Beringi mere keskosa süsikavarude kaitse ja majandamise konventsiooni osaliste iga-aastasel konverentsil võetav seisukoht ajavahemikuks 2019–2023 seoses kaitse- ja majandamismeetmete kavandatud vastuvõtmisega.
2.Ettepaneku taust
2.1.Beringi mere keskosa süsikavarude kaitse ja majandamise konventsioon
Beringi mere keskosa süsikavarude kaitse ja majandamise konventsiooni (edaspidi „Beringi mere konventsioon“) eesmärk on konventsiooni osaliste iga-aastase konverentsi kokkukutsumise teel tagada konventsioonialal süsikavarude pikaajaline kaitse ja säästev kasutamine. Konventsioon jõustus 8. detsembril 1995.
Poola Vabariik on Beringi mere konventsiooni osaline. Liit ei ole konventsiooni osaline. Vastavalt ühinemisakti 1 artikli 6 lõikele 9 haldab liikmesriikide poolt kolmandate riikidega sõlmitud kalanduskokkuleppeid liit, kes peaks rakendama kõiki nende raames tehtud otsuseid.
Nõukogu 11. aprilli 2016. aasta otsusega 7277/16 volitati Poolat pidama liidu huvides läbirääkimisi Beringi mere konventsiooni muutmise üle, et liidust saaks selle osaline. See volitus on praegu rakendamisel. Kui liit tunnistatakse konventsiooni täieõiguslikuks osaliseks, lõpetab Poola oma liikmesuse konventsioonis.
2.2.Osaliste iga-aastane konverents
Osaliste iga-aastane konverents on Beringi mere konventsiooni alusel asutatud organ konventsioonipiirkonna süsikavarude majandamiseks ja kaitsmiseks. Konverents võtab vastu kaitse- ja majandamismeetmeid, et tagada tema pädevusvaldkonda kuuluvate kalavarude pikaajaline kaitse ja säästev kasutamine.
Osaliste iga-aastasel konverentsil osalejana on Poolal osalemis- ja hääletamisõigus. Kuna EL ei ole konventsiooni osaline, esindab teda konventsiooni osaliste iga-aastasel konverentsil Poola. Osaliste iga-aastasel konverentsil tehakse otsused konsensuse alusel.
2.3.Osaliste iga-aastase konverentsi otsused
Osaliste iga-aastane koosolek on volitatud vastu võtma tema pädevusvaldkonda kuuluvaid kalavarusid käsitlevaid meetmeid ning need on lepinguosalistele siduvad.
Konventsiooni osaliste poolt kokku lepitud meetmed jõustuvad kohe pärast seda, kui konventsiooni osalisi on neist teavitatud.
3.Liidu nimel võetav seisukoht
Liidu nimel piirkondlike kalandusorganisatsioonide aastakoosolekutel võetav seisukoht kujundatakse praegu kaheastmelist lähenemisviisi kasutades. Nõukogu otsuses sätestatakse mitmeks aastaks liidu seisukohaga seotud põhimõtted ja tegevussuunad ning seejärel kohandatakse seda seisukohta igaks aastakoosolekuks komisjoni mitteametlike dokumentidega, mida arutatakse nõukogu vastavas töörühmas.
Konventsiooni osaliste iga-aastase konverentsi puhul rakendatakse kõnealust lähenemisviisi nõukogu 30. mai 2017. aasta otsusega 9782/17, millega kehtestatakse liidu seisukoht Beringi mere konventsiooni osaliste iga-aastasel konverentsil ajavahemikuks 2017–2021. Otsus sisaldab üldpõhimõtteid ja -suuniseid, kuid selles võetakse võimalikult suures ulatuses arvesse ka Beringi mere konventsiooni eripärasid. Lisaks on selles sätestatud standardprotsess, mille alusel määratakse liikmesriikide nõudmisel kindlaks liidu seisukoht aastate kaupa.
Otsusega 9782/17 ei nähta ette liidu poolt konventsiooni osaliste iga-aastasel konverentsil võetava seisukoha läbivaatamist enne 2022. aasta aastakoosolekut. Valdava enamiku nõukogu otsustest, millega kehtestatakse liidu seisukoht erinevais piirkondlikes kalandusorganisatsioonides, mille lepinguosaline ta on, muutmise tähtaeg on enne kõnealuste piirkondlike kalandusorganisatsioonide 2019. aasta koosolekuid. Seetõttu on liidu poolt kõigis piirkondlikes kalandusorganisatsioonides võetavate seisukohtade ulatuslikumaks ühtlustamiseks ja läbivaatamismenetluste ajastuse sünkroniseerimiseks asjakohane esitada liidu poolt konventsiooni osaliste iga-aastasel konverentsil võetava seisukoha muutmise ettepanek ajavahemikuks 2019–2023 ja seega asendada otsus 9782/17.
Otsusega 9782/17 integreeriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 2 sätestatud uue ühise kalanduspoliitika põhimõtted ja tegevussuunad, võttes arvesse ka eesmärke, mis on sätestatud komisjoni teatises ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta 3 . Lisaks kohandati sellega liidu seisukohta Lissaboni lepingu suhtes.
Käesoleva läbivaatamise käigus võetakse seoses kalapüügimõjuga arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“, 4 liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisteatist „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: Ookeanide tulevikku hõlmav kava“ 5 ja nõukogu järeldusi kõnealuse ühisteatise kohta 6 .
4.Õiguslik alus
4.1.Menetlusõiguslik alus
4.1.1.Põhimõtted
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 9 on sätestatud, et nõukogu võtab komisjoni [...] ettepaneku põhjal vastu otsuse, millega „[…] kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku.“
„Õigusliku toimega aktid“ hõlmavad õigusakte, millel on õiguslik toime kõnealust asutust reguleeriva rahvusvahelise õiguse eeskirjade alusel, ja akte, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, kuid mis „võivad otsustavalt mõjutada ELi seadusandja poolt vastu võetud õigusaktide sisu 7 “.
4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul
Konventsiooniosaliste iga-aastane konverents on lepinguga, st Beringi mere konventsiooniga ettenähtud organ.
Aktidel, mis osaliste iga-aastasel konverentsil palutakse vastu võtta, on õiguslikud tagajärjed. Vastavalt Beringi mere konventsioonile on kavandatud aktid rahvusvahelise õiguse raames siduvad ning neil võib olla otsustav mõju liidu õigusaktide sisule, sh:
·nõukogu määrusele (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks 8 ;
·nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks 9 ; ning
·Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrusele (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist 10 .
Kavandatud aktidega ei täiendata ega muudeta Beringi mere konventsiooni institutsioonilist raamistikku.
Seega on kavandatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.
4.2.Materiaalõiguslik alus
4.2.1.Põhimõtted
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohaste otsuste materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava õigusakti eesmärgist ja sisust, mille kohta liidu nimel seisukoht võetakse. Kui kõnealuse aktiga taotletakse kaht eesmärki või reguleeritakse kaht valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks või ülekaalukaks, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.
4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul
Kavandatud akti põhieesmärk ja sisu on seotud kalandusega. Käesolevas seisukohas kajastatavate põhimõtete kehtestamise õiguslik alus on määrus (EL) nr 1380/2013.
Seepärast on kavandatud otsuse materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 2. Otsusega asendatakse otsus 9782/17.
4.3.Kokkuvõte
Ettepanekus esitatud otsuse õiguslik alus peaks olema Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 2 koostoimes artikli 218 lõikega 9.
2019/0058 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS,
millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Beringi mere keskosa süsikavarude kaitse ja majandamise konventsiooni osaliste iga-aastasel konverentsil võetav seisukoht ja tunnistatakse kehtetuks otsus 9782/17
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Poola Vabariik on Beringi mere keskosa süsikavarude kaitse ja majandamise konventsiooni (edaspidi „Beringi mere konventsioon“) osaline. Liit ei ole kõnealuse konventsiooni osaline. Vastavalt ühinemisakti 11 artikli 6 lõikele 9 haldab liikmesriikide poolt kolmandate riikidega sõlmitud kalanduskokkuleppeid liit, kes peaks rakendama kõiki Beringi mere konventsiooni raames tehtud otsuseid.
(2)Nõukogu 11. aprilli 2016. aasta otsusega 7277/16 volitati Poola Vabariiki pidama liidu huvides läbirääkimisi Beringi mere konventsiooni muutmise üle, et liidust saaks selle osaline. See volitus on praegu rakendamisel. Kui liit tunnistatakse Beringi mere konventsiooni täieõiguslikuks osaliseks, lõpetab Poola Vabariik oma liikmesuse konventsioonis.
(3)Beringi mere konventsiooni osaliste iga-aastane konverents (osaliste iga-aastane konverents) on organ Beringi mere konventsiooni ala süsikavarude majandamiseks ja kaitsmiseks. Sellised meetmed võivad muutuda liidule siduvaks.
(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 12 on sätestatud, et liit tagab selle, et püügitegevus ja vesiviljelus on keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlikud ning neid majandatakse sellisel viisil, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saavutamise ja toiduvarude kättesaadavuse toetamise eesmärkidega. Samuti on selles sätestatud, et liit kohaldab kalapüügi majandamise suhtes ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ning ühise kalanduspoliitika eesmärk on tagada, et mere bioloogiliste elusressursside kasutamise kaudu taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikke tasemeid. Lisaks on selles sätestatud, et liit võtab parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal kalavarude kaitse- ja majandamismeetmed, toetab teaduslike nõuannete ja teadmiste edasiarendamist, lõpetab järk-järgult tagasiheite ja edendab püügimeetodeid, mis aitavad kaasa selektiivsemale kalapüügile, soovimatu saagi võimalikult suurele vältimisele ja vähendamisele ning sellisele kalapüügile, millel on väike mõju mereökosüsteemile ja kalavarudele. Lisaks on määruses (EL) nr 1380/2013 konkreetselt sätestatud, et liit kohaldab neid eesmärke ja põhimõtteid oma kalandusalastes välissuhetes.
(5)Vastavalt liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Euroopa Komisjoni ühisteatisele „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“ 13 ja nõukogu järeldustes kõnealuse ühisteatise kohta 14 sätestatule on liidu poolt kõnealustel foorumitel võetud meetmete hulgas kesksel kohal selliste meetmete edendamine, millega toetatakse ja suurendatakse piirkondlike kalandusorganisatsioonide tõhusust ning vajaduse korral parandatakse nende juhtimist.
(6)Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ 15 viidatakse konkreetsetele meetmetele, mille eesmärk on vähendada plasti- ja merereostust ning samuti püügivahendite merel kaotamist või sinna jätmist.
(7)On asjakohane kindlaks määrata seisukoht, mis võetakse liidu nimel osaliste iga-aastasel konverentsil ajavahemikuks 2019–2023, kuna osaliste iga-aastasel konverentsil vastu võetavad kaitse- ja täitemeetmed on liidu jaoks siduvad ja võivad otsustavalt mõjutada liidu õiguse sisu, nimelt nõukogu määrust (EÜ) nr 1005/2008, 16 nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009 17 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/2403 18 .
(8)Nõukogu otsusega 9782/17 19 ei nähta ette liidu poolt konventsiooni osaliste iga-aastasel konverentsil võetava seisukoha läbivaatamist enne 2022. aasta aastakoosolekut. Valdava enamiku nõukogu otsustest, millega kehtestatakse liidu seisukoht erinevais piirkondlikes kalandusorganisatsioonides, mille lepinguosaline ta on, muutmise tähtaeg on enne kõnealuste piirkondlike kalandusorganisatsioonide 2019. aasta koosolekuid. Seetõttu on liidu poolt kõigis piirkondlikes kalandusorganisatsioonides võetavate seisukohtade ulatuslikumaks kooskõlastamiseks ja muutmisprotsessi ühtlustamiseks asjakohane esitada nõukogu otsuse 9782/17 muutmise ettepanek ja see kehtetuks tunnistada, asendades selle uue otsusega ajavahemikuks 2019–2023.
(9)Arvestades kalavarude muutuvat iseloomu Beringi mere konventsiooni alal ja sellest tulenevat vajadust võtta liidu seisukohas arvesse uusi arenguid, sealhulgas uut teaduslikku ja muud asjakohast teavet, mis esitatakse enne osaliste iga-aastase konverentsi koosolekuid või nende käigus, tuleks kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikes 2 sätestatud liidu institutsioonide vahelise lojaalse koostöö põhimõttega kehtestada 2019.–2023. aastaks menetlused liidu seisukoha iga-aastaseks täpsustamiseks,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Liidu nimel Beringi mere konventsiooni osaliste iga-aastasel konverentsil võetav seisukoht on esitatud I lisas.
Artikkel 2
Beringi mere konventsiooni osaliste iga-aastasel konverentsil võetava liidu seisukoha iga-aastane täpsustus tehakse vastavalt II lisale.
Artikkel 3
Nõukogu annab I lisas esitatud liidu seisukohale hinnangu ja vajaduse korral vaatab selle komisjoni ettepaneku põhjal läbi hiljemalt Beringi mere konventsiooni osaliste 2024. aasta konverentsiks.
Artikkel 4
30. mai 2017. aasta otsus 9782/17 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 5
1. Käesolev otsus on adresseeritud Poola Vabariigile.
2. ELi ühinemisel Beringi mere konventsiooniga adresseeritakse käesolev otsus komisjonile, kes esindab ELi Beringi mere konventsiooni osaliste iga-aastasel konverentsil.
3. Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,8.3.2019
COM(2019) 108 final
LISAD
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: Nõukogu otsus,
millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Beringi mere keskosa süsikavarude kaitse ja majandamise konventsiooni osaliste iga-aastasel konverentsil võetav seisukoht ja tunnistatakse kehtetuks otsus 9782/17
I LISA
Liidu nimel Beringi mere konventsiooni osaliste iga-aastasel konverentsil võetav seisukoht.
1.PÕHIMÕTTED
Euroopa Liit teeb Beringi mere konventsiooni raames järgmist:
a) tegutseb vastavalt liidu eesmärkidele ja põhimõtetele ühise kalanduspoliitika (ÜKP) raames, kohaldades eelkõige ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud maksimaalse jätkusuutliku saagikusega seotud eesmärke, et edendada ökosüsteemipõhise lähenemisviisi rakendamist kalavarude majandamisel ning vältida ja vähendada võimalikult palju soovimatut saaki ja kaotada järk-järgult saagi tagasiheitmine ning minimeerida kalapüügi mõju mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele ning võimaldada majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise liidu kalanduse edendamise kaudu rahuldav elatustase kalapüügist sõltuvale elanikkonnale ning võtta arvesse tarbijate huve;
b) tagab, et osaliste iga-aastasel konverentsil vastuvõetud meetmed on kooskõlas Beringi mere konventsiooniga;
c) tagab, et osaliste iga-aastasel konverentsil vastu võetud meetmed on kooskõlas rahvusvahelise õigusega, eelkõige ÜRO mereõiguse konventsiooniga (1982), ÜRO piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitleva kokkuleppega (1995), kokkuleppega, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju (1993) ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni sadamariigi meetmeid käsitleva kokkuleppega (2009);
d) toetab seisukohti, mis on kooskõlas sama piirkonna piirkondlike kalandusorganisatsioonide parimate tavadega;
e) taotleb kooskõla ja koostoimet liidu poliitikaga, mis moodustab osa kahepoolsetest kalandussuhetest kolmandate riikidega, ja tagab kooskõla muude valdkondade poliitikaga, eelkõige välissuhete, tööhõive, keskkonna, kaubanduse, arendustegevuse ning teadus- ja uuendustegevuse valdkonnas;
f)tagab liidu rahvusvaheliste kohustuste järgimise;
g) järgib nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldusi, milles käsitletakse komisjoni teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta 1 ;
h) seab eesmärgiks luua liidu kalalaevadele Beringi mere konventsiooni kohaldamisalal võrdsed võimalused, mis põhinevad samadel põhimõtetel ja standarditel, mida kohaldatakse liidu õiguse alusel, ning edendab kõnealuste põhimõtete ja standardite ühetaolist rakendamist;
i) lähtub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni ühisteatisest „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: Ookeanide tulevikku hõlmav kava“ 2 ja nõukogu järeldustest kõnealuse ühisteatise kohta 3 ning toetab meetmeid osaliste iga-aastase konverentsi toetamiseks ja selle tõhususe suurendamiseks ning vajaduse korral parandab selle juhtimist ja toimimist (eelkõige teaduse, eeskirjade järgimise, läbipaistvuse ja otsustamise vallas), aidates kaasa ookeanide säästvale majandamisele kõigis selle mõõtmetes;
j) edendab vajaduse korral piirkondlike kalandusorganisatsioonide ja piirkondlike merekonventsioonide vahelist kooskõlastamist ning koostööd üleilmsete organisatsioonidega nende volituste piires;
k)edendab muude kui tuunivarusid majandavate piirkondlike kalandusorganisatsioonide koostöömehhanisme, mis sarnanevad tuunikalaga tegelevate piirkondlike kalandusorganisatsioonide nn Kobe protsessile.
2.TEGEVUSSUUNAD
Euroopa Liit püüab vajaduse korral toetada järgmiste meetmete võtmist osaliste iga-aastase konverentsi poolt:
a) lepingualal kalavarude kaitse- ja majandamismeetmed, mis põhinevad parimatel olemasolevatel teaduslikel nõuannetel, sealhulgas lubatud püügi tase ja individuaalsed riiklikud kvoodid või mere bioloogiliste elusressursside püügikoormuse reguleerimine osaliste iga-aastase konverentsi poolt, sh Beringi mere konventsiooni lisa muutmine, millega saavutataks võimalikult kiiresti ja järk-järgult tõusvalt maksimaalne jätkusuutlik saagikus. Vajaduse korral hõlmavad kõnealused kaitse- ja majandamismeetmed erimeetmeid ülepüügi all kannatavate kalavarude kaitseks, et hoida püügikoormus kooskõlas olemasolevate kalapüügivõimalustega;
b) meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks Beringi mere konventsiooni alal, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja koostamine;
c) seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmed konventsiooni alal, et tagada osaliste iga-aastasel konverentsil vastu võetud meetmete järgimine ja tõhus kontroll;
d) meetmed püügitegevuse negatiivse mõju vähendamiseks mere bioloogilisele mitmekesisusele ning mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, sealhulgas meetmed, millega vähendatakse merereostust ja välditakse plasti merreheitmist ning vähendatakse meres oleva plasti mõju mere bioloogilisele mitmekesisusele ja mereökosüsteemidele, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) avamerel süvamerekalapüügi korraldamise rahvusvaheliste suuniste kohased ohualdiste mereökosüsteemide kaitsemeetmed Beringi mere konventsiooni alal, meetmed soovimatu püügi võimalikult suureks vältimiseks ja vähendamiseks, sealhulgas ohualdiste mereliikide puhul, ja tagasiheite järkjärguliseks likvideerimiseks;
e)meetmed, et vähendada mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud püügivahendite mõju ookeanile ning lihtsustada selliste vahendite avastamist ja eemaldamist;
f) meetmed sellise kalapüügi keelamiseks, mille ainus eesmärk on haiuimede kogumine, ning nõude kehtestamiseks, et kõik haid tuleb lossida ühes tükis koos uimedega;
g) vajaduse korral soovitused, et asjaomaste alusdokumentidega ettenähtud võimaluste piires edendada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kalandustöö konventsiooni rakendamist;
h)vajaduse korral ühiste seisukohtade arendamine teiste piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, eelkõige nendega, kes tegelevad kalavarude majandamisega samas piirkonnas;
i) täiendavad tehnilised meetmed, mis põhinevad osaliste iga-aastase konverentsi allorganite ja töörühmade nõuannetel.
II LISA
Osaliste iga-aastasel konverentsil võetava
liidu seisukoha iga-aastane täpsustus
Enne iga osaliste iga-aastast konverentsi, kui kõnealust organit kutsutakse üles vastu võtma liidule õiguslikke tagajärgi tekitavaid otsuseid, võetakse vajalikud meetmed, et liidu nimel vastavalt I lisas sätestatud põhimõtetele ja suunistele väljendatavas seisukohas võetaks arvesse viimaseid teaduslikke ja muid asjakohaseid andmeid, mis on edastatud Euroopa Komisjonile.
Sel eesmärgil ja nimetatud teabele tuginedes edastab Euroopa Komisjon nõukogule või selle ettevalmistavatele organitele piisavalt varakult enne osaliste iga-aastase konverentsi iga koosolekut kirjaliku dokumendi, milles esitatakse liidu seisukoha kavandatud täpsustused, et neid arutada ja kiita heaks liidu nimel väljendatava seisukoha üksikasjad.
Kui osaliste iga-aastase konverentsi käigus (sh kohapeal) ei ole võimalik saavutada kokkulepet, et võtta liidu seisukohas arvesse uusi elemente, edastatakse küsimus lahendamiseks nõukogule või selle ettevalmistavatele organitele.