EUROOPA KOMISJON
Brüssel,23.1.2019
COM(2019) 10 final
2019/0007(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,
millega antakse Poolale luba kehtestada erimeede, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 226
SELETUSKIRI
Vastavalt 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) (edaspidi „käibemaksudirektiiv“) artikli 395 lõikele 1 võib nõukogu ühehäälselt komisjoni ettepaneku põhjal anda igale liikmesriigile loa võtta erimeetmeid kõnealuse direktiivi sätetest erandite tegemiseks, et lihtsustada käibemaksu kogumist või hoida ära teatavat liiki maksudest kõrvalehoidumist või maksustamise vältimist.
Kirjas, mille komisjon registreeris 15. mail 2018, taotles Poola luba kohaldada erandit käibemaksudirektiivi artiklist 226 käibemaksu arvete esitamise nõuete kohta ning kehtestada kohustuslik jagatud maksmise mehhanism pettusealdiste kaupade tarne ja teenuste osutamise puhul, mille suhtes kohaldatakse Poolas enamasti pöördmaksustamist ja solidaarset vastutust. Käibemaksudirektiivi artikli 395 lõike 2 kohaselt teatas komisjon 3. septembri 2018. aasta kirjaga Poola taotlusest teistele liikmesriikidele. Komisjon teatas 4. septembri 2018. aasta kirjaga Poolale, et komisjonil on taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Käibemaksupettuse vastu võitlemiseks kavatseb Poola kehtestada kohustusliku jagatud maksmise mehhanismi käibemaksu tasumiseks teatavate pettusealdiste kaupade tarne ja teenuste osutamise puhul.
Jagatud maksmise mehhanism on alternatiivne käibemaksu kogumise süsteem. Tavamenetluse kohaselt võtab käibemaksukohustuslane konkreetse tehingu eest oma kliendilt (või kolmandalt isikult) maksustatava väärtuse ja käibemaksu (kui see on kohaldatav). Seejärel kajastab käibemaksukohustuslane seda tehingut oma perioodilises käibedeklaratsioonis. Käibedeklaratsioonist tulenevalt peab maksukohustuslane tasuma maksuhaldurile käibemaksu või saab maksuhaldurilt käibemaksutagastuse. Kui käibemaks kuulub tasumisele, maksab maksukohustuslane käibemaksu liikmesriigile kindlaks määratud korrapärasusega (kord kuus, kord kvartalis jne). Jagatud maksmine muudab seda (regulaarset) tehinguahelat, kuna tasumisele kuuluv käibemaks ja tasumisele kuuluv maksustatav väärtus tuleb maksta eraldi. Kui tarnijale kohalduvad jagatud maksmise sätted, peab tal lisaks tavalisele pangakontole olema ka eraldi kinnine käibemaksukonto. Kinnist käibemaksukontot võib kasutada üksnes selleks, et saada klientidelt käibemaksu ja maksta käibemaksu tarnijatele. Sellisel juhul maksab ostja maksustatava väärtuse üldjuhul tarnija harilikule pangakontole ja tarnetelt tasutava käibemaksu tarnija kinnisele käibemaksukontole.
Poola väidab, et ehkki pettustega võitlemiseks on võetud mitmesuguseid meetmeid (nt pöördmaksustamise ja kliendi solidaarse vastutuse kehtestamine, auditeerimise standardfaili kasutuselevõtt, rangemad reeglid käibemaksukohustuslasena registreerimiseks ja maksukohustuslaste registrist kustutamiseks, auditite hulga suurendamine jne), ei suuda senised lahendused välistada käibemaksupettuseid ega suurendada käibemaksutulu. Hiljutise uuringu alusel, mis käsitles käibemaksulõhet EL 28 liikmesriikides, 1 on käibemaksulõhe Poolas 25 %. Poola on seisukohal, et kohustusliku jagatud maksmise mehhanismi rakendamine kõrvaldab käibemaksupettused juba eos. Jagatud maksmise mudeli tulemusel võib maksukohustuslane kasutada talle kuuluvale eraldi käibemaksukontole hoiustatud käibemaksusummat üksnes piiratud eesmärkidel, täpsemalt kohustusliku käibemaksu maksmiseks maksuhaldurile või käibemaksu maksmiseks tarnijatelt saadud arvete pealt. See aitab paremini tagada, et maksuhaldurini jõuaks kogu käibemaks, mille maksukohustuslane peaks riigikassasse kandma.
Seega kehtestas Poola 1. juulil 2018 vabatahtliku jagatud maksmise mehhanismi. Seejuures leiab Poola, et nendes valdkondades, mis on käibemaksupettuste eest kaitsetumad ning kus taolisi pettuseid on juba aastaid tuvastatud, tasub minna veelgi kaugemale ja kehtestada kohustuslik jagatud maksmise mehhanism. Nende valdkondade hulka kuuluvad sellised majandusharud nagu terase-, vanametalli-, elektroonikaseadmete, kulla-, mitteraudmetallide, kütuse- ja plastitööstus, mille suhtes kohaldatakse Poolas üldjuhul pöördmaksustamist ja solidaarset vastutust (jagatud maksmise mehhanismiga hõlmatavate sektorite loetelu on esitatud otsuse lisas).
Kohustuslikku jagatud maksmise mudelit kohaldatakse maksukohustuslaste omavaheliste konkreetsete tarnete suhtes (ettevõtjatevahelised kaubatarned) ning see hõlmab üksnes elektroonilisi pangaülekandeid. Pank toimib jagajana ning tegutseb selle nimel, et kanda kliendi tasutud summa üle tarnija vastavatele kontodele, st kanda maksusumma kaupleja tavalisele pangakontole ja käibemaks kaupleja kinnisele käibemaksukontole. Kinnisel käibemaksukontol olevad vahendid kuuluvad maksukohustuslasele, aga maksukohustuslase võimalused neid vahendeid käsutada piirduvad põhimõtteliselt maksuhaldurile tasumisele kuuluva või tarnijatelt saadud arvetest tuleneva käibemaksu maksmisega.
Kui maksukohustuslane esitab väljundkäibemaksu ületava sisendkäibemaksu ülejäägi käibedeklaratsioonis tagastamisele kuuluva käibemaksusummana, tuleb see summa Poolas kehtivate üldiste eeskirjade kohaselt maksta maksukohustuslase tavalisele pangakontole 60 päeva jooksul. Selleks, et vähendada jagatud maksmise mudeli mõju kauplejate rahavoole, näeb Poola ette kiirema menetluse liigse sisendkäibemaksu tagasimaksmiseks. Maksukohustuslase taotlusel makstakse raha tagasi 25 päeva jooksul. Ühtlasi rõhutas Poola taotluses, et esmatähtsaks küsimuseks saab käibemaksutagastuste tõhususe ja õigeaegsuse tagamine.
Poola sõnul ei tohiks jagatud maksmise süsteemiga kaasneda olulisi kulusid, sest need kulud on enamasti seotud süsteemi rakendamise ja hooldamisega ning pangakonto haldamisega. Käibemaksukonto avamise ja käigus hoidmisega seotud kulud ei jää maksukohustuslaste kanda, sest pank ei küsi käibemaksukonto eest vahendus- ega muid tasusid.
Kohustuslikku jagatud maksmise mehhanismi kohaldatakse ka nendele kauplejatele, kelle püsiv tegevuskoht ei ole Poolas. Sellistel kauplejatel peab olema Poola pangandusseadusele vastav pangakonto. Seoses sellega kinnitas Poola komisjonile, et kohustusega avada Poolas pangakonto ei kaasne mingeid lisakulusid kauplejatele, kelle püsiv tegevuskoht ei ole Poolas, sest Poolas pangakonto avamine ja hoidmine on maksukohustuslastele tasuta.
Jagatud maksmise mehhanismi sujuvaks toimimiseks tuleb tarnijate väljastatavatele arvetele kanda teave kohustusliku jagatud maksmise mehhanismi kasutamise kohta. Artikkel 226 sisaldab loetelu andmetest, mis tuleb arvetel esitada. Liikmesriikidel pole kaalutlusõigust arvetele andmete lisamiseks. Arvestades tõsiasja, et jagatud maksmise mehhanismi rakendamiseks tuleb see arvel eraldi ära mainida, taotles Poola erandit käibemaksudirektiivi artiklist 226.
Poola kavandatav kohustuslik jagatud maksmise mehhanism toob maksukohustuslaste jaoks kaasa olulised muudatused. Kuna see süsteem on vabatahtlikkuse alusel toiminud juba alates 1. juulist 2018, on maksukohustuslased saanud sellega tutvuda.
Arvestades eespool kirjeldatut, on komisjon seisukohal, et lisas loetletud pettusealdiste kaupade tarne ja teenuste osutamise puhul võib kohustuslik jagatud maksmise mehhanism anda häid tulemusi võitlemaks maksupettuste vastu. Seega tehakse ettepanek lubada erand alates 1. märtsist 2019 kuni 28. veebruarini 2022.
Arvestades erandi uudsust ja laiaulatuslikkust, tuleb selle erandi raames siiski tagada vajalik järelkontroll, esmajoones seoses mõjuga, mida meede avaldab käibemaksupettuste tasemele ja maksukohustuslastele (käibemaksutagastused, administratiivne koormus, maksukohustuslaste kulud jne). Seetõttu palutakse Poolal esitada aruanne meetme mõju kohta, kui selle jõustumisest on möödunud kaheksateist kuud.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Erandit võib lubada käibemaksudirektiivi artikli 395 alusel selleks, et lihtsustada käibemaksu kogumise menetlust ning ära hoida teatavat maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist. Poola taotles erandit, et võidelda maksudest kõrvalehoidumisega sektorites, kus on juba aastaid tuvastatud käibemaksupettuseid. Erand on kooskõlas poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega.
Nõukogu rakendusotsusega (EL) 2017/784 2 anti Itaaliale samalaadne erand jagatud maksmise mehhanismi kohaldamiseks. Itaalia jagatud maksmise süsteemi kohaselt makstakse tasumisele kuuluv käibemaks maksuhalduri juures kinnisele käibemaksukontole. Itaalia erandi ulatus on piiratud tarnetega riigiasutustele, riigi kontrollitavatele majandusüksustele ja mitmele börsil noteeritud äriühingule.
Rumeenia taotles samuti erandit, et kohaldada teatavate maksukohustuslaste tarnetele jagatud maksmise mehhanismi. Rumeenia jagatud maksmise mehhanismi puhul tekitab suuri küsimusi selle proportsionaalsus ja ühilduvus aluslepinguga. Seetõttu esitas komisjon vastuväiteid Rumeenia taotlusele erandi saamiseks 3 .
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Käibemaksudirektiivi artikkel 395.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Pidades silmas ettepaneku aluseks olevat käibemaksudirektiivi sätet, ei kohaldata subsidiaarsuse põhimõtet.
•Proportsionaalsus
Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel.
Otsus käsitleb liikmesriigile tema enda taotlusel antud luba ja sellega ei määrata mingeid kohustusi.
Ajaliselt piiratud ja konkreetsete tarnete kohta kehtiv erand on ette nähtud kohaldamiseks sektorites, kus on probleeme maksupettustega. Seega on erimeede kooskõlas taotletava eesmärgiga, st see aitab võidelda maksupettustega.
Arvestades erandi uudsust ja laiaulatuslikkust, peab Poola esitama aruande meetme mõju kohta käibemaksupettuste tasemele ja maksukohustuslastele (käibemaksutagastused, halduskoormus, maksukohustuslaste kulud jne), kui meetme jõustumisest Poolas on möödunud kaheksateist kuud.
•Vahendi valik
Kavandatav vahend: nõukogu rakendusotsus.
Käibemaksudirektiivi artikli 395 kohaselt on erandi tegemine ühistest käibemaksueeskirjadest võimalik vaid komisjoni ettepaneku põhjal nõukogus ühehäälselt antud loa alusel. Nõukogu rakendusotsus on kõige sobivam õigusakt, sest selle saab adresseerida konkreetsele liikmesriigile.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Käesolev ettepanek põhineb Poola esitatud taotlusel ja käsitleb ainult seda liikmesriiki.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada.
•Mõjuhinnang
Nõukogu rakendusotsuse ettepanekuga lubatakse Poolal teha erand käibemaksudirektiivi artiklist 226 ja kehtestada kohustuslik jagatud maksmise mehhanism käibemaksu tasumiseks teatavate kaubatarnete ja teenuste osutamise pealt.
Nõudes tasumisele kuuluva käibemaksu kandmist tarnija kinnisele käibemaksukontole, püütakse nõukogu rakendusotsusega võidelda maksupettustega, milleks on käibemaksu tasumata jätmine pettusealdiste kaupade tarnijate ja teenuste osutajate poolt. Maksukohustuslasele kuuluvale eraldi käibemaksukontole hoiustatud käibemaksusummat võib kasutada üksnes piiratud eesmärkidel, täpsemalt kohustusliku käibemaksu maksmiseks maksuhaldurile või käibemaksu maksmiseks tarnijatelt saadud arvete pealt. See aitab paremini tagada, et maksuhaldurini jõuaks kogu käibemaks, mille maksukohustuslane peaks riigikassasse kandma.
Maksukohustuslane ei saa kinnisel käibemaksukontol olevaid vahendeid käsutada muuks kui maksuhaldurile tasumisele kuuluva või tarnijatelt saadud arvetest tuleneva käibemaksu maksmiseks ja see mõjutab kaupleja rahavoogu. Kui maksuhaldur tunnistab, et sisendkäibemaksu ülejääk ületab väljundkäibemaksu, näeb Poola sellega kaasneva ebasoodsa mõju vähendamiseks ette kiirema menetluse sisendkäibemaksu ülejäägi tagasimaksmiseks. Maksukohustuslase taotlusel makstakse raha tagasi 25 päeva jooksul, mitte 60 päeva jooksul, nagu nähakse ette tavamenetlusega. Ühtlasi rõhutas Poola taotluses, et esmatähtsaks küsimuseks saab käibemaksutagastuste tõhususe ja õigeaegsuse tagamine.
Kohustuslik jagatud maksmise mehhanism kehtib ka nende kauplejate kohta, kelle püsiv tegevuskoht ei ole Poolas, kui nad tegelevad sellise kaubatarne või selliste teenuste osutamisega, millele kohaldatakse Poolas kohustuslikku jagatud maksmist. Sellistel kauplejatel peab olema Poola pangandusseadusele vastav pangakonto. Seoses sellega kinnitas Poola komisjonile, et kohustusega avada Poolas pangakonto ei kaasne mingeid lisakulusid kauplejatele, kelle püsiv tegevuskoht ei ole Poolas, sest Poolas pangakonto avamine ja hoidmine on maksukohustuslastele tasuta.
4.MÕJU EELARVELE
Meede ei mõjuta ebasoodsalt käibemaksupõhiselt laekuvaid liidu omavahendeid.
5.MUU TEAVE
Ettepanek sisaldab aegumisklauslit; erandi kehtivus lõppeb automaatselt.
2019/0007 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,
millega antakse Poolale luba kehtestada erimeede, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 226
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, 4 eriti selle artikli 395 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Kirjas, mille komisjon registreeris 15. mail 2018, taotles Poola luba kohaldada erandit direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 226 ning nõuda, et arvetele, mis on väljastatud pettusealdiste kaupade tarne ja teenuste osutamise kohta, mille suhtes kohaldatakse Poolas enamasti pöördmaksustamist ja solidaarset vastutust, lisataks spetsiaalne avaldus, millega nõutakse käibemaksu tasumist tarnija kinnisele käibemaksukontole. Poola taotles erandit kolmeks aastaks alates 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2021.
(2)Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 teise lõigu kohaselt edastas komisjon 3. septembri 2018. aasta kirjaga Poola taotluse teistele liikmesriikidele. Komisjon teatas 4. septembri 2018. aasta kirjaga Poolale, et komisjonil on taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.
(3)Ehkki Poola on võtnud pettustega võitlemiseks mitmesuguseid meetmeid (nt pöördmaksustamise ja kliendi solidaarse vastutuse kehtestamine, auditeerimise standardfaili kasutuselevõtt, rangemad reeglid käibemaksukohustuslasena registreerimiseks ja maksukohustuslaste registrist kustutamiseks, auditite hulga suurendamine jne), ei suuda need Poola hinnangul siiski välistada käibemaksupettuseid.
(4)Poola on seisukohal, et jagatud maksmise mehhanismi rakendamine kõrvaldab käibemaksupettused. Jagatud maksmise mudeli alusel võib maksukohustuslasele kuuluvale eraldi käibemaksukontole hoiustatud käibemaksusummat kasutada üksnes piiratud eesmärkidel, täpsemalt kohustusliku käibemaksu maksmiseks maksuhaldurile või käibemaksu maksmiseks tarnijatelt saadud arvete pealt. See aitab paremini tagada, et maksuhaldurini jõuaks kogu käibemaks, mille maksukohustuslane peaks kandma Poola riigikassasse.
(5)1. juulil 2018 kehtestas Poola vabatahtliku jagatud maksmise mehhanismi. Poola leiab, et käibemaksupettuste eest kaitsetumates valdkondades tuleks kehtestada kohustuslik jagatud maksmise mehhanism. Selliste valdkondade alla kuuluvad elektroonikaseadmete, mitteraudmetallide, terase-, vanametalli-, kulla-, kütuse- ja plastitööstus, mille suhtes kohaldatakse Poolas üldjuhul pöördmaksustamist ja solidaarset vastutust.
(6)Kohustuslikku jagatud maksmise mudelit kohaldatakse maksukohustuslaste omavaheliste tarnete (ettevõtjatevaheliste kaubatarnete) suhtes seoses lisas loetletud kaupade ja teenustega ning see hõlmab üksnes elektroonilisi pangaülekandeid.
(7)Kui maksukohustuslane esitab väljundkäibemaksu ületava sisendkäibemaksu ülejäägi käibedeklaratsioonis tagastamisele kuuluva summana, tagastatakse see summa maksukohustuslase tavalisele pangakontole üldjuhul 60 päeva jooksul. Seejuures on Poola teatanud, et tagasimakse toimub 25 päeva jooksul, kui tehingule kohaldatakse kohustuslikku jagatud maksmise mudelit ja käibemaksukontot käsutav maksukohustuslane esitab vastava taotluse.
(8)Käibemaksukonto avamise ja käigus hoidmisega seotud kulud ei jää maksukohustuslaste kanda, sest pank ei kohalda käibemaksukontole mingeid vahendus- ega muid tasusid.
(9)Kohustuslikku jagatud maksmise mehhanismi kohaldatakse kõikidele kauplejatele, sh nendele, kelle püsiv tegevuskoht ei ole Poolas. Kauplejatel peab olema Poola pangandusseadusele vastav pangakonto. Seoses sellega kinnitas Poola, et kohustusega avada Poolas pangakonto ei kaasne kauplejatele mingeid lisakulusid, sest käibemaksu maksete jaoks pangakonto avamine ja hoidmine on maksukohustuslastele Poolas tasuta.
(10)Poola kavandatav kohustuslik jagatud maksmise mehhanism toob maksukohustuslaste jaoks kaasa olulised muudatused. Kuna see süsteem on vabatahtlikkuse alusel toiminud juba alates 1. juulist 2018, on maksukohustuslased saanud sellega tutvuda.
(11)Komisjon on seisukohal, et pettusealdiste kaupade tarne ja teenuste osutamise puhul võib kohustuslik jagatud maksmise mehhanism anda häid tulemusi võitlemaks maksupettuste vastu. Tavaliselt lubatakse erandeid piiratud ajaks. Seega tuleks Poola taotletud erandit lubada alates 1. märtsist 2019 kuni 28. veebruarini 2022.
(12)Arvestades erandi uudsust ja laiaulatuslikkust, tuleb selle erandi raames tagada vajalik järelkontroll, esmajoones seoses mõjuga, mida meede avaldab käibemaksupettuste tasemele ja maksukohustuslastele (käibemaksutagastused, administratiivne koormus, maksukohustuslaste kulud jne). Seetõttu peaks Poola esitama aruande meetme mõju kohta, kui riigisisese meetme jõustumisest on möödunud kaheksateist kuud.
(13)Erandi kohaldamine ei mõjuta lõpptarbimise etapis kogutava maksutulu kogusummat ega mõjuta ebasoodsalt käibemaksupõhiselt laekuvaid liidu omavahendeid,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Erandina direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 226 lubatakse Poolal nõuda, et arvetele, mis väljastatakse maksukohustuslaste omavaheliste tarnete kohta seoses otsuse lisas loetletud kaupade ja teenustega, mille puhul tarnete eest tasutakse elektrooniliste pangaülekannetega, lisataks spetsiaalne nõue käibemaksu maksmiseks tarnija Poolas avatud eraldiseisvale ja kinnisele käibemaksukontole.
Artikkel 2
Poola peab komisjonile teatama riigisisesest meetmest, millele viidatakse artiklis 1.
Poola peab komisjonile esitama aruande artiklis 1 viidatud meetme üldisest mõjust käibemaksupettuste tasemele ja asjaomastele maksukohustuslastele 18 kuu jooksul pärast meetme jõustumist Poolas.
Artikkel 3
Käesolev otsus kehtib alates 1. märtsist 2019 kuni 28. veebruarini 2022.
Artikkel 4
Käesolev otsus on adresseeritud Poola Vabariigile.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,23.1.2019
COM(2019) 10 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
ettepanek: NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,
millega antakse Poolale luba kehtestada erimeede, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 226
LISA. Artikliga 1 reguleeritud kaubatarnete ja teenuste osutamiste loend
Artikkel 1 kehtib järgmiste kaubatarnete ja teenuseosutamiste kohta, mida kirjeldatakse Poola kaupade ja teenuste liigitusest (PKWiU) lähtudes.
|
Number |
PKWiU |
Kaupade (kaubarühmade) nimetus / teenuste (teenuserühmade) nimetus |
|
1 |
24.10.12.0 |
Ferrosulamid |
|
2 |
24.10.14.0 |
Malmist graanulid ja pulber, peegelmalm või teras |
|
3 |
24.10.31.0 |
Kuumvaltsitud, kuid edasise töötluseta legeerimata terasest lehtvaltstooted laiusega vähemalt 600 mm |
|
4 |
24.10.32.0 |
Kuumvaltsitud, kuid edasise töötluseta legeerimata terasest lehtvaltstooted laiusega alla 600 mm |
|
5 |
24.10.35.0 |
Kuumvaltsitud, kuid edasise töötluseta muust legeerterasest lehtvaltstooted laiusega vähemalt 600 mm, v.a elektrotehnilisest räniterasest tooted |
|
6 |
24.10.36.0 |
Kuumvaltsitud, kuid edasise töötluseta muust legeerterasest lehtvaltstooted laiusega alla 600 mm, v.a elektrotehnilisest räniterasest tooted |
|
7 |
24.10.41.0 |
Külmvaltsitud, kuid edasise töötluseta legeerimata terasest lehtvaltstooted laiusega vähemalt 600 mm |
|
8 |
24.10.43.0 |
Külmvaltsitud, kuid edasise töötluseta legeerimata terasest lehtvaltstooted laiusega vähemalt 600 mm, v.a elektrotehnilisest räniterasest tooted |
|
9 |
24.10.51.0 |
Plakeeritud, pinnatud või muul viisil kaetud legeerimata terasest lehtvaltstooted laiusega vähemalt 600 mm |
|
10 |
24.10.52.0 |
Plakeeritud, pinnatud või muul viisil kaetud muust legeerterasest lehtvaltstooted laiusega vähemalt 600 mm |
|
11 |
24.10.61.0 |
Legeerimata terasest kuumvaltsitud latid ja varbmaterjal, korrapäratult kokku keritud |
|
12 |
24.10.62.0 |
Muu terasest varbmaterjal, sepistatud, kuumvaltsitud, -tõmmatud või -pressitud, k.a valtsimisjärgselt väänatud vardad, edasi töötlemata |
|
13 |
24.10.65.0 |
Muust legeerterasest kuumvaltsitud latid ja varbmaterjal, korrapäratult kokku keritud |
|
14 |
24.10.66.0 |
Muu muust legeerterasest varbmaterjal, sepistatud, kuumvaltsitud, -tõmmatud või -pressitud, k.a valtsimisjärgselt väänatud vardad, edasi töötlemata |
|
15 |
24.10.71.0 |
Legeerimata terasest kujuprofiilid, kuumvaltsitud, -tõmmatud või -pressitud, kuid edasise töötluseta |
|
16 |
24.10.73.0 |
Muust legeerterasest kujuprofiilid, kuumvaltsitud, -tõmmatud või -pressitud, kuid edasise töötluseta |
|
17 |
24.31.10.0 |
Legeerimata terasest külmtõmmatud vardad ja täisprofiilid |
|
18 |
24.31.20.0 |
Legeerterasest, v.a roostevabast terasest, külmtõmmatud vardad ja täisprofiilid |
|
19 |
24.32.10.0 |
Külmvaltsitud terastooted katmata pinnaga, laiusega alla 600 mm |
|
20 |
24.32.20.0 |
Plakeeritud, pinnatud või muul viisil kaetud külmvaltsitud terastooted laiusega alla 600 mm |
|
21 |
24.33.11.0 |
Legeerimata terasest külmvormitud või külmpainutatud kujuprofiilid |
|
22 |
24.33.20.0 |
Legeerimata terasest gofreeritud plekk |
|
23 |
24.34.11.0 |
Legeerimata terasest külmtõmmatud traat |
|
24 |
24.41.10.0 |
Survetöötlemata, pooltöödeldud või pulbriline hõbe |
|
25 |
ex 24.41.20.0 |
Survetöötlemata, pooltöödeldud või pulbriline kuld, v.a investeerimiskuld õigusakti artikli 121 tähenduses, vastavalt punktile 27 |
|
26 |
24.41.30.0 |
Survetöötlemata, pooltöödeldud või pulbriline plaatina |
|
27 |
Ei sõltu PKWiU sümbolist |
Investeerimiskuld õigusakti artikli 121 tähenduses |
|
28 |
ex 24.41.40.0 |
Kullaga pinnatud pooltöödeldud mitteväärismetallid või hõbe – ainult kullaga pinnatud pooltöödeldud hõbe |
|
29 |
ex 24.41.50.0 |
Hõbedaga pinnatud pooltöödeldud mitteväärismetallid ja plaatinaga pinnatud pooltöödeldud mitteväärismetallid, hõbe või kuld – ainult kaetud ja pooltöödeldud kuld ja hõbe |
|
30 |
24.42.11.0 |
Survetöötlemata alumiinium |
|
31 |
24.43.11.0 |
Survetöötlemata plii |
|
32 |
24.43.12.0 |
Survetöötlemata tsink |
|
33 |
24.43.13.0 |
Survetöötlemata tina |
|
34 |
24.44.12.0 |
Rafineerimata vask; vaskanoodid elektrolüütiliseks rafineerimiseks |
|
35 |
24.44.13.0 |
Survetöötlemata rafineeritud vask ja vasesulamid; vaseligatuurid |
|
36 |
24.44.21.0 |
Vasepulbrid ja -helbed |
|
37 |
24.44.22.0 |
Vaskvardad, -latid ja -profiilid |
|
38 |
24.44.23.0 |
Vasktraat |
|
39 |
24.45.11.0 |
Survetöötlemata nikkel |
|
40 |
ex 24.45.30.0 |
Muud mitteraudmetallid ja nendest valmistatud tooted; metallkeraamika; tuhk ja jäägid, mis sisaldavad metalli ja metalliühendeid – ainult mitteväärismetallide jäätmed ja vanametall |
|
41 |
ex 26.11.30.0 |
Elektroonilised integraallülitused – ainult protsessorid |
|
42 |
ex 26.20.11.0 |
Kuni 10 kg kaaluvad kaasaskantavad andmetöötlusseadmed, näiteks sülearvutid ja personaalsed digitaalmärkmikud; pihuarvutid (näiteks personaalsed digitaalmärkmikud) ja muud samalaadsed tooted – ainult kaasaskantavad arvutid, näiteks tahvelarvutid, personaalsed digitaalmärkmikud ja sülearvutid |
|
43 |
ex 26.30.22.0 |
Raadiovõrgu telefonid või muud traadita võrgud – üksnes mobiiltelefonid, k.a nutitelefonid |
|
44 |
ex 26.40.60.0 |
Mängukonsoolid (näiteks sellised, mida kasutatakse koos televiisori või eraldiseisva ekraaniga) ja muud mängu- või hasartmängude aparaadid, millel on elektrooniline kuvar – v.a osad ja lisaseadmed |
|
45 |
ex 32.12.13.0 |
Kullast ja hõbedast või väärismetalliga pinnatud juveeltooted ja nende osad, samuti muud juveeltooted ja nende osad – ainult juveeltoodete osad ja muude kullast, hõbedast ja plaatinast juveeltoodete osad, st viimistlemata või pooleliolevad juveeltooted ja juveeltoodete äratuntavad osad, mis on kaetud või pinnatud väärismetalliga |
|
46 |
38.11.49.0 |
Lammutamisele määratud vrakid, v.a laevad jm ujuvkonstruktsioonid |
|
47 |
38.11.51.0 |
Klaasijäätmed |
|
48 |
38.11.52.0 |
Paberi- ja papijäätmed |
|
49 |
38.11.54.0 |
Muud kummijäätmed |
|
50 |
38.11.55.0 |
Plastijäätmed |
|
51 |
38.11.58.0 |
Metalli sisaldavad jäätmed, mis ei ole ohtlikud jäätmed |
|
52 |
38.12.26.0 |
Ohtlikud metallijäätmed |
|
53 |
38.12.27 |
Elektrielementide ja -akude jäätmed ning defektsed elektrielemendid ja -akud; kasutatud galvaanilised elemendid ja patareid ning elektriakud |
|
54 |
38.32.2 |
Metallist teisene toore |
|
55 |
38.32.31.0 |
Klaasist teisene toore |
|
56 |
38.32.32.0 |
Paberist ja papist teisene toore |
|
57 |
38.32.33.0 |
Plastist teisene toore |
|
58 |
38.32.34.0 |
Kummist teisene toore |
|
59 |
24.20.11.0 |
Õmbluseta terasest magistraaltorud nafta- ja gaasijuhtmete jaoks |
|
60 |
24.20.12.0 |
Õmbluseta terasest manteltorud, ühendustorud ning puurtorud nafta- ja gaasipuuraukude jaoks |
|
61 |
24.20.13.0 |
Muud ümmarguse ristlõikega terastorud |
|
62 |
24.20.31.0 |
Terasest, keevitatud magistraaltorud nafta- ja gaasijuhtmete jaoks, välisläbimõõduga kuni 406,4 mm |
|
63 |
24.20.33.0 |
Ümmarguse ristlõikega keevitatud terastorud välisläbimõõduga kuni 406,4 mm |
|
64 |
24.20.34.0 |
Mitteümmarguse ristlõikega keevitatud terastorud välisläbimõõduga kuni 406,4 mm |
|
65 |
24.20.40.0 |
Mittevalatud terasest toruliitmikud |
|
66 |
ex 25.11.23.0 |
Muud raud-, teras- või alumiiniumkonstruktsioonid ja -konstruktsiooniosad, -tahvlid, -vardad, -profiilid jms – ainult terasest |
|
67 |
ex 25.93.13.0 |
Raud-, teras- või vasktraadist riie, võred, võrgud ja tarad; rauast, terasest või vasest laialivenitatud metallvõrk – ainult vasest |
|
68 |
|
Mootoribensiin, diisliõli, küttegaas – aktsiisisätete tähenduses |
|
69 |
|
Kütteõli ja määrdeõli – aktsiisisätete tähenduses |
|
70 |
ex 10.4 |
Loomsed ja taimsed õlid ning rasvad – ainult rapsiõli |
|
71 |
ex 20.59.12.0 |
Fotograafias kasutatavad emulsioonid pinna valgustundlikuks muutmiseks; fotograafias kasutatavad mujal klassifitseerimata kemikaalid – ainult trükipeata toonerid automaatsetele andmetöötlusseadmetele |
|
72 |
ex 20.59.30.0 |
Kirjutusmasina trükivärv, trükivärv joonestamiseks ja muud trükivärvid – ainult trükipeata tindikassetid automaatsetele andmetöötlusseadmetele |
|
73 |
ex 22.21.30.0 |
Armeerimata, lamineerimata või teiste materjalidega kombineerimata tahvlid, lehed, kiled, fooliumid, ribad ja plastribad |
|
74 |
ex 26.20.21.0 |
Mäluseadmed – ainult kõvakettad (HDD-seadmed) |
|
75 |
ex 26.20.22.0 |
Pooljuhtkettad – ainult SSD-seadmed |
|
76 |
ex 26.70.13.0 |
Digitaalkaamerad ja digitaalsed videokaamerad – ainult digitaalkaamerad |
|
77 |
ex 28.23.26.0 |
Paljundusmasinate osad ja lisaseadmed – ainult automaatsetele andmetöötlusseadmetele mõeldud printerite tindikassetid ja trükipead, automaatsetele andmetöötlusseadmetele mõeldud printerite trükipeaga toonerid |
|
78 |
ex 58.29.11.0 |
Operatsioonisüsteemide tarkvarapaketid – ainult SSD |
|
79 |
ex 58.29.29.0 |
Muud tarkvarapaketid – ainult SSD-seadmed |
|
80 |
ex 59.11.23.0 |
Muud videod ja videosalvestised ketastel, magnetlintidel ja muudel andmekandjatel – ainult SSD-seadmed |
|
81 |
Ei sõltu PKWiU sümbolist |
12. juuni 2015. aasta kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi aktis (2017. aasta ametlik teataja, punkt 568) viidatud kasvuhoonegaaside heitkoguste saastekvootide loovutamisteenused |
|
82 |
41.00.30.0 |
Elamuehitustööd (uute hoonete ehitustööd, olemasolevate hoonete rekonstruktsioon või renoveerimine) |
|
83 |
41.00.40.0 |
Mitteeluhoonete ehitustööd (uute hoonete ehitustööd, olemasolevate hoonete rekonstruktsioon või renoveerimine) |
|
84 |
42.11.20.0 |
Üldehitustööd, mille raames ehitatakse kiirteid, teid, tänavaid ja muid sõidukitele ja jalakäijatele mõeldud teid ja lennuradasid |
|
85 |
42.12.20.0 |
Üldehitustööd, mille raames ehitatakse raudteesid ja metroosid |
|
86 |
42.13.20.0 |
Üldehitustööd, mille raames ehitatakse sildu ja tunneleid |
|
87 |
42.21.21.0 |
Üldehitustööd, mille raames ehitatakse torujuhtmeid |
|
88 |
42.21.22.0 |
Üldehitustööd, mille raames ehitatakse jaotusvõrke, k.a abitööd |
|
89 |
42.21.23.0 |
Üldehitustööd, mille raames ehitatakse niisutussüsteeme (kanalisatsioone), bussi- ja veeteid, veepuhastus- ja reoveekäitlusjaamu ning pumbajaamu |
|
90 |
42.21.24.0 |
Tööd, mille raames puuritakse kaevusid ja veevõtukohti ning paigaldatakse septikuid |
|
91 |
42.22.21.0 |
Üldehitustööd, mille raames ehitatakse sidevõrke ja elektrienergia ülekandeliine |
|
92 |
42.22.22.0 |
Üldehitustööd, mille raames ehitatakse sidevõrke ja elektrienergia jaotusliine |
|
93 |
42.22.23.0 |
Üldehitustööd, mille raames ehitatakse elektrijaamu |
|
94 |
42.91.20.0 |
Üldehitustööd, mille raames ehitatakse kaisid, sadamaid, tamme, lüüse ja nendega seotud hüdrotehnilisi rajatisi |
|
95 |
42.99.21.0 |
Üldehitustööd, mille raames ehitatakse tootmis- ja kaevandamisrajatisi |
|
96 |
42.99.22.0 |
Üldehitustööd, mille raames ehitatakse staadiume ja spordiväljakuid |
|
97 |
42.99.29.0 |
Üldehitustööd, mille raames ehitatakse muid tsiviilehituslikke rajatisi |
|
98 |
43.11.10.0 |
Tööd, mille raames lammutatakse hooneid |
|
99 |
43.12.11.0 |
Tööd, mille raames valmistatakse ette ehitusplats, v.a mullatööd |
|
100 |
43.12.12.0 |
Mullatööd: kaevetööd, kraavide kaevamine ja pinnaseteisaldus |
|
101 |
43.13.10.0 |
Tööd, mille raames tegeletakse kaevetööde ja geoloogilis-tehnilise puurimisega |
|
102 |
43.21.10.1 |
Tööd, mille raames paigaldatakse elektriohutusseadmeid |
|
103 |
43.21.10.2 |
Tööd, mille raames võetakse kasutusele muid elektripaigaldisi |
|
104 |
43.22.11.0 |
Tööd, mille raames tehakse torustiku- ja äravoolutöid |
|
105 |
43.22.12.0 |
Tööd, mille raames paigaldatakse küttesüsteeme ning ventilatsiooni- ja kliimaseadmeid |
|
106 |
43.22.20.0 |
Tööd, mille raames paigaldatakse gaasiseadmeid |
|
107 |
43.29.11.0 |
Isolatsioonitööd |
|
108 |
43.29.12.0 |
Aedade paigaldamine |
|
109 |
43.29.19.0 |
Muud mujal klassifitseerimata paigaldustööd |
|
110 |
43.31.10.0 |
Krohvitööd |
|
111 |
43.32.10.0 |
Paigaldustööd puusepatööde jaoks |
|
112 |
43.33.10.0 |
Tööd, mille raames tehakse põrandatöid ja paigaldatakse pinnakattematerjale |
|
113 |
43.33.21.0 |
Tööd, mille raames paigaldatakse põrandale või seintele terratso, marmor, graniit või kiltkivi |
|
114 |
43.33.29.0 |
Tööd, mille raames tehakse mujal klassifitseerimata põranda- ja seinatöid (k.a tapeetimistöid) |
|
115 |
43.34.10.0 |
Maalritööd |
|
116 |
43.34.20.0 |
Klaasivalmistamise tööd |
|
117 |
43.39.11.0 |
Tööd, mille raames tegeletakse kujundustöödega |
|
118 |
43.39.19.0 |
Tööd, mille raames tegeletakse mujal klassifitseerimata viimistlustöödega |
|
119 |
43.91.11.0 |
Tööd, mille raames ehitatakse katusekonstruktsioone |
|
120 |
43.91.19.0 |
Tööd, mille raames tehakse muid katuseehitustöid |
|
121 |
43.99.10.0 |
Tööd, mille raames paigaldatakse niiskus- ja veekindlat isoleermaterjali |
|
122 |
43.99.20.0 |
Tööd, mille raames pannakse kokku ja võetakse lahti tellinguid |
|
123 |
43.99.30.0 |
Tööd, mille raames rajatakse vundamente, k.a rammimistööd |
|
124 |
43.99.40.0 |
Betoonitööd |
|
125 |
43.99.50.0 |
Tööd, mille raames püstitatakse teraskonstruktsioone |
|
126 |
43.99.60.0 |
Tööd, mille raames püstitatakse tellistest või kivist konstruktsioone |
|
127 |
43.99.70.0 |
Tööd, mille raames pannakse kokku ja püstitatakse valmisehitusdetaile |
|
128 |
43.99.90.0 |
Tööd, mille raames tehakse muid mujal klassifitseerimata eritöid |
|
129 |
05.10.10.0 |
Kivisüsi |
|
130 |
05.20.10.0 |
Pruunsüsi |
|
131 |
19.10.10.0 |
Kivisöest, pruunsöest või turbast koks ja poolkoks; retordisüsi |
|
132 |
19.20.11.0 |
Brikett jm kivisöest toodetud tahkekütus |
|
133 |
19.20.12.0 |
Brikett jm pruunsöest toodetud tahkekütus |
|
134 |
ex 26.70.13.0 |
Digitaalkaamerad fotograafiaks ja digitaalkaamerad – ainult digitaalkaamerad |
|
135 |
26.40.20.0 |
Televisiooni vastuvõtuseadmed, mis sisaldavad või ei sisalda ringhäälingu raadiovastuvõtjat või heli- või videosalvestus- või -taasesitusseadmeid |
|
136 |
26.20.1 |
Arvutid ja muud automaatsed andmetöötlusseadmed |
|
137 |
30.91.20.0 |
Mootorrataste ja külgkorvide osad ning lisaseadmed |
|
138 |
27.20.2 |
Elektriakud ja nende osad |
|
139 |
28.11.41.0 |
Sädesüütega sisepõlemismootorite, v.a õhusõidukite mootorite osad |
|
140 |
ex 29.31.10.0 |
Süüteküünalde kaablikimbud ja muud sõidukites, õhusõidukites ja veesõidukites kasutatavad juhtmekomplektid – ainult süüteküünalde kaablikimbud ja muud sõidukites kasutatavad juhtmekomplektid |
|
141 |
29.31.21.0 |
Süüteküünlad; süütemagneetod; magnetodünamod; magnetilised hoorattad; süütejagajad; süütepoolid |
|
142 |
29.31.22.0 |
Starterid ja kombineeritud startergeneraatorid; muud generaatorid ja muud seadmed sisepõlemismootoritele |
|
143 |
29.31.23.0 |
Mootorsõidukite elektrilised signalisatsiooniseadmed, klaasipuhastid, klaaside jäätumist ja udustumist vältivad seadmed |
|
144 |
29.31.30.0 |
Mootorsõidukite muude elektriseadmete osad |
|
145 |
29.32.20.0 |
Turvavööd, turvapadjad ning kerede osad ja lisaseadmed |
|
146 |
29.32.30.0 |
Mootorsõidukite mujal klassifitseerimata osad ja lisaseadmed, v.a mootorrattad |
|
147 |
45.31.1 |
Mootorsõidukite osade ja lisaseadmete müügi teenused, v.a mootorrattad |
|
148 |
45.32.1 |
Mootorsõidukite osade ja lisaseadmete jaemüügi teenused spetsialiseeritud kauplustes, v.a mootorrattad |
|
149 |
45.32.2 |
Mootorsõidukite osade ja lisaseadmete muud jaemüügi teenused, v.a mootorrattad |
|
150 |
ex 45.40.10.0 |
Mootorrataste ning nende osade ja lisaseadmete hulgimüügi teenused |
|
151 |
ex 45.40.20.0 |
Mootorrataste ning nende osade ja lisaseadmete jaemüügi teenused spetsialiseeritud kauplustes |
|
152 |
ex 45.40.30.0 |
Mootorrataste ning nende osade ja lisaseadmete muud jaemüügiteenused |