Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused pidevas dialoogis kodanikega“

(2020/C 440/09)

Raportöör: Declan McDONNELL (IE/EA), Galway linnavolikogu liige Viitedokument: Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa 2019. aasta mais: valmistumine ühtsemaks, tugevamaks ja demokraatlikumaks liiduks üha ebakindlamas maailmas. Euroopa Komisjoni panus 9. mail 2019 Sibius (Rumeenia) toimuvaks mitteametlikuks EL 27 juhtide nõupidamiseks“ COM(2019) 218 final

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Preambul

1.

kordab, et väga oluline on kodanike ning kohalike ja piirkondlike esindajate ELiga seotud arusaamade ja ootuste mõistmine ja nendest teavitamine, ELi poliitika sidumine kohalike oludega, et inimeste elule mõju avaldada, ning liidu ehitamine alt üles, nagu komitee märkis oma arvamuses „Mõttevahetus Euroopa teemal: kohalike ja piirkondlike omavalitsuste hääl usalduse taastamiseks Euroopa Liidu vastu“ (1). Komitee on seisukohal, et ELi demokraatlikuks uuendamiseks peavad edasised sammud tuginema rohujuure tasandi osalusele, mis läheb oluliselt kaugemale praegustest meetmetest;

2.

on veendunud, et alt üles suunatud teabevahetuskanalid ja osalusvahendid täiendavad ja tugevdavad esindusdemokraatiat ning edendavad aktiivset subsidiaarsust, andes kodanikele väljaspool valimisi ja nende vahel suurema sõnaõiguse. Komitee on veendunud, et läbipaistev, siiras ja asjakohane kodanikuosalus vajab ühist kujundamist ja seega konkreetset osalemist otsustusprotsessides ning vaid ametlikust teabevahetusest siinkohal ei piisa. Tõeline osalemine suurendab esindusdemokraatia õiguspärasust ja tõhusust, 1) suurendades teabevahetust konfliktide ennetamiseks, 2) võimaldades saavutada konsensuse ning eelkõige 3) tugevdades langetatud otsuste jõudu ja põhjendades otsuseid;

3.

jagab seisukohti, mida Euroopa Komisjon väljendas oma panuses Sibius toimuvaks EL27 juhtide mitteametlikuks nõupidamiseks, (2) eelkõige selle üksikasjalikus mõttearenduses teabevahetuse probleemide, sh killustatuse ja desinformatsiooni leviku üle. Komitee on teadlik, et teabevahetus on eeltingimus selleks, et kodanikud saaksid teha teadlikke valikuid ja osaleda täiel määral ELi demokraatias;

4.

rõhutab, et ELi institutsioonid peavad pühenduma tihedamale koostööle kodanikega, et tõhustada arusaama Euroopa poliitika kujundamisest, parandada sellise poliitikakujundamise tõhusust ja tulemuslikkust ning vältida populismi pakutavaid kiireid lahendusi, mis takistaksid vältimatult demokraatia nõuetekohast toimimist;

5.

väljendab kindlat tahet avada ELi institutsioonide ja Euroopa kodanike vahel kahesuunalised teabevahetuskanalid, milles keskendutakse inimeste igapäevaprobleemidele ning millega edendatakse kodanike kaasamist Euroopa poliitika kujundamisse. Lisaks on COVID-19 pandeemia näidanud, et on vaja teabevahetuskanalit, mis jääks püsima vaatamata kriisidele ja iseäranis nende ajal;

6.

tunnistab, et COVID-19 pandeemia on edendanud digitaalmeedia ja veebipõhiste konverentsisüsteemide kasutamist, ning näeb võimalusi, mida digiüleminek pakub kriisiaegsele kodanikuosalusele. Viimastel kuudel on kodanikuosalus kolinud digitaalsetele foorumitele ja konverentsidele. Need on aidanud muuta kodanike osalemist otsuste tegemisel kiiremaks, laialdasemaks ja kaasavamaks;

7.

tervitab eelseisvat Euroopa tulevikku käsitlevat konverentsi ja toetab Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta resolutsioonis esitatud üleskutset lisada konverentsi mandaati kohustus võtta sisukaid järelmeetmeid ja kaasata kodanikke sisuliselt ja vahetult, ning ühineb Euroopa Parlamendi seisukohaga, et „hoolimata pandeemiast peab konverentsi prioriteediks jääma kodanike, kodanikuühiskonna organisatsioonide, sotsiaalpartnerite ja valitud esindajate otsene kaasamine“;

8.

rõhutab, et Euroopa tulevikku käsitlev konverents ei tohiks olla üksnes ühekordne piiratud kestusega protsess, vaid võimalus uuesti läbi mõelda ja uuesti määratleda viis, kuidas EL toimib ja kuidas seda näevad kodanikud. Seepärast pakub komitee välja kodanikega alalise dialoogi pidamise mehhanismi, mida saaks konverentsi ajal katsetada, kuid mille eesmärk oleks luua pikaajaline struktuurne mehhanism kodanike osalemiseks ELi poliitika kujundamises, mida juhiksid kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kui kodanikele kõige lähemal asuv valitsustasand ja mis hõlmaks selget tagasisidemehhanismi;

9.

kordab oma üleskutset komisjonile, mis on esitatud resolutsioonis komitee ettepanekute kohta seoses Euroopa Komisjoni 2021. aasta tööprogrammiga: (3)„teha komiteega koostööd, et luua kohalike ja piirkondlike omavalitsuste abiga kodanikega peetava alalise ja struktureeritud dialoogi katsemudel, mis võimaldaks kahesuunalist suhtlemist kodanike ja ELi institutsioonide vahel ja mis võiks hiljem aidata parandada ELi otsustusprotsessi pikas perspektiivis“;

10.

toonitab, et kõikides kodanike dialoogidega seotud avalikes konsultatsioonides tuleks tagada maksimaalne mitmekesisus. Komitee rõhutab, et see tähendab seda, et põhjaliku arutelu soodustamiseks peavad kõik programmid, kõnelejate nimekirjad, paneelarutelud, kirjandusallikad, dokumendid jne olema tasakaalustatud ja tuleb tagada, et neis on esitatud erinevad seisukohad, mis kajastavad Euroopa mitmekesisust. Komitee rõhutab, et kõigil sellistel kohtumistel osalejate valimine peab toimuma täiesti sõltumatult ja ilma igasuguse poliitilise sekkumiseta;

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kui ühenduslülid kodanike ja ELi institutsioonide vahel

11.

jagab muret selle pärast, et Euroopa Liidu institutsioonid võivad näida Euroopa kodanike argielust füüsiliselt ja – veelgi enam – kultuuriliselt kaugel. Komitee kutsub esindusinstitutsioone, nagu kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, ja iseäranis neid, kes ei osale praegu kodanike kaasamise mehhanismides, üles osalema aktiivselt tõhusate ja sisukate teabevahetuskanalite loomisel kodanikega, et kujundada ja rakendada nõudluspõhist ELi poliitikat, kuid seda tuleb teha kodanike ajast hoolival ja tulemusteni viival viisil;

12.

kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kogu ELis üles täitma keskset rolli kodanike harimisel ELi teemadel, et julgustada kodanikke täitma oma osa osalusdemokraatias. On selge, et kodanikud saavad aktiivselt osaleda üksnes siis, kui kasutatakse uuenduslikke meetodeid ja kui kodanikke teavitatakse täielikult poliitiliste arengute ja/või rahastamisotsuste mõjust nende piirkonnale. Soovitav on kasutada digitehnoloogiat ja sotsiaalmeediat ning teha koostööd vabatahtlike organisatsioonidega. Komitee juhib tähelepanu edukatele värbamisviisidele, näiteks kodanike juhuslikule valimisele, kas siis telefoni, rahvastikuregistri või uksest ukseni külastuse läbi, mis aitavad jõuda palju laiema läbilõikeni elanikkonnast;

CitizEN võrgustik – kodanike osalemine ELi võrgustikus – kodanike osalemise ökosüsteem

13.

teeb ettepaneku moodustada vabatahtlikul osalemisel põhinev üleeuroopaline võrgustik – CitizEN, mis toimiks strateegiate, meetodite ja vahendite keskse ressursina ning mille kaudu saaks suhelda kodanikega nii otseselt kui ka kaudselt, kasutades selleks kogu ELis loodud algatusi Euroopa küsimuste ja neist inimestele avalduva mõju käsitlemiseks;

14.

on siiski täiesti teadlik sellest, et enamikus liikmesriikides ja piirkondades on palju aktiivseid arutelu- ja osalusmehhanisme, ning soovitab seetõttu kodanike võrgustiku CitizEN loojatel võtta teadmiseks ja aluseks juba olemasolevad head tavad. Võrgustik hõlbustaks seeläbi piirkondadevahelist dialoogi ja järjepidevust institutsioonide vahel, et tagada sidus lähenemisviis, austades samas lähenemisviiside mitmekesisust erinevates poliitilistes ja sotsiaalsetes tingimustes;

15.

kutsub üles kaasama võrgustikku piirkonna (peamiselt NUTS2, kuid sõltuvalt riiklikust korraldusest ka NUTS1 või NUTS3 piirkonnad) ja linna tasandi liikmesorganisatsioone, kes juba tegelevad kodanike kaasamisega, samuti kohalikul ja piirkondlikul tasandil tegutsevaid vabatahtlikke organisatsioone, kes järgivad väga erinevaid huve;

16.

ootab, et võrgustik täidaks kolme eesmärki: 1) tugevdaks Euroopa institutsioonide ja kodanike vahelist suhtlust kohaliku ja piirkondliku tasandi otsese kaasamise kaudu, 2) esitaks näiteid osalemismeetoditest, mida saab kasutada nii ametlikult kui ka mitteametlikult, ning 3) tegutseks teabevaramuna ja jagaks parimaid tavasid riiklike, piirkondlike ja kohalike osalusalgatuste kohta kogu Euroopa Liidus;

17.

on valmis kavandama võrgustiku jaoks ühised põhimõtted, mis ei ole siduvad, kuid mis toimivad suunistena heade tavade ja ühise lähenemisviisi kujundamiseks (tunnustades samas erinevaid meetodeid) ja miinimumstandardite kehtestamiseks osalevatele organisatsioonidele;

18.

teeb ettepaneku luua võrgustikus temaatilised töörühmad, mis koosnevad liikmesorganisatsioonidest ning käsitlevad teatud hulka üldisi teemasid (näiteks: kaasav eelarvestamine, digitaalne kodakondsus, kaasavus kodanike kaasamisel) ning keskenduvad temaatilistele küsimustele, nagu kliimamuutused, sotsiaalne ühtekuuluvus, keskkond, sport, kultuur, noored, haridus, linna- ja maapiirkondade organisatsioonid ning kunst;

19.

teeb ettepaneku, et võrgustik töötaks välja, koordineeriks ja võtaks kasutusele kodanike osalemist puudutava ühise koolitusstrateegia. Kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning avaliku ja erasektori asutusi julgustatakse osalema koolitusalgatustes, et võimaldada riigiametnikel ja kohalikel juhtidel kodanikega põhjalikult suhelda ning anda panus kodanike osalemise tohutu potentsiaali realiseerimisse. Samuti on oluline teha koostööd koolide ja haridusasutustega tagamaks, et Euroopa kodanikuaktiivsusest saab õppekava osa kogu ELis;

20.

on valmis võtma koos kõigi teiste Euroopa institutsioonidega juhirolli võrgustiku kavandamisel, rakendamisel ja juhtimisel, töötades selle nimel, et edendada ühist töömeetodit ja osalusvahendite kasutuselevõttu (aruteluprotsessid, kodanikualgatused, kaasav eelarvestamine, valitsuste rahvalt tellimise (crowdsourcing) protsessid, poliitilised fookusgrupid jne), sealhulgas ühist digiplatvormi, mida saab kasutada eri liikmesriikidest kogutud parimate tavade haldamiseks;

21.

nõuab, et piiratud ajaks tehtaks kättesaadavaks vahendid võrgustiku käitamiseks, samal ajal kui võrgustik taotleb alalist rahastamist või tehnilist abi ELi rahastamisprogrammidest;

22.

ootab, et võrgustik edendaks ja suurendaks osalevate piirkondade kodanike kaasamise tavade nähtavust, mis omakorda peaks suurendama aktiivset osalemist;

23.

teeb ettepaneku, et võrgustik võiks aidata organisatsioonidel võita ja säilitada kodanike usaldust, et nad saaksid tagasisidet oma töö mõju kohta ELi poliitika kujundamisel; soovitab seepärast, et komitee võiks olla vahendaja võrgustiku, selle liikmete ja ELi institutsioonide vahel, toimides kahesuunalise kanalina;

24.

teeb ettepaneku käivitada võrgustik Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi raames, et sellest saaks stabiilne ja alaline taristu, mis jätkab konverentsi tööd ning tagab, et kodanikud on hästi informeeritud ja saavad osaleda Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi järelevalve- ja hindamisetappides;

Kodanike osalemise ökosüsteem

25.

on seisukohal, et võrgustiku kõik liikmesorganisatsioonid ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid tegema jõupingutusi, et suhelda kodanikega ka mitteametlikul viisil, kasutades mittetavapäraseid osalemisruume (nt spordiklubid) ja -tavasid. Samuti tuleks välja töötada osalemislahendused, mis võimaldavad „minna kodanike kogunemiskohtadesse“ selle asemel, et „nad kohale kutsuda“, ning kohandada mitteametlik osalemine ametliku poliitikakujundamisega. Tuleks luua strateegiad selleks, et institutsioonid osaleksid mitteametlikus keskkonnas ilma seda õõnestamata või moonutamata. Sellised lahendused ja strateegiad võivad anda panuse uutesse osalusvahenditesse, mis ulatuvad aktiivsest ärakuulamisest sotsiaalmeedias kuni sotsiaalse innovatsiooni meetodite ja demokraatliku eksperimenteerimise eluslaboriteni. See on iseäranis oluline kodanike jaoks, kes on demokraatlikes institutsioonides alaesindatud (etnilised vähemused, puuetega inimesed, noored, eakad);

26.

loodab seega, et see osalusmeetodite ökosüsteem töötaks pidevalt selle nimel, et täiendada Euroopa Liidu demokraatlike institutsioonide ametlikke institutsioonilisi teabevahetus- ja esinduskanaleid. Selle eesmärk ei oleks asendada esindusdemokraatiat, vaid pigem rikastada seda arutleva demokraatia ning mõnikord ka otsedemokraatia vahendite ja võimalustega;

27.

rõhutab, et kodanikud liiguvad poliitilise kaasatuse uute vormide – tehnopoliitika – poole, mille on kaasa toonud digitehnoloogiad ja avatud andmed. See võimaldab osaleda mitteametlikus ruumis ja väljaspool tavapärast ametlikku keskkonda. Poliitilised institutsioonid peaksid seda uut kaasamisviisi kasutama, et osalemise ökosüsteemi edendada;

28.

on seisukohal, et veebiplatvormide kasutamine on erinevate osalusmeetodite haldamisel keskse tähtsusega, et võimaldada aruteludest osa võtta kõikjalt EList pärit osalejatel, olenemata nende sotsiaalsest päritolust, ning et tagada ettepanekute jälgitavus ja aruandluskohustus lihtsal ja juurdepääsetaval viisil. Digitehnoloogiad peaksid täiendama silmast silma suhtlemise meetodeid ja neid tuleks kasutada selleks, et julgustada osalema kodanikke, kes ei tunne end kodanikuühiskonna organisatsioonides esindatuna, või kodanikke, kes tavaliselt ei osale traditsiooniliste osalusvahendite kaudu;

29.

eeldab, et sellisel osalemise ökosüsteemil peaks olema kõigi tasandite haldusasutuste selge toetus ning see peaks olema ka piisavalt paindlik, et edendada uusi ja innovaatilisi kodanike kaasamise viise, võimaldades mitmekeelse dialoogi pidamist kodanikega digitaaltehnoloogia vahendite abil;

30.

eeldab, et kodanikuosaluse vallas arenenud piirkondade seas valitseb rahvusvaheline solidaarsus ning et vähem arenenud piirkondi aidatakse jõu ja nõuga üleeuroopalise ökosüsteemiga ühinemisel. Samuti loodab komitee, et Euroopa Liidu ökosüsteem austab liikmesriikide, piirkondade ja linnade autonoomiat, ent on samas piisavalt paindlik, et seda saaks kohandada kultuurilistele, sotsiaalsetele ja poliitilistele vajadustele ja prioriteetidele;

Kodanikega peetavad dialoogid Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi raames

31.

nõuab, et Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi raames viidaks Euroopa Liidu institutsioonide ja kodanike vahel ellu teabe-, kommunikatsiooni- ja kaasamisstrateegiaid asjakohaste kohalike ja piirkondlike esindusorganite kaudu koostöös kodanikuühiskonna organisatsioonidega;

32.

julgustab kohalikke ja piirkondlikke organisatsioone käivitama konverentsi raames osalusprotsesse oma vastavatel tasanditel, kasutades kombinatsiooni avatud aruteluprotsessidest. Aruteluprotsesside ettepanekud ja tulemused saab seejärel kokku võtta ja lisada Euroopa tulevikku käsitlevale konverentsile antavasse komitee panusesse, samuti aitavad need luua võrgustiku teadmiste ja kogemuste varamut kodanikega suhtlemiseks;

33.

pooldab riikidevahelist kodanikuosalust Euroopa tulevikku käsitleval konverentsil, kuna arutelul tuleviku üle peab olema piiriülene ja üleeuroopaline mõõde. Selleks on vaja riikidevahelist foorumit, milles osalevad kodanikud kõikjalt Euroopast, et lahendada ühiseid probleeme;

Uus lähenemisviis poliitika kujundamisele ja otsuste langetamisele

34.

on veendunud, et avatud valitsemine on üks lahendus demokraatlike institutsioonide kriisile, suurendades kodanike osalust ja realiseerides kodanike potentsiaali aktiivses poliitikakujundamises;

35.

leiab, et usalduse loomiseks on hädavajalikud läbipaistvus ja avatud andmed. Haldusasutused peaksid tugevdama seost osalusmeetmete ja läbipaistvusstrateegiate ning avatud andmete vahel ning töötama kõigi selliste ressursside ning poliitika kujundamise ja otsuste langetamisega seotud avalike hüvede – andmed, teave, metoodika, koolitusressursid ja tehnoloogiaplatvormid – avatuse suunas;

36.

ootab, et ELi tasandil töötatakse välja avatud valitsemise standard, mis sobib ka kõigile teistele valitsustasanditele;

37.

märgib, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused tunnevad kõige paremini kodanike vajadusi ja probleeme kohalikul tasandil ning vastutavad ELi poliitikameetmete rakendamise eest kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Seetõttu peaksid liikmesriigid olema ELi määruste alusel kohustatud kohalike ja piirkondlike omavalitsustega mitte ainult konsulteerima ja neid kaasama ELi ja riiklike õigusaktidega seotud otsustusprotsessi, vaid delegeerima neile ka fondide ja rahastamisvahendite haldamise subsidiaarsuse põhimõtte alusel. See võimaldab tagada, et kodanikele lähemal langetatud otsused loovad kodanikele võimaluse ELi paremini mõista. Lõppkokkuvõttes võimaldaks see valida uue lähenemisviisi poliitikakujundamisele ja otsuste langetamisele, mis oleks avatum ja osaluspõhisem ning mida juhiksid kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused järjepidevamas dialoogis kodanikega – lühidalt öeldes: Euroopa uus ühine poliitiline ja demokraatlik kultuur.

---

(1)  CoR 2018/C 461/02 (ELT C 461, 21.12.2018, lk 5).

(2)  COM(2019) 218 final.

(3)  RESOL-VII/007 (ELT C 324, 1.10.2020, lk 16).