EUROOPA KOMISJON
Brüssel,4.7.2019
COM(2019) 318 final
KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE
liidu institutsioonide edusammude kohta iiri keele suhtes kohaldatava erandi järkjärgulise kahandamise rakendamisel
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,4.7.2019
COM(2019) 318 final
KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE
liidu institutsioonide edusammude kohta iiri keele suhtes kohaldatava erandi järkjärgulise kahandamise rakendamisel
I.Sissejuhatus
Euroopa ühendustega 1973. aastal ühinedes ei taotlenud Iirimaa iiri keele institutsioonide ametlikuks ja töökeeleks kuulutamist, vaid ainult aluslepingute iiri keelde tõlkimist ja et riigi kodanikel oleks õigus suhelda institutsioonidega iiri keeles. Sellest tulenevalt ei lisatud iiri keelt määruse nr 1 1 ametlike ja töökeelte loetellu ning institutsioonid ei koostanud ega avaldanud õigusakte iiri keeles.
Iirimaa taotles 2005. aastal, et iiri keelest saaks liidu ametlik ja töökeel, tehes ettepaneku piiratud korra kohta, mille kohaselt koostatakse iiri keeles ainult Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ühiselt vastu võetud määrused. Nõukogu andis iiri keelele kõnealuse staatuse alates 1. jaanuarist 2007 määrusega (EÜ) nr 920/2005 2 koos erandiga, mille raames sätestati, et ainult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused tuleb koostada iiri keeles. Erand võeti vastu 5 aastaks ja pärast läbivaatamist 2010. aastal pikendati seda veel 5 aasta võrra kuni 31. detsembrini 2016 3 . Iiri valitsus palus 2015. aastal iiri keele kasutamise ja tundmise edendamise poliitika osana nõukogul järk-järgult kahandada erandi kohaldamisala, et lõpetada selle rakendamine 1. jaanuariks 2022. Sellest tulenevalt võttis nõukogu 2015. aasta detsembris vastu määruse (EL, Euratom) 2015/2264 4 . See põhjustas seniolematu olukorra, kus institutsioonid pidid juba ühinenud liikmesriigiga välja töötama uue keelekasutuskorra.
Määruse (EL, Euratom) 2015/2264 lisas on esitatud ajakava erandi järkjärguliseks kahandamiseks:
-esimene etapp (alates 1. jaanuarist 2017) – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid;
-teine etapp (alates 1. jaanuarist 2018) – Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsused;
-kolmas etapp (alates 1. jaanuarist 2020) – nõukogu määrused ja direktiivid ning nõukogu otsused, milles ei täpsustata adressaati; ning
-neljas etapp (alates 1. jaanuarist 2021) – nõukogu määrused ja direktiivid ning komisjoni otsused, milles ei täpsustata adressaati.
Määruse kohaselt on komisjon kohustatud esitama nõukogule enne erandi kohaldamise lõpetamist määruse rakendamise kohta kaks aruannet. Hiljemalt 2019. aasta oktoobris peab komisjon esitama aruande institutsioonide edusammude kohta erandi järkjärgulise kahandamise rakendamisel. Pärast aruande läbivaatamist võib nõukogu otsustada lisas esitatud ajakava muuta.
Komisjon peab hiljemalt 2021. aasta juunis esitama aruande, „milles käsitletakse liidu institutsioonide ressurssipiisavust muude ametlike keelte puhul, eesmärgiga kohaldada määrust nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled, ning määrust nr 1 millega määratakse kindlaks Euroopa Aatomienergiaühenduses kasutatavad keeled, pärast erandi kaotamist 1. jaanuarist 2022“. Kui mõne nõukogu määrusega ei sätestata teisiti, lõpetatakse erandi kohaldamine alates 1. jaanuarist 2022.
Esimeses rakendusaruandes tehakse kokkuvõte edusammudest ajavahemikus 2016. aasta jaanuarist kuni 2019. aasta keskpaigani.
II.Erandi järkjärgulise kahandamise rakendamisel tehtud edusammud
a.Koostöö Iirimaaga
Institutsioonid ja Iirimaa on teinud määruse (EL, Euratom) 2015/2264 rakendamisel koostööd. Määruse artiklis 2 on sätestatud: „Iiri pädevad asutused kohtuvad korrapäraselt komisjoni ja liidu muude institutsioonidega, et jälgida sobival hulgal iirikeelse personali töölevõtmist liidu institutsioonidesse, eesmärgiga tulla edukalt toime (...) erandi järkjärgulise kahandamisega, ning ühtlasi jälgida väliste teenuseosutajate suutlikkust ja kasutamist, eesmärgiga vastata iiri keele tõlkevajadusele liidu institutsioonides.“
Sellest tulenevalt on loodud iiri keele erandit käsitlev järelevalverühm, kuhu kuuluvad liidu institutsioonide keeletalituste ja Iirimaa esindajad. Töörühm alustas tööd 2016. aastal ja jätkab tegevust kuni määruse kehtivuse lõpuni. Töörühma struktuur on kaheastmeline:
-juhtimistasandil kohtub komisjon (keda esindab kirjaliku tõlke peadirektoraat) igal aastal koostöös teiste institutsioonide ja Iirimaaga (keda esindab kultuuri-, kultuuripärandi ning iirikeelse piirkonna küsimustega tegelev ministeerium), et võtta üheskoos kokku tehtud edusammud ja kiita heaks iga-aastased prioriteedid järgmistes valdkondades:
oinstitutsioonidesse tööle värbamine;
oväliste teenuseosutajate võimekus;
otihedam koostöö keeleressursside valdkonnas; ning
oacquis’ kättesaadavusega seotud küsimused; ning
-tegevustasandil kohtuvad institutsioonide keeletalituste esindajad ning kultuuri-, kultuuripärandi ning iirikeelse piirkonna küsimustega tegeleva ministeeriumi esindajad vähemalt kaks korda aastas, tegelevad iga-aastaste prioriteetidega ning annavad juhtimistasandile arengu kohta aru.
Komisjon ja Iirimaa on määruse vastuvõtmise järel korraldanud Dublinis ühiselt kolm iiri keelt käsitlevat aastakonverentsi.
Ülevaade peamistes valdkondades tehtud edusammudest on esitatud järgmisel leheküljel.
b. Iiri keelde tõlkimine
Institutsioonide tõlkenõudlus hõlmab peamiselt õigusakte ja seejärel muid, mitteseadusandlikke dokumente vastavalt poliitilistele ja muudele teabevahetusnõuetele. Kahe esimese etapi rakendumisega 2017. ja 2018. aastal (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide ja otsuste lisamine) hakkasid institutsioonid suurendama iiri keelde tõlgitavate õigusaktide hulka. Kaks esimest etappi rakendati täies ulatuses.
Kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 2015/2264 põhjendusega 4 tõlkisid institutsioonid ka muud sisu, et suurendada liidu tegevust käsitleva iirikeelse teabe kättesaadavust. Koos regulatiivse materjali ja täiendava sisuga on institutsioonid 5 alates 2016. aastast iiri keelde tõlkimise mahtu enam kui kahekordistanud.
Selleks et teha ettevalmistusi järgmiste, 2020. ja 2021. aastaks kavandatud etappide saavutamiseks, analüüsis komisjon nõudluse prognoose dokumentide liikide kaupa. Prognoosid näitavad, et 2020. ja 2021. aasta etapp võib mõnede institutsioonide puhul tuua 2018. aasta lõpust kuni 2021. aastani kaasa mahu täiendava kahekordistumise. Kui erand kaotab 2022. aastal kehtivuse, peaks ülejäänud osa nõudlusest (nt teatised, konsultatsioonid ja aruandlusmaterjal) suurendama komisjonis 6 üldist nõudlust iiri keelde tõlkimise järele veel 40 %. Selle tulemusena kasvab märkimisväärselt nõudlus iiri keele järele ka kõigis teistes keeletalitustes.
c. Iiri keelt oskavate töötajate värbamine
Määruse (EL, Euratom) 2015/2264 rakendamise võimekuse põhikomponendiks on iiri keelt oskavate töötajate piisav arv. 2015. aastal tegid institutsioonid ja Iirimaa kindlaks erandi kehtivusaja lõpuks esile kerkiva peamise probleemi: iiri keele ekspertide väike hulk. Selleks et võimekust 1. jaanuariks 2022 suurendada, kavandasid institutsioonid 2016., 2018. ja 2020. aastasse mitu EPSO konkurssi.
Kõigi institutsioonide värbamisvajadusi prognoositi2014. aasta töötajate arvu alusel 7 . Seejärel vaadati läbi olemasolevad ressursid ning praegu tehakse kohandusi institutsioonisiseste töötajate, vabakutselise tõlkevõimekuse ning keeletehnoloogiliste ressursside osas. Iiri keelde tõlkimise mahu suurendamiseks on oluline jätkata eri institutsioonides erinevas ulatuses iiri keele oskuse kolme peamise aspekti arendamist ja kombineerimist.
Institutsioonid jätkavad oma iiri keele osakondadele uute ametikohtade jaotamist. Alates 2015. aasta lõpust on iiri keelt oskavate institutsioonisiseste töötajate arv tõusnud 58-lt 102-le.
Iiri keele (GA) 8 tõlkijate ja keeletalituse assistentide EPSO konkursid kuulutati välja 2016. aastal. Tõlkijate konkursil osales 210 kandidaati ning edukaks osutus10 kandidaati, eesmärk oli aga leida 62 edukat kandidaati. 10 kandidaadist 8 töötas juba institutsioonides 9 ajutiste lepingute alusel. Seega suurenes võimekus 2 tõlkija võrra. Keeletalituse assistentide konkursil seati värbamisel eesmärgiks 13 uut töötajat; 118 kandidaadist osutus edukaks 9, kellest 6 töötas juba institutsioonides 10 ajutiste lepingute alusel. Seega suurenes võimekus 3 töötaja võrra.
2017. aastal kuulutati välja õiguskeeleekspertide EPSO konkurss. Konkursil osales 26 kandidaati ja selle läbis edukalt 3 kandidaati.
2018. aasta tõlkijate EPSO konkursil osales 190 kandidaati ja selle läbis edukalt 15 kandidaati. Valikumenetluse edukuse maksimeerimiseks pikendati taotluste esitamise tähtaega 2 nädala võrra ja testide järjestust muudeti selliselt, et tõlketestid toimusid enne arvutipõhiseid teste.
Iiri keele ekspertide EPSO konkurss on endiselt mõõdukalt populaarne, kuid prognoositud vajadustele vastava edukate kandidaatide arvu saavutamine on ikka veel keeruline.
Tabel 1. EPSO konkursid 2016–2018
Aasta |
Konkurss |
Kandidaatide arv |
Tõlketestidele lubatud kandidaatide arv |
Hindamiskesku-sesse kutsutud kandidaatide arv |
EPSO reservnimekiri |
Eesmärk |
2016 |
Tõlkijad |
210 |
43* |
10 |
10 |
62 |
Assistendid |
118 |
28 |
9 |
13 |
||
2017 |
Õiguskeeleeksperdid |
26 |
8 |
5 |
3 |
8 |
2018 |
Tõlkijad |
190 |
114** |
17*** |
15 |
72 |
* vastuvõtt arvutipõhiste katsete alusel
** vastuvõtt üksnes taotluse alusel
*** hindamiskeskusesse integreeritud arvutipõhised testid
EPSO konkursside madala tulemuslikkuse kompenseerimiseks ja tõlkevõimekuse suurendamiseks on institutsioonid teinud intensiivset tööd ka ajutiste töötajate värbamiseks ja koolitamiseks. Alternatiivse meetmena on nad kuulutanud alates 2015. aastast kuni 2019. aasta keskpaigani välja 14 ajutiste töötajate valikumenetlust 11 . Iirimaa loodud lisakoolitusvõimalused ja institutsioonide pakutav ajutiste töötajate koolitus on andnud võimaluse kompenseerida EPSO konkursside vähest edukust. Lisaks sellele algatas EPSO 2019. aasta alguses lepinguliste tõlkijate valikumenetluse.
Kuigi erand ei hõlma suulist tõlget, tuleb ka seda arvesse võtta, kuna tõlgid kuuluvad tavaliselt samasse potentsiaalsete värvatavate rühma. Kõik ELi institutsioonid peavad pärast erandi lõppemist omama iiri keele nõudluse rahuldamiseks piisaval arvul tõlke. Nad on siiani suutnud rahuldada nõudlust, mis hõlmab suulist tõlget iiri keelest („passiivne iiri keel“). Komisjoni suulise tõlke peadirektoraat on selleks kasutanud kolme alalist tõlki (kaks passiivse ja üks aktiivse iiri keele oskusega) ning piisaval arvul akrediteeritud vabakutselisi töötajaid, keda võib kutsuda komisjonile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele teenust osutama. Suulise tõlke peadirektoraadi poolt neljale institutsioonile osutatud iiri keelest suulise tõlke taotlused on vähenenud 20-lt 2011. aastal 4-le 2018. aastal ja 2-le 2019. aastal. Seni ei ole suulise tõlke peadirektoraadilt palutud suulist tõlget iiri keelde („aktiivne iiri keel“). Seda asjaolu on sõnaselgelt tunnistatud suulise tõlke peadirektoraadi ning Iiri kultuuri-, kultuuripärandi ja iirikeelse piirkonna küsimustega tegeleva ministeeriumi vahelises kirjavahetuses. Euroopa Parlamendis (nagu ka Iiri parlamendis) tehakse suulist tõlget praegu ainult iiri keelest, kuid mitte iiri keelde, ja seda nii täiskogu istungitel (sh öisel istungil) kui ka muudel koosolekutel, kui sellest on ette teatatud. Euroopa Kohtul iiri keele tõlkide järele vajadust ei ole, sest Euroopa Kohtule ei ole kunagi ühtegi hagi iiri keeles esitatud.
Väljaannete talitus vajab iiri keele võimekust assistendi tasandil keeleliseks toimetamiseks ja korrektuuri tegemiseks. Väljaannete talituses töötab praegu üks iiri keelt oskav ajutine töötaja ning eesmärk on järk-järgult suurendada iiri keele alast võimekust, et viia see enamiku teiste keeltega samale tasemele. Arvestades ametikohtade vähest arvu ja nende eripära, ei ole kulutõhus korraldada EPSO konkurssi üksnes väljaannete talituse jaoks.
Ka Iirimaa on teinud märkimisväärseid jõupingutusi, et valmistada ette kandidaate karjääriks institutsioonides ning edendada värbamist. Riik on välja töötanud ülikooli taseme iiri keele kursused ning alates 2007. aastast ka kursused, mida korraldatakse kõrgetasemelise iiri keele oskuse algatuse (Advanced Irish Language Skills Initiative) raames. 2015. aastal asutas Iirimaa iiri keeles Euroopa Liidu institutsioonides töötamist toetava tippkeskuse (Centre of Excellence for Careers with the Irish language in the European Union), et lihtsustada algatuses osalevate kõrgkoolide vahelist koordineerimist. Samuti eraldas riik 2015. aastal 4,7 miljonit eurot, et korraldada osalevates institutsioonides 8 aasta jooksul 15 uut erikursust. Kõigil algatuse raames rahastatavatel kursustel, sealhulgas õigusteaduse kursustel, pakutakse nüüd koolitust mõnes kolmandas ELi keeles ning need sisaldavad psühhomeetrilisi oskusi käsitlevaid mooduleid, et valmistada tudengeid ette EPSO konkurssideks. Komisjon on aidanud töötada Iirimaa riiklikus ülikoolis Galways välja konverentsitõlke magistriõppe kava ning jätkab selle õppe toetamist.
Aastatel 2016–2018 tutvustasid Iirimaa ja institutsioonid iiri keele ekspertide töövõimalusi institutsioonides. Selleks korraldati reklaamikampaaniaid, osaleti töömessidel, külastati ülikoole ja Iiri üliõpilased külastasid institutsioone, samuti korraldati teemakohaseid üritusi, avaldati ajaleheartikleid ja anti raadiointervjuusid. Dublinis toimuvatel aastakonverentsidel on käsitletud teemasid, mis on seotud iiri keele kirjaliku ja suulise tõlkega, suurendatud teadlikkust pakutavatest võimalustest ning tutvustatud institutsioonides vajatavate iiri keele töötajate profiili. Komisjon ja Iirimaa kuulutasid 2017. aastal iirikeelsete keskkoolide (gümnaasiumide) õpilaste jaoks välja spetsiaalse noorte tõlkijate võistluse, et laiendada kõlapinda ka iiri keelt kõnelevate noorte hulgas. 2018. aastal osales algatuses kokku 21 kooli.
Kokkuvõtteks võib öelda, et vaatamata mitmele iiri keele kirjaliku ja suulise tõlke võimekuse suurendamiseks võetud pragmaatilisele ja sihipärasele meetmele, on senised kogemused näidanud, et kavandatud vajaduste rahuldamiseks on järgmise 3 aasta jooksul vaja teha veel märkimisväärseid jõupingutusi.
d. Väliste teenuseosutajate võimekus
Institutsioonid kasutavad oma tõlketöös allahanget erinevas mahus. Komisjon on mahu poolest suurim allhanke kasutaja. Institutsioonid kavatsevad oma sisevõimekuse täiendamiseks kasutada rohkem vabakutseliste iiri keele tõlkijate turgu.
Komisjon ja Euroopa Parlament korraldasid aruandeperioodil täiendavaid pakkumismenetlusi tõlketeenistustele, et suurendada võimekust ning parandada nende teenuste kasutamist ja kvaliteeti. Komisjoni uued lepingud jõustusid 2018. juulis. Esialgsed tulemused on julgustavad, kuigi allhanke korras tellitud maht katab endiselt väikse osa sellest, mida oleks vaja nõudluse rahuldamiseks pärast erandi aegumist. 2018. aasta novembris kuulutas Euroopa Parlament koostöös nõukogu, kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komiteega välja pakkumiskutse. 2019. aasta märtsis kuulutas Euroopa Parlament välja uue pakkumiskutse vabakutseliste, sealhulgas iiri keele tõlkijate leidmiseks. 2019. aasta mais avaldas ka komisjon uue pakkumiskutse vabakutseliste, sealhulgas iiri keele tõlkijate leidmiseks. Need menetlused on veel pooleli. Aruandeperioodil korraldati välistele teenuseosutajatele teadlikkuse suurendamise üritusi, mille raames tutvustati komisjoniga koostöö tegemise võimalusi. Võimalikult suure hulga sihtrühma esindajate kaasamiseks hõlmasid need nii veebiseminare kui ka muid üritusi. Praegused ja tulevased vajadused vabakutseliste tõlkijate järele olid 2018. aastal Dublinis toimunud aastakonverentsi põhiteemaks.
Komisjoni suulise tõlke talitusel (suulise tõlke peadirektoraat), Euroopa Parlamendil ja Euroopa Kohtul on võimalus kasutada 11 akrediteeritud vabakutselist iiri keelest tõlkivat tõlki, kellest ainult 5-l on aktiivne iiri keele oskus. Akrediteerimistestid ei andnud 2016., 2017. ega 2019. aastal ühtegi edukat kandidaati.
2019. aasta aprillis avaldas väljaannete talitus pakkumiskutse välistele teenuseosutajatele; kuna ühtegi pakkumist ei esitatud, kuulutatakse välja uus pakkumiskutse.
e. Iiri keele ressursid
Tõlkevõimekus sõltub ka keeleressurssidest. Institutsioonid ja Iirimaa jätkasid iirikeelse IATE 12 terminoloogia projekti. Projekt on kestnud juba 11 aastat ning Iirimaa on heaks kiitnud selle rahastamise kuni 2021. aasta lõpuni. Projekti raames tehti 65 592 kannet (võrreldes 56 860 kandega 2015. aastal). Institutsioonid on alustanud Iirimaaga koostööd, et luua Iirimaal iiri keelt kõnelevate terminoloogiaekspertide võrgustik.
Arvutipõhine tõlge ja masintõlge on tõlketalituste töö tõhususe seisukohast väga olulised. Nende aluseks on kahe- või mitmekeelsed tekstikorpused (sageli tõlkemälude vormis), mis põhinevad varasematel tõlgetel. Institutsioonidevaheline tõlkemälu andmebaas Euramis sisaldab praegu umbes 5,8 miljonit iiri keelest või iiri keelde tõlgitud segmenti (võrreldes 3,5 miljoniga 2015. aastal). See on umbes kümnendik 30–50 miljonist segmendist, mida säilitatakse andmebaasis enamiku teiste keelepaaride puhul.
Iirimaa on võtnud kohustuse varustada institutsioone tõlkemäludega, mis sisaldavad inglis- ja iirikeelsete siseriiklike õigusaktide joondatud tekste. Institutsioonid ja Iirimaa on ette valmistanud kokkuleppe, mis tuleb nüüd vastu võtta.
2018. aasta märtsis töötati komisjoni e-tõlke süsteemi (eTranslation) 13 osana välja neuromasintõlketehnoloogial põhinev iiri keele masintõlkemootor, mida saavad kasutada nii institutsioonid kui ka Iirimaa ametiasutused. Kuna masintõlge on aga andmepõhine ning andmed on pärit Euramisest, tähendab iiri keele mootorite loomiseks kasutatavate andmete võrdlemisi väike kogus seda, et iiri keele masintõlge ei anna nii häid tulemusi kui teiste keelte puhul. Euroopa keeleressursside koordineerimise algatuse eesmärk on koguda mootorite täiustamiseks rohkem keeleandmeid.
Väljaannete Talitus on teinud koostööd Iiri valitsuse ja Iiri institutsioonidevahelise keelerühmaga, et viia institutsioonidevaheline stiilijuhend kooskõlla iiri keele uue ametliku standardiga. Väljaannete talitusel on ka arvutipõhised korrektuurivahendid, mida on kohandatud iiri keele kasutamiseks Euroopa Liidu Teataja tekstides. Neid laiendatakse nii, et need hõlmaksid ka iirikeelset kohtupraktikat.
f. Acquis’ kättesaadavusega seotud küsimused
Iiri keel on esimene ametlik ja töökeel, millesse ei ole ELi õigusnorme (acquis) varem tõlgitud. Acquis sisaldab praegu ligikaudu 160 000 (Euroopa Liidu Teataja) lehekülge õigusteksti ning kujutab endast olulist osa institutsioonide tõlkemäludest ja on rikkalik terminoloogia allikas. Iiri keele puudumise korvamiseks on komisjoni õigustalitus koostanud ligikaudu 11 000-leheküljelise nimekirja põhiõigusaktidest ja nende õigusaktide konsolideeritud versioonidest, mille tõlked iiri keelde oleksid kõige olulisemad. Institutsioonid tõlgivad neid ühiselt nii palju, kui võimalused seda lubavad. Praeguseks on tõlgitud ligikaudu 4 697 lehekülge. Tõlked ei ole siiski autenditud ning neid kasutatakse ainult tõlkemälude parandamiseks ja tegevuse tõhustamiseks. Euroopa Kohus tõlgib oma tekstides sageli korduvat kohtupraktikat ning segmente/lauseid.
Institutsioonide jõupingutustele kaasa aitamiseks rahastab Iirimaa alates 2018. aasta septembrist praktikaprogrammi, mille raames tõlgitakse acquis’d. Kuni 2021. aastani eraldatud vahenditest rahastatakse aastas 12 kandidaadi praktikat 5 kuu jooksul peamiste institutsioonide tõlketalitustes (kaks korda aastas kaks praktikanti Euroopa Parlamendis, nõukogus ja komisjonis). Esimesel korral alustas 2018. aasta septembris/oktoobris kuuest kavandatud praktikandist praktikat ainult neli (kaks Euroopa Parlamendis, üks nõukogus ja üks komisjonis), ning teisel korral lisandus 2019. aasta märtsis kolm praktikanti (kaks komisjonis ja üks nõukogus). Iirimaa nõustus lisama programmi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee ning üks praktikant alustas 2019. aasta märtsis tööd ühiskomiteedes. 2019. aasta aprillis laiendas Iirimaa toetust 14 nii, et see hõlmas kokku 10 praktikanti, kes lähevad alates 2019. aasta oktoobrist praktikale 10 kuuks (2 praktikanti komisjoni, 3 praktikanti ja 1 korrektor Euroopa Parlamenti, 2 praktikanti nõukogusse, 2 praktikanti Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteesse ning Regioonide Komiteesse ja 1 korrektor väljaannete talitusse).
III.Järeldused
Institutsioonid on täielikult pühendunud määruse (EL, Euratom) 2015/2264 rakendamisele. Nende koostöö Iirimaaga on hõlbustanud edusamme kõikides määruses sätestatud valdkondades. Nad on edukalt rakendanud kaks esimest etappi (mis hõlmavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive ja otsuseid) ning enam kui kahekordistanud iiri keelde tõlkimise mahtu alates 2016. aastast.
Stabiilse ja piisava institutsioonidesisese võimekuse loomiseks korraldati aruandeperioodil neli EPSO konkurssi, mille tulemusena leiti 2017. aastal ainult 10 tõlkijat ja 9 assistenti ning 2019. aastal 15 tõlkijat ja 3 õiguskeeleeksperti. Alates 2015. aasta lõpust on institutsioonid suurendanud oma iiri keelt oskavate töötajate arvu 58-lt 102-le. Hoolimata sellest suurest ja ühisest jõupingutusest on edasiminek olnud oodatust aeglasem, kuna iiri keele tõlkijate arv on väike ning EPSO konkursside edukus vilets. Korraldati 14 ajutiste töötajate valikumenetlust, et kompenseerida EPSO konkurssidel osalenud kandidaatide vähest hulka, pakkudes ajutisi ametikohti koos institutsioonisisese koolitusega.
Institutsioonidesisese võimekuse täiendamiseks ja institutsioonide jaoks kasutada olevate väliste teenusepakkujate arvu suurendamiseks kuulutasid komisjon ja Euroopa Parlament välja täiendavad pakkumiskutsed iiri keele vabakutseliste tõlkijate leidmiseks ning korraldasid vabakutseliste suuliste tõlkide akrediteerimistestid.
Edusamme tehti iirikeelsete tehnoloogiavahendite väljatöötamisel ning e-tõlke süsteemi osana töötati välja uus inglise-iiri neuromasintõlkemootor, kuigi praegused tekstikorpused ja mälud on endiselt suhteliselt tagasihoidlikud. Olemasolevate keeleandmete suurendamiseks valmistasid institutsioonid ja Iirimaa ette Iirimaa siseriiklike õigusaktide kakskeelse korpuse jagamise kokkuleppe, mis tuleb nüüd vastu võtta. Institutsioonid ja Iirimaa jätkasid ka IATE terminoloogiaprojekti.
Tõlkenõudluse prognoos näitab, et 2020. ja 2021. aastale kavandatud etappide edukaks rakendamiseks tuleb võimekust oluliselt suurendada. Üldine nõudlus ilma määrust nr 1 käsitleva erandita hõlmab mitte ainult õigusaktide, vaid ka poliitiliste tekstide, teatiste ning konsultatsiooni- ja aruandlusmaterjalide tõlkimist. Arvestada tuleb ka suulise tõlke vajadusi. Institutsioonid peavad prognoositud vajaduste rahuldamiseks vajaliku piisava võimekuse saavutamiseks tegema koostöös Iirimaaga suuri jõupingutusi. Pärast vajaduste prognoosi tegemist 2015. aastal vaadati üle olemasolevad ressursid. Praegu kohandatakse pidevalt ressursside pagasit ning täpsustatakse jooksvalt personalivajadust. Iiri keelde tõlkimise mahu suurendamiseks on oluline jätkata eri institutsioonides eri ulatuses võimekuse kolme peamise aspekti arendamist ja kombineerimist: institutsioonisisesed töötajad, vabakutselised tõlkijad ning keeletehnoloogia ressursid.
Komisjon esitab nõukogule 2021. aasta juuniks aruande selle kohta, kas institutsioonidel on teiste ametlike keeltega võrreldes piisav võimekus, et kohaldada alates 1. jaanuarist 2022 määrust nr 1 ilma erandita.
Nõukogu 15. aprilli 1958. aasta määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385), ja nõukogu 15. aprilli 1958. aasta määrus nr 1 keelte kasutamise korra kohta Euroopa Aatomienergiaühenduses (EÜT 17, 6.10.1958, lk 401).
Nõukogu määrus (EÜ) nr 920/2005, millega muudetakse 15. aprilli 1958. aasta määrust nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled, ja 15. aprilli 1958. aasta määrust nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Aatomienergiaühenduses kasutatavad keeled, ning millega kehtestatakse nendest määrustest ajutised erandmeetmed (ELT L 156, 18.6.2005, lk 3).
Nõukogu määrus (EL) nr 1257/2010, millega pikendatakse määrusega (EÜ) nr 920/2005 kehtestatud ajutisi erandmeetmeid 15. aprilli 1958. aasta määrusest nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled, ja 15. aprilli 1958. aasta määrusest nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Aatomienergiaühenduses kasutatavad keeled (ELT L 343, 29.12.2010, lk 5).
Nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 2015/2264, millega pikendatakse ja kahandatakse järkjärgulise kaotamiseni määrusega (EÜ) nr 920/2005 kehtestatud ajutisi erandmeetmeid 15. aprilli 1958. aasta määrusest nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled, ja 15. aprilli 1958. aasta määrusest nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Aatomienergiaühenduses kasutatavad keeled (ELT L 322, 8.12.2015, lk 1).
Suurimate tõlketalitustega ELi institutsioonid, st komisjon, Euroopa Parlament ja nõukogu.
Ainuüksi komisjonis suurenes nõudlus ajavahemikus 2016–2018 ligikaudu 8 000-lt 19 000-le, ning suureneb prognooside kohaselt ajavahemikus 2018–2021 19 000-lt ligikaudu 50 000-le ning alates 2022. aastast 50 000-lt ligikaudu 83 000-le.
Komisjoni koostatud finantsselgitus määruse (EL, Euratom) 2015/2264 vastuvõtmiseks.
GA on iiri keele ISO keelekood.
Neli Euroopa Parlamendis, kaks nõukogus ja kaks komisjonis.
Kaks Euroopa Parlamendis, kolm nõukogus ja üks komisjonis (õigustalituses).
Euroopa Parlament: 2016. ja 2019. aastal vastavalt üks tõlkijatele ja 2017. aastal üks assistentidele; 2017. aastal üks õiguskeeleekspertidele; nõukogu: 2016., 2017. ja 2018. aastal vastavalt üks tõlkijatele ja 2017. aastal üks assistentidele; 2017. aastal üks õiguskeeleekspertidele; komisjon: 2017., 2018. ja 2019. aastal vastavalt üks tõlkijatele; Euroopa Kohus: 2017. aastal üks iiri keele õiguskeeleekspertidele ja 2018. aastal üks korrektoritele.
Kõigi institutsioonide kasutatav terminoloogiaandmebaas, mis on osaliselt ka üldsusele kättesaadav.
eTranslation (varem MT@EC) pakub masintõlget komisjoni peadirektoraatidele, aga ka teistele institutsioonidele ja liikmesriikidele (avalik-õiguslikele asutustele).
120 000 eurolt 200 000 eurole.