Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva otsusega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm (edaspidi „eriprogramm“), nagu on sätestatud raamprogrammi alusmääruse (EL) …/… artikli 1 lõike 3 punktis a.

Otsuses sätestatakse eriprogrammi tegevuseesmärgid, selle eelarve aastateks 2021–2027, selle rakendamiseeskirjad ja eriprogrammi alusel läbi viidavad tegevused.

Artikkel 2

Tegevuseesmärgid

Artikkel 3

Struktuur

Artikkel 4

Eelarve

Artikkel 4a

Strateegiakava

Artikkel 5

Missioonid

Artikkel 6

Euroopa Teadusnõukogu

Artikkel 7

ERC teaduslik nõukogu

Artikkel 8

ERC spetsiaalne rakendusstruktuur

Artikkel 9

Euroopa Innovatsiooninõukogu

Artikkel 10

EIC nõuandekogu

Artikkel 11

Tööprogrammid

Artikkel 12

Komiteemenetlus

Artikkel 13

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 2013/743/EL tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

Artikkel 14

Üleminekusätted

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

I LISA

STRATEEGILINE PLANEERIMINE JA PROGRAMMIGA SEOTUD TEGEVUS

Programmi rakendamisel kohaldatakse järgmist.

STRATEEGILINE PLANEERIMINE

Nagu on sätestatud artiklis 4a, tehakse eriprogrammi rakendamine hõlpsamaks teadus- ja innovatsioonitegevuste mitmeaastase strateegilise planeerimise kaudu . Strateegiline planeerimine keskendub eelkõige üleilmsete probleemide ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime sambale, sealhulgas teiste sammaste asjakohastele tegevustele ning osalemise laiendamise ja Euroopa teadusruumi tugevdamise osale , samuti toimub see kindlas kooskõlas ja koostoimes määruse (EÜ) nr 294/2008 kohaselt loodud EIT teadmis- ja innovaatikakogukondade planeerimistegevusega .

Strateegilise planeerimise tulemused kehtestatakse strateegiakavas, millega nähakse ette tööprogrammi sisu elluviimine.

▌

▌

Strateegilise planeerimise eesmärk on:

—	rakendada raamprogrammi „Euroopa horisont“ programmitasandi eesmärgid lõimitud viisil ning keskenduda programmi üldmõjule ja selle eri sammaste omavahelisele sidususele;

—

edendada koostoimet raamprogrammi „Euroopa horisont“ ja teiste liidu programmide, sealhulgas [ühtekuuluvusfondide] ja Euratomi programmi vahel , millega luuakse seega lähtepunkt kõikide raamprogrammiga seotud, ELi eelarvest rahastatavate programmide ja muude vahendite kui rahastamisvahendite toel läbi viidava teadus- ja innovatsioonitegevuse jaoks; ▌

—	aidata töötada välja ja rakendada programmiga hõlmatud asjaomaste valdkondade ELi poliitikat ning täiendada liikmesriikide poliitika väljatöötamist ja rakendamist;

—	vähendada jõupingutuste killustatust ning hoida ära rahastamisvõimaluste dubleerimist ja kattumist;

—	luua raamistik Teadusuuringute Ühiskeskuse teadustegevuse otsemeetmete sidumiseks muude programmi raames toetatavate meetmetega, sealhulgas tulemuste ja andmete kasutamiseks poliitikameetmete toetamise eesmärgil;

—

tagada tasakaalustatud laiapõhjaline lähenemisviis teadusuuringutele ja innovatsioonile selle kõigis arenguetappides, mis ei hõlma ainult eesliiniuuringuid, uute toodete, protsesside ja teenuste väljatöötamist teaduslike ja tehnoloogiaalaste teadmiste ja saavutuste alusel, vaid ka olemasoleva tehnoloogia rakendamist uuel viisil, pidevat täiustamist ning mittetehnoloogilist ja sotsiaalset innovatsiooni;

—

tagada teadusuuringuid ja innovatsiooni käsitleva valdkonna-, sektori- ja poliitikasuunaülese süsteemse lähenemisviisiga, et probleemide lahendamise kõrval luuakse võimalused uute konkurentsivõimeliste ettevõtete ja tööstusharude tekkeks, edendatakse konkurentsi, soodustatakse erainvesteeringute tegemist ja säilitatakse võrdsed tingimused siseturul.

▌

▌

MUU PROGRAMMIGA SEOTUD TEGEVUS

Sammaste „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ ning „ Innovatiivne Euroopa “ puhul täiendatakse teadusuuringuid ja innovatsiooni lõppkasutajale ja turule lähedal läbi viidava tegevusega, näiteks esitluste või katseprojektidega või kontseptsiooni tõestamisega; see ei hõlma aga teadusuuringute ja innovatsiooni etapi järgset turustamistegevust. Samuti toetatakse nõudlust mõjutavat tegevust, mis aitab kiirendada suure hulga eri uuenduste kasutuselevõttu ja levikut. Rõhk seatakse ettekirjutusteta projektikonkurssidele.

Sambas „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ lõimitakse programmist „Horisont 2020“ saadud kogemustest lähtuvalt sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonna tegevused, sealhulgas konkreetsel eesmärgil tehtavad ja eritegevused täielikult kõikide teemavaldkondade lõikes. Samal viisil rakendatakse mere- ja merendusuuringuid ja sellealast innovatsiooni hõlmavate tegevuste läbiviimisel strateegilist ja terviklikku lähenemisviisi kooskõlas ELi integreeritud merenduspoliitika, ühise kalanduspoliitika ja rahvusvaheliste kohustustega.

Grafeeni, inimaju projekti ja kvanttehnoloogiat käsitlevate tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste juhtalgatuste raames läbiviidava tegevuse, mis saab toetust programmist „Horisont 2020“, toetamist jätkatakse raamprogrammi „Euroopa horisont“ tööprogrammi projektikonkursside kaudu . Ettevalmistavaid meetmeid, mida toetatakse tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste juhtalgatuste kaudu programmi „Horisont 2020“ osana, kasutatakse programmi „Euroopa horisont“ strateegilises planeerimises ning missioonide, kaasrahastatud partnerluste / programmipartnerluste ja korrapäraste projektikonkurssidega seotud töös.

Teadus- ja tehnoloogiakoostöö alane dialoog ELi rahvusvaheliste partneritega ja poliitiline dialoog maailma suuremate piirkondadega aitavad oluliselt kaasa koostöövõimaluste süstemaatilisele kindlakstegemisele, mis koos riigi- või piirkonnapõhise eristamisega hõlbustab prioriteetide seadmist. Jätkatakse varajases etapis nõu küsimist Euroopa teadusruumiga seotud nõustamisstruktuurilt.

▌

TULEMUSTE LEVITAMINE JA KOMMUNIKATSIOON

Raamprogrammis „Euroopa horisont“ toetatakse sihtotstarbeliselt avatud juurdepääsu teaduspublikatsioonidele, teadmusvaramutele ja muudele andmeallikatele. Ka koostöös teiste ELi programmidega toetatakse tulemuste ja teadmiste levitamise meetmeid, sealhulgas tulemuste ja andmete koondamist ja ettevalmistamist sihtrühmadele ja võrgustikele sobivas keeles ja vormis nii kodanike, tööstussektori, haldusasutuste, teadusasutuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide kui ka poliitikakujundajate jaoks. Selleks võib raamprogrammis „Euroopa horisont“ kasutada kõrgtehnoloogiat ja tehisintellektivahendeid.

Toetatakse asjakohaselt mehhanisme potentsiaalsete taotlejate teavitamiseks programmist (nt riiklikud kontaktpunktid).

Ühtlasi viib komisjon läbi raamprogrammiga „Euroopa horisont“ seotud teavitus- ja kommunikatsioonitegevust, et propageerida asjaolu, et tulemused on saavutatud ELi rahastuse toel. Samuti soovitakse selle tegevusega suurendada üldsuse teadlikkust teadusuuringute ja innovatsiooni tähtsusest ning ELi rahastatava teadus- ja innovatsioonitegevuse laiemast mõjust ja asjakohasusest; selleks kasutatakse näiteks väljaandeid, meediasuhteid, üritusi, teadmusvaramuid, andmebaase, mitme kanaliga platvorme, veebisaite ja suunatud sotsiaalmeediat. Toetusesaajad saavad raamprogrammist „Euroopa horisont“ toetust ka oma töö ja selle mõju laiemaks tutvustamiseks ühiskonnas.

TULEMUSTE KASUTAMINE JA VASTUVÕTT TURUL

Komisjon kehtestab ulatuslikud meetmed raamprogrammi „Euroopa horisont“ tulemuste ja kogutud teadmiste kasutamiseks. Sellega kiirendatakse tulemuste kasutamist laialdaseks vastuvõtuks turul ning võimendatakse programmi mõju.

Komisjon teeb süstemaatiliselt kindlaks ja dokumenteerib programmi raames läbi viidud teadus- ja innovatsioonitegevuse tulemused ning edastab või levitab neid tulemusi ja kogutud teadmisi mittediskrimineerival viisil tööstussektoris, igas suuruses ettevõtetele, haldusasutustele, teadusasutustele, kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja poliitikakujundajatele, et maksimeerida programmist tulenevat Euroopa lisaväärtust.

RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

Suurema mõju saavutamiseks ühildatakse võetavad meetmed tugevdatud rahvusvahelise koostöö raames muude maailma riikide ja piirkondade meetmetega. Partnereid kõikjalt maailmast kutsutakse vastastikuse kasu saamise eesmärgil ühinema ELi jõupingutustega lahutamatu osana algatustest, millega toetatakse ELi meetmeid kestlikkuse, tõhustatud teadusuuringute, tipptasemel innovatsiooni ja konkurentsivõime edendamiseks.

Rahvusvaheliste ühismeetmetega tagatakse tõhus tegelemine üleilmsete ühiskondlike probleemidega, kestliku arengu eesmärkide järgimine, ligipääs maailma parimatele talentidele, eksperditeadmistele ja ressurssidele ning suurem pakkumine ja nõudlus seoses uuenduslike lahendustega.

TÖÖMEETODID HINDAMISEL

Kvaliteetsete sõltumatute eksperdiarvamuste kasutamine hindamisprotsessis on kõikide sidusrühmade, kogukondade ja huvide programmi kaasatuse põhialus ning rahastatud tegevuste tipptaseme ja olulisuse säilitamise eeldus.

Komisjon või rahastamisasutus tagab erapooletuse selles protsessis ning vastavalt finantsmääruse artiklile 61 hoiab ära huvide konflikti. Samuti püüab komisjon hindamiskomiteede, eksperdi- ja nõuanderühmade koosseisude puhul tagada geograafilise mitmekesisuse.

Erandjuhul, kui see on parimate kättesaadavate ekspertide kasutamise nõudest ja/või pädevate ekspertide piiratud arvust tulenevalt põhjendatud, võivad hindamiskomiteed abistavad või selle liikmeks olevad sõltumatud eksperdid hinnata konkreetseid taotlusi, mille suhtes nad on deklareerinud oma võimalikku huvi. Sellisel juhul võtab komisjon või rahastamisasutus kõik vajalikud parandusmeetmed, et tagada hindamisprotsessi usaldusväärsus. Sellest lähtutakse ka hindamisprotsessi haldamisel: hindamine hõlmab ka eri ekspertide omavahelise suhtlemise etappi. Hindamiskomitee võtab rahastamiseks sobivate taotluste kindlakstegemisel arvesse konkreetseid asjaolusid.

I SAMMAS

TIPPTASEMEL TEADUS

Igasugune teaduslik, majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline areng sõltub tipptasemel teadlaste piisavast hulgast ning otsingutest läbimurrete saavutamiseks mõistmises ja teadmiste omandamises kõigil tasanditel – selleni jõudmiseks on vaja maailmatasemel vahendeid, sealhulgas teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna füüsilisi ja teadmustaristuid , samuti võimalusi teadmiste (avatud teadus), metoodika ja oskuste avalikuks levitamiseks ja jagamiseks ▌.

Maailma tipptasemel innovatsioonini jõudmine on ▌seotud avatud ja tipptaseme teaduse saavutustega . Paradigmade muutumine teaduses ja tehnoloogias võib olla tootlikkuse, konkurentsivõime ja jõukuse kasvu ning kestliku arengu ja sotsiaalse progressi peamine tõukejõud . Sellised paradigmamuutused on varem tavaliselt tekkinud avaliku sektori teadusbaasi põhjal ja alles seejärel pannud aluse täiesti uutele tööstus- ja majandusharudele ning laiaulatuslikule ühiskondlikule progressile .

Avaliku sektori investeeringud teadusuuringutesse, eelkõige ülikoolide ning riiklike teadusasutuste ja teadussüsteemi kaudu, on sageli pikaajalisemad ja suurema riskiga ning täiendavad erasektori tegevust. Peale selle luuakse nende investeeringutega kõrge kvalifikatsiooniga inimressursse , teadmisi ja kogemusi, uusi teaduslikke vahendeid ja metoodikaid, samuti võrgustikke uusimate teadmiste edastamiseks.

Euroopa teadus ja Euroopas asuvad teadlased on olnud ja on jätkuvalt paljudes valdkondades esirinnas. Ent me ei saa võtta sellist olukorda enesestmõistetavana. ▌ Selliste tavapäraste konkurentide nagu Ameerika Ühendriikide kõrvale on ilmumas niisugused majandushiiud nagu Hiina ja India, maailma hiljuti industrialiseerunud piirkondade riigid ning riigid, kelle valitsused saavad aru teadusuuringutesse investeerimisest tulenevast mitmel eri viisil avalduvast suurest kasust.

1.   EÜROOPA TEADUSNÕUKOGU (ERC)

1.1.   Põhimõtted

Ehkki EL on teaduspublikatsioonide arvult endiselt maailmas esikohal, on ELi suurust silmas pidades ▌siin maailmatasemel tippkeskusi suhteliselt vähe ning on mahukaid valdkondi, kus tulemused on keskmised või kehvad. USAga ja nüüd juba teataval määral ka Hiinaga võrrelduna järgib EL ▌„jagatud tippteaduse“ mudelit, mille puhul ressursid on jaotunud suurema arvu teadlaste ja teadusasutuste vahel. Parimate teadlaste jaoks atraktiivsete tingimuste loomine aitab Euroopal suurendada oma ligitõmbavust üleilmses konkurentsis andekate teadlaste nimel .

Maailma teadusmaastik areneb kiiresti ja muutub järjest multipolaarsemaks, kuna üha rohkem tärkava majandusega riike – eelkõige Hiina – suurendab oma teadustoodangut. Kui aastal 2000 langes ELi ja USA arvele ligikaudu kaks kolmandikku maailmas teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutustest, oli see osakaal langenud 2013. aastaks vähem kui pooleni.

ERC toetab parimaid teadlasi , sealhulgas andekaid teadlasi, kes on alles oma karjääri alguses, paindliku pikaajalise rahastamise teel, et võimaldada teha paljulubavaid, ent kõrge riskiastmega murrangulisi teadusuuringuid , peamiselt Euroopas . ERC tegutseb autonoomselt ning seda juhib kõige mainekamatest ning asjakohaste teadmiste ja taustaga teadlastest ja inseneridest koosnev sõltumatu teaduslik nõukogu. ERC saab tugineda suuremale arvule talentidele ja ideedele, kui ükski riiklik kava seda võimaldaks, edendades tipptaset selle kaudu, et paneb parimad teadlased ja parimad ideed omavahel konkureerima.

ERC rahastatavatel eesliiniuuringutel on tõendatud oluline otsene mõju, mis avaldub teadmiste piiride avardumises ning selle tulemusena uute ja sageli ootamatute tulemuste saavutamises teaduse ja tehnoloogia valdkonnas ning uute uurimissuundade tekkes. See omakorda võimaldab luua uusi pöördelisi ideid innovatsiooni ja ärilise leidlikkuse edendamiseks ning ühiskondlike probleemide lahendamiseks. ERC avaldab ka olulist struktuurset mõju, parandades Euroopa teadussüsteemi kvaliteeti suuremas ulatuses kui vaid otseselt ERC rahastatavate meetmete ja teadlaste kaudu. ERC rahastatavate meetmete ja teadlaste näol seatakse inspireeriv siht Euroopa eesliiniuuringute jaoks, suurendatakse nende nähtavust ja muudetakse need maailma parimatele teadlastele atraktiivsemaks nii töökoha kui ka koostöövõimaluste mõttes. ERC uurimistoetuse saajate võõrustamise prestiižikus loob Euroopa ülikoolide ja teadusasutuste vahel konkurentsi tippteadlaste jaoks kõige atraktiivsemate tingimuste pakkumisel ning võib kaudselt aidata neil hinnata oma tugevusi ja nõrkusi ning viia läbi reforme.

▌ERC rahastab suhteliselt väikest osa kõikidest Euroopa teadusuuringutest, ent tema mõju teadusele on ▌suur. ERC toetatud teadusuuringute puhul on keskmine tsiteerimise määr võrreldav maailma parimate eliitülikoolide omaga. ERC teadustulemused on maailma suurimate teadustegevuse rahastajate tulemustega võrreldes erakordselt head. ERC rahastab suurt hulka eesliiniuuringuid paljudes sellistes teadusvaldkondades, kus tsiteerimise määr on suurim, sealhulgas kiirelt arenevates valdkondades. Ehkki ERC rahastus on suunatud eesliiniuuringutele, on selle tulemusena võetud arvukalt patente.

Seega on selgelt näha, et ERC tõmbab oma projektikonkursside kaudu ligi ja rahastab tipptasemel teadlasi ning ERC meetmete abil saavutatakse esilekerkivates valdkondades arvukalt üleilmselt olulisi suure mõjuga teadustulemusi, mis viivad läbimurrete ja oluliste edusammudeni. ERC uurimistoetuse saajate töö on ühtlasi väga valdkondadevaheline ning nad teevad rahvusvahelist koostööd ja avaldavad oma andmeid avatult kõikides teadusvaldkondades, sealhulgas sotsiaal- , kunsti- ja humanitaarteadustes.

Samuti on juba tõendeid tugevaks võrdlusaluseks peetavate ERC uurimistoetuste pikemaajalise mõju kohta karjäärile, kõrge kvalifikatsiooniga tunnustatud teadlaste ja doktorikraadi omanike koolitamisele, Euroopa teadusuuringute üleilmse nähtavuse ja prestiiži suurenemisele ning riikide teadussüsteemidele. See mõju on ELis järgitava jagatud tippteaduse mudeli puhul eriti väärtuslik, kuna ERC rahastuse saamine võib olla parem uuringute kvaliteedi näitaja kui teadusasutuse staatusel põhinev tunnustus ning võib olla kasutatav selle asemel. See võimaldab ambitsioonikatel üksikisikutel, asutustel, piirkondadel ja riikidel võtta initsiatiiv ning edendada neid teadusprofiile, milles nad on eriti tugevad.

1.2.   Sekkumisvaldkonnad

1.2.1.   Eesliiniteadus

ERC rahastatavad teadusuuringud viivad eeldatavalt teadmiste piiride nihutamiseni ja kõrgeima kvaliteediga teaduspublikatsioonideni, et saavutada potentsiaalselt suure ühiskondliku ja majandusliku mõjuga teadustulemusi; seejuures seab ERC selge ja inspireeriva sihi nii ELis, Euroopas kui ka mujal maailmas tehtavate eesliiniuuringute jaoks. ERC eesmärk on muuta EL maailma parimatele teadlastele keskkonnana atraktiivsemaks ja seepärast seatakse mõõdetavaks sihiks suurendada ELi publikatsioonide osakaalu maailma 1 % enim tsiteeritud publikatsioonide hulgas ning suurendada ▌ERC rahastatavate , ka väljastpoolt Euroopat tulevate tippteadlaste arvu.

ERC järgib rahastamisel järgmisi väljakujunenud põhimõtteid. ERC uurimistoetuse saamise ainus kriteerium on teaduse tipptase. ERC tegutseb kindlaksmääratud prioriteetideta, alt-üles lähenemisviisi põhiselt.

Põhisuunad:

—	igas vanuses ja igast soost, ükskõik millisest maailma riigist pärit teadlaste ja nende uurimisrühmade silmapaistvate ideede toetamine pikaajalise rahastamise teel, et võimaldada teha paljulubavaid kõrge riskiastmega murrangulisi teadusuuringuid;

—	alustavate ja karjääri alguses olevate silmapaistvate ideedega teadlaste abistamine iseseisvaks juhtivteadlaseks saamisel, andes neile piisavat toetust kriitilises etapis, mil nad loovad või tugevdavad oma uurimismeeskonda või -programmi ▌;

—	teadusmaailmas selliste uute tööviiside , sealhulgas avatud teadusel põhineva lähenemisviisi toetamine, mis võivad viia läbimurdeliste tulemusteni, ning rahastatavate uuringute äriinnovatsiooni- ja sotsiaalse innovatsiooni potentsiaali edendamine;

—	kogemuste ja parima tava jagamine piirkondlike ja riiklike teadusuuringuid rahastavate asutustega ning seoste loomine raamprogrammi teiste osade, eelkõige Marie Skłodowska-Curie meetmetega , et soodustada tippteadlaste toetamist;

—	eesliiniuuringute prestiiži tõstmine Euroopas ning ERC programmide nähtavuse parandamine teadlaste silmis kogu Euroopas ja rahvusvaheliselt .

1.3.   Rakendamine

1.3.1.   Teaduslik nõukogu

Teaduslik nõukogu tagab tegevuse teadusliku kvaliteedi ja tal on täielik voli otsustada, milliseid teadusuuringuid rahastatakse.

Raamprogrammi rakendamiseks ja artiklis 7 sätestatud ülesannete täitmiseks teeb teaduslik nõukogu järgmist.

1)

Teadustöö strateegia: — kehtestab ERC üldise teadustöö strateegia, pidades silmas teaduslikke võimalusi ja Euroopa vajadusi teadusvaldkonnas; — kehtestab kooskõlas teadustöö strateegiaga tööprogrammi ja töötab välja ERC eri toetusmeetmed; — kehtestab kooskõlas teadustöö strateegiaga vajalikud rahvusvahelised koostööalgatused, mis hõlmavad ka teavitustegevust, et suurendada ERC nähtavust mujal maailmas tegutsevate parimate teadlaste jaoks.

2)

Teaduslik haldamine, järelevalve ja kvaliteedikontroll: — tagab tipptasemel teadusel ning täielikult läbipaistval, õiglasel ja erapooletul taotluste läbivaatamisel põhineva maailmatasemel vastastikuse eksperdihindamise süsteemi olemasolu, kehtestades seisukohad projektikonkursside korraldamise ja haldamise kohta, hindamiskriteeriumid, vastastikuse eksperdihindamise korra koos ekspertide valimise korraga, vastastikuse eksperdihindamise ja taotluste hindamise meetodid ning vajalikud rakenduseeskirjad ja suunised, mille alusel määratakse teadusliku nõukogu järelevalve all kindlaks rahastatavad taotlused; — eesliiniuuringute jaoks ette nähtud ERC meetmete puhul määratakse eksperdid ERC teadusliku nõukogu ettepaneku alusel; — tagab, et ERC uurimistoetusi rakendatakse lihtsa ja läbipaistva korra kohaselt, mille puhul keskendutakse jätkuvalt tipptasemele, soodustatakse initsiatiivikust ning tasakaalustatakse paindlikkust vastutusega, jälgides pidevalt tegevuste ja uurimistoetuse rakendamise kvaliteeti; — vaatab läbi ERC saavutused ja ERC rahastatavate teadusuuringute kvaliteedi- ja mõjunäitajad, hindab neid ning esitab vastavalt soovitusi ja suuniseid parandusmeetmete või tulevaste meetmete kohta; — kujundab oma seisukoha mis tahes muude aspektide kohta, mis mõjutavad ERC tegevuse tulemusi ja mõju ning tehtavate teadusuuringute kvaliteeti.

3)

Kommunikatsioon ja tulemuste levitamine: — parandab ERC üleilmset mainet ja nähtavust, viies läbi kommunikatsiooni- ja teavitustegevust, sealhulgas teaduskonverentse, et tutvustada ERC tegevust ja saavutusi ning ERC rahastatavate projektide tulemusi teadusringkondadele, peamistele sidusrühmadele ja üldsusele; — vajaduse korral konsulteerib teadus-, tehnika- ja akadeemiliste ringkondadega, piirkondlike ja riiklike teadusuuringuid rahastavate asutustega ja teiste sidusrühmadega; — annab komisjonile korrapäraselt aru oma tegevuse kohta.

Teadusliku nõukogu liikmetele makstakse ülesannete täitmise eest honorari ning vajaduse korral kaetakse nende reisi- ja elamiskulud.

ERC presidendi töökoht on tema ametiaja vältel Brüsselis ning ta pühendab suurema osa (1) oma tööajast ERCga seotud tegevusele. Tema palgatase vastab komisjoni kõrgema juhtkonna palgatasemele ja ta saab spetsiaalselt rakendusstruktuurilt oma ülesannete täitmiseks vajalikku toetust.

Teaduslik nõukogu valib oma liikmete hulgast kolm aseesimeest, kes abistavad presidenti teadusliku nõukogu esindamisel ja selle töö korraldamisel. Aseesimeest võib nimetada ka ERC asepresidendiks.

Kolm aseesimeest saavad toetust, et neile oleks tagatud piisav kohalik haldusabi nende koduinstituudis.

1.3.2.   Spetsiaalne rakendusstruktuur

Spetsiaalne rakendusstruktuur vastutab kõikide haldusalaste rakendamisküsimuste ja programmi elluviimise aspektide eest vastavalt ERC tööprogrammile. Rakendusstruktuur rakendab eelkõige hindamiskorda ja viib läbi vastastikust eksperdihindamist ja valikuprotsessi vastavalt teadusliku nõukogu kehtestatud strateegiale ning tagab uurimistoetuste rahalise ja teadusliku haldamise. Spetsiaalne rakendusstruktuur toetab teaduslikku nõukogu kõikide eespool kirjeldatud ülesannete täitmisel, sealhulgas teadustöö strateegia väljatöötamisel, tegevuste järelevalves, ERC saavutuste läbivaatamisel ja hindamisel ning teavitus- ja kommunikatsioonitegevuses, teeb kättesaadavaks tema valduses olevad vajalikud dokumendid ja andmed ning hoiab teaduslikku nõukogu oma tegevusega kursis.

Et tagada strateegia ja jooksvate küsimustega seotud tõhus koostöö spetsiaalse rakendusstruktuuriga, korraldavad teadusliku nõukogu juhtkond ja spetsiaalse rakendusstruktuuri direktor korrapäraselt koordineerimiskoosolekuid.

ERCd juhivad selleks palgatud töötajad, sealhulgas vajaduse korral ELi institutsioonide ametnikud, ning nende tegevus hõlmab ainult tegelikke haldusvajadusi, et oleks tagatud tõhusaks haldamiseks vajalik stabiilsus ja järjepidevus.

1.3.3.   Komisjoni roll

Artiklites 6–8 sätestatud kohustuste täitmiseks ja seoses oma kohustustega eelarve täitmisel teeb komisjon järgmist:

—	tagab teadusliku nõukogu tegevuse järjepidevuse ja selle koosseisu uuendamise ning toetab selle uute liikmete leidmise ülesannet täitvat alalist valimiskomiteed;

—	tagab spetsiaalse rakendusstruktuuri järjepidevuse ning sellele ülesannete ja vastutuse delegeerimise, võttes arvesse teadusliku nõukogu seisukohti;

—	tagab, et spetsiaalne rakendusstruktuur täidab kõiki oma ülesandeid ja kohustusi;

—	nimetab ametisse spetsiaalse rakendusstruktuuri direktori ja juhtkonna, võttes arvesse teadusliku nõukogu arvamust;

—	tagab teadusliku nõukogu seisukohti arvesse võttes tööprogrammi, rakendusmetoodikat käsitlevate seisukohtade ja vajalike rakenduseeskirjade, sealhulgas ERC taotlemiseeskirjade ja ERC näidistoetuslepingu õigeaegse vastuvõtmise;

—	teavitab programmikomiteed korrapäraselt ja õigeaegselt ERC meetmete rakendamisest ja konsulteerib komiteega sel teemal;

—	teostab teadusuuringute raamprogrammi üldise rakendamise eest vastutajana järelevalvet spetsiaalse rakendusstruktuuri üle ja hindab selle tulemuslikkust .

2.   MARIE SKŁODOWSKA-CURIE MEETMED (MSC-MEETMED)

2.1.   Põhimõtted

Euroopa vajab teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas vastupidavat kõrge kvalifikatsiooniga inimkapitalibaasi, mis on võimeline praeguste ja tulevikuprobleemidega – näiteks Euroopa suurte demograafiliste muutustega – hõlpsalt kohanema ja neile kestlikke lahendusi leidma. Tipptaseme tagamiseks peavad teadlased olema liikuvad, tegema koostööd ja levitama teadmisi riikide, sektorite ja valdkondade vahel ning neil peavad olema sobivad teadmised ja oskused ühiskondlike probleemidega toimetulemiseks ja innovatsiooni toetamiseks.

Euroopa on teadusemootor, kus tuhandetes ülikoolides, teaduskeskustes ja ▌ettevõtetes töötab umbes 1,8 miljonit teadlast. Siiski peab EL aastaks 2027 koolitama ja tööle võtma hinnanguliselt vähemalt miljon uut teadlast, et saavutada suuremate teadus- ja innovatsiooniinvesteeringutega seatavaid eesmärke. See vajadus on eriti terav väljaspool akadeemilist sektorit (näiteks tööstuses ja ettevõtluses, sealhulgas VKEdes, valitsuses, kodanikuühiskonna organisatsioonides, kultuuriasutustes, haiglates jne) ning nõuab erinevate sektorite koostööd piisavalt koolitatud uute teadlaste leidmiseks . EL peab tugevdama jõupingutusi, et veenda rohkem noori naisi ja mehi valima teadlase karjääri, olema kaasavam ning edendama töö- ja pereelu paremat tasakaalu, tõmbama ligi teadlasi kolmandatest riikidest, veenma oma teadlasi paigale jääma ja tooma mujal töötavad Euroopa teadlased tagasi Euroopasse. Peale selle tuleb tipptasemel teaduse laiema leviku tagamiseks parandada veelgi teadlaste töötingimusi kõikjal Euroopa teadusruumis. Sellest lähtuvalt on vaja tugevdada sidemeid eelkõige Euroopa haridusruumi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondiga (ESF+).

Nende probleemidega saab kõige paremini tegeleda ELi tasandil, kuna tegemist on süsteemsete probleemidega, mille lahendamine nõuab riigiüleseid jõupingutusi.

Marie Skłodowska-Curie meetmete puhul keskendutakse täielikult alt-üles lähenemisviisi põhisele tippteadusele ning need on ette nähtud kõikide teadus- ja innovatsioonivaldkondade jaoks alates alusuuringutest kuni turustamise ja innovatsiooniteenusteni. See hõlmab ka Euroopa Liidu toimimise lepingus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) asutamislepingus käsitletud teadusvaldkondi. Konkreetse vajaduse tekkimisel ja täiendavate rahastamisallikate olemasolul võib MSC-meetmetega otsida seoseid teatavate tegevuste vahel , mis on seotud konkreetsete probleemidega (sh kindlaksmääratud missioonid), konkreetset liiki teadus- ja innovatsiooniasutustega või konkreetse geograafilise asukohaga, et reageerida Euroopa muutuvatele vajadustele seoses oskuste, teadustöötajate koolituse, karjäärivõimaluste ja teadmiste jagamisega.

MSC-meetmed on peamine ELi tasandi vahend kolmandate riikide teadlaste meelitamiseks Euroopasse ning need annavad seega suure panuse üleilmsesse teadus- ja innovatsioonialasesse koostöösse. Tõenditest nähtub, et MSC-meetmed mitte ainult ei avalda positiivset mõju üksikisikutele, organisatsioonidele ja süsteemi tasandil, vaid viivad ka suure mõjuga läbimurdeliste teadustulemusteni ja samal ajal aitavad oluliselt kaasa nii ühiskondlike kui ka strateegiliste probleemide lahendamisele. Pikaajaline investeerimine inimestesse tasub end ära, nagu nähtub Nobeli preemia saanud endiste MSC-meetme stipendiaatide ja nende juhendajate arvust.

MSC-meetmed annavad nii akadeemilise kui ka mitteakadeemilise sektori teadlaste ja võõrustavate organisatsioonide vahelise üleilmse teadusalase konkurentsi ning kõrgetasemeliste teadmiste loomise ja riigi-, sektori- ja valdkonnaüleselt jagamise kaudu märkimisväärse panuse tööhõive, majanduskasvu ja investeerimise tegevuskava eesmärkide täitmisse, ELi üldisesse strateegiasse ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisse.

MSC-meetmed aitavad muuta Euroopa teadusruumi maailma mastaabis tõhusamaks, konkurentsivõimelisemaks ja atraktiivsemaks. Selle saavutamiseks keskendutakse kõrge kvalifikatsiooniga uue põlvkonna teadlastele ja toetatakse esilekerkivaid talente nii ELis kui ka väljaspool, sealhulgas soodustatakse nende üleminekut programmi teistele osadele, nagu ERC ja EIT ; soodustatakse uute teadmiste ja ideede levimist ja nende rakendamist Euroopa poliitikas, majanduses ja ühiskonnas, muu hulgas tõhusamate teadusalase suhtluse ja üldsuse teavitamise meetmete kaudu; hõlbustatakse koostööd teadusuuringutega tegelevate organisatsioonide vahel ja avaldamisel järgitakse avatud teaduse ja FAIR-andmete põhimõtteid; propageeritakse Euroopa teadusruumile avalduva tugeva struktureeriva mõju kaudu avatud tööturgu ja luuakse kvaliteetse koolituse, atraktiivsete töötingimuste ja avatud , läbipaistva ja tulemuspõhise värbamise standardid kõikide teadlaste jaoks kooskõlas Euroopa teadlaste harta ja teadlaste töölevõtmise juhendiga .

2.2.   Sekkumisvaldkonnad

2.2.1.   Tipptaseme edendamine teadlaste piiri-, sektori- ja valdkonnaülese liikuvuse soodustamise kaudu

EL peab jääma tipptasemel teaduse võrdlusaluseks ja seega säilitama oma atraktiivsuse kõige lootustandvamate teadlaste jaoks nii Euroopast kui ka mujalt kogu nende karjääri jooksul. Selleks tuleks võimaldada teadlastel ja teadusuuringutega seotud töötajatel liikuda ja teha koostööd riikide, sektorite ja valdkondade üleselt ning saada sel viisil kasu kvaliteetsest koolitusest ja karjäärivõimalustest. See hõlbustab karjääri vältel liikumist akadeemilise ringkonna ja muude sektorite vahel ning soodustab ettevõtlusega tegelemist.

Põhisuunad:

—

liikuvusel põhinevate kogemuste võimaldamine Euroopa piires või väljaspool Euroopat parimatele või lootustandvaimatele mis tahes rahvusest teadlastele tipptasemel teadustöö tegemiseks, oskuste ja karjääri edendamiseks ning kontaktide laiendamiseks nii akadeemilises kui ka muudes sektorites (sealhulgas teadustaristutes) .

2.2.2.   Uute oskuste edendamine teadlaste tipptasemel koolitamisega

EL vajab tugevat, vastupidavat ja loomingulist inimressursside baasi, kus on olemas sobivad oskused, et rahuldada tööturu tulevikuvajadusi, tagada innovatsioon ning muuta teadmised ja ideed toodeteks ja teenusteks, mis toovad nii majanduslikku kui ka sotsiaalset kasu. Seda on võimalik saavutada teadlaste koolitamise kaudu, et veelgi suurendada nende teadusalast põhipädevust ning edendada nende valdkonnaüleseid oskusi, näiteks loomingulist , vastutustundlikku, ühiskonnale avatud ja ettevõtlikku meelelaadi ning kestliku arengu alast teadlikkust . See võimaldab neil tulla toime nii praeguste kui ka tulevaste üleilmsete probleemidega ning parandada oma karjäärivõimalusi ja innovatsioonipotentsiaali.

Põhisuunad:

—	koolitusprogrammid teadlastele praeguste ja tulevaste üleilmsete probleemidega tegelemiseks vajalike mitmesuguste oskuste omandamiseks.

2.2.3.    Inimressursside tugevdamine ja oskuste arendamine kõikjal Euroopa teadusruumis

Tipptaseme soodustamiseks, teadusuuringutega tegelevate organisatsioonide vahelise koostöö edendamiseks ja positiivse struktureeriva mõju saavutamiseks on vaja tagada kvaliteetse koolituse ja nõustamise standardite, heade töötingimuste ja teadlaste tõhusate karjäärivõimaluste kohaldamine kogu Euroopa teadusruumis. Kui see on asjakohane ja kui seda õigustab uuring, toetatakse liidusiseselt ja väljastpoolt liitu oma päritoluriiki naasta soovivaid teadlasi olemasolevate põhisuundade raames. See aitab ajakohastada ja edendada teadusalaseid koolitusprogramme ja -süsteeme ning suurendada institutsioonide atraktiivsust maailmas.

Põhisuunad:

—	koolitusprogrammid tipptaseme soodustamiseks ja parima tava levitamiseks institutsioonide , teadustaristute ning teadus- ja innovatsioonisüsteemide vahel;

—	valdkondadevaheline ja valdkondade piire ületav koostöö ning teadmiste loomine ja levitamine ELi piires ja kolmandate riikide osalusel.

2.2.4.   Koostoime tugevdamine ja soodustamine

Teadus- ja innovatsioonisüsteemide ning ELi, piirkondliku ja riigi tasandi programmide vahelist koostoimet on vaja edasi arendada . Seda on võimalik saavutada eelkõige koostoime abil, raamprogrammi „Euroopa horisont“ muude osade , näiteks Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT), samuti muude ELi programmide, eelkõige Erasmuse programmi ja ESF+-i vastastikuse täiendavuse kaudu, sealhulgas kvaliteedimärgise kasutamise kaudu.

Põhisuunad:

—	koolitusprogrammid ja muud sarnased teadlasekarjääri edendamise algatused, mida toetatakse täiendavatest piirkondliku, riigi või ELi tasandi avaliku sektori või erarahastamisallikatest.

2.2.5.   Üldsuse teadlikkuse suurendamine

Kõikjal ELis ja sellest väljaspool tuleb edendada teadlikkust programmi tegevustest ja teadlaste tunnustamist üldsuse seas, et suurendada MSC-meetmete üleilmset nähtavust, luua parem arusaamine teadlaste töö mõjust kodanike igapäevaelule ja julgustada noori valima teadlase karjääri. Seda on võimalik saavutada , kui töötatakse avatud teaduse põhimõttest lähtuvalt, mis toob kaasa teadmiste ja tavade tõhusama levitamise ja kasutamise ▌. Kodanike teadusalgatustel võib olla selles samuti tähtis roll.

Põhisuunad:

—	üldsuse teadlikkuse suurendamise algatused huvi tekitamiseks teadlasekarjääri vastu, eelkõige igasuguse taustaga noorte seas;

—	teavitustegevus MSC-meetmetest teadlikkuse ning nende üleilmse tähtsuse ja nähtavuse suurendamiseks;

—	teadmiste levitamine ja koondamine projektiülese koostöö , riiklike kontaktpunktide projektide ja muu võrgustikutegevuse, näiteks vilistlasteenuste kaudu.

3.   TEADUSTARISTUD

3.1.   Põhimõtted

Tipptasemel teadustaristutel, mille kaudu pakutakse teadus- ja innovatsioonikogukondadele põhiteenuseid, on väga oluline roll teadmiste piiride nihutamises ning aluse loomisel teadusuuringute ja innovatsiooni panusele, et tegeleda üleilmsete probleemide ja tööstuse konkurentsivõimega . Teadustaristute toetamisega ELi tasandil aidatakse leevendada sageli esinevat olukorda, kus riiklikud ja piirkondlikud teadustaristud on hajusad ja tippteaduskeskused paiknevad eraldi, ning tugevdada nii Euroopa teadusruumi kui ka suurendada teadmiste ringlust kapseldunud osade vahel. Teaduse progress sõltub järjest rohkem teadustaristu ja tööstuse vahelisest koostööst, mille käigus arendatakse uute peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate ja muude uute tehnoloogiate põhjal välja vajalikke vahendeid.

Üldeesmärk on luua Euroopas kestlikud maailmatasemel teadustaristud, mis on avatud ja kättesaadavad kõikidele Euroopa ja muu maailma teadlastele ning kus kasutatakse täiel määral ära nende potentsiaal teaduse ja innovatsiooni edendamiseks. Peamised eesmärgid on vähendada teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemi killustatust, hoida ära tegevuse dubleerimist ning kooskõlastada paremini teadustaristute , sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastatud taristute kujundamist, arendamist , kättesaadavust ja kasutamist. On ülitähtis toetada avatud juurdepääsu teadustaristutele kõikide Euroopa teadlaste jaoks ning digitaalsetele teadusressurssidele juurdepääsu parandamist muu hulgas Euroopa avatud teaduse pilve kaudu; seejuures tuleb konkreetselt edendada avatud teaduse ja avalike andmetega seotud tavade ▌omaksvõttu.

Samuti on tähtis parandada teadustaristute pikaajalist kestlikkust, sest need tegutsevad tavaliselt aastakümneid ning seega peaksid esitama kavasid, et tagada katkematu ja stabiilne toetus.

Ühtlasi peab EL võtma arvesse talentide värbamisega seotud üleilmse konkurentsi kiiret tihenemist ning meelitama kolmandate riikide teadlasi kasutama töötamiseks Euroopa maailmatasemel teadustaristuid. Üks põhieesmärk on ka Euroopa tööstuse konkurentsi- ja innovatsioonivõime suurendamine teadustaristute ja nende kasutajate jaoks oluliste esmatähtsate tehnoloogialahenduste ja teenuste toetamise kaudu; sel viisil parandatakse ka tingimusi uuenduslike lahenduste väljatöötamiseks.

Varasemad raamprogrammid on aidanud oluliselt kaasa riiklike teadustaristute tõhusamale ja tulemuslikumale kasutamisele ning nende raames on Euroopa teadustaristu strateegiafoorumi abil töötatud välja sidus strateegiapõhine lähenemisviis üleeuroopalisi teadustaristuid käsitleva poliitika kujundamiseks. Kõnealune strateegiline lähenemisviis on loonud selgeid eeliseid: selle abil on muu hulgas vähendatud tegevuse dubleerimist ja tõhustatud üldist ressursikasutust ning samuti standardiseeritud protsesse ja menetluskorda. Teadustaristute kasutamise hõlbustamisel mängib tähtsat rolli teadusliikuvus, mistõttu tuleb arvesse võtta riiklike ja Euroopa liikuvuskavade koostoimet.

ELi toetatav tegevus loob lisaväärtust järgmiste aspektide kaudu: olemasoleva Euroopa teadustaristute struktuuri konsolideerimine ja optimeerimine ning jõupingutused uute üleeuroopalise tähtsuse ja mõjuga teadustaristute loomiseks; sarnaste teadustaristute koostöö tagamine kasutajaskonda mõjutavate strateegiliste probleemide lahendamisel; Euroopa avatud teaduse pilve kui andmepõhiseks teadustööks sobiva tõhusa, kohandatava ja kestliku keskkonna loomine; riiklike ja piirkondlike teadus- ja haridusvõrgustike omavaheline ühendamine, ülisuurte andmemahtude jaoks ette nähtud suure läbilaskevõimega võrgutaristu tagamine ja selle täiustamine ning digiressurssidele piiriülese ja valdkonnaülese ligipääsu tagamine; kogu Euroopat katvate teadustaristute edendamine, ka selleks, et saaks võrrelda teadusandmeid riigiti, näiteks sotsiaal- ja humanitaarteaduste ja keskkonna valdkondades; teadustaristute koostalitlusvõime soodustamine; teadmussiirde propageerimine ja tugevdamine ning kõrge kvalifikatsiooniga inimressursside koolitamine; olemasolevate maailmatasemel üleeuroopaliste teadustaristute kasutamise soodustamine raamprogrammi „Euroopa horisont“ raames ja vajaduse korral nende täiustamine; selliste tõkete kõrvaldamine, mis takistavad parimate uurimisrühmade ligipääsu Euroopa parimatele teadustaristuteenustele; teadustaristute innovatsioonipotentsiaali edendamine ning seejuures keskendumine tehnoloogiaarendusele ja ühisinnovatsioonile ning teadustaristute tihedamale tööstuse vajadustest lähtuvale kasutamisele.

Samuti tuleb suurendada ELi teadustaristute rahvusvahelist mastaapi ning soodustada vastastikuse kasu saamise eesmärgil tihedamat koostööd rahvusvaheliste partneritega ja rahvusvahelist osalust Euroopa teadustaristutes.

Kõnealuse tegevusega aidatakse kaasa mitmesuguste, näiteks järgmiste kestliku arengu eesmärkide saavutamisele: kestliku arengu eesmärk nr 3 – „Inimeste tervis ja heaolu“; kestliku arengu eesmärk nr 7 – „Taskukohane ja puhas energia“; kestliku arengu eesmärk nr 9 – „Tööstus, innovatsioon ja taristu“; kestliku arengu eesmärk nr 13 – „Kliimameetmed“.

3.2.   Sekkumisvaldkonnad

3.2.1.   Euroopa teadustaristute tegevuskeskkonna konsolideerimine ja arendamine

Euroopa teadustaristu strateegiafoorumi raames kindlaks tehtud teadustaristute ning teiste maailmatasemel üleeuroopalise tähtsusega teadustaristute loomine, haldamine ja pikaajaline kestlikkus on ELi jaoks väga oluline, et tagada ELi juhtpositsioon eesliiniuuringutes, teadlaste koolitamine ja täiendusõpe, teadmiste loomine ja kasutamine ning liidu tööstuse konkurentsivõime.

Euroopa avatud teaduse pilvest peaks kujunema tõhus ja terviklik teadustaristuteenuste edastuskanal ning see peaks võimaldama pakkuda Euroopa teadusringkondadele uue põlvkonna andmeteenuseid teaduslike suurandmete kogumiseks, salvestamiseks, töötlemiseks (nt analüüs, simuleerimine, visualiseerimisteenused) ja jagamiseks FAIR-põhimõtete kohaselt . Ühtlasi peaks Euroopa avatud teaduse pilv võimaldama Euroopa teadlastele ligipääsu suuremale osale teadustaristutes loodud ja kogutud andmetest, sealhulgas Euroopa andmetaristuga (2) hõlmatud kõrgjõudlusega ja eksatasandi andmetöötluse ressurssidele.

Üleeuroopalise teadus- ja haridusvõrgustiku abil ühendatakse omavahel teadustaristud ja -ressursid ning tagatakse neile kaugjuurdepääs; selleks luuakse nii ELi tasandi ühendused ülikoolide, teadusinstituutide ning teadus- ja innovatsioonikogukondade vahel kui ka rahvusvahelised ühendused partnervõrgustikega mujal maailmas.

Põhisuunad:

—

üleeuroopaliste teadustaristute kogu olelusring lähtuvalt uute teadustaristute kavandamisest; nende ettevalmistamise ja rakendamise etapp, algetapis nende töösse panustamine täiendusena muudele rahastamisallikatele struktuurifondidest rahastatavate teadustaristute puhul , samuti teadustaristute ökosüsteemi konsolideerimine ja optimeerimine Euroopa teadustaristu strateegiafoorumi teetähiste ning teiste üleeuroopaliste teadustaristute järgimiskorra lihtsustamise kaudu ning üleeuroopaliste teadustaristute teenuselepingute sõlmimise ning taristute edasiarendamise, ühinemise , üleeuroopalise katvuse või tegevuse lõpetamise hõlbustamine;

—

Euroopa avatud teaduse pilv, sealhulgas järgmised aspektid: juurdepääsukanali kohandatavus ja kestlikkus; Euroopa, riiklike, piirkondlike ja institutsionaalsete vahendite tõhus ühendamine koostöös liikmesriikide ja assotsieerunud riikidega ; selle tehniliste ja poliitikaaspektide edasiarendamine, et rahuldada uusi uuringuvajadusi ja -nõudeid (nt tundlike andmekogumite kasutamine, lõimprivaatsus); andmetega seotud koostalitlusvõime ja vastavus FAIR-põhimõtetele; lai kasutajaskond;

—	Euroopa avatud teaduse pilve ja Euroopa andmetaristu aluseks olev üleeuroopaline teadus- ja haridusvõrgustik, mis võimaldab pakkuda kõrgjõudlusega andmetöötlust ja andmeteenuseid pilvepõhises keskkonnas, kus on võimalik hallata ülisuuri andmekogumeid ja kasutada ülisuurt arvutusjõudlust.

3.2.2.   Teadustaristute avamine, integreerimine ja omavahel ühendamine

Teadusmaastik võidab ▌palju sellest, kui tagatakse oluliste rahvusvaheliste, riiklike ja piirkondlike teadustaristute avatus kõikidele Euroopa teadlastele ning vajaduse korral integreeritakse taristutes pakutavad teenused, et ühtlustada juurdepääsutingimusi, tõsta teenuste kvaliteeti ja mahtu ning soodustada kõrgtehnoloogilisi komponente ja lisaväärtusteenuseid käsitleva ühise arengustrateegia väljatöötamist innovatsioonimeetmete toel.

Põhisuunad:

—	riiklikke ja piirkondlikke teadustaristute rahastajaid ühendavad võrgustikud, mis võimaldavad ühisrahastamist riigiülese juurdepääsu loomiseks teadlastele;

—	kogu Euroopat hõlmavate, riiklike ja piirkondlike teadustaristute võrgustikud üleilmsete probleemide lahendamiseks, et tagada teadlaste juurdepääs teadustaristutele ning ühtlustada ja edendada teadustaristutes pakutavaid teenuseid.

3.2.2a     Euroopa teadustaristute innovatsioonipotentsiaal ning innovatsiooni ja koolitusega seotud tegevus

Et stimuleerida innovatsiooni nii teadustaristutes endis kui ka tööstuses, soodustatakse teadus- ja arendustegevusega seotud koostööd tööstusega , et arendada liidu suutlikkust ja nõudlust tööstusliku varustatuse järele kõrgtehnoloogilistes valdkondades, nagu teadusaparatuur . Lisaks julgustatakse teadustaristute kasutust tööstuses, nt katserajatiste või teadmistepõhiste keskuste kujul. Teadustaristute arendamine ja kasutamine eeldab piisavate oskuste olemasolu nii nende haldajatel, teadlastel, inseneridel ja tehnikutel kui ka kasutajatel. Seetõttu toetatakse liidu rahastamisega üleeuroopalist huvi pakkuvate teadustaristute haldamise ja käitamisega seotud töötajate koolitamist, töötajate ning parimate tavade vahetust rajatiste vahel ning tagatakse piisavate inimressursside olemasolu tähtsaimates valdkondades, kaasa arvatud spetsiaalsete õppekavade loomine. Soodustatakse koostoimet Marie Skłodowska-Curie meetmetega .

Põhisuunad:

—	teadustaristute lõimitud võrgustikud tehnoloogia arengut ja aparatuuri käsitleva ühise strateegia või tegevuskava väljatöötamiseks ja rakendamiseks;

—	üleeuroopalist huvi pakkuvate teadustaristute haldamise ja käitamisega seotud töötajate koolitamine.

3.2.2b    Euroopa teadustaristu poliitika ja rahvusvahelise koostöö tugevdamine

On vaja toetada poliitikakujundajaid, rahastamisasutusi ja selliseid nõuanderühmi nagu Euroopa teadustaristu strateegiafoorum, et neil kujuneks ühine nägemus Euroopa sidusa ja kestliku pikaajalise teadustaristute strateegia väljatöötamise ja rakendamise kohta.

Samamoodi tugevdatakse strateegilise rahvusvahelise koostöö võimaldamisega Euroopa teadustaristute positsiooni rahvusvahelisel tasandil ning tagatakse nende üleilmne võrgustumine, koostalitlusvõime ja ulatus.

Põhisuunad:

—	teadustaristute vaatlemine, seire ja hindamine ELi tasandil, samuti poliitikauuringud, kommunikatsiooni- ja koolitusmeetmed, teadustaristute alase strateegilise rahvusvahelise koostöö meetmed ning asjakohaste poliitiliste ja nõuandvate organite konkreetsed tegevused.

II SAMMAS

ÜLEILMSED PROBLEEMID JA EUROOPA TÖÖSTUSE KONKURENTSIVÕIME

EL seisab silmitsi paljude probleemidega, millest mõned on ka üleilmsed ▌. Need probleemid on väga ulatuslikud ja keerukad , neid tuleb käsitleda ühiselt ning lahenduste leidmiseks tuleb leida piisavas ulatuses vajaliku koolituse ja oskustega inimressursse, vajalikus koguses rahalisi vahendeid ning teha proportsionaalseid jõupingutusi. EL peab just nendes valdkondades ühiselt tööd tegema ning näitama oma kõigi kodanike hüvangu ja heaolu nimel üles arukust, paindlikkust ja ühtsust.

Suurema mõju saavutamiseks ühildatakse asjaomased meetmed ▌rahvusvahelise koostöö raames ÜRO kestliku arengu tegevuskavast aastani 2030, kestliku arengu eesmärkidest ja Pariisi kliimakokkuleppest lähtuvalt maailma muude riikide ja piirkondade meetmetega. Partnereid kõikjalt maailmast kutsutakse vastastikuse kasu saamise eesmärgil ühinema ELi jõupingutustega, mis oleks kestlikule arengule suunatud teadusuuringute ja innovatsiooni lahutamatu osa.

Teadusuuringud ja innovatsioon on kestliku ja kaasava majanduskasvu ning tehnoloogilise ja tööstuse konkurentsivõime tagamise liikumapanev jõud ▌. Need aitavad leida lahendusi tänastele probleemidele ja tulevikuprobleemidele, et muuta võimalikult kiiresti praegust negatiivset ja ohtlikku suundumust, mis seostab majandusarengu ▌loodusvarade järjest laialdasema kasutamise ja kasvavate sotsiaalsete probleemidega. See aitab muuta probleemid uuteks ärivõimalusteks ja tuua ühiskonnale kiirelt kasu .

EL võidab sellest teadmiste, tehnoloogia ja tööstuse kasutaja ja väljatöötajana ning annab eeskuju, kuidas tänapäeva industrialiseeritud, kestlik, kaasav, loov, vastupanuvõimeline, avatud ja demokraatlik ühiskond ja majandus on võimelised toimima ja arenema. Järjest uusi majanduslikke, keskkonnaga seotud ja sotsiaalseid näiteid kestlikust ▌tulevikumajandusest soodustatakse ja edendatakse järgmiste aspektide osas: tervis ja heaolu kõigile; või vastupidav , loov ja kaasav ▌ühiskond; või ühiskond, mida muudab tugevamaks tsiviiljulgeolek; või kättesaadav puhas energia ja liikuvus; või digimajandus ja -ühiskond; või valdkondadevaheline ja loomemajandus; või kosmose-, mere- või maismaapõhised lahendused; või hästi toimiv biomajandus, sealhulgas toidu ja toitainetega seotud lahendused; või loodusvarade kestlik kasutamine, keskkonnakaitse, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, – kõik see aitab Euroopas jõukust luua ja kvaliteetsemaid töökohti pakkuda. Tööstuse ümberkujundamine muutub äärmiselt oluliseks , samuti ELi innovaatiliste tööstuslike väärtusahelate arendamine .

Uued tehnoloogialahendused mõjutavad peaaegu kõiki poliitikavaldkondi. Iga tehnoloogia puhul on sageli kombineeritud sotsiaalsed ja majanduslikud võimalused, tõhususe ja kvaliteediga ning valitsemise parandamisega seotud võimalused, tööhõivet ja haridust mõjutavad tagajärjed, kuid samuti ohutuse, privaatsusega ja eetikaga seotud võimalikud riskid. Tehnoloogiapoliitika eeldab seetõttu kindlasti huvide põhjalikku kaalumist ning valdkonnaülest koostööd ja strateegia formuleerimist.

Raamprogrammi „Euroopa horisont“ selle sambaga hõlmatud teadus- ja innovatsioonitegevus on jagatud lõimitud , kapseldumata ja laiahaardelistesse teemavaldkondadesse. Investeeringud ei ole sektoripõhised, vaid nende eesmärk on kutsuda meie ühiskonnas ja majanduses esile süsteemsed muutused kestlikkuse toetamise kaudu. Need muutused on saavutatavad vaid juhul, kui kõik nii avaliku kui ka erasektori osalejad võtavad osa teadus- ja innovatsioonitegevuse ühisest kujundamisest ja loomisest. See hõlmab nii lõppkasutajaid, teadlasi, tehnolooge, tootjaid, novaatoreid, ettevõtjaid, haridustöötajaid, poliitikakujundajaid, kodanikke kui ka kodanikuühiskonna organisatsioone. Seega ei ole ühegi teemavaldkonna puhul silmas peetud vaid ühte osaliste rühma ning kõiki tegevusi viiakse eelkõige ellu teadus- ja innovatsioonialaste koostööprojektide kaudu, mis valitakse välja konkurentsipõhiste projektikonkursside teel .

Lisaks üleilmsete probleemidega tegelemisele sisaldab teemavaldkondade tegevus samuti peamiste progressi võimaldavate ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste (kas digipõhiste või muude) väljatöötamist ja rakendamist osana ühtsest strateegiast, mille eesmärk on ELi tööstusliku ja sotsiaalse juhtpositsiooni edendamine. Vajaduse korral kasutatakse selleks ELi kosmosepõhiseid andmeid ja teenuseid. Kõik tehnilise valmiduse tasemed kuni tasemeni 8 on raamprogrammi „Euroopa horisont“ selles sambas hõlmatud, ilma et piirataks liidu konkurentsiõiguse kohaldamist.

Meetmete abil luuakse uusi teadmisi ja arendatakse välja tehnoloogilisi ja mittetehnoloogilisi lahendusi, nende kaudu toimub tehnoloogiasiire laborist turule ning rakenduste, sealhulgas katseliinide ja näidiseksemplaride väljatöötamine, ning samuti rakendatakse meetmeid lahenduste turul omaksvõtu soodustamiseks ja erasektori osaluse suurendamiseks ning need sisaldavad stiimuleid standardimistegevuseks liidus . Sellised tehnoloogiad eeldavad Euroopa teadlaste ja tööstuse kriitilist massi, et luua maailmatasemel ökosüsteemid, kus kasutatakse tipptasemel tehnoloogiataristuid, seda näiteks katsete jaoks. Püütakse saavutada võimalikult suurt koostoimet raamprogrammi „Euroopa horisont“ teiste osade ja EITga ning ka teiste programmidega.

Teemavaldkondade kaudu soodustatakse unikaalsete uuenduslike lahenduste kiiret kasutuselevõttu ELis; selleks kasutatakse paljusid eri lõimitud tegevusi, sealhulgas teavitamist, tulemuste levitamist ja kasutamist ning standardiseerimist, samuti mittetehnoloogilise innovatsiooni ja innovatiivsete rakendusmehhanismide toetamist. Sel viisil aidatakse luua innovatsiooni soosivad ühiskondlikud, regulatiivsed ja turutingimused, mis väljenduvad näiteks innovatsioonilepetes. Koostatakse teadus- ja innovatsioonimeetmete tulemusena välja töötatud innovatiivsete lahenduste nimekiri, mida tutvustatakse avaliku ja erasektori investoritele ning teistest asjakohastest ELi ja riiklikest või piirkondlikest programmidest toetuse saamiseks. Sel eesmärgil arendatakse koostoimet raamprogrammi „Euroopa horisont“ kolmanda sambaga.

Jätkusuutliku majanduskasvu saavutamisel on ülimalt tähtsal kohal sooline võrdõiguslikkus. Seetõttu on vaja kõigi üleilmsete probleemide puhul võtta arvesse soolist perspektiivi.

1.   TEEMAVALDKOND „TERVIS“

1.1.   Põhimõtted

ELi sotsiaalõiguste samba kohaselt on igaühel õigus õigeaegselt saada taskukohaseid, ennetavaid ja ravi pakkuvaid tervishoiuteenuseid, mis on ohutud ja kvaliteetsed. See on aluseks ELi võetud kohustusele järgida ÜRO kestliku arengu eesmärke, mille kohaselt soovitakse 2030. aastaks tagada üldine tervisekindlustus igaühele vanusest sõltumata ja kedagi välja jätmata ning hoida ära ennetatavate surmade esinemist.

Hea tervisega elanikkond on stabiilse, kestliku ja kaasava ühiskonna toimimiseks väga tähtis ning tervise edendamisel on oluline roll vaesuse vähendamises, Euroopa vananeva ühiskonnaga toime tulemises, sotsiaalse progressi ja jõukuse soodustamises ning majanduskasvu suurendamises. OECD andmetel on eeldatava eluea pikenemine 10 % võrra seotud majanduskasvu suurenemisega 0,3–0,4 % võrra aastas. Eeldatav eluiga on ELis selle loomisest alates tõusnud 12 aasta võrra tänu ELi elanikkonna elukvaliteedis, keskkonnas, hariduses, tervishoius ja hoolekandes toimunud tohutu suurele edasiminekule. Aastal 2015 oli üldine eeldatav eluiga sünnihetkel ELis 80,6 aastat ja maailmas tervikuna 71,4 aastat. Viimastel aastatel on see ELis igal aastal pikenenud keskmiselt 3 kuu võrra. Nende paranenud näitajate kõrval esinevad konkreetsete rühmade ja kõigi Euroopa riikide puhul eeldatava eluea erinevused sotsiaalses ja soolises lõikes.

Tervisega seotud teadusuuringud ja innovatsioon on mänginud selle, ent samuti tervishoiu- ja hoolekandesektoris toimunud tootlikkuse ja kvaliteedi paranemise saavutamisel olulist rolli. Siiski seisab EL jätkuvalt silmitsi nii uute, uuesti esilekerkivate kui ka püsivate probleemidega, mis ohustavad liidu kodanikke ja rahvatervist, liidu tervishoiu- ja sotsiaalkaitsesüsteemide kestlikkust ning liidu tervishoiu- ja hoolekandesektori konkurentsivõimet. Peamised terviseküsimused ELis hõlmavad muu hulgas järgmist: tervishoiu- ja hoolekandeteenuste kättesaadavus ja taskukohasus; tervislike eluviiside ebapiisav edendamine ja haiguste ebapiisav ennetamine; mittenakkushaiguste ulatuslikum levik; vähijuhtude sagenemine; vaimuhaiguste esinemise sagenemine; antimikroobikumiresistentsuse levik ja nakkushaiguste epideemiate teke; keskkonnareostuse suurenemine; riikidevaheline ja riigisisene püsiv tervisealane ebavõrdsus, millel on ebaproportsionaalne mõju ebasoodsas olukorras või haavatavas eluetapis olevatele inimestele; terviseriskide , sealhulgas vaesusega seotud aspektide tuvastamine, mõistmine, kontrolli all hoidmine, ennetamine ja leevendamine kiiresti muutuvas sotsiaalses, linna- , maaelu- ja looduskeskkonnas; demograafilised muutused, sealhulgas vananemisega seotud probleemid, ning Euroopa tervishoiusüsteemide kasvavad kulud ▌ning Euroopa tervishoiu- ja hoolekandesektorile avalduv suurenev surve säilitada ▌esilekerkivate globaalsete turuosaliste kõrval konkurentsivõime tervisevaldkonna innovatsioonis ja selle kaudu. Lisaks võib vaktsiinikõhklus vähendada teatavate elanikkonnarühmade vaktsineerituse taset.

Need terviseküsimused on keerukad, üksteisega seotud ja oma olemuselt üleilmsed ning nõuavad multidistsiplinaarset, tehnilist ja mittetehnilist, valdkondadeülest ja riikidevahelist koostööd. Teadus- ja innovatsioonitegevusega luuakse tihedad sidemed avastustele suunatud, kliiniliste, translatiivsete, epidemioloogiliste, eetiliste, keskkonnaalaste ja sotsiaal-majanduslike uuringute vahel ning samuti reguleerimisalaste teadusuuringutega. Selle abil keskendutakse valdkondadele, kus kliinilised vajadused on täitmata, näiteks haruldased või raskelt ravitavad haigused (vähktõbi, näiteks pediaatrilised vähktõve vormid ja kopsuvähk). Selle tegevuse käigus rakendatakse kombineeritult nii teadusringkondade , spetsialistide, reguleerivate asutuste kui ka tööstussektori oskusi ning soodustatakse nende koostööd terviseteenuste pakkujate, sotsiaalteenuste pakkujate, patsientide, poliitikakujundajate ja kodanikega, et saavutada avaliku sektori rahastuse võimendus ning tagada tulemuste kasutuselevõtt nii kliinilises praktikas kui ka tervisesüsteemides , võttes arvesse liikmesriikide pädevust seoses oma tervisesüsteemide korraldamise ja rahastamisega . Täiel määral kasutatakse ära genoomika ja muu multioomika eesliiniuuringuid, samuti erinevate mittenakkushaiguste puhul asjakohaste personaalmeditsiini lähenemisviiside järkjärgulist kasutuselevõttu ning tervise- ja hoolekandevaldkonna digitaliseerimist.

Samuti soodustatakse teadusuuringute ja innovatsiooniga strateegilist koostööd ELi ja rahvusvahelisel tasandil, et koondada kokku eksperditeadmised, võimekus ja ressursid vajaliku haarde, kiiruse ja mastaabisäästu ▌saavutamiseks , koostoime ärakasutamiseks, jõupingutuste dubleerimise vältimiseks ning et jagada eeldatavat tulu ja kaasnevaid finantsriske. Tervisevaldkonna teadusuuringute ja innovatsiooni koostoimeid raamprogrammi „Euroopa horisont“ raames edendatakse eelkõige Euroopa Sotsiaalfond+-i tervise tegevussuunaga.

Digitaalsed terviselahendused on loonud palju võimalusi hoolekandeteenuste probleemide lahendamiseks ning vananeva ühiskonna muude esilekerkivate küsimustega tegelemiseks. Tervishoiu- ja hoolekandeteenuste digitaliseerimise võimalusi tuleks täielikult ära kasutada, seadmata ohtu õigust eraelu puutumatusele ja andmekaitsele. Loodud on digiseadmed ja -tarkvara, et diagnoosida ja ravida ning võimaldada patsientidel ise oma haigust, sealhulgas kroonilist haigust hallata. Digitehnoloogiat kasutatakse üha enam ka meditsiinikoolituses ja -hariduses ning patsientide ja teiste tervishoiutarbijate tarbeks, et terviseteabele ligi pääseda, seda jagada ja luua.

Kõnealuste üleilmsete probleemide lahendamisele suunatud teadus- ja innovatsioonitegevusega luuakse vajalik teadmusbaas , kasutatakse ära olemasolevaid teadmisi ja tehnoloogiat, konsolideeritakse ja luuakse teadusuuringu- ja innovatsioonivõimet ning töötatakse välja vajalikud lahendused tervislike eluviiside tõhusamaks edendamiseks ning haiguste integreeritud ennetamiseks , diagnoosimiseks, jälgimiseks, rehabiliteerimiseks ja raviks ning (pikaajaliseks ja palliatiivseks) hoolduseks . Teadusuuringute tulemused vormistatakse tegevussoovitusteks ning need edastatakse asjakohastele sidusrühmadele. Tervisenäitajate paranemine toob omakorda kaasa suurema heaolu ja eeldatava eluea pikenemise, tervisliku aktiivse elu , paranenud elukvaliteedi ja tööviljakuse , rohkem tervena elatud aastaid ning tervishoiu- ja hoolekandesüsteemide suurema kestlikkuse. Kooskõlas määruse artiklitega 14 ja 15 ning põhiõiguste hartaga pööratakse erilist tähelepanu eetikale, inimväärikuse kaitsele, soolistele ja etnilistele aspektidele ning ebasoodsas olukorras olevate ja haavatavate isikute vajadustele.

Ühtlasi toetatakse oluliste terviseprobleemidega tegelemise abil ELi võetud kohustuste järgimist seoses ÜRO kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030 ning muude ÜRO organisatsioonide ja rahvusvaheliste algatustega, sealhulgas Maailma Terviseorganisatsiooni üleilmsete strateegiate ja tegevuskavadega. Sellega aidatakse saavutada ELi poliitikaeesmärke ja strateegilisi sihte, eelkõige seoses ELi sotsiaalõiguste samba, ELi digitaalse ühtse turu, ELi piiriülese tervishoiu direktiivi ja antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemist käsitleva Euroopa terviseühtsuse tegevuskavaga; samuti aidatakse sellega kaasa asjakohaste ELi õigusraamistike rakendamisele.▌

Kõnealuse tegevusega aidatakse otseselt kaasa eelkõige järgmiste kestliku arengu eesmärkide saavutamisele: kestliku arengu eesmärk nr 3 – „Inimeste tervis ja heaolu“; kestliku arengu eesmärk nr 13 – „Kliimameetmed“.

1.2.   Sekkumisvaldkonnad

1.2.1.   Tervis kogu elu jooksul

Haavatavas eluetapis ( sünnieelne periood, sünd, väikelapseiga, lapsepõlv, noorukiiga, rasedus, küps ja hiline täiskasvanuiga) olevatel inimestel, sealhulgas puuetega või vigastatud inimestel on tervisega seotud erivajadused, mis nõuavad paremat arusaamist ja kohandatud lahendusi , milles võetakse arvesse soolisi ja eetilisi aspekte . See võimaldab vähendada sellise olukorraga seotud tervisealast ebavõrdsust ja parandada tervisenäitajaid ning seeläbi vananeda igas eluetapis aktiivse ja tervena, sealhulgas tulenevalt heast tervisest ja toitumusest elu algetapis, millega kaasneb väiksem vaimsete ja füüsiliste haiguste risk hilisemas elus. Ennetuses ja kommunikatsioonis võetakse arvesse konkreetsete sihtrühmade omadusi.

Põhisuunad:

—	varajase arengu ja ▌kogu elu kestel toimuva vananemise mõistmine ;

—	loote, vastsündinu, ema, isa, imiku ja lapse tervis ning lapsevanema , perekonna ja haridustöötajate roll;

—	noorukite tervisealased vajadused , sealhulgas vaimset tervist mõjutavad tegurid ;

—	puuete ja vigastuste tervisemõjud;

—	selliste meetmete teadusuuringud, millega planeeritakse, rakendatakse ja jälgitakse rehabilitatsiooni kogu elu jooksul ning eelkõige varajasi individuaalseid rehabilitatsiooniprogramme laste jaoks, kellel on invaliidsust põhjustav haigus;

—	tervena vananemine, eakate ja/või puuetega inimeste iseseisev ja aktiivne elu, sealhulgas ühiskonnaelus osalemine ;

—	tervisealane haridus ja kirjaoskus, sealhulgas digikirjaoskus .

1.2.2.   Tervist mõjutavad keskkonna- ja sotsiaaltegurid

Inimest igapäevaelus ja töökohal ümbritsevast sotsiaalsest, kultuurilisest, majanduslikust ja füüsilisest keskkonnast tulenevate tervisemõjurite ja riskitegurite, sealhulgas digitaliseerimise, inimeste liikuvuse (näiteks ränne ja reisimine), reostuse, toitumise, kliimamuutuste ja muude keskkonnaprobleemidega seotud tervisemõju parem mõistmine aitab terviseriske ja vastavaid ohte paremini tuvastada , ennetada ja leevendada, samuti vähendada kemikaalide ja keskkonnareostusega kokkupuutest tulenevate surma- ja haigusjuhtude arvu, toetada turvalist, keskkonnasõbralikku, tervislikku, vastupanuvõimelist ja kestlikku elu- ja töökeskkonda, edendada tervislikke eluviise ja tervislikke tarbimisharjumusi ning kujundada õiglase, kaasava ja usaldusväärse ühiskonna. Selle aluseks on samuti elanikkonnaga seotud kohort-, inimeste bioseire ja epidemioloogilised uuringud.

Põhisuunad:

—	tehnoloogialahendused ja metoodika kemikaalidest, sise- ja välisõhu saasteainetest ja muudest kliimamuutuste, töökoha, elustiili ja keskkonnaga seotud stressiteguritest ning mitme stressiteguri koosmõjust tulenevate ohtude, kokkupuute ja tervisemõju hindamiseks;

—

inimeste füüsilist ja vaimset tervist ja heaolu mõjutavad keskkonnaalased, kutsealased, sotsiaal-majanduslikud, kultuurilised, geneetilised ja käitumuslikud tegurid ning nende koosmõju, kusjuures erilist tähelepanu tuleb pöörata haavatavatele ja ebasoodsas olukorras olevatele inimestele , vajaduse korral vanuse ja sooga seotud konkreetsetele probleemidele ning sealhulgas mõjule, mida ehitiste, toodete ja teenuste struktuur tervisele avaldab ;

—	riskihindamine, riskijuhtimine ja riskist teavitamine , mida toetavad vajaduse korral erialadevahelised lähenemisviisid ja tõenduspõhiste otsuste tegemist võimaldavad tõhusamad töövahendid , sealhulgas loomkatsete asendamine ja neile alternatiivi pakkuvad vahendid ;

—

suutlikkus ja taristud, mis võimaldavad turvaliselt koguda, jagada , kasutada, taaskasutada ja koondada andmeid, mis hõlmavad kõiki tervist mõjutavaid tegureid, sealhulgas inimeste kokkupuudet ohtlike ainetega , ning tagada nende ühendamise ELi ja rahvusvahelise tasandi andmebaasidega keskkonnanäitajate, elustiili, terviseseisundi ja haiguste kohta ;

—	tervislike eluviiside edendamine ja esmased ennetavad sekkumismeetmed , sealhulgas tööga seotud aspektid .

1.2.3.   Mittenakkuslikud ja harvikhaigused

Mittenakkuslikud haigused, sealhulgas vähktõbi ja harvikhaigused on oluline tervisealane ja ühiskondlik probleem ning ▌nõuab paremini mõistmist ja paremat taksonoomiat, samuti tõhusamate lähenemisviiside, sealhulgas personaalmeditsiini (mida nimetatakse ka täppismeditsiiniks) kasutamist ennetamisel, diagnoosimisel, jälgimisel, ravil, rehabiliteerimisel ja väljaravimisel ning samuti hulgihaigestumuse mõistmisel .

Põhisuunad:

—	mittenakkuslike haiguste, sealhulgas südame-veresoonkonna haiguste arengu põhjuseks olevate mehhanismide mõistmine;

—	elanikkonna pikaajalised uuringud, et toetada tervise ja haiguste parameetrite mõistmist ning aidata stratifitseerida elanikkonda ennetava meditsiini arendamise toetamiseks;

—	diagnostikavahendid ja -meetodid varasemaks ja täpsemaks diagnoosimiseks ning patsiendile õigeaegse kohandatud ravi pakkumiseks , mis võimaldab haiguse kulgu aeglustada ja/või peatada ;

—	ennetus- ja sõeluuringuprogrammid , mis on kooskõlas WHO, ÜRO ja ELi soovitustega või on neist rangemad ;

—	enesejälgimise, tervislike eluviiside, haiguste ennetamise ning krooniliste haigusseisundite ja hulgihaigestumiste, sealhulgas neurodegeneratiivsete ja südame-veresoonkonna haiguste haldamisega seotud lõimitud lahendused;

—	erinevad ravilahendused või muud raviprotseduurid , sealhulgas nii farmakoloogiline kui ka mittefarmakoloogiline ravi;

—	palliatiivravi;

—	valdkonnad, kus kliinilised vajadused on suurel määral täitmata, näiteks harvikhaigused, sealhulgas pediaatrilised vähktõve vormid;

—	sekkumiste ja lahenduste suhtelise tõhususe hindamine , tuginedes sealhulgas tegelikes tingimustes saadud andmetele ;

—	rakendusuuringud tervisemeetmete ulatuslikumaks rakendamiseks ning tervisepoliitikas ja tervishoiusüsteemides kasutusele võtmise toetamiseks;

—	harvikhaigustega seotud teadusuuringute edasiarendamine ning teabe, hoolduse ja ravi, sealhulgas personaalmeditsiini parandamine.

1.2.4.   Nakkushaigused , kaasa arvatud vaesusega seotud ja unarhaigused

Inimeste kaitsmine piiriüleste terviseohtude eest on tõsine rahva- ja üleilmse tervise probleem , mis nõuab tõhusat rahvusvahelist koostööd ELi ja üleilmsel tasandil. See hõlmab nakkushaiguste , kaasa arvatud vaesusega seotud ja unarhaiguste mõistmist ja ennetamist, nendeks valmisolekut ning nende varajast avastamist ja teaduspõhist reaktsiooni haiguspuhangutele, ravi ja väljaravimist, samuti antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemist terviseühtsuse põhimõttest lähtuvalt.

Põhisuunad:

—	nakkustega seotud mehhanismide mõistmine;

—	nakkushaiguste ilmnemist, taasesinemist ja levikut, sealhulgas loomadelt inimesele ülekandumist (zoonoos) ja mujalt keskkonnast (veest, mullast, taimedelt, toidult) inimesele levimist mõjutavad tegurid , samuti kliimamuutuste ja ökosüsteemi arengute mõju nakkushaiguste dünaamikale ;

—	nakkushaiguste, ▌haiglanakkuste ning ▌keskkonnaga seotud tegurite ennetamine, varajane ja kiire avastamine , kontroll ja seire;

—	võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu, sealhulgas epidemioloogia, ennetus, diagnostika, samuti uute antimikroobikumide ja vaktsiinide väljatöötamine;

—	nakkushaiguste, samuti nendega kaasnevate haiguste ja nakkustega seotud vaktsiinid, sealhulgas vaktsiinide alustehnoloogia, diagnostika ja ravi;

—	vaktsiinide vähese kasutamise käsitlemine, vaktsiinikõhkluse mõistmine ja usalduse suurendamine vaktsiinide suhtes;

—	tõhusad kogukonnapõhised tervisealaseks hädaolukorraks valmisoleku, sellele reageerimise ja sellega toimetuleku meetmed ja strateegiad ning nende koordineerimine piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil ;

—	tegurid, mis takistavad meditsiinilise sekkumise rakendamist ja kasutuselevõttu kliinilises praktikas ja tervishoiusüsteemis;

—	nakkushaiguste piiriülesed aspektid ning väikeste või keskmiste tuludega riikidega seotud eriprobleemid, näiteks AIDS, tuberkuloos ja troopilised haigused , sealhulgas malaaria, seda samuti seoses rändevoogude ja inimeste üldiselt suurenenud liikuvusega .

1.2.5.   Tervise- ja hoolekandevaldkonna vahendid, tehnoloogiad ja digilahendused , kaasa arvatud personaalmeditsiin

Tervisevaldkonna tehnoloogial ja vahenditel on rahvatervise seisukohalt väga tähtis roll ja need on aidanud oluliselt kaasa inimeste elukvaliteedi, tervise ja hoolekande tõhusale paranemisele ELis. Seepärast on sobivate, usaldusväärsete, ohutute , kasutajasõbralike ja kulutõhusate tervise ja hoolekande valdkonna tehnoloogialahenduste ja vahendite kavandamine, väljatöötamine, kättesaadavaks tegemine, kasutuselevõtt ja hindamine strateegiliselt esmatähtis ning seejuures tuleb võtta piisaval määral arvesse puuetega inimeste ja vananeva ühiskonna vajadusi. See hõlmab peamisi progressi võimaldavaid tehnoloogiaid uutest biomaterjalidest kuni biotehnoloogiani, samuti üksikraku meetodeid, multioomikat ja süsteemimeditsiini käsitlusi, tehisintellekti ja muid digitehnoloogia väljundeid, millel on olemasolevate lahendustega võrreldes olulisi eeliseid ja millega edendatakse konkurentsivõimelist ja kestlikku tervishoiusektorit, kus luuakse väärtuslikke töökohti. Euroopa tervishoiusektor on üks ELi tähtsamaid majandussektoreid, mille arvele langeb 3 % SKPst ja kus töötab 1,5 miljonit inimest. Uute tehnoloogiate, metoodikate ja vahendite vastuvõetavuse tagamiseks tuleb asjaomased sidusrühmad kaasata nii varakult kui võimalik ning arvesse võetakse tehnoloogiavälist mõõdet. Asjaomaste sidusrühmade seas on elanikud, tervishoiuteenuste pakkujad ja spetsialistid.

Põhisuunad:

—	tervisevaldkonna mis tahes harus ja mis tahes asjakohase meditsiinilise näidustuse, sealhulgas talitlushäirete puhul rakendatavad vahendid ja tehnoloogialahendused;

—

inimeste tervise ja hoolekandega seotud lõimitud vahendid , tehnoloogialahendused, meditsiiniseadmed, meditsiinilised ülesvõtted, biotehnoloogia, nanomeditsiin, uudsed ravimeetodid (sealhulgas raku- ja geeniteraapia) ja digilahendused , sealhulgas tehisintellekt, mobiilsed lahendused ja kaugtervishoid , käsitledes samas vajaduse korral varajases etapis tasuva tootmise aspekte (selleks et optimeerida industrialiseerimisfaasi ja innovatsiooni potentsiaali saada taskukohaseks meditsiinitooteks) ;

—	tervise ja hoolekande valdkonna tehnoloogialahenduste ja vahendite katsetamine, ulatuslikum kasutuselevõtt, optimeerimine ja innovatsioonihanked reaalsetes tingimustes, sealhulgas kliinilistes uuringutes ja rakendusuuringutes , mille seas on ka personaalmeditsiinil põhinev diagnostika ;

—	innovatiivsed protsessid ja teenused tervise ja hoolekande valdkonna tehnoloogialahenduste ja vahendite väljatöötamiseks, tootmiseks ja kiireks kasutuselevõtuks;

—	tervise ja hoolekande valdkonna tehnoloogialahenduste ja vahendite ohutus, tõhusus , tasuvus, koostalitlusvõime ja kvaliteet ning nende eetikaalane, õiguslik ja sotsiaalne mõju , sealhulgas sotsiaalse heakskiiduga seotud küsimused ;

—	tervise ja hoolekande valdkonna tehnoloogiat ja vahendeid käsitlevad reguleerimisalased teadusuuringud ja standardid;

—

terviseandmete haldamine, sealhulgas andmete koostalitlusvõime, integreerimine, analüüsi- ja visualiseerimismeetodid, otsustusprotsess, toetudes tehisintellektile, andmekaevele, suurandmete tehnoloogiatele, bioinformaatikale ja kõrgjõudlusega andmetöötlustehnoloogiatele, et edendada personaalmeditsiini, sealhulgas ennetamist, ning et optimeerida terviseteekonda.

1.2.6.   Tervishoiusüsteemid

Tervisesüsteemidel on ELi sotsiaalsüsteemides keskne roll ning 2017. aastal töötas tervise ja sotsiaaltöö sektoris 24 miljonit inimest. Liikmesriikide peamine prioriteet on muuta tervisesüsteemid ohutuks ja turvaliseks, kõigile kättesaadavaks, integreerituks, tasuvaks, vastupidavaks, kestlikuks ja usaldusväärseks , pakkudes õigeaegseid ja asjakohaseid teenuseid, ning vähendada ebavõrdsust muu hulgas selle kaudu, et Euroopa avatud ja turvalistele andmetaristutele tuginevalt kasutatakse ära andmepõhise ja digiinnovatsiooni potentsiaali parema tervise ja inimkeskse hoolekande tagamiseks. Tervise ja hoolekande valdkonna digipöördele aitavad kaasa uued võimalused nagu 5G kasutuselevõtt, „digitaalsete kaksikute“ kontseptsioon ning asjade internet .

Põhisuunad:

—	▌tervisesüsteemide ja tervisepoliitika reformimise teadmusbaasi toetamine Euroopas ja mujal;

—	tervise ja hoolekande valdkonna uued mudelid ja lähenemisviisid , sealhulgas personaalmeditsiiniga seotud lähenemisviisid, haldus ja organisatsioonilised aspektid, ning nende riikide- või piirkondadevaheline ülekantavus ja kohandatavus;

—	tervisetehnoloogia hindamise tõhustamine;

—	tervisealase ebavõrdsusega seotud arengud ja tõhusad poliitikameetmed;

—	tulevased tervisevaldkonna töötajad ja nende vajadused , sealhulgas digioskused ;

—

õigeaegse , töökindla, ohutu ja usaldusväärse terviseteabe kvaliteedi parandamine ja terviseandmete, sealhulgas elektrooniliste terviseandmete kasutamise ja taaskasutamise tõhustamine, pöörates asjakohast tähelepanu andmekaitsele, sealhulgas isikliku elustiili ja tervisega seotud andmete väärkasutamisele, turvalisusele, kättesaadavusele, koostalitlusvõimele, standarditele, võrreldavusele ja terviklikkusele;

—	tervisesüsteemide vastupidavus kriiside mõjule ja suutlikkus võtta omaks murrangulist innovatsiooni;

—	kodanikele suunatud lahendused ning patsientide võimestamine, enesejälgimine ja suhtlemine tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandetöötajatega, et tagada lõimitum tervishoid ja kasutajakeskne lähenemisviis , võttes samas arvesse võrdset juurdepääsu ;

—	andmete, teabe, teadmiste ja parima tava ammutamine tervisesüsteeme käsitlevatest ELi tasandi ja üleilmsetest teadusuuringutest , tuginedes olemasolevatele teadmistele ja andmebaasidele .

2.   TEEMAVALDKOND „KULTUUR, LOOVUS JA KAASAV ÜHISKOND“

2.1.   Põhimõtted

EL ühendab majanduskasvu ning kestliku arengu eesmärkide ja sotsiaalpoliitika ainulaadsel viisil, mis hõlmab ulatuslikku sotsiaalset kaasamist ning demokraatia, inimõiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse ühist väärtustamist. See mudel areneb pidevalt ja nõuab muu hulgas üleilmastumisest ja tehnoloogilisest muutusest ning suurenevast ebavõrdsusest tulenevate küsimustega tegelemist. ▌

EL peab edendama kaasava ja kestliku majanduskasvu mudelit ja samal ajal lõikama kasu tehnoloogia arengust, suurendama usaldust demokraatliku valitsemistava vastu ja propageerima selles uuenduste tegemist, toetama haridust, võitlema ebavõrdsuse, tööpuuduse, marginaliseerumise, diskrimineerimise ja radikaliseerumise vastu, tagama inimõiguste kaitse, soodustama kultuurilist mitmekesisust ja hoidma Euroopa kultuuripärandit ning võimestama kodanikke sotsiaalse innovatsiooni kaudu. Samuti on jätkuvalt prioriteetsed teemad rändega tegelemine ja sisserändajate lõimimine. Sotsiaalteaduste, humanitaar-, kunsti- ning kultuuri- ja loomevaldkonna teadusuuringute ja innovatsiooni roll nendele probleemidele reageerimisel ja ELi eesmärkide saavutamisel on väga suur. Eelkõige on kõigis käesoleva teemavaldkonna sekkumisvaldkondades esindatud sotsiaal- ja humanitaarteaduste aspektid.

▌

Kõnealuste probleemide ulatus, keerukus , põlvkondadevahelisus ja riigiülesus nõuavad mitmetasandiliste ELi meetmete võtmist. Selliste kriitilise tähtsusega sotsiaalsete, poliitiliste, kultuuri- ja majandusküsimustega ▌tegelemine üksnes riikide tasandil tooks kaasa ressursside ebatõhusa kasutamise, lähenemisviiside killustatuse ning teadmiste ja võimekuse standardite erinevuse.

▌

Selle üleilmse probleemi raames tehtav teadus- ja innovatsioonitegevus viiakse üldisesse kooskõlla järgmiste ELi prioriteetidega: demokraatlikud muutused; tööhõive, majanduskasv ja investeerimine; õigusküsimused ja põhiõigused; ränne; lõimitum ja õiglasem Euroopa majandus- ja rahaliit; digitaalne ühtne turg. Sellega järgitakse Rooma tegevuskavaga võetud kohustust seada sihiks „sotsiaalne Euroopa“ ja „liit, mis hoiab alal meie kultuuripärandit ja edendab kultuurilist mitmekesisust“. Samuti toetatakse sellega Euroopa sotsiaalõiguste samba ning ülemaailmse turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkuleppe eesmärke. ▌Kasutatakse ära koostoimet õigusprogrammi ning õiguste ja väärtuste programmiga, mille raames toetatakse tegevust õiguskaitse kättesaadavuse, ohvrite õiguste, soolise võrdõiguslikkuse, diskrimineerimise kaotamise, andmekaitse ja Euroopa kodakondsuse propageerimise valdkonnas , samuti programmiga „Loov Euroopa“ ja digitaalse Euroopa programmiga, Erasmuse programmiga, programmiga „Erasmus+“ ja Euroopa Sotsiaalfond+-iga.

Kõnealuse tegevusega aidatakse otseselt kaasa eelkõige järgmiste kestliku arengu eesmärkide saavutamisele: kestliku arengu eesmärk nr 1 – „Vaesuse kaotamine“; kestliku arengu eesmärk nr 3 – „Inimeste tervis ja heaolu“; kestliku arengu eesmärk nr 4 – „Kvaliteetne haridus“; kestliku arengu eesmärk nr 5 – „Sooline võrdõiguslikkus“; kestliku arengu eesmärk nr 8 – „Inimväärne töö ja majanduskasv“; kestliku arengu eesmärk nr 9 – „Tööstus, innovatsioon ja taristu“; kestliku arengu eesmärk nr 10 – „Ebavõrdsuse vähendamine“; kestliku arengu eesmärk nr 11 – „Säästvad linnad ja kogukonnad“; kestliku arengu eesmärk nr 16 – „Rahu, õigus ja tugevad institutsioonid“.

2.2.   Sekkumisvaldkonnad

2.2.1.   Demokraatia ja valitsemine

Usaldus demokraatia ja olemasolevate poliitiliste institutsioonide vastu näib vähenevat. Poliitikaga rahulolematus väljendub üha enam kehtiva süsteemi vastaste ja populistlike erakondade tegevuses ning taastärganud nativismis. Sellele lisanduvad muu hulgas sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse, suurte rändevoogude ja julgeolekuga seotud mured. Tänastele ja tulevikuprobleemidele reageerimine nõuab uuesti läbimõtlemist, kuidas demokraatlikud institutsioonid kõikidel tasanditel peaksid kohanema suurema mitmekesisuse, üleilmse majanduskonkurentsi ning tehnoloogia kiire arengu ja digitaliseerimise kontekstis, kusjuures väga oluline roll on siin kodanike kogemustel seoses demokraatlike arutelude , tavade ja institutsioonidega.

Põhisuunad:

—	demokraatlike riikide ajalugu, areng ja tõhusus eri tasanditel ja eri vormides; ▌haridus- , kultuuri- ja noorsoopoliitika roll demokraatliku kodanikkonna nurgakividena;

—	sotsiaalse kapitali ja kättesaadava kultuuri roll demokraatliku dialoogi ja kodanikuaktiivsuse, ühiskondade avatuse ja usalduse tugevdamisel;

—	uuenduslikud ja vastutustundlikud lähenemisviisid demokraatliku valitsemise läbipaistvuse, juurdepääsetavuse, reageerivuse, vastutavuse, usaldusväärsuse, vastupanuvõimelisuse, tõhususe ja õiguspärasuse toetamiseks lähtuvalt põhi- ja inimõiguste ning õigusriigi põhimõtte täielikust järgimisest;

—	strateegiad populismi, rassismi, polariseerumise, korruptsiooni, äärmusluse, radikaliseerumise ja terrorismiga toimetulekuks ning ▌kodanike võimestamiseks ja kaasamiseks ▌;

—	sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise kaasatuse ning kultuuridevahelise dünaamika analüüs ja arendamine Euroopas ja mujal;

—	ajakirjandusstandardite ja kasutaja loodud sisu rolli parem mõistmine ülivõrgustatud ühiskonnas ning väärteabe vastu võitlemise vahendite väljatöötamine;

—	multikultuurse , sealhulgas vaimse identiteedi roll demokraatia, kodanikkonna ja poliitilise osaluse , samuti ELi alusväärtuste, nagu austus, tolerantsus, sooline võrdõiguslikkus, koostöö ja dialoog, kontekstis;

—	teadusuuringute toetamine, et mõista kogukondade, piirkondade ja rahvaste identiteeti ja kuuluvust;

—	tehnoloogia ja teaduse arengu, sealhulgas suurandmete, veebipõhiste sotsiaalvõrgustike ja tehisintellekti mõju demokraatiale , privaatsusele ja sõnavabadusele ;

—	arutelupõhine , osalus- ja otsedemokraatia ja valitsemine ning aktiivne ja kaasav kodanikkond, sealhulgas digimõõde;

—

majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse mõju poliitikas osalemisele ja demokraatlikule valitsemistavale ning uuringud selle kohta, mil määral saab see toetada ebavõrdsuse vähendamist ja võitlust mis tahes liiki diskrimineerimise, sealhulgas soolise diskrimineerimise vastu, ja demokraatia muutmist vastupanuvõimelisemaks;

—	kuritegevuse, dogmatismi ja radikaliseerumise inim-, sotsiaal- ja poliitiline mõõde nii selliselt käituvate või käituda võivate isikute kui ka sellisest käitumisest mõjutatud või potentsiaalselt mõjutatud isikute perspektiivist;

—	võitlus väärinfo, võltsuudiste ja vihakõne ning mõju vastu, mida need avaldavad avaliku sfääri kujundamisele;

—	ELi rahvusvaheline ja piirkondlik roll mitmepoolses valitsemises, sealhulgas uued lähenemisviisid teadusdiplomaatiale;

—	õigussüsteemide tõhusus ja õiguskaitse parem kättesaadavus lähtuvalt kohtute sõltumatusest ja põhimõtetest ja inimõigustest ning õiglased, tõhusad ja läbipaistvad menetlusnormid nii tsiviil- kui ka kriminaalasjades.

2.2.2.   Kultuuripärand

Euroopa kultuuri- ja loomevaldkonnad ehitavad sildu kunsti, kultuuri, vaimsete uskumuste ja kogemuste ning kultuuripärandi, ettevõtluse ja tehnoloogia vahel. Lisaks on kultuuri- ja loomemajandusel Euroopa tööstuse taastamisel tähtis roll, see ergutab majanduskasvu ning on strateegiliselt võimeline tekitama innovatsioonieeliste ülekandumist teistesse majandusharudesse, nagu turism, jaemüük, meedia, digitaaltehnoloogia ja inseneeria. Kultuuripärand on kultuuri- ja loomevaldkondade lahutamatu osa ning moodustab meie elu lõime, mis on tähendusrikas nii kogukondadele, rühmadele kui ka ühiskonnale ning loob kuuluvuse tunde. See on sild meie ühiskonna mineviku ja tuleviku vahel. Selleks et Euroopas ja maailmas luua kaasav ühiskond, on äärmiselt tähtis mõista paremini meie kultuuripärandit ning seda, kuidas seda tajutakse ja tõlgendatakse. See on samuti Euroopa, riikliku, piirkondliku ja kohaliku majanduse liikumapanev jõud ning võimas inspiratsiooniallikas loome- ja kultuurimajandusele. Meie kultuuripärandile juurdepääsu tagamine, selle kaitsmine, taastamine ja tõlgendamine ning selle potentsiaali täiel määral kasutamine on praeguste ja tulevaste põlvkondade jaoks ülioluline küsimus. Kultuuripärand , materiaalne ja immateriaalne, on peamine sisend ja inspiratsiooniallikas kunstis, traditsioonilises käsitöös ning kultuuri- , loome- ja ettevõtlussektoris, mis kõik on kestliku majanduskasvu, uute töökohtade loomise ja väliskaubanduse eestvedajad. Sellega seoses tuleb nii innovatsiooni kui ka kultuuripärandi vastupanuvõimet kaaluda üheskoos kohalike kogukondade ja asjaomaste sidusrühmadega. Kultuuripärandist võib ka saada kultuuridiplomaatia vahend ning identiteedi loomise ning kultuurilise ja sotsiaalse sidususe hoob.

Põhisuunad:

—	pärandiuuringud ja päranditeadus uusima tehnoloogia ja innovaatilise metoodika , sealhulgas digilahenduste toel;

—	kultuuripärandile ligipääs ja pärandi jagamine uuenduslike võimaluste ja kasutusviiside ning osaluspõhiste majandamismudelite rakendamise teel;

—	uuringud kultuuripärandi kättesaadavuseks uue tehnoloogia, näiteks pilveteenuste kaudu, sealhulgas, kuid mitte ainult Euroopa kultuuripärandi koostöökeskkonna kaudu, samuti oskusteabe ja oskuste edastamise innustamine ja hõlbustamine. Sellele eelneb mõjuhinnang;

—	kestlikud ärimudelid pärandivaldkonna rahalise aluse tugevdamiseks;

—	ühenduse loomine kultuuripärandi ja esilekerkivate loomevaldkondade , sealhulgas interaktiivse meedia, ja sotsiaalse innovatsiooni vahel;

—	kultuuripärandi panus kestlikku arengusse kultuurmaastike säilitamise, kaitse , arendamise ja taastamise kaudu, kusjuures EList saab pärandipõhise innovatsiooni ja kestliku kultuuriturismi katselava;

—	kultuuripärandi ja keelte säilitamine, kaitse, võimendamine, taastamine ja kestlik majandamine, sealhulgas kas traditsiooniliste oskuste ja käsitöö või uusima tehnoloogia, sealhulgas digilahenduste abil;

—	kultuurimälu, traditsioonide, käitumismustrite, ettekujutuste, uskumuste , väärtuste, kuuluvustunde ja identiteedi mõju. Kultuuri ja kultuuripärandi roll multikultuursetes ühiskondades ning kultuurilise kaasamise ja tõrjutuse mustrid.

2.2.3.   Sotsiaalsed ja majanduslikud muutused

Euroopa ühiskonnas on toimumas põhjalikud sotsiaal-majanduslikud ja kultuurilised muutused, mis tulenevad eelkõige üleilmastumisest ja tehnoloogilisest innovatsioonist. Samal ajal on sissetulekute ebavõrdsus enamikus Euroopa riikides suurenenud (3). Kestliku ja kaasava majanduskasvu , soolise võrdõiguslikkuse ning heaolu edendamiseks ja ebavõrdsuse vähendamiseks, tootlikkuse suurendamiseks (sealhulgas selle mõõtmise edendamiseks) , sotsiaal-ruumilise ebavõrdsusega tegelemiseks ja inimkapitali arendamiseks, rände- ja lõimimisprobleemide mõistmiseks ja nendele reageerimiseks ning põlvkondadevahelise solidaarsuse , kultuuridevahelise dialoogi ja sotsiaalse liikuvuse toetamiseks on vaja tulevikku suunatud poliitikat. On vaja luua juurdepääsetavad, kaasavad ja kvaliteetsed haridus- ja koolitussüsteemid võrdsema ja jõukama tuleviku nimel.

Põhisuunad:

—

teadmusbaas investeerimise ja poliitikameetmete alase nõu saamiseks eelkõige hariduse ja koolituse valdkonnas seoses suurt lisaväärtust andvate oskuste, tööviljakuse, sotsiaalse liikuvuse, majanduskasvu, sotsiaalse innovatsiooni ja töökohtade loomisega; hariduse ja koolituse roll ebavõrdsuse vähendamisel ning kaasatuse toetamisel, sealhulgas õppeedutuse ennetamisel ;

—	sotsiaalne kestlikkus, mis ei kajastu üksnes SKP näitajates, eelkõige uued majandus- ja ärimudelid ning uued finantstehnoloogialahendused;

—	statistilised ja muud majanduslikud vahendid majanduskasvu ja innovatsiooni paremaks mõistmiseks tootlikkuse aeglase kasvu ja/või struktuursete majanduslike muutuste kontekstis;

—	tärkavate majandusvaldkondade ja turgudega seotud asutuste uued juhtimismudelid;

—	uut liiki töö, töö roll, täiendusõpe, tööturu ja sissetulekute suundumused ja muutused tänapäeva ühiskonnas ning nende mõju sissetulekute jaotusele, töö- ja eraelu tasakaalule, töökeskkonnale, diskrimineerimise, sealhulgas soolise diskrimineerimise kaotamisele ja sotsiaalsele kaasatusele;

—	Euroopas toimuvate ühiskondlike muutuste ja nende mõju parem mõistmine;

—	sotsiaalsete, tehnoloogiliste ja majanduslike muutuste mõju turvalise, tervisliku, taskukohase ja kestliku eluaseme kättesaadavusele;

—	maksu- ja sotsiaalkindlustussüsteemid koos sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalinvesteeringute poliitikaga, mille eesmärk on ebavõrdsuse vähendamine õiglasel ja kestlikul viisil ning tehnoloogia, demograafiliste muutuste ja mitmekesisuse ▌mõjule reageerimine;

—	linna-, pooleldi linnastunud ja maakeskkondade kaasava ja kestliku arengu ja majanduskasvu mudelid;

—

inimeste liikuvuse ja selle mõju mõistmine sotsiaalsete ja majanduslike muutuste kontekstis, võttes seda arvesse üleilmsel ja kohalikul tasandil paremaks rände juhtimiseks , erisuste austamisel, sisserändajate, sealhulgas pagulaste pikaajaliseks lõimimiseks ning seotud poliitiliste sekkumiste mõju arvestamisel ; rahvusvaheliste kohustuste ja inimõiguste järgimine ning arenguabi ja -koostöö küsimused ; kvaliteetse hariduse, koolituse , tööturu, kultuuri, tugiteenuste ulatuslikum ja parem kättesaadavus ning aktiivsesse ja kaasavasse kodanikkonda kuulumine, eelkõige haavatavate inimeste , sealhulgas sisserändajate puhul;

—	sotsiaalse sidususe, sisserände, lõimimise, demograafiliste muutuste, vananemise, puuete, hariduse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse Euroopa mudelitega seotud suurte probleemide lahendamine;

—	põhjalikud strateegiad ja innovaatilised meetodid soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks kõigis sotsiaal-, majandus- ja kultuurivaldkondades ning soolise kallutatuse ja soopõhise vägivalla vastu võitlemiseks;

—

haridus- ja koolitussüsteemid ELi digipöörde soodustamiseks ja sellest suurima kasu saamiseks, samuti üleilmsest vastastikusest seotusest ja tehnoloogilisest innovatsioonist tulenevate riskide juhtimiseks, eelkõige esilekerkivate internetiohtude, eetikaküsimuste, sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse ja radikaalsete turumuutustega tegelemiseks;

—	avaliku sektori asutuste valitsemis- ja juhtimissüsteemide ajakohastamine, et kaasata kodanikke ja vastata nende ootustele seoses teenuste osutamise, läbipaistvuse, kättesaadavuse, avatuse, vastutavuse ja kasutajakesksusega.

▌

3.     TEEMAVALDKOND „ÜHISKONNA TSIVIILJULGEOLEK“

3.1.     Põhimõtted

Tänu Euroopa koostööle on Euroopa saanud nautida enneolematut rahu-, stabiilsuse ja jõukuse ajastut. Kuid Euroopa peab reageerima probleemidele, mida põhjustavad jätkuvad rünnakud meie järjest keerukama ja digitaliseeritud ühiskonna julgeolekule. Terrorirünnakud ja radikaliseerumine, samuti küberründed ja hübriidohud toovad esile olulised julgeolekuküsimused ja tekitavad ühiskonnas märkimisväärseid pingeid. Tähelepanu tuleb pöörata ka lähitulevikus uutele esilekerkivatele julgeolekuohtudele, mille põhjustajaks on uued tehnoloogiad. Tulevane julgeolek ja jõukus sõltuvad meie suutlikkusest suurendada oma võimeid Euroopa kaitsmisel selliste ohtude eest. Selliste ohtudega ei saa tegeleda üksnes tehnoloogiat kasutades, vaid vaja on tunda inimesi, nende ajalugu, kultuuri ja käitumist ning võtta arvesse julgeoleku ja vabaduse vahelise tasakaaluga seotud eetilisi kaalutlusi. Lisaks peab Euroopa tagama oma sõltumatuse julgeoleku seisukohast kriitilise tähtsusega tehnoloogiatest ning toetama läbimurdeliste julgeolekutehnoloogiate arendamist.

Euroopa kodanikke, riigiasutusi, ELi asutusi ja majandust tuleb kaitsta jätkuva ohu eest, mis tuleneb terrorismist ja organiseeritud kuritegevusest, sealhulgas tulirelvade salakaubaveost, uimastikaubandusest ja inimkaubandusest ning kultuuriväärtustega ebaseaduslikust kauplemisest. Selleks et parandada avaliku poliitika julgeolekuga seotud aspekte, tuleb paremini mõista kuritegevuse ja vägivaldse radikaliseerumise inimlikku ja sotsiaalset mõõdet. Samuti on oluline kaitse ja julgeoleku tugevdamine parema piirihalduse abil nii mere- kui ka maismaapiiridel. Küberkuritegevus on sagenemas ja sellega seotud riskid muutuvad majanduse ja ühiskonna digiteerudes mitmekesisemaks. Euroopa peab jätkuvalt tegema jõupingutusi küberturvalisuse, digiprivaatsuse ja isikuandmete kaitse tõhustamiseks ning kahjuliku ja väärteabe leviku vastu võitlemiseks, et tagada demokraatia, ühiskonna ja majanduse stabiilsus. Ühtlasi on vaja teha lisapingutusi, et piirata kliimamuutuste tõttu sagenevate äärmuslike ilmastikunähtuste, näiteks üleujutuste, tormide, kuumalainete või metsatulekahjusid põhjustavate põudade, mulla degradeerumise, maavärinate ja muude loodusõnnetuste mõju inimeste elule ja elatusallikatele. Katastroofid, olgu need loodusõnnetused või inimese põhjustatud, võivad ohustada olulisi ühiskonna toimimise aspekte ja elutähtsat taristut, näiteks sidet, tervishoidu, toitu, joogivett, energiavarustust, transporti, julgeolekut ja valitsemist.

Suurõnnetuste suhtes vastupanuvõime parandamiseks on vaja nii tehnikauuringuid kui ka seotud inimtegurite uurimist, kasutades sealhulgas vajaduse korral katserakendusi, koolitust ning küberhügieeni ja haridust. Tuleb teha rohkem jõupingutusi julgeolekualaste uuringute tulemuste hindamiseks ning nende kasutuselevõtmise propageerimiseks.

Käesolevas teemavaldkonnas üritatakse saavutada koostoimet eelkõige järgmiste programmidega: Sisejulgeolekufond, integreeritud piirihalduse fond ja digitaalse Euroopa programm, samuti parandada teadusuuringute ja innovatsioonialast koostööd valitsustevaheliste asutuste ja organisatsioonide vahel, sealhulgas vahetus- ja konsultatsioonimehhanismide kaudu, näiteks sekkumisvaldkonnas „Kaitse ja julgeolek“.

Julgeolekualased teadusuuringud on osa ELi üldistest laiapõhjalisematest julgeolekuohtudele reageerimise meetmetest. Nendega aidatakse kaasa võimete arendamisele tehnoloogialahenduste, metoodika ja rakenduste tulevase kättesaadavuse võimaldamise kaudu, et kaotada poliitikakujundajate, praktikute ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tuvastatud võimelüngad. ELi raamprogrammi kaudu julgeolekualastesse teadusuuringutesse suunatavad summad moodustavad ELis juba praegu umbes 50 % selliste uuringute jaoks avaliku sektori vahenditest eraldatud üldsummast. Olemasolevaid vahendeid, sealhulgas Euroopa kosmoseprogrammi (Galileo ja EGNOS, Copernicus, kosmose olukorrast ülevaate saamise programm ning valitsuste satelliitside programm) kasutatakse täiel määral. Kuna programmi raames toimuvas teadus- ja innovatsioonitegevuses keskendutakse üksnes tsiviilrakendustele, siis koostoime tugevdamiseks üritatakse teha koostööd ELi rahastatud kaitseuuringutega, mööndes, et on olemas kahesuguse kasutusega tehnoloogiat. Hoidutakse rahastamise dubleerimisest. Piiriülene koostöö aitab kaasa Euroopa ühtse julgeolekuturu väljakujunemisele ja tööstusnäitajate paranemisele ning on ELi autonoomia aluseks. Piisavat tähelepanu pööratakse ka sellele, kuidas inimesed julgeolekut mõistavad ja tajuvad.

Julgeolekualaste teadusuuringutega järgitakse Rooma tegevuskavaga võetud kohustust seada sihiks turvaline ja kaitstud Euroopa ning aidatakse kaasa tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu loomisele.

Kõnealuse tegevusega aidatakse otseselt kaasa eelkõige järgmiste kestliku arengu eesmärkide saavutamisele: kestliku arengu eesmärk nr 16 – „Rahu, õigus ja tugevad institutsioonid“.

3.1.1.    Suurõnnetuste suhtes vastupidav ühiskond

Suurõnnetustel võib olla palju looduslikke ja inimtegevusest tulenevaid põhjusi, sealhulgas terrorirünnakud, kliimaga seotud ja muud äärmuslikud sündmused (muu hulgas merevee taseme tõus), metsatulekahjud, kuumalained, üleujutused, põuad, kõrbestumine, maavärinad, tsunamid, vulkaanipursked, veekriisid, kosmoseilmastikunähtused, tööstus- ja transpordiõnnetused, KBRT-ainetest põhjustatud õnnetused ning doominoefektist tulenevad riskid. Eesmärk on hoida ära või vähendada suurõnnetustest tulenevat elude kaotust, tervise- ja keskkonnakahju , traumat ning majanduslikku ja materiaalset kahju ning tagada toiduga kindlustatus, ravimite varud ja meditsiiniteenused ning veega kindlustatus, samuti parandada arusaamist suurõnnetuse riskidest ja neid tõhusamalt vähendada ning parandada suurõnnetuste järgset taastumist . See tähendab kriisiohje kogu spektri katmist: ennetusest ja koolitusest kuni kriisohje ja kriisijärgse ohje ja vastupanuvõimeni.

Põhisuunad:

—	tehnoloogia , võime ja juhtimine esmaseks reageerimiseks hädaabi osutamisel kriisiolukorras, suurõnnetuse korral ja suurõnnetuse järel ning taastumise esimesel etapil ;

—

ühiskonna suutlikkus suurõnnetuse riske paremini ennetada, juhtida ja neid vähendada, sealhulgas looduspõhiste lahenduste abil, parandades olemasolevate ja uute riskide ja doominoefekti puhul prognoosimisvõimet, ennetust, valmisolekut ja reageerimisvõimet ja mõjuhinnangut, ning riskiohje ja riskist teatamise strateegiate puhul inimteguri osakaalu parem mõistmine ;

—	Sendai raamistikust tuleneva parema taastamise filosoofia tõhusam toetamine, üritades selleks paremini mõista suurõnnetusjärgset taastumist ja uurida põhjalikumalt tõhusamat suurõnnetusjärgset riskihindamist;

—	seadmete koostalitlusvõime ja tegevuskorra ühilduvuse tagamine piiriülese koostöö hõlbustamiseks ja ELi lõimitud turu edendamiseks.

3.1.2.    Kaitse ja julgeolek

On vaja kaitsta kodanikke kuritegevusest, sealhulgas terrorismist tulenevate julgeolekuohtude ja hübriidohtude eest ning nendele ohtudele reageerida; kaitsta inimesi, avalikku ruumi ja kriitilise tähtsusega taristut nii füüsiliste rünnakute (sealhulgas KBRTL-rünnakute) kui ka küberrünnete eest; võidelda terrorismi ja vägivaldse radikaliseerumise vastu, sealhulgas terroristide ideede ja uskumuste mõistmise ja nendele reageerimise kaudu; ennetada nii raskeid kuritegusid, sealhulgas küberkuritegusid, kui ka organiseeritud kuritegevust ning sellise kuritegevuse vastu võidelda (näiteks piraatlus ja toodete võltsimine) ; toetada ohvreid; jälgida kuritegevusega seotud rahavooge; arendada uusi kriminalistikaga seotud võimeid; toetada andmete kasutamist õiguskaitses ja tagada isikuandmete kaitse õiguskaitsetegevuse käigus; tugevdada piirikaitsevõimet, toetada ELi õhu-, maismaa- ja merepiiri haldamist seoses rände- ja kaubavoogudega ning mõista nende kõigi julgeolekuohtudega, samuti nende ennetamise ja leevendamisega seotud inimtegureid . On väga oluline säilitada paindlikkus tekkida võivate uute ja ettenägematute julgeolekuprobleemide kiireks lahendamiseks.

Põhisuunad:

—

innovaatilised lähenemisviisid ja tehnoloogialahendused julgeolekuvaldkonna praktikutele (näiteks politseijõud, tuletõrjebrigaadid, meditsiiniteenistused, piiri- ja rannikuvalve, tolliasutused), eelkõige seoses digipöörde ja julgeolekujõudude, taristuettevõtjate, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja avaliku ruumi haldajate vahelise koostegutsemisvõimega;

—	piiriülese kuritegevuse nähtuse analüüs; kiired, usaldusväärsed, standarditud ja eraelu puutumatust soodustavad andmete jagamise ja kogumise täiustatud meetodid, samuti parimad tavad;

—

kuritegevuse ja vägivaldse radikaliseerumise inim- ja sotsiaal-majanduslik mõõde nii selliselt käituvate või käituda võivate isikute kui ka sellisest käitumisest mõjutatud või potentsiaalselt mõjutatud isikute perspektiivist , sealhulgas terroristlike mõtete ja uskumuste ning sool, seksuaalsel sättumusel või rassilisel diskrimineerimisel põhinevate kuritegude käsitamine ja nende vastu võitlemine ;

—

uute tehnoloogiate, nagu DNA sekveneerimise, genoomide muutmise, nanomaterjalide ja funktsionaalsete materjalide, tehisintellekti, autonoomsete süsteemide, droonide, robootika, kvantarvutuse, krüptoraha, 3D-printimise ja seadmete, plokiahela julgeolekuga seotud aspektide analüüs, samuti kodanike, avaliku sektori asutuste ja tööstussektori teadlikkuse parandamine, et ennetada uusi julgeolekuriske ja vähendada olemasolevaid riske , sealhulgas ▌uutest tehnoloogiavaldkondadest tulenevaid riske ;

—	julgeolekuohtude parem prognoosi- ja analüüsivõime poliitika kujundamiseks ning strateegilisel tasandil;

—	elutähtsa taristu, samuti avatud ja avalike ruumide kaitse füüsiliste, digitaalsete ja hübriidohtude, sealhulgas kliimamuutuste tagajärgede eest;

—	julgeolekumõjuga väärinfo ja võltsuudiste jälgimine ja nende vastu võitlemine , sealhulgas manipulatsiooniallikate tuvastamiseks vajaliku suutlikkuse arendamine ;

—	tsiviilrakenduste tehnoloogia arendamine, mille abil oleks vajaduse korral võimalik parandada elanikkonnakaitse ja relvajõudude vahelist koostegutsemisvõimet;

—	seadmete koostalitlusvõime ja tegevuskorra ühilduvuse tagamine piiriülese , valitsustevahelise ja asutustevahelise operatiivkoostöö hõlbustamiseks ning ELi lõimitud turu edendamiseks;

—	vahendite ja metoodika arendamine tulemusliku ja tõhusa integreeritud piirihalduse jaoks, eelkõige reageerimisvõime suurendamiseks ja üle välispiiride toimuva liikumise jälgimise võime parandamiseks, et tõhustada riskide tuvastamist, vahejuhtumitele reageerimist ja kuritegude ennetamist;

—	pettuste tuvastamine piiriületuspunktides ja kogu tarneahelas, sealhulgas võltsitud või muul viisi muudetud dokumentide avastamine ning inimkaubanduse ja ebaseaduslike kaupadega kaubitsemise tuvastamine;

—	isikuandmete kaitse tagamine õiguskaitsetegevuse käigus, eelkõige seoses tehnoloogia kiire arenguga , sealhulgas teabe konfidentsiaalsuse ja usaldusväärsuse ning kõigi tehingute jälgitavuse ja nende töötlemise osas;

—	meetodite arendamine võltstoodete äratundmiseks, originaalosade ja -kaupade kaitse tõhustamiseks ning transporditavate toodete kontrollimiseks.

3.1.3.    Küberturvalisus

Kuritahtlik kübertegevus ohustab mitte ainult meie majandust, vaid ka meie demokraatlike riikide toimimist ning meie vabadusi ja väärtusi. Küberohtude puhul on sageli tegemist kuritegevusega kasu saamise eesmärgil, kuid nende põhjus võib olla ka poliitiline või strateegiline. Meie tulevane julgeolek , vabadus, demokraatia ja jõukus sõltuvad meie suutlikkusest suurendada oma võimet kaitsta ELi küberohtude eest. Digipööre nõuab küberturvalisuse olulist tõhustamist, et tagada kaitse tohutule hulgale eeldatavalt internetti ühendatavatele asjade interneti seadmetele, ning võrgu- ja teabesüsteemide ohutut käitamist, sealhulgas elektrivõrkude, joogivee varustuse ja jaotamise, sõidukite ja transpordisüsteemide, haiglate, finantssüsteemide, riigiasutuste, tehaste ja kodude puhul . Euroopas tuleb suurendada vastupanuvõimet küberrünnete suhtes ja töötada välja tõhusad küberheidutusmeetmed , tagades samas, et tugevdatakse andmekaitset ja kindlustatakse kodanike vabadust . Liit peab oma huvide kindlustamiseks tagama, et ta arendab ja säilitab oma olulist strateegilist võimet küberturvalisuse valdkonnas, et tagada digitaalse ühtse turu turvalisus ning eelkõige tagada elutähtsate võrkude ja infosüsteemide kaitse ning pakkuda peamisi küberturbeteenuseid. Liit peab olema võimeline iseseisvalt tagama oma digitaalsete vahendite turvalisuse ja konkureerima ülemaailmsel küberturvalisuse turul.

Põhisuunad:

—	tehnoloogialahendused kogu digitaalse väärtusahela lõikes (turvalistest komponentidest ja kvantarvutite rünnakule vastupidavast krüptograafiast kuni iseparanevate võrkude ja tarkvarani);

—

tehnoloogiad , meetodid, standardid ja parimad tavad küberturvalisusega seotud ohtude käsitlemiseks, tulevaste vajaduste hindamine ning Euroopa tööstuse konkurentsivõime säilitamine, sealhulgas vahendid elektrooniliseks tuvastamiseks, ohtude avastamiseks, küberhügieeniks, samuti koolitus- ja haridusressursid ;

—	Euroopa küberturvalisuse pädevusvõrgustiku ja pädevuskeskuse avatud koostöö .

4.    TEEMAVALDKOND „DIGIVALDKOND, TÖÖSTUS JA KOSMOS“

4.1.    Põhimõtted

Tööstuse konkurentsivõime ja eelseisvate üleilmsete probleemide lahendamise suutlikkuse tagamiseks peab EL suurendama oma tehnoloogilist iseseisvust ja oma teaduslikku, tehnoloogilist ja tööstuslikku suutlikkust põhivaldkondades, millest sõltub meie majanduse , töökohtade ja ühiskonna ümberkujundamine.

ELi tööstuse arvele langeb üks viiendik kõigist töökohtadest, kaks kolmandikku erasektori investeeringutest teadus- ja arendustegevusse ning 80 % ELi ekspordist. Uus innovatsioonilaine, mis hõlmab füüsilise ja digitehnoloogia ühendamist, vallandab ELi tööstuse jaoks tohutu hulga võimalusi ja parandab ELi kodanike elukvaliteeti.

Peamine liikumapanev jõud on siin digiteerimine. Selle jätkumine kiires tempos kõikides sektorites muudab investeerimise prioriteetsetesse valdkondadesse – alates usaldusväärsest tehisintellektist kuni järgmise põlvkonna interneti, kõrgjõudlusega andmetöötluse, fotoonika , kvanttehnoloogia, robootika ja mikro-/ nanoelektroonikani – meie majanduse tugevuse ja meie ühiskonna kestlikkuse tagamiseks hädavajalikuks. Investeerimine, tootmine ▌ja digitehnoloogia kasutamine kiirendavad oluliselt ELi majanduskasvu ning ainuüksi ajavahemikul 2001–2011 kasvas majandus tänu nendele 30 %. Selles kontekstis on ELis endiselt väga tähtis roll VKEdel nii majanduskasvu kui ka töökohtade loomise seisukohalt. Digitehnoloogia kasutuselevõtt VKEde seas edendab konkurentsivõimet ja kestlikkust.

Tänu peamistele progressi võimaldavatele tehnoloogiavaldkondadele (4) toimub digitaalse ja füüsilise maailma ühtesulamine, mis on kõnealuse uue üleilmse innovatsioonilaine puhul kesksel kohal. Peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate teadusuuringutesse , arendamisse, tutvustamisse ja kasutuselevõtmisse investeerimine ning tooraine ja kõrgtehnoloogiliste materjalide tarnekindluse tagamine kestlikul ja taskukohasel viisil võimaldab saavutada ELi strateegilise autonoomia ja aitab oluliselt vähendada ELi tööstuse CO2-jalajälge ja ökoloogilist jalajälge.

Vastavalt vajadusele arendatakse ka konkreetseid tulevasi ja kujunemisjärgus tehnoloogiad.

Üks strateegilise tähtsusega valdkond on kosmos; kosmoseteenuste kasutamisest sõltub umbes 10 % ELi SKPst. ELil on maailmatasemel kosmosesektor, mis hõlmab tugevat satelliiditootmissektorit ja dünaamilist järelteenuste sektorit. Kosmosevaldkond pakub olulisi järelevalve-, sidepidamis-, navigatsiooni- ja seirevahendeid ning tekitab palju ärivõimalusi, eriti seotuna digitehnoloogia ja muude andmeallikatega. EL peab neid võimalusi täiel määral kasutama, rakendades oma kosmoseprogramme Copernicus, EGNOS ja Galileo ning kaitstes maapealseid ja kosmosetaristuid kosmosega seotud ohtude eest.

ELil on ainulaadne võimalus olla üleilmses juhtrollis ja suurendada oma osakaalu maailmaturul, näidates, kuidas digipööre, juhtroll peamistes progressi võimaldavates ja kosmosetehnoloogiavaldkondades, üleminek vähese CO2-heitega ringmajandusele ja konkurentsivõime võivad tipptasemel teaduse ja tehnoloogia kaudu üksteist võimendada.

Et digitaalne vähese CO2-heitega vähesaastav ringmajandus muutuks reaalsuseks, on vaja võtta meetmeid ELi tasandil, kuna tegemist on keerukate väärtusahelatega, asjaomane tehnoloogia on oma olemuselt süsteemne ja multidistsiplinaarne, selle väljatöötamine on kallis ning lahendamist vajavad probleemid on sektoriülesed. EL peab tagama, et keskkonnahoidlikust kõrgtehnoloogiast ja digipöördest saavad kasu kõik tööstussektori osalised ja ka ühiskond tervikuna. Tehnoloogia väljatöötamisest üksi ei piisa. Nendest tehnoloogiatest ja arengutest kujunev arusaam ühiskonnas on äärmiselt tähtis lõppkasutajate kaasamiseks ning käitumise muutumiseks .

Tööstussuunitlusega taristud, sealhulgas katseliinid aitavad ELi ettevõtjatel ning eelkõige VKEdel sellist tehnoloogiat kasutusele võtta ja innovatsioonitegevuse tulemuslikkust suurendada ning seda saab soodustada ka teiste ELi programmide kaudu.

Tööstuse ja kodanikuühiskonna ulatuslik osalus on hädavajalik prioriteetide seadmiseks ning teadus- ja innovatsioonikavade väljatöötamiseks, avaliku sektori rahastamisvahendite mõju suurendamiseks era- ja avaliku sektori investeeringute abil ja tulemuste rohke kasutuselevõtu tagamiseks. Edu saavutamisel on väga oluline roll ühiskonnas kujuneval arusaamisel ja omaksvõtul, sealhulgas toodete, kaupade ja teenuste kujunduse kaalumisel, samuti tööstussektoris olulisi oskusi ja standardimist käsitleval uuel tegevuskaval.

Digitehnoloogia, peamiste progressi võimaldavate tehnoloogialahenduste ja kosmosetehnoloogia valdkonna tegevuste ühendamine ning toorainevaru kestlikkuse tagamine võimaldavad rakendada süsteemsemat lähenemisviisi ning saavutada kiirema ja põhjalikuma digitaalse ja tööstussektori ümberkujunemise. Sellega tagatakse, et nende valdkondade teadus- ja innovatsioonitegevusega luuakse sisend ja antakse panus tööstust, digiteerimist, keskkonda, energiat ja kliimat, ringmajandust, toorainet ja kõrgtehnoloogilisi materjale ning kosmost käsitleva ELi poliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks.

Tagatakse täiendavus eelkõige digitaalse Euroopa programmi ja kosmoseprogrammi raames läbi viidavate tegevustega; seejuures järgitakse nende ▌programmide vahelist eraldusjoont ja hoitakse ära tegevuste kattumist.

Kõnealuse tegevusega aidatakse otseselt kaasa eelkõige järgmiste kestliku arengu eesmärkide saavutamisele: kestliku arengu eesmärk nr 8 – „Inimväärne töö ja majanduskasv“; kestliku arengu eesmärk nr 9 – „Tööstus, innovatsioon ja taristu“; kestliku arengu eesmärk nr 12 – „Vastutustundlik tarbimine ja tootmine“; kestliku arengu eesmärk nr 13 – „Kliimameetmed“.

4.2.    Sekkumisvaldkonnad

4.2.1.    Tootmistehnoloogia

Tootmine on ELis peamine tööhõive ja jõukuse allikas: selle arvele langeb üle kolmveerandi ELi üleilmsest ekspordist ja enam kui 100 miljonit otseselt või kaudselt loodud töökohta. ELi tootmissektori peamine ülesanne on toota üleilmse konkurentsivõime säilitamiseks suure lisaväärtusega arukamaid ja kohandatumaid tooteid oluliselt väiksemate energia- ja materiaalsete ressursside kuludega ning jättes maha väiksema CO2- ja ökoloogilise jalajälje . Lisaväärtuse loomiseks on ülimalt tähtsal kohal loomingulised ja kultuurilised sisendid ning sotsiaal- ja humanitaarteaduslikud vaatepunktid tehnoloogia ja inimeste suhtele tootmissektoris . Samuti uuritakse tööelule ja tööhõivele avalduvat mõju.

Põhisuunad:

—

läbimurdeline tootmistehnoloogia, näiteks biotehnoloogiline tootmine, kihtlisandustootmine, tööstus-, koostöö-, paindlik ja intelligentne robootika ja inimesega lõimitud tootmissüsteemid, mida edendatakse ka ELi tööstussuunitlusega taristute võrgustiku kaudu , mille kaudu osutatakse teenuseid tehnoloogilise ümberkujundamise ja kasutuselevõtu kiirendamiseks ELi tööstuses ;

—

läbimurdeline innovatsioon, mille puhul kasutatakse mitmesuguseid progressi võimaldavaid tehnoloogiad väärtusahela mistahes osas . Need on näiteks ühendtehnoloogia, tehisintellekt, „digitaalne kaksik“, andmeanalüüs, kontrollitehnoloogiad, sensortehnoloogiad, tööstus-, koostöö-, ja intelligentne robootika , inimkesksed süsteemid, biotehnoloogiline tootmine , uusim akutehnoloogia ning vesiniku-, sealhulgas taastuvenergiaallikatel põhineva vesiniku- ja kütuseelementide tehnoloogia ning arenenud plasma- ja lasertehnoloogiad ;

—	uuele tehnoloogiale täiel määral kohandatud oskused, töökohad ja ettevõtjad kooskõlas Euroopa sotsiaalsete väärtustega;

—	kliendi vajadustele vastavad paindlikud, ülitäpsed, praagivabad , vähesaastavad ja vähe jäätmeid tekitavad, kestlikud ja kliimaneutraalsed kognitiivsed tehased , mis on kooskõlas ringmajanduse lähenemisviisiga, ning arukad ja energiatõhusad tootmissüsteemid;

—	läbimurdelised uuendused ehitusplatside analüüsimise meetodites, et võimaldada täisautomaatset kohapealset montaaži ja valmiselementide paigaldust.

4.2.2.    Olulised digitehnoloogiavaldkonnad

Suure kavandamis- ja tootmisvõimekuse säilitamine ja autonoomne arendamine sellistes olulistes digitehnoloogiavaldkondades nagu mikro- ja nanoelektroonika, mikrosüsteemid, fotoonika, tarkvara ja küberfüüsikalised süsteemid ja nende lõimimine ning nende rakenduste jaoks vajalikud kõrgtehnoloogilised materjalid on kodanikukeskse ja sotsiaalse ELi konkurentsivõime seisukohalt väga oluline.

Põhisuunad:

—	mikro- ja nanoelektroonika, sealhulgas kavandamis- ja töötlemislahendused , komponendid ja tootmisseadmed , mis vastavad digipöördest ja üleilmsetest probleemidest tulenevatele konkreetsetele tulemuslikkuse, funktsionaalsuse, energia- ja materjalikulu ning lõimimisega seotud vajadustele;

—	tööstuse ja asjade interneti võimaldamiseks vajalik tõhus ja turvaline seire- ja käivitustehnoloogia ja selle lõimimine koos arvutusseadmetega, sealhulgas inimsõbralike interakteeruvate esemete puhul kasutatavate painduvate ja kujujärgivate materjalidega seotud innovatiivsed lahendused;

—	nanoelektroonikat täiendav või sellele alternatiivi pakkuv tehnoloogia, näiteks ▌lõimitud kvantarvutus , -ülekanne või -seire, samuti neuromorfse andmetöötluse komponendid ja spintroonika ;

—

andmetöötlusstruktuurid ja -kiirendid, vähese energiatarbega protsessorid paljudes eri rakendusvaldkondades, sealhulgas neuromorfne andmetöötlus tehisintellekti rakenduste jaoks, servandmetöötlus, tööstuse digitaliseerimine, suurandmed ja pilvandmetöötlus, arukad energiasüsteemid ning ühendusepõhine ja automatiseeritud liikuvus ;

—	andmetöötlusriistvara, mille puhul on kindlalt tagatud usaldusväärne toimimine ja mis hõlmab lõimitud kaitsemeetmeid privaatsuse ja turvalisuse tagamiseks nii sisend- ja väljundandmete , kvantarvutuse kui ka töötlemisjuhiste ja asjakohaste inimene-masin kasutajaliideste puhul;

—	fotoonikatehnoloogia, mis võimaldab välja töötada läbimurdelise funktsionaalsuse , lõimumise ja jõudlusega rakendusi;

—

süsteemide projekteerimise ja automaatika tehnoloogia, millega toetatakse paindlike, arenemisvõimeliste ja täisautonoomsete süsteemide loomist füüsilise maailma ja inimestega interakteeruvate usaldusväärsete rakenduste, sealhulgas tööstuslike ja ohutuse seisukohast kriitilise tähtsusega rakenduste jaoks;

—	tarkvaratehnoloogia, mis võimaldab parandada tarkvara kvaliteeti, küberturvalisust ja töökindlust ning selle kasutusiga, suurendada arendustegevuse tootlikkust ning täiendada tarkvara ja selle arhitektuuri lõimitud tehisintellektiga ja suurendada selle vastupidavust;

—	kujunemisjärgus tehnoloogialahendused, mis laiendavad digitehnoloogia kasutust ▌.

4.2.3.     Progressi võimaldavad kujunemisjärgus tehnoloogiad

Peamised progressi võimaldavad tehnoloogiad on näidanud oma innovatsiooni stimuleerimise potentsiaali mitmetes valdkondades ja valdkonnaüleselt  (5) . Uute progressi võimaldavate tehnoloogiate arendamise soodustamiseks ja innovatsioonikonveieri kiirendamiseks tuleb tuvastada pöördelised uurimisteemad ning neid toetada juba alates varajasest ettevalmistavast etapist kuni nende demonstreerimiseni katserakendustes. Lisaks tuleb kujunemisjärgus, sageli valdkondadevahelisi kogukondi toetada kriitilise massi saavutamisel, võimaldades neil paljulubavaid tehnoloogiaid süsteemselt arendada ja välja kujundada. Eesmärk on aidata progressi võimaldavatel kujunemisjärgus tehnoloogiatel jõuda sellisele küpsustasemele, mis võimaldab neid kaasata rakendusuuringutesse ja innovatsiooni tegevuskavadesse.

Põhisuunad:

—	peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiatega seotud tulevaste ja esilekerkivate suundumuste toetamine;

—	kujunemisjärgus kogukondade toetamine, kasutades algusest peale inimkeskset lähenemisviisi;

—	uute kujunemisjärgus tööstustehnoloogiate murrangulise potentsiaali ning nende poolt inimestele, tööstusele, ühiskonnale ja keskkonnale avaldatava mõju hindamine, luues sidemeid tööstuse tegevuskavadega;

—	tööstusbaasi laiendamine läbimurdepotentsiaaliga tehnoloogiate ja innovatsiooni kasutuselevõtuks, sealhulgas seoses inimressursside arendamise ja üleilmse kontekstiga.

4.2.4.    Kõrgtehnoloogilised materjalid

ELil on üleilmne juhtpositsioon kõrgtehnoloogiliste materjalide ja nendega seotud protsesside valdkonnas, mis moodustab 20 % liidu tööstusbaasist ja millest lähtuvad tooraine muundamisest tulenevalt peaaegu kõik väärtusahelad. Konkurentsis püsimiseks ja kodanike vajaduste rahuldamiseks seoses kestlike, ohutute ja kõrgtehnoloogiliste materjalidega peab EL investeerima uudsete materjalide, sealhulgas bioressursipõhiste materjalide, ning ressursitõhusate innovatiivsete ehitusmaterjalide teadusuuringutesse ning suurendama materjalide vastupidavust ja ringlussevõetavust, vähendama asjaomast CO2-jalajälge ja ökoloogilist jalajälge ning edendama sektoriülest innovatsiooni tööstuses, toetades uute rakendusvõimaluste loomist kõikides tööstussektorites. Kõrgtehnoloogilistel materjalidel on lisaks oluline mõju kodanike vajaduste täitmisel.

Põhisuunad:

—

uute omaduste ja funktsioonidega materjalid (sealhulgas polümeerid , bio-, nano-, kahemõõtmelised, arukad ja mitmikmaterjalid (sealhulgas lignotselluloosid), komposiitmaterjalid, metallid ja sulamid) ning kõrgtehnoloogilised materjalid (näiteks kvant-, arukad, fotoonilised ja ülijuhtivad materjalid), mis vastavad regulatiivsetele nõuetele (ning mis ei suurenda kogu oma olelusringi jooksul , alates tootmisest kuni kasutamiseni või kasutuselt kõrvaldamiseni, survet keskkonnale);

—

lõimitud materjalid, protsessid ja tootmisviisid, mille puhul järgitakse kliendipõhist eetilist lähenemisviisi, sealhulgas normide kehtestamisele eelnev tegevus ja olelusringi hindamine, tooraine hankimine ja majandamine, materjalide vastupidavus, korduvkasutatavus, ringlussevõetavus ja ohutus ning riskihindamine seoses inimtervise ja keskkonnaga ja riskijuhtimine ;

—	kõrgtehnoloogiliste materjalide kasutuselevõttu võimaldav tegevus, näiteks iseloomustamine (nt kvaliteedi tagamiseks), modelleerimine ja simulatsioon , katsetamine ja suuremahulisele tootmisele üleminek;

—

ELi innovatsiooni ökosüsteem, mis hõlmab liikmesriikidega kokkuleppel kindlaks määratud ja prioriteetsena käsitatavaid tehnoloogiataristuid (6), mis on võrgustatud ja ligipääsetavad kõigile asjaomastele sidusrühmadele ning mille kaudu osutatakse teenuseid tehnoloogilise ümberkujundamise ja kasutuselevõtu kiirendamiseks ELi tööstussektoris, eelkõige VKEde seas; see hõlmab kõiki olulisi tehnoloogialahendusi, mis on vajalikud innovatsiooni võimaldamiseks materjalide valdkonnas;

—	kultuuripärandi jaoks loodud kõrgtehnoloogilistel materjalidel, disainil, ülesehitusel ja üldisel loomingulisusel põhinevad, selgelt kasutajale suunatud lahendused, millega luuakse tööstussektorites ja loomemajanduses lisaväärtust.

4.2.5.    Tehisintellekt ja robootika

Üks põhisuundumus on mis tahes eseme või seadme muutmine intelligentseks ja ühendatuks . Tehisintellekti välja töötavad ning robootikas ja muudes valdkondades rakendusi pakkuvad teadlased ja novaatorid on tulevase majanduskasvu ja tootlikkuse kasvu peamised edendajad. Kõnealust peamist progressi võimaldavat tehnoloogiat kasutatakse ja arendatakse raamprogrammi teiste osade raames edasi paljudes sektorites, sealhulgas tervishoius, tootmises, laevaehituses, ehituses, teenusetööstuses ja põllumajanduses. Tehisintellekti arendamine peab kogu ELis toimuma avatult, tuleb tagada tehisintellektil põhinevate rakenduste ohutus ning ühiskonna- ja keskkonnahoidlikus, kaaluda algusest peale eetilisi aspekte, hinnata kaasnevaid riske ning vähendada kuritahtliku kasutamise ja soovimatu diskrimineerimise võimalust, näiteks soo, rassi või puude alusel. Samuti tuleb tagada, et tehisintellekti väljatöötamine toimub hästi koordineeritud raamistikus, kus järgitakse ELi väärtusi , eetikapõhimõtteid ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Käesolevat programmi täiendavad digitaalse Euroopa programmis sätestatud meetmed.

Põhisuunad:

—

progressi võimaldavad tehisintellektipõhised tehnoloogiavaldkonnad, näiteks läbipaistva otsustusprotsessiga tehisintellekt, eetiline tehisintellekt, inimese kontrollitav tehisintellekt, järelevalveta masinõpe, tõhus andmekasutus ning inimese ja masina vaheline ning masina ja masina vaheline kõrgtasemel suhtlus;

—	ohutud, arukad , koostöö- ja tõhusad robootikalahendused ning keerukad kehastatud ja autonoomsed süsteemid;

—	inimkeskne tehisintellektitehnoloogia tehisintellektil põhinevate lahenduste väljatöötamiseks;

—	▌teaduspädevuse edendamine ja ▌võrgustamine tehisintellekti valdkonnas kõikjal Euroopas avatud koostööl põhineva lähenemisviisi alusel, arendades samas välja suletud katsete võimet ;

—	tehisintellekti ja robootika kasutuselevõtt puuetega inimeste toetamiseks ning tõrjutud inimeste kaasamiseks;

—	avatud tehisintellektiplatvormidega seotud tehnoloogialahendused, sealhulgas tarkvaraalgoritmid, andmehoidlad, agenditehnoloogial põhinevad süsteemid, robootika ja autonoomsete süsteemide platvormid.

4.2.6.    Järgmise põlvkonna internet

Internet on muutunud meie ühiskonna ja kõikide majandussektorite digitaalset ümberkujundamist võimaldavaks peamiseks teguriks. EL peab võtma juhtrolli järgmise põlvkonna interneti kujundamisel inimkeskseks ökosüsteemiks kooskõlas meie sotsiaalsete ja eetiliste väärtustega. Järgmise põlvkonna internetiga seotud tehnoloogiasse ja tarkvarasse investeerimine parandab ELi tööstuse konkurentsivõimet üleilmses majanduses. Järgmise põlvkonna interneti kasutuselevõtu optimeerimine kõikjal ELis eeldab ulatuslikku koostööd kõikide sidusrühmadega. Samuti tuleks arvesse võtta järgmise põlvkonna internetti reguleerivaid eetikanorme.

Põhisuunad:

—

usaldusväärsetele ja energiatõhusatele arukatele võrgu- ja teenusetaristutele (5G-järgne ühenduvus, tarkvarapõhised taristud, asjade internet, süsteemide süsteemid, pilvetaristud, järgmise põlvkonna optilised võrgud, kvantarvutus, kognitiivsed pilved ja kvantinternet, satelliitside integreerimine ) ette nähtud tehnoloogia ja süsteemid, mis võimaldavad reaalajas toiminguid, virtualiseerimist ja detsentraliseeritud juhtimist (ülikiire paindlik raadioside, servandmetöötlus, jagatud kontekstid ja teadmised) , et tagada skaleeritavalt, tõhusalt, kindlalt ja usaldusväärselt töötav võrk, mis sobiks suuremahuliste teenuste kasutuselevõtuks ;

—

tarbijatele, tööstusele ja ühiskonnale suunatud järgmise põlvkonna interneti põhised rakendused ja teenused, mis rajanevad usaldusel, õiglusel, koostalitlusvõimel, kasutaja paremal kontrollil andmete üle, läbipaistval keelel põhineval juurdepääsul, uutel mitmeliigilise suhtluse kontseptsioonidel ning kaasaval ja äärmiselt isikustatud juurdepääsul esemetele, teabele ja sisule, sealhulgas immersiivsele ja usaldusväärsele meediale, sotsiaalmeediale ja sotsiaalvõrgustikele , samuti jagatud taristute kaudu tehtavate tehingute ja osutatavate teenuste ärimudelitel ;

—

tarkvarapõhine vahevara – sealhulgas hajusandmebaasi tehnoloogia , näiteks plokiahelad  –, mis töötab väga hajusas keskkonnas, hõlbustab andmete kaardistamist ja andmeedastust hübriidtaristutes, hõlmates seejuures lõimitud andmekaitset, ning võimaldab kasutada andmete ja teadmiste vabal liikumisel põhinevaid internetirakendusi ja -teenuseid lõimituna tehisintellekti, andmeanalüüsi ning turva- ja kontrollielementidega.

4.2.7.     Kõrgtasemel andmetöötlus ja suurandmed

Kõrgjõudlusega andmetöötlus ja suurandmed on muutunud asendamatuks vahendiks uues üleilmses andmemajanduses, kus suurem arvutusvõimsus tähendab konkurentsieelist. Kõrgjõudlusega andmetöötluse ja suurandmete kasutamist soodustatakse kogu ELis ning neil on väga oluline roll poliitikakujundamise, teadusalase juhtpositsiooni, innovatsiooni ja tööstuse konkurentsivõime toetamisel ning riikide suveräänsuse säilitamisel , võttes samal ajal arvesse eetikaküsimusi . Nimetatud tegevusi täiendavad digitaalse Euroopa programmis sätestatud meetmed.

Põhisuunad:

—

kõrgjõudlusega andmetöötlus: olulised uue põlvkonna eksatasandi ja sellejärgse tasandi tehnoloogialahendused ja süsteemid (nt vähese energiatarbega mikroprotsessorid, tarkvara, süsteemi lõimimine); algoritmid, koodid ja rakendused ning analüüsivahendid ja katsekeskkonnad; tööstuslikud katsekeskkonnad ja teenused; maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötlustaristuga, sealhulgas ELi esimese kõrgjõudlusega andmetöötlust ja kvantandmetöötlust ühendavate hübriidtaristute ja jagatud teenustega seotud teadus- ja innovatsioonitegevuse toetamine ja soovitavalt kõigi liikmesriikide selles osalemine ;

—

suurandmed: ülisuure jõudlusega andmeanalüüs; lõimprivaatsus isikuandmete ja konfidentsiaalsete suurandmete analüüsis; täieulatuslike andmeplatvormidega seotud tehnoloogia tööstus-, isiku- ja avalike andmete korduvkasutamiseks; andmehalduse, koostalitlusvõime ja linkimisega seotud vahendid; üleilmsete probleemidega seotud andmerakendused; suurandmete haldamise meetodid;

—	CO2-jalajälje vähendamine seoses info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga, mis hõlmab riistvara, arhitektuuri, sideprotokolle, tarkvara, andureid, võrke ning salvestus- ja andmekeskusi, sealhulgas standarditud hindamine.

4.2.8.    Ringtööstus

Euroopa on üleilmsel ringmajandusele üleminekul esirinnas. Euroopa tööstus peaks muutuma ringtööstuseks: ressursside, materjalide ja toodete väärtus peaks säilima praegusega võrreldes oluliselt kauem ning see võib tekitada isegi uusi väärtusahelaid. Kodanike kaasamine on äärmiselt tähtis.

Esmasel toorainel on ringmajanduses ka edaspidi oluline roll ning on vaja pöörata tähelepanu selle kestlikule hankimisele, kasutamisele ja tootmisele. Tagatakse ohutute ja kestlike materjalide ringlus. Peale selle tuleks ringluse võimaldamiseks välja töötada täiesti uued materjalid, sealhulgas bioressursipõhised materjalid, tooted ja protsessid. Ringtööstuse loomisel Euroopas on mitu eelist: sellega tagatakse taskukohase tooraine kestlikkus ja tarnekindlus, mis omakord kaitseb tööstust toorainenappuse ja hinnakõikumise eest. Samuti luuakse sellega uusi ärivõimalusi ja innovatiivseid , ressursi- ja energiatõhusamaid tootmisviise. Innustatakse ja ergutatakse vähem ohtlike ainete väljatöötamisele keskenduvat teadus- ja arendustööd.

Eesmärk on töötada välja taskukohased murrangulised uuenduslikud lahendused ning rakendada üheaegselt eri kõrgtehnoloogilisi lahendusi ja protsesse, et kõiki ressursse maksimaalselt ära kasutada.

Põhisuunad:

—	tehastevahelistel ressursivoogudel põhinev sektori- ja linnakogukonnaülene tööstussümbioos; protsessid ja materjalid ressursside transportimiseks, muundamiseks, korduvkasutamiseks ja ladustamiseks koos kõrvalsaaduste, jäätmete , reovee ja CO2 väärindamisega;

—	materjali- ja tootevoogude väärindamine ja nende olelusringi hindamine uute alternatiivsete lähteainete kasutamise, ressursikontrolli, materjalide jälgimise ja sortimise teel (sealhulgas tunnustatud katsemeetodid ja vahendid inimtervise ja keskkonnaga seotud riskihindamiseks) ;

—	tõhusama olelusringiga, kestvamad ning hõlpsamini täiendatavad, parandatavad, osadeks võetavad , korduskasutatavad ja ringlussevõetavad ökodisainitud tooted, teenused ja uued ärimudelid ;

—	tõhus ringlussevõtusektor, teisese tooraine kasutusvõimaluste ja ohutuse maksimeerimine ning reostuse (mürgivaba materjalitsükkel) , kvaliteedilanguse ja töötlemisjärgse koguste vähenemise minimeerimine;

—	tootmisetapis ja kasutuselt kõrvaldamise etapis esinevatest probleemsetest ainetest loobumine , või kui see ei ole võimalik, nende ohutu käitlemine ; ohutud asendusained ning ohutu ja kulutõhus tootmistehnoloogia;

—	tooraine, sealhulgas kriitilise tähtsusega tooraine tarnekindlus ja sellise tooraine asendamine kogu väärtusahela lõikes.

4.2.9.    Vähese CO2-heitega keskkonnahoidlik tööstus

Tööstussektorites, sealhulgas suure energiakasutusega sektorites , näiteks terasetööstuses, on miljoneid töökohti ning nende sektorite konkurentsivõime on meie ühiskonna jõukuse loomisel väga oluline. Samal ajal langeb nende arvele 20 % kasvuhoonegaaside heitkogusest maailmas ja nende keskkonnamõju on suur (eelkõige seoses õhu-, vee- ja pinnasereostusega).

Kasvuhoonegaaside ja reostuse ning ELi energianõudluse olulise vähendamiseni viiv läbimurdeline tehnoloogia, mida sageli kasutakse koos eespool kirjeldatud ringtööstusega seotud tehnoloogiaga, võimaldab luua tugevaid tööstuse väärtusahelaid, suurendada hüppeliselt tootmisvõimekust ja parandada tööstuse üleilmset konkurentsivõimet ning aitab samal ajal oluliselt kaasa meie eesmärkide saavutamisele seoses kliimameetme ja keskkonnaseisundiga.

Põhisuunad:

—

protsessitehnoloogia, sealhulgas kütte- ja jahutustehnoloogia, digitaalsed vahendid , automatiseeritus ning protsesside tulemuslikkuse ning ressursi- ja energiatõhususega seotud suuremahulised näidisprojektid; kasvuhoonegaaside ja saasteainete, sealhulgas tahkete osakeste heitkoguste oluline vähendamine või ärahoidmine tööstuses;

—	tööstusest ja muudest sektoritest pärit CO2 väärindamine;

—	muundamistehnoloogiad CO2-heitega energiaallikate säästvaks kasutamiseks, et suurendada ressursitõhusust ja vähendada heitkoguseid, sealhulgas tööstus- ja energiasektori hübriidsed energiasüsteemid, millel on CO2-heite vähendamise potentsiaal;

—	elektriseadmete ja ebatraditsiooniliste energiaallikate kasutamine tööstusettevõtetes ning energia ja ressursside liikumine tööstusettevõtete vahel (näiteks tööstussümbioosi kaudu);

—	tööstustooted, mille puhul kasutatakse kogu olelusringi vältel tootmisprotsesse, kus CO2-heide on vähene või puudub.

4.2.10.    Kosmos , kaasa arvatud Maa seire

ELi kosmosesüsteemide ja -teenuste abil on võimalik hoida kokku kulusid, suurendada tõhusust, leida lahendusi ühiskonnaprobleemidele, suurendada ühiskonna vastupanuvõimet , aidata jälgida kliimamuutusi ja nendega võidelda ning edendada majanduse konkurentsivõimet ja kestlikkust. ELi toetus on selle mõju ja nende eeliste saavutamisele oluliselt kaasa aidanud. Teadus- ja innovatsioonitegevus peaksid samuti toetama liidu kosmoseprogrammi edasiarendamist, et see jääks endiselt esirinda.

EL toetab kosmosevaldkonna ja peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate (▌kõrgtehnoloogiline tootmine, asjade internet, suurandmed, fotoonika, kvanttehnoloogia, robootika ja tehisintellekt) vahelise koostoime saavutamist; edendab ettevõtluspõhist ja konkurentsivõimelist jõudsalt arenevat kosmosevaldkonna tootmis- ja tarbimissektorit, sealhulgas tööstust ja VKEsid ; hoogustab kosmosetehnoloogiate, -andmete ja -teenuste kasutuselevõttu teistes sektorites ning aitab tagada tehnoloogilise sõltumatuse kosmosele ligipääsul ja selle strateegilisel, ohutul ja turvalisel kasutamisel ning edendab suutlikkuse suurendamise meetmeid . Asjaomane tegevus põhineb üldjoontes tegevuskaval, selle puhul võetakse arvesse Euroopa Kosmoseagentuuri läbi viidavat ühtlustamisprotsessi ja liikmesriikide asjakohaseid algatusi ning seda viiakse läbi koostöös Euroopa Kosmoseagentuuri ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ametiga vastavalt määrusele, millega luuakse Euroopa Liidu kosmoseprogramm . Kuid kosmost käsitlev osa toetab samuti „alt üles“ suunaga konkursikutseid, et anda võimalus kosmose tulevikutehnoloogiate esilekerkimisele.

On olemas vajadus uute tehnoloogiate laiema kasutuselevõtmise, kasutamise ja uuendamise ning jätkuvate teadusuuringute ja innovatsiooni järele, et kaotada puudused Maa seires nii maismaal ja meres kui ka atmosfääris (näiteks heas seisundis ookeanid ja mered, ökosüsteemi kaitse), kasutades põhiallikatena Copernicuse ja teisi asjakohaseid Euroopa programme, tehes koostööd eelkõige Maa jälgimise süsteemide süsteemi (GEOSS) ja selle Euroopa haru (EuroGEOSS) kaudu.

Põhisuunad:

—

Euroopa globaalsed satelliitnavigatsioonisüsteemid (Galileo ja EGNOS): uuenduslikud rakendused, üleilmne kasutuselevõtt, sealhulgas rahvusvaheliste partnerite seas, töökindlust suurendavad lahendused, autentimine, teenuste usaldusväärsus, selliste põhielementide nagu kiibistike, vastuvõtuseadmete ja antennide väljatöötamine kulutõhusatel ja taskukohastel tingimustel, tarneahelate kestlikkus ning uus tehnoloogia (nt kvanttehnoloogia, optilised ühendused, koormuste ümberprogrammeerimine), mis võimaldab teenuste pikaajalist kasutamist ühiskonnaprobleemide lahendamisele kaasaaitamiseks; uue põlvkonna süsteemide väljatöötamine uute küsimuste, näiteks julgeoleku või autonoomse sõidukijuhtimisega tegelemiseks;

—

Maa seire Euroopa süsteem ( Copernicus): täielike, tasuta ja avatud andmete poliitika kasutamine, innovatiivsete rakenduste arendamine, kasutuselevõtt Euroopas ja kogu maailmas, sealhulgas kosmosega mitteseotud osalised ja rahvusvahelised partnerlused , teadusuuringud põhiteenuste säilitamiseks, parendamiseks ja laiendamiseks ning teadusuuringud kosmoseandmete assimileerimiseks ja ärakasutamiseks, teenuste töökindlus ja nende edasiarendamine, tarneahelate kestlikkus, andurid, süsteemid ja missioonidega seotud võimalused (nt suurel kõrgusel asuvad platvormjaamad, mehitamata õhusõidukid, väikesatelliidid); kaliibrimine ja valideerimine; teenuste pikaajaline kasutus ja mõju ühiskonnaprobleemide lahendamisele; Maa seire andmete töötlemisega seotud meetodid, sealhulgas suurandmed, andmetöötlusressursid ja algoritmipõhised vahendid; järgmise põlvkonna süsteemide väljatöötamine ▌probleemidega, näiteks kliimamuutuste , polaarpiirkondade või julgeolekuga tegelemiseks; Copernicuse toote- ja teenuseportfelli laiendamine;

—

kosmose olukorrast ülevaate saamine: arendustöö, et toetada ELi tugevat suutlikkust seirata ja prognoosida kosmosekeskkonna seisundit, näiteks kosmoseilmastikku, sealhulgas kiirgusohte, kosmoseprügi ja Maa-lähedasi objekte . Sensortehnoloogiate ja uute teenusekontseptsioonide arendus , näiteks kosmoseliikluse juhtimine ning rakendused ja teenused kriitilise tähtsusega kosmose- ja maapealse taristu turvalisuse tagamiseks;

—	turvaline satelliitside ELi valitsustele: ELi autonoomiat toetavad lahendused valitsusasutustele , sealhulgas vastavad kasutajaseadmed ning kosmose- ja maapealse taristuga seotud arhitektuurilised, tehnoloogilised ja süsteemilahendused ;

—

satelliitside täisteenus kodanikele ja ettevõtetele: kulutõhusa kõrgtehnoloogilise satelliitside lõimimine maapealsetesse võrkudesse , et ühendada varad ja inimesed alateenindatud piirkondades osana üldkättesaadavast 5G-võimekusega ühenduvusest, ▌asjade internetti, ning järgmise põlvkonna interneti taristu loomisele kaasaaitamine; maapealse segmendi ja kasutajaseadmete võimekuse suurendamine, standardimine ja koostalitlusvõime parandamine ning ettevalmistused kvantvõtit kasutava satelliitside kasutuselevõtuks , et kindlustada ELile juhtpositsioon tööstuses;

—

tarneahela sõltumatus ja kestlikkus: satelliitide ja kanderakettide tehnilise valmiduse taseme tõstmine; sellega seotud maapealsed ja kosmosesegmendid ning tootmis- ja katsetamisrajatised koostoimes Euroopa Kosmoseagentuuriga . ELi juhtrolli ja autonoomia tagamine tehnoloogiavaldkonnas, tarneahela kestlikkuse suurendamine kulutõhusatel ja taskukohastel tingimustel , mujal kui ELis välja töötatud kriitilise tähtsusega kosmosetehnoloogiast sõltuvuse vähendamine ning teadmiste suurendamine selle kohta, kuidas pakkuda kosmosetehnoloogia abil lahendusi muudes tööstussektorites ja vastupidi ;

—

kosmosesüsteemid : orbiidil valideerimise ja demonstreerimise teenused, sealhulgas lennujagamisteenused väikesatelliitide jaoks; näidisprojektid kosmoses sellistes valdkondades nagu hübriidsed, arukad ja ümberkonfigureeritavad satelliidid, orbiidil toimuv hooldus, tootmine ja montaaž , energiavarustus mitmekesistest allikatest; uued tööstusprotsessid ja tootmisvahendid; maapealsed süsteemid ; läbimurdeline innovatsioon ja tehnoloogiasiire sellistes valdkondades nagu ringlussevõtt, saastevaba kosmosekeskkond, kosmoseressursside kestlik ja rahumeelne kasutamine, tehisintellekt, robootika, digitaliseerimine, tasuvus ja miniaturiseerimine;

—

pääs kosmosesse: innovaatilised tehnoloogiad, et suurendada Euroopa lennutustaristu tehnilist ühilduvust ja majanduslikku tasuvust seoses Euroopa Liidu satelliitide orbiidile lähetamisega: väikeste kuludega tootmisprotsessid, korduvkasutatavate kanderakettide tehnoloogiad ning kontseptsioonid kulude vähendamiseks; kanderakettide tulevasi maapealseid segmente käsitlevad kontseptsioonid ning olemasoleva maapealse taristu kohandamine (nt digitaliseerimine, täiustatud andmehaldus); innovatiivsed kosmosetransporditeenused/-kontseptsioonid, sealhulgas väikesatelliitidele ehitatud kandesüsteemid (nt mikrokanderaketid), koostoimes Euroopa Kosmoseagentuuriga;

—	kosmoseteadused: teaduslike ja uurimismissioonide käigus kogutud teaduslike andmete kasutamine ning innovatiivse aparatuuri väljatöötamine rahvusvahelises ja valdkondadevahelises keskkonnas; teaduslikesse eelmissioonidesse panustamine kosmoseprogrammi edendamiseks.

5.    TEEMAVALDKOND „KLIIMA, ENERGEETIKA JA LIIKUVUS“

5.1.    Põhimõtted

Kliima, energeetika ja liikuvuse valdkonna teadus- ja innovatsioonitegevuste kokkupuutealal tegeldakse äärmiselt lõimitud ja tõhusal viisil ühe kõige olulisema meie keskkonna, majanduse ja eluviisi kestlikkust ja tulevikku mõjutava üleilmse probleemiga.

Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks tuleb ELis üle minna kliimaneutraalsele, ressursitõhusale ja vastupidavale majandusele ja ühiskonnale. See tähendab põhjalikke muutusi tehnoloogia, protsesside, toodete ja teenuste valdkonnas ning ettevõtete ja tarbijate käitumises. Energiaturu ümberkujundamine toimub tehnoloogia, taristu, turu, poliitika- ja õigusraamistiku, sealhulgas uute valitsemisvormide koostoime kaudu . Jõupingutused temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5 oC-ni eeldavad kiirete edusammude tegemist energeetika-, transpordi-, hoone-, tööstus- ja põllumajandussektori CO2-heite vähendamisel . ▌On vaja uut impulssi järgmise põlvkonna läbimurrete kiiremaks arendamiseks ning uuenduslike kulutasuvate tehnoloogiate ja lahenduste tutvustamiseks ja kasutuselevõtuks; selleks tuleks kasutada ka digi- , bio - ja kosmosetehnoloogiast ning peamistest progressi võimaldavatest tehnoloogiatest ja kõrgtehnoloogilistest materjalidest tulenevaid võimalusi. Selle eesmärgi saavutamiseks rakendatakse integreeritud lähenemisviisi, mis hõlmab CO2-heite vähendamist, ressursitõhusust, taas- ja korduskasutamise ja ringlussevõtu suurendamist , õhusaaste vähendamist, tooraine kättesaadavust ja ringmajandust programmi „Euroopa horisont“ raames .

Edusammud nendes sektorites – ent samuti kõikjal mujal ELi tööstuses, sealhulgas seoses energiataristu, transpordi, põllumajanduse ja metsanduse, turismi, hoonete, tööstusprotsesside ja tootekasutuse, jäätmekäitluse ja ringlussevõtuga  (7) – nõuavad jätkuvaid jõupingutusi, et mõista paremini kliimamuutuse mehhanisme ja dünaamikat ning nendest tulenevat mõju kogu majandusele ja ühiskonnale; selleks tuleb kasutada ära koostoimet piirkondlike ja riiklike meetmete vahel, samuti muud liiki ELi meetmeid ja teha rahvusvahelist koostööd , sealhulgas innovatsioonimissiooni raames .

Viimastel kümnenditel on kliimateaduses tehtud märkimisväärseid edusamme, eelkõige vaatluste, andmete assimileerimise ja kliima modelleerimise osas. Kliimasüsteemi keerukus ning vajadus toetada Pariisi kokkuleppe rakendamist, kestliku arengu eesmärke ja ELi poliitikat ajendab siiski tegema rohkem jõupingutusi järelejäänud teadmiselünkade täitmiseks ning edendama veelgi kliimateaduse ruumilist ja ajalist detailsust, tagades samal ajal piisava vastastikuse suhtlemise kodanike ja muude sidusrühmadega .

EL on loonud energialiidu strateegia näol põhjaliku poliitikaraamistiku, mis hõlmab siduvaid eesmärke, õigusakte ning teadus- ja innovatsioonitegevust ning soovib näidata eeskuju taastuv- ja alternatiivenergial  (8) põhinevate tõhusate energiatootmissüsteemide väljatöötamisel ja kasutuselevõtul.

Transport , sealhulgas sõidukid, tagab inimeste ja kaupade liikuvuse, mis on vajalik Euroopa lõimitud ühtse turu, territoriaalse sidususe ning avatud ja kaasava ühiskonna toimimiseks. Samal ajal võib transpordil olla märkimisväärne mõju inimeste tervisele, ummikute määrale, maakasutusele, veele, kliimale, õhukvaliteedile, müratasemele ja ohutusele, mis põhjustab arvukalt enneaegseid surmasid ja suurendab sotsiaal-majanduslikke kulusid. Nõudlus kaupade ja liikuvuse järele kasvab jätkuvalt. Seepärast tuleb kasvava nõudluse rahuldamiseks luua innovatsiooni abil puhtamad ja tõhusamad liikuvus- ja transpordisüsteemid, mis peavad olema ka ohutud, arukad, turvalised, vaiksed, töökindlad, kättesaadavad, kaasavad ja taskukohased ning pakkuma kõigile sujuvat lõimitud teenindust uksest ukseni.

Kumbki kõnealune sektor on Euroopa majanduse konkurentsivõime ja majanduskasvu oluline edasiviiv jõud. Transport on majanduses ja majanduse jaoks oluline sektor, kusjuures EL on maismaa-, raudtee- ja õhusõidukite ning laevade projekteerimises ja tootmises maailmas juhtpositsioonil. Transpordisektor on ELis keerukas, umbes 1,2 miljonist era- ja avaliku sektori ettevõttest koosnev võrgustik, kus töötab umbes 10,5 miljonit inimest. Nimetatud sektor on oluline ka ELi rahvusvahelise kaubanduse jaoks: 2016. aastal oli 17,2 % ELi teenuste koguekspordist seotud transpordiga.

Kuigi ELis töötab taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas üle 2 miljoni inimese, on EL puhta energiaga seotud uuendusliku tehnoloogia patentimises maailmas teisel kohal.

Energia- ja transpordisektoris lahendamist vajavad küsimused ei piirdu seepärast heitkoguste vähendamise vajadusega. On vaja tõhusaid lahendusi, et reageerida muutustele kasutajate käitumises ja liikuvusmustrites, ▌üleilmastumisele, tihenevale rahvusvahelisele konkurentsile ning eakamale, linnastunumale ja üha mitmekesisemale rahvastikule. Samal ajal toovad kosmosepõhise ja digitehnoloogia üha suurem kandepind, automatiseeritud sõidukid, tehisintellekt, robootika, uued turuosalised, murrangulised ärimudelid ning vajadus süsteemi paremaks võimeks tulla toime mitmekülgsete ohtudega (sealhulgas küberohud) kaasa märkimisväärse muutuse ning tekitavad Euroopa transpordi- ja energeetikasektori konkurentsivõimele väljakutseid ja võimalusi.

▌

Linnade võime toimida hakkab sõltuma tehnoloogiast ning linnade elamiskõlblikkus rajaneb liikuvusel, energia- ja ressursitõhususel, ruumilisel planeerimisel ja ruumikasutuse konkurentsil. Arendused panevad samuti proovile olemasolevate sotsiaalmudelite ja ühiskonnaelus osalemise jätksuutlikkuse, kaasatuse ja ligipääsetavuse ning taskukohasuse aspektid.

Uute võimaluste leidmine taastuvenergial põhineva ja energiatõhusa tehnoloogia (sealhulgas vahekandjad, näiteks elektri jõul gaasi ja vesiniku tootmine) ning muude mittetehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtu kiirendamiseks eesmärgiga vähendada CO2-heidet Euroopa majanduses eeldab ka innovatsiooninõudluse suurenemist. Seda on võimalik soodustada kodanike võimestamise, riigihangete keskkonnasäästlikumaks muutmise, samuti sotsiaal-majandusliku ja avalikus sektoris toimuva innovatsiooni kaudu ning selle tulemusena töötatakse välja lähenemisviisid, mis on laiapõhjalisemad kui üksnes tehnoloogiast lähtuv innovatsioon. Selliste meetmete võtmist, millega edendatakse regulatiivset, rahastamisalast ja sotsiaalset innovatsiooni, oskusi ning turuosaliste, tarbijate ja kodanike kaasamist ja võimestamist, hõlbustavad ka sotsiaal-majanduslikud teadusuuringud, mis muu hulgas hõlmavad kasutajate vajadusi ja tegevusmustreid, prognoosimist, keskkonna-, regulatiivseid, majandus-, sotsiaalseid , kultuurilisi ja käitumisaspekte, äriprojekte ja ärimudeleid ning normide kehtestamisele eelnevaid, standardite kindlaksmääramiseks tehtavaid teadusuuringuid ja turuleviimise innovatsiooni . Riikide ja Euroopa teadusuuringute ja innovatsioonipüüdluste parem koordineerimine, vastastikune täiendavus ja koostoime ELi riikide, tööstusharude ja teadusasutuste teabevahetuse ja koostöö edendamise teel tugineb näiteks SET-kava ning transpordialaste teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilise kava (STRIA) saavutustele. Tagatakse kõnealuse teemavaldkonna ja ELi heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifondi vastastikune täiendavus.

Käesolevas teemavaldkonnas läbi viidav tegevus aitab kaasa eelkõige energialiidu , Pariisi kokkuleppe kohustuste, kuid ka digitaalse ühtse turu ning tööhõive, majanduskasvu ja investeerimise tegevuskava eesmärkide saavutamisele, ELi üleilmse positsiooni tugevdamisele ning ELi uue tööstuspoliitikastrateegia, biomajanduse strateegia, ringmajanduse tegevuskava, akusid käsitleva Euroopa algatuse, tooraineid käsitleva algatuse, julgeolekuliidu ja linnade tegevuskava, samuti ELi ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamisele ning müra ja õhusaaste vähendamist käsitlevate ELi õigusnormide edendamisele.

Kõnealuse tegevusega aidatakse otseselt kaasa eelkõige järgmiste kestliku arengu eesmärkide saavutamisele: kestliku arengu eesmärk nr 6 – „Puhas vesi ja kanalisatsioon“; kestliku arengu eesmärk nr 7 – „Taskukohane ja puhas energia“; kestliku arengu eesmärk nr 9 – „Tööstus, innovatsioon ja taristu“; kestliku arengu eesmärk nr 11 – „Säästvad linnad ja kogukonnad“; kestliku arengu eesmärk nr 12 – „Vastutustundlik tarbimine ja tootmine“; kestliku arengu eesmärk nr 13 – „Kliimameetmed“.

5.2.    Sekkumisvaldkonnad

5.2.1.    Kliimateadus ja kliimalahendused

Pariisi kokkuleppe tõhus teadusele tuginev rakendamine nõuab, et pidevalt parandataks teadmisi kliima-maakera-süsteemi ning kättesaadavate leevendus- ja kohanemisvõimaluste kohta, mis võimaldab saada süsteemse ja täieliku ettekujutuse ELi majandusele ja ühiskonnale tekkivatest probleemidest ja kliimaküsimuses vastutustundlikest võimalustest. Sellest lähtuvalt töötatakse välja teaduspõhiseid lahendusi kulutõhusaks üleminekuks kliimaneutraalseks, kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks ja ressursitõhusaks ühiskonnaks , võttes arvesse käitumisalaseid, regulatiivseid, sotsiaal-majanduslikke ja valitsemisaspekte .

Põhisuunad:

—	teadmusbaas kliima-maakera ja elusüsteemi praeguse toimimise, selle edaspidise arengu ning sellega seotud mõjude, riskide ja kliimaküsimuses vastutustundlike võimaluste kohta; kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise erinevate lahenduste tõhusus;

—	kõiki majandussektoreid hõlmavad integreeritud kliimaneutraalsed stsenaariumid, leevendusmeetmed ja poliitikameetmed, mis on kooskõlas maakera-süsteemi analüüsidega, Pariisi kokkuleppega ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidega;

—	kliimamudelid, -prognoosid ja -meetodid, millega püütakse parandada prognoosimisvõimet ja kliimateenuseid ettevõtjatele, avaliku sektori asutustele ja kodanikele, sealhulgas õhukvaliteedi parandamisega kattuvad aspektid ;

—	haavatavate ökosüsteemide, linnapiirkondade, elutähtsate majandussektorite ja ELi taristu (kohalik/piirkondlik/riiklik) kohanemisstsenaariumid ja toetusmeetmed , sealhulgas paremad riskihindamisvahendid ; veeringe ja kliimamuutustega kohanemine, näiteks üleujutused ja veenappus .

5.2.2.    Energiavarustus

ELi eesmärk on olla maailmas juhtival kohal taskukohaste, turvaliste ja säästvate energiatehnoloogiate poolest, mis parandavad ELi konkurentsivõimet üleilmsetes väärtusahelates ja positsiooni kasvuturgudel. ELis valitsevad erinevad klimaatilised, geograafilised, keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikud tingimused ning vajadus tagada vastupanuvõime kliimamuutustele, energiajulgeolek ja juurdepääs toorainele tingivad energiaalaste lahenduste, sealhulgas mittetehniliste lahenduste ulatusliku portfelli. Mis puutub taastuvenergiatehnoloogiasse, peavad kulud veelgi vähenema ja jõudlus paranema, parandada tuleb energiasüsteemiga ühendamist ja välja töötada läbimurdelised tehnoloogialahendused , kasutades ära ka fotoonika saavutusi, samuti tuleks uurida hübriidlahendusi (nt soolatustamine) . Fossiilkütuste osas on kliimaeesmärkide täitmiseks oluline vähendada nende kasutamisest tingitud CO2-heidet.

Põhisuunad:

—	taastuvenergia ning energia säästmise tehnoloogia ja lahendused elektritootmiseks, kütmiseks ja jahutamiseks, säästvad sõidukikütused ja vahekandjad; see kõik eri tasanditel ja arenguetappides, kohandatud ELi ja kogu maailma geograafiliste ja sotsiaal-majanduslike tingimuste ja turgude järgi;

—	läbimurdelised taastuvenergiatehnoloogiad nii olemasolevate kui ka uute rakenduste ning läbimurdeliste lahenduste jaoks, sealhulgas nende keskkonna-, majanduslik ja sotsiaalne mõju ;

—

tehnoloogiad ja lahendused , millega vähendatakse fossiilkütustel, samuti bioenergial ja jäätmete energiakasutusel põhinevast elektritootmisest, kütmisest, jahutamisest või biokütustest tulenevat kasvuhoonegaaside heidet muu hulgas CO2 kogumise, kasutamise ja säilitamise teel , ning sotsiaal-majandusliku ja ökoloogilise teostatavuse uuringud .

5.2.3.    Energiasüsteemid ja -võrgud

Mitmekesisema elektritootmise oodatav kasv ja suundumus suurema elektrikütte, -jahutuse ja -transpordi poole tingivad vajaduse uute lähenemisviiside järele energiavõrkude haldamisel. Peale CO2-heite vähendamise on eesmärk tagada energia taskukohasus, -julgeolek, vastupanuvõime kliimamuutustele ja tarnete stabiilsus, mis saavutatakse investeerides uuenduslikesse võrgutaristutehnoloogiatesse , dispetšjuhitava ja eriti taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tootmise paindlikkuse suurendamisse ning uuenduslikku süsteemihaldusesse, samuti hõlbustades tegevust, millega edendatakse regulatiivset ja sotsiaalset innovatsiooni, oskusi ning turuosaliste, tarbijate ja kogukondade osalust ja võimestamist . Energia salvestamisel eri vormides on oluline osa võrgule teenuste pakkumisel ning võrgu ülekandevõime ja süsteemi paindlikkuse parandamisel ja tõhustamisel. Eri võrkude (nt elektrivõrgud, kütte- ja jahutusvõrgud, gaasivõrgud, sõidukite laadimis- ja tankimistaristud, vesinikuvõrgud , sealhulgas selle taristu, ja telekommunikatsioonivõrgud) ja osalejate (nt tööstusalad, võrguoperaatorid, andmekeskused, isetootjad, tarbijad, taastuvenergiakogukonnad ) ning tarbimiskaja vahelise koostoime ärakasutamine ning Euroopa ja rahvusvaheliste standardite väljatöötamine ja lõimimine on asjaomaste taristute aruka lõimitud toimimise võimaldamise seisukohast otsustava tähtsusega.

Põhisuunad:

—	võrgutehnoloogiad ja -vahendid , millega ühendada taastuvenergia allikad , salvestamise lahendused ja uued tarbijad, nt elektromobiilsusega seotud tarbijad ja soojuspumbad , ning tööstusprotsesside elektrifitseerimine ;

—	valdkonnaülesed lähenemisviisid, mida kohaldatakse piirkonnast sõltuvate kliimamuutustega seotud ja energiajulgeolekule avalduva mõju suhtes, sealhulgas olemasolevate tehnoloogiate kohandamine, ning üleminek uute energiavarustuse paradigmade kasutamisele;

—	üleeuroopalised lähenemisviisid energiavõrgu usaldusväärsele energiavarustusele, elektrienergia ülekandele ja energia jaotamisele ;

—	uutel teenustel ja kogukondlikel algatustel põhinevad lõimitud lähenemisviisid kohalikul tasandil, sealhulgas saartel või äärepoolseimates piirkondades , taastuvenergia tootmise ja tarbimise kokkusobitamiseks;

—	tootmise ja võrkude paindlikkus , koostalitlusvõime ja koostoime eri energiaallikate, võrkude, taristute ja osalejate vahel, samuti eritehnoloogiate kasutamine ;

—	tehnoloogiad, teenused ja lahendused, mis võimaldavad tarbijal olla aktiivne turuosaline.

5.2.4.    Hooned ja tööstusrajatised ümberkujundatavas energiasüsteemis

Hoonete ja tööstusrajatiste aktiivne roll nende ja energiasüsteemi koostoimes suureneb. Seepärast on nad üleminekul CO2-neutraalsele ühiskonnale, mis põhineb taastuvate energiaallikate kasutamisel ja suuremal energiatõhususel, otsustava tähtsusega.

Hooned on oluline tegur, mis mõjutab kodanike elukvaliteeti. Erinevate tehnoloogiate, seadmete ja süsteemide lõimimine ning mitmesuguste energiakasutusviiside, hoonete ja nende elanike ning kasutajate omavaheline sidumine on kliimamuutuste leevendamise , energiatootmise, energiasäästu, energiasalvestamise, süsteemi paindlikkuse ja tõhususe seisukohalt äärmiselt võimalusterohke.

Tööstus, eriti energiamahukad tööstusharud, võiksid energiatõhusust veelgi parandada , vähendada oma energiatarbimist ja soodustada taastuvate energiaallikate integreerimist. Tööstusrajatiste roll energiasüsteemis on muutumas vajaduse tõttu vähendada heitkoguseid otseste või kaudsete elektriliste lahenduste, samuti tootmisprotsesside materjalide allika (nt vesinik) alusel. Tööstus- ja tootmiskompleksid, kus kõrvuti toimuvad paljud erinevad protsessid, võivad optimeerida energiavoogude ja muude ressursside (toormaterjali) vahetamist üksteise vahel.

Põhisuunad:

—	sektorite ühendamise parandamine: protsessid, süsteemid ja ärimudelid, mis toetavad tööstusrajatiste või tööstusklastrite ning energia- ja transpordisüsteemi vaheliste elektri- ja soojusvoogude paindlikkust ja tõhusust ;

—	vahendid ja taristu elektrijaamade protsessijuhtimiseks, et optimeerida energiavoogusid ja materjale vastastiktoimes energiasüsteemiga;

—	asjakohased protsessid, projekteerimine ja materjalid , sealhulgas vähesaastavad ja heitevabad tööstusprotsessid ;

—	tööstusettevõtete ja energiasüsteemi elektri-, lähteainete ja soojusvoogude paindlikkus ja tõhusus;

—	täiustatud või uued protsessid, projekteerimine ja materjalid, mille abil tõhusalt energiat (sealhulgas sooja ja külma) kasutada, toota või salvestada sektorites, mida teemavaldkond „Digivaldkond, tööstus ja kosmos“ ei hõlma;

—	strateegiad ja vähesaastavad tehnoloogiad rohkem söest sõltuvate ja süsihappegaasi tekitavate üleminekupiirkondade elavdamiseks;

—	arukad hooned ja suured transpordikeskused (sadamad, lennujaamad, logistikakeskused) kui laiemate energiavõrkude ja uuenduslike liikuvuslahenduste aktiivsed komponendid;

—

hoonete olelusringi projekteerimine, nende ehitamine, toimimine , sealhulgas kütmine ja jahutamine, ning lammutamine, võttes arvesse ringlust , energia- ja keskkonnatõhusust ning siseruumide keskkonnakvaliteeti seoses energia- ja ressursitõhususe , elanike heaolu ja nende tervisele avalduva mõju, kliimatingimustele vastupanuvõime, CO2-jalajälje ja ringlussevõtuga ; uudsete kõrgtehnoloogiliste materjalide arendamine ja optimeerimine hoonete energia- ja keskkonnatõhususe suurendamiseks ja CO2-heite vähendamiseks nende olelusringi jooksul;

—	uued ärimudelid, lähenemised ja teenused renoveerimise finantseerimiseks, ehitusalaste oskuste parandamiseks, hoonete elanike ja muude turuosaliste kaasamiseks , energiaostuvõimetuse käsitlemiseks ning normide kehtestamisele eelnev tegevus ;

—	selliste hoone seire- ja kontrollitehnoloogiate energiatõhusus, mille abil optimeerida hoonete energiatarbimist ja -tootmist ning nende koostoimet kogu energiasüsteemiga ;

—	vahendid ja arukad seadmed hoonete energiatõhususe suurendamiseks;

—	olemasolevate hoonete renoveerimine liginullenergiahooneteks ja innovaatilised tehnoloogiad, sealhulgas sotsiaalsed aspektid, näiteks kodanike võimestamine ning tarbijate teadlikkus ja kaasamine .

5.2.5.    Kogukonnad ja linnad

2050. aastaks elab hinnanguliselt üle 80 % ELi rahvastikust linnapiirkondades, kus tarbitakse lõviosa saadavatest ressurssidest, sealhulgas energiast. Need piirkonnad on eriti haavatavad ilmastikumuutuste kahjulike mõjude suhtes, mida juba praegu ja tulevikus veelgi rohkem halvendavad kliimamuutused ja loodusõnnetused. Peamine ülesanne on suurendada süstemaatilise ja tervikliku lähenemisviisi abil märkimisväärselt Euroopa kogukondade ja linnade üldist energia- ja ressursitõhusust ning kliimamuutustele vastupanuvõimet, keskendudes kõigile hoonetele, energiasüsteemidele, liikuvusele, kliimamuutustele, rändele, samuti veele, pinnasele ja õhukvaliteedile, jäätmetele ja mürale , võttes arvesse Euroopa kultuuripärandit, säästva turismi juhtimist, sotsiaal-, humanitaar- ja kunstiteaduse aspekte, sealhulgas eluviise . Tuleb uurida koostoimet Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastatava linnapoliitika ja sellekohaste meetmetega ning seda koostoimet kasutada.

Põhisuunad:

—	CO2-neutraalsete tehnoloogiate kasutuselevõtmine kogu ELi linnade/piirkondade energia-/liikuvussüsteemides, plussenergiapiirkonnad ning heitevaba liikuvus ja logistika aastaks 2050, mis suurendab ELi integreeritud lahenduste konkurentsivõimet maailmas;

—

süsteemne linnaplaneerimine, taristusüsteemid ja -teenused, sealhulgas nendevahelised ühendused ja koostalitlusvõime, standardimine, looduspõhised lahendused ning digitehnoloogia- ja kosmosepõhiste teenuste ja andmete kasutamine, võttes arvesse prognoositud kliimamuutuste mõju ning vastupanuvõimet kliimamuutustele , samuti mõju õhu- ja veekvaliteedile ;

—	kodanike elukvaliteet, ohutu , paindlik, kättesaadav ja taskukohane energia ning mitmeliigiline liikuvus, linnade sotsiaalne innovatsioon ja kodanike kaasamine , linnade ringmajanduse rakendamine ja taastumisvõime , linnade metabolism ja väiksem ökoloogiline jalajälg ja reostus;

—	linnu käsitlevate teadusuuringute üleilmne tegevuskava ; leevendamise, kohandamise ja vastupanuvõime strateegiate väljatöötamine, ruumiline planeerimine ja muud asjakohased planeerimisprotsessid .

5.2.6.    Tööstuse konkurentsivõime transpordisektoris

Üleminek puhtamatele tehnoloogiatele, ühendatusele ja automatiseerimisele sõltub õhusõidukite, sõidukite ja laevade õigeaegsest projekteerimisest ja tootmisest, mille käigus arendatakse uusi läbimurdelisi tehnoloogiaid ja kontseptsioone, lõimitakse eri tehnoloogiaid ja kiirendatakse nende kasutussevõtmist ja turustatavust . Kõige olulisemateks eesmärkideks jäävad endiselt mugavuse, tõhususe ja taskukohasuse suurendamine, minimeerides samas olelusringi mõju keskkonnale, inimeste tervisele ja energiakasutusele. Võttes arvesse liikuvuse suurenenud nõudlust ja kiiresti muutuvaid tehnoloogia kontrollirežiime, on kõigi transpordiliikide nõuetekohaseks toimimiseks hädavajalik tõhusalt toimiv uuenduslik transporditaristu. Kvaliteetsete liikuvusteenuste pakkumise ning energia keskkonna-, majandusliku ja sotsiaalse mõju vähendamise seisukohast väärib erilist tähelepanu lõimitud lähenemine taristu ja sõidukite/laevade/õhusõidukite arendamisele.

Põhisuunad:

—	füüsilise ja digitaalse ühendamine sõidukite/laevade/õhusõidukite projekteerimisel, arendamisel ja tutvustamisel, tootmisel, käitamisel, standardimisel, sertifitseerimisel ning asjakohane reguleerimine ja lõimimine (sealhulgas digiprojekteerimise ja digitootmise lõimimine);

—

sõidukite/laevade/õhusõidukite, k.a nende varuosade kontseptsioonid ja projektid ning tarkvara- ja tehnoloogiauuendused, tarkvaralahendused; parendatud materjalide ja konstruktsioonide kasutamine , materjalide ringlussevõtt/korduskasutamine; tõhusus, energia salvestus- ja tagastustehnoloogia, ohutussüsteemid ja turvaelemendid , milles on arvesse võetud kasutajate vajadusi ning millel on väiksem mõju kliimale, keskkonnale ja tervisele , sealhulgas müra ja õhukvaliteedi seisukohast ;

—

kõigi transpordiliikide pardatehnoloogiad ja alamsüsteemid, sealhulgas automaatfunktsioonid, uurides ja võttes arvesse taristu asjaomaste liideste vajadusi; eri transpordiliikide tehnoloogiline koostoime; mitmeliigilise transpordi süsteemid; ohutus- ja õnnetuste vältimise süsteemid ning küberturvalisuse suurendamine; infotehnoloogia ja tehisintellekti edusammude võimendamine; kasutajaliidese arendamine;

—	uued materjalid, tehnoloogiad ja meetodid taristute ehitamiseks, käitamiseks ja hooldamiseks, et tagada võrgu usaldusväärne kättesaadavus , ühendveo ühendused ja mitmeliigilise transpordi koostalitlusvõime, tööohutus ja täielik olelusringipõhine lähenemisviis;

—

järgmiste küsimuste käsitlemine: füüsilise ja digitaalse taristu projekteerimise ja arendamise ühendamine, taristu hooldus, taastamine ja ajakohastamine ning transpordi lõimimine, koostalitlusvõime ja ühendveod , vastupanuvõime äärmuslikele ilmastikunähtustele, sealhulgas kliimamuutustega kohanemine .

5.2.7.    Keskkonnahoidlik , ohutu ja kättesaadav transport ja liikuvus

Selleks et EL saavutaks õhukvaliteedi, kliima- ja energiaeesmärgid, sealhulgas viiks netoheite 2050. aastaks nullini ja vähendaks müra, tuleb põhjalikult läbi vaadata kogu liikuvussüsteem , sealhulgas kasutajate vajadused ja käitumistavad , sõidukid, kütused, taristud ning uued liikuvuse lahendused . Samuti on vaja kasutada vähese heitega alternatiivenergiat ja lasta turule heitevabad sõidukid/laevad/õhusõidukid. Peale kasvuhoonegaaside heite ▌mõju on Euroopas transpordil märkimisväärne osa õhu halva kvaliteedi põhjustamises ja müra tekitamises, millel on kodanike tervisele ja ökosüsteemidele halvad tagajärjed. Tuginedes edusammudele elektriliste lahenduste kasutussevõtmises ning akude ja kütuseelementide kasutamises autode, busside ja kergsõidukite puhul vastavalt asjakohastele standarditele , on oluline kiirendada teadusuuringuid ja uudsete vähese CO2-heitega lahenduste leidmist muude maismaasõidukite jaoks (pikamaabussid, rasked kaubaautod ja veoautod) ja teistes transpordisektorites, näiteks lennunduses, raudteesektoris, mere- ja siseveelaevanduses ▌. Transpordiohutuse uuringute eesmärk on vähendada õnnetuste määra, hukkunute ja vigastatute arvu iga transpordiliigi puhul ning kogu transpordisüsteemis, edendades teadmisi ja teadlikkust ning arendades tehnoloogiaid, tooteid, teenuseid ja lahendusi, milles on ühitatud ohutus, tõhusus, kasutajasõbralikkus ja kliimamuutused.

Põhisuunad:

—

elektriliste lahenduste kasutussevõtt kõigi transpordiliikide puhul▌, sealhulgas sõidukite/laevade/õhusõidukite jõuseadmete ja abisüsteemide uued aku-, kütuseelemendi ja hübridiseerimise tehnoloogiad, kiire laadimine/tankimine, energiakogumine ning kasutajasõbralikud ja kergesti juurdepääsetavad ühendused laadimis -/tankimistaristuga , millega tagatakse koostalitlusvõime ja teenuste sujuv pakkumine; vähese heitega ja heitevabadele sõidukitele ettenähtud konkurentsivõimeliste, ohutute, hästitoimivate ja säästlike akude väljatöötamine ja turuletoomine , võttes arvesse kõiki kasutamistingimusi nende olelusringi erinevatel etappidel; vähese heitega ja heitevabadele sõidukitele ettenähtud konkurentsivõimeliste, ohutute, hästitoimivate ja säästlike akude väljatöötamine ja turuletoomine ;

—

uute ja alternatiivsete säästvate kütuste, sealhulgas teise põlvkonna biokütuste ning uute , turvaliste ja arukate sõidukite/laevade/õhusõidukite kasutamine olemasolevates ja tulevastes liikuvusmustrites ning selliste taristuste toetamine , millel on väiksem mõju keskkonnale ja rahvatervisele ; nišikomponendid ja -süsteemid keskkonnasäästlike lahenduste jaoks (nt täiustatud andmekogumissüsteemid), koostalitlusvõimet ja teenuste sujuvat pakkumist soodustavad tehnoloogiad ja kasutajapõhised lahendused;

—

ohutu, kättesaadav, kaasav ja taskukohane liikuvus, vähendades liikuvuse kahjulikku mõju ja suurendades selle soodsat mõju sotsiaalsele sidususele, keskkonnale ja inimeste tervisele, sealhulgas üleminek vähem saastavatele transpordiliikidele ja jagamisvormid; kodanike elukvaliteet, linnade sotsiaalne innovatsioon; huvi vähendada maanteetranspordis õnnetusi ja vigastusi või need kaotada;

—	kliimamuutustele vastupanuvõimelised liikuvussüsteemid, sealhulgas taristud ja logistika, et tagada isikute ja kaupade jaoks paremad transpordiühendused nii lühikese kui ka pika vahemaa puhul;

—	uute liikuvusmustrite süsteemne analüüs ning nende mõju transpordile ja kodanikele.

5.2.8.    Arukas liikuvus

Arukas liikuvus aitab eelkõige digitehnoloogiat, kaasaegseid satelliitnavigatsioonisüsteeme (EGNOS/Galileo) ja tehisintellekti kasutades tagada uksest ukseni liikuvuse tõhusust, ohutust ja vastupidavust. Uued tehnoloogiad aitavad optimeerida transporditaristu ja -võrkude kasutamist ja tõhusust, parandades mitmeliigilist transporti ja ühenduvust ning luues tõhusama kaubaveo ja logistika tarneahela, mis suurendab ELi konkurentsivõimet. Uued tehnoloogiad aitavad samuti suurendada usaldusväärsust, optimeerida liikluskorraldust ja võimaldada kasutada uuenduslikke transpordilahendusi ja -teenuseid, vähendades nõnda ummikuid ja ebasoodsat keskkonnamõju ning pakkudes kodanikele ja ettevõtjatele paremat liikuvus- ja logistikateenust , parandades juurdepääsetavust ja sotsiaalset sidusust . Ühendatud ja automatiseeritud liikuvus koos seda võimaldava taristuga parandab kõigi transpordiliikide tõhusust ja ohutust.

Põhisuunad:

—

digitaalne võrguhaldus ja liikluskorraldus: kaasaegsed otsusetegemise tugisüsteemid; uue põlvkonna liikluskorraldus (sealhulgas mitmeliigiline võrk ja liikluskorraldus); reisijate ja kaupade sujuva, mitmeliigilise ja ühendatud liikuvuse toetamine; suurandmete kasutamine ja piirangud; uudsete satelliitnavigatsioonisüsteemide (EGNOS/Galileo) kasutamine;

—	ühtne Euroopa taevas: pardal ja maa peal kasutatavad lahendused automatiseerimise, ühenduvuse, ohutuse, koostalitlusvõime, võimsuse, heite vähendamise ja teenuse samaaegselt kõrgema taseme saavutamiseks;

—	suure läbilaskevõimega, vaikset, koostalitlusvõimelist ja automatiseeritud raudteesüsteemi võimaldavad raudteetehnoloogiad ja -toimingud;

—	arukad laevanduslahendused ohutumateks ja tõhusamateks veetransporditoiminguteks;

—	suured transpordisõlmed (nt raudteejaamad, sadamad, lennujaamad, logistikakeskused) kui uuenduslike liikuvuslahenduste aktiivsed komponendid;

—	ohutute ja automatiseeritud transpordisüsteemide veetransporditehnoloogiad ja -toimingud, milles kasutatakse ära veetranspordi pakutavaid võimalusi;

—	ühendatud, koostoimivad , koostalitlevad ja automatiseeritud liikuvussüsteemid ja -teenused, sealhulgas tehnoloogialahendused ja mittetehnoloogilised küsimused , nagu muutused kasutajate käitumises ja liikuvusmustrites .

5.2.9.    Energia salvestamine

Massilise, aruka, kontsentreeritud ja detsentraliseeritud salvestamise lahendused (sealhulgas keemilised, elektrokeemilised, elektrilised, mehaanilised ja soojuslikud ning uued murrangulised tehnoloogiad ) energiasüsteemi jaoks suurendavad süsteemi tõhusust, paindlikkust, tehnoloogia sõltumatust ja kättesaadavust, samuti varustuskindlust. Vähese heitega, dekarboniseeritud transport eeldab selliste elektrisõidukite ja/või muid alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite osakaalu suurendamist, millel on paremini toimivad ja odavamad, kergemad, hõlpsalt ringlussevõetavad ja korduvkasutatavad akud , mille keskkonnamõju on väike, samuti on vaja pakkuda kohapeal alternatiivseid/ taastuvkütuseid, näiteks vesinikku , sealhulgas taastuvenergiaallikatel põhinevat vesinikku, ning leida uuenduslikud lahendused kohapeal salvestamiseks. Kestliku ja kulutõhusa suuremahulise energiasalvestuse lahendused on olulised energiasüsteemi optimeerimiseks ja tasakaalustamiseks kõikides tootmissektorites, taristutest lõppkasutajarakendusteni. Tähelepanu tuleks pöörata energiasalvestusohtudele ja muudele soovimatutele kõrvalmõjudele.

Põhisuunad:

—	tehnoloogiad, sealhulgas taastuvad vedel- ja gaaskütused ning nendega seotud väärtusahelad , samuti murrangulised tehnoloogiad, nii energia salvestamise igapäevase kui ka hooajalise vajaduse rahuldamiseks , sealhulgas nende mõju keskkonnale ja kliimale ;

—

arukad, säästvad ja kauakestvad akud ja ELi väärtusahel, sealhulgas kõrgtehnoloogiliste materjalilahenduste kasutamine, projekteerimine, energiatõhusad tehnoloogiad akuelementide suuremahuliseks tootmiseks, korduskasutus- ja ringlussevõtumeetodid , samuti tõhus toimimine madalatel temperatuuridel ning standardimisvajadused ;

—	vesinik, eriti vähese CO2-heitega ja taastuvenergiaallikatel põhinev vesinik, sealhulgas kütuseelemendid, ning ELi väärtusahel projekteerimisest kuni lõppkasutuseni mitmesugusel otstarbel.

6.    TEEMAVALDKOND „TOIT, BIOMAJANDUS, LOODUSVARAD, PÕLLUMAJANDUS JA KESKKOND“

6.1.    Põhimõtted

Inimtegevus avaldab suurenevat mõju pinnasele, meredele ja ookeanidele, veele, õhule, elurikkusele ja teistele loodusvaradele. Planeedi kasvava elanikkonna toiduga varustamine sõltub otseselt loodussüsteemide ja loodusvarade seisundist. Lisaks sellele, et toimiv ja rikkalik ökosüsteem on iseenesest väärtus, on see ka kõikide ressursside kasutamise alus. Koos kliimamuutustega avaldab inimkonna kasvav nõudlus loodusvarade järele keskkonnale survet, mis ületab kaugelt kestliku taseme, mõjutades ökosüsteeme ja nende suutlikkust inimestele kasu tuua. Ringmajanduse, kestliku biomajanduse ja (9) sinise majanduse (10) kontseptsioonid annavad võimaluse keskkonna-, sotsiaal- ja majanduseesmärke tasakaalustada ning suunata inimtegevust kestlikkuse teele.

Selleks et saavutada kestliku arengu eesmärgid, tagada ohutu ja tervisliku toidu tootmine ja tarbimine, edendada kestlikke tavasid põllumajanduses, vesiviljeluses, kalanduses ja metsanduses, tagada kõigile puhta vee, pinnase ja õhu kättesaadavus, puhastada meresid, ▌ ookeane ja maismaavett ning säilitada ja taastada planeedi elutähtsaid loodussüsteeme ja keskkonda, on vaja ära kasutada teadusuuringute ja innovatsiooni potentsiaal. Kuid puudub veel arusaam, millised on teed üleminekuks kestlikkusele ja võimalused püsivate takistuste ületamiseks. Üleminek kestlikule tarbimisele ja tootmisele ning planeedi tervise taastamine nõuavad investeerimist teadusuuringutesse ja tehnoloogiatesse, uudsetesse kvaliteetsetesse toodetesse ja teenustesse, uutesse ärimudelitesse ning sotsiaalsesse , territoriaalsesse ja keskkonnaalasesse innovatsiooni. See loob uusi võimalusi muuta Euroopa biomajandus kestlikumaks, vastupanuvõimelisemaks, uuenduslikumaks ja vastutustundlikumaks, edendades ressursitõhusust, tootlikkust ja konkurentsivõimet, luues uusi ja rohelisi töökohti ning suurendades majanduskasvu ja sotsiaalset kaasatust .

Euroopa jaoks on äärmiselt oluline kasutada oma loodusvarasid tõhusamalt ning kestlikult.

Tegevused loovad teadmusbaasi ja leiavad lahendused, mis võimaldavad: kaitsta, kestlikult majandada ja kasutada nii meres (11) kui ka maismaal leiduvaid loodusvarasid ning edendada maismaa- ja veeökosüsteemide osa CO2 sidumisel; kaitsta elurikkust, kindlustada ökosüsteemi teenuseid ning tagada toiduga kindlustatus ja toitumisalane kindlustatus, tagades ohutu, tervisliku ja täisväärtusliku toidu; kiirendada üleminekut fossiilsel toorainel põhinevalt lineaarmajanduselt ressursitõhusale, vastupanuvõimelisele, vähese heite ja CO2-heitega ringmajandusele ning toetada kestliku biomajanduse ja sinise majanduse arengut; arendada maa-, mägi-, ranniku- ja linnapiirkonnad vastupanuvõimeliseks ja elujõuliseks.

Need tegevused aitavad säilitada ja soodustada elurikkust ning tagada, et pikaajaliselt pakutaks selliseid ökosüsteemiteenuseid nagu kliimamuutustega kohanemine ja nende leevendamine ning CO2 sidumine (nii maismaal kui ka meres). Need aitavad vähendada kasvuhoonegaaside ja muid heiteid ning jäätmeid ja reostust, mis tulenevad esmatootmisest (nii maismaal kui ka vees) ning ohtlike ainete kasutamisest, samuti töötlemisest, tarbimisest ja muust inimtegevusest. Need hoogustavad investeerimist, toetades muutust ringmajanduse, kestliku biomajanduse ja sinise majanduse suunas, kaitstes ühtlasi keskkonna seisundit ja terviklikkust.

Samuti soodustavad need tegevused teadusuuringute ja innovatsiooni puhul osaluspõhist lähenemisviisi, sealhulgas mitme osalejaga lähenemisviisi, ning arendavad teadmus- ja innovatsioonisüsteeme kohalikul, piirkondlikul, riigi ja Euroopa tasandil. Kodanikke kaasav ja nende usaldust pälviv sotsiaalne innovatsioon on olulise tähtsusega, et edendada uutmoodi majandamist, tootmist ja tarbimismustreid ning oskusi .

Kuna need probleemid on loomult keerukad, omavahel seotud ja globaalsed, rakendatakse tegevuste puhul süsteemset lähenemist, tehes koostööd liikmesriikidega ja rahvusvaheliste partneritega, muude rahastamisallikatega ning muude poliitikaalgatustega. See hõlmab selliste keskkonnaalaste suurandmete allikate kasutajakeskset kasutamist nagu Copernicus, EGNOS/Galileo, INSPIRE, EOSC, GEOSS, CEOS, EMODnet.

Selles teemavaldkonnas toimuva teadus- ja innovatsioonitegevusega aidatakse eelkõige kaasa järgmiste poliitikavaldkondade, kavade ja õigusnormide eesmärkide saavutamisele: keskkonnaalane tegevusprogramm, ühine põllumajanduspoliitika, ühine kalanduspoliitika, toidualased õigusnormid, merenduspoliitika, ringmajanduse tegevuskava, ELi biomajanduse strateegia, elurikkuse strateegia, kliima- ja energiapoliitika raamistik 2030 ja ELi pikaajaline visioon, kuidas jõuda 2050. aastaks CO2-neutraalsuseni  (12) , ELi Arktika-poliitika ning ELi õigusnormid õhusaaste vähendamiseks. Lisaks välisnõuannetele üldistest allikatest taotletakse alaliselt põllumajandusuuringute komiteelt (SCAR) erikonsultatsioone.

Kõnealuse tegevusega aidatakse otseselt kaasa eelkõige järgmiste kestliku arengu eesmärkide saavutamisele: kestliku arengu eesmärk nr 2 – „Nälja kaotamine“; kestliku arengu eesmärk nr 3 – „Hea tervis ja heaolu“; kestliku arengu eesmärk nr 6 – „Puhas vesi ja kanalisatsioon“; kestliku arengu eesmärk nr 8 – „Inimväärne töö ja majanduskasv“; kestliku arengu eesmärk nr 9 – „Tööstus, innovatsioon ja taristu“; kestliku arengu eesmärk nr 11 – „Säästvad linnad ja kogukonnad“; kestliku arengu eesmärk nr 12 – „Vastutustundlik tarbimine ja tootmine“; kestliku arengu eesmärk nr 13 – „Kliimameetmed“; kestliku arengu eesmärk nr 14 – „Veealune elu“; kestliku arengu eesmärk nr 15 – „Elu maismaal“.

6.2.    Sekkumisvaldkonnad

6.2.1.    Keskkonnaseire

Suutlikkus keskkonda jälgida (13) , sh teha kosmosepõhist jälgimist ja kohapealset jälgimist (õhk, meri, maismaa) ja elanikepoolset jälgimist on aluseks teadusuuringutele ja innovatsioonile toidu ja loodusvarade kestlikuks kasutamiseks ja seireks , bioseireks ja keskkonnaseireks . Laiaulatuslikum ja pikaajalisem seire ning lühemad proovivõtuintervallid väiksemate kuludega, samuti juurdepääs suurandmetele ja mitmest allikast pärit andmete ühendamine võimaldavad Maa süsteemi uutmoodi jälgida, mõista ja prognoosida. Andmete kvaliteedi parandamise, neile ligipääsu ja nende kasutamise hõlbustamise meetodite ja tehnoloogiate arendamiseks on vaja teadusuuringuid ja innovatsiooni.

Põhisuunad:

—	kasutajapõhised ja süsteemsed lähenemisviisid (sh avaandmed) keskkonnaandmetele ja teabele, mis on vajalik keerukate modelleerimis- ning prognoosimissüsteemide jaoks, olemasolevate ja uute andmete väärindamisest ja kasutamisest tulenevad ärivõimalused ;

—	keskkonna jälgimise jaoks toote- ja teenuseportfelli edasiarendamine ;

—

elurikkuse olukord, ökosüsteemide kaitse, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, toiduga kindlustatus, põllumajandus ja metsandus, maakasutus ja maakasutuse muutus, linnade ja linnalähedaste piirkondade areng, loodusvarade majandamine, mere- ja ookeaniressursside majandamine ja kaitse, meresõidu turvalisus, pikaajalised keskkonnaalased suundumused, muutused aastaajalises varieeruvuses, välisõhu ja atmosfääri muutused ning muud asjakohased valdkonnad;

—	kasutajale suunatud rakendused EuroGEOSS algatuse kaudu, sh nende täiustamine, et aidata kaasa Euroopa loodusvarade kaitsele ja majandamisele (kaasa arvatud toormeuuringud) ning edendada ökosüsteemiteenuseid ja nendega seotud väärtusahelat;

—	GEO (Maa Jälgimise Grupi) Maa jälgimise süsteemide süsteemi algatuse rakendamine.

6.2.2.    Elurikkus ja loodusvarad

Ühiskonna probleemide lahendamiseks, kestlikkuse edendamiseks ja ELi seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammiga ette nähtud ELi eesmärgi – „Hea elu maakera võimaluste piires“ – saavutamiseks 2050. aastaks on vaja elurikkuse ja ökosüsteemide, nende pakutavate rohkearvuliste teenuste (kliimamuutuste vastu võitlemise ja nende mõju leevendamise kontekstis) ja planeedi taluvuspiiride paremat mõistmist, säilitamist ja haldamist ning lahendusi, milles rakendatakse looduse jõudu ja keerukust. Väärtusahelate kogu ulatuses tuleb asjakohaselt arvesse võtta varasemate etappide võimalikku mõju. Selle valdkonna eesmärkide saavutamiseks on suure tähtsusega rahvusvaheline koostöö ja osalemine rahvusvahelistes jõupingutustes ja algatustes, näiteks valitsustevahelisel bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemiteenuseid käsitleval teaduslik-poliitilisel foorumil (IPBES) . Vaja on paremaid teadmisi majandus-, sotsiaal- ja loodussüsteemide ülemineku juhtimisest kestlikkuse suunas kohalikust tasandist globaalseni.

Põhisuunad:

—	elurikkuse seisund ja väärtus, maismaa- , magevee- ja mereökosüsteemid, looduskapital ja ökosüsteemiteenused , sh agroökosüsteemid ja mikrobioom ;

—

terviklik ja süsteemne lähenemisviis sotsiaal-majandusliku raamistiku piires elurikkuse, ökosüsteemide ja ökosüsteemiteenuste omavahelistele seostele ning nende põhjuslikele seostele muutuste põhjustajatega eri tasanditel ja eri majandustegevustega seoses, sh kestlikkusele ülemineku protsesside sotsiaal-majanduslikud aspektid ja juhtimine;

—

elurikkuse, ökosüsteemi teenuste ja hea elukvaliteedi suundumuste ja lõimitud stsenaariumide modelleerimine eri mastaapides ja perspektiividega; biotoopide ja ökosüsteemide võimalik panus CO2 sidumisel mitmesugustes kliimamuutuste stsenaariumides; võimalikud huvide konfliktid loodusvarade ja teenuste kasutamisel;

—	ühendite ja uute saasteainete ökotoksilisus, vastastiktoimed, sh kombineeritud mõju, ja käitumine keskkonnas; kliimamuutuste tõttu muutunud biokeemilised rajad, degradeerunud alade taastamine ;

—	elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste integreerimine valitsuste ja ettevõtete otsuste tegemise raamistikesse ja arvestussüsteemidesse, samuti nende ökoloogilise, majandusliku ja ühiskonnale tuleneva kasu kvantifitseerimine;

—

kohandatavad ja multifunktsionaalsed looduspõhised lahendused linnades ja linnalähedastes piirkondades , maa- ja ranniku- ja mägipiirkondades esinevatele probleemidele, mis on seotud kliimamuutuste, loodusõnnetuste, elurikkuse vähenemise, ökosüsteemide seisundi halvenemise, reostuse, sotsiaalse sidususe ning kodanike tervise ja heaoluga;

—

lähenemisviisid, mis mitme osalejaga eluslaborites kaasavad asutusi, sidusrühmi, ettevõtteid ja kodanikuühiskonda koos kavandama ja looma süsteemseid lahendusi ▌looduskapitali säilitamiseks, taastamiseks ja kestlikuks kasutamiseks, ning kestlikkusele ülemineku juhtimine ja majandustegevuse kestliku juhtimise võimalused kogu suletud väärtusahelas erinevates keskkonna-, majandus- ja sotsiaalsetes tingimustes .

6.2.3.    Põllumajandus, metsandus ja maapiirkonnad

Vastupanuvõimeline ja kestlik põllumajandus ja metsandus toovad ▌majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset kasu ning on jätkuva toiduga kindlustatuse eeltingimus . Need annavad ▌ sisendi dünaamilistesse väärtusahelatesse, majandavad maad ja loodusvarasid ning pakuvad hulka eluliselt tähtsaid avalikke hüvesid, nagu CO2 sidumine, elurikkuse säilitamine, tolmeldamine ja rahvatervis. Agro- ja metsa(öko)süsteemide arvukate funktsioonide edendamiseks on vaja lõimitud ja asukohapõhiseid lähenemisviise, milles võetakse arvesse esmatootmise muutuvat konteksti eeskätt seoses kliimamuutuste ja keskkonna, ressursside kättesaadavuse, demograafiliste ja tarbimismustritega. Tarbijate usalduse suurendamiseks tagatakse põllumajandustoodete kvaliteet ja ohutus. Ühtlasi tagatakse taimetervis ja loomatervis ning loomade heaolu. Samuti on vaja pöörata tähelepanu põllumajandus- ja metsandustegevuse ruumilisele, sotsiaal-majanduslikule ja kultuurilisele mõõtmele ning kasutada ära maa- ja rannikupiirkondade potentsiaali.

Põhisuunad:

—	meetodid, tehnoloogiad ja vahendid kestliku, vastupanuvõimelise ja produktiivse põllumajanduse ja metsanduse, sealhulgas kliimamuutustega kohanemise jaoks;

—

loodusvarade (nt pinnas, vesi, toitained ja elurikkus, sh geneetilised ressursid) säästlik majandamine ja tõhus kasutamine põllumajanduses ja metsanduses; taastumatute loodusvarade alternatiivid ja ringmajanduse põhimõtete järgimine , sh jäätmete ja kõrvalsaaduste korduskasutamise ja ringlussevõtu kaudu ;

—	primaarsektori tegevuse mõju kliimale ja keskkonnale; põllumajanduse ja metsanduse potentsiaal CO2 sidumisel ning kasvuhoonegaaside heite vähendamisel, sh negatiivsetel heitkogustel põhinevad lähenemisviisid; esmatootmise parem kohandamine kliimamuutustega;

—

lõimitud lähenemisviisid taimekahjurite ja -haigustega võitlemiseks ; loomataudide ja zoonootiliste haiguste tõrje ja loomade heaolu; ennetusstrateegiad, kontroll ja diagnoosimine ning vaidlusaluste pestitsiidide, antibiootikumide ja muude ainete kasutamise alternatiivid , samuti resistentsuse probleemiga tegelemiseks ;

—	antimikroobikumiresistentsus ning bioloogilised ja agrokeemilised ohud , sh pestitsiidid, samuti keemilistest saasteainetest tulenevad ohud, käsitledes taime-, looma-, ökosüsteemide ja rahvatervise vahelisi seoseid nii ühtse tervise kui ka ülemaailmse tervise põhimõtetest lähtuvalt;

—

ökosüsteemiteenuste kasutamine ja pakkumine põllumajandus- ja metsandussüsteemides, rakendades ökoloogilisi lähenemisviise ning katsetades looduspõhiseid lahendusi põllumajandusettevõtte tasandist kuni maastiku tasandini, et soodustada keskkonnahoidlikku põllumajandust; mahepõllumajanduse toetamine;

—	põllumajandus- ja metsandussüsteemid põllumajandusettevõtte tasandist kuni maastiku tasandini; ökosüsteemiteenuste kasutamine ja rakendamine esmatootmises , nt agroökoloogia kaudu või edendades metsade rolli üleujutuste ja mullaerosiooni ennetamisel ;

—	põllumajandustootmise uuendused põllumajanduse, vesiviljeluse ja metsanduse kokkupuutepunktides ning linna- ja linnalähedastes piirkondades;

—	uued meetodid, tehnoloogiad ja vahendid kestlikuks metsa majandamiseks ning metsa biomassi kestlikuks kasutamiseks;

—	ELis toiduks, söödaks ja keskkonnateenuste jaoks vajaliku taimse valgu tootmise toetamine;

—	kestlik maakasutus, maaelu areng ja territoriaalsed seosed; maapiirkondade sotsiaalse, kultuuri-, majandusliku ja keskkonnakapitali kasutamine uutes teenustes, ärimudelites, väärtusahelates ja avalikes hüvedes;

—	digiuuendused põllumajanduses, metsanduses ning väärtusahelates ja maapiirkondades andmekasutuse kaudu ning arendades välja taristud, tehnoloogiad (nagu tehisintellekt, robootika, täppispõllumajandus ja kaugseire) ja majandamismudelid;

—	põllumajandus- ja metsandusalased teadmised ja innovatsioonisüsteemid ning nende ühendamine eri tasanditel; nõustamine, oskuste arendamine, osaluspõhised lähenemisviisid ja teabe jagamine;

—	kestliku põllumajanduse rahvusvaheliste partnerluste edendamine toiduga kindlustatuse ja toidualase kindlustatuse tagamiseks.

6.2.4.    Mered, ookeanid ja maismaaveed

Merede, eriti poolkinniste Euroopa merede, ookeanide, maismaavete ja laiemate rannikupiirkondade looduskapital ja ökosüsteemiteenused toovad märkimisväärset sotsiaal-majanduslikku ja heaoluga seotud kasu. Seda potentsiaali ohustab tugev surve, mida avaldavad inimtekkelised ja looduslikud stressitegurid, näiteks reostus, kalavarude ülepüük, kliimamuutused, merevee taseme tõus , muu veekasutus ja äärmuslikud ilmastikutingimused. Selleks et vältida merede ja ookeanide jõudmist pöördumatu olukorrani ning taastada maismaavete hea seisukord, on vaja süvendada teadmisi ja mõistmist, et kaitsta, taastada ja kestlikult majandada ▌ mere-, maismaa- ja rannaalade ökosüsteeme ning vältida reostust parema ja vastutustundliku majandamise raamistikus. See hõlmab ka teadusuuringuid, et kestlikult ära kasutada merede, ookeanide ja maismaavete hiiglaslik ja läbi uurimata majanduslik potentsiaal eesmärgiga toota rohkem ohutut toitu, bioressursipõhiseid koostisaineid ja toorainet ilma neile suurenevat survet avaldamata, samuti kõigi vesiviljelusvormide potentsiaal, et leevendada survet maismaale, mageveele ja ookeaniressurssidele. Vaja on partnerlusel põhinevaid lähenemisviise, sh merepiirkonna ja makropiirkondlikke strateegiaid, mis ulatuvad EList kaugemale (nt Atlandi ookeani, Vahemerd, Läänemerd, Põhjamerd , Musta merd, ▌Kariibi merd ja India ookeani käsitlevad strateegiad); samuti on vaja osaleda rahvusvahelise ookeanide majandamisega seotud kohustuste täitmisel, algatustes, nagu ÜRO algatus „Ookeaniteaduste dekaad kestliku arengu hüvanguks“, ning mere elurikkuse kaitsega seotud kohustuste täitmisel riikliku jurisdiktsiooni alt välja jäävates piirkondades.

Põhisuunad:

—	säästev ▌ kalandus ja v esiviljelus kõigis selle vormides, sh alternatiivsete valguallikate hankimiseks, suurendades toiduga kindlustatust, toiduainetega varustamise sõltumatust ja vastupanuvõimet kliimamuutustele; seire- ja majandamismeetmed;

—

mere- ja maismaavete ökosüsteemide, sh korallrahude vastupanuvõime tugevdamine, tagades sellega merede, ookeanide ja jõgede hea seisundi ning võideldes looduslike ja inimtekkeliste survetegurite vastu, nagu saasteained, mereprügi (sh plast), eutrofeerumine, invasiivsed liigid, merepõhja füüsiline kahjustamine, liigkasutus, sh ülepüük, veealune müra, hapestumine, merede, ookeanide ja jõgede soojenemine, merevee taseme tõus, ning neid leevendades, arvestades seejuures maismaa ja mere kokkupuutepunkti ja nimetatud probleemide kumulatiivset mõju ning edendades ringlusel põhinevat lähenemisviisi ja ookeani ja inimeste vastastikuse mõju paremat mõistmist ;

—	▌majandamine globaalsel ja piirkondlikul tasandil, et tagada mere-, ookeani- ja maismaavee-ressursside kaitse ja kestlik kasutamine;

—	ookeaniga (merepõhi, veesammas ja veepind) seotud digitehnoloogiad, mis ühendavad teenuseid ja kogukondi maismaal toimuvates, atmosfääri, kliima, kosmose või ilmaga seotud tegevustes ning mida edendatakse sinise pilve (Blue Cloud) kaudu, mis on osa Euroopa avatud teaduse pilvest;

—	seire-, riskipõhise hindamise ja prognoosimisvõime, sh merevee taseme tõusu ja muude looduslike ohtude, nt ajuvee, tsunamide ja inimtegevuse kumulatiivse mõjuga seoses ;

—

hüdroloogilise ringe ja režiimi ning hüdromorfoloogia parem mõistmine eri mastaapides ning seire- ja prognoosimisvõime väljaarendamine seoses vee kättesaadavuse ja vajaduse, üleujutuste ja põua, reostuse ja muude veevarusid ja veekeskkonda survestavate teguritega; digitehnoloogiate kasutamine veevarude seire ja majandamise parandamiseks;

—

uuenduslike lahenduste, sh ühiskondliku valitsemise, majandushoobade ja rahastamismudelite väljatöötamine vee arukaks jaotamiseks, tegeledes veekasutusega, sealhulgas vee väärtuse ekspluateerimisega seotud konfliktide lahendamisega, veesaasteainete, sh plasti ja mikroplasti ja teiste uute saasteainete tõrjeks, eelistatavalt nende tekkekohas, tegeledes teiste veevarusid ja vee taaskasutamist survestavate teguritega, ning veeökosüsteemide hea ökoloogilise seisundi kaitsmiseks ja taastamiseks;

—	kestlikud sinised väärtusahelad, sh mageveevarude kestlik kasutamine, mereruumi mitmeotstarbeline kasutamine ning meredest ja ookeanidest saadava taastuvenergia sektori kasv, sh mikro- ja makrovetikate kestlik kasutamine ;

—	maismaavete ja rannikuvee kestliku majandamise suhtes rakendatavad lõimitud lähenemisviisid, mis aitavad kaasa keskkonnakaitsele ja kliimamuutustega kohanemisele;

—

mere, ranniku ja maismaavete ökosüsteemide dünaamikal, elurikkusel ja mitmetel ökosüsteemiteenustel põhinevad looduspõhised lahendused, mis võimaldavad läheneda mere-, eriti Euroopa poolkinniste merede ning ookeani- ja maismaaveeressursside kestlikule kasutamisele süstemaatiliselt, aitavad kaitsta ja taastada keskkonda ning majandada rannikualasid ja kohaneda kliimamuutustega;

—	sinine innovatsioon, kaasa arvatud sinine ja digimajandus rannikualadel, rannikulinnades ja sadamates, et tugevdada rannikualade vastupanuvõimet ja suurendada kasu kodanikele;

—	paremad teadmised merede ja ookeanide rollist kliimamuutuste leevendamisel ja nendega kohanemisel.

6.2.5.    Toidusüsteemid

Rahvastiku kasvu, toitumise muutumise, ressursside nappuse ja liigkasutuse, keskkonnaseisundi halvenemise, kliimamuutuste ja rände koosmõju tekitab enneolematuid probleeme, mis nõuavad toidusüsteemi ümberkujundamist (FOOD 2030) (14). Toidu tootmine ja tarbimine ei ole praegu peaaegu üldse kestlikud, ühtlasi seisame silmitsi väärtoitumusest tingitud topeltkoormusega, mida iseloomustab alatoitluse, rasvumise ja muu tasakaalustamata toitumise ning ainevahetushäirete samaaegne esinemine. Tuleviku toidusüsteemid peavad tagama toiduga kindlustatuse ning kõigile piisavalt ohutu, tervisliku ja kvaliteetse toidu; seda toetab ressursitõhusus, kestlikkus (sh kasvuhoonegaaside heite ja reostuse vähendamine ning vee- ja energia tarbimise ja jäätmetekke vähendamine), läbipaistvus, maismaa ja mere ühendamine, toidu raiskamise vähendamine, maismaavetes, meredes ja ookeanides toidu tootmise edendamine ning kogu toidu väärtusahela kaasamine tootjatest tarbijateni ja tagasi tootjateni , tagades vastupanuvõime . See peab toimuma käsikäes tuleviku toiduohutussüsteemi arendamisega ning niisuguste vahendite, tehnoloogiate ja digilahenduste väljatöötamisega, mis annavad tarbijale märkimisväärset kasu ning parandavad toidu väärtusahela konkurentsivõimet ja kestlikkust. Lisaks on vaja kultuurilisi ja sotsiaalseid aspekte arvesse võttes edendada toidu tarbimis- ja tootmismustritega seotud käitumuslikke muutusi ning kaasata esmatootjad, tööstus (sh VKEd), jaemüüjad, toiduteenuste sektor, tarbijad ja avalike teenuste osutajad.

▌

Põhisuunad:

—	tõenduspõhine, kestlik ja tervislik toitumine, et tagada inimeste heaolu kogu eluea jooksul, sh toitumistavad, toidu parem toiteväärtus ning arengud teadmistes toitumise mõjust tervisele ja heaolule ;

—	individuaalsed toitumisskeemid, eriti haavatavate rühmade jaoks, et leevendada toitumisega seotud ja mittenakkushaiguste riskitegureid;

—	tarbijate käitumine, elustiil ja motivatsioon, sh toidu sotsiaalsed ja kultuurilised aspektid, mis soodustab sotsiaalset innovatsiooni ja ühiskonna kaasamist parema tervise ja keskkonnasäästlikkuse saavutamiseks kogu toidu väärtusahela ulatuses, sh jaemüügimustrite osas ;

—	kaasaegsed toiduohutus- ja -autentsussüsteemid, sh jälgitavus, mis parandavad toidu kvaliteeti ja suurendavad tarbija usaldust toidusüsteemi vastu;

—	kliimamuutuste leevendamine toidusüsteemi abil ja toidusüsteemi kohandamine nendega, sh mikrobioomi, toidukultuuride mitmekesisuse ja loomsete valkude alternatiivide potentsiaali ning kasutamise uurimine;

—

keskkonnasäästlikud, ringluspõhimõtet järgivad, ressursitõhusad ja vastupanuvõimelised toidusüsteemid nii maismaalt kui ka veest, võttes eesmärgiks puhta joogivee, meredega seotud küsimused ja toidujäätmete kadumise kogu toidusüsteemis, kasutades toidu ja biomassi korduskasutust, toidujäätmete ringlussevõttu ja uusi toidupakendeid ning nõudlust individuaalselt kohandatud ja kohaliku toidu järele;

—

uudsed lähenemisviisid, sh digivahendid ja toidusüsteemid asukohapõhiseks innovatsiooniks ja kogukondade võimestamiseks, edendades õiglast kaubandust ja hinnakujundust kogu väärtusahelas ; kaasavuse ja kestlikkuse edendamine tööstuse (sh VKEde ja väikepõllumajandustootjate) , kohalike omavalitsuste, teadlaste ja ühiskonna partnerluse kaudu.

6.2.6.    Bioressursipõhised innovatsioonisüsteemid ELi biomajanduses

Innovatsioon biomajanduses paneb aluse eemaldumisele fossiilse tooraine põhisest majandusest ▌. Bioressursipõhine innovatsioon on kogu biomajanduse oluline segment ja võimaldav tegur ning see hõlmab biomassi kestlikku hankimist maismaalt ja merest ning selle tööstuslikku töötlemist ja muutmist bioressursipõhisteks materjalideks ja toodeteks. Kestlikkus hõlmab kõiki selle mõõtmeid – ökoloogilisi, sotsiaalseid, majanduslikke ja kultuurilisi aspekte. Samuti kasutab see ära elusressursside, bioteaduste, digitaliseerimise ja biotehnoloogia potentsiaali uute avastuste tegemiseks ning uute toodete , teenuste ja protsesside väljatöötamiseks. Bioressursipõhine innovatsioon, sealhulgas (bio)protsessid ja (-)tehnoloogia , võivad piirkondades ja linnades luua uusi majandustegevusalasid ja suurendada tööhõivet, aidata elavdada maa- ja rannikupiirkondade majandust ja kogukondi ning suurendada ringluse osakaalu biomajanduses.

Põhisuunad:

—

kestlikud biomassi hankimise , logistika- ja tootmissüsteemid, mis keskenduvad väärtuslikumatele rakendustele ja kasutusviisidele, sotsiaalsele kestlikkusele ja keskkonnasäästlikkusele, kliimamuutustele ja elurikkusele avalduvale mõjule, ringluspõhimõtte järgimisele ning üldisele ressursitõhususele , sh veega seoses ;

—	bioteadused ning nende ja digitehnoloogia lähenemine, et bioloogiliste ressurssidega seonduvat mõista, neid prognoosida ja kestlikult kasutada;

—

bioressursipõhised väärtusahelad ja materjalid (sealhulgas bioloogilise mudeli alusel loodud materjalid), kemikaalid , tooted, teenused ja protsessid, millel on uudne kvaliteet, uudsed funktsioonid ja mis on kestlikumad (sealhulgas vähendavad kasvuhoonegaaside heidet), edendades rohkem erinevat biomassi kasutavate (väiksemate ja suuremate) täiustatud biorafineerimistehaste arengut; praeguse mittekestlike toodete tootmise asendamine paremate bioressursipõhiste lahendustega uudseteks rakendusteks turul;

—	biotehnoloogia, sealhulgas sektoriülene tipptasemel biotehnoloogia, mida rakendatakse konkurentsivõimelistes, säästvates ja uudsetes tööstusprotsessides, keskkonnateenustes ja tarbekaupades (15);

—

biomajanduse bioressursipõhises sektoris ringluspõhimõtte edendamine tehnoloogilise, süsteemse, sotsiaalse ja ärimudeli innovatsiooni kaudu, et ▌ oluliselt suurendada bioressursiühiku kohta loodud väärtust, hoides asjaomaste ressursside väärtust majandusringluses kauem, säilitades ja suurendades looduslikku kapitali, seades juba kavandamisetapis eesmärgiks jäätmete ja reostuse minimeerimise, toetades kestliku biomassi astmelise kasutamise põhimõtet teadusuuringute ja innovatsiooni kaudu ning arvestades jäätmehierarhiaga ;

—	kaasavad biomajanduse mustrid, mille puhul väärtuse loomisest võtavad osa eri osalejad, maksimeerides ühiskonnale avalduvat mõju ning avalikkuse kaastatust ;

—	paremad teadmised biomajanduse piiridest , parameetritest ja näitajatest ning biomajanduse ja tervisliku keskkonna vahelistest sünergiatest ja kompromissidest ning toidu ja teiste rakendusalade vahelistest kompromissidest .

6.2.7.    Ringsüsteemid

Tootmise ja tarbimise ringsüsteemid toovad kasu Euroopa majandusele ja kogu maailma keskkonnale , vähendades ressursside kasutamist ja nendest sõltuvust, kasvuhoonegaaside heidet ja teisi negatiivseid keskkonnamõjusid ning suurendades ettevõtete konkurentsivõimet, ning samuti Euroopa kodanikele, luues uusi töövõimalusi ja vähendades keskkonnale ja kliimale avalduvat survet. Lisaks tööstuse ümberkujundamisele vajab üleminek vähese CO2-heitega, ressursitõhusale ja bioressursipõhisele ringmajandusele, mille puhul välditakse ohtlike ainete kasutamist, ka suuremat süsteeminihet, milleks on vaja süsteemseid ökoinnovatiivseid lahendusi, uusi ärimudeleid, turgusid ja investeeringuid, toimivat taristut, sotsiaalsel innovatsioonil põhinevaid muutusi tarbijate käitumises ning juhtimismudeleid, mis hoogustavad eri sidusrühmade koostööd kogu väärtusahela ulatuses , tagamaks et kavandatud süsteemimuutusega saavutatakse paremad majanduslikud, keskkonnaalased ja sotsiaalsed tulemused (16). Avatus rahvusvahelisele koostööle on oluline võrreldavuse, teadmiste kogumise ja jagamise ning võimaliku topelttöö vältimise seisukohast, rahvusvahelist koostööd võimaldavad näiteks rahvusvahelised algatused, nagu rahvusvaheline ressursside töörühm. Samuti pööratakse tähelepanu uute teadmiste ja tehnoloogia sotsiaalsele kontekstile selles valdkonnas, et hõlbustada nende kasutuselevõttu ja aktsepteerimist ühiskonnas.

Põhisuunad:

—

süsteemne üleminek ressursitõhusale, bioressursipõhisele ringmajandusele koos uute paradigmadega tarbijasuhete vallas ning uute ressursitõhusate ja parema keskkonnatoimega ärimudelitega; tooted ja teenused, mis soodustavad ressursitõhusust ja ohtlike ainete kõrvaldamist või asendamist kogu olelusringi jooksul; jagamis-, taaskasutus-, parandus-, ümbertöötlemis-, ringlussevõtu- ja kompostimissüsteemid; sellise ülemineku majanduslikud, sotsiaalsed, käitumuslikud, regulatiivsed ja finantstingimused ning -stiimulid;

—

süsteemsel lähenemisel põhinevad parameetrid ja näitajad ringmajanduse ja olelusringi tulemuslikkuse mõõtmiseks ning sotsiaalse vastutuse edendamiseks ; juhtimissüsteemid, mis kiirendavad ringmajanduse, biomajanduse ja ressursitõhususe levikut, luues samas teisese materjali turud; eri sidusrühmade ja väärtusahelateülene koostöö; vahendid ringmajandusse ja biomajandusse investeerimiseks;

—	linnade ja linnalähedaste piirkondade jätkusuutliku ja taastava arengu lahendused, mis ühendavad ringmajandusele ülemineku looduspõhiste lahenduste ja tehnoloogiliste, digitaalsete, sotsiaalsete, kultuuriliste ja piirkondlike juhtimistavade uuendustega;

—	ökoinnovatsioon ohtlikest ainetest ja üha probleemsematest kemikaalidest tuleneva reostuse ning nendega kokkupuutumise ennetamiseks ja kõrvaldamiseks, arvestades ka kemikaalide, toodete ja jäätmete vahelist seost ning kestlikke lahendusi esmase ja teisese tooraine tootmiseks ;

—

veeressursside ringkasutus, sealhulgas veevajaduse vähendamine, kadude vältimine, vee taaskasutamine, reovee ringlussevõtt ja väärindamine▌ . Uuenduslikud lahendused vee, toidu ja energia omavahelise seotusega seotud probleemidele, käsitledes vee kasutamisest põllumajanduses ja energeetikas tulenevat mõju ning võimaldades sünergilisi lahendusi;

—

kestlik pinnaosa haldamine, milles georessursid (energia, vesi, toorained) ning keskkonnatingimused (looduslikud ohud, inimtegevusest tulenev mõju) on kõigis asjakohastes klastrites arvesse võetud, suunates üleeuroopaliste geoloogiaalaste teadmiste kaudu positiivse panuse ringmajandusse ning toetades organiseeritud teaduspõhist reageerimist Pariisi kokkuleppele ja mitmele ÜRO kestliku arengu eesmärgile;

—	selliste lahenduste ja taristute väljatöötamine ja parandamine, millega hõlbustatakse juurdepääsu joogi-, niisustus- ja kanalisatsiooniveele, hõlmates muu hulgas vee soolatustamist, et võimaldada vee tõhusamat, energia- ja CO2-säästlikku ning ringkasutust.

7.    TEADUSUURINGUTE ÜHISKESKUSE OTSEMEETMED VÄLJASPOOL TUUMAENERGIAVALDKONDA

7.1.    Põhimõtted

Hea avaliku poliitika jaoks on äärmiselt oluline kvaliteetne ja usaldusväärne teaduslik tõendusmaterjal. Uute algatuste ja ettepanekute jaoks EL õigusaktide kohta on vaja läbipaistvat, terviklikku ja tasakaalustatud tõendusmaterjali, samas poliitika rakendamiseks vajatakse tõendeid selle mõju ja tehtud edusammude mõõtmiseks ja seireks.

Teadusuuringute Ühiskeskus annab ELi poliitikameetmetele lisandväärtust, sest selle teadus on esmaklassiline, multidistsiplinaarne ning riiklikest, era- ja muudest huvidest sõltumatu. Tegeldes kõigi ELi poliitikavaldkondadega, pakub see poliitikakujundajatele sektoriteülest tuge järjest keerukamate ühiskonnaprobleemide lahendamisel. Teadusuuringute Ühiskeskuse sõltumatus erihuvidest ning teadus- ja tehnikaalase nõuandja roll võimaldavad keskusel hõlbustada konsensuse saavutamist sidusrühmade ja teiste osalejate, näiteks kodanike, ja poliitikakujundajate vahel ▌ . Kuna Teadusuuringute Ühiskeskus suudab poliitikavajadustele kiiresti reageerida, täiendab selle tegevus kaudseid meetmeid, mis toetavad poliitika pikaajalisi eesmärke.

Teadusuuringute Ühiskeskus viib läbi omaenda uuringuid ning on teadmiste, teabe, andmete ja pädevuste strateegiline haldur, pakkudes kvaliteetset ja asjakohast tõendusmaterjali arukama poliitika kujundamiseks. Selle saavutamiseks teeb Teadusuuringute Ühiskeskus koostööd parimate organisatsioonidega kogu maailmas, samuti rahvusvaheliste, riiklike ja kohalike ekspertide ja sidusrühmadega. Keskuse teadusuuringud aitavad kaasa programmi „Euroopa Horisont“ üldeesmärkide saavutamisele ja eelisteemadega tegelemisele, pakuvad sõltumatuid teaduslikult põhjendatud teadmisi, nõuandeid ja tehnilist tuge ELi poliitika kujundamisel kogu poliitikatsükli jooksul ning keskenduvad Euroopa poliitilistele prioriteetidele, toetades Euroopat, mis on ohutu ja turvaline, jõukas ja kestlik, sotsiaalne ning üha tugevam ülemaailmsel areenil.

7.2.    Sekkumisvaldkonnad

7.2.1.   Teadmusbaasi tugevdamine poliitika kujundamiseks

Teadmiste ja andmete hulk kasvab eksponentsiaalselt. Selleks, et poliitikakujundajad neid mõistaksid ja kasutada saaksid, tuleb need läbi vaadata ja filtreerida. Samuti on vaja tipptasemel teaduslikke meetodeid ja analüüsivahendeid kasutamiseks kõigile komisjoni talitustele eelkõige ühiskonna tulevaste probleemidega ettearvestamiseks ja parema õigusloome toetamiseks. See hõlmab ka uudseid protsesse sidusrühmade ja kodanike kaasamiseks poliitika kujundamisse ning erinevaid mõju ja rakendamise hindamise vahendeid .

Põhisuunad:

—

modelleerimine, mikromajanduslik hindamine, riski hindamise metoodikad, mõõtmiste kvaliteedi tagamise vahendid, seireprogrammide, -näitajate ja tulemustabelite kavandamine, tundlikkuse analüüs ja kontrollimine, olelusringi hindamine, andme- ja tekstikaeve, (suur)andmete analüüs ja rakendamine, disainerimõtlemine, tulevikuseire, tuleviku-uuringute korraldamine ja prognoosimine, käitumisuuringud ning sidusrühmade ja kodanike kaasamine;

—	teadmus- ja pädevuskeskused;

—	praktikakogukonnad ja teadmiste vahetamise platvormid;

—	andmehaldus, andmete jagamine ja andmete sidusus;

—	ELi ja liikmesriikide teadus- ja innovatsioonipoliitika analüüs, sh Euroopa teadusruum.

7.2.2.    Üleilmsed probleemid

Teadusuuringute Ühiskeskus annab oma panuse konkreetsetes ELi poliitikavaldkondades ja seitsmesse üleilmsete probleemide teemavaldkonda koondatud valdkondadega seotud kohustuste täitmisel, eelkõige ELi pühendumisel kestliku arengu eesmärkide saavutamisele.

Põhisuunad:

1.

Tervishoid — Poliitika tehniline ja teaduslik toetamine rahvatervise ja tervishoiusüsteemide parandamiseks, sh meditsiiniseadmete ja tervisetehnoloogia hindamine, andmebaasid, digitaliseerimine , sh koostalitlusvõime kiirendamiseks ; — keemilistest ainetest ja saasteainetest lähtuvate võimalike tervise- ja keskkonnariskide ohutuse hindamise meetodid; — loomkatsete alternatiivide ELi referentlabor; — kvaliteedi tagamise vahendid, näiteks tervise biomarkerite sertifitseeritud etalonained; — hiljuti tekkinud tervishoiuprobleemide ja terviseohtude uurimine.

2.    Kultuur, loovus ja kaasav ▌ühiskond

—	Ebavõrdsuse, vaesuse ja tõrjutuse, sotsiaalse liikuvuse, kultuurilise mitmekesisuse ja oskuste uuringud; ränne , sotsiaalsetest, demograafilistest ja tehnoloogilistest muutustest majandusele ja ühiskonnale tuleneva mõju hindamine;

—	teadusuuringud hea valitsemistava ja demokraatia teemal;

—	kultuuripärandi kaitsmise, säilitamise ja haldamise toetamine;

—	rände ja demograafia teadmuskeskus.

3.     Ühiskonna tsiviiljulgeolek

—	Katastroofiriski juhtimise teadmuskeskus;

—	julgeolekupoliitika toetamine elutähtsate taristute ja avaliku ruumi kaitsmisel, keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste, tuuma- ja lõhkeainete ning hübriidohtude valdkonnas, piirikaitse ja dokumentide turvalisuse ning terrorismivastaseks võitluseks vajaliku teabe ja luureteabe alal;

—	tehnoloogiad keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste, tuuma- ja lõhkematerjalide avastamiseks, biomeetrilised süsteemid ja luureteabe kogumise meetodid;

—	ELi julgeolekupositsiooni toetamine maailmas; liidu julgeolekutööstuse konkurentsivõime ja innovatiivsuse hindamine; turvalisus- ja kaitsetöö koostoime kasutamine;

—	uuringud küberturvalisuse alase suutlikkuse, küberrünnakutele vastupanuvõime ja küberheidutuse tugevdamiseks.

4.    Digivaldkond, tööstus ja kosmos

—	Digitaliseerimise mõju, keskendumine uutele ja tekkivatele IKT tehnoloogiatele, näiteks masinõpe ja andmetöötlus tehisintellektiga, hajusandmebaasid, asjade internet ja kõrgjõudlusega andmetöötlus;

—	üksiksektorite, nt energia-, transpordi-, ehitus-, teenindus -, tervishoiu- ja hooldusssektori ning valitsemissektori digitaliseerimine;

—	tööstusmetroloogia ja kvaliteedi tagamise vahendid arukaks tootmiseks;

—	teadusuuringud ▌ peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate vallas;

—

parimate võimalike tehnikate ja keskkonnajuhtimistavade uuringud; tööstusprotsesside, kemikaalide kasutamise, jäätmekäitluse, vee taaskasutamise ja tooraine majanduslik-tehniline analüüs ja olelusringi hindamine; esmatähtis tooraine ning taaskasutusse võetud materjali kvaliteedikriteeriumid, mis kõik toetavad ringmajandust;

—	toorainevarustuskindluse analüüs (sh esmatähtsa tooraine puhul) seoses esmase ja teisese tooraine alase teabe ning asjaomaste andmete ajakohastamisega tooraineteabesüsteemis;

—	Copernicuse meetmete rakendamine;

—	ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi Euroopa programmide rakenduste tehniline ja teaduslik tugi.

5.    Kliima, energeetika ja liikuvus

—

EL, kliima-, energia- ja transpordipoliitika rakendamise, vähese CO2-heitega majandusele ülemineku ning 2050. aastaks CO2-heite vähendamise strateegiate toetamine; lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade analüüs; CO2-heite vähendamise hindamine kõigis sektorites, sealhulgas põllumajandus ja maakasutus, maakasutuse muutused ja metsandus;

—	haavatavatele ökosüsteemidele ning elutähtsatele majandussektoritele ja taristutele avalduvate riskide hindamine, keskendudes kohanemisstrateegiatele;

—	energialiidu teadusuuringute ja innovatsiooni mõõtme analüüs; ELi konkurentsivõime hindamine ülemaailmsel puhta energia turul;

—	aruka energiatehnoloogia kasutuselevõtu potentsiaali ja sektorite ühendamise lahenduste hindamine energiasüsteemi sujuva ja kulutõhusa ümberkujundamise võimaldamiseks;

—	taastuvenergiaallikate kasutamise ja puhta energia tootmistehnoloogiate hindamine;

—	hoonete, nutikate ja säästlike linnade ning tööstuste energiakasutuse analüüs;

—	energia salvestamise, eelkõige sektorite ühendamise ja akudega seotud tehniline ja sotsiaal-majanduslik analüüs;

—	ELi energiavarustuskindluse, sealhulgas energiataristu ja energiaturgude analüüs;

—	tugi energiasüsteemi ümberkujundamiseks, sh linnapeade pakt, ELi saarte puhas energia, tundlikud piirkonnad ja Aafrika;

—	lõimitud analüüs koostoimelise, ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse kasutamiseks;

—	lõimitud analüüs elektrisõidukite, sh järgmise põlvkonna akutehnoloogiate väljatöötamiseks ja kasutamiseks;

—	ühtlustatud katsemenetlused sõidukite CO2-heite ja õhusaasteainete heite määramiseks ning turujärelevalve, innovatiivsete tehnoloogiate hindamine;

—	aruka transpordi, liikluskorraldussüsteemide ja ummikuindikaatorite hindamine;

—	alternatiivkütuste ja nendega seotud taristuvajaduste analüüs.

6.   Toit, biomajandus, loodusvarad, põllumajandus ja keskkond

—	Maa, pinnase, metsade, õhu, vee, mereressursside, tooraine ja elurikkuse uurimine, et toetada looduskapitali tõhusat säilitamist, taastamist ja kestlikku kasutamist, sh ressursside kestlik kasutamine Aafrikas;

—	ülemaailmse toidu ja toitainetega kindlustatuse teadmuskeskus;

—	kliimamuutuste ning põllumajandus- ja kalanduspoliitika (sh toiduga kindlustatus) võimalike leevendus- ja kohanemismeetmete hindamine;

—	põllumajandusressursside seire ja prognoosimine ELis , laienemisprotsessis osalevates riikides ja ELi naabruses asuvates riikides;

—	uurimistegevus säästva ja majanduslikult eduka vesiviljeluse ja kalanduse saavutamiseks ning meremajanduse kasvu ja sinise majanduse edendamiseks;

—	valideeritud meetodid, laborite pädevuskatsed ja uued analüüsivahendid toiduohutuspoliitika kohaldamiseks;

—	toidu lisaainete, geneetiliselt muundatud organismide ja toiduga kokkupuutuvate materjalide ELi referentlaborid;

—	toidupettuse ja toiduainete kvaliteedi teadmuskeskus;

—	biomajanduse teadmuskeskus.

7.2.3.    Innovatsioon, majandusareng ja konkurentsivõime

Teadusuuringute Ühiskeskus aitab kaasa teadmuspõhisele innovatsioonile ja tehnosiirdele. Ta toetab siseturu toimimist ja liidu majandusjuhtimist. Keskus aitab kaasa niisuguse poliitika väljatöötamisele ja rakendamise jälgimisele, mille eesmärk on sotsiaalsem ja jätkusuutlikum Euroopa. Ta toetab ELi välispoliitilist tegevust ja rahvusvaheliste eesmärkide saavutamist ning aitab edendada head valitsemistava. Hästi toimiv siseturg koos tugeva majandusjuhtimise ja õiglase ühiskondliku süsteemiga edendavad teadmuspõhist innovatsiooni ja konkurentsivõimet.

Põhisuunad:

▌

—	majandus-, kaubandus-, finants- ja eelarveanalüüs;

—	normide kehtestamisele eelnevad teadusuuringud ning katsed ühtlustamiseks ja standardimiseks;

—	sertifitseeritud etalonainete tootmine;

—	turujärelevalvetoimingud;

—	intellektuaalomandiõiguste haldamine;

—	tehnosiirdealase koostöö edendamine.

7.2.4.    Tipptasemel teadus

Teadusuuringute Ühiskeskus seab oma sihiks teadusuuringute tipptaseme ja usaldusväärsuse ning ulatusliku koostöö tipptasemel teadusasutustega kogu maailmas. Keskus teeb uurimistööd alles kujunemisjärgus olevates teadus- ja tehnoloogiavaldkondades ning edendab avatud teadust, avatud andmeid ja teadmussiiret.

Põhisuunad:

—	uurimisprogrammid;

—	teadusasutuste ja teadlaste vahelised sihipärased koostöö- ja vahetusprogrammid;

—	juurdepääs Teadusuuringute Ühiskeskuse teadustaristule;

—	teadlaste ja riiklike ekspertide koolitus;

—	avatud teadus ja avatud andmed.

7.2.5.    Territoriaalne areng ning liikmesriikide ja piirkondade toetamine

Teadusuuringute Ühiskeskus toetab piirkondlikku ja linnapoliitikat, keskendudes innovatsioonil põhinevale territoriaalsele arengule ja eri piirkondade erinevuste vähendamisele. Samuti pakub keskus liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele tehnilist abi ja toetab Euroopa õigusaktide ja meetmete rakendamist.

Põhisuunad:

—	piirkondliku ja linnapoliitika rakendamine, aruka spetsialiseerumise strateegiad, üleminekupiirkondade majanduse ümberkujundamise strateegiad, linnaarenduse lõimitud strateegiad ja andmed;

—	kohalike ja piirkondlike osalejate suutlikkuse suurendamine makropiirkondlike strateegiate rakendamisel;

—	territoriaalpoliitika teadmuskeskus;

—	tellitavad nõuanded ja kohandatud tugi liikmesriikidele, piirkondadele ja linnadele, sealhulgas Science4Policy platvormide virtuaalvõrgu kaudu.

III SAMMAS

Innovaatiline Euroopa

Innovatsioon selle kõigis vormides on oluline tõukejõud, mille alusel EL jätkab oma kodanike jõukuse tagamist ja tulevikuprobleemide lahendamist. Selle rakendamine nõuab süstemaatilist, valdkondadevahelist ja mitmetahulist lähenemist. Euroopa majandusarengu, sotsiaalhoolekande ja elukvaliteedi aluseks on Euroopa võime tootlikkust ja majanduskasvu edendada, mis omakorda sõltub suuresti innovatsioonivõimest. Innovatsioon on samuti peamiste ELil ees seisvate probleemide lahendamise võti. Innovatsioon peab olema vastutustundlik, eetiline ja kestlik.

Nagu ka selle eelkäija puhul , on innovatsioon programmi „Euroopa horisont“ keskpunktis. Teadmussiirde kiirendamise püüd ning uute ideede, toodete ja protsesside otsing aitab kaasa programmi „Euroopa horisont“ eesmärkide saavutamisele ja rakendusviiside kasutamisele alates strateegilise programmi koostamisest kuni projektikonkurssideni ning toimub iga toetatava projekti algusest lõpuni alates nn sinise taeva uuringutest (blue-sky research) kuni tööstuse ja tehnoloogiliste tegevuskavade ja missioonideni.

Innovatsioon väärib erimeetmeid, sest EL peab Euroopa innovatsiooni hoogustamiseks otsustavalt parandama tingimusi ja keskkonda, et innovatsiooni ökosüsteemis osalejad saaksid omavahel kiiresti ideid vahetada ning et uued ideed ja tehnoloogiad muudetaks kiiresti toodeteks ja teenusteks, mida ELil on vaja pakkuda.

Viimastel aastakümnetel on tekkinud suuri üleilmseid tervishoiu-, meedia-, meelelahutus-, kommunikatsiooni- ja jaemüügiturge, mis põhinevad IKT, biotehnoloogia, rohelise tehnoloogia , interneti ja platvormimajanduse valdkonnas toimunud läbimurdelistel uuendustel. Innovatsiooniprotsessi edasistes etappides võtavad neid turgu loovaid uuendusi, mis mõjutavad ELi majandust tervikuna, kasutusele kiiresti kasvavad ja sageli uued ettevõtted, mis ometi harva pärinevad EList ja kasvatavad oma äritegevust ELis .

Saabumas on läbimurdelise innovatsiooni uus üleilmne laine, mis põhineb rohkem süvatehnoloogiatel, nagu näiteks plokiahel, tehisintellekt, genoomika/ multioomika ja robootika ning muud tehnoloogiad, mis võivad pärineda ka üksikisikutest novaatoritelt ja kodanike kogukondadelt. Nende ühiseks jooneks on kujunemine eri ▌ teadusvaldkondade, tehnoloogiliste lahenduste ja majandussektorite kokkupuutepunktides, pakkudes pöördeliselt uusi toodete, protsesside, teenuste ja ärimudelite kombinatsioone, ja neil on potentsiaal avada uusi turge kogu maailmas. Mõju avaldub ka muudele määrava tähtsusega valdkondadele, näiteks tootmisele, finantsteenustele, transpordile ja energeetikale.

Euroopa peab laineharjal püsima. Tal on hea positsioon, kuna uus laine tuleb süvatehnoloogia valdkondades, eelkõige peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate osas, millesse Euroopa on juba suurel määral investeerinud, ja tal on seetõttu teaduse ja teadmiste, kaasa arvatud inimressursside osas mõned konkurentsieelised ja võime toetuda avaliku ja erasektori tihedale koostööle (nt tervishoiu ja energia valdkonnas).

Selleks et Euroopa saaks seda uut läbimurdelise innovatsiooni lainet juhtida, tuleb lahendada järgmised alusprobleemid:

▌

▌

—

suurendada riskirahastamist, et kõrvaldada rahastamispuudujäägid: Euroopa novaatorid kannatavad vähese riskirahastamise all. Läbimurdeliste uuenduste maailmas juhtpositsioonil olevateks ettevõteteks muutmise võti on erasektori riskikapital, kuid Euroopas on see umbes veerand USAs ja Aasias koondatud summadest. Euroopa peab üle saama madalseisust, kus ideedel ja uuendustel ei õnnestu turule jõuda lõhe tõttu avaliku sektori toetuse ja erainvesteeringute vahel, seda eelkõige kõrge riskiga läbimurdeliste uuenduste puhul, mida tuleb toetada pikaajaliste investeeringutega;

—	soodustada juurdepääsu teadustulemustele, parandada teadustulemuste üleminekut innovatsiooniks ja kiirendada ideede, tehnoloogiate ja annete siiret teadusbaasist idufirmadesse ja tööstusesse;

—	toetada veelgi mis tahes kujul esinevat innovatsiooni, kaasa arvatud kasutajakeskset innovatsiooni, tarbijakeskseid teenuseid ja kaasavat sotsiaalset innovatsiooni;

—	kiirendada äritegevuse ümberkujundamist: Euroopa majandus on uute tehnoloogiate kasutussevõtmisel ja täiustamisel maha jäänud, 77 % uutest ja suurtest teadus- ja arendusettevõtetest asuvad USAs või Aasias ning ainult 16 % Euroopas;

—

parandada ja lihtsustada teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamis- ja toetamistingimusi Euroopas: rahastamisallikate rohkus muudab olukorra novaatorite jaoks keeruliseks. EL peab sekkuma koostöös ja kooskõlas teiste Euroopa, riiklike ja piirkondlike tasemete algatustega (nii avaliku sektori kui ka eraalgatustega), et paremini suurendada ja ühtlustada toetusvõimet , vältida tegevuse dubleerimist ning pakkuda kõigile Euroopa novaatoritele lihtsalt arusaadavaid tingimusi;

—

kõrvaldada innovatsiooni ökosüsteemi killustatus. Kuigi innovatsiooni toimumispunktide hulk Euroopas kasvab, ei ole need omavahel hästi ühendatud. Rahvusvahelise kasvupotentsiaaliga ettevõtted peavad tulema toime riiklike turgude killustatusega ja nende eri keelte, ärikultuuride ja regulatsioonidega. ELil on oma roll riiklike ja piirkondlike ökosüsteemide vahelise tulemusliku koostöö toetamisel, et ettevõtjad ja eelkõige VKEd saaksid juurdepääsu parimatele teadmistele, eksperditeadmistele, taristutele ja teenustele kogu Euroopas. EL peab toetama ökosüsteemide vahelist koostööd, muu hulgas regulatsiooni abil, et paraneks eri tehnoloogiate ja praktiliste lahenduste vaheline koostalitlusvõime.

Et selle läbimurdelise innovatsiooni uue globaalse lainega toime tulla, vajab ELi toetus ▌ novaatoritele kiirestitoimivat, lihtsat, sujuvat ja kohandatud lähenemisviisi. Läbimurdeliste uuenduste ja kasvufirmade arendamise ja kasutamise poliitika peab julgema võtta riske, arvestama eespool loetletud probleemidega ning andma lisaväärtust innovatsiooniga seotud meetmetele, mida rakendavad liikmesriigid või piirkonnad eraldi.

Programmi „Euroopa horisont“ sammas „Innovatiivne Euroopa“ on kavandatud koostöös teiste ELi poliitikavaldkondadega ja eriti programmiga „InvestEU“ niisuguseid käegakatsutavaid tulemusi andma. See tugineb varasematest raamprogrammidest saadud õppetundidele ja kogemustele, eelkõige neile, mis on saadud sellistest tegevustest nagu tulevased ja kujunemisjärgus tehnoloogiad (FET), innovatsiooni kiirtee (FTI) ning VKEde rahastamisvahend , kuid ka erasektori ja ettevõtete rahastamisega seotud tegevustest (nt seitsmenda raamprogrammi riskijagamisrahastu (RSFF), „Horisont 2020“ (InnovFin)), mis on koondatud ajavahemikul 2018–2020 käivitatud Euroopa innovatsiooninõukogu katseprojekti tegevuste alla ja nendega kooskõlastatud .

Neile kogemustele tuginedes nähakse selles sambas ette Euroopa innovatsiooninõukogu asutamine, mis hakkab peamiselt edendama läbimurdelist ja murrangulist tehnoloogiat ja innovatsiooni, pöörates erilist tähelepanu turgu loovale innovatsioonile, ühtlasi toetades sihipäraste meetmete ja tegevustega igat liiki innovatsiooni, sealhulgas astmelist innovatsiooni, eriti VKEdes, kaasa arvatud idufirmades, ja erandjuhtudel kiire kasvu potentsiaaliga väikestes keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjates ELi ja ülemaailmsel tasandil:

—	tulevaste ja kujunemisjärgus läbimurdeliste uuenduste , sealhulgas süvatehnoloogiliste uuenduste ning mittetehnoloogiliste uuenduste arengu toetamine;

—	rahastamispuudujääkide kõrvaldamine turgu loovate uuenduste arendamisel, kasutamisel ja täiustamisel;

—	erakapitali ja -investeeringute võimendamine;

—	ELi innovatsiooni toetamistegevuse mõju ja nähtavuse suurendamine.

Samuti näeb see sammas ette Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) alusel, eelkõige selle teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu välja töötatud meetmed. Lisaks tagatakse EIC ja EIT vahel süstemaatiline sünergia: EIT teadmis- ja innovaatikakogukonnast lähtuvad novaatorlikud ettevõtted võidakse suunata EICsse, et luua pankade nõudmistele veel mitte vastavate uuenduste jada, samas kui EIC rahastatavatele suure potentsiaaliga novaatorlikele ettevõtetele, mis veel ei kuulu ühte EIT teadmis- ja innovaatikakogukondadest, võidakse pakkuda juurdepääsu sellele täiendavale toetusele.

Sellal kui EIC ja EIT teadmis- ja innovaatikakogukonnad võivad otseselt toetada innovatsiooni kogu ELis, tuleb edasi arendada ja parandada üldist keskkonda, milles Euroopa innovatsioon tärkab ja kujuneb: alusuuringute käigus saadud teadmised on aluseks turgu loovale innovatsioonile. Euroopa ühiseks püüdluseks peab olema innovatsiooni toetamine kogu Euroopas, kõigis mõõtmetes ja vormides, sealhulgas võimaluse korral üksteist täiendavate ELi, riikide ja piirkondade poliitika (muu hulgas seeläbi, et tagatakse koostoime ERDFiga ja rakendatakse aruka spetsialiseerumise strateegiaid) ja ressurssidega. Seega nähakse selles sambas ette ka

—	uuendatud ja tõhustatud kooskõlastus- ja koostöömehhanismid liikmesriikide ja assotsieerunud riikidega, samuti eraalgatustega, et toetada Euroopa innovatsiooni ökosüsteemide kõiki osalisi, muu hulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil ;

—

▌

—

peale selle on see sammas tihedalt seotud programmiga „InvestEU“, jätkates jõupingutusi riskirahastamisvõime suurendamiseks teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas Euroopas ▌ . Programmi „Horisont 2020“ rahastamisalgatuse „InnovFin“ ja EFSI töö raames tehtud edusammudele ja sealt saadud kogemustele tuginedes parandab programm „InvestEU“ riskirahastamise kättesaadavust pankade nõudmistele vastavate üksuste , samuti investorite jaoks.

1.   EÜROOPA INNOVATSIOONINÕUKOGU (EÜROPEAN INNOVATION COUNCIL – EIC)

1.1.   Sekkumisvaldkonnad

Euroopa Innovatsiooninõukogu tegevuspõhimõtted on järgmised: selge ELi lisaväärtus, autonoomia, riskimisvõime, tõhusus, tulemuslikkus, läbipaistvus ja vastutus. EIC toimib ühtse kontaktpunktina igat liiki novaatorite jaoks, eraisikutest ülikoolide, teadusasutuste ja ettevõteteni (VKEd, kaasa arvatud idufirmad, ja erandjuhtudel väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad). Sõltuvalt selle skeemidest toetatakse sellest üksiktoetusesaajaid ja valdkondadevahelisi konsortsiume.

EIC eesmärgid on järgmised :

—	teha kindlaks kõrge riskiga igat liiki – kaasa arvatud astmelised – uuendused, mis on suurel määral keskendunud läbimurdelistele, murrangulistele ja süvatehnoloogilistele uuendustele, millel on potentsiaal saada turgu loovateks uuendusteks, ning neid arendada ja kasutusele võtta ning

—	toetada innovatiivsete ettevõtjate, peamiselt VKEde, sealhulgas idufirmade, ja erandjuhtudel väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate kiiret kasvu ELi ja rahvusvahelisel tasandil, teel ideedest kuni turustamiseni.

Kui see on asjakohane, annab EIC panuse programmi „Euroopa horisont“ muude osade, eriti II samba alusel toetatavatesse tegevustesse.

EIC tegevust viiakse ellu eelkõige kahe teineteist täiendava meetmega, nimelt Pathfinder for advanced research tehnoloogia arendamise algetappideks ja Accelerator innovatsiooni- ja turuletoomistegevuseks, sealhulgas massilisele turustamisele eelnevad etapid ja ettevõtte kasv. Kuna meetme Accelerator põhimõte on pakkuda idufirmade, VKEde ja erandjuhtudel väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate kõrge riskiga uuenduste jaoks üht kontaktpunkti ja üht toetusprotsessi, antakse selle alusel kaht tüüpi toetust: peamiselt pakutakse segarahastamist (kombineerides toetusi omakapitaliinvesteeringutega) ning toetusi, millele järgneb soovi korral omakapitalipõhine toetus. Samuti pakub see juurdepääsu laenudele ja tagatistele, eriti nendele, mida antakse programmi „InvestEU“ raames.

Neil kahel teineteist täiendaval meetmel on sarnased omadused. Need:

—	toetavad kõrge riskiga uuendusi, millega seotud riske, olgu need finants-, tehnoloogilised, teadusalased, turu- ja/või regulatiivsed riskid, ei saa kanda ainult turg või mida ei saa veel toetada programmi „InvestEU“ rahastamisvahenditega;

—	keskenduvad peamiselt kõrge riskiga läbimurdelistele ja/ või süvatehnoloogilistele uuendustele, samas toetades ka muid innovatsiooni vorme, sealhulgas astmelist innovatsiooni, millel on potentsiaal kujundada uusi turge või aidata kaasa üleilmsete probleemide lahendamisele ;

—

on peamiselt alt-üles-põhimõttel toimivad, avatud uuendustele kõigis teadus- ja tehnoloogiavaldkondades ning rakendustele mis tahes sektoris, pakkudes ühtlasi sihipärast tuge kujunemisjärgus läbimurdelistele, turgu loovatele ja /või süvatehnoloogilistele tehnoloogiatele, mis võivad majandusliku ja/või sotsiaalse mõju poolest olla strateegiliselt olulised. Komisjoni talitused hindavad seda potentsiaalset strateegilist mõju soovituste põhjal, mida annavad sõltumatud eksperdid, EIC programmijuhid ja EIC nõuandekogu, kui see on asjakohane;

—	stimuleerivad uuendusi, mis puudutavad eri teadus- ja tehnoloogiavaldkondi (nt ühendades füüsilise ja digitaalse) ja sektoreid;

—	keskenduvad novaatoritele, lihtsustades menetlusi ja haldusnõudeid, viivad läbi vestlusi, et aidata taotlusi hinnata, ning tagavad kiire otsustamine;

▌

—	rakendatakse eesmärgiga oluliselt tugevdada Euroopa innovatsiooni ökosüsteemi;

—	on juhitud proaktiivselt vahe-eesmärkide või muude eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumite abil, et hinnata edusamme ja võimalust projekte vajaduse korral pärast põhjalikku hindamist, milleks võib kasutada sõltumatuid eksperte, ümber suunata , nende ajakava muuta või need lõpetada .

Lisaks rahalisele toetusele on novaatoritel juurdepääs ka EIC ärinõustamisteenustele, mis pakuvad projektitöö juhendamist, nõustamist ja tehnilist abi ning viivad novaatorid kokku teiste novaatorite, tööstuspartnerite ja investoritega. Samuti on novaatoritel hõlbustatud juurdepääs eksperditeadmistele, vahenditele (sealhulgas innovatsioonikeskustele (17) ja avatud innovatsiooni katseplatvormidele ) ja ELi poolt toetatavatele tegevustele (sealhulgas EIT tegevustele, eelkõige teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu ▌ ). Komisjon tagab sujuva järjepidevuse EIT, EIC ja programmi „InvestEU“ vahel, et tagada täiendavus ja sünergia.

Et võimaldada Euroopa innovatsiooni ökosüsteemi tugevdada, pööratakse erilist tähelepanu nõuetekohasele ja tõhusale vastastikusele täiendavusele liikmesriikide või piirkondadevaheliste üksikute või võrku koondunud algatustega, ka Euroopa partnerluse vormis.

1.1.1.   Pathfinder for Advanced Research

Pathfinder’i raames antakse toetusi kõrge riskiga tipptasemel projektidele, mis uurivad uusi ja süvatehnoloogilisi valdkondi eesmärgiga areneda potentsiaalselt radikaalseteks uuenduslikeks tulevikutehnoloogiateks ja uuteks turuvõimalusteks. Need liidetakse unikaalset kriteeriumite kogumit sisaldavaks ühtseks mudeliks. See tugineb nendest tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate (FET) kavadest saadud kogemustele, mida toetati seitsmenda raamprogrammi ja „Horisont 2020“ raames, sealhulgas „Horisont 2020“ innovatsiooni hüppelaud FET-Innovation Launchpad ning VKEdele ettenähtud vahendi 1. etapp.

Pathfinder’i üldeesmärk on toetada võimalikke turgu loovaid uuendusi, mis põhinevad läbimurdelistel ▌ideedel, ja viia need tutvustusetappi või arendada ärimudeleid või strateegiaid, et jätkata meetmega Accelerator või muude turuletoomislahendustega. Selleks toetatakse Pathfinder’iga ▌ teadus-tehnoloogilise uurimis- ja arendustöö varaseimaid etappe, sealhulgas kontseptsiooni tõendamist ja prototüübi valmistamist tehnoloogia kontrollimiseks.

Et olla ulatuslikule uurimisele, juhuslikele võimalustele ja ootamatutele ideedele, kontseptsioonidele ja avastustele täielikult avatud, rakendatakse Pathfinder’it peamiselt alt-üles-põhimõttel toimiva pideva, konkurentsipõhise ja tähtaegu sisaldava avatud projektikonkursi kaudu. Pathfinder, säilitades oma peamiselt alt-üles põhimõtet järgiva olemuse, aitab ka toime tulla konkurentsiprobleemidega, et arendada välja peamisi strateegilisi eesmärke (18), milleks on vaja süvatehnoloogiat ja radikaalset mõtlemist. Nende probleemidega seotud teemad määratakse kindlaks tööprogrammides. Väljavalitud projektide ümberrühmitamine temaatilistesse või eesmärgikohastesse pakettidesse võimaldab saavutada tegevuste kriitilise massi ja struktureerida uusi valdkondadevaheliste uuringutega tegelevaid teadusringkondi.

Neid väljavalitud projektidest▌ moodustatud portfelle arendatakse ja täiustatakse nende novaatorite visiooni kohaselt ning jagatakse ühtlasi ka kogu innovatsioonikogukonnaga. Pathfinder’i üleminekutegevuste rakendamisega aidatakse teadlastel ja novaatoritel leida võimalusi kaubanduslikuks arendamiseks, nagu tutvustamistegevus ja teostatavusuuringud võimaliku ärimudeli hindamiseks, ning toetatakse võrse- ja idufirmade loomist. Need Pathfinder’i üleminekutegevused võivad koosneda ka täiendavatest uurimistoetustest, et suurendada eelnenud ja käimasolevate tegevuste ulatust, kaasata uusi partnereid, võimaldada paketisisest koostööd ja arendada sellega seotud valdkondadevahelist ringkonda.

Pathfinder on avatud igat liiki novaatoritele eraisikutest ülikoolide, teadusasutuste ja ettevõteteni, milleks on eelkõige idufirmad ja VKEd, ning see keskendub valdkondadevahelistele konsortsiumitele. Üksiktoetusesaaja projektide korral ei lubata keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatel ja suurematel ettevõtetel osaleda. Pathfinder’it rakendatakse peamiselt teaduskoostöös ja tugevas kooskõlas teiste programmi „Euroopa horisont“ osadega, eelkõige Euroopa Teadusnõukogu tegevusega, Marie Skłodowska-Curie meetmetega (MSC-meetmed), III samba Euroopa ökosüsteemi osaga ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevusega , et teha kindlaks läbimurde saavutamise potentsiaaliga pöördelised uued ideed ja kontseptsioonid .

1.1.2.   Accelerator

Kättesaadav erarahastamine ja ettevõtterahastamine jääb napiks uurimis- ja innovatsioonitegevuse hilisemate etappide ning kõrge riskiga (19) ja seetõttu pankade nõudmistele mitte vastavate või investoritele atraktiivsete läbimurdeliste ja turgu loovate uuenduste turuleviimise vahel. Et mis tahes kõrge riskiga uuenduse puhul, eriti Euroopa tulevase majanduskasvu võtmeteguriks olevate läbimurdeliste ja süvatehnoloogiliste uuenduste puhul madalseisust välja tulla, tuleb avaliku sektori toetuse jaoks välja töötada pöördeliselt uus lähenemisviis. Kui turg ei paku toimivaid finantslahendusi, peaks avalik sektor toetuseks pakkuma konkreetset riskijagamismehhanismi, mis kannab suuremat osa võimalike läbimurdeliste turguloovate uuenduste esialgsest riskist või kogu seda riski, et kaasata alternatiivseid erainvestoreid teises etapis, mil tegevus areneb ja risk väheneb , kuni uuenduslikku projekti ellu viiv ettevõte hakkab vastama pankade nõudmistele .

Seega annab Accelerator rahalist tuge VKEdele, kaasa arvatud idufirmadele, ja erandjuhtudel väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, kellel on soov arendada oma läbimurdelisi uuendusi, viia need ELi ja rahvusvahelistele turgudele ning kiiresti kasvada. Selleks tugineb see „Horisont 2020“ VKEdele ettenähtud vahendi 2. ja 3. etapist ning algatusest „InnovFin“ saadud kogemustele, muu hulgas lisades uurimistoetusi mittehõlmavaid vahendeid ja omades võimet toetada suuremaid ja pikaajalisemaid investeeringuid.

Accelerator annab toetust peamiselt EIC segarahastamise vormis , ning annab ka toetuseid ja panustab omakapitali. EIC segarahastamine on segu järgmisest:

—	uurimistoetus või tagasimakstav ettemakse (20), millega kaetakse innovatsioonitegevuse kulud;

—

toetus omakapitali investeerimiseks (21) või muu tagasimakstav vorm (laen, tagatis jne) , et ühendada innovatsioonitegevus tõhusa turuletoomisega, samuti kasvamisega nii, et see ei tõrju välja erainvesteeringuid ega moonuta konkurentsi siseturul. Kui projekti peetakse algse valiku tegemisest alates pankade nõudmistele vastavaks (nõuetekohane hoolsus), või kui riski taset on piisavalt vähendatud, võimaldab ta valitud/toetataval ettevõttel saada juurdepääsu laenupõhisele rahastamisele (nt laen või tagatis) ja/või omakapitali kaudu rahastamisele , mida pakub programm „InvestEU“.

Segarahastamispõhist toetust antakse vaid ühe protsessi läbimisel ja ühe otsusega, mille tulemusena tekib toetust saanud novaatorile vaid üks üldine kohustus seoses rahaliste vahenditega, mis katavad eri innovatsioonietappe kuni turuletoomiseni, sealhulgas massilisele turustamisele eelnevaid etappe. Saadud toetuse täielikule rakendamisele kehtestatakse vahe-eesmärgid ja see vaadatakse läbi. Rahastamise kombineerimist ja ulatust kohandatakse vastavalt ettevõtte vajadustele, suurusele ja tegevusetapile, tehnoloogia/uuenduse laadile ja innovatsioonitsükli pikkusele. See katab rahastamisvajadused, kuni tulevad asemele alternatiivsed investeerimisallikad.

EIC Accelerator pakub toetuste vormis rahastust ka VKEdele, kaasa arvatud idufirmadele, et need viiksid läbi eri liiki innovatsioonitegevusi, alates astmelisest kuni läbimurdelise ja murrangulise innovatsioonini. Toetust saavad ettevõtjad, kelle eesmärk on seejärel kasvada.

Toetust antakse sama pidevalt avatud ja alt-üles põhimõtet järgiva projektikonkursi alusel, mida kasutatakse segarahastamispõhise toetuse puhul. Idufirma või VKE võib programmi „Euroopa horisont“ kehtivusaja jooksul saada EIClt üksnes toetuspõhist toetust ainult ühe korra ja mitte rohkem kui 2,5 miljonit eurot. Ettepanekud peavad sisaldama üksikasjalikku teavet taotleja kasvusuutlikkuse kohta.

Projektide puhul, mis on saanud üksnes toetuspõhist toetust, võib Accelerator’i alusel anda toetusesaajate taotluse korral selle eriotstarbelise rahastamisvahendi kaudu neile finantstoetust (nt üksnes omakapitalipõhine toetus), võttes arvesse eriotstarbelise rahastamisvahendi hoolsuskohustuse andmeid.

Kui valitud projektid saavad oma teadus-ja innovatsioonitegevuse jaoks toetust toetuskomponendi alusel, võib need tegevused läbi viia koostöös avaliku või erasektori teadusasutustega, näiteks alltöövõtu abil, tagamaks, et toetusesaajal on optimaalne juurdepääs tehnilisele ja ettevõtlusalasele oskusteabele. See võimaldab toetusesaajal areneda, omades tugevat baasi kogu Euroopas olemas olevate teadmiste, oskusteabe ja ökosüsteemide kontekstis.

Kui mitmesugused riskid ( finantsalased, teadusalased/ tehnoloogilised, turu-, juhtimis-, regulatiivsed riskid jne) on vähenenud, suureneb tõenäoliselt tagasimakstava ettemakse komponendi olulisus.

Kuigi EL võib väljavalitud innovatsiooni- ja turuletoomistegevusega seotud esialgset riski üksi kanda, on eesmärgiks kõnealuseid riske vähendada ja soodustada alates tegevuse algusest ja selle edenedes ühisinvesteeringuid alternatiivsetest allikatest ning isegi asendusinvestorite leidmist. Sellisel juhul lepitakse kaasinvestori(te)ga ja toetusesaajatega / toetatavate ettevõtjatega kokku ühisinvesteerimise eesmärkides ja ajakavas.

Accelerator tegutseb peamiselt pidevalt avatud alt-üles põhimõtet järgiva projektikonkursi kaudu, kasutades tähtaegu, ja see on suunatud ▌ VKEdele, kaasa arvatud idufirmadele, ja erandjuhtudel väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, kaasa arvatud neid ettevõtteid juhtivatele või neis olulisi oskusi omavatele noortele ja naissoost novaatoritele. Seda avatud ja alt-üles põhimõtet järgivat projektikonkurssi võib täiendada sihipärase toetusega kujunemisjärgus läbimurdelistele, turgu loovatele ja/või süvatehnoloogilistele uuendustele, mis võivad majandusliku ja/või sotsiaalse mõju poolest olla strateegiliselt olulised , säilitades seejuures Accelerator’i alt-üles-põhimõtet järgiva olemuse . Selle sihipärase toetusega seotud teemasid kirjeldatakse tööprogrammides. Ettepanekuid võivad esitada ka investorid, sealhulgas riiklikud innovatsiooniasutused, kuid toetusi antakse otseselt ettevõttele , mis viib ellu uuenduslikku projekti, mille vastu nad huvi tunnevad .

Samuti võimaldab Accelerator Pathfinder’i  toetatud projektidest ja ELi raamprogrammide (22) ▌ muudest sammastest ▌pärit uuenduste▌ kasutuselevõttu, et aidata neil turule jõuda. „Euroopa horisondi“ ja varasemate raamprogrammide muude sammaste raames toetust saanud projektide kindlakstegemine toimub asjakohaste metoodikate, näiteks innovatsiooniradari abil.

Lisaks, kui on tehtud esialgne kaardistamine, on kasvu silmas pidades ja kooskõlas määruse [raamprogramm] artikli 43 lõike 5 punktiga a juurdepääs Accelerator’i hindamisetapile ka kõlblikel riiklikel ja piirkondlikel programmidel, kui on täidetud järgmised kumulatiivsed järjestikused tingimused:

a)	komisjon viib tihedas koostöös liikmesriikidega läbi põhjaliku kõlblike riiklike ja piirkondlike programmide kaardistamise, et teha kindlaks vajadus sellise skeemi järele. Selle kaardistamise tulemused avaldatakse osalejate portaalis ja seda ajakohastatakse regulaarselt;

b)

esimeses programmi „Euroopa horisont“ tööprogrammis käivitatakse sellel kaardistamisel põhinev katseprojekt. Selle katseprojekti puhul peavad olema täidetud järgmised tingimused: — komisjon sertifitseerib riiklikud või piirkondlikud hindamismenetlused kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ tööprogrammi kriteeriumitega; — komisjon tagab EIC Accelerator’i alusel esitatud ettepanekute ja muude ettepanekute hindamisel võrdse kohtlemise. Eelkõige peavad kõik kõlblikud ettepanekud läbima rangelt võrdsetel alustel korraldatava valikutesti, mis toimub välistest sõltumatutest ekspertidest koosneva žüriiga peetava individuaalse vestluse vormis.

1.1.3.   EIC muu tegevus

EIC rakendab lisaks ka:

—

kõigile valitud idufirmadele ja VKEdele ja erandjuhtudel väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele väga soovitatavaid, kuid mitte kohustuslikke EIC ettevõtluse kiirendamisteenuseid, mis toetavad vahenditega Pathfinder ja Accelerator seotud tegevusi ja meetmeid. Eesmärk on viia EIC rahastatavad novaatorid (sealhulgas rahastatava kvaliteedimärgisega) kokku investorite, partnerite ja avaliku sektori hankijatega. EIC meetmetega seoses pakutakse mitmeid juhendamis- ja nõustamisteenuseid. Novaatoritele luuakse juurdepääs võimalike partnerite, sealhulgas tööstuspartnerite rahvusvahelisele võrgustikule, et täiendada väärtusahelat või luua turuvõimalusi ning leida investoreid ja muid erasektori või ettevõtete rahastamisallikaid. Tegevused hõlmavad ürituste (nt vahendusüritused, esitluskohtumised) korraldamist, kuid ka partnerite leidmise platvormide väljatöötamist või olemasolevate platvormide kasutamist tihedas seoses finantsvahendajatega, keda toetab InvestEU, ja EIP grupiga. Need tegevused soodustavad ka kogemuste vahetamist, mis on innovatsiooni ökosüsteemis õppeallikas, kasutades eriti hästi ära EIC ▌nõuandekogu liikmeid ja EIC stipendiaate;

—	EIC stipendiumi, et tunnustada ELi juhtivaid novaatoreid. Kõrgema nõuandekogu ettepanekul maksab komisjoni neile stipendiumi, et tunnustada neid kui innovatsioonisaadikuid;

—

EIC väljakutseid, st ergutusauhindu, mis aitavad kaasa uute lahenduste leidmiseks globaalprobleemidele, kaasata uusi osalejaid ja luua uusi kogukondi. Muude EIC ▌auhindade hulka kuuluvad iCapital, kliimainnovatsiooni auhind, sotsiaalse innovatsiooni ergutusauhind ja naisnovaatorite auhind. (23) Auhindade süsteem on seotud EIC ja teiste ELi raamprogrammi osadega, sealhulgas missioonide ja muude asjakohaste rahastamisasutustega. Uuritakse koostöövõimalusi organisatsioonidega, mis on suutelised pakkuma täiendavat toetust (nt ettevõtted, ülikoolid, teadusasutused, ettevõtluse edendajad, heategevusasutused ja sihtasutused);

—	EIC innovatiivseid hankeid, et hankida prototüüpe või töötada välja esimene ostukava hõlbustamaks uuenduslike tehnoloogiate turustamiseelset katsetamist ja omandamist riiklike, piirkondlike või kohaliku tasandi avalik-õiguslike asutuste poolt ühiselt, kui see on võimalik .

1.2.   Rakendamine

Et kajastada EIC novaatorikeskset lähenemisviisi ja uudseid tegutsemisviise , nõuab EIC rakendamine spetsiaalsete juhtimisviiside kasutamist.

1.2.1.   EIC nõuandekogu

EIC kõrgem nõuandekogu (edaspidi „EIC nõuandekogu“) abistab komisjoni EIC ülesannete täitmisel. Lisaks EIC tööprogrammide kohta nõu andmisele on EIC nõuandekogul aktiivne nõuandev roll projektide valiku protsessis ning juhtimis- ja järelmeetmete alal. Sellel on teabevahetusfunktsioon ja selle liikmetel on saadiku roll innovatsiooni edendamisel kogu ELis. Teabevahetuskanaliteks on muu hulgas peamistel innovatsioonisündmustel viibimine, sotsiaalmeedia, EIC novaatorite kogukonna loomine, peamiste meediakanalite kaasamine innovatsioonile keskendudes, ühisüritused ettevõtlusinkubaatorite ja kiirenduskeskustega.

EIC nõuandekogu annab komisjonile nõu seoses innovatsioonitrendide või -algatustega, mis on vajalikud ELi innovatsiooni ökosüsteemi soodustamiseks ja edendamiseks, samuti seoses võimalike regulatiivsete tõketega. Samuti tuleb EIC nõuandekogu nõuandes teha kindlaks tärkavaid innovatsioonivaldkondi, mida tuleb tõenäoliselt arvesse võtta samba „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ ja missioonide raames toimuvas tegevuses. Sel viisil j a tegevust asjaomase programmikomitee koosseisuga koordineerides aitab EIC nõuandekogu eeldatavasti kaasa programmi „Euroopa horisont“ üldise sidususe saavutamisele.

Komisjon teeb EIC nõuandekogu nõuannete alusel järgmist:

—

annab enne projektikonkursse potentsiaalsetele taotlejatele üksikasjalikku teavet, muu hulgas järgmise kohta: — erinevate toetuskavade nõuded; — kuidas võimaldatakse ja rakendatakse kavandatavaid finantstoetuse vorme (segarahastamine, toetus, omakapitalipõhine toetus, laen ja tagatis); — sihtrühmade ja nende konkreetsete vajaduste selge eristamine kooskõlas EIC kavadega; — toote, protsessi, turustamise ja teenuste osas kindlaks määratud innovatsiooni eesmärgid;

—	kehtestab EIC kavade kindla jälgimis- ja rakendamissüsteemi eesmärgiga tagada kiire poliitikameetmete õpe ja kujundada innovatsioonimustrid. Selleks valitakse välja näitajad ja rakendatakse neid, et mõõta oodatavat ja saavutatud innovatsiooni toote, protsessi, turustamise ja teenuste osas;

—	tagab tegevuse dubleerimise vältimiseks EIC ja EIT vahelise täiendavuse ja koostöö;

—	levitab üksikasjalikku teavet olemasolevate vahendite kohta, et tõmmata väga riskantsete projektide puhul ligi riskikapitaliinvestoreid.

1.2.2.   EIC programmijuhid

Komisjon läheneb kõrge riskiga projektide juhtimisele proaktiivselt, kasutades juurdepääsu vajalikele eksperditeadmistele.

Komisjon määrab ajutiselt EIC programmijuhid, kes abistavad teda ettevõtlusalase ja tehnoloogiapõhise visiooni ja tegevussuunistega. Nende isikute määramisest teavitatakse programmikomiteed.

Programmijuhid tulevad paljudest ringkondadest, sealhulgas ettevõtetest, ülikoolidest, riiklikest laboritest ja teaduskeskustest. Neil on põhjalikud eksperditeadmised, mis on saadud aastatepikkuse töö jooksul isikliku kogemuse läbi. Nad on tunnustatud juhid, kes on juhtinud kas valdkondadevahelisi uurimisrühmi või suuri institutsionaalseid programme ning teavad, kui oluline on oma visiooni väsimatult, loominguliselt ja ulatuslikult levitada. Lõpuks on neil kogemus oluliste eelarvete läbivaatamisel, mis nõuab vastutustunnet.

Programmijuhtidelt oodatakse EIC rahastuse mõju suurendamist, edendades aktiivse juhtimise kultuuri, kombineerides head tehnoloogilised teadmised praktilise osalemisega, mis hõlmab visioonist lähtuva eelarve ja ajakava koostamist ning vahe-eesmärkide määramist portfelli ja projekti tasemel; EIC projektid peavad rahastamise jätkumiseks järgima nimetatud eelarvet, ajakava ja vahe-eesmärke.

Eelkõige jälgivad programmijuhid Pathfinder’i j a Accelerator’i projektikonkursi läbiviimist ja esitavad eksperdihindamise komiteedele selgete ja õiglaste kriteeriumite põhjal arvamusi, pidades silmas sellistest projektidest koosneva sidusa strateegilise projektiportfelli moodustamist, mis annavad eeldatavalt olulise panuse potentsiaalsete ühiskondlike või majandusalaste turgu loovate uuenduste kujunemisse.

Programmijuhtide ülesanne on edendada Pathfinder’i pakette, töötades koos toetusesaajatega välja ühise visiooni ja strateegilise lähenemise, millega saavutatakse tegevuste kriitiline mass. See hõlmab uute, hiljuti välja arendatud uurimisvaldkondade tugevdamist ning uute ringkondade ülesehitamist ja struktureerimist eesmärgiga muuta tipptasemel läbimurdelised ideed ehtsateks ja küpseteks turgu loovateks uuendusteks. Programmijuhid rakendavad üleminekumeetmeid, arendades portfelli edasi asjakohaste lisategevuste ja -partneritega, ning jälgides tähelepanelikult võimalikke võrse- ja idufirmasid.

Suurema paindlikkuse võimaldamiseks vaatavad programmijuhid Pathfinder’i ja Accelerator’i projektid iga vahe-eesmärgi suhtes või eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumite alusel läbi asjakohaste ajavahemike tagant vastavalt programmi arengule , et hinnata, kas neid tuleks jätkata, ümber korraldada või lõpetada vastavalt kindlaksmääratud projektijuhtimismeetoditele ja -menetlustele. Kui see on asjakohane, võib sellisesse hindamisse kaasata sõltumatuid väliseksperte. Komisjon tagab kooskõlas personalieeskirjadega, et programmijuhtide puhul ei esine nende kõikide ülesannete täitmisel huvide konflikti ega konfidentsiaalsuse nõude rikkumist.

Võttes arvesse meetmete kõrget riskitaset, on tõenäoline, et märkimisväärne arv projekte jääb lõpule viimata. Selliste projektide lõpetamise tõttu vabanenud eelarvevahendeid kasutatakse teiste EIC meetmete toetamiseks ja programmikomiteed teavitatakse sellest õigeaegselt.

1.2.3.   EIC segarahastamise rakendamine

Komisjon haldab kõiki Accelerator’i projektide rakenduslikke elemente, sealhulgas uurimistoetust või muid tagastamatuid toetusvorme.

EIC segarahastamise haldamiseks loob komisjon ▌eriotstarbelise rahastamisvahendi .

Komisjon püüab tagada teiste avaliku sektori ja erasektori investorite osaluse. Kui see ei ole eriotstarbelise üksuse loomisel esialgu võimalik, struktureeritakse üksus liidu panuse võimendava mõju suurendamiseks selliselt, et see tõmbaks ligi teisi avaliku või erasektori investoreid.

EIC eriotstarbelise rahastamisvahendi investeerimisstrateegia kiidab heaks komisjon. EIC eriotstarbeline rahastamisvahend kujundab oma omakapitaliosaluse lõpetamise strateegia, mis hõlmab võimalust teha programmi „InvestEU“ alusel toetatavatele rakenduspartneritele ettepanek kanda investeering (investeeringu osa) üle, kui see on asjakohane ja kui investeeringuga seotud riske on piisavalt vähendatud, nii et need vastavad finantsmääruse artikli 209 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele, ning rakendab seda strateegiat. Sellest teavitatakse programmikomiteed.

EIC eriotstarbeline rahastamisvahend täidab hoolsuskohustust ja peab läbirääkimisi iga investeeringu tehniliste tingimuste üle kooskõlas täiendavuse põhimõttega ja vältides huvide konflikti investeeringut saavate üksuste ja muude partnerite muude tegevustega. EIC eriotstarbeline rahastamisvahend suunab avaliku ja/või erasektori investeeringuid proaktiivselt Accelerator’i eri investeerimistegevustesse.

2.   EÜROOPA INNOVATSIOONI ÖKOSÜSTEEMID

2.1.   Põhimõtted

Et teadlasi, ettevõtjaid, tööstust ja ühiskonda üldiselt kaasava innovatsiooni potentsiaali täielikult ära kasutada, peab EL koos liikmesriikidega parandama keskkonda, milles innovatsioon saab võrsuda igal tasandil. See tähendab tõhusa ELi tasandi innovatsiooni ökosüsteemi arendamise toetamist, koostöö, võrgustike loomise ning ideede ja teadmiste vahetamise ergutamist, avatud innovatsiooniprotsesside arendamist organisatsioonides ning rahastamist ja oskuste arendamist riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi innovatsiooni ökosüsteemides , et toetada igat liiki innovatsiooni, luua kontaktid kõigi novaatoritega kogu ELis ja pakkuda neile piisavat toetust .

Samuti peab ELi ja liikmesriikide eesmärgiks olema niisuguste ökosüsteemide kujundamine, mis toetavad lisaks eraettevõtetes toimuvale innovatsioonile sotsiaalset innovatsiooni ja avaliku sektori innovatsiooni. Muidugi peab valitsemissektor olema innovaatiline ja end uuendama, et suuta toetada reguleerimise ja valitsemise muutusi, mis on vajalikud selleks, et toetada uuenduste, sealhulgas uute tehnoloogiate ulatuslikku kasutuselevõttu ning üldsuse kasvavat nõudlust teenuste tõhusama ja tulemuslikuma osutamise järele. Sotsiaalsetel uuendustel on oluline tähtsus ühiskonna heaolu suurendamisel.

Nende eesmärkide saavutamiseks võetakse meetmeid, et täiendada ja kindlustada sünergiat seoses EIC meetmeliikidega, samuti EIT tegevusega, programmi „Euroopa horisont“ muude sammaste alusel läbi viidavate tegevustega, liikmesriikide ja assotsieerunud riikide tegevusega ning erasektori algatustel põhineva tegevusega.

2.2.   Sekkumisvaldkonnad

Esimese sammuna organiseerib komisjon EIC foorumi, kuhu kuuluvad liikmesriikide ja assotsieerunud riikide avaliku sektori asutused ja muud asutused, mis vastutavad ▌ innovatsioonipoliitika ja innovatsiooniprogrammide elluviimise eest; foorumi organiseerimise eesmärk on kooskõlastamise ja dialoogi edendamine ELi innovatsiooni ökosüsteemi kujundamisel. Samuti kaasatakse EIC nõuandekogu ja EIT juhatus. Selle EIC foorumi raames teeb komisjon järgmist:

—

arutab, kuidas töötada välja innovatsioonisõbralikke õigusakte, järgides pidevalt innovatsioonipõhimõtet (24), ning innovaatilist lähenemist riigihangetele, sealhulgas avalike innovatsioonihangete vahendi suurendamist innovatsiooni soodustamiseks. Ka avaliku sektori innovatsiooni jälgimiskeskus jätkab valitsusesiseselt innovatsiooniga seoses tehtavate jõupingutuste toetamist uuendatud poliitika toetusvahendiga;

—	edendab teadus- ja innovatsioonikavade kooskõlastamist ELi tööga avatud kapitalivoo- ja investeerimisturu tugevdamiseks, nt innovatsiooni edendavate oluliste raamtingimuste väljatöötamist kapitaliturgude liidu raames;

—

suurendab kooskõla riiklike ja piirkondlike innovatsiooniprogrammide ja programmi „Euroopa horisont“, eriti EIC ja EIT alusel läbi viidavate innovatsioonitegevuste vahel, et soodustada tegevuste sünergiat ja vältida nende kattumist, jagades andmeid programmide ja nende rakendamise kohta, samuti ressursside ja oskusteabe ning tehnoloogia- ja innovatsioonisuundumuste analüüsi ja jälgimise kohta, ▌viies omavahel kokku vastavad novaatorite ringkonnad;

—

töötab välja ühise teabevahetusstrateegia innovatsooni kohta ELis. Selle eesmärk on stimuleerida kõige andekamaid ELi novaatoreid, ettevõtjaid, eriti noori, VKEsid ja idufirmasid kogu EList . Ta rõhutab ELi lisaväärtust, mida tehnilised, mittetehnilised ja sotsiaalsed novaatorid võivad ELi kodanikele tuua, arendades oma idee/visiooni jõudsalt edenevaks ettevõtteks (sotsiaalne väärtus/mõju, töökohad ja majanduskasv, ühiskondlik areng).

▌

Lisaks teeb EL koostoimes teiste programmi „Euroopa horisont“ tegevustega, kaasa arvatud EIC ja EIT tegevus, ja piirkondlike aruka spetsialiseerumise strateegiatega järgmist:

—

edendab ja kaasrahastab ühiseid innovatsiooniprogramme, mida juhivad riikliku, piirkondliku või kohaliku innovatsioonipoliitika ja sellekohaste innovatsiooniprogrammide eest vastutavad asutused, sellega võivad ühineda innovatsiooni ja novaatoreid toetavad eraettevõtjad. Niisugused nõudluspõhised ühisprogrammid võivad muu hulgas olla suunatud varasemate etappide ja teostatavusuuringute toetamisele, teadusringkondade koostööle ettevõtetega, kõrgtehnoloogiliste VKEde teaduskoostöö toetamisele, tehnoloogia- ja teadmussiirdele, VKEde rahvusvahelistumisele, turgude analüüsile ja arendamisele ja madaltehnoloogiliste VKEde üleminekule digitehnoloogiale ning toetada avatud innovatsioonitaristu, nagu katseprojektide, näidisprojektide, töötubade ja katseplatvormide arendamist ja ühendamist, rahastusvahendeid, mis on ette nähtud turulähedaseks innovatsioonitegevuseks või turuletoomiseks, ning sotsiaalset innovatsiooni. Need võivad hõlmata ka avalike ühishangete algatusi, mis võimaldavad uuendusi avalikus sektoris turustada, eriti uue poliitika arendamise toel. See võib olla eriti tõhus innovatsiooni stimuleerimiseks avalike teenuste valdkonnas ja Euroopa novaatoritele turuvõimaluste pakkumiseks;

—

toetab ka ühiseid nõustamis-, juhendamis- ja tehnilise abi programme ning muid teenuseid, mida pakuvad novaatorite lähistel sellised võrgustikud nagu riiklikud kontaktpunktid , Euroopa ettevõtlusvõrgustik, klastrid, üleeuroopalised platvormid (näiteks Startup Europe), piirkondlikud ja kohalikud innovatsioonis osalejad (nii avalikus kui ka erasektoris) ja eriti inkubaatorid ja innovatsioonikeskused, mida saab peale selle omavahel ühendada, et soodustada novaatoritevahelist partnerlust. Samuti võidakse anda toetust pehmete oskuste edendamiseks innovatsiooni eesmärgil, sealhulgas kutseõppeasutuste võrgustikele, see toimub tihedas koostöös Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudiga ning selle teadmis- ja innovaatikakogukondadega;

—	parandab innovatsiooni toetamisega seotud andmestikku ja teadmisi, sealhulgas toetuskavade kaardistamist, andmejagamisplatvormide loomist, toetuskavade võrdlusanalüüsi ja hindamist.

Samuti võtab EL vajalikke meetmeid üldise innovatsioonikeskkonna ja innovatsioonitegevuse juhtimise suutlikkuse jälgimiseks ja soodustamiseks.

Ökosüsteemi toetusmeetmeid rakendab komisjon, keda hindamisprotsessis abistab rakendusamet.

▌

OSA „OSALEMISE LAIENDAMINE JA EUROOPA TEADUSRUUMI TUGEVDAMINE“

Programmi selle osa alusel rakendatakse konkreetseid meetmeid, et toetada osalemise laiendamist ja tugevdada Euroopa teadusruumi. Selle eesmärk on tugevdada koostöösidemeid kogu Euroopas ja avada Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni võrgustikud, aidata kaasa teadusuuringute haldamise suutlikkuse parandamisele osalemist laiendavates riikides, toetada riiklikke poliitikareforme ning kasutada suunatud meetmetega ära liidu talendipagasi potentsiaali.

ELi ajaloos on mitmeid maailmaklassist teadus- ja tehnoloogiaalaseid saavutusi, kuid liidu teadustöö- ja innovatsioonipotentsiaal ei ole veel täielikult ära kasutatud. Hoolimata edust Euroopa teadusruumi loomisel, kaasa arvatud Euroopa teadusruumi tegevuskava ja riiklike Euroopa teadusruumi tegevuskavade koostamisel , on Euroopa teadus- ja innovatsioonikeskkond endiselt killustatud ning kõigi liikmesriikide teadus- ja innovatsioonisüsteemides esineb kitsaskohti, mis vajavad poliitika reformimist. Mõnes valdkonnas on progress liiga aeglane ega suuda järjest dünaamilisema teaduse ja innovatsiooni ökosüsteemiga sammu pidada (25).

Teadus- ja innovatsioonitegevusse suunatud investeeringute maht on Euroopas endiselt poliitika eesmärgiks olevast 3 % SKPst palju väiksem ning suureneb aeglasemalt kui meie peamistel konkurentidel, kelleks on USA, Jaapan, Hiina ja Lõuna-Korea.

Samas suureneb Euroopas erinevus teadusuuringutes ja innovatsioonis juhtivate ja selles maha jäänud riikide ja piirkondade vahel. Kui Euroopa tervikuna soovib ära kasutada tipp-pädevused kogu kontinendilt, maksimeerida avaliku ja erasektori investeeringute väärtust ja nende mõju tootlikkusele, majanduskasvule, töökohtade loomisele ja heaolule, on vaja muutusi , näiteks luues rohkem ja paremaid sidemeid teadusuuringute ja innovatsiooni vallas osalejate vahel kogu Euroopas . Peale selle on kvaliteetsete uute teadmiste loomise ja levitamise osas vaja struktuurseid teadusuuringute ja innovatsioonipoliitika reforme ning paremat riiklikku ja piirkondlikku ning institutsionaalset koostööd.

Lisaks peetakse teadusuuringuid ja innovatsiooni mõnikord kaugeks ja elitaarseks nähtuseks, millel puudub selge kasu kodanikele, sisendades hoiakuid, mis takistavad loovust ja uudsete lahenduste kasutamist, ning skeptilisust tõendipõhise avaliku poliitika suhtes. Seega on vaja nii paremaid sidemeid teadlaste, uurimistöötajate, novaatorite, ettevõtjate, kodanike ja poliitikakujundajate vahel kui ka töökindlamaid lähenemisviise teaduslike tõendite koondamisele muutuvas ühiskonnas .

Nüüd peab EL kogu Euroopa Liidus ja assotsieerunud riikides kvaliteedi ning oma teadus- ja innovatsioonisüsteemi mõju suhtes lati kõrgemale tõstma, milleks on vaja elavdada Euroopa teadusruumi (26) ja seda ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi ning riiklike ja piirkondlike programmide abil paremini toetada. Konkreetsemalt on vaja hästi lõimitud, kuid individuaalselt kohandatud ELi meetmete kogumit (27) koos reformide ja tulemuslikkuse tõstmisega riiklikul tasandil (millele võivad kaasa aidata Euroopa Regionaalarengu Fondi ja poliitika toetusvahendi aluse l toetatavad aruka spetsialiseerumise strateegiad) ning teisest küljest tegelikke institutsioonilisi muutusi teadusuuringuid rahastavates ja läbiviivates organisatsioonides, sealhulgas ülikoolides , millega kaasneb väljapaistev teadmiste loomine . Ühiste jõupingutustega ELi tasandil saab ära kasutada sünergia kogu Euroopas ja välja selgitada suurusjärgu, mis on vajalik riiklike poliitikareformide tõhusamaks ja mõjusamaks toetamiseks.

Selle osa raames toetatavad tegevused puudutavad konkreetselt Euroopa teadusruumi poliitika prioriteete ja toestavad ühtlasi üldiselt kõiki programmi „Euroopa horisont“ osi. Samuti võidakse luua tegevusi ajude ringluse soodustamiseks Euroopa teadusruumis teadlaste ja novaatorite liikuvuse abil , võttes täielikult arvesse praegusi erinevusi, ning grandihoidjate, teadlaste, uurimistöötajate ja novaatorite võrgustike loomiseks ja arendamiseks, et panna kogu nende (immateriaalne) vara Euroopa teadusruumi teenistusse, toetades valdkonnapõhiste teadusalaste tegevuskavade loomist .

Eesmärk on EL, kus teadmised ja tipposkustega tööjõud liiguvad vabalt, uurimistulemusi jagatakse kiiresti ja tõhusalt, teadlastel on atraktiivne karjäär ja tagatud on sooline võrdõiguslikkus, kus liikmesriigid ja assotsieerunud riigid töötavad välja ühiseid strateegilisi teadusuuringute kavasid, kooskõlastavad riiklikke kavasid, koostavad ja viivad läbi ühisprogramme, ning kus teavitatud kodanikud mõistavad ja usaldavad teadusuuringute ja innovatsiooni tulemusi ning nendest on kasu kogu ühiskonnale.

See osa toetab de facto kõiki ja otseselt järgmisi kestliku arengu eesmärke: kestliku arengu eesmärk nr 4 – „Kvaliteetne haridus“; kestliku arengu eesmärk nr 5 – „Sooline võrdõiguslikkus“; kestliku arengu eesmärk nr 9 – „Tööstus, innovatsioon ja taristu“; kestliku arengu eesmärk nr 17 – „Partnerlus eesmärkide nimel“.

1.    OSALEMISE LAIENDAMINE JA TIPP-PÄDEVUSTE JAGAMINE▌

Teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuslikkuse osas esinevate erinevuste ja lõhe vähendamine, jagades kogu ELis teadmisi ja oskusteavet, aitab osalemist laiendavatel riikidel ja ELi äärepoolseimatel piirkondadel saavutada globaalsetes väärtusahelates konkurentsivõime ning saada liidul täiel määral kasu kõigi liikmesriikide teadusuuringute ja innovatsiooni potentsiaalist .

Seega on vaja täiendavaid meetmeid, näiteks projektikonsortsiumite avatuse ja mitmekesisuse edendamise kaudu, et võidelda nn suletud koostöö vastu, mille puhul võidakse välistada paljud paljulubavad institutsioonid ja isikud , kaasa arvatud uustulnukad, ning kasutada ära ELi talendipagasi potentsiaali, maksimeerides ja jagades teadusuuringutest ja innovatsioonist saadavat kasu kogu ELis.

Tegevuste laias valdkonnas soodustatakse rahastamismeetoditega spetsiaalseid uurimiselemente, mis on kohandatud vastavalt meetmete konkreetsetele vajadustele.

Põhisuunad:

—	liitumine, eesmärgiga luua kõlblikes riikides uusi tipp-pädevuste keskusi või täiendada olemasolevaid, tuginedes juhtivate teadusasutuste ja partnerasutuste vahelistele partnerlustele;

—	mestimine, eesmärgiga oluliselt suurendada kõlblike riikide ülikoolide või teadusasutuste tugevust konkreetses valdkonnas, viies selle kokku rahvusvahelisel tasandil juhtivate teadusasutustega teistes liikmesriikides või assotsieerunud riikides;

—

Euroopa teadusruumi õppetoolid, eesmärgiga aidata kõlblike riikide ülikoolidel või teadusasutustel ligi meelitada ja hoida kvaliteetseid inimressursse suurepärase teadlase ja teadusjuhi (ametikohal Euroopa teadusruumi õppetoolis) juhtimise all ning teha struktuurimuudatusi, et saavutada kestlik tipptase;

—

Euroopa teaduse ja tehnika alane koostöö, sealhulgas ambitsioonikad tingimused kõlblike riikide kaasamise suhtes ning muud meetmed, millega toetada nende sihtriikide noori ja edasijõudnud teadlasi teadusalaste koostöövõrkude loomisel, suutlikkuse suurendamisel ja tööalasel arenemisel teaduse aspektist kvaliteetsete ja oluliste meetmete kaudu . 80 % Euroopa teaduse ja tehnika alase koostöö kogueelarvest suunatakse meetmetesse, mis on selle sekkumisvaldkonna eesmärkidega täielikus kooskõlas, sealhulgas uute tegevuste ja teenuste rahastamisse ;

▌

—

tegevus, mille eesmärk on parandada madala teadusuuringute ja innovatsiooni tasemega liikmesriikide õigussubjektide esitatavate ettepanekute kvaliteeti, näiteks professionaalse esitamiseelse kontrolli ja nõustamise tegevust, ja elavdada rahvusvaheliste võrgustike toetamise eesmärgil riiklike kontaktpunktide tegevust, [määruse] artikli 20 lõike 3 kohane tegevus ning [määruse] artikli 46 lõike 2 kohased tõenduspõhised sidemete loomise teenused;

—

tegevusi võidakse luua igas vanuses ja mis tahes tasandil paiknevate teadlaste ajude ringluse soodustamiseks kogu Euroopa teadusruumis (näiteks toetused, et võimaldada mis tahes rahvusest teadlastel omandada ja üle kanda uusi teadmisi ning tegeleda teadusuuringute ja innovatsiooniga osalemist laiendavates riikides) ning olemasolevate (ja võib-olla ühiselt hallatavate) teadustaristute paremaks ärakasutamiseks sihtriikides teadlaste ja novaatorite liikuvuse abil. Samuti võib kujundada tegevusi tipptaseme alaste algatuste soodustamiseks.

See sekkumisvaldkond toetab konkreetseid „Euroopa Horisondi“ eesmärke: soodustada Euroopa talendipagasi täielikku kaasamist toetatavatesse meetmetesse; jagada ja ühendada tipp-pädevusi kogu ELis; toetada kvaliteetsete teadmiste loomist; suurendada sektoriülest, valdkondadevahelist ja piiriülest koostööd.

2.   LIIDU TEADUS- JA INNOVATSIOONISÜSTEEMI ÜMBERKUJUNDAMINE JA TÕHUSTAMINE

Riigisisese poliitika reformimist soodustatakse ja täiendatakse igakülgselt ELi tasandi poliitikaalgatuste väljatöötamise, uurimistööde, võrgustumise, partnerluse, kooskõlastamise ning andmete kogumise, jälgimise ja hindamisega.

Põhisuunad:

—	teadusuuringute ja innovatsiooni poliitika tõendusbaasi tugevdamine riiklike ja piirkondlike teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemide eri mõõtmete ja komponentide, sealhulgas liikumapanevate jõudude, mõjude ja seostuva poliitika paremaks mõistmiseks;

—

tulevikku suunatud tegevused, et kooskõlas ja kõiki osalisi kaasavas koostöös riiklike asutuste ja tulevikule orienteeritud sidusrühmade ja kodanikega näha ette tekkivaid vajadusi ja suundumusi , kasutades prognoosimise metodoloogias tehtud edusamme, millega saadakse poliitikale olulisemaid tulemusi, kasutades ära kogu programmi raames ja väljaspool seda tekkivat sünergiat;

—

poliitikakujundajate, rahastamisasutuste, teadusuuringutega tegelevate organisatsioonide (kaasa arvatud ülikoolid) ning Euroopa teadusruumiga tegelevate ja Euroopa teadusruumiga seotud poliitikavaldkondadega tegelevate või Euroopa teadusruumi toetavate koordineerimis- ja toetusmeetmete rakendamisega tegelevate nõuenderühmade toetamine tagamaks, et nad järgivad sidusa ja pikaajaliselt kestliku Euroopa teadusruumi arendamisel ja rakendamisel õiget suunda. Sellist toetust võidakse alt-üles-põhimõtte alusel ja konkurentsipõhiselt anda koordineerimis- ja toetusmeetmete kujul, et toetada koostööd programmi tasandil liikmesriikide, assotsieerunud riikide ja kodanikuühiskonna (näiteks sihtasutused) teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammide vahel seoses nende valitud prioriteetidega, keskendudes selgelt piiriüleste ühisalgatuste, kaasa arvatud projektikonkursside rakendamisele. See põhineb osalevate programmide selgetel kohustustel koondada ressursse ja tagada tegevuste ja poliitikameetmete ning raamprogrammi ja asjaomaste Euroopa partnerluse algatuste tegevuste ja poliitikameetmete vaheline täiendavus;

—

avatud teadusele ülemineku kiirendamine, jälgides, analüüsides ja toetades avatud teaduse poliitika ja tavade (28) , sealhulgas FAIR-põhimõtete väljatöötamist ja kasutuselevõtmist liikmesriikide, piirkondade, institutsioonide ja teadlaste tasandil viisil, mis maksimeerib sünergiat ja sidusust ELi tasandil;

—

liikmesriikide ja assotsieerunud riikide riikliku teadus- ja innovatsioonipoliitika reformimise toetamine, sealhulgas poliitika toetusvahendi (29) tõhustatud teenustekomplekti (nt eksperdihinnangud, spetsiaalsed toetustegevused, vastastikused õppeüritused ja teadmuskeskus) abil, koostoimes Euroopa Regionaalarengu Fondi, struktuurireformi tugiteenistuse ja reformide tugivahendiga;

—

teadlastele atraktiivse tööalase arengukeskkonna ning kaasaegses teadmistepõhises majanduses vajalike oskuste ja pädevuste pakkumine (30). Euroopa teadusruumi ja Euroopa kõrgharidusruumi ühendamine, toetades ülikoolide, muude teadusasutuste ja innovatsiooniorganisatsioonide ajakohastamist, kohaldades riikliku tasandi meetmeid soodustavaid tunnustamis- ja hindamismehhanisme, samuti stiimuleid, mis edendavad avatud teaduse tavade, vastutustundlike teadusuuringute ja innovatsiooni, ettevõtluse (ja innovatsiooni ökosüsteemiga seotuse), valdkondadevahelisuse, kodanike kaasamise, rahvusvahelise ja sektoritevahelise liikuvuse, soolise võrdõiguslikkuse kavade , mitmekesisuse ja kaasamise strateegiate ning institutsioonilistele muutuste suhtes kohaldatavate terviklike lähenemisviiside omaksvõtmist. Selles kontekstis täiendab programmi „Erasmus+“ (2014–2020) alusel Euroopa ülikoolide algatusega seoses käivitatud katsemeetmete järelmeetmena programm „Euroopa horisont“ koostoimelisel viisil programmiga „Erasmus“ Euroopa ülikoolide algatusele antud toetust, toetades nende teadusuuringute ja innovatsiooni mõõdet. See annab panuse valdkondadevahelisel ja sektoriülesel lähenemisviisil põhinevate uute, ühiste, integreeritud, pikaajaliste ja kestlike haridus-, teadusuuringute ja innovatsioonistrateegiate väljatöötamisse , et muuta teadmiste kolmnurk tegelikkuseks, andes tõuke kestlikule majanduskasvule , vältides samas kattumist EIC teadmis- ja innovaatikakogukondadega ;

—

kodanike teadusalgatused, mis toetavad igat liiki formaalset, mitteformaalset ja informaalset teadusharidust, tagades tõhusama ja vastutustundlikuma kodanike kaasamise teadus- ja innovatsioonikavade ja -strateegiate kujundamisse, olenemata nende vanusest, taustast ja võimetest, ning teadusliku sisu ja innovatsiooni loomisesse valdkondadevaheliste tegevuste tulemusena;

—	soolise võrdõiguslikkuse ja ka muude mitmekesisuse vormide toetamine ja jälgimine teaduskarjääris ja otsustusprotsessis, muu hulgas nõuandvates organites, samuti sooküsimuse sidumine teadus- ja innovatsioonitegevuse sisuga;

—	eetika ja usaldusväärsus, et arendada edasi sidusat ELi raamistikku, järgides kõrgeimaid eetikanorme ja Euroopa käitumisjuhendit teadusuuringute usaldusväärsuse kohta , Euroopa teadlaste hartat ja teadlaste töölevõtmise juhendit, pakkudes nendes valdkondades koolitusvõimalusi ;

—

rahvusvahelise koostöö toetamine kahepoolse, mitmepoolse ja piirkondadevahelise kahepoolse poliitilise dialoogi kaudu kolmandate riikide, piirkondade ja rahvusvaheliste foorumitega, et soodustada vastastikust õppimist ja prioriteetide seadmist, edendab vastastikust juurdepääsu ning aitab jälgida koostöö mõju;

—	teaduslik panus teistesse poliitikavaldkondadesse, luues nõuande- ja jälgimisstruktuure ja protsesse, mis tagavad ELi poliitika kujundamise parimate olemasolevate teaduslike tõendite ja kõrgetasemeliste teaduslike nõuannete alusel, ning neid struktuure ja protsesse toimimas hoides;

—	ELi teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammi rakendamine, sealhulgas tõendite kogumine ja analüüs eesmärgiga jälgida, hinnata, kavandada ja mõjutada raamprogrammide hindamist;

—

komisjon tagab toetuse riiklikele kontaktpunktidele muu hulgas regulaarsete, enne projektikonkursse korraldatavate koosolekute, koolituse, juhendamise, sihtotstarbeliste toetusstruktuuride tugevdamise ning nendevahelise piiriülese koostöö soodustamise kaudu (nt arendades edasi varasemate raamprogrammide kohaseid riiklike kontaktpunktide tegevusi); komisjon töötab kokkuleppel liikmesriikide esindajatega välja miinimumstandardid nende toetusstruktuuride toimimiseks, kaasa arvatud nende rolli, struktuuri ja korra jaoks, enne projektikonkursse komisjonilt saadava teabe liikumiseks ning huvide konflikti vältimiseks;

—

teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste, andmete ja teadmiste levitamine ja kasutamine, sealhulgas sihtotstarbeline toetus toetusesaajatele; muude ELi programmidega tekkiva sünergia soodustamine; sihipärane teabevahetustegevus eesmärgiga suurendada teadlikkust ELi rahastatava teadus- ja innovatsioonitegevuse laiema mõju ja tähtsuse kohta ning teadusalane suhtlus .

---

(1)  Üldjuhul vähemalt 80 %.

(2)  Euroopa andmetaristust saab Euroopa avatud teaduse pilve alustala, mis võimaldab pakkuda maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötlust, kiiret ühendust ning tipptasemel andme- ja tarkvarateenuseid.

(3)  OECD: „Understanding The Socio-Economic Divide in Europe“ („Euroopa sotsiaal-majandusliku lõhe olemus“), 26. jaanuar 2017.

(4)  Tulevikus hõlmavad peamised progressi võimaldavad tehnoloogiad kõrgtehnoloogilisi materjale ja nanotehnoloogiat, fotoonikat ning mikro- ja nanoelektroonikat, bioteadusepõhist tehnoloogiat, kõrgtehnoloogilist tootmist ja töötlemist, tehisintellekti ning digiturvalisust ja -ühenduvust.

(5)  Tööstustehnoloogia kõrgetasemelise strateegiarühma aruanne „Re-finding industry – defining innovation“, Brüssel, aprill 2018.

(6)  Tegemist on avaliku või erasektori taristutega, mille kaudu pakutakse vahendeid ja osutatakse teenuseid peamiselt Euroopa tööstussektorile, et võimaldada oluliste progressi võimaldavate tehnoloogialahenduste ja toodete katsetamist ja valideerimist. Selline taristu võib paikneda ühes kohas või olla hajutatud või virtuaalne ning peab olema registreeritud liikmesriigis või programmiga ühinenud kolmandas riigis.

(7)  Kasvuhoonegaaside heitkoguste olulist vähendamist muudes sektorites käsitletakse II samba teistes osades ja ka mujal raamprogrammis „Euroopa horisont“.

(8)  Mõiste „alternatiivenergia“ ei hõlma tuumaenergiaallikatest toodetud energiat.

(9)   Biomajandus hõlmab kõiki sektoreid ja süsteeme, mis tuginevad bioloogilistele ressurssidele (loomad, taimed, mikroorganismid ja nendest saadud biomass, sealhulgas orgaanilised jäätmed), nende funktsioonidele ja põhimõtetele. See hõlmab ja seob omavahel maismaa- ja mereökosüsteeme ning nende pakutavaid teenuseid; kõiki peamisi tootmissektoreid, mis kasutavad ja toodavad bioloogilisi ressursse (põllumajandus, metsandus, kalandus ja vesiviljelus); ning kõiki majandus- ja tööstussektoreid, mis kasutavad bioloogilisi ressursse ja protsesse, et toota toitu, sööta, bioressursipõhiseid tooteid ja energiat ning pakkuda teenuseid. See ei hõlma biomeditsiini ja tervisevaldkonnaga seotud biotehnoloogiat.

(10)   „Kestlik sinine majandus“ tähendab kogu ookeanide, merede, ranniku ja maismaavetega seotud valdkondlikku ja valdkondadeülest majandustegevust ühtsel turul, mis hõlmab liidu äärepoolseimaid piirkondi ja sisemaariike, sh uusi sektoreid ning turuväliseid kaupu ja teenuseid ning mis on kooskõlas liidu keskkonnaõigusaktidega.

(11)   Väljend „nii maismaal kui ka meres“ hõlmab kogu 6. teemavaldkonna tekstis „maismaavett“.

(12)   COM(2018)0773 final: Puhas planeet kõigi jaoks: Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni.

(13)   Keskkonna jälgimine, mida võimaldatakse näiteks liidu kosmoseprogrammi Copernicuse komponendi ja teiste asjakohaste Euroopa programmide ning samuti GEO algatuse kaudu, toetab teadusuuringuid ja innovatsiooni käesoleva üleilmse probleemi muudes sekkumisvaldkondades ning samuti raamprogrammi „Euroopa horisont“ teistes asjakohastes osades.

(14)  SWD(2016)0319.

(15)  Tervisega seotud biotehnoloogia rakendusi käsitletakse käesoleva samba teemavaldkonnas „Tervis“.

(16)  Ringsüsteemide sekkumisvaldkonna tegevused täiendavad teemavaldkonda „Digivaldkond ja tööstus“ kuuluva vähese CO2-heitega keskkonnahoidliku tööstuse sekkumisvaldkonna tegevusi.

(17)   Innovatsioonikeskus on üldmõiste, mis hõlmab palju erinevaid oskuseid. See võib olla aktiivne partner, kogukond, teadmuskeskus, hõlbustaja või ühendaja, mis pakub juurdepääsu uusimatele teadmistele ja eksperditeadmistele digitaalsete ja nendega seotud progressi võimaldavate tehnoloogiate kohta, mida ettevõtted vajavad konkurentsivõime suurendamiseks, arvestades tootmist, teenuseid ja äriprotsesse.

(18)   Asjakohased teemad võib kindlaks määrata programmi „Euroopa horisont“ strateegilise planeerimise raames.

(19)   Harilikult on tegemist teadusalaste/tehnoloogiliste riskide, juhtimis-/finantsriskide, turu-/majanduslike riskide ja regulatiivsete riskide kombinatsiooniga. Samuti võib arvesse võtta ettenägematuid täiendavaid riske.

(20)   Tagasimakstav ettemakse, mis on alternatiivne variant toetusele juhul, kui riski peetakse keskmisest madalamaks, makstakse ELile tagasi kokkulepitud maksegraafiku kohaselt ja seejärel muutub see intressivabaks laenuks. Kui toetusesaaja ei saa seda tagasi maksta, kuid saab jätkata oma tegevust, muudetakse tagasimakstav ettemakse omakapitaliks. Pankroti korral muutub tagasimakstav ettemakse lihtsalt toetuseks.

(21)   Põhimõtteliselt ei eeldata, et EL omab toetatavas ettevõttes suuremat osa hääleõigustest. Erandjuhul võib EL kindlustada blokeeriva vähemuse staatuse omandamise, et kaitsta Euroopa huve olulistes valdkondades, näiteks küberturvalisuse alal.

(22)  Näiteks Euroopa Teadusnõukogu kontseptsiooni tõendamine, projektid, mis on saanud toetust samba „Üleilmne probleem ja tööstuse konkurentsivõime“ raames, Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi teadmis- ja innovaatikakogukondades tekkinud idufirmad. Taotlused tulenevad ka „Horisont 2020“ meetmetest, eelkõige projektidest, mis on välja valitud „Horisont 2020“ VKEdele ettenähtud vahendi 2. etapis ja saanud sellega seotud kvaliteedimärgise, mida rahastavad liikmesriigid, või (olemasolevate ja tulevaste) Euroopa partnerluste projektidest.

(23)   Sujuva järjepidevuse tagamiseks võetakse EIC auhindadega üle „Horisont 2020“ alusel loodud auhindade haldamine. Lisaks korraldab EIC nõuandekogu uute ergutusauhindade ja tunnustusauhindade väljatöötamise ja rakendamise.

(24)  Komisjoni 15. mai 2018. aasta teatis „Euroopa uus teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava – Euroopa võimalus suunata oma tulevikku“ (COM(2018)0306); nõukogu 27. mai 2016. aasta järeldused (8675/16 RECH 127 COMPET 212 MI 300 POGEN 34).

(25)  Euroopa teadusruumi 2018. aasta eduaruanne.

(26)  Nõukogu järeldused Euroopa teadusruumi tegevuskava kohta, 19. mai 2015 [ajakohastatakse vastavalt vajadusele].

(27)  ELi toimimise lepingu artikli 181 lõige 2.

(28)  Käsitletavad poliitikameetmed ja tavad varieeruvad uurimistulemuste võimalikult varajasest ja ulatuslikust jagamisest kokkulepitud formaatide ja ühise taristu (nt Euroopa avatud teaduspilv) kaudu ning kodanike teadusalgatustest kuni uute ja laiemate lähenemisviiside ja indikaatorite väljatöötamise ja kasutamiseni teadusuuringu hindamiseks ja teadlaste tunnustamiseks.

(29)  Poliitika toetusvahend võeti kasutusele programmi „Horisont 2020“ raames. Poliitika toetusvahend töötab nõudluspõhiselt ja pakub vabatahtlikkuse alusel riiklikele asutustele kõrgetasemelisi erialateadmisi ja individuaalset nõustamist. Oma teenuste kaudu on sellel olnud keskne osa poliitika muutustes riikides, nagu Poola, Bulgaaria, Moldova ja Ukraina, ning see on üldiselt soodustanud poliitikamuutusi, millele on kaasa aidanud heade tavade vahetamine näiteks teadus- ja arendustegevuse maksustiimulite, avatud teaduse, riiklike teadusasutuste tulemuspõhise rahastamise ning riiklike teadus- ja innovatsiooniprogrammide koostalitlusvõime valdkonnas.

(30)  Siia kuuluvad eelkõige Euroopa teadlaste harta, teadlaste töölevõtmise juhend, EURAXESS ja RESAVERi pensionifond.