25.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 386/1


OLAFI JÄRELEVALVEKOMITEE TEGEVUSARUANNE 2016

(2018/C 386/01)

OLAFi järelevalvekomitee liikmed

Tuomas PÖYSTI, järelevalvekomitee liige ja esimees kuni 12. juulini 2016

 

Soome riigikontrolör kuni 1. oktoobrini 2015, seejärel välisministeeriumi asekantsler, Soome

Johan DENOLF, järelevalvekomitee liige kuni 22. jaanuarini 2016, 13. juulist kuni 6. septembrini 2016 ajutine esimees

 

Föderaalpolitsei ülemkomissar,

 

rahapesu andmebüroo liige, Belgia

Colette DRINAN, järelevalvekomitee liige alates 13. juulist 2016, alates 7. septembrist 2016 esimees

 

Auditi direktor, riigikontrolöri ja peaaudiitori büroo, Iirimaa

Herbert BÖSCH, järelevalvekomitee liige kuni 12. juulini 2016

 

Euroopa Parlamendi endine liige,

 

Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni endine esimees, Austria Bregenzi linna kontrolör

Catherine PIGNON, järelevalvekomitee liige kuni 22. jaanuarini 2017

 

Angersi ja seejärel Bordeaux' apellatsioonikohtu peaprokurör, peaprokuröride kolleegiumi esimees, Prantsusmaa

Dimitrios ZIMIANITIS, järelevalvekomitee liige kuni 22. jaanuarini 2017

 

Ateena apellatsioonikohtu peaprokurör, Kreeka,

 

Ateena Esimese Astme Kohtu prokuratuuri aseesimees

Grażyna STRONIKOWSKA, järelevalvekomitee liige alates 13. juulist 2016

 

Riigiprokuratuuri prokurör, Varssavi, Poola

EESISTUJA EESSÕNA

Euroopa Pettustevastase Ameti järelevalvekomitee eesistujana on mul hea meel esitada kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 15 lõikega 9 meie komitee iga-aastane tegevusaruanne. Võtsin järelevalvekomitee juhtimise üle Tuomas Pöystilt, keda koos Herbert Böschiga asendame mina ja Grażyna Stronikowska, et viia ellu liikmete järkjärgulist asendamise korda, nagu on määruses ettenähtud.

Järelevalvekomitee aitab kõrgetasemelise sõltumatu järelevalveasutusena kaasa õigusriigi põhimõtte tagamisele ja Euroopa Liidu tõhusale ja tulemuslikule võitlusele pettuse, õigusnormide raskete rikkumiste ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu. Järelevalvekomitee koostab OLAFi peadirektorilt saadud teabe analüüsi põhjal arvamusi ja aruandeid. Arvamused võivad hõlmata ka soovitusi OLAFi peadirektorile. Järelevalvekomitee jälgib korrapäraselt OLAFi juurdlusülesannete täitmist, et suurendada ameti sõltumatust talle antud volituste nõuetekohasel kasutamisel.

See on järelevalvekomitee praeguse koosseisu viies ja viimane tegevusaruanne. See käsitleb järelevalvekomitee tegevust kuni 22. jaanuarini 2017 ja annab ülevaate järelevalvealasest tegevusest, mille kohta avaldati mõnel juhul 2016. aastal arvamusi või aruandeid. Kuna tegemist on 2012. aasta jaanuaris ametisse nimetatud järelevalvekomitee koosseisu lõpparuandega, hõlmab see põhjalikumaid peatükke järelevalvekomitee arvamuse kohta seoses juurdluste kestusega ja menetluslike tagatiste kohaldamisega OLAFi juurdlustes.

Järelevalvekomitee käsitles 2016. aastal oma töös OLAFi peadirektori juurdlustegevuse sõltumatuse ja immuniteedi hindamist, OLAFi tulemusnäitajaid, mille OLAF esitas oma 2015. aasta tegevusaruandes, kvalitatiivset ja kvantitatiivset kontrolli juurdluste kestuse üle, järelmeetmete võtmist distsiplinaarsoovituste suhtes, järelmeetmete võtmist OLAFi soovituste suhtes ja järelevalvekomitee soovituste rakendamist OLAFi peadirektori poolt.

Järelevalvekomiteed toetasid Euroopa institutsioonid, kes muutsid määrust (EL, Euratom) nr 883/2013, tagades järelevalvekomitee eelarvelise sõltumatuse ja tema sekretariaadi toimimise sõltumatuse. Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa Komisjoni õigustalitused esitasid ka ühisarvamuse OLAFi ja tema järelevalvekomitee vahelise suhte kolme aspekti kohta. See aitas muuta õigusraamistiku selgemaks ja suurendas järelevalvekomitee sõltumatust.

Järelevalvekomitee on võtnud endale kohustuse parandada Euroopa Pettustevastase Ameti vastutust ja läbipaistvust. Järelevalvekomitee hindab kõrgelt tööd, mida OLAFi töötajad teevad oma oluliste ülesannete täitmisel.

Brüssel, 20. jaanuar 2017

OLAFi järelevalvekomitee eesistuja

Colette DRINAN

SISUKORD

ÜLESANDE KIRJELDUS 4
JUURDEPÄÄS TEABELE JÄRELEVALVEÜLESANDE TÄITMISEKS 5
PEADIREKTORI SÕLTUMATUSE HINNANG 6
MENETLUSLIKUD TAGATISED JA PÕHIÕIGUSED OLAFi JUURDLUSTES 7
Õiguspärasuse kontroll ja läbivaatamine 7
Kaebused olafi juurdluste kohta 7
Euroopa liidu põhiõiguste amet 7
OLAFi JUURDLUSTE KESTUS 8
Üle 12 kuu kestvad juurdlused 8
Teabe käsitlemise aeg enne juurdluse algatamist 9
Üle 12 kuu kestvate juurdluste kohta esitatud 477 aruande kvalitatiivne analüüs 9
2017. AASTA JUURDLUSPRIORITEEDID 10
JÄRELMEETMED OLAFi SOOVITUSTE SUHTES 10
Distsiplinaarsoovitused 10
Õiguslikud soovitused 11
Finantssoovitused 13
Haldussoovitused 13
2017. AASTA ESIALGNE EELARVEPROJEKT 13
OLAFi 2015. AASTA TEGEVUSARUANNE 14
OLAFi JÄRELMEETMED JÄRELEVALVEKOMITEE SOOVITUSTE SUHTES 15
JÄRELEVALVEKOMITEE JUHTIMINE 15
Kohtumised eli institutsioonide, organite ja asutustega 15
Töömeetodid ja läbipaistvus 15
Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 muutmine seoses järelevalvekomitee sekretariaadiga 16
Eelarveküsimused 16
ÕIGUSRAAMISTIK 16
Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 hindamine 16
Ettepanek euroopa prokuratuuri asutamise kohta 17
LISA 18

ÜLESANDE KIRJELDUS

Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 15 lõige 1:

Järelevalvekomitee jälgib korrapäraselt ameti juurdlusülesannete täitmist, et suurendada ameti sõltumatust talle käesoleva määruse alusel antud volituste nõuetekohasel kasutamisel.

Eelkõige jälgib järelevalvekomitee menetluslike tagatiste kohaldamisega seotud arenguid ning juurdluse kestust, võttes arvesse peadirektori poolt kooskõlas artikli 7 lõikega 8 esitatud teavet.

Nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 (1), on OLAFi järelevalvekomitee ülesanne tugevdada OLAFi sõltumatust talle antud volituste nõuetekohasel kasutamisel (2). Selle ülesande täitmiseks on ELi seadusandja andnud järelevalvekomiteele kolm rolli.

Järelevalvekomitee on OLAFi järelevalveorgan ja OLAFi sõltumatuse kaitsja, kes kontrollib korrapäraselt OLAFi juurdlusülesannete täitmist ning eelkõige menetluslike tagatiste kohaldamise ja juurdluste kestusega seotud arengut.

Järelevalvekomitee täidab OLAFi peadirektori nõustaja rolli ja aitab täita peadirektoril tema ülesandeid järgmiselt:

edastab peadirektorile OLAFi juurdlusülesannete täitmise, menetluslike tagatiste kohaldamise ja juurdluste kestuse kontrollimise tulemused ning esitab vajaduse korral asjakohased soovitused;

esitab peadirektorile arvamusi ja vajaduse korral ka soovitusi muu hulgas OLAFi juurdlustegevuseks vajalike vahendite, ameti juurdlusprioriteetide ja juurdluste kestuse kohta ning

esitab märkusi (sealhulgas vajaduse korral soovitusi) juurdlusmenetlusi käsitlevate suuniste (ja kõikide neis tehtavate muudatuste) kohta, mille peadirektor on vastu võtnud kooskõlas määruse artikli 17 lõikega 8.

Järelevalvekomitee on ELi institutsioonide dialoogipartner, kes annab institutsioonidele aru oma tegevusest, võib esitada nende palvel arvamusi ja korraldab nendega poliitilisel tasandil arvamuste vahetusi, pakkudes neile sel moel ainulaadset oskusteavet, mis põhineb komitee järelevalvealastel kogemustel.

JUURDEPÄÄS TEABELE JÄRELEVALVEÜLESANDE TÄITMISEKS

Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 15 lõige 1:

Järelevalvekomitee jälgib korrapäraselt ameti juurdlusülesannete täitmist, […].

Komisjoni 28. aprilli 1999. aasta otsuse (millega asutatakse Euroopa Pettustevastane Amet) artikkel 4:

[…] [Järelevalve]komitee vastutab ameti juurdlusülesande täitmise korrapärase jälgimise eest.

1.

Järelevalvekomitee 2015. aasta tegevusaruandes toodi kiireloomulise küsimusena esile asjaolu, et OLAF piirab teabele juurdepääsu. Probleem püsis ka 2016. aastal, mis takistas järelevalvekomiteel järelevalvealase rolli täitmist.

2.

Peamine mure seisneb selles, et järelevalvekomitee ja OLAFi peadirektor tajuvad järelevalvekomitee rolli täiesti erinevalt. Peadirektor näib uskuvat, et järelevalvekomitee põhiülesanne on toetada tema sõltumatust ja jälgida üldiseid arvandmeid. Järelevalvekomitee rõhutab oma järelevalvealast rolli, kuna on ainus organ, kes võib tagada OLAFi juurdlustegevusega seotud vastutuse. OLAFi peadirektori seisukohast lähtuvalt peaks järelevalvekomitee tegutsema ainult teabe põhjal, mille peadirektor otsustab talle anda. Järelevalvekomitee käsituse kohaselt on komiteel vaja sõltumatut juurdepääsu teabele, et tagada objektiivne järelevalve.

3.

2016. aastal ei olnud järelevalvekomiteel võimalik tutvuda mitte ühegi soovitud toimikuga. Selle asemel anti talle toimikud, mille OLAF välja valis. Peale selle esines raskusi muude valdkondade teabe hindamisega. Nende hulka kuulusid kaebused, kolmandate isikute taotlused dokumentidele juurdepääsuks ja üksikasjad seoses OLAFi võetud meetmetega järelevalvekomitee soovituste suhtes. Järelevalvekomitee juhtis tähelepanu ka sellele, et aruanded, mille OLAF esitas üle 12 kuu kestvate juhtumite kohta, ei olnud tõhusaks kontrollimiseks piisavalt üksikasjalikud.

4.

Arvestades neid probleeme, palusid nii järelevalvekomitee kui ka OLAFi peadirektor komisjoni asepresidendil kutsuda komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu õigustalitusi üles koostama ühisarvamuse OLAFi ja järelevalvekomitee vahelise suhte kolme aspekti kohta. See arvamus esitati 5. septembril 2016.

5.

Järelevalvekomitee märgib, et õigustalitused nõustusid järelevalvekomitee seisukohaga OLAFi peadirektori aruandluskohustuste suhtes ja järelevalvekomitee juurdepääsu suhtes OLAFi toimikutele, sealhulgas käsitlemata jäetud ja pooleliolevate juhtumite toimikutele.

6.

Kuna ühisarvamuses täpsustatakse ja kinnitatakse OLAFi aruandluskohustusi järelevalvekomitee suhtes, peaks see aitama parandada järelevalvekomitee järelevalvealase tegevuse tulemusi. Lisaks saab selle põhjal võtta vastu järelevalvekomitee uue kodukorra ja otsustada vajaduse üle järelevalvekomitee ja OLAFi vahelise töökorra järele.

PEADIREKTORI SÕLTUMATUSE HINNANG

Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 15 lõige 1:

Järelevalvekomitee jälgib korrapäraselt ameti juurdlusülesannete täitmist, et suurendada ameti sõltumatust talle käesoleva määruse alusel antud volituste nõuetekohasel kasutamisel.

Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 15 lõige 9:

Järelevalvekomitee võtab aastas vastu vähemalt ühe tegevusaruande, milles käsitletakse eelkõige ameti sõltumatuse hindamist, menetluslike tagatiste kohaldamist ja juurdluste kestust. Kõnealused aruanded esitatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 17 lõige 3:

Välis- ja sisejuurdluste algatamise, korraldamise või neile järgnevate aruannete koostamisega seotud ülesannete täitmisel ei taotle ega võta ameti peadirektor vastu juhiseid üheltki valitsuselt, institutsioonilt, organilt, ametilt ega asutuselt. Kui ameti peadirektori arvates seab komisjoni võetud meede kahtluse alla tema sõltumatuse, teavitab ta sellest viivitamata järelevalvekomiteed ning otsustab, kas esitada komisjoni vastu hagi Euroopa Kohtusse.

Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 17 lõige 9:

Enne peadirektorile mis tahes distsiplinaarkaristuse määramist konsulteerib komisjon järelevalvekomiteega.

7.

Komisjon võttis 2. märtsil 2016. aastal (3) vastuseks Belgia kohtuasutuste taotlusele osaliselt ära OLAFi peadirektori kohtuliku puutumatuse. 14. märtsil 2016 teavitas OLAFi peadirektor (4) määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 17 lõike 3 kohaselt järelevalvekomiteed, et ta loeb komisjoni 2. märtsi otsust meetmeks, millega seatakse tema sõltumatus kahtluse alla.

8.

Vaatamata palvetele ei ole ei komisjon ega OLAFi peadirektor järelevalvekomiteele komisjoni otsust edastanud. Samuti ei ole järelevalvekomitee näinud üksikasjalikke selgitusi, mille kumbki pool on esitanud Euroopa Liidu Kohtule seoses peadirektori esitatud hagiga, milles ta taotles komisjoni otsuse tühistamist.

9.

Järelevalvekomitee võttis teadmiseks üldkohtu presidendi 20. juuli 2016. aasta määruse ajutiste meetmete kohaldamise kohta kõnealuses juhtumis (5), mis on avalikult kättesaadav. Määruses jäeti rahuldamata OLAFi peadirektori teine taotlus, milles ta palus üldkohtu presidendil peatada komisjoni otsuse täitmine kiireloomulisuse alusel, et hoida ära tema enda sõltumatuse ning OLAFi sõltumatuse ja asjakohase toimimise tõsine ja pöördumatu kahjustamine.

10.

Põhihagi, mille peadirektor kohtule esitas ja milles ta taotles komisjoni otsuse tühistamist, on veel arutlusel. Seetõttu ei saa järelevalvekomitee praegu kujundada lõplikku arvamust selle suhtes, millist mõju võib peadirektori puutumatuse äravõtmine avaldada OLAFi sõltumatusele. Järelevalvekomitee jälgib hoolikalt edasist arengut, sest selles enneolematus olukorras on põhiküsimusteks süütuse presumptsioon, erapooletus, sõltumatuse ja hea valitsemistava põhimõtted ning karistamatus ja vastutus.

11.

Järelevalvekomitee märgib, et määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 17 lõike 9 kohaselt konsulteerib komisjon enne peadirektorile mis tahes distsiplinaarkaristuse määramist järelevalvekomiteega. See nõue ei kehti olukorras, kus komisjon otsustab peadirektori puutumatuse ära võtta.

12.

Järelevalvekomitee soovitas OLAFi peadirektoril kaaluda operatiivmeetmete võtmist, et vähendada võimalikku huvide konflikti või tajutavat huvide konflikti, mis võib tekkida suhtluses Belgia kohtuasutustega (6). Selliseid meetmeid võimaldab võtta eelkõige määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 17 lõige 6. Järelevalvekomiteed ei ole selliste meetmete võtmisest teavitatud.

MENETLUSLIKUD TAGATISED JA PÕHIÕIGUSED OLAFI JUURDLUSTES

Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 15 lõike 1 teine lõik:

Eelkõige jälgib järelevalvekomitee menetluslike tagatiste kohaldamisega seotud arenguid (…).

Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 17 lõige 7:

Peadirektor kehtestab ametisisese nõustamis- ja kontrollimenetluse, sealhulgas õiguspärasuse kontrolli, mis on muu hulgas seotud juurdlusaluste isikute menetluslike tagatiste ja põhiõiguste austamise[ga] (…).

13.

Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 15 lõike 1 kohaselt on järelevalvekomiteel sõnaselged volitused jälgida eelkõige menetluslike tagatiste kohaldamist OLAFi peadirektori esitatud teabe põhjal. Järelevalvekomitee on juhtinud sellele teemale korduvalt tähelepanu arvamustes, eriaruannetes ja tegevusaruannetes. Mitteammendav kokkuvõte tööst, mida ametiaega lõpetavad järelevalvekomitee liikmed on sellega seoses teinud 2012.–2016. aastal, on esitatud kogumikus (7). See puudutab eelkõige kolme valdkonda, mida on käsitletud põhjalikumalt edaspidi.

Õiguspärasuse kontroll ja läbivaatamine

14.

Järelevalvekomitee analüüsis oma arvamuses nr 2/2015 OLAFi juurdlustegevuse käigus tehtud õiguspärasuse kontrolli ja läbivaatamist, keskendudes menetluslike tagatiste ja põhiõiguste järgimisele.

15.

Järelevalvekomitee soovitas OLAFil eelkõige töötada välja läbivaatajate parimad tavad seoses menetluslike tagatiste ja juurdluste asjakohase kestuse järgimise kontrollimisega.

16.

Järelevalvekomitee soovitas ka OLAFi peadirektoril võtta vastu konkreetsete meetmetega kava, et tugevdada tõhusalt määruses ettenähtud asutusesisest nõustamis- ja kontrollimehhanismi. Sellist kava ei ole veel vastu võetud.

Kaebused OLAFi juurdluste kohta

17.

Järelevalvekomitee uuris oma arvamuses nr 2/2013 OLAFi juurdlustes osalevate isikute õiguskaitsevõimalusi seoses nende õiguste ja menetluslike tagatiste võimaliku rikkumisega. Järelevalvekomitee leidis, et sellistel isikutel ei olnud piisavaid ja vahetuid õiguskaitsevahendeid võimalike rikkumiste heastamiseks kas asutusevälise või -sisese mehhanismi abil.

18.

Järelevalvekomitee soovitas seetõttu OLAFi peadirektoril kehtestada selline asutusesisene menetlus pärast järelevalvekomiteega üksikasjade suhtes konsulteerimist ja avaldada see ning seejärel anda järelevalvekomiteele korrapäraselt aru OLAFile esitatud kaebuste ja nende suhtes võetud järelmeetmete kohta.

19.

Kuid järelevalvekomitee ei ole saanud üksikasjalikku aruannet kaebuste kohta, mis on esitatud OLAFi tegevuse suhtes ja on seotud nende isikute põhiõiguste ja menetluslike tagatistega, keda juurdlused puudutavad, kaasa arvatud OLAFile teadaolevate kaebuste kohta, mis on esitatud muudele asutustele või organitele.

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet

20.

Järelevalvekomitee algatas 2016. aastal arvamuste vahetuse Viinis asuva Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga (FRA), mis on volitatud andma oskusteavet ja nõuandeid liikmesriikidele, ELi institutsioonidele ja organitele.

21.

Järelevalvekomitee tegi kindlaks mitu valdkonda – näiteks Euroopa Prokuratuuri käsitlev seadusandlik ettepanek –, milles OLAFi ja FRA vaheline võimalik konsulteerimine võiks aidata parandada nende isikute põhiõiguste kaitse taset, keda juurdlused puudutavad (olenemata sellest, kas nad on juurdlusalused isikud või mitte).

22.

Seetõttu on järelevalvekomitee arvates OLAFile kasulik võtta FRAga ühendust ja alustada ametlikku koostööd, eriti seoses OLAFi menetluste esitamisega FRAle põhiõiguste kontrollimise eesmärgil.

OLAFi JUURDLUSTE KESTUS

Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 7 lõige 8:

Kui juurdlust ei saa lõpetada 12 kuu jooksul alates selle algatamisest, esitab peadirektor kaheteistkuulise tähtaja lõpuks ja seejärel iga kuue kuu tagant järelevalvekomiteele aruande, milles on märgitud juurdluse jätkamise põhjused ning parandusmeetmed, mida on kavas juurdluse kiirendamiseks võtta.

Üle 12 kuu kestvad juurdlused

23.

Järelevalvekomitee analüüsis 2016. aastal OLAFi peadirektori esitatud 477 aruannet, mis käsitlesid 377 üle 12 kuu kestvat juurdlust. 274 juhtumit oli lõpetatud, kuid 103 juhtumi käsitlemine oli veel pooleli. OLAFi peadirektor esitas järelevalvekomitee taotlusel 2016. aasta juulis täiendavaid arvandmeid nende aruannete kohta, et järelevalvekomiteel oleks võimalik paremini teha kindlaks üldisi suundumusi ja mustreid.

Juurdluste kestus alates juurdluse algatamise otsuse vastuvõtmisest: 377 juthumist koosnev valim, juuli 2016

Image

24.

OLAFi peadirektor on seadnud oma iga-aastases juhtimiskavas juurdluste kestuse kriteeriumiks 20 kuud (määruse kohaselt on see 12 kuud). Valimis oli 42 juhtumit (11 %), mille juurdlus kestis alla 20 kuu, ja 335 juhtumit (89 %), mille juurdlus kestis üle 20 kuu, neist 157 puhul (47 %) kestis juurdlus üle 30 kuu.

25.

2016. aasta juulis esitatud andmete analüüs näitas, et suur osa – 28 juhtumit – on pärit suuremahulisest tegevusest 2. veebruaril 2012, mil ühel ja samal päeval algatati 423 juhtumi juurdlus (8). Järelevalvekomitee on seisukohal, et OLAF peaks neid 28 juhtumit jälgima iseäranis hoolikalt, et vältida töö takerdumist, tegeledes pidevalt varasemate süsteemide pärandiga.

Teabe käsitlemise aeg enne juurdluse algatamist

26.

OLAF mõõdab juurdluste kestust alates ajast, mil tehakse juurdluse algatamise otsus. Kuna sellele otsusele eelneb edastatud teabe hindamise periood, pidas järelevalvekomitee oluliseks uurida ka teabe käsitlemise aega alates ajast, mil OLAF selle vastu võtab kuni juurdluse algatamise või selle käsitlemata jätmise otsuseni.

27.

OLAFi peadirektor on seadnud hindamise soovituslikuks tähtajaks kaks kuud. Järelevalvekomitee jaoks ei ole päris selge, kas seda arvestatakse alates teabe vastuvõtmisest OLAFi poolt, juhtumi numbri loomisest, sissetuleva teabe määramisest valijale või valijate esimesest toimingust juhtumiga. OLAF teavitas järelevalvekomiteed, et lünkade vältimiseks teabe käsitlemisel on olemas järelevalvevahendid.

28.

Järelevalvekomitee kaalub võimalust uurida põhjalikumalt neid järelevalvevahendeid ja andmeid, mis puudutavad sissetuleva teabe käsitlemise aega.

Üle 12 kuu kestvate juurdluste kohta esitatud 477 aruande kvalitatiivne analüüs

29.

Järelevalvekomitee analüüsis põhjalikult 477 aruannet, mis käsitlevad üle 12 kuu kestvaid juurdlusi (9), et hinnata eelkõige järgmist:

nende juhtumite arvu, milles on OLAFi aruandes esitatud faktilised põhjused juurdluse jätkuva käsitlemise kohta ja parandusmeetmed juurdluse kiirendamiseks;

nende juhtumite arvu, milles on toimunud areng võrreldes olukorraga, mida on kirjeldatud järelevalvekomitee arvamuses nr 4/2014 (10);

nende juhtumite arvu, mille puhul on parandusmeede juurdluse jätkuva käsitlemise kohta esitatud põhjendust arvestades asjakohane ja/või kooskõlas nimetatud arvamusega.

30.

Veidi üle poolte aruannete puhul põhjused juurdluse jätkuva käsitlemise kohta puudusid või ei loetud neid piisavaks. Kuna toetavad asjaolud aruandes puudusid, ei olnud võimalik seda teavet põhjalikumalt kontrollida.

31.

Järelevalvekomitee leidis paljude aruannete puhul, et parandusmeetmeid ei olnud esitatud või oli põhjust kahelda nende meetmete asjakohasuses.

32.

Paljude aruannete puhul leidis järelevalvekomitee, et juurdluse kiirendamiseks OLAFi peadirektori võetud parandusmeetmed või nendele osutav tekst ei olnud kooskõlas järelevalvekomitee arvamuses nr 4/2014 esitatud soovitustega.

33.

Järelevalvekomitee järeldas kokkuvõtteks, et OLAFi tavad olid jäänud suurel määral samasuguseks. Määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 on järelevalvekomitee rolli OLAFi juurdluse kestuse jälgimises küll suurendatud, kuid see ei anna kindlustunnet, et juurdlusi tehakse järjepidevalt ja põhjendamatu viivituseta, arvestades juhtumite olusid ja keerukust. See valmistab muret eelkõige kõige kauem kestvate juurdluste korral.

2017. AASTA JUURDLUSPRIORITEEDID

Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 17 lõike 5 esimene lõik:

Igal aastal määrab peadirektor iga-aastase juhtimiskava raames kindlaks ameti juurdlusprioriteedid ning edastab need enne avaldamist järelevalvekomiteele.

Artikli 5 lõige 1: Peadirektori otsus juurdluse võimaliku algatamise kohta sõltub ameti juurdlusprioriteetidest ja iga-aastasest juhtimiskavast.

34.

Järelevalvekomitee sai OLAFi 2017. juurdlusprioriteetide projekti 22. detsembril 2016. Järelevalvekomiteel paluti esitada oma märkused enne 13. jaanuari 2017. 2017. aasta juurdlusprioriteedid ei erine oluliselt 2014., 2015. ja 2016. aasta juurdlusprioriteetidest.

35.

Järelevalvekomitee ootab veel OLAFi mõjuhinnangu üksikasju 2016. aasta juurdlusprioriteetide kohta.

JÄRELMEETMED OLAFi SOOVITUSTE SUHTES

Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 17 lõike 5 kolmas lõik:

Peadirektor teavitab järelevalvekomiteed korrapäraselt:

a)

juhtudest, mille puhul ei ole peadirektori soovitusi järgitud;

b)

juhtudest, mille puhul on teave edastatud liikmesriikide õigusasutustele;

36.

OLAFi juurdluse lõpetamise järel tuleks saata liikmesriikide pädevatele ametiasutustele või ELi institutsioonidele ja organitele, kes vastutavad edasise tegevuse eest, lõpparuanne, milles esitatakse tuvastatud asjaolud (koos tõendite toetavate elementide ja toimiku registreeritud elementide täieliku loeteluga) ja OLAFi peadirektori mis tahes soovitused.

37.

OLAFi peadirektori soovitusi on nelja liiki: halduslikud (lepingute, sh toetuslepingute, õigusaktide ja haldustegevusega seotud pettused), rahalised (valesti kasutatud vahendite sissenõudmine), õiguslikud (liikmesriikide ametiasutuste kriminaalmenetlused) ja distsiplinaarsed (ELi institutsioonide, asutuste ja organite distsiplinaarmenetlused).

38.

Artikli 17 lõik 5 kohaselt teavitab peadirektor järelevalvekomiteed perioodiliselt juhtumitest, mille korral tema soovitusi ei ole järgitud.

39.

OLAFi peadirektor saatis 2016. aasta mais ja juunis järelevalvekomiteele ajakohased andmed (11). Neis oli kokku võetud asjaomastelt asutustelt kuni 29. veebruarini 2016 saadud vastused soovituste kohta, mille OLAF oli esitanud alates 1. oktoobrist 2013 ja mida ei olnud järgitud.

Distsiplinaarsoovitused

40.

OLAF annab teada (12), et on alates 1. jaanuarist 2013 esitanud 55 distsiplinaarsoovitust (2013. aastal 24 soovitust, 2014. aastal 15 soovitust ja 2015. aastal 16 soovitust).

41.

OLAF teavitas järelevalvekomiteed, et alates 1. oktoobrist 2013 ei ole vastuvõtvad asutused, kellele on antud õigus võtta distsiplinaarmeetmeid, järginud kaheksat distsiplinaarsoovitust. Kuna järelevalvekomiteele ei esitatud aruandes üksikasjalikumat teavet, põhinevad järgmised tähelepanekud OLAFi peadirektori esitatud kokkuvõttel.

42.

Kahe juhtumi korral leidsid ametiasutused, et asjaolusid ei olnud juurdlustegevuses piisavalt tuvastatud. Ühe juhtumi korral ei pidanud ametiasutused OLAFi tuvastatud asjaolusid piisavalt tõsiseks, et algatada distsiplinaarmenetlust. Kahe juhtumi korral hinnati OLAFi tuvastatud asjaolusid uuesti ja ametiasutused otsustasid distsiplinaarmeetmeid mitte võtta. Üks ametiasutus märkis, et tuvastatud asjaolud ei olnud sellist laadi, et need käsitleksid distsiplinaarvastutust.

43.

Järelevalvekomitee alustas analüüsi distsiplinaarsoovituste suhtes järelmeetme võtmise kohta. OLAFi finants-, haldus- ja distsiplinaarsoovituste analüüsi eest vastutav raportöör korraldas aruandlusperioodil uurimise, et teha kindlaks võimaliku arvamuse või aruande koostamise vajadus. Soovitusi analüüsiti esialgu OLAFi esitatud valimi põhjal. Nimetatud analüüsi täiendas kahepoolne suhtlus komisjoni distsiplinaarkomiteega, samuti saadeti küsimustikud OLAFi sidusrühmadele. Neile vastas mitu reguleerivat ametit, ELi institutsiooni ja organit, andes seeläbi väärtuslikku teavet. Kuid komisjoni peasekretär (13) keeldus järelevalvekomitee küsimustikule vastamisest ja teabe avaldamisest, kutsudes järelevalvekomiteed kahel korral üles töötama üksnes OLAFi peadirektori esitatud teabe põhjal.

44.

Seetõttu ei ole järelevalvekomiteel piisavalt kvalitatiivset teavet, et saada ülevaadet OLAFi distsiplinaarsoovituste kasulikkusest. Samuti ei ole järelevalvekomiteel piisavalt kvantitatiivset teavet, et hinnata järgitud soovituste suhtarvu võrreldes esitatud distsiplinaarsoovituste koguarvuga, sest kättesaadav teave ei käsitle sama perioodi.

Õiguslikud soovitused

45.

Järelevalvekomitee käsitles ka järelmeetmete võtmist õiguslike soovituste suhtes ja OLAFi järelevalvealast tegevust selles valdkonnas. Sellel eesmärgil toimus mitu kohtumist ning OLAF esitas dokumendid järelevalve ja õiguslike soovituste parandamiseks võetud meetmete kohta.

46.

2012. aastal kehtestas OLAF süsteemi teabe kogumiseks liikmesriikidelt ja järelevalvesuunised, mis võimaldavad jälgida otsuseid käsitlemata jätmise kohta ja süüdistuse esitamist riiklike kohtuasutuste poolt pärast OLAFi soovituste edastamist. Järelevalvekomitee soovib tunnustada OLAFi suurt jõupingutust selle teabe kogumisel.

47.

OLAF annab teada (14), et on alates 1. jaanuarist 2013 saatnud kohtuasutustele 284 soovitust (2013. aastal 85 soovitust, 2014. aastal 101 soovitust ja 2015. aastal 98 soovitust).

48.

OLAFi peadirektori esitatud teabe kohaselt ei ole alates 2013. aasta oktoobrist kuni 2016.aasta veebruarini rakendatud 18 liikmesriikide kohtuasutustele saadetud soovitust (15).

49.

Põhjused, miks kohtuasutused ei olnud saadud soovitusi rakendanud, olid järgmised:

a)

13 soovitust ei olnud võimalik arvesse võtta või rakendada tõendite puudumise või ühel juhul tõendite ebapiisavuse tõttu;

b)

kolme soovitust ei olnud võimalik arvesse võtta või rakendada aegumise tõttu;

c)

kahte soovitust ei olnud võimalik arvesse võtta või rakendada seetõttu, et väidetavad asjaolud ei käsitle kuritegu.

50.

Järelevalvekomitee märgib aga, et OLAF annab teada, et 317 soovitusest, mis on kohtuasutustele saadetud alates 2008. aastast, 168 puhul jäeti teave käsitlemata või ei võetud meetmeid.

51.

Järelevalvekomitee ei saa teha järeldust ilma OLAFi poolt kindlaksmääratud aruandlusperioode käsitlevate andmeteta.

52.

Järelevalvekomiteel ei ole piisavalt sisulist teavet, et teha järeldus järgitud soovituste ja esitatud õiguslike soovituste koguarvu vahelise suhtarvu kohta, mis aitaks hinnata OLAFi juurdluste tõhusust. Järelevalvekomiteel oleks vaja vähemalt

a)

liikmesriikide kohtuasutustele edastatud juhtumi lõpparuannet ja

b)

liikmesriigi kohtuasutuse vastust OLAFile.

53.

Kokkuvõttes järeldab järelevalvekomitee, et OLAFi edastatud teabest ei piisa, et täita OLAFi peadirektori kohustusi, mis on kindlaks määratud määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 17 lõikes 5.

54.

Uurides käsitlemata jätmise otsuseid, mille liikmesriigid on teinud (16) ja millest OLAF on teavitanud, siis need jagunevad peamiselt kaheks:

a)

tõendite puudumine või ebapiisavus – 50 % käsitlemata jätmise otsustest;

b)

kuriteo puudumine – 33 % käsitlemata jätmise otsustest.

55.

OLAF väljendas muret selle pärast, et on täheldanud „teatavate liikmesriikide prokuröride seas suundumust mitte käsitleda juhtumeid niivõrd prioriteetsena, kuivõrd need puudutavad liikmesriikide või ELi huve“ (17). OLAFi tehtud analüüs näitas, et liikmesriigid ei tunnusta otseselt tõendeid, mille ta on kogunud haldusjuurdluse käigus, eriti kui ta viib läbi või algatab uuesti ulatuslikke piiriülese mõõtmega juurdlusi.

56.

Järelevalvekomiteed ei ole teavitatud praeguse aruandlusperioodi lõpus OLAFi analüüsist, mis toetaks tema järeldusi, ja eelkõige tema töö sisust liikmesriikidega kõnealuseid küsimusi käsitlevates töörühmades. Järelevalvekomitee märgib, et 2013. aasta määruse muutmisega suurendati ja täpsustati OLAFi uurimisvolitusi füüsiliste tõendite kogumisel.

57.

Pärast töökohtumisi ja sisulisi arutelusid OLAFiga tegi järelevalvekomitee kindlaks mitu põhjalikku analüüsimist vajavat küsimust:

OLAFi asjatundlikkuse parandamine liikmesriikide menetlusõiguste teemal (18);

vajadus suurendada OLAFi abi liikmesriikidele pärast juurdluse edastamist;

OLAFi varasem ja tihedam koostöö liikmesriikide õiguskaitseasutustega, näiteks ühiste juurdlusrühmade kaudu;

vajadus vaadata läbi, kuidas kohaldab OLAF sätteid, millega lubatakse edastada teave kohtuasutustele, kui tõendite kogumine eeldab õiguslike volituste kiiret kasutamist.

58.

Oma vastuses järelevalvekomitee taotlusele saada teavet OLAFi õiguslike soovituste järgimise kohta märkis OLAFi peadirektor, et ta „moodustas töörühma järelevalvekomitee taotluse rahuldamiseks ja loodab, et tulemused saab [2016. aasta] mais. OLAFi töötajad peavad võtma ka ühendust järelevalvekomitee sekretariaadiga, et täpsustada seda taotlust“ (19). Praeguse aruandlusperioodi lõpuks ei ole järelevalvekomitee OLAFi tehtud töö tulemusi saanud.

Finantssoovitused

59.

OLAF annab teada (20), et on alates 1. jaanuarist 2013 esitanud 706 finantssoovitust (2013. aastal 233 soovitust, 2014. aastal 253 soovitust ja 2015. aastal 220 soovitust).

60.

Teabe kohaselt, mille peadirektor esitas 2016. aasta mais ja juunis, ei järginud asjaomased ELi vahendite haldamise eest vastutavad asutused viit finantssoovitust, mis esitati 2013. aasta oktoobrist kuni 2016. aasta veebruarini. Soovituste järgimata jätmise põhjuste suhtes puudub selge muster. Põhjused olid erinevad, näiteks ebapiisav alus, sissenõudmise õiguse puudumine, õigusnormide rikkumine ei ole tõendatud või seose puudumine ELi vahenditega.

61.

Oluline näitaja seoses finantssoovitustega on see, kui palju soovituslikust sissenõutavast summast tegelikult sisse nõuti. Enne 2012. aastat seostas OLAF sissenõutavad summad konkreetse aastaga, mil soovitus esitati, mis võimaldas kasutada sissenõudmise määra tulemusnäitajana. Pärast 2012. aastat ei ole enam võimalik sissenõudmise määra arvutada. See oleks iseäranis kasulik, kui asjaomaste asutuste prognoos sissenõutava summa kohta erineb OLAFi prognoosist. Pärast arutelusid järelevalvekomiteega võttis OLAF endale kohustuse teha sisehindamine, et parandada oma finantssoovituste koostamist veelgi. Selle tulemusel avaldas OLAFi peadirektor 7. oktoobril 2016 juhised finantssoovituste koostamise ja sellega seotud osade kohta OLAFi lõpparuandes.

62.

Järelevalvekomitee märgib ka seda, et OLAFis on käsil sisehindamine finantsjärelevalveprotsessi kohta ja et see hindamine hõlmab alternatiivseid käsitlusi ameti finantssoovituste tõhususe mõõtmiseks. Sisuliselt kavatseb OLAFi peadirektor paluda oma finantssoovituste saajatel anda teada summad, mis on sissenõudmiseks heaks kiidetud.

Haldussoovitused

63.

OLAF annab teada (21), et on alates 1. jaanuarist 2013 esitanud 69 haldussoovitust (2013. aastal 11, 2014. aastal 28 ja 2015. aastal 30).

64.

Kuid OLAFi peadirektor ei ole andnud teada haldussoovitustest, mille ta on esitanud, kuid mille suhtes ei ole soovituse saajad võtnud järelmeetmeid, sest sellesisulist nõuet ei ole. Sellele vaatamata on järelevalvekomitee seisukohal, et see teave oleks kasulik.

2017. AASTA ESIALGNE EELARVEPROJEKT

Komisjoni 28. aprilli 1999. aasta otsuse 1999/352/EL (millega asutatakse Euroopa Pettustevastane Amet ja mida on muudetud 27. septembri 2013. aasta otsusega 2013/478/EL) artikkel 6 lõige 2:

„2.   Pärast järelevalvekomiteega konsulteerimist saadab peadirektor eelarve peadirektoraadi peadirektorile aegsasti esialgse eelarveprojekti, mis kirjendatakse Euroopa Liidu üldeelarves komisjoni käsitleva eelarveosa ameti käsitlevasse lisasse.“

Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 15 lõike 1 kolmas lõik:

Järelevalvekomitee esitab peadirektorile arvamusi, sealhulgas asjakohasel juhul soovitusi muu hulgas ameti juurdlustegevuseks vajalike vahendite […] kohta.

65.

Järelevalvekomitee toetas OLAFi 2017. aasta esialgset eelarveprojekti, eeldusel, et tema soovitusi ja tähelepanekuid võetakse täielikult arvesse OLAFi 2018. aasta eelarve puhul, mille järelevalvekomitee vaatab oma iga-aastases arvamuses läbi.

66.

Järelevalvekomitee on seisukohal, et OLAFi vahendid peaksid olema suunatud tema põhitegevusele, st ebaseadusliku tegevuse, õigusnormide raskete rikkumiste, pettuste, ametikohustuste rikkumiste ning muude ELi huve kahjustavate elementide uurimisele. Kuid OLAFi märkusi arvestades järelevalvekomitee nõustub, et OLAFi sõltumatuse säilitamiseks tuleks tagada OLAFile piiratud ja põhjendatud toetusvahendid.

67.

Seoses uurimistöötajatega nõustub järelevalvekomitee selgitustega, mis on esitatud 171 juurdlustega tegeleva töötaja kohta: „Lisaks töötajatele, kelle ametikirjelduses on sõna „uurija“, hõlmab see arv ka muid uurimistöötajaid, nagu „juhtumi käsitleja-valija“ või „teabeanalüütik“. Sektori juhid ja uurimisüksuste juhatajate asetäitjad kuuluvad samuti uurimistöötajate hulka, olenemata sellest, et neil on teine ametinimetus.“

68.

Asutuse õiguseksperdid aitavad parandada OLAFi võimet siseriikliku õiguse õigel kohaldamisel ja arendada tema võimet võidelda pettuste vastu kogu ELis. OLAF peaks seetõttu võtma jätkuvalt tööle ELi töötajaid, kellel on tõendatud õigusalane kvalifikatsioon asjaomases keeles. Järelevalvekomitee on seisukohal, et liikmesriikide õiguse valdkonna asutusesiseste ekspertide puudumist ei saa korvata mittejuristidest töötajate asutusesisese koolitamise või pealiskaudsete toetavate dokumentidega, nagu „Kokkuvõtlik ülevaade riigist“, mis on kättesaadav OLAFi sisevõrgus ja mille järelevalvekomitee on läbi vaadanud. Sellega seoses peab järelevalvekomitee tervitatavaks asjaomaste konkursside jätkuvat korraldamist.

OLAFi 2015. AASTA TEGEVUSARUANNE

Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 15 lõike 1 esimene lõik.

Järelevalvekomitee jälgib korrapäraselt ameti juurdlusülesannete täitmist, et suurendada ameti sõltumatust talle käesoleva määruse alusel antud volituste nõuetekohasel kasutamisel.

69.

Järelevalvekomitee tunnistab, et OLAF on parandanud oma OLAFi aruannet ja iga-aastast tegevusaruannet loetavuse, aruandlusselguse ning esitatud graafikute ja jooniste poolest ning võtnud arvesse järelevalvekomitee soovitusi. Järelevalvekomitee väljendab iseäranis heameelt OLAFi 2015. aasta aruande osa „Üksnes lõpetatud juurdluste keskmine kestus“, mis annab kinnitust OLAFi 2014. aasta aruandes võetud käsitluse suhtes.

70.

Järelevalvekomitee tegi kindlaks viisid, kuidas parandada juurdluste kestuse aruandlust. Muret tekitab andmete puudumine juurdluste kestuse läbivaatamise ja kontrollimise kohta. Järelevalvekomiteel oleks samuti hea meel, kui talle esitataks põhjendatud selgitus 20-kuulise kriteeriumi kasutamise kohta.

71.

OLAFi aruandlus põhiõiguste kaitset käsitlevate kaebuste kohta ei ole kõikehõlmav. OLAF teavitab järelevalvekomiteed üksnes kaebustest, mis on esitatud veebisaidil avaldatud menetluse kohaselt. Järelevalvekomitee on välja selgitanud, et leidub ka muid kaebusi, mis võivad olla seotud põhiõiguste ja menetluslike tagatiste kaitsega. Järelevalvekomitee peab oluliseks, et kaebuste aruandlus oleks kõikehõlmav, arvestades selle osatähtsust selles valdkonnas.

72.

OLAFi peadirektori teave järelevalvekomitee soovituste rakendamise kohta ei ühti järelevalvekomitee hinnanguga. Järelevalvekomiteele valmistab muret, et OLAFi peadirektor ei jaga selle suhtes piisavalt teavet.

OLAFi JÄRELMEETMED JÄRELEVALVEKOMITEE SOOVITUSTE SUHTES

Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 15 lõike 1 kolmas lõik:

Järelevalvekomitee esitab peadirektorile arvamusi, sealhulgas asjakohasel juhul soovitusi muu hulgas ameti juurdlustegevuseks vajalike vahendite, ameti juurdlusprioriteetide ja juurdluste kestuse kohta. Neid arvamusi võib järelevalvekomitee esitada omal algatusel või peadirektori või institutsiooni, organi, ameti või asutuse taotlusel, sekkumata samas käimasoleva juurdluse käiku.

73.

Käesoleva aruande perioodi jooksul jälgis järelevalvekomitee OLAFi edusamme 26 komitee esitatud soovituse suhtes. Lisas on esitatud konkreetsete soovituste üksikasjad ja nende ajakohane olek.

74.

Järelevalvekomitee loeb esmatähtsaks soovitusi, mis on seotud ELi kodanike põhiõiguste, OLAFi regulatiivsete kohutuste ja OLAFi sõltumatuse tagatistega.

75.

OLAFi peadirektor nõustus järgimist vajavate soovituste loeteluga ega vaidlustanud vormikohaselt 26 soovitusest mitte ühegi soovituse sisu. Samas aga hindas ta ise vaid 15 neist (22). Kättesaadava teabe põhjal hindas järelevalvekomitee soovituste rakendamise taset järgmiselt: kolm rakendatud, üks rakendatud osaliselt, üksteist rakendamata, seitsme olek teadmata (23) ja neli aegunud.

76.

Seoses tulevaste arvamustega soovib järelevalvekomitee OLAFi peadirektorilt ametlikku lubadust võtta soovituste suhtes järelmeede/järelmeetmed. Järelevalvekomitee ei jälgi mitte ühtegi soovitust, mille suhtes sellist lubadust ei anta, kuna soovitusega ei ole nõustutud.

77.

OLAFi peadirektori aruandlus ei kajasta järelevalvekomitee soovituste hetkeseisu. Järelevalvekomiteele valmistab muret, et tema viit esmatähtsaks peetavat soovitust ei ole rakendatud ja et OLAFi peadirektor ei jaga selle suhtes piisavalt teavet.

JÄRELEVALVEKOMITEE JUHTIMINE

Kohtumised ELi institutsioonide, organite ja asutustega

78.

Järelevalvekomitee on aktiivselt aidanud kaasa arvamuste vahetusele institutsioonidega, nagu on ettenähtud määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artiklis 16, ning pidanud korrapäraselt kohtumisi OLAFi eest vastutava komisjoni asepresidendi, Euroopa Parlamendi (eelarvekontrollikomisjoni) ja nõukogu pettustevastase võitluse töörühmaga ja andnud neile asjatundlikku abi.

79.

Järelevalvekomitee teeb jätkuvalt koostööd ka muude sidusrühmadega, nagu kontrollikoda, Euroopa Ombudsman ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet.

Töömeetodid ja läbipaistvus

80.

Järelevalvekomitee pidas 2016. aastal 11 täiskogu koosolekut. Eesistuja, raportöörid ja järelevalvekomitee sekretariaadi töötajad kohtusid samuti korrapäraselt, et töötada konkreetsete teemade kallal. Iga tähtsama teema uurimiseks määras järelevalvekomitee raportööri. Raportöörid tegid aruandeprojektide, arvamuste eelnõude või täiskogu koosolekute aruteludokumentide koostamisel koostööd sekretariaadiga. Nad kohtusid järelevalvekomitee arvamuste ja aruannete koostamise raames ka OLAFi juhtkonna ja töötajatega.

81.

Järelevalvekomitee arvamusi arutati alati põhjalikult OLAFiga enne nende lõplikku viimistlemist. Järelevalvekomitee töötas 2016. aastal OLAFiga konsulteerides välja oma arvamuste ja aruannete vastuvõtmise menetluse. Oma töö maksimaalse läbipaistvuse tagamiseks otsustas järelevalvekomitee avaldada oma veebisaidil (http://europa.eu/supervisory-committee-olaf/) avalikes huvides olevad mittekonfidentsiaalsed dokumendid.

Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 muutmine seoses järelevalvekomitee sekretariaadiga

82.

Järelevalvekomitee sekretariaat koosneb juristidest ja assistentidest, kes tagavad igapäevase järelevalve OLAFi juurdlustegevuse üle ja aitavad järelevalvekomitee liikmetel oma ülesandeid täita. Sekretariaat võtab vastu järelevalvekomiteele ettenähtud teabe ja vaatab selle kõigepealt läbi. Sekretariaadi ülesanne on anda ka järelevalvekomitee liikmetele õigusalast nõu. 2016. aastal oli sekretariaadis kokku kaheksa ametikohta.

83.

Järelevalvekomitee sekretariaat täidab olulist osa, sest aitab komiteel täita järelevalvealaseid ülesandeid lojaalselt ja tõhusalt. Kuid aruandlusperioodil allusid sekretariaadi töötajad halduslikult jätkuvalt OLAFi peadirektorile (eelkõige seoses koolituse, hindamise, tööalase arengu ja edutamisega).

84.

Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 muutmise järel (24) osutab alates 1. jaanuarist 2017 järelevalvekomitee sekretariaaditeenust otse komisjon ning teeb seda OLAFist sõltumatult ja tihedas koostöös järelevalvekomiteega.

Eelarveküsimused

85.

2016. aastal viidi järelevalvekomitee 200 000 euro suuruse eelarve haldamine OLAFilt üle komisjonile, et tagada komitee sõltumatus OLAFist.

86.

Järelevalvekomitee taotlusel koostas komisjoni siseauditi talitus aruande OLAFi järelevalvekomitee eelarve juhtimise, kavandamise, järelevalve ja täitmise kohta. Järelevalvekomitee peab auditiaruannet kiiduväärseks ja väärtuslikuks vahendiks, mis aitab tal hallata oma eelarvet paremini ja teha seda rohkem kooskõlas komisjoni talituste tavadega. Mitu siseauditi talituse soovitust on juba rakendatud ja lõimitud järelevalvekomitee eelarve igapäevasesse haldamisse.

ÕIGUSRAAMISTIK

Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 hindamine

Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikkel 19:

„Komisjon esitab 2. oktoobriks 2017 Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamisaruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Aruandele lisatakse järelevalvekomitee arvamus ning selles osutatakse, kas on vaja käesolevat määrust muuta.

87.

Komisjon tegi oma määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 hindamise tegevuskava (25), kohaselt kindlaks peamised tulemuslikkuse, tõhususe, asjakohasuse ja sidususe küsimused, mis vajasid lahendamist. Hindamise juhtimist käsitlevate tahkude hulka kuuluvad järelevalvekomitee järelevalvealased ülesanded. Hindamine hõlmab perioodi alates 1. oktoobrist 2013, mil määrus (EL, Euratom) nr 883/2013 jõustus.

88.

Järelevalvekomitee alustas ka ise määruse kohaldamise hindamist. Selle aluseks on järelevalvekomitee analüüsi, järelevalvetegevuse ja OLAFi juurdlustegevuse järelmeetmete tulemused.

89.

Aruandlusperioodil võtsid komisjoni konsultandid mõningate järelevalvekomitee liikmetega ühendust nende eraldi küsitlemise eesmärgil, et aidata kaasa määruse hindamisele. Need liikmed nõustusid osalema alles pärast nende järelevalvekomitee volituste lõppemist, et vältida võimalikku rollide konflikti olukorra tekkimist.

Ettepanek Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta

90.

Euroopa Prokuratuuri määruse vastuvõtmine oli komisjoni 2017. aasta tööprogrammis üks kaasseadusandjate prioriteete.

91.

Tõenäoliselt mõjutab Euroopa Prokuratuuri loomine OLAFi tööd ja vahendeid ning seega ka järelevalvekomitee järelevalvealast rolli. Sellest tulenevalt võib olla vaja määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 taas muuta. Järelevalvekomitee on alates projekti algusest jälginud korrapäraselt asjaomaseid arengusuundi ja teeb seda ka edaspidi.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(2)  Artikkel 15.

(3)  Komisjoni otsus C(2016) 1449 final.

(4)  Ares(2016)1280862).

(5)  Üldkohtu presidendi 20. juuli 2016. aasta määrus – OLAFi peadirektor versus komisjon kohtuasjas T-251/16R.

(6)  Ares(2016)6451016, 16. november 2016.

(7)  Vt kogumik OLAFi järelevalvekomitee veebisaidil.

(8)  Vt järelevalvekomitee aruanne nro3/2014 juurdluste algatamise kohta OLAFis 2012. aastal.

(9)  OLAF võimaldas järelevalvekomiteel tutvuda ka valimiga, mis hõlmas 62 üle 12 kuu kestvat juhtumit. Järelevalvekomitee koostas analüüsikoordinaadistiku, kuid nende juhtumite analüüs on veel pooleli.

(10)  Järelevalvekomitee soovitas oma arvamuses nr 4/2014 Euroopa Pettustevastase Ameti juurdluste kestuse kontrollimise kohta OLAFil teha muu hulgas järgmist: 1) lisada 12-kuulistesse aruannetesse juhtumiga seotud korduv faktiline teave, et järelevalvekomitee mõistaks juurdluse tausta ja arengut; 2) põhjendada paremini fakte seoses üle 12 kuu kestvate juurdluste põhjustega ja 3) põhjendada paremini teavet, mis käsitleb juurdluse kiirendamiseks võetavaid parandusmeetmeid.

(11)  Ares(2016)2867755, 20. juuni 2016, ja Ares(2016)2336179, 19. mai 2016.

(12)  OLAFi 2015. aasta aruanne, vt lk 20 joonis 12 „Esitatud soovitused“ ja lk 30 joonis 24 „Meetmed, mille ametisse nimetavad asutused on võtnud OLAFi 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2015 esitatud distsiplinaarsoovituste suhtes“.

(13)  Vt märkused Ares(2016)2996187, 28. juuni 2016, ja Ares(2016)6032504, 20. oktoober 2016, mille on allkirjastanud komisjoni peasekretär.

(14)  OLAFi 2015. aasta aruanne, vt lk 20 joonis 12 „Esitatud soovitused“ ja lk 30 joonis 24 „Meetmed, mille ametisse nimetavad asutused on võtnud OLAFi 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2015 esitatud distsiplinaarsoovituste suhtes“.

(15)  Aruandes on esitatud 14 juhtumit, mille puhul õiguslikku soovitust ei ole järgitud, neist üheksa puhul oli põhjuseks tõendite ebapiisavus.

(16)  See konkreetne analüüs tehti 2012. ja 2013. aastal.

(17)  2015. aasta aruanne.

(18)  Määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 on sõnaselgelt rõhutatud, et OLAF peab tundma põhjalikult nende liikmesriikide siseriiklikku õigust, kellele ta juurdlusaruanded edastab. Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 11 lõige 2: „Aruannete ja soovituste koostamisel võetakse arvesse asjaomase liikmesriigi õigust.“

(19)  Ares(2016)980350, 25. veebruar 2016.

(20)  OLAFi 2015. aasta aruanne, vt lk 20 joonis 12 „Esitatud soovitused“ ja lk 30 joonis 24 „Meetmed, mille ametisse nimetavad asutused on võtnud OLAFi 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2015 esitatud distsiplinaarsoovituste suhtes“.

(21)  OLAFi 2015. aasta aruanne, vt lk 20 joonis 12 „Esitatud soovitused“.

(22)  Vt ARES(2016)222388, 15 jaanuar 2016, milles OLAFi peadirektor märgib: „OLAF on seisukohal, et 15 soovitusest 11 on rakendatud ja üks ei kohaldu. OLAFi ja järelevalvekomitee vahelist töökorda käsitlevate aruteludega seotud kolme soovituse rakendamine on pooleli.“

(23)  26 soovitusest 11 kohta, mis on esitatud arvamuses nr 2/2015 õiguspärasuse kontrolli ja läbivaatamise kohta OLAFis ja arvamuses nr 3/2015 2016. aasta juurdlusprioriteetide projekti kohta, ei andnud OLAFi peadirektor järelevalvekomiteele mitte mingisugust teavet.

(24)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrus (EL, Euratom) nr 2016/2030, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) järelevalvekomitee sekretariaadi osas. Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2017.

(25)  Vt http://ec.europa.eu/smart-regulation/roadmaps/docs/2017_olaf_001_evaluation_of_regulation_883_2013_en.pdf.


LISA

OLAFI JÄRELMEETMED JÄRELEVALVEKOMITEE SOOVITUSTE SUHTES

TÄHTSUS

JÄRELEVALVEKOMITEE SOOVITUSED

OLAFi ENESEHINDAMINE

JÄRELEVALVEKOMITEE LÕPPHINNANG

 

Arvamus nr 3/2014 OLAFi 2015. aasta esialgse eelarveprojekti kohta

I.

OLAF peaks esitama üksikasjalikumat teavet vahendite eraldamise kohta prioriteetsetele valdkondadele.

Rakendatud

RAKENDAMATA

 

II.

OLAF peaks jätkama oma tööd eeskujuliku personalistrateegia arendamisel ja teavitama järelevalvekomiteed korrapäraselt selle edenemisest.

Rakendatud

RAKENDATUD

 

III.

OLAFi peadirektor peaks delegeerima ametisse nimetavate ametnike eelarvevahendite käsutaja volitusi seoses järelevalvekomitee sekretariaadi töötajate ja eelarvega sekretariaadi juhatajale nii palju kui võimalik.

Rakendatud

AEGUNUD

 

IV.

Järelevalvekomitee töötajaid ja eelarvet puudutavad muudatused tehakse järelevalvekomitee nõusolekul.

Rakendatud

AEGUNUD

 

V.

Kooskõlas komisjoni 28. aprilli 1999. aasta otsuse artikli 7 lõikega 2 edastab OLAF käesoleva arvamuse eelarvepädevale institutsioonile.

Ei kohaldata

RAKENDAMATA

SUUR

Arvamus nr 4/2014 OLAFi tehtud juurdluste kestuse kontrollimise kohta

OLAF peaks parandama järelevalvekomiteele teabe edastamist juurdluste kestuse jälgimiseks, et järelevalvekomitee saaks täita oma järelevalvealast rolli tulemuslikult ja tõhusalt ning seeläbi ka oma kohustust anda ELi institutsioonidele teavet. OLAF peaks optimeerima ka nende vahendite kasutamist, mille ta on võtnud kasutusele juurdluste kestuse haldamiseks. Selleks peaks OLAF tegema järgmist.

1)

Lisama 12-kuulistesse aruannetesse juhtumiga seotud korduva faktilise teabe, et järelevalvekomitee mõistaks juurdluse tausta ja arengut.

Selle soovituse rakendamiseks peaksid aruanded järelevalvekomitee soovituse kohaselt hõlmama sellist teavet nagu juurdluse algatamise õiguslik alus, juurdluse lühikirjeldus (väide, teabeallika kategooria, pettuse või rikkumise liik, vaatlusalune valdkond, ELi institutsioon, organ või asutus või asjaomane liikmesriik, õigusakt, mida väidetavalt on rikutud, ja võimaluse korral prognoositav finantsmõju), kronoloogilises järjestuses peamised juurdlustoimingud, mis on ellu viidud, ja aegumisega seotud probleemid.

Rakendamisel

RAKENDAMATA

 

2)

Põhjendama paremini fakte seoses üle 12 kuu kestvate juurdluste põhjustega.

Selle soovituse rakendamiseks soovitab järelevalvekomitee lisada 12- kuulistesse aruannetesse kategooriate ja alamkategooriate kaupa ammendamatu loetelu kindlaksmääratud põhjustest, millega selgitatakse, miks juurdlust ei lõpetata 12 kuu jooksul, ja mida täiendatakse juhtumiga seotud konkreetse teabega. OLAF võiks tagada ka suunised ja/või väljaõppe uurijatele.

Rakendamisel

OSALISELT RAKENDATUD

 

3)

Põhjendama paremini teavet, mis käsitleb juurdluse kiirendamiseks võetavaid parandusmeetmeid.

Rakendamisel

RAKENDAMATA

 

4)

Kaaluma põhjalikumalt parandusmeetmeid, et kiirendada üle 12 kuu kestvaid juurdlusi, ja eelkõige töötama välja vahendid, mis võimaldavad jälgida uurimisvahendite jagunemist hinnangulise töökoormuse järgi.

Rakendatud

TEAVITAMATA

SUUR

5)

Vaatama läbi ja edendama juurdluste väljavalimise ja läbivaatamise üksuse (ISRU) poolt tehtavate juurdluste jätkuvuse kontrollimise protsessi.

Rakendatud

TEAVITAMATA

 

Arvamus nr 5/2014, mis käsitleb OLAFi välisaruandlust juurdluste kestuse kohta

1)

Läbipaistvuse ja juurdluste keskmist kestust käsitleva statistilise teabe võrreldavuse tagamiseks peaks OLAF edastama teabe aruandlusperioodi jooksul lõpetatud juurdluste keskmise kestuse kohta.

Rakendatud

RAKENDATUD

 

2)

OLAFi aruannetes tuleks läbipaistvuse tagamiseks esile tuua ühekordsed haldustoimingud, mis mõjutavad juurdluste keskmise kestuse arvutamist.

Rakendatud

RAKENDAMATA

SUUR

3)

Põhiõigusi ja hea juhtimistava põhimõtteid arvestades peaks OLAF oma aastaaruandes edastama läbipaistvamalt teavet kõige kauem kestvate juurdluste kohta.

Rakendatud

RAKENDAMATA

 

Arvamus nr 1/2015 OLAFi 2016. aasta esialgne eelarveprojekt

I.

OLAFi peadirektor delegeerib jätkuvalt ametisse nimetava ametniku ja eelarvevahendite käsutaja volitusi seoses järelevalvekomitee sekretariaadi töötajate ja eelarvega sekretariaadi juhatajale nii palju kui võimalik.

Rakendatud

AEGUNUD

 

II.

Järelevalvekomitee töötajaid ja eelarvet puudutavad muudatused tehakse järelevalvekomitee nõusolekul.

Rakendatud

AEGUNUD

SUUR

Arvamus nr 2/2015 õiguspärasuse kontrolli ja läbivaatamise kohta OLAFis

1)

Tagada, et ISRU-l on piisavalt töötajaid, et tagada tõhusalt õigusalane asjatundlikkus kõigi liikmesriikide siseriikliku õiguse suhtes.

Teavitamata

TEAVITAMATA

 

2)

Kaaluda ISRU töövormides küsimuste arvu muutmist, et soodustada kõikehõlmavate ja põhjendatud vastuste andmist, sealhulgas vajaduse korral juhtumiga seotud asjaolude ja juriidiliste argumentide kohta.

Teavitamata

TEAVITAMATA

 

3)

Märkida toimikutes asjakohaselt läbivaatajate soovitused ja märkused, mille alusel muudetakse lõppkokkuvõttes OLAFi aruandeid.

Teavitamata

TEAVITAMATA

 

4)

Tagada läbivaatajate märkuste süstemaatiline järgimine ja anda neile asjakohast tagasisidet nende rakendamise kohta.

Teavitamata

TEAVITAMATA

SUUR

5)

Töötada välja läbivaatajate parimad tavad eelkõige menetluslike tagatiste järgimise ja juurdluste asjakohase kestuse tagamise kontrollimise suhtes:

tagada, et läbivaatajad kontrolliksid süstemaatiliselt, kas kehtivaid nõudeid ja menetluslikke tagatisi on tulemuslikult järgitud, ja põhjendaksid piisavalt oma arvamust;

näidata vajadust kehtestada ISRU-le tähtajad oma arvamuste esitamiseks, võttes aluseks põhjaliku analüüsi keskmise vajamineva aja kohta;

tagada ISRU arvamuste sisulise täitmise kontrollimine ja nende suurem kooskõla läbivaadatud toimikutega, tagamaks, et üksus avastab võimalikult palju õiguslike nõuete, sh menetluslike tagatiste täitmata jätmise juhtumeid;

analüüsida valdkondi, mis ISRU seisukoha järgi vajavad parandamist, ja meetmeid, mis on võetud läbivaatamise tulemuste põhjal;

arendada jätkuvalt ja jätkata konstruktiivseid suhteid uurimisüksuste ja ISRU vahel.

Teavitamata

TEAVITAMATA

 

6)

Järelevalvekomitee palub OLAFi peadirektoril kaaluda tulevikus kasutuselevõetava soovituste tegevuskava vastuvõtmist õigel ajal, et tugevdada tulemuslikult määruses ettenähtud ametisisest nõustamis- ja kontrollimehhanismi.

Vastu võtmata

RAKENDAMATA

 

Arvamus nr 3/2015 OLAFi 2016. aasta juurdlusprioriteetide projekti kohta

I.

OLAF peaks määrama kindlaks juurdlusprioriteedid, võttes arvesse mõjuhinnangut, varasemate juurdlusprioriteetide rakendamise hinnangut, konkreetsete tulemusnäitajate kindlaksmääramist ja süstemaatilist seost ELi eelarve prioriteetide ja ELi poliitiliste prioriteetidega finantskuritegude vastu võitlemisel.

Teavitamata

RAKENDAMATA

 

II.

OLAF peaks muutma oma juhtumite väljavalimise ametnikele suunatud juhiseid ja suuniseid, et peegeldada täielikult juurdlusprioriteetide tähtsust juhtumite väljavalimises. Need muudetud suunised tuleks määruse artikli 17 lõike 8 kohaselt edastada enne nende vastuvõtmist järelevalvekomiteele.

Teavitamata

RAKENDAMATA

 

III.

OLAF peaks 2017. aasta juurdlusprioriteetide kehtestamise eesmärgil tegema eelmiste aastate juurdlusprioriteetide täieliku mõjuhindamise, konsulteerides kõigi komisjoni, muude institutsioonide, asjaomaste liikmesriikide ametiasutuste ja asjaomaste kolmandate isikute sidusrühmadega.

Teavitamata

RAKENDAMATA

 

IV.

OLAF peaks juurdlusprioriteetide vastuvõtmisel korraldama kooskõlas komisjoni menetlustega talitustevahelise konsulteerimise.

Teavitamata

RAKENDAMATA

 

V.

OLAF peaks täpsustama 2016. aasta juurdlusprioriteete, milles osutatakse „tubaka“ ebaseaduslikule valmistamisele, arvestades maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadilt saadud teavet.

Teavitamata

RAKENDATUD