Kommenteeritud kokkuvõte

Mõjuhinnang järgmise ettepaneku kohta: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009, nõukogu määruseid (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 1967/2006 ja (EÜ) nr 1005/2008 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 2016/1139 seoses kalanduskontrolliga.

A. Vajadus meetmete järele

Miks? Mis on lahendamist vajav probleem? Kuni 11 rida

ELi praegune kalanduskontrolli süsteem oli välja töötatud enne reformitud ühist kalanduspoliitikat (ÜKP) ning ei ole sellisel kujul sellega sidus. Meetmete puudumine selles vallas vähendaks olulisel määral ÜKP-le vastavust ja selle eesmärkide saavutamist. Lisaks on süsteem praegu vananenud, sest see on ikka veel suurel määral paberipõhine. Seetõttu ei ole see tõhus ega tulemuslik, nagu neli Euroopa institutsiooni (komisjon, nõukogu, Euroopa Parlament ja kontrollikoda) laialdaselt tunnistasid ja rõhutasid, mis kõik viitas vajadusele raamistik läbi vaadata. Komisjoni läbi viidud õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi kohasel analüüsil tehti kindlaks järgmised aluseks olevad tegurid: a) meetmete puudumine reformitud ÜKP sätete kontrollimiseks, sünergia puudumine teiste poliitikavaldkondadega; b) õigusraamistiku keerukus ja õigusnormide mitmetähenduslikkus; c) ebapiisavad sätted kalandusandmete kohta; d) jõustamist käsitlevad õigusnormid ei ole piisavalt hoiatavad. Algatuse poolt mõjutatud sidusrühmad on: kalandusettevõtjad, avaliku sektori asutused liikmesriikides, komisjon ja Euroopa Kalanduskontrolli Amet.

Mida selle algatusega loodetakse saavutada? Kuni 8 rida

Algatuse peamised eesmärgid on muuta liidu kalanduskontrolli süsteem tõhusamaks ja tulemuslikumaks ning tagada täielik vastavus reformitud ühisele kalanduspoliitikale ja selle eesmärkide täitmine.

Konkreetsed eesmärgid on järgmised: 1) täita lüngad ühise kalanduspoliitika ja teiste ELi poliitikavaldkondade vahel; 2) lihtsustada õigusraamistikku ja vähendada tarbetut halduskoormust; 3) parandada kalandusandmete ja -teabe (eelkõige püügiandmete) kättesaadavust, usaldusväärsust ja täielikkust ning võimaldada teabe vahetamist ja jagamist; ning 4) kõrvaldada takistused, mis pärsivad eeskirjadele vastavuse kultuuri arengut ning ettevõtjate võrdset kohtlemist liikmesriikide sees ja üleselt.

Milline on ELi tasandi meetmete lisaväärtus? Kuni 7 rida 

ÜKP ja selle kontroll on kooskõlas aluslepingu artikli 3 punktiga d ELi ainupädevusse kuuluv valdkond. ELi tasandil meetmeid nõuavad Euroopa institutsioonid ja toetavad tugevalt sidusrühmad, sealhulgas liikmesriigid, kuivõrd see lisab väärtust võrreldes võimalike hajutatud riiklike lähenemisviisidega, tagades ÜKP sätete ühtlustatud kontrolliraamistiku, aidates luua võrdsed tingimused ELi kalurite jaoks ja edendades lõppkokkuvõttes ELi-ülest eeskirjadele vastavuse kultuuri.

B. Lahendused

Milliseid seadusandlikke ja mitteseadusandlikke poliitikavariante on kaalutud? Kas on olemas eelistatud variant? Miks? Kuni 14 rida 

Mõjuhinnangu käigus analüüsiti kolme poliitikavarianti: 0) lähtestsenaarium; 1) kalanduskontrolli määruse eesmärgipärased muudatused; 2) kalanduskontrolli süsteemi eesmärgipärased muudatused (eelkõige määrustes, mis käsitlevad kalanduskontrolli, ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ning Euroopa Kalanduskontrolli Ametit). Variandi 2 puhul esinevad märkimisväärselt paremad kogutulemused võrreldes teiste variantidega ning see on eelistatud variant. See variant: 1) tagaks sidususe reformitud ÜKPga; 2) tagaks tulevikukindla kontrollisüsteemi; 3) lihtsustaks õigusraamistikku ja vähendaks tarbetut halduskoormust; 4) suurendaks ÜKP-le vastavuse kultuuri; 5) tagaks ettevõtjate võrdse kohtlemise; 6) parandaks kvaliteeti, teabevahetust ja kalandusandmete jagamist; 7) parandaks teaduslikke andmeid kalavarude hindamiseks; 8) suurendaks sünergiat teiste poliitikavaldkondadega; 9) suurendaks Euroopa tööstuse konkurentsivõimet; 10) tagaks kontrollitegevusse investeeritud iga euro puhul rohkem kui kahekordse tulu ELi majanduse jaoks; 11) suurendaks uute töökohtade loomist info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas; 12) edendaks investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse, hoides viie aasta jooksul kokku 157 miljonit eurot võrreldes lähtestsenaariumiga; 13) tooks kaasa kalavarude seisundi kiirema paranemise ning seega asjaomaste laevade suurema kasumlikkuse ja kalurite palkade tõusu.

Kes millist varianti toetab? Kuni 7 rida 

Enamik sidusrühmi, kellega konsulteeriti, sealhulgas liikmesriigid, toetasid kindlalt või eelistasid varianti 2. Ükski sidusrühmadest ei toetanud poliitika muutmist (lähtestsenaariumit).

C. Eelistatud poliitikavariandi mõju

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavariantide) eelised? Kuni 12 rida

Positiivsed keskkonnamõjud hõlmaksid: ülepüügi vähendamist, merre tagasiheite kõrvaldamist, tervislikumaid kalavarusid ja merekaitsealade nõuetekohast kontrolli.

Peamised sotsiaalmajanduslikud eelised hõlmavad: suuremat töötasu ja kalandusvaldkonna konkurentsivõimet, eelkõige väikse laevastiku puhul; töökohtade loomise edendamist (eelkõige IKT valdkonnas); paremat vastavust ÜKP-le ja kalurite võrdset kohtlemist. Lisaks peaks eelistatud variant lihtsustama praegust süsteemi ja vähendama suurel määral selle halduskoormust, nii et kulude kokkuhoid on võrreldes lähtestsenaariumiga hinnangute kohaselt 157 miljonit eurot viie aasta jooksul. Tuleks märkida, et ehkki osa kokkuhoiust on võimalik rahalistelt väljendada, on ülejäänud kokkuhoid tehtud kindlaks, aga seda ei ole võimalik kvantifitseerida.

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavariantide) kulud? Kuni 12 rida

Kulud oleksid saavutatud eelistega proportsionaalsed (eelkõige arvestades kulude kokkuhoidu) ja kulutõhusad, ning märkimisväärsed eelised kaaluksid üles suhteliselt tagasihoidlikud kulude muutused. Liikmesriikide ametiasutused saaksid selle variandi puhul kasu ka kulude kokkuhoiust lihtsustamise ja koostalitlusvõime kaudu. Vastavuskulud on seotud püügivõimsuse seirega (5,1 miljonit eurot ettevõtjate jaoks, mida osaliselt kompenseerib 4,2 miljoni euro suurune kokkuhoid ametiasutuste jaoks) ja lossimiskohustuse kontrolliga (7,2 miljoni euro ulatuses investeeringuid). Koguinvesteeringud IKTsse ulatuksid viie aasta jooksul 134,6 miljoni euroni, aga neid korvaks osaliselt korduv kulude kokkuhoid 127,3 miljonit eurot sama ajavahemiku jooksul.

Eelistatud poliitikavariandi tulemusena ei eeldata negatiivseid sotsiaalseid või keskkonnamõjusid.

Milline on mõju ettevõtjatele, VKEdele ja mikroettevõtjatele? Kuni 8 rida

Kaasneksid minimaalsed kulud ettevõtjate jaoks, kes oleksid Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF) rahastamiseks abikõlblikud, samal ajal kui samad ettevõtjad saaksid keskkonna-, majandus- ja sotsiaaleeliseid. Lisaks hoitakse ära lisakoormus väikeettevõtjatele (väikesemahulise püügiga kaluritele), kui võetakse kasutusele lihtsad ja kulutõhusad kalandusandmete edastamise süsteemid, kasutades ära soodsaid ja laialt kasutatavaid mobiiltelefonitehnoloogiaid. Need süsteemid oleksid ka EMKFi alusel rahastamiskõlblikud. Peale selle edendab uue IKT kasutuselevõtmine innovatsiooni ning tagab VKEdele ja idufirmadele uued võimalused töökohtade loomiseks.

Kas on ette näha märkimisväärset mõju riigieelarvetele ja ametiasutustele? Kuni 4 rida

Liikmesriigid peaksid arendama IKT lahendusi, et viia lõpule kalandusandmete süsteemide digiteerimine ja hallata uusi andmevooge (kulud on EMKFi alusel hüvitatavad), ning rakendama uut digitaalset süsteemi kolmandatest riikidest imporditud kalandustoodete puhul (elektrooniline püügisertifikaat).

Kas on oodata muud olulist mõju? Kuni 6 rida

Mittetöönduslikud kalurid peavad üldiselt hakkama järgima rangemaid eeskirju kui praegu, mis nõuab eelkõige püügiandmete edastamist. Kodanikud saavad kasu paremast ja usaldusväärsemast teabest kalandustoodete kohta ning mereandide varude suuremast ohutusest.

D. Järelmeetmed

Millal poliitika läbi vaadatakse? Kuni 4 rida 

Kehtivas kalanduskontrolli määruses juba sätestatakse, et komisjon hindab oma rakendamist iga viie aasta järel, tuginedes liikmesriikide esitatud aruannetele. See õigusnorm jääb kehtima.