EUROOPA KOMISJON

Brüssel,9.10.2018

COM(2018) 676 final

2018/0347(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse 2019. ja 2020. aastaks liidu kalalaevadele püügivõimalused teatavate süvamere kalavarude osas

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Süvamere kalavarud on varud, mida püütakse väljaspool mandrilavade peamisi püügipiirkondi. Need paiknevad mandrinõlvadel või veealuste mägede piirkonnas.

Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) esitab iga kahe aasta järel põhjaliku ülevaate süvamerevarude bioloogilise seisundi kohta. ICESi viimane nõuanne avaldati 7. juunil 2018 1 . ICESi nõuandest ilmneb, et püügisurve käesolevas ettepanekus käsitletavatele süvamere kalavarudele on jätkuvalt liiga suur ning et kõnealuste kalavarude jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks nende püüki vähendada senikaua, kuni kalavarud hakkavad jälle suurenema. See annab aluse süvamere kalavarude püügi võimaluste kindlaksmääramiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 3 punktis c sätestatud põhimõttega, mille kohaselt tuleb ühise kalanduspoliitika valdkonnas otsuste tegemisel juhinduda muu hulgas teaduslikest nõuannetest.

Üldine taust

EL on süvamereliikide püüki reguleerinud alates 2003. aastast, määrates kindlaks lubatud kogupüügi (TAC) liigi ja piirkonna kohta ning maksimaalse püügivõimsuse Atlandi ookeani kirdeosas. Teatavate süvamereliikide lubatud kogupüük 2017. ja 2018. aastaks on sätestatud nõukogu määruses (EL) 2016/2285, millega kehtestatakse liidu kalalaevadele 2017. ja 2018. aastaks teatavate süvamere kalavarude püügi võimalused 2 .

Kalapüügivõimaluste kindlaksmääramine ja jaotamine on ainuüksi liidu pädevuses. Vee-elusressursside säästva kasutamise kohustused on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2. Eelkõige on kõnealuse määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud ettevaatusprintsiibil põhinev lähenemisviis kalavarude majandamisele (nagu on määratletud sama määruse artikli 4 lõike 1 punktis 8) ning ühise kalanduspoliitika eesmärk – taastada ja säilitada kalavarud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel. Kõnealuse määruse artikli 16 lõike 4 kohaselt määratakse kalapüügivõimalused kindlaks kooskõlas artikli 2 lõikes 2 sätestatud eesmärkidega.

Lisaks tuleks süvamereliikide püügivõimalused kindlaks määrata kooskõlas rahvusvaheliste kokkulepetega, muu hulgas 1995. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kokkuleppega, milles käsitletakse piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist (edaspidi „ÜRO 1995. aasta kalavarude kokkulepe“). Ettevaatus on eriti tähtis siis, kui saadud teave ei ole selge, usaldusväärne või piisav. ÜRO 1995. aasta kalavarude kokkuleppe artikli 6 lõike 2 kohaselt ei tohi piisava teadusliku teabe puudumist kasutada põhjusena, et kaitse- või majandamismeetmeid edasi lükata või jätta kasutusele võtmata. Kavandatud lubatud kogupüügi kindlaksmääramisel järgitakse ka ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni 2008. aasta rahvusvahelisi suuniseid süvamerepüügi korraldamise kohta avamerel, mida on kinnitatud ÜRO Peaassamblee järjestikuste resolutsioonidega: 2007. aastal resolutsiooniga 61/105, 2009. aastal resolutsiooniga 64/72 ja viimati 2015. aastal resolutsiooniga 70/235.

Ehkki mitmeid süvamere kalavarusid kasutavad ka muud kalapüügiga tegelevad riigid, eelkõige Norra, Island, Fääri saared, Venemaa ja Maroko, ning kuigi on oluline saavutada ühtlustatud majandamismeetmeid käsitlev kokkulepe kõnealuste riikidega (või kui kalavarude levikuala on rahvusvahelistes vetes, siis Kirde-Atlandi Kalanduskomisjonis (NEAFC)), on vaja Euroopa Liidu laevade suhtes kohaldada ühepoolseid meetmeid senikaua, kuni kõnealused kokkulepped on saavutatud.

Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid on sätestatud nõukogu määruses (EL) 2016/2285 ning neid kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2018. Lisaks on süvamere kalavarude püügi eritingimused Kirde-Atlandil kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/2336.

Praegu on Euroopa Parlamendis ja nõukogus arutlusel läänepoolsete vete majandamise mitmeaastase kava ettepanek, mis hõlmab teatavaid käesoleva määrusega reguleeritavaid varusid.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Esitatud meetmed on kavandatud vastavalt ühise kalanduspoliitika eesmärkidele ja eeskirjadele ning need on kooskõlas liidu säästva arengu poliitikaga, eelkõige määrusega (EL) 2016/2336, millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi eritingimused Kirde-Atlandil.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

ELi toimimise lepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja jaotamise kohta. Käesolevas ettepanekus piirdutakse kalapüügivõimaluste kehtestamise ja jaotamisega ning kõnealuste kalapüügivõimaluste kasutamisega funktsionaalselt seotud tingimustega.

Seepärast soovitatakse käesolevas ettepanekus sätestada nõukogu määrusega liidu kalalaevadele Atlandi ookeani kirdeosa liidu ja rahvusvahelistes vetes majanduslikult kõige olulisemate süvamereliikide püügi piirnormid, et saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärk tagada kalapüügi keskkonnaalaselt, majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutlik maht. Ettepanek tehakse liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas, millele on osutatud ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punktis d. Subsidiaarsuse põhimõtet seepärast ei kohaldata.

•Proportsionaalsus

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmisel põhjusel: ühine kalanduspoliitika on ühine kogu liidule. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikele 3 on nõukogul kohustus võtta vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja jaotamise kohta.

Võttes arvesse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõiget 6, on liikmesriikidel õigus jaotada kalapüügivõimalused, kui nende suhtes ei kehti ülekantavate püügikontsessioonide süsteem, piirkondade või ettevõtjate vahel vastavalt artikli 16 lõikele 7 ja artiklis 17 sätestatud kriteeriumidele. Seega on liikmesriikidel manööverdamisruumi selliste otsuste tegemisel, mis on seotud neile eraldatud kalapüügivõimaluste kasutamise sotsiaal- ja/või majandusmudeli valikuga.

3.SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Ettepaneku väljatöötamise aluseks on olnud põhimõtted ja suunised, mis on sätestatud komisjoni teatises 2019. aasta kalapüügivõimalusi käsitlevate konsultatsioonide kohta, 3 milles on esitatud komisjoni vaated ja kavatsused seoses kalapüügivõimalustega 2019. aastal ja vajaduse korral 2020. aastal kõigi varude puhul. Kõnealusest teatisest lähtudes korraldas komisjon ulatusliku arutelu, mis hõlmas sidusrühmi, kodanikuühiskonda, liikmesriike ja avalikkust 4 .

4.MÕJU EELARVELE

Käesolev ettepanek ei sisalda liikmesriikide jaoks uusi finantskohustusi. Sellise määruse võtab nõukogu vastu iga kahe aasta järel ning selle rakendamiseks vajalikud avalikud ja eraõiguslikud vahendid on juba olemas.

5.MUU TEAVE

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Olemasolev teave käesoleva ettepanekuga hõlmatud süvamere kalavarude kohta ei võimalda teadlastel täielikult hinnata varude olukorda – ei populatsiooni suurust ega kalastussuremust. Sellel on mitu põhjust: kõnealused liigid on sageli väga pikaealised ja aeglase kasvuga, mistõttu on väga raske liigitada kalavaru vanuseklassidesse ning hinnata kalapüügi mõju varudele, võttes aluseks muutused püütud isendite pikkuses või vanuselises struktuuris. Varude noorte kaladega täienemise sagedus ei ole teada. Varud on laialt levinud nii sügavas vees, et uurimine on praktilistel põhjustel keeruline. Teadusuuringute andmed ei ole sageli kättesaadavad kõnealuste varude vähese kaubandusliku tähtsuse tõttu või ei hõlma need kogu levikuala. Püük keskendub mõnikord üksnes osaliselt nendele liikidele ning mõnel juhul hakati püügiga tegelema alles suhteliselt hiljuti.

Kavandatavad püügi piirnormid on kooskõlas põhimõtetega, mis on esitatud eespool nimetatud komisjoni teatises 2019. aasta kalapüügivõimalusi käsitlevate konsultatsioonide kohta. Kõnealuses teatises on selgitatud komisjoni seisukohti selle kohta, kuidas tuleks kalapüügivõimalused kehtestada, ning käesoleva ettepaneku koostamisel on lubatud kogupüügi kannete puhul neid eeskirju järgitud. Ettepanek sisaldab järgmist.

·Vajaduse korral on võetud arvesse lossimiskohustust.

·CECAFi piirkonna süsisaba puhul on Portugal ainus, kes saab kehtestada lubatud kogupüügi.

·Võrreldes nõukogu määrusega, mis hõlmab aastaid 2017 ja 2018, 5 ei tuleks kehtestada süsisaba lubatud kogupüüki ICESi 1.–4. alapiirkonnas (Põhjameri ja Skagerrak), kuna püük on väike ja sihtpüüki ei toimu.

·Võrreldes nõukogu määrusega, mis hõlmab aastaid 2017 ja 2018, ei tuleks teaduslike nõuannete põhjal kehtestada kalju-tömppeakala lubatud kogupüüki ICESi 1., 2. ja 4. alapiirkonnas (Põhjameri) ning lima-niituimlutsu lubatud kogupüüki ICESi 1.–10., 12. ja 14. alapiirkonnas. ICESi nõuande kohaselt ei tekitaks lubatud kogupüügi kehtestamata jätmine jätkusuutmatut kasutusviisi või selle risk oleks väike.

·Kui soovituslik teaduslik nõuanne põhineb kättesaadava teabe (isegi kui see ei ole täielik või hõlmab eksperdi arvamust) kvalitatiivsel analüüsil, tuleks see võtta aluseks lubatud kogupüügi kohta otsuste tegemisel. Sellest tulenevalt on ettepanekus kahte lubatud kogupüüki 2019. aastaks suurendatud ja see jätkub 2020. aastal; kuut lubatud kogupüüki on 2019. aastaks vähendatud ja see jätkub 2020. aastal; ning ühe lubatud kogupüügi puhul on vähendamine kavandatud nii 2019. kui ka 2020. aastaks.

·Võttes arvesse ICESi nõuannet püügivõimalusi vähendada ning suurt püügimäära ja lossimiskohustuse kehtestamist 2019. aastal, on asjakohane kehtestada Kirde-Atlandil limapeade lubatud kogupüük ainult kaaspüügi suhtes.

·Seoses besuugo püügiga ICESi 6., 7. ja 8. alapiirkonnas (loodepiirkonna veed ja Biskaia laht) soovitab ICES 2019. ja 2020. aastal nullpüüki, sest kalavaru on vähenenud. Kuna kaaspüük võib olla vältimatu, tuleks lubatud kogupüük kehtestada ainult kaaspüügi suhtes.

·Besuugo püügi kohta ICESi 10. alapiirkonnas ei ole ICESi nõuannet 2020. aastaks saadud. Kuigi lubatud kogupüügi ettepanek 2020. aastaks on esitatud, kaalub komisjon pärast ICESi nõuande saamist, kas ettepanekut 2020. aastaks tuleks ICESi nõuande alusel muuta.

·Süvamerehaide püügi meetmed kehtestatakse ICESi teadusliku nõuande põhjal pärast kõnealuse nõuande põhjalikku analüüsi. Süvamerehaide kohta esitab ICES teadusliku nõuande 5. oktoobril 2018.

·Oranži karekala püük, pardal hoidmine, ümber laadimine ja lossimine peaks olema jätkuvalt keelatud. Kõnealune kalavaru on vähenenud ega taastu. ICES märgib, et alates 2010. aastast ei ole ELis tegeletud selle liigi sihtpüügiga Atlandi ookeani kirdeosas.

2018/0347 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse 2019. ja 2020. aastaks liidu kalalaevadele püügivõimalused teatavate süvamere kalavarude osas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja jaotamise kohta.

(2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 6 kohaselt tuleb kaitsemeetmete vastuvõtmisel võtta arvesse kättesaadavaid teaduslikke, tehnilisi ja majandusnõuandeid, sealhulgas asjakohasel juhul kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) aruandeid.

(3)Nõukogul on kohustus võtta vastu kalapüügivõimaluste kehtestamise ja jaotamise meetmed, sealhulgas määrata asjakohasel juhul kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Kalapüügivõimalused tuleks jaotada liikmesriikide vahel nii, et kõikidele liikmesriikidele oleks tagatud kõikide kalavarude ja kalastustegevuse suhteline stabiilsus, ning võttes asjakohaselt arvesse määruses (EL) nr 1380/2013 kehtestatud ühise kalanduspoliitika eesmärke.

(4)Lubatud kogupüük tuleks kehtestada kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal, arvestades bioloogilisi ja sotsiaalmajanduslikke aspekte ning tagades samal ajal eri kalandussektorite õiglase kohtlemise, pidades silmas ka arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega, eelkõige asjaomaste nõuandekomisjonidega toimunud konsultatsioonide käigus.

(5)Kui teatava kalavaru lubatud kogupüük on eraldatud üksnes ühele liikmesriigile, on asjakohane anda sellele liikmesriigile kooskõlas aluslepingu artikli 2 lõikega 1 õigus määrata kõnealuse lubatud kogupüügi maht. Tuleks kehtestada sätted, millega tagatakse, et lubatud kogupüügi mahtu kehtestades järgib asjaomane liikmesriik täielikult ühise kalanduspoliitika põhimõtteid ja eeskirju.

(6)Nõukogu määrusega (EÜ) nr 847/96 7 on kehtestatud lubatud kogupüükide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas nimetatud määruse artiklite 3 ja 4 kohased paindlikkussätted ettevaatusprintsiibil põhineva ja analüütilise lubatud kogupüügi kohta. Kõnealuse määruse artikli 2 kohaselt tuleb nõukogul lubatud kogupüügi kehtestamisel otsustada, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata nimetatud määruse artiklit 3 või 4, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. Hiljuti kehtestati määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 9 ühest aastast teise paindliku ülekandmise täiendav mehhanism kõikide lossimiskohustusega hõlmatud varude jaoks. Seega, et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks mere bioloogiliste ressursside mõistliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtet, takistaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist ja halvendaks kalavarude bioloogilist seisundit, tuleks sätestada, et määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 kohaldatakse analüütilise lubatud kogupüügi suhtes ainult siis, kui määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast paindlikku ühest aastast teise ülekandmist ei kasutata.

(7)Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 osutatud lossimiskohustus kehtestatakse püügipiirkondade kaupa. Käesoleva määrusega hõlmatud piirkondades tuleks kõik liigid, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, lossida alates 1. jaanuarist 2019. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikes 2 on sätestatud, et kalavarule lossimiskohustuse kehtestamise korral võetakse kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel arvesse muutust, mis tuleneb kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisest vastavalt lossimisele ning kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisest vastavalt saagile. Konkreetsed erandid lossimiskohustusest antakse vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõigetele 4–7. Tuginedes liikmesriikide esitatud ühistele soovitustele ja kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 15, on komisjon lossimiskohustuse täieliku rakendamise ettevalmistamiseks vastu võtnud mitu delegeeritud määrust, milles on sätestatud tagasiheite erikavad, mis on ajutised ega kehti kauem kui kolm aastat, kuid mida võib pikendada veel kolme aasta võrra.

(8)Kalapüügivõimalused peaksid olema kooskõlas rahvusvaheliste kokkulepete ja põhimõtetega, nagu 1995. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kokkulepe, milles käsitletakse piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist, 8 ning üksikasjalikud majandamispõhimõtted, mis on esitatud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) avamerel süvamerekalapüügi korraldamise 2008. aasta rahvusvaheliste suunistes, mille kohaselt peaks reguleeriv asutus olema eriti ettevaatlik eelkõige siis, kui teave on ebaselge, ebausaldusväärne või ebapiisav. Piisava teadusliku teabe puudumist ei tohiks kasutada põhjusena kaitse- või majandamismeetmete edasilükkamiseks või võtmata jätmiseks.

(9)Võttes arvesse ICESi nõuannet püügivõimalusi vähendada ning suurt püügimäära ja lossimiskohustuse kehtestamist 2019. aastal, on asjakohane kehtestada limapeade lubatud kogupüük 3.–10., 12. ja 14. alapiirkonnas (Põhjameri, loode- ja edelapiirkonna veed) ainult kaaspüügi suhtes.

(10)ICESi edastatud nõuannete kohaselt näitab piiratud pardajälgimine, et põhja-pikksaba osakaal registreeritud kalju-tömppeakala saagi hulgas on alla 1 %. Pardajälgimist arvesse võttes soovitab ICES, et põhja-pikksaba sihtpüüki ei peaks toimuma ning kaaspüük tuleks kalju-tömppeakala lubatud kogupüügist maha arvestada, et minimeerida liikide valesti registreerimise võimalusi. ICES märkis, et ametlikult lossitud kalju-tömppeakala ja põhja-pikksaba suhtelise proportsiooni ning põhja-pikksaba praeguse esinemiskoha piirkondades vaadeldud püügi ja teaduslike ülevaadete vahel on märkimisväärne, rohkem kui suurusjärgu võrra (st üle kümne korra) suurem erinevus. Selle liigi kohta on teavet väga piiratult ning mõningaid registreeritud lossimisandmeid käsitab ICES kui liikide kohta valeandmete esitamist. Seetõttu ei ole võimalik saada täpseid ajaloolisi andmeid põhja-pikksaba saagi kohta. Seetõttu peaks põhja-pikksaba kaaspüük vastavalt teaduslikele nõuannetele piirduma 1 %ga iga liikmesriigi kalju-tömppeakala kvoodist ning see tuleks kvoodist maha arvestada. Kui põhja-pikksaba püüki käsitataks üksnes kalju-tömppeakala kaaspüügina ja see kuulub sama lubatud kogupüügi hulka, välditakse valeandmete esitamist.

(11)Arvestades ICESi nõuannet, on asjakohane, et besuugo lubatud kogupüük ICESi 6., 7. ja 8. alapiirkonnas (loodepiirkonna vetes) on lubatud üksnes kaaspüügina.

(12)Besuugo püük toimub Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) ja Vahemere üldine kalanduskomisjoni (GFCM) asjaomastes püügipiirkondades, mis piirnevad ICESi 9. alapiirkonnaga. Arvestades, et ICESi andmed kõnealuste piirnevate alapiirkondade kohta ei ole täielikud, peab kogupüügi kohaldamisala piirduma ICESi 9. alapiirkonnaga. Selleks et majandamisotsuseid saaks teha parima võimaliku teabe alusel, on ette nähtud sätted kõnealuste piirnevate alapiirkondade aruandluse kohta.

(13)Besuugo püügi kohta ICESi 10. alapiirkonnas ei ole ICESi nõuannet 2020. aastaks saadud. Kalapüügivõimalused tuleks kehtestada nii 2019. kui ka 2020. aasta kohta. Kui teaduslik nõuanne 2020. aasta kohta on saadud, võib määrusega kehtestatud kalapüügivõimalusi vastavalt muuta.

(14)Süsisaba lubatud kogupüüki ICESi 1.–4. alapiirkonnas (Põhjameri ja Skagerrak) ei tuleks enam kehtestada, kuna püük on väike ja sihtpüüki ei toimu.

(15)Vastavalt teaduslikule nõuandele ei tuleks kalju-tömppeakala lubatud kogupüüki ICESi 1., 2. ja 4. alapiirkonnas (Põhjameri) ning lima-niituimlutsu lubatud kogupüüki ICESi 1.–10., 12. ja 14. alapiirkonnas enam kehtestada. ICESi nõuande kohaselt ei tekitaks lubatud kogupüügi kehtestamata jätmine jätkusuutmatut kasutusviisi või selle risk oleks väike.

(16)ICESi nõuande kohaselt ei tohiks oranži karekala püüda kuni 2020. aastani. On asjakohane keelustada seda liiki püüda, pardal hoida, ümber laadida või lossida, sest selle liigi varu on märgatavalt vähenenud ega taastu. ICES märgib, et alates 2010. aastast ei ole liit tegelenud oranži karekala sihtpüügiga Atlandi ookeani kirdeosas.

(17)Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2019. Et liikmesriigid saaksid käesolevat määrust õigel ajal kohaldada, peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse 2019. ja 2020. aastaks liidu laevadele võimalused teatavate süvamereliikide kalavarude püügiks liidu vetes ja teatavates väljaspool liitu asuvates vetes, kus on vaja püüki piirata.

Artikkel 2

Mõisted

1. Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4 osutatud mõisteid. Peale nende kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)„lubatud kogupüük“ (TAC) –

i) igast kalavarust aastas püüda lubatud kala kogus püügi puhul, mille suhtes on kehtestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõigetes 4–7 osutatud lossimiskohustus;

ii) igast kalavarust aastas püüda lubatud kala kogus igasuguse muu püügi puhul;

b)„kvoot“ – liidule või liikmesriigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

c)„rahvusvahelised veed“ – veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänse õiguse ega jurisdiktsiooni alla;

d)„analüütiline hinnang“ – teatava kalavaru olukorra muutumist käsitlev kvantitatiivne hinnang, mis põhineb kalavaru bioloogiat ja kasutust käsitlevatel andmetel, mis on teadusliku läbivaatamise tulemusel hinnatud kvaliteedilt piisavaks, et anda teaduslikke nõuandeid tulevaste püügivõimaluste kohta.

2. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi püügipiirkondade määratlusi:

a)ICESi (Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu) püügipiirkonnad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 218/2009 9 III lisas kindlaks määratud geograafilised alad;

b)CECAFi (Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee) püügipiirkonnad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2009 10 II lisas kindlaks määratud geograafilised alad.

Artikkel 3

Lubatud kogupüük ja selle jaotamine

Liidu vetes või teatavates väljaspool liitu asuvates vetes liidu kalalaevade püütavate süvamereliikide lubatud kogupüük ja sellise lubatud kogupüügi jaotus liikmesriikide vahel ning asjakohasel juhul sellega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud lisas.

Artikkel 4

Liikmesriikide kindlaks määratav lubatud kogupüük

1. Süsisaba lubatud kogupüügi CECAFi püügipiirkonnas 34.1.2 määrab kindlaks Portugal.

2. Portugal määrab lubatud kogupüügi kindlaks järgmiselt:

a)see on kooskõlas ühise kalanduspoliitika põhimõtete ja eeskirjadega, eelkõige varude säästva kasutamise põhimõttega, ning

b)selle tulemusena:

i) kasutatakse analüütilise hinnangu olemasolu korral varusid alates 2019. aastast ja edaspidi võimalikult suure tõenäosusega maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel; või

ii) järgitakse juhul, kui analüütiline hinnang puudub või ei ole täielik, varude kasutamisel ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi kalavarude majandamisele.

3. Portugal esitab komisjonile käesoleva määruse kohaldamise iga aasta 15. märtsiks järgmise teabe:

a) vastu võetud lubatud kogupüük;

b) Portugali kogutud ja hinnatud andmed, millel vastu võetud lubatud kogupüük põhineb;

c) üksikasjalik teave selle kohta, kuidas vastu võetud lubatud kogupüük vastab lõikele 2.

Artikkel 5

Kalapüügivõimaluste jaotamise erisätted

1. Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et need ei piira:

a)määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;

b)määruse (EÜ) nr 1224/2009 11 artikli 37 kohast mahaarvamist ega ümberjaotamist;

c)määruse (EL) 2017/2403 12 artikli 12 lõike 7 kohast kalapüügivõimaluste ümberjaotamist;

d)määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 alusel lubatud lisakoguste lossimist;

e)määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast koguste kinnipidamist;

f)määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105, 106 ja 107 kohast mahaarvamist.

2. Varud, mille suhtes kohaldatakse ettevaatusprintsiibil põhinevat või analüütilist lubatud kogupüüki, on määruses (EÜ) nr 847/96 sätestatud lubatud kogupüükide ja kvootide haldamise ühest aastast teise ülekandmise otstarbel kindlaks määratud käesoleva määruse lisas.

3. Määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 kohaldatakse selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku lubatud kogupüüki, ning kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 kohaldatakse selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist lubatud kogupüüki, kui käesoleva määruse lisaga ei ole ette nähtud teisiti.

4. Määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei kohaldata, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.

Artikkel 6

Püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused

1. Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 kehtestatud lossimiskohustuseta saaki võib pardal hoida või lossida ainult juhul, kui:

a)selle on püüdnud sellise liikmesriigi lipu all sõitvad laevad, millel on kvoot ja see kvoot ei ole ammendatud, või

b)see moodustab osa liidu kvoodist, mis ei ole kvoodina liikmesriikide vahel ära jaotatud ja kõnealune liidu kvoot ei ole ammendatud.

Artikkel 7

Keelustamine

Liidu kalalaevadel on keelatud püüda oranži karekala (Hoplostethus atlanticus) ICESi 1.–10., 12. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes ning pardal hoida, ümber laadida ja lossida oranži karekala, mis on püütud kõnealuses piirkonnas.

Artikkel 8

Andmete edastamine

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmed püütud koguste lossimise kohta, tuleb selleks kasutada käesoleva määruse lisas esitatud kalavarukoode.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) http://www.ices.dk/community/advisory-process/Pages/Latest-Advice.aspx

(2) Nõukogu 12. detsembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2285, millega kehtestatakse 2017. ja 2018. aastaks liidu kalalaevadele püügivõimalused teatavate süvamere kalavarude osas ja muudetakse määrust (EL) 2016/72 (ELT L 344, 17.12.2016, lk 32).

(3) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule ühise kalanduspoliitika olukorra ja 2019. aasta kalapüügivõimalusi käsitleva konsultatsiooni kohta (COM(2018) 452 final).

(4) https://ec.europa.eu/info/consultations/fishing-opportunities-2019-under-common-fisheries-policy_en

(5) Nõukogu 12. detsembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2285, millega kehtestatakse 2017. ja 2018. aastaks liidu kalalaevadele püügivõimalused teatavate süvamere kalavarude osas ja muudetakse määrust (EL) 2016/72 (ELT L 344, 17.12.2016, lk 32).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(7) Nõukogu 6. mai 1996. aasta määrus (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3).

(8) Kokkulepe 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni nende sätete rakendamise kohta, mis käsitlevad piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist (EÜT L 189, 3.7.1998, lk 16).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 216/2009 nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (ELT L 87, 31.3.2009, lk 1).

(11) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,9.10.2018

COM(2018) 676 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu määrus,

millega kehtestatakse 2019. ja 2020. aastaks liidu kalalaevadele püügivõimalused teatavate süvamere kalavarude osas

LISA

Viited püügipiirkondadele on viited ICESi püügipiirkondadele, kui ei ole ette nähtud teisiti.

1. OSA
Liikide ja liigirühmade määratlus

1. Käesoleva lisa 2. osas esitatud loetelus on kalavarud esitatud liikide ladinakeelsete nimetuste tähestikulises järjekorras. Ainus erand on kõnealuse loetelu alguses esitatud süvamerehaid. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmises vastavustabelis esitatud tavanimetusi ja ladinakeelseid nimetusi:

Tavanimetus	Kolmetäheline kood	Teaduslik nimi
Süsisaba	BSF	Aphanopus carbo
Limapead	ALF	Beryx spp.
Kalju-tömppeakala	RNG	Coryphaenoides rupestris
Põhja-pikksaba	RHG	Macrourus berglax
Besuugo	SBR	Pagellus bogaraveo

2. Käesolevas määruses tähendab „süvamerehaid“ järgmisi liike:

Tavanimetus	Kolmetäheline kood	Teaduslik nimi
Musthaid	API	Apristurus spp.
Mantelhai	HXC	Chlamydoselachus anguineus
Hall lühiogahai	CWO	Centrophorus spp.
Portugali süvahai	CYO	Centroscymnus coelolepis
Pikk-koon-süvahai	CYP	Centroscymnus crepidater
Must koletishai	CFB	Centroscyllium fabricii
Luits-nokkhai	DCA	Deania calcea
Šokolaadhai	SCK	Dalatias licha
Suur tumehai	ETR	Etmopterus princeps
Harilik tumehai	ETX	Etmopterus spinax
Hiir-saaghai	GAM	Galeus murinus
Kammhai	SBL	Hexanchus griseus
Puriuim-sigahai	OXN	Oxynotus paradoxus
Lühikoon-hammashai	SYR	Scymnodon ringens
Atlandi polaarhai	GSK	Somniosus microcephalus

2. OSA
Iga-aastased kalapüügivõimalused (eluskaalu tonnides)


Liik:	Süvamerehaid					Püügipiirkond:	5., 6., 7., 8. ja 9. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed
							(DWS/56789-)
Aasta	2019			2020		Ennetuslik TAC
Liit	pm			pm		Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.
Lubatud kogupüük (TAC)	pm			pm

Liik:	süvamerehaid					Püügipiirkond:	10. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed
							(DWS/10-)
Aasta	2019			2020		Ennetuslik TAC
Portugal	pm			pm		Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.
Liit	pm			pm
Lubatud kogupüük (TAC)	pm			pm

Liik:	Süvamerehaid, Deania hystricosa ja Deania profundorum					Püügipiirkond:	12. püügipiirkonna rahvusvahelised veed
							(DWS/12INT-)
Aasta	2019			2020		Ennetuslik TAC
Iirimaa	pm			pm		Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.
Hispaania	pm			pm
Prantsusmaa	pm			pm
Ühendkuningriik	pm			pm
Liit	pm			pm
Lubatud kogupüük (TAC)	pm			pm

Liik:	Süvamerehaid					Püügipiirkond:	CECAFi 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2 piirkonna liidu veed
							(DWS/F3412C)
Aasta	2019			2020		Ennetuslik TAC
Liit	pm			pm		Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.
Lubatud kogupüük (TAC)	pm			pm

Liik:	Süsisaba					Püügipiirkond:	5., 6., 7. ja 12. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed
	Aphanopus carbo						(BSF/56712-)
Aasta	2019			2020		Ennetuslik TAC
Saksamaa	27			27
Eesti	13			13
Iirimaa	68			68
Hispaania	136			136
Prantsusmaa	1912			1912
Läti	89			89
Leedu	1			1
Poola	1			1
Ühendkuningriik	136			136
Muud	7	(1)		7	(1)
Liit	2390			2390
Lubatud kogupüük (TAC)	2390			2390
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

Liik:	Süsisaba					Püügipiirkond:	8., 9. ja 10. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed
	Aphanopus carbo						(BSF/8910-)
Aasta	2019			2020		Ennetuslik TAC
Hispaania	9			9
Prantsusmaa	22			22
Portugal	2801			2801
Liit	2832			2832
Lubatud kogupüük (TAC)	2832			2832

Liik:	Süsisaba					Püügipiirkond:	CECAFi 34.1.2 piirkonna liidu ja rahvusvahelised veed
	Aphanopus carbo						(BSF/C3412-)
Aasta	2019			2020		Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 4.
Portugal	Määratakse kindlaks hiljem			Määratakse kindlaks hiljem
Liit	Määratakse kindlaks hiljem		(1)	Määratakse kindlaks hiljem	(1)
Lubatud kogupüük (TAC)	Määratakse kindlaks hiljem		(1)	Määratakse kindlaks hiljem	(1)
(1)	Kinnitatakse samal tasemel, mis Portugali kvoot.

Liik:	Limapead					Püügipiirkond:	3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed
	Beryx spp.						(ALF/3X14-)
Aasta	2019			2020		Ennetuslik TAC
Iirimaa	7(1)			7(1)
Hispaania	51(1)			51(1)
Prantsusmaa	14(1)			14(1)
Portugal	145(1)			145(1)
Ühendkuningriik	7(1)			7(1)
Liit	224(1)			224(1)
Lubatud kogupüük (TAC)	224(1)			224(1)
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

Liik:	Kalju-tömppeakala					Püügipiirkond:	3. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed
	Coryphaenoides rupestris						(RNG/03-)
Aasta	2019			2020		Ennetuslik TAC
Taani	48	(1)(2)		48	(1)(2)
Saksamaa	0	(1)(2)		0	(1)(2)
Rootsi	2	(1)(2)		2	(1)(2)
Liit	50	(1)(2)		50	(1)(2)
Lubatud kogupüük (TAC)	50	(1)(2)		50	(1)(2)
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
(2)	Põhja-pikksaba sihtpüük ei ole lubatud. Põhja-pikksaba (RHG/03-) kaaspüük arvestatakse kvoodist maha. See ei tohi ületada 1 % kvoodist.

Liik:	Kalju-tömppeakala					Püügipiirkond:	5b, 6. ja 7. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed
	Coryphaenoides rupestris						(RNG/5B67-)
Aasta	2019			2020		Ennetuslik TAC
Saksamaa	5	(1)(2)		5	(1)(2)
Eesti	36	(1)(2)		36	(1)(2)
Iirimaa	160	(1)(2)		160	(1)(2)
Hispaania	40	(1)(2)		40	(1)(2)
Prantsusmaa	2028	(1)(2)		2028	(1)(2)
Leedu	46	(1)(2)		46	(1)(2)
Poola	23	(1)(2)		23	(1)(2)
Ühendkuningriik	119	(1)(2)		119	(1)(2)
Muud	5	(1)(2)(3)		5	(1)(2)(3)
Liit	2462	(1)(2)		2462	(1)(2)
Lubatud kogupüük (TAC)	2462	(1)(2)		2462	(1)(2)
(1)	Kuni 10 % igast kvoodist võib püüda 8., 9., 10., 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes (RNG/8X14- kalju-tömppeakala puhul; RHG/8X14- põhja-pikksaba kaaspüük).
(2)	Põhja-pikksaba sihtpüük ei ole lubatud. Põhja-pikksaba (RHG/5B67-) kaaspüük arvestatakse kvoodist maha. See ei tohi ületada 1 % kvoodist.
(3)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole lubatud. .

Liik:	Kalju-tömppeakala					Püügipiirkond:	8., 9., 10., 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed
	Coryphaenoides rupestris						(RNG/8X14-)
Aasta	2019			2020		Ennetuslik TAC
Saksamaa	15	(1)(2)		15	(1)(2)
Iirimaa	3	(1)(2)		3	(1)(2)
Hispaania	1638	(1)(2)		1638	(1)(2)
Prantsusmaa	76	(1)(2)		76	(1)(2)
Läti	26	(1)(2)		26	(1)(2)
Leedu	3	(1)(2)		3	(1)(2)
Poola	513	(1)(2)		513	(1)(2)
Ühendkuningriik	7	(1)(2)		7	(1)(2)
Liit	2281	(1)(2)		2281	(1)(2)
Lubatud kogupüük (TAC)	2281	(1)(2)		2281	(1)(2)
(1)	Kuni 10 % igast kvoodist võib püüda 5b, 6. ja 7. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes (RNG/5B67- kalju-tömppeakala puhul; RHG/5B67- põhja-pikksaba kaaspüük).
(2)	Põhja-pikksaba sihtpüük ei ole lubatud. Põhja-pikksaba (RHG/8X14-) kaaspüük arvestatakse kvoodist maha. See ei tohi ületada 1 % kvoodist.

Liik:	Besuugo					Püügipiirkond:	6., 7. ja 8. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed
	Pagellus bogaraveo						(SBR/678-)
Aasta	2019			2020		Ennetuslik TAC
Iirimaa	3	(1)		2	(1)
Hispaania	84	(1)		68	(1)
Prantsusmaa	4	(1)		3	(1)
Ühendkuningriik	10	(1)		8	(1)
Muud	3	(1)		2	(1)
Liit	104	(1)		83	(1)
Lubatud kogupüük (TAC)	104	(1)		83	(1)
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

Liik:	Besuugo					Püügipiirkond:	9.(1) piirkonna liidu ja rahvusvahelised veed
	Pagellus bogaraveo						(SBR/9-)
Aasta	2019			2020		Ennetuslik TAC
Hispaania	117			117
Portugal	32			32
Liit	149			149
Lubatud kogupüük (TAC)	149			149
(1)	Püügist GFCMi püügipiirkonnas 37.1.1 tuleb siiski teatada (SBR/F3711). Püügist CECAFi püügipiirkonnas 34.1.11 tuleb siiski teatada (SBR/F34111).

Liik:	Besuugo					Püügipiirkond:	10. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed
	Pagellus bogaraveo						(SBR/10-)
Aasta	2019			2020		Ennetuslik TAC
Hispaania	5			5
Portugal	566			566
Ühendkuningriik	5			5
Liit	576			576
Lubatud kogupüük (TAC)	576			576