EUROOPA KOMISJON

Brüssel,13.6.2018

COM(2018) 459 final

2018/0242(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevust Albaania Vabariigis käsitleva Euroopa Liidu ja Albaania Vabariigi vahelise staatust käsitleva kokkuleppe liidu nimel allkirjastamise kohta

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määruse (EL) nr 2016/1624 (mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet) 1 artikli 54 lõikes 3 sätestatakse, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet võib koordineerida operatiivkoostööd liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel välispiiride halduse valdkonnas. Sellega seoses võib amet viia välispiiridel ellu tegevusi, milles osalevad üks või mitu liikmesriiki ja vähemalt üks asjaomase liikmesriigi naabruses paiknev kolmas riik, kes on selleks oma nõusoleku andnud, ning mida võidakse teostada kolmanda riigi territooriumil.

Vastavalt määruse (EL) 2016/1624 artikli 54 lõikele 4 sõlmib liit asjaomase kolmanda riigiga staatust käsitleva kokkuleppe juhtudel, kui vastavalt kavandatule lähetatakse Euroopa piiri- ja rannikuvalve rühmad kolmandasse riiki tegevuseks, mis kätkeb endas täidesaatva võimu teostamist või kui kokkulepe on nõutav muude kolmandas riigis läbiviidavate tegevuste jaoks.

Nõukogu läbirääkimisjuhistele toetudes on Euroopa Komisjon pidanud Albaania Vabariigiga läbirääkimisi staatust käsitleva kokkuleppe üle, eesmärgiga kehtestada õiguslik raamistik, mis võimaldab operatsiooniplaanide alusel kohest tegutsemist juhtudel, mil on vaja kiiresti reageerida. Piirkonna rändevood on küll palju väiksemad kui 2015/2016. aastal, kuid organiseeritud kuritegevuse võrgustikud kohandavad rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise marsruute ja meetodeid kiiresti mistahes uute tingimustega. Pärast staatust käsitleva kokkuleppe sõlmimist suudavad Albaania ametiasutused ja ELi liikmesriigid, kelle tegevust koordineerib Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, sellistele võimalikele arengutele palju paremini kiire vastuse anda.

Lisatud nõukogu otsuse ettepanek on õiguslik vahend staatust käsitleva kokkuleppe allkirjastamiseks Euroopa Liidu ja Albaania Vabariigi vahel.

16. oktoobril 2017 sai komisjon nõukogult volituse alustada läbirääkimisi Albaania Vabariigiga staatust käsitleva kokkuleppe osas, mis käsitleb Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevust Albaania Vabariigis.

Läbirääkimised staatust käsitleva kokkuleppe üle algasid 13. detsembril 2017 ja teine voor toimus 31. jaanuaril 2018. Rände, siseasjade ja kodakondsuse volinik Dimitris Avramopoulos ja Albaania Vabariigi siseminister Fatmir Xhafaj viisid läbirääkimised eduka lõpuni 12. veebruaril 2018 Tiranas, mil staatust käsitlev leping parafeeriti.

Komisjon on seisukohal, et nõukogu läbirääkimisjuhistega seatud eesmärgid on saavutatud ja lepingu eelnõu on liidule vastuvõetav.

Liikmesriike teavitati ja nendega konsulteeriti asjaomases nõukogu töörühmas.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Kreeka ja Albaania ametiasutuste vahel on sõlmitud kaks politseikoostööd käsitlevat kokkulepet (seadus nr 2147/1993 ja seadus nr 2568/1998), mis hõlmavad teabevahetust politseitöö ja sealhulgas ebaseadusliku rändega seotud küsimustes. Kreeka politsei vahetab Albaania ametiasutustega teavet üldistes rasket ja organiseeritud piiriülest kuritegevust käsitlevates küsimustes ning ka ebaseaduslike sisserändajate tagasivõtmismenetlustega seotud küsimustes.

Albaania on sõlminud piirikontrolli, -valvet ja ühispatrulle käsitlevad kokkulepped Montenegro ja Kosovoga 2* ning ühispatrulle käsitleva kokkuleppe endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigiga, kuid Kreekaga veel mitte. Albaania on merepiiridel korraldatavaid ühispatrulle käsitleva kokkuleppe sõlminud Itaaliaga (maksupolitsei Guardia di Finanzaga).

Montenegro, Albaania ja Kosovo* siseministeeriumide vahelise protokolliga loodi Plavis ühine politsei koostöökeskus, mille eesmärk on edendada piiriülest koostööd kuritegevuse vastu võitlemisel jõulisema operatiivteabevahetuse ja ühiste julgeolekualaste jõupingutuste tihedama kooskõlastamise kaudu. Ühine politsei koostöökeskus avati ametlikult 30. mail 2017. Käimas on ettevalmistused järgmise keskuse avamiseks Kreeka piiril.

Albaania Vabariigi ja Euroopa piiri- ja rannikuvalve vahelise operatiivkoostöö aluseks olev töökord (mida ajakohastatakse) hõlmab eelkõige Albaania ekspertide regulaarset osalust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti koordineeritud operatiivtegevuses, kus nad on tegevad vaatlejatena liikmesriikide territooriumil.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Euroopa rände tegevuskava toetub neljale põhimõttele. Üks neist on piirihaldus: see hõlmab ELi välispiiri paremat haldamist, eelkõige solidaarsuse kaudu nende liikmesriikidega, mis asuvad välispiiridel, ning piiriületuspunktide tõhususe suurendamist. Kontrolli tugevdamine Albaania Vabariigi piiridel avaldab positiivset mõju ka ELi välispiiridele, eelkõige Kreeka välispiirile ja samuti Albaania Vabariigi piiridele. Julgeoleku jätkuv tugevdamine välispiiridel on kooskõlas ka Euroopa julgeoleku tegevuskavaga.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Käesoleva nõukogu otsuse ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktid b ja d ning artikli 79 lõike 2 punkt c koostoimes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikega 5.

ELi pädevus staatust käsitleva kokkuleppe sõlmimiseks on sõnaselgelt välja toodud määruse (EL) 2016/1624 artikli 54 lõikes 4, kus on sätestatud, et liit sõlmib asjaomase kolmanda riigiga staatust käsitleva kokkuleppe, kui vastavalt kavandatule lähetatakse Euroopa piiri- ja rannikuvalve rühmad kolmandasse riiki tegevuseks, mis kätkeb endas täidesaatva võimu teostamist või kui kokkulepe on nõutav muude kolmandas riigis läbiviidavate tegevuste jaoks.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõikes 2 on sätestatud, et liidu ainupädevusse kuulub ka rahvusvahelise lepingu sõlmimine, kui selle sõlmimise näeb ette liidu seadusandlik akt. Määruse (EL) 2016/1624 artikli 54 lõikes 4 on sätestatud staatust käsitleva kokkuleppe sõlmimine Euroopa Liidu poolt asjaomase kolmanda riigiga. Seega kuulub käesolevale dokumendile lisatud kokkulepe Albaania Vabariigiga Euroopa Liidu ainupädevusse.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

Staatust käsitlev kokkulepe võimaldab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametil lähetada ootamatu rändajatevoo korral Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmi Albaania Vabariiki, selle asemel, et lähetada neid liikmesriikidest.

Seetõttu on Albaania Vabariigi piiride paremaks haldamiseks vajalik ühine lähenemisviis.

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Kuna tegemist on uue kokkuleppega, ei olnud võimalik olemasolevaid õigusakte hinnata ega nende toimivust kontrollida.

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

Staatust käsitleval kokkuleppel iseenesest puudub finantsmõju. Tegelik operatsiooniplaani ja asjaomase toetuslepingu alusel toimuv piirivalvurite rühmade lähetamine hõlmab kulutusi Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti eelarvest. Tulevasi staatust käsitleva kokkuleppe alusel toimuvaid operatsioone rahastatakse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti omavahenditest.

Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitleva määruse eelnõule lisatud finantsselgituses Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti kulude kohta on kolmandate riikidega tehtava tugevdatud koostöö (sealhulgas võimalikud ühisoperatsioonid naaberriikidega) kuluks aastatel 2017–2020 hinnatud keskmiselt 6,090 miljonit eurot igal aastal.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Komisjon tagab nõuetekohase järelevalve staatust käsitleva kokkuleppe rakendamise üle.

Iga ühis- või kiirreageerimisoperatsiooni hindavad Albaania Vabariik ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ühiselt.

Eelkõige koostavad Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, Albaania Vabariik ja konkreetses meetmes osalevad liikmesriigid iga meetme lõppedes aruande kokkuleppe sätete kohaldamise kohta, hõlmates ka isikuandmete töötlemist.

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Lepingu reguleerimisala

Käesoleva kokkuleppe kohaselt võib Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet Albaania Vabariiki ühisoperatsioonideks ja piirivalve kiirreageerimisoperatsioonideks lähetada täitevvolitustega Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmi. Konkreetse tagasisaatmisoperatsiooni käigus on Euroopa piiri- ja rannikuvalve rühmadel lubatud aidata Albaania Vabariiki sinna tagasivõetavate isikute tuvastamisel vastavalt Euroopa Ühenduse ja Albaania Vabariigi vahelise ebaseaduslikult riigis elavate isikute tagasivõtmist käsitlevale lepingule 3 .

Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmi võib Albaania territooriumile lähetada üksnes ELi välispiiridega piirnevates piirkondades.

Operatsiooniplaan 

Enne iga operatsiooni või piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni peavad amet ja Albaania Vabariik kokku leppima operatsiooniplaanis. Operatsiooniplaaniga peavad nõustuma ka operatiivpiirkonnaga piirnevad liikmesriigid.

Operatsiooniplaanis täpsustatakse üksikasjalikult ühisoperatsiooni või piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni korralduslikud ja menetluslikud aspektid, sealhulgas esitatakse olukorra kirjeldus ja analüüs, operatsiooni eesmärk ja sihtmärgid, operatsiooni kontseptsioon, kasutatavate tehniliste seadmete liik, rakenduskava, koostöö kolmandate riikide, muude liidu ametite ja asutuste või rahvusvaheliste organisatsioonidega, põhiõiguste kaitset, sealhulgas isikuandmete kaitset käsitlevad sätted, koordineerimis-, juhtimis-, kontrolli- ja aruandlusstruktuur, organisatsiooniline korraldus ja logistika, ühisoperatsiooni või kiirreageerimisoperatsiooni hindamine ja finantsaspektid.

Rühma liikmete ülesanded ja volitused

Reeglina on rühmadel volitused täita ülesandeid ja teostada täitevvõimu, mis on vajalikud piirikontrolli ja tagasisaatmisoperatsioonide jaoks. Nad järgivad Albaania Vabariigi õigusnorme.

Rühmad tegutsevad Albaania Vabariigi territooriumil üksnes Albaania Vabariigi piirivalveametnikelt või muudelt asjakohastelt töötajatelt saadud korralduste alusel ning üldreeglina nende juuresolekul. Erandjuhtudel võib Albaania Vabariik volitada rühmi tegutsema enda nimel.

Rühma liikmed kannavad ka vormiriietust, nähtavat isiklikku identifitseerimistunnust ja sinist Euroopa Liidu ja ameti sümboolikaga käesidet. Lisaks peab neil kaasas olema akrediteerimisdokument, et Albaania ametivõimud neid selgelt tuvastada saaks.

Rühma liikmed võivad kanda päritoluliikmesriigi õiguse kohaselt lubatud teenistusrelvi, laskemoona ja varustust. Albaania ametiasutused teatavad ametile, millised teenistusrelvad, laskemoon ja varustus on lubatud ning milline on asjakohane õigusraamistik ja nende kasutamise tingimused.

Rühma liikmed võivad kasutada jõudu, sealhulgas teenistusrelvi, laskemoona ja varustust, päritoluliikmesriigi ja Albaania ametivõimude nõusolekul, Albaania piirivalveametnike või muude asjakohaste töötajate juuresolekul ning kooskõlas Albaania siseriikliku õigusega. Albaania ametiasutused võivad lubada rühma liikmetel kasutada jõudu ka ilma oma piirivalvurite juuresolekuta.

Vajaduse põhimõtte kohaselt võivad rühma liikmed saada Albaania ametiasutustelt loa andmebaaside kasutamiseks kooskõlas Albaania andmekaitsealaste õigusaktidega.

Tegevuse peatamine ja lõpetamine

Nii amet kui Albaania ametiasutused võivad tegevuse peatada või lõpetada, kui neile tundub, et teine osapool ei järgi kokkuleppe või operatsiooniplaani sätteid.

Rühma liikmete privileegid ja immuniteedid

Rühma liikmetel on Albaania Vabariigis ametiülesannete täitmisel sooritatud tegude suhtes kriminaalkohtulik puutumatus, kuid teenistusvälisel ajal sooritatud tegude suhtes see puudub.

Operatsiooniplaanis on üksikasjalikult sätestatud tegevused, mille suhtes kehtib Albaania Vabariigis kriminaalõiguslik puutumatus.

Kui rühma liiget süüdistatakse kuriteos, tõendab ameti tegevdirektor enne kohtumenetluse algatamist kohtule, kas rühma liige pani kõnealuse teo toime oma ametiülesannete täitmisel. Ameti tegevdirektor võtab otsuse vastu pärast asjaomase piirivalveametniku või muu asjaomase töötaja lähetanud liikmesriigi ja Albaania pädevate asutuste kõigi esildiste hoolikat arvessevõtmist. Ameti tegevjuhi tõend on Albaania Vabariigi jurisdiktsioonile siduv.

Rühma liikmetele antud privileegid ja kriminaalkohtulik puutumatus Albaania Vabariigis ei vabasta neid päritoluliikmesriigi jurisdiktsiooni alt.

Sarnane kord kehtib ka rühma liikmete tsiviil- ja haldusvastutuse puhul.

Rühma liikmete kriminaal-, tsiviil- ja halduskohtulikust immuniteedist Albaania Vabariigis saab loobuda liikmesriik, kes on asjaomase piirivalvuri või muu asjaomase töötaja lähetanud. Selline loobumine peab alati olema selgelt väljendatud.

Kokkuleppes on sätestatud mehhanism kahjude kompenseerimiseks. Kompensatsioonimehhanism põhineb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitleva määruse (EL) 2016/1624 artiklil 42. Kui kahju on põhjustatud rühma liikme poolt ametiülesannete täitmisel, vastutab Albaania Vabariik. Kui kahju on tekitatud osaleva liikmesriigi rühmaliikme poolt ametiülesannete täitmisel raske hooletuse või tahtliku väärkäitumise tagajärjel või kui see tekitati teenistusvälisel ajal, võib Albaania Vabariik ametilt taotleda, et kompensatsiooni maksaks asjaomane osalev liikmesriik. Kui kahju on põhjustanud ameti töötajad, võib Albaania Vabariik taotleda, et kompensatsiooni maksaks amet.

Kui kahju Albaania Vabariigis tekib vääramatu jõu tõttu, ei kanna vastutust ei Albaania Vabariik, osalev liikmesriik ega amet.

Rühma liikmete suhtes ei tohi kohaldada täitemenetlust, välja arvatud juhul, kui nende vastu on algatatud nende ametiülesannetega mitteseotud tsiviilkohtumenetlus.

Rühma liikmete varustust, mis on vajalik nende ametiülesannete täitmiseks, ei saa arestida. Tsiviilkohtumenetluse puhul ei rakendata rühma liikmete suhtes mingisuguseid isikuvabaduse piiranguid ega muid piiravaid meetmeid.

Rühma liikmete kohta ei kehti seoses ametile osutatud teenustega Albaania Vabariigis kehtivad võimalikud sotsiaalkindlustust käsitlevad sätted. Nad on vabastatud ka ameti või liikmesriikide poolt makstava palga ja tasude ning samuti väljaspool Albaania Vabariiki saadud tulude mis tahes vormis maksustamisest Albaania Vabariigis.

Albaania ametiasutused lubavad rühma liikmete isiklikuks kasutamiseks mõeldud esemeid riiki tuua ja sealt välja viia ning vabastavad need kõikidest tollimaksudest, lõivudest ja muudest vastavatest tasudest, välja arvatud tasudest, mis on seotud ladustamise, veo ja muude sarnaste teenustega.

Rühma liikmete isiklikku pagasit võib kontrollida üksnes juhul, kui on tõsiselt alust arvata, et pagasis on esemeid, mis ei ole mõeldud rühma liikmete isiklikuks kasutamiseks, või kaupu, mille import või eksport on Albaania Vabariigi õigusega keelatud või mille suhtes kohaldatakse Albaania Vabariigi karantiinieeskirju. Isikliku pagasi kontrolli võib läbi viia üksnes asjaomase rühma liikme(te) või ameti volitatud esindaja juuresolekul.

Rühma liikmete dokumendid, kirjavahetus ja varustus on puutumatud, välja arvatud täitemeetmete puhul. Rühma liikmed ei ole kohustatud tunnistajana ütlusi andma.

Akrediteerimisdokument

Amet väljastab koostöös Albaania Vabariigiga igale rühma liikmele akrediteerimisdokumendi, mis võimaldab Albaania ametiasutustel tuvastada rühma liikmete isikut ning tõendab selle omaniku õigust täita käesolevas kokkuleppes ja operatsiooniplaanis osutatud ülesandeid ja kasutada selles osutatud volitusi. Akrediteerimisdokument koos kehtiva reisidokumendiga annab rühma liikmele õiguse siseneda Albaania Vabariiki, vajamata selleks viisat või eelnevat luba.

Põhiõigused

Rühma liikmed austavad oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel alati täielikult põhiõigusi ja -vabadusi, sealhulgas juurdepääsu varjupaigamenetlustele, inimväärikust, piinamise ja ebainimliku ning alandava kohtlemise keeldu, õigust vabadusele, tagasisaatmise lubamatust ja kollektiivse väljasaatmise keeldu, lapse õigusi ning õigust era- ja perekonnaelule. Nad ei diskrimineeri kedagi soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse või sooidentiteedi alusel. Kõik meetmed, mis riivavad põhiõiguseid ja -vabadusi, peavad olema proportsionaalsed nende abil taotletavate eesmärkidega ja arvestama nende põhiõiguste ja -vabaduste põhiolemusega.

Igal kokkuleppeosalisel peab olema kaebuste lahendamise kord liikmete poolt toime pandud väidetavate põhiõiguste rikkumiste käsitlemiseks. Amet on loonud Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitleva määruse (EL) 2016/1624 artiklis 72 osutatud kaebuste lahendamise korra ning seega on nimetatud kohustus täidetud. Selliste väidetavate rikkumistega võiks tegeleda Albaania ombudsman, välja arvatud juhul, kui Albaania ametiasutused otsustavad luua mehhanismi spetsiaalselt käesoleva lepingu alusel esitatud kaebuste tarvis.

Isikuandmete töötlemine

Rühma liikmetel on õigus vajadusel töödelda isikuandmeid, lähtudes ameti ja ELi liikmesriikide suhtes kohaldatavatest eeskirjadest. Isikuandmete töötlemine Albaania ametiasutustes toimub Albaania siseriiklike õigusnormide alusel.

Pärast iga tegevuse lõpuleviimist koostavad amet, osalevad liikmesriigid ja Albaania ametiasutused ühisaruande, mis käsitleb isikuandmete töötlemist rühma liikmete poolt. Kõnealune aruanne saadetakse ameti põhiõiguste ametnikule ja andmekaitseametnikule. Need ametnikud annavad aru ameti tegevdirektorile.

Pädevad asutused kokkuleppe rakendamiseks

Albaania Vabariigi pädev asutus käesoleva lepingu rakendamiseks on siseministeerium. Euroopa Liidu jaoks on see Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet.

Vaidlused ja tõlgendamine

Kõiki käesoleva kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamisega seoses tekkivaid küsimusi uurivad Albaania pädevad ametiasutused ja ameti esindajad ühiselt. Ameti esindajad konsulteerivad Albaania Vabariigi naabruses asuvate liikmesriikidega.

Varasema lahenduse puudumise korral lahendatakse käesoleva kokkuleppe tõlgendamist või kohaldamist käsitlevad vaidlused Albaania Vabariigi ja Euroopa Komisjoni vahel eranditult läbirääkimiste teel. Vajaduse korral konsulteerib komisjon mõne Albaania Vabariigi naabruses paikneva liikmesriigiga.

2018/0242 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevust Albaania Vabariigis käsitleva Euroopa Liidu ja Albaania Vabariigi vahelise staatust käsitleva kokkuleppe liidu nimel allkirjastamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkte b ja d ning artikli 79 lõike 2 punkti c koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Vastavalt määruse (EL) 2016/1624 artikli 54 lõikele 4 sõlmib liit asjaomase kolmanda riigiga staatust käsitleva kokkuleppe juhtudel, kui vastavalt kavandatule lähetatakse Euroopa piiri- ja rannikuvalve rühmad kolmandasse riiki tegevuseks, mis kätkeb endas täidesaatva võimu teostamist või kui kokkulepe on nõutav muude kolmandas riigis läbiviidavate tegevuste jaoks.

(2)16. oktoobril 2017 sai volitas nõukogu komisjoni alustama läbirääkimisi Albaania Vabariigiga staatust käsitleva kokkuleppe osas, mis käsitleb Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevust Albaania Vabariigis.

(3)Läbirääkimised staatust käsitleva kokkuleppe üle algasid 13. detsembril 2017 ja jõudsid eduka lõpuni kokkuleppe parafeerimisega 12. veebruaril 2018.

(4)Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ 4 . Seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(5)Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ 5 . Seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

(6)Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(7)Staatust käsitlev kokkulepe tuleks liidu nimel allkirjastada ja sellele lisatud deklaratsioon tuleks heaks kiita, tingimusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga antakse luba allkirjastada Euroopa Liidu ja Albaania Vabariigi vaheline staatust käsitlev kokkulepe, mis käsitleb Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevust Albaania Vabariigis, tingimusel et nimetatud kokkulepe sõlmitakse.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Liidu nimel kiidetakse heaks käesolevale otsusele lisatud deklaratsioon.

Artikkel 3

Nõukogu peasekretariaat annab lepingule allakirjutamise täielikud volitused isiku(te)le, kelle on määranud lepingu läbirääkija, tingimusel et leping sõlmitakse.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel,

(1)    ELT, 16.9.2016, L 251/1.

(2) *     See nimetus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

(3)    ELT, 17.5.2005, L 124/22.

(4)    Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).

(5)    Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,13.6.2018

COM(2018) 459 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu otsus

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevust Albaania Vabariigis käsitleva Euroopa Liidu ja Albaania Vabariigi vahelise staatust käsitleva kokkuleppe liidu nimel allkirjastamise kohta

LISA

Staatust käsitlev kokkulepe

Euroopa Liidu ja Albaania Vabariigi vahel, mis käsitleb Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevust Albaania Vabariigis

EUROOPA LIIT,

ALBAANIA VABARIIK,

edaspidi „kokkuleppeosalised”,

ARVESTADES, et võib tekkida olukordi, kus Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (edaspidi „amet“) koordineerib Euroopa Liidu struktuurina operatiivkoostööd ELi liikmesriikide ja Albaania Vabariigi vahel, sealhulgas operatiivtegevusi Albaania Vabariigi territooriumil,

ARVESTADES, et tuleks sõlmida staatust käsitleva kokkuleppe kujul õigusraamistik olukordadeks, kus Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti rühma liikmed teostavad Albaania Vabariigi territooriumil täitevvõimu,

ARVESTADES, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti kogu tegevuse puhul Albaania Vabariigi territooriumil tuleks täiel määral järgida põhiõigusi ja rahvusvahelisi õigusakte, milles Albaania Vabariik osaleb,

ON OTSUSTANUD SÕLMIDA JÄRGMISE KOKKULEPPE:

Artikkel 1

Kokkuleppe kohaldamisala

1.Käesolev kokkulepe hõlmab kõiki aspekte, mis on seotud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevusega, mis võib toimuda Albaania Vabariigi territooriumil, kus Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti rühma liikmed teostavad täitevvõimu.

2.Käesolevat kokkulepet kohaldatakse üksnes Albaania Vabariigi territooriumil.

3.Käesolev kokkulepe ega ükski selle rakendamisel kokkuleppeosaliste poolt või nende nimel sooritatud tegevus, sealhulgas operatsiooniplaanid või osalemine piiriüleses tegevuses, ei mõjuta mingil viisil asjaomaste riikide vastavate territooriumide rahvusvahelisest õigusest tulenevat staatust ja piire.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.„tegevus“ – ühisoperatsioon, kiirreageerimisoperatsioon või tagasisaatmisoperatsioon;

2.„ühisoperatsioon“ – tegevus, mille eesmärk on ebaseadusliku rände või piiriülese kuritegevusega võitlemine või tõhustatud tehnilise ja operatiivabi andmine Albaania Vabariigi ja naabruses paikneva liikmesriigi piiril ning mida viiakse ellu Albaania Vabariigi territooriumil;

3.„kiirreageerimisoperatsioon“ – tegevus, mille eesmärk on reageerida liikmesriigi naabruses paikneva Albaania Vabariigi piiril esinevale spetsiifilisele ja ebaproportsionaalsele survele, ning mida viiakse ellu Albaania Vabariigi territooriumil piiratud ajavahemiku jooksul;

4.„tagasisaatmisoperatsioon“ – operatsioon, mida koordineerib amet ning mis hõlmab tehnilist ja operatiivtuge, mida pakuvad üks või mitu liikmesriiki, ning mille raames saadetakse ühest või mitmest liikmesriigist tagasipöördujad Albaania Vabariiki tagasi kas sunniviisiliselt või vabatahtlikult;

5.„piirikontroll“ – piiril teostatav isikute kontroll, mis igast muust põhjusest sõltumata leiab aset ainult piiriületamise kavatsuse või piiriületamise korral ning koosneb piiripunktis teostatavatest kontrollidest ning patrull- ja vaatlustegevusest piiripunktide vahelisel alal;

6.„rühma liige“ – ameti töötaja või osalevatest liikmesriikidest pärit piirivalveametnike ja muude asjakohaste töötajate rühma liige, sealhulgas liikmesriikide poolt ametisse lähetatud piirivalveametnikud ja asjakohased töötajad, keda kasutatakse tegevuse raames;

7.„liikmesriik“ – Euroopa Liidu liikmesriik;

8.„päritoluliikmesriik“ – liikmesriik, kus rühma liige on piirivalveametnik või muu asjaomane töötaja;

9.„isikuandmed“ – kõik andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta; tuvastatav isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või ühe või mitme tema füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal;

10.„osalev liikmesriik“ – liikmesriik, kes osaleb Albaania Vabariigis toimuvas tegevuses, tagades tehnilised seadmed, piirivalveametnikud ja muud asjakohased töötajad, keda kasutatakse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti rühmade raames;

11.„amet“ – Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, mis on loodud määrusega (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet;

12.„rühma liikmete täitevvolitused“ – volitused teostada ülesandeid, mis on vajalikud piirikontrolli- ja tagasisaatmisoperatsioonideks, mis viiakse läbi Albaania Vabariigi territooriumil ühismeetmete käigus vastavalt operatsiooniplaanile;

13.„vääramatu jõud“ – mistahes sõjategevuse ilming (olenemata sellest, kas sõda on kuulutatud või mitte), sissetung, relvastatud konflikt või välisvaenlase tegevus, blokaad, mäss, terrorism või sõjalise jõu kasutamine, maavärin, üleujutus, tulekahju, torm või loodusõnnetus ja mistahes sündmus või olukord, mis sarnaneb eespool nimetatule, hoolimata sellest, millal see juhtub.

Artikkel 3
Operatsiooniplaan

1.Iga ühisoperatsiooni või piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni puhul peavad amet ja Albaania Vabariik kokku leppima operatsiooniplaanis, millega peavad nõustuma ka operatiivpiirkonnaga piirnevad liikmesriigid.

2.Operatsiooniplaanis täpsustatakse üksikasjalikult ühisoperatsiooni või kiirreageerimisoperatsiooni korralduslikud ja menetluslikud aspektid, sealhulgas esitatakse olukorra kirjeldus ja analüüs, operatsiooni eesmärk ja sihtmärgid, operatsiooni kontseptsioon, kasutatavate tehniliste seadmete liik, rakenduskava, koostöö kolmandate riikide, muude liidu ametite ja asutuste või rahvusvaheliste organisatsioonidega, põhiõiguste kaitset, sealhulgas isikuandmete kaitset käsitlevad sätted, koordineerimis-, juhtimis-, kontrolli- ja aruandlusstruktuur, organisatsiooniline korraldus ja logistika, ühisoperatsiooni või kiirreageerimisoperatsiooni hindamine ja finantsaspektid.

3.Ühisoperatsiooni või kiirreageerimisoperatsiooni hindamise viivad ühiselt läbi Albaania Vabariik ja amet.

Artikkel 4
Rühma liikmete ülesanded ja volitused

1.Rühma liikmetel on volitused täita ülesandeid ja teostada täitevvõimu, mis on vajalikud piirikontrolli ja tagasisaatmisoperatsioonide jaoks.

2.Rühma liikmed järgivad Albaania Vabariigi õigusnorme.

3.Rühma liikmed võivad täita ülesandeid ja kasutada volitusi Albaania Vabariigi territooriumil üksnes Albaania Vabariigi piirivalveametnikelt või muudelt asjakohastelt töötajatelt saadud korralduste alusel ning üldreeglina nende juuresolekul. Vajaduse korral annab Albaania Vabariik rühmale korraldusi kooskõlas operatsiooniplaaniga. Albaania Vabariik võib erandkorras volitada rühma liikmeid enda nimel tegutsema.

Amet võib oma koordineeriva ametniku kaudu teatada Albaania Vabariigile oma seisukohad rühmale antavate korralduste kohta. Sellisel juhul võtab Albaania Vabariik neid seisukohti arvesse ja järgib neid nii palju kui võimalik.Kui rühmale antud korraldused ei ole operatsiooniplaaniga kooskõlas, teatab koordineeriv ametnik sellest viivitamata ameti tegevdirektorile. Tegevdirektor võib võtta asjakohaseid meetmeid, sealhulgas tegevuse peatada või lõpetada.

4.Rühma liikmed kannavad oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel vormiriietust. Nad kannavad vormiriietusel ka nähtavat isiklikku identifitseerimistunnust ja sinist Euroopa Liidu ja ameti sümboolikaga käesidet. Et Albaania Vabariigi riiklikel ametiasutustel oleks rühma liikmeid võimalik tuvastada, kannavad nad igal ajal kaasas artiklis 7 osutatud akrediteerimisdokumenti.

5.Oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel võivad rühma liikmed kanda päritoluliikmesriigi õiguse kohaselt lubatud teenistusrelvi, laskemoona ja varustust. Albaania Vabariik teatab enne rühma liikmete lähetamist ametile, millised teenistusrelvad, laskemoon ja varustus on lubatud ning milline on asjakohane õigusraamistik ja nende kasutamise tingimused.

6.Rühma liikmed võivad oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel kasutada jõudu, sealhulgas teenistusrelvi, laskemoona ja varustust, päritoluliikmesriigi ja Albaania Vabariigi nõusolekul, Albaania Vabariigi piirivalveametnike või muude asjakohaste töötajate juuresolekul ning kooskõlas Albaania Vabariigi siseriikliku õigusega. Albaania Vabariik võib lubada rühma liikmetel kasutada jõudu juhul, kui Albaania Vabariigi piirivalveametnikud või muud asjakohased töötajad ei viibi juures. Operatsiooniplaanis määratakse kindlaks päritoluliikmesriigi volitused nõusoleku andmiseks.

7.Albaania Vabariik võib anda rühma liikmetele loa kasutada oma riiklikku andmebaasi, kui see on vajalik operatsiooniplaanis kindlaks määratud ja tagasisaatmisoperatsioonidega seotud eesmärkide täitmiseks. Rühma liikmed kasutavad üksnes sellist teavet, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks ja volituste kasutamiseks vastavalt operatsiooniplaanile või mis on vajalik tagasisaatmisoperatsioonideks. Albaania Vabariik teatab enne rühma liikmete lähetamist ametile, milliseid riiklikke andmebaase võib kasutada. Nimetatud konsulteerimine viiakse läbi vastavalt Albaania Vabariigi andmekaitsealasele õigusele.

Artikkel 5

Tegevuse peatamine ja lõpetamine

1.Ameti tegevdirektor võib pärast seda, kui ta on Albaania Vabariiki kirjalikult teavitanud, tegevuse peatada või lõpetada, kui Albaania Vabariik ei järgi käesolevat kokkulepet või operatsiooniplaani. Tegevdirektor teavitab Albaania Vabariiki tegevuse peatamise või lõpetamise põhjustest.

2.Albaania Vabariik võib pärast seda, kui ta on ametit kirjalikult teavitanud, tegevuse peatada või lõpetada, kui amet või mõni osalev liikmesriik ei järgi käesolevat kokkulepet või operatsiooniplaani. Albaania Vabariik teavitab ametit selle põhjustest.

3.Eelkõige võib ameti peadirektor või Albaania Vabariik tegevuse peatada või lõpetada põhiõiguste, tagasisaatmise lubamatuse põhimõtte või andmekaitsenormide rikkumise korral.

4.Tegevuse lõpetamine ei mõjuta õigusi ega kohustusi, mis tulenevad käesoleva kokkuleppe või operatsiooniplaani kohaldamisest enne sellist lõpetamist.

Artikkel 6
Rühma liikmete privileegid ja immuniteedid

1.Rühma liikmete dokumendid, kirjavahetus ja varustus on puutumatud, välja arvatud lõike 7 kohaselt lubatud täitemeetmete puhul.

2.Rühma liikmetel on Albaania Vabariigis ametiülesannete täitmisel operatsiooniplaanis sätestatud tegevuse käigus sooritatud tegude suhtes kriminaalkohtulik puutumatus.

Kui rühma liiget süüdistatakse kuriteos, teavitatakse sellest viivitamata ameti tegevdirektorit ja päritoluliikmesriigi pädevat asutust. Enne kohtumenetluse algatamist tõendab ameti tegevdirektor pärast päritoluliikmesriigi ja Albaania Vabariigi pädevate asutuste mistahes esildiste põhjalikku kaalumist kohtule, kas kõnealune tegu pandi toime ametiülesannete täitmisel operatsiooniplaanis sätestatud tegevuse käigus. Enne ameti tegevdirektori tõenduse esitamist hoiduvad amet ja päritoluliikmesriik võtmast mistahes meetmeid, mis võiksid raskendada rühma liikme võimalikku hilisemat kriminaalvastutusele võtmist Albaania Vabariigi pädevate asutuste poolt.

Kui tegu pandi toime ametiülesannete täitmisel, kohtumenetlust ei algatata. Kui tegu ei pandud toime ametiülesannete täitmisel, võib kohtumenetlust jätkata. Ameti tegevjuhi tõend on Albaania Vabariigi jurisdiktsioonile siduv. Rühma liikmetele antud privileegid ja kriminaalkohtulik puutumatus Albaania Vabariigis ei vabasta neid päritoluliikmesriigi jurisdiktsiooni alt.

3.Rühma liikmetel on Albaania Vabariigis tsiviil- ja halduskohtulik puutumatus kõigi ametiülesannete täitmisel operatsiooniplaanis sätestatud tegevuse käigus sooritatud tegude suhtes. Kui rühma liikmete suhtes on Albaania Vabariigi mis tahes kohtus algatatud tsiviilasi, teatatakse sellest viivitamata ameti tegevdirektorile ja päritoluliikmesriigi pädevale asutusele. Enne kohtumenetluse algatamist tõendab ameti tegevdirektor pärast päritoluliikmesriigi pädeva asutuse ja Albaania Vabariigi pädevate asutuste mistahes esildise põhjalikku kaalumist kohtule, kas rühma liikmed panid kõnealuse teo toime oma ametiülesannete täitmisel operatsiooniplaanis sätestatud tegevuse käigus.

Kui tegu pandi toime ametiülesannete täitmisel, kohtumenetlust ei algatata. Kui tegu ei pandud toime ametiülesannete täitmisel, võib kohtumenetlust jätkata. Ameti tegevjuhi tõend on Albaania Vabariigi jurisdiktsioonile siduv. Rühma liikmete poolt kohtumenetluse algatamine jätab kõnealused liikmed ilma kohtulikust puutumatusest põhihagiga otseselt seotud mis tahes vastuhagi suhtes.

4.Päritoluliikmesriik saab vajaduse korral loobuda rühma liikmete kriminaal-, tsiviil- ja halduskohtulikust immuniteedist Albaania Vabariigis. Selline loobumine peab alati olema selgelt väljendatud.

5.Rühma liikmed ei ole kohustatud tunnistajana ütlusi andma.

6.Kui kahju on tekitatud rühma liikme poolt tema ametiülesannete täitmisel operatsiooniplaanis sätestatud tegevuste käigus, vastutab mistahes kahju korral Albaania Vabariik.

Kui kahju on tekitatud osaleva liikmesriigi rühmaliikme poolt ametiülesannete täitmisel raske hooletuse või tahtliku väärkäitumise tagajärjel või kui see pandi toime teenistusvälisel ajal, võib Albaania Vabariik tegevdirektori kaudu taotleda, et asjaomane osalev liikmesriik maksaks kompensatsiooni.

Kui kahju on tekitatud ameti töötajast rühmaliikme poolt ametiülesannete täitmisel raske hooletuse või tahtliku väärkäitumise tagajärjel või kui see pandi toime teenistusvälisel ajal, võib Albaania Vabariik taotleda, et kompensatsiooni maksaks amet.

Kui kahju Albaania Vabariigis tekib vääramatu jõu tõttu, ei kanna vastutust ei Albaania Vabariik, osalev liikmesriik ega amet.

7.Rühma liikmete suhtes ei tohi kohaldada täitemenetlust, välja arvatud juhul, kui nende vastu on algatatud nende ametiülesannetega mitteseotud tsiviilkohtumenetlus.

Rühma liikmete varustust, mis on ameti tegevjuhi tõenduse kohaselt vajalik nende ametiülesannete täitmiseks, ei saa kohtuotsuse, -lahendi või -määruse täitmiseks arestida. Tsiviilkohtumenetluse puhul ei rakendata rühma liikmete suhtes mingisuguseid isikuvabaduse piiranguid ega muid piiravaid meetmeid.

8.Rühma liikmetele antud puutumatus Albaania Vabariigi jurisdiktsiooni suhtes ei vabasta neid asjakohaste päritoluliikmesriikide jurisdiktsiooni alt.

9.Rühma liikmete kohta ei kehti seoses ametile osutatud teenustega Albaania Vabariigis kehtivad võimalikud sotsiaalkindlustust käsitlevad sätted.

10.Rühma liikmed on vabastatud ka ameti või päritoluliikmesriikide poolt makstava palga ja tasude ning samuti väljaspool Albaania Vabariiki saadud tulude mis tahes vormis maksustamisest Albaania Vabariigis.

11.Albaania Vabariik lubab vastavalt õigusnormidele, mida ta võib vastu võtta, rühma liikmete isiklikuks kasutamiseks mõeldud esemeid riiki tuua ja vabastab need kõikidest tollimaksudest, lõivudest ja muudest vastavatest tasudest, välja arvatud tasudest, mis on seotud ladustamise, veo ja muude sarnaste teenustega. Ühtlasi lubab Albaania Vabariik sellised esemed riigist välja viia.

12.Rühma liikmete isiklikku pagasit võib kontrollida üksnes juhul, kui on tõsiselt alust arvata, et pagasis on esemeid, mis ei ole mõeldud rühma liikmete isiklikuks kasutamiseks, või kaupu, mille import või eksport on Albaania Vabariigi õigusega keelatud või mille suhtes kohaldatakse Albaania Vabariigi karantiinieeskirju. Isikliku pagasi kontrolli võib läbi viia üksnes asjaomase rühma liikme(te) või ameti volitatud esindaja juuresolekul.

Artikkel 7
Akrediteerimisdokument

1.Amet väljastab koostöös Albaania Vabariigiga igale rühma liikmele dokumendi, mis on koostatud Albaania Vabariigi ametlikus keeles ja mõnes Euroopa Liidu institutsioonide ametlikus keeles ning mis võimaldab Albaania Vabariigi ametiasutustel tuvastada rühma liikmete isikut ning tõendab selle omaniku õigust täita käesoleva kokkuleppe artiklis 4 ja operatsiooniplaanis osutatud ülesandeid ja kasutada selles osutatud volitusi. Dokument sisaldab iga liikme kohta järgmist teavet: nimi ja kodakondsus; auaste või ametinimetus; hiljuti tehtud digitaalfoto ja ülesanded, mida ta on volitatud lähetuse kestel täitma.

2.Akrediteerimisdokument koos kehtiva reisidokumendiga annab rühma liikmele õiguse siseneda Albaania Vabariiki, vajamata selleks viisat või eelnevat luba.

3.Tegevuse lõppedes tuleb akrediteerimisdokument ametile tagastada. Sellest teavitatakse Albaania pädevaid ametiasutusi.

Artikkel 8
Põhiõigused

1.Rühma liikmed austavad oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel alati täielikult põhiõigusi ja -vabadusi, sealhulgas juurdepääsu varjupaigamenetlustele, inimväärikust, piinamise ja ebainimliku ning alandava kohtlemise keeldu, õigust vabadusele, tagasisaatmise lubamatust ja kollektiivse väljasaatmise keeldu, lapse õigusi ning õigust era- ja perekonnaelule. Oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel ei diskrimineeri nad kedagi soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse või sooidentiteedi alusel. Kõik nende ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel võetavad meetmed, mis riivavad põhiõiguseid ja -vabadusi, peavad olema proportsionaalsed nende abil taotletavate eesmärkidega ja arvestama nende põhiõiguste ja -vabaduste põhiolemusega.

2.Igal kokkuleppeosalisel on kaebuste lahendamise mehhanism käesoleva kokkuleppe raames toimunud ühisoperatsiooni, kiirreageerimisoperatsiooni või tagasisaatmisoperatsiooni käigus liikmete poolt ametiülesannete täitmisel toime pandud väidetavate põhiõiguste rikkumiste käsitlemiseks.

Artikkel 9
Isikuandmete töötlemine

1.Rühma liikmed töötlevad isikuandmeid üksnes juhtudel, kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks ja nende volituste kasutamiseks käesoleva kokkuleppe rakendamiseks Albaania Vabariigi, ameti või osaleva liikmesriigi poolt.

2.Isikuandmete töötlemine Albaania Vabariigis toimub kõnealuse riigi siseriiklike õigusnormide alusel.

3.Isikuandmete töötlemine haldusotstarbel ametis ja osalevas liikmesriigis / osalevates liikmesriikides, sealhulgas isikuandmete edastamine Albaania Vabariigile, toimub vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivile 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsusele 2008/977/JSK kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta ja vastavalt meetmetele, mille amet on võtnud määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaldamiseks, nagu on osutatud määruse (EL) 2016/1624 artikli 45 lõikes 2.

4.Kui andmete töötlemine hõlmab isikuandmete edastamist Albaania Vabariigile, teatavad liikmesriigid ja amet isikuandmete Albaania Vabariigile edastamise hetkel mis tahes üldistest või konkreetsetest juurdepääsu- või kasutuspiirangutest, sealhulgas seoses edastamise, kustutamise või hävitamisega. Kui selliste piirangute vajadus ilmneb pärast isikuandmete edastamist, teavitavad nad vastavalt Albaania Vabariiki.

5.Tegevuse käigus haldusotstarbel kogutud isikuandmeid võivad amet, osalevad liikmesriigid ja Albaania Vabariik töödelda vastavalt kohaldatavatele andmekaitsenormidele.

6.Pärast iga tegevuse lõpuleviimist koostavad amet, osalevad liikmesriigid ja Albaania Vabariik ühisaruande käesoleva artikli lõigete 1–5 kohaldamise kohta. Kõnealune aruanne saadetakse ameti põhiõiguste ametnikule ja andmekaitseametnikule. Need ametnikud annavad aru ameti tegevdirektorile.

Artikkel 10

Pädevad asutused kokkuleppe rakendamiseks

1.Albaania Vabariigi pädev asutus käesoleva kokkuleppe rakendamisel on siseministeerium.

2.Euroopa Liidu pädev asutus käesoleva kokkuleppe rakendamisel on amet.

Artikkel 11
Vaidlused ja tõlgendamine

1.Kõiki käesoleva kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamisega seoses tekkivaid küsimusi uurivad Albaania pädevate ametiasutuste ja ameti esindajad ühiselt. Ameti esindajad konsulteerivad Albaania Vabariigi naabruses asuvate liikmesriikidega.

2.Varasema lahenduse puudumise korral lahendatakse käesoleva kokkuleppe tõlgendamist või kohaldamist käsitlevad vaidlused Albaania Vabariigi ja Euroopa Komisjoni vahel eranditult läbirääkimiste teel; vajaduse korral konsulteerib komisjon mõne Albaania Vabariigi naabruses paikneva liikmesriigiga.

Artikkel 12
Kokkuleppe jõustumine, kestus ja lõpetamine

1.Kokkuleppeosalised kiidavad käesoleva kokkuleppe heaks oma õiguslike menetluste kohaselt.

2.Kokkulepe jõustub teise kuu esimesel päeval pärast seda, kui osalised on teineteisele teatanud lõikes 1 osutatud õiguslike menetluste lõpuleviimisest.

3.Käesolev kokkulepe on tähtajatu. Käesolevat kokkulepet võib lõpetada kokkuleppeosaliste kirjalikul kokkuleppel või kumbki kokkuleppeosaline ühepoolselt. Viimasel juhul teatab kokkulepet lõpetada või peatada sooviv kokkuleppeosaline sellest teist kokkuleppeosalist kirjalikult. Lõpetamine jõustub teate esitamisele järgneva teise kuu esimesel päeval.

4.Selle artikli kohased teated saadetakse Euroopa Liidu puhul Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile ja Albaania Vabariigi puhul Albaania Vabariigi välisasjade eest vastutavale ministeeriumile.

(Koht) ….. (kuupäev) …..

kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja albaania keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Allkirjad:

ÜHISDEKLARATSIOON ISLANDI, NORRA, ŠVEITSI JA LIECHTENSTEINI KOHTA

Kokkuleppeosalised võtavad arvesse Euroopa Liidu ning Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini vahelisi tihedaid suhteid, mis tulenevad eelkõige 18. mai 1999. aasta ja 26. oktoobri 2004. aasta lepingutest, mis käsitlevad nende riikide ühinemist Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega.

Antud tingimusi arvestades on soovitav, et Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini ning teiselt poolt Albaania Vabariigi ametiasutused sõlmiksid viivitamata käesoleva kokkuleppega sarnastel tingimustel kahepoolsed kokkulepped, mis käsitlevad Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevust Albaania Vabariigis.