EUROOPA KOMISJON
Brüssel,16.5.2018
COM(2018) 307 final
2018/0154(COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat
(EMPs kohaldatav tekst)
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Komisjon (Eurostat) kogub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 862/2007 1 kohaselt korrapäraselt statistikat varjupaiga ja juhitud sisserände kohta. Käesolev määrus ja komisjoni määrus (EL) nr 216/2010 2 , milles on määratletud mitmesugused elamisloa andmise põhjuste kategooriad, on peamised õigusaktid, mille alusel kogutakse kohustuslikku statistikat varjupaiga ja juhitud sisserände kohta. Lisaks kogub komisjon (Eurostat) rändega seotud haldussündmuste statistikat muude õigusaktide põhjal, mis näevad ette kohustusliku andmete kogumise. Niisugune lisastatistika käsitleb ELi siniseid kaarte (direktiiv 2009/50/EÜ 3 ), ühtseid lube (direktiiv 2011/98/EL 4 ), hooajatöötajaid (direktiiv 2014/36/EL 5 ), ettevõtjasiseseid üleviimisi (direktiiv 2014/66/EL 6 ) ning teadustöötajaid, üliõpilasi, praktikante, vabatahtlikke, õpilasi ja au pair’e (direktiiv 2016/801 7 ). Seda esitatakse määruse (EL) nr 862/2007 kohaselt.
Sisseränne ELi on viimastel aastatel põhjalikult muutunud. Et selliste muutustega kaasnevaid probleeme lahendada, on komisjon rakendanud ja edasi arendanud Euroopa rände tegevuskavas 8 esitatud põhjalikku rändepoliitikat, mille otstarve on parandada viisi, kuidas hallatakse rändevoogusid nii ELi piires kui ka väljaspool. Selle hulka kuuluvad mitmesugused kohesed meetmed, mille abil reageeritakse rändajate sissevoolule Euroopasse, ning poliitika näeb ette struktuurireformi, mis on suunatud neljale alustalale: i) ebaseadusliku rände stiimulite vähendamine, ii) piirihaldus: elude päästmine ja välispiiride turvamine, iii) Euroopa kohustus kaitsta: tugev ühtne varjupaigapoliitika, iv) uus seadusliku rände poliitika. Sellega seoses on sidusrühmad korduvalt kinnitanud, et vaja on tugevdada nende valdkondade tõenduspõhisust.
Komisjon on korrapäraselt tunnistanud vajadust parandada statistika kogumist, eelkõige ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiste arvu 9 ja laste 10 küsimuses. Eurostati 2018. aasta tööprogrammis on juba kehtestatud prioriteet reageerida uuele, dünaamilisemale poliitikakeskkonnale, pöörates erilist tähelepanu varjupaigataotlejatele ja rände valdkonna täitemeetmetele (sealhulgas tagasisaatmistele). Selles on öeldud, et olemasolevaid õigusnorme võib läbi vaadata, et tegelda kasutajate prioriteetidega, sealhulgas uute ja esilekerkivate vajadustega.
Määruse (EÜ) nr 862/2007 kohaselt koostatava Euroopa rändestatistika sisu ja kvaliteet vastavad teatavatele vajadustele. Siiski on selle puudujäägid muutumas üha ilmsemaks, eelkõige arvestades hiljuti ELi sisserändes toimunud arengut. Vaja on rohkem andmeid mitme uue rände- ja rändajatüübi kohta ning need andmed peavad olema täpsemad, suurema sagedusega ja ajakohasemad. Olemasolev õigusraamistik selliseid andmeid ette ei näe. Seni on uute vajadustega tegeldud täiesti vabatahtlikult (s.t ilma määrust (EÜ) nr 862/2007 läbi vaatamata), lähtudes spetsiaalses eksperdirühmas koostöös liikmesriikidega saavutatud kokkuleppest. Näiteks tagasisaatmisstatistika alal näitavad kogemused, et selline lähenemisviis ei ole alati tõhus. See tähendab, et määrus (EÜ) nr 862/2007 tuleks läbi vaadata ja seda tuleks parandada, et asjakohane statistika saaks paremini kättesaadavaks.
Euroopa rände tegevuskava alusel on üleeuroopalised ja riiklikud varjupaiga ja juhitud sisserände haldamise süsteemid arenemas. Kuna nii rände kui ka rändajate laad on muutumas, on hädasti vaja parandada mõlema kohta käivat statistikat vastavalt sidusrühmade muutuvatele vajadustele. See tähendab, et statistika tuleb muuta asjakohasemaks, et luua poliitika kujundamiseks ja hindamiseks tugevam tõendusbaas. Seepärast on komisjoni eduaruandes Euroopa rände tegevuskava kohta 11 mainitud selget vajadust teha määruses (EÜ) nr 862/2007 konkreetseid muudatusi ning osutatud väga täpsetele täiustustele, eelkõige tagasisaatmise (sagedasem statistika), ümberasustamise, elamislubade ja lapsrändajate osas. Sellele järgnenud viimatises Euroopa rände tegevuskava rakendamise eduaruandes 12 on märgitud, et komisjon kaalub rände ja rahvusvahelise kaitse statistika kogumist ja regulaarsust käsitlevate ELi eekirjade muutmist, et tagada terviklik ülevaade ja kõrvaldada mõned olemasolevas statistikas kindlaks tehtud puudused.
Küsimus on veelgi teravam ELi tasandi poliitikakujundajate jaoks ja poliitika hindamise seisukohast. On olemas ilmne nõudlus rändega seotud haldussündmuste statistika täiustamise järele, et see kajastaks hiljutisi ja eelseisvaid poliitikamuutusi ja et suureneks Euroopa statistikasüsteemi 13 võime reageerida muutustele, mis toimuvad rändes eneses ja sellega seotud ELi tasandi poliitikas. Samuti on vaja hoolitseda, et riikide poolt vabatahtlikult edastatavad andmed oleksid täielikumad ja usaldusväärsemad. Ühtlasi tuleb välja töötada rändestatistika edasise täiustamise mehhanism, et parandada Euroopa statistikasüsteemi võimet reageerida, kui rändeandmetele esitatavad nõuded peaksid edaspidi muutuma. Kui jätta Euroopa statistika selles valdkonnas uuendamata, laieneb olemasolev lõhe sellise statistika nõudluse ja pakkumise vahel tõenäoliselt kiiresti, eriti poliitika kujundamise ja hindamise alal, ning seega ei suuda poliitikakujundajad reageerida tulevastele rändealastele väljakutsetele tõenduspõhiselt.
Käesoleva ettepaneku eesmärk on toetada Euroopa rände tegevuskava, pakkudes ELi poliitikakujundajatele ja otsustajatele paremat ja ajakohasemat, poliitikavaldkonna jaoks asjakohast statistikat ning tugevdada võimet reageerida rändest tulenevatele probleemidele. Eelkõige uuendatakse algatusega Euroopa statistikat varjupaiga ja juhitud sisserände valdkonnas, andes statistikale, mida praegu kogutakse vabatahtlikult, õigusliku aluse.
Seega annaks määruse (EÜ) nr 862/2007 läbivaatamine tulemuseks parema terviklikkuse, täpsuse, ajakohasuse ja kindluse kui liikmesriikide ametiasutuste praegused vabatahtlikud andmeedastused. Iseäranis tagaks see statistika pakkumise valdkondades, kus sidusrühmad on väljendanud selle järele selget vajadust – varjupaiga, tagasisaatmiste (suurem sagedus), ümberasustamise, elamislubade ja lapsrändajate valdkonnas.
Vaadates nendest konkreetsetest ja kohestest vajadustest kaugemale ning selleks, et toetada tulevast rändepoliitika arengut üldiselt, muudetakse rändestatistika läbivaatamise käigus edaspidiste täiustuste suhtes paindlikumaks. Ühtlasi võimaldab läbivaatamine reageerida uute rändenäitajate väljatöötamisel tundlikkusega, mis toetab paremini rände tegevuskava prioriteete, pakkudes tõendusbaasi. Niisugune paindlikkus parandab Euroopa statistika kvaliteeti, eeskätt suurendades selle asjakohasust.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Eeldatakse, et kogu varjupaiga ja juhitud sisserände statistika, mida Eurostat korrapäraselt kogub, on täielikult kooskõlas määrusega (EÜ) nr 862/2007. Muud olemasolevad õigusnormid, mis käsitlevad andmete esitamist komisjonile (Eurostatile), nimelt eespool nimetatud direktiivid 2009/50/EÜ, 2011/98/EL, 2014/36/EL, 2014/66/EL ja (EL) 2016/801, tagavad samuti kooskõla määruses (EÜ) nr 862/2007 kehtestatud metoodikaraamistikuga. Sellest tulenevalt tagab määruse (EÜ) nr 862/2007 muutmine selle poliitikavaldkonna statistika maksimaalse järjepidevuse, säilitades varasema, praeguse ja tulevase varjupaiga ja juhitud sisserände statistika jaoks üheainsa järjepideva metoodikaraamistiku. See algatus aitab kaasa Euroopa rände tegevuskava rakendamisele.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Kavandatud piiratud muudatused vastavad uutele vajadustele ja täidavad ebapiisavalt kaetud valdkondi, mis on komisjoni teatises „Euroopa rände tegevuskava elluviimise kohta“ sätestatud eripoliitikate hiljutise edasiarendamise käigus muutunud üha ilmsemaks. Nende eripoliitikate hulka kuuluvad Euroopa ühine varjupaigasüsteem, lapsrändajad, seaduslik ränne, ümberasustamine, humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmine ja muud seaduslikud vastuvõtmisvormid. Selleks et tagada parem kooskõla teiste ELi poliitikavaldkondadega, moodustab käesolev ettepanek lahutamatu osa paketist „ELi rände tegevuskava elluviimine“, mis sisaldab ka mitut muud komisjoni poolt ettepandud rändealast seadusandlikku algatust. Nende algatuste paindlikkus peab tulevikus tagama maksimaalse reageerimisvõime ja järjepidevuse.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Euroopa statistika õiguslik alus on Euroopa Liidu (EL) toimimise lepingu artikkel 338. Toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt, võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu vastu meetmed statistika koostamiseks, kui see on vajalik liidu tegevuseks. Artiklis 338 sätestatakse nõue teha Euroopa statistikat, mis on vajalik liidu tegevuse jaoks ning mis peab vastama teatavatele erapooletuse, usaldusväärsuse, objektiivsuse, teadusliku sõltumatuse, kulutõhususe ja statistilise konfidentsiaalsuse standarditele, ilma et see tooks majandustegevuses osalejatele kaasa ülemäärast koormust.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Käesoleva määruse eesmärki – vaadata läbi olemasolevad Euroopa rände ja rahvusvahelise kaitse statistika kogumise ja koostamise ühiseeskirjad ning täiendada neid – ei saa üksikud liikmesriigid eraldi tegutsedes piisaval määral saavutada. Arvestades algatuse ulatust ja võrreldavuse vajadust, saab seda paremini saavutada ELi tasandil. Selleks et koostada ELi tasandil rände ja rahvusvahelise kaitse statistikat, on vaja standardset metoodikat ning tuleb kindlaks määrata standardsed väljundid, mida liikmesriigid peavad esitama.
Praegune määrus (EÜ) nr 862/2007 ei vasta uutele vajadustele varjupaiga ja juhitud sisserände statistika järele, mis oleks kooskõlas Euroopa rände tegevuskavaga, ega reguleeri selle väljatöötamist. Seega vajab määrus muutmist, et luua kindel alus vajalike andmete kogumisele. Kohaldatakse subsidiaarsuse põhimõtet, sest ettepanek ei kuulu ELi ainupädevusse. Algatuse eesmärk on tagada, et andmed, mida praegu jagavad liikmesriikide ametiasutused vabatahtlikult, oleksid täielikumad ja usaldusväärsemad, võimaldada rändestatistikat edaspidi täiustada ning näidata, et komisjon reageerib vajadusele töötada välja rändeandmed, mis toetavad paremini rände tegevuskava prioriteete. Selliseid andmeid võivad koguda erinevad riiklikud ametiasutused. Seepärast võib EL kehtestada selles valdkonnas meetmeid kooskõlas aluslepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega.
•Proportsionaalsus
Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas. Sidusrühmade vajadusi, mis tulenevad Euroopa rände tegevuskava alusel ette võetud tegevustest, saab täita määruse (EÜ) nr 862/2007 piiratud muutmise teel, lähtudes suures osas praegusest vabatahtlikust andmekogumisest ning viies sellesse rakendusaktide alusel sisse paindlikkust. See võimaldab uusi esilekerkivaid andmevajadusi tulevikus kiiremini rahuldada.
Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele piirdutakse käesolevas määruse ettepanekus vähimaga, mis on vajalik seatud eesmärgi saavutamiseks, ega minda sellest kaugemale.
•Vahendi valik
Kavandatav vahend: määrus. Arvestades ettepaneku eesmärke ja sisu ning asjaolu, et ettepanek käsitleb olemasoleva määruse muutmist, on kõige sobivam vahend määrus.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Nagu on nõutud määruse (EÜ) nr 862/2007 artiklis 12, on komisjon esitanud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kaks aruannet määruse kohaselt koostatud statistika ja selle kvaliteedi kohta 14 . Viimane kaalutlus on, et määruse alusel nõutavad andmed peaksid kajastama kasutajate muutuvaid vajadusi, võttes samas arvesse andmeesitajate suutlikkust. See on toonud kaasa ettepanekud muuta määrust (EÜ) nr 862/2007, et lisada uusi konkreetseid jaotusi.
Nimetatud kahes aruandes vaadeldi olemasolevaid andmeid määruses (EÜ) nr 223/2009 15 Euroopa statistika jaoks ette nähtud konkreetsete ja üksikasjalike kvaliteedikriteeriumide valguses. Neis on jõutud järeldusele, et määruse (EÜ) nr 862/2007 alusel nõutavaid andmeid tuleb täiustada, et need vastaksid kõnealustele kvaliteedikriteeriumidele, eelkõige asjakohasuse, õigeaegsuse ja ajakohasuse osas. Et täpselt vastata, on Eurostat alustanud vabatahtlikku andmekogumist, mis on kinnitanud vajadust saada ajakohasemaid ja täpsemini eristatud andmeid. Lähtudes nendest vabatahtlikest andmekogumistest, vastab kavandatav ettepanek väljaselgitatud vajadustele otse ja täpselt.
Kõige hiljutisemad arengud rändekriisis on näidanud selgemalt kui kunagi varem, et statistiliste andmete kogumissagedus ja eristatuse tase, mis on ette nähtud määruses (EÜ) nr 862/2007 selle praegusel kujul, ei ole enam poliitika järelevalve jaoks piisavad, nagu on selgitatud komisjoni teatises „Euroopa rände tegevuskava rakendamise eduaruanne“ 16 . Näiteks ei ole Eurostati kogutavad aastaandmed kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise kohta piisavalt sagedased selleks, et tagasisaatmispoliitika valdkonna arengut tähelepanelikult jälgida. Andmete ebapiisav eristatus ja teabelüngad laste, sh saatjata alaealiste varjupaigamenetluse tulemuste osas on vaid mõned valdkonnad, kus selle iseäranis haavatava varjupaigataotlejate rühma olukorra seireks vajalikud andmed on puudulikud. Võttes arvesse käesoleva määrusega hõlmatud statistika tähtsust poliitika kujundamises, on oluline, et kõik liikmesriigid oleksid täielikult kaetud ja andmeedastus toimuks kindlusega, mida vabatahtliku kogumisega ei suudeta tagada. Ainus viis neid eesmärke saavutada on ettepanek määruse kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 862/2009.
Komisjoni 2012. ja 2015. aasta aruandes esitatud järeldused põhinevad ELi liikmesriikide ametiasutustega rohkem kui kümne aasta jooksul tehtud koostööl. Praeguse raamistiku puudusi on hinnatud tihedas koostöös asjaomaste poliitiliste peadirektoraatidega – peamiselt rände ja siseasjade peadirektoraadi ning õigusküsimuste peadirektoraadiga, aga ka rände valdkonnas tegutsevate ELi ametitega (EASO, FRONTEX ja FRA) – ning mitmesugustes olukordades (isiklikud kohtumised, eksperdirühmad ja statistikakonverentsid). Sellesse hindamisse on kaasatud ka teisi sidusrühmi, nagu teadlased, ühiskondlikud surverühmad ja rahvusvahelised organisatsioonid. Eksperdirühmades ja mujalgi on peetud samalaadseid arutelusid ka riiklike andmeesitajatega, keda esindavad ELi liikmesriikide sise- või justiitsministeeriumid või nendega seotud riiklikud immigratsiooniametid.
Vastuseks eespool nimetatud arutelude käigus saadud tagasisidele on Eurostat välja töötanud rea vabatahtlikke andmekogumeid, mis peavad hakkama täitma väljaselgitatud andmelünki. Ta on võtnud arvesse ka paindlikkuse vajadust. Rohkem kui kümne aasta jooksul on Eurostat kümne eksperdirühma koosolekutel arutanud probleeme, mis tulenevad määruse (EÜ) nr 862/2007 alusel kogutava statistika piiratusest. Nendel eksperdirühmade koosolekutel esitatud dokumendid, koosolekute päevakord ja protokollid on avalikud. Need saab kätte CIRCABC 17 vaba juurdepääsuga osast, kus on varjupaiga, elamislubade, täitemeetmete ja sisserändajate lõimimise eksperdirühma 18 dokumendid. Eksperdirühm koosneb valitsuste ekspertidest, kes tegelevad siseministeeriumides või riiklikes immigratsiooniametites varjupaiga ja juhitud sisserände valdkonnaga. Pealegi kinnitasid liikmesriikide statistikaametite peadirektorid juba aastal 2009 vajadust sellise arengu järele, rõhutades, et määrusega (EÜ) nr 862/2007 hõlmatud statistika katab ainult osa selle poliitikavaldkonna teabevajadusest 19 .
See algatus muudab ELi rändestatistika asjakohasemaks. Nagu eespool mainitud, on ränne kiiresti muutuv nähtus, mis nõuab strateegiaid, mis suudavad uute vajadustega kiiresti kohaneda. See tähendab, et selleks et olla jätkuvalt asjakohane, peab statistiline teave olema väga paindlik.
Praeguse õigusraamistiku piiratust on mitmel korral tõdenud ka Euroopa Komisjoni rände ja demograafia teadmuskeskus (KCMD) 20 . Kolmel hiljutisel KCMD seminaril oli komisjoni peadirektoraatidel võimalus arutada rändestatistika andmelünki ja anda oma panus aruteludokumenti „ELi rändeandmete poliitika poole“. Selles dokumendis nimetati võimalikke meetmeid, mida saab võtta selliste lünkade kaotamiseks.
Lisaks osales Eurostat väga aktiivselt ka ÜRO statistikakomisjoni poolt hiljuti vastu võetud rahvusvaheliste pagulasstatistika soovituste väljatöötamisel. Need soovitused välja töötanud eksperdirühma soovitatud rahvusvaheliste normide hulka kuulub üleskutse koguda üksikasjalikumaid andmeid varjupaigataotlejate ja pagulaste, sealhulgas saatjata alaealiste kohta.
Kavandatud ettepanekus sisalduvad täiustused võtavad arvesse asjaolu, et enamik riiklikke ametiasutusi juba saadavad Eurostatile vabatahtlikult andmeid kõikide kavandatud muudatustega hõlmatud valdkondade kohta või on öelnud, et on valmis seda tegema. Eksperdirühma koosolekutel tutvustatakse korrapäraselt ajakohastatud tabeleid, kus esitatakse Eurostatile saadetud andmed.
Kavandatud muudatused ei tohiks mitmesuguste riiklike ametiasutuste koormust märkimisväärselt suurendada, sest need põhinevad praegusel vabatahtlikul andmete kogumisel. Lisaks on need andmed tavaliselt kättesaadavad riigiasutuste haldusallikatest.
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Arvestades, et määruse (EÜ) nr 862/2007 kavandatud muutmine ei avaldaks ühiskonnale ega majandusele märkimisväärset mõju (vt allpool esitatud selgitust), pidas komisjon (Eurostat) nõu Euroopa statistikasüsteemi komiteega, sest kõigi Euroopa statistikaga seotud tegevuste koordineerimine riigi tasandil on riiklike statistikaasutuste ülesanne.
Peale selle konsulteeriti mitu korda ka komisjoni rände ja siseasjade peadirektoraadi kui rände ja rahvusvahelise kaitse statistika peamise poliitikakujundajast kasutajaga ning saadi väärtuslikku tagasisidet.
Kõige olulisemad prioriteedid on: suurendada lahkumisettekirjutuste ja tagasisaatmiste statistika sagedus korralt aastas korrale kvartalis ning kehtestada täiendavad jaotused, lisada varjupaigastatistikasse uued saatjata alaealiste jaotused, muuta ümberasustamisstatistikat ning võtta kasutusele esmakordsete varjupaigataotlejate statistika, uus Dublini taotluste uuesti läbivaatamise statistika ja teha muudatusi elamislubade statistikas.
Arvestades, et käesolev ettepanek on rangelt piiritletud, ei peetud teiste organite kaasamist vajalikuks.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Kavandatud muudatused põhinevad suures osas olemasoleval vabatahtlikul andmekogumisel, mida teeb enamik liikmesriikide ametiasutusi. Nii väljatöötamise, rakendamise kui ka vabatahtliku andmekogumise etapis toimus arvukalt mõttevahetusi riiklike statistikaasutuste ekspertidega, mille tulemusena valiti välja teostatavad metoodilised ja tehnilised lahendused. Seejärel peenhäälestati ja optimeeriti neid protsesse, et võtta parimal moel arvesse niihästi poliitikavaldkonna vajadusi ja asjakohasust kui ka andmete kättesaadavust riigi tasandil. Allpool kirjeldatud muudatustega inkorporeeritakse need järeleproovitud valikud ELi õigustikku.
•Mõjuhinnang
Mõju ei hinnatud, sest ettepanekul ei ole märkimisväärseid majanduslikke, sotsiaalseid ega keskkonnatagajärgi ning see ei põhjusta ettevõtjatele ega kodanikele täiendavat koormust.
Algatus on mõeldud peamiselt selleks, et muuta määrust (EÜ) nr 862/2007, andes senisele vabatahtlikule andmekogumisele õigusliku aluse ning nähes samas ette tulevaste andmevajaduste jaoks vajaliku paindlikkuse. Eelkõige ei too see kaasa ühtegi muudatust käesoleva määruse alusel juba kogutava statistika teemades ega sisus.
Statistilisi andmeid, mida kavandatavate muudatustega nõutakse, esitab valdav enamus ELi riikide ametiasutusi juba vabatahtlikult või on väljendanud valmisolekut seda esitada. Järelikult leitakse, et need andmed on üldjuhul juba praegu liikmesriikide haldusallikatest kättesaadavad.
•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Olemasoleva õigusraamistiku korrapärane hindamine on näidanud, et määruse alusel nõutavad andmed peaksid kajastama kasutajate muutuvaid vajadusi, võttes samas arvesse andmeesitajate suutlikkust. Selle tulemusena on esitatud ettepanekuid, et määrust tuleks muuta uute jaotuste lisamise teel. Sel viisil on edasi arendatud vabatahtlikku andmekogumist ja arvesse võetud vajadust paindlikkuse järele. Muudatused ei tohiks kaasa tuua koormuse märkimisväärset suurenemist, sest nad põhinevad juba olemas oleval vabatahtlikul andmekogumisel ja andmed on üldjuhul liikmesriikide haldusallikates juba kättesaadavad.
Kavandatava muudatusega ette nähtud andmete edastamine toob liikmesriikidele kaasa kõigest tühiseid lisakulusid ja -koormust; aastatepikkune pidev kogemuste ja heade tavade vahetus liikmesriikide andmeesitajate vahel eksperdirühma koosolekutel on koormust vähendanud. Aja jooksul on andmeedastusmeetodeid märkimisväärselt parandatud, vähendades andmete ettevalmistamiseks ja esitamiseks vajalikke pingutusi. Muude meetmete hulgas on Eurostat kasutusele võtnud andmeedastusvormingud, mis võimaldavad liikmesriikide andmeesitajatel võtta andmed otse oma andmebaasidest (vältides nõnda aeganõudvat andmete käsitsi sisestamist Exceli formaadis) ja esitada need automatiseeritud andmeedastusvahendite kaudu, sh kasutades standarditud ja automatiseeritud valideerimismenetlust.
Kohene tagasiside kvaliteedi kohta vähendab vajaliku töö hulka, kuna selle tulemusena tuleb liikmesriikidel esitada andmed ainult üks kord, selle asemel et teha seda korduvalt. See on toonud kaasa tõhususe kasvu ja oluliselt vähendanud mitmekordseid andmeedastusi, mis on tingitud esitatud andmetes leitud vigadest. Sel viisil riigi tasandil saavutatud tõhususe kasv on vähendanud riikide andmeesitajate vahelist teabevahetust ja koormust. Asjaomaste riikide tagasiside, mida on kogutud eksperdirühma koosolekutel ja töö tasandil, näitab, et leitakse, et need parandused on vähendanud nii andmeid esitavate üksuste tööd kui ka kulusid.
Liikmesriigid on juba loonud mehhanismid andmete esitamiseks määruse (EÜ) nr 862/2007 alusel. Kui jääda selle struktuuri juurde, lisada sellele praegused vajadused ja tulevikule suunatud paindlikkusmehhanism, väheneb andmeesitajate lisakoormus, sest säilib sama metoodiline raamistik.
•Põhiõigused
Parandades riikide ametiasutuste poolt praegu vabatahtlikult edastatavate andmete terviklikkust, täpsust, ajakohasust ja kindlust ning nähes ette sisseehitatud paindlikkuse, et rändestatistikat tulevikus veelgi täiustada, selleks et poliitika kujundamise ja hindamise otstarbel parandada Euroopa selle valdkonna statistika kvaliteeti ja asjakohasust, toetatakse ettepanekus ELi põhiõiguste harta, eelkõige selle artikli 18 „Varjupaigaõigus“, artikli 19 „Kaitse tagasisaatmise, väljasaatmise või väljaandmise korral“ ja artikli 24 „Lapse õigused“ rakendamist.
Pealegi on käesoleva ettepaneku kõige olulisemaks kaalutluseks selle võimalikud tagajärjed isikuandmete kaitsele (millega seotud õigused on sätestatud ELi põhiõiguste harta artiklis 8 „Isikuandmete kaitse“, ELi toimimise lepingu artiklis 16 ja teisestes õigusaktides 21 ). Siiski ei näe ükski säte ette isikuandmete kaitset käsitlevate õigusnormide muutmist. Endiselt jäävad kohaldatavaks riiklike statistikaametite senised kohustused ja nendega seotud tagatised ja kaitsemeetmed, mis tulenevad siseriiklikest ja ELi õigusnormidest, mis käsitlevad andmekaitset statistika valdkonnas. Neis nähakse ette kindel õigusraamistik, mis hõlmab kõiki andmekaitsega seotud aspekte, nagu andmeesitajate konfidentsiaalsuse kaitse, andmete anonümiseerimine ja vajaduse korral küsimustike vastuste kaitse.
4.MÕJU EELARVELE
Ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet.
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Kuna kavandatud muudatuste aluseks on olemasolev vabatahtlik andmete edastamine, piirduks rakendamine uute õigusnormide lisamisega õigusakti ning seda jälgitakse nii, nagu on seadusega nõutav.
Määruse (EÜ) nr 862/2007 artiklis 12 on ette nähtud, et alates aastast 2012 peab komisjon iga kolme aasta tagant esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule kõnealuse määruse kohaselt koostatud statistikat ja selle kvaliteeti käsitleva järelevalve- ja hindamisaruande. Eelmise aruande rände ja rahvusvahelise kaitse statistika kohta võttis komisjon vastu 30. juulil 2015 22 , järgmine peaks valmima augustis 2018.
•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)
Ei kohaldata.
•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Lähtudes tagasisidest, mis on saadud meie sidusrühmadelt, eelkõige rände ja siseasjade peadirektoraadilt, selgitati seniste kõige tõsisemate puudujääkide põhjal välja järgmised kohesed prioriteedid:
suurendada tagasisaatmiste ja lahkumisettekirjutuste statistika sagedust korralt aastas korrale kvartalis ning kehtestada täiendavad jaotused,
lisada varjupaigastatistikasse uued saatjata alaealiste jaotused ning
lisada ümberasustamisstatistikale uued jaotused, võtta kasutusele esmakordsete varjupaigataotlejate statistika ja uus Dublini taotluste uuesti läbivaatamise statistika ning lisada elamislubade statistikasse uued jaotused.
Sidusrühmade poolt väljendatud vajadusi saaks rahuldada, kui muuta määrust (EÜ) nr 862/2007 piiratud ulatuses, lähtudes suures osas olemasolevast vabatahtlikust andmete kogumisest koos paindlikkuse lisamisega, et uusi ja tekkivaid andmevajadusi saaks tulevikus kiiremini täita.
Ettepanekuga ei muudeta määruse (EÜ) nr 862/2007 põhisisu, sest sellega ei muudeta rohkem, kui tingimata vajalik, et saavutada selle piiratud eesmärke.
Seepärast tehakse ettepanek, et määruse (EÜ) nr 862/2007 teatavaid sätteid tuleks muuta või asendada järgmiselt.
Artikkel 4:
Rahvusvahelise kaitse statistika osas näeb muudatus ette jaotuse saatjata alaealiste kaupa, uue Dublini määruse kohase „taotluste uuesti läbivaatamise“ ja „esmakordsete varjupaigataotlejate“ statistika kasutuselevõtu, samuti võetakse ümberasustatavate isikute kohta kasutusele taotletud jaotused elukohariigi ja varjupaigaotsuse liigi kaupa.
Artikkel 6:
Elamislubade statistika osas näeb muudatus ette täiendavad jaotused vanuse ja soo kaupa, mis on samuti vajalikud. Lisaks võetakse kasutusele pikaajaliste elanike arvu jaotus pikaajalise elaniku staatuse liigi kaupa.
Artikkel 7:
Statistika osas, mis käsitleb kolmandate riikide kodanikke, kes on leitud ebaseaduslikult liikmesriigi territooriumil viibimas ja kelle kohta on tehtud haldus- või kohtuotsus või -akt, milles konstateeritakse või deklareeritakse, et nende riigis viibimine on ebaseaduslik, ja millega neid kohustatakse liikmesriigi territooriumilt lahkuma, ning statistika osas, mis käsitleb kolmandate riikide kodanikke, kes on haldus- või kohtuotsuse või -akti peale liikmesriigi territooriumilt lahkunud, näeb muudatus ette andmeesitussageduse muutmise korralt aastas korrale kvartalis.
Statistika osas, mis käsitleb kolmandate riikide kodanikke, kes on haldus- või kohtuotsuse või -akti peale liikmesriigi territooriumilt lahkunud, näeb muudatus ette kolme jaotust: „Tagasisaatmise liik ja saadud abi“, „Kokkuleppemenetluse liik“ ja „Sihtriik“.
Artikkel 8 jäetakse välja, sest see on vananenud.
Et tagada Euroopa varjupaiga ja juhitud sisserände statistika parem kättesaadavus ja paindlikkusmehhanismi olemasolu, muudetakse artikli 10 lõiget 1, andes komisjonile õiguse võtta vastu rakendusakte, et jõustada jaotusi käsitlevad sätted, täpsustades üksikasjalikumalt nende sisu vastavalt artiklitele 4, 5, 6 ja 7.
2018/0154 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 338 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 862/2007 23 on kehtestatud ühine ja võrreldav õigusraamistik Euroopa rände ja rahvusvahelise kaitse statistika jaoks.
(2)Selleks, et reageerida liidus valitsevatele uutele vajadustele varjupaiga ja juhitud sisserände statistika järele, ning arvestades, et rände iseloomulikud tunnused võivad kiiresti muutuda, on vaja raamistikku, mis võimaldaks varjupaiga ja juhitud sisserände statistika alal muutuvatele vajadustele kiiresti reageerida.
(3)Et toetada liidu tulemuslikku reageerimist rändest tingitud väljakutsetele, on vaja saada varjupaiga ja juhitud sisserände andmeid suurema sagedusega kui kord aastas.
(4)Varjupaiga ja juhitud sisserände statistika on aluseks väga mitmesuguste poliitikavaldkondade uurimisel, määratlemisel ja hindamisel, eelkõige selles, kuidas reageeritakse Euroopas kaitset otsivate inimeste saabumisele.
(5)Et tagada liikmesriikide esitatavate andmete kvaliteet ja eelkõige võrreldavus ning et liidu tasandil oleks võimalik koostada usaldusväärseid ülevaateid, peaksid kasutatavad andmed põhinema samadel mõistetel ning käima sama vaatluskuupäeva või -perioodi kohta.
(6)Varjupaiga ja juhitud sisserände kohta esitatud andmed peaksid olema kooskõlas määruse (EÜ) nr 862/2007 kohaselt kogutud vastavasisulise teabega.
(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 223/2009 24 on Euroopa rände ja rahvusvahelise kaitse statistika võrdlusraamistikuks. Eelkõige nõutakse nimetatud määruses ametialase sõltumatuse, erapooletuse, objektiivsuse, usaldusväärsuse, statistilise konfidentsiaalsuse ja kulutasuvuse põhimõtete järgimist.
(8)Euroopa statistika arendamisel, tegemisel ja levitamisel peaksid liikmesriikide ja Euroopa statistikaasutused ning vajaduse korral teised asjakohased riiklikud ja piirkondlikud asutused arvesse võtma põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa statistika tegevusjuhises, mille Euroopa statistikasüsteemi komitee vaatas läbi ja ajakohastas 28. septembril 2011.
(9)Käesoleva määruse eesmärki – vaadata läbi olemasolevad Euroopa rände ja rahvusvahelise kaitse statistika kogumise ja koostamise ühiseeskirjad ning täiendada neid – ei saa liikmesriigid ükshaaval tegutsedes piisaval määral saavutada. Pigem saab seda eesmärki ühtlustamise ja võrreldavusega seotud põhjustel paremini saavutada liidu tasandil. Seepärast võib EL võtta sobivaid meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale, kui on vaja nimetatud eesmärgi saavutamiseks.
(10)Käesoleva määrusega tagatakse õigus era- ja pereelu austamisele ning isikuandmete kaitsele, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8.
(11)Et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused jaotuste kindlaksmääramiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 25 .
(12)Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 862/2007 vastavalt muuta.
(13)Euroopa statistikasüsteemi komiteega on konsulteeritud,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 862/2007 muudetakse järgmiselt.
1) Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:
a) lõikesse 1 lisatakse punkt d järgmises sõnastuses:
„d) isikud, kes on vaatlusperioodi jooksul esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse või on lisatud sellisesse taotlusse pereliikmetena ning kes taotlevad rahvusvahelist kaitset esimest korda.“;
b) lõike 1 viimane lõik asendatakse järgmisega:
„Statistika on jaotatud vanuse ja soo, asjaomaste isikute kodakondsuse ja saatjata alaealiste kaupa. Nimetatud statistika käib ühe kalendrikuu pikkuste vaatlusperioodide kohta ja see esitatakse komisjonile (Eurostat) kahe kuu jooksul pärast vaatluskuu lõppu. Esimene vaatluskuu on 2020. aasta jaanuar.“;
c) lõike 2 viimane lõik asendatakse järgmisega:
„Statistika on jaotatud vanuse ja soo, asjaomaste isikute kodakondsuse ja saatjata alaealiste kaupa. Nimetatud statistika käib kolme kalendrikuu pikkuste vaatlusperioodide kohta ja see esitatakse komisjonile (Eurostat) kahe kuu jooksul pärast vaatlusperioodi lõppu. Esimene vaatlusperiood on 2020. aasta jaanuar kuni märts.“;
d) lõike 3 punkt a jäetakse välja;
e) lõike 3 viimane lõik asendatakse järgmisega:
„Punktide b, c, d, e, f ja g kohane statistika on jaotatud vanuse ja soo ning asjaomaste isikute kodakondsuse ja saatjata alaealiste kaupa. Lisaks sellele on punkti g kohane statistika jaotatud elukohariigi ja varjupaigaotsuse liigi alusel. Nimetatud statistika käib ühe kalendriaasta pikkuste vaatlusperioodide kohta ja see esitatakse komisjonile (Eurostat) kolme kuu jooksul pärast vaatlusaasta lõppu. Esimene vaatlusaasta on 2020.“;
f) lõike 4 punkt d asendatakse järgmisega:
„d) punktides c ja h osutatud otsustega kaasnenud üleandmiste arv;“
g) lõikele 4 lisatakse punktid f, g ja h järgmises sõnastuses:
„f) varjupaigataotleja tagasi- või vastuvõtmise uuesti läbivaatamise taotluste arv;
g) sätted, millel punktis f nimetatud taotlused põhinevad;
h) punktis f nimetatud taotlustele vastuseks tehtud otsused.“;
e) lõike 4 viimane lõik asendatakse järgmisega:
„Nimetatud statistika käib ühe kalendriaasta pikkuste vaatlusperioodide kohta ja see esitatakse komisjonile (Eurostat) kolme kuu jooksul pärast vaatlusaasta lõppu. Esimene vaatlusaasta on 2020.“
2) Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostat) järgmise statistika:
a) kolmandate riikide kodanikele väljastatud elamislubade arv liigitatuna järgmiselt:
i) vaatlusperioodil välja antud esmakordsed elamisload liigitatuna kodakondsuse, elamisloa andmise põhjuse, elamisloa kehtivusaja, vanuse ja soo alusel;
ii) vaatlusperioodil välja antud elamisload isikutele, kes muutsid oma sisserändaja seisundit või riigis viibimise põhjust, liigitatuna kodakondsuse, elamisloa andmise põhjuse, elamisloa kehtivusaja, vanuse ja soo alusel;
iii) vaatlusperioodi lõpus kehtivad elamisload (selliste välja antud elamislubade arv, mis ei ole tühistatud ega kehtivusaega ületanud) liigitatuna kodakondsuse, elamisloa andmise põhjuse, elamisloa kehtivusaja, vanuse ja soo alusel;
b) pikaajaliste elanike arv vaatlusperioodi lõpus liigitatuna kodakondsuse, vanuse ja soo alusel.“;
b) lõige 3 asendatakse järgmisega:
„ Lõikes 1 nimetatud statistika käib ühe kalendriaasta pikkuste vaatlusperioodide kohta ja see esitatakse komisjonile (Eurostat) kuue kuu jooksul pärast vaatlusaasta lõppu. Esimene vaatlusaasta on 2020.“
3) Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:
„b) nende kolmandate riikide kodanike arv, kes on liikmesriigi territooriumilt pärast punktis a osutatud haldus- või kohtuotsust või -akti tegelikult lahkunud, liigitatuna tagasi saadetud isikute kodakondsuse, tagasisaatmise liigi ja saadud abi ning sihtriigi alusel.“;
b) lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Lõikes 1 nimetatud statistika käib kolme kalendrikuu pikkuste vaatlusperioodide kohta ja see esitatakse komisjonile (Eurostat) kahe kuu jooksul pärast vaatlusaasta lõppu. Esimene vaatlusperiood on 2020. aasta jaanuar kuni märts.“
4) Artikkel 8 jäetakse välja.
5) Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et määrata vastavalt artiklitele 4, 5, 6 ja 7 kindlaks jaotused ning kehtestada artikli 9 kohaselt eeskirjad sobivate andmeedastusvormingute kohta.
Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 11 lõikes 2 osutatud korra kohaselt.“;
b) lõike 2 punkt d jäetakse välja.
Artikkel 2
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Määruse (EÜ) nr 862/2007 artikli 4 lõikeid 1 ja 2 ning artikli 7 lõike 1 punkti b ja lõiget 2 kohaldatakse alates 1. märtsist 2020.
Määruse (EÜ) nr 862/2007 artikli 4 lõikeid 3 ja 4 ning artikli 6 lõikeid 1 ja 3 kohaldatakse alates 1. juulist 2020.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 311/76 võõrtöötajaid käsitleva statistika koostamise kohta (ELT L 199, 31.7.2007, lk 23).
Komisjoni 15. märtsi 2010. aasta määrus (EL) nr 216/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 862/2007 (mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat) seoses elamisloa andmise põhjuste kategooriate määratlustega (ELT L 66, 16.3.2010, lk 1).
Nõukogu 25. mai 2009. aasta direktiiv 2009/50/EÜ kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (ELT L 155, 18.6.2009, lk 17).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).