EUROOPA KOMISJON

Brüssel,22.3.2018

COM(2018) 144 final

2018/0070(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 850/2004 1 (edaspidi „püsivate orgaaniliste saasteainete määrus“) rakendatakse liidu kohustusi, mis on võetud püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni (edaspidi „Stockholmi konventsioon“) raames, millega liitumine on kinnitatud nõukogu otsusega 2006/507/EÜ 2 , ning kohustusi, mis tulenevad piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni protokollist püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (edaspidi „püsivate orgaaniliste saasteainete protokoll“), mis on kinnitatud nõukogu otsusega 2004/259/EÜ 3 .

Püsivate orgaaniliste saasteainete määruse uuesti sõnastamise ettepanek on tehtud järgmistel põhjustel.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Liikmesriigid ei suuda saavutada ettepaneku eesmärke, sest selle tagamiseks, et liit täidab Stockholmi konventsiooni osalisena oma rahvusvahelisi kohustusi, on vaja ühtlustatud lähenemisviisi.

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtiva õigusakti järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Kuna käesoleva läbivaatamise kontekstis kavandatud muudatuste ulatus on piiratud, ei peetud välisekspertide ulatuslikku kaasamist vajalikuks. Mõnes tehnilises küsimuses konsulteeriti siiski ametiga.

•Mõju hindamine

–kavandatud muudatused suurendavad kõikide määruse rakendamisega seotud osaliste jaoks selgust, läbipaistvust ja õiguskindlust;

–mõni ülesanne antakse komisjonilt üle ametile; see vähendab eeldatavalt üldkulusid ja suurendab rakendamiseks kasutada olevat teaduslikku pädevust;

–säilib praegune inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge tase.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Ettepanek sisaldab sätteid püsivate orgaaniliste saasteainete seire ning nende tootmist, kasutamist ja heitkoguseid käsitleva aruandluse kohta. Peale selle hõlmab see sätteid püsivate orgaaniliste saasteainete määruse kohaldamise järelevalvega seotud kohustuste kohta. Samuti nõutakse ettepanekuga Stockholmi konventsiooni rakendamise kava koostamist ja korrapärast läbivaatamist. Kuna ettepanekuga soovitakse neid elemente juba sisaldav kehtiv määrus uuesti sõnastada, keskendutakse selles eespool nimetatud toimivuskontrolli tulemuste arvessevõtmisele ega nähta ette täiendavaid rakendamis-, järelevalve- ega aruandlusnõudeid.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Ettepaneku kohases uuesti sõnastatud määruses säilitatakse kõik kehtiva püsivate orgaaniliste saasteainete määruse sätted, sealhulgas need, millega minnakse Stockholmi konventsiooni ja püsivate orgaaniliste saasteainete protokolli nõuetest kaugemale. Siiski peetakse vajalikuks teha teatavad tehnilised muudatused, et suurendada määruse selgust ja toimivust. Peamised muudatused on järgmised.

–Teatavate määratlustega seotud muudatused ja selgitused (artikkel 2)

Et tagada määruses kasutatud mõistete selgus ja vastavus üldistes kemikaale käsitlevates õigusaktides kasutatavate mõistete tõlgendusele, on muudetud mõistete „turulelaskmine“, „toode“, „aine“, „jäätmed“, „kõrvaldamine“ ja „taaskasutamine“ määratlusi. Mõiste „valmistis“ on asendatud mõistega „segu“, et võtta arvesse muudatusi üldistes kemikaale käsitlevates õigusaktides. Ühtlasi on peetud asjakohaseks lisada mõistete „tootmine“, „kasutamine“ ja „suletud süsteemis kasutatav piiratud kasutuskohaga vaheaine“ määratlused.

–Euroopa Kemikaaliameti kaasatus (artiklid 8, 16 ja 17)

Ettepanekuga nähakse ametile ette roll määruse rakendamisel, kuna ametil on eksperditeadmised ja kogemused kemikaale käsitlevate üldiste õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingute rakendamisel, eelkõige seoses ameti osalusega REACH-määruse ja määruse (EL) nr 649/2012 kohaldamisel.

Ettepaneku kohaselt hõlmab ameti roll osalust selliste ainetoimikute tehnilises ettevalmistamises, mida komisjon võib kasutada, kui ta otsustab teha ettepaneku ühe või mitme asjaomase aine kandmiseks püsivate orgaaniliste saasteainete loetellu Stockholmi konventsiooni alusel. Eelkõige võtab amet meetmeid ainete puhul, mis leitakse olevat vastavuses Stockholmi konventsiooni D lisa kriteeriumidega.

Ainete puhul, mille kasutust reguleeritakse REACH-määruse loanõuetega ja mida peetakse Stockholmi konventsiooni D lisas esitatud kriteeriumidele vastavaks ning mis on püsivuse ja bioakumuleeruvuse alusel määratletud vastavalt REACH-määruse artiklile 59, tuleks üldjuhul kohaldada REACH-määruse kohast piirangute kehtestamise menetlust, välja arvatud juhul, kui peetakse asjakohasemaks kasutada muid regulatiivseid meetmeid; samuti tuleks selgelt märkida, et asjaomase aine suhtes võidakse hiljem kohaldada konventsiooni. Kui selliseid aineid ei ole REACH-määruse artikli 59 alusel kindlaks tehtud, tuleks nende puhul kõigepealt kasutada nimetatud kindlakstegemismenetlust või hinnata neid REACH-määruse kohases liikmesriikide komitees. Amet peab tagama, et kõnealust piirangute toimikut võetakse arvesse püsiva orgaanilise saasteaine toimiku koostamisel; see toimik hõlmab teavet aine kõikide kasutusalade kohta liidus, mitte üksnes REACH-määruse reguleerimisalasse jäävate kasutusalade kohta. Sellega tagatakse kemikaale käsitlevate õigusaktide sidus ja tõhus rakendamine liidus ning kooskõla võimaliku püsiva orgaanilise saasteainega seotud, REACH-määruse kohase tegevuse ja Stockholmi konventsioonist tuleneva rahvusvahelise tegevuse vahel.

Amet peaks püsiva orgaanilise saasteaine toimiku puhul viima läbi tavapärase konsulteerimise sidusrühmadega. Selle laiendatud menetluse eesmärk on saada sidusrühmadelt varakult teavet ja luua tõendusbaas, mille alusel komisjon saaks otsustada, kas teha vastavalt Lissaboni lepingu artikli 218 lõikele 9 otsuse eelnõus ettepanek käsitada ainet Stockholmi konventsiooni alusel püsiva orgaanilise saasteainena.

–Rolli kavandamine REACH-määrusega loodud jõustamisalase teabe vahetamise foorumile (edaspidi „foorum“) (artikli 8 lõige 2)

Foorum koosneb selliste asutuste võrgust, kes vastutavad REACH-määruse, määruse (EÜ) nr 1272/2008 (CLP-määrus) ja määruse (EL) nr 649/2012 (PIC-määrus) täitmise tagamise eest ELis. Lähtuvalt kogemustest, mis on saadud foorumil seoses nimetatud kemikaalimäärustega, peetakse asjakohaseks kavandada foorumile roll käesoleva ettepaneku kohases määruses täpsustatud, täitmise tagamisega seotud ülesannete koordineerimisel.

–Komiteemenetlust käsitlevate kehtiva püsivate orgaaniliste saasteainete määruse sätete kohandamine Lissaboni lepingus sätestatud korraga (artikli 4 lõige 3, artikli 7 lõige 5 ning artiklid 15 ja 18)

Lissaboni lepingu jõustumisest tulenevalt on muudetud sätteid Euroopa Komisjonile teatavate volituste andmise kohta.

–Aruandlust ja järelevalvet käsitlevate sätete kohandamine

Artikleid 11 ja 13 ajakohastatakse tõhusamate sätetega, millega lihtsustatakse järelevalvet. Nähakse ette, et liikmesriigid loovad andmebaasi asjakohaste andmete kogumiseks vastavalt ettepaneku kohasele määrusele, eelkõige selle III lisale. Kogutud ruumiandmete puhul tuleb tagada vastavus INSPIRE-direktiiviga. Selleks nähakse ette ameti toetav roll, mis hõlmab ka andmete korrapärast kogumist ja hindamist ning määruse rakendamist käsitlevate liikmesriikide ja ELi ülevaadete esitamist komisjonile.

ê Parandus, ELT L 229, 29.6.2004, lk 5 (kohandatud)

2018/0070 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut Ö Euroopa Liidu toimimise lepingut Õ , eriti selle artikli 175 Ö 192 Õ lõiget 1,

võttes arvesse komisjoniEuroopa Komisjoni ettepanekut,

Ö olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, Õ

võttes arvesse Euroopa mMajandus- ja sSotsiaalkomitee arvamust,

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artikliga 251 sätestatud korrasseadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

ò Uus

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 850/2004 14 on mitu korda oluliselt muudetud. Kuna kõnealusesse määrusesse on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

ê Parandus, ELT L 229, 29.6.2004, lk 5 (kohandatud)

ð Uus

(1)    Käesolev määrus puudutab peamiselt keskkonnakaitset ja inimeste tervise kaitset. Seepärast on õiguslikuks aluseks asutamislepingu artikli 175 lõige 1.

(2)Ühendus Ö Liit Õ on tõsiselt mures püsivate orgaaniliste saasteainete jätkuva keskkonda heitmisesattumise pärast. Kõnealuseid keemilisi aineid veetakse üle riigipiiride nende allikatest kaugele ning nad püsivadneed on keskkonnas püsivad, bioakumuleeruvad toiteduvõrgu kaudu ning kujutavad riski inimeste tervisele ja keskkonnale. Seepärast tuleb vastu võtta edasisivõtta täiendavaid meetmeid, et inimeste tervist ja keskkonda kõnealuste saasteainete eest kaitsta.

(3)Pidades silmas oma kohustusi keskkonnakaitse suhtes allkirjastas ühendus 24. juunil 1998 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi Ö keskkonnakaitsealaseid kohustusi, kiitis liit 19. veebruaril 2004 heaks piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta Õ konventsiooni protokolli püsivate orgaaniliste saasteainete kohta 15 (edaspidi „protokoll“) ja 22. mail 2001 Ö 14. oktoobril 2004 Õ püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni 16 (edaspidi „konventsioon“).

(4)    Kuigi ühenduse tasandil on sätestatud püsivaid orgaanilisi saasteaineid käsitlev seadusandlus, on selle peamisteks puudujääkideks kehtivasse nimekirja kantud kemikaalide tootmise ja kasutamise keelu puudumine või seda käsitlev mittetäielik seadusandlus, sest puudub raamistik täiendavate lisanduvate orgaaniliste saasteainete suhtes keeldude, piirangute või kõrvaldamise kohaldamiseks, ning raamistik nende uute ainete tootmise ja kasutamise välistamiseks, millel ilmnevad püsivate orgaaniliste saasteainete omadused. Heitmete vähendamise eesmärke kui selliseid ei ole ühenduse tasandil kehtestatud ning kehtivad heitmeseired ei hõlma kõiki püsivate orgaaniliste saasteainete allikaid.

(4)Et tagada protokollist ja konventsioonist tulenevate ühenduse Ö liidu Õ kohustuste sidus ja tõhus täitmine, on vaja luua ühine õiguslik raamistik, mille piires kehtestada meetmeid, mis on loodud esmajoones Ö millest lähtuvalt saaks võtta meetmeid, mis on eelkõige kavandatud Õ tahtlikult toodetud püsivate orgaaniliste saasteainete tootmise, Ö turulelaskmise ja kasutamise ärahoidmiseks Õ turuleviimise ja kasutamise vältimiseks. Lisaks sellele tuleks Ö Peale selle tuleks võtta Õ püsivate orgaaniliste saasteainete omadusi võtta arvesse asjakohaste ühenduse hindamis- ja volituskavade raamistikus Ö liidu hindamis- ja loamenetlussüsteemide raames Õ.

(5)Ö Konventsiooni sätete liidu tasandil rakendamisel on vaja tagada kooskõla ja sidusus 19. detsembril 2002 liidus heaks kiidetud, teatavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitleva Rotterdami konventsiooniga 17 ning 1. veebruaril 1993 liidus heaks kiidetud, ohtlike jäätmete üle piiri viimise ja kõrvaldamise kontrolli käsitleva Baseli konventsiooniga 18 . Õ Koordineerimine ja sidusus tuleks tagada Rotterdami, Stockholmi ja Baseli konventsioonide ühenduse tasandil rakendamise ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni raames rahvusvahelise kemikaalide käitlemist puudutava strateegilise lähenemisviisi (SAICM) arengus osalemisega. Ö Kõnealune kooskõla ja sidusus tuleks tagada ka 6. veebruaril 2006 Dubais Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni esimesel rahvusvahelisel kemikaalide käitlemise konverentsil vastu võetud, kemikaalide kasutamist käsitleva rahvusvahelise strateegilise lähenemisviisi (SAICM) rakendamises ja edasises väljatöötamises osalemisel. Õ

(6)Ö Peale selle on lähtuvalt asjaolust, et käesoleva määruse sätted rajanevad aluslepingus sätestatud ettevaatuspõhimõttel ning et tuleks silmas pidada Rio keskkonna- ja arengudeklaratsiooni 15. põhimõtte kohast ettevaatuspõhist lähenemisviisi keskkonnakaitses, samuti eesmärki hoida võimaluse korral ära püsivate orgaaniliste saasteainete keskkonda sattumine, teatavatel juhtudel asjakohane sätestada kontrollimeetmed, mis on rangemad kui protokolli ja konventsiooni alusel ette nähtud meetmed. Õ Pealegi, võttes arvesse asjaolu, et käesoleva määruse sätteid toetab asutamislepingus kehtestatud ettevaatusprintsiip ning mitte unustades Rio keskkonna- ja arengudeklaratsiooni põhimõtet 15 ja pidades silmas eesmärki kõrvaldada, kui see on võimalik, püsivate orgaaniliste saasteainete heitmine keskkonda, on teatavatel juhtudel asjakohane näha ette kontrollmeetmed, mis on rangemad protokolli ja konventsiooni alusel ette nähtutest.

(8)    Tulevikus võib kavandatav kemikaalide ohutuse määrus (REACH) olla asjakohane vahend, mille abil rakendada vajalikke kontrollmeetmeid loetletud ainete tootmise, turuleviimise ja kasutamise suhtes ning kontrollmeetmeid olemasolevate ja uute kemikaalide ja taimekaitsevahendite suhtes, mis ilmutavad püsivate orgaaniliste saasteainete omadusi. Siiski, piiramata kavandatavat kemikaalide ohutuse määrust, ning kuna on tähtis neid protokollis ja konventsioonis esitatud kontrollmeetmeid loetletud ainete suhtes rakendada võimalikult ruttu, peaks käesolev määrus esialgu kõnealuseid meetmeid rakendama.

(7)ð Muu hulgas ï Ö Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1907/2006, 19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 20 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 528/2012 21 sätestatud keeldudest tulenevalt on enamiku konventsioonis ja protokollis loetletud püsivate orgaaniliste saasteainete turulelaskmine ja kasutamine liidus juba lõpetatud Õ Nõukogu 21. detsembri 1978. aasta teatavaid aktiivseid aineid sisaldavate taimekaitsevahendite turuleviimist ja kasutamist keelustavas direktiivis 79/117/EMÜ 22 ja nõukogu 27. juuli 1976. aasta teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piiramist puudutavate liikmesriikide õigusaktide, määruste ja haldussätete ühtlustamist käsitlevas direktiivis 76/769/EMÜ 23 sätestatud keeldude tulemusena on ühenduses enamiku protokollis või konventsioonis loetletud püsivate orgaaniliste saasteainete turuleviimine ja kasutamine juba taandunud. Siiski on ühenduse protokollist ja konventsioonist tulenevate Ö liidu Õ kohustuste täitmiseks Ö ning püsivate orgaaniliste saasteainete heite minimeerimiseks Õ vajalik ja asjakohane keelustada ka kõnealuste ainete tootmine Ö ning piirata erandite kohaldamist Õ ja piirata erandeid miinimumini, et Ö need Õ erandid kehtiksid üksnes siis, kui aine täidab Ö konkreetse kasutusotstarbe puhul Õ olulist funktsiooni konkreetsel kasutusotstarbel.

ò Uus

(8)Selguse ja muude liidu õigusaktidega sidususe saavutamise huvides tuleks määratleda teatavad mõisted ning viia kasutatud mõisted kooskõlla määruses (EÜ) nr 1907/2006 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/98/EÜ 24 kasutatud mõistetega.

ê Parandus, ELT L 229, 29.6.2004, lk 5 (kohandatud)

ð Uus

(9)Konventsiooniga reguleeritud ainete eksporti ja lindaani eksporti reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 649/2012 25  ð ning seepärast ei ole vaja seda küsimust käesolevas määruses täiendavalt käsitleda. ï 28. jaanuari 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 304/2003 ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta. 26  

(11)    Heksaklorotsükloheksaani (HCH), sealhulgas lindaani tootmine ja kasutamine kuulub protokolli poolt kehtestatud piirangute alla, kuid ei ole täielikult keelustatud. Kõnealune aine on mõnedes liikmesriikides siiani kasutusel ning seepärast ei ole võimalik kõiki olemasolevaid kasutamistavasid viivitamatult lõpetada. Siiski, pidades silmas HCH kahjulikke omadusi ja võimalikke riske, mis on seotud selle heitmisega keskkonda, peaks selle tootmist ja kasutamist piirama miinimumini ning need lõpuks järk-järgult lõpetama, tehes seda hiljemalt 2007. aasta lõpuks.

(10)Vananenud või hoolimatult korraldatud püsivate orgaaniliste saasteainete hoidlad Ö Aegunud või hooletult käideldavad püsivate orgaaniliste saasteainete varud Õ võivad keskkonda ja inimeste tervist tõsiselt ohustada, näiteks pinnase ja põhjavee saastamise teel kaudu. Seepärast on asjakohane võtta vastu selliste varude käitlemise Ö eeskirjad, mis on konventsioonis sätestatud eeskirjadest rangemad Õ sätted, mis lähevad kaugemale konventsioonis kehtestatud sätetest. Keelatud ainete Ö varusid tuleks käidelda Õ hoidlaid tuleb kohelda jäätmetena, Ö selliste ainete varudest aga, Õ samas, kui nende ainete hoidlatest, mille tootmine ja kasutamine on veel lubatud, tuleks ametiasutusi teavitada ning Ö teostada Õ nende üle nõuetekohast Ö järelevalvet Õ järelvalvet teostada. Ö Eelkõige tuleks esimesel võimalusel käidelda jäätmetena olemasolevaid varusid, mis koosnevad keelatud püsivatest orgaanilistest saasteainetest või sisaldavad selliseid aineid Õ Eriti olemasolevaid, keelatud püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldavaid hoidlaid tuleks käsitleda jäätmetena võimalikult ruttu. Kui tulevikus keelustatakse teisi aineid, tuleks ka nende hoidlad viivitamatult hävitada ning uusi hoidlaid mitte rajada. Teatavate uute liikmesriikide konkreetseid probleeme silmas pidades tuleks näha ette piisavat rahalist ja tehnilist abi ühenduse olemasolevate rahaliste vahendite kaudu, nagu ühtekuuluvus- ja struktuurifondid.

(11)Kooskõlas Ö protokolli ja konventsiooniga tuleks kindlaks teha tööstuslike protsesside soovimatu kõrvalsaadusena tekkivate püsivate orgaaniliste saasteainete heitkogused ja neid võimalikult kiiresti vähendada; lõppeesmärk on need võimaluse korral elimineerida Õ komisjoni pöördumisega, mis käsitleb ühenduse strateegiat dioksiinide, furaanide ja polüklooritud bifenüülide (PCBde) suhtes 27 ning protokolliga ja konventsiooniga, tuleks püsivate orgaaniliste saasteainete heitmed, mis on tööstuslike protsesside tahtmatud kõrvaltooted, välja selgitada ja võimalikult ruttu neid vähendada koos lõppeesmärgiga need kõrvaldada, kui see on teostatav. Ö Kõnealuste heitkoguste pidevaks kulutõhusaks vähendamiseks tuleks rakendada ja edendada asjakohaseid Õ Asjakohaseid riiklikke tegevuskavasid, mis hõlmavad kõiki Ö , sealhulgas kehtivates liidu õigusaktides sätestatud Õ allikaid ja meetmeid, sealhulgas neid, mida võimaldatakse olemasoleva ühenduse seadusandluse alusel, tuleks koostada ja rakendada võimalikult ruttu, et vähendada heitmeid jätkuval ja majanduslikult kõige efektiivsemal viisil. Ö Selleks tuleks konventsiooni raames välja töötada sobivad vahendid Õ Kuni selleni tuleks arendada asjakohaseid vahendeid konventsiooni raamistikus.

(12)Kooskõlas kõnealuse pöördumisega Ö Vastavalt vajadusele Õ tuleks luua asjakohased programmid ja mehhanismid Ö või neid jätkuvalt rakendada Õ, et hankida piisavaid seireandmeid dioksiinide, furaanide Ö , polüklooritud bifenüülide (PCBde) Õ ð ja muude asjakohaste püsivate orgaaniliste saasteainete esinemise ï ja PCBde olemasolu kohta keskkonnas. Seejuures on vaja tagada, et asjakohased vahendid on kättesaadavad ja kasutatavad majanduslikult ja tehniliselt otstarbekal viisil Siiski on vajalik tagada asjakohaste vahendite kättesaadavus, ning et neid saaks kasutada majanduslikult ja tehniliselt soodsates tingimustes.

(13)Ö Konventsiooni kohaselt tuleb jäätmetes sisalduvad püsivad orgaanilised saasteained hävitada või muundada pöördumatult Õ alusel kuulub püsivate orgaaniliste saasteainete sisaldus jäätmetes hävitamisele või pöördumatule muundamisele aineteks, millel ei ole sarnaseid omadusi, Ö välja arvatud juhul, kui keskkonnamõju seisukohalt on eelistatavad muud toimingud Õ juhul kui muud toimingud ei ole keskkonnamõju seisukohalt eelistatavad. Ö Tulenevalt liidu kohustustest konventsiooni raames on vaja sätestada kõnealuste ainete suhtes konkreetsed eeskirjad Õ Kuna praegune ühenduse jäätmeid käsitlev seadusandlus ei kehtesta kõnealuste ainete suhtes konkreetseid eeskirju, tuleks need kehtestada käesoleva määrusega. Et tagada kõrgetasemeline kaitse, tuleks Ö kehtestada jäätmetes esinevate ainete ühised sisalduse piirnormid Õ ð , jälgida neist kinnipidamist ja tagada nende täitmine ï sätestada ühised kontsentratsioonipiirid ainete sisaldusele jäätmetes enne 31. detsembrit 2005.

(14)Ö On oluline teha püsivatest orgaanilistest saasteainetest koosnevad, neid sisaldavad või nendega saastunud jäätmed kindlaks ja eraldada need tekkekohas, et minimeerida kõnealuste kemikaalide sattumist muudesse jäätmetesse Õ Tunnustatakse püsivatest orgaanilistest saasteainetest koosnevate, neid sisaldavate või nende poolt saastatud jäätmete nende allikas välja selgitamise ja eristamise tähtsust, et minimeerida nende kemikaalide levimist teistesse jäätmetesse. Ö Direktiiviga 2008/98/EÜ on kehtestatud ohtlike jäätmete käitlemist käsitlevad liidu eeskirjad, mille kohaselt peavad liikmesriigid võtma vajalikke meetmeid, et kohustada ohtlike jäätmete kõrvaldamise, taaskasutamise, kogumise või vedamisega tegelevaid asutusi ja ettevõtjaid hoiduma eri kategooria ohtlike jäätmete kokkusegamisest ning ohtlike jäätmete ja tavajäätmete kokkusegamisest Õ Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiviga 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta 28 kehtestati ühenduse eeskirjad, kohustades liikmesriike võtma vastu vajalikke meetmeid, nõudmaks, et rajatised ja ettevõtjad, kes ohtlikke jäätmeid kõrvaldavad, taaskasutavad, koguvad või transpordivad, ei segaks kokku ohtlike jäätmete erinevaid kategooriaid või ei segaks kokku ohtlikke jäätmeid tavajäätmetega.

ò Uus

(15)On vaja tagada käesoleva määruse tehniliste ja haldusaspektide tõhus koordineerimine ja haldamine liidu tasandil. Määrusega (EÜ) nr 1907/2006 asutatud Euroopa Kemikaaliametil (edaspidi „amet“) on pädevus ja kogemused kemikaalidega seotud liidu õigusaktide ja kemikaale käsitlevate rahvusvaheliste lepingute rakendamiseks. Seepärast peaksid liikmesriigid ja amet täitma ülesandeid, mis on seotud käesoleva määruse rakendamise haldus-, tehniliste ja teaduslike aspektidega, samuti teabevahetusega. Ameti roll peaks hõlmama tehniliste toimikute ettevalmistamist ja läbivaatamist, sealhulgas arutelu sidusrühmadega, ning selliste arvamuste koostamist, mille alusel komisjon võib otsustada, kas esitada ettepanek aine loetlemiseks püsiva orgaanilise saasteainena konventsioonis või protokollis. Peale selle peaksid komisjon, liikmesriigid ja amet tegema koostööd, et tõhusalt täita konventsioonist tulenevaid liidu rahvusvahelisi kohustusi.

ê Parandus, ELT L 229, 29.6.2004, lk 5 (kohandatud)

ð Uus

(16)Konventsiooniga sätestatakse, et iga osapool koostab Ö Konventsioonis on sätestatud, et iga osaline koostab vajaduse korral Õ kava oma konventsioonist tulenevate kohustuste täitmiseks ð ning püüab seda rakendada ï. Liikmesriigid peaksid andma üldsusele võimalusi osaleda nende Ö kõnealuste Õ rakenduskavade koostamisels ð , rakendamises ja ajakohastamises ï . Kuna ühendusel Ö liidul Õ ja liikmesriikidel on selles suhtes jagatud pädevus, tuleks rakenduskavad koostada nii riiklikul kui ühenduse Ö ka liidu Õ tasandil. Tuleks edendada koostööd ja teabevahetust komisjoni ð , ameti ï ja liikmesriikide pädevate ametiasutuste vahel.

ò Uus

(17)Käesoleva määruse I lisa A osas või II lisa A osas loetletud aineid tuleks lubada toota ja kasutada suletud süsteemis kasutatava piiratud kasutuskohaga vaheainena üksnes juhul, kui asjaomasesse lisasse on kantud sellekohane selgesõnaline märkus ja tootja kinnitab asjaomasele liikmesriigile, et asjaomast ainet toodetakse ja kasutatakse üksnes rangelt ohjatud tingimustes.

ê Parandus, ELT L 229, 29.6.2004, lk 5 (kohandatud)

ð Uus

(18)Kooskõlas konventsiooni ja protokolliga tuleks teavet püsivate orgaaniliste saasteainete kohta jagada teiste osapooltega Ö nimetatud lepingute teiste osalistega Õ . Samuti tuleks edendada teabevahetust kolmandate riikidega, kes ei ole kõnealuste lepingute osapooled Ö osalised Õ .

(19)Ö Kuna Õ Üüldsuse teadlikkus ohtudest, Ö mis tulenevad püsivatest orgaanilistest saasteainetest praeguse põlvkonna ja tulevaste põlvkondade tervisele ning keskkonnale Õ mida püsivad orgaanilised saasteained praeguste ja tulevaste generatsioonide tervisele ja keskkonnale kujutavad, eriti arengumaades, on sageli puudulik, Ö vajatakse ulatuslikku Õ ja seetõttu vajatakse laiaulatuslikku teavet, et suurendada ettevaatlikkust ja ð tagada üldsuse parem arusaamine piirangute ja keeldude põhjustest ï saavutada toetust piirangutele ja keeldudele. Kooskõlas konventsiooniga tuleks Ö vajaduse korral Õ edendada ja Ö soodustada kõnealuseid aineid käsitlevate üldsuse teadlikkuse suurendamise programmide elluviimist Õ asjakohaselt hõlbustada üldsuse teadlikkust kõnealustest ainetest, eriti kõige haavatavamate rühmade puhul, ning tööliste, teadlaste, koolitajate, ning tehnilise ja juhtivpersonali koolitamist.

ò Uus

(20)Kemikaalidega kokkupuudet ja nende mürgisust hõlmavate põhjalike teadmiste baasi loomise edendamiseks kooskõlas liidu üldise keskkonnaalase tegevusprogrammiga aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“ (seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm) 29 on komisjon loonud kemikaalide seire teabeplatvormi 30 . Tuleks soodustada selle platvormi kasutamist vahendina, mille abil liikmesriigid täidavad oma kohustust esitada andmeid kemikaalide esinemise kohta ning mis lihtsustab ja vähendab nende aruandluskohustusi.

ê Parandus, ELT L 229, 29.6.2004, lk 5 (kohandatud)

ð Uus

(21)Ö Komisjon Õ ð , amet ï Ö ja liikmesriigid peaksid olemasolevate vahendite piires tegema koostööd asjakohase ja õigeaegse tehnilise abi osutamiseks eelkõige arengumaadele ja üleminekumajandusega riikidele, et nende taotluse korral aidata tugevdada nende suutlikkust Õ Sellekohase taotluse korral ning kasutuselolevate vahendite piires peaksid komisjon ja liikmesriigid tegema koostööd asjakohase ja ajastatud tehnilise abi osutamisel, mis on välja töötatud eriti arengumaade ja üleminekujärgus majandusega maade suutlikkuse tugevdamiseks konventsiooni rakendada. Tehniline abi peaks hõlmama sobivate alternatiivsete toodete, meetodite ja strateegiate ð väljatöötamist ja kasutuselevõtmist konventsiooni raames, et tagada, et püsivate orgaaniliste saasteainete kasutamist jätkatakse üksnes juhul, kui kohalikes oludes ohutud, tõhusad ja soodsad alternatiivid ei ole asjaomases riigis kättesaadavad ï arendamist ja teostust, muu hulgas DDT kasutamise puhul nakkusekandja kontrollimisel, mida konventsioonist tulenevalt võib kasutada üksnes kooskõlas Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovituste ja suunistega ning kui see on paikkondlikult ohutu, tõhus ja asjaomases riigis ei ole kasutusel taskukohasemaid alternatiive.

(22)Püsivate orgaaniliste saasteainete Ö heitkoguste Õ heidete vähendamiseks vastu võetud meetmete tõhusust tuleks Ö korrapäraselt Õ regulaarselt hinnata. Sel otstarbel peaksid liikmesriigid ð ametile standardvormis ï Ö korrapäraselt Õ komisjonile regulaarselt aru andma, Ö eelkõige seoses piiratud kasutusega ainete heiteandmete, teada antud varude ning tootmise ja turulelaskmisega Õ eriti seoses piirangualuste ainete heitmete seirega, teatatud hoidlatega ning tootmisega ja turuleviimisega. Komisjon peaks koostöös liikmesriikidega välja töötama liikmesriikide aruannete ühise mudeli.

ò Uus

(23)Tulenevalt vajadusest rakendamise ja nõuetele vastavusega seotud teabe järele tuleks luua alternatiivne teabe kogumise ja kättesaadavaks tegemise süsteem, mille puhul on arvesse võetud keskkonnaalase aruandluse ühtlustamise meetmeid käsitleva komisjoni aruande 31 ja sellega seotud toimivuskontrolli tulemusi. Eelkõige peaksid liikmesriigid tegema kättesaadavaks kõik asjakohased andmed. Sel viisil tuleks tagada, et halduskoormus jääb kõikide üksuste jaoks võimalikult väikeseks. See eeldab teabe aktiivset levitamist riigi tasandil kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/4/EÜ 32 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/2/EÜ (INSPIRE-direktiiv) 33 , et tagada üldsuse juurdepääsu, aruandlust ja avaliku sektori asutuste vahelist andmevahetust võimaldava sobiva taristu olemasolu. Selles kontekstis peaksid liikmesriigid ja amet lähtuma nõutavate ruumiandmete kirjelduse puhul direktiivi 2007/2/EÜ alusel vastu võetud rakendusaktidest.

ê Parandus, ELT L 229, 29.6.2004, lk 5 (kohandatud)

(24)Ö Konventsioonis ja protokollis on sätestatud, et nimetatud lepingute osalised võivad teha ettepanekuid rahvusvaheliste meetmete võtmiseks täiendavate ainete suhtes, ning sellest tulenevalt võidakse nendes lepingutes sätestatud loeteludesse kanda uusi aineid Õ Konventsioon ja protokoll sätestavad, et lisaks sellele võivad osapooled teha ettepanekuid rahvusvaheliseks tegutsemiseks teiste ainete suhtes ning mille tulemusena võib lisanduvaid aineid kanda kõnealuste lepingute nimekirjadesse, sel juhul tuleks käesolevat määrust vastavalt muuta. Ö Sellisel juhul tuleks käesolevat määrust vastavalt muuta. Õ Peale selle peaks olema käesoleva määruse lisades olemasolevaid sissekandeid võimalik muuta, muu hulgas nende kohandamiseks teadusliku ja tehnilise arenguga.

ò Uus

(25)Komisjonile tuleks anda õigus võtta vastavalt aluslepingu artiklile 290 vastu õigusakte, et vajaduse korral lubada käesoleva määruse I lisa A osas või II lisa A osas loetletud ainete tootmist ja kasutamist suletud süsteemis kasutatava piiratud kasutuskohaga vaheainena, kehtestada IV ja V lisas sätestatavaid aine sisalduse piirnorme ning muuta käesoleva määruse lisasid, et kohandada neid lähtuvalt konventsiooni või protokolli lisades sätestatud ainete loetelus tehtavatest muudatustest, samuti muuta kehtivaid kandeid ja sätteid käesoleva määruse lisades, et kohandada neid teaduse ja tehnika arenguga.

(26)On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasemel, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige tuleks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdse osalemise tagamiseks esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule kõik dokumendid samal ajal kui liikmesriikide ekspertidele ning nende ekspertidel peaks olema pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

ê Parandus, ELT L 229, 29.6.2004, lk 5 (kohandatud)

(27)Kui käesoleva määruse lisasid muudetakse täiendavate protokollis või konventsioonis sätestatud, tahtlikult toodetud püsivate orgaaniliste saasteainete reguleerimiseks, tuleks Ö asjaomane kanne Õ need lisada I lisa asemel II lisasse Ö üksnes erandjuhul ning nõuetekohase põhjenduse olemasolul Õ , ning üksnes erandlikel juhtude, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud.

(24)    Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlus. 34

ò Uus

(28)Käesoleva määruse rakendamiseks ühetaoliste tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused jäätmekäitlusega seotud lisameetmete vastuvõtmiseks ja miinimumnõuete määratlemiseks teabe kohta, mida liikmesriigid peavad esitama seoses käesoleva määruse rakendamise järelevalvega. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 35 .

ê Parandus, ELT L 229, 29.6.2004, lk 5 (kohandatud)

ð Uus

(29)Ö Läbipaistvuse, erapooletuse ja järjepidevuse tagamiseks täitemeetmete tasandil Õ Et tagada läbipaistvus, erapooletus ja kooskõla täitetoimingute tasandil, peaksid liikmesriigid kehtestama eeskirjad , mis puudutavad käesoleva määruse sätete rikkumiste korral kohaldatavaid karistusi ning tagama et need saaksid täide viidud rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning tagama selliste karistuste täideviimise. Kõnealused karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, kuna Ö nõuete täitmata jätmine võib põhjustada Õ mittevastavuse tulemuseks võib olla kahju inimeste tervisele ja keskkonnale. ðKäesoleva määruse täitmise järjepidevaks ja tõhusaks tagamiseks peaksid liikmesriigid kasutama asjaomase tegevuse kooskõlastamiseks ja teabevahetuseks määruse (EÜ) nr 1907/2006 alusel loodud jõustamisalase teabe vahetamise foorumit.ï Teave käesoleva määruse sätete rikkumiste kohta tuleks Ö vajaduse korral avalikuks Õ teha avalikuks, kui see on asjakohane.

(30)Kuna käesoleva määruse Ö eesmärk Õ eesmärke, milleks on kaitsta keskkonda ja inimeste tervist püsivate orgaaniliste saasteainete eest Ö ei ole kõnealuste saasteainete piiriülese mõju tõttu liikmesriikide tasandil piisaval määral saavutatav ning on seepärast paremini saavutatav liidu tasandil, võib liit võtta vastu meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu Õ ei saa kõnealuste saasteainete piiriüleste mõjude tõttu liikmesriikide poolt piisaval määral saavutada ning on seepärast paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus kehtestada meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei Ö minda käesoleva määrusega Õ lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkidegi saavutamiseks vajalikust kaugemale.,

(27) Eespool nimetatut silmas pidades tuleks direktiivi 79/117/EÜ muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk ja kohaldamisala Ö Reguleerimisese Õ

1. Võttes eelkõige arvesse ettevaatuspõhimõtet, on käesoleva määruse eesmärgiks kaitsta inimeste tervist ja keskkonda püsivate orgaaniliste saasteainete eest, keelustades, võimalikult ruttu järkjärguliselt kaotades või piirates nende ainete tootmist, turuleviimist ja kasutamist, mida käsitlevad püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsioon (edaspidi „konventsioon”) või 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni 1998. aasta protokoll püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (edaspidi „protokoll”) ning minimeerides selliste ainete keskkonda heitmist, pidades silmas nende võimalikult kiiret kõrvaldamist, kui see on teostatav, ja kehtestades sätteid jäätmete suhtes, mis koosnevad, sisaldavad või on saastatud mis tahes kõnealuste ainete poolt Ö Käesoleva määrusega kehtestatakse ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt eeskirjad inimeste tervise ja keskkonna kaitsmiseks püsivate orgaaniliste saasteainete eest; selleks keelustatakse või kõrvaldatakse võimalikult kiiresti kasutuselt ained, mille suhtes kohaldatakse püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni (edaspidi „konventsioon“) või piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni protokolli püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (edaspidi „protokoll“), või piiratakse selliste ainete tootmist, turulelaskmist ja kasutamist, samuti minimeeritakse selliste ainete sattumine keskkonda ja soovitakse võimaluse korral nende heide võimalikult varakult elimineerida ning kehtestatakse sätted mis tahes sellisest ainest koosnevate, seda sisaldavate või sellega saastunud jäätmete kohta Õ .

2. Artikleid 3 ja 4 ei kohaldata jäätmete suhtes, mis koosnevad, sisaldavad või on saastatud I ja II lisas loetletud ainete poolt.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)turuleviimine Ö turulelaskmine Õ – kolmandatele isikutele tarnimine või neile kättesaadavaks tegemine tasu eest või tasuta. Importi ühenduse Ö liidu Õ tolliterritooriumile peetakse samuti turuleviimiseks Ö käsitatakse samuti turulelaskmisena Õ ;

b)toode – ese, mis koosneb ühest või enamast ainest ja/või valmistisest, Ö segust ning Õ millele on Ö tootmise käigus antud erikuju, välispind või kujundus, millega on selle funktsioon määratud suuremal määral kui eseme keemilise koostisega Õ tootmisprotsessis antud konkreetne kuju, pind või kujustus, mis määrab kindlaks selle lõppkasutusfunktsiooni ulatuslikumal määral, kui seda teeb selle keemiline koostis;

c)aine – määratletud nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ 36 artiklis 2 Ö looduslik või tootmisprotsessi abil saadud keemiline element või selle ühendid koos püsivuse säilitamiseks vajalike lisaainete ja tootmisprotsessist johtuvate lisanditega, mis ei hõlma lahusteid, mida saab ainest eraldada selle püsivust mõjutamata ja selle koostist muutmata Õ ;

d) valmistis – määratletud direktiivi 67/548/EMÜ artiklis 2 Ö segu – kahest või enamast ainest koosnev segu või lahus Õ ;

ò Uus

e)tootmine – aine tootmine või loodusliku aine eraldamine;

f)kasutamine – toote mis tahes töötlemine, teatavas vormis kasutamine, tarbimine, ladustamine, säilitamine, käitlemine, mahutisse paigutamine, ühest mahutist teise viimine, segamine, tootmine või muul viisil kasutamine;

ê Parandus, ELT L 229, 29.6.2004, lk 5 (kohandatud)

ge) jäätmed – Ö mis tahes aine või ese, mille selle valdaja ära viskab või kavatseb ära visata või on kohustatud ära viskama Õ määratletud nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ 37 artikli 1 punktis a;

hf) kõrvaldamine – Ö mis tahes toiming, mis ei ole taaskasutamine, isegi kui sellise toimingu teisene tagajärg on ainete või energia taasväärtustamine Õ määratletud direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punktis e;

ig) taaskasutamine – Ö mis tahes toiming, mille põhitulemus on kasuliku otstarbega jäätmed, millega asendatakse muud materjalid, mida oleks muidu kasutatud teatava funktsiooni täitmiseks, või jäätmed, mida valmistatakse ette sellise funktsiooni täitmiseks tootmises või majanduses laiemalt Õ määratletud direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punktis f.;

ò Uus

j)suletud süsteemis kasutatav piiratud kasutuskohaga vaheaine – aine, mis on toodetud ja mida tarbitakse või kasutatakse keemiliseks töötlemiseks eesmärgiga muundada see üheks või mitmeks muuks aineks ning mille tootmine ja üheks või mitmeks muuks aineks muundamine toimuvad samas asukohas rangelt ohjatud tingimustes, mille puhul vaheaine on kogu kasutustsükli vältel tehniliste vahendite abil rangelt eraldatud.

ê Parandus, ELT L 229, 29.6.2004, lk 5 (kohandatud)

ð Uus

Artikkel 3

Tootmise, turuleviimise Ö turulelaskmise Õ ja kasutamise kontrollimine

1. I lisas loetletud ainete tootmine, Ö turulelaskmine Õ turuleviimine ja kasutamine, kas eraldi, valmististes või toodete komponentidena, Ö eraldi, segudes või toodete koostisainena Õ on keelatud.

2. II lisas loetletud ainete tootmist, turuleviimist Ö turulelaskmist Õ ja kasutamist, kas eraldi, valmististes või toodete komponentidena, Ö eraldi, segudes või toodete koostisainena Õ piiratakse kooskõlas kõnealuses lisas sätestatud tingimustega.

3. Liikmesriigid ja komisjon võtavad vastava ühenduse seadusandluse alusel Ö asjakohaste liidu õigusaktide kohase Õ olemasolevate ja uute kemikaalide ja taimekaitsevahendite hindamise ja autoriseerimise raames Ö ainete hindamis- ja loamenetluse käigus Õ arvesse kriteeriume, mis on sätestatud konventsiooni D lisa lõikes 1 ja rakendavad Ö punktis 1, ning võtavad Õ asjakohaseid meetmeid olemasolevate kemikaalide ja taimekaitsevahendite kontrollimiseks ning püsivate orgaaniliste saasteainete omadusi näitavate Ö püsiva orgaanilise saasteaine omadustega Õ uute kemikaalide ja taimekaitsevahendite tootmise, turuleviimise Ö turulelaskmise Õ ja kasutamise ärahoidmiseks.

Artikkel 4

Kontrollmeetmetest vabastamineErandid kontrollimeetmetest

1. Artiklit 3 ei kohaldata juhul, kui:

a) ainet kasutatakse laboriuurimustes või tugietaloninalaboriuuringutes või etalonainena;

b) ainet leidub ainetes, valmististes või toodetes tahtmatu jälgsaastena Ö aine esineb ainetes, segudes või toodetes soovimatu jälgsaasteainena Õ .;

ò Uus

c) jäätmed koosnevad I või II lisas loetletud mis tahes ainest, sisaldavad sellist ainet või on sellise ainega saastunud.

ê Parandus, ELT L 229, 29.6.2004, lk 5

ð Uus

2. Artiklit 3 ei kohaldada ð kuue kuu pikkuse perioodi vältel ainete suhtes, mis on kantud I või II lisasse pärast [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] ja mis esinevad sellise toote koostisainena, mis on toodetud hiljemalt kuupäeval, mil käesolev määrus muutub asjaomase aine suhtes kohaldatavaks ï seoses ainetega, mida leidub nende toodete komponendina, mida toodeti ajavahemikus alates enne käesoleva määruse jõustumist või jõustumise kuupäevast kuni kuus kuud pärast selle jõustumise kuupäeva.

Artiklit 3 ei kohaldata juhul, kui ainet leidub nende toodete komponendina, mis olid kasutusel juba enne käesoleva määruse jõustumist või jõustumise kuupäeval ð ainete suhtes, mis esinevad sellise toote koostisainena, mis oli juba kasutusel enne kuupäeva või kuupäeval, mil käesolev määrus või määrus (EÜ) nr 850/2004 muutus asjaomase aine suhtes kohaldatavaks, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem ï .

Siiski, kohe peale esimeses ja teises lõigus viidatud toodetest teadlikuks saamist teavitab liikmesriik vastavalt komisjoni ð Liikmesriik peab siiski kohe pärast esimeses ja teises lõigus osutatud toodete kohta teabe saamist teavitama nendest komisjoni ja määrusega (EÜ) nr 1907/2006 asutatud Euroopa Kemikaaliametit (edaspidi „amet“) ï .

Kui komisjoni on sel viisil teavitatud või ta saab muul viisil sellistest toodetest teada, teatab ta, kui see on asjakohane, viivitamata sellest vastavalt konventsiooni sekretariaadileteavitab ta vajaduse korral nendest viivitamata konventsiooni sekretariaati.

3. Kui aine on loetletud I lisa A osas või II lisa A osas ning liikmesriik soovib lubada kõnealust ainet toota ja kasutada suletud süsteemiga piiratud kohaga vaheproduktina kuni vastavas lisas kirjeldatud tähtajani, teatab ta sellest vastavalt ð süsteemis kasutatava piiratud kasutuskohaga vaheainena kuni asjaomases lisas sätestatud tähtpäevani, teavitab ta sellest ï konventsiooni sekretariaati.

Siiski võib selliseid teadaandeid teha üksnes juhul, kui järgmised tingimused on täidetudSellise teate võib esitada üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)vastavasse lisasse on kantud ð asjaomasesse lisasse on artikli 18 kohase delegeeritud õigusaktiga lisatud ï selgesõnaline märkus, et sellist kõnealuse aine ð asjaomase aine sellisel viisil ï tootmist ja kasutamist võib lubada;

b)valmistamisprotsess muundab aine ð tootja tõendab, et aine muundatakse tootmisprotsessis ï üheks või mitmeks teiseks aineks, millel puuduvad püsiva orgaanilise saasteaine omadused;

c) eeldatakse, et aine tootmisel ja kasutamisel ei ohusta inimesi ja keskkonda selle aine olulised kogused, nagu on tõestatud kõnealuse suletud süsteemi hindamise abil kooskõlas komisjoni direktiiviga 2001/59/EÜ 38 .

ò Uus

c)tootja kinnitab, et aine on vastavalt artikli 2 punktile j suletud süsteemis kasutatav piiratud kasutuskohaga vaheaine.

ê Parandus, ELT L 229, 29.6.2004, lk 5 (kohandatud)

ð Uus

TeadaanneKõnealune teade edastatakse ka teistele liikmesriikidele, ja komisjonile ð ja ametile ï ning sellega selles esitatakse üksikasjad asjaomase aine tegeliku või hinnangulise kogutoodangu ja kasutamise kohta ning suletud süsteemiga piiratud kohaga protsessi olemuse kohta, tuues välja lõpptootes sisalduva lähteainena esineva püsiva orgaanilise saasteaine mis tahes mittemuundunud või jälgsaaste koguse süsteemis läbi viidava piiratud kasutuskohaga protsessi olemuse kohta; seejuures märgitakse lähteainena kasutatud ja muundumata jäänud või soovimatu jälgsaasteainena esineva mis tahes püsiva orgaanilise saasteaine sisaldus lõpptootes.

ð Komisjonil on kooskõlas artikliga 18 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte ï Ö teises lõigus osutatud märkuses märgitud tähtpäevade muutmiseks juhtudel, kus asjaomaselt liikmesriigilt konventsiooni sekretariaadile kordusteate laekumise järel antakse konventsiooni alusel Õ Esimeses lõigus viidatud tähtaegu võib muuta juhtudel, kui asjaomase liikmesriigi poolt konventsiooni sekretariaadile esitatud korduvale teadaandele järgnevalt antakse konventsiooni alusel välja selgesõnaline või vaikiv nõusolek aine tootmise ja kasutamise jätkamise kohta jätkamiseks muul ajavahemikul.

ò Uus

4. Lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata I või II lisas loetletud mis tahes ainest koosnevate, sellist ainet sisaldavate või sellise ainega saastunud jäätmete suhtes.

ê Parandus, ELT L 229, 29.6.2004, lk 5 (kohandatud)

ð Uus

Artikkel 5

Hoidlad Varud

1. I või II lisas loetletud mis tahes keelatud ainest koosnevate, sellist ainet sisaldavate või sellise ainega saastunud varude valdaja käitleb selliseid varusid jäätmetena vastavalt artiklile 7Sellise hoidla valdaja, mis koosneb või sisaldab mis tahes I lisas või II lisas loetletud aineid, mille kasutamine ei ole lubatud, käsitleb kõnealust hoidlat jäätmetena kooskõlas artikliga 7.

2. I või II lisas loetletud mis tahes lubatud ainest koosnevate või sellist ainet sisaldavate üle 50 kg suuruste varude valdaja esitab selliste varude asukohaliikmesriigi pädevale asutusele teabe kõnealuste varude laadi ja suuruse kohtaSellise hoidla valdaja, mis on suurem kui 50 kg, mis koosneb või sisaldab mis tahes I lisas või II lisas loetletud aineid ja mille kasutamine on lubatud, esitab liikmesriigi, kuhu hoidla on rajatud, pädevale asutusele teabe, mis puudutab kõnealuse hoidla olemust ja suurust. Kõnealune teave esitatakse 12 kuu jooksul pärast kuupäeva, mil käesolev määrus või määrus (EÜ) nr 850/2004 – olenevalt sellest, kumb kuupäev on valdaja jaoks varasem – on muutunud asjaomase aine suhtes kohaldatavaks ning I või II lisa muudatused on jõustunud, ning seejärel igal aastal kuni I või II lisas sätestatud piiratud kasutuse lõppkuupäevani käesoleva määruse ning I ja II lisa muudatuste jõustumist, ning peale seda igal aastal kuni I või II lisas kirjeldatud piiratud kasutamise tähtajani.

Valdaja käitleb kõnealuseid varusid hoidlaid ohutul, tõhusal ja keskkonnasäästlikul viisil.

3. Liikmesriigid teostavad järelevalvet teada antud varude kasutamise ja käitlemise järelvalvet teavitatud hoidlate kasutamise ja haldamise üle.

Artikkel 6

Heite vähendamine, minimeerimine ja elimineerimine Heitmete vähendamine, minimeerimine ja kõrvaldamine

1. Kahe aasta jooksul pärast käesoleva määruse ð või määruse (EÜ) nr 850/2004 ï jõustumist ð – olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem – ï koostavad liikmesriigid Ö konventsioonist ja protokollist tulenevatest kohustustest lähtuvalt andmebaasid õhku, vette ja pinnasesse sattunud, III lisas loetletud ainete kohta ning haldavad neid andmebaase Õ nende konventsioonist ja protokollist tulenevate kohustustega heitmeseired ja peavad neid õhku, vette ja maapinnale heidetavate III lisas loetletud ainete üle.

2. Ö Liikmesriigid teavitavad kooskõlas artikliga 9 komisjoni ametit ja teisi liikmesriike oma riikliku rakenduskava osana välja töötatud tegevuskavast, milles käsitletakse meetmeid konventsioonist tulenevate kohustuste raames koostatud andmebaasis registreeritud, III lisas loetletud ainete summaarsete heitkoguste kindlakstegemiseks, iseloomustamiseks ja minimeerimiseks ning võimaluse korral nende võimalikult varajaseks elimineerimiseks Õ Liikmesriik teavitab kooskõlas artikliga 8 nii komisjoni kui teisi liikmesriike oma konventsioonist tulenevate kohustustega kooskõlas väljatöötatud tegevuskavast, mis on osa selle riiklikust rakenduskavast ning käsitleb meetmeid koguheitmete väljaselgitamiseks, kirjeldamiseks ja minimeerimiseks, pidades silmas nende võimalikult kiiret kõrvaldamist, kui see on teostatav.

Ö Selline tegevuskava hõlmab meetmeid asendus- või muudetud ainete, segude, toodete ja protsesside väljatöötamise edendamiseks ning kui seda peetakse asjakohaseks, siis ka kõnealuste ainete, segude, toodete või protsesside kasutamise nõuet, et hoida ära III lisas loetletud ainete teket ja keskkonda sattumist Õ Tegevuskava hõlmab meetmeid asendus- või muundatud ainete, toodete ja protsesside arendamise edendamiseks ja, kui seda peetakse asjakohaseks, nõuab nende kasutamist, et takistada III lisas loetletud ainete moodustumist ja keskkonda heitmist.

3. Hinnates ettepanekuid uute rajatiste ehitamiseks või selliste olemasolevate rajatiste oluliseks muutmiseks, Ö milles kasutatavate protsesside käigus satub keskkonda III lisas loetletud kemikaale, kaaluvad liikmesriigid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL 39 kohaldamist piiramata esmajärjekorras alternatiivseid protsesse, meetodeid ja tavasid, millel on sarnane kasutegur, kuid millega hoitakse ära III lisas loetletud ainete teke ja keskkonda sattumine Õ kasutades III lisas loetletud kemikaalide heitmise protsesse, hindavad liikmesriigid ilma nõukogu direktiivi 1996/61/EÜ 40 piiramata prioriteetseteks alternatiivseid protsesse, võtteid või teguviise, mis omavad samasugust kasutamisväärtust, kuid mis väldivad III lisas loetletud ainete moodustumist ja keskkonda heitmist.

Artikkel 7

Jäätmekäitlus

1. Jäätmete tootjad ja valdajad võtavad tarvitusele kõik mõistlikud abinõud, et vältida, kui see on võimalik, nimetatud jäätmete saastamist teevad kõik endast oleneva, et hoida võimaluse korral ära jäätmete saastumist IV lisas loetletud ainetega.

2. Olenemata nõukogu direktiivist 96/59/EÜ 41 kõrvaldatakse või taaskasutatakse IV lisas loetletud mis tahes ainest koosnevad, sellist ainet sisaldavad või sellise ainega saastunud jäätmed põhjendamatu viivitusetajäätmed, mis koosnevad, sisaldavad või on saastatud IV lisas loetletud ainete poolt, põhjendamatu viivitamiseta ja kooskõlas V lisa 1. osaga viisil, mis tagab, et püsivate orgaaniliste saasteainete sisaldus hävitatakse või muundatakse pöördumatult sel viisil, et allesjäänud jäätmed ja heitmed püsivate orgaaniliste jäätmete omadusi ei ilmutaks millega tagatakse, et jäätmetes esinevad püsivad orgaanilised saasteained hävivad või muunduvad pöördumatult ning allesjäänud jäätmetel ja keskkonda sattuvatel ainetel ei ilmne enam püsivate orgaaniliste saasteainete omadusi.

Sellist kõrvaldamist või taaskasutamist läbi viies võib mis tahes Sellise kõrvaldamise või taaskasutamise puhul võib IV lisas loetletud mis tahes aine ainet jäätmetest eraldada, eeldusel, et see aine edasiselt kõrvaldatakse seejärel kooskõlas esimese lõiguga.

3. Kõrvaldamis- ja taaskasutamisalased toimingud, mis võivad viia IV lisas loetletud ainete taaskasutamise, ringlussevõtmise, taasväärtustamise või korduvkasutamiseni, on keelatud.

4. Erandina lõikest 2:

ê 219/2009 artikkel 1 ja lisa punkt 3.7 (kohandatud)

a) võib jäätmeid, mis sisaldavad ükskõik millist IV lisas loetletud ainet või on sellega kokkupuutes saastunud, võib teistviisi kõrvaldada või taaskasutada muul viisil kooskõlas asjaomaste ühenduse Ö liidu Õ õigusaktidega, Ö kui asjaomase loetletud aine sisaldus jäätmetes on väiksem kui IV lisas sätestatud asjaomane sisalduse piirnorm; Õ eeldusel, et loetletud ainete sisu jäätmetes on madalam kontsentratsioonipiiridest, mis kuuluvad täpsustamisele IV lisas . Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 17 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. Seni, kuni kontsentratsiooni piirmäärasid ei ole kõnealuse menetluse kohaselt kehtestatud, võivad liikmesriikide pädevad asutused käesoleva punkti alusel vastu võtta või kohaldada jäätmete kõrvaldamist või taaskasutamist käsitlevaid kontsentratsiooni piirmäärasid või konkreetseid tehnilisi nõudeid.

ê Parandus, ELT L 229, 29.6.2004, lk 5 (kohandatud)

è1 219/2009 artikkel 1 ja lisa punkt 3.7

ð Uus

b) võib liikmesriik või liikmesriigi määratud pädev asutus erandjuhul lubada IV lisas loetletud mis tahes ainet sisaldavaid või sellise ainega saastunud, V lisa 2. osas loetletud jäätmeid, milles asjaomase aine sisaldus ei ole suurem kui V lisa 2. osas sätestatud asjaomane sisalduse piirnorm, käidelda muul viisil liikmesriik või liikmesriigi poolt nimetatud pädev asutus võib erandlikel juhtudel lubada V lisa 2. osas loetletud jäätmete, mis kuni V lisa 2. osas täpsustamisele kuuluvate kontsentratsioonipiirideni sisaldavad või on saastatud IV lisas loetletud mis tahes aine poolt, teistviisi käitlemist kooskõlas V lisa 2. osas loetletud meetodiga, eeldusel, et kui on täidetud järgmised tingimused:

i) asjaomane valdaja on näidanud asjaomase liikmesriigi pädevat asutust rahuldaval viisil tõendanud, et jäätmete puhastamine IV lisas loetletud ainetest ei ole võimalik ning et jäätmetes esinevate püsivate orgaaniliste saasteainete hävitamine või pöördumatult muundamine kooskõlas parima keskkonnatava või parima võimaliku tehnikaga ei ole keskkonnamõju seisukohast eelistatav võimalus, ning pädev asutus on seejärel asjaomase alternatiivse käitlemisviisi heaks kiitnud , et jäätmete saastatusest puhastamine seoses IV lisas loetletud ainetega ei ole võimalik, ning et püsivate orgaaniliste saasteainete sisalduse hävitamine ja pöördumatult muundamine teostatuna kooskõlas parimate keskkonnapraktikatega või parimate olemasolevate võtetega, ei kujuta keskkonnamõju seisukohast eelistatavat võimalust, ning kui pädev asutus on sellele järgnevalt kiitnud heaks alternatiivse toimingu;

ii) kõnealune käitlemisviis on kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktidega see toiming on kooskõlas asjakohase ühenduse seadusandlusega ja tingimustega, mis on sätestatud vastavalt lõikes 6 viidatud lisameetmetega; ja 

iii) asjaomane liikmesriik on teavitanud oma heakskiidust ja selle põhjendusest teisi liikmesriike ð , ametit ï ja komisjoni kõnealusest heakskiidust ja selle õigsusest.

5.è1 ð Komisjonil on vastavalt artiklile 18 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte IV lisa ja V lisa 2. osa muutmiseks, ï Ö et kehtestada sisalduse piirnormid Õ Komisjon kehtestab V lisa 2. osas nimetatud kontsentratsiooni piirmäärad käesoleva artikli lõike 4 punkti b kohaldamiseks. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 17 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

 çLiikmesriigi pädev asutus võib kuni kõnealuste sisalduse piirnormide kehtestamiseni Kuni ajani, mil kõnealused kontsentratsioonipiirid on kehtestatud:

vastu võtta või kohaldada lõike 4 kohaldamiseks vajalikke sisalduse piirnorme ja konkreetseid tehnilisi nõudeid. a) võib pädev asutus vastu võtta või kohaldada kontsentratsioonipiire või konkreetseid tehnilisi nõudeid. jäätmete suhtes, mida käsitletakse lõike 4 punkti b alusel;

   Ö Jäätmete puhul, mida käideldakse Õ b) kui jäätmeid käsitletakse lõike 4 punkti b alusel, esitavad asjaomased valdajad pädevale asutusele Ö teabe jäätmetes esinevate Õ teavet jäätmete püsivate orgaaniliste saasteainete sisalduse kohta.

6. Komisjon võib Ö vajaduse korral Õ võtta ð rakendusaktidega ï vastu lisameetmeid seoses käesoleva artikli rakendamisega, Ö võttes seejuures arvesse tehnika arengut ning asjakohaseid rahvusvahelisi suuniseid ja otsuseid, samuti kõiki lube, mille liikmesriik või liikmesriigi määratud pädev asutus on andnud vastavalt lõikele 4 ja V lisale Õ kui see on asjakohane ja võttes arvesse tehnilisi arenguid ja asjakohaseid rahvusvahelisi suuniseid ja otsuseid ning mis tahes volitusi, mis on antud liikmesriigi või kõnealuse liikmesriigi poolt nimetatud pädeva asutuse poolt kooskõlas lõikega 4 ja V lisaga. Eelkõige võib komisjon kindlaks määrata, millise teabe peab liikmesriik lõike 4 punkti b alapunkti iii kohaselt esitama Komisjon määratleb liikmesriigi teabe esitamise formaadi kooskõlas lõike 4 punkti b alapunktiga iii. Selliste meetmete üle otsustatakse kooskõlas artikli 1720 lõikes 2 sätestatud ð nõuandemenetlusega ï menetlusega.

7. Komisjon vaatab lõigus 4 käsitletud erandid läbi enne 31. detsembrit 2009, pidades silmas rahvusvahelist ja tehnilist arengut, eelkõige keskkonnamõju seisukohalt.

ò Uus

Artikkel 8

Ameti ülesanded

1. Amet täidab peale artiklitest 9, 10, 11, 13 ja 17 tulenevate kohustuste veel järgmisi ülesandeid:

(a)osutab liikmesriikide määratud pädevatele asutustele komisjoni nõusolekul abi ning annab neile tehnilisi ja teaduslikke suuniseid, et tagada käesoleva määruse tõhus kohaldamine;

(b)annab komisjonile taotluse korral tehnilist ja teaduslikku teavet ja abistab komisjoni, et tagada käesoleva määruse tõhus kohaldamine;

(c)annab komisjonile taotluse korral tehnilist ja teaduslikku abi ja teavet seoses ainetega, mis võivad vastata konventsiooni või protokolli loetellu kandmise kriteeriumidele;

(d)osutab komisjonile taotluse korral tehnilist ja teaduslikku abi Stockholmi konventsiooni alusel hinnatava aine riskiprofiili ja riskijuhtimise hinnangu koostamisel ja analüüsimisel;

(e)osutab komisjonile taotluse korral tehnilist ja teaduslikku abi konventsiooni rakendamisel, abistades eelkõige püsivate orgaaniliste saasteainete hindamise komiteed;

(f)koondab, registreerib, töötab läbi ning teeb komisjonile ja liikmesriikide pädevatele asutustele kättesaadavaks kõik andmed, mis on vastavalt artikli 4 lõikele 2 või 3, artikli 7 lõike 4 punkti b alapunktile iii, artikli 9 lõikele 2 või artikli 13 lõikele 1 ametile esitatud või kättesaadavad. Amet teeb mittekonfidentsiaalse teabe oma veebisaidil üldsusele kättesaadavaks ja hõlbustab selle teabe jagamist asjakohaste teabeplatvormide, näiteks artikli 13 lõikes 2 osutatud platvormi kaudu;

(g)loob oma veebisaidil jaotised kõikide käesoleva määruse rakendamisega seotud aspektide kohta ja haldab neid.

2. Määrusega (EÜ) nr 1907/2006 loodud jõustamisalase teabe vahetamise foorumit kasutatakse selleks, et koordineerida liikmesriikide nende asutuste tegevust, kes vastutavad käesoleva määruse täitmise tagamise eest.

3. Ameti sekretariaat täidab ametile käesoleva määrusega antud ülesandeid.

ê Parandus, ELT L 229, 29.6.2004, lk 5 (kohandatud)

ð Uus

Artikkel 89

Rakenduskavad

1. Riiklike rakenduskavade koostamisel ð ja ajakohastamisel ï annavad liikmesriigid kooskõlas nende riiklike menetlustega avalikkusele varajased ja loovad liikmesriigid kooskõlas asjaomase riikliku korraga üldsusele juba varakult tõhusad võimalused selles protsessis osalemiseks.

2. Ö Liikmesriik teeb konventsioonist tulenevate kohustuste täitmiseks vastu võetud riikliku rakenduskava kohe üldsusele kättesaadavaks ning teavitab selle avaldamisest komisjoni, ametit ja teisi liikmesriike Õ Kohe kui liikmesriik on oma riikliku rakenduskava vastu võtnud kooskõlas selle konventsioonist tulenevate kohustustega, edastab ta selle nii komisjonile kui teistele liikmesriikidele.

3. Riiklike rakenduskavade koostamisel ð ja ajakohastamisel ï vahetavad liikmesriigid ð ametiga koostööd tegeva ï komisjoniga vajaduse korral teavet kava sisu kohta komisjon ja liikmesriigid nende sisu osas teavet, kui see on asjakohane.

4. Komisjon koostab Ö haldab Õ ð ameti abiga ï kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest kava ühenduse konventsioonist tulenevate Ö liidu Õ kohustuste täitmise Ö kava, Õ kohta.

Niipea, kui komisjon on vastu võtnud ühenduse rakenduskava, edastab ta selle liikmesriikidele.

Komisjon vaatab ühenduse rakenduskava üle ja uuendab seda, kui see on asjakohane ð avaldab selle ning ï Ö vajaduse korral vaatab selle läbi ja ajakohastab seda Õ .

Artikkel 910

Järelevalve Ö Seire Õ

Komisjon ja liikmesriigid Liikmesriigid ja komisjon ð , keda abistab amet, ï kehtestavad tihedas koostöös asjakohased, tehnika tasemega kooskõlas olevad programmid ja mehhanismid regulaarsete, võrreldavate järelvalvealaste andmete esitamiseks Ö või haldavad neid, Õ et võimaldada korrapäraselt esitada võrreldavaid seireandmeid keskkonnas esinevate III lisas määratletud dioksiinide, furaanide ja PCBde kohta. Selliste programmide ja mehhanismide kehtestamisel Ö ja haldamisel Õ tuleks asjakohaselt arvesse võtta protokollist ja konventsioonist tulenevaid arenguid muudatusi.

Artikkel 1011

Teabevahetus

1. Komisjon ð , amet ï ja liikmesriigid kohustuvad vahetama teavet ühendusesiseselt ja ühenduse ning kolmandate riikide vahel ning hõlbustavad teabevahetust, mis on seotud püsivate orgaaniliste saasteainete vähendamise, minimeerimise, kõrvaldamise, ning kui see on võimalik, nende kasutamise ja keskkonda heitmisega, ning alternatiividega kõnealustele ainetele, täpsustades riske ja majanduslikke ning sotsiaalseid kulusid, mis on selliste alternatiividega seotud Ö hõlbustavad liidusisest ning liidu ja kolmandate riikide vahelist sellist teabevahetust ning osalevad sellises teabevahetuses, mis on seotud püsivate orgaaniliste saasteainete tootmise, kasutamise ja keskkonda sattumise vähendamise või minimeerimise või nende võimaliku kasutuselt kõrvaldamisega ning kõnealuste ainete alternatiividega, täpsustades seejuures sellistest alternatiividest tulenevaid riske ning majanduslikke ja sotsiaalseid kulusid Õ .

2. Komisjon ð , amet ï ja liikmesriigid edendavad ja soodustavad asjakohaselt seoses Ö vastavalt vajadusele järgmisi Õ püsivate orgaaniliste saasteainetega Ö seotud tegevusi Õ :

a) teadlikkuse programme, sealhulgas neid suurendamise programmid, sealhulgas programmid, mis on seotud nende ainete tervise- ja keskkonnamõjudega ning nende ainete alternatiividega, samuti nende tootmise, kasutamise ja heitmete vähendamise või kõrvaldamise kohta, eelkõige keskkonda sattumise või nende kasutuselt kõrvaldamisega, ning mis on eelkõige ette nähtud:

i) poliitikakujundajatele ja otsustajatele,

ii) eriti haavatavatele rühmadele;

b) avaliku teabe jagamiseks üldsuse teavitamine;

c) koolitamine, sealhulgas tööliste, teadlaste, koolitajate ning tehnilise ja juhtivpersonali koolitamiseksne.

3. Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/4/EÜ 42  keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta, ei käsitleta inimeste ja keskkonna tervist ja ohutust puudutavat ð kohaldamist, ei käsitata lõigetes 1 ja 2 osutatud ï teavet konfidentsiaalsena. Komisjon ð , amet ï ja liikmesriigid, kes vahetavad kolmandate riikidega muud teavet, kaitsevad mis tahes konfidentsiaalset teavet ð kooskõlas liidu õigusnormidega ï , nagu on vastastikuselt kokku lepitud.

Artikkel 1112

Tehniline abi

Kooskõlas konventsiooni artiklitega 12 ja 13 teevad komisjon ja liikmesriigid koostööd asjakohase ja õigeaegse tehnilise ja rahalise abi osutamiseks arengumaadele ja üleminekumajandusega riikidele, et nende taotluse korral aidata olemasolevate vahendite piires ja nende konkreetseid vajadusi arvesse võttes arendada ja tugevdada nende suutlikkust täita täiel määral konventsioonist tulenevaid kohustusi , osutades asjakohast ning õigeaegset tehnilist ja rahalist abi arengumaadele ja üleminekujärgus majandusega maadele, et neid nendepoolsel taotlusel ja olemasolevate allikate piires abistada ning võttes arvesse nende erivajadusi, arendada ja tugevdada nende suutlikkust nende konventsioonist tulenevaid kohustusi täiel määral rakendada. Sellist abi võib osutada ka valitsusväliste organisatsioonide ð või ameti ï kaudu.

Artikkel 1213

Aruandlus Ö Rakendamise järelevalve Õ

ò Uus

1. Liikmesriigid koostavad, avaldavad ja ajakohastavad direktiivi 2003/4/EÜ ja direktiivi 2007/2/EÜ kohaldamist piiramata aruande, mis sisaldab:

ê Parandus, ELT L 229, 29.6.2004, lk 5 (kohandatud)

ð Uus

a)1. Iga kolme aasta järel edastavad liikmesriigid komisjonile teavet käesoleva määruse kohaldamise kohta, sealhulgas teavet ð täitmise tagamise meetmete, ï rikkumiste ja karistuste kohta.;

3. Kolme aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ning seejärel iga kolme aasta järel esitavad liikmesriigid komisjonile:

ab)kokkuvõtliku teabe hoidlate kohta Ö teavet Õ , mis on koostatud vastavalt ð artikli 4 lõigetele 2 ja 3, ï artikli 5 lõikele 2 ð ning artikli 7 lõike 4 punkti b alapunktile iii ï laekunud teadaannete põhjal;

bc)kokkuvõtliku teabe, mis on koostatud vastavalt artikli 6 lõikele 1 koostatud heitmeseirete põhjal artikli 6 lõike 1 kohaselt kogutud heiteandmetel põhinevat teavet;

ò Uus

d)teavet artikli 9 lõike 2 alusel koostatud riikliku rakenduskava kohase rakendamise kohta;

ê Parandus, ELT L 229, 29.6.2004, lk 5 (kohandatud)

ð Uus

ce)kokkuvõtliku teabe keskkonnas esinevate, III lisas määratletud dioksiinide, furaanide ja PBCde kohta, keskkonnas esinevaid III lisas määratletud dioksiine, furaane ja PCBsid käsitlevat teavet, mis on koostatud vastavalt artiklile 9. 10; 

f)2. Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal statistilised andmed mis tahes lisas I või II loetletud ainete tegelike või hinnangulistele kogutoodangute ja turuleviimise kohta Ö aasta Õ ð seireandmeid ï Ö ja statistilisi andmeid Õ ð , sealhulgas asjakohaseid näitajaid, ülevaatlikke kaarte ja aruandeid ï Ö I või II lisas loetletud mis tahes aine tegeliku või hinnangulise kogutoodangu ja turulelaskmise kohta Õ .

ò Uus

Liikmesriigid teevad aruandes sisalduva teabe komisjonile ja ametile kättesaadavaks.

2. Kui liikmesriik jagab lõike 1 punktis e osutatud teavet kemikaalide seire teabeplatvormil, märgib ta selle oma aruandesse; sel juhul loetakse kõnealuse punkti kohane liikmesriigi aruandluskohustus täidetuks.

Kui liikmesriik esitab lõike 1 punktis e osutatud teabe ametile esitatavas aruandes, kasutab amet selle teabe koondamiseks, säilitamiseks ja jagamiseks kemikaalide seire teabeplatvormi.

ê Parandus, ELT L 229, 29.6.2004, lk 5

ð Uus

4. Mis puudutab liikmesriikide poolt esitatavaid andmeid ja teavet vastavalt lõikudele 1, 2 ja 3, arendab komisjon eelnevalt välja ühise formaadi kooskõlas artikli 16 lõikes 2 viidatud menetlusega.

53. Seoses konventsioonis loetletud ainetega Konventsioonis loetletud ainete puhul koostab komisjon ð ameti abiga ï konventsiooni osapoolte koosistumisel määratletud konventsiooniosaliste konverentsil kindlaks määratud ajavahemike järel aruande, mis põhineb liikmesriikide poolt esitatud teabel teabel, mille liikmesriigid on esitanud ð ametile ï kooskõlas lõikega 2 lõike 1 punktiga f, ja edastab selle konventsiooni sekretariaadile.

6. Komisjon koostab iga kolme aasta järel aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta ja ühildab selle juba olemasoleva teabega komisjoni otsusega 2000/479/EÜ 43 kehtestatud Euroopa saasteainete heitkoguste registri (EPER) ja CORINAIR/EMEP heitmekogude kontekstis (Euroopa õhusaaste kauglevi seire ja hindamise koostööprogramm), ning liikmesriikide poolt lõigete 1, 2 ja 3 alusel esitatud teabega, et moodustada koondaruannet. Kõnealune aruanne hõlmab teavet artikli 7 lõikes 4 viidatud erandite kasutamise kohta. Komisjon edastab koondaruande kokkuvõtte Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning teeb selle viivitamata avalikkusele kättesaadavaks.

ò Uus

4. Amet koostab ja avaldab liikmesriikide avaldatud või esitatud, lõigetes 1 ja 2 osutatud andmete põhjal liidu ülevaatedokumendi. Kõnealune ülevaatedokument sisaldab vajaduse korral näitajaid käesoleva määrusega saavutatud väljundite, tulemuste ja mõju kohta, liidu ülevaatlikke kaarte ja liikmesriikide aruandeid. Amet ajakohastab liidu ülevaatedokumenti vähemalt kord iga kuue kuu järel või pärast komisjonilt sellekohase taotluse saamist.

5. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles määratakse täpsemalt kindlaks lõike 1 kohaselt esitatav miinimumteave, sealhulgas lõike 1 punktis f osutatud näitajad, kaardid ja liikmesriikide ülevaated. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 20 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

ê Parandus, ELT L 229, 29.6.2004, lk 5 (kohandatud)

Artikkel 1314

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida rakendatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Ö Kui liikmesriigid ei ole enne käesoleva määruse jõustumist komisjoni kõnealustest sätetest veel teavitanud, teevad nad seda Õ Liikmesriigid teatavad neist sätetest komisjonile hiljemalt üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist ja annavad viivitamata teada mis tahes järgnevatest neid puudutavatest ; samuti teavitavad nad komisjoni viivitamata kõnealuste sätetega seotud hilisematest muudatustest.

Artikkel 1415

Lisade muutmine

1. Kui konventsiooni või protokolli nimekirja kantakse uus aine, muudab komisjon vastavalt I, II ja III lisa, kui see on asjakohane.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 16 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

2. Kui konventsiooni või protokolli nimekirja kantakse uus aine, muudab komisjon vastavalt IV lisa, kui see on asjakohane.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 17 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

3. Komisjon võtab vastu I–III lisa olemasolevate kirjete muudatused, sealhulgas need, mis on vajalikud lisade kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 16 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

4. Komisjon võtab vastu IV lisa olemasolevate kirjete muudatused ja V lisa muudatused, sealhulgas need, mis on vajalikud lisade kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 17 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

ò Uus

Komisjon on vastavalt artiklile 18 volitatud võtma vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse lisade muutmiseks, et kohandada neid lähtuvalt konventsiooni või protokolli lisades esitatud ainete loetelus tehtavatest muudatustest või muuta käesoleva määruse lisade kehtivaid kandeid või sätteid nende kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga.

Artikkel 16

Ameti eelarve

1. Käesoleva määruse kohaldamisel koosnevad ameti tulud järgmisest:

a)    liidu toetus, mis on kajastatud liidu üldeelarves (komisjoni jaos);

b)    liikmesriikide vabatahtlik toetus.

2. Käesolevast määrusest tuleneva tegevusega seotud tulud ja kulud liidetakse määrusest (EL) nr 649/2012 tuleneva tegevusega seotud tulude ja kuludega ning neid kajastatakse ameti eelarve samas jaos. Amet kasutab lõikes 1 osutatud tulusid käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Artikkel 17

Teabe avaldamise või edastamise vorm ja tarkvara

Amet määrab kindlaks käesoleva määruse kohaste liikmesriigi andmete avaldamise või edastamise vormi ja tarkvara ning teeb need oma veebisaidil tasuta kättesaadavaks. Ruumiandmete puhul lähtuvad liikmesriigid ja amet asjaomase vormingu väljatöötamisel direktiivi 2007/2/EÜ nõuetest. Liikmesriigid ja muud isikud, kelle suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, kasutavad asjaomast vormingut ja tarkvara oma andmete haldamiseks ja andmevahetuseks ametiga.

Artikkel 18

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 4 lõikes 3, artikli 7 lõikes 5 ja artiklis 15 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [...].

3. Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 4 lõikes 3, artikli 7 lõikes 5 ja artiklis 15 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 4 lõike 3, artikli 7 lõike 5 ja artikli 15 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole [kahe kuu] jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega ühe kuu võrra.

ê Parandus, ELT L 229, 29.6.2004, lk 5 (kohandatud)

ð Uus

Artikkel 1519

Pädevad ametiasutused

Liikmesriigid määravad käesoleva määruse poolt Ö kohaselt Õ nõutavate haldusülesannete ð ja täitmise tagamise ï eest vastutava pädeva asutuse või pädevad asutused. Liikmesriik teatab komisjonile kõnealusest määramisest hiljemalt kolme kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest ð , välja arvatud juhul, kui ta on teinud seda juba enne käesoleva määruse jõustumist, ning teavitab komisjoni ka määratud pädeva asutuse muutumisest ï .

Artikkel 1620

Üldiste küsimuste komitee Ö Komiteemenetlus Õ

1. Komisjoni abistab kõigis käesoleva määrusega seotud alusel kõigis, välja arvatud jäätmeid puudutavates küsimustes direktiivi 67/548/EMÜ artikli 29 määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 kohaselt asutatud komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse ð määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4 ï otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 kohaseks tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 17

Jäätmeküsimuste komitee

1. Komisjoni abistab käesoleva määruse alusel jäätmeid puudutavates küsimustes direktiivi 75/442/EMÜ artikli 18 kohaselt asutatud komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 kohaseks tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 18

Direktiivi 79/117/EMÜ muudatused

Direktiivi 79/117/EMÜ lisa B osas kustutatakse „püsivate orgaaniliste klooriühendite“ kirjed 1–8.

ò Uus

Artikkel 21

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 850/2004 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt VII lisas esitatud vastavustabelile.

ê Parandus, ELT L 229, 29.6.2004, lk 5

Artikkel 1922

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Finantsselgitus – asutused

1.    ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

   1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus

   1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

   1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

   1.4.    Eesmärgid

   1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

   1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

   1.7.    Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.    HALDUSMEETMED

   2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

   2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteem

   2.3.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.    ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

   3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

   3.2.    Hinnanguline mõju kuludele 

   3.2.1.    Üldine hinnanguline mõju kuludele

   3.2.2.    Hinnanguline mõju [asutuse] assigneeringutele

   3.2.3.    Hinnanguline mõju [asutuse] inimressurssidele

   3.2.4.    Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

   3.2.5.    Kolmandate isikute rahaline osalus

   3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (uuesti sõnastatud)

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 44  

Poliitikavaldkond: 07 – keskkond

Tegevusala: 07 02 – keskkonnapoliitika liidus ja rahvusvahelisel tasandil

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 45  

X Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

◻ Piiratud kestusega ettepanek/algatus 

◻    Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

◻    Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

X Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2018–2019,

millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 46  

X Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

◻    rakendusametite kaudu

◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

X Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (täpsustage);

◻ Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondile (EIF);

X artiklites 208 ja 209 osutatud asutustele;

◻ avalik-õiguslikele asutustele;

◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

Tuvastatud ohud

Ettenähtud kontrollimeetodid

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

(*) Keskmine standardne eraldis, mis hõlmab lisakulusid ja mille puhul on võetud arvesse Soome suuremat elukallidust.

(**) Paigutatakse osaliselt ümber eelarveridadest 07 02 03 (keskkonna ja kliimameetmete programmi (LIFE) keskkonna allprogrammi osa).

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline mõju ECHA assigneeringutele

◻    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

X    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Teadus- ja tehnilise töö jooksvad kulud, mis kaetakse tegevuseelarvest aastateks 2015–2016, on umbes 210 000 eurot aastas ja katavad teenuslepinguid. Kohustuste üleandmine ametile tekitab 2019. aastal eeldatavasti suuri kulusid, kuna on vaja välja töötada uus tarkvara; seda tuleks aga teha igal juhul, arvestades vajadust ühtlustada ja tõhustada andmebaasi loomisega liikmesriikide aruandlust. Pärast seda algusetappi peaksid tegevuskulud olema püsivad. Aastal 2019 on ametil vaja teha investeeringuid eelkõige IT-valdkonnas. Kui amet on 2019. aastal tööga alustanud, on tema üldkulud püsivad, samas võib eeldada töökoormuse suurenemist eelkõige aruannete koostamise tõttu; kõnealuse suurenemise tulemusena väheneb „ühikukulu“ väljundi kohta.

3.2.3.Hinnanguline mõju ECHA inimressurssidele

3.2.3.1.Kokkuvõte

◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

X    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ametnikud (AD palgaastmed)
Ametnikud (AST palgaastmed)
Lepingulised töötajad	1	1
Ajutised töötajad
Riikide lähetatud eksperdid

KOKKU

1

1

Hinnanguline mõju inimressurssidele (täiendavad täistööajale taandatud töötajad) – ametikohtade loetelu

Hinnanguline mõju inimressurssidele (täiendavad töötajad) – koosseisuväline personal

Riikide lähetatud eksperdid	Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)
Kokku

Märkige kavandatav ametikoha täitmise aeg ja kohandage summat vastavalt (kui ametikoht täidetakse juulis, võetakse arvesse vaid 50 % keskmisest kulust). Esitage täiendav selgitus lisas.

3.2.3.2.Vastutava peadirektoraadi hinnanguline personalivajadus

◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

◻    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

V lisa jaotises 3 tuleks esitada täistööajale taandatud töötajate kulude arvutamise meetodi kirjeldus.

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

X    Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

◻    Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

◻    Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist. 56

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

X - Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

X    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

◻    omavahenditele

◻    mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutusmeetod.

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 7).

(2)    Nõukogu 14. oktoobri 2004. aasta otsus 2006/507/EÜ, mis käsitleb püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni sõlmimist Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 209, 31.7.2006, lk 1).

(3)    Nõukogu 19. veebruari 2004. aasta otsus 2004/259/EÜ, millega sõlmitakse Euroopa Ühenduse nimel piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni protokoll püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 81, 19.3.2004, lk 35).

(4)    Nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiiv 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT 196, 16.8.1967, lk 1).

(5)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(7)    COM(2017) 312, kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/environment/legal/reporting/pdf/action_plan_env_issues.pdf.

(8)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).

(9)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).

(10)    COM(2017) 312 ja SWD(2017) 230.

(11)    Komisjoni 30. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/460, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 (püsivate orgaaniliste saasteainete kohta) IV ja V lisa (ELT L 80, 31.3.2016, lk 17).

(12)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 649/2012 ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 60).

(13)    COM(2017) 312 final „Keskkonnaalase aruandluse ühtlustamise meetmed“: http://ec.europa.eu/environment/legal/reporting/pdf/action_plan_env_issues.pdf .

(14)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 7).

(15)    ELT L 81, 19.3.2004, lk 37.

(16)    ELT L 209, 31.7.2006, lk 3.

(17)    ELT L 63, 6.3.2003, lk 29 Teatavate rahvusvaheliselt kaubeldavate ohtlike kemikaalide ja taimekaitsevahendite suhtes kohaldatavat eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuri käsitlev konventsioon.

(18)    EÜT L 39, 16.2.1993, lk 3 Konventsioon ohtlike jäätmete piiriülese transportimise ja kõrvaldamise kontrolli kohta.

(19)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(20)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

(21)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1).

(22)    EÜT L 33, 8.2.1979, lk 36. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

(23)    EÜT L 262, 27.9.1976, lk 201. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/21/EÜ (EÜT L 57, 25.2.2004, lk 4).

(24)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

(25)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 649/2012 ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 60).

(26)    ELT L 63, 6.3.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 775/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 27).

(27)    EÜT C 322, 17.11.2001, lk 2.

(28)    EÜT L 377, 31.12.1991, lk 20. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 94/31/EÜ (EÜT L 168, 2.7.1994, lk 28).

(29)    ELT L 354, 28.12.2013, lk 171.

(30)    https://ipchem.jrc.ec.europa.eu/RDSIdiscovery/ipchem/index.html ja komisjoni talituste töödokument SWD(2016) 188 final.

(31)    COM(2017) 312, kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/environment/legal/reporting/pdf/action_plan_env_issues.pdf.

(32)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).

(33)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).

(34)    EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(35)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(36)    Nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiiv 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigusaktide, määruste ja haldussätete ühtlustamise kohta (EÜT 196, 16.8.1967, lk 1). Direktiivi on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 807/2003.

(37)    Nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiiv 75/442/EMÜ jäätmete kohta (EÜT L 194, 25.7.1975, lk 39). Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(38)    Komisjoni 6. augusti 2001. aasta direktiiv 2001/59/EÜ, millega kahekümne kaheksandat korda kohandatakse tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 225, 21.8.2001, lk 1).

(39)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).

(40)    Nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiiv 96/61/EÜ saaste kompleksse vältimise ja kontrollimise kohta (EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26). Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(41)    Nõukogu 16. septembri 1996. aasta direktiiv 96/59/EÜ polüklooritud bifenüülide ja polüklooritud terfenüülide (PCB/PCT) kõrvaldamise kohta (EÜT L 243, 24.9.1996, lk 31).

(42)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).

(43)    Komisjoni 17. juuli 2000. aasta otsus 2000/479/EÜ Euroopa saasteainete heitkoguste registri (EPER) rakendamise kohta kooskõlas saastuse kompleksset vältimist ja kontrolli (IPPC) käsitleva nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (IPPC) artikliga 15 (EÜT L 192, 28.7.2000, lk 36).

(44)    ABM: tegevuspõhine juhtimine; ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

(45)    Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(46)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx .

(47)    Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(48)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(49)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(50)    Aasta N, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(51)    Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(52)    Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

(53)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

(54)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate arvu ülempiiri arvestades (endised BA read).

(55)    Peamiselt struktuurifondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) ja Euroopa Kalandusfond (EFF).

(56)    Vt nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) artiklid 11 ja 17.

(57)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % ulatuses sissenõudmiskulude mahaarvamist.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,22.3.2018

COM(2018) 144 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (uuesti sõnastatud)

ê 757/2010 artikkel 1 ja lisa punkt 1 (kohandatud)

è1 293/2016 artikkel 1 ja lisa

è2 519/2012 artikkel 1 ja lisa punkti 1 alapunkt a

è3 519/2012 artikkel 1 ja lisa punkti 1 alapunkt b

è4 519/2012 artikkel 1 ja lisa punkt 2

è5 2030/2015 artikkel 1 ja lisa

ð uus

I LISA

A osa — Konventsioonis ja protokollis loetletud ained ning ainult konventsioonis loetletud ained

B osa — Ainult protokollis loetletud ained

ê Parandus, ELT L 229, 29.6.2004, lk 5

II LISA

PIIRANGUTE ALLA KUULUVATE AINETE NIMEKIRI LOETELU 

A osa — Konventsioonis ja protokollis loetletud ained

B osa — Ainult protokollis loetletud ained

Aine	CASi nr	EÜ nr	Piirangutingimused

III LISA

HEITKOGUSTE VÄHENDAMISE SÄTETEGA HÕLMATUD AINETE NIMEKIRI LOETELU 

Aine (CASi nr)

Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid (PCDDd/PCDFid)

Heksaklorobenseen (HCB) (CASi nr 118-74-1)

Polüklooritud bifenüülid (PCBd)

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAHid) 5

ê 757/2010 artikkel 1 ja lisa punkt 2

Pentaklorobenseen (CASi nr 608-93-5)

ê 1342/2014 artikli 1 punkt 1 ja I lisa (kohandatud)

è1 460/2016 artikkel 1 ja lisa

IV LISA

Artikliga 7 kehtestatud jäätmekäitlussätetega hõlmatud ainete loetelu

ê Parandus, ELT L 229, 29.6.2004, lk 5 (kohandatud)

è1 304/2009 artikkel 1 ja lisa punkti 2 alapunkt a

V LISA

JÄÄTMEKÄITLUS

1. osa – Kõrvaldamine ja taaskasutus artikli 7 lõike 2 alusel

Artikli 7 lõike 2 kohaldamisel on lubatud järgmised direktiivi 75/442/EEC2008/98/EÜ I IIAja IIB lisas sätestatud kõrvaldamis- ja taaskasutustoimingud, kui neid viiakse läbi viisil, millega tagatakse, et jäätmetes sisalduvad püsivad orgaanilised saasteained hävivad või muunduvad pöördumatult.

Enne hävitamist või pöördumatut muundamist vastavalt käesoleva lisa käesolevale osale võib läbi viia eeltöötlustoimingu, eeldusel, et eeltöötluse käigus jäätmetest eraldatud IV lisas loetletud aine kõrvaldatakse seejärel kooskõlas käesoleva lisa käesoleva osaga.è1  Kui püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldab või nendega on saastunud ainult osa tootest või jäätmetest, näiteks seadmete romud, eraldatakse selline osa ja kõrvaldatakse seejärel vastavalt käesoleva määruse nõuetele. ç Lisaks sellele võib enne sellist käesoleva lisa käesoleva osa kohast eelkäsitlusele eeltöötlust  või enne hävitamist või pöördumatut muundamist teostada uuestipakendamis- ja ajutise ladustamise toiminguid.

ê 172/2007 artikkel 1 ja lisa

2. osa – Jäätmed ja toimingud, mille suhtes kohaldatakse artikli 7 lõike 4 punkti b

Artikli 7 lõike 4 punkti b kohaldamisel on allpool nimetatud jäätmete puhul, mis on kindlaks määratud komisjoni otsuse 2000/532/EÜ 11 kohasele liigitusele vastava kuuekohalise koodiga, lubatud järgmised toimingud.

ê 323/2007 artikkel 1 ja lisa

Enne püsiladustamist vastavalt käesoleva lisa käesolevale osale võib läbi viia eeltöötlustoimingu, eeldusel, et eeltöötluse käigus jäätmetest eraldatud IV lisas loetletud aine kõrvaldatakse seejärel kooskõlas käesoleva lisa 1. osaga. Lisaks sellele võib enne sellist käesoleva lisa käesoleva osa kohast eelkäsitlusele eeltöötlust  või enne püsiladustamist teostada uuestipakendamis- ja ajutise ladustamise toiminguid.

ê 460/2016 artikkel 1 ja lisa