EUROOPA KOMISJON

Brüssel,12.3.2018

COM(2018) 110 final

2018/0045(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega lihtsustatakse ühisinvesteerimisfondide piiriülest turustamist ning muudetakse määrusi (EL) nr 345/2013 ja (EL) nr 346/2013

(EMPs kohaldatav tekst)

{SWD(2018) 54 final}
{SWD(2018) 55 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Komisjon võttis täna vastu kapitaliturgude liidu süvendamise meetmepaketi ja teatise „Kapitaliturgude liidu elluviimine 2019. aastaks – kiiremini tulemusteni“. Paketti kuulub käesolev ettepanek ja ettepanek direktiivi kohta, millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ 1 ja 2011/61/EL 2 seoses ühisinvesteerimisfondide piiriülese turustamisega, samuti ettepanek pandikirju soodustava ELi raamistiku kohta, ettepanek ettevõtjatele Euroopas ühisrahastamisteenuse osutajate kohta, nõuete üleandmise mõju kolmandatele isikutele täpsustava õigusakti ettepanek ning teatis väärtpaberitehingute asjaõiguslikke tagajärgi täpsustava õigusakti kohta.

Käesolev ettepanek vähendab eeldatavasti piirülese tegevuse alustamise kulu ja peaks toetama investeerimisfondide paremini integreeritud ühtset turgu. Suurem konkurents ELis annab investoritele suurema valiku ning parema hinna ja kvaliteedi suhte.

·määrus (EL) nr 345/2013 9 Euroopa riskikapitalifondide kohta,

·määrus (EL) nr 346/2013 10 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta,

·määrus (EL) nr 2015/760 11 Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta ja

·määrus (EL) 2017/1131 12 rahaturufondide kohta.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

Käesolev ettepanek sisaldab sätteid, millega antakse investeerimisfondidele teenuste osutamiseks suurem õiguskindlus. Liikmesriikides täheldatud regulatiivsete tõkete ebapiisava läbipaistvuse probleemi ei oleks võimalik lahendada ainult direktiivide 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL muutmise teel, kuna see põhjustaks ebaühtlase rakendamise.

Lisaks sellele on käesolevas määruses välja pakutud ning ESMA ja riikide ametiasutuste suhtes kohaldatavad õigusnormid oma olemuselt tehnilised ja iseseisvad. Ettepaneku eesmärk on suurendada investeerimisfondide (piiriülese) turundamise ning riigi pädevate asutuste nõutavate regulatiivsete tasude suhtes kohaldatavate õigusnormide ja menetluste läbipaistvust. Nende poliitikaeesmärkide saavutamiseks on vaja otsekohaldatavat määrust, millega tagatakse täielik ühtlustamine. Määrus on samuti sobilik õiguslik vahend, et teha ESMA-le ülesandeks töötada välja andmebaasid riiklike reklaamteadete õigusnormide, kohaldatavate tasude ja teadete salvestamise jaoks ning neid hooldada. Määruse abil peaks seega olema võimalik saavutada parimal viisil maksimaalne ühtlustamine ja vältida kõrvalekaldeid ning tagada seeläbi suurem õigusnormide lähendamine.

Samuti tehakse ettepanek teha mõningad muudatused määrustesse (EL) nr 345/2013 ja (EL) nr 346/2013, et kajastada eelturundamise põhimõtte ja tingimuste kasutuselevõttu eraldiseisvas direktiivis, milles pakutakse välja direktiivi 2011/61/EL muudatused. Seega tuleb määruseid muuta määruse abil.

Lisaks sellele tehakse ettepanek teha direktiividesse 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL mõningad muudatused seoses ühisinvesteerimisfondide piiriülese turustamisega. Selleks esitatakse käesolev ettepanek koos direktiiviga, millega muudetakse neid direktiive (see ettepanek esitatakse eraldi).

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Komisjon on ettepaneku ettevalmistamise käigus põhjalikult hinnanud direktiivide 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL asjakohaseid sätteid ning liikmesriikide kehtestatud täiendavaid nõudeid.

Selle hindamise käigus selgus, et ühtse turu suhtelisest edukusest hoolimata ei ole suudetud kasutada selle täielikku potentsiaali investeerimisfondide piiriüleseks turustamiseks, kuna fondidele on siiani mitmeid tõkkeid. Lisaks sellele ei ole piisavalt läbipaistvad õiguslikud nõuded ja haldustavad, mida ei ole direktiividega 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL ühtlustatud. Komisjoni hindamise käigus selgus, et liikmesriigid kasutavad reklaamteadete nõuete ja kontrollimise puhul väga erinevaid lähenemisviise. Suurel määral erinevad ka riikide pädevate asutuste poolt direktiivide 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL kohaste järelevalveülesannete täitmise eest nõutavad tasud. Need kõik on tõkked investeerimisfondide laiemale piiriülesele turustamisele.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

·piiriülest turustamist mõjutavad tegurid, mis ei ole algatusega hõlmatud;

·fondide piiriülest turustamist (kaudselt) mõjutavate hiljutiste algatuste praeguse seisu kirjeldus;

·variantide ülesehitus, tutvustus, hindamine ja võrdlus;

·kvantitatiivsete meetodite ning nende tulemuste tutvustus, dokumendid ja kõlblikkus.

(a)Riiklikud turundamisnõuded peaksid olema liikmesriikide ja ELi tasandil läbipaistvamad. Lisaks sellele tuleks direktiivis 2011/61/EL esitatud eelturundamise mõiste ühtlustada ja turundusmaterjali kontrollimise protsess selgemalt piiritleda.

(b)Regulatiivsed tasud peaksid olema ELi tasandil läbipaistvamad ja tuleks kehtestada üldpõhimõtted, et tagada parem järjepidevus regulatiivsete tasude kindlaksmääramisel.

(c)Kohalikke investoreid toetavad vahendid peaksid saama valida investeerimisfondide valitsejad ja investoritele tuleks tagada kaitsemeetmed.

(d)Turundamise üleeuroopalise tegevusloa kasutamisest teavitamise ja teate tühistamise menetlusi ja nõudeid tuleks veelgi ühtlustada.

Kokkuvõttes vähendavad poliitikavariandid märkimisväärselt regulatiivseid tõkkeid. Nad suurendavad võimalust turundada rohkem fonde piiriüleselt, suurendavad konkurentsi, vähendavad turu killustatust ja annavad investoritele ELis rohkem valikuvõimalusi. Poliitikavariantidel on tänu oma sotsiaalsele ja keskkonnamõjule ka kaudseid eeliseid. Suurem piiriülene turustamine peaks andma rohkem võimalusi investeerida sotsiaal- või keskkonnavaldkonna investeerimisfondidesse. See võib omakorda kiirendada nende valdkondade kasvu.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

EL lähtub põhiõiguste kaitsmise kõige rangematest nõuetest. Selles kontekstis ei ole ettepanekul tõenäoliselt nendele Euroopa Liidu põhiõiguste hartas loetletud õigustele otsest mõju.

4.MÕJU EELARVELE

Käesolev ettepanek avaldab ESMA eelarvele kahesugust mõju. ESMA peab

·koostama regulatiivsed ja rakenduslikud tehnilised standardid ning

·töötama välja andmebaasid, mida üldsus saab tasuta kasutada, ja neid hooldama.

Ettepanekule lisatud finantsselgituses on käsitletud ettepaneku konkreetset mõju ESMA eelarvele.

Kuni Euroopa järelevalveasutuste hiljutise läbivaatamise lõpuleviimiseni mõjutab ettepanek liidu eelarvet lähtuvalt komisjoni 40 % osakaalust ESMA rahastamises.

5.MUU TEAVE

·Hindamine

Käesolevat määrust ning direktiivi (millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL seoses ühisinvesteerimisfondide piirülese turustamisega) ettepanekut hinnatakse, kui käesoleva määruse jõustumisest on möödunud viis aastat. Komisjon tugineb avalikule konsultatsioonile ning ESMA ja pädevate asutustega peetavatele aruteludele.    

·Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Artiklis 1 kehtestatakse mõisted.

Reklaamteadete nõudeid käsitlev artikkel 2 sisaldab põhimõtteid, millele reklaamteated peavad vastama, nimelt i) on see sellisena äratuntav, ii) alternatiivsete investeerimisfondide ja vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate osakute või aktsiate ostmisega seotud riskid ja hüved esitatakse võrdselt märgatavalt ning iii) reklaamteates esitatud kogu teave on tõene ja selge ega ole eksitav. See põhineb üldjoontes direktiivi 2009/65/EÜ artiklil 77 ja laiendab kohaldamisala direktiivile 2011/61/EL.

Artiklitega 3 ja 4 kehtestatakse turundamisnõuete suhtes kohaldatavate riiklike sätete läbipaistvusraamistik. Pädevad asutused avaldavad veebis kõik riiklikud õigus- ja haldusnormid, mis reguleerivad alternatiivsete investeerimisfondide ning vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate turundamiseeskirju, ja nende kokkuvõtted vähemalt rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles, ning taotlevad nende avaldamist kõnealuses keeles koos asjaomases liikmesriigis kasutatava ametliku keelega või kasutatavate ametlike keeltega. See teave esitatakse ESMA-le ja ta avaldab selle ning säilitab seda oma veebisaidil selleks loodud keskandmebaasis. Selleks et lihtsustada pädevate asutuste ja ESMA vahelist teabevahetust, antakse artikliga 3 volitus kehtestada rakenduslikke tehnilisi standardeid, et määrata kindlaks teadete standardvormid, -mallid ja -menetlused.

Artikli 5 kohaselt peab pädev asutus tegema otsuse kümne tööpäeva jooksul, kui ta soovib saada reklaamteadete kohta korrapäraseid teavitusi, et kontrollida nende teadete vastavust asjakohastele riiklikele turundamisnõuetele. Kontrolli ei tohi seada turundamise eeltingimuseks. Artikliga 5 kehtestatakse samuti, et pädevad asutused peavad kohaldama menetlusi, millega tagatakse läbipaistev ja mittediskrimineeriv kohtlemine, ning need avaldama, olenemata kontrollitava investeerimisfondi päritolust. Pädevad asutused peavad igal aastal teavitama ESMAt otsustest lükata reklaamteade tagasi või taotleda selle muutmist. Selleks et tagada jaeinvestorite ühetaoline kohtlemine, tuleks neid nõudeid kohaldada ka alternatiivse investeerimisfondi valitsejate suhtes, kui liikmesriik lubab neil turundada alternatiivsete investeerimisfondide osakuid või aktsiaid jaeinvestoritele oma territooriumil.

Artikliga 6 kehtestatakse, et kui pädev asutus nõuab tasusid, siis peavad need tasud olema proportsionaalsed täidetavate järelevalveülesannetega ning arved tuleb saata alternatiivse investeerimisfondi valitsejate või eurofondi valitsejate registrijärgsetesse asukohtadesse.

Artiklis 7 sätestatakse, et pädevad asutused peavad avaldama oma veebisaidil keskandmebaasid tasude või nende arvutamise meetodite kohta ning neid hooldama. Teave tuleb teha kättesaadavaks vähemalt rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles. Süsteemiga nähakse ette, et pädevad asutused peavad esitama asjakohase teabe. Selleks et lihtsustada pädevate asutuste ja ESMA vahelist teabevahetust, peab ESMA koostama rakenduslikud tehnilised standardid, et määrata kindlaks teadete standardvormid, näidised ja menetlused.

Artikliga 8 antakse ESMA-le ülesanne avaldada veebis pädevate asutuste nõutavaid tasusid või nende arvutamise meetodeid sisaldav interaktiivne keskandmebaas ja seda hooldada.

Artikliga 9 nõutakse artikli 8 kohaselt kasutusele võetava keskandmebaasi raames tasude alase interaktiivse töövahendi tagamist, mis võimaldab kasutajal teha veebis arvutusi.

Artikliga 10 kehtestatakse nõue, et ESMA peab avaldama oma veebisaidil keskandmebaasi kõigi alternatiivse investeerimisfondi valitsejate, eurofondi valitsejate, alternatiivsete investeerimisfondide ja vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate kohta ning seda hooldama. See andmebaas tugineb teabele, mille ESMA on saanud kooskõlas direktiivi 2009/65/EÜ artikli 6 lõikega 1 ja direktiivi 2011/61/EL artikli 7 lõikega 5 ning teadetele ja teatistele, mille pädevad asutused on nende direktiivide alusel saanud ja millest on ESMAt teavitatud vastavalt käesoleva määruse artikli 11 lõikele 1.

Artikli 11 kohaselt peavad pädevad asutused edastama artiklis 10 osutatud teated ja teatised ESMA-le. Selleks et standardiseerida ning lihtsustada investeerimisfondide, alternatiivsete investeerimisfondide ja vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate ning pädevate asutuste vahelist teabevahetust ning pädevate asutuste ja ESMA vahelist teabevahetust, antakse selle artikliga ka volitus võtta vastu regulatiivseid ja rakenduslikke tehnilisi standardeid.

Artiklitega 12 ja 13 lisatakse määrustesse (EL) nr 345/2013 ja (EL) nr 346/2013 eelturundamise mõiste. Muudatus lubaks nende määruste kohaselt registreeritud fondivalitsejatel kontakteeruda investoritega, et testida eelturundamise abil nende huvi tulevaste investeerimisvõimaluste või -strateegiate vastu. See muudatus tagaks võrdsed võimalused fondivalitsejatele, kes on saanud loa direktiivi 2011/61/EL artikli 6 alusel ja saavad kasu kõnealusest kontseptsioonist, mis on kehtestatud [viide direktiivile, millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL seoses ühisinvesteerimisfondide piiriülese turustamisega].

Artikliga 14 kehtestatakse, et komisjon hindab käesolevat määrust 60 kuud pärast selle jõustumise kuupäeva.

2018/0045 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega lihtsustatakse ühisinvesteerimisfondide piiriülest turustamist ning muudetakse määrusi (EL) nr 345/2013 ja (EL) nr 346/2013

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 23 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Alternatiivsete investeerimisfondide (nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL 24 artikli 4 lõike 1 punktis a) ja vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate (nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/65/EÜ 25 ) piiriülese turustamise erinevad regulatiivsed ja järelevalvealased lähenemisviisid on põhjustanud killustatuse ning loonud tõkked alternatiivsete investeerimisfondide ja vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate juurdepääsule piiriülesele turundamisele, mis võib omakorda takistada nende turundamist teistes liikmesriikides.

(2)Selleks et täiustada investeerimisfondide suhtes kohaldatavat õigusraamistikku ja kaitsta paremini investoreid, peaks alternatiivsetesse investeerimisfondidesse ning vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjatesse investeerijatele suunatud reklaamteated olema sellisena äratuntavad ning nendes tuleks esitada alternatiivsete investeerimisfondide ja vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate osakute ning aktsiate ostmisega seotud riskid ja hüved võrdselt märgatavalt. Lisaks sellele tuleb reklaamteadetes esitada kogu teave tõesel, selgel ja mitteeksitaval viisil. Selleks et kaitsta investoreid ning tagada alternatiivsetele investeerimisfondidele ja vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjatele võrdsed võimalused, tuleks seega kohaldada reklaamteadetele kehtivaid nõudeid võrdselt nii alternatiivsete investeerimisfondide kui ka vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate suhtes.

(3)Pädevad asutused, kes otsustavad nõuda, et reklaamteadetest tuleb neid süstemaatiliselt teavitada, peaksid kontrollima kõnealuste teadete vastavust käesolevale määrusele ja muudele kohaldatavatele nõuetele, nimelt kas reklaamteade on sellisena äratuntav, kas see tutvustab vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate ja juhul, kui liikmesriik lubab turundada jaeinvestoritele alternatiivseid investeerimisfonde, siis alternatiivsete investeerimisfondide aktsiate või osakute ostmisega seotud riske ja hüvesid võrdselt märgatavalt ning kas reklaamteate kogu teave on esitatud tõesel, selgel ja mitteeksitaval viisil.

(4)Selleks et suurendada läbipaistvust ja investorite kaitset, tuleks täiustada juurdepääsu teabele riiklike õigus- ja haldusnormidega sätestatud alternatiivsete investeerimisfondide ja vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate osakute või aktsiate turundamise nõuete kohta, nõudes, et pädevate asutuste ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (edaspidi „ESMA“) veebisaitidel oleksid keskandmebaasid vähemalt rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles.

(5)Selleks et tagada alternatiivse investeerimisfondi valitsejate ja eurofondi valitsejate võrdne kohtlemine ning aidata neil teha otsuseid investeerimisfondide piiriülese turustamise kohta, on oluline, et tasud, mida pädevad asutused nõuavad direktiivides 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL osutatud tegevuslubade andmise, registreerimise ja järelevalve eest, on proportsionaalsed täidetavate järelevalveülesannetega ning need avalikustatakse ja avaldatakse nende veebisaitidel. Samal põhjusel peaks ESMA veebisaidil olema interaktiivne töövahend, mis võimaldab arvutada pädevate asutuste nõutavaid tasusid.

(6)Kuna ESMA peaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 26 kohaselt tegema järelevalvet ja hindama turuarengut oma pädevusvaldkonnas, on asjakohane ning vajalik suurendada ESMA teadmisi, laiendades ESMA praeguseid andmebaase, et need hõlmaksid kõiki alternatiivse investeerimisfondi valitsejaid ja eurofondi valitsejaid ning kõiki alternatiivseid investeerimisfonde ja vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjaid, mida kõnealused fondivalitsejad valitsevad ja turustavad, ning kõiki liikmesriike, kus neid investeerimisfonde turundatakse. Selleks peaksid pädevad asutused edastama ESMA-le teadaanded, teatised ja kirjalikud teated, mille nad on direktiivide 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL alusel saanud.

(7)Selleks et tagada võrdsed võimalused ühelt poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 345/2013 27 artikli 3 punktis b määratletud kvalifitseeruvatele riskikapitalifondidele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 346/2013 28 artikli 3 punktis b määratletud kvalifitseeruvatele sotsiaalettevõtlusfondidele ning teiselt poolt teistele alternatiivsetele investeerimisfondidele, on vaja lisada kõnealustesse määrustesse eelturundamist käsitlevad õigusnormid, mis on identsed direktiivi 2011/61/EL eelturundamist käsitlevate õigusnormidega. Need õigusnormid peaksid võimaldama nende määruste kohaselt registreeritud fondivalitsejatel kontakteeruda investoritega, et testida nende huvi investeerimisvõimaluste või -strateegiate vastu kvalifitseeruvate riskikapitalifondide ja kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide valdkonnas.

(8)Komisjoni tuleks volitada võtma vastu ESMA koostatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõusid, mis käsitlevad teavet pädevate asutuste nõutavate tasude või nende tasude arvutamise meetodite kohta. Lisaks sellele tuleks komisjoni volitada võtma vastu ESMA koostatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõusid, mis käsitlevad direktiividega 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL nõutud teadaannetes, teatistes ja kirjalikes teadetes piiriülese tegevuse kohta esitatavat teavet. Komisjon peaks nende regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud vastu võtma delegeeritud õigusaktidena vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.

(9)Komisjoni tuleks volitada võtma vastu ESMA koostatud rakenduslikke tehnilisi standardeid, mis käsitlevad nende teatiste standardvorme, -malle ja -menetlusi, mille pädevad asutused esitavad õigus- ja haldusnormide kohta, ning kokkuvõtteid nende territooriumil kohaldatavate turundamisnõuete, nõutavate tasude suuruse ning vajaduse korral tasude arvutamise meetodite kohta. Lisaks sellele peaksid rakenduslikud tehnilised standardid hõlmama direktiividega 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL nõutud teadaandeid, teatisi ja kirjalikke teateid piiriülese tegevuse kohta, et parandada teabe edastamist pädevatele asutustele ning pädevate asutuste ja ESMA vahel. Komisjon peaks võtma rakenduslikud tehnilised standardid vastu rakendusaktidena vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 291 ning kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

(10)On vaja koordineerida komisjonile antud volitusi, et võtta vastu ESMA koostatud regulatiivsete tehniliste standardite ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, mis käsitlevad piiriülese tegevuse alaseid teadaandeid, teatisi ja kirjalikke teateid käesoleva määruse ning direktiivide 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL kohaselt. [Direktiiviga, millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL seoses ühisinvesteerimisfondide piiriülese turustamisega,] tuleks seetõttu jätta need volitused välja direktiividest 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL.

(11)Mis tahes isikuandmete töötlemine, mis toimub käesoleva määruse raamistikus, näiteks pädevate asutuste poolne isikuandmete vahetamine või edastamine, peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 29 ning ESMA teabevahetus või teabe edastamine peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 30 .

(12)Komisjon peaks hindama käesoleva määruse kohaldamist viis aastat pärast selle jõustumist. Hindamises tuleks võtta arvesse turu arengut ja analüüsida, kas võetud meetmed on parandanud investeerimisfondide piiriülest turustamist.

(13)Selleks et tagada õiguskindlus, on vaja ühtlustada nende õigus- ja haldusnormide kohaldamise kuupäevad, millega rakendatakse [direktiivi (millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL seoses ühisinvesteerimisfondide piiriülese turustamisega)] ja käesoleva määruse reklaamteateid ja eelturundamist käsitlevaid sätteid.

(14)Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on kapitaliturgude liidu loomisega seoses parandada turu tõhusust, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid selle toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)    „alternatiivne investeerimisfond“ – alternatiivne investeerimisfond direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punkti a tähenduses;

b)    „alternatiivse investeerimisfondi valitseja“ – alternatiivse investeerimisfondi valitseja direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punkti b tähenduses;

c)    „pädev asutus“ – pädev asutus direktiivi 2009/65/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti h tähenduses või pädev asutus direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punkti f või h tähenduses;

d)    „päritoluliikmesriik“ – liikmesriik, kus on alternatiivse investeerimisfondi valitseja või eurofondi valitseja registrijärgne asukoht;

e)    „vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja“ – vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja, kellele on antud tegevusluba vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artiklile 5;

f)    „eurofondi valitseja“ – fondivalitseja direktiivi 2009/65/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti b tähenduses.

Artikkel 2

Reklaamteadete nõuded

1.Alternatiivse investeerimisfondi valitsejad või eurofondi valitsejad tagavad, et kõik investoritele suunatud reklaamteated on sellisena äratuntavad, alternatiivsete investeerimisfondi või vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja osakute või aktsiate ostmisega seotud riskid ja hüved esitatakse võrdselt märgatavalt ning kogu reklaamteates esitatud teave on tõene, selge ja mitteeksitav.

2.Eurofondi valitsejad tagavad, et ükski reklaamteade, milles esitatakse konkreetset teavet vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja kohta, ei ole vastuolus direktiivi 2009/65/EÜ artiklis 68 osutatud prospektis sisalduva teabega ega kõnealuse direktiivi artiklis 78 osutatud investorile esitatava põhiteabega ega vähenda selle teabe olulisust. Eurofondi valitsejad tagavad, et kõigis reklaamteadetes osutatakse prospekti olemasolule ja investorile esitatava põhiteabe kättesaadavusele. Reklaamteates täpsustatakse kus, kuidas ja millises keeles saavad investorid või potentsiaalsed investorid hankida prospekte ja investorile esitatavat põhiteavet.

3.Alternatiivse investeerimisfondi valitsejad tagavad, et üheski reklaamteates, milles kutsutakse ostma alternatiivse investeerimisfondi osakuid või aktsiaid ja mis sisaldab konkreetset teavet alternatiivse investeerimisfondi kohta, ei esitata teavet, mis on vastuolus direktiivi 2011/61/EL artikli 23 kohaselt investoritele esitatava teabega või vähendab selle olulisust.

4.Käesoleva artikli lõiget 2 kohaldatakse mutatis mutandis alternatiivsete investeerimisfondide suhtes, mis avaldavad prospekti vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele 2017/1129 31 või siseriiklikule õigusele või mis kohaldavad investorile esitatava põhiteabe sisu ja vormi reguleerivaid õigusnorme, millele on osutatud direktiivi 2009/65/EÜ artiklis 78.

5.ESMA esitab hiljemalt [Väljaannete Talitus: palume lisada jõustumise kuupäevast 24 kuu möödumisele vastav kuupäev] suunised lõikes 1 osutatud reklaamteadete suhtes kohaldatavate nõuete kohta, võttes arvesse reklaamteadete veebis levitamist, ning seejärel ajakohastab neid korrapäraselt.

Artikkel 3

Turundamisnõudeid käsitlevate riiklike sätete avaldamine

1.Pädevad asutused avaldavad oma veebisaidil keskandmebaasid, mis sisaldavad kõiki kohaldatavaid riiklikke õigus- ja haldusnorme, mis reguleerivad alternatiivsete investeerimisfondide ja vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate turundamisnõudeid, ning nende kokkuvõtteid vähemalt rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles, ning hooldavad kõnealuseid andmebaase.

2.Pädevad asutused teavitavad ESMAt lõikes 1 osutatud õigus- ja haldusnormidest ning saadavad talle hüperlingid pädevate asutuste veebisaitidele, kus see teave on avaldatud.

Pädevad asutused teavitavad ESMAt viivitamata käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud teabes toimunud kõigist muutustest.

3.ESMA koostab rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks käesoleva artikli kohaselt esitatavate teadete standardvormid, -mallid ja -menetlused.

ESMA esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [Väljaannete Talitus: palume lisada jõustumise kuupäevast 18 kuu möödumisele vastav kuupäev].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

4.ESMA koostab hiljemalt [Väljaannete Talitus: palume lisada jõustumise kuupäevast 48 kuu möödumisele vastav kuupäev] aruande, et analüüsida lõikes 1 osutatud turundamisnõudeid, ning annab sellest komisjonile teada. ESMA ajakohastab seda aruannet iga kahe aasta tagant.

Artikkel 4

Turundamisnõuete riiklikke sätteid käsitlev ESMA keskandmebaas

ESMA avaldab hiljemalt [Väljaannete Talitus: palume lisada jõustumise kuupäevast 30 kuu möödumisele vastav kuupäev] oma veebisaidil pädevate asutuste veebisaitide hüperlingid ja keskandmebaasi, mis sisaldab riiklikke õigus- ja haldusnorme, millega reguleeritakse turundamisnõudeid, ning nende kokkuvõtteid, ning hooldab seda andmebaasi.

Artikkel 5

Reklaamteadete kontrollimine

1.Pädevad asutused võivad ainult selleks, et kontrollida vastavust käesolevale määrusele ja turundamisnõudeid käsitlevatele riiklikele sätetele, nõuda, et antaks korrapäraselt teada reklaamteadetest, mida eurofondide valitsejad kavatsevad investorite puhul otseselt või kaudselt kasutada.

Esimeses lõigus osutatud korrapärane teavitamine ei ole vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate osakute turundamise eeltingimus.

Kui pädevad asutused nõuavad, et teatatakse esimeses lõigus osutatud reklaamteadetest, siis annavad nad alates teate saamisele järgnevast tööpäevast kümne tööpäeva jooksul eurofondi valitsejale teada mis tahes taotlusest muuta reklaamteadet.

2.Pädevad asutused, kes nõuavad reklaamteatest korrapärast teatamist, kehtestavad asjakohased menetlused, kohaldavad neid ja avaldavad need oma veebisaitidel. Asutusesiseste eeskirjade ja menetluste abil tagatakse kõigi vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate läbipaistev ja mittediskrimineeriv kohtlemine, olenemata liikmesriigist, kus vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja on tegevusloa saanud.

3.Kui liikmesriigid lubavad alternatiivse investeerimisfondi valitsejatel turundada alternatiivse investeerimisfondi osakuid või aktsiaid jaeinvestoritele oma territooriumil, siis kohaldatakse kõnealuste alternatiivse investeerimisfondi valitsejate suhtes mutatis mutandis käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2.

4.Pädevad asutused, kes nõuavad lõike 1 kohaselt reklaamteadetest korrapärast teatamist, esitavad iga aasta 31. märtsiks ESMA-le aruande eelmisel aastal tehtud otsuste kohta, millega lükati reklaamteade tagasi või taotleti selle muutmist.

ESMA-le esitatav aruanne sisaldab järgmist teavet:

(a)tehtud otsuste koguarv, milles on selgelt eristatud kõige sagedasemad rikkumised ja kirjeldatud nende sisu;

(b)iga otsuse tulemused;

(c)üks konkreetne näide iga punktis a osutatud rikkumise kohta.

ESMA esitab iga aasta 30. juuniks komisjonile aruande, milles analüüsitakse reklaamteateid reguleerivate riiklike õigus- ja haldusnormide mõju.

Artikkel 6

Tasude puhul kehtivad üldised põhimõtted

1.Pädevate asutuste nõutavad tasud peavad olema proportsionaalsed kulutustega, mis on tekkinud tegevusloa andmise või registreerimise ning direktiivi 2011/61/EL artiklites 44, 45 ja 46 ning direktiivi 2009/65/EÜ artiklites 97 ja 98 sätestatud järelevalve- ja uurimisvolituste kasutamise tõttu.

2.Pädevad asutused saadavad konkreetse majandusaasta arve alternatiivse investeerimisfondi valitseja või eurofondi valitseja registrijärgsesse asukohta. Selles arves märgitakse lõikes 1 osutatud tasud, makseviis ja makse tasumise tähtpäev.

Artikkel 7

Tasusid käsitlevate riiklike sätete avaldamine

1.Pädevad asutused avaldavad hiljemalt [Väljaannete Talitus: palume lisada jõustumise kuupäevast kuue kuu möödumisele vastav kuupäev] oma veebisaidil keskandmebaasid, milles on loetletud artikli 6 lõikes 1 osutatud tasud või nende tasude arvutamise meetodid (olemasolu korral) vähemalt rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles, ning hooldavad neid andmebaase.

2.Pädevad asutused annavad ESMA-le teada artikli 6 lõikes 1 osutatud tasude suurusest ning nende arvutamise meetoditest (olemasolu korral).

Pädevad asutused teavitavad ESMAt viivitamata kõigist esimeses lõigus sätestatud teabes toimunud muutustest.

3.ESMA koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks teave, mille pädevad asutused peavad käesoleva artikli kohaselt ESMA-le esitama.

ESMA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [Väljaannete Talitus: palume lisada jõustumise kuupäevast 18 kuu möödumisele vastav kuupäev].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

4.ESMA koostab rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks käesoleva artikli kohaselt esitatavate teadete standardvormid, -mallid ja -menetlused.

ESMA esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [Väljaannete Talitus: palume lisada jõustumise kuupäevast 18 kuu möödumisele vastav kuupäev].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 8

ESMA tasude interaktiivne andmebaas

ESMA avaldab hiljemalt [Väljaannete Talitus: palume lisada jõustumise kuupäevast 30 kuu möödumisele vastav kuupäev] oma veebisaidil interaktiivse andmebaasi, mis on üldsusele kättesaadav vähemalt rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles ja milles on loetletud artikli 6 lõikes 1 osutatud tasud või nende arvutamise meetodid (olemasolu korral), ning hooldab seda andmebaasi.

Interaktiivne andmebaas sisaldab artikli 7 lõikes 1 osutatud pädevate asutuste veebisaitide hüperlinke.

Artikkel 9

ESMA tasude interaktiivne töövahend

ESMA avaldab hiljemalt [Väljaannete Talitus: palume lisada jõustumise kuupäevast 30 kuu möödumisele vastav kuupäev] oma veebisaidil interaktiivse töövahendi, mis on üldsusele kättesaadav vähemalt rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles ja mis näitab artikli 6 lõikes 1 osutatud tasusid, ning hooldab seda vahendit.

Interaktiivne töövahend on osa artiklis 8 osutatud interaktiivsest andmebaasist.

Artikkel 10

ESMA alternatiivse investeerimisfondi valitsejate, eurofondi valitsejate, alternatiivsete investeerimisfondide ja vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate keskandmebaas

ESMA avaldab hiljemalt [Väljaannete Talitus: palume lisada jõustumise kuupäevast 30 kuu möödumisele vastav kuupäev] oma veebisaidil keskandmebaasi, mis on üldsusele kättesaadav rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles ning milles on loetletud kõik alternatiivse investeerimisfondi valitsejad ja eurofondi valitsejad, nende alternatiivse investeerimisfondi valitsejate ja eurofondi valitsejate valitsetud ja turundatavad alternatiivsed investeerimisfondid ja vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad ning liikmesriigid, kus neid fonde turundatakse, ning hooldab seda andmebaasi.

Artikkel 11

ESMA-le saadetavate teadete standardimine

1.Päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad ESMA-le viivitamata mis tahes teadaande, teatise või kirjaliku teate või teabe, millele on osutatud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 17 lõigetes 3 ja 8, artikli 18 lõigetes 2 ja 4, artikli 93 lõigetes 3 ja 8 ning artikli 93a lõikes 3 ning direktiivi 2011/61/EL artikli 31 lõigetes 2 ja 4, artikli 32 lõigetes 3 ja 7, artikli 32a lõikes 3 ning artikli 33 lõigetes 2 ja 3.

2.ESMA koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada teavet, mis esitatakse vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artikli 17 lõigetele 1, 2, 3, 8 ja 9, artikli 18 lõigetele 1, 2 ja 4, artikli 93 lõigetele 1, 2, ja 8 ning artikli 93a lõikele 2 ning direktiivi 2011/61/EL artikli 32a lõikele 2 ning artikli 33 lõigetele 2, 3 ja 6.

ESMA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [Väljaannete Talitus: palume lisada jõustumise kuupäevast 18 kuu möödumisele vastav kuupäev].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

3.ESMA koostab rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada vorme, malle ja menetlusi selle teabe edastamiseks, millele on osutatud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 17 lõigetes 1, 2, 3, 8 ja 9, artikli 18 lõigetes 1, 2 ja 4, artikli 93 lõigetes 1, 2 ja 8 ning artikli 93a lõikes 2 ning direktiivi 2011/61/EL artikli 31 lõigetes 2 ja 4, artikli 32 lõigetes 2 ja 7, artikli 32a lõikes 2 ning artikli 33 lõigetes 2, 3 ja 6, sealhulgas pädevate asutuste poolt lõike 1 kohaldamisel teabe edastamise menetlust.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [Väljaannete Talitus: palume lisada jõustumise kuupäevast 18 kuu möödumisele vastav kuupäev].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 12

Määruse (EL) nr 345/2013 (Euroopa riskikapitalifondide kohta) muudatused

Määrust (EL) nr 345/2013 muudetakse järgmiselt:

(1)artiklile 3 lisatakse järgmine punkt o:

„o)    „eelturundamine“ – protsess, mille vältel kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja esitab või tema nimel esitatakse otseselt või kaudselt investeerimisstrateegiaid või -soovitusi käsitlevat teavet potentsiaalsetele investoritele, kelle tegevuskoht või registrijärgne asukoht on Euroopa Liidus, et testida nende huvi veel registreerimata kvalifitseeruva riskikapitalifondi vastu“;

(2)lisatakse järgmine artikkel 4 a:

„Artikkel 4 a

1. Riskikapitalifondide valitsejad võivad tegeleda liidus eelturundamisega, välja arvatud juhul, kui potentsiaalsetele investoritele esitatav teave

(a)käsitleb tegutsevat kvalifitseeruvat riskikapitalifondi;

(b)sisaldab viiteid tegutsevale kvalifitseeruvale riskikapitalifondile;

(c)võimaldab investoritel võtta kohustuse osta konkreetse kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid;

(d)on esitatud prospektina, veel registreerimata kvalifitseeruva riskikapitalifondi asutamisdokumentidena, pakkumusdokumentidena, märkimisvormidena või sarnaste dokumentidena kas projektina või lõplikul kujul, mis võimaldavad investoritel teha investeerimisotsust.

2. Pädevad asutused ei tohi nõuda, et kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejad teataksid neile kavatsusest eelturundamises osaleda.

3. Kui investorid märgivad selliste kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid, mis on registreeritud lõike 1 kohase eelturundamise järgselt, või kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid, mida valitsevad ja turundavad kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejad, kes on osalenud sarnaste omadustega veel registreerimata kvalifitseeruvate riskikapitalifondide eelturundamises, siis peetakse seda turundamise tulemusena toimunud tegevuseks.

4. Kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejad, kes pakuvad märkimiseks sellise kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid ja aktsiaid, mille puhul toimus eelturundamine, annavad sellest pädevale asutusele teada vastavalt artiklile 15.“

Artikkel 13

Määruse (EL) nr 346/2013 (Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta) muudatused

Määrust (EL) nr 346/2013 muudetakse järgmiselt:

(1)artiklile 3 lisatakse järgmine punkt o:

„o)    „eelturundamine“ – protsess, mille vältel kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja esitab või tema nimel esitatakse otseselt või kaudselt investeerimisstrateegiaid või -soovitusi käsitlevat teavet potentsiaalsetele investoritele, kelle tegevuskoht või registrijärgne asukoht on Euroopa Liidus, et testida nende huvi veel registreerimata kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi vastu“;

(2)lisatakse järgmine artikkel 4 a:

„Artikkel 4 a

1. Sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad võivad tegeleda liidus eelturundamisega, välja arvatud juhul, kui potentsiaalsetele investoritele esitatav teave

(a)käsitleb tegutsevat kvalifitseeruvat sotsiaalettevõtlusfondi;

(b)sisaldab viiteid tegutsevale kvalifitseeruvale sotsiaalettevõtlusfondile;

(c)võimaldab investoritel võtta kohustuse osta konkreetse kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi osakuid või aktsiaid;

(d)on esitatud prospektina, veel registreerimata kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi asutamisdokumentidena, pakkumusdokumentidena, märkimisvormidena või sarnaste dokumentidena kas projektina või lõplikul kujul, mis võimaldavad investoritel teha investeerimisotsust.

2. Pädevad asutused ei tohi nõuda, et kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitsejad teataksid neile kavatsusest eelturundamises osaleda.

3. Kui investorid märgivad selliste kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide osakuid või aktsiaid, mis on registreeritud lõike 1 kohase eelturundamise järgselt, või kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide osakuid või aktsiaid, mida valitsevad ja turundavad kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejad, kes on osalenud sarnaste omadustega veel registreerimata kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide eelturundamises, siis peetakse seda turundamise tulemusena toimunud tegevuseks.

4. Kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad, kes pakuvad märkimiseks sellise kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi osakuid ja aktsiaid, mille puhul toimus eelturundamine, annavad sellest pädevale asutusele teada vastavalt artiklile 16.“

Artikkel 14

Hindamine

Komisjon hindab hiljemalt [Väljaannete Talitus: palume lisada jõustumise kuupäevast 60 kuu möödumisele vastav kuupäev] avaliku konsultatsiooni alusel ning võttes arvesse ESMA ja pädevate asutustega peetud arutelusid käesoleva määruse kohaldamist.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates [Väljaannete Talitus: palume lisada Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast 20 päeva möödumisele vastav kuupäev], välja arvatud artikli 2 lõikeid 1 ja 4, artikli 3 lõikeid 1 ja 2, artiklit 12 ja artiklit 13, mida kohaldatakse alates [Väljaannete Talitus: palume lisada jõustumise kuupäevast 24 kuu möödumisele vastav kuupäev].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 32

☑ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

◻ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

◻ Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–◻    Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

☑ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 33

◻ Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–◻    rakendusametite kaudu

◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

☑ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (täpsustage);

◻ Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondile (EIF);

☑ artiklites 208 ja 209 osutatud asutustele;

◻ avalik-õiguslikele asutustele;

◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1.Tuvastatud ohud

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitme-aastase finants-raamistiku rubriik	Eelarverida	Assignee-ringute liik	Rahaline osalus
	1a: konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks	Liigendatud/liigendamata 34	EFTA riigid 35	kandidaat-riigid 36	kolman-dad riigid	finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses
1.a	12 02 06 ESMA	Liigen-datud	EI	EI	EI	EI

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitme-aastase finants-raamistiku rubriik	Eelarverida	Assignee-ringute liik	Rahaline osalus
	Nr [Nimetus………………………………………]	Liigendatud/liigendamata	EFTA riigid	kandidaat-riigid	kolman-dad riigid	finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses
[…]	[XX.YY.YY.YY] […]	[…]	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 37

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

1a

Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

ESMA			Aasta N 38	Aasta N+1 39	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)			KOKKU
Jaotis 1	Kulukohustused	(1)	0,441	0,191						Euroopa järelevalveasutuste suhte 60/40 alusel kaasrahastamise korra tõttu on siinkohal märgitud ainult 40 % prognoositud kuludest.
	Maksed	(2)	0,441	0,191
Jaotis 2	Kulukohustused	(1a)
	Maksed	(2 a)
Jaotis 3	Kulukohustused	(3 a)
	Maksed	(3b)
ESMA assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=1+1a +3 a	0,441	0,191
	Maksed	=2+2 a +3b	0,441	0,191

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

5

„Halduskulud“

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

			Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)			KOKKU
Finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu peadirektoraat
• Inimressursid
• Muud halduskulud
Finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu peadirektoraat KOKKU	Assigneeringud

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

			Aasta N 40	Aasta N+1 41	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)			KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused		0,441	0,191
	Maksed		0,441	0,191

3.2.2.Hinnanguline mõju ESMA assigneeringutele

–☑    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustage eesmärgid ja väljundid ⇩

Aasta N

Aasta N+1 42

Aasta N+2

Aasta N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)

KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik 43

Keskmine kulu

Väljundite arv

Kulu

Väljundite arv

Kulu

Väljundite arv

Kulu

Väljundite arv

Kulu

Väljundite arv

Kulu

Väljundite arv

Kulu

Väljundite arv

Kulu

Väljundite arv kokku

Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1.6 ja 2.4 44

- Regulatiivsete tasude andmebaas

0,200

0,040

Euroopa järelevalveasutuste suhte 60/40 alusel kaasrahastamise korra tõttu on siinkohal märgitud ainult 40 % prognoositud kuludest.

- Teatiste andmebaas

0,100

0,020

- Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

ERIEESMÄRK nr 2 ...

- Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KULUD KOKKU

0,300

0,060

3.2.3.Hinnanguline mõju ESMA inimressurssidele

3.2.3.1.Kokkuvõte

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–☑    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta N 45

Aasta N+1 46

Aasta N+2

Aasta N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)

KOKKU

Ametnikud (AD palgaastmed)	0,141 (2 töötajat, sh värbamis-kulud)	0,131 (2 töötajat)						Euroopa järele-valve-asutuste suhte 60/40 alusel kaasra-hastamise korra tõttu on siinkohal märgitud ainult 40 % prognoosi-tud kuludest.
Ametnikud (AST palgaastmed)
Lepingulised töötajad
Ajutised töötajad
Riikide lähetatud eksperdid

KOKKU

0,141 (2 töötajat, sh värbamis-kulud)

0,131 (2 töötajat)

Hinnanguline mõju inimressurssidele (täiendavad täistööajale taandatud töötajad) – ametikohtade loetelu

Tegevusüksus ja palgaaste	Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)
AD16
AD15
AD14
AD13
AD12
AD11
AD10
AD9
AD8
AD7
AD6
AD5
Kokku AD	0,141 (2 töötajat, sh värbamiskulud)	0,131 (2 töötajat)
AST11
AST10
AST9
AST8
AST7
AST6
AST5
AST4
AST3
AST2
AST1
Kokku AST
AST/SC 6
AST/SC 5
AST/SC 4
AST/SC 3
AST/SC 2
AST/SC 1
Kokku AST/SC
KÕIK KOKKU	0,141 (2 töötajat, sh värbamiskulud)	0,131 (2 töötajat)

Hinnanguline mõju inimressurssidele (täiendavad töötajad) – koosseisuvälised töötajad

Lepingulised töötajad	Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)
Tegevusüksus IV
Tegevusüksus III
Tegevusüksus II
Tegevusüksus I
Kokku

Riikide lähetatud eksperdid	Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)
Kokku

3.2.3.2.Vastutava peadirektoraadi hinnanguline personalivajadus

–☑    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

		Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)
·Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)
XX 01 01 02 (delegatsioonides)
XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus)
10 01 05 01 (otsene teadustegevus)
• Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) 47
XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud)
XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)
XX 01 04 yy 48	- peakorteris 49
	- delegatsioonides
XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)
10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)
Muu eelarverida (täpsustage)
KOKKU

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad
Koosseisuvälised töötajad

Täistööajale taandatud töötajate kulukalkulatsiooni kirjeldus tuleks esitada V lisa jaotises 3.

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–☑    Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

–◻    Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

–◻    Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist 50 .

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

–Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

–Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

	Aasta N	Aasta N+1 51	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)			Kokku
Täpsustage kaasrahastav asutus	0,662	0,287						Euroopa järelevalve-asutuse kaasrahastamise korra tõttu on siinkohal märgitud 60 % prognoositud kuludest.
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU	0,662	0,287

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–☑    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻    omavahenditele

–◻    mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida:	Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneerin-gud	Ettepaneku/algatuse mõju 52
		Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)
Artikkel ………….

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

   

FINANTSSELGITUSE LISA

Kohaldatav metoodika ja peamised aluseks olevad eeldused

ESMA-le antud uutest ülesannetest tekkivad kulud on prognoositud kolme kulukategooria põhjal: personalikulud, taristukulud ja tegevuskulud.

Komisjoni praeguste esialgsete prognooside kohaselt vajab ESMA uute ülesannete täitmiseks kaht uut töötajat. Need töötajad lisanduksid ESMA praegusele personalile, kes on hõlmatud ESMA kehtiva eelarvega. Kulud jagatakse liikmesriikidega suhte 60/40 alusel.

Vajadus uute töötajate järele tekib ESMA-le antavatest lisaülesannetest ning on seotud riiklike turundamise nõuete, regulatiivsete tasude ja teadaannete andmebaaside loomise ja hooldamisega. Kõnealused uued ülesanded on sätestatud kavandatud määruses ning neid on täpsemalt kirjeldatud seletuskirjas.

Täiendavate ressursside arvutamisel kasutatud üldised eeldused

Täiendavate ressursside arvutamisel on kasutatud järgmisi eeldusi.

Loodavatel uutel töökohtadel asuvad eeldatavasti tööle kas alalised või ajutised teenistujad, kelle keskmine aastane palgakulu on 143 000 eurot.

Kuna ESMA asub Pariisis, võetakse Brüsseliga võrreldes suurema elukalliduse tõttu arvesse paranduskoefitsienti 1,148.

Värbamisega seotud kulud (reisi-, majutus-, meditsiinilise kontrolli, elama asumise kulud ja muud toetused, lahkumiskulud jms) on hinnanguliselt 12 700 eurot töötaja kohta.

Üldise märkusena on ESMA kulud praegu jagatud liikmesriikide ja komisjoni vahel suhte 60/40 alusel.

Lisatöötajate arvu kindlaksmääramine

Lisatöötajate arvu kindlaksmääramiseks on uued ülesanded jaotatud ESMA uue töö kahte põhivaldkonda: regulatiivsete tasude andmebaas ja teatiste andmebaas. Neis valdkondades võetakse arvesse töö koguse järgmist prognoosi. Regulatiivsete tasude andmebaasi puhul vajatakse hinnanguliselt üht projektijuhti ja üht abitöötajat ning teatiste andmebaasi puhul üht projektijuhti ja kaht IT abitöötajat.

Tabelis 1 on esitatud ESMA hinnanguline lisatöötajate koguarv valdkondade kaupa.

Tabel 1. Täistööajale taandatud töötajate koguarv aastas valdkonniti

Täistööajale taandatud töötajate koguarv valdkonniti
Regulatiivsete tasude andmebaas	1
Teatiste andmebaas	1
Kokku	2

Asutuseväliste taristukulude arvutus

ITga seotud kulutuste puhul eeldatakse, et andmebaaside loomiseks on vaja kokku 750 000 eurot ja püsikuludeks 150 000 eurot.

Tabel 2. Asutusevälised taristu kogukulud aastas valdkonniti

Taristu kogukulud valdkonniti	Esimene aasta (ühekordsed kulud)	Järgnevad aastad (jooksvad kulud)
Regulatiivsete tasude andmebaas	500 000 eurot	100 000 eurot
Teatiste andmebaas	250 000 eurot	50 000 eurot
Kokku	750 000 eurot	150 000 eurot

Kulude kogusumma

Võttes arvesse eespool nimetatud eeldusi, on uutest ESMA ülesannetest tekkivate kulude prognoositud kogusumma esitatud tabelis 3.

Tabel 3. Kulud kokku

Kulu liik	Arvutus	Esimene aasta	Järgnevad aastad
Personalikulud	143 000 eurot x 1. 148 töötaja kohta aastas	328 328 eurot (2 töötajat)	328 328 eurot (2 töötajat)
Värbamiskulud	12 700 eurot ühekordsed kulud ühe uue töötaja kohta	25 400 eurot (2 töötajat)	0
Taristu/IT	Vt tabel 2.	750 000 eurot	150 000 eurot
Kokku*		1 103 728 eurot	478 328 eurot

*Kogusummad: võtmata arvesse ESMA eelarve jagamist liikmesriikide ja komisjoni vahel suhte 60/40 alusel

Ajavahemiku 2021–N kulud on esitatud ainult näitlikustaval otstarbel. Rahaline mõju Euroopa eelarvele pärast 2020. aastat on osa komisjoni ettepanekust järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta.

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

(3)

   Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Komisjoni 2018. aasta tööprogramm. Tegevuskava ühtsema, tugevama ja demokraatlikuma Euroopa saavutamiseks“ (COM(2017)650 final).

(4)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Kapitaliturgude liidu loomise tegevuskava“ (COM(2015) 468 final).

(5)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele kapitaliturgude liidu tegevuskava vahearuande kohta (COM(2017) 292 final).

(6)    Roheline raamat: „Kapitaliturgude liidu loomine“ (COM(2015) 63 final).

(7)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Üleskutse avaldada arvamust ELi finantsteenuste õigusraamistiku kohta“ (COM(2016) 855 final).

(8)     https://ec.europa.eu/info/publications/consultation-cross-border-distribution-investment-funds_en .

(9)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 345/2013 Euroopa riskikapitalifondide kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 1).

(10)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 346/2013 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 18).

(11)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/760 Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 98–121).

(12)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1131 rahaturufondide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 8).

(13)    Euroopa Fondivalitsejate Liit, Quarterly Statistical Release Q2 2017 (2017. aasta teise kvartali statistiline aruanne).

(14)    Euroopa Fondivalitsejate Liit, Fact Book 2017 (2017. aasta teaberaamat) ja Investment Company Institute (ICI) Fact Book 2017 (2017. aasta teaberaamat).

(15)    http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1507119651257&uri=CELEX:52014DC0903

(16)    Täiendavad algatused on suunatud piirülese investeerimise lihtsustamisele, näiteks suunised ELi piiriüleste investeeringute menetlemist ning investeeringuvaidluste rahumeelset lahendamist käsitlevate kehtivate ELi standardite kohta.

(17)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(18)     https://ec.europa.eu/info/publications/consultation-cross-border-distribution-investment-funds_en .

(19)    https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/initiatives/ares-2017-3132069_en.

(20)    Morningstar on investeerimisanalüüsi ja -teabe asutus.

(21)    Õiguskontrollikomitee arvamus SEC(2018)129 final.

(22)    Mõjuhinnang ja kommenteeritud kokkuvõte SWD(2018)54 final ja SWD(2018)55 final.

(23)    ELT C , , lk .

(24)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

(25)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

(26)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(27)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 345/2013 Euroopa riskikapitalifondide kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 1).

(28)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 346/2013 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 18).

(29)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(30)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(31)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ (ELT L 168, 30.6.2017, lk 12).

(32)    Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(33)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil: https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx .

(34)    Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(35)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(36)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(37)    Täpsem teave on esitatud lisas.

(38)    Aasta N, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(39)    Ajavahemiku 2021–N kulud on esitatud ainult näitlikustaval otstarbel. Rahaline mõju Euroopa eelarvele pärast 2020. aastat on osa komisjoni ettepanekust järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta.

(40)    Aasta N, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(41)    Ajavahemiku 2021–N kulud on esitatud ainult näitlikustaval otstarbel. Rahaline mõju Euroopa eelarvele pärast 2020. aastat on osa komisjoni ettepanekust järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta.

(42)    Ajavahemiku 2021–N kulud on esitatud ainult näitlikustaval otstarbel. Rahaline mõju Euroopa eelarvele pärast 2020. aastat on osa komisjoni ettepanekust järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta.

(43)    Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(44)    Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

(45)    Aasta N, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(46)    Ajavahemiku 2021–N kulud on esitatud ainult näitlikustaval otstarbel. Rahaline mõju Euroopa eelarvele pärast 2020. aastat on osa komisjoni ettepanekust järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta.

(47)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

(48)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

(49)    Peamiselt struktuurifondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) ja Euroopa Kalandusfond (EFF).

(50)    Vt nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) artiklid 11 ja 17.

(51)    Ajavahemiku 2021–N kulud on esitatud ainult näitlikustaval otstarbel. Rahaline mõju Euroopa eelarvele pärast 2020. aastat on osa komisjoni ettepanekust järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta.

(52)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud, suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.