Brüssel,11.1.2018

COM(2018) 8 final

2018/0003(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte

{SWD(2018) 5 final}
{SWD(2018) 6 final}


SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Mõiste „kõrgjõudlusega andmetöötlus“ viitab tehnoloogiatele ja võimsatele superarvutitele (mis on ühendatud ühes süsteemis või väga lähestikku sadade tuhandete või miljonite paralleelselt töötavate töötlusüksustega), mida kasutatakse selleks, et teha väga mahukaid ja kiireid arvutusi, mis on nii keerulised, et neid ei saa sooritada üldotstarbeliste arvutitega. Kõrgjõudlusega andmetöötluse meetodid hõlmavad modelleerimist ja simulatsiooni, keerukat andmeanalüüsi ning visualiseerimist, mida kasutatakse väga arvutus- või andmemahukate ülesannete puhul paljudes teaduslikes, masinaehituse, tööstuslikes, ärilistes ja avaliku sektori rakendustes. Kõrgjõudlusega andmetöötlus on kõige tähtsam tegur, et tagada olulised edusammud ja uuendused digiajastul, mil suurem arvutusvõimsus loob konkurentsieelise. See on väga tähtis tehnoloogia teaduse, tööstuse ja ühiskonna jaoks üldiselt.

Kõrgjõudlusega andmetöötlus on vajalik vahend, et tulla toime oluliste teaduslike ja sotsiaalsete proovikividega, mille (mõned) näited on haiguste varajane avastamine ja ravi, uued ravimeetodid, mis põhinevad näiteks personaal- ja täppismeditsiinil; inimaju toimimise tundmaõppimine; kliimamuutuse prognoosimine; kosmosevaatlused; laiaulatuslike looduskatastroofide ennetamine ja ohjamine; uute materjalide väljatöötamise kiirendamine.

Kõrgjõudlusega andmetöötluse kasutamisel on aina otsustavam mõju tööstusele ja ettevõtlusele, sest see vähendab märkimisväärselt väljatöötamis- ja tootmistsükleid, minimeerib kulusid, suurendab ressursitõhusust ning lühendab ja optimeerib otsustusprotsesse.

Kõrgjõudlusega andmetöötlus on vajalik ka riigi julgeoleku ja -kaitse jaoks, näiteks keeruliste krüpteerimistehnoloogiate väljatöötamisel, küberrünnakute jälgimisel ja neile reageerimisel, tõhusa kohtumeditsiini kasutuselevõtul ning tuumasimulatsioonides.

Euroopa teadussuutlikkus, tööstusalane konkurentsivõime ja suveräänsus sõltuvad väga suurel määral juurdepääsust maailma juhtivatele kõrgjõudlusega andmetöötlus- ja andmetaristutele, et pidada sammu kasvava nõudlusega ja lahendamist vajavate probleemide keerukusega. Ehkki liit astus 2012. aastal samme, et suurendada oma jõupingutusi eesmärgiga tagada liidripositsioon kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemide ja -teenuste pakkumisel ja kasutamisel 1 , on see praeguseks ebapiisav. Seega:

(a)ei ole liidul parimad superarvutid maailmas ning talle kuuluvad superarvutid sõltuvad välistest kõrgjõudlusega andmetöötluse tarneahelatest, mis seab liidu aina suuremasse ohtu, et ta jääb ilma innovatsiooniks ja konkurentsivõimeks vajalikust strateegilisest ja tehnoloogilisest oskusteabest;

(b)ei vasta liidus kättesaadavad superarvutid nõudlusele. Lünga täitmiseks püüavad Euroopa teadlased ja tööstussektor saada juurdepääsu tipptasemel masinatele väljaspool liitu, et töödelda oma andmeid. See võib tekitada probleeme, eelkõige seoses isikuandmete ja tundlike andmete (näiteks äriandmed või ärisaladused) kaitsega ning andmete omandiõigusega, eelkõige tundlikes valdkondades, nagu tervishoid;

(c)liikmesriikide ja liidu investeeringud kõrgjõudlusega andmetöötlusse on endiselt suurel määral kooskõlastamata ning kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogiaarenduste kasutuselevõtt tööstuses on vähene. Võrreldes konkurentidega USAs, Hiinas ja Jaapanis teevad liit ja tema liikmesriigid selgelt liiga vähe investeeringuid kõrgjõudlusega andmetöötlusse ning selle valdkonna rahastamispuudujääk on 500–750 miljonit eurot aastas;

(d)liit ei suuda suunata oma tehnoloogiaarenduse investeeringuid Euroopa tehnoloogial põhinevatesse kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemidesse, mille ta hangib, st tal puudub toimiv seos tehnoloogilise tarneahela, kasutajaid kaasava kavandamise ning süsteemide ühishangete vahel; ning

(e)suutmatus luua juhtiv turg kõrgjõudlusega andmetöötluse valdkonnas tähendab suutmatust tagada Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse konkurentsivõimeline pakkumine turul, mille prognoositud väärtus on ligikaudu üks triljon eurot järgmise kümne aasta jooksul.

Nende küsimuste käsitlemiseks allkirjastasid seitse liikmesriiki – Hispaania, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa ja Saksamaa – Roomas peetud digipäeval (mis korraldati 23. märtsil 2017 Rooma lepingu 60. aastapäeva tähistamise ürituste raames) EuroHPC deklaratsiooni 2 . Nendega ühinesid seejärel Belgia, Sloveenia, Bulgaaria, Šveits, Kreeka ja Horvaatia. Need 13 riiki leppisid kokku omavahelises ja komisjoniga tehtavas koostöös, et soetada ja võtta aastateks 2022/2023 kasutusele üleeuroopaline integreeritud eksatasandi superarvutitaristu (EuroHPC). Ka teisi liikmesriike ja assotsieerunud riike kutsuti üles EuroHPC deklaratsiooni allkirjastama.

Liidu seatud eesmärk on saavutada aastaks 2022 või 2023 eksatasandi jõudlus, st arvutussüsteemide jõudlus teha 1018 tehet sekundis. Arvutusjõudluse suurenemine pärast eksatasandit hõlmaks eksatasandi-järgseid tehnoloogiaid ja tõenäoliselt kvantarvuteid. Need on arvutusseadmed, mis kasutavad kvantfüüsikalisi protsesse, mitte traditsioonilisi transistoreid. Eksatasandi jõudluse saavutamiseks tuleks vahepealse sammuna jõuda 2019. aastaks eksatasandi-eelse jõudluseni, s.o 20–50 % eksatasandi jõudlusest.

EuroHPC deklaratsioonile allakirjutanud riigid tunnistasid, et nemad ja liit peavad väga kiiresti koos investeerima, et: soetada tipptasemel kõrgjõudlusega andmetöötlustaristu, mis vastab Euroopa teadus- ja tööstuskasutajate kõrgetele kasutusnõuetele, ning pakkuda neile seda taristut; töötada Euroopas välja oma maailmatasemel eksatasandi 3 kõrgjõudlusega andmetöötlustaristu aastaks 2022 või 2023.

Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja uut õiguslikku ja rahastamisvahendit, mis võimaldab soetada (aastal 2019 või 2020) kaks maailmatasemel eksatasandi-eelset mõnesaja petaflopsist masinat3 ning teha need avaliku ja erasektori kasutajatele kättesaadavaks, et töötada välja juhtivad teaduslikud ja tööstuslikud rakendused, mis toetavad ulatusliku eksatasandi-eelse ökosüsteemi väljaarendamist Euroopas. See vahend peab toetama ka teadus- ja arendustegevust ning tehnoloogia arengut, mis on nõutav konkurentsivõimeliste Euroopa eksatasandi masinate ühiseks kavandamiseks, sealhulgas Euroopa vähese energiatarbimisega mikroprotsessorite tehnoloogia esimese põlvkonna jaoks, mis on võtmetehnoloogia, et saavutada Euroopas eksatasandi suutlikkus aastaks 2022 või 2023. Eksatasandi süsteemide hankimine ei ole samas käesoleva ettepaneku osa.

2017. aasta suvel ja sügisel korraldas komisjon mõjuhinnangu, et teha kindlaks parim vahend nende eesmärkide saavutamiseks, tagades ka parima majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju ning kaitstes liidu huvisid. Leiti, et parim variant on ühisettevõte. Ühisettevõte tagab ühise õigusliku, lepingulise ja organisatsioonilise raamistiku, mille alusel ühisettevõttes osalevad liikmed võtavad ühised kohustused. Ühisettevõte tagab oma liikmetele ka kindla juhtimisstruktuuri ja eelarvealase selguse. Ühisettevõte võib teha ühishankeid ja käitada maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteeme (eelkõige Euroopa) tehnoloogia edendamise kaudu. Ta võib omada eksatasandi-eelseid superarvuteid, mida tema liikmed ühiselt rahastavad, ning seega hõlbustada mittediskrimineerivat juurdepääsu neile. Lisaks võib ta algatada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni programme, et töötada välja tehnoloogiad ja integreerida need seejärel Euroopa eksatasandi superarvutussüsteemidesse, luues seega ahela, mis ulatub teadus- ja arendustegevusest kuni eksatasandi kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemide pakkumise ja käitamiseni, ning aidates kaasa Euroopa konkurentsivõimelise tehnoloogiasektori pakkumise väljaarendamisele.

Ühisettevõte EuroHPC saab oma vahendid kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku summadest, mis on juba eraldatud kõrgjõudlusega andmetöötlusega seotud tegevusele viimaseks kaheks aastaks programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu tööprogrammides. Ühisettevõte EuroHPC ei tugine oma eesmärkide saavutamisel lisarahastamisele järgmisest mitmeaastasest finantsraamistikust. Kui vahendid muutuvad järgmise mitmeaastase finantsraamistiku alusel kättesaadavaks, tuleb ühisettevõtte EuroHPC määrust muuta eesmärgiga määrata kindlaks uus mandaat, et hõlmata eksatasandi taristu hankimine ja käitamine, kõrgjõudlusega andmetöötlustehnoloogia väljaarendamine pärast eksatasandit, eksatasandi-järgse taristu hankimine ja käitamine, sealhulgas selle lõplik integreerimine kvantarvutustehnoloogiatega. Mandaadi muutmine ja laiendamine peaks toetuma proportsionaalsele mõjuhinnangule kooskõlas parema õigusloome nõuetega.

Kuidas ühisettevõte EuroHPC toimib?

Ühisettevõtte tegevus jaguneb kahe peamise samba vahel:

(1)kõrgjõudlusega andmetöötlus- ja andmetaristu hankimine ja käitamine: maailmatasemel superarvuti- ja andmetaristu soetamine, kasutuselevõtt, ühendamine ja käitamine; sellele taristule juurdepääsu pakkumine paljudele erinevatele avaliku ja erasektori kasutajatele ja nende juurdepääsu haldamine ning

(2)kõrgjõudlusega andmetöötluse teadusuuringute ja innovatsiooni programm: teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava toetamine Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogia ja oskusteabe väljaarendamiseks; rakenduste ja oskuste arendamine ning kõrgjõudlusega andmetöötluse laiaulatuslik kasutamine.

Ühisettevõtte liikmed on:

avaliku sektori liikmed: liit (esindaja komisjon) ning liikmesriigid ja programmi „Horisont 2020“ 4 assotsieerunud riigid, kes soovivad ühineda (osalevad riigid). Praegu on osalevad riigid 13 riiki, kes on allkirjastanud EuroHPC deklaratsiooni: Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Portugal, Hispaania, Belgia, Sloveenia, Bulgaaria, Kreeka, Horvaatia ja Šveits; ent teised liikmesriigid ja assotsieerunud riigid võivad nendega veel ühineda;

erasektori liikmed: kõrgjõudlusega andmetöötluse ja suurandmete sidusrühmade esindajad, sealhulgas teadusringkond ja tööstussektor. Ühendused ETP4HPC 5 ja BDVA 6 , kes esindavad avaliku ja erasektori lepingulistes partnerlustes erasektori üksuseid, on esitanud toetuskirjad EuroHPC algatuse rakendamiseks ning väljendanud oma huvi aidata kaasa ühisettevõtte tegevusele.

Ühisettevõtte juhtimine on üles ehitatud järgmiselt:

juhatus (koosneb ühisettevõtte avaliku sektori liikmete esindajatest) vastutab strateegilise poliitika väljatöötamise eest ning ühisettevõtte hangete ning teadusuuringute ja innovatsioonitegevusega seotud rahastamisotsuste eest. Põhimõtteliselt on liikmete hääleõigused ja menetlused proportsionaalsed nende rahalise osaluse suurusega;

tööstus- ja teadusnõukogu (koosneb ühisettevõtte erasektori liikmete esindajatest). Huvide konflikti ärahoidmiseks, eelkõige seoses eksatasandi-eelsete superarvutite hankimisega kõrgjõudlusega tehnoloogia tarnijate puhul, on sellel nõukogul üksnes nõustav roll ning nõukogu koosneb kahest nõuanderühmast:

·teadusuuringute ja innovatsiooni nõuanderühm, kuhu kuuluvad teadusringkonna esindajad, tööstuskasutajad ja tehnoloogia tarnijad ning mis vastutab keskmise aja kuni pikaajalise teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava koostamise eest, mis käsitleb tehnoloogiat ja rakendusi, hõlmab teadusuuringuid, innovatsiooni, rakendusi ja oskuste arendamist, mida toetab ühisettevõtte teadusuuringute ja innovatsiooni programm;

·taristu nõuanderühm, kuhu kuuluvad teadusringkonna ja kasutajate sektorite kogenud eksperdid, kelle on valinud juhatus, ning mis annab juhatusele sõltumatut nõu ühisettevõttele kuuluvate superarvutite hankimise ja käitamise kohta.

Ühisettevõte EuroHPC alustab tegevust 2019. aastal. Aastatel 2019–2020 algatab ta avatud hankemenetlused teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna toetustaotluste esitamiseks, et rahastada kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogia ja rakenduste arendamist. Ta hangib ka kaks maailmatasemel eksatasandi-eelset masinat, mille võimsus on mõnisada petaflopsi, ning kaasrahastab vähemalt kahe mõnekümne petaflopsise lisamasina soetamist.

Peamiselt liidu rahastatavaid kõrgjõudlusega andmetöötluse masinaid hangib ja omab ühisettevõte. Peamiselt osalevate riikide rahastatavaid masinaid hangivad ja omavad osalevad riigid ise.

Ühisettevõte soetab eksatasandi-eelsed superarvutid kahes etapis:

kõigepealt valib ta ühisettevõttes osalevas liikmesriigis välja majutava üksuse, mis tagab vajalikud rajatised superarvuti majutamiseks ja käitamiseks (tavaliselt superarvutuskeskus). Juhatus kehtestab majutava üksuse valiku kriteeriumid. Ühisettevõte ja majutav üksus sõlmivad majutuslepingu, milles sätestatakse üksuse kohustused kõrgjõudlusega andmetöötlusmasinate paigaldamisel ja käitamisel. Eksatasandi-eelsed superarvutid asuvad liikmesriigis, sest üldeesmärk on toetada kõrgjõudlusega andmetöötluse integreeritud ökosüsteemi väljatöötamist liidus 7 ;

teiseks algatab ühisettevõte menetluse, et soetada valitud majutavasse üksusse paigaldatav ja seal käitatav superarvuti.

Liidu rahaline osalus kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku alusel oleks 486 miljonit eurot ning sarnaste summade ulatuses osalevad ka osalevad riigid ja ühisettevõtte EuroHPC erasektori liikmed.

Ühisettevõte kasutab neid vahendeid peamiselt selleks, et viia ellu oma tegevust kahe samba raames (vt eespool). Eelkõige käsitletakse teise samba (kõrgjõudlusega andmetöötluse teadusuuringute ja innovatsiooni programm) raames programmi kooskõlastamise ebatõhusust, mida komisjon praegu täheldab tingituna sellest, et ta peab rakendama kõrgjõudlusega andmetöötluse strateegiat eraldi tööprogrammide kaudu („Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu). Juhatuse ülesanne on:

·kohandada eri hankemenetluste sisu ja tähtaegu kõrgjõudlusega andmetöötluse strateegilise tegevuskavaga;

·tagada hankemenetluste teemade omavaheline sidusus ning

·kehtestada asjaomased rahastamisvahendid eesmärkide saavutamiseks, tagades eelkõige innovatsioonialased hanked, mis toetaksid protsessi Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogia arengust Euroopa masinate hankimiseni.

Programmi „Horisont 2020“ eeskirjade põhjal saab ühisettevõte kehtestada sätted, et kaitsta liidu majanduslikke ja strateegilisi huve, st kaitsta liidus toodetud intellektuaalomandit ja kasutada kõigepealt kõiki ELi rahastatud teadusuuringute ja innovatsiooni tulemusi liidus.

Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

2012. aasta teatises „Kõrgjõudlusega andmetöötlus: Euroopa koht üleilmses võidujooksus“1 rõhutati kõrgjõudlusega andmetöötluse kui ELi uuendusalase võimekuse jaoks elulise vara strateegilist laadi. 

Komisjon võttis 19. aprillil 2016 oma Euroopa tööstuse digitaliseerimise strateegia osana vastu Euroopa pilvandmetöötluse algatuse 8 . Selle kohaselt loovad komisjon ja liikmesriigid juhtiva kõrgjõudlusega andmetöötluse ja suurandmete Euroopa ökosüsteemi, mida toetab maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötlus-, andme- ja võrgutaristu. Selline taristu aitaks ELil jõuda aastaks 2022 või 2023 kõrgjõudlusega andmetöötlusvõimsuse poolest maailma tippude hulka tänu Euroopa tehnoloogial põhinevatele eksatasandi superarvutitele.

Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

10. mail 2017 võttis komisjon vastu digitaalse ühtse turu strateegia vahekokkuvõtte 9 , milles ta teatas oma kavatsusest esitada 2017. aasta lõpuks ettepanek sellise õigusakti vastuvõtmiseks, millega luuakse hankeraamistik eksatasandi superarvutite ja andmete üleeuroopalise integreeritud taristu jaoks.

Poliitikaalgatus põhineb ka Euroopa tööstuse digitaliseerimise poliitikapaketil (vt eespool).

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

Õiguslik alus

Ühisettevõtte EuroHPC algatuse õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 187 ja artikli 188 esimene lõige.

Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Kõrgjõudlusega andmetöötluse olulisuse kasvuga teadusvaldkonna ning avaliku ja erasektori jaoks viimastel aastatel on kaasnenud väga suur selliste investeeringute mahu kasv, mida on vaja üleilmse konkurentsivõime jaoks. Tänu sellele on laiemalt mõistetud, et selle valdkonna euroopastamine ühise taristu ja olemasoleva võimekuse ühise kasutamise kaudu tuleks kõikidele kasuks. See hõlmab liikmesriike, kellel võib olla raskusi sõltumatute riiklike kõrgjõudlusega andmetöötlustaristute loomisega, kuid kes võivad siiski anda olulise panuse kõrgjõudlusega andmetöötluse ühtsesse ja ühendatud suutlikkusse ELi tasandil.

Jätkusuutliku maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötlustaristu ja ökosüsteemi rajamiseks vajalike ressursside ulatus ületab selle, mida liikmesriigid eraldi saavad endale võimaldada. Ühelgi liikmesriigil eraldi ei ole rahalisi vahendeid eksatasandi andmetöötlusvõimsuse soetamiseks ning vajaliku eksatasandi kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteemi väljaarendamiseks, soetamiseks ja käitamiseks konkurentsivõimelise aja jooksul võrreldes selle valdkonna praeguste liidritega maailmas (USA, Hiina ja Jaapan). Liidus kättesaadavad teadmised ja vahendid tuleb ühendada, et luua tipptasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteem kõigis väärtusahela segmentides, samal ajal kui ELi tasandi investeeringuid ja nendest tulenevaid teenuseid tuleb kooskõlastada, kui soovitakse tagada liidu kõrgjõudlusega andmetöötluse arvutus- ja andmetaristud, mis on üleilmsete konkurentide omadega samal tasemel.

Mõnes valdkonnas tehakse liikmesriikide ning tööstus- ja teadusvaldkonna vahel juba koostööd. Näitena võib tuua PRACE 10 ühingu, kõrgjõudlusega andmetöötluse avaliku ja erasektori lepingulise partnerluse ETP4HPC, suurandmete avaliku ja erasektori lepingulise partnerluse ning üleeuroopalise teadusvõrgustiku GÉANT 11 . EuroHPC tugineb neile, sest EuroHPC osalevate riikide põhiinvestorid on neis juba esindatud.

Liikmesriikide poliitilist toetust EuroHPC-le on juba sõnaselgelt väljendanud nõukogu, EuroHPC deklaratsioonile allakirjutanud riigid ning Euroopa Parlament 12 .

Proportsionaalsus

Ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega, sest sellega nähakse ette tõhus koostööraamistik, mis vastab selle algatuse kõikidele sekkumisvaldkondadele, ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks, ning on selle eesmärkidega proportsionaalne. Konkreetsemalt tähendab see järgmist.

·Esiteks sätestatakse sellega ühine hankeraamistik integreeritud maailmatasemel eksatasandi-eelse arvutus- ja andmetaristu jaoks Euroopas, kõrvaldades riiklike kõrgjõudlusega andmetöötluse investeerimiskavade killustatuse ning Euroopa tehnoloogial põhinevate superarvutite soetamise raskused. See koondab liidu, osalevate riikide ja erasektori liikmete vahendid. Summad ühisettevõtte EuroHPC rahastamiseks on liidu eelarves juba kättesaadavad (kulukohustused kõrgjõudlusega andmetöötlusega seotud tegevusele programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu viimasel kahel aastal). Osalevatelt riikidelt ja erasektori liikmetelt tuleneva lisarahastamise vajadus on piiratud, sest ettepanek tugineb suurel määral kulukohustustele või investeerimiskavadele, mis on neil eelolevateks aastateks juba kehtestatud.

·Teiseks on juba kättesaadavad rahastamisvahendid, st programm „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu. Toetusesaajatel ja osalejatel ei teki võrreldes praeguse olukorraga lisahalduskoormust.

·Kolmandaks tugineb algatus olemasolevatele algatustele, nagu PRACE, avaliku ja erasektori lepingulised partnerlused ETP4HPC ja BDVA ja kõrgjõudlusega andmetöötluse tippkeskused, millel on jätkuvalt otsustav roll ühisettevõtte eesmärkide elluviimisel. Tulevikus tugineb see neile, et tagada juurdepääs kõrgjõudlusega andmetöötluse võimsusele Euroopas ning toetada kasutajakogukondi superarvutite käitamisel oma rakenduste väljatöötamisel ja kohandamisel.

Vahendi valik

Liidu osalust hõlmava ühisettevõtte loomiseks ja tegutsemiseks on vaja nõukogu määrust.

3.SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Konsulteerimine sidusrühmadega

Alates teatise „Euroopa pilvandmetöötluse algatus“ avaldamisest, milles esitati kõrgjõudlusega andmetöötluse Euroopa strateegia eesmärgid, on astutud eri samme, et teavitada sidusrühmi strateegia eesmärkidest ning kutsuda neid üles abistama nende kujundamisel. Komisjon on korraldanud mitu seminari, sealhulgas Roomas (23. märtsil 2017) peetud digipäev; samuti on seminare korraldanud sidusrühmade organisatsioonid, nagu ETP4HPC, PRACE ja Euroopa avatud teaduse pilv.

Komisjonil on olnud korrapärased mitteametlikud kohtumised nende liikmesriikide tuumiku esindajatega, kes allkirjastasid 2017. aasta märtsis EuroHPC deklaratsiooni, et arutada kõrgjõudlusega andmetöötlust käsitleva ühise Euroopa algatuse tegevuskava ja rakendamist. Ta korraldas ka kaks seminari (5. ja 26. oktoobril 2017), kuhu olid kutsutud kõik liikmesriigid ning kus ta tutvustas algatuse eesmärke ja kavandatavat rakendusmudelit (ühisettevõte) ning palus liikmesriikidel esitada tagasisidet ja märkuseid.

2017. aasta augustis algatas komisjon suunatud konsulteerimise kõrgjõudlusega andmetöötlust käsitleva Euroopa ühise algatuse teemal. Seda reklaamiti sotsiaalmeedia, veebisaidi ja e-posti teel saadetud suunatud kutsete kaudu. Seisukohti küsiti sidusrühmadelt, keda käsitleti kõige paremini Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse kogukonda esindavana, näiteks kõrgjõudlusega andmetöötluse taristute teadusvaldkonna kasutajakogukonnad (nt Euroopa teadustaristu strateegiafoorumi (ESFRI) 29 suurt teadustaristut, PRACE teadusvaldkonna kasutajad, Euroopa andmetaristu (EUDAT) ja Euroopa võrgutaristu (EGI)), ETP4HPC, BDVA, superarvutusrakenduste tippkeskused, superarvutuskeskused, kõrgjõudlusega andmetöötluse teenuste osutajad, kõrgjõudlusega andmetöötlusele juurdepääsu pakkujad, kõrgjõudlusega andmetöötluse teadusuuringute ja innovatsiooni ühendused ning riigi ja ELi rahastatud kõrgjõudlusega andmetöötluse projektid.

Saadi ligikaudu 100 vastust, millest mõned olid sidusrühmade ühenduste koondarvamused. Konsulteerimise tulemused toetasid väga suurel määral Euroopa ühist algatust. Selle käigus täheldati ka laiaulatuslikku konsensust peamistes kõrgjõudlusega andmetöötlusega seotud küsimustes Euroopas ning nende lahendamise prioriteetides teaduskasutajate, tööstuskasutajate, superarvutuskeskuste ja tarnijate vahel, kes kõik väljendasid sarnaseid arvamusi.

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Komisjonil on kogemusi ühisettevõtete loomise ja juhtimisega. Eelkõige tuleb talle kasuks ühisettevõte ECSEL (Euroopa juhtpositsiooni tugevdamine elektroonikakomponentide ja -süsteemide toel) 13 rajamise kogemusest mikro- ja nanoelektroonika valdkonnas, mis on kõrgjõudlusega andmetöötlusega seotud. Neil kahel ühisettevõttel on mõned ühised tööstussektori osalised ning eeldatakse, et tehnoloogiaarendused väga spetsialiseerunud superarvutite turgudel leiavad oma tee ECSELi eesmärgiks seatud massiturgudele.

Mõjuhinnang

Komisjon hindas järgmiste poliitikavariantide mõju:

lähtestsenaarium (ilma poliitilise sekkumiseta), mis hõlmab kõrgjõudlusega andmetöötluse Euroopa strateegia eesmärkide saavutamiseks olemasolevate vahendite läbivaatamist;

Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsium (ERIC) ning

ühisettevõte.

Muud variandid, nagu Euroopa majandushuviühing, valitsustevaheline organisatsioon ja Galileo programmi sarnased struktuurid, jäeti kõrvale, sest oli ilmne, et nende õiguslik alus ei vasta kõrgjõudlusega andmetöötluse Euroopa ühise algatuse elluviimise põhinõuetele.

Komisjon uuris, mil määral oleks kolme ülejäänud variandi puhul võimalik:

·tagada Euroopa ühise algatuse eesmärkide tulemuslik rakendamine;

·vastata õigusliku ja rahastamisvahendi funktsionaalsetele nõuetele;

·kaitsta liidu huve ning

·saavutada positiivne mõju majandusele, konkurentsivõimele, ühiskonnale ja keskkonnale.

Kokkuvõttes leiti, et ühisettevõte tagab kõigis neis punktides kõige positiivsema mõju.

Avaliku ja erasektori partnerlusega kaasnevaid riske vähendaks ühisettevõte EuroHPC järgmiselt:

hanked: kõikide ühisettevõtte hanketoimingute eest vastutab üksnes juhatus (kuhu kuuluvad üksnes ühisettevõtte avaliku sektori liikmed). See tagab usaldusväärsete hankeotsuste tegemise ilma erasektori liikmete (eelkõige kõrgjõudlusega andmetöötluse tarnijate) sekkumiseta kas eksatasandi-eelsete masinate ühiste avalike hankemenetluste raames või otsustes selle kohta, kuidas avaliku sektori vahendeid kasutatakse;

meetmete usaldusväärne ja õigeaegne rakendamine: ühisettevõtte eesmärgid ja ülesanded on selgelt kindlaks määratud ning nende elluviimist jälgitakse korrapäraselt, tuginedes selgelt kindlaks määratud tulemustele ja igal aastal kehtestatud tulemuslikkuse põhinäitajatele. Muud meetmed hõlmavad tema tegevuse järelhindamist iga kahe aasta tagant ning vajaduse korral parandusmeetmete võtmist;

·hankekava: ühisettevõttele tulevad kasuks mitme tema avaliku sektori liikme kogemused superarvutussüsteemide hankimisel. Peale selle koostatakse ja jälgitakse hankekava taristu nõuanderühma liikmete abil, kelle juhatus valib välja hoolikalt, et kaasata eksperdid, kellel on kogemusi riiklike kõrgjõudlusega andmetöötlusmasinate hankimisel ja nende käitamise jälgimisel;

·teadusuuringute ja innovatsiooni kava: see töötatakse välja ja viiakse ellu samamoodi nagu kehtiv kõrgjõudlusega andmetöötluse programm programmi „Horisont 2020“ alusel. See põhineb teadusuuringute ja innovatsiooni kavadel, mille on koostanud ühisettevõtte erasektori liikmed, kes osalevad ühisettevõtte teadusuuringute nõuandekogus (sealhulgas tema kahe avaliku ja erasektori lepingulise partnerluse ETP4HPC ja BDVA esindajad);

investeerimisriskid: liidu eelarves on ühisettevõtte jaoks vahendid juba eraldatud ning enamik osalevaid riike on kavandanud eelolevateks aastateks oma kõrgjõudlusega andmetöötluse kulukohustused või investeerimiskavad. Sarnaste eesmärkidega ühisettevõtte ECSEL vahehindamisel täheldati selle suurt finantsvõimenduslikku mõju erasektori investeeringutele: ühisalgatused tõid iga avaliku sektori investeeritud euro kohta kaasa 4,26 eurot erasektori lisainvesteeringud.

25. oktoobril 2017 avaldas õiguskontrollikomitee positiivse arvamuse, mis sisaldas reservatsioone mõjuhinnangu kohta. Ettepanekus võetakse komitee soovitust arvesse, sätestades artiklis 4, et ühisettevõte tegutseb kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku kohaste programmide rahastamise abil, ning kirjeldades artiklis 3 eesmärke ja lisa (põhikirja) artiklis 1 ülesandeid, mida ühisettevõte peaks täitma. Arvesse on võetud olemasolevate ühisettevõtete loomisel ja juhtimisel, eelkõige ühisettevõtte ECSEL hiljuti tehtud vahehindamisel saadud õppetunde. Mõlemad ühisettevõtted on oma ülesehituse ja eesmärkide poolest sarnased; peamine erinevus on ühisettevõttes EuroHPC toimuv ulatuslik hanketegevus, mida ühisettevõtte ECSEL puhul ei esine. See erinevus selgitab hääleõiguste määramist proportsionaalselt osalejate osalusega, nagu on kirjeldatud ühisettevõtte EuroHPC ettepaneku põhjenduses 25 ja selle lisa (põhikirja) artiklis 6.

Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Käesolev ühisettevõtte asutamise määruse ettepanek on kooskõlas komisjoni parema õigusloome suunistega ning eelkõige tehakse selles ettepanek reguleerida üksnes juhul, kui see on vajalik, ja proportsionaalselt. Selles võetakse võimalikult suures ulatuses eeskuju ühisettevõttest ECSEL, tuginedes seoses sellega saadud kogemustele ja võttes arvesse ECSELi vahehindamisel esitatud soovitusi.

Ühisettevõtte EuroHPC loomine aitab lihtsustada kõrgjõudlusega andmetöötluse valdkonna meetmete rakendamist, mida praegu viib programmi „Horisont 2020“ kaudu ellu komisjon. Komisjon delegeerib ühisettevõttele õiguse rakendada liidu kõrgjõudlusega andmetöötluse meetmeid kahe eri programmi (programm „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu) ning programmi „Horisont 2020“ tööprogrammi kolme osa (tulevased ja kujunemisjärgus tehnoloogiad (FET), juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas (LEIT-ICT) ning teadustaristu) kaudu. See lähenemisviis leevendab ajakavade ja tegevuse kooskõlastamisel esinevaid raskusi, et saavutada kõrgjõudlusega andmetöötluse Euroopa strateegia eesmärgid, ning lihtsustab otsuste tegemist, sest see hakkab toimuma juhatuse siseselt ega nõua enam kokkuleppele jõudmist nelja erineva programmikomiteega.

Ettepanek on kasulik liikmesriikidele, kõrgjõudlusega andmetöötluse teaduskasutajatele, tööstussektorile (sh VKEdele), superarvutuskeskustele ja lõppkokkuvõttes kodanikele. Ühisettevõte viib Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse suutlikkuse maailmatasemele, avaldab otsest positiivset mõju sotsiaalsete probleemide (tervishoid, keskkond, kliima jne) lahendamisele, tootmisele ja masinaehitusele, alusuuringutele, riigi julgeolekule ja ohutusele ning toetab Euroopa digitehnoloogia tarnijaid.

4.MÕJU EELARVELE

Kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku alusel puudub lisamõju eelarvele, sest ühisettevõte EuroHPC saab oma vahendid summadest, mis on juba eraldatud kõrgjõudlusega andmetöötlusega seotud tegevusele programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu tööprogrammides viimaseks kaheks aastaks. Mõlema programmi alusel on kättesaadav kokku 486 miljonit eurot.

Sama suure summa peavad eraldama osalevad riigid oma riikliku kõrgjõudlusega andmetöötlustaristu ajakohastamise programmide osana.

Erasektori üksused eraldavad programmi „Horisont 2020“ ülejäänud kestuse ajaks sarnase summa vastavalt kohustustele, mis nad on praegu avaliku ja erasektori lepinguliste partnerluste ETP4HPC ja BDVA raames võtnud.

5.MUU TEAVE

Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Kui kaks eksatasandi-eelset superarvutit kasutusele võetakse, tehakse vahehindamise käigus kindlaks ühisettevõtte kui õigusliku ja rahastamisvahendi tulemuslikkus kõrgjõudlusega andmetöötluse Euroopa strateegia eesmärkide saavutamisel. Eelkõige hinnatakse sellega, mil määral võtavad osalevad riigid ja erasektori liikmed osa ühisettevõtte tegevusest ning osalevad selle rahastamises. 

Ühisettevõte avaldab iga-aastase tegevusaruande, milles käsitletakse eelkõige võetud meetmeid, vastavaid kulusid ning ühisettevõtte hangitud ja omatavate kõrgjõudlusega andmetöötlus- ja andmetaristute soetamist ja käitamist. Üldeesmärkide saavutamist hinnatakse programmi „Horisont 2020“ alusel rahastatud ühisettevõtete üldiste tulemuslikkuse põhinäitajate ning ühisettevõtte EuroHPC eriomaste tulemuslikkuse põhinäitajate alusel.

Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Artikliga 1 asutatakse ühisettevõte EuroHPC ning määratakse kindlaks selle tegevusaeg ja asukoht.

Artiklis 2 sätestatakse järgmised mõisted: petatasand, eksatasandi-eelne, eksatasand, superarvuti, majutav üksus, majutusleping, juurdepääsuaeg, vastuvõtukatse, osalev riik, erasektori liige, seotud üksus, koosseisu kuuluv üksus ja kasutaja.

Artiklis 3 määratakse kindlaks ühisettevõtte EuroHPC üld- ja erieesmärgid ja tegevused.

Artiklis 4 määratakse kindlaks liidu rahaline osalus ühisettevõtte EuroHPC haldus- ja tegevuskulude katmiseks, mida rahastatakse programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu alusel.

Artiklis 5 määratakse kindlaks osalevate riikide ja erasektori liikmete rahaline osalus haldus- ja tegevuskuludes.

Artiklis 6 käsitletakse majutavaid üksusi, kellele ühisettevõte peab usaldama eksatasandi-eelsete superarvutite käitamise, ning määratakse kindlaks nende valimise protsess.

Artiklis 7 esitatakse majutuslepingu sisu, määrates kindlaks majutava üksuse rollid ja vastutusvaldkonnad.

Artiklis 8 sätestatakse, et ühisettevõte peaks olema enda hangitud eksatasandi-eelsete superarvutite omanik kuni nende majandusliku kasutusaja lõpuni, kui need antakse üle majutavale üksusele.

Artiklis 9 sätestatakse superarvutitele kasutajate juurdepääsu tingimused.

Artiklis 10 määratakse kindlaks, kuidas Euroopa Komisjonile ja ühisettevõtte EuroHPC osalevatele riikidele hüvitatakse nende rahaline osalus eksatasandi-eelsete superarvutitesoetamisel: igale rahastajale eraldatakse osa kogu juurdepääsuajast proportsionaalselt tema rahalise osalusega.

Artiklis 11 määratakse kindlaks ühisettevõtte finantseeskirjad; need on kooskõlas finantsmäärusega.

Artiklis 12 määratakse kindlaks tingimused, mille alusel ühisettevõte osutab kommertsteenuseid.

2018/0003 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 187 ja artikli 188 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)Avaliku ja erasektori partnerlus ühiste tehnoloogiaalgatuste vormis sätestati algselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 1982/2006/EÜ 14 .

(2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 15 loodi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020. Programmiga „Horisont 2020“ seatakse sihiks saavutada suurem mõju teadusuuringutele ja innovatsioonile, ühendades programmi „Horisont 2020“ ja erasektori vahendid avaliku ja erasektori partnerluse vormis sellistes tähtsates valdkondades, kus teadusuuringute ja innovatsiooniga saaks kaasa aidata liidu laiemate konkurentsieesmärkide saavutamisele, erainvesteeringute suurendamisele ja ühiskonnaprobleemide lahendamisele. Need partnerlused peaksid põhinema pikaajalistel kohustustel, mis hõlmavad kõikide partnerite tasakaalustatud osalust, nad peaksid vastutama oma eesmärkide saavutamise eest ja olema kooskõlas liidu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiliste eesmärkidega. Nende partnerluste juhtimine ja toimimine peaks olema avatud, läbipaistev, tulemuslik ja tõhus ning andma osalemisvõimaluse suurele hulgale oma konkreetses valdkonnas aktiivsetele sidusrühmadele.

(3)Kooskõlas määrusega (EL) nr 1291/2013 16 ja nõukogu otsusega 2013/743/EL 17 võib toetust programmi „Horisont 2020“ raames asutatud ühisettevõtetele anda kõnealuses otsuses sätestatud tingimustel.

(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1316/2013 18 loodi Euroopa ühendamise rahastu. Euroopa ühendamise rahastu peaks võimaldama üleeuroopaliste võrkude poliitika raames ette valmistada ja ellu viia transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektorite ühishuviprojekte. Eelkõige peaks Euroopa ühendamise rahastu toetama selliste ühishuviprojektide rakendamist, mille eesmärk on arendada välja ja luua uued või ajakohastada olemasolevad taristud ja teenused transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektorites. Euroopa ühendamise rahastu peaks toetama ka Euroopa lisaväärtusega ja märkimisväärset ühiskondlikku kasu andvaid projekte, millele ei leidu turul asjakohast rahastamist.

(5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 283/2014 19 kehtestati üleeuroopalisi telekommunikatsioonitaristu valdkonna võrke hõlmavad suunised ja telekommunikatsioonisektori suhtes kohaldatavad tingimused.

(6)Kõrgjõudlusega andmetöötlust käsitatakse ühist huvi pakkuva projektina, täpsemalt määruses (EL) nr 283/2014 nimetatud digiteenuste taristuna, mis tagab juurdepääsu korduskasutatavale avaliku sektori teabele ehk avalikele andmetele. Kooskõlas määruse (EL) nr 1316/2013 artikli 6 lõikega 3 võib komisjon osa Euroopa ühendamise rahastu rakendamise ülesandest usaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 20 artikli 58 lõike 1 punktis c osutatud asutustele.

(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt heaks kiidetud komisjoni teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ 21 (strateegia „Euroopa 2020“) rõhutatakse vajadust arendada soodsaid tingimusi teadmistesse ja innovatsiooni investeerimiseks, et saavutada liidus arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu.

(8)Komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatises „Euroopa pilvandmetöötluse algatus. Konkurentsivõimelise andme- ja teadmuspõhise majanduse ülesehitamine Euroopas“ 22 kutsutakse üles looma Euroopa andmetaristut, mis põhineks tipptasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse võimalustel, ning Euroopa oma kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteemi, mis on võimeline välja arendama uue Euroopa tehnoloogia ja võtma kasutusele eksatasandi superarvutid. Kõnealuse valdkonna tähtsus ja liidu sidusrühmade ees seisvad raskused nõuavad kiireloomuliste meetmete võtmist vajalike vahendite ja suutlikkuse koondamiseks, et moodustada ahel teadus- ja arendustööst eksatasandi kõrgjõudlusega andmetöötluse süsteemide loomise ja käitamiseni. Seega tuleks välja töötada liidu tasandi mehhanism, mis ühendaks ja koondaks toetuse maailmatasemel Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse taristu loomiseks ning kõrgjõudlusega andmetöötluse alasteks teadusuuringuteks ja innovatsiooniks liikmesriikides, liidus ja erasektoris. Kõnealune taristu peaks võimaldama juurdepääsu kasutajatele avalikust sektorist, tööstusest ja akadeemilistest ringkondadest, kaasa arvatud Euroopa avatud teaduse pilve kuuluvad teadusringkonnad.

(9)Komisjoni 10. mai 2017. aasta teatises digitaalse ühtse turu strateegia rakendamise vahekokkuvõtte kohta „Ühendatud digitaalne ühtne turg kõigile“ 23 kirjeldatakse kõrgjõudlusega andmetöötlust kui tööstuse ja andmemajanduse digiteerimise seisukohast kriitilise tähtsusega elementi. Maailma esikolmikusse kuuluvate superarvutite väljatöötamiseks, soetamiseks ja käitamiseks on vaja märkimisväärseid investeeringuid ning ühelgi Euroopa riigil eraldi ei ole piisavalt vahendeid Euroopa oma kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteemi väljaarendamiseks. Liikmesriigid, liit ja erasektor peavad ühendama oma jõupingutused ja ressursid, et rahuldada üha suurenevat nõudlust kõrgjõudlusega andmetöötluse järele ning ehitada liidus üles tugev kõrgjõudlusega andmetöötluse tööstusharu. Teatis sisaldab ettepanekut koostada õigusakt, millega kehtestatakse avaliku hanke raamistik integreeritud eksatasandi superarvuti- ja andmetaristu jaoks.

(10)Liidu varustamiseks andmetöötlusjõudlusega, mida on vaja tipptasemel teadustegevuse jätkamiseks, peavad liikmesriikide investeeringud kõrgjõudlusega andmetöötlusse olema kooskõlastatud ja selle tehnoloogia tööstuslik kasutuselevõtt aktiivsem. Liit peaks senisest tulemuslikumalt suutma suunata oma tehnoloogilist arengut, et kõrgjõudlusega andmetöötluse süsteeme hangitaks Euroopast, ning looma toimiva seose tehnoloogilise tarneahela, kasutajaid kaasava kavandamise ja maailmatasemel süsteemide ühishangete vahel.

(11)Ühisettevõte on parim vahend Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse strateegia elluviimiseks vastavalt Euroopa pilvandmetöötluse algatusele 24 ning olemasolevatest piirangutest vabanemiseks, pakkudes ühtlasi soodsaimat majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast mõju ning kaitstes parimal viisil liidu huve. Ühisettevõte suudab koondada liidu, liikmesriikide ja erasektori ressursse. Ta suudab võtta kasutusele hankeraamistiku ja käitada maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteeme tehnoloogia, eelkõige Euroopa tehnoloogia edendamise kaudu. Ühisettevõte suudab käivitada teadus- ja innovatsiooniprogramme tehnoloogiate väljatöötamiseks ja nende edasiseks integreerimiseks Euroopa eksatasandi superarvutisüsteemidesse ning aidata kaasa konkurentsivõimelise tehnoloogilise tarneahela väljaarendamisele Euroopas.

(12)Ühisettevõte tuleks luua ja peaks alustama tegevust 2019. aastal, et täita eesmärk varustada liit 2020. aastaks eksatasandi-eelse taristuga ning töötada välja tehnoloogia, mis on vajalik eksatasandi jõudluse saavutamiseks 2022. või 2023. aastaks. Kuna järgmise põlvkonna tehnoloogia arendustsükkel kestab harilikult 4–5 aastat, peab töö selle eesmärgi saavutamise nimel algama nüüd, et säilitada konkurentsivõime üleilmsel turul.

(13)Ühisettevõttena toimiv avaliku ja erasektori partnerlus peaks võimaldama ühendada rahalised ja tehnilised vahendid, mis on olulised selleks, et kaasas käia kõnealuse sektori üha kiireneva innovatsiooni tempoga. Seega peaksid ühisettevõtte liikmeteks olema liit, liikmesriigid ja assotsieerunud riigid (edaspidi „osalisriigid“), kes lepivad kokku kõrgjõudlusega andmetöötluse Euroopa ühisalgatuses, ning ühendused (edaspidi „erasektori liikmed“), kes esindavad oma koosseisu kuuluvaid üksusi ja muid organisatsioone selge ja sihikindla kavatsusega jõuda teadusuuringute ja innovatsiooni tulemusteni ning säilitada Euroopas kõrgjõudlusega andmetöötluse alane oskusteave. Ühisettevõte peaks olema avatud uutele liikmetele, tingimusel et nad osalevad ettevõttes, sh selle halduskuludes, rahaliselt ning kiidavad heaks ühisettevõtte põhikirja.

(14)Liit, osalevad riigid ja ühisettevõtte erasektori liikmed peaksid igaüks rahaliselt osalema ühisettevõtte halduskulude katmises. Kuna mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 näeb ette, et liidu osaluse halduskuludes saab tuua varasemale ajale, nii et see katab jooksvad kulud vaid kuni 2023. aastani, siis peaksid osalevad riigid ja ühisettevõtte erasektori liikmed katma alates 2024. aastast kõik ühisettevõtte halduskulud.

(15)Eesmärgiga võita tagasi liidripositsioon kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogias ning arendada liidus välja terviklik kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteem, lõid eraõiguslikku ühendusse ETP4HPC kuuluvad tööstus- ja teadusalased sidusrühmad 2014. aastal avaliku ja erasektori lepingulise partnerluse liiduga. Partnerluse ülesanne on rajada Euroopas maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogia väärtusahel, mis oleks maailmas konkurentsivõimeline ning soodustaks sünergiat kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteemi kolme samba vahel (tehnoloogiline arendustegevus, rakendused ja andmetöötlustaristu). Võttes arvesse sellesse koondunud oskusteavet ja kõrgjõudlusega andmetöötluse asjaomaseid eraõiguslikke sidusrühmi, peaks eraõiguslik ühendus ETP4HPC vastama ühisettevõtte liikmeks saamise tingimustele.

(16)Andmeväärtusahela tugevdamiseks, andmetele tugineva kogukonna arengu edendamiseks ja edukale andmepõhisele majandusele alusepanekuks liidus lõid ühendusse BDVA kuuluvad tööstus- ja teadusalased sidusrühmad 2014. aastal avaliku ja erasektori lepingulise partnerluse liiduga. Võttes arvesse sellesse koondunud oskusteavet ja suurandmete asjaomaseid eraõiguslikke sidusrühmi, peaks eraõiguslik ühendus BDVA vastama ühisettevõtte liikmeks saamise tingimustele.

(17)Eraõiguslikud ühendused ETP4HPC ja BDVA on väljendanud kirjalikult oma tahet panustada ühisettevõtte tehnoloogilisse strateegiasse ning aidata oma oskusteabega kaasa ühisettevõtte eesmärkide saavutamisele. On asjakohane, et erasektori ühendused kiidavad kinnituskirjaga heaks käesoleva määruse lisas sätestatud põhikirja.

(18)Ühisettevõte peaks tegelema selgelt kindlaksmääratud teemadega, mis võimaldaksid teadusringkondadel ja Euroopa tööstusel laiemalt kavandada, välja töötada ja kasutada kõige uuenduslikumaid kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogiaid ning luua liiduülene integreeritud taristu koos maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse võimaluste, kiire ühenduse, tipptasemel rakenduste ning andme- ja tarkvarateenustega oma teadlastele ja teistele juhtivkasutajatele tööstuses, sealhulgas VKEdele, ja avalikule sektorile. Ühisettevõte peaks püüdma vähendada mahajäämust kõrgjõudlusega andmetöötlusega seotud oskustes. Ühisettevõte peaks valmistama ette esimese kõrgjõudlusega andmetöötluse hübriidtaristu loomist Euroopas, milles klassikaline andmetöötlusarhitektuur oleks ühendatud kvantandmetöötluse seadmetega, kus kasutatakse näiteks kvantarvutit kõrgjõudlusega andmetöötluse lõimede kiirendamiseks. Selleks et aidata uurimisrühmadel ja Euroopa tööstusel tihedas rahvusvahelises konkurentsis liidrikoha säilitamiseks saavutada maailmatasemel tulemusi ja integreerida need konkurentsivõimelistesse süsteemidesse, tagada Euroopa tehnoloogia kiire ja ulatuslik ärakasutamine liidu tööstuses, nii et selle mõju kandub üle ka ühiskonnale, jagada riske ning ühendada jõud strateegiate kooskõlastamise ja Euroopa ühistest huvidest lähtuvate investeeringute kaudu, on vaja pakkuda Euroopa tasandil struktureeritud ja kooskõlastatud rahalist toetust. Komisjon võib liikmesriigi või liikmesriikide rühma teate põhjal otsustada käsitada ühisettevõtte tegevust üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projektina, tingimusel et kõik asjakohased tingimused on täidetud vastavalt ühenduse raamistikule teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta 25 .

(19)Kõrgjõudlusega andmetöötluse kõige innovaatilisemate tehnoloogiate kavandamise, väljatöötamise ja kasutamisega seotud eesmärkide saavutamiseks peaks ühisettevõte pakkuma rahalist tuge, eelkõige toetuste ja hankemenetluste kaudu, mis järgnevad avatud konkursi- ja pakkumiskutsetele. Selline rahaline toetus peaks olema suunatud eelkõige niisuguste väljaselgitatud turutõrgete kõrvaldamisele, mis takistavad asjaomase programmi arendamist, ja see peaks innustama abisaajat muutma oma tegutsemisviise.

(20)Oma eesmärgi saavutamiseks peaks ühisettevõte looma raamistiku integreeritud ja maailmatasemel eksatasandi superarvuti- ja andmetaristu soetamiseks liidus, et varustada kasutajaid strateegilise andmetöötlusvahendiga, mis aitab neil säilitada konkurentsivõime ning lahendada sotsiaalseid, keskkonnaalaseid, majanduslikke ja julgeolekuga seotud probleeme.

(21)Ühisettevõte peaks olema enda soetatud eksatasandi-eelsete superarvutite omanik. Eksatasandi-eelsete superarvutite käitamine tuleks usaldada majutavale üksusele ehk ühisettevõttesse kuuluva liikmesriigi juriidilisele isikule, kes pakub tingimusi superarvuti majutamiseks ja käitamiseks. Majutav üksus peaks võimaluste piires tagama ühisettevõtte eksatasandi-eelsete superarvutite füüsilise ja funktsionaalse eraldamise muudest enda käitatavatest riiklikest või piirkondlikest andmetöötlussüsteemidest. Majutava üksuse peaks valima ühisettevõtte juhatus. Ühisettevõte peaks jääma eksatasandi-eelsete superarvutite omanikuks kuni nende amortiseerumiseni (harilikult pärast 4–5 aastat käitamist). Omandiõigus peaks seejärel üle minema majutavale üksusele kasutusest kõrvaldamiseks, käitlemiseks või muul eesmärgil ning majutav üksus peaks hüvitama ühisettevõttele superarvutite jääkväärtuse.

(22)Eksatasandi-eelseid ja petatasandi superarvuteid tuleks kasutada peamiselt avalikeks teadusuuringuteks ja innovatsiooniks teadusringkondades, tööstuses või avalikus sektoris. Ühisettevõttele peaks olema lubatud teatav piiratud eraotstarbeline majandustegevus. Juurdepääs tuleks anda kasutajatele, kelle asukoht on liidus või programmiga „Horisont 2020“ assotsieerunud riigis. Igal kasutajal peaks olema võrdne õigus juurdepääsule ja see tuleks anda läbipaistval moel. Juhatus peaks iga superarvuti puhul määrama kindlaks juurdepääsuõigused vastavalt liidu osale juurdepääsuajast.

(23)Ühisettevõte peaks sobiva vahendi, näiteks innovaatilistele lahendustele suunatud riigihanke abil toetama petatasandi arvutite soetamist osalevate riikide poolt. Nimetatud vahendi kaudu toetuse saajad peaksid olema petatasandi arvuti omanikud. Iga petatasandi arvuti puhul peaks liidu osa juurdepääsuajast igale arvutile olema otseselt proportsionaalne ühisettevõtte osalusega toetusesaajate abikõlblikes soetamiskuludes.

(24)Piiratud määral peaks olema lubatud superarvuteid kasutada ka teadusvälistele rakendustele suunatud majandustegevusega tegelevatel kasutajatel. Juurdepääsuaega tuleks eelisjärjekorras anda kasutajatele, kelle asukoht on liidus või programmiga „Horisont 2020“ assotsieerunud riigis. Juurdepääsuõigusi tuleks anda läbipaistval moel.

(25)Ühisettevõtet peaksid juhtima kaks organit — juhatus ning tööstus- ja teadusnõukogu. Juhatus peaks koosnema liidu ja osalevate riikide esindajatest. Juhatus peaks vastutama strateegilise poliitikakujundamise ja ühisettevõtte tegevusega seotud rahastamisotsuste eest, eelkõige kõigi riigihangetega seotud tegevuste puhul. Tööstus- ja teadusnõukogusse peaksid kasutajate ja tehnoloogia tarnijatena kuuluma teadus- ja tööstusringkondade esindajad. Nõukogu peaks andma juhatusele sõltumatut nõu strateegilise teadusuuringute kava kohta ning ühisettevõttele kuuluvate superarvutite soetamise ja käitamise kohta.

(26)Hääleõigus peaks põhimõtteliselt olema proportsionaalne liikmete rahalise ja mitterahalise osalusega. Osalevatel riikidel peaks olema ühisettevõtte hangetega seotud tegevustes ja kaudsete meetmetega seotud tegevustes hääleõigus üksnes juhul, kui nad vastavates tegevustes rahaliselt osalevad. Hääleõigused tuleks välja arvutada kord aastas sõltuvalt tegelikust osalusest.

(27)Liidu rahalist osalust tuleks hallata kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ja asjaomaste eelarve kaudse täitmise eeskirjadega, mis on sätestatud määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012 26 . Eeskirjad ühisettevõtte riigihankemenetluses osalemise kohta tuleb sätestada ühisettevõtte finantseeskirjades.

(28)Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteemi arendamiseks peaks ühisettevõte kasutama kohasel viisil hanke- ja toetusvahendeid, näiteks kommertskasutusele eelnevaid hankeid ja innovaatiliste lahenduste riigihankeid.

(29)Ühisettevõtte üldise mõju hindamisel tuleks arvesse võtta erasektori liikmete investeeringuid kui mitterahalist osalust, mis koosneb nende poolt kaudsete meetmete rakendamisel tehtud kulutustest, millest arvestatakse maha ühisettevõtte osalus. Nende investeeringute kogusumma peaks olema vähemalt 420 000 000 eurot.

(30)Selleks et kindlustada kõikidele siseturul tegutsevatele ettevõtjatele võrdsed tingimused, peaks liidu raamprogrammidega ette nähtud rahastamine olema kooskõlas riigiabi põhimõtetega, millega tagataks avaliku sektori kulutuste tõhusus ja hoitaks ära sellised turumoonutused nagu erasektoripoolse rahastamise kõrvaletõrjumine, ebatõhusate turustruktuuride loomine või mittetulemuslike ettevõtete säilitamine.

(31)Osalemine ühisettevõtte rahastatavates kaudsetes meetmetes peaks toimuma kooskõlas määrusega (EL) nr 1290/2013. Lisaks peaks ühisettevõte tagama kõnealuste eeskirjade ühtse kohaldamise, tuginedes komisjoni poolt vastu võetud asjaomastele meetmetele.

(32)Tegevuste rahaline toetamine Euroopa ühendamise rahastu programmist peaks olema kooskõlas selle programmi eeskirjadega.

(33)Liidu ja ühisettevõtte teiste liikmete finantshuve tuleks kaitsta kogu kulutuste tegemise tsükli vältel proportsionaalsete meetmete abil, mille hulgas on rikkumiste ennetamine, avastamine ja uurimine, kaduma läinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmine ning vajaduse korral haldus- ja rahalised karistused kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

(34)Ühisettevõte peaks tegutsema avatult ja läbipaistvalt, edastama õigeaegselt kogu asjakohase teabe ning reklaamima oma tegevust, sealhulgas üldsusele suunatud teavitamis- ja levitamistegevuse kaudu. Ühisettevõtte organite töökorrad tuleks teha üldsusele kättesaadavaks.

(35)Et ühisettevõtte asutamist hõlbustada, peaks selle asutamise ja esialgse toimimise eest vastutama komisjon, kuni ühisettevõte on saavutanud oma eelarve täitmiseks tegevussuutlikkuse.

(36)Lihtsustamise eesmärgil tuleks kõigi poolte halduskoormust vähendada. Vältida tuleks topeltauditeid ning ülemäärasel hulgal dokumente ja aruandlust. Programmist „Horisont 2020“ rahastatavate meetmete puhul tuleks käesoleva määruse kohaste liidu vahendite saajate auditid teha kooskõlas määrusega (EL) nr 1291/2013. Euroopa ühendamise rahastu programmist rahastatavate meetmete puhul tuleks käesoleva määruse kohaste liidu vahendite saajate auditid teha kooskõlas määrusega (EL) nr 1316/2013.

(37)Komisjoni siseaudiitoril peaks ühisettevõtte suhtes olema samasugused volitused nagu komisjoni suhtes.

(38)Komisjonile, ühisettevõttele, kontrollikojale ja OLAFile tuleks anda juurdepääs kogu vajaminevale teabele ja ruumidele, et nad saaksid teha auditeid ja uurimisi ühisettevõtte allkirjastatud toetuste ja lepingute kohta.

(39)Programmiga „Horisont 2020“ tuleks toetada teadus- ja innovatsioonilõhe kaotamist liidus, edendades koostoimet Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega. Seepärast peaks ühisettevõte arendama tihedaid sidemeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega, mille abil saab eelkõige aidata suurendada kohalikku, piirkondlikku ja riiklikku teadustöö- ja innovatsioonisuutlikkust.

(40)Kõigis ühisettevõtte konkursi- ja pakkumiskutsetes tuleks vastavalt vajadusele võtta arvesse programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu programmi kestust, v.a nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

(41)Ühisettevõte peaks avatuse ja läbipaistvuse tagamise ning selles osalemise lihtsustamise eesmärgil kasutama elektroonilisi vahendeid, mida haldab komisjon. Seetõttu tuleks ka programmi „Horisont 2020“ raames algatatud ühisettevõtte konkursikutsed avaldada ühtses osalejate portaalis ning programmi „Horisont 2020“ teiste elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon. Lisaks peaks ühisettevõte avalikustama asjakohased andmed projektitaotluste, taotlejate, toetuste ja osalejate kohta ning need tuleks lisada programmi „Horisont 2020“ aruandluse ja levitamise elektroonilistesse süsteemidesse, mida haldab komisjon, tehes seda asjakohases vormingus ja järgides ajakava, mis on kooskõlas komisjoni aruandluskohustustega.

(42)Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tööstuse valdkonna teadusuuringute ja innovatsiooni tugevdamist kogu liidus, eksatasandi-eelsete superarvutite soetamist ning liiduülest juurdepääsu kõrgjõudlusega andmetöötlusele ja andmetaristule ühisettevõtte kaudu ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid dubleerimise vältimiseks, kriitilise massi säilitamiseks ning avalike vahendite optimaalse kasutamise tagamiseks paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Asutamine

(1)Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse algatuse rakendamiseks asutatakse ühisettevõte („Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte“) ELi toimimise lepingu artikli 187 tähenduses ajavahemikuks kuni 31. detsembrini 2026.

(2)Selleks et võtta arvesse määrusega (EL) nr 1291/2013 loodud Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ ning määrusega (EL) nr 1316/2013 loodud Euroopa ühendamise rahastu kestust, avaldatakse ühisettevõtte konkursi- ja pakkumiskutsed hiljemalt 31. detsembril 2020. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib konkursi- või pakkumiskutseid avaldada kuni 31. detsembrini 2021.

(3)Ühisettevõte on määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud asutus, kelle ülesanne on rakendada avaliku ja erasektori partnerlust.

(4)Ühisettevõte on juriidiline isik. Ühisettevõttel on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis juriidilistele isikutele vastavalt selle liikmesriigi seadustele antakse. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks.

(5)Ühisettevõtte asukoht on Luxembourgis.

(6)Ühisettevõtte põhikiri („põhikiri“) on esitatud lisas.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)„vastuvõtukatse“ – katse, millega tehakse kindlaks süsteemi tehnilise kirjelduse vastavus nõuetele;

(2)„juurdepääsuaeg“ – superarvuti andmetöötluse aeg, mis eraldatakse kasutajale või kasutajate rühmale andmetöötlusprogrammide täitmiseks;

(3)„seotud üksus“ – määruse nr 1290/2013 artikli 2 lõike 1 punktis 2 määratletud üksus;

(4)„koosseisu kuuluvad üksused“ – üksused, kellest igaüks on ühisettevõtte erasektori liige vastavalt selle liikme põhikirjale;

(5)„eksatasand“ – selliste andmetöötlussüsteemide jõudluse tase, mis suudavad sooritada 1018 tehet sekundis (1 eksaflops);

(6)„majutusleping“ – teenusleping või muu leping, mis on sõlmitud ühisettevõtte ja majutava üksuse vahel ühisettevõtte soetatud eksatasandi-eelsete superarvutite käitamiseks;

(7)„majutav üksus“ – ühisettevõttesse kuuluvas liikmesriigis asuv juriidiline isik, kes pakub tingimusi superarvuti majutamiseks ja käitamiseks.

(8)„osalevad riigid“ – riigid, kes on ühisettevõtte liikmed;

(9)„petatasand“ – selliste andmetöötlussüsteemide jõudluse tase, mis suudavad sooritada 1015 tehet sekundis (1 petaflops);

(10)„eksatasandi-eelne“ – rohkem kui 100 petaflopsi ja vähem kui 1 eksaflopsi suuruse jõudlusega andmetöötlussüsteemide tase;

(11)„erasektori liikmed“ – erasektorist pärit ühingud, kes on ühisettevõtte liikmed;

(12)„superarvuti“ – mis tahes andmetöötlussüsteem, millel on vähemalt petatasandi jõudlus;

(13)„kasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, üksus või rahvusvaheline organisatsioon, kellele on antud juurdepääsuaeg ühisettevõttele kuuluva superarvuti kasutamiseks.

Artikkel 3

Eesmärgid

(1)Ühisettevõtte üldised eesmärgid on järgmised:

(a)pakkuda liidu või programmiga „Horisont 2020“ assotsieerunud riigi teadlastele, tööstusele ja avalikule sektorile uusimat kõrgjõudlusega andmetöötlust ja andmetaristut ning toetada vastava tehnoloogia ja rakenduste väljatöötamist arvukates valdkondades;

(b)luua raamistik integreeritud ja maailmatasemel eksatasandi superarvuti- ja andmetaristu soetamiseks liidus;

(c)pakkuda liidu tasandi kooskõlastamist ja piisavaid rahalisi vahendeid sellise taristu väljaarendamiseks ja soetamiseks, millele oleks juurdepääs avaliku ja erasektori kasutajatel peamiselt teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärgil;

(d)aidata arendada liidu kõrgjõudlusega andmetöötluse integreeritud ökosüsteemi, mis hõlmaks kõiki teaduse ja tööstuse väärtusahela lülisid, nimelt riistvara, tarkvara, rakendusi, teenuseid, masinaehitust, ühendusi, oskusteavet ja oskusi.

(2)Ühisettevõtte erieesmärgid on järgmised.

(a)aidata kaasa määruse (EL) nr 1291/2013, otsuse 2013/743/EL, eelkõige selle II osa, ning määruste (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014 rakendamisele;

(b)kooskõlastada liikmesriikide ja liidu strateegiad Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühtse strateegia raames ning aidata tõhustada avaliku sektori toetust, vältides tarbetut jõupingutuste dubleerimist ja killustamist;

(c)koondada liidu ressursid, riiklikud ressursid ja erainvesteeringud ning viia investeeringud kõrgjõudlusega andmetöötlusse üleilmsete konkurentidega samale tasemele;

(d)luua ja võtta kõikjal liidus kasutusele integreeritud ja tipptasemel superarvuti- ja andmetaristu, mis on määrava tähtsusega teaduse tipptaseme ja tööstuse digiteerimise seisukohast, samuti avaliku sektori ning innovatsioonivõime ja ülemaailmse konkurentsivõime parandamise seisukohast, et soodustada majanduse ja tööhõive kasvu liidus;

(e)tagada teadus- ja uurimisringkondade, tööstuse, sh VKEde ning avaliku sektori lai juurdepääs kõrgjõudlusega andmetöötluse taristule ja teenustele uute ja kujunemisjärgus andme- ja arvutusmahukate rakenduste ja teenuste tarbeks;

(f)luua side teadus- ja arendustegevuse ning eksatasandi kõrgjõudlusega andmetöötluse süsteemide loomise vahel, et tugevdada liidu digitehnoloogilist tarneahelat ning võimaldada ühisettevõttele tipptasemel superarvutite soetamist;

(g)täiustada kõrgjõudlusega andmetöötluse rakendusi, et võimaldada maailmatasemel jõudlust koodide ja rakenduste ühise väljatöötamise ja optimeerimise teel, kõrgjõudlusega andmetöötluse rakenduste tippkeskuste toetamise kaudu ning ulatuslike kõrgjõudlusega andmetöötlust võimaldavate näidisprojektide ja katsestendide abil paljusid teadus- ja tööstusvaldkondi hõlmavates suurandmerakendustes ja -teenustes;

(h)omavahel ühendada ja koondada piirkondlikud, riiklikud ja Euroopa tasandi kõrgjõudlusega andmetöötluse superarvutid ja muud andmetöötlussüsteemid, andmekeskused ning nendega seotud tarkvara ja rakendused;

(i)parandada tööstuse, eriti VKEde innovatsioonivõimekust arenenud kõrgjõudlusega andmetöötlustaristu ja -teenuste abil;

(j)aidata paremini mõista kõrgjõudlusega andmetöötlust ning aidata kaasa oskustes esinevate puuduste kõrvaldamisele liidu kõrgjõudlusega andmetöötluses;

(k)avardada kõrgjõudlusega andmetöötluse kasutusala.

Artikkel 4

Liidu rahaline osalus

(1)Liidu rahaline osalus ühisettevõttes, kaasa arvatud EFTA assigneeringud, on kuni 486 000 000 eurot, mis jaguneb järgmiselt:

(a)386 000 000 eurot programmist „Horisont 2020“, sh kuni 10 000 000 eurot halduskulude katteks;

(b)100 000 000 eurot Euroopa ühendamise rahastu programmist.

(2)Lõike 1 punktis a osutatud liidu rahaline osalus makstakse liidu üldeelarves otsusega 2013/743/EL loodud programmi „Horisont 2020“ rakendamise eriprogrammile eraldatud assigneeringutest.

(3)Lõike 1 punktis b osutatud liidu rahaline osalus makstakse liidu üldeelarves määrusega (EL) nr 1316/2013 loodud Euroopa ühendamise rahastu programmile eraldatud assigneeringutest ning eraldatakse üksnes taristu soetamiseks.

(4)Eelarve täitmine seoses liidu rahalise osalusega tehakse ülesandeks ühisettevõttele, kes tegutseb määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 nimetatud asutusena vastavalt kõnealuse määruse artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktile iv ning artiklitele 60 ja 61.

(5)Liidu rahalise osaluse eraldamise kord määratakse kindlaks delegeerimislepingus ja iga-aastastes vahendite ülekandmise lepingutes, mille sõlmivad liidu nimel komisjon ning ühisettevõte.

(6)Lõikes 5 osutatud delegeerimislepingus käsitletakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõikes 3, artiklites 60 ja 61 ning delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artiklis 40 käsitletud aspekte ning muu hulgas järgmist:

(a)ühisettevõtte osalust käsitlevad nõuded, mis on seotud otsuse 2013/743/EL II lisas nimetatud asjakohaste tulemusnäitajatega;

(b)ühisettevõtte osalust käsitlevad nõuded, mis on seotud otsuse 2013/743/EL III lisas nimetatud järelevalvega;

(c)ühisettevõtte toimimisega seotud konkreetsed tulemusnäitajad;

(d)nende andmete edastamise kord, millega tagatakse, et komisjon suudab täita oma levitamis- ja aruandluskohustusi, nagu on nimetatud määruse (EL) nr 1291/2013 artiklis 28 ja määruse (EL) nr 1316/2013 artiklis 28; sealhulgas ühtses osalejate portaalis ning muude elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon;

(e)nende andmete edastamise kord, millega tagatakse, et komisjon suudab täita oma levitamis- ja aruandluskohustusi, nagu on nimetatud määruse (EL) nr 283/2014 artiklis 8;

(f)sätted, mis käsitlevad ühisettevõtte konkursikutsete avaldamist eelkõige ühtses osalejate portaalis ning muude elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon;

(g)sätted, mis käsitlevad ühisettevõtte pakkumiskutsete avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ning muude elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon;

(h)inimressursside kasutamine ja muudatused, eelkõige tegevusüksuse, palgaastme ja kategooria järgi värbamine, ümberliigitamine ja töötajate arvu muutmine.

Artikkel 5

Muude liikmete kui liidu osalus

(1)Osalevad riigid eraldavad ühisettevõtte tegevus- ja halduskulude katteks vähemalt 486 000 000 eurot, sh 10 000 000 eurot halduskulude katteks.

(2)Ühisettevõtte erasektori liikmed eraldavad ühisettevõttele ise või enda koosseisu kuuluvate üksuste ja endaga seotud üksuste kaudu vähemalt 422 000 000 eurot, sh 2 000 000 eurot halduskulude katteks.

(3)Lõigetes 1 ja 2 osutatud osalus seisneb osaluse maksmises ühisettevõttele vastavalt põhikirja artiklile 15.

(4)Ühisettevõtte muud liikmed kui liit annavad iga aasta 31. jaanuariks juhatusele aru eelmisel eelarveaastal lõigete 1 ja 2 kohaselt makstud osaluste väärtusest.

(5)Põhikirja artikli 15 lõike 3 punktides d, e ja f osutatud osaluste väärtuse hindamiseks määratakse kulud kindlaks vastavalt asjaomaste üksuste tavapärasele kuluarvestustavale või raamatupidamisstandarditele, mida kohaldatakse riigis, kus vastav üksus on asutatud, või kohaldatavatele rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele ja finantsaruandlusstandarditele. Kulud kinnitab asjaomase üksuse määratud sõltumatu välisaudiitor. Ühisettevõte võib kontrollida osaluse väärtuse hindamist, kui kinnitamise tulemusel peaks esinema ebaselgust. Ebaselguste püsimise korral võib ühisettevõte hindamismeetodit auditeerida.

(6)Komisjon võib liidu rahalise osaluse maksmise ühisettevõttele lõpetada või peatada, seda proportsionaalselt vähendada või algatada põhikirja artiklis 25 osutatud lõpetamismenetluse, kui ühisettevõtte muud liikmed kui liit, sealhulgas nende koosseisu kuuluvad üksused ja nendega seotud üksused, ei maksa käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud osalust, maksavad selle vaid osaliselt või maksavad selle liiga hilja.

Artikkel 6

Majutav üksus

(1)Ühisettevõte usaldab iga omandatud eksatasandi-eelse superarvuti käitamise majutavale üksusele, kes on valitud vastavalt lõikele 3 ja artiklis 11 osutatud ühisettevõtte finantseeskirjadele.

(2)Eksatasandi-eelsed superarvutid asuvad osalevas riigis, mis on liidu liikmesriik. Liikmesriik ei tohi majutada rohkem kui ühte eksatasandi-eelse superarvutit.

(3)Majutava üksuse valib juhatus, tuginedes muu hulgas järgmistele kriteeriumidele:

(a)vastavus süsteemi üldisele tehnilisele kirjeldusele, mis määratakse kindlaks valikumenetluses;

(b)eksatasandi-eelse superarvuti soetamise, käitamise ja hooldamise kogumaksumus jaotatuna kapitalikuludeks ja tegevuskuludeks;

(c)majutava üksuse kogemus sarnaste süsteemide paigaldamisel ja käitamisel;

(d)majutava üksuse füüsilise ja IT-taristu kvaliteet ning selle turvalisus ja ühilduvus liidu süsteemidega;

(e)kasutajatele pakutava teenuse kvaliteet, nimelt suutlikkus täita teenustaseme kokkulepet, mis on üks valikumenetlusega kaasnevatest dokumentidest;

(f)majutava üksuse eelnev nõusolek majutuslepingu projekti põhitingimustega, sealhulgas eelkõige artikli 7 lõikes 1 ja valikumenetluse käigus kindlaks määratud tingimustega;

(g)tõendava dokumendi esitamine, mille kohaselt majutava üksuse asukohariik on võtnud kohustuse katta kõik eksatasandi-eelse superarvuti käitamisega seotud kulud, kuni omandiõigus läheb ühisettevõttelt üle nimetatud majutavale üksusele.

(4)Ühisettevõte sõlmib iga valitud majutava üksusega majutuslepingu enne eksatasandi-eelsete superarvutite soetamise menetluse algatamist.

Artikkel 7

Majutusleping

(1)Majutusleping käsitleb eelkõige järgmist:

(a)majutava üksuse ülesanded eksatasandi-eelsete superarvutite soetamise menetluse käigus, kaasa arvatud nende superarvutite vastuvõtukatse;

(b)vastutus ühisettevõtte soetatud eksatasandi-eelsete superarvutite käitamisel;

(c)kasutajatele pakutava teenuse kvaliteet eksatasandi-eelse superarvuti käitamisel vastavalt teenustaseme kokkuleppele;

(d)eksatasandi-eelsele superarvutile juurdepääsu tingimused, mille üle otsustab juhatus vastavalt artiklile 9;

(e)juurdepääsuaegade arvestuskord;

(f)osalevate riikide kaetavad käitamis- ja hoolduskulud;

(g)artikli 8 lõikes 2 osutatud omandiõiguse ülemineku tingimused;

(h)    majutava üksuse kohustus võimaldada juurdepääsu eksatasandi-eelsetele superarvutitele ja tagada samal ajal nende turvalisus, isikuandmete kaitse vastavalt määrusele (EL) 2016/679, e-privaatsuse kaitse vastavalt direktiivile 2002/58/EÜ, ärisaladuse kaitse vastavalt direktiivile (EL) 2016/943 ning muude ametisaladuse hoidmise kohustusega hõlmatud andmete konfidentsiaalsus;

(i)majutava üksuse kohustus kehtestada sertifitseeritud auditeerimismenetlus, mis hõlmab muu hulgas ühisettevõtte superarvuti käitamise kulusid ja kasutajate juurdepääsuaegu;

(j)majutava üksuse kohustus esitada juhatusele kord aastas auditiaruanne ja andmed juurdepääsu kohta.

(2)Majutuslepingu suhtes kohaldatakse liidu õigust ning vajaduse korral ka selle liikmesriigi õigust, kus majutav üksus asub.

(3)Majutusleping sisaldab vahekohtuklauslit, millega antakse otsuste tegemise pädevus Euroopa Liidu Kohtule.

(4)Pärast majutuslepingu sõlmimist algatab ühisettevõte valitud majutava üksuse toetusel menetlused eksatasandi-eelse superarvuti soetamiseks vastavalt artiklis 11 osutatud ühisettevõtte finantseeskirjadele.

Artikkel 8

Eksatasandi-eelsete superarvutite soetamine ja omandiõigus

(1)Artikli 4 lõikes 1 osutatud liidu rahaline osalus hõlmab üksnes superarvutite soetamiskulusid, mitte aga käitamise kulusid.

(2)Ühisettevõte on eksatasandi-eelsete superarvutite ja nendega seotud taristu omanik.

(3)Ilma et see piiraks põhikirja artikli 24 lõike 4 kohaldamist, võib kõige varem neli aastat pärast seda, kui majutavasse üksusesse paigaldatud eksatasandi-eelsed superarvutid on edukalt läbinud ühisettevõtte vastuvõtukatse, anda nende omandiõiguse üle kõnealusele majutavale üksusele, kui juhatuse on teinud sellekohase otsuse. Sellisel juhul hüvitab majutav üksus ühisettevõttele superarvutite jääkväärtuse.

Artikkel 9

Juurdepääs superarvutitele

(1)Juurdepääs superarvutitele antakse eeskätt avaliku sektori programmidest rahastatavate teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärgil ning juurdepääs on avatud nii avaliku kui ka erasektori kasutajatele.

(2)Juhatus määrab kindlaks üldised juurdepääsutingimused ning võib sõltuvalt eri liiki kasutajatest ja rakendustest määrata kindlaks spetsiifilisi juurdepääsutingimusi. Teenuse kvaliteet on kõigile kasutajatele ühesugune.

(3)Ilma et see piiraks liidu poolt sõlmitud rahvusvaheliste kokkulepete kohaldamist, antakse juurdepääsuaega üksnes kasutajatele, kes elavad, on asutatud või asuvad liikmesriigis või programmiga „Horisont 2020“ assotsieerunud riigis, välja arvatud kui juhatus on nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja liidu huve arvesse võttes otsustanud teisiti.

Artikkel 10

Juurdepääsuaeg superarvutite kasutamiseks

(1)Kasutajatele antakse juurdepääs superarvutitele vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2 ja 3.

(2)Liidu osa juurdepääsuajast igale eksatasandi-eelsele superarvutile on otseselt proportsionaalne liidu rahalise osalusega selle soetamiskuludes võrrelduna vastava eksatasandi-eelse superarvuti soetamise ja käitamise kogukuludega. Juhatus määrab kindlaks juurdepääsuõigused vastavalt liidu osale juurdepääsuajast. 

Igale osalevale riigile eraldatakse selline osa juurdepääsuajast igale eksatasandi-eelsele superarvutile, mis on otseselt proportsionaalne tema rahalise ja mitterahalise osalusega vastava eksatasandi-eelse superarvuti soetamise ja käitamise kogukuludes. Ilma et see piiraks artikli 12 lõike 3 kohaldamist, vastutab osalev riik kasutajate juurdepääsuõiguste kindlaksmääramise eest vastavalt juhatuse sätestatud juurdepääsutingimustele artikli 9 lõike 2 alusel.

Artikkel 11

Finantseeskirjad

Ühisettevõte võtab vastu oma eriotstarbelised finantseeskirjad kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikliga 209 ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 110/2014 27 .

Artikkel 12

Kommertsteenused

(1)Tööstuskasutajate suhtes, kes taotlevad juurdepääsuõigust erasektori teadusuuringuteks, muuks kui teadusuuringuteks, innovatsiooniga seotud eesmärgil või ärilisel eesmärgil, kehtivad eritingimused. Selline kommertsteenus on tasuline teenus ja põhineb turuhindadel. Hinnataseme määrab juhatus.

(2)Saadud tulu läheb ühisettevõtte eelarvesse ja seda võib kasutada üksnes ühisettevõtte tegevuskulude katmiseks.

(3)Kommertsteenustele eraldatav juurdepääsuaeg kokku ei tohi ületada 10 % iga superarvuti juurdepääsuajast tervikuna. Juurdepääsuaja eraldamise kommertsteenustele otsustab juhatus.

(4)Kommertsteenuste kvaliteet on kõigile kasutajatele ühesugune.

Artikkel 13

Personal

(1)Ühisettevõtte töötajate suhtes kohaldatakse nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 28 kehtestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ning muude teenistujate teenistustingimusi („personalieeskirjad“ ja „teenistustingimused“), ning personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks liidu institutsioonide poolt ühiselt vastu võetud eeskirju.

(2)Ühisettevõtte personali suhtes kasutab juhatus volitusi, mis on antud personalieeskirjades ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule ning teenistustingimustes lepingute sõlmimiseks volitatud asutusele või ametiisikule („ametisse nimetava asutuse volitused“).

Juhatus võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse tegevdirektorile asjakohase ametisse nimetava asutuse volitused ja määratletakse tingimused, mille alusel saab kõnealust delegeerimist peatada. Tegevdirektor võib need õigused edasi delegeerida.

Erandlikel asjaoludel võib juhatus otsusega ajutiselt peatada ametisse nimetava asutuse volituste delegeerimise tegevdirektorile ja viimase poolt volituste edasidelegeerimise. Sellistel juhtudel rakendab juhatus ametisse nimetava asutuse volitusi ise või delegeerib need ühele oma liikmetest või muule ühisettevõtte töötajale kui tegevdirektor.

(3)Juhatus võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 kõnealuste personalieeskirjade ning teenistustingimuste jõustamiseks vastu asjakohased rakenduseeskirjad.

(4)Töötajate koosseis määratakse kindlaks ühisettevõtte ametikohtade loetelus, milles näidatakse ajutiste ametikohtade arv tegevusüksuste ja palgaastmete kaupa ning samuti lepinguliste töötajate arv väljendatuna täistööaja ekvivalentides, kooskõlas ühisettevõtte aastaeelarvega.

(5)Ühisettevõtte personal koosneb ajutistest ja lepingulistest töötajatest.

(6)Kõik personalikulud kannab ühisettevõte.

Artikkel 14

Riikide lähetatud eksperdid ja praktikandid

(1)Ühisettevõte võib kasutada riikide lähetatud eksperte ja praktikante, kelle tööandja ei ole ühisettevõte. Riikide lähetatud ekspertide arv väljendatuna täistööaja ekvivalentides lisatakse kooskõlas aastaeelarvega artikli 13 lõikes 4 nimetatud teabele töötajate koosseisu kohta.

(2)Juhatus võtab vastu otsuse, milles sätestatakse riikide ekspertide ühisettevõttesse lähetamise ja praktikantide kasutamise eeskirjad.

Artikkel 15

Privileegid ja immuniteedid

Ühisettevõtte ja tema töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 7 Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta.

Artikkel 16

Ühisettevõtte vastutus

(1)Ühisettevõtte lepingulist vastutust reguleeritakse asjaomaste lepingusätetega ning asjakohase kokkuleppe, otsuse või lepingu suhtes kohaldatavate õigusaktidega.

(2)Lepinguvälise vastutuse korral heastab ühisettevõte kogu oma töötajate poolt ülesannete täitmisel tekitatud kahju vastavalt liikmesriikide õigusaktide ühistele üldpõhimõtetele.

(3)Kõiki ühisettevõtte makseid seoses lõigetes 1 ja 2 nimetatud vastutusega ning nendega kaasnevaid kulusid käsitatakse ühisettevõtte kuludena ning need kaetakse tema vahenditest.

(4)Ühisettevõte kannab ainuvastutust kõikide oma kohustuste täitmise eest.

(5)Ühisettevõte ei vastuta temale kuuluvate superarvutite käitamise eest vastuvõtva üksuse poolt.

Artikkel 17

Hindamine

(1)Komisjon teeb 30. juuniks 2022 sõltumatute ekspertide abiga ühisettevõtte vahehindamise, mille käigus hinnatakse eelkõige osalevate riikide ja erasektori liikmete ning nende koosseisu kuuluvate üksuste ja nendega seotud üksuste, kuid samuti muude juriidiliste isikute ühisettevõtte tegevuses osalemise ja nende meetmete jaoks makstava osaluse määra. Komisjon koostab kõnealuse hindamise kohta aruande, mis sisaldab hindamistulemusi ja komisjoni märkusi. Komisjon saadab nimetatud aruande 31. detsembriks 2022 Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(2)Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud vahehindamise tulemuste põhjal võib komisjon tegutseda vastavalt artikli 5 lõikele 6 või võtta muid asjakohaseid meetmeid.

(3)Kuue kuu jooksul pärast ühisettevõtte lõpetamist, kuid mitte hiljem kui kaks aastat pärast põhikirja artiklis 24 osutatud lõpetamismenetluse algatamist korraldab komisjon ühisettevõtte lõpphindamise. Kõnealuse lõpphindamise tulemused esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 18

Euroopa Liidu Kohtu pädevus ja kohaldatav õigus

(1)Euroopa Liidu Kohtul on pädevus:

(a)vaidluste lahendamine tulenevalt ühisettevõtte kokkulepetes, lepingutes või otsustes sisalduvatest vahekohtuklauslitest;

(b)ühisettevõtte töötajate poolt nende ülesannete täitmisel tekitatud kahju heastamisega seotud vaidluste lahendamine;

(c)ühisettevõtte ja tema töötajate vaheliste mis tahes vaidluste lahendamine personalieeskirjades ning teenistustingimustes sätestatud piirides ja tingimustel.

(2)Käesoleva määruse või muude liidu õigusaktidega reguleerimata küsimustes kohaldatakse ühisettevõtte asukohariigi õigust.

Artikkel 19

Järelauditid

(1)Programmist „Horisont 2020“ rahastatud meetmetega seotud kulude järelauditeid teeb ühisettevõte kooskõlas määruse (EL) nr 1291/2013 artikliga 29.

(2)Euroopa ühendamise rahastu eelarvest rahastatud tegevustega seotud kulude järelauditeid teeb ühisettevõte kooskõlas määruse (EL) nr 1316/2013 artikliga 24 osana Euroopa ühendamise rahastu meetmetest.

(3)Komisjon võib otsustada lõigetes 1 ja 2 osutatud auditeid ise teha. Sellistel juhtudel teeb ta seda kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega, eelkõige määrustega (EL, Euratom) nr 966/2012, (EL) nr 1290/2013, (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013.

Artikkel 20

Liidu finantshuvide kaitse

(1)Komisjon astub vajalikke samme, tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevusega, tõhusa kontrolliga, rikkumiste avastamise korral alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate halduskaristustega.

(2)Ühisettevõte annab komisjoni töötajatele ja teistele komisjoni volitatud isikutele, samuti kontrollikojale auditite tegemiseks vajaliku juurdepääsu oma tegevuskohtadele ja ruumidele ning kogu teabele, sealhulgas elektroonilisele teabele.

(3)Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib teostada uurimisi, sealhulgas kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 29 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 30 sätestatud nõuetele ja korrale, eesmärgiga kindlaks teha, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust, mis mõjutab liidu finantshuve seoses toetuslepinguga või käesoleva määruse alusel otse või kaudselt rahastatud lepinguga.

(4)Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, peavad käesoleva määruse rakendamisest tulenevad lepingud ja toetuslepingud sisaldama sätteid, mis annavad komisjonile, ühisettevõttele, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselge volituse teha selliseid auditeid ja uurimisi nende vastava pädevuse kohaselt. Kui meedet rakendatakse kas tervikuna või osaliselt allhanke või edasivolitamise korras või kui selleks on vaja sõlmida hankeleping või anda kolmandale isikule rahalist toetust, hõlmab leping või toetusleping töövõtja või toetusesaaja kohustust panna kõikidele asjaomastele kolmandatele isikutele kohustus nõustuda sõnaselgelt komisjoni, ühisettevõtte, kontrollikoja ja OLAFi volitustega.

(5)Ühisettevõte tagab oma liikmete finantshuvide piisava kaitse, tehes asjakohast sise- ja väliskontrolli või tellides selle tegemise.

(6)Ühisettevõte ühineb Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAFi) sisejuurdlust 31 . Ühisettevõte võtab vastu OLAFi sisejuurdluste hõlbustamiseks vajalikud meetmed.

Artikkel 21

Konfidentsiaalsus

Ilma et see piiraks artikli 22 kohaldamist, tagab ühisettevõte sellise tundliku teabe kaitse, mille avalikustamine võib kahjustada ühisettevõtte liikmete või ühisettevõtte tegevuses osalejate huve.

Artikkel 22

Läbipaistvus

(1)Ühisettevõtte valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001 32 .

(2)Ühisettevõtte juhatus võib vastu võtta määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamise praktilise korra.

(3)Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 18 kohaldamist, võib ühisettevõtte poolt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaselt vastu võetud otsuste kohta esitada ombudsmanile kaebuse vastavalt asutamislepingu artiklis 228 sätestatud tingimustele.

Artikkel 23

Programmist „Horisont 2020“ rahastatavate kaudsete meetmete suhtes kohaldatavad osalemis- ja levitamiseeskirjad

Programmi „Horisont 2020“ raames ühisettevõtte kaudu rahastatavate kaudsete meetmete suhtes kohaldatakse määrust (EL) nr 1290/2013. Kõnealuse määruse kohaselt käsitatakse ühisettevõtet rahastamisasutusena, kes annab põhikirja artiklis 1 sätestatud rahalist toetust kaudsetele meetmetele.

Artikkel 24

Euroopa ühendamise rahastu programmist rahastatavate tegevuste suhtes kohaldatavad eeskirjad

Euroopa ühendamise rahastu programmi raames ühisettevõtte kaudu rahastatavate tegevuste suhtes kohaldatakse määrust (EL) nr 1316/2013.

Artikkel 25

Vastuvõtva liikmesriigi toetus

Ühisettevõtte ja tema asukohariigi vahel võib sõlmida halduskokkuleppe, milles käsitletakse privileege ja immuniteete ning kõnealuse riigi poolt ühisettevõttele antavat muud toetust.

Artikkel 26

Esialgsed meetmed

(1)Komisjon vastutab ühisettevõtte asutamise ja esialgse toimimise eest, kuni ühisettevõte on saavutanud oma eelarve täitmiseks tegevussuutlikkuse. Komisjon teeb kooskõlas liidu õigusega kõik vajalikud toimingud, tehes koostööd teiste liikmetega ning kaasates ühisettevõtte pädevaid organeid.

(2)Lõike 1 kohaldamisel:

(a) võib komisjon kuni ajani, mil tegevdirektor asub täitma oma ülesandeid pärast seda, kui juhatus on ta põhikirja artikli 7 kohaselt ametisse nimetanud, määrata ajutise tegevdirektorina tegutsema ja tegevdirektorile seatud ülesandeid täitma komisjoni ametniku, keda võib abistada piiratud arv komisjoni ametnikke;

(b)teostab ametisse nimetava asutuse volitusi erandina käesoleva määruse artikli 13 lõikest 2 direktori kohusetäitja;

(c)võib komisjon ajutiselt määrata ühisettevõttesse piiratud arvu oma ametnikke.

(3)Ajutine tegevdirektor võib lubada kõikide ühisettevõtte aastaeelarves ette nähtud assigneeringutega kaetud maksete tegemist, kui juhatus on need heaks kiitnud, ning võib sõlmida kokkuleppeid ja lepinguid (sh töölepinguid) ja teha otsuseid pärast ühisettevõtte ametikohtade loetelu vastuvõtmist.

(4)Ajutine tegevdirektor määrab ühisel kokkuleppel ühisettevõtte tegevdirektoriga ning juhatuse heakskiidul kuupäeva, millest alates ühisettevõte on suutlik oma eelarvet täitma. Alates sellest kuupäevast ei võta komisjon ühisettevõtte tegevusega seotud kohustusi ega tee sellega seotud makseid.

Artikkel 27

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

   Nõukogu nimel

   eesistuja

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Euroopa ühine algatus, mis käsitleb kõrgjõudlusega andmetöötlust – „EuroHPC“

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

Poliitikavaldkond: digitaalne ühtne turg

Tegevusala: Euroopa andmetaristu

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

 Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

 Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 33  

 Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist 

 Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet 

Ühisettevõte EuroHPC saab oma vahendid kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku summadest, mis on juba eraldatud kõrgjõudlusega andmetöötlusega seotud tegevusele eri tööprogrammides programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu kaheks viimaseks aastaks.

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

a)    Tagada liidu või programmi „Horisont 2020“ assotsieerunud riigi teadlastele, tööstussektorile ja avalikule sektorile uusim kõrgjõudlusega andmetöötlus- ja andmetaristu ning toetada selle tehnoloogiate ja rakenduste väljatöötamist mitmes eri valdkonnas.

b)    Tagada raamistik integreeritud maailmatasemel eksatasandi-eelse superarvuti- ja andmetaristu soetamiseks Euroopas.

c)    Tagada liidu tasandil kooskõlastamine ja piisavad rahalised vahendid, et toetada sellise taristu väljaarendamist ja soetamist, mis on juurdepääsetav avaliku ja erasektori kasutajatele eelkõige teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärgil.

d)    Toetada integreeritud Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötlus- ja suurandmetaristu ökosüsteemi väljaarendamist, mis hõlmab kõiki teadus- ja tööstusvaldkonna väärtusahela segmente, eelkõige riistvara, tarkvara, rakendusi, teenuseid, masinaehitust, ühendusi, oskusteavet ja oskuseid.

1.4.2.Erieesmärgid

a)    Aidata kaasa määruse (EL) nr 1291/2013 ning otsuse 2013/743/EL ja eelkõige selle II osa rakendamisele ning määruste (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014 rakendamisele.

b)    Kohandada liikmesriikide ja liidu strateegiad, kehtestades kõrgjõudlusega andmetöötluse koordineeritud Euroopa strateegia, ning aidata kaasa avaliku sektori toetuse tulemuslikkusele, hoidudes tarbetust dubleerimisest ja jõupingutuste killustatusest.

c)    Koondada liidu ressursse, riikide ressursse ja erasektori investeeringuid ning viia kõrgjõudlusega andmetöötluse investeeringud üleilmsete konkurentide omadega võrreldavale tasemele.

d)    Luua kogu liidus juhtiv integreeritud superarvuti- ja andmetaristu (ja seda käitada) kui vajalik komponent teaduse tipptaseme, Euroopa tööstuse digiteerimise ja avaliku sektori jaoks ning innovatsioonisuutlikkuse ja üleilmse konkurentsivõime tugevdamiseks, et luua liidus majandus- ja tööhõive kasv.

e)    Tagada juurdepääs kõrgjõudlusega andmetöötlusel põhinevatele taristutele ja teenustele avaliku sektori ning paljude erinevate teadus- ja tööstuskasutajate, sealhulgas VKEde jaoks, et toetada uusi ja kujunemisjärgus andme- ja arvutusmahukaid rakendusi ja teenuseid.

f)    Täita lünk teadus- ja arendustegevuse ning eksatasandi kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemide pakkumise vahel, tugevdades digitehnoloogia tarneahelat liidus ja võimaldades ühisettevõttel soetada juhtivad superarvutid.

g)    Täiustada kõrgjõudlusega andmetöötluse rakendusi, et võimaldada maailmatasemel jõudlust koodide ja rakenduste ühise väljatöötamise ja optimeerimise teel, kõrgjõudlusega andmetöötluse rakenduste tippkeskuste toetamise kaudu ning ulatuslike kõrgjõudlusega andmetöötlust võimaldavate näidisprojektide ja katsestendide abil paljusid teadus- ja tööstusvaldkondi hõlmavates suurandmerakendustes ja -teenustes.

h)    Ühendada ja liita piirkondlikud, riiklikud ja Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse superarvutid ning muud arvutussüsteemid, andmekeskused ja seonduv tarkvara ja rakendused.

i)    Suurendada tööstussektori ja eelkõige VKEde innovatsioonipotentsiaali, kasutades arenenud kõrgjõudlusega andmetöötlustaristuid ja -teenuseid.

j)    Suurendada arusaamist kõrgjõudlusega andmetöötlusest ning aidata vähendada oskuste puudust liidus seoses kõrgjõudlusega andmetöötlusega.

k)    Laiendada kõrgjõudlusega andmetöötluse kasutusala.

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

EuroHPC algatus võimaldab liikmesriikidel koos komisjoniga kooskõlastada oma kõrgjõudlusega andmetöötluse investeeringuid ja strateegiaid. Lõppeesmärk on luua ELis maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötlus- ja andmetaristu, mida liikmesriigid eraldi ei saa endale lubada – eelkõige riigid, kus on kasinad kõrgjõudlusega andmetöötluse ressursid või kus need puuduvad.

Liikmesriigid saavad kasu maailmatasemel konkurentsivõimelisest taristust, et pakkuda paremaid avalikke teenuseid ja toetada olulist poliitikakujundamist, näiteks strateegilist otsuste tegemist energeetika, arukate linnade, kodanikukaitse, kliimamuutuste, riigi julgeoleku, küberkuritegevuse vallas.

EuroHPC tagab Euroopa teadlastele maailmatasemel taristu, võimaldades ressursside garanteeritud kõrge tasemega üleeuroopalise juurdepääsu superarvutitele ja andmetele, mis on vältimatult vajalik, et püsida teadusvaldkonnas konkurentsivõimeline.

Tööstussektoris vähenevad teadus- ja arendustegevuse kulud ja lüheneb arendustsükkel ning sektor pakub kvaliteetsemaid tooteid ja teenuseid, näiteks töötleva tööstuse ja masinaehituse (nt auto- või lennundustööstus), tervishoiu ja ravimitööstuse (nt ravimiarendus) ning energeetika (nt nafta- ja gaasivarude avastamine, taastuvenergia tootmine ja jaotamine) valdkonnas. Algatus sillutab teed ka uuteks ärilisteks ja uuenduslikeks rakendusteks suure lisaväärtusega valdkondades (nt personaalmeditsiin, biotehnoloogia, arukad linnad / autonoomne transport jne), tugevdades tööstusliku innovatsiooni suutlikkust, eriti VKEde jaoks.

Sellisel üleeuroopalisel algatusel, mis keskendub Euroopast pärit kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogia pakkumisele nagu EuroHPC, on vajalik kriitiline mass ja see mõjub katalüsaatorina Euroopa tarnijatele. EuroHPC tagab selge tegevuskava juhtivate tehnoloogiate tehnoloogiliseks rakendamiseks Euroopas ning nende integreerimiseks Euroopa süsteemidesse, tagades ainulaadse võimaluse tööstussektori, sealhulgas VKEde jaoks osaleda nende uute tehnoloogiate ja süsteemide ühises kavandamises ja arendamises ning luua intellektuaalomandi õigused ja lahendused, mida saab nende ärialastes jõupingutustes edaspidi kasutada. Nende intellektuaalomandi õiguste eelised ei piirdu kõrgjõudlusega andmetöötlusega, vaid ulatuvad laiematesse sektoritesse, näiteks IKT turule mõne aasta jooksul alates nende kasutuselevõtust tipptasemel kõrgjõudlusega andmetöötluses – andes konkurentsieelise neile, kes neid varajases etapis arendavad.

EuroHPC mõjutab positiivselt Euroopa Komisjoni tööd. Praegu rakendatakse osa meetmeid, mille eest EuroHPC vastutama hakkab, nelja eri tööprogrammi osa kaudu (e-taristud, tulevased ja kujunemisjärgus tehnoloogiad ja LEIT programmi „Horisont 2020“ raames ning Euroopa ühendamise rahastu iga-aastased hankemenetlused). See teeb kõrgjõudlusega andmetöötluse strateegia rakendamise eriti keeruliseks (arutelu nelja komitee koosseisuga, eelarvete ja tegevuste kooskõlastamine mitmesuguste eelarve- ja ajapiirangutega jne). EuroHPC tagab ühtse struktuuri, et kooskõlastada sünergiliselt eri tegevusi, ning – mis veelgi olulisem – ühtse foorumi strateegilisteks aruteludeks liikmesriikidega ning võimendab ELi ja riikide jõupingutuste ja ressursside mõju.

EuroHPC tagab asjakohase raamistiku Euroopa superarvutuskeskuste edasise arengu strateegiliseks kavandamiseks, näiteks kogu Euroopas asuvate eri arhitektuuride vajaliku üleeuroopalise kavandamisega (hoidudes isoleeritud ja koordineerimata hangetest, mis võivad lõppkokkuvõttes tekitada sõltuvuse ühest müüjast ja tehnoloogiatarnijast). Lisaks toetab EuroHPC algatus nende tippkeskuste liitumist rohkemate eri riiklike (1. taseme) ja piirkondlike (2. taseme) keskustega, tagades tegeliku üleeuroopalise taristu, mis suudab täita teadus-, tööstus-, avaliku sektori ja teiste sidusrühmade kasvavad nõudmised.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

   Vähemalt kaks eksatasandi-eelset arvutit, mis hangitakse ühiselt aastaks 2019 või 2020.

   Euroopa teadlastele pakutavate arvutustundide arv suureneb võrreldes praegu PRACE kaudu kättesaadavate tundidega.

   Euroopa tasandil kättesaadavaks tehtud süsteemide ülekoormatus väheneb märkimisväärselt, jäädes 2018. aastal allapoole PRACE 0-tasandi ülekoormatuse määra.

   Teenindatavate kasutajakogukondade arv ning Euroopa eksatasandi-eelsetele masinatele juurdepääsu omavate teadlaste arv suureneb võrreldes nende teadlaste arvuga, kes peavad otsima arvutusressursse väljaspool ELi, ületades 2018. aasta taseme.

   Euroopa tehnoloogia integreerimise ulatus ühiselt hangitud masinate puhul, mis tulenevad Euroopa rahastamisprogrammidega väljatöötatud teadus- ja arendustegevusest.

   Euroopa tarnijate konkurentsivõime suureneb mõõdetuna Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse süsteemide, komponentide ja vahendite üleilmse turuosana ning tööstussektoris kasutusele võetud Euroopa teadus- ja arendustegevuse tulemuste osakaaluna.

   Kõrgjõudlusega andmetöötluse teadusuuringute tulemusena loodud idufirmade arv.

   Panus järgmise põlvkonna kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogiatesse mõõdetuna patentide, teadusartiklite ja turuleviidud toodetena.

   Eksatasandi süsteemidega kohandatud Euroopa rakenduste arv.

   Koolitatud teadlaste, üliõpilaste, (tööstussektori ja haldusasutuste) kasutajate arv.

1.5.Teaduskogukondadele pakutavate teenuste kvantitatiivne ja kvalitatiivne paranemine võrreldes PRACEga sarnaste organisatsioonide pakutavate praeguste teenustega. Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Üldine eesmärk on tagada Euroopa teadlastele, tööstussektorile ja avalikule sektorile uusim kõrgjõudlusega andmetöötlus- ja andmetaristu ning toetada selle tehnoloogiate ja rakenduste väljatöötamist mitmes eri valdkonnas. Selle eesmärgi saavutamiseks nähakse ette järgmised meetmed.

   1.    Tagada hankeraamistik integreeritud maailmatasemel eksatasandi superarvuti- ja andmetaristu jaoks Euroopas.

   2.    Tagada ELi tasandil kooskõlastamine ja piisavad rahalised vahendid, et toetada sellise taristu väljatöötamist ja hankimist.

   3.    Toetada integreeritud Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteemi teadus- ja arendustegevust, hõlmates kõiki teadus- ja tööstusvaldkonna väärtusahela segmente (riistvara, tarkvara, rakendused, teenused, ühendused ja oskused).

1.5.2.Liidu osaluse lisaväärtus

Euroopa tasandil tegutsemise põhjused (ex ante)

Riiklike kõrgjõudlusega andmetöötluse teenuste killustatus ELis ja liikmesriikides toob kaasa ressursside ebatõhusa kasutamise ja oskusteabe üksnes osalise piiriülese vahetuse. Kõrgjõudlusega andmetöötlustaristu rajamise ja hooldamise suurenevad kulud nõuavad tugevamat juhtimist ELi tasandil ning kõrgjõudlusega andmetöötluse ressursside ratsionaliseerimist, et vähendada praegust killustatust.

Kõrgjõudlusega andmetöötlus on oluline vahend, et käsitleda sotsiaalseid probleeme, nagu tervishoid ja turvalisus. Mõlemad on Euroopa ühise huvi poliitikavaldkonnad, nagu näitavad küberturvalisuse direktiiv ja küberturvalisuse teatis, milles käsitletakse piiriüleseid küsimusi. Turvalisuse tase või rahvatervise kvaliteet ühes liikmesriigis oleneb ülejäänud ELis valitsevast olukorrast.

Kõrgjõudlusega andmetöötlus on väga oluline, et ehitada üles andmemajandus. Andmete kasutamise viiside, nende omandiõiguse ja kasutusõiguse, säilitamise koha ja neile juurdepääsu kontrollimine on tundlik küsimus. See puudutab ärilisi ja autoriõigusega seotud küsimusi, aga ka andmekaitset ja eraelu puutumatuse küsimusi. Kõik need küsimused on digitaalsel ühtsel turul poliitilised prioriteedid. Tundlike Euroopa andmete saatmine töötlemiseks teistesse maailma piirkondadesse, kus Euroopa eraelu puutumatuse, andmekaitse, autoriõiguse ja muid rangeid nõudeid ei pruugita järgida, nõrgendab eesmärki saavutada suveräänne kontroll Euroopa andmete ja nende kasutamise üle.

Jätkusuutliku eksatasandi kõrgjõudlusega andmetöötlustaristu ja ökosüsteemi rajamiseks vajalike ressursside ulatus ületab selle, mida riikide valitsustel on praegu võimalik investeerida. Ühelgi liikmesriigil ei ole rahalisi vahendeid eksatasandi andmetöötlusvõimsuse soetamiseks ning vajaliku eksatasandi kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteemi väljaarendamiseks, soetamiseks ja käitamiseks ise ja konkurentsivõimelise aja jooksul võrreldes USA, Hiina või Jaapaniga. Liikmesriigid ja riikidest osalised on nüüd mõistnud, et nad suudavad püsida konkurentsivõimelised üksnes ühiste ja kooskõlastatud ELi-üleste jõupingutuste kaudu – vt 23. märtsi 2017. aasta EuroHPC deklaratsioon.

Oodatav tekkiv liidu lisaväärtus (ex post)

ELi tasandil tegutsedes võimaldame koondada vajalikud investeeringud ja luua kriitilise massi, et soetada juhtivad järgmise põlvkonna eksatasandi süsteemid, mille maksumus ulatub sadadesse miljonitesse eurodesse. Üksnes ELi tasandil töötades ning investeeringuid, teadmisi ja oskusi ühendades on Euroopal võimalus oma konkurentidega sammu pidada. Samal ajal suurendab investeeringute koondamine eksatasandi masinate ühiseks soetamiseks märkimisväärselt investeeringutasuvust masinate iga osalise omaniku jaoks võrreldes väiksema jõudlusega masinate ainuomanike investeeringutasuvusega.

Tipptasemel kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemide kättesaadavus võimaldaks Euroopa osalistel veelgi edasi arendada kogu praegust ja tulevast eksatasandi jõudlust nõudvate teaduslike ja tööstuslike rakenduste valikut. See võimaldaks välja töötada nõutud oskusteabe, oskused ja suutlikkuse selliste süsteemide tõhusaks programmeerimiseks ja nende täieliku potentsiaali ärakasutamiseks. See võimaldab ka kõikidel Euroopa teadlastel, haldusasutustel ja tööstussektoril sellele taristule juurde pääseda ning edendada laiemat piiriülest koostööd ning uusi tooteid ja teenuseid.

Kogu maailmas olemasolevate killustatud teadmiste ja oskusteabe ühendamisega saab Euroopa luua kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemide täieliku tarneahela: alates tehnoloogiakomponentidest ja süsteemidest kuni täismasinateni. Need on samal ajal väga olulised tehnoloogiad mitmesugustel muudel massiturgudel (autotööstus, olmeelektroonika, serverid jne). Eksatasandi andmetöötlusele üleminek, mida toetavad ühised investeeringud ELilt ja liikmesriikidelt, kes tegutsevad juhtivturgude kasutajatena, annab Euroopa tarnijatele võimaluse omandada sellistest investeeringutest tuleneva finantsvõimenduse abil juurdepääsu uutele turgudele, mille mahuks hinnatakse 1 triljon eurot.

Kokkuvõttes loob üleilmselt konkurentsivõimelise kõrgjõudlusega andmetöötluskeskkonna loomine Euroopas, mille on käivitanud avaliku sektori sekkumine, kaupu ja teenuseid, millel on tõeline väärtus kogu Euroopa teadus- ja tööstussektori jaoks. See aitab era- ja avalikul sektoril luua tipptasemel teadust, tehnoloogiaid ja lahendusi, millest on kasu kõikides majanduse ja ühiskonna valdkondades, aidates kaasa ELi majanduskasvu, töökohtade loomise ja konkurentsivõime eesmärkidele.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat lõi 2014. aastal ühisettevõte ECSEL (NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 561/2014) kahe 2008. aastal loodud ühisettevõtte ARTEMIS ja ENIAC liitmise teel. 2017. aasta vahehindamine näitas, millised on selle tugevad ja nõrgad küljed, mida võetakse ühisettevõtte EuroHPC asutamisel arvesse.

Ühisettevõtte ECSEL vahehindamise käigus selgus, et ühisettevõte suudab saavutada tulemuslikult oma strateegilised eesmärgid, mis on sarnased ühisettevõte EuroHPC kavandatavate eesmärkidega.

   Ühisettevõtte kolmeharuline ülesehitus, mis koondab Euroopa Komisjoni, liikmesriigid ja erasektori, võimaldab liikmesriike, tööstussektorit ja Euroopa Komisjoni strateegiliselt ühendada.

   Sellega kaasatakse suuri investeeringuid, eriti tööstussektorilt.

   See toetab edukalt Euroopa tööstussektorit ning konkurentsivõimeliste Euroopa kõrgtehnoloogiate arendamist.

Samas osutati vahehindamise käigus ka puudustele, mida kavatseme ühisettevõtte EuroHPC asutamisel arvesse võtta:

   kooskõlastada riikide tegevust, ühtlustada osalemiseeskirju, rahastamismäärasid ja menetlusi;

   tagada üleilmne strateegia ning motiveerida Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse teadus- ja arendustegevuse tulemuste süsteemsemat kasutuselevõttu tööstuses.

1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Algatuse kohaldamisala täiendab meetmeid, mida viiakse ellu programmi „Horisont 2020“ teemade „Juhtpositsioon tööstuses“, „Tipptasemel teadus“ ja „Teadusuuringute infrastruktuurid“ alusel, samuti Euroopa ühendamise rahastu avatud andmete digiteenuste infrastruktuuri programmi alusel.

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

 Piiratud kestusega ettepanek/algatus 

   Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 1.1.2019–31.12.2026.

   Finantsmõju avaldub kulukohustuste assigneeringutele ajavahemikus 2019–2020 ning maksete assigneeringutele ajavahemikus 2019–2026.

 Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 34  

 Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

   rakendusametite kaudu

 Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

 Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (täpsustage);

◻ Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondile (EIF);

⌧ artiklites 208 ja 209 osutatud asutustele;

◻ avalik-õiguslikele asutustele;

◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Komisjon viib 30. juuniks 2022 sõltumatute ekspertide abiga läbi ühisettevõtte EuroHPC vahehindamise, mille käigus hinnatakse eelkõige EuroHPC osalevate riikide ning erasektori liikmete ja nende koosseisu kuuluvate üksuste ühisettevõtte tegevuses osalemise ja selle rahastamises osalemise määra. Komisjon koostab hindamisaruande, milles on esitatud hindamise järeldused ja komisjoni tähelepanekud. Komisjon saadab nimetatud aruande 31. detsembriks 2021 Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kuue kuu jooksul pärast ühisettevõtte lõpetamist, kuid mitte hiljem kui kaks aastat pärast lõpetamisotsuse tegemist korraldab komisjon ühisettevõtte lõpphindamise. Lõpphindamise tulemused esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Ühisettevõtte tegevdirektor annab igal aastal juhatusele aru tegevdirektori ülesannete täitmisest vastavalt ühisettevõtte EuroHPC finantseeskirjadele.

Kahe kuu jooksul pärast eelarveaasta lõppu esitab tegevdirektor juhatusele heakskiitmiseks aasta tegevusaruande ühisettevõttes EuroHPC eelmisel kalendriaastal eelkõige töökavaga seoses saavutatud edusammudest. Aastane tegevusaruanne sisaldab teavet järgmise kohta:

a)    teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmed, tehtud hanked ja vastavad kulud;

b)    taristu soetamine ja käitamine, sealhulgas juurdepääsuaegade tõhus kasutamine;

c)    esitatud ettepanekud ja pakkumused;

d)    rahastamiseks valitud ettepanekud ja pakkumused.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1.Tuvastatud ohud

Peamine tuvastatud oht on osalejatele kulude eest tehtud ebaõiged maksed.

Avaliku ja erasektori partnerlusega kaasnevat huvide konflikti konkreetset riski maandatakse juhatuses otsuste tegemise selge lahususe teel – juhatus kehtestab strateegia ja töökavad, määrab kindlaks konkursikutsete ja hankemenetluste tingimused ning teeb otsuseid avaliku sektori rahastamise jaotamise kohta.

Osalevate riikide ebapiisava rahalise osaluse korral satub ohtu eksatasandi-eelsete superarvutite soetamine või käitamine; sellisel juhul ei ole võimalik kas superarvuteid soetada, käitada neid nende majandusliku kasutustsükli jooksul või soetada superarvuteid, mis on jõudluse taseme poolest maailmas esikolmikus.

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

Komisjoni siseaudiitoril on ühisettevõtte suhtes samasugused volitused nagu komisjoni suhtes. Lisaks sellele võib juhatus vajaduse korral korraldada ühisettevõtte siseauditi alase suutlikkuse loomise.

Kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikliga 60 järgib ühisettevõte usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning tagab oma liikmete finantshuvide kaitse taseme, mis on nimetatud määruse alusel nõutavaga samaväärne.

Kaudsete meetmete kulude järelaudit toimub kooskõlas raamprogrammiga „Horisont 2020“ selle raamprogrammi kaudsete meetmete osana.

Liidu finantshuvide kaitsmiseks teeb komisjon kooskõlas finantsmäärusega järelevalvet ühisettevõtte tegevuse üle, viies eelkõige läbi programmi rakendamise auditeid ja hindamisi, kohaldab kontrollimenetlusi ja kinnitab raamatupidamisaruandeid ning jätab liidu rahastamisest välja kulukohustused, mis on tehtud kohaldatavaid eeskirju rikkudes. Ta võib ka peatada ja katkestada maksed, kui ta avastab finants- või haldusrikkumisi.

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda rahastatakse ELi vahenditest.

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada sellise rahastamisega otseselt või kaudselt seotud ettevõtjate tööruumides kohapealseid kontrolle, mis peavad toimuma määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätestatud korras ning mille eesmärk on teha kindlaks, kas toetuslepingu või liidu eelarvest rahastamise lepinguga seoses esineb pettust, korruptsiooni või mis tahes muud ELi finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

Ilma et see piiraks eespool sätestatu kohaldamist, sisaldavad käesoleva määruse rakendamisest tulenevad toetuskokkulepped ja -lepingud sätteid, millega antakse komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õigus teha oma pädevuse kohaselt kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida

Kulude
liik

Rahaline osalus

Nr

Liigendatud/liigendamata

EFTA riigid

Kandidaatriigid

Kolmandad riigid

finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

1a
Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

09 04 07 33 Programmi „Horisont 2020“ ühisettevõte EuroHPC – toetuskulud

09 04 07 34 Programmi „Horisont 2020“ ühisettevõte EuroHPC

09 03 05 Euroopa ühendamise rahastu ühisettevõte EuroHPC

 

Liigendatud

JAH

JAH

EI

JAH

* Selle eelarverea toetus pärineb eeldatavasti järgmistelt eelarveridadelt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes

Eelarverida

Aasta 2019

Aasta 2020

Aasta 2021

Aasta 2022

Aasta 2023

Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta 2026

KOKKU

09 01 05 01 Teadustöötajatega seotud kulud

0,306

1,401

0,000

0,000

0,000

0,000

0,000

0,000

1,707

09 01 05 02 Koosseisuvälised teadustöötajad

0,314

1,996

0,000

0,000

0,000

0,000

0,000

0,000

2,310

09 01 05 03 Muud juhtimiskulud teadusuuringuteks

1,675

4,308

0,000

0,000

0,000

0,000

0,000

0,000

5,983

09 04 01 01 Teadusuuringute tugevdamine tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate valdkonnas

68,000

100,000

0,000

0,000

0,000

0,000

0,000

0,000

168,000

09 04 01 02 Euroopa teadustaristu (sh e-taristu) tõhustamine

8,000

80,000

0,000

0,000

0,000

0,000

0,000

0,000

88,000

09 04 02 01 Juhtpositsioon info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas

80,000

40,000

0,000

0,000

0,000

0,000

0,000

0,000

120,000

09 03 Euroopa ühendamise rahastu

40,000

60,000

0,000

0,000

0,000

0,000

0,000

0,000

100,000

Kulud kokku

198,295

287,705

0,000

0,000

0,000

0,000

0,000

0,000

486,000

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

1a

Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ühisettevõte EuroHPC 35 , 36  

 

 

Aasta 2019

Aasta 2020 37

Aasta 2021

Aasta 2022

Aasta 2023

Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta 2026

KOKKU

Jaotis 1

Kulukohustused

-1

0,680

3,581

0,000

0,000

0,000

0,000

0,000

0,000

4,261

Maksed

-2

0,680

1,460

1,148

0,726

0,247

0,000

0,000

0,000

4,261

Jaotis 2

Kulukohustused

(1a)

1,615

4,124

0,000

0,000

0,000

0,000

0,000

0,000

5,739

Maksed

(2a)

1,615

1,715

1,298

0,865

0,247

0,000

0,000

0,000

5,739

Jaotis 3

Kulukohustused

(3a)

196,000

280,000

0,000

0,000

0,000

0,000

0,000

0,000

476,000

Maksed

(3b)

70,400

84,400

113,200

103,600

40,400

32,000

18,000

14,000

476,000

Ühisettevõtte EuroHPC assigneeringud KOKKU

Kulukohustused

=1+1a +3a

198,295

287,705

0,000

0,000

0,000

0,000

0,000

0,000

486,000

Maksed

=2+2a+3b

72,695

87,575

115,645

105,191

40,894

32,000

18,000

14,000

486,000

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

SIDEVÕRKUDE, SISU JA TEHNOLOOGIA PEADIREKTORAAT

 

 

Aasta 2019

Aasta 2020

Aasta 2021

Aasta 2022

Aasta 2023

Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta 2026

KOKKU

Inimressursid (2 täistööajale taandatud koosseisulist AD kohta, 1 täistööajale taandatud AC koht) 38

0,346

0,346

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,692

Muud halduskulud

0,000

0,000

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,000

SIDEVÕRKUDE, SISU JA TEHNOLOOGIA PEADIREKTORAAT KOKKU

Assigneeringud

0,346

0,346

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,692

 

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

5

„Halduskulud“

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

SIDEVÕRKUDE, SISU JA TEHNOLOOGIA PEADIREKTORAAT

 

 

Aasta 2019

Aasta 2020

Aasta 2021

Aasta 2022

Aasta 2023

Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta 2026

KOKKU

Inimressursid (2 täistööajale taandatud koosseisulist AD kohta, 1 täistööajale taandatud AC koht) 39

0,208

0,208

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,416

Muud halduskulud

0,000

0,000

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,000

SIDEVÕRKUDE, SISU JA TEHNOLOOGIA PEADIREKTORAAT KOKKU

Assigneeringud

0,208

0,208

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,416

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIGI 5
assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

0,208

0,208

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,416

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

 

 

 

Aasta 2019

Aasta 2020

Aasta 2021

Aasta 2022

Aasta 2023

Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta 2026

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIKIDE 1–5
assigneeringud KOKKU

Kulukohustused

=1+1a +3a

198,849

288,259

0,000

0,000

0,000

0,000

0,000

0,000

487,108

Maksed

=2+2a+3b

73,249

88,129

115,645

105,191

40,894

32,000

18,000

14,000

487,108

3.2.2.Hinnanguline mõju ühisettevõtte EuroHPC assigneeringutele

   Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

   Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Täpsustage eesmärgid ja väljundid

 

 

Aasta

Aasta

Aasta

Aasta

Aasta

Aasta

Aasta

Aasta

KOKKU

 

2019

2020

2021

2022

2023

2024

2025

2026

 

VÄLJUNDID

 

Väljundi liik

Keskmine kulu

Nr

Kulu

Nr

Kulu

Nr

Kulu

Nr

Kulu

Nr

Kulu

Nr

Kulu

Nr

Kulu

Nr

Kulu

Väljundite arv kokku

Kulud kokku

 

ERIEESMÄRK nr 1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020

40Tipptasemel teadus – tulevased ja kujunemisjärgus tehnoloogiad

8,8

9

68

10

100

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

19

168

- Väljund

Tipptasemel teadus – teadustaristu

44,0

1

8

1

80

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

2

88

- Väljund

Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

30,0

3

80

1

40

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

4

120

Erieesmärk nr 1 kokku

13

156

12

220

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

25

376

ERIEESMÄRK nr 2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Euroopa ühendamise rahastu

- Väljund

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

50,0

1

40

1

60

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

2

100

Erieesmärk nr 2 kokku

1

40

1

60

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

2

100

KULUD KOKKU

147

196

13

280

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

27

476

3.2.3.Hinnanguline mõju ühisettevõtte EuroHPC haldusassigneeringutele

3.2.3.1.Kokkuvõte

   Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

   Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Töötajate arv (inimesi / täistööajale taandatud töötajate arv)

 

Aasta 2019

Aasta 2020

Aasta 2021

Aasta 2022

Aasta 2023

Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta 2026

KOKKU

Ametnikud (AD palgaastmed)

0

0

0

0

0

0

0

0

0

Ametnikud (AST palgaastmed)

0

0

0

0

0

0

0

0

0

Lepingulised töötajad

7

10

11

11

11

9

7

5

71

Ajutised töötajad

4

4

4

4

4

4

4

3

31

Riikide lähetatud eksperdid

0

1

1

1

0

0

0

0

3

KOKKU

11

15

16

16

15

13

11

8

105

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

 

Aasta 2019

Aasta 2020

Aasta 2021

Aasta 2022

Aasta 2023

Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta 2026

KOKKU

Ametnikud (AD palgaastmed)

0

0

0

0

0

0

0

0

0

Ametnikud (AST palgaastmed)

0

0

0

0

0

0

0

0

0

Lepingulised töötajad

0,25

0,7

0,77

0,77

0,77

0,63

0,49

0,35

4,725

Ajutised töötajad

0,28

0,552

0,552

0,552

0,552

0,552

0,552

0,414

4,002

Riikide lähetatud eksperdid

0

0,078

0,078

0,078

0

0

0

0

0,234

KOKKU

0,521

1,33

1,4

1,4

1,322

1,182

1,042

0,764

8,961

Töötajate arvu neutraalsuse tagamiseks kooskõlas 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 27, millega nõutakse, et kõik institutsioonid, organid ja ametid vähendavad töötajate arvu 5 %, kompenseerib sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat osaliselt ühisettevõtte lisatöötajad, vähendades oma olemasolevate ametnike ja koosseisuväliste töötajate arvu (st kehtiv ametikohtade loetelu ja olemasolevad koosseisuvälised töötajad). Täpne kord tuleb sätestada kahepoolselt ning peab olema kooskõlas sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadi töötajate arvu vähendamisega seoses Luksemburgi kokkuleppega, millega luuakse digitaalne keskus.

Hinnanguline mõju inimressurssidele (täiendavad täistööajale taandatud töötajad) – ametikohtade loetelu

Tegevusüksus ja palgaaste

Aasta 2019

Aasta 2020

Aasta 2021

Aasta 2022

Aasta 2023

Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta 2026

AD16

 

 

 

 

 

 

 

 

AD15

 

 

 

 

 

 

 

 

AD14

1

1

1

1

1

1

1

1

AD13

 

 

 

 

 

 

 

 

AD12

1

1

1

1

2

2

2

2

AD11

1

1

1

1

 

 

 

 

AD10

 

 

 

 

 

 

 

 

AD9

 

 

 

 

 

 

 

 

AD8

 

 

 

 

1

1

1

0

AD7

1

1

1

1

 

 

 

 

AD6

 

 

 

 

 

 

 

 

AD5

 

 

 

 

 

 

 

 

AD kokku

4

4

4

4

4

4

4

3

AST11

 

 

 

 

 

 

 

 

AST10

 

 

 

 

 

 

 

 

AST9

 

 

 

 

 

 

 

 

AST8

 

 

 

 

 

 

 

 

AST7

 

 

 

 

 

 

 

 

AST6

 

 

 

 

 

 

 

 

AST5

 

 

 

 

 

 

 

 

AST4

 

 

 

 

 

 

 

 

AST3

 

 

 

 

 

 

 

 

AST2

 

 

 

 

 

 

 

 

AST1

 

 

 

 

 

 

 

 

AST kokku

0

0

0

0

0

0

0

0

AST/SC 6

 

 

 

 

 

 

 

 

AST/SC 5

 

 

 

 

 

 

 

 

AST/SC 4

 

 

 

 

 

 

 

 

AST/SC 3

 

 

 

 

 

 

 

 

AST/SC 2

 

 

 

 

 

 

 

 

AST/SC 1

 

 

 

 

 

 

 

 

AST/SC kokku

0

0

0

0

0

0

0

0

Hinnanguline mõju inimressurssidele (täiendavad töötajad) – koosseisuvälised töötajad

Lepingulised töötajad

Aasta 2019

Aasta 2020

Aasta 2021

Aasta 2022

Aasta 2023

Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta 2026

Tegevusüksus IV

1

1

1

1

1

1

1

1

Tegevusüksus III

4

7

8

9

9

8

6

4

Tegevusüksus II

2

2

2

1

1

 

 

 

Tegevusüksus I

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

7

10

11

11

11

9

7

5

Riikide lähetatud eksperdid

Aasta 2019

Aasta 2020

Aasta 2021

Aasta 2022

Aasta 2023

Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta 2026

Kokku

0

1

1

1

0

0

0

0

Töötajate palkamine 2019. aastaks (esimene aasta) peaks toimuma hinnangute kohaselt 2019. aasta juulis (st selle aasta puhul võetakse arvesse üksnes 50 % keskmisest kulust).

3.2.3.2.Vastutava peadirektoraadi hinnanguline personalivajadus

   Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

   Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

 

Aasta 2019

Aasta 2020

Aasta 2021

Aasta 2022

Aasta 2023

Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta 2026

Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

 

 

 

 

 

 

 

 

09 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)

1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

09 01 01 02 (delegatsioonides)

 

 

 

 

 

 

 

 

09 01 05 01 (kaudne teadustegevus)

2

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

10 01 05 01 (otsene teadustegevus)

 

 

 

 

 

 

 

 

Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)  41

 

 

 

 

 

 

 

 

09 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud)

1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

09 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)

 

 

 

 

 

 

 

 

09 01 04 yy 42

- peakorteris 43

 

 

 

 

 

 

 

 

- delegatsioonides

 

 

 

 

 

 

 

 

09 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)

1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)

 

 

 

 

 

 

 

 

Muud eelarveread (täpsustage)

 

 

 

 

 

 

 

 

KOKKU

5

5

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad

Juhtorganite liikmed ning järelevalve/aruandlusega tegelevad töötajad

Koosseisuvälised töötajad

Ametnike toetused

Täistööajale taandatud töötajate kulukalkulatsiooni kirjeldus tuleks esitada V lisa jaotises 3.

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

   Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

   Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

   Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist 44 .

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

 

Aasta 2019

Aasta 2020

Aasta 2021

Aasta 2022

Aasta 2023

Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta 2026

KOKKU

EuroHPC liikmesriigid – rahaline osalus halduskulude katmisel

0,000

0,000

0,679

1,326

1,973

2,252

2,043

1,727

10,000

Ühisettevõtte EuroHPC liikmesriigid – rahaline osalus tegevuskulude katmisel*

70,400

84,400

113,200

103,600

40,400

32,000

18,000

14,000

476,000

Erasektorist pärit liikmete rahaline osalus halduskulude katmisel

0,000

0,000

0,136

0,265

0,395

0,450

0,409

0,345

2,000

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

70,400

84,400

114,015

105,191

42,768

34,702

20,452

16,072

488,000

* Ühisettevõtte EuroHPC liikmesriikide mitterahaline osalus on samuti võimalik.

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

   Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

   Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

   omavahenditele

   mitmesugustele tuludele

(1)    Komisjoni teatis „Kõrgjõudlusega andmetöötlus: Euroopa koht üleilmses võidujooksus“ (COM(2012) 45 final).
(2)     http://ec.europa.eu/newsroom/document.cfm?doc_id=43815 ,
https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/belgium-joins-european-cooperation-high-performance-computing
(3)    Arvuti FLOPSide (ujukomatehete arv sekundis) mõõtmine näitab arvuti jõudlust. Üks petaflops (petatasandi masinad) vastab 1015 FLOPSi suurusele võimsusele ja üks eksaflops (eksatasandi masinad) vastab 1018 FLOPSi suurusele võimsusele.
(4)     https://ec.europa.eu/research/iscp/pdf/policy/h2020_assoc_agreement.pdf
(5)     http://www.etp4hpc.eu/
(6)     http://www.bdva.eu/  
(7)    Nõukogu määruse (millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte) artikli 3 lõike 1 punkt a.
(8)    Teatis „Euroopa tööstuse digitaliseerimine. Kuidas kasutada ühtse digitaalse turu kõiki võimalusi“, COM(2016) 180 final ja SWD(2016) 106.
(9)    COM(2017) 228 final
(10)     http://www.prace-ri.eu/
(11)     https://www.geant.org
(12)    Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni 26. jaanuari 2017. aasta raport Euroopa pilvandmetöötluse algatuse kohta (2016/2145(INI)).
(13)     http://www.ecsel.eu/  
(14)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsus nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).
(15)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).
(16)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013 määrus (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) 1906/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 81).
(17)    Komisjoni 3. detsembri 2013. aasta otsus 2013/743/EL, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020“ rakendamise eriprogramm (ELT L 347, 20.12.2013, lk 965).
(18)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129).
(19)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 283/2014, milles käsitletakse üleeuroopalisi telekommunikatsioonitaristu valdkonna võrke hõlmavaid suuniseid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1336/97/EÜ (ELT L 86, 21.3.2014, lk 14).
(20)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002.
(21)    Komisjoni teatis „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“, COM(2010) 2020 final.
(22)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Euroopa pilvandmetöötluse algatus. Konkurentsivõimelise andme- ja teadmuspõhise majanduse ülesehitamine Euroopas“, COM(2016) 178 final.
(23)    COM(2017) 228 final.
(24)    COM(2016) 178 final.
(25)    Komisjoni teatis „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalise tähtsusega projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga“ (ELT C 188, 20.6.2014, lk 4).
(26)    Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju ( ELT L 362, 31.12.2012, lk 1 ).
(27)    Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta ( ELT L 38, 7.2.2014, lk 2 ).
(28)    Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed ( EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1 ).
(29)    Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest ( EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2 ).
(30)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 ( ELT L 248, 18.9.2013, lk 1 ).
(31)    EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.
(32)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele ( EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43 )
(33)    Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.
(34)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil: https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx .
(35)    Jaotistes 1 ja 2 esitatud summad kajastavad ELi osalust (kuni 10 miljonit eurot) ühisettevõtte EuroHPC halduskuludes. Ülejäänud osa tuleneb teiste EuroHPC liikmete rahalisest osalusest, nagu on näidatud jaotises 3.2.5. ELi osalus on esimesel aastal 100 % ning seejärel väheneb järk-järgult.
(36)    Jaotiste 1 ja 2 kohased maksete assigneeringud põhinevad kõikide vastavate kulukohustuste assigneeringute iga-aastasel ärakasutamisel, samal ajal kui jaotise 3 puhul määratakse need kindlaks, võttes arvesse kaudseid meetmeid ja nende maksegraafikut (eelmaksed, vahemaksed ja lõppmakse).
(37)    Jaotised 1 ja 2 sisaldavad 2020. aasta puhul ühisettevõtte aasta kulukohustusi ning ülejäänud aastate kulukohustusi ajavahemikul 2021–2026, mis tuuakse varasemale ajale.
(38)    Katab programmi „Horisont 2020“ meetmete haldamist. Täistööajale taandatud töötajate kulud määratakse kindlaks AD (138 000 eurot) ja AST (70 000 eurot) töötajate keskmise aastakulu põhjal.
(39)    Katab Euroopa ühendamise rahastu meetmete haldamist. Täistööajale taandatud töötajate kulud määratakse kindlaks AD (138 000 eurot) ja AST (70 000 eurot) töötajate keskmise aastakulu põhjal.
(40)    AC = lepingulised töötajad, AL = kohalikud töötajad, END = riikide lähetatud eksperdid, INT = renditööjõud, JED = noored eksperdid delegatsioonides.
(41)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).
(42)    Peamiselt struktuurifondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) ja Euroopa Kalandusfond (EFF).
(43)    Vt nõukogu määruse nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) artiklid 11 ja 17.

Brüssel,11.1.2018

COM(2018) 8 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: nõukogu määrus,

millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte

{SWD(2018) 5 final}
{SWD(2018) 6 final}


ÜHISETTEVÕTTE EuroHPC PÕHIKIRI

Artikkel 1

Ülesanded

Ühisettevõtte ülesanded on järgmised:

(a)võtta kasutusele avaliku ja erasektori vahendid ühisettevõtte tegevuse rahastamiseks;

(b)soetada vähemalt kaks maailma esikümnesse kuuluvat eksatasandi-eelset superarvutit, mida rahastatakse programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu programmide kaudu liidu eelarvest ning osalevate riikide osalusest kooskõlas ühisettevõtte eeskirjadega;

(c)algatada ja juhtida eksatasandi-eelsete superarvutite soetamise menetlust, hinnata saadud pakkumusi, eraldada rahastamist kättesaadavate vahendite piires, jälgida lepingu rakendamist ja hallata lepinguid;

(d)valida eksatasandi superarvuteid majutav üksus kooskõlas käesoleva määruse artiklis 11 osutatud finantseeskirjadega;

(e)sõlmida majutava üksusega kooskõlas määruse artiklis 11 osutatud finantseeskirjadega majutusleping eksatasandi-eelsete superarvutite käitamiseks ja hooldamiseks ning jälgida majutuslepingust kinnipidamist, sealhulgas soetatud superarvutite vastuvõtukatset;

(f)pakkuda rahalist toetust vähemalt kahe petatasandi superarvuti soetamiseks;

(g)määrata kindlaks superarvutitele juurdepääsu üld- ja eritingimused ning jälgida juurdepääsu superarvutitele;

(h)pakkuda rahalist toetust (peamiselt toetustena), keskendudes oluliste kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogiate ja süsteemide järgmise põlvkonna arendamisele, et liikuda eksatasandi suunas, tegeledes kogu Euroopa tehnoloogiaspektriga alates vähese energiatarbimisega mikroprotsessoritest ja seotud tehnoloogiatest kuni tarkvara, algoritmide, programmeerimismudelite ja -vahenditeni, uudse arhitektuurini ning nende süsteemiga integreerimiseni, tuginedes ühise kavandamise lähenemisviisile;

(i)pakkuda rahalist toetust (peamiselt toetustena), keskendudes rakendustele, teavitustegevusele, teadlikkuse suurendamise ja kutsealase arengu meetmetele, et meelitada inimressursse kõrgjõudlusega andmetöötluse valdkonda, samuti suurendada oskuseid ja ökosüsteemi projekteerimisega seotud oskusteavet;

(j)algatada avatud projektikonkursse ning määrata olemasolevate vahendite piires rahastamist teadus- ja arendustegevuse ja innovatsioonimeetmetele;

(k)jälgida meetmete rakendamist ja hallata toetuslepinguid;

(l)tagada ühisettevõtte jätkusuutlik haldamine;

(m)jälgida üldisi tulemusi ühisettevõtte eesmärkide täitmisel;

(n)teha tihedat koostööd ning tagada kooskõlastamine liidu ja riikide tegevusega, organitega ja sidusrühmadega, luues koostoimet ning parandades teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste rakendamist kõrgjõudlusega andmetöötluse valdkonnas;

(o)määrata kindlaks mitmeaastane strateegiline kava, koostada ja rakendada asjakohaseid töökavasid selle täitmiseks ning teha mitmeaastases strateegilises kavas vajalikke kohandusi;

(p)korraldada teavitamis-, teabevahetus-, rakendamis- ja levitamistegevust, kohaldades mutatis mutandis määruse (EL) nr 1291/2013 artiklit 28, mis sisaldab muu hulgas projektikonkursside tulemusi puudutava üksikasjaliku teabe kättesaadavaks ja juurdepääsetavaks tegemist programmi „Horisont 2020“ ühises elektroonilises andmebaasis;

(q)täita mis tahes muid käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalikke ülesandeid.

Artikkel 2

Liikmed

(1)Ühisettevõtte liikmed on:

(a)Euroopa Liit, keda esindab Euroopa Komisjon;

(b)Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Sloveenia ja Šveits;

(c)kinnituskirja kaudu käesoleva põhikirjaga nõustumise korral Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogiaplatvormi (ETP4HPC) ühendus, mis on registreeritud Hollandi õiguse alusel ja mille registreeritud asukoht on Amsterdam (Madalmaad), ning suurandmete väärtuse ühendus (BDVA), mis on registreeritud Belgia õiguse alusel ja mille registreeritud asukoht on Brüssel (Belgia).

(2)Iga osalev riik nimetab ühisettevõtte organitesse oma esindaja ja määrab kindlaks riikliku üksuse või riiklikud üksused, mille ülesanne on täita ühisettevõtte tegevuse elluviimisel kõnealuse osaleva riigi kohustusi.

Artikkel 3

Liikmeskonna muutmine

(1)Liikmesriigid või assotsieerunud riigid, kes ei ole loetletud artikli 2 lõike 1 punktis b, saavad ühisettevõtte liikmeks, kui nad teatavad juhatusele kirjalikult käesoleva põhikirja ja muude ühisettevõtte tegevust reguleerivate sätete heakskiitmisest ning osalevad artiklis 15 osutatud rahastamises, et saavutada ühisettevõtte eesmärgid.

(2)Ühisettevõtte liikmeks saamist võib taotleda iga liikmesriigis või programmiga „Horisont 2020“ liitunud riigis otse või kaudselt teadusuuringuid ja innovatsiooni toetav ning nendes riikides asutatud juriidiline isik tingimusel, et ta osaleb artiklis 15 osutatud rahastamises käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud ühisettevõtte eesmärkide saavutamiseks ning nõustub ühisettevõtte põhikirjaga.

(3)Lõike 2 kohane ühisettevõtte liikmeks saamise taotlus tuleb esitada juhatusele. Juhatus võtab taotluse hindamisel arvesse taotleja olulisust ja võimalikku lisaväärtust ühisettevõtte eesmärkide saavutamisel ja teeb taotluse kohta otsuse.

(4)Iga liige võib lõpetada oma liikmesuse ühisettevõttes. Lõpetamine jõustub pöördumatult kuus kuud pärast sellest teistele liikmetele teatamist. Pärast lõpetamise kuupäeva vabastatakse endine liige kõikidest kohustustest peale nende, mille ühisettevõte on heaks kiitnud või võtnud enne liikmesuse lõpetamisest teatamist.

(5)Ühisettevõtte liikmestaatust ei saa anda üle kolmandale isikule ilma juhatuse eelneva nõusolekuta.

(6)Pärast käesoleva artikli kohast liikmeskonna muudatust avaldab ühisettevõte viivitamata oma veebisaidil liikmete ajakohastatud nimekirja, märkides ära kuupäeva, millal muudatus jõustub.

Artikkel 4

Ühisettevõtte organid

Ühisettevõtte organid on:

(a)juhatus;

(b)tegevdirektor;

(c)tööstus- ja teadusnõukogu, mis koosneb teadusuuringute ja innovatsiooni nõuanderühmast ning taristu nõuanderühmast.

Artikkel 5

Juhatuse koosseis

Juhatus koosneb osalevate riikide ja komisjoni esindajatest.

Iga osalev riik ja komisjon nimetavad ühe esindaja, kellel on juhatuses vastavalt osaleva riigi ja komisjoni hääleõigused.

Artikkel 6

Juhatuse toimimine

(1)Liidule kuulub 50 % hääleõigustest. Liidu hääleõigus on jagamatu.

Artikli 7 lõikes 3 osutatud üldiste haldusülesannete täitmisel on osalevate riikide hääleõigused proportsionaalsed nende tegeliku finantskohustusega ühisettevõtte tegevuses ühisettevõtte tegevusaja jooksul.

(2)Ühisettevõtte artikli 7 lõikes 4 osutatud tegevuse elluviimisega seotud ülesannete puhul on osalevate riikide hääleõigused proportsionaalsed nende tegeliku osalusega ühisettevõtte tegevuse rahastamises ühisettevõtte tegevusaja jooksul.

Osalevate riikide hääleõigused arvutatakse igal aastal, võttes arvesse nende osaluse suurust ühisettevõtte rahastamises alates sellega ühinemisest. Hääleõiguste arvutamisel võetakse osalevate riikide osalust ühisettevõtte soetatud superarvutite käitamise kuludes ning osalevate riikide osalust petatasandi superarvutite soetamise kuludes arvesse üksnes juhul, kui sõltumatu audiitor on need enne kinnitanud.

Ühisettevõtte osalevatel riikidel on üksnes siis õigus hääletada küsimustes, mis on seotud ühisettevõtte poolt eksatasandi superarvuti soetamisega, kui nad tasuvad rahalise või mitterahalise osaluse eksatasandi-eelse superarvuti soetamises või käitamises. Osaleval riigil on õigus hääletada eelkõige töökava üle koos vastavate kulude eelarvestustega, mis käsitlevad hankemenetlust, samuti majutava üksuse valiku, lepingute sõlmimise, juurdepääsuõiguste andmise ning majutavale üksusele omandiõiguse üleandmise üle.

Ühisettevõtte osalevatel riikidel on üksnes siis õigus hääletada küsimustes, mis on seotud ühisettevõtte rakendatavate kaudsete meetmetega, kui nad osalevad rahaliselt ühisettevõttesse töökava vastavate osade rakendamises. Osaleval riigil on sel juhul õigus hääletada eelkõige töökava üle koos vastavate kulude eelarvestustega, mis käsitlevad kaudseid meetmeid, ning rahastamiseks valitud kaudsete meetmete loetelu üle.

(3)Juhatuse liikmed annavad endast kõik, et saavutada konsensus. Kui konsensust saavutada ei õnnestu, võtab juhatus otsuseid vastu vähemalt 75 % häälteenamusega kõikidest häältest, mille hulka kuuluvad ka koosolekult puuduvate liikmete hääled.

(4)Kui ühisettevõtte muu liige kui liit ei ole täitnud oma kohustusi seoses määruse artikli 5 kohase osalusega kuue kuu jooksul alates tähtpäevast, mille juhatus on kindlaks määranud, kaotab kõnealune liige juhatuses hääleõiguse ning tal ei ole juurdepääsu ühisettevõttele kuuluvatele eksatasandi-eelsetele superarvutitele kuni oma kohustuste täitmiseni.

(5)Juhatus valib oma esimehe kaheks aastaks. Esimehe mandaati pikendatakse üksnes üks kord juhatuse otsuse alusel.

(6)Juhatus peab korralisi koosolekuid vähemalt kaks korda aastas. Juhatus võib pidada erakorralisi koosolekuid komisjoni, osalevate riikide esindajate enamuse või esimehe taotlusel või artikli 15 lõikes 5 osutatud juhul tegevjuhi taotlusel. Juhatuse koosolekud kutsub kokku esimees ja need toimuvad tavaliselt ühisettevõtte asukohas.

Juhatuse kvoorumi moodustavad komisjon ja vähemalt kolm osalevate riikide esindajat.

Tegevdirektoril on õigus aruteludes osaleda, välja arvatud juhul, kui juhatus otsustab teisiti, kuid tal ei ole hääleõigust. Juhatus võib kutsuda olenevalt juhtumist oma koosolekutele vaatlejatena muid isikuid.

Iga liikmesriik või assotsieerunud riik, kes ei ole ühisettevõtte liige, võib osaleda juhatuses vaatlejana. Vaatlejad saavad kõik asjakohased dokumendid ning võivad anda nõu iga juhatuse vastuvõetava otsuse kohta. Kõik vaatlejad on kohustatud järgima juhatuse liikmete suhtes kohaldatavaid konfidentsiaalsuseeskirju.

(7)Liikmete esindajad ei vastuta isiklikult enda kui juhatusse kuuluvate esindajate pädevuses tehtud toimingute eest.

(8)Juhatus võtab vastu oma kodukorra. Kõnealune kodukord hõlmab konkreetseid menetlusi huvide konflikti avastamiseks ja vältimiseks ning tundliku teabe konfidentsiaalsuse tagamiseks.

(9)Teadusuuringute ja innovatsiooni nõuanderühma esimehel ning taristu nõuanderühma esimehel on õigus tema ülesannete hulka kuuluvate küsimuste arutamise korral osaleda juhatuse koosolekutel vaatlejana ja võtta aruteludest osa, kuid tal ei ole hääleõigust.

Artikkel 7

Juhatuse ülesanded

(1)Juhatus vastutab üldiselt ühisettevõtte strateegilise suunamise ja toimingute eest ning teeb järelevalvet selle tegevuse elluviimise üle ning tagab, et kaudsetes meetmetes osalejatele avalikest vahenditest rahastamise eraldamisel kohaldatakse nõuetekohaselt õigluse ja läbipaistvuse põhimõtteid.

(2)Komisjon püüab juhatuses oma rolli raames tagada ühisettevõtte tegevuse ja liidu rahastamisprogrammide asjaomase tegevuse kooskõlastamise, pidades teadusalase koostöö prioriteetide kindlaksmääramisel silmas sünergia edendamist.

(3)Eelkõige täidab juhatus järgmisi ühisettevõtte üldisi haldusülesandeid:

(a)hindab, kiidab heaks või lükkab tagasi uute liikmete taotlusi käesoleva põhikirja artikli 3 lõike 2 kohaselt;

(b)otsustab ühisettevõtte iga oma kohustusi mitte täitva liikme liikmestaatuse lõpetamise üle;

(c)võtab kooskõlas käesoleva määruse artikliga 11 vastu ühisettevõtte finantseeskirjad;

(d)võtab vastu ühisettevõtte aastaeelarve, kaasa arvatud vastava ametikohtade loetelu, milles näidatakse ajutiste ametikohtade arv tegevusüksuse ja palgaastme kaupa ning lepinguliste töötajate ja riikide lähetatud ekspertide arv, väljendatuna täistööaja ekvivalentides;

(e)kasutab töötajate suhtes ametisse nimetava asutuse volitusi kooskõlas käesoleva määruse artikli 13 lõikega 2;

(f)määrab ametisse ja vabastab ametist tegevdirektori, pikendab tema ametiaega ning annab talle suuniseid ja jälgib tema tegevuse tulemuslikkust;

(g)kiidab tegevdirektori soovituse põhjal heaks haldusosakonna organisatsioonilise struktuuri;

(h)võtab vastu artikli 20 lõikes 1 osutatud mitmeaastase strateegilise kava;

(i)kiidab heaks artikli 21 lõikes 1 nimetatud iga-aastase tegevusaruande, sealhulgas vastavad kulud;

(j)korraldab vajadust mööda ühisettevõtte siseauditeerimisvõimekuse loomise tegevdirektori soovituse alusel;

(k)kehtestab tegevdirektori soovituse alusel ühisettevõtte teabevahetuspoliitika;

(l)kehtestab vajaduse korral personalieeskirjade ja teenistustingimuste rakenduseeskirjad kooskõlas käesoleva määruse artikli 13 lõikega 3;

(m)kehtestab vajaduse korral eeskirjad, milles käsitletakse riikide ekspertide lähetamist ühisettevõttesse ja praktikantide kasutamist, kooskõlas käesoleva määruse artikli 14 lõikega 2;

(n)asutab vajaduse korral lisaks ühisettevõtte organitele nõuanderühmad;

(o)esitab vajaduse korral komisjonile taotluse käesoleva määruse muutmiseks, kui ühisettevõtte liige teeb sellise ettepaneku;

(p)kiidab heaks majutuslepingu näidise, mis lisatakse majutava üksuse valikumenetluse dokumentidele;

(q)vastutab ülesannete eest, mida ei ole konkreetselt antud ühelegi ühisettevõtte organile; ta võib määrata selliseid ülesandeid ühisettevõtte mis tahes organile.

(4)Eelkõige täidab juhatus järgmisi ühisettevõtte tegevusega seotud tööülesandeid:

(a)võtab vastu artikli 20 lõikes 2 osutatud töökava ja vastavate kulude eelarvestuse;

(b)kiidab heaks projektikonkursside algatamise kooskõlas töökavaga;

(c)kiidab heaks rahastamiseks valitud meetmete nimekirja, tuginedes pingereale, mille on koostanud sõltumatute ekspertide kogu;

(d)kiidab heaks hankemenetluste algatamise kooskõlas töökavaga;

(e)kiidab heaks rahastamiseks valitud pakkumused;

(f)määrab kindlaks juurdepääsu üld- ja eritingimused, milles käsitletakse seda, kuidas teadusringkonna, avaliku sektori ja tööstusvaldkonna kasutajad saavad juurdepääsu ühisettevõtte taristule, sealhulgas tasuliste teenuste hinnakujunduse;

(g)määrab kindlaks juurdepääsuõigused liidu osale juurdepääsu ajast petatasandi superarvutitele, mille rahastamises ühisettevõte osaleb;

(h)määrab kindlaks juurdepääsuõigused liidu osale eksatasandi-eelsetele superarvutitele juurdepääsu ajast;

(i)kehtestab käesoleva määruse artiklis 12 osutatud kommertsteenuste tasu taseme ning teeb otsuse nende tasuliste teenuste jaoks mõeldud juurdepääsuaja eraldamise kohta;

(j)teeb igal aastal otsuse mis tahes sellise tulu kasutamise kohta, mis saadakse käesoleva määruse artiklis 12 osutatud kommertsteenustest;

(k)teeb otsuse eksatasandi-eelsete superarvutite omandiõiguse majutavale üksusele üleandmise kohta kooskõlas määruse artikli 8 lõikega 2.

Artikkel 8

Tegevdirektori ametissenimetamine, ametist vabastamine või ametiaja pikendamine

(1)Tegevdirektori nimetab ametisse juhatus komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast, järgides avatud ja läbipaistvat valikumenetlust. Komisjon võib vajaduse korral kaasata valikumenetlusse ühisettevõtte teiste liikmete esindajad.

Eelkõige võivad ühisettevõtte teised liikmed olla sobivalt esindatud valikumenetluse eelvaliku etapis. Selleks nimetavad osalevad riigid ühisel kokkuleppel juhatuse nimel esindaja ja vaatleja.

(2)Tegevdirektor on töötaja ning ta võetakse tööle ühisettevõtte ajutise teenistujana teenistustingimuste artikli 2 punkti a alusel.

Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab ühisettevõtet juhatuse esimees.

(3)Tegevdirektori ametiaeg on kolm aastat. Selle ajavahemiku lõpuks hindab komisjon, kaasates vajadust mööda osalevaid riike ja erasektori liikmeid, tegevdirektori tegevuse tulemuslikkust ning ühisettevõtte edasisi ülesandeid ja probleeme.

(4)Juhatus, toimides komisjoni ettepaneku alusel, milles on võetud arvesse lõikes 3 osutatud hindamist, võib pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord kuni neljaks aastaks.

(5)Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või kogu oma ametiaja lõpus osaleda uues valikumenetluses sama ametikoha täitmiseks.

(6)Tegevdirektori võib ametist vabastada üksnes juhatuse otsusega, mis tehakse komisjoni ettepaneku põhjal, kusjuures komisjon kaasab vajadust mööda osalevad riigid ja erasektori liikmed.

Artikkel 9

Tegevdirektori ülesanded

(1)Tegevdirektor on tegevjuht, kes vastutab ühisettevõtte igapäevase juhtimise eest kooskõlas juhatuse otsustega.

(2)Tegevdirektor on ühisettevõtte seaduslik esindaja. Tegevdirektor annab aru juhatusele ja täidab oma ametikohustusi täiesti sõltumatult talle antud volituste piires.

(3)Tegevdirektor vastutab ühisettevõtte eelarve täitmise eest.

(4)Eelkõige täidab tegevdirektor sõltumatult järgmisi ülesandeid:

(a)töötab välja ja esitab juhatusele vastuvõtmiseks mitmeaastase strateegilise kava projekti, mis koosneb tööstus- ja teadusnõukogu koostatud mitmeaastasest strateegilisest teadusuuringute ja innovatsiooni kavast ning osalevatelt riikidelt ja komisjonilt saadud mitmeaastasest finantsraamistikust;

(b)koostab ja esitab juhatusele vastuvõtmiseks aastaeelarve projekti, kaasa arvatud ametikohtade loetelu, milles on näidatud ajutiste ametikohtade arv iga palgaastme ja tegevusüksuse puhul ning lepinguliste töötajate ja riikide lähetatud ekspertide arv väljendatuna täistööaja ekvivalentides;

(c)koostab ja esitab juhatusele vastuvõtmiseks iga-aastase töökava projekti, milles kirjeldatakse teadusuuringute ja innovatsioonialase tegevuse kava jaoks vajalikke projektikonkursse ja hankemenetlusi ning hankekavasid, mida näeb ette tööstus- ja teadusnõukogu, ning milles esitatakse osalevate riikide ja komisjoni vastavate kulude eelarvestus;

(d)esitab juhatusele arvamuse avaldamiseks raamatupidamise aastaaruande;

(e)valmistab ette ja esitab juhatusele heakskiitmiseks aasta tegevusaruande, sealhulgas teabe vastavate kulude kohta;

(f)allkirjastab konkreetsed toetuskokkulepped, -otsused ja -lepingud;

(g)allkirjastab hankelepingud;

(h)jälgib ühisettevõttele kuuluvate ja tema rahastatud petatasandi ja eksatasandi-eelsete superarvutite käitamist (sealhulgas juurdepääsuaegade jagunemist, teadusringkonna ja tööstusvaldkonna kasutajate juurdepääsuõiguste järgimist ning osutatud teenuste kvaliteeti);

(i)rakendab ühisettevõtte teabevahetuspõhimõtteid;

(j)korraldab ja suunab ühisettevõtte toiminguid ja töötajaid ning teeb nende üle järelevalvet juhatusepoolse delegeerimise piires, nagu on sätestatud käesoleva määruse artikli 13 lõikes 2;

(k)kehtestab tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi ning tagab selle toimimise ja annab selle olulisest muutmisest juhatusele teada;

(l)tagab riskihindamise ja -juhtimise;

(m)võtab kõik muud meetmed, mis on vajalikud selleks, et hinnata ühisettevõtte tulemusi tema käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärkide täitmisel;

(n)täidab muid ülesandeid, mille juhatus on tegevdirektorile usaldanud või delegeerinud.

(5)Tegevdirektor loob haldusosakonna kõigi käesolevast määrusest tulenevate tugiülesannete täitmiseks tegevdirektori vastutusel. Haldusosakond koosneb ühisettevõtte töötajatest ja täidab eelkõige järgmisi ülesandeid:

(a)pakub tuge sobiva raamatupidamissüsteemi loomisel ja haldamisel kooskõlas määruse artiklis 11 osutatud finantseeskirjadega;

(b)korraldab töökavas ettenähtud projektikonkursse ning haldab toetuslepinguid ja -otsuseid;

(c)korraldab töökavas ettenähtud hankemenetlusi ning haldab lepinguid;

(d)juhib majutava üksuse valiku protsessi ja haldab otsuseid;

(e)pakub ühisettevõtte liikmetele ja teistele organitele kogu asjakohast teavet ja tuge, mida nad vajavad oma ülesannete täitmisel, ning vastab nende konkreetsetele nõudmistele;

(f)toimib ühisettevõtte organite sekretariaadina ja toetab juhatuse loodud nõuanderühmi.

Artikkel 10

Tööstus- ja teadusnõukogu koosseis

(1)Tööstus- ja teadusnõukogu koosneb teadusuuringute ja innovatsiooni nõuanderühmast ning taristu nõuanderühmast.

(2)Teadusuuringute ja innovatsiooni nõuanderühma kuulub kuni 12 liiget, kellest kuni kuus nimetavad erasektori liikmed ja kuni kuus nimetab juhatus. Juhatus kehtestab kriteeriumid ja valimismenetluse tema nimetatavatele liikmetele.

(3)Taristu nõuanderühm koosneb kuni 12 liikmest. Juhatus kehtestab kriteeriumid ja valimismenetluse selle liikmetele ning nimetab nad ametisse. Liikmeks võivad saada üksnes isikud, kellel ei ole huvide konflikti.

Artikkel 11

Teadusuuringute ja innovatsiooni nõuanderühma toimimine

(1)Teadusuuringute ja innovatsiooni nõuanderühma koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda aastas.

(2)Teadusuuringute ja innovatsiooni nõuanderühm võib nimetada vajaduse korral ametisse töörühmad, mille üldise kooskõlastamise eest vastutab üks või mitu liiget.

(3)Teadusuuringute ja innovatsiooni nõuanderühm valib oma esimehe.

(4)Teadusuuringute ja innovatsiooni nõuanderühm võtab vastu oma kodukorra, sealhulgas nõuanderühma esindavate organite nimetamise ja nende ametiaja kestuse korra.

Artikkel 12

Taristu nõuanderühma toimimine

(1)Taristu nõuanderühma koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda aastas.

(2)Taristu nõuanderühm võib nimetada vajaduse korral ametisse töörühmad, mille üldise kooskõlastamise eest vastutab üks või mitu liiget.

(3)Taristu nõuanderühm valib oma esimehe.

(4)Taristu nõuanderühm võtab vastu oma kodukorra, sealhulgas nõuanderühma esindavate organite nimetamise ja nende ametiaja kestuse korra.

Artikkel 13

Teadusuuringute ja innovatsiooni nõuanderühma ülesanded

Teadusuuringute ja innovatsiooni nõuanderühm:

(a)koostab käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud ühisettevõtte eesmärkide saavutamiseks põhikirja artiklis 20 nimetatud mitmeaastase strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava projekti ning ajakohastab seda korrapäraselt. Selles mitmeaastase strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava projektis tuleks kehtestada eri rakendusvaldkondades kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogiate ja põhipädevuse väljaarendamiseks ja kasutuselevõtuks vajalikud teadusuuringute ja innovatsiooni prioriteedid, et tugevdada Euroopa konkurentsivõimet ning aidata luua uusi turge ja ühiskondlikke rakendusi. See kava tuleks korrapäraselt läbi vaadata, võttes arvesse Euroopa teadus- ja tööstusvaldkonna vajaduste muutumist;

(b)esitab juhatuse kindlaks määratud tähtpäevadeks tegevdirektorile mitmeaastase strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava projekti, mis on töökava alus;

(c)korraldab avalikud konsultatsioonid, mis on avatud kõikidele kõrgjõudlusega andmetöötluse valdkonnast huvitatud avaliku ja erasektori sidusrühmadele, et teavitada neid ning koguda tagasisidet mitmeaastase strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava projekti ning konkreetse aasta teadus- ja innovatsioonitegevuse kava projekti kohta.

Artikkel 14

Taristu nõuanderühma ülesanded

(1)Taristu nõuanderühm nõustab juhatust ühisettevõtte eksatasandi-eelsete superarvutite soetamise ja käitamise teemal. Infrastruktuuri nõuanderühm:

(a)koostab käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud ühisettevõtte eesmärkide saavutamiseks põhikirja artiklis 20 nimetatud mitmeaastase kava projekti eksatasandi-eelsete superarvutite soetamiseks ja käitamiseks ning ajakohastab seda korrapäraselt. See mitmeaastase strateegilise kava projekt peaks hõlmama majutavate üksuste valiku ja taristu soetamise kavandamise üksikasju; nende jaoks tuleks selles kindlaks määrata vajalik võimsuse kasv, eesmärgiks võetavate rakenduste ja kasutajakogukondade liigid, süsteemi arhitektuur ning kõrgjõudlusega andmetöötluse riikliku taristuga integreerimine;

(b)esitab juhatuse kindlaks määratud tähtpäevadeks tegevdirektorile eksatasandi-eelsete superarvutite soetamiseks ja käitamiseks mitmeaastase strateegilise kava projekti, mis on alus 0 viidatud menetlusele;

(c)korraldab avalikud konsultatsioonid, mis on avatud kõikidele kõrgjõudlusega andmetöötluse valdkonnast huvitatud avaliku ja erasektori sidusrühmadele, et teavitada neid ning koguda tagasisidet eksatasandi-eelsete superarvutite soetamiseks ja käitamiseks mõeldud mitmeaastase strateegilise kava projekti ning konkreetse aasta sellealase tegevuse kava kohta.

Artikkel 15

Rahastamisallikad

(1)Ühisettevõtet rahastavad ühiselt selle liikmed rahalise osaluse kaudu, mida tasutakse osamaksetena, ning mitterahalise osaluse kaudu, nagu on sätestatud lõigetes 2 ja 3.

(2)Ühisettevõtte halduskulud ei ületa 22 000 000 eurot ning kaetakse käesoleva määruse artikli 4 lõikes 1, artikli 5 lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 2 osutatud rahalisest osalusest.

Kui osa halduskulude katteks tasutud osalusest jääb kasutamata, võib teha selle kättesaadavaks ühisettevõtte tegevuskulude katmiseks.

(3)Ühisettevõtte tegevuskulud kaetakse järgmiste vahendite abil:

(a)liidu rahaline osalus;

(b)osalevate riikide rahaline osalus ühisettevõttes;

(c)osalevate riikide rahaline osalus majutava üksuse tegevuskuludes;

(d)osalevate riikide mitterahaline osalus, mille moodustavad kulud, mida majutavad üksused on kandnud ühisettevõttele kuuluvate eksatasandi-eelsete superarvutite käitamise kuludena ning millest arvatakse maha ühisettevõtte osalus ja muu liidu osalus nende kulude hüvitamiseks;

(e)osalevate riikide mitterahaline osalus, mille moodustavad kulud, mida superarvutite keskused on kandnud petatasandi superarvutite kaasrahastamiseks, ning millest arvatakse maha ühisettevõtte osalus ja muu liidu osalus nende kulude hüvitamiseks;

(f)erasektori liikmete või nende koosseisu kuuluvate üksuste ja nendega seotud üksuste mitterahaline osalus, mille moodustavad kulud, mida nad on kandnud meetmete rakendamisel ning millest on maha arvatud ühisettevõtte osalus ja muu liidu osalus nende kulude hüvitamiseks.

(4)Ühisettevõtte eelarvesse kantavad vahendid koosnevad järgmisest:

(a)liikmete rahaline osalus halduskulude katteks;

(b)liikmete rahaline osalus tegevuskulude katteks;

(c)ühisettevõtte teenitud tulu;

(d)muud rahaline osalus, vahendid ja tulud.

Ühisettevõttele tasutud osaluselt saadud intresse käsitatakse ühisettevõtte tuluna.

(5)Kui mõni ühisettevõtte liige ei täida oma rahalise osalusega seotud kohustusi, registreerib tegevdirektor selle kirjalikult ja määrab selle puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Kui puudust nimetatud ajavahemiku jooksul ei kõrvaldata, kutsub tegevdirektor kokku juhatuse koosoleku, et otsustada, kas oma kohustused täitmata jätnud liikme liikmestaatus lõpetada või rakendada kuni kohustuste täitmiseni muid meetmeid. Kohustused täitmata jätnud liikme hääleõigused peatatakse kuni tema kohustuste täitmiseni.

(6)Kõik ühisettevõtte vahendid ja tegevused on ette nähtud selleks, et saavutada käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärgid.

(7)Kogu ühisettevõte loodud või talle käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks üle antud vara kuulub ühisettevõttele. See ei hõlma superarvuteid, mille omandiõiguse võib ühisettevõte olla üle andnud majutavale üksusele kooskõlas käesoleva määruse artikliga 8.

(8)Kuludest ülejäävaid tulusid ei maksta ühisettevõtte liikmetele, välja arvatud ühisettevõtte lõpetamise korral.

Artikkel 16

Osalevate riikide osalus

(1)Osalevad riigid usaldavad ühisettevõttele oma ühisettevõttele tasutud rahalise osaluse rakendamise.

(2)Ühisettevõttele rahalise osaluse tasumisel lisavad osalevad riigid oma osaluse jagunemise, märkides, kui suur osa on mõeldud:

(a)superarvutite soetamiseks;

(b)superarvutite käitamiseks ning

(c)ühisettevõtte rahastatud muuks tegevuseks. 

(3)Juhatus kehtestab ühisettevõttele tasutava osalevate riikide osaluse üksikasjalikud tingimused.

Artikkel 17

Finantskohustused

Ühisettevõtte finantskohustused ei ületa rahaliste vahendite summat, mille liikmed on teinud ühisettevõttele kättesaadavaks või kohustunud eraldama tema eelarvesse.

Artikkel 18

Eelarveaasta

Eelarveaasta kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini.

Artikkel 19

Tegevuse ja finantsplaanimine

(1)Mitmeaastases strateegilises kavas määratakse käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud ühisettevõtte eesmärkide saavutamise strateegia ja kavad. Mitmeaastane strateegiline kava koosneb tööstus- ja teadusnõukogu koostatud mitmeaastasest strateegilisest teadusuuringute ja innovatsiooni kavast ning superarvutite soetamise mitmeaastasest strateegilisest kavast ning osalevatelt riikidelt ja komisjonilt saadud mitmeaastasest finantsraamistikust.

(2)Tegevdirektor esitab juhatusele vastuvõtmiseks iga- või mitmeaastase töökava projekti, mis sisaldab teadus- ja innovatsioonitegevuse kava, hankekava, haldustegevust ning vastavate kulude eelarvestust.

(3)Töökava võetakse vastu rakendamisele eelneva aasta lõpuks. Töökava tehakse üldsusele kättesaadavaks.

(4)Tegevdirektor koostab igaks aastaks aastaeelarve projekti ning esitab selle juhatusele vastuvõtmiseks.

(5)Iga konkreetse aasta eelarve võtab juhatus vastu eelmise aasta lõpuks.

(6)Aastaeelarvet kohandatakse, et võtta arvesse liidu rahalise osaluse summat, mis on sätestatud liidu eelarves.

Artikkel 20

Tegevus- ja finantsaruandlus

(1)Tegevdirektor annab igal aastal juhatusele aru oma ülesannete täitmisest kooskõlas ühisettevõtte finantseeskirjadega.

Kahe kuu jooksul pärast eelarveaasta lõppu esitab tegevdirektor juhatusele heakskiitmiseks aasta tegevusaruande ühisettevõttes eelmisel kalendriaastal eelkõige töökavaga seoses saavutatud tulemustest. Aastane tegevusaruanne sisaldab muu hulgas teavet järgmise kohta:

(a)tehtud teadus- ja innovatsioonitöö ning muud toimingud ja vastavad kulutused;

(b)taristu soetamine ja käitamine, sealhulgas taristu kasutamine ja juurdepääs sellele, sealhulgas iga osaleva riigi tegelikult kasutatud juurdepääsuajad;

(c)esitatud projektitaotlused ja pakkumused, sealhulgas jaotumine osalejaliikide (sh VKEd) ja riikide kaupa;

(d)rahastamiseks valitud ettepanekud, sealhulgas jaotumine osalejaliikide (sh VKEd) ja riikide kaupa, näidates ka ühisettevõtte toetusi üksikutele osalejatele ja meetmetele;

(e)rahastamiseks valitud pakkumused, sealhulgas jaotumine töövõtjate (sh VKEde) ja riikide kaupa, näidates ka ühisettevõtte toetusi üksikutele töövõtjatele ja hankemeetmetele;

(f)hankemenetluse tulemused;

(g)tulemused käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisel ja ettepanekud, mis käsitlevad kõnealuste eesmärkide täitmiseks vajalikku lisatööd.

(2)Kui juhatus on aastaaruande heaks kiitnud, tehakse see üldsusele kättesaadavaks.

(3)Ühisettevõtte peaarvepidaja edastab järgmise eelarveaasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale esialgse raamatupidamisaruande.

Ühisettevõte edastab järgmise eelarveaasta 31. märtsiks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale eelarve täitmise ja finantsjuhtimise aruande.

Pärast kontrollikojalt määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 artikli 148 kohaste tähelepanekute saamist ühisettevõtte esialgse raamatupidamisaruande kohta koostab ühisettevõtte peaarvepidaja ühisettevõtte lõpliku raamatupidamisaruande ning tegevdirektor esitab selle juhatusele arvamuse saamiseks.

Juhatus esitab arvamuse ühisettevõtte lõpliku raamatupidamisaruande kohta.

Tegevdirektor edastab lõpliku raamatupidamisaruande koos juhatuse arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale hiljemalt järgmise eelarveaasta 1. juuliks.

Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgmise eelarveaasta 15. novembriks.

Tegevdirektor esitab kontrollikojale vastuse aastaaruandes tehtud märkuste kohta 30. septembriks. Tegevdirektor esitab kõnealuse vastuse ka juhatusele.

Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor talle kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 165 lõikega 3 kogu teabe, mida on vaja kõnealust eelarveaastat käsitleva eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta sujumiseks.

Artikkel 21

Siseaudit

Komisjoni siseaudiitoril on ühisettevõtte suhtes samasugused volitused nagu komisjoni suhtes.

Artikkel 22

Liikmete vastutus ja kindlustus

(1)Ühisettevõtte liikmete rahaline vastutus ühisettevõtte võlgade eest piirdub nende poolt halduskulude katmiseks juba tasutud osalusega.

(2)Ühisettevõte sõlmib asjakohase kindlustuslepingu ja uuendab seda.

Artikkel 23

Huvide konflikt

(1)Ühisettevõte, selle organid ja töötajad väldivad oma tegevuses huvide konflikti.

(2)Ühisettevõtte juhatus võtab vastu eeskirjad liikmete, organite ja töötajatega seotud huvide konfliktide ärahoidmiseks ja lahendamiseks. Kõnealused eeskirjad sisaldavad sätteid huvide konfliktide vältimiseks juhatuses tegutsevate ühisettevõtte liikmete esindajate puhul.

Artikkel 24

Lõpetamine

(3)Ühisettevõte lõpetatakse käesoleva määruse artiklis 1 sätestatud ajavahemiku lõpus.

(4)Lisaks lõikele 1 algab lõpetamismenetlus automaatselt, kui liit astub ühisettevõttest välja.

(5)Ühisettevõtte lõpetamismenetluseks määrab juhatus ühe või mitu haldurit, kes järgivad juhatuse otsuseid.

(6)Kui ühisettevõte lõpetatakse, kasutatakse kõiki selle varasid selle kohustuste ning lõpetamisega seotud kulude katmiseks. Ühisettevõttele kuuluvad superarvutid antakse üle vastavale majutavale üksusele. Majutav üksus hüvitab ühisettevõttele üleantud superarvutite jääkväärtuse. Ülejääk jagatakse lõpetamise ajaks alles jäänud liikmete vahel proportsionaalselt nende rahalise osalusega ühisettevõttes. Mis tahes selline liidule jagatud ülejääk kantakse tagasi liidu eelarvesse. Majutavasse üksusesse paigaldatud ja ühisettevõttele kuuluvad superarvutid antakse üle majutavatele üksustele. Sel juhul hüvitab majutav üksus ühisettevõttele üleantud superarvutite jääkväärtuse.

(7)Kõigi ühisettevõtte sõlmitud kokkulepete või vastu võetud otsuste, samuti ühisettevõtte tegevusajast kauem kestvate hankelepingute sobiva haldamise tagamiseks kehtestatakse spetsiaalne menetlus.