EUROOPA KOMISJON
Brüssel,28.3.2018
JOIN(2018) 5 final
ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE EMPTY
sõjaväelise liikuvuse tegevuskava kohta
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,28.3.2018
JOIN(2018) 5 final
ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE EMPTY
sõjaväelise liikuvuse tegevuskava kohta
1.Sissejuhatus: sõjaväelise liikuvuse parandamine Euroopa Liidus
President Juncker rõhutas oma 2017. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus 1 vajadust rajada 2025. aastaks Euroopa kaitsekoostöö liit. EL astub juba praegu vajalikke samme, et ehitada üles tulemuslikum, sidusam ja ühtsem liit, mis suudaks edendada ELi ühiseid huve ja prioriteete – edendada rahu ning tagada oma kodanike ja territooriumi julgeolek. Üleskutse selleks esitati Euroopa Liidu üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias 2 . Euroopa kaitsealane tegevuskava ja eriti Euroopa Kaitsefond näitavad Euroopa otsustavust võtta liikmesriikide toetamiseks jõulisi meetmeid. Sõjaväelise liikuvuse parandamine Euroopa Liidus on üks selle saavutamiseks vajalik samm, mis aitab ehitada üles kaitsva liidu, kus rakendatakse tulemuslikult Euroopa solidaarsust ja vastastikust abi 3 .
25 Euroopa Liidu liikmesriiki on otsustanud kaasata sõjaväelise liikuvuse siduvamate kohustuste hulka, mille nad on võtnud 11. detsembril 2017 käivitatud alalise struktureeritud koostöö raames 4 . Nõukogu võttis 6. märtsil 2018 vastu soovituse alalise struktureeritud koostöö rakendamise tegevuskava kohta 5 ja otsuse, millega koostatakse alalise struktureeritud koostöö raamistikus arendatavate projektide nimekiri. 2017. aasta detsembris lisati sõjaväeline liikuvus uute ühiste ettepanekute 6 hulka ELi ja NATO 2016. aasta juuli ühisdeklaratsiooni 7 rakendamiseks. 2017. aasta detsembris 8 kutsus Euroopa Ülemkogu kõrget esindajat, komisjoni ja liikmesriike üles edendama sõjaväelist liikuvust nii alalise struktureeritud koostöö kui ka ELi ja NATO koostöö raames.
ELi lähenemisviisi juhtpõhimõtted
Käesolev tegevuskava kui 2017. aasta novembri ühisteatise (sõjaväelise liikuvuse parandamise kohta ELis) 9 järelmeede, mis tugineb Euroopa Kaitseagentuuri juures loodud sihtotstarbelise Euroopa sisese sõjaväetranspordi töörühma tegevuskavale, püüab luua ühtse raamistiku praeguste ja tulevaste programmide, projektide, algatuste ja meetmete jaoks. Sellega tagatakse koordineeritum ELi lähenemisviis, tugevdatakse liikmesriikide vahelist solidaarsust ja suurendatakse ELi lisaväärtust.
Vägede parem liikuvus Euroopa Liidu sees ja väljaspool suurendab Euroopa julgeolekut, võimaldades liikmesriikidel tegutseda kiiremini, kooskõlas nende kaitsevajaduse ja kohustustega nii ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika kui ka riiklike ja rahvusvaheliste meetmete (näiteks NATO) raames.
Käesoleva tegevuskava rakendamiseks on peamine teha tihedat koostööd liikmesriikide ja kõigi nende asjaomaste osalejatega. Seda tehakse austades täiel määral liikmesriikide sõltumatust nende territooriumil ja riiklikke otsustusprotsesse sõjaväeliste liikumiste osas. Austades täiel määral kaasatud osaliste erinevaid pädevusi, tegutsetakse ka koostöö tihendamiseks liidu institutsioonide, ametite ja asutuste ning liikmesriikide pädevate ametiasutuste vahel. Tulemuste vastastikuse täiendavuse saavutamises tuleb tagada käesoleva tegevuskava ja alalise struktureeritud koostöö sõjaväelise liikuvuse projekti tihe koordineerimine.
Oluline on ka täiendav sõjaväelise liikuvuse alane koostöö NATOga ühisdeklaratsiooni rakendamise raames. Vastavalt nõukogu 2017. aasta detsembri järeldustele toimub koostöö ja konsulteerimine NATOga töötajate tasandil regulaarsete kohtumiste kaudu kõikides sõjaväelise liikuvuse valdkondades (maismaa, meri, õhk). Selle eesmärk on tagada ELi ja NATO vaheline sidus lähenemisviis ja koostoime, mille eesmärk on olemasolevate, muu hulgas õiguslike, taristualaste ja menetluslike takistuste tõhus kõrvaldamine, et hõlbustada ja kiirendada sõjaväelaste ja sõjavarustuse liikumist ja piiriületusi, austades täielikult sõltumatuid riiklikke otsuseid. Seda koostööd edendatakse täiesti avalikult ja läbipaistvalt, järgides igati mõlema organisatsiooni iseseisvat otsustusprotsessi ja menetlusi, kaasamise ja vastastikkuse põhimõtet, ilma et see piiraks ühegi liikmesriigi julgeoleku- ja kaitsepoliitika erijooni. Kõigi asjaomaste sidusrühmade suhtlemise eesmärk on optimeerida koordineerimist ja tulemuslikkust, et haarata kõik koostoimed.
Sihtotstarbelise Euroopa sisese sõjaväetranspordi töörühma tulemused
Käesolev tegevuskava tugineb Euroopa Kaitseagentuuri juures 2017. aasta septembris selle juhtnõukogu otsusega loodud sihtotstarbelise Euroopa sisese sõjaväetranspordi töörühma väljatöötatud tegevuskavale. Sihtotstarbelise töörühma tegevuskavas on määratud kindlaks sõjaväelise liikuvuse parandamiseks mõeldud ülesanded, kohustused ja ranged ajakavad, arvestades järgmist nelja aspekti: õiguslikud aspektid; tolliküsimused; sõjalised nõudmised, sh sõjalise taristu standardid, ning piiriülese liikumise load, sh diplomaatilised. Euroopa Kaitseagentuuri juhtnõukogu väljendas 9. veebruaril 2018 heameelt tegevuskava koostamise üle ja tegi Euroopa Kaitseagentuurile ülesandeks jätkata tööd sõjaväelise liikuvuse parandamiseks, sh käesoleva tegevuskava rakendamise raames, ja anda igal aastal aru saavutatud edust.
Peale selle osalevad liikmesriigid reas Euroopa Kaitseagentuuri juhitavates koostööprojektides ja algatustes: projekt „Team Movement and Transport“ 10 (PT M&T), ELi mitmeliigilise transpordi keskus 11 ja diplomaatiliste lubade andmise tehniline korraldus 12 .
2.Kindlaksmääratud meetmed
2.1 Sõjalised vajadused
ELi ja liikmesriikide vajadusi kajastavate sõjaliste vajaduste kindlaksmääramine ja kokkuleppimine on Euroopa Liidu ülese tõhusa, kõiki muid järgmistes jagudes tutvustatud meetmeid hõlmava lähenemisviisi alguspunkt. Need vajadused peaksid hõlmama ka sõjaväelise liikuvuse jaoks vajaliku taristu kindlaks määramist. See nõuab liikmesriikidelt kogu valitsemist hõlmava lähenemisviisi järgimist ja pädevate riiklike asutuste kaasamist lisaks kaitseministeeriumile.
Olulised meetmed ELi tasandil:
·Euroopa välisteenistus / Euroopa Liidu sõjaline staap töötavad tihedas koostöös liikmesriikide, komisjoni ning asjaomaste liidu ametite ja asutustega (k.a Euroopa Kaitseagentuur) ning konsulteerides vajadust mööda NATOga välja sõjalised vajadused.
·Nõukogu koos asjaomaste ettevalmistavate organite, sh Euroopa Liidu sõjalise komiteega kutsutakse üles sõjalisi vajadusi kaaluma ja need kinnitama 2018. aasta keskpaigaks.
2.2 Transporditaristu
Transporditaristu poliitika pakub selget võimalust suurenda kaitsevajaduste ja liidu poliitikavaldkondade, eelkõige üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) koostoimeid 13 . Seoses sellega on võimalus näidata ELi lisaväärtust ja tagada riigi raha tõhusam kulutamine.
Katseprojekt
Eesistujariik Eesti algatas 2017. aastal Euroopa Liidu ülese lähenemisviisi teostatavuse kontrollina üleeuroopalise transpordivõrgu Põhjamere-Balti koridori 14 katseanalüüsi, milles osalevad asjaomaste riikide kaitse- ja transpordivaldkonna esindajad. Analüüsi eesmärk on algatada allpool kirjeldatud sammud, et teha kindlaks esialgsed elemendid, mis võivad olla kasulikud täiemahulise analüüsi juures.
See katseprojekt osutus tõepoolest kasulikuks. Katseprojektis osalevad liikmesriigid on juba teinud kindlaks nende transpordivõrkude sõjalisest seisukohast nõrgad kohad, mida tuleb täiustada, ja koostanud asjaomased prioriteetide nimekirjad.
Kaks konkreetset näidet: analüüs näitas, et mitmes liikmesriigis ei ole teedevõrk, maanteesildade maksimaalne vaba kõrgus maapinnast ja mõningate sildade koormustaluvus suuremõõtmeliste või raskekaaluliste sõjaväe sõidukite jaoks piisav; samuti puuduvad raudteedel mõningatel juhtudel ülegabariidilise sõjavarustuse laadimisvõimalused.
Katseprojekti raames tehti kindlaks, et suuri võimalusi pakuvad tsiviil- ja sõjalise ühiskasutusega taristu, mh mitmeliigilised platvormid, mis võimaldavad viia varustust kiiresti sadamatest ja lennujaamadest raud- ja maanteedele, sisemaaterminalide läbilaskevõime suurendamine ja kaubarongiliinide gabariidiväravate piisav suurus. Kõike seda on vaja pärast käesolevas tegevuskavas loetletud meetmete võtmist veelgi täpsustada, kuid katseprojekt kinnitas, et kasutatud metoodika, mida on kirjeldatud alljärgnevas selgituskastis, toimib.
ELi transporditaristu tsiviil- ja sõjaline ühiskasutus
Nagu määratleti sihtotstarbelise töörühma tegevuskavas, kavatsetakse katseprojekti laiendada ja süvendada, et hinnata, mil määral on olemasolev transporditaristu, mida üleeuroopalise transpordivõrgu määruses prioriteetseks peetakse, kõigi transpordiliikide ja oma tehniliste nõuete lõikes asjakohane ja piisav sõjaväe personali- ja varustuse transpordi jaoks. Juhul kui see ei ole asjakohane ja piisav, uurida ja arendada täiendavaid taristulõike ja -elemente ning ajakohastada nõudeid.
Olulised meetmed ELi tasandil:
·2018. aasta lõpuks tuvastab komisjon koostöös liikmesriikide, Euroopa välisteenistuse / Euroopa Liidu sõjalise staabi ja Euroopa Kaitseagentuuriga, ühest küljest lüngad üleeuroopalise transpordivõrgu vastavuses kehtivatele tehnilistele nõuetele, ning teisest küljest, mis oleks sõjaväetranspordi jaoks piisav. Peale selle tehakse kindlaks ka geograafilise ulatusega seotud puudused.
·2019. aastaks teevad komisjoni talitused kindlaks üleeuroopalise transpordivõrgu osad, mis sobivad sõjaväetranspordi jaoks, sh olemasoleva taristu vajalikud uuendused. Tehakse kindlaks kahesuguse kasutusega projektid ja kvantifitseeritakse nende maksumus. Selle alusel koostatakse prioriteetsete projektide nimekiri. Lisaks sellele hinnatakse üleeuroopalises transpordivõrgus sõjaväe vajaduste rahuldamiseks vajalike investeeringute kogumahtu.
·Komisjon hindab 2020. aastaks vajadust kohandada üleeuroopalise transpordivõrgu määrust nii, et see hõlmaks uuendatud tehnilisi nõudeid – võimalik, et ka sõjalisi nõudeid.
·Komisjon koostöös asjaomaste isikutega määrab 2019. aasta lõpuks sõjaliste ja tsiviilandmebaaside (TENtec) omavahelise ühendamise teostatavuse ning sellise meetme võimaliku ulatuse. Selle alusel teeb komisjon kindlaks TENteci funktsionaalsuse kõik selleks vajalikud võimalikud kohandused, ning määrab kindlaks menetluse andmebaaside ajakohasena hoidmiseks.
·Käimas: Komisjon jätkab üleeuroopalise transpordivõrgu ja selle asjaomaste kosmoseprogrammide (nt EGNOS/Galileo) koosmõjude otsimist ja edendamist.
Liikmesriike kutsutakse üles:
·Looma võimalikult kiiresti ühtne kontaktpunkt teabe saamiseks juurdepääsu kohta transporditaristule sõjalistel eesmärkidel.
·Võtma transporditaristu ehitamisel järjekindlalt arvesse sõjalisi nõudeid.
2.3 Regulatiivsed ja menetluslikud küsimused
2.3.1 Ohtlikud kaubad
Ohtlike kaupade maismaatransport on valdkond, kus liikmesriigid ja komisjon peavad läbirääkimisi keerukate rahvusvaheliste konventsioonide ja ÜRO soovituste üle. Need kehtivad aga üksnes tsiviilkasutuseks, kuna liikmesriigid, kui neil palutakse anda liikumisvabadus sõjaväetranspordile, sh ohtlikele kaupadele, kohaldavad siseriiklikke õigusnorme. See kõrvalekaldumine tsiviilõigusnormidest nõuab sihtotstarbelisi autoriseerimisi ja põhjustab viivitusi.
Sõjaväe suhtes kohaldatavate õigusnormide ühtlustamine kehtivate liidu õigusaktidega suurendaks ohutust ning pakuks koostoimeid ja järjekindlust ohtlike kaupade veol sõjalises valdkonnas ilma, et see nõrgestaks tsiviilnorme.
Olulised meetmed ELi tasandil:
·Euroopa Kaitseagentuur viib tihedas koostöös Euroopa välisteenistuse / Euroopa Liidu sõjalise staabi ja kõigi muude asjaomaste ametiasutustega 2019. aasta kevadeks läbi uuringu järgmistel teemadel: riiklikud sätted, vajaduste kindlaks määramine, olemasolevate ühtlustatud tsiviilõigusnormide sobivus ja võimalik vajadus täiendavate sätete või kohanduste järele. Liikmesriike kutsutakse üles seda protsessi aktiivselt toetama.
·Käimas: Komisjoni talitused tihedas koostöös Euroopa välisteenistuse / Euroopa Liidu sõjalise staabiga ning Euroopa Kaitseagentuuri toel jätkavad tsiviil- ja sõjaliste ekspertide teadmistevahetuse soodustamist ohtlike kaupade transpordi teemal.
·Komisjoni talitused tihedas koostöös Euroopa välisteenistuse / Euroopa Liidu sõjalise staabi ja Euroopa Kaitseagentuuriga hindavad 2020. aastaks vajadust täiendavate meetmete järele ELi tasandil ja nende teostatavust.
·Euroopa Kaitseagentuur tihedas koostöös liikmesriikide ja Euroopa välisteenistuse / Euroopa Liidu sõjalise staabiga uurib 2019. aasta suveks ka õigusnormide ja menetluste järjekindluse parandamise teostatavust sõjaväe õhutranspordi valdkonnas (transport ja käitlemine) liikmesriikide territooriumil.
2.3.2 Toll ja käibemaks
Sihtotstarbelise töörühma töö ajal on mõned liikmesriigid teatanud praktilistest raskustest, mis tulenevad selguse puudumisest vormi 302 (sõjaliste kaupade ajutine eksport ja reimport liikmesriikide relvajõudude poolt või nende nimel) kasutamise kohta.
Olulised tollimeetmed ELi tasandil:
·Komisjoni talitused tihedas koostöös liikmesriikide, Euroopa välisteenistuse / Euroopa Liidu sõjalise staabi ja Euroopa Kaitseagentuuriga viivad 2018. aasta lõpuks läbi vormiga 302 hõlmatud tollitoimingute kaardistamise. Peale selle hindavad komisjoni talitused tihedas koostöös Euroopa Kaitseagentuuriga vajadust töötada välja vormi 302 ELi mudel, kui olemasolevat vormi 302 ei saa kasutada. See hindamine hõlmab võimalikku mõju praegustele tollivaldkonna õigusaktidele.
·Komisjon uurib 2018. aasta lõpuks võimalusi ühtlustada ja lihtsustada sõjaliste operatsioonidega seotud tolliformaalsusi. See tagab ka asjaomaste tollisätete ühetaolise kohaldamise ja rakendamise.
·2018. aasta lõpuks selgitab komisjon välja kõik õigusaktid, mida tuleb muuta. Selle alusel algatab komisjon vajaduse korral tolli reguleeriva raamistiku ja eelkõige liidu tolliseadustikuga seotud komisjoni õigusaktide 15 muudatusettepanekud, et selgitada vormi 302 kasutamist tolliga seotud kindlaks määratud tegevusteks.
·Komisjon koos Euroopa välisteenistuse / Euroopa Liidu sõjalise staabi ja Euroopa Kaitseagentuuriga töötab välja suunised, et tagada sõjalise tegevusega seotud tollitoiminguid käsitlevate õigusaktide õige ja ühetaoline rakendamine. Selle ajakava sõltub eespool nimetatud paranduste vastuvõtmisest.
·Piiramata komisjoni liidu tolliõigusaktide algatust, valmistab Euroopa Kaitseagentuur vastavalt juhtnõukogu otsusele 2018. aasta suveks ette tollialase A-kategooria projekti, koordineerides seda pidevalt Euroopa välisteenistuse / Euroopa Liidu sõjalise staabi, komisjoni talituste ning liikmesriikide sõjaliste ja tolliekspertidega.
·Liikmesriike kutsutakse üles hindama 2020. aasta lõpuks vajadust arendada elektroonilisi süsteeme relvajõudude ja tolliasutuste tollitoimingute haldamiseks, kasutades ka ELi kosmosetehnoloogiaid.
Sõjaväelise liikuvuse lihtsustamine on seotud ka käibemaksualaste normidega. Kaitsealased jõupingutused ja eriti sõjaväeline liikuvus nõuavad rohkelt varustust, nagu koolitus- ja harjutusmaterjalid, majutus, toitlustamine, kütus jne. Seda varustust maksustatakse üldjuhul käibemaksuga. Liikmesriigid tegid sihtotstarbelise sõjaväelise liikuvuse töörühma raames kindlaks vajaduse tagada kaitsealaste jõupingutuste võrdne kohtlemine, et vähendada halduskoormust, vältides nii sõjaväelise liikuvuse puhul tekkivaid viivitusi ja kulusid ning andes liikmesriikidele stiimuli teha koostööd.
Olulised käibemaksumeetmed ELi tasandil:
·Konsulteerides liikmesriikidega ja tihedas koostöös liidu asjaomaste osalistega hindab komisjon 2018. aasta lõpuks võimalusi vähendada halduskoormust ja ühtlustada ELi raames ja NATO egiidi all ette võetavate kaitsealaste jõupingutustega kaasnevat käibemaksustamist.
2.3.3 Piiriülese liikumise luba
Vastavalt sihtotstarbelise töörühma tegevuskavas välja pakutule on piiriülene liikumise loa andmine (sh diplomaatiline luba) valdkond, kus liikmesriigid saavad teha koostööd, et suurendada oma menetluste järjekindlust ja mõjusust. Piiriülese liikumise loa saamiseks tuleb algatada menetlus, millega antakse luba ületada piiri. Kehtiv diplomaatiline luba vähendab halduskoormust ja kiirendab sõjaväelise liikuvuse lubamist. Diplomaatiliste lubade andmise praegune tehniline korraldus on tõestanud oma väärtust õhutranspordi konkreetses osas, aga ka ilmsete piirangute puhul, nagu õhuruumiosade ja lennuväljade kasutamise keeld või teatavate missioonide keeld, mille korraldusega ühinenud on individuaalselt kehtestanud. Diplomaatiliste lubade numbreid, mida osalevad liikmesriigid igal aastal välja annavad, samuti vastuvõtuaegade piiranguid hallatakse ja kuvatakse sihtotstarbelises veebiportaalis.
Maismaaliikumisele sunnatud piiriülese liikumise loa andmise korraldus võimaldaks parandada sõjaväelist liikuvust maanteedel, raudteel ja siseveeteedel. Halduskord võidakse osaliselt sätestada selle korralduse raames, et tagada ühtsed normid ja menetlused, eriti ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonide ja operatsioonide, aga ka muude raamistike meetmete, harjutuste ja igapäevaste liikumiste jaoks.
Mis puutub lendudesse, siis üldise lennuliikluse normide alusel toimuvad lennud peavad vastama ühtse Euroopa taeva raames loodud reguleerivale raamistikule. Riiklike operatiivlendude normide alusel toimuvate lendude puhul peavad liikmesriigid toetuma kahepoolsetele lepingutele või piiriülesteks operatsioonideks diplomaatiliste lubade andmise tehnilisele korraldusele. Õigeaegne ja täpne ohutusteabe aruandlus Euroopa tasandil aitaks kontrollida, kas kõik ohutusnõuded on täidetud. Peale selle aitaks teatavate rajatiste ja teenuste kättesaadavus tagada nii üleilmse lennundussüsteemi ohutuse, seaduslikkuse ja tõhususe kui ka vastavuse sõjalistele lendudele esitatavatele nõudmistele. Seda saaks saavutada, edendades aluspõhimõtete ühtset mõistmist, parimate tavade jagamist ja nende praktilise rakendamise seiret.
Olulised meetmed ELi tasandil:
·Euroopa Kaitseagentuur valmistab vastavalt Euroopa Kaitseagentuuri juhtnõukogu otsusele 2018. aasta suveks ette piiriülese liikumise loa alase A-kategooria projekti, et toetada liikmesriike piiriülese liikumise lubade andmise korra väljatöötamisel.
·Euroopa Kaitseagentuur pakub liikuvuse ja transpordi projektirühma kaudu liikmesriikidele, Euroopa välisteenistusele / Euroopa Liidu sõjalisele staabile ja NATOle platvormi seisukohtade vahetamiseks maismaaliikumisteks kuluva aja kohta.
Liikmesriike kutsutakse üles:
·Kaardistama kehtivad riiklikud õigusaktid, mis mõjutavad muude kui oma riigi relvajõududele tegutsemisloa andmist liikmesriikides, võttes eelkõige arvesse piiranguid.
·Andma oma panuse, et määratleda sõjaliste nõuete raames varustuse liikumise valdkonnakohased tegevusnõuded.
·Tegema kindlaks riiklikud regulatiivsed piirangud ja nende aluseks olevad poliitilised põhjendused.
·Töötama välja lahendusi, kasutades olemasolevaid töösuundi ja vahendeid, ning tasakaalustades tegevusnõudeid mõistlike poliitiliste piirangutega, saavutades niimoodi (diplomaatiliste) lubade andmise minimaalselt vajalike riiklike piirangutega.
·Määrama kindlaks vajadus kohandada riiklikke määrusi, kui sellega saab parandada sõjaväelist liikuvust, säilitades olulised mittesõjaliselt põhjendatud piirangud üksnes vajaduse korral.
·Kirjutama alla valdkonnakohased kokkulepped, millega harmoneeritakse menetlused ja võimaldatakse eelneva loa andmist piiriüleseks sõjaliseks liikumiseks ja transpordivajaduste täitmiseks.
2.3.4 Muud küsimused
Sihtotstarbelise töörühma tegevuskavas sätestati ka mõned vajalikud täiendavad tegevussuunad ja menetluslikud küsimused, k.a õiguslikud aspektid. See hõlmab ELi vägede staatuse lepingu võimaliku mõju selgitamist sõjaväelisele liikuvusele selle jõustumise järel.
Peale selle peab sõjaväelise liikuvuse parandamisel ELis võtma arvesse hübriidohte. Seepärast tuleks asjakohaste meetmete võtmisel hübriidohtudega võitlemise ühise raamistiku 16 raames arvestada sõjaväelise liikuvuse mõõdet.
Olulised meetmed ELi tasandil:
·Euroopa Kaitseagentuur viib 2019. aasta kevadeks läbi neid küsimusi käsitleva uuringu, kaasates liikmesriikide pädevad ametiasutused, samuti vajadust mööda komisjoni talitused ja Euroopa välisteenistuse / Euroopa Liidu sõjalise staabi, et teha kindlaks võimalikud täiendavad tegevussuunad.
·Käimas: Hübriidohtudega võitlemise ühise raamistiku rakendamisel pööratakse erilist tähelepanu sõjaväelise liikuvuse mõõtmele, sealhulgas eelkõige luureandmete analüüsivõimele (hübriidohtude ühisüksus), otsuste tegemisele ohtude korral ja elutähtsa taristu vastupidavusele.
·Liikmesriike kutsutakse üles võtma arvesse ELi vägede staatuse lepingut ja selle rakendamist sõjaväelise liikuvuse suhtes selle jõustumise järel.
3.Mõju eelarvele
Käesolev tegevuskava ei mõjuta ELi eelarvet kuidagi, peale tulevase ühiskasutusega taristu võimaliku rahastamise, nagu kirjeldati punktis 2.2. Seoses sellega võetakse ELi võimalikku täiendavat rahalist toetust ühiskasutusega projektide rakendamiseks arvesse komisjoni eelseisvas mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekus.
4.Edasine tegevus
Selleks et sõjaväelise liikuvuse tegevuskava saaks õigel ajal ja kooskõlastatult rakendada, on kõrge esindaja ja komisjon esitanud selle liikmesriikidele kaalumiseks ja kinnitamiseks. See kava ei ole lõplik ja seda võidakse hiljem vajaduse korral muuta.
Kõrge esindaja ja komisjon esitavad liikmesriikidele lisaks Euroopa Kaitseagentuuri aastaaruannetele liikmesriikide kaitseministritele vajadust mööda perioodilisi eduaruandeid käesoleva tegevuskava rakendamise kohta, kusjuures esimene aruanne esitatakse 2019. aasta suveks.