6.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 440/1


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Tehisintellekt: tööhõivele avalduva mõju prognoosimine õiglase ülemineku tagamiseks“

(omaalgatuslik arvamus)

(2018/C 440/01)

Raportöör:

Franca SALIS-MADINIER

Täiskogu otsus

15.2.2018

Õiguslik alus

kodukorra artikli 29 lõige 2

Vastutav sektsioon

ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

4.9.2018

Vastuvõtmine täiskogus

19.9.2018

Täiskogu istungjärk nr

537

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

183/1/2

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Tehisintellekt ja robootika laiendavad ja võimendavad majanduse digiteerimise mõju tööturgudele (1). Tehnika areng on alati tööd ja tööhõivet mõjutanud, tuues kaasa vajaduse uute sotsiaalsete ja ühiskondlike raamistike järele. Komitee on veendunud, et tehnoloogiline areng võib anda panuse majanduslikku ja sotsiaalsesse arengusse. Komitee leiab aga ka, et ekslik oleks eirata selle üldist mõju ühiskonnale. Töömaailmas laiendab ja võimendab tehisintellekt töökohtade automatiseerimise ulatust (2). Seetõttu soovib komitee aidata valmistuda tehisintellekti ja robootika levikuga kaasnevateks ühiskondlikeks muutusteks, tõhustades ja uuendades Euroopa sotsiaalset mudelit.

1.2.

Komitee soovib rõhutada tehisintellekti ja selle rakenduste potentsiaali eeskätt tervishoiu, transpordi ohutuse ja energia sektoris, samuti kliimamuutustevastase võitluse ja küberjulgeolekuga seotud ohtude ennetamise vallas. Euroopa Liidul, valitsustel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel on võtmeroll tehisintellekti võimalike eeliste täielikul ärakasutamisel iseäranis puuetega ja piiratud liikumisvõimega, eakate ning krooniliste haigustega inimeste heaks.

1.3.

Ent ELil ei ole piisavalt andmeid digitaalmajanduse ja sellest tulenevate sotsiaalsete muutuste kohta. Komitee soovitab edendada statistilisi vahendeid ja teadusuuringuid eeskätt tehisintellekti, tööstus- ja teenindusrobotite kasutamise, asjade interneti ning ka uute majandusmudelite (platvormimajandus, uued tööhõive- ja töövormid) valdkonnas.

1.4.

Komitee nõuab, et Euroopa Komisjon edendaks ja toetaks tehisintellekti ja robootika ning laiemalt majanduse digiteerimise valdkondliku mõju uurimist Euroopa valdkondliku sotsiaaldialoogi komiteedes.

1.5.

On teada, et tehisintellekt ja robootika muudavad töökohti ja paigutavad neid ümber, kaotavad neid, aga loovad ka uusi. Igal juhul peab EL tagama kõikidele töötajatele – nii palgatöötajatele, füüsilisest isikust ettevõtjatele ja näilistele füüsilisest isikust ettevõtjatele – juurdepääsu sotsiaalkaitsele kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga.

1.6.

Komisjon on teinud ettepaneku tugevdada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi, et sellest saaks muu hulgas toetada töötajaid, kes on kaotanud töökoha, ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes on pidanud oma tegevuse lõpetama majanduse digiteerumise tõttu (3). Komitee näeb seda sammuna tõelise Euroopa üleminekufondi loomise suunas, mis aitab hallata digiüleminekut sotsiaalselt vastutustundlikul viisil.

1.7.

Komitee soovitab kohaldada ning tõhustada Euroopa Liidu institutsioonide ja sotsiaalpartnerite juba vastu võetud dokumentides sätestatud põhimõtteid, lubadusi ja kohustusi töötajate teavitamise ja nõustamise kohta, (4) eeskätt selliste uute tehnoloogiate nagu tehisintellekt ja robootika kasutuselevõtul. Komitee kutsub üles looma kaasava Euroopa programmi tehisintellekti kohta, mis tugineks nendele dokumentidele ja Euroopa sotsiaalõiguste sambale ja hõlmaks kõiki sidusrühmi.

1.8.

Komitee soovitab, et komisjoni ettevalmistatavates tehisintellekti käsitlevates eetikasuunistes sõnastataks selgelt töötajate ja arukate masinate koostoime, et inimestest ei saaks kunagi masinate käsutäitjaid. Tehisintellekti kaasavuse tagamiseks tuleks neis suunistes sõnastada tootmisprotsesside osaluse, vastutuse ja omaluse põhimõtted, et – nagu rõhutatakse ILO põhikirjas – töö pakuks selle tegijale rahuldust seetõttu, et ta saab maksimaalselt kasutada oma teadmisi ja oskusi ning anda suurima võimaliku panuse ühisesse heaollu.

1.9.

Komitee soovitab lisaks, et need suunised hõlmaksid läbipaistvuse põhimõtteid tehisintellekti süsteemide kasutamisel töötajate värbamiseks, hindamiseks ja kontrolliks, samuti töötervishoiu ja -ohutuse ning töötingimuste parandamisega seonduvaid põhimõtteid. Lisaks tuleb suunistega tagada õiguste ja vabaduste kaitse, mis puudutab töötajate andmete käsitlemist kooskõlas mittediskrimineerimise põhimõtetega.

1.10.

Tehisintellekti käsitlevate eetikasuuniste rakendamist tuleb jälgida. Selle kontrolli- või järelevalveülesande (muu hulgas ettevõtetes) võiks usaldada tehisintellekti süsteemide eetika Euroopa vaatlusrühmale.

1.11.

Komitee soovitab harida insenere ja arukate masinate arendajaid eetikaküsimustes, et vältida digitaalse teilorismi uute vormide tekkimist, mille puhul piirduks inimese roll masinate käskude täitmisega. Tuleb edendada heade tavade ja kogemuste vahetamist selles valdkonnas.

1.12.

Komitee kutsub üles täpsustama õigusliku vastutuse põhimõtet. Inimese ja masina suhtluses tuleb ambitsioonikamalt tegeleda tervishoiu ja ohutuse valdkonnas esilekerkivate riskidega tootevastutuse direktiivi raames (5).

1.13.

Võttes arvesse ühiskondliku polariseerumise ohtu digiüleminekul, kutsub komitee ELi institutsioone üles algatama arutelu riigieelarvete ja sotsiaalkaitsesüsteemide rahastamise üle majanduskontekstis, kus sageneb robotite kasutamine, (6) samas kui tööjõumaks jääb Euroopa peamiseks maksutulu allikaks. Võrdsuse põhimõtte kohaldamise eesmärgil peaks see arutelu hõlmama digiteerimise eeliste ümberjaotamise küsimust.

2.   Sissejuhatus

2.1.

Tehisintellekt on alates selle käsituse tekkimisest 1956. aastal ja kogu 20. sajandi teisel poolel ebaühtlaselt arenenud. See on tekitanud vaheldumisi nii suuri lootusi kui ka pettumusi. Juba mõned aastad on seda aga uuesti saatnud märkimisväärne edu tänu inimajaloos ennenägematu koguse suurandmete (big data) kogumisele, organiseerimisele ja säilitamisele ning arvutite arvutusvõimsuse ja algoritmide suutlikkuse järsule suurenemisele.

2.2.

Komitee koostas 2017. aastal tehisintellekti kohta arvamuse, (7) milles käsitletakse paljusid küsimusi. Nagu kõnealuses arvamuses rõhutatakse, ei ole olemas tehisintellekti täpset määratlust. Käesolevas arvamuses käsitleme tehisintellekti valdkonnana, mille eesmärk on luua digitehnoloogiat kasutades süsteeme, mis on võimelised autonoomselt taastootma inimeste kognitiivseid funktsioone, sealhulgas eeskätt andmete tajumist, teatavat mõistmise ja kohandamise võimet (masinapõhine probleemide lahendamine, arutlemine ja õpe).

2.3.

Tehisintellekti süsteemid suudavad praegu lahendada isegi keerukaid probleeme, mis jäävad mõnikord inimmõistuse piiridest välja. Rakendusviisid võivad olla lugematud nii panganduse, kindlustuse, transpordi, tervishoiu, hariduse, energia, turunduse ja kaitse sektorites kui ka sellistes valdkondades nagu tööstus, ehitus, põllumajandus, käsitööndus jne (8). Loodetakse, et tehisintellekt tõhustab kaupade ja teenuste tootmisprotsesse, suurendab ettevõtete kasumlikkust ja edendab majanduskasvu.

2.4.

See tehisintellekti hiljutine areng on tekitanud ka arvukalt küsimusi selle võimaliku rolli kohta ühiskonnas ning selle autonoomiataseme ja inimese ja tehisintellekti koostoime kohta. Nagu rõhutatakse komitee 2017. aastal vastu võetud arvamuses tehisintellekti kohta, (9) on need küsimused seotud eeskätt eetika, turvalisuse, läbipaistvuse, eraelu puutumatuse, töönormide, hariduse, juurdepääsu, õigusaktide ja eeskirjade, valitsemise ja demokraatiaga.

2.5.

Arutelus tehisintellekti üle tuleb käsitleda erinevaid lähenemisviise, et juhtida arutelu kaugemale üksnes majandusvaldkonnast, millesse see mõnikord takerdub. Selline mitut valdkonda hõlmav raamistik oleks kasulik, et hinnata tehisintellekti mõju töökeskkonnale, kuna see on üks peamisi inimese ja masina koostoime valdkondi. Tehnika on alati tööd mõjutanud. Tehisintellekti mõju tööhõivele ja tööle nõuab seetõttu poliitilisel tasandil eritähelepanu, kuna institutsioonide ülesanne on muuta majandusliku ülemineku protsessid sotsiaalselt jätkusuutlikuks (10).

2.6.

Käesoleva omaalgatusliku arvamuse eesmärk on tuua esile tehisintellekti mõju tööle, muu hulgas selle olemusele, töötingimustele ja -korraldusele. Nagu komitee on juba rõhutanud, (11) on vaja paremat statistikat ja uurimistööd, et oleks võimalik koostada täpseid prognoose tööturu arengu kohta, aga ka selgeid näitajaid teatavate suundumuste kohta, mis on seotud eeskätt töö kvaliteedi, töökohtade ja sissetulekute polariseerumise ning töötingimustega digiüleminekul. ELil ei ole piisavalt andmeid nn koostöömajanduse, nõudetööplatvormide, veebipõhise allhanke uute mudelite ega ka tööstus- ja inimestele teenuseid osutavate robotite kasutamise, asjade interneti ja tehisintellekti süsteemide kasutamise ja leviku kohta.

3.   Tehisintellekt ja tööhõive mahu muutumine

3.1.

Küsimus, kuidas mõjutab tehisintellekti ja robootika kasutuselevõtt tootmisprotsessides tööhõive mahtu, on äärmiselt vastuoluline. Sellele on üritatud vastata arvukates uuringutes, jõudmata seejuures teaduslikule konsensusele. Uuringutulemuste mitmekesisus (mille kohaselt oleks ohus 9–54 % töökohtadest) (12) väljendab metoodika valiku keerukust ja selle otsustavat mõju uuringutulemustele.

3.2.

Prognoos on ebakindel, kuna lisaks automatiseerimise tehnilisele potentsiaalile mõjutavad seda ka muud aspektid: poliitiline, regulatiivne, majanduslik ja demograafiline areng, samuti sotsiaalne vastuvõetavus. Tehnoloogia kasutamise ja leviku tagamiseks ei piisa sellest, et see on tipptasemel.

3.3.

Lisaks on endiselt võimatu ennustada automatiseeritavate töökohtade netohulka igas sektoris, võtmata arvesse ametite muutumist ja uute töökohtade loomise kiirust. Tehisintellekti süsteemide areng nõuab uusi töökohti inseneriteaduse, informaatika ja telekommunikatsiooni valdkonnas (insenerid, tehnikud ja operaatorid) ja suurandmete (big data) alal: andmehaldusspetsialistid, andmeanalüütikud, andmekaevespetsialistid jne.

3.4.

Ametiasutuste ülesanne on tagada, et see digiüleminek, mis võib mõjutada nii töökohtade hulka kui ka kvaliteeti, oleks sotsiaalselt jätkusuutlik (13). Üheks ohuks, millele eksperdid on juhtinud tähelepanu, on töökohtade polariseerumise oht – seejuures jäävad ühele poole nö superstaarid ehk need, kellel on digitaalmajanduse jaoks kasulikud oskused, ja teisele poole luuserid ehk need, kelle oskused, kogemused ja oskusteave selle üleminekuga järk-järgult aeguvad. Oma hiljutises teatises (14) tegi Euroopa Komisjon selle probleemi lahendamiseks ettepaneku, milles tugineti peamiselt hariduse, koolituse, aga ka kirjutamise, lugemise ja arvutamise põhioskuste ning digioskuste parandamisele. Seda lahendust peaksid toetama majandus- ja sotsiaalvaldkonna sidusrühmad iseäranis riikliku, Euroopa, kutsealadevahelise ja valdkondadevahelise sotsiaaldialoogi raames (15).

3.5.

Komitee leiab aga, et neist jõupingutustest ei piisa kõikide probleemide lahendamiseks ega eeskätt töökohtade muutumisega kaasneva ebakindluse leevendamiseks. Tuleks arendada kolme täiendavat teemat: nn kaasav tehisintellekt, muutuste ennetamine ja viimaks – kui sotsiaalkavad osutuvad vältimatuks – sotsiaalselt vastutustundlik ja reguleeritud ümberkorraldamine.

4.   Kaasav ja arukas tehisintellekt ja robootika

4.1.

Komitee toetab põhimõtet rakendada kaasava tehisintellekti ja robotiseerimise programmi. See tähendab, et uutel tehnoloogiavõimalustel põhinevate protsesside kasutuselevõtul ettevõtetes oleks kasulik kaasata töötajaid nende protsesside toimimise üksikasjadesse. Nagu märgib WRR, (16) võib uute tehnoloogiavõimaluste kaasav ja arukas kasutuselevõtt, mille raames jäävad töötajad protsessi keskmesse ja osalevad selle parandamises, aidata kaasa tootmisprotsesside täiustamisele (17).

4.2.

Võttes arvesse algoritmide mõju värbamis-, töö- ja ametialase hindamise tingimustele, toetab komitee algoritmide läbipaistvuse põhimõtet, mis ei seisne mitte koodide avaldamises, vaid selles, et tagatakse otsuste aluseks olevate parameetrite ja kriteeriumite arusaadavus. Inimesel peab alati olema võimalik sekkuda.

4.3.

Töötajakeskne tehisintellekt võtab arvesse uute tehnoloogiliste protsesside raames töötavate inimeste seisukohti, määratleb selgelt töötajate vastutusele jäävad ülesanded ja kohustused ning tagab töö omaksvõtmise võimalused töötajate jaoks, et neist ei saaks üksnes käsutäitjaid.

4.4.

Tuleb täpsustada õigusliku vastutuse põhimõtet. Tööstus- ja teenindusrobotid teevad inimestega üha suuremal määral koostööd. Tehisintellekt võimaldab robotitele suuremat tegutsemisvabadust ning seetõttu võib juhtuda õnnetusi (18). Sellepärast tuleb selgelt määratleda autonoomsete süsteemidega seotud vastutus õnnetuste korral ning peab olema võimalik katta töötajatele osaks saavad tervise ja ohutusega seotud riskid. Euroopa Komisjon hakkab uurima tekkivaid ohte tootevastutuse direktiivi raames (19). Tööohutuse osas on vajalik kaugemaleulatuv lähenemisviis.

4.5.

Töömaailmas kohaldatav õigluse põhimõte seisneb selles, et töötajaid ei jäeta oma tööst ilma. Mõned eksperdid rõhutavad ohtu, et tehisintellekt aitab teatud mõttes kaasa töötajate oskuste kadumisele. Seepärast tuleb tagada, et – nagu rõhutatakse ILO põhikirjas – töö pakuks selle tegijale rahuldust seetõttu, et ta saab maksimaalselt kasutada oma teadmisi ja oskusi ning anda suurima võimaliku panuse ühisesse heaollu. Juhtimise seisukohast on see ka viis, kuidas säilitada töömotivatsioon.

5.   Muutuste ennetamine

5.1.

Viimastel aastatel on arvukates uuringutes märgitud Euroopa ja vahel ka riigi tasandi sotsiaaldialoogi nõrgenemist, vaatamata komisjoni ja Euroopa Ülemkogu soovile seda taashoogustada. Sotsiaaldialoog on sellele vaatamata üks kõige sobivamaid vahendeid, millega lahendada digiteerimisega seotud sotsiaalseid probleeme. Seetõttu nõuab komitee tungivalt, et see dialoog oleks ettevõtetes ja kõikidel asjaomastel tasanditel pidev tava, et valmistuda nendeks muudatusteks sotsiaalselt vastuvõetaval viisil. Komitee tuletab meelde, et sotsiaaldialoog on üks parimaid võimalusi tagada sotsiaalne rahu ja ebavõrdsuse vähenemine. Lisaks taashoogustamist innustavatele poliitilistele üleskutsetele vastutavad ELi institutsioonid suuresti sotsiaaldialoogile hoo ja sisu andmise eest.

5.2.

Eeskätt nende tehnoloogiavõimaluste kasutuselevõtmisel peab see dialoog andma teavet tootmisprotsesside muutumise perspektiivide kohta ettevõtete ja valdkondade tasandil ning võimaldama hinnata kvalifikatsioonide ja koolitusega seotud uusi vajadusi, aga ka viia enne tehisintellekti kasutuselevõtmist läbi arutelu selle üle, kuidas parandada korralduslikke ja tootmisprotsesse, edendada töötajate oskusi ning optimeerida tänu tehisintellektilevabastatavaid ressursse, et töötada välja uusi tooteid ja teenuseid või parandada klientidele pakutavate teenuste kvaliteeti.

5.3.

Sotsiaalselt vastutustundlik ümberkorraldamine

5.4.

Kui leitakse, et sotsiaalkavad/on vältimatud, on küsimus ümberkorralduste sotsiaalses haldamises. Nagu rõhutasid Euroopa sotsiaalpartnerid oma suunistes muutuste ja nende sotsiaalsete tagajärgede haldamise kohta, (20) tuuakse mitmes juhtuuringus esile, et oluline on uurida kõiki võimalikke alternatiive koondamisele, näiteks koolitus, ümberõpe, ettevõtete loomise toetamine.

5.5.

Ümberkorralduste korral peab olema võimalik töötajaid teavitada ja nõustada kooskõlas asjaomaste Euroopa direktiividega, (21) et tõhustada ohtude ennetamist, lihtsustada töötajate osalemist ettevõttesiseses koolituses, muuta töökorraldus paindlikumaks, säilitades seejuures kindla töösuhte, ning edendada töötajate kaasamist ettevõtte käitamisse ja tulevikuplaanidesse.

5.6.

Nagu Euroopa Komisjon õigustatult rõhutab, peab EL tagama sotsiaalkaitse kõikidele kodanikele, sealhulgas palgatöötajatele, füüsilisest isikust ettevõtjatele või näilisest füüsilisest isikust ettevõtjatele „olenemata nende töösuhte laadist ja kestusest“ kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga (22).

6.   Tehisintellekt ja töötingimuste muutumine

6.1.

25. aprillil 2018 pakkus Euroopa Komisjon välja Euroopa lähenemisviisi, mille abil edendada tehisintellekti arendamisse investeerimise poliitikat ning kehtestada eetikasuunised. Komisjon rõhutab, et tehisintellekti tehnoloogiad võivad meie ühiskonda muuta eeskätt transpordi, tervishoiu ja töötleva tööstuse valdkonnas.

6.2.

See muutmispotentsiaal väljendub tootmisprotsessides ning mõjutab ka töö sisu. See mõju võib osutuda positiivseks, eelkõige seoses sellega, kuidas tehisintellekt võib neid protsesse ja töö kvaliteeti parandada. Sama positiivne mõju võib avalduda ka paindlikule töökorraldusele, mille puhul on olulisim otsustusõiguse jagamine, aga ka meeskondade autonoomia, mitmekülgsus, horisontaalne korraldus, uuenduslikud ja osalemist soodustavad tavad (23).

6.3.

Nagu komitee (24) ja ka komisjon ise rõhutavad, võib tehisintellekt aidata töötajaid korduvate, vaevaliste ja isegi ohtlike ülesannete puhul ning tehisintellekti teatud rakendusviisid võivad parandada töötajate heaolu ning hõlbustada igapäevaelu.

6.4.

Selle visiooniga kaasnevad aga uued küsimused eeskätt tehisintellekti ja töötaja koostoime ning töö sisu muutumise kohta. Mil määral on arukad masinad tehastes, ettevõtetes ja kontorites autonoomsed ja kuidas nad täiendavad inimeste tööd? Komitee toonitab, et uues töömaailmas on keskne koht inimese ja masina suhte määratlemisel. Aluseks on lähenemisviis, mille keskmes on inimese kontroll masina üle (25).

6.5.

Ennekõike ei ole eetiliselt vastuvõetav, et tehisintellekt seab inimesele piiranguid või et inimest peetakse käsutäitjaks masina suhtes, kes esitab talle täitmist vajavad ülesanded, nende täitmise viisid ja tähtajad, mille jooksul need tuleb täita. Sellegipoolest näib, et aeg-ajalt see eetiline piir ületatakse (26). Seepärast tuleb tehisintellekti eetikasuunistes see piir selgelt määratleda.

6.6.

ELi prioriteet peaks olema vältida arukate masinate arendajate põhjustatud digitaalse teilorismi uute vormide tekkimist. Seetõttu, nagu kinnitas hiljuti komitee, peavad Euroopa teadlased, insenerid, tootearendajad ja ettevõtjad, kes panustavad tehisintellekti süsteemide arendamisse ja turustamisse, tegutsema eetilise ja sotsiaalse vastutuse kriteeriumite kohaselt. Seda kohustust silmas pidades võib heaks lahenduseks olla eetika ja humanitaarteaduste lisamine inseneriõppe õppekavadesse (27).

6.7.

Teine küsimus on seotud järelevalve ja juhtimiskontrolliga. Kõik on nõus, et tootmisprotsesside ja seetõttu ka tehtud töö mõistlik järelevalve on vajalik. Praegu võimaldavad uued tehnoloogiavahendid rakendada arukaid süsteeme töötajate täielikuks kontrollimiseks reaalajas, millega kaasneb ebaproportsionaalse järelevalve ja kontrolli oht.

6.8.

Töö tegemise ja tulemuslikkusnäitajate kontrolli mõistlikkus ja proportsionaalsus ning juhi ja töötaja vahelise usaldusliku suhte küsimus on teemad, mida tuleks samuti käsitleda riikliku, Euroopa, kutsealadevahelise ja valdkondadevahelise sotsiaaldialoogi raames.

6.9.

Küsimus algoritmide ja treeningandmete kallutatusest ja võimalikust kahjulikust diskrimineerivast mõjust on jätkuvalt vastuoluline. Mõne arvates võivad algoritmid ja muu prognoosiv värbamistarkvara vähendada diskrimineerimist värbamisel ning soodustada arukamat värbamist. Teiste jaoks kaasneb värbamistarkvaraga alati oht, et peegeldatakse, ehkki tahtmatult, nende värbamisrobotite programmeerijate erapoolikuid seisukohti. Teatud ekspertide sõnul ei saa algoritmimudelid kunagi olema muud kui matemaatikal põhinevad arvamused (28). Seetõttu tuleb samal ajal veenduda, et inimese sekkumine on võimalik (seoses eespool kirjeldatud läbipaistvuse põhimõttega: õigus teada otsuse langetamise kriteeriume), ning tagada, et andmete kogumine ja töötlemine on kooskõlas proportsionaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtetega. Igal juhul ei tohi neid andmeid kasutada muudel eesmärkidel kui need, mille jaoks neid koguti (29).

6.10.

Andmekaitse üldmäärusega liikmesriikidele antud võimalus näha õigusaktide või kollektiivlepingutega ette täpsemad eeskirjad, et tagada õiguste ja vabaduste kaitse seoses töötajate isikuandmete töötlemisega töösuhete kontekstis, on tõeline võimendav tegur, mida liikmesriigid ja sotsiaalpartnerid peavad ära kasutama (30).

6.11.

Siinkohal tuleb märkida, et ohud ei mõjuta üksnes palgatöötajaid. Veebipõhise allhanke, platvormitöö ning erinevate rahvatöö vormide arenguga kaasnevad samuti uued automaatsed tulemuste ja osaluse haldamise süsteemid, mis mõnikord näivad ületavat eetilisi piire (nt platvorm lülitab sisse töötaja veebikaamera, eemalt ekraanitõmmise tegemine jne).

6.12.

Sageli on nende platvormide algoritmid, millega määratletakse muu hulgas füüsilisest isikust töötaja töötasu, tema digitaalne maine ning võimalused tööülesannetele juurde pääseda, läbipaistmatud. Nende toimimisviise ei selgitata töötajatele ning neil ei ole juurdepääsu neile kohaldatavatele toimimiskriteeriumidele.

7.   Valmistumine õiglaseks üleminekuks

7.1.

Keskpikas perspektiivis tuleks arvukate ekspertide poolt rõhutatud sotsiaalse polariseerumise ohu tõttu põhjalikult arutada meie sotsiaalmudelite tulevikku, sealhulgas nende rahastamist. Komitee kutsub komisjoni üles algatama arutelu maksustamise ning riigieelarvete ja kollektiivsete sotsiaalkaitsesüsteemide rahastamise üle majanduskontekstis, mille raames kasvab kiiresti robotite kasutamine, (31) samas kui tööjõumaks jääb Euroopa peamiseks maksutulu allikaks. See arutelu peaks hõlmama digiteerimise dividendide ümberjaotamise küsimust.

7.2.

Komisjon teeb ettepaneku tugevdada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi muu hulgas selleks, et fondist saaks toetada töötajaid, kes on kaotanud töökoha, ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes on pidanud oma tegevuse lõpetama majanduse digiteerumise ja automatiseerumise tõttu (32). Komitee näeb seda sammuna tõelise Euroopa üleminekufondi loomise suunas, mis aitab sotsiaalselt vastutustundlikult ennetada ja juhtida digiüleminekut ja sellega kaasnevaid ümberkorraldusi.

7.3.

Riiklike arutelude keskmes on üha sagedamini tehisintellekti sotsiaalsed ja – laiemalt– ühiskondlikud aspektid. Hiljutistes aruteludes Ühendkuningriigi parlamendis (33) ja Prantsusmaa Senatis toodi esile vajadus edendada tehisintellekti eetilist käsitlusviisi, mis põhineks teatud hulgal põhimõtetel, näiteks algoritmisüsteemide usaldusväärsus, läbipaistvus ja mõistetavus, tehisintellekti rakendusviisidega seotud eetika ja vastutustunne, teadlaste, ekspertide ja spetsialistide teadlikkuse suurendamine nende uuringutulemuste võimaliku väärkasutamise osas. Prantsusmaal koostati Villani aruanne, millega sooviti tehisintellekti mõtestada (34). Paljud Yale’i, Stanfordi, Cambridge’i ja Oxfordi ülikoolide eksperdid hoiatavad tehisintellektiga seotud n-ö kõrvaldamata puudujääkide eest ning toovad esile äärmise vajaduse neid prognoosida, ennetada ja leevendada (35). Samuti on Québeci teadusfond (Fonds de recherche du Québec) koos Montréali ülikooliga mitu kuud uurinud tehisintellekti ja digiteerimise ühiskondliku mõju üleilmse vaatluskeskuse loomist (36).

7.4.

Kõik need algatused näitavad, et tehisintellekti käsitlev arutelu peab väljuma majanduslikest ja tehnilistest raamidest ning laiendada tuleb avalikku arutelu selle üle, millist rolli soovib ühiskond tehisintellektile, muu hulgas töömaailmas. Sellised kaalutlused võimaldavad vältida n-ö ekslikku kahestumist, milles ühel pool on naiivne ja optimistlik visioon tehisintellektist ja selle mõjust ning teisel pool katastroofinägemus (37). Nende arutelude käivitamine riigi tasandil on esimene kasulik etapp, ent ELil on samuti oma roll, eeskätt eetikasuuniste väljatöötamisel, millega komisjon on juba alustanud.

7.5.

Nende suuniste elluviimine tuleb usaldada tehisintellekti süsteemide eetika vaatlusrühmale. Tehisintellekti ja selle rakendusi tuleb kasutada kodanike ja töötajate heaolu ja tegutsemisvabaduse suurendamiseks põhiõigusi arvestades ning lisaks tuleb vältida seda, et nendega soodustatakse otseselt või kaudselt kõrvalejäetust ning teadmiste, oskuste ja autonoomia kaotamist. Konkreetsemalt tuleb järgida põhimõtet, mille kohaselt peab kontroll olema inimese käes igas olukorras, sealhulgas töö kontekstis.

7.6.

Seda põhimõtet tuleb kohaldada ka muudes tegevusvaldkondades, näiteks tervishoiutöötajate puhul, kes pakuvad inimestele elu, tervise, ohutuse ja elukvaliteediga tihedalt seotud teenuseid. Vaid rangete eetikareeglite kaudu on võimalik tagada, et mitte üksnes töötajad, vaid ka tarbijad, patsiendid, kliendid ja muud teenuseosutajad saavad tehisintellekti uutest rakendusviisidest täiel määral kasu.

Brüssel, 19. september 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  Acemoglu, D., Restrepo, P. (2018), „Artificial Intelligence, Automation and Work“, NBER Working Paper 24196, jaanuar 2018. Vt ka: Conseil d’orientation pour l’emploi (tööhõivesuuniste nõukogu) (2017), „Automatisation, numérisation et emploi“. (köide 1) (www.coe.gouv.fr).

(2)  Acemoglu, D., op.cit.; Conseil d’orientation pour l’emploi (2017), op. cit.

(3)  COM(2018) 380 final.

(4)  Direktiiv 2002/14/EÜ; Euroopa Tööandjate Keskliidu (UNICE), Euroopa Ametiühingute Keskliidu (ETUC) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) 1985. aasta vastastikuse mõistmise memorandum sotsiaaldialoogi ja uute tehnoloogiavõimaluse kohta; sotsiaalpartnerite 1991. aasta ühisarvamus uute tehnoloogiavõimaluste, töökorralduse ja tööturu kohanemisvõime kohta; 2003. aasta suunised muutuste ja nende ühiskondlike tagajärgedega toimetuleku kohta.

(5)  COM(2018) 246 final.

(6)  https://ifr.org/ifr-press-releases/news/robots-double-worldwide-by-2020.

(7)  ELT C 288, 31.8.2017, lk 1.

(8)  Vt näiteks https://www.techemergence.com.

(9)  ELT C 288, 31.8.2017, lk 1.

(10)  Eurofound (2018), „Automation, digitalisation and platforms: Implications for work and employment“, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg.

(11)  ELT C 13, 15.1.2016, lk 161.

(12)  Frey ja Osborne, 2013; Bowles, 2014; Arntz, Gregory ja Zierahn, 2016; Le Ru, 2016; McKinsey, 2016; OECD, 2017; vt ka ettevalmistav arvamus CCMI/136, (ELT C 13, 15.1.2016, lk 161).

(13)  http://www.oecd.org/fr/emploi/avenir-du-travail/.

(14)  COM(2018) 237 final.

(15)  ELT C 367, 10.10.2018, lk 15.

(16)  Madalmaade valitsuspoliitika teadusnõukogu.

(17)  https://english.wrr.nl/latest/news/2015/12/08/wrr-calls-for-inclusive-robot-agenda.

(18)  Vt Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri töid tekkivate riskide kohta (https://osha.europa.eu/fr/emerging-risks). Agentuuri sõnul tuleks praegused tehnilised lähenemisviisid ning standardid, mille eesmärk on kaitsta töötajaid koostöövõimeliste robotitega koos töötamisel tekkivate ohtude eest, nende arengusuundumuste valguses läbi vaadata.

(19)  COM(2018) 246 final.

(20)  Euroopa Tööandjate Keskliidu (UNICE), Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP), Euroopa Ametiühingute Keskliidu (CES) ja Euroopa Käsitööettevõtjate ning Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Keskliidu (UEAPME) ühistekst, 16.10.2003.

(21)  Direktiiv 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses.

(22)  ELT C 303, 19.8.2016, lk 54; ELT C 173, 31.5.2017, lk 15; ;ELT C 129, 11.4.2018, lk 7; ELT C 434, 15.12.2017, lk 30.

(23)  ELT C 434, 15.12.2017, lk 30.

(24)  ELT C 367, 10.10.2018, lk 15.

(25)  ELT C 288, 31.12.2017,lk 1; ELT C 367, 10.10.2018, lk 15.

(26)  Paljud Euroopa meediakanalid on kirjeldanud töötingimusi teatud logistikakeskustes, kus töötajad alluvad täielikult algoritmidele, mis ütlevad neile, milliseid ülesandeid ettenähtud aja jooksul täita, ning kus nende tulemusi mõõdetakse reaalajas.

(27)  ELT C 367, 10.10.2018, lk 15.

(28)  Cathy O’Neil, Harvardi ülikooli doktor ja andmeteadlane, „Models are opinions embedded in mathematics“ (https://www.theguardian.com/books/2016/oct/27/cathy-oneil-weapons-of-math-destruction-algorithms-big-data).

(29)  Vt näiteks Prantsusmaa CNILi töid („Comment permettre à l’homme de garder la main? Les enjeux éthiques des algorithmes et de l’intelligence artificielle“,

https://www.cnil.fr/sites/default/files/atoms/files/cnil_rapport_garder_la_main_web.pdf).

(30)  Määrus (EL) nr 2016/679 (artikkel 88).

(31)  https://ifr.org/ifr-press-releases/news/robots-double-worldwide-by-2020.

(32)  COM(2018) 380 final.

(33)  https://www.parliament.uk/ai-committee.

(34)  http://www.enseignementsup-recherche.gouv.fr/cid128577/rapport-de-cedric-villani-donner-un-sens-a-l-intelligence-artificielle-ia.html.

(35)  https://www.eff.org/files/2018/02/20/malicious_ai_report_final.pdf.

(36)  http://nouvelles.umontreal.ca/article/2018/03/29/le-quebec-jette-les-bases-d-un-observatoire-mondial-sur-les-impacts-societaux-de-l-ia/.

(37)  Acemoglu, D., op.cit. Vt ka Eurofound 2018, „Automation, digitalisation and platforms: Implications for work and employment“, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, lk 23: „The risks comprise unwarranted optimism, undue pessimism and mistargeted insights“ (Ohtude hulka kuuluvad põhjendamatu optimism, alusetu pessimism ja ekslikud arusaamad).