Brüssel,22.11.2018

COM(2018) 772 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Ühtne turg muutuvas maailmas:

ainulaadne väärtus, mis vajab poliitilise tahte kinnitamist


1. LISA

Ülevaade ühtse turu strateegiat, digitaalse ühtse turu strateegiat ning kapitaliturgude liitu ja pangandusliitu käsitlevatest õigusnormidest 1

POLIITIKAMEETME KIRJELDUS

EUROOPA

PARLAMENT

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

ÜHTSE TURU STRATEEGIA

1.

Ühtne digivärav

2.

Teavitamise kord

3.

Ühtse turu teabevahend (SMIT)

4.

Kaupade pakett (vastastikune tunnustamine)

5.

Kaupade pakett (õigusnormide järgimine ja jõustamine)

6.

Täiendava kaitse tunnistus (SPC) – tootmist käsitlev erand

7.

E-kaart

8.

Määrus postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuste kohta

9.

Uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnev proportsionaalsuse kontroll

10.

Äriühinguõiguse pakett

11.

Tervisetehnoloogia hindamine

12.

Tarbijatele suunatud uue kokkuleppe pakett

DIGITAALNE ÜHTNE TURG

13.

Internetiühendus kohalikes kogukondades (WiFi4EU)

14.

Veebisisuteenuste piiriülene kaasaskantavus

15.

Rändlus

16.

Tarbijakaitsealane koostöö

17.

E-kaubanduse käibemaks

18.

Andmekaitse liidu institutsioonides ja asutustes

19.

Elektroonilise side seadustik ja Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Amet

20.

Audiovisuaalmeedia teenused

21.

Autoriõiguste reformimine nägemispuudega inimeste heaks (Marrakechi lepingu rakendamine)

22.

Ligipääsetavas vormis koopiad nägemispuudega inimestele (Marrakechi lepingu rakendamine)

23.

470–790 MHz sagedusriba kasutamine liidus

24.

Põhjendamatu asukohapõhise tõkestuse kõrvaldamine

25.

Isikustamata andmete vaba liikumine

26.

Digitaalse sisu üleandmise lepingud

27.

Kaupade internetimüügi ja muu kaugmüügi lepingud

28.

Õiglus veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate suhtes (platvormi ja ettevõtjate vahel)

29.

E-privaatsus

30.

Autoriõigus

31.

Ringhäälingumäärus (autoriõigus)

32.

Küberturvalisust käsitlev õigusakt

33.

Avaliku sektori valduses oleva teabe (PSI) taaskasutamine

34.

Tippdomeeninimi .eu

35.

Küberturvalisuse pädevuskeskus ja võrgustik

36.

Kõrgjõudlusega andmetöötlus

37.

E-väljaannete käibemaks

KAPITALITURGUDE LIIT / PANGANDUSLIIT

38.

Lihtne, läbipaistev ja standarditud väärtpaberistamine

39.

Prospekt

40.

Euroopa riskikapitalifondid (EuVECA)

41.

Ennetav restruktureerimine, uus võimalus ja menetluste tõhusus

42.

Üleeuroopaline personaalne pensionitoode (PEPP)

43.

Euroopa järelevalveasutuste läbivaatamine

44.

ELi raamistik ühisrahastamise kohta

45.

Pandikirjade Euroopa raamistik

46.

Investeerimisfondide piiriülese turustamise lihtsustamine

47.

Nõuete loovutamise kehtivus kolmandate isikute suhtes

48.

VKEde kasvuturgude edendamine

49.

Proportsionaalsemad ja tõhusamad õigusnormid investeerimisühingute jaoks

50.

Euroopa turu infrastruktuuri määrus (järelevalve)

51.

Euroopa turu infrastruktuuri määrus (REFIT)

52.

Kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamine ja kriisilahendus

53.

Jätkusuutlik rahandus: taksonoomia

54.

Jätkusuutlik rahandus: teabe avalikustamine

55.

Jätkusuutlik rahandus: vähese CO2 heite võrdlusalused

56.

Tagamata võlainstrumentidest tulenevate nõuete rahuldamisjärgud maksejõuetusmenetluses

57.

Euroopa hoiuste tagamise skeem

58.

Kapitalinõuete reform

59.

Kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõime (määrus ja direktiiv)

60.

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalve

61.

Viivislaenude järelturgude edasiarendamine koos tõhusama sissenõudmisega

62.

Viivisnõuete kahju miinimumkate

63.

ELi riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite väljatöötamise tugiraamistik

64.

Ühine kaitsemeede

65.

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond 2.0

66.

Majandus- ja rahaliidu süvendamine

67.

Mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise vastane võitlus

 KOKKULEPE VÕIMALIK KÕIGI ELi INSTITUTSIOONIDE TUGEVA POLIITILISE TAHTE KORRAL

KIIRE KOKKULEPE VÕIMALIK TAVAMENETLUSE RAAMES

ESITATUD JA KOKKU LEPITUD



2. LISA

Näited kavandatavate või vastuvõetud algatuste soodsast mõjust ühtsele turule

Näited vastuvõetud algatuste soodsa mõju kohta

·Kaasseadusandjate poolt 6. juunil 2018 heaks kiidetud Euroopa elektroonilise side seadustiku kehtestamise direktiivi kogumõju 2025. aastaks võib majanduskasvule olla 1,45 % ja tööhõivele 0,18 %, mis tähendaks 910 miljardi euro suurust kogumõju majandustegevusele ja 1 304 miljonit uut töökohta aastaks 2025. Investeeringute kogupuudujääk liidu ühenduvuseesmärkide saavutamisel aastaks 2025, võttes arvesse ka 5G-koridore, on hinnanguliselt 155 miljardit eurot. Seadustik aitab selle puudujäägi vähendamisele kaasa, kehtestades stabiilse õigusraamistiku, mis meelitab erainvestoreid investeerima kõigisse valdkondadesse. Teatavates maapiirkondades ja äärealadel, kus turustiimulid investeerimiseks puuduvad, võib täiendavat rolli mängida avaliku sektori toetus lairibainvesteeringutele, kaasa arvatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu, nagu esitatud osana järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekutest. 5G-tehnoloogia edukas kasutuselevõtt eeldab liikmesriikide ja sidusrühmade kooskõlastatud tegevust 5G tegevuskava kohaselt. Eelkõige on vaja raadiospektri järjepidevat ühiskasutust üle liidu, et rahuldada kiirteede, transpordi, kommunaalteenuste ja tervishoiu vajadusi. 5G-tehnoloogia eduka, kiire ja kooskõlastatud kasutuselevõtt üle liidu annaks vägagi selget majanduslikku kasu, mis ulatub hinnanguliselt 146 miljardi euroni aastas ja millega luuakse 2,39 miljonit uut töökohta 2 .

·Piiriülesed e-valitsuse teenused saavad võimalikuks tänu määrusele, millega luuakse ühtne digivärav teabe ja menetluste ning abi- ja probleemilahendamisteenuste pakkumiseks ja mille kaasseadusandjad allkirjastasid 2. oktoobril 2018. Oluliste takistustega seisavad silmitsi nii kodanikud kui ka ettevõtjad, kes on huvitatud liidu teise liikmesriiki kolimisest, seal toodete müümisest ja teenuste osutamisest. Nende jaoks, kes soovivad kasutada ühtse turu eeliseid, on äärmiselt oluline internetist asjakohase, täpse ja kergestimõistetava teabe leidmine, nagu ka juurdepääs veebipõhistele haldusmenetlustele ja nende läbimine veebi teel. Praegu ei ole see tihti üldse võimalik, või on keeruline, ajamahukas ja kulukas. Nimetatud määrusega rakendatakse õigusnormides esmakordselt piiriülese ühekordsuse põhimõtet, nii et kodanikelt ei nõuta enam andmeid, mida nad on juba riiklikele ametiasutustele esitanud. 1,5 miljonit tundi, mis kodanikud kulutavad praegu seitsme olulise teema uurimiseks enne välismaale minekut, väheneb 60 % võrra. Ettevõtjad hoiavad ainult üheksa ettevõtlusega seotud teema uurimisel kokku 11–55 miljardit eurot aastas 3 .

·Käibemaksu ajakohastamine ettevõtjate ja tarbijate vahelises piiriüleses e-kaubanduses nõukogu 5. detsembri 2017. aasta direktiiviga (EL) 2017/2455 lihtsustab piiriülese e-kaubandusega seotud keerukaid käibemaksukohustusi ning loob võrdsed võimalused liidu ja kolmandate riikide ettevõtjatele, kes võisid sageli tegeleda lubamatu käibemaksuvaba müügiga. Ettepanek peaks eelduste kohaselt vähendama käibemaksueeskirjadest kinnipidamise kulusid ettevõtjatele 2,3 miljardi euro võrra aastas alates 2021. aastast ning suurendama samal ajal liikmesriikide käibemaksutulusid 7 miljardi euro võrra 4 .



Näited kaasseadusandjate menetluses olevate algatuste soodsa mõju kohta

·Digitaalse ühtse turu strateegiasse kuuluvad andmeid käsitlevad ettepanekud (isikustamata andmete vaba liikumise ja avaliku sektori valduses oleva teabe kohta) toetavad Euroopa andmemajanduse kasvu 2020. aastaks 700 miljardi euroni, mis moodustab 4 % liidu majandusest (2016. aastal 2 %). Kui osa sellest potentsiaalist on juba teoks saanud tänu isikustamata andmete vaba liikumise määrusele, siis avaliku sektori valduses oleva teabe senisest lihtsama kättesaadavuse soodustamine võib suurendada sellise teabe taaskasutamise väärtust 2028. aastaks 145 miljardilt eurolt 215 miljardi euroni ning luua 200 000 uut andmemajandusega seotud töökohta 5 .

·Äriühingu tulumaksu ühtset konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) käsitleva ettepanekuga, mille esitas Euroopa Komisjon, soovitakse parandada õiglast maksustamist ühtsel turul ja luua võrdsemaid võimalusi. Kui äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas on täielikult rakendunud, võib see suurendada liidu koguinvesteeringuid 3,4 % võrra, soodustades investeerimist teadus- ja arendustegevusse ja omakapitali kaudu rahastamist. Ettevõtted saavad nüüd kasutada ühtseid eeskirju ja teha koostööd oma riigi maksuametiga, et esitada üks maksudeklaratsioon kogu oma ELis toimuva tegevuse kohta. Nõuete täitmisega seotud ajakulu peaks CCCTBga aastas eeldatavasti vähenema 8 % ning tütarettevõtjate asutamise ajakulu kuni 67 %, mis muudab ettevõtjate (sh VKEde) jaoks välisriiki minemise lihtsamaks. Motiveeritakse majanduskasvu soodustavaid tegevusi, näiteks investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ja omakapitali kaudu rahastamist, toetades laiemaid eesmärke: elavdada majanduskasvu, töökohtade loomist ja investeerimist 6 .

·Kolmanda liikuvuspaketi raames on komisjon teinud ettepaneku vähendada bürokraatiat transpordis ja logistikas, esitades elektroonilist kaubaveoteavet käsitleva määruse ettepaneku. Ettepaneku eesmärk on tagada, et liikmesriikide ametiasutused aktsepteeriksid kaubaveodokumentide elektroonilist esitamist, kui need on kättesaadavad turvalistel ja sertifitseeritud digiplatvormidel. Aastaks 2040 peaks see ettepanek säästma transpordisektorile 20–27 miljardit eurot ehk 75–102 miljonit töötundi. Maanteeveo-ettevõtjad, kes 99 % juhtudest on VKEd, saaks kasu 60 % neist säästudest 7 .

·Komisjon on teinud ettepaneku uute liiduüleste eeskirjade kohta, mis käsitlevad ühekordselt kasutatavaid plasttooteid, koostades direktiivi teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta. Vastuvõtmise korral peaks see direktiiv hoidma 2030. aastaks kokku 3,4 miljonit CO2-ekvivalenttonni. Sellega välditaks keskkonnakahju (23 miljardi euro ulatuses). Tarbijad säästaksid ligikaudu 6,5 miljardit eurot 8 .

(1) Ammendav loetelu ühtse turuga seotud seadusandlikest algatustest, mille üle Euroopa Parlament ja nõukogu peavad praegu läbirääkimisi, on lisatud komisjoni 2019. aasta tööprogrammile (COM(2018) 800).
(2) Komisjoni mõjuhinnang, SWD(2016) 303.
(3) Komisjoni mõjuhinnang, SWD(2017) 213.
(4) Komisjoni mõjuhinnang, SWD(2016) 379.
(5) Komisjoni mõjuhinnangud, SWD(2017) 304 ja SWD(2018) 127.
(6) Komisjoni mõjuhinnang, SWD(2016) 341.
(7) Komisjoni mõjuhinnang, SWD(2018) 183.
(8) Komisjoni mõjuhinnang, SWD(2018) 254.

Brüssel,22.11.2018

COM(2018) 772 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Ühtne turg muutuvas maailmas:











ainulaadne väärtus, mis vajab poliitilise tahte kinnitamist


Ühtne turg on üks Euroopa Liidu suurimaid saavutusi. See on muutnud Euroopa maailma üheks kõige atraktiivsemaks kohaks, kus elada ja ettevõtlusega tegeleda. Viimase 25 aasta jooksul on see aidanud suurendada Euroopa Liidu kodanike jõukust ja heaolu. See on tugevdanud tööstuse konkurentsivõimet, pakkudes ettevõtjatele juurdepääsu suurele konkurentsiturule ning kõrvaldades tõkkeid, mis takistavad nende majanduskasvu ning innoveerimis- ja laienemispingutusi. Oma mitmekesistava mõju tõttu on ühtne turg aidanud parandada Euroopa majanduse ning majandus- ja rahaliidu vastupanuvõimet 1 . Oma ulatuse tõttu on see tugevdanud Euroopa Liidu positsiooni ja mõju maailmas. Ühtse turu eelised ulatuvad palju kaugemale vabakaubanduspiirkonnast ja tolliliidust ning need hõlmavad toodete, üksikisikute, teenuste ja kapitali vaba liikumist. Need neli vabadust, mis koos võimaldavad sujuvat kaubandust ja majandustegevust, on ühtse turu põhielemendid. Komisjoni hinnangul moodustab ühtse turu majanduslik kasu ligikaudu 8,5 % liidu sisemajanduse koguproduktist.

Kuigi saavutused on märkimisväärsed, on ühtse turu toimimise nimel pidevalt vaja teha jõupingutusi, et seda säilitada ja parandada. Selleks, et ühtne turg oleks ka edaspidi kodanikele ja ettevõtjate jaoks majanduskasvu ja võimaluste allikas, peab see jätkuvalt kohanema uute arengute ja väljakutsetega. On palju erinevaid arvamusi selle kohta, milliseid prioriteete tuleks järgida, ning ka võimalike eeliste kohta on konkureerivaid nägemusi. Globaliseerumine ja uued tehnoloogiad pakuvad tohutuid võimalusi, kuid tõstatavad ka olulisi küsimusi selle kohta, kas, millal ja kuidas reguleerida. Ühiste eeskirjade ebajärjekindel või nõrk jõustamine on jätkuvalt probleem ning on vaja teha pidevalt jõupingutusi, et tagada nende eeskirjade eesmärgipärasuse säilimine kiiresti muutuvas keskkonnas.

Veelgi enam, integratsiooni edenedes muutub iga lisapingutus järjest poliitilisemaks väljakutseks, kuna see puudutab üha tundlikumaid majandus- ja sotsiaalküsimusi. Näiteks on osutunud raskeks edendada integratsiooni sellistes valdkondades nagu teenused, kuigi see annaks olulise tõuke tootlikkusele ja majanduskasvule, ning maksustamine, kus paljud ettevõtjad tajuvad kohaldatavate eeskirjade lahknevust ühtse turu peamise takistusena. Sama kehtib ka ühtse turu sotsiaalse mõõtme puhul, kus edu on oluline, et võimaldada kõikidel kodanikel integratsioonist täit kasu saada.

Nende probleemide tõttu vajab tihedam integratsioon tänapäeval rohkem poliitilist julgust ja otsusekindlust kui 25 aastat tagasi ning rohkem jõupingutusi kui kunagi varem, et jõuda sõnadest tegudeni. Liigagi sageli seisame silmitsi olukorraga, kus üksmeel, mis näib ühtse turu süvendamise vajaduse suhtes kõrgeimal tasandil valitsevat, ei vasta poliitilisele tahtele võtta konkreetseid komisjoni kavandatavaid meetmeid, mis muudaksid olukorda, või võtta üle ja rakendada juba kokkulepitud meetmeid. Isegi kui liikmesriigid väljendavad oma toetust edasisele turuintegratsioonile või edasisele ühtlustamisele, edendavad nad sageli Euroopa eeskirjade alusena ainult oma siseriiklikku lähenemisviisi, mis võib kaasa tuua poliitilisi pingeid. See toob omakorda kaasa korduvad üleskutsed, et komisjon esitaks uusi ideid, kuid neid ei olda valmis täide viima. Seetõttu on meil vaja neid küsimusi avatult arutelda ning meie juhid peavad kinnitama oma pühendumust kõigile ühtse turu mõõtmetele.

Ühtse turu strateegia, kapitaliturgude liidu ja digitaalse ühtse turu strateegiaga on komisjon viimase nelja aasta jooksul esitanud ambitsioonika ja tasakaalustatud meetmete paketi, et tugevdada ühtset turgu ja muuta see õiglasemaks. Need ettepanekud üheskoos moodustavad õigusliku raamistiku tulevikku suunatud ühtse turu jaoks. Mitu ettepanekut on juba vastu võetud, kuid Euroopa Parlament ja nõukogu peavad veel kokku leppima nendes strateegiates esitatud 67 ettepanekust 44 osas (vt I lisa). Komisjon on samuti teinud olulisi ja tulevikku suunatud ettepanekuid ringmajanduse, energia-, transpordi- ja kliimapoliitika valdkonnas, mis tugevdavad ühtset turgu ja edendavad säästvat arengut. Selleks et tagada, et ühtne turg oleks ka edaspidi õiglane, on komisjon teinud ettepaneku kaitsemeetmete kohta tööhõive, maksustamise ja äriühinguõiguse valdkonnas.

Märtsis 2018 kutsus Euroopa Ülemkogu komisjoni üles esitama ülevaate nende olemasolevate õigusaktide rakendamise, kohaldamise ja jõustamise seisust, mis on ühtse turu toimimise seisukohast võtmetähtsusega, ning hinnangu täielikult toimiva ühtse turu järelejäänud takistuste ja selle väljavaadete kohta. Käesolev teatis on esimene vastus Euroopa Ülemkogu üleskutsele ning see võetakse vastu koos iga-aastase majanduskasvu analüüsiga ja Euroopa investeerimiskava täitmise ülevaatega 2 . Selles esitatakse kokkuvõte praegusest olukorrast ja tuletatakse meelde kasu, mida saavad kodanikud, tarbijad ja ettevõtjad. Selles rõhutatakse, et enne praeguse õigusloometsükli lõppu tuleb ettepanekute osas kiiresti kokkuleppele jõuda. Selles tuuakse esile, kui vajalik on ühtse turu eeskirju tõhusamalt rakendada, kohaldada ja jõustada. Selles hinnatakse ka peamisi takistusi, mis tuleb kõrvaldada, et ühtse turu toimimine jätkuks tõhusalt, võimaldades liidul kasutada tulevikukindla ühtse turu võimalusi, mis lõppkokkuvõttes aitavad tagada kodanikele ja ettevõtjatele majanduskasvu ja heaolu ning kujundada globaalset tegevuskava.

1.Võimestamine ja kaitsmine

Ühtne turg on võimas mootor, mis juhib liidu konkurentsivõimet ja selle elanike jõukust. See täidab olulist sotsiaalset ülesannet, luues ühistel eeskirjadel põhineva ühise eluruumi üle 512 miljoni eurooplase jaoks. 2018. aasta kevadise Eurobaromeetri uuringu kohaselt toetab 82 % liidu kodanikest vabadust elada, töötada, õppida ja tegeleda ettevõtlusega teistes liikmesriikides. See on kõige kõrgem toetusmäär liidu mis tahes poliitikale 3 . Peale selle toob ühtse turu välismõõde ka majanduslikku ja sotsiaalset kasu, kuna sellega on antud liidule ainulaadne võimendav mõju rahvusvahelistes kaubandusläbirääkimistes ning see kujutab endast väärtust, mis meelitab ligi välisinvesteeringuid ja talente. See on eriti oluline, kui võtta arvesse, et liidu konkurendid üleilmsel tasandil on kontinendisuurused majandused.

1.1.    Rohkem võimalusi ja kasu kodanikele

1.1.1.    Laiem valik, madalamad hinnad ja parem tarbijakaitse

Toodete ja teenuste, sealhulgas andmete vaba liikumist takistavate asjaolude kõrvaldamine on toonud tarbijatele ja ettevõtjatele märkimisväärset majanduslikku kasu. Tarbijad saavad kasu laiemast valikust ning madalamate hindadega kvaliteetsetest toodetest ja teenustest. Moonutamata konkurents stimuleerib ettevõtteid innovatsiooniga tegelema ning oma tooteid ja teenuseid täiustama 4 . Head näited sellise otsese kasu kohta on telekommunikatsiooniteenuste hindade 35 %-line langemine viimasel kümnendil, 5 rändlustasude kaotamine ja lennutranspordi kulude vähenemine.

Ühtne turg võimaldab kodanikel teha makseid kogu euroalal palju odavamalt ja kiiremini. Euro kasutuselevõtt, ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) loomine ja liidu õigusaktide 6 jõustumine on ühtlustanud eurodes tehtavate välismaksete tasud euroala riigisiseste maksete tasudega, muutes esimesed keskmiselt 85 % odavamaks. Samuti võimaldab see kodanikel, kes töötavad ja õpivad teises liikmesriigis, kasutada oma koduriigi olemasolevat kontot, et saada palka või maksta arveid elukohajärgses riigis.

Et ühtne turg toimiks tõhusalt, peab tarbijatel olema usaldus nii kohapeal kui ka teises liikmesriigis pakutavate toodete ja teenuste vastu, mida nad soovivad osta kas veebis või väljaspool seda. See usaldus on tagatud selliste ühtsete liidu eeskirjade väljatöötamisega, mille eesmärk on tarbijaid kaitsta. Nende eeskirjadega nähakse juba ette ühised kaitsestandardid mitmesugustes valdkondades, näiteks toote- ja toiduohutus, keskkonnakaitse, reisijate õigused, eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse ning loomade heaolu.

Toidualast teavet käsitlevad ühtlustatud liidu eeskirjad on suurendanud tarbijate kaitset ja pakkunud toidukäitlemisettevõtjate jaoks õiguskindlust. See parandab toidu ringlust ja kättesaadavust ühtsel turul. Eelkõige tuleb pakendatud toidule ja restoranieinetele õigusaktide alusel selgelt märkida allergeenide olemasolu ja toitumisalane teave. Sellega kaitstakse tarbijate tervist ja see võimaldab neil teha teadlikke valikuid.

1.1.2.    Vaba liikumine liidus

Liidus on 17 miljonit kodanikku, kes elavad või töötavad teises liikmesriigis, neist 9,5 miljonit on majanduslikult aktiivsed. Ligikaudu kaks miljonit kodanikku on piiriülesed pendelrändajad, kes töötavad või õpivad ühes riigis, kuid elavad teises 7 . Inimeste liidusisene liikuvus 8 on viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud (vt joonist). Lisaks on alates programmi „Erasmus“ käivitamisest üle üheksa miljoni kodaniku saanud veeta aega teises riigis, et õppida või õpetada 9 . Kuigi nendes valdkondades on tehtud muljetavaldavaid edusamme, on need näitajad endiselt madalad üle 512 miljoni elanikuga kontinendi kohta. Neid tuleks vaadelda selliste konkreetsete tegurite kontekstis, nagu keel ja raskestiületatavad erinevused sotsiaalsüsteemides, mis tähendab, et tööjõu liikuvus jääb liidus tõenäoliselt alati madalamaks kui muudel integreeritud turgudel.

Teises liikmesriigis elavad liidu kodanikud

Allikas: Eurostat, enda arvutused.

Kaotades tööjõu liikuvust takistavad diskrimineerivad, põhjendamatud ja ebaproportsionaalsed takistused ning kehtestades võrdse kohtlemise põhimõtte riiklike ja liidu töötajate vahel, avab ühtne turg uued töövõimalused liidu kodanikele, kes soovivad töötada teises liikmesriigis. Tööjõupuuduse all kannatavad majandussektorid saavad tööjõu liikuvusest samuti kasu. Majandus- ja finantskriisi ajal on see aidanud Euroopa töötajatel leida tööd liidu vähem mõjutatud riikides.

Liidu kodanik töötas neli aastat Saksamaal ja 32 aastat Portugalis. Saksamaal peab kodanik olema töötanud vähemalt viis aastat, et saada pensioni, seega ei vastaks ta Saksamaa riikliku pensioniskeemi tingimustele. Tänu sotsiaalkindlustuse kooskõlastamist käsitlevatele liidu eeskirjadele peab Saksamaa pensioniamet võtma arvesse Portugalis töötatud aastaid ja maksma talle selle osa pensionist, mis vastab Saksamaal töötatud neljale aastale.

Siiski on oluline mõista ka seda, et ühtse turu positiivne mõju ei ole ühtlaselt jaotunud ning et kõigil kodanikel ei ole võimalik oma vabadusi kasutada. On selge, et tuleb arvesse võtta suure tööpuudusega või struktuuriliste muutustega piirkondades elavate kodanike muresid. Tööjõu liikuvuse suurenemine võib põhjustada probleeme seoses sissetuleku ja tööga kindlustatusega. Selleks on liit võtnud meetmeid, et muuta oma tööjõud tööturu muutustele vastupidavamaks, näiteks kutsealase ümberõppe kaudu, ning kehtestades tugevad tööturu standardid. Lähetatud töötajaid käsitlevate hiljuti läbivaadatud õigusaktidega nähakse näiteks ette tugevdatud kaitse ja kehtestatakse eelkõige samas kohas võrdse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõte. Euroopa sotsiaalõiguste sammas 10 kajastab ühist arusaama Euroopa sotsiaalsetest standarditest, sellega kehtestatakse tegevuskava, et pakkuda kodanikele ja töötajatele uusi ja tõhusamaid õigusi, ning selles käsitletakse tekkivaid sotsiaalseid ja demograafilisi väljakutseid ja muutuvat töömaailma. Liidu ühtekuuluvuspoliitikal on samuti oluline roll, et aidata kodanikel ja territooriumidel toime tulla ühtse turu hüvede ebaühtlase jaotumisega.

2016. aasta juunis võttis komisjon vastu Euroopa uue oskuste tegevuskava, mille eesmärk on tagada, et inimestel kogu ELis on muutuvatel tööturgudel õigus koolitusele, oskustele ja toetusele. Selle osana on komisjon käivitanud oskustealase valdkondliku koostöö kava, et käsitleda lühikese ja keskmise aja jooksul tekkivate oskuste vajadust erinevates majandussektorites. 

1.2Kasu ettevõtjatele

Tänu riiklike eeskirjade ühtlustamisele, kõigi liikmesriikide ühtsetele standarditele (võrrelduna olukorraga, kus oleks 28 erinevat standardikogumit) ja vastastikuse tunnustamise põhimõttele pakub ühtne turg juurdepääsu rohkem kui 512 miljoni tarbijaga turule, kus saab katsetada uusi ideid ja tooteid. Liidu riigihanke-eeskirjad võimaldavad strateegilisemat lähenemisviisi avaliku sektori kulutustele ja tagavad, et liikmesriigid ning piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused saavad valida parimaid pakkumisi, tuginedes suuremale hulgale kriteeriumidele, mitte ainult madalaimale hinnale 11 . Ühtse turu võimaldatavad mitmekesisus, mastaap, eksperimenteerimine ja innovatsioon on tootlikkuse tõukejõud ja aitavad seega Euroopa ettevõtetel püsida globaliseerunud maailmas konkurentsivõimelisena. Edukas on olnud eelkõige toodete ühtne turg. Enam kui 80 % tööstustoodete puhul on eemaldatud õiguslikud tõkked ühiste eeskirjade vastuvõtmise teel ja, kui selliseid eeskirju ei ole, siis vastastikuse tunnustamise põhimõtte alusel. Samuti on süvenenud ühtse turu integratsioon. Võrreldes liidu majandusega on liidusisene kaupade ja teenuste kaubandus kasvanud 27 %-lt 2004. aastal (võrreldes liidu sisemajanduse koguprodukti suurusega) 33 %ni 2017. aastal, samas on teenustekaubandus endiselt piiratum ja alla oma potentsiaali.

Liidusisene kaupade ja teenustega kauplemine (võrreldes liidu sisemajanduse koguprodukti suurusega)

Allikas: Eurostat

Ühtne turg loob nii väikeste kui ka suurte ettevõtjate jaoks võimaluse meelitada ligi investeeringuid, kasvatada oma ettevõtet väljaspool kodumaad ja saavutada mastaabisääst, mis võimaldab neil laieneda nii kogu liidus kui ka kogu maailmas. Tänu ühele maailma suurimale turule aitab liit Euroopa ettevõtjatel muutuda ülemaailmselt konkurentsivõimeliseks.

Euroopa ettevõtete arv 2017. aastal 100 suurima üleilmse ettevõtte nimekirjas

Allikas: Fortune, Euroopa Poliitilise Strateegia Keskuse visualisatsioon.

1.2.1.    Finantssektori integratsiooniga seotud kasu

Vaatamata finantskriisile on kapitaliturgude integreerimine Euroopas viimase 25 aasta jooksul suurenenud. Kapitaliturud on alates 1992. aastast oluliselt laienenud, nii et nende suurus ületas liidu majanduse suuruse rohkem kui kaks korda aastal 2015. Üha enamatel finantsteenuste osutajatel on võimalik pakkuda oma teenuseid kogu liidus tänu ühtse passi 12 süsteemile. See edendab konkurentsi ja pakub uusi võimalusi ettevõtjatele, kes vajavad rahastamist kapitaliturgudel. Nüüd saavad nad rahastada rohkem tegevusi kogu ühtsel turul ja vähem sõltuda pankadepoolsest rahastamisest. Tugevdatud järelevalve liidu tasandil on tõstnud tarbijate ja investorite kaitse taset. Kapitaliturgude integratsioon soodustab ka Euroopa innovatsiooni, mis on oluline selleks, et muuta ettevõtted tõhusamaks ja tootlikumaks.

1.2.2.    Eeskirjadel põhineva, avatud ja mitmepoolse kaubandussüsteemi kujundamine ning juurdepääsu tagamine rahvusvahelistele väärtusahelatele

Ühtne turg annab liidule volitused väljendada rahvusvahelistel kaubandusläbirääkimistel ühist seisukohta. Ühtne turg on rohkem kui 512 miljoni tarbijaga ja sisemajanduse koguproduktiga 15 300 miljardit eurot 13 üks maailma suurimaid turge. Seega on ühtne turg meie kaubanduspartnerite jaoks atraktiivne ja seda saab kasutada mõjutusvahendina turgude avamiseks välismaal viisil, mis on mõlemale poolele kasulik. Seda tõendas hiljuti Jaapaniga ja Singapuriga sõlmitud vabakaubanduslepingute allkirjastamine, komisjoni ettepanek sõlmida leping Vietnamiga, läbirääkimiste lõpuleviimine Mehhikoga ning läbirääkimised Mercosuri, 14 Tšiili, Austraalia ja Uus-Meremaaga. Liidu ambitsioonikas kaubanduse tegevuskava aitab tagada ausat konkurentsi ja võrdseid võimalusi Euroopa ettevõtjate jaoks kolmandate riikide turgudel.

Euroopa majandus ülemaailmses perspektiivis

(Sisemajanduse koguprodukt, triljonites eurodes — jooksevhinnad, 2007–2017) 

Allikas: Maailmapank ja Euroopa Keskpank, Euroopa Poliitilise Strateegia Keskuse visualisatsioon

Ühtse turu ulatus tähendab ka seda, et liidul on võimalik kujundada reeglitel põhinevat avatud ja mitmepoolset kaubandussüsteemi. Kolmandate riikide ettevõtjad peavad ühtsele turule juurdepääsu saamiseks järgima liidu õigusakte, sealhulgas tervishoiu-, keskkonna-, toidu- ja tooteohutuse ning tarbijakaitse valdkonnas. Euroopa harmoneeritud standardid on sageli muutunud ülemaailmsete standardite mudeliks ning kaubanduspoliitika edendab neid vabakaubanduslepingute abil. Liit tegi täielikus kooskõlas liidu andmekaitse ja isikuandmete kaitse eeskirjadega ettepaneku piiriülese andmeedastuse ja isikuandmete kaitse horisontaalsete sätete kohta kolmandate riikidega peetavates kaubandus- ja investeerimisalastes läbirääkimistes.

Kavandatav uus raamistik välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuks aitab kaitsta liidu strateegilisi huvisid suurema läbipaistvuse ja kontrolli kaudu. Kõik see loob ettevõtjatele märkimisväärseid eeliseid ja võimalusi. Sel viisil panustab ühtne turg liidu eesmärkide saavutamisse, toetades rahu, oma väärtusi ja oma inimeste hüvangut. Ühtse turu õigusaktid ja liidu ambitsioonikas kaubanduse tegevuskava peegeldavad ja edendavad neid väärtusi.

Rahvusvahelist tootmist organiseeritakse üha enam üleilmsete väärtusahelate raames, mille innovatsiooni- ja tootmisprotsess hõlmab mitut riiki. Tänu ühtsele turule on liidu ettevõtjatel juurdepääs mitmekesisematele, kvaliteetsematele ja odavamatele sisenditele ning need on seega üleilmselt konkurentsivõimelisemad. See soodustab ettevõtjate integreerumist Euroopa väärtusahelatesse, mis aitab tagada, et majandustegevus jääb liidu piiresse. Näiteks suureneb praegu teiste liikmesriikide sisendite osakaal tootmisahelates ning ületab juba 14 % 15 . Sama loogika kohaselt vähendavad uued või uuesti tekkivad tõkked ühtsel turul lõppkokkuvõttes liidu ettevõtjate konkurentsivõimet. Ühtne turg on äärmiselt oluline väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, pakkudes ettevõtlusvõimaluste suurendamist äriühingutele, kes ise ei tegele ekspordiga 16 .

Euroopa tuuleturbiinide tootjate väärtusahel:

tootmisrajatiste peamised asukohad

Allikas: Teadusuuringute Ühiskeskuse andmed

Euroopa akuliit on hea näide Euroopa strateegilisest väärtusahelast, mida ühtne turg võimaldab. Kuigi akuelemendid moodustavad suure osa tulevikuautos loodavast lisaväärtusest, ei ole liidul praegu võimalik neid masstoodanguna toota ja ta sõltub kolmandatest riikidest pärit impordist. See võib põhjustada probleeme varustuskindlusega ja suurendab kulusid transpordi, ajaliste viivituste või nõrgema kvaliteedikontrolli tõttu. Aasta pärast akuliidu loomist on tekkimas liidupõhised konsortsiumid, esimesed katsetootmisrajatised on valmimas ning kavas on käivitada uusi projekte, et tagada liidu juhtroll selles strateegilises valdkonnas.

2.Tulemustega seotud väljakutse

Ühtsest turust saadav kasu jõuab kodanike ja ettevõtjateni vaid siis, kui selle eeskirjad reaalselt toimivad. Pole oluline, kas tegemist on toiduainete, kindlustuse või töötervishoiu ja tööohutusega: kõik liikmesriigid peavad järgima liidu õiguse nõudeid, sest nende rikkumine ühes liikmesriigis võib avaldada kaugeleulatuvat mõju teises. Õigusaktide järgimata jätmine võib kõigutada tarbijate usaldust ühtse turu vastu. See õõnestab ettevõtjate võrdsete võimaluste põhimõtet. Ühtse turu eeskirjade nõuetekohane rakendamine, kohaldamine ja jõustamine on seetõttu eeltingimuseks ühtse turu süvendamisele soovitud suunas.

2.1.    Ühtse turu eeskirjade rakendamine ja kohaldamine

Liikmesriigid vastutavad direktiivide ülevõtmise eest siseriiklikku õigusesse. Viimase 20 aasta jooksul on ühtse turu direktiivide ülevõtmisel saavutatud edu, nagu nähtub keskmise ülevõtmise puudujäägi märkimisväärsest langusest (6,3 %-lt 1997. aastal 0,9 %-le 2017. aastal). Siiski on ühtse turu edendamiseks vastu võetud kõigi õigusaktide nõuetekohane rakendamine lähituleviku tõsine ühine väljakutse ja see nõuab jätkuvat pühendumist kõikides liikmesriikides 17 . Hiljutised signaalid ei ole alati olnud julgustavad. Näiteks oli ülevõtmise puudujääk 25 % 2018. aasta juunis 16 direktiivi puhul, mille ülevõtmise kuupäev langes ajavahemikku detsember 2017 – mai 2018. Kolme riigihangete direktiivi puhul, mis tuli üle võtta hiljemalt 2016. aasta aprilliks, pidi komisjon algatama 58 rikkumismenetlust 21 liikmesriigi vastu, kes ei teatanud ühestki direktiivi ülevõtmise meetmest, kolm neist on veel pooleli. 

Liidu tasandil siseriiklike eeskirjade minimaalse ühtlustamise korral on õiguspärane, kui liikmesriigid lähevad soovi korral kaugemale, kui on nõutud liidu eeskirjadega. See aga ei tohiks kaasa tuua ülereguleerimist, kus riiklikud meetmed võivad kodanike ja ettevõtjate jaoks tuua kaasa ebaproportsionaalse koormuse 18 . Isikuandmete kaitse üldmääruse integreerimine riikide õigusraamistikesse on näide sellise ohu kohta, näiteks võeti ühes liikmesriigis vastu kuni 600 lehekülge täiendavaid õigusakte. 2016. aastal võtsid Euroopa Parlament, nõukogu ja Euroopa Komisjon institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes 19 endale kohustuse avaldada siseriiklike ülevõtmismeetmete tekst ja selgitada, millised sätted tulenevad liidu direktiividest ning millised lähevad nõutust kaugemale. Iseenesest võib selline läbipaistvus aidata tagada, et kõik täiendavad nõuded oleks proportsionaalsed ja selgelt õigustatud. Komisjon on teinud liikmesriikidele kättesaadavaks töövahendi, mille abil teavitada, kuidas nad on liidu direktiivid üle võtnud, kuid seni on seda kasutanud ainult kaks liikmesriiki kolme direktiivi puhul.

Liikmesriikide ametiasutused vastutavad ka ühtse turu eeskirjade kohaldamise eest. Viimastel aastatel on mitmel juhul olnud eeskirjade halval kohaldamisel tõsised tagajärjed. Selle tulemusena on suurendatud järelevalvet liidu tasandil.

Dieselgate’i skandaal paljastas puudusi liikmesriikide pädevate asutuste poolt liidu eeskirjade jõustamisel autode tüübikinnitusmenetluse raames ning komisjoni käsutuses olevate õiguslike vahendite puudumist selle olukorra parandamisel. 2018. aasta mais vastu võetud uus tüübikinnitusraamistik muudab liidu eeskirjade kohaldamise tõhusamaks ja tugevdab oluliselt liidu järelevalvet.

Tõhususe huvides nõutakse ühtse turu õigusaktidega sageli, et sõltumatud asutused, kus on piisavalt töötajaid ja vahendeid, peavad teostama riigi tasandil järelevalvet. Nii tehakse sellistes valdkondades, nagu konkurents, turujärelevalve, andmekaitse, energeetika, transport, telekommunikatsioon või finantsteenused. Need asutused kujutavad endast ühtse turu eeskirjade nõuetekohase kohaldamise täiendavat tagatist ning komisjon pöörab jätkuvalt erilist tähelepanu nende tõhusa toimimise ja piisava rahastamise tagamisele. Täpsemalt tugevdab komisjon oma toetust haldussuutlikkuse suurendamisele, näiteks kavandatava ühtse turu ja reformide tugiprogrammi kaudu järgmise mitmeaastase finantsraamistiku alusel.

Tarbijate kaitsmine ebaausate ettevõtjate kuritahtliku tegevuse eest on probleem, mis nõuab haldusasutuste tihedamat piiriülest koostööd. Fiproniiliga saastunud munade juhtum 2017. aastal on näidanud, et on veel arenguruumi koostöö tõhustamiseks toidupettuse ennetamise valdkonnas. Piiriülest koostööd on vaja ka selleks, et aidata kodanikel ja ettevõtjatel kasutada oma ühtse turu vabadusi ja lahendada avaliku sektori asutuste vahelisi konflikte. Komisjon on võtnud selles valdkonnas otsustavaid meetmeid Euroopa Tööjõuameti loomise ettepanekuga 20 . Selle eesmärk on parandada töötajate vaba liikumist, eelkõige riikide ametiasutuste piiriülese koostöö ja piiriüleste konfliktide osapoolte vahendamise kaudu.

Nagu on näha õigusemõistmise tulemustabelist, 21 tuletab komisjon meelde, et kohtusüsteemi sõltumatus, kvaliteet ja tõhusus ning õigusriigi põhimõtte järgimine riiklikul tasandil on ühtse turu vastu usalduse säilitamisel keskse tähtsusega. Seetõttu on liikmesriikide kohtusüsteemide parendamine komisjoni jaoks prioriteet, olgu see siis Euroopa poolaasta – liidu iga-aastane majanduspoliitika koordineerimise tsükkel – või kohtunike koolitamise ja nende töö toetamise kaudu, näiteks Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vahendusel. Samuti on komisjon teinud ettepaneku tugevdada kodanike suutlikkust oma õigusi kasutada. Uus kokkulepe tarbijapaketi kohta 22 võimaldab pädevatel üksustel algatada tarbijate nimel kohtumenetlusi. Kui kokkulepe vastu võetakse, toob see kaasa odavamad ja tõhusamad vahendid, et lõpetada ja heastada rikkumised, mis kahjustavad suurt hulka liidu tarbijaid. Valdkondades, kus liidu õiguse rikkumisi võib olla raske avastada ja mis võivad avalikku huvi tõsiselt kahjustada, võivad rikkumisest teatajad mängida olulist rolli, nagu nähtub mitmest hiljutisest skandaalist. Seda küsimust käsitleva komisjoni ettepanekuga tagatakse, et sellistest rikkumisest teatajad tunnevad end turvaliselt 23 .

2.2.    Jõustamine liidu tasandil

Aluslepingute täitmise järelevalvajana tagab komisjon peamiselt rikkumismenetluste kaudu, et liikmesriigid austavad liidu eeskirju kooskõlas strateegilise lähenemisega, mis on sätestatud teatises „ELi õigus: Parema kohaldamisega paremad tulemused“, 24 ja riigiabi kontrolli kaudu. Lisaks kehtestas EL tugevdatud järelevalve mehhanismid, nagu Euroopa järelevalveasutused finantsteenuste valdkonnas. Arvestades, et finantsstabiilsust ja investorite kaitset ähvardavad ohud ei tunne piire, on komisjon esitanud ettepanekud 25 selle tagamiseks, et kõnealuste asutuste poolne finantsjärelevalve oleks tugevam ja integreeritum, sealhulgas rahapesu valdkonnas. Kooskõlas eesmärgiga olla „suurem ja ambitsioonikam suurte asjade puhul ning väiksem ja tagasihoidlikum väikeste asjade puhul“ on komisjon otsustanud veelgi rohkem tähelepanu pöörata riigiabi kontrollile ja selliste meetmete rikkumisele, millel on märkimisväärne mõju siseturule, näiteks riigiabi äriühingute maksustamisega valdkonnas 26 .

Ka ettevõtjad võivad takistada ühtse turu toimimist, püstitades tõkkeid kaubandusele, investeeringutele või ettevõtlusele. Kui nad osalevad ebaseaduslikes kokkulepetes, et vältida konkurentsi, või kui turgu valitsevad ettevõtjad ei lase konkurentidel oma turgudele siseneda, toob see kaasa kõrgemad hinnad ja vähem valikuvõimalusi tarbijatele. Samuti kahjustab see selliste tavade ohvriks olevaid ettevõtjaid. Sellistel juhtudel jätkab komisjon sekkumist, et kaitsta tarbijaid ühtsel turul ja täiendada selliste riiklike konkurentsiasutuste tegevust, kes on vähem varustatud suurte piiriüleste juhtumitega tegelemiseks. Tuleks vältida uusi tõkkeid ühtse turu hästi toimivates osades.

Komisjon on läbi viinud ulatusliku e-kaubanduse sektoriuuringu, et teha kindlaks äriühingute loodud siseturu tõkked. Selle tulemusena keskendub komisjon konkurentsialaste õigusaktide jõustamisele lepinguliste piirangute puhul, mis takistavad piiriülest e-kaubandust. 2018. aasta juulis trahvis komisjon nelja ettevõtjat selle eest, et nad piirasid oma jaemüüjate võimalusi määrata sõltumatult kindlaks elektrooniliste toodete edasimüügihinnad, ning selle eest, et nad piirasid selliste riikide arvu, kus jaemüüjad said internetis müüa.

3.Ühtse turu võimaluste täielik ärakasutamine

Selleks et liikuda säästva majanduskasvu teele, peab liit kiiresti parandama tootlikkuse kasvu soodustavaid tingimusi. Nagu on osutatud komisjoni iga-aastases majanduskasvu analüüsis, on tootlikkuse kasvu edasiviivaks jõuks toimivad turud ning innovatsiooni ja tehnoloogia levitamine. Ühtne turg on ka üks majandus- ja rahaliidu alustalasid ning ühtse turu integratsioon on olulise tähtsusega selle vastupanuvõime suurendamisel. Samal ajal soodustab euro piiriülest kaubandust ja lihtsustab mastaabisäästust kasu saamist.

Paljudes valdkondades on veel ära kasutamata ühtse turu täielik potentsiaal majanduskasvu, töökohtade ja rahvusvahelise konkurentsivõime loomise vahendina. See on nii näiteks digiteerimise ja uute tehnoloogiate esilekerkimise puhul, kus peamine väljakutse on otsustada, mida, millal ja kuidas reguleerida, ning ringmajanduse puhul, kus eesmärk on luua õigusraamistik, mis tagab majandustegevuse suurema jätkusuutlikkuse töökohtade loomise, suurema innovatsiooni ja majanduskasvu abil. Mõlemal juhul on probleemide lahendamiseks vaja tagada Euroopa lähenemisviis, et vältida ühtse turu killustumist, mis võiks tuleneda riiklike lähenemisviiside paljususest. Samuti on märkimisväärne täiendav potentsiaal teenuste, toodete, maksunduse ja võrgutööstuste puhul, kus majandusliku integratsiooni lisapingutusse investeerimine nõuab rohkem poliitilist kapitali kui varem. Ei tohiks alahinnata ühtse turu edasise integreerimise välismõju üha muutlikumas maailmas, sest see muudab liidu rahvusvahelistele kaubanduspartneritele veelgi atraktiivsemaks ja annab liidule rahvusvahelisel areenil täiendavat mõjujõudu.

Ühtse turu nõuetekohaseks toimimiseks on oluline, et eeskirjad oleksid selged, õiglased ja eesmärgipärased. Komisjon hindab jätkuvalt korrapäraselt olemasolevaid eeskirju ning korraldab uute ettepanekute ettevalmistamisel avalikke konsultatsioone ja põhjalikke mõjuhinnanguid, et tagada õigusraamistiku eesmärkide täitmine nii, et see ei tooks kaasa tarbetuid kulusid. Lisaks aitab innovatsiooni põhimõte tagada, et õigusraamistik oleks tulevikukindel. Komisjon töötab jätkuvalt välja seirevahendeid ning hindab ühtse turu eeliseid ja takistusi ning liidu õigusaktide mõju ühtsele turule, toetudes kasutajate, tarbijate ja ettevõtjate kogemusele.

3.1.    Tellistest ja mördist digitaaltehnoloogiani

Digitaaltehnoloogia on muutunud ühtse turu lahutamatuks osaks, nii et traditsioonilise „füüsiliste asjade“ ühtse turu ja „digitaalse“ ühtse turu eristamine ei ole enam asjakohane. Ettevõtete, sealhulgas traditsiooniliste tööstusharude ja haldusasutuste digiteerimine on väga oluline ning ühtse turu eeskirju tuleb kavandada ja ajakohastada selle tagamiseks, et innovatsioon ja uute tehnoloogiate levik suurendaksid tootlikkust 27 . Sel viisil jätkab ühtne turg innovaatiliste ettevõtete toetamist ja tagab, et idufirmad saaksid liidus areneda ja olla edukad. See on eriti oluline e-kaubanduse, platvormide, finantstehnoloogia 28 ja koostöömajanduse seisukohast.

Digitehnoloogia võib ettevõtjatel võimaldada müüa tooteid ja teenuseid üle kogu liidu 512 miljoni tarbija kodus. 2017. aastal müüsid või ostsid 33 % Euroopa tarbijatest ja 18 % Euroopa ettevõtjatest piiriüleselt internetis 29 . Siiski takistavad liikmesriikide või ettevõtjate kehtestatud uued tõkked e-kaubanduse kasvu, mõjutavad piiriülest kaubandust ning vajavad seetõttu lahendamist liidu tasandil. Komisjoni hiljutiste uurimiste põhijäreldus oli, et peaaegu 40 % veebisaitidest ei võimaldanud teistest liikmesriikidest pärit klientidel oma tehingut veebis edukalt lõpetada 30 .

Digitaalse ühtse turu strateegia raames on komisjon esitanud mitu algatust, et kõrvaldada e-kaubanduse suurimad tõkked. Neist on juba vastu võetud algatused asukohapõhise tõkestamise, 31 postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuste, 32 e-kaubanduse käibemaksu 33 ja tarbijakaitsealase koostöö kohta 34 . Asukohapõhise tõkestuse määrusega, mida kohaldatakse alates 3. detsembrist 2018, keelatakse diskrimineerimine kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel. Ajakohastatud digitaalseid lepinguid 35 käsitlevad ettepanekud, mille üle peetakse veel läbirääkimisi, annaks tarbijatele kindlustunde, et neil on võrreldaval tasemel kaitse nii digitaalse sisu kui ka materiaalsete kaupade ostmisel, nii oma koduriigis kui ka välismaal.

Veebiplatvormidest on saanud olulised osalejad ühtsel turul, mis võimaldab rohkem kui ühel miljonil ettevõtjal jõuda klientideni kogu liidus. Veebiplatvormide innovatsioonipotentsiaali takistab aga usalduse puudumine ja riiklike eeskirjade paljusus. Ettevõtjatevaheliste suhete jaoks on vaja liidu tasandi meetmeid, et tagada õiglane, läbipaistev ja usaldusväärne veebipõhine kaubandus ja konkurents. 2018. aasta aprillis 36 esitas komisjon ettepaneku ettevõtjate platvormide tavadega seotud uute ühtlustatud eeskirjade kohta. Autoriõiguse eeskirju, samuti maksustamise eeskirju tuleb kohandada ka digitaalajastul ning komisjon on teinud selleks ettepanekuid 37 .

 

Tärkav jagamismajandus pakub võimalusi kodanikele ja ettevõtjatele. Rohkem kui 400 000 kodanikku juba tegeleb selliste majandustegevustega nagu transport, majutus ja rahandus. Selleks et jagamismajandusele toetuvad ärimudelid saaksid saavutada enda täieliku potentsiaali 38 ja ulatuse, on äärmiselt oluline vältida liikmesriikide kooskõlastamata reguleerimist, näiteks siis, kui määratletakse, kust jookseb piir töötajana töötamise ja vastastikuse teenuste osutamise vahel. Tuleb leida õige tasakaal töötajate kaitse ja tööturu kohanemisvõime vahel, nagu on kirjeldatud komisjoni hiljutises ettepanekus läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta liidus 39 . Käesolev ettepanek on osa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisest, mille puhul Euroopa Parlament ja nõukogu peavad 2019. aasta märtsiks tegema täiendavaid edusamme seoses läbirääkimistega mitmesuguste seadusandlike algatuste üle, et muuta sammas tõhusamaks.

3.2.    Euroopa andmemajanduse võimaluste maksimaalne ärakasutamine

Arenev digitaalmajandus vajab andmete ökosüsteemi, mis tugineks kolmele elemendile: usaldusväärsus, andmete kättesaadavus ja suutlikkus/andmetaristu. Õige tasand, millele seda ökosüsteemi rajada, on ühtne turg. Siinkohal on prioriteediks töötada kiiresti välja ja võtta vastu üleeuroopalised ning vajaduse korral rahvusvahelised normid ja standardid, mis tagaksid turu ühtlustamise ning digitoodete ja -teenuste koostalitlusvõime.

Isikuandmete kaitse üldmäärus on esmatähtis selleks, et suurendada usaldust isikuandmete ühtse turu vastu. Määrusega rõhutatakse Euroopa digitaalpoliitika põhiõigusi ja -väärtusi ning kehtestatakse uus üleilmne standard. See annab kodanikele parema ülevaate sellest, kuidas ettevõtjad nende isikuandmeid töötlevad, ja õiguse olla unustatud, pakkudes samal ajal kõigile liidu ettevõtjatele ühtseid eeskirju.

Kavandatav e-privaatsuse määrus 40 täiendab isikuandmete kaitse üldmäärust, kehtestades ühtsed eeskirjad, mis tagavad privaatsuse kõrge taseme kogu elektroonilises sides. Euroopa andmete ökosüsteemi usaldusväärsust ja vastupidavust suurendavad ka küberturvalisuse ühtset turgu edendavad meetmed vastavalt küberturvalisuse strateegiale 41 .

Andmete kättesaadavus on andmemajanduse jaoks esmase tähtsusega. Isikustamata andmete vaba liikumist käsitleva määruse 42 vastuvõtmisega muutuvad sellist vaba liikumist takistavad tõkked ebaseaduslikuks, lihtsustades ettevõtjate piiriülest tegevust liidu andmemajanduses. Avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise läbivaadatud direktiivi 43 vastuvõtmine aitab samuti tagada kvaliteetsete andmete parema kättesaadavuse ettevõtjatele ja novaatoritele. Andmete tulemuslikuks kasutamiseks vajalike vahendite loomiseks peab liit suurendama oma suutlikkust tehisintellekti, kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvanttehnoloogia valdkonnas. Tehisintellekti valdkonnas on juba alustatud tööd kooskõlastatud kavaga, et teha kindlaks ja kaasata vajalikud investeeringud, ning eetikajuhistega, et arendada ja kasutada asjaomast tehnoloogiat inimestega suhtlemisel.

3.3.    Tarbijate ja investorite uute eelistuste arvessevõtmine ringmajanduses ja jätkusuutlikus rahastamises

Tarbijad eelistavad järjest enam tooteid ja teenuseid, mis on välja töötatud ja toimivad jätkusuutlikult. Sellist suundumust tuleb toetada, kuna see aitab kaasa ringmajanduse ja vähese CO2 heitega majanduse arengule ning loob uusi ärivõimalusi. Riikliku või kohaliku tasandi algatuste paljusus võib aga kaasa tuua killustatuse ja takistada kokkuvõttes nende eesmärkide saavutamist. Liidu tasandil toimides aitab ühtne turg tagada soodsad tingimused investeeringutele ja innovatsioonile, võimaldades samal ajal tulemuslikumalt saavutada kliima, rahvatervise ja jätkusuutlikkuse eesmärke 44 .

Ringmajandus, kus toodete, materjalide ja ressursside väärtus säilib võimalikult kaua ning jäätmeteke on võimalikult väike, peab saama ühtse turu olemuslikuks osaks. Ringmajanduse tegevuskava 45 abil on komisjon võtnud kasutusele mitmesuguseid meetmeid ringmajanduse toetamiseks kogu väärtusahela ulatuses, alates kavandamisest ja tootmisest kuni tarbimise, parandamise ja taastootmise, jäätmekäitluse ning ümbertöödeldud tooraineteni, mis suunatakse tagasi majandusse. Seda lähenemisviisi on juba rakendatud plastide juures, mille jäätmete ringlusevõtu potentsiaal on suuresti kasutamata. 2030. aastaks peaksid kõik plastpakendid olema kulutõhusal viisil ringlusse võetavad. Komisjon on pannud ette ka ühtsed eeskirjad ühekordselt kasutatavate plasttoodete keelustamiseks ja selleks, et vältida ühtse turu killustumist, mida erinevad siseriiklikud eeskirjad võivad põhjustada.

Ühtse kapitalituru ülesehitamine või samuti aidata liidul täita Pariisi kliimakokkuleppest tulenevaid kohustusi 46 . Erakapitali suunamiseks jätkusuutlikesse projektidesse tuleb finantsjuhtimises osalejatele tagada võrdsed võimalused. Suurenevale nõudlusele reageerimiseks on komisjon loonud jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava 47 ja koostanud eeskirjad, mis kinnitaksid ühist arusaama jätkusuutlikest finantstoodetest ja nende väljatöötamiseks vajalikust läbipaistvusest 48 . Kasvuhoonegaaside pikaajaliseks vähendamiseks liidus tutvustab komisjon peatselt strateegiat, mis on kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkidega. Samuti esitab komisjon aruteludokumendi Euroopa kestliku arengu saavutamise kohta aastaks 2030, milles käsitletakse ÜRO kestliku arengu eesmärkidega seoses võetavaid meetmeid.

3.4.    Püsivad probleemid toote- ja teenuseturgudel

Ühtne turg on mõjus vahend levitamaks innovatsiooni ja uusi tehnoloogiaid, mis muudavad Euroopa majandused tootlikumaks ning edendavad kodanike sotsiaalset arengut. Hinnangute põhjal võivad täiendavad reformid tööstustoodete juba iseenesest eduka ühtse turu toimimise parandamiseks tuua sisse kuni 183 miljardit eurot aastas 49 . Suurim kasu tuleneks aga teenuste, eelkõige äriteenuste täiendavast integreerimisest, tänu suuresti ka tootmise ja teenuste suuremale integratsioonile näiteks andmemajanduses. Võimalik tulu selles valdkonnas võib hinnangute kohaselt ulatuda 338 miljardi euroni aastas 50 . Koos maksustamise ja sotsiaalsete õigustega moodustavad teenused valdkonna, kus lõhe ühtse turu integratsioonist rääkimise ja vajalike meetmete rakendamise vahel on eriti ilmne 51 .

Kauplemine toodetega, mis liidu ühtsete eeskirjade puudumise tõttu tuginevad vastastikuse tunnustamise põhimõttele, on tunduvalt väiksem kui kauplemine toodetega, mille suhtes kehtivad sellised eeskirjad (vastavalt 35 % ja 55 % riigisisesest tarbimisest) 52 . Selle probleemi lahendamiseks tutvustas komisjon 2017. aastal kaupade paketti, 53 et aidata ettevõtjatel turustada oma tooteid teistes liikmesriikides ja tõestada toodete vastavust päritoluriigi õigusnormidele.

Standardimine on olnud ühtse turu arengus kesksel kohal, toetades turupõhist konkurentsi ning aidates tagada toodete ja teenuste koostalitlusvõime. Tooted, mis vastavad liidu tasandil heaks kiidetud vabatahtlikele harmoneeritud standarditele, võivad tugineda vastavuseeldusele ja liikuda tänu sellele vabalt ühtsel turul. Sellest on olnud palju kasu näiteks inseneriteaduste ja infotehnoloogia valdkonnas. Harmoneeritud standardeid töötavad välja Euroopa standardimisasutused, komisjon aga algatab, haldab ja jälgib neid standardeid ning kannab nende eest lõplikku vastutust, nagu Euroopa Liidu Kohus 2016. aastal rõhutas 54 . Praegune süsteem küll toimib, kuid komisjon mõistab, et seda on vaja täiustada, ning on koos käesoleva teatisega esitanud vastava tegevuskava, et harmoneeritud standardite väljatöötamine toimuks kiiremini, tõhusamalt ja läbipaistvamalt 55 .

Euroopa Liit on teenusmajandus (see moodustab 70 % liidu sisemajanduse koguproduktist), kuid piiriülene kaubandus hõlmab peamiselt kaupasid. Vaid 20 % teenustest kaubeldakse piiriüleselt ning see moodustab 5 % liidu sisemajanduse koguproduktist 56 . Suur osa teenusmajandusest, eelkõige äriteenused ja võrgutööstus, ei kasuta ühtse turu eeliseid. Äriteenuste puhul, mis moodustavad 11 % liidu sisemajanduse koguproduktist, ostavad Euroopa ettevõtjad harva teenuseid välismaistelt raamatupidajatelt või maksunõustajatelt. Äriteenused on üks näide sellest, et teenused muutuvad tootmise jaoks järjest olulisemaks. Ligikaudu 80 % õigus-, raamatupidamis-, inseneri- ja arhitektuuriteenustest kasutatakse tegelikult vahesisenditena muudesse sektoritesse, kaasa arvatud tootmistegevus. Samuti on jaemüügisektori piirangutel negatiivne ülekanduv mõju muudele majandussektoritele, eelkõige varustavale tööstusele 57 .

Võttes arvesse üha suurenevat konkurentsi tööstustoodete üleilmsetel turgudel, on liidu konkurentsieeliseks järjest enam teenused ja üldise väärtusahela teenusekomponent. Dünaamilisema turu loomine teenuste piiriüleseks osutamiseks liidus on seega tähtis osa liidu tööstuse konkurentsivõimest tulevikus. Riikliku tasandi õiguslike ja regulatiivsete nõuete paljusus mitmesugustes teenustesektorites selgitab osaliselt piiriülese tegevuse vähest osakaalu. Nimetatud nõuded käsitlevad näiteks õiguslikku vormi ja osalust, multidistsiplinaarse tegevuse keelustamist ja reklaamimist ning neid esineb eelkõige rangelt reguleeritud kutsealateenustes. Väärkasutuse või ebaproportsionaalsete nõuete ärahoidmiseks on hiljuti heakskiidetud komisjoni ettepanekus sätestatud, et liikmesriigid peavad enne reguleeritud kutsealasid käsitlevate uute eeskirjade vastuvõtmist tegema proportsionaalsuse kontrolli 58 . Lisaks on komisjon teinud ettepaneku, et liikmesriigid annaksid teada teenuste valdkonda käsitlevate õigusaktide eelnõudest, 59 et komisjon saaks enne nende vastuvõtmist hinnata, kas need on liidu õigusega kooskõlas või mitte. See ettepanek on veel kaasseadusandjate käes arutusel ja kujutab endast värsket näidet sellest, et sooviga ühtset turgu edasi viia ei kaasne alati poliitiline tahe vajalike meetmete võtmiseks.

Peale selle on komisjon teinud ettepaneku ajakohastada sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise eeskirju, 60 et veelgi lihtsustada piiriüleste töötajate sotsiaalsete õiguste kaitset ja võimestada riiklikke pettusevastaseid ametiasutusi. Uus Euroopa Tööjõuamet aitab samuti tihendada liikmesriikide koostööd selles valdkonnas ja tagada, et neil on juurdepääs tõesele infole tööjõu liikuvuse kohta.

Intellektuaalomandimahukad sektorid moodustavad suure osa Euroopa majandusest (39 % liidu sisemajanduse koguproduktist ja 35 % töökohtadest liidus). Sellekohaste hiljutiste edusammude seas on 2015. aastal läbi vaadatud kaubamärgidirektiiv, 61 mis ajakohastab vägagi edukat Euroopa Liidu õigustikku selles valdkonnas. Ühtse patendisüsteemi eeliste täielikuks ärakasutamiseks on aga vajalik ühtse patendikohtu lepingu jõustumine, mis ei ole seni aset leidnud.

3.5.    Võrgutööstuste lahendamata probleemid

 

Tarbijad ja ettevõtjad ei saa osa kõigist reguleeritud võrgutööstuste konkurentsieelistest. Märkimisväärset edu on saavutatud energia siseturu integreerimisel, nii et piiriüleses energiakaubanduses on järjest rohkem vabadust. Tugev langus elektrienergia hulgimüügihindades (ligikaudu 40 % aastatel 2008–2017) ei ole aga täielikult kajastunud tarbijahindades, mis alanesid selle perioodi jooksul keskmiselt vaid 13 %. See on osaliselt tingitud turgu valitsevate ettevõtjate turujõust ja osaliselt uute konkurentide turule sisenemise tõketest, nagu reguleeritud hinnad. Paketis „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ 62 sisalduva turukorralduse ettepaneku eesmärk on suurendada konkurentsi, luues võrdsed võimalused erinevatele elektritootmise tehnoloogiatele ja andes tarbijatele võimaluse elektrienergia turul aktiivselt osaleda. Nimetatud pakett aitab ühtlasi paremini integreerida elektrienergia, soojuse ja transpordi turgusid, kasutades digitehnoloogiat, mis suurendab konkurentsi ja aitab saavutada CO2 heite vähendamise eesmärke.

Transpordi ja liikuvuse valdkonnas esineb veel arvukalt tõkkeid ja uute konkurentide suhtes on sageli kehtestatud põhjendamatuid juurdepääsupiiranguid riigisisestele raudtee- ja maanteeteenustele. Transpordituru killustumine ja lüngad sotsiaalõigusnormides on probleemid, mis puudutavad peamiselt maanteetransporti. Samal ajal takistab riiklike nõuete lahknevusest tingitud ebapiisav koostalitlusvõime konkurentsi täielikku vallandumist raudtee-kaubaveoteenuste ja rahvusvaheliste raudteeveoteenuste valdkonnas. Neljanda raudteepaketi rakendamine parandab koostalitlusvõimet ja avab riigisisesed raudteeturud (reisijatele), sellal kui kolme liikuvuspaketi raames 2017. ja 2018. aastal kavandatud õigusaktide vastuvõtmine aitab tublisti kaasa Euroopa ühtse transpordipiirkonna loomisele 63 .

4G-tehnoloogia kasutuselevõtt Euroopas on olnud aeglane sagedusalade eraldamist käsitlevate siseriiklike eeskirjade ja lähenemisviiside lahknevuse tõttu. 5G tegevuskava 64 ja Euroopa elektroonilise side seadustiku 65 hiljutine vastuvõtmine koos uute raadiospektrihalduse eeskirjadega tagab selle, et uute 5G-teenuste jaoks ettenähtud sagedusalad on 2020. aastaks kõikjal liidus samade tehniliste tingimuste juures kasutusvalmis. See toetab 5G-tehnoloogia kasutuselevõttu ja stimuleerib väga suure läbilaskevõimega püsi- ja mobiilsidevõrkude arendamist, mis on andmemajanduse, tehisintellekti ning meie majanduse ja ühiskonna digiülemineku seisukohast hädavajalik.

3.6.    Tihedamini integreeritud kapitaliturud ja täieulatuslik pangandusliit

Euroopa tarbijad ja ettevõtjad ei saa ikka veel kasutada täielikult integreeritud kapitaliturgude ja täieulatusliku pangandusliidu kõiki eeliseid, nagu võimaluste, tõhususe ja turvalisuse suurenemine. Alates euro kasutuselevõtust on liidu finantsturgude integreerimine veelgi tähtsam kui enne. Paljudes liikmesriikides mõjutas finantskriis suuresti pangalaenusid, mis tõi kaasa ettevõtete krediidi vähenemise ja tõsised häired reaalmajanduses. Piiriülene pangakrediit ja alternatiivsed rahastamisallikad on Euroopas veel vähe arenenud. Euroopas on vaid 26 nn ükssarvikut ehk enam kui miljardi euro väärtusega idufirmat, samal ajal kui USAs on neid 106 ja Hiinas 59. Selleks et stimuleerida avaliku ja erasektori investeeringuid majandusse, on tähtis suurendada jõupingutusi liidu ja liikmesriikide tasandil esinevate tõkete väljaselgitamisel ja kõrvaldamisel vastavalt komisjoni täna avaldatud teatisele „Euroopa investeerimiskava — ülevaade ja edasised sammud“ 66 .

Liidu ettevõtjate rahastamisallikate mitmekesistamine on kapitaliturgude liidu prioriteet. Komisjon on teinud ettepanekuid uute investorite ligimeelitamiseks (näiteks ühisrahastamine), pankade laenusuutlikkuse suurendamiseks väärtpaberistamist lihtsamaks, läbipaistvamaks ja standardsemaks muutvate eeskirjade kaudu ning piiriüleste investeerimistõkete kõrvaldamiseks. Tarbijate ja investorite kaitse eeskirjade karmistamine on esmatähtis, et tekitada usaldust ja stabiilsust, mida aktiivsem piiriülene pangandus vajab. Komisjoni ettepanek üleeuroopalise personaalse pensionitoote kohta 67 annab kodanikele rohkem võimalusi koguda pensionilejäämiseks sääste, sealhulgas piiriüleses keskkonnas. Liikmesriigid peaksid kaitsma oma üleeuroopalist mõõdet kõigi liidu kodanike hüvanguks ning tagama, et maksueeskirjade lahknevus ja keerukad struktuurid ei takista selle toote edaspidist kasutuselevõttu. See on olnud üks pangandusliidu peaeesmärke koos sooviga Euroopa pangandussüsteeme paremini integreerida ning kõrvaldada seos pankade ja riikide vahel. Alates 2012. aastast on rakendunud kaks pangandusliidu sammast: pankade ühtne järelevalvemehhanism ja ühtne kriisilahenduskord koos ühtse kriisilahendusfondiga, mida rahastavad pangad. Pooleli on ühtse kriisilahendusfondi ühise kaitsemeetme rakendamine, millega tegeleb Euroopa stabiilsusmehhanism. Lisaks on komisjon teinud ettepaneku Euroopa hoiuste tagamise skeemi 68 kohta, et tagada kõigile euroala hoiustajatele ühesugune kaitsetase. Pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu väljakujundamine on praegu esmatähtis.

Allikas: Euroopa Komisjon

3.7.    Halduskoormuse vähendamine ja maksukohustuse täitmise lihtsustamine

Haldus- ja regulatiivsed tõkked pidurdavad jätkuvalt väikeettevõtete piiriülest laienemist. Hiljutisest uuringust 69 selgub, et ettevõtjad muretsevad piire ületades rohkem haldusalase keerukuse (83 %) kui keelebarjääri üle (45 %). Mitmesuguste riiklike nõuete ja menetluste järgimine võib kodanikele, VKEdele ja idufirmadele üle jõu käia.

Liidu tasandil on praktiline toetus olemas ja suureneb. See hõlmab näiteks äriportaali „Teie Euroopa“ ja Euroopa ettevõtlusvõrgustikku. Äsja vastu võetud ühtse digivärava määrus hõlbustab veelgi kodanike ja ettevõtjate juurdepääsu internetipõhisele teabele nende õiguste kohta ühtsel turul. Ühised eeskirjad e-identimise ja usaldusteenuste kohta annavad kodanikele ja ettevõtjate käsutusse turvalise ja läbipaistva vahendi digitaalseks suhtluseks riiklike haldusasutuste ja erasektoriga. Äriühinguõiguse paketi 70 raames on komisjon pakkunud välja ka uued eeskirjad, millega sätestatakse selged ja ühtlustatud ühised menetlused selle kohta, kuidas ettevõte võib kahe liikmesriigi vahel liikuda, liituda või jaguneda, koos tugevate kaitsemeetmetega väärkasutuse vastu. Äriühingutel on ühtlasi võimalus interneti teel registreeruda, luua tütarettevõtteid või esitada dokumente äriregistrisse.

Digiüleminekuga kaasneb võimalus vähendada märkimisväärselt halduskoormust ja parandada äriinvesteeringute raamtingimusi, näiteks e-riigihangete valdkonnas. 2016. aasta uuringust selgus, et 82 % avalikest teenustest Euroopas olid kättesaadavad internetis. Lõhe halvimaid ja parimaid tulemusi saavutanud riikide vahel on vähenemas. Prioriteediks on teha edusamme 2016. aastal vastu võetud e-valitsuse tegevuskava 71 elluviimisel. See sisaldab algatusi, mis lihtsustavad teabevahetust ning selliste vajalike infotehnoloogiavahendite väljatöötamist ja kasutuselevõttu, nagu ettevõtlusregistrite omavahelise ühendamise süsteem (BRIS), piiriülesed e-tervise teenused ja digiteenuste taristud.

Digitehnoloogiad aitavad ühtlasi kaasa nõuete täitmisele ja vähendavad kulusid maksunduse valdkonnas. Käibemaksueeskirjadest kinnipidamist loetakse üheks peamiseks takistuseks piiriüleses ettevõtluses. Käibemaksu väike ühe akna süsteem on andnud ettevõtjatele juba 500 miljoni euro ulatuses sääste. Sellele tuginedes leppisid kaasseadusandjad 2017. aasta detsembris kokku meetmetes, millega kehtestatakse lihtsamad ja tõhusamad eeskirjad veebis kaupu müüvatele ettevõtjatele. Komisjoni ettepanek vähendada käibemaksust tingitud halduskoormust VKEdele 72 võib aidata suurendada piiriülest kauplemist ligikaudu 13 % võrra. Äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi 73 heakskiitmine vähendaks iga-aastasi maksukohustuse täitmise kulusid teises liikmesriigis paiknevale uuele tütarettevõtjale umbes 65 %. Ainuüksi see suurendaks investeeringuid kuni 3,4 % võrra ja liidu sisemajanduse koguprodukti kuni 1,2 % võrra. Sellest aga ei piisa. Praegu on ühtsel turul maksunduse seisukohast veel palju arenguruumi. Liikmesriigid peavad tegutsema otsustavalt ja kiitma heaks peamised menetluses olevad ettepanekud, mis käsitlevad ELi tulevast konkurentsivõimet. Võttes arvesse, kui raske on liikmesriikidel jõuda nõukogus üksmeelsele kokkuleppele peamistes maksustamist käsitlevates ettepanekutes, esitab komisjon peatselt teatise, milles käsitletakse võimalust minna teatavates maksuküsimustes üle kvalifitseeritud häälteenamusele. Need küsimused vajavad täiendavat arutamist 9. mail 2019 Sibius toimuval Euroopa Liidu tulevikku käsitleval kohtumisel.

3.8.    Toetavad meetmed

Eeskirjadest üksi ei piisa, et ühtset turgu toimivaks muuta. Suutlikkus müüa tooteid ja osutada teenuseid üle liidu sõltub taristu või võrkude, näiteks transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonivõrkude olemasolust ning juurdepääsust nendele. Liit on neisse valdkondadesse investeerinud ning soodustanud avaliku sektori ja erainvesteeringuid. Aastatel 2014–2020 peaks Euroopa ühendamise rahastu koos Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, programmiga „Horisont 2020“ rahastama transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonisektoris üle 2 000 projekti, et toetada suure jõudlusega, jätkusuutlikke ja omavahel ühendatud võrke.

Aastateks 2021–2027 on komisjon kavandanud lihtsama, ühtlustatuma ja paindlikuma eelarve, mis võimaldab tulemuslikumalt toetada kõiki ühtse turu arengu seisukohast esmatähtsaid valdkondi. See hõlmab eelkõige kavandatavat uut Euroopa ühendamise rahastut, kosmoseprogrammi, digitaalse Euroopa programmi ning struktuuri- ja investeerimisfonde. Nimetatud programmide abil edendatakse mitmesuguseid algatusi, nagu piiriüleste 5G-koridoride loomine ühendatud ja automatiseeritud juhtimise jaoks, satelliitseire ja satelliitnavigatsioon, kõrgjõudlusega andmetöötlus, tehisintellekt ja küberturvalisus. Samal ajal jätkatakse uue programmi „Euroopa horisont“ abiga kõnealuste tehnoloogiate edasiste uuringute toetamist. Selleks et ühtne turg annaks tulemusi kohapeal, peab liit toetama liikmesriikide ametiasutusi rahaliselt. See on eriti oluline halduskoostöö, täitemeetmete, kodanikele ja ettevõtjatele teabe võimaldamise ning suutlikkuse suurendamise seisukohast. Tuge vajavad ka ettevõtjad, kes soovivad siseneda ühtsele turule oma tegevuse laiendamiseks. Kõnealust toetust näevad ette tulevased kavad, nagu ühtse turu programm, InvestEU ning maksu- ja tollikoostöö. 2021.–2027. aasta eelarvesse kavandatud komisjoni ettepanekute kiire heakskiitmine võimaldab selle toetuse õigeaegset jagamist.

Haridus, koolitus ja elukestev õpe, mis on liikmesriikide pädevuses, aitavad omandada oskusi, mis toetavad tööjõu liikuvust ühtsel turul. Töötajate liikuvus omakorda soodustab uute pädevuste ja oskuste omandamist. Liit võib aidata liikmesriike paremate tulemuste saavutamisel näiteks Euroopa uue oskuste tegevuskava, digioskuste ja töökohtade koalitsiooni, Euroopa haridusruumi 74 ning Euroopa teadusruumi kaudu. Sageli on tööjõu liikuvuse, teises liikmesriigis ettevõtte asutamise või piiriülese äritegevuse praktiliseks takistuseks keel. Avalike hangete puhul leidis näiteks 23 % küsitletud ettevõtjatest, et keel on „väga tõsine takistus“ piiriülestel pakkumistel. Lahendus võib osaliselt peituda hariduses, Erasmuse õpilasvahetustes ja teataval määral masintõlkes. Eespool nimetatud ühtne digivärav näeb ette, et teave peab olema kodanikele ja ettevõtjatele kättesaadav vähemalt ühes võõrkeeles. Lisaks sellele on keelepiire ületavat usaldust aidanud süvendada kahepoolsed algatused, nagu Euroopa tarbijakeskused.

Kokkuvõte

25 aastat hiljem on ühtsel turul siiski veel palju kasutamata võimalusi. Ühtne turg on Euroopa parim võimalus majanduskasvu ja innovatsiooni edendamiseks, investeeringute soodustamiseks ja ettevõtete konkurentsivõime arendamiseks üleilmsetel turgudel. Selle eelised on selged ka kodanikele. Tänu ühtsele turule on eurooplastel võimalus õppida, reisida, elada ja töötada seal, kus nad soovivad. Neile on tagatud suurem valikuvabadus ja madalamad hinnad, samuti kõrgetasemelised keskkonna-, sotsiaal- ja tarbijakaitse standardid. Kesise majanduskasvu ja üha suureneva rahvusvahelise konkurentsi tingimustes on ühtse turu tegevuskava jätkuvalt kesksel kohal liidu majanduse vastupanuvõime, uuenduslikkuse, tootlikkuse, õigluse ja kaasatuse suurendamisel.

Euroopa Liit peab näitama oma juhtrolli ja poliitilist julgust, et viia ühtne turg uuele tasemele. On vaja tugevat poliitilist tahet, et süvendada lõimitust nendes ühtse turu valdkondades, kus on palju kasutamata võimalusi, näiteks teenuste ja maksunduse puhul, ning suurendada õiglust ja kaasatust. Samuti on vaja põhjalikku tegevuskava, et tagada järjepidev ja õigeaegne kohanemine uute oludega, mis nõuab ühtse turu sügavamat integreerumist, et vältida traditsioonilistel turgudel taas esile kerkivaid tõkkeid ja uusi takistusi tuleviku seisukohast tähtsates sektorites, nagu digiüleminek, tehisintellekt, ringmajandus ja vähese CO2 heitega majandus. Rohkem kui kunagi varem on meil vaja minna sõnadelt üle tegudele ning arutada asju avalikult ja kõige kõrgemal tasandil, et uuendada juhtide poliitilist tahet pühenduda ühtsele turule selle kõigis ilmingutes.

Tänases koostööraskustega maailmas on ühtne turg veelgi aktuaalsem kui 25 aastat tagasi. See ei ole eesmärk omaette, vaid vahend kodanike heaolu ja liidu majanduse konkurentsivõime edendamiseks. See on stabiilse ja vastupanuvõimelise ühisraha põhialus. Ühtsel turul põhinevad liidu maine ja mõjuvõim maailmas. Seega tugevdab komisjon järelevalvet ühtse turu üle ja süvendab selle analüüsimist tihedas koostöös liikmesriikidega ning hoiab Euroopa Ülemkogu toimuvaga kursis. Lisaks kutsub komisjon Euroopa Ülemkogu üles:

-tagama, et nõukogu teeks kiirelt koostööd Euroopa Parlamendiga, et kiita 2019. aasta märtsi lõpuks heaks ühtse turu strateegia raamesse kuuluvad seadusandlikud algatused, I lisas nimetatud digitaalne ühtne turg ning kapitaliturgude liit ja pangandusliit, samuti muud käesolevas teatises nimetatud algatused, mis käsitlevad sotsiaalset mõõdet, tarbijakaitset ning energeetikat ja transporti;

-tagama, et riiklikud, piirkondlikud ja kohaliku tasandi ametiasutused suurendaksid komisjoni toel jõupingutusi ühtset turgu käsitlevate õigusnormide ülevõtmiseks, rakendamiseks ja jõustamiseks, vältides samal ajal ülereguleerimist;

-uuendama oma kohustusi kodanike ja ettevõtjate vastu, et tugevdada jätkuvat poliitilist ja avalikku toetust ühtsele turule, võttes eelkõige arvesse Euroopa Parlamendi valimisi;

-pidama käesolevale teatisele toetudes juhtide tasandil põhjaliku arutelu ühtse turu teemal selle kõigis mõõtmetes, et selgitada välja ühised tegevusprioriteedid ja sobivad mehhanismid, mis vastaksid hädavajalikule poliitilise tahte kinnitamisele ühtse turu edendamiseks koos konkreetsete tulemustega kõikidel valitsemistasanditel.

(1)

     M. Draghi kõne „Majandus- ja rahaliit: minevik ja olevik“, 19. september 2018, Berliin, https://www.ecb.europa.eu/press/key/date/2018/html/ecb.sp180919.en.html .  

(2)

     Vastavalt COM(2018) 770 ja COM(2018) 771.

(3)

     Eurobaromeetri standarduuring 89, kevad 2018.

(4)

     SWD(2018) 198.

(5)

     Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (DESI) 2018, SWD (2018) 198; vaatlusperiood: 2006–2015.

(6)

     Määrus (EÜ) nr 924/2009.

(7)

     COM(2017) 534.

(8)

     Inimeste liidusisene liikuvus viitab selliste Euroopa Liidu kodanike koguarvule, kes elavad teises liikmesriigis ja kes kuuluvad kõikidesse vanuseklassidesse, sealhulgas näiteks pensionärid, üliõpilased ja töötajad.

(9)

   See hõlmab 4,4 miljonit üliõpilast, 1,4 miljonit noortevahetust, 1,3 miljonit kutsehariduses ja -õppes osalejat, 1,8 miljonit töötajat, 100 000 vabatahtlikku ja 100 000 programmis „Erasmus Mundus“ osalejat.

(10)

     COM(2017) 250.

(11)

     Riigihanked moodustavad olulise osa avaliku sektori investeeringutest liidu majanduses: 2 triljonit eurot aastas ehk 14 % liidu sisemajanduse koguproduktist. COM(2017) 572.

(12)

     Praegu kasutavad 13 484 finantsasutust 359 953 passi, et osutada liidus finantsteenuseid.

(13)

     2017. aasta andmed.

(14)

     Lõuna-Ameerika lõunaosa ühisturg, kuhu kuuluvad Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguay.

(15)

     Näitajad on oluliselt suurenenud autotööstuse (32 %) ja keemiatööstuse (31 %) puhul, võrreldes 2000. aasta 23 %ga (mõlema tööstusharu puhul).

(16)

     Vt näiteks „25 aastat Euroopa ühtset turgu — Taani ettevõtlusameti rahastatud uuring“, http://www.hbseconomics.dk/wp-content/uploads/2018/09/25-years-of-the-Single-Market.pdf .

(17)

     Euroopa Parlamendi 26. mai 2016. aasta resolutsioon ühtse turu strateegia kohta, 2015/2354(INI). Euroopa Parlamendi 19. jaanuari 2016. aasta resolutsioon ettevalmistuste kohta digitaalse ühtse turu aktiks, 2015/2147(INI).

(18)

     Vt ka liikmesriikide tasandil Prantsusmaa algatust teha kindlaks ja kõrvaldada ülereguleerimise juhtumeid, mis on seotud liidu direktiivide ülevõtmistega, https://ue.delegfrance.org/suppression-de-sur-transpositions .

(19)

     ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(20)

     COM(2018) 131.

(21)

     COM(2018) 364.

(22)

     COM(2018) 183.

(23)

     COM(2018) 218.

(24)

     C(2016) 8600

(25)

     COM(2017) 536 ja COM(2018) 645.

(26)

     2017/C 18/02

(27)

     M. Draghi kõne „Majandus- ja rahaliit: minevik ja olevik“, 19. september 2018, Berliin, https://www.ecb.europa.eu/press/key/date/2018/html/ecb.sp180919.en.html .

(28)

     Komisjon esitas 2018. aastal oma finantstehnoloogia tegevuskava (COM(2018) 109) selle tagamiseks, et liidu finantssektor saab ära kasutada digiteerimise ja tehnoloogilise innovatsiooni eelised, pakkudes ettevõtjatele ja tarbijatele uuenduslikke ja kättesaadavaid finantsteenuseid.

(29)

      http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/E-commerce_statistics_for_individuals ; http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/E-commerce_statistics .

(30)

     SWD(2017) 229; https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/geoblocking-final-report_en.pdf .

(31)

     Määrus (EL) 2018/302.

(32)

     Määrus (EL) 2018/644.

(33)

     Direktiiv (EL) 2017/2455.

(34)

     Määrus (EL) 2017/2394.

(35)

     COM(2015) 634; COM(2015) 635.

(36)

     COM(2018) 238.

(37)

     COM(2016) 594; COM(2016) 593; COM(2018) 147; COM(2018) 148; COM(2018) 329.

(38)

     Vähemalt viiendik kodanikest kinnitab, et nad on pakkunud teenuseid platvormide kaudu või kujutavad ette, et nad teeksid seda, vt Eurobaromeetri kiiruuring nr 467/2018 koostöömajanduse kasutamise kohta („The Use of the Collaborative Economy“).

(39)

     COM(2017) 797.

(40)

     COM(2017) 10.

(41)

     JOIN/2017/0450.

(42)

     COM(2017) 495.

(43)

     COM(2018) 234.

(44)

     Vt näiteks COM(2013) 196.

(45)

     COM(2015) 614.

(46)

     12. detsembri 2015. aasta kokkulepe ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) raames. 

(47)

     COM(2018) 097.

(48)

     COM(2018) 353, COM(2018) 354 ja COM(2018) 355

(49)

     „Euroopa meetmete puudumisest tulenevad kulud aastatel 2014–2019“, Euroopa Parlamendi uuringuteenistus, http://www.europarl.europa.eu/EPRS/EPRS_Mapping_the_Cost_of_Non-Europe-June%202014.pdf.

(50)

     „Euroopa meetmete puudumisest tulenevad kulud aastatel 2014–2019“, Euroopa Parlamendi uuringuteenistus.

(51)

     Vt ka Copenhagen Economicsi aruanne „Making EU Trade in services work for all“, november 2018.

(52)

     SWD(2017) 475.

(53)

     COM(2017) 787.

(54)

     Kohtuasi C-613/14, James Elliott Construction, ECLI:EU:C:2016:821.

(55)

     COM(2018) 764.

(56)

     M. Draghi kõne „Economic and Monetary Union: past and present“, 19. september 2018, Berliin, https://www.ecb.europa.eu/press/key/date/2018/html/ecb.sp180919.en.html.

(57)

     COM(2018) 219.

(58)

     Direktiiv (EL) 2018/958.

(59)

     COM(2016) 821.

(60)

     COM(2016) 815.

(61)

     Direktiiv (EL) 2015/2436.

(62)

     COM(2016) 860.

(63)

     KOM(2011) 144.

(64)

     COM(2016) 588.

(65)

     COM(2016) 590.

(66)

     COM(2018) 771.

(67)

     COM(2017) 343.

(68)

     COM(2015) 586.

(69)

     Eurochambresi poolt 2015. aasta suvel tehtud uuringus osales 592 Euroopa Liidu ettevõtjat.

(70)

     COM(2018) 239; COM(2018) 241.

(71)

     COM(2016) 179.

(72)

     COM(2018) 21.

(73)

COM(2016) 685; COM(2016) 683.

(74)

     Liidu juhtalgatuse eesmärk on tagada, et riigipiirid ei takista õppimist ega teadusuuringuid.