EUROOPA KOMISJON
Brüssel,12.9.2018
COM(2018) 635 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Rohkem võimalusi seaduslikult Euroopasse sisenemiseks: tasakaalustatud ja tervikliku rändepoliitika lahutamatu osa
Euroopa Komisjoni panus 19.–20. septembril 2018 Salzburgis toimunud riigijuhtide kohtumisse
„Soovin edendada Euroopa seadusliku rände uut poliitikat. Selline poliitika peaks aitama vähendada spetsiifiliste oskuste nappust ja meelitama ligi talente, et tulla paremini toime Euroopa Liidu demograafiliste probleemidega. Soovin, et Euroopa muutuks vähemalt sama atraktiivseks kui sellised populaarsed rändesihtkohad nagu Austraalia, Kanada ja USA. Esimese sammuna kavatsen läbi vaadata sinise kaardiga seonduvad õigusaktid ja mitterahuldava olukorra, mis on seotud nende rakendamisega.
Samuti usun, et meil tuleb senisest jõulisemalt tegeleda ebaseadusliku rändega, eeskätt parema koostöö kaudu kolmandate riikidega, sealhulgas tagasivõtmise küsimuses.“
Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjonile, Jean-Claude Juncker, kandidaat Euroopa Komisjoni presidendi ametikohale, 22. oktoober 2014
1.Sissejuhatus
Üleilmne ränne ja liikuvus on juba praegu ja edaspidigi 21. sajandit iseloomustav nähtus. Seepärast kohustub EL jätkuvalt võtma kõik vajalikud meetmed, et saavutada ELi õiglane ja tasakaalustatud rändepoliitika, mis põhineb ühistel väärtustel ning mille alusel suudetakse igati tõhusalt juhtida nii ebaseadusliku kui ka seadusliku rände vooge. 2018. aasta juuni järeldustes kinnitas Euroopa Ülemkogu veelkord, et ELi toimiva rändepoliitika eeltingimus on terviklik lähenemisviis, mille puhul oleksid sise- ja välismeetmed käsikäes, et tagada ELi välispiiride tõhus kontroll, kindel tagasisaatmispoliitika ning hästi hallatud seadusliku rände poliitika ja varjupaigapoliitika.
Ühiste jõupingutustega on ebaseadusliku rände voogude tõkestamiseks tehtud märkimisväärseid edusamme. Samasugust poliitilist meelekindlust läheb vaja, kui hakatakse töötama välja seadusliku Euroopasse sisenemise korda, mis nõuab jõupingutuste suurendamist. Kontrollitud seaduslik ränne – kas humanitaarkaalutlustel või tööturu vajadustest lähtuvalt – on ja peaks jätkuvalt olema tasakaalustatud ja tervikliku rändepoliitika lahutamatu osa, nagu on sätestatud Euroopa rände tegevuskavas. See tähendab seadusliku rände tõhusama poliitika väljatöötamist, mille raames võetakse arvesse Euroopa majanduse vajadusi. See eeldab ka meie tihedamat koostööd kolmandate riikidega, sealhulgas pideva vajaduse kaudu pakkuda turvalisi ja seaduslikke võimalusi ümberasumiseks. Lisaks sellele tähendab seaduslike rändeteede korraldamine ka tõhusa integratsioonipoliitika tagamist nendele kolmandate riikide kodanikele, kes viibivad seaduslikult ELis.
ELi majanduse pidevat paranemist silmas pidades on poliitiliselt hädavajalik ELi tööjõu täielik tööhõive, väljaõpe ja oskuste täiendamine. Kuid selleks, et EL püsiks maailma majanduses konkurentsivõimeline, peab ta ligi meelitama kvalifitseeritud ja andekaid inimesi kogu maailmast, austades samas täielikult liikmesriikide pädevust otsustada, kui palju võõrtöötajaid kolmandatest riikidest oma territooriumile vastu võtta.
Seepärast tuleb tõhustada tööd seaduslike sisenemisvõimaluste loomisel. Peame rakendama selliseid olulisi meetmeid nagu komisjoni poolt välja pakutud ELi sinise kaardi reform, mis parandaks ELi võimet meelitada ligi kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid kolmandatest riikidest ja neid siin hoida, muutes selliselt valikulise sisserände majandusele ja ühiskonnale kasutoovaks võimaluseks. Seaduslikud sisenemisvõimalused peavad olema olulisel kohal meie partnerluses kolmandate riikidega. Seda vältimatut osa terviklikust lähenemisviisist ei saa eirata.
2.Seaduslikud võimalused: PÕHIELEMENDID RÄNDE PAREMAKS HALDAMISEKS
Alates 2003. aastast on EL töötanud välja mitmesuguseid vahendeid seadusliku rände haldamise ühise raamistiku loomiseks, samas kui liikmesriikidele jääb pädevus määrata kindlaks kolmandatest riikidest vastuvõetavate võõrtöötajate arv. Selline raamistik pakub mitmeid võimalusi kolmandate riikide kodanikele, kes soovivad kasutada Euroopasse suunduva seadusliku rände võimalusi, näiteks töötajana, sealhulgas kõrge kvalifikatsiooniga töötajad, üliõpilase või teadlasena, samuti perekonna taasühinemise kaudu. Viimase kahe aasta jooksul on toimivuskontrolli käigus tehtud seaduslikku rännet käsitlevate liidu õigusaktide üldine hindamine ja komisjon avaldab selle hindamise tulemused hiljem. Seda silmas pidades ei käsitleta käesolevas teatises kõiki seaduslikke võimalusi, vaid keskendutakse ümberasustamise humanitaarsete kaalutlustega ja töörändega seotud võimalustele.
2.1 Tööränne ja sinine kaart
Hästi hallatud tööränne ei aita vähendada mitte ainult stiimuleid kasutada ebaseaduslikke rändeteid, vaid võimaldab samas ELil meelitada ligi vajalikul määral andekaid inimesi ja oskustööjõudu ning sobitada neid need tööturu vajadustega, mis omakorda aitab kaasa ELi üldisele heaolule.
Euroopa tööjõurändepoliitikat ja integratsioonistrateegiaid tuleks kavandada ja välja töötada täielikus sünergias praeguse tööturu olukorraga, samuti sotsiaalpoliitikat ja institutsioone arvestades. Muutuva töömaailma tingimustes on oluline töötada välja poliitika, mis vastaks tööturu vajadustele ja võimaldaks kogu ELi valitsusasutustes ühtset lähenemisviisi.
Tänu komisjoni ettepanekule asutada Euroopa Tööjõuamet saab EL astuda täiendavaid samme, et parandada koostööd ja koordineerimist riiklike tööturuasutuste vahel, mis hõlbustaks integreerituma Euroopa tööturu haldamist. Amet hõlmab eelkõige mitut piiriülese liikuvusega seotud olemasolevat vahendit ja struktuuri, nagu EURES (Euroopa tööalase liikuvuse portaal), Euroopa sotsiaalkindlustuse koordineerimine ja Euroopa ravikindlustuskaart. Amet tegeleb liidus seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanikega, nagu ELi sinise kaardi omanikud, ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad või pikaajalised elanikud ja nende pereliikmed. Amet kasutab ka kättesaadavat oskusteavet tööhõivesuundumuste ja oskuste prognoosimise valdkonnas, et teha tööturuanalüüse. Ta annab teavet sektorite ja kutsealade kohta, kus Euroopas esineb tööjõu nappust.
Seadusliku Euroopasse sisenemise parem korraldamine on praegu eriti aktuaalne ja kiireloomuline, võttes arvesse hiljutisi ja tulevasi suundumusi.
Tänu kõikidel tasanditel tehtud jõupingutustele on Euroopas majanduskasv ja töökohtade loomine viimastel aastatel jõudsalt edenenud. Töötus on ELis viimase kümne aasta kõige väiksem ja töötavate inimeste arv on jõudnud kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Kuigi see ei ole veel kõikjal Euroopas nii, on mitmes liikmesriigis täitmata ametikohtade arv kasvanud ning mõnes majandusharus, näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tervishoiu ja teatavate ametite puhul on märke struktuursest oskuste nappusest. Suurenenud on selliste tööandjate osakaal, kes on teatanud, et töökohti on raske täita. See näitaja on keskmiselt üle 40 % ning Saksamaal, Poolas, Slovakkias ja Ungaris isegi üle 50 %. Kõige rohkem on tööjõunappust selliste ametite puhul nagu kvalifitseeritud kaubandustöötajad, insenerid, tehnikud ja IT-spetsialistid, kuid ka ametite puhul, mis nõuavad vähem formaalseid oskusi, nagu müügiesindajad ja sõidukijuhid.
Need suundumused avaldavad tulevikus üha suuremat mõju, kuna ELi tööealine elanikkond (15–64aastased) väheneb järk-järgult. Prognooside kohaselt kahanemine hoogustub: rahvastiku vananemist ja ka hiljutisi rändesuundumusi arvestades peaks tööealine elanikkond järgmise kahe aastakümne jooksul vähenema ligikaudu 22 miljoni võrra (7 %). Isegi kui naiste ja vanemate töötajate suurem osalemine tööturul kompenseerib tõenäoliselt selle suundumuse osaliselt, osutavad prognoosid kogu tööjõu kohta samas suunas: lähitulevikus (aastatel 2015–2035) väheneb ELi tööjõud hinnanguliselt 18,3 miljoni võrra (7,4 %).
Samal ajal nõudlus erioskuste järele tõenäoliselt suureneb ning muutub vastavalt ühiskondlikele ja tehnoloogilistele arengutele. Näiteks eeldatakse, et nõudlus kõrgetasemelise kvalifikatsiooni järele ületab tööjõupakkumise, sest 43 % töökohtadest, mis prognooside kohaselt kuni 2030. aastani luuakse, eeldab kõrget haridustaset. Kuni 2030. aastani vabaneb palju töökohti eeldatavasti sellistel kutsealadel nagu äri- ja haldusspetsialistid, kuid ka kutsealadel, mis on tavapäraselt mõeldud keskmise kvalifikatsiooniga töötajatele, nt müügitöötajad, koristajad ja abilised. Kuigi ELi prioriteet on veelgi paremini ära kasutada olemasolevaid andeid ja inimkapitali, eelkõige kohaliku tööjõu koolitamise ja oskuste täiendamise kaudu, võib ka hästi hallatud tööränne aidata täita ELi tööturu praegusi ja tulevasi vajadusi.
Selline olukord ei ole Euroopale ainuomane. Siiski ei ole EL praegu ideaalses positsioonis ega ka valmis selleks, et meelitada ligi neid võõrtöötajaid, keda ta vajab. Seni on EL olnud vähem konkurentsivõimeline kui teised OECD riigid (ELi kõige ilmsemad konkurendid majandusprofiili osas) töökohtade atraktiivsuse poolest, jäädes teistele kõvasti alla eelkõige kõrge kvalifikatsiooniga rändajate ligimeelitamises. Kõigist aastatel 2015 ja 2016 OECD riikides elanud rändajatest valis ELi oma sihtkohaks ainult 25 % kõrge haridustasemega rändajatest ning 75 % neist valis ELi välise sihtkoha (peamiselt USA, Kanada, Austraalia), vt diagramm allpool.
Välismaal sündinud elanike jaotus vastavalt madalale ja kõrgele haridustasemele,
OECD sihtriikide kaupa, aastatel 2015–2016, protsentides
Allikas:
Database on Immigrants in OECD countries (DIOC), 2015-16 (Andmebaas sisserändajate kohta OECD riikides aastatel 2015–2016). Märkus: EL tähendab EL 28 ilma Horvaatiata, sest viimase andmed puuduvad.
Islandi, Jaapani, Uus-Meremaa ja Türgi kohta on andmed saadud andmebaasist DIOC 2010–11. ELi puhul on arvesse võetud üksnes kolmandatest riikidest pärit sisserändajaid.
Viimase paari aasta jooksul on kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid käsitlevate kavade alusel (sinine kaart või riiklikud kavad) vastu võetud vaid ligikaudu 50 000 töötajat aastas, mis moodustab kõikidest tööga seotud lubadest 5 %. Suhteliselt on see näitaja teiste OECD riikidega, näiteks USA, Kanada, Austraalia või Uus-Meremaaga võrreldes palju väiksem. Praegu on kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid käsitlevate kavade alusel ELi lubatud kolmandate riikide kodanike arv ligikaudu 0,01 % ELi kogurahvastikust, samas kui Kanadas moodustavad igal aastal saabunud 150 000 majandusmigranti ligikaudu 0,4 % kogurahvastikust ning Austraaliasse saabunud 120 000 majandusmigranti moodustavad umbes 0,5 % rahvastikust (nendes kahes riigis on enamik pikaajalistest majandusmigrantidest riiki lubatud „huvi väljendamise süsteemi“ alusel). See näitab, et Euroopa seadusliku rände poliitika ei ole olnud eriti strateegiline ega ennetav ning et see ei ole kooskõlas tema tööturu vajadustega.
Kuigi liikmesriikidele jääb pädevus kolmandatest riikidest vastu võetavate võõrtöötajate arvu osas, on ELil ühtne turg ja seepärast peaks ta tegutsema ka ühtse jõuna laiemas maailmas, et luua mastaabisäästu ja seega paremini konkureerida teiste oluliste sihtkohtadega, et meelitada ligi kvalifitseeritud töötajaid, eriti kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid. Euroopa hüvanguks tuleks Euroopa tasandil rohkem ära teha, et parandada töövahendust ja välismaiste kvalifikatsioonide tunnustamist ning hõlbustada rändajate liikuvust ühtsel turul.
ELis on kehtestatud erieeskirjad, et meelitada ligi kõrge kvalifikatsiooniga rändajaid. Siiski on selge, et ELi 2009. aasta sinise kaardi süsteem ei saavuta oma potentsiaali kui kogu ELi hõlmav kava kolmandate riikide andekate ja kõrge kvalifikatsiooniga kodanike ligimeelitamiseks, nagu see oli kavandatud. 2009. aastal kokkulepitud vastuvõtutingimused on ülemäära ranged; direktiiv ei suurenda oluliselt ei ühtsust ega ühtlust ning veelgi olulisem on see, et sinise kaardi omanike ELi sisene liikuvus on väga piiratud. Põhimõtteliselt puudub ühtne ELi sinise kaardi süsteem, sest ELi sinise kaardi kõrval eksisteerib mitu riiklikku süsteemi kõrge kvalifikatsiooniga töötajate jaoks, mille tagajärjeks on killustatud raamistik paljude erinevate kohaldatavate eeskirjade ja menetlustega.
Seetõttu tegi komisjon juba rohkem kui kaks aastat tagasi ettepaneku ELi sinise kaardi direktiivi reformi kohta, et parandada eeskirju seoses kõrge kvalifikatsiooniga rändajate Euroopasse meelitamisega. Üldine eesmärk on muuta ELi sinine kaart atraktiivsemaks, nähes ette ühtse ELi-ülese süsteemi paindlikumate vastuvõtutingimustega ning parandades ja lihtsustades vastuvõtumenetlusi. Eeskätt tõhustatakse ettepanekuga ELi-sisest liikuvust, lihtsustatakse nii lühiajaliste (kuni 90-päevased lühikesed tööreisid liikmesriikides) kui ka pikaajalise liikuvuse menetlusi; ettepanekuga vähendatakse palgakünnist, luues paindliku vahemiku, mille piires saavad liikmesriigid kohandada künnist vastavalt nende olukorrale tööturul; samuti nähakse sellega ette paremad tingimused hiljuti kooli lõpetanud kolmandate riikide kodanikele ja töötajatele tööjõupuuduses olevates valdkondades. Lisaks suurendab ettepanek nii sinise kaardi omanike õigusi (võimaldades pikaajalise elaniku staatuse kiiremat saamist ning vahetumat ja paindlikumat juurdepääsu tööturule) kui ka nende pereliikmete õigusi (tagades, et nad võivad ELi tulla ELi sinise kaardi omanikuga samal ajal), mis peaks muutma Euroopa Liidu atraktiivsemaks sihtkohaks kõrge kvalifikatsiooniga töötajatele, keda meie majandus vajab. Samuti saaksid uue sinise kaardi süsteemi raames taotleda sinist kaarti ka kõrget kvalifikatsiooni omavad rahvusvahelise kaitse saajad.
Ent praegu on reformitud sinise kaardi ettepaneku üle peetavad institutsioonidevahelised läbirääkimised takerdunud. Kuigi Euroopa Parlament on võtnud komisjoni ettepanekus seatud eesmärgid ja lähenemisviisi teadmiseks, ei ole nõukogus liikmesriikide seisukoht üksmeelne ja seni ei ole olnud võimalik saavutada ühist alust, mis annaks praegusele mitterahuldavale raamistikule sisulise lisaväärtuse.
Komisjon kutsub nõukogu üles kiiresti kokku leppima seisukohas, mis kooskõlas komisjoni ettepanekuga annab tegelikku lisaväärtust võrreldes praeguse sinise kaardi süsteemiga. See võimaldab läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga uuesti alustada, et sõlmida kaugeleulatuv kokkulepe ja tagada ELi sinise kaardi direktiivi reformi käsitleva komisjoni ettepaneku vastuvõtmine enne Euroopa Parlamendi valimisi.
2.2 Ümberasustamine
Kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute ümberasustamine humanitaarkaalutlusel on suur abi rahvusvahelist kaitset vajavatele põgenikele, et võimaldada neil siseneda Euroopa Liitu seaduslikult ja ohutult. See on osa laiemast eesmärgist tagada kaitse abivajajatele turvalisi ja seaduslikke kanaleid pidi ning hoida ära ebaseaduslikke ja ohtlikke teekondi. Sellised ohutud ja seaduslikud kanalid kahjustavad inimsmugeldajate võrgustike ärimudelit ja aitavad kaasa ebaseadusliku rände vähendamisele. Samuti tähendab ümberasustamine rahvusvahelist solidaarsust ja vastutuse jagamist kolmandate riikidega, kuhu on ümber asustatud suur hulk rahvusvahelist kaitset vajavaid isikuid.
Viimase paari aastaga on ELi ümberasustamisalgatused koostöös liikmesriikidega andnud häid tulemusi ning aidanud tugevdada liidu partnerlust ja solidaarsust kolmandate riikidega. Alates 2015. aastast on ELi ümberasustamiskavad aidanud 38 000 kõige haavatavamal isikul leida ELis varjupaiga. Lisaks on liikmesriigid uue, 2017. aasta septembris ELi tasandil kehtestatud ümberasustamiskava raames võtnud ELis kõigi aegade suurima kohustuse seoses ümberasustamisega. Sellest saab kasu üle 50 000 inimese ja seda toetatakse ELi eelarvest 500 miljoni euroga. Kava rakendamise esimese kaheksa kuu jooksul on saavutatud häid tulemusi – prioriteetsetest piirkondadest on ümber asustatud üle 13 200 inimese. Oluline on jätkata ja tugevdada liikmesriikide poliitilisi kohustusi ning muuta need kiiresti tegelikkuseks.
Samal ajal tuleks luua ELi struktureeritud ümberasustamisraamistik. Seepärast tegi komisjon Euroopa ühise varjupaigasüsteemi üldise reformi raames 2016. aasta juulis ettepaneku liidu ümberasustamisraamistiku määruse kohta. Nii loodaks esimest korda selline alaline raamistik, kuhu koondatakse süsteemsemalt Euroopa ümberasustamisalane tegevus ja millega hõlbustatakse ühistel standarditel põhinevate ümberasustamiskohustuste täitmist. Vaja on Euroopa Parlamendi ja nõukogu läbirääkimised kiiresti lõpule viia, et kõnealuse vahendi saaks varsti vastu võtta.
Ümberasustamisega seotud probleemide lahendamisele aitaks kaasa muude seaduslike rändeteede arendamine. Sellega seoses võiksid eelkõige erasponsorluse programmid täiendada olemasolevaid ELi ohutult pääsemise kanaleid neile, kes vajavad rahvusvahelist kaitset, ning tagada parema sotsiaalse integratsiooni. Selliste programmide teostatavusuuringu tulemused kinnitavad, et need programmid võivad aidata kaasa turvaliste ja seaduslike Euroopasse sisenemise võimalusi edendavate eesmärkide saavutamisele, kaasates aktiivselt kodanikuühiskonda ja kohalikke kogukondi ning suurendades seeläbi avalikkuse osalemist rahvusvahelise kaitse ja integratsiooni valdkonnas. Veelgi enam, erasponsorlus võib hõlbustada ka abisaajate integreerumist, kuna sellega pakutakse lisavahendeid nii üksikisiku kui ka kogukonna tasandil.
Komisjon otsib võimalusi, kuidas saaks liikmesriike kõige paremini toetada erasponsorlusprogrammide loomisel ja/või laiendamisel. Seda on võimalik saavutada näiteks selliseid pehmeid meetmeid edendades nagu koolitusprogrammid, suutlikkuse suurendamine, abivahendid ja tegevusjuhised, vastastikune õpe ja/või sihtotstarbelised rahastamisvõimalused.
·Komisjon kutsub liikmesriike üles tegema suuremaid jõupingutusi, et ELi praeguse ümberasustamiskava alusel täita 50 000 ümberasutamislubadust.
·Pärast seda, kui Euroopa Parlamendi ja nõukoguga peetud kolmepoolsete arutelude käigus on saavutatud märkimisväärset edu, tuleb need arutelud nüüd lõpule viia ja liidu ümberasustamisraamistiku määrus tuleks kiiresti vastu võtta.
2.3 Koostöö kolmandate riikidega
Seaduslikud võimalused on ELi jaoks võrdselt tähtsad, et tugevdada koostööd kolmandate riikidega, ja need peaksid kaasa aitama rände suhtes võetud koordineeritud, terviklikule ja struktureeritud lähenemisviisile, maksimeerides sünergiat ning rakendades vajalikke stiimuleid ja mõjutusvahendeid. Ühiselt tegutsedes võib ELil olla kolmandate riikidega rände haldamise alal tehtavas koostöös tugevam positsioon. Kooskõlas ELi poolt viimastel aastatel väljatöötatud partnerlusraamistiku lähenemisviisiga tuleks seaduslik ränne täielikult integreerida ELi välismõõtmesse. Tõhustatud ja kohandatud koostöö kolmandate päritoluriikidega seadusliku rände ja rändajate transiidi valdkonnas aitab vähendada ebaseaduslikku rännet, pakkudes turvalisi ja seaduslikke võimalusi isikutele, kes soovivad migreeruda; see aitab vähendada liikmesriikide tööturgudel teatavates sektorites esinevat tööjõupuudust ning hõlbustada koostööd sellistes küsimustes nagu ebaseadusliku rände ärahoidmine, ebaseaduslike rändajate tagasivõtmine ja tagasisaatmine. Seaduslike võimaluste parandamine täiendab suuresti komisjoni teatist uue Euroopa–Aafrika kestliku investeerimise ja töökohtade loomise alliansi kohta: viime oma investeerimise ja töökohtade loomise partnerluse uuele tasandile
.
Viimasel paaril aastal on EL aktiivselt edendanud välisrändepoliitika seadusliku rände aspekte. See täiendab ELi laiemat välistegevust ja arengupoliitikat. See on puudutanud eelkõige Aafrika riike, kuid mitte ainult: kõigepealt Valletta ühise tegevuskava raames ja hiljuti seeläbi, et koordineeriti valitud Aafrika riikidega seotud katseprojektide väljatöötamist liikmesriikide poolt, et edendada töö- ja praktikaeesmärkidel toimuva seadusliku rände kavasid ELi rahalise toetuse abil. Selles protsessis on siiski esinenud probleeme, mis on peamiselt tingitud liikmesriikide tõrksusest kokkulepitud põhimõtet täielikult rakendada ja konkreetseid projekte käivitada.
Samuti on oluline seos ühelt poolt rände- ja liikuvuspoliitika ning teiselt poolt kaubanduspoliitika vahel, eriti teenuste sektoris, kus üksikisikud investeerivad ja osutavad teenuseid teise poole territooriumil. Nende liikuvuse hõlbustamine on keskse tähtsusega, et jõuda kolmandate riikidega vastastikkusel põhinevate sisuliste kaubandustehinguteni teenuste valdkonnas, kus ELil on üha rohkem konkurentsieeliseid.
Komisjon jätkab nende eri poliitikavaldkondade vahelise sünergia tugevdamist, eelkõige seoses teenuseosutajatega, hõlbustades nii lühi- kui ka pikaajaliste viisade väljastamist.
Komisjon kutsub liikmesriike üles võtma täiel määral vastutust ja tegema koostööd, et töötada koos konkreetsete Aafrika riikidega ja tulevikus ka muude kolmandate riikidega välja seadusliku rände katseprojektid, et esimesed projektid käivitataks aasta lõpuks. Komisjon jätkab liikmesriikide toetamist selles püüdluses rahastamise ja praktilise koordineerimise kaudu, mis on oluline stiimul koostöö tegemiseks üldisel rände haldamisel, sealhulgas tagasisaatmise ja tagasivõtmise valdkonnas.
2.4 Integratsioon
Kokkuvõttes on rände parem haldamine võimalik saavutada ainult siis, kui EL ja selle liikmesriigid suurendavad ka jõupingutusi ELis seaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike integreerimisel, kaasates valitsuse ja kodanikuühiskonna kõik asjaomased tasandid. Kavandatud mitmeaastases finantsraamistikus kavatseb komisjon suurendada rahalist toetust integratsioonimeetmetele ning tugevdada paljude sidusrühmade, sealhulgas majanduslike ja sotsiaalsete osalejate kaasamist kõigil tasanditel.
Kuigi integratsiooni eest vastutavad peamiselt liikmesriigid, lisas EL integratsiooni käsitlevasse 2016. aasta tegevuskavasse meetmeid, millega toetatakse liikmesriike tõhusate meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel kõigis asjaomastes poliitikavaldkondades, et integratsiooni parandada
. ELi integratsiooni tegevuskava rakendamine on andnud tulemusi juba mitmel rindel. Näiteks on komisjon käivitanud konkreetsed algatused, et edendada just integreerimist tööturule, kaasates nii tööandjaid kui ka majandus- ja sotsiaalpartnerid.
Eelkõige käivitas komisjon 2017. aasta mais algatuse „Tööandjad üheskoos lõimumise heaks“, et innustada tööandjaid pingutama selle nimel, et soodustada kolmandate riikide kodanike integreerimist tööturule
. Samuti on komisjon Euroopa tasandil loonud Euroopa integratsioonipartnerluse sotsiaal- ja majanduspartneritega, et teha tihedamat koostööd, mille eesmärk on edendada pagulaste kiiremat ja tõhusamat integreerimist Euroopa tööturule
. Lisaks on suurendatud toetust kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele eelkõige linnade tegevuskava alla kuuluva rändajate ja pagulaste kaasamise partnerluse kaudu. Sellega seoses kutsuti käesoleva aasta aprillis ellu integratsiooniteemalise linnaakadeemia edukas katseprojekt, et koolitada kohalikke spetsialiste mitmesuguste kohaliku tasandi integratsiooniaspektide ja -meetmete teemal. Hiljuti on antud täiendavat rahalist toetust, et rohkem toetada liikmesriikide konkreetseid meetmeid selles valdkonnas. Komisjon on loonud ka kutsekirjelduse koostamise vahendi, et aidata liikmesriikidel varases etapis koostada kolmandate riikide kodanike oskuste ja kvalifikatsioonide kirjeldusi, mis aitab kindlaks teha inimeste konkreetsed vajadused tööturule integreerimiseks ning lihtsustada tööotsijate ja vabade töökohtade kokkuviimist.
Integratsioon on jätkuvalt väga oluline sotsiaalse ühtekuuluvuse ja majandusliku suutlikkuse tagamiseks, sest selle abil edendatakse ja järgitakse ELi põhiväärtusi ning hoitakse ära oskuste ja pädevuste kasutamata jätmine või alakasutamine. Sellega seoses aitaks kolmandate riikide kodanike ja ELi kodanike vahel praegu valitseva tööhõivelõhe kaotamine parandada mitmes liikmesriigis eelarve tasakaalu.
Komisjon kutsub liikmesriike üles jätkama investeerimist integratsioonipoliitikasse, mis on suunatud kõigile seaduslikult ELis viibivatele rändajatele, kasutades suuremat, sihipärasemat ja koordineeritumat ELi rahalist toetust vastavalt järgmisele mitmeaastasele finantsraamistikule, mis tuleb kiiresti vastu võtta. Samuti kutsutakse liikmesriike üles kaasama kõigi tasandi asjaomaseid sidusrühmi, sealhulgas majandus- ja sotsiaalvaldkonna osalejaid.
3.Edasine tegevus
Terviklik lähenemisviis rändele on oluline selleks, et asendada ebaseaduslikud ja ebaturvalised rändeteed seaduslike, korrakohaste ja turvaliste kanalitega nende jaoks, kes vajavad kaitset, ning atraktiivsete ja tõhusate kanalitega nende jaoks, keda vajatakse meie tööturgudel. EL peab tegutsema kiiresti, tõhusalt ja ühiselt, et muuta see reaalsuseks. Komisjon on võtnud kohustuse täita igati oma osa selle tervikliku lähenemisviisi rakendamisel.
Komisjon kutsub eelkõige nõukogu ja liikmesriike üles täitma kolme peamist eesmärki, et parandada seaduslikke võimalusi lühiajalises perspektiivis:
·leppida kokku seisukohas, millega saavutatakse atraktiivne ja tõhus ELi sinise kaardi süsteem;
·täita 50 000 ümberasustamislubadust ja leppida kokku liidu ümberasustamisraamistikus;
·töötada koos Aafrika riikide ja teiste partnerriikidega kiiresti välja ja käivitada seadusliku rändega seotud katseprojektid, et näidata pühendumust partnerlusele rände haldamise valdkonnas, sealhulgas seoses ebaseaduslike sisserändajate tagasivõtmisega.
Lisaks kutsub komisjon Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles võtma enne 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi vastu reformitud sinise kaardi direktiiv ja liidu ümberasustamisraamistik.
Tulevikku vaadates tuleb jätkata tööd ka selle nimel, et ELi seadusliku rände poliitika täielikult ajakohastada ning kohandada see vastavaks Euroopa Liidu praegustele ja tulevastele vajadustele. Selleks algatab komisjon kõrgetasemelise konsultatsiooni kõigi sidusrühmadega, lähtudes toimivuskontrolli tulemustest.