Brüssel,17.5.2018

COM(2018) 293 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

LIIKUVUS EUROOPAS

Säästev liikuvus Euroopas – ohutu, ühendatud ja keskkonnahoidlik


1.    SISSEJUHATUS

Oma 2017. aasta septembris peetud kõnes olukorra kohta Euroopa Liidus seadis president Juncker ELile ja ELi tööstusele eesmärgi jõuda innovatsiooni, digiteerimise ja CO2-heite vähendamise valdkonnas maailmas juhtivale kohale. Komisjon on otsustanud tervikliku käsitlusviisi kasuks, kandmaks hoolt selle eest, et need poliitilised prioriteedid kajastuksid ELi liikuvuspoliitikas. Järgides vähese heitega liikuvuse strateegiat, 1 võttis komisjon vastavalt 2017. aasta mais ja novembris vastu kaks nn liikuvuspaketti 2 . Neis on sätestatud positiivne tegevuskava ning need sisaldavad seadusandlikke ettepanekuid ja algatusi, millega viiakse ellu vähese heitega liikuvuse strateegiat ning tagatakse kõigile sujuv üleminek puhtale, konkurentsivõimelisele ja ühendatud liikuvusele. Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid seisma hea selle eest, et need ettepanekud kiiresti vastu võetakse.

Käesoleva kolmanda ja viimase algatuse „Liikuvus Euroopas“ paketiga rakendatakse 2017. aasta septembris vastu võetud uut tööstuspoliitika strateegiat ning selle eesmärk on viia lõpule sammud, mis võimaldavad Euroopal lõigata täit kasu liikuvuse ajakohastamisest 3 . Selleks on väga oluline, et tulevane liikuvussüsteem oleks kõikide ELi kodanike jaoks ohutu, keskkonnahoidlik ja tõhus. Me peame kasutama ära uusi tehnilisi võimalusi, et liikuda samal ajal mitme sihi suunas – muuta liikuvus Euroopas ohutumaks ja kättesaadavamaks, Euroopa tööstus konkurentsivõimelisemaks ja Euroopa töökohad turvalisemaks ning olla keskkonnasõbralikum ja paremini ettevalmistunud möödapääsmatuks võitluseks kliimamuutustega. See nõuab ELilt, ELi liikmesriikidelt ja sidusrühmadelt täielikku pühendumist.

Tehnilised muutused puudutavad kõiki ühiskonna ja majanduse osi ning kujundavad ümber ELi kodanike elu. Erand ei ole ka transport. Uus tehnoloogia muudab põhjalikult liikuvusmaastikku. See lööb segi tavapärased transpordiettevõtluse mudelid ja tegevusalad, tuues kaasa uusi võimalusi uute liikuvusteenuste ja uute tegijate, kuid ka uute raskuste kujul. Tööturg ja nõutavad oskused muutuvad kiiresti ning EL peab üleilmses pingelises konkurentsis püsima konkurentsivõimeline. Kuna autotööstuse ja transpordi väärtusahel hõlmab 12 miljonit töökohta ja tõhusat transpordisüsteemi, mis on ELi konkurentsivõime tagamisel võtmetähtsusega, on muutustega kohanemine ELi liikuvuspoliitikas eriti oluline.

Transpordi mõiste on muutmas ning traditsioonilised piirid sõiduki, taristu ja kasutaja vahel on järjest ähmasemad. Tähelepanu keskmes ei ole enam transpordivahend, vaid tänapäeval liigub aina paindlikuma ja lõimituma liikuvussüsteemi keskmesse üha enam kasutaja, seda suuresti tänu ulatuslikumale ühenduvusele ja automatiseeritusele.

Transpordi järgmiseks tasemeks on turule jõudnud järjest rohkem automatiseeritud ja ühendatud sõidukid, mis muudavad põhjalikult seda, kuidas kodanikud tulevikus liikuvusest kasu saavad. See pööre on juba alanud ja Euroopa peab selleks valmis olema. Digitehnoloogia sunnib tegema muudatusi, kuid see võib ühtlasi aidata meil ületada nii mitmeidki raskusi, millega tänapäeva liikuvussüsteem silmitsi seisab. Kui on kehtestatud kindel õigusraamistik, muudavad automatiseeritus ja põhjalikud ühenduvussüsteemid sõidukid turvalisemaks, kergemini jagatavaks ja kättesaadavamaks kõikidele kodanikele, sealhulgas neile, kes praegu ei pruugi liikuvusteenusele ligi pääseda, näiteks eakatele ja puudega isikutele. Lisaks kliimamuutusega võitlemisse antavale panusele saavad need aidata vähendada liiklusummikuid, suurendades seega energiatõhusust ja parandades õhu kvaliteeti. ELi poliitika tuleb kujundada seda ühist kasu kindlustavaks ja peab olema õigesti koordineeritud.

Euroopa peab liikuvussüsteemi taolisel ümberkujundamisel olema esirinnas, ning kui tõelised muutused on võimalikud, peab EL asuma tegevusse. ELil on parimad võimalused tagada, et kõnealuste edasiarenduste käigus pööratakse tähelepanu ringmajanduse vajadustele, igakülgselt arvestatakse ühiskonnale kasulikuga, näiteks ohutuse ja elukvaliteediga, edendatakse innovatsiooni, töökohtade loomist ja konkurentsivõimet ning tagatakse, et kodanike liikuvusele antav toetus kogu Euroopa ulatuses oleks võimalikult suur.

2.    OHUTU LIIKUVUS: ohutus ennekõike

Ohutus on iga transpordisüsteemi vundament ja peab alati olema esmatähtis. Olukorras, kus liikuvus aina kasvab ning digiteerimise, CO2-heite vähendamise ja innovatsiooni tulemusel põhjalikult muutub, tuleb kasutada ära võimalused ohutusalaste tulemuste jätkuvaks parandamiseks.

ELi teede liiklusohutus on väga hea ja muude maailma piirkondadega võrreldes positiivne. Kuid kuna hukkunute arv on endiselt suur ja iga päev saadakse raskeid vigastusi, ei saa EL ega selle liikmesriigid olla enesega rahul, vaid peavad jätkuvalt püüdma ohvrite arvu vähendada. 2017. aasta märtsis vastu võetud Valletta deklaratsioonis liiklusohutuse kohta võtsid ELi liikmesriikide valitsused kohustuse vähendada veelgi liiklusõnnetuses hukkunute ja raskesti vigastatute arvu ning palusid komisjonil koordineerida tegevust ELi tasandil. Komisjoni kutsuti üles „valmistama 2020. aastale järgnevaks kümnendiks ette uus liiklusohutuse poliitikaraamistik, sealhulgas hindama liiklusohutuse vallas saavutatud tulemusi, võttes arvesse käesolevas deklaratsioonis seatud sihte ja eesmärke“. Riigid kohustusid seadma eesmärgiks vähendada raskete vigastuste arvu ELis 2030. aastaks poole võrra võrreldes 2020. aasta näitajaga 4 .

Liiklusohutus ELis on viimastel kümnenditel oluliselt paranenud tänu ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil võetud meetmetele. Aastatel 2001–2010 kahanes ELis liiklusõnnetustes hukkunute arv 43 protsenti ning aastatel 2010–2017 veel 20 protsenti. Sellegipoolest kaotas 2017. aastal ELi teedel elu 25 300 inimest, mis võrdub ligikaudu 70 kaotatud eluga päevas, ning raskeid vigastusi sai umbes 135 000 inimest, sealhulgas suur hulk jalakäijaid, jalg- ja mootorrattureid. Need numbrid kajastavad vastuvõetamatut inim- ja ühiskondlikku kaotust. Rahaliselt on liiklussurmade ja raskete vigastuste aastane kulu hinnanguliselt enam kui 120 miljonit eurot, mis on võrdne ligikaudu ühe protsendiga SKPst.

Hoolimata sellest, et mõnes liikmesriigis vähendatakse liiklussurmade arvu ikka veel märkimisväärselt, on edasiliikumine ELis tervikuna viimastel aastatel peatunud. Ehkki 2016. ja 2017. aastal kahanes hukkunute arv umbes kaks protsenti, on mõnes liikmesriigis antud teada hukkunute arvu suurenemisest. Väga keeruline on saavutada ELi eesmärk vähendada liiklussurmade arvu aastatel 2010–2020 poole võrra 5 .

Olulisteks liiklusõnnetusi soodustavateks teguriteks on kiirus, alkoholi- või narkojoobes juhtimine ning turvavööde või kiivrite mittekasutamine. Lisaks nendele ja üha ulatuslikumale mobiilsetest seadmetest tingitud tähelepanu hajumisele, on keerulises keskkonnas tekkimas uued suundumused, mis nõuavad paindlikku ja jõulist tegevust. Erilist tähelepanu tuleks pöörata vähekaitstud liiklejatele, eriti jalgratturitele ja jalakäijatele, kuna nende osakaal hukkunute ja raskesti vigastatute hulgas on märgatavalt kasvanud. Niisuguste säästvate liikuvusviiside nagu rattasõit eeldatav levimine toonitab vajadust võtta nende liiklejate paremaks kaitsmiseks kiiresti erimeetmeid.

Tehnika areng, eeskätt ühenduvuse ja automatiseerituse vallas, loob uusi võimalusi inimliku vea kõrvaldamiseks või korvamiseks ning üleminek isejuhtivatele sõidukitele peaks pikema aja vältel tagama kodanikele suurema ohutuse. Kuid üleminekuetapis tekivad uued ohud, millest mõned on seotud ülimalt automatiseeritud sõidukite toimimisega segaliikluses ning juhi ja sõiduki vahelise keerulise koostoimega (inimene-masin kasutajaliides), samuti tekivad küberturvalisusega seotud küsimused. Muud probleemid tulenevad demograafilisest muutusest ja individuaalse liikuvuse erinevatest käsitustest.

Paremini tuleks ära kasutada ka ohutust ja jätkusuutlikkust tagavate meetmete omavahelist koostoimet. Näiteks peaks heiteta transpordiviiside kasutamise soodustamine ning keskkonna jalakäijatele ja jalgratturitele ohutumaks muutmine käima käsikäes. Uute ja ohutumate liikuvusviisidega võib kaasneda ka liikuvuse parem kättesaadavus kõikidele ühiskonna liikmetele, eelkõige puudega inimestele ja üha suurenevale eakate kogukonnale.

See näitab, et ELi liiklus- ja sõidukiohutuspoliitika rakendamine vajab jõulisemat käsitlusviisi, kusjuures esmajoones tuleb keskenduda selle mõjule ja tulemustele, kuid see peab olema piisavalt paindlik, et pidevalt kohaneda muutuvate oludega ja olla kaasav.

ELi pikaajaline eesmärk on endiselt viia liiklussurmade arv 2050. aastaks võimalikult nulli lähedale. Samasugune eesmärk tuleks saavutada ka raskete vigastuste vallas. EL hakkab püüdlema ka uute vahe-eesmärkide poole, milleks on liiklussurmade vähendamine 50 protsendi võrra aastatel 2020–2030 ning samal perioodil ka raskesti vigastatute arvu vähendamine 50 protsendi võrra (võttes aluseks uue, kõikide liikmesriikide vahel kokku lepitud raskete vigastuste ühtse määratluse) 6 .

Et aidata kaasa nende eesmärkide saavutamisele, teeb komisjon ettepaneku ühise liiklusohutuse raamistiku kohta aastateks 2021–2030 koos tegevuskavaga (1. lisa), mille üksikasjad töötatakse välja koostöös liikmesriikidega 2019. aasta keskpaigaks. Ühist liiklusohutuse raamistikku tuleks rakendada nn turvalise süsteemi põhimõttel, mida Maailma Terviseorganisatsioon ülemaailmselt soovitab ning mida ELi liikmesriikides, piirkondades ja omavalitsusüksustes üha enam järgitakse. Selle esmane eesmärk on tegeleda õnnetuste põhjustega ühtselt, luues kaitsekihid, millega tagatakse, et juhul, kui üks element ei toimi, korvab selle teine.

Turvalise süsteemi põhimõtte kohaselt ei ole surmad ja rasked vigastused liiklusõnnetustes vältimatu hind, mida tuleb liikuvuse eest maksta. Ehkki liiklusõnnetusi esineb alati, saab surmasid ja raskeid vigastusi enamasti ennetada. Turvalise süsteemi põhimõttega aktsepteeritakse tõika, et inimesed teevad vigu ning püütakse kindlustada, et need vead ei too kaasa hukkunuid ega raskeid vigastusi.

Näiteks nii sõiduki parem ülesehitus, parem maanteetaristu kui ka väiksemad kiirused võivad aidata vähendada õnnetuste mõju. Vastutus turvalise süsteemi eest jaguneb kooskõlastatult avaliku ja erasektori vahel ning selle rakendamist jälgitakse tähelepanelikult, et hinnata tulemusi ja vajaduse korral meetmeid kohandada, võttes arvesse kogemust, uusi andmeid ja uut tehnoloogiat.

Konkreetseid tulemusi saab saavutada liikmesriikide tegevuse parema koordineerimisega ja eesmärgipõhise juhtimisega. Tõhus tegevus õnnetuste teadaolevate põhjustega tegelemiseks peaks hõlmama erinevaid vahendeid ja meetmeid. Õigusakte peaks seega toetama sellega, et ELi ja riiklikest vahenditest rahastamisel rakendatakse sõnaselgeid liiklusohutusega seotud rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, samuti sellega, et õpitu ja parimad tavad võetakse paremini üle ning korraldatakse teadlikkust suurendavad kampaaniaid. Sel moel tagatakse, et ohutusele olulist mõju avaldavad meetmed saavad ELi vahenditest vahetumat toetust. Samuti palub komisjon kõikidel sidusrühmadel võtta vabatahtlikult kohustusi, et saavutada liiklussurmade nullini viimise ambitsioonikas eesmärk (vt 1. lisas sisalduv tegevuskava).

Komisjon toetab kõnealust põhimõtet, esitades liikmesriikidega tihedas koostöös põhilised, otseselt surmade ja raskete vigastustega seotud tulemusnäitajad. Nende määratlemisel peetakse nõu liikmesriikide ametiasutuste ekspertide ja hulga sidusrühmadega ning need peaksid hõlmama ühtset hindamismetoodikat ja kokkulepitud lähteväärtust ning olema võimaluste piires seotud seatud eesmärkidega. Komisjon kaalub, millisel viisil saab liikmesriike ühises metoodika ja näitajate kallal tehtavas töös toetada.

Ühtse turvalise süsteemi põhimõtte raames mängivad õigusaktid ka ELi tasandil jätkuvalt olulist rolli. Alates 2018. aasta märtsist kehtivad automaatset hädaabikõnet eCall käsitlevad õigusnormid 7 . Automaatne hädaabikõne eCall teavitab tõsise õnnetuse korral automaatselt päästeteenistusi ning edastab sõiduki asukohaandmed. See on kohustuslik sõiduautodes ja kergeveokites ning esimesed sõidukid, millesse on paigaldatud eCalli süsteem, peaks jõudma ELi teedele 2018. aasta keskpaigas. Kõnealune süsteem võib kiirendada hädaolukordadele reageerimise kiirust kuni 40 protsenti linnapiirkonnas ja 50 protsenti maapiirkonnas. Komisjon kaalub selle laiendamist ka muudele sõidukikategooriatele.

Kõnealuse kolmanda liikuvuspaketi osana võtab komisjon liiklusohutuse eemärgi toetamiseks vastu kaks ettepanekut. Ühega kavatsetakse muuta ELi sõidukite ohutusstandardeid nii, et need hõlmavad ka näiteks uusimat turvavarustust, ja teisega täiustada maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamist.

ELi autotööstus on olnud esirinnas niisuguse tehnoloogia väljatöötamisel, mis võimaldab võtta kasutusele üha taskukohasemaid sõidukite turvasüsteeme. Kuigi kõik see aitab ennetada õnnetusi, on vaja teha rohkem. Sõidukis viibijate, samuti jalakäijate, jalgratturite ja teiste vähekaitstud liiklejate kaitseks on sõidukite parem aktiivne ja passiivne turvavarustus möödapääsmatu. Seetõttu pakub komisjon välja kõikehõlmava paketi sõidukite uue kohustusliku turvavarustuse kohta, mis sisaldab nii uusi õnnetusi ennetavaid süsteeme kui ka ajakohaseid aktiivseid ja passiivseid turvameetmeid, et parandada ELi teedel aset leidvate liiklusõnnetustega seotud üldist olukorda. Uus sõidukite turvavarustus on kulutõhus ja otstarbekas ning suure tõenäosusega võib see oluliselt vähendada nii sõiduki sees kui ka väljaspool hukkunute ja raskesti vigastatud liiklejate arvu. Ühtlasi rajab see teed automatiseeritud sõidukite ulatuslikumale käikuandmisele.

Täiustatud katse-eeskirjadega nõutakse tootjatelt autode varustamist edasiarendatud turvasüsteemidega, et kaitsta paremini vananevat elanikkonda. Uued kokkupõrke vältimise võimalused ja veokijuhtide suurem vaateväli kaitseb ka aina kasvavat hulka jalakäijaid ja jalgrattureid, kes peavad teed sõidukitega jagama. Uute väljapakutud meetmetega võetakse tähelepanu alla ka sellised ühiskondlikud probleemid nagu kiiruse ületamine või rooli taga nutitelefonide kasutamine. Kokkuvõttes on need uued sõidukite turvavarustusega seotud meetmed hädavajalikud liiklusohutuse parandamiseks.

Komisjoni teise seadusandliku ettepaneku eesmärk on parandada maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamist ning vähendada nii õnnetuste arvu kui ka nende raskusastet. Sellega parandatakse liiklusohutuskorralduse läbipaistvust ja järelkontrolli (mõjuhinnangud, auditid, ülevaatused) ning nähakse ette uus kord kogu võrgustiku ulatuses õnnetuste ohu kaardistamiseks. See võimaldab võrrelda maanteede ohutustaset kogu Euroopas ja anda teavet investeerimisotsuste tegemiseks, sealhulgas ELi vahenditest rahastamiseks. Lisaks sellele tuleks õigusaktide kohaldamisala laiendada üleeuroopalisest transpordivõrgust kaugemale, et hõlmata üleliidulises transpordis olulised põhimaanteed, kus leiab aset suur osa rasketest õnnetustest. See on kõikide ELi kodanike ja ettevõtjate huvides, kuna nad kasutavad ühtset maanteevõrku ning sellega kinnitatakse tavasid, mida juba järgitakse suures hulgas liikmesriikides, kes on laiendanud ELi õigusaktide kehtivust väljapoole üleeuroopalist transpordivõrku jäävate põhimaanteede suhtes.

Lähitulevikus tugineb sõidukites kasutatav täiustatud tehnoloogia praegusele füüsilisele taristule. Seetõttu võimaldatakse ettepanekuga määrata tulevikus taristu tõhususe nõudeid (nt selge teemärgistus ja liiklusmärgid), mis on vajalikud selleks, et võtta kasutusele uued tehnilised abinõud, näiteks sõidurajalt kõrvalekaldumist vältivad süsteemid. See on esimene näide selle kohta, kui olulisel määral saab taristu kaudu aidata kaasa ühendatud ja automatiseeritud liikuvussüsteemide ohutule kasutuselevõtule.

Komisjon jätkab liiklusohutuse valdkonnas ülemaailmse juhtrolli täitmist, tehes tihedat koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige ÜROga, jagades tehnilist oskusteavet ja häid tavasid ning uurides rahvusvahelistes rahastamisalgatustes osalemise võimalusi. Sellealane eraldi koostöö jätkub esmajoones ELi naabritega, peamiselt Lääne-Balkani riikide, Türgi, idapartnerluse riikide ning Vahemere piirkonnaga.

Tegevuskava ning liikmesriikide ja sidusrühmadega tehtava tiheda koostöö kaudu soovib komisjon tagada, et eelolevatel aastatel liikuvussüsteemi ümberkujundamise käigus asetatakse ohutus endiselt esikohale. Kui järgitakse turvalise süsteemi põhimõtet, peaks käesolevas liiklusohutusraamistikus esitatud meetmed olema tõeliselt mõjusad, olulises ja vajalikus ulatuses veelgi parandama ohutusnäitajaid ELi maanteedel ning säästma elusid, mis on kõige olulisem.

3.    ÜHENDATUD JA AUTOMATISEERITUD LIIKUVUS: rajades teed uue verstapostini

3.1    Ühendatud ja automatiseeritud sõidukite Euroopas kasutuselevõtu strateegia

Isejuhtivad sõidukid ja täiustatud ühenduvussüsteemid peaksid muutma sõidukid turvalisemaks ja lihtsamini jagatavaks ning võimaldama suuremale hulgale kasutajatele juurdepääsu liikuvusteenustele. See tehnoloogia võib aidata lahendada ka paljusid suuri probleeme, millega tänapäeva maanteetranspordisüsteemid silmitsi seisavad, näiteks liiklusohutus, liiklusummikud, energiatõhusus ja õhukvaliteet. See muudab märkimisväärselt liikuvusmudeleid ning kujundab ümber ühistranspordi ja linnaplaneerimise. Sõidukid, mis võimaldavad juhil, vähemalt teatavate sõidutingimuste korral, üha suuremal määral täita juhtimise asemel muid ülesandeid, peaks jõudma kaubaturule 2020. aastaks. Selline areng võib muuta kogu autotööstuse nn ökosüsteemi 8 . Juhita liikuvusel on ühtlasi kaugeleulatuv mõju ELi majandusele tervikuna, kuna see mõjutab nii ELi konkurentsivõimet, juhtpositsiooni tehnika valdkonnas, kasvupotentsiaali (tootlikkus ja muudele sektoritele, sealhulgas telekommunikatsioonile või e-kaubandusele, ülekanduv mõju) kui ka tööturgu (koondamised, kuid ka uued töökohad ja nõudlus uute oskustööliste järele).

Selleks, et Euroopa püsiks sõidukite automatiseerimise ja ühenduvuse vallas maailmas teedrajaval positsioonil ning töökohad jääksid ELi, on oluline, et võtmetähtsusega tehnoloogia töötataks välja Euroopas, automatiseeritud ja iseseisev juhtimine oleks ohutu ning õigusraamistik oleks ajakohastatud ja looks tehnika arengule õige keskkonna.

Euroopa tööstus on maailmas konkureerimiseks heal positsioonil. ELi autotööstus on tänu oma tehnilistele uuendustele maailmas üks konkurentsivõimelisemaid tööstusi. EL on automatiseerimise vallas maailmas juhtkohal. Galileo satelliitnavigatsiooniteenused tulevad samuti selgelt kasuks, pakkudes täpsemat positsioneerimist. Nagu iga murranguline tehnoloogia tekitab ka isejuhtivate sõidukite kasutuselevõtt loomulikult ohte, aga loob ka võimalusi. Sellegipoolest näitavad esimesed hinnangud, et üldine mõju majandusele on paljulubav, kui EL kasutab ära võimalused ja soodustab vastavate töökohtade loomist oma territooriumil 9 .

Uuringud näitavad, et rohkem kui 90 protsenti õnnetustest on aset leidnud inimliku vea tõttu 10 . Kui vajadus juhi järele kaotatakse, peaks isejuhtivad sõidukid märkimisväärselt parandama liiklusohutust. Näiteks järgivad isejuhtivad sõidukid täpsemini liikluseeskirja ning reageerivad kiiremini kui inimesed. Ühendatud ja automatiseeritud sõidukid võivad aidata vähendada ka ülekoormust, kuna sõidukite jagamine on lihtsam ning toetavad uusi ja täiustatud ärimudeleid (nt liikuvus kui teenus), muutes auto omamise linnades vähem vajalikuks.

EL on juba hakanud pinnast ette valmistama, näiteks sidusaid intelligentseid transpordisüsteeme 11 ja tulevast 5G sidetehnoloogiat 12 käsitlevate strateegiate vastuvõtmisega. Erinevalt maailma muudest piirkondadest on ELis juba kehtestatud suur osa vajalikust õigusraamistikust. Näiteks uuendati 2018. aastal põhjalikult Euroopa sõidukite tüübikinnitust käsitlevaid akte ning nähti ette turujärelevalve normid, millega tagati sõidukitele, sealhulgas isejuhtivatele sõidukitele, tõelise ELi siseturu olemasolu. Kõnealune ELi raamistik on ÜRO Euroopa Majanduskomisjonis koos rahvusvaheliste partneritega normide ühtlustamisel sihttasemeks. ELis on ka digitaalse ühtse turu tulevikku kujundavad andmekaitsenormid väga eesrindlikud.

Teha tuleks aga palju rohkem. EL vajab selles ülimalt konkurentsitihedas sektoris juhirolli säilitamiseks selget, tulevikku suunatud ja otsusekindlat tegevuskava. Tehnika areneb kiiresti ning teadusuuringute rahastamise, samuti esitluste ja kasutuselevõtuga seotud tegevus ja prioriteedid peavad kindlasti olema Euroopa ja riiklikul tasandil koordineeritud, et saada käimasolevatest ja tulevastest programmidest võimalikult suurt kasu, et avaliku ja erasektori ühised investeeringud oleks võimalikult ulatuslikud ning et ühenduvuse ja automatiseerituse koostoime saaks igakülgselt ära kasutatud. Liikmesriikide tasandil (nt Ühendkuningriigis, Saksamaal, Prantsusmaal, Rootsis ja Madalmaades) on isejuhtivate sõidukitega, eriti esitluste ja ulatusliku katsetamisega seoses juba esimesed sammud asutud. Põhjalikel katsetel on asjaomase tehnoloogia väljatöötamises ja kasutuselevõtus ning vastavate ettevõtjate omavahelise koostöö edendamises oluline roll ning komisjon toetab tegevuse piiriülest koordineerimist ja isejuhtivate sõidukite ulatuslikke piiriüleseid katseid vastavate projektikonkurssidega 13 .

Isejuhtivate sõidukite ning nende tulevase ühenduvusvõrkude ja muude sõidukitega koostoime edasiarendamiseks on vajalikud täiendavad toetusmeetmed, et suunata asjaomast sektorit ja liikmesriike. Need hõlmavad sidusate intelligentsete transpordisüsteemide jaoks vajalike teenuste pakkumise kiirendamist. Amsterdami deklaratsiooniga nõuti selgeid ELi suuniseid, et vältida turu killustumist ja teha õigeid investeeringuid 14 . Mõnes liikmesriigis on juba kehtestatud oma strateegiad ja hakatakse vastu võtma riiklikke õigusakte. ELi tasandil on vajalik siseturupõhine tegutsemine, et tagada ühtlustamise ja koostalitluse minimaalne tase ning õiguskindlus.

Vastuseks nendele mitmetahulistele probleemidele ja selleks, et lõigata täit kasu kõnealuste tehniliste muutustega tekkivatest uutest võimalustest, teeb komisjon ettepaneku ELi käsitlusviisi kohta, mis põhineb kolmel omavahel seotud strateegilisel eesmärgil:

-arendada välja võtmetähtsusega tehnoloogia ja taristu, et suurendada ELi konkurentsivõimet;

-tagada ühendatud ja automatiseeritud sõidukijuhtimise ohutu ja turvaline rakendamine;

-tegeleda juhita liikuvuse sotsiaal-majanduslike mõjudega.

ELi meetmed on abiks sellega, et luuakse ühine arusaam sektori edasisest arengust ning tagatakse, et põhilisi küsimusi (nt liiklusohutust ja küberturvet) käsitlev ELi õigus- ja poliitiline raamistik on valmis uute toodete ja teenuste turule toomiseks. Nende kaudu saab toetada ka võtmetähtsusega tehnoloogia, teenuste ja taristu väljatöötamist ja piiriülest kasutuselevõttu, sealhulgas ELi järgmise mitmeaastase finantsraamistiku alusel partnerluse sõlmimist, luues sel moel võimalusi ja kasu nii Euroopa kodanikele kui ka tööstusele. Mis aga kõige olulisem, EL saab ühtlasi aidata tegeleda asjakohaste ühiskondlike probleemidega ja leida neile ühiseid üleeuroopalisi lahendusi, mis on tõenäoliselt otsustavad selleks, et ühiskond need uued tehnilised lahendused omaks võtaks, eelkõige puudutab see isikuandmete kaitset, iseseisvate süsteemide väljatöötamisega seotud eetilisi valikuid, õnnetuste korral vastutuse kandja selget määramist ning mõju töökohtadele ja oskustele 15 . 

Konkreetsed ja täiendavad meetmed, mis võimaldavad saavutada need kolm üldist eesmärki, on sätestatud lisatud teatises ELi ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse strateegia kohta 16 .

3.2.    Digikeskkonna loomine transpordialase teabe vahetuseks

Lisaks algatustele, millega edendatakse ELi ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse strateegiat, sisaldab kolmas liikuvuspakett ka kahte ettepanekut, mille eesmärk on luua täielikult digitaalne ja ühtne keskkond teabevahetuseks veoettevõtjate ja ametiasutuste vahel. Ettepanekud Euroopa ühtset mereteabekeskkonda ja kaubaveo elektroonset teavet käsitlevate määruste kohta täiendavad teineteist ning võimaldavad ettevõtjatel ja ametiasutustel vahetada teavet elektroonsel ja lihtsustatud kujul kogu veomarsruudi ulatuses, alates kauba ELi sadamatesse sissetoomise kohtadest kuni selle lõppsihtkohani 17 . Nende kahe ettepanekuga vähendatakse bürokraatiat ja lihtsustatakse logistikatoiminguteks vajalike andmete digitaalset edastust, luues erinevate transpordiliikide vahele parema ühenduse ning aidates seega kaasa mitmeliigilistele lahendustele.

4.    KESKKONNAHOIDLIK LIIKUVUS: astume vastu kliimaprobleemile, hoides samas ELi tööstust konkurentsivõimelisena

4.1    Konkurentsivõimelise akude „ökosüsteemi“ loomine Euroopas – strateegiline tegevuskava

Akude tootmine ja arendamine on Euroopa jaoks puhtale energiale üleminekul strateegiliselt hädavajalik ning Euroopa autotööstuse konkurentsivõime tagamisel võtmetähtsusega. Sellisena moodustab see lahutamatu osa uues tööstuspoliitika strateegias sätestatud komisjoni eesmärgist tõsta EL innovatsiooni, digiteerimise ja CO2-heite vähendamise valdkonnas juhtivale kohale 18 . 

Euroopasse konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku akutööstuse kiire loomine on äärmiselt mahukas töö ning Euroopa peab üleilmses konkurentsis ruttu tegutsema, et vältida suurt sõltuvust meie konkurentide tehnoloogiast, kuid ka selleks, et kasutada ära akudega seotud tohutu töökohtade loomise, kasvu- ja investeerimispotentsiaal. Mõningate prognooside kohaselt võiks Euroopa alates 2025. aastast hõivata kuni 250 miljardi euro suuruse aastakäibega akuturu, mida teenindab vähemalt 10–20 hiiglaslikku tehast (rajatised akuelementide masstootmiseks), ja seda vaid ELi nõudluse rahuldamiseks 19 . 

Arvestades seda, millises mahus ja kui kiiresti on vaja investeerida, ei saa seda tööstusvaldkonna ülesannet killustatult täita.

2017. aasta oktoobris lõi komisjon koos tööstusvaldkonna oluliste sidusrühmade, aktiivsete liikmesriikide ja Euroopa Investeerimispangaga Euroopa akuliidu 20 . Selle koostööplatvormi eesmärk on toetada hästi lõimitud ja tööstusvaldkonna juhitavaid akuelementide tootmisprojekte, mis koondavad ELi tugevaid külgi ja edendavad väärtusahela erinevate osaliste vahelist koostööd, päästavad valla sünergia ning suurendavad konkurentsivõimet ja mastaabisäästu. Pärast Euroopa akuliidu asutamist on juba aset leidnud nähtavad muutused, sest teada on antud tööstusvaldkonnas loodud konsortsiumitest või ühisettevõtetest, mille eesmärk on arendada akuelementide tootmist ja sellega seotud nn ökosüsteeme.

Seda arengut tuleb toetada.

Osana algatuse „Liikuv Euroopa“ paketist ning pärast tööstusvaldkonna sidusrühmadega (enam kui 120 osalejat) 21 Euroopa akuliidu raames konsulteerimist ja tihedat koostööd esitab komisjon põhjaliku strateegilise tegevuskava akude kohta (2. lisa), milles on sätestatud hulk konkreetseid meetmeid, millega aidatakse kaasa kõnealuse uudse, jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise akude „ökosüsteemi“ loomisele Euroopas.

Kõnealuse tegevuskavaga komisjon mitte üksnes ei edenda Euroopa piiriülest ja lõimitud tegevust, vaid võtab põhjalikult tähelepanu alla ka akude jätkusuutliku tootmise kogu väärtusahela ulatuses, alates (esmaste ja teiseste) toorainete kaevandamisest ja töötlemisest, akuelementide ja -pakkide projekteerimis- ja tootmisetapist kuni nende kasutamise, teistkordse kasutamise, ringlussevõtu ja utiliseerimiseni ringmajanduses. Niisuguse tegevusega soodustatakse suure jõudlusega akude tootmist ja kasutamist ning määratakse kogu ELi väärtusahelas jätkusuutlikkuse sihttasemed.

Tegevuskavaga ühendatakse ELi tasandil sihipärased meetmed, sealhulgas meetmed, mis on seotud toorainete, teadusuuringute ja innovatsiooni, rahastamise/investeerimise, standardimise / regulatiivsete nõuete, kaubanduse ja oskuste arendamisega, et tõsta Euroopa ringmajanduses akude jätkusuutliku tootmise ja kasutamise vallas maailmas juhtivale kohale.

Täpsemalt on tegevuskava eesmärk:

·hankida ELi mittekuuluvatelt ressursirikastelt riikidelt juurdepääs toorainetele, lihtsustada juurdepääsu Euroopa tooraineallikatele ning luua ringmajanduses akude ringlussevõtuga ligipääs teisestele toorainetele;

·toetada mastaapset akuelementide tootmist ning täielikku ja konkurentsivõimelist väärtusahelat Euroopas järgmisel moel: viies kokku tööstusvaldkonnas olulised tegutsejad ja riigi ametiasutused; tehes liikmesriikide ja Euroopa Investeerimispangaga koostööd, et toetada uuenduslikke ja lõimitud mastaapseid tootmisprojekte, mis on olulisel määral piiriülesed ja jätkusuutlikud;

·tugevdada ELi juhtpositsiooni tööstuses, suurendades ELi teadus- ja innovatsioonitoetusi täiustatud (nt liitium-ioon) ja murrangulisele (nt tahke elektrolüüt) tehnoloogiale;

·arendada ja kindlustada kõrgetasemeliste oskustega tööjõudu kõikides akude väärtusahela osades, et kaotada ELis ja liikmesriikides võetavate meetmetega oskustöötajate nappus, pakkudes piisavat välja-, ümber- ja täiendusõpet ning muutes Euroopa akude väljatöötamis- ja tootmisvaldkonna maailmatasemel ekspertidele ligitõmbavaks kohaks;

·toetada ELi akuelementide tööstuse kestlikkust, tagades võimalikult väikese keskkonnajalajälje. Selle eesmärgi elluviimiseks tuleks eelkõige näha ette nõuded akude ohutuks ja kestlikuks tootmiseks Euroopas;

·tagada kooskõla ELi üldisema õigus- ja tugiraamistikuga (puhta energia strateegia ja liikuvuspakettidega, kaubanduspoliitikaga jne).

Määratud meetmetega võidakse lühikese või keskmise aja jooksul avaldada mõju esmajoones ELi akuelementide tootmisele ning aidata tekitada pikemaajalisi struktuurseid muutusi, millega soodustatakse ELis kogu akude väärtusahelat hõlmava ja uue põlvkonna akutehnoloogiatele teed rajava akude „ökosüsteemi“ loomist.

Niisugust koostööd tuleb erinevate meetmete edukaks rakendamiseks veelgi kindlustada ning komisjon loodab, et kõik sidusrühmad pühenduvad Euroopa akuväljakutse vastuvõtmisele ja osalevad selles. Sel eesmärgil hoiab komisjon jätkuvalt liikmesriikide ja tööstusvaldkonnaga Euroopa akuliidu kaudu tihedat sidet, et hoog ei raugeks ning võetud kohustuste ja meetmete abil tagataks kiiresti nähtavate tulemuste saavutamine.

Selle tegevuskavaga soovib komisjon suunata Euroopat kindlalt hõivama juhtpositsiooni ühes tulevikus võtmetähtsust omavas tööstusvaldkonnas, toetades ringmajanduses töökohtade loomist ja majanduskasvu, tagades samas keskkonnahoidliku liikuvuse ning ELi kodanikele parema keskkonna ja elukvaliteedi.

4.2    Maanteetranspordi CO2-heiteid käsitleva ELi õigusraamistiku väljatöötamise lõpuleviimine

Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegias võttis komisjon poliitilise kohustuse teha esimest korda ettepanek ELi õigusakti kohta, milles käsitletakse raskesõidukite CO2-heiteid. Kõnealuse kolmanda liikuvuspaketiga täidab komisjon selle kohustuse 22 . Ettepanek veokite ja busside CO2-heite normide kohta on oluline lisa õigusraamistikule, milles käsitletakse maanteetranspordist tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid. See järgneb 2017. aasta novembris teise liikuvuspaketi osana tehtud ettepanekule sõiduautode ja kaubikute CO2-heite 2020. aasta järgsete normide kohta.

Kõnealune seadusandlik ettepanek on vajalik, et täita Pariisi kokkuleppest tulenevaid ELi kohustusi ning rakendada 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku. Raskesõidukite sektor tekitab ligikaudu neljandiku maanteetranspordi käigus tekkivast CO2-heitest, kusjuures 2030. aastaks peaks see osakaal veelgi suurenema. ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärke ei ole võimalik kulutõhusal moel saavutada ilma raskesõidukite sektori panuseta.

Veoettevõtjad, kellest suurem osa on väikesed või keskmise suurusega ettevõtjad, võivad kütusesäästu võimalusest ilma jääda. Ehkki nende pikaajalistes huvides oleks vähendada oma sõltuvust kütusehindadest, ostes kõige tõhusamaid sõidukeid, tähendavad turu- ja regulatiivsed piirangud seda, et kulutõhus ja uudne tehnoloogia ei ole turul laialdaselt levinud. Nüüd teeb komisjon ettepaneku teatavate piirangute kaotamise kohta lisana muudele aktidele (näiteks Eurovignette'i direktiivile, keskkonnahoidlike sõidukite direktiivile ja alternatiivkütuste taristu tegevuskavale), mille komisjon on kahe eelmise liikuvuspaketi raames hiljuti välja pakkunud.

ELi tootjad ja komponentide tarnijad võivad kaotada oma praeguse juhtpositsiooni uudse tehnoloogia valdkonnas. Olulistel turgudel, näiteks Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Jaapanis, Hiinas ja Indias, on viimastel aastatel kehtestatud kütuse tarbimise ja/või heitkoguste normid eesmärgiga soodustada innovatsiooni ja parandada kiiresti sõidukite tõhusust. Komisjoni ettepanekuga antakse selles sektoris konkreetne tõuge ELi juhtimisel toimuvaks vähese CO2-heitega tehnoloogia innovatsiooniks ja sellesse investeerimiseks.

Komisjon peab kõige kohasemaks reguleerida raskesõidukite tekitatava CO2-heite kogust samm-sammult koos ennetähtaegse läbivaatuse klausliga. Õigusaktide eesmärk peaks olema kasutada ära juba kõige esimesed soodsad tegurid, kindlustades, et kõige kulutõhusamad ja juba kättesaadavad tehnilised lahendused jõuavad kiiresti kõige suuremate uute veokite turule. Suurimate veokite neli põhirühma on esimesed sõidukitüübid, mille heitkoguste kohta on ELil alates 2019. aastast olemas usaldusväärsed ja sertifitseeritud andmed. Need kogused moodustavad ligikaudu 65–70 protsenti kogu raskesõidukite tekitatavast kasvuhoonegaaside heitkogusest.

Pärast kolme aasta ametlike sertifitseerimisandmete läbivaatust 2022. aastal tuleks täiustatud tehnoloogia mõju üha laialdasemalt juurutada. Lisaks võidakse CO2-heite sihtkogused kehtestada ka muud tüüpi sõidukite kohta, mis ei ole veel vajalike sertifitseerimist käsitlevate õigusaktidega hõlmatud. See puudutab busse, väiksemaid veokeid ja järelhaagiseid.

Selle esimese ettepanekuga sätestatud heitkoguste vähendamise eesmärgid ei kehti busside kohta, mille tarbeks on vähesaastavad ja heiteta jõuseadmed kõige enam kättesaadavad, kuna välja tuleb töötada õigusaktid, milles käsitletakse busside tekitatavate kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta andmete kogumist ja sertifitseerimist. Kuid muudetud keskkonnahoidlike sõidukite direktiivi ja alternatiivkütuste taristu tegevuskavaga toetatakse otseselt riigihangete kaudu vähesaastavate ja heiteta busside kasutuselevõttu linnades juba praegu. Seda täiendavad toetusmeetmed, mille eesmärk on kiirendada alternatiivkütuste infrastruktuuri rakendamist vastavalt teise liikuvuspaketi osana vastu võetud tegevuskavale. Lisaks pakub keskkonnahoidlike busside kasutuselevõtu algatus, mille käivitas komisjon ja mida toetab Regioonide Komitee, platvormi keskkonnahoidlike busside kasutuselevõtu kiirendamiseks 23 .

Komisjon palub Euroopa Parlamendil ja nõukogul need õigusaktid viivitamatult vastu võtta, et vältida raskesõidukite sektori ja muu maanteetranspordi tekitatavate heitkoguste lõhe suurenemist, võimaldada veoettevõtjatel saada kasu väiksematest kütusekuludest ning tagada ELi tootjate ja komponentide tarnijate pikaajaline konkurentsivõime.

4.3    Uus kütusehindade võrdlemise metoodika tarbijatele

Olukorras, kus elektromobiilsus ja mitmeid erinevaid alternatiivkütuseid kasutavad sõidukid on kiiresti levimas, pakub komisjon välja metoodika, mis võimaldab kasutajatel erinevate kütuste hindu hõlpsalt võrrelda 24 . See aitab suurendada tarbijate teadlikkust (sealhulgas uut sõidukit ostes) ja kütusehindade läbipaistvust ning peaks aitama kaasa energiaallikate mitmekesistamisele transpordi valdkonnas, samuti CO2-heite ja muude saasteainete heitkoguste vähendamisele selles vallas.

4.4    Rehvide parem märgistamine

ELi määrusega rehvide märgistamise kohta soodustatakse kütusesäästlike ja ohutute vähese välise veeremismüraga rehvide kasutamist, et tagada kütusesääst ja maanteetranspordi ohutus 25 . Samuti soovitakse standardmärgise abil anda tarbijatele rohkem teavet, et mõjutada nende ostuotsuseid. Kuna rehvid võivad sõiduki kütusekulu muuta 20–30 protsendi ulatuses, on nende sõiduomadustel oluline mõju sõiduki kütusesäästlikkusele ja heitkogustele.

Komisjoni ettepaneku eesmärk on kõnealust määrust tugevdada ja muuta see tulemuslikumaks 26 . Eelkõige on ettepaneku mõte tagada, et märgis on rehvi ostmisel tarbijatele selgesti nähtav. See ühtlasi tähendab, et märgis on võimalikele ostjatele äratuntav või sõiduomaduste näitajad arusaadavad, näiteks nende täpsuse ja usaldusväärsuse tõttu. Lisaks sellele soovitakse määrusega laiendada märgisel kajastatavaid sõiduomaduste näitajaid ja lisada uusi elemente ning lõppkokkuvõttes võtta rohkem arvesse muid ELi poliitilisi prioriteete, näiteks ringmajanduse tegevuskava. Lõpetuseks tugevdatakse määrusega turujärelevalve rakendamist.

4.5    Veokite ehitusnõuded CO2-heite vähendamiseks ja ohutuse suurendamiseks

Sõidukite aerodünaamilistel omadustel on otsene mõju CO2-heite kogustele. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku muuta teatavate maanteesõidukite kaalu ja mõõtmeid käsitlevaid õigusakte, et tuua see tähtpäev, millest alates on tootjatel lubatud lasta turule uued, ümarama ja aerodünaamilisema sõitjateruumiga rasked kaubaveokid, kolm aastat varasemaks ehk 2019. aastasse 27 . Koos komisjoni ettepanekuga rasketele kaubaveokitele CO2-heite normide kehtestamise kohta peaks kõnealune ettepanek aitama kaasa transpordist tuleneva CO2-heite vähendamisele ja tulema kasuks keskkonnale. Teiseks eesmärgiks on suurendada teiste liiklejate ohutust ning parandada juhtide nägemisulatust ja mugavust, soodustades jätkuvalt ühendvedusid.

4.6    Energia maksustamise raamistiku muutmine elektromobiilsuse edendamiseks

Ehkki energia maksustamise direktiivi kõnealuse paketi raames põhjalikult ümber tegema ei hakata, jätkab komisjon elektromobiilsust soodustavate võimaluste otsimist, arvestades direktiivi muutmisega tulevikus. Pealegi võimaldab lahendus, mille kohaselt on ELi tasandil sätestatud üksnes minimaalsed maksumäärad, liikmesriikidel juba praegu ilma ELi õigusakte muutmata kohandada oma maksumäärasid nii, et need toetavad vähese heitega liikuvust. Eelkõige peaks liikmesriigid üle vaatama praegused soodustused diislikütusele.

4.7    Üleeuroopalise transpordi põhivõrgu rakendamise ühtlustamine vähese heitega liikuvuse saavutamiseks

Taristu on hädavajalik vahend transpordisüsteemis keskkonnahoidlike, ohutute, digitaalsete ja ühendatud lahenduste kasutuselevõtuks. Üleeuroopaline transpordivõrk on Euroopa transporditaristu alustala. Komisjoni eesmärk on tagada, et see on tõhus, arukas, ohutu ja jätkusuutlik. Ühtsete nõuete sätestamise, kvaliteetsete taristuprojektide loomise ja innovatsiooni vallapäästmise kaudu mõjutab see oluliselt kauba ja reisijate liikuvusmudeleid. Seetõttu sisaldab kõnealune kolmas liikuvuspakett ettepanekut määruse kohta, mille eesmärk on lihtsustada üleeuroopalise transpordi põhivõrgu rakendamist ja edendada mitmeliigilist transporti. Väljapakutud meetmetega soovitakse hõlbustada lubade andmist, riigihankeid ja muid haldusmenetlusi, et saavutada tõhusam tegevus ning suurem läbipaistvus ja avalikkuse heakskiit. Seega soodustab ettepanek keskkonnahoidlikumat, ohutumat ja enam ühendatud liikuvust, sest lubade andmisel antakse eesõigus vastavatele üleeuroopalise transpordi põhivõrguga seotud projektidele 28 .

Lisaks sellele toetatakse paketti Euroopa ühendamise rahastu rahastatava projektikonkursiga. Liiklusohutust ning transpordisektori digiteerimist ja mitmeliigilisust otseselt edendavatesse projektidesse investeerimiseks on võimalik saada 450 miljoni euro ulatuses ELi toetusi.

5.    KOKKUVÕTE

Kõnealuse kolmanda paketiga „Liikuvus Euroopas“ lõpetab komisjon oma laiaulatuslikud seadusandlikud ettepanekud ja toetusmeetmed, mis moodustavad kõikehõlmava, lõimitud ja tulevikku suunatud käsitluse sellest, kuidas saavutada ELi kodanike jaoks puhas, ühendatud ja konkurentsivõimeline liikuvus. Digiteerimine, CO2-heite vähendamine ja innovatsioon tähendavad, et liikuvus on pöördepunktis. EL peab haarama uutest võimalustest, mida need endaga kaasa toovad, kuid olema korralikult ette valmistatud ka selleks, et kohaneda mitmete üleminekuperioodil ette tulevate probleemidega. Liikuvus on inimeste ja kaupade vaba liikumise nurgakivi, mis on Euroopa Liidu tõrgeteta toimimisel põhilise tähtsusega. Seetõttu ei tohi eksida ning EL ja eelkõige tema olulised liikuvusega seotud tööstusvaldkonnad peavad püsima selles majanduse ja ühiskonna jaoks elutähtsas sektoris juhtkohal, jääma konkurentsivõimeliseks ka edaspidi ning tagama liikuvusteenuste ohutuse, keskkonnahoidlikkuse ja jätkusuutlikkuse. Seetõttu kutsub komisjon kaasseadusandjaid kõnealuseid seadusandlikke ettepanekuid Euroopa Parlamendis kiiresti vastu võtma ja seeläbi tagama, et Euroopa liigub edasi.

(1)

   COM(2016) 501.

(2)

   COM(2017) 283, COM(2017) 675.

(3)

   COM(2017) 479.

(4)

   Nõukogu järeldused liiklusohutuse kohta, 8. juuni 2017, http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9994-2017-INIT/et/pdf  

(5)

   Euroopa kui liiklusohutusala: poliitikasuunised liiklusohutuse valdkonnas aastateks 2011–2020 (KOM (2010) 389 (lõplik)). Valge raamat „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas” (KOM(2011) 144).

(6)

   Nõukogu järeldused liiklusohutuse kohta, 8. juuni 2017, http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9994-2017-INIT/et/pdf  

(7)

   Määrus (EL) 2015/758 ja otsus nr 585/2014/EL .

(8)

   Automatiseerimine mõjutab kõiki transpordiliike (vee-, õhu-, raudtee- ja maanteetransporti), reisijate ja kaubavedu, ühis- ja individuaaltransporti, kuid vaieldamatult on just maanteetranspordi automatiseerimisel avalikkusele suurim mõju.

(9)

   Komisjoni uuring (2018): https://ec.europa.eu/jrc/en/publication/eur-scientific-and-technical-research-reports/analysis-possible-socio-economic-effects-connected-cooperative-and-automated-mobility-CCAM-Europe

(10)

   Komisjoni aruanne „Kuidas säästa elusid: autode turvalisuse suurendamine ELis“, COM(2016) 787.

(11)

    http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52016DC0766

(12)

    https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/TXT/?uri=CELEX%3A52016DC0588  

(13)

    http://ec.europa.eu/research/index.cfm?pg=newsalert&year=2017&na=na-030417 .

(14)

    https://www.regjeringen.no/contentassets/ba7ab6e2a0e14e39baa77f5b76f59d14/2016-04-08-declaration-of-amsterdam---final1400661.pdf

(15)

   Vt ka teatist, mis käsitleb tehisintellekti Euroopa huvides (COM(2018) 237) ja komisjoni talituste töödokumenti, mis käsitleb vastutust seoses kujunemisjärgus digitehnoloogiaga (SWD(2018) 137).

(16)

   COM(2018) 283.

(17)

   COM(2018) 278 ja COM(2018) 279.

(18)

   Need valdkonnad on ka GEAR 2030 kõrgetasemelise töörühma poolt autotööstuse tuleviku kohta koostatud aruandes nimetatud valdkondadeks, millesse tuleb esmajärjekorras sekkuda. https://ec.europa.eu/docsroom/documents/26081/attachments/1/translations/en/renditions/native

(19)

   Allikas: Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi teadmis- ja innovaatikakogukond InnoEnergy http://www.innoenergy.com/ . 

(20)

    https://ec.europa.eu/growth/industry/policy/european-battery-alliance_et

(21)

   Selle loomises osales rohkem kui 120 tööstus- ja innovatsioonivaldkonnas tegutsejat ning nad on ühiselt heaks kiitnud soovitused esmatähtsate meetmete kohta, mis on rakendamisjärgus. http://www.innoenergy.com/eit-innoenergys-role-within-the-european-battery-alliance/

(22)

   COM(2016) 501.

(23)

    https://ec.europa.eu/transport/themes/urban/cleanbus_en  

(24)

   Direktiivi 2014/94/EL artikli 7 lõike 3 kohane komisjoni rakendusmäärus alternatiivkütuste ühikuhindade võrdlemise ühtse metoodika kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/94/EL, C(2018) 2751.

(25)

   Määrus nr 1222/2009.

(26)

   COM(2018) 296.

(27)

   Direktiiv (EL) 2015/719. COM(2018) 275.

(28)

   COM(2018) 277.


Brüssel,17.5.2018

COM(2018) 293 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

LIIKUVUS EUROOPAS
Säästev liikuvus Euroopas – ohutu, ühendatud ja keskkonnahoidlik


1. lisa. Liiklusohutuse strateegiline tegevuskava

Käesolevas lisas antakse ülevaade konkreetsetest meetmetest, mis on ette nähtud praeguse komisjoni volituste kehtivuse ajaks, st kuni 2019. aasta III kvartali lõpuni. Meetmed on sätestatud kindla ajakavaga. Loomulikult ei saa selles järgmise komisjoni eest otsuseid ette ära teha, kuid see sisaldab 2019. aastale järgnevaks perioodiks täiendavaid soovituslikke meetmeid ilma konkreetse ajakavata. 

1.    Liiklusohutuse tõhusam juhtimine

Selleks, et astuda vastu ELis liiklusohutusnäitajate paranemise peatumisele ning liikuda lähemale pikaajalisele eesmärgile saavutada 2050. aastaks ELis olukord, kus liikluses hukkunuid ei ole, on vaja uut lähenemisviisi. ELi liiklusohutuspoliitika raamistik aastateks 2021–2030, mille üksikasjad töötatakse välja 2019. aastaks, rajaneb nn turvalise süsteemi põhimõttel. See hõlmab selgete eesmärkide seadmist ning edasiliikumise jälgimist teatavate põhiliste tulemusnäitajate abil, mis on otseselt seotud kõikide liiklussurmade ja raskete vigastuste ennetamisega. See nõuab kõikide sektorite koordineeritud tegevust kõikide liiklejate heaks tõhusama juhtimise all.

Juhtimisega seotud põhimeetmed

Komisjon täpsustab käesolevas teatises aastateks 2021–2030 sätestatud ELi liiklusohutuspoliitika raamistiku põhimõtteid [2019. aasta II kvartal], mis hõlmavad

·loetelu põhilistest tulemusnäitajatest, mis seotakse võetud eesmärkidega ja määratakse tihedas koostöös liikmesriikidega;

·ulatuslikumaid volitusi liiklusohutuse kõrgetasemelisele töörühmale (mis koosneb riikide valitsuste kõrgetasemelistest esindajatest) strateegilise nõu ja sagedase tagasiside andmiseks ning

·uut Euroopa liiklusohutuse saadiku ametikohta, mida täidab mõni tuntud isik, kes kooskõlastab liiklusohutusalaseid meetmeid liikmesriikidega ning propageerib häid tavasid nii ELis kui ka rahvusvaheliselt.

Kogu raamistiku kehtivuse ajal on komisjon (peadirektoraatidevahelise koordineerimisrühma juhtimisel) ühenduses liikmesriikide ja sidusrühmadega, et edasiminekut jälgida ja kiirendada, korraldades näiteks kaks korda aastas tulemusi käsitlevaid konverentse ning soodustades vabatahtlikku kohustuste võtmist eelkõige tõhustatud Euroopa liiklusohutuse harta raames 1 .

2.     Suurem rahaline toetus liiklusohutusele

Tulemuste kiirendamiseks on ELil olulise hoovana võimalik kasutada liiklusohutusalaste algatuste toetamist erinevate rahastamislahenduste kaudu. Taristu täiustamist saab praeguse finantsraamistiku alusel toetada piirkondlikest fondidest. Lisaks eraldatakse täna väljakuulutatud Euroopa ühendamise rahastu projektikonkursi raames liiklusohutuse ja digiteerimise tarbeks 200 miljonit eurot. Pikemas perspektiivis on oluline tagada taristu täiustamise, muude liiklusohutusmeetmete ja suutlikkuse suurendamise rahastamislahenduste stabiilsus ja sidusus.

Toetamise ja rahastamisega seotud põhimeetmed

Komisjon

·ärgitab kasutama Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahalist toetust taristu liiklusohutuse parandamiseks, eriti liikmesriikides, kus liiklusohutusnäitajad on suhteliselt halvad, ning julgustab kasutama Euroopa ühendamise rahastut [2018. aasta II kvartal];

·lihtsustab ja tugevdab järgmises mitmeaastases finantsraamistikus liiklusohutusmeetmete rahalist toetamist, arvestades, et erinevad rahastamisvahendid on üksteist vastastikku täiendavad [2018. aasta II kvartal];

·uurib, kuidas tagada järgmise mitmeaastase finantsraamistiku alusel liiklusohutusmeetmete (näiteks erinevate politseiorganite koostöös korraldatavate ühiste piiriüleste liikluskontrollide) rahalise toetuse stabiilsus [2018. aasta III kvartal]; ning

·uurib, millised on võimalused toetada rahaliselt suutlikkuse suurendamist liikmesriikide tasandil, näiteks seoses turvalise süsteemi strateegiatega (nt põhiliste tulemusnäitajate hindamismetoodika) [2019. aasta III kvartal].

Lisaks sellele uurib komisjon tihedas koostöös Euroopa Investeerimispangaga, kuidas lihtsustada ametiasutuste juurdepääsu turvalisema sõidukipargi hankimiseks eraldatud rahalisele toetusele. Üheks võimaluseks võiks olla võimalik turvalisema transpordi rahastu või olemasoleva puhtama transpordi rahastamisvahendi laiendamine 2 . Komisjon uurib ka seda, kuidas rahastada teadustegevust ja innovatsiooni, mis on vajalik turvalise süsteemi strateegiate väljatöötamiseks ja rakendamiseks.



3.    Ohutud teed ja teeäärsed alad

Turvalise süsteemi tee-ehituspõhimõtete kohaselt tuleb omavahel vastavusse viia tee funktsioon, projekt, paigutus ja kiiruspiirangud, et arvestada inimliku veaga nii, et liiklusõnnetuste tagajärjel keegi ei hukkuks ega saaks raskesti vigastada. Komisjon teeb täna ettepaneku muuta maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamist käsitlevat direktiivi, et näha ette suurem läbipaistvus ja kogu võrku hõlmav riskide kaardistamine ning laiendada direktiivi kohaldamisala väljapoole üleeuroopalisi võrke kõikidele põhimaanteedele.

Põhimeetmed ohutute teede ja teeäärsete alade tagamiseks

Komisjon

·teeb ettevalmistusi ja moodustab eksperdirühma, mille ülesandeks on töötada välja maanteede liigitamise raamistik, millega viiakse kiiruspiirang ning maantee projekt ja paigutus omavahel paremini vastavusse kooskõlas turvalise süsteemi põhimõtetega [2019. aasta III kvartal] ning

·lihtsustab turvalise süsteemi metoodikaga seotud kogemuste vahetamist praktikute vahel (nt Euroopa liiklusohutusaudiitorite foorumis) [maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamist käsitleva muudetud direktiivi vastuvõtmisel].

Kogu raamistiku kehtivuse ajal püüab komisjon leida täiendavaid ELi meetmeid, näiteks määrata üleeuroopalisi võrke käsitlevate suuniste järgmise läbivaatuse käigus konkreetsed ohutuseesmärgid üleeuroopalistesse võrkudesse kuuluvatele maanteedele.

4.    Turvalised sõidukid

ELil on sõidukite üldist turvalisust ja jalakäijate ohutust käsitlevate järjestikuste määrustega sõidukite turvalisust parandades õnnestunud edukalt vähendada surmajuhtumeid ja raskeid vigastusi. Komisjon teeb ettepaneku nimetatud määrusi muuta, et teha kohustuslikuks teatav oluline turvavarustus, näiteks arukas kiirusekontrollisüsteem, autonoomne hädapidur (sealhulgas seoses jalakäijate ja jalgratturitega) või suurem vaateväli veokitele. Järelmeetmena on oluline võtta ELis ja ÜROs prioriteediks sõidukite uute turvanõuete väljatöötamine (näiteks autonoomne hädapidur veokitele koos jalakäija ja jalgratturi tuvastamise ja vaateväljanormidega). Ka riigihanked pakuvad head võimalust mõjutada positiivselt turvatehnoloogia kasutuselevõtu kiirust.

Lisaks sellele teeb komisjon ettepaneku muuta rehvide märgistamise määrust, et parandada tarbijale antavat teavet, eelkõige rehvide ohutusnäitajate kohta.

Turvaliste sõidukitega seotud põhimeetmed

Komisjon 

·asub hindama seda, kas olemasolevatesse sõidukitesse (esmajoones bussidesse ja veokitesse) täiustatud juhiabisüsteemide tagantjärele paigaldamine on otstarbekas ja kulutõhus [2018. aasta IV kvartal] ning

·ärgitab liikmesriike kaaluma võimalust aidata mitmesuguste meetmete, sealhulgas hangete, turvalise reisimise eeskirjade ning maksu- ja kindlustussoodustustega, riiklikul tasemel kaasa end tõestanud tehnoloogia kasutuselevõtu kiirendamisele, säilitades samas konkurentsi siseturul [2018. aasta II kvartal].

Komisjon palub võtta vabatahtlikult kohustusi, näiteks,

·autovedajate tööandjatel/liitudel (nt kasutada uusima turvavarustusega sõidukeid enne seda, kui see muutub õigusaktide alusel kohustuslikuks),

·ametiasutustel (nt linnadel soodustada hankemenetlustes oma autoparki mitte üksnes kõige keskkonnahoidlikumate, vaid ka turvalisemate autode ostu),

·tootjatel (nt võtta kõikides hinnasegmentides kasutusele miinimumnõudeid ületav turvavarustus),

·kindlustusandjatel (nt muuta kindlustuspreemiate struktuuri turvalisemate sõidukite kasuks),

·autorendi- ja sõidujagamise sektoril (nt autode rentimisel ja liisimisel propageerida turvalisi autosid ning teha korrapäraseid hooldusi) ning

·autokoolidel (nt õpetada uutele ja juba õppe läbinud autojuhtidele ja kaasreisijatele, kuidas kasutada sõidukite uut turvavarustust).

Komisjon hindab vajadust lisameetmete järele, sealhulgas seoses rehve käsitlevate nõuetega selleks, et kontrollida vanarehvide haardeomadusi, seoses sõidukite tehnoülevaatust käsitleva õigusraamistikuga, muu hulgas selleks, et võidelda sõiduki omaniku-/kasutajapoolse võimaliku loata muutmise vastu, ning selleks, et suurendada turvakaalutluste tähtsust ELi riigihankeid käsitlevates õigusaktides.

5.    Teede ohutu kasutamine

Liiklejate turvaline käitumine (kiirus, kaitsevarustuse, näiteks turvavööde ja kiivrite, kasutamine, juhtimine ilma alkoholi või muude ainete mõju all olemata, juhtimine, reisimine ja kõndimine ilma, et tähelepanu oleks häiritud) ja selle tagamine on raskete liiklusõnnetuste ennetamisel ja nende tagajärgede leevendamisel samuti olulise tähtsusega. Üldist turvalisust ja jalakäijate ohutust käsitleva määruse muutmise ettepanek hõlmab teatavat varustust, mis võib ohutust märkimisväärselt suurendada (arukas kiirusekontroll, unisust tuvastav tehnoloogia, joobes juhtimise vastased standardsed liidesed).

Teede ohutu kasutamisega seotud põhimeetmed

Komisjon

·asub hindama liiklusrikkumiste eest määratud karistuste piiriülest täitmist käsitleva direktiivi tõhustamise võimalusi, lähtudes 2016. aastal tehtud hindamisest [2018. aasta IV kvartal];

·alustab uuringut juhtimisõiguse äravõtmise vastastikust tunnustamist käsitleva võimaliku seadusandliku algatuse otstarbekuse kohta [2019. aasta I kvartal];

·võtab üle ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskirja, mille kohaselt on turvavööde meeldetuletused kohustuslikud kõikide istekohtade puhul [2018. aasta IV kvartal];

·teeb liikmesriikidega koostööd, et luua vajalikud tingimused ülejuhitava aruka kiirusekontrollisüsteemi toimimiseks, sealhulgas seoses digitaalsete kiirusepiirangute olemasoluga, ning kaalub mitteülejuhitava aruka kiirusekontrollisüsteemi otstarbekust ja vastuvõetavust tulevikus [2019. aasta III kvartal] ning

·asub hindama, kuidas karmistada ELi soovitust lubatud alkoholisisalduse kohta veres, soovitades näiteks rangemaid piirmäärasid kutselistele ja/või algajatele autojuhtidele ning andes suuniseid joobes juhtimise vastaste seadmete kasutamise kohta [2018. aasta III kvartal].

Komisjon palub võtta vabatahtlikult kohustusi, näiteks,

·autovedajate tööandjatel/liitudel (nt tagada kutseliste autojuhtide põhjalikum väljaõpe ja suurendada nende teadlikkust ulatuses, mis ületab õigusaktidest tulenevaid nõudeid kutseliste autojuhtide väljaõppe kohta),

·haridussektoril (nt muuta liiklusohutus tavapäraste õppekavade osaks) ja liiklejate organisatsioonidel (nt propageerida turvalist käitumist, arvestades vanusest ja soost tulenevaid tegureid),

·ametiasutustel (nt nõuda riigihangetes joobes juhtimise vastaste seadmete paigaldamist),

·bussivedude korraldajatel (nt korraldada turvavöödest teadlikkuse suurendamise kampaaniad) ning

·takso- ja sõidujagamisettevõtetel (nt varustada oma sõidukipark lasteistmetega).

Samuti püüab komisjon tulevase teadustegevuse ja innovatsiooniprogrammi raames ärgitada ja toetada teadusuuringuid, milles käsitletakse narkojoobe tuvastamise kontrollimeetodeid ja selleks odavamate vahendite väljatöötamist, samuti juhtimiskõlblikkuse automaatset hindamist ja seda, kuidas vältida tähelepanu hajumist muu hulgas sõidukitesse paigaldatud elektroonsete süsteemide tõttu. Komisjon kaalub seda, kas näha bussidele ette individuaalsed turvavööde elektroonilised meeldetuletused ning töötada koostöös tööstusvaldkonna esindajatega välja heade tavade eeskiri eesmärgiga tagada, et autosisesed teabesüsteemid ja telefonid on projekteeritud nii, et neid on võimalik turvaliselt kasutada. Komisjon otsustab, kas on vaja täiendavaid meetmeid näiteks seoses mõiste „ohutu sõidukiirus“ määratlemise ja rakendamisega, jalgratturite kiivrite ja mootorratturite kaitseriietusega ja/või algajatele juhtidele juhtimisõiguse järk-järgulise andmisega.

6.    Kiire ja tõhus hädaolukordadele reageerimine



Tõhus õnnetusejärgne hoolekanne, sealhulgas väljaõppinud personali poolne kiire transportimine õigesse kohta, vähendab vigastuse tagajärgi. Seda arvestades tuleks tähelepanelikult jälgida liiklusõnnetuse korral automaatse hädaabikõne eCall kasutuselevõtu mõju.

Hädaolukorrale reageerimisega seotu põhimeetmed

Komisjon

·asub hindama eCalli mõjusid ja kaalub selle võimalikku laiendamist muudele sõidukikategooriatele (rasketele kaubaveokitele, linnaliini- ja kaugsõidubussidele, mootorratastele ja põllumajandustraktoritele) [2019. aasta III kvartal] ning

·soodustab liiklusohutusasutuste ja tervishoiusektori vahelisi tihedamaid kontakte, et hinnata täiendavaid praktilisi ja teadusuuringutega seotud vajadusi (nt kuidas tagada vigastuste raviks kohase väljaõppega personal ja sobivad raviasutused) [2018. aasta III kvartal].

Komisjon palub võtta vabatahtlikult kohustusi, näiteks,

·kommerts- ja ühistransporditeenuse pakkujatel (nt korraldada juhtidele esmase reageerimise väljaõpe),

·tootjatel (nt paigaldada eCall-süsteemi uutesse olemasolevat tüüpi autodesse või tagantjärele olemasolevatesse autodesse),

·kindlustusandjatel (nt vähendada kindlustusmakseid autode puhul, millesse on paigaldatud eCall-süsteem).

7.    Liiklusohutuse kindlustamine tulevikuks

Ühenduvus ja automatiseeritus võimaldavad pikas perspektiivis liiklusohutust väga suurel määral tagada, kuid maandada tuleb neist lähtuvad ohud, näiteks ohud, mis on seotud küberturvalisuse ja ülimalt automatiseeritud sõidukite toimimisega segaliikluses. Seetõttu teeb komisjon selle liikuvuspaketi raames ettepaneku ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse laiaulatusliku strateegia kohta.

Jagamismajandus (näiteks autode ja jalgrataste jagamise süsteemid) ja teatavad keskkonnameetmed koos liiklusohutusmeetmetega pakuvad võimalusi vastastikuseks kasuks (nt ohutumad ja meeldivamad keskkonnad jalutamiseks ja jalgrattaspordiks), kuid nendega kaasnevad ka riskid, näiteks suurem hulk kaitsmata liiklejaid teedel.

Kõikides tulevastes algatustes tuleb arvestada vähekaitstud liiklejate ja erinevate liiklejate rühmade erivajadustega (vanus, sugu, puuded). Lisaks sellele võib jõulisemaid meetmeid olla vaja tööohutuse valdkonnas.

Uute probleemidega seotud põhimeetmed

Komisjon

·võtab vastu sidusate intelligentsete transpordisüsteemide spetsifikatsioonid (delegeeritud õigusakt intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi alusel), sealhulgas sõidukitevahelise ning sõiduki ja infrastruktuuri vahelise andmevahetuse kohta 3 [2018. aasta IV kvartal];

·teeb tihedat koostööd sidusrühmadega, et alustada suuremale automatiseeritusele üleminekuks käitumisjuhise väljatöötamist ning tagada, et nõuetes ja menetlustes on igati arvestatud liiklusohutuskaalutlustega (segaliiklus, koostoime teiste liiklejatega, konvoid), kindlustades eelkõige riiklike liikluseeskirjade ühtsuse ja vältides vastuolusid ELis sõidukitele kehtestatud normidega [2019. aasta III kvartal] ning

·loob ohutu linna väljakutse või auhinna [2019. aasta III kvartal].

Komisjon palub võtta vabatahtlikult kohustusi, näiteks,

·ettevõtjatel, veeremiettevõtjatel ja veoettevõtjatel (nt kehtestada ettevõtte liiklusohutuseeskiri);

·kutseorganisatsioonidel (nt anda VKEdele liiklusohutusjuhiseid, eriti kaubikute ohutuse kohta linnapiirkondades) ning

·riigiasutustel (nt võtta sõiduki lubamatu muutmise vastu võitlemisel ja sellealaste kampaaniate korraldamisel eeskuju heade tavade näidetest).

Kogu raamistiku kehtivuse ajal hindab komisjon seda, kas on vaja täiendavaid ELi meetmeid, näiteks selleks, et soodustada sõidukitesse paigaldatud inimene–masin liideste ühtlustamist eesmärgiga tagada, et kõik sõidukijuhid ja kasutajad saavad sõidukiga koos toimida ilma, et see vähendaks turvalisust ning selleks, et lahendada sõidukisisestele andmetele juurdepääsu küsimus. Komisjon hindab, kas tuleb läbi vaadata juhilube, tehnoülevaatust, kutseliste sõidukijuhtide väljaõpet ja sõiduaega käsitlevad õigusaktid, et võtta arvesse sidus-, ühendatud ja sõltumatu liikuvuse arengut. Lisaks sellele uurib komisjon linnalise liikumiskeskkonna planeerimise, tööohutuse, juhtimis- ja kaasasõidukõlblikkuse ning uute personaalse transpordi ettevõtlusmudelite liiklusohutusega seotud külgi.

Samuti ärgitab ja toetab komisjon järgmise raamprogrammi raames teadustegevust ja innovatsiooni, mille eesmärk on anda teavet liiklusohutuspoliitika tarbeks, sealhulgas teavet, mis puudutab uusi liikuvusmustreid ja ühiskondlikke muutusi, inimeste ja tehnoloogia vahelist koostoimet, eriti aga inimene–masin liideseid ja ohutut üleminekut automatiseeritusele, samuti õigusaktide jõustamist ning turvalisust.

8.    ELi roll maailmas: liiklusohutuse levitamine



EList väljaspool suunab komisjon oma liiklusohutusalase tähelepanu vahetutele naaberriikidele, esmajoones Lääne-Balkani ja idapartnerluse riikidele, kes teevad ettevalmistusi, et allkirjastada 2018. aasta jooksul liiklusohutuse deklaratsioonid, samuti Türgile.

Lisaks tuleks hinnata ELi liiklusohutusega seotud rolli ÜROs ja eelkõige ÜRO Euroopa Majanduskomisjonis.

Põhimeetmed liiklusohutuse parandamiseks väljaspool ELi

Komisjon

·arendab esmajoones parimaid tavasid jagades ja suutlikkuse suurendamist toetades liiklusohutusalast koostööd ELi naaberriikidega, eelkõige Lääne-Balkani ja idapartnerluse riikidega, lähtudes 2018. aastal vastu võetavatest liiklusohutuse deklaratsioonidest [2018. aasta III kvartal].

Samuti hindab komisjon, kuidas saaks tugevdada liikluseeskirjade koordineerimist (ÜRO Genfi ja Viini konventsioonid), muu hulgas ELi tasandil, et liikluseeskirju saaks kohandada vastavalt sidus-, ühendatud ja sõltumatule liikuvusele ühtlustatult. Veel uurib komisjon, kuidas teha koostööd rahvusvaheliste rahastamisalgatustega, näiteks ÜRO liiklusohutuse usaldusfondiga.

(1)

   Euroopa liiklusohutuse harta on kodanikuühiskonna liiklusohutusplatvorm, mille lõi Euroopa Komisjon ja millel on praegu üle 3500 liikme.

(2)

    http://www.eib.org/projects/sectors/transport/cleaner-transport-facility  

(3)

   Vt COM(2018) 283 – Teatis „Teel automatiseeritud liikuvuse suunas: ELi strateegia tuleviku liikuvuse jaoks“


Brüssel,17.5.2018

COM(2018) 293 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

LIIKUVUS EUROOPAS
Säästev liikuvus Euroopas – ohutu, ühendatud ja keskkonnahoidlik


2. lisa. Strateegiline tegevuskava akude kohta

I. Poliitiline taust

Akude arendamine ja tootmine on Euroopa jaoks puhtale energiale üleminekul strateegiliselt hädavajalik ning Euroopa autotööstuse konkurentsivõime tagamisel võtmetähtsusega.

2017. aasta oktoobris lõi komisjon koos oluliste tööstusvaldkonna sidusrühmade, huvitatud liikmesriikide ja Euroopa Investeerimispangaga koostööplatvormi Euroopa akuliit 1 .

Euroopasse konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku akutööstuse kiire loomine on äärmiselt mahukas töö ning Euroopa peab üleilmses konkurentsis ruttu tegutsema. Mõningate prognooside kohaselt võiks Euroopa alates 2025. aastast hõivata kuni 250 miljardi euro suuruse aastakäibega akuturu, mida teenindab vähemalt 10–20 hiiglaslikku tehast (rajatised akuelementide masstootmiseks), 2 ja seda ELi nõudluse rahuldamiseks. Arvestades seda, millises mahus ja kui kiiresti on vaja investeerida, ei saa seda strateegilist ülesannet killustatult täita.

Selle strateegilise tegevuskavaga soovib komisjon suunata Euroopat kindlalt hõivama juhtpositsiooni ühes tulevikus võtmetähtsust omavas tööstusvaldkonnas, toetades ringmajanduses töökohtade loomist ja majanduskasvu, tagades samas keskkonnahoidliku liikuvuse ning ELi kodanikele parema keskkonna ja elukvaliteedi.

Komisjon edendab Euroopa piiriülest ja lõimitud tegevust kogu akude nn ökosüsteemi väärtusahela ulatuses, keskendudes jätkusuutlikkusele alates toorainete kaevandamisest ja töötlemisest, akuelementide ja -pakkide projekteerimis- ja tootmisetapist kuni nende kasutamise, teistkordse kasutamise, ringlussevõtu ja utiliseerimiseni ringmajanduses.

Akude väärtusahel

Niisuguse tegevusega soodustatakse suure jõudlusega akude tootmist ja kasutamist ning määratakse kogu väärtusahelas jätkusuutlikkuse sihttasemed.

See strateegiline tegevuskava töötati välja tihedas koostöös sidusrühmadega, sealhulgas tööstusvaldkonna esindajate ja liikmesriikidega, Euroopa akuliidu raames ning selles juhindutakse tööstusvaldkonna ettevõtmisel astutud sammudest, mille raames on ELi tööstusettevõtjad ise kehtestanud sihipärased meetmed ja asunud neid rakendama 3 . 

Strateegilise tegevuskavaga ühendatakse ELi tasandil sihipärased meetmed, sealhulgas meetmed, mis on seotud (esmaste ja teiseste) toorainete, teadusuuringute ja innovatsiooni, rahastamise/investeerimise, standardimise / regulatiivsete nõuete, kaubanduse ja oskuste arendamisega, et tõsta Euroopa ringmajanduses akude kestliku tootmise ja kasutamise vallas maailmas juhtivale kohale.

Täpsemalt on tegevuskava eesmärk:

·hankida ELi mittekuuluvatelt ressursirikastelt riikidelt juurdepääs toorainetele, lihtsustada juurdepääsu Euroopa tooraineallikatele ning luua ringmajanduses akude ringlussevõtuga ligipääs teisestele toorainetele;

·toetada mastaapset akuelementide tootmist ning täielikku ja konkurentsivõimelist väärtusahelat Euroopas järgmisel moel: viies kokku tööstusvaldkonnas olulised tegutsejad ning riigi ja piirkondlikud ametiasutused; tehes liikmesriikide ja Euroopa Investeerimispangaga koostööd, et toetada uuenduslikke tootmisprojekte, mis on kogu akude väärtusahela ulatuses olulisel määral piiriülesed ja jätkusuutlikud;

·tugevdada ELi juhtpositsiooni tööstuses, suurendades ELi teadus- ja innovatsioonitoetusi täiustatud (nt liitium-ioon) ja murrangulisele (nt tahke elektrolüüt) tehnoloogiale akude sektoris. Siin peaks sihiks olema kõikide väärtusahela astmete (täiustatud materjal, uued komponendid, tootmisprotsessid, akude kontrollimise süsteemid, ringlussevõtt, ärimudeli uuendused) toetamine, kusjuures toetus peaks olema tihedasti lõimitud tööstusvaldkonna nn ökosüsteemiga ning edendama uuenduste kasutuselevõttu ja tööstuses rakendamist;

·arendada ja kindlustada kõrgetasemeliste oskustega tööjõudu kõikides akude väärtusahela osades, et kaotada ELis ja liikmesriikides võetavate meetmetega oskustööliste nappus, pakkudes piisavat välja-, ümber- ja täiendusõpet ning muutes Euroopa akude väljatöötamis- ja tootmisvaldkonna maailmatasemel ekspertidele ligitõmbavaks kohaks;

·toetada ELi akuelementide tööstuse kestlikkust, tagades võimalikult väikese keskkonnajalajälje näiteks sellega, et tootmisprotsessis kasutatakse taastuvenergiat. Selle eesmärgi elluviimiseks tuleks eelkõige näha ette nõuded akude ohutuks ja jätkusuutlikuks tootmiseks;

·tagada kooskõla üldise tugi- ja õigusraamistikuga 4 (puhta energia strateegiaga, liikuvuspakettidega, ELi kaubanduspoliitikaga jne) akude kasutuselevõtu ja energia salvestamise soodustamiseks.

II.    Strateegilised tegevusvaldkonnad

1.Toorainete jätkusuutliku tarnimise tagamine

ELi toorainestrateegia eesmärk on tagada ELi majanduse tarbeks juurdepääs toorainele 5 . See strateegia, mis sai 2012. aastal toorainet käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse algatamisega uue hoo, põhineb järgmisel: 1) tooraine jätkusuutlik hankimine maailmaturgudelt; 2) tooraine jätkusuutlik tootmine kohapeal; ning 3) ressursitõhusus ja teiseste toorainete tarne. 2017. aasta septembris võttis komisjon vastu uue ELi tööstuspoliitika strateegia, milles toonitati toorainete, eriti kriitilise tähtsusega toorainete, olulisust tööstuse kõikide väärtusahelate konkurentsivõime ja ELi majanduse jaoks 6 .

Seetõttu peab EL tagama juurdepääsu akude toorainete tarneahelatele. Praegu on elektromobiilsuse vallas peamiseks keemiaalaseks valikuks liitium-ioon, mis jääb turgu valitsema ka eelolevatel aastatel. Liitium-ioonakudes on vaja mitmesuguseid tooraineid, sealhulgas liitiumit, koobaltit, niklit, mangaani, grafiiti, räni, vaske ja alumiiniumit. Arvestades suurt vajaminevat kogust ja/või väga kontsentreeritud tarneallikaid, on mõne nimetatud materjali, täpsemalt koobalti, loodusliku grafiidi ja liitiumi, tarne praegu ja ka tulevikus problemaatiline. Kõnealuste ressursside jätkusuutlik kaevandamine ja kasutamine on esmatähtis ning materjali ringlussevõtul on üha olulisem roll tarne mitmekesistamisel ELis ja seda tuleks ringmajandusele üleminekul soodustada 7 .

Seetõttu peaks EL hankima juurdepääsu toorainetele ELi mittekuuluvatelt ressursirikastelt riikidelt, edendades samal ajal Euroopa allikatest pärineva esmase ja teisese tooraine tootmist. Liit peaks samuti toetama kriitilise tähtsusega akumaterjali ökodisaini, asendamist, tõhusamat ja teistkordset kasutamist ning ringlussevõttu.

Põhimeetmed

Komisjon

·kaardistab akude esmaste toorainete praeguse ja tulevase kättesaadavuse, tuginedes ELi 2017. aastal koostatud kriitilise tähtsusega toorainete loetelule; hindab, millised on võimalused hankida ELi siseselt akude tooraineid, sealhulgas koobaltit (Prantsusmaa, Rootsi, Slovakkia ja Soome), liitiumit (Austria, Hispaania, Iirimaa, Portugal Rootsi, Soome ja Tšehhi Vabariik), looduslikku grafiiti (Austria, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia ja Tšehhi Vabariik), niklit (Austria, Hispaania, Kreeka, Poola, Prantsusmaa, Soome ja Ühendkuningriik); hindab, millised on võimalused kõikjal ELis teiseste toorainete hankimiseks; esitab soovitused, mille eesmärk on optimeerida akude toorainete hankimist ELi siseselt. [2018. aasta IV kvartal]

·kasutab kõiki kohaseid kaubanduspoliitilisi vahendeid (näiteks vabakaubanduslepinguid), et tagada õiglane ja jätkusuutlik juurdepääs toorainetele kolmandates riikides ning edendada sotsiaalselt vastutustundlikku kaevandamist. [kestev tegevus]

·toetab teadusuuringuid ja innovatsiooni, mille eesmärk on akude kriitilise tähtsusega toorainete kulutõhus tootmine, asendamine ja tulemuslikum kasutamine selleks, et töötada välja normid (vt allpool strateegiline tegevusvaldkond 5). [2018–2020]

·alustab toorainete tarneid käsitleva eksperdirühma ja tooraineid käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse kõrgetasemelise korraldusrühma kaudu liikmesriikidega dialoogi eemärgiga teha kindlaks liikmesriikide toorainepoliitika, kaevanduseeskirjade ja uurimist soodustavate stiimulite kõlblikkus, et rahuldada strateegiline vajadus akumaterjali järele. esitleb selle töö tulemusi 2018. aasta novembris toimuval Euroopa innovatsioonipartnerluse kõrgetasemelisel konverentsil. [2018. aasta IV kvartal]

2.Erinevaid akude väärtusahelate osi, sealhulgas akuelementide tootmist hõlmavate Euroopa projektide toetamine

Euroopa akuliit tegutseb kiiresti. Pärast selle asutamist 2017. aasta oktoobris on juba aset leidnud nähtavad muutused, sest teada on antud tööstusvaldkonnas loodud konsortsiumitest või ühisettevõtetest, mille eesmärk on arendada akuelementide tootmist ja sellega seotud nn ökosüsteeme. Selleks, et püsida autotootmise ja sellealase innovatsiooni vallas maailmas juhtpositsioonil tuleb võtta meetmeid (mida juba tehakse), et suurendada akuelementide tootmist Euroopas ning arendada ja tugevdada lõimitud ja konkurentsivõimelise nn ökosüsteemi osana ka teisi akude väärtusahela segmente (nt materjal, tootmisseadmed ja -protsessid, akude kontrollimise süsteemid jne).

Liikmesriigid ja tööstus on palunud, et komisjon aitaks jätkuvalt kokku viia selles tööstusvaldkonnas võtmetähtsusega tegutsejaid ning toetaks tootmisprojekte, mis on olulisel määral piiriülesed ja millega lõimitakse akude väärtusahela erinevaid elemente.

Põhimeetmed

Komisjon

·jätkab oma partnerlusalast tööd kõikide akude väärtusahela sidusrühmadega, et edendada ja lihtsustada suuremahulisi projekte, mille tulemusena hakatakse tootma järgmise põlvkonna akusid, ning luua Euroopas innovaatiline, lõimitud, jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline akude väärtusahel. [2018–2019]

·peab asjaomaste liikmesriikidega korrapäraselt dialoogi eesmärgiga uurida, kuidas ühisel jõul tõhusalt toetada uudseid tootmisprojekte, millega ületatakse tehnika praegust taset, ning sel eesmärgil parimal moel ühendada ELi ja riikide vahendid. See võib näiteks võtta üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti kuju 8 . [2018. aasta IV kvartal].

·jätkab tihedat koostööd huvitatud liikmesriikide ja Euroopa Investeerimispangaga, et teha akuelementide tootmisprojektide tarbeks kättesaadavaks rahastus riiklikest vahenditest eesmärgiga soodustada erasektori investeeringuid, pakkuda selleks finantsvõimendust ja vähendada sellega kaasnevaid riske. Selleks koordineerib komisjon mitmesuguseid selliseid rahastamisvahendeid, millega toetatakse uudseid akude kasutuselevõtu projekte, sealhulgas tipptehnoloogia katsesarju ja nende mastaapset rakendamist (nt Euroopa Investeerimispank, 9 InnovFin energeetika näidisprojektid, 10 programm „Horisont 2020“, 11 Euroopa Regionaalarengu Fond, 12 Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, 13 Innovatsioonifond 14 ), suurendab teadlikkust neist ning lihtsustab nende kättesaadavust. See meede hõlmab läbipaistvaid ja kaasavaid teabekoosolekuid nendest vahenditest rahastamise kõlblikkuskriteeriumite kohta ettevõtetele ja liikmesriikidele, kellel on selle teema vastu sügavam huvi. [2018–2019]

·huvitatud piirkondade taotlusel ja koostöös asjaomaste liikmesriikidega soodustab nn piirkondadevahelise akupartnerluse arendamist olemasolevate aruka spetsialiseerumise energeetikat või tööstuse moderniseerimist käsitlevate temaatiliste platvormide raames 15 . [2019. aasta I kvartal]

·teeb asjaomaste liikmesriikide ja piirkondadega tihedat koostööd, et suunata ühtekuuluvuspoliitika raames pakutavat teadustegevuse ja innovatsiooni rahastamist (2014–2020: 44 miljardit eurot, mida võib muu hulgas kasutada ka akude tarbeks) 16 . [2018–2020]

·loob tihedas koostöös Euroopa Investeerimispangaga akude jaoks rahastamisportaali (ühtne investeerimiskeskus), et lihtsustada sidusrühmade juurdepääsu asjakohasele rahalisele toetusele ja aidata kaasa rahastamisvahendite koondamisele. [2018. aasta IV kvartal]

·õhutab üldisemalt erainvestoreid kogu väärtusahela ulatuses kasutama kõigiti ära jätkusuutliku rahastamise kaudu pakutavaid võimalusi vastavalt komisjoni tegevuskavale jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise kohta 17 . [2018–2019]

3.Juhtpositsiooni tugevdamine tööstuses ELi teadus- ja innovatsioonitoetuste suurendamisega kogu väärtusahela ulatuses

Selleks, et edendada Euroopa konkurentsieelist, tuleb pideva eesrindliku (nt täiustatud liitium-iooni käsitleva) ja murrangulise (nt tahket elektrolüüti käsitleva) teadustegevuse ja innovatsiooni toetamiseks eraldada suur hulk vahendeid. Teadusuuringud peaks hõlmama täiustatud (esmast ja teisest, st ringlusse võetud) materjali, akukeemiat, edasiarendatud tootmisprotsessi, ringlussevõttu ja teistkordset kasutamist. See tegevus peaks olema tugevasti seotud väärtusahela tööstusosaga, et kiirendada ELi uuenduste tööstuses rakendamist.

Põhimeetmed

Komisjon

·pakub koostöös liikmesriikidega akualaste innovatsiooniprojektide jaoks teadustegevus- ja innovatsioonivahendeid (programm „Horisont 2020“ 18 ), arvestades eelnevalt kindlaksmääratud lühi- ja pikemaajalisi teadustegevuse prioriteete kogu akude väärtusahela ulatuses 19 . See meede peaks hõlmama ka uudseid kasutuselevõtuprojekte, sealhulgas akude tootmise ja esmaste/teiseste toorainete töötlemise katsesarju. [2018–2020]

·alustab 2018. ja 2019. aastal veel kokku 110 miljoni euro ulatuses akudega seotud teadus- ja innovatsiooniprojektide konkursse (lisaks programmi „Horisont 2020“ raames juba akudega seoses eraldatud 250 miljonile eurole ja 270 miljonile eurole, mis eraldatakse nutivõrkude ja energiasalvestusprojektide jaoks vastavalt paketi „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ raames teatatule 20 ). [2018–2019]

·toetab Euroopa uue tehnoloogia- ja innovatsiooniplatvormi loomist, et edendada akudega seotud teadustöö prioriteete, määratleda pikaajaline visioon ning töötada välja teadusuuringute strateegilised tegevuskavad. Euroopa tehnoloogia- ja innovatsiooniplatvormi juhtimine jääb tööstusvaldkonna sidusrühmade, teaduskogukonna ja liikmesriikide kanda, kuid komisjoni talitused toetavad asutamisprotsessi ja on abiks oma vastavates vastutusalades. [2018. aasta IV kvartal]

·valmistab ette laiaulatusliku uudse tulevikutehnoloogia teadusuuringute juhtalgatuse, mille raames saaks toetada akude täiustatud tehnoloogiaga seotud teadustegevust alates 2025. aastast. Uudse tulevikutehnoloogia juhtalgatused kestavad üldjuhul kümme aastat ja toetusteks eraldatakse kokku ligikaudu üks miljard eurot, mida kaasrahastatakse ELi eelarvest 21 . [2018. aasta IV kvartal]

·toetab murrangulist ja turgu loovat innovatsiooni akude valdkonnas Euroopa Innovatsiooninõukogu katseprojekti kaudu 22 . Ajavahemikuks 2018–2020 on ette nähtud 2,7 miljardit eurot 1 000 võimaliku murrangulise projekti ja 3000 teostatavustoetuse jaoks. Kõnealune katseprojekt võib olla abiks akude murrangulise tehnoloogia loomisel (selline tehnoloogia peaks moodustama osa projektidest, mis käsitlevad transpordi, energiasüsteemi, tootmise jms valdkondade rakendusi). [2018–2020] 

·optimeerib programmi „Horisont 2020“ nutivõrkude ja salvestusprojektide 23 ning partnerluse „Arukad linnad ja kogukonnad“ projektide 24 raames statsionaarsete salvestussüsteemide ja elektrisõidukite elektrivõrguga lõimimise lahendusi; propageerib Euroopa innovatsioonipartnerluse „Arukad linnad ja kogukonnad“ raames kontaktide loomisel (kontaktide loomine linnade, ettevõtete, pankade, investorite ja projektiarendajate vahel) akude niisuguste lõimimislahenduste hõlmamist, mis on õnnestunud ja ilmselt laialdase kasutuselevõtu potentsiaaliga. [2018–2019]

·uurib erinevate avaliku ja erasektori partnerlusvormide otstarbekust ja sobivust muu hulgas akude edasiarendamiseks, tuginedes nii ühiste tehnoloogiaalgatuste raames saadud kui ka Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi / teadmis- ja innovaatikakogukondade kogemusele 25 . [2020–]

4.Kõrgetasemeliste oskustega tööjõu arendamine ja kindlustamine kõikides väärtusahela osades

ELi tööjõud on kõrge kvalifikatsiooniga, kuid puudu jääb piisavatest akudega seotud erioskustest, eriti rakendusprotsessi projekteerimise ja akuelementide tootmise vallas. ELi ja liikmesriikide tasemel tuleks võtta meetmeid, et kaotada oskustöötajate nappus.

Põhimeetmed

Komisjon

·kaardistab väärtusahela ulatuses vajalikud oskused, määrates ühtlasi meetmed oskustöötajate nappuse ületamiseks ja vastava ajakava meetmete rakendamiseks. [2018. aasta IV kvartal]

·annab ligipääsu komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse juures asuvatele ELi akude katselaboritele oskuste ja võimekuse suurendamiseks 26 . Muid teaduskeskusi ärgitatakse seda eeskuju järgima. [2018. aasta IV kvartal]

·pakub akud välja ühe oskustealase valdkondliku koostöö kava raames rahastamise põhivaldkonnana, et rahuldada lühikese ja keskmise aja jooksul kogu akude väärtusahelas tekkivad oskustega seotud vajadused 27 . [2018–2019]

·teeb koostööd asjakohaste sidusrühmadega, et teha ettevõtetele kättesaadavaks akuelementide keemiale, tootmisprotsessidele, akude kontrollimise süsteemidele jne spetsialiseerunud eksperdid. [2018–2019]

·teeb koostööd asjakohaste sidusrühmadega, et luua tootmiskogemuste ja oskusteabe saamiseks side haridusvõrgu ja Euroopa katsesarja võrgu vahel. [2018–2019]

·ärgitab liikmesriike kasutama akude valdkonna spetsialistide väljaõppevajaduste rahuldamiseks Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid. [kestev tegevus]

·aitab ülikoolidel ja teistel haridus-/õppeasutustel luua koostöös tööstusega uusi tasemeõppekursusi. [2018–2019]

5.Akude jätkusuutliku väärtusahela kui ELi konkurentsivõime põhilise edendaja toetamine - st nõuded akude ohutuks ja kestlikuks tootmiseks

Akude jätkusuutlik väärtusahel peaks olema korralikult lõimitud ringmajandusega ning edendama Euroopa toodete konkurentsivõimet. Seetõttu peab EL toetama suure jõudlusega, ohutute ja jätkusuutlike akuelementide ja -pakkide/moodulite tootmise kasvu, tagades võimalikult väikese keskkonnajalajälje. Maailmaturgudel suunanäitajaks osutuda võivate rangete keskkonnakaitse- ja ohutusnõuete edendamiseks võib kaaluda erinevaid vahendeid. Selleks tuleks eelkõige kasutada kõigiti ära võimalused luua ELi akude direktiivi (mida praegu läbi vaadatakse) ja ökodisaini direktiivi raames uudne ja tulevikukindel regulatsioon.

Eriti ringmajanduses on Euroopa akude väärtusahela jätkusuutlikkuse eelduseks nende tegurite põhjalik analüüs, mis on ohutute ja jätkusuutlike akude tootmises määrava tähtsusega.

Ka see peaks hõlmama kogu väärtusahelat alates toorainete kestlikust ja vastutustundlikust tarnest kuni tootmisprotsesside, süsteemi lõimimise ja ringlussevõtuni.

Põhimeetmed

Komisjon

·hindab ELi akude direktiivi läbivaatuse käigus praegusi eesmärke seoses akude kogumise ja ringlussevõtuga nende olelusringi lõpus, sealhulgas materjali taaskasutust (hindamine peaks jõudma lõpule 2018. aasta septembris) 28 . [2018. aasta IV kvartal]

·alustab uuringut ohutute ja jätkusuutlike (nn roheliste) akude tootmises määrava tähtsusega tegurite kohta. [2018. aasta IV kvartal]

Sellest lähtuvalt

·teeb tihedas koostöös tööstusega kindlaks võimalused töötada välja ELi akude olelusringi standardne hindamissüsteem, võttes eelkõige arvesse katseprojekti „Toote keskkonnajalajälg“ tulemusi 29 .

·esitab akude jätkusuutlikkust tagavad projekteerimis- ja kasutusnõuded, millele peavad vastama kõik ELi turule toodud akud (see hõlmab erinevate õigusaktide, nt ökodisaini direktiivi, energiamärgistuse määruse ja ELi akude direktiivi, hindamist ja sobivust). [2018. aasta IV kvartal]

·jälgib erinevate õigusaktide (nt kemikaalimääruse REACH, jäätmete raamdirektiivi jne) sidusust, et tagada akude, akujäätmete ja ringlusse võetud akudest saadud materjali siseturu sujuv toimimine.

·edendab suhtlust sidusrühmade ja Euroopa standardiorganisatsioonidega, et töötada välja Euroopa standardid akude ohutu ja jätkusuutliku tootmise, (kordus)kasutuse ja ringlussevõtu võimaldamiseks, muu hulgas ettevalmistavate uuringute kaudu. [2018–2019]

·analüüsib, milline on parim viis täiustatud akude teistkordse kasutuse ja kahesuunaliste akusüsteemide kasutamise soodustamiseks. [2019. aasta IV kvartal]

·edendab akutööstuse tarbeks toorainete eetilist hankimist. [2019. aasta I kvartal]

6.Üldisema õigus- ja tugiraamistikuga kooskõla tagamine

Üleilmsete väärtusahelate tõttu peab akudel olema oluline osa Euroopa Liidu suhetes tema ülemaailmsete kaubanduspartneritega.

Energialiidu ning esmajoones strateegia „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ ja vähese heitega liikuvuse strateegia raames on komisjon samuti vastu võtnud hulgaliselt ettepanekuid ja tugimeetmeid, kiirendamaks taastuv- ja puhta energia kasutuselevõttu eelkõige energia salvestamise ja elektromobiilsuse vallas. Nende pakkumise ja nõudlusega seotud meetmete kiire vormistamine ELi tasandil ning kaugeleulatuv ja hoogne rakendamine riikide tasandil võib edendada ELi uudse, jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise akude „ökosüsteemi“ loomist ning seda takistavate asjaolude kõrvaldamist.

Komisjon

·jälgib ebaausate tavade rakendamist kolmandates riikides (näiteks toorainete või muude tootmisvahendite subsideerimine) ja võitleb nende vastu ELi kaubanduse kaitsemeetmete rakendamisega. Kui õigusaktides sätestatud tingimused on täidetud, võib komisjon alustada dumpinguvastast ja/või subsiidiumivastast uurimist eesmärgiga teha kindlaks, kas oleks põhjust kehtestada kaubanduse kaitsemeetmeid. [kestev tegevus]

·jälgib turulepääsu moonutamist/takistamist ja võitleb selle vastu, keskendudes jätkuvalt kolmandate riikide kehtestatud takistustele, samuti investeerimistakistustele autotööstuses ja muudes akude jaoks olulistes sektorites ning kõrvaldab need kooskõlas ELi turulepääsu strateegiaga 30 . [2018–2019]

·tagab ELi väliskaubanduspoliitika raames elektrisõidukite ja akuelementide päritolureeglite ühtsuse, nähes ette, et elektriautode ja/või akude päritolureegleid hõlmavates läbirääkimistes vabakaubanduslepingute üle võetakse igakülgselt arvesse elektriautode ja akude tootmise ja kaubanduse arengut. [2018–2019]

·tagab, et ELi poliitikas / üldises õigusraamistikus pööratakse sidusalt tähelepanu akudega seoses tekkivatele inimeste, tervishoiu- ja keskkonnaalastele probleemidele ning soodustatakse akude uues tehnoloogias uuenduste tegemist ja kasutuselevõttu. [kestev tegevus]

ning palub Euroopa Parlamendil ja nõukogul võtta kiiresti vastu:

·keskkonnasõbralike sõidukite direktiiv;

·uued CO2-heite normid sõiduautodele ja kaubikutele ning raskesõidukitele;

·uuesti sõnastatud taastuvenergia direktiiv;

·uuesti sõnastatud elektriturumäärus ja -direktiiv

ja teeb liikmesriikidega tihedat koostööd, et:

·tagada nimetatud õigusaktide ja hoonete energiatõhususe muudetud direktiivi õigeaegne ülevõtmine ja tõhus rakendamine;

·kiirendada alternatiivkütuse taristu kasutuselevõttu kooskõlas tegevuskava soovitustega ning Euroopa ühendamise rahastu rakendamise toel.

III. Kokkuvõte ja edasised sammud

Komisjon kutsub

Euroopa akuliidus osalevaid ELi tööstusvaldkonna sidusrühmi:

·edendama ja rakendama tööstusvaldkonna algatusi 31 ja projekte eesmärgiga luua Euroopas konkurentsivõimeline akude väärtusahel.

osalevaid liikmesriike:

·suurendama oma toetust tööstusvaldkonna juhitavatele projektidele, mis on seotud akuelementide tootmise või muude väärtusahela osadega, kasutades selleks vastavalt vajadusele riiklikke vahendeid ja/või ELi asjakohaseid rahastamismeetmeid, mis on nende vastutusalas (st struktuurifonde);

·lihtsustama ja kiirendama katsesarjade ja asjakohaste tööstusprojektide (keskkonna-, tootmis- ja ehitusalaseid) kinnitamis- ja loamenetlusi.

Komisjon jätkab koostööd nii huvitatud liikmesriikidega kui ka tööstusvaldkonna esindajatega Euroopa akuliidu raames, et hoog ei raugeks ning selleks, et tagada kõnealuste meetmete tähtaegne rakendamine ja nende abil nähtavate tulemuste saavutamine.

Komisjon koostab selle strateegilise tegevuskava rakendamise kohta aruande 2019. aastal.

(1)

    https://ec.europa.eu/growth/industry/policy/european-battery-alliance_et

(2)

   Allikas: Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi teadmis- ja innovaatikakogukond InnoEnergy http://www.innoenergy.com/ .

(3)

   Tegevuskava loomises osales rohkem kui 120 tööstus- ja innovatsioonivaldkonnas tegutsejat ning nad on ühiselt heaks kiitnud soovitused esmatähtsate meetmete kohta, mis on rakendamisjärgus. http://www.innoenergy.com/eit-innoenergys-role-within-the-european-battery-alliance/

(4)

   Strateegia „Puhas energia kõikidele eurooplastele“: COM(2016) 860; vähese heitega liikuvuse strateegia: COM(2016) 501; Liikuvus Euroopas – I liikuvuspakett: COM(2017) 283; II liikuvuspakett: COM(2017) 675.

(5)

   COM(2008) 699. Vt ka komisjoni talituste töödokument „Aruanne akurakenduste toorainete kohta“, ilmumas.

(6)

   Uus ELi tööstuspoliitika strateegia: COM(2017) 479.

(7)

   Näiteks sisaldub tarneriski kriitilisuse hindamise metoodikas riski vähendav tegur (Teadusuuringute Ühiskeskuse uuring, 2017, https://publications.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/860168b9-78c1-11e7-b2f2-01aa75ed71a1 ).

(8)

   Üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid on projektid, mis hõlmavad rohkem kui üht liikmesriiki, aitavad kaasa liidu strateegiliste eesmärkide saavutamisele ning mille positiivne mõju kandub üle Euroopa majandusele ja ühiskonnale tervikuna. Sellised teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniprojektid peavad olema tõeliselt uuenduslikud ja ületama asjaomase sektori tehnika taset (vt komisjoni teatis 2014/C 188/02, mai 2014).

(9)

    http://www.eib.org/  

(10)

    http://www.eib.org/products/blending/innovfin/products/energy-demo-projects.htm  

(11)

    https://ec.europa.eu/programmes/horizon2020/  

(12)

    http://ec.europa.eu/regional_policy/et/funding/erdf/  

(13)

    https://ec.europa.eu/commission/priorities/jobs-growth-and-investment/investment-plan-europe-juncker-plan/european-fund-strategic-investments-efsi_et  

(14)

   ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames asutatud Innovatsioonifondi eesmärk on toetada uudseid ja esmakordseid näidisprojekte energia salvestamise, tööstussektorites vähese CO2-heitega tehnoloogia innovatsiooni, süsinikdioksiidi keskkonnaohutu kogumise ja säilitamise ning uudsete taastuvate energiaallikate valdkondades. Fondi loomiseks müüakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames 450 miljonit saastekvooti, mis võib kokku tähendada 4,5 miljardit eurot, kui ühe saastekvoodi hinnaks on kümme eurot või 11 miljardit eurot, kui saastekvoodi hinnaks on 25 eurot. Esimene projektikonkurss on kavandatud 2020. aastaks.

(15)

    http://s3platform.jrc.ec.europa.eu/

(16)

   Suurt hulka sidusrühmi hõlmava alt üles suunatud tegevuse käigus on välja töötatud 121 aruka spetsialiseerumise strateegiat. Need 44 miljardit eurot, mida võidakse jaotada nimetatud aruka spetsialiseerumise strateegiate kaudu, lisanduvad ligikaudu 70 miljardile eurole, mis saadakse Euroopa Regionaalarengu Fondist energiatõhusa ja vähendatud CO2-heitega transpordisektori jaoks. Strateegiad on abiks Euroopa Regionaalarengu Fondi kasutamisel ning loovad piirkondadevahelise koostöö, klastrite osalemise ja tööstuse kaasamise teel tööstusprojektide kanali. [2019. aasta I kvartal]

(17)

    https://ec.europa.eu/info/publications/180308-action-plan-sustainable-growth_en  

(18)

   Programmi „Horisont 2020“ raames on spetsiaalselt akudega seotud teadustegevuseks ja innovatsiooniks eraldatud veel 110 miljonit eurot. Lisaks programmi „Horisont 2020“ raames juba kulutatud peaaegu 150 miljonile eurole, eraldatakse aastatel 2018–2020 veel ligikaudu 200 miljonit eurot spetsiaalselt akudega seotud teadustegevuseks ja innovatsiooniks. Paketi „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ raames teatati, et 270 miljonit eurot eraldatakse selleks, et toetada nutivõrke ja salvestusprojekte, mis peaks samuti olema olulisel määral akudega seotud.

(19)

   Praegu põhinevad need energiatehnoloogia strateegilise kava meetme 7 rakenduskaval https://setis.ec.europa.eu/batteries-implementation , järeldustel, mis koostati 11.–12. jaanuaril 2018 toimunud Euroopa Komisjoni (teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat) Euroopa akuelementide teadustegevuse ja innovatsiooni seminaril, kus keskenduti programmi „Horisont 2020“ raames akudega seotud teadustegevuse ja innovatsiooni jaoks ELi vahenditest lisarahastuse kavandamisele, ning transpordialaste teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilise kava transpordi elektrifitseerimise tegevuskaval (SWD(2017) 223, 31. mai 2017).

(20)

   Nutivõrgud ja salvestusprojektid peaks olema olulises osas akudega seotud. Lisaks sellele on Teadusuuringute Ühiskeskusel olemas eraldi akudega seotud projekt esmajoones transpordirakenduste tarbeks energia salvestamiseks.

(21)

    https://ec.europa.eu/digital-single-market/fet-flagships . Juhtalgatuse ettevalmistava etapi tegevus peaks lõppema 2018. aasta neljandaks kvartaliks ning rahastamine algaks järgmisest teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist.

(22)

        https://ec.europa.eu/programmes/horizon2020/en/h2020-section/european-innovation-council-eic-pilot  

(23)

   Ligikaudu 90 miljonit eurot aastas; suur osa neist rahalistest vahenditest eraldatakse tavaliselt akude lõimimise (sealhulgas ka teistkordse kasutamise ja sõidukite võrku ühendamise lahenduste) tarbeks, ka juhul, kui projektikonkurssides ei eelistata konkreetset tehnoloogiat. Nutivõrkude ja salvestusprojektide klastris (BRIDGE) minnakse tehnilise innovatsiooni aspektidest kaugemale ning uuritakse ettevõtlusmudelite parandamist, õigusloome probleeme, andmete haldamist ja tarbija vastuvõtlikkust.

(24)

   Samuti ligikaudu 90 miljonit eurot aastas, kusjuures projekte esitatakse palju, sealhulgas (akupõhiste) salvestuselementide kohta, seda isegi juhul, kui projektikonkurssides ei eelistata konkreetset tehnoloogiat.

(25)

   Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 187 alusel loodud ühisettevõtted on erilised õiguslikud vahendid programmi „Horisont 2020“ rakendamiseks avaliku ja erasektori partnerluse kaudu võtmetähtsusega strateegilistes valdkondades. Nende eesmärk on kasutada teadusuuringuid ja innovatsiooni konkurentsivõime suurendamiseks ja oluliste sotsiaalsete probleemidega võitlemiseks Euroopa tööstuse aktiivsel osavõtul. Seitse praegu tegutsevat ühisettevõtet rakendavad kindlaid programmi „Horisont 2020“ osi transpordi (CleanSky2, Shift2Rail ja SESAR), transpordi/energeetika (FCH2), tervishoiu (IMI2), biomajanduse (BBI) ning elektroonikakomponentide ja -süsteemide (ECSEL) valdkondades.

(26)

    https://ec.europa.eu/jrc/en/research-facility/open-access

(27)

   Oskustealase valdkondliku koostöö kava on strateegilise koostöö raamistik lühikese ja keskmise aja jooksul konkreetses majandussektoris tekkivate oskustega seotud vajaduste rahuldamiseks. Praegu keskendutakse kava raames viiele katsevaldkonnale, sealhulgas autotööstusele, meretehnoloogiale, kosmoseuuringutele (geo-teave), tekstiili-, rõiva-, naha- ja jalatsitööstusele ning turismile. Tulevikus laiendatakse seda lisasektoritele. Kava rahastatakse programmi „Erasmus+“ raames.

(28)

   Direktiiv 2006/66/EÜ, ELT L 266, 26.9.2006, lk 1.

(29)

   st sõidukist võrku ja võrgust sõidukisse laadimisrežiimi võimalikkus.

(30)

   Selleks kasutatakse juba olemasolevaid peamisi koordineerimisplatvorme, nagu turulepääsu nõuandekomitee ja ekspertide töörühm Brüsselis, samuti kolmandate riikide kohapealsed turulepääsu töörühmad.

(31)

   Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi teadmis- ja innovaatikakogukond InnoEnergy http://www.innoenergy.com/eit-innoenergys-role-within-the-european-battery-alliance/ .