EUROOPA KOMISJON
Brüssel,30.4.2018
COM(2018) 248 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Programmi „Loov Euroopa“ (2014-2020) vahearuanne
{SWD(2018) 159 final}
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,30.4.2018
COM(2018) 248 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Programmi „Loov Euroopa“ (2014-2020) vahearuanne
{SWD(2018) 159 final}
Sissejuhatus
Kultuuril ja loovusel on meie tänapäeva ühiskonnas ja Euroopa tuleviku kujundamisel väga oluline roll. Majanduslikust vaatenurgast toob kultuuri- ja loomesektor sisemajanduse koguprodukti (SKP) ligikaudu 509 miljardit eurot lisaväärtust, mis moodustab ELi SKPst 5,3 %, ja selles sektoris töötab üle 12 miljoni täistööajaga töötaja ehk 7,5 % Euroopa tööjõust 1 . Kultuuri- ja loomesektor on ehitussektori ning toidu- ja joogisektori järel ELi suuruselt kolmas tööandja. Samuti annab see sektor olulise panuse investeerimisse, innovatsiooni ja töökohtade loomisse kogu majanduses. Sektoris toimuval on positiivne ülekanduv mõju eelkõige digitaalsektorile, näiteks toob andmesisu kaasa lairibataristu arendamise, ja kultuuriturismile. Kultuur ja loovus hõlbustavad ka Euroopa eksporditegevust kogu maailmas, tugevdades Euroopa ja euroopaliku elulaadi kuvandit.
Euroopa on midagi enamat kui ühtne turg, Euroopa on ka silmapaistev kultuuriprojekt. Kultuuri- ja loomesektor aitavad alles hoida meie kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse, tugevdada Euroopa identiteeti ja säilitada sotsiaalse ühtekuuluvuse. Kultuur ja loome kannavad edasi Euroopa teadmisi ja väärtusi, ilma milleta ei saa olla hästi toimivat demokraatiat ega kaasavat ühiskonda. Seega on kultuur aidanud tuua Euroopa oma kodanikele lähemale, eriti praeguses poliitilises kontekstis.
Kultuuri- ja loomesektor rajab sillad kunsti, kultuuri, ettevõtluse ja tehnoloogia vahele. Sektori vahendusel aidatakse arendada kriitilist mõtlemist ja probleemide lahendamise oskusi ning suurendada valmidust võtta riske, mis on tulevikuühiskonnas põhipädevused. Keskendudes loovusele ja võttes varakult kasutusele uue tehnoloogia – nt rakendused, mis parandavad juurdepääsu muuseumide kollektsioonidele, või video ja subtiitrid teatrites –, kiirendab sektor innovatsiooni.
Programm „Loov Euroopa“ on vahend, millega Euroopa Liit aitab kultuuri- ja loomesektoril vallandada oma kasvupotentsiaali. Kultuuri- ja loomesektor on oma olemuselt riikide ja keelte lõikes väga mitmekesine ning rikastab seega meie kultuurimaastikku. Samas puututakse selles sektoris kokku takistustega, mis pärsivad loometeoste riikidevahelist levitamist ning sektori suutlikkust tegutseda riikidevaheliselt ja jõuda nii Euroopas kui ka mujal uue publikuni.
Programmis on arvesse võetud kultuuri- ja audiovisuaaltegevuse kahetist olemust – ühelt poolt edendab see mitmekesisust ja kodanike kaasamist, teiselt poolt majanduskasvu ja tööhõivet –, tunnistades samas selle laiemat panust loovusesse, tärkavate annete arendamisse, ettevõtlusse ja innovatsiooni.
Käesolev aruanne esitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1295/2013 (millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2014–2020)) artikli 18 lõikele 3, mille kohaselt peab komisjon esitama sõltumatul välishindamisel põhineva vahehindamise aruande.
Käesoleva vahehindamise raames hinnatakse programmi „Loov Euroopa“ elluviimisel toimunud arengut, tuues välja saavutused ja käsitledes samas peamisi vajakajäämisi, tuginedes sõltumatu välishindamise aruandele, programmi juhtimisel saadud vahetule kogemusele ja huvitatud isikutega peetud ulatuslikele konsultatsioonidele. Aruandele on lisatud komisjoni talituste töödokument, milles on kirjeldatud käesoleva aruande koostamisel aluseks võetud tõendeid.
Programmi „Loov Euroopa“ taust
Programm „Loov Euroopa“ on Euroopa Liidu raamprogramm kultuuri- ja loomesektori toetamiseks. 2014. aastal koondati sellega kolm programmi (programm „MEDIA“, programm „Kultuur“ ja programm „MEDIA Mundus“), et luua üks ulatuslik vahend eesmärgiga suurendada tõhusust, kasutada tulemuslikumalt digitehnoloogiale üleminekuga avanevaid võimalusi ja vähendada turu killustatust.
Programmi ülesehituses on arvesse võetud kultuuri- ja loomesektori heterogeensust, selle erinevaid sihtrühmi ja vajadust spetsiaalselt kohandatud lähenemisviiside järele. Seepärast rajaneb programm kahel alaprogrammil ja sektoriülesel tegevussuunal.
Audiovisuaalsektori jaoks mõeldud alaprogrammiga „MEDIA“, mis loodi 1991. aastal audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi täienduseks, edendatakse audiovisuaalse sisu (filmid, teleseriaalid, videomängud) loomist ning nende jõudmist Euroopa ja üleilmse publikuni läbi kõikide levikanalite.
Alaprogramm „Kultuur“ hõlmab kultuurisektori algatusi, millega edendatakse näiteks piiriülest koostööd, piiriüleseid platvorme, piiriüleste võrgustike loomist ja kirjanduse tõlkimist.
Kogu kultuuri- ja loomesektori jaoks mõeldud sektoriülese tegevussuuna raames, mis hõlmab tagatisvahendit, toetatakse riikidevahelist poliitikakoostööd. Selle tegevussuuna raames toetatakse ka programmi „Loov Euroopa“ teabepunkte kõikides osalevates riikides, et jõuda sidusrühmadeni.
Programm täiendab riigi tasandil kultuuri- ja audiovisuaalvaldkonnas võetavaid meetmeid, kajastades poliitilisi prioriteete, mida EL järgib kultuuri- ja loomesektoris.
Programm „Loov Euroopa“ on osalemiseks avatud ELi liikmesriikide kultuuri- ja loomeorganisatsioonidele ning teatud tingimustel ka mõnele kolmandale riigile. Praegu osaleb programmis 33 riiki Norrast Tuneesiani ja Ukrainast Balkani riikideni. Alaprogrammis „MEDIA“ osalemise puhul on nõutav vastavus direktiiviga 2010/13/EL (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv).
Programm on loodud ajavahemikuks 1. jaanuar 2014 kuni 31. detsember 2020. Käesolev aruanne hõlmab kõiki programmi tegevussuundi (v.a Euroopa kultuuripealinnade meede, mida hinnatakse eraldi) ja kogu programmi geograafilist kohaldamisala programmi elluviimise esimesel kolmel aastal.
Hindamisaruande peamised järeldused 2
Hindamise eesmärk on
-hinnata programmi eesmärkide saavutamiseks võetud meetmete tulemuslikkust, programmi tõhusust ja programmi Euroopa lisaväärtust;
-vaadelda programmi sisemist ja välist sidusust, kõikide programmi eesmärkide jätkuvat asjakohasust ja lihtsustamisvõimalusi;
-vaadelda programmi panust ELi poliitiliste prioriteetide saavutamisse;
-hinnata varasemate programmide pikaajalist mõju.
Kooskõlas parema õigusloome suunistega 3 käsitletakse käesoleva hindamise raames programmi asjakohasust, sidusust, tulemuslikkust, tõhusust, kestlikkust ja ELi lisaväärtust.
Asjakohasus
Programmi sekkumisloogika ja eesmärgid on üldiselt jätkuvalt asjakohased, pidades silmas ELi poliitilisi prioriteete ning kultuuri- ja loomesektori põhiprobleeme, milleks on killustatud turud, üleilmne konkurents, digitaallevi ja juurdepääs rahastamisele.
Programmi „Loov Euroopa“ elluviimisel on nende probleemidega tegeletud ning antavat toetust on kontekstis, mida iseloomustavad muutuvad tarbimisharjumused, pidevalt kohandatud vastavalt kiiresti muutuvate sektorite toetusesaajate vajadustele.
Hoolimata rõõmustavatest saavutustest tuleb siiski teha enamat, et täielikult ära kasutada digitehnoloogiale üleminekuga avanevad võimalused, võttes arvesse uut publikut ja uusi tarbimisharjumusi ning seda, kuidas kultuuri- ja loometeosed digitaalmajanduses valmivad, kuidas neile seal ligi pääseb ja kuidas need seal rahaks muudetakse.
Alaprogramm „MEDIA“ on soodustanud Euroopa filmide ja audiovisuaalteoste piiriülest levitamist ning on andnud Euroopa kodanikele võimalused või on avardanud Euroopa kodanike võimalusi sellistele Euroopa teostele ligi pääseda. See on väga asjakohane, sest enam kui 1 500 filmist, mis Euroopas igal aastal toodetakse, jõuab väljapoole tootjariigi territooriumi alla poole. Selle alaprogrammi raames on toetatud ka teoste tootmiseelset arendamist, et suurendada nende võimalikku piiriülest atraktiivsust.
Alaprogramm „MEDIA“ on kohandatud turusuundumustele, sealhulgas Euroopa teoste tutvustamise kaudu veebis. Samas aitaks kogu väärtusahelas ja piiriüleselt tehtava koostöö parandamine sektori töötajatel digitehnoloogiale üleminekule ja üleilmastumisele üheskoos reageerida.
Alaprogrammi „Kultuur“ kaudu investeeritakse kultuuri, et tugevdada piirkondades ja linnades sotsiaalset ühtekuuluvust ning elavdada töökohtade loomist ja majanduskasvu. Programmi „Loov Euroopa“ kohased kavad on jätkuvalt asjakohased, pidades silmas eesmärki säilitada Euroopas kultuuripärand ja mitmekesisus ning edendada kunstilist loovust ja Euroopa väärtusi.
Sektoriülese tegevussuuna raames reageeritakse tagatisvahendi kaudu otse vajadustele, mis tekivad kultuuri- ja loomesektori VKEdel, kellel on oma vara immateriaalse olemuse tõttu keeruline laenu saada. Turu jõuline reageerimine tagatisvahendi kasutuselevõtule 2016. aastal ja kolm 2017. aasta jaanuaris allkirjastatud tagatislepingut on märk sellest, et see vahend on turu vajaduste vaatenurgast asjakohane. Juba 2017. aastal eraldatakse veel 60 miljonit eurot (Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist) – summa, mis võrdub 50%ga kogueelarvest –, mis võimaldab tagatisvahendi toetused kiiremini kasutusele võtta, jõuda arvukamate riikide ja valdkondadeni ning parandada geograafilist ja valdkondlikku tasakaalu.
Sidusus
Programmis „Loov Euroopa“ on audiovisuaal- ja kultuurisektori toetamiseks ette nähtud rida meetmeid ning programmi alaprogrammid „MEDIA“ ja „Kultuur“ on sisult sidusad. Alaprogrammiga „MEDIA“ on sidusalt hõlmatud väärtusahela eri etapid; alaprogrammiga „Kultuur“ reageeritakse üldjoontes sidusalt kultuurisektori mitmesugustele vajadustele.
Programmi „Loov Euroopa“ kui terviku sidusust saaks suurendada sektoriülese töö suurema toetamisega sektoriülese tegevussuuna raames.
Programmi „Loov Euroopa“ eesmärgid ja prioriteedid on üldiselt sidusad ning liikmesriikide poliitika ja programmide eesmärke ja prioriteete täiendavad, seega on kinni peetud subsidiaarsuse põhimõttest.
Programm „Loov Euroopa“ on sidus strateegia „Euroopa 2020“ aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärkidega ning selle strateegia juhtalgatusega, digitaalse ühtse turu strateegiaga, mis käivitati 2015. aastal.
Alaprogramm „MEDIA“ on aidanud ellu viia digitaalse ühtse turu strateegiat. Soodustades ELi teoste rahvusvahelist levitamist, suurendab see alaprogramm piiriülest juurdepääsu teostele ja mängib keskset rolli autoriõiguste reformiga kaasnevate toetusmeetmete rakendamisel. Samuti täiendab see ELi teoste tutvustamise ja nähtavaks tegemisega seotud nõudeid, mis on sätestatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv läbivaatamise ettepanekus.
Alaprogrammi „MEDIA“ mõju suurendaks veelgi suurem sidusus liikmesriikide filmivaldkonna toetusprogrammidega, mille raames antakse lõviosa audiovisuaalsektori toetustest (ligikaudu 2 miljardit eurot aastas võrreldes alaprogrammi „MEDIA“ raames antava ligikaudu 115 miljoni euroga). Sellega seoses alustati 2015. aastal dialoogi Euroopa filmiagentuuride direktorite ühendusega, et töötada filmitööstuse jaoks välja ühine strateegiline visioon. Peale selle loodi Euroopa filmide levitamise tõhustamiseks 2017. aasta juulis liikmesriikide ekspertidest koosnev avatud koordinatsiooni meetodi rühm.
Programm „Loov Euroopa“ on igati sidus Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava eesmärgiga edendada kultuuri kui loovuse allikat. Seda tõendavad toetused, mida antakse programmi raames kultuuri- ja loomesektori ettevõtjatele suutlikkuse suurendamiseks ja oskuste arendamiseks. Suutlikkuse suurendamine ja oskuste arendamine on lõimitud eeskätt alaprogrammi „Kultuur“ kavadesse, eelkõige koostööprojektidesse ja võrgustikesse.
Programm „Loov Euroopa“ on üldjoontes sidus muude kultuurisektori rahvusvaheliste programmidega, mille väljatöötajad on peamiselt usaldusfondid ja sihtasutused, kelle vahendid on võrdlemisi tagasihoidlikud ja ajutised. Alaprogramm „Kultuur“ täiendab muid rahvusvahelisi toetusprogramme, tagades riikidevahelisel tasandil tehtava töö suhteliselt ulatusliku ja pideva rahastamise.
Tulemuslikkus
Programm „Loov Euroopa“ on olulisel määral aidanud saavutada strateegia „Euroopa 2020“ tööhõivealast eesmärki ja ellu viia praeguse komisjoni prioriteete: ergutada töökohtade loomisele suunatud investeeringuid ning välja kujundada süvendatud ja õiglasem, tugevama tööstusbaasiga siseturg, Aastatel 2014–2016 suunati programmi „Loov Euroopa“ kaudu kultuuri- ja loomesektori 2 580 üksusesse 544 miljonit eurot. Kõnealusel ajavahemikul tekkis tänu programmile hinnangute kohaselt 3 000 töökohta.
Alaprogrammi „MEDIA“ kaudu antakse toetust nii koolituse pakkumiseks ja arendustegevuseks kui ka teoste levitamiseks ja näitamiseks. Eelkõige on selle alaprogrammiga, mille raames toetatakse aastas enam kui 400 filmi (ehk Euroopa aastasest filmitoodangust 25 %) piiriülest levitamist, kaasa aidatud Euroopa siseturu säilimisele teistest liikmesriikidest pärit filmide jaoks. Alaprogrammi „MEDIA“ raames levitamistoetust saanud filmide puhul oli kinokülastuste arv aastas üle 65 miljoni 4 . See toetus on aidanud ka suurendada seaduslike teoste kättesaadavust kogu liidus. Lisaks keskendub alaprogrammi „MEDIA“ suurim toetusesaaja – Euroopa kinovõrk – selliste Euroopa filmide näitamisele 33 riigis, mille levitamine väljaspool tootjariiki oleks keeruline.
Ehkki kinokülastuste arv Euroopas on alates 2014. aastast rekordiline, ei ole Euroopa filmide publik märkimisväärselt suurenenud. Seega on Euroopa kinokülastuste arvu suurenemise taga USA filmid 5 .
Ka tellitavad videoteenused, mida programmi raames praegu toetatakse, on peamiselt riigisisesed, hõlmates küll rikkalikku Euroopa filmide, sealhulgas teistes riikides toodetud filmide kataloogi, kuid nende filmide publik on piiratud.
Alaprogrammi „MEDIA“ raames tuleb edasi tegeleda nõudluse poolega, et viia need filmid laiema publikuni ja eelkõige uute põlvkondadeni, digimaailmas hästi orienteeruvate noorteni, kelle käes on audiovisuaalturu tulevik. Peale selle on alaprogrammi „MEDIA“ kohaldamisala aastate jooksul laienenud, ilma et samaväärselt oleks suurenenud eelarve, ja selle tulemusel on arvukate toetusesaajate vahel jagamisele minevad vahendid napid. Praegu on rakendamisel 14 kava, mis on suunatud audiovisuaaltööstuse eri osadele. Sellega seoses tuleks keskendada toetus rohkem tegevuse laiendamisele ja audiovisuaaltööstuses tehtava koostöö edendamisele kogu Euroopas, eriti avatuma ja konkurentsivõimelisema digitaalse turu kontekstis.
Alaprogrammi „Kultuur“ raames on toetatud tasakaalustatult enamikku allsektoreid, kuid muret on väljendatud selle üle, et majanduslikud eesmärgid on seatud kunstilistest ja sotsiaalsetest kaalutlustest kõrgemale. Toetatud projektide keskmine suurus kasvas enam kui kaks korda, ent pärast seda, kui programmis hakati keskenduma rohkem konkurentsivõimele, vähenes ettevõtjate arv vähenes kolmandiku võrra. Sellegipoolest oli alaprogramm atraktiivne paljudele erinevatele kultuurivaldkondadele – nii neile, millel oli selge tööstuslik mõõde, kui ka neile, millel see mõõde puudus. Samuti on alaprogrammi „Kultuur“ raames toetatav tegevus aidanud luua Euroopa kultuuriruumi ja seega edendada kultuurilist mitmekesisust.
Sektoriülese tegevussuuna raames loodi kohe, kui eelarve tehti 2016. aastal kättesaadavaks, tagatisvahend. Vastusena turu jõulisele reageerimisele suurendas komisjon selle vahendi eelarvet Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi abil veel 50 % võrra. Väljaspool tagatisvahendit on sektoriülese tegevussuuna piiratud eelarvevahendid piiranud suutlikkust arendada praktikas rohkem sektoriülest tegevust.
Tõhusus
Võttes arvesse Euroopa audiovisuaal- ja kultuurisektori ning hinnatud programmidega hõlmatud geograafiliste piirkondade tohutuid mõõtmeid ja mitmekesisust, ei ole programmi „Loov Euroopa“ eelarve piisav, et avaldada Euroopa ja/või valdkonna tasandil suurt mõju.
Programmi kulutõhusus on olnud rahuldav ja on ühest programmitöö perioodist teise üldiselt paranenud. Enamiku kavade tõhusus on suurenenud või püsinud stabiilne. Edumäär programmitöö perioodide võrdluses langes, mis osutab sellele, et kavu rahastatakse ebapiisavalt võrreldes huviga, mida nad tekitavad – suur hulk häid taotlusi lükatakse tagasi.
Alaprogrammi „MEDIA“ puhul on tõhusus märkimisväärselt suurenenud tänu e-taotlustele, ühekordsete maksete kasutuselevõtule kolme kava puhul (festivalid, arendustegevus ja levitamine) ning toetuste koondamisele ühte lepingusse. Väikeste tehingute arvu kasv tekitab siiski halduskulusid.
Kavade tõhusus oli alaprogrammi „Kultuur“ raames kokkuvõttes suurem kui varasemate programmide raames. Asjaolu, et kulud projekti kohta suurenesid, sai tavaliselt korvatud väljundite kõrgema tasemega ja/või panusega tulemuste taseme tõstmisse ja/või mõju suurendamisse. Näiteks platvormide kulutõhusus seisnes eelkõige selles, et nende kasutamine oli suhteliselt otsene viis jõudmaks loovisikuteni, ja kirjanduse tõlkimise projektide tulemusel saadi rohkem tõlkeid kui varasemast programmist toetatud projektide raames.
Sektoriülese tegevussuuna puhul oli suurim meede tagatisvahend, mida rakendati pärast seda, kui vahend 2016. aasta keskel kasutusele võeti, väga tõhusalt. Rakendamisel tehtud edusammud ületasid ootusi – 2017. aastal sõlmiti kuuel territooriumil kaheksa tagatislepingut, samas kui 2020. aasta eesmärgiks oli seatud kümme tagatislepingut kaheksal territooriumil.
Komisjon ning Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet on jälginud toetuskavade elluviimist ja väljunditeni jõudmist. Programmi tasandil saavutatud tulemusi ja mõju ei ole sellegipoolest korrakindlalt analüüsitud ning neist ei ole ka korrakindlalt aru antud. See on osaliselt põhjustatud sellest, et programmi esimeses etapis keskenduti programmi rakendamisele, ning osaliselt sellest, et puuduvad piisavalt usaldusväärsed ja programmi alusel elluviidava tegevusega seotud tulemusnäitajad. See toob kaasa programmi raames saavutatu puudulikuma dokumenteerimise ja takistab tulemuste hindamist.
Kestlikkus
Tulemuste kestlikkus väljendub eeskätt programmi „Loov Euroopa“ ja varasemate programmide raames loodud partnerlussuhete säilimises. Nii alaprogrammi „MEDIA“ kui ka alaprogrammi „Kultuur“ puhul jätkub projektipartnerite vaheline koostöö mingis vormis pärast projektide lõppemist. Alaprogrammi „MEDIA“ puhul väljendub kestlikkus ka organisatsioonide tahtes ja suutlikkuses jätkata koostööd, st jätkuvas huvis (ühiselt) toota või levitada Euroopa mõõtmega teoseid.
Mõju kestlikkus ilmneb projektide elluviimisel toimuva vastastikuse õppimise ja saadud teadmiste levitamise kaudu. Sellega omakorda suureneb sektoris professionaalsus, kuivõrd suureneb suutlikkus tegutseda rahvusvaheliselt, arendatakse uusi oskusi ja pädevusi ning projektide tulemusi kasutatakse kogu sektoris. Nii oli see kõikide programmide, kuid eriti alaprogrammi „Kultuur“ ja selle eelkäija puhul.
ELi lisaväärtus
Programm „Loov Euroopa“ on andnud ELi lisaväärtust, eelkõige rahvusvahelisele koostööle keskendumise kaudu, tuginedes samas liikmesriikide toetusprogrammidele. Riikidevahelist koostööd toetatakse vaid mõnest üksikust rahvusvahelisest fondist ja nende fondide maht on märksa väiksem. Ilma programmi „Loov Euroopa“ ja varasemate programmide kaudu saadud rahaliste vahenditeta oleks kõige enam toetust saanud tegevuse ulatus ja maht oluliselt vähenenud või ei oleks seda tegevust üldse toimunud.
Alaprogramm „MEDIA“ on aidanud kokku tuua eri osalejad eri liikmesriikidest, luues väärtust kogu audiovisuaalsektorile. Spetsialiseerunud riikidevahelised võrgustikud, nagu Europa Distribution või Europa International, on võimaldanud vastavalt levitajatel ja müügiagentidel ühendada oma jõupingutused, et tutvustada ja levitada Euroopa teoseid. Tänu selle alaprogrammi kaudu saadud toetusele on märkimisväärne arv Euroopa teoseid jõudnud vaatajate ette väljaspool oma tootjariigi piire, mis on aidanud edendada Euroopa kultuuri mitmekesisust. Samuti on see alaprogramm aidanud saavutada digitaalse ühtse turu strateegia eesmärki, milleks on veebisisule parema juurdepääsu võimaldamine. Samas on võimalik Euroopa teoste levikut veelgi parandada, valides, tutvustades ja turundades Euroopa teoseid paremini.
Ei leidu kaht riiki, mis seisaksid oma audiovisuaaltööstuse arendamisel silmitsi samade probleemidega. Seepärast on alaprogrammi „MEDIA“ raames püütud ka luua erineva suutlikkusega riikidele võrdsed tingimused, võttes audiovisuaalvaldkonnas vähemsuutlike riikide jaoks kasutusele mitu positiivse diskrimineerimise meedet. See on toonud juurde osalejaid kogu liidust.
Alaprogrammi „Kultuur“ puhul ei ole rahastatav tegevus nii tihedalt lõimitud olemasolevatesse protsessidesse, ehkki see võib olla tihedalt seotud organisatsiooni üldise tegevusega. Enamikul juhtudel on väga ebatõenäoline, et tegevus oleks toimunud ilma ELi rahastuseta.
Sektoriülese tegevussuuna raames on oodata, et tagatisvahendil on kuuekordne võimendav mõju, tänu millele saab väga tõhusalt suurendada juurdepääsu rahastamisele. 121 miljoni euro suuruse esialgse eelarve juures antakse VKEdele ja kultuurivaldkonnas tegutsevatele ettevõtjatele kõikjal Euroopas hinnangute kohaselt üle 700 miljoni euro laenu.
Välishindamise peamised soovitused ja komisjoni kavandatud meetmed
Asjakohasus
Programmi „Loov Euroopa“ edukus sõltub suuresti suutlikkusest viia kultuuriliselt mitmekesine sisu publikuni. Seepärast on välishindamise aruandes rõhutatud vajadust keskenduda rohkem publikule.
Euroopa kultuur peab omaks võtma digirevolutsiooni, et säilitada oma mitmekesisus, kuid samuti tuleb luua kvaliteetset sisu, mida levitada üle kogu maailma. Hindamise käigus ilmnes tõepoolest vajadus kohaneda muutuva maastikuga. Digiteerimise abil saab tugevdada mõjuringi, mis hõlmab paremat juurdepääsu kultuuri- ja loometeostele, ettevõtlust ja uusi investeerimisvõimalusi.
Komisjon annab oma iga-aastase järelevalvetegevuse raames aru sellest, kuidas kasutatakse programmi raames ära digitehnoloogiale üleminekuga avanevad võimalused, alates väärtusliku sisu loomisest kuni uute levikanalite kasutamiseni.
Hindamisaruandes osutatakse vajadusele keskenduda alaprogrammi „MEDIA“ jätkuprogrammi puhul toetuse andmisel kultuurisisule, mis on võimeline liikuma üle piiride. Tulevases alaprogrammis „MEDIA“ võiks soodustada sellist arendustegevust ja ühistootmist, mille väljunditel on väljavaated saavutada piiriülene edu. Kuna audiovisuaalsektori muutumine jätkub, võib Euroopa tasandil toetada ka katsetamist uudsete loojutustamise liikidega.
Publikuni jõudmisel on strateegiline roll levitamisel ja reklaamil. Sisu tuleb teha kättesaadavaks seal, kus on olemas publik, näiteks kasutades laiemalt veebipõhise juurdepääsu võimalusi. Seepärast võiks kaaluda võimalust rakendada 2020. aasta järgses alaprogrammis „MEDIA“ sisu tutvustamisel ja levitamisel uuenduslikke meetodeid, millega tuuakse kokku autorid, tootjad, müügiagendid, levitajad ja platvormiteenused. Strateegilisema tähtsuse võib omandada ka toetus, mida antakse alaprogrammi „MEDIA“ raames sisu levitamiseks veebis. Näiteks kultuuri- ja loomevaldkonnas tegutsejaid, kes soovivad oma tegevust laiendada, võiks julgustada tegema koostööd ning töötama välja tõelised piiriülesed strateegiad ja ärimudelid, mis võimaldavad neil konkureerida üleilmsete platvormidega.
Komisjon korraldab aastatel 2018–2020 sisuteemalise dialoogi, eelkõige eesmärgiga välja selgitada, kuidas televisioonile antavat toetust saaks muutuvate audiovisuaalsete formaatide (teleseriaalid, veeb, transmeedia) valguses tõhustada. Samuti algatab komisjon dialoogi küsimuses, kuidas kõige paremini toetada reklaami ja turundust. Selle raames teeb ta suurandmeid kasutades väikese katse, et sobitada sisu publikuga.
Isegi kui alaprogramm „Kultuur“ on osutunud kultuuriorganisatsioonide suutlikkuse suurendamise vajaduste rahuldamisel ja Euroopa kultuurilise mitmekesisuse suurendamisel asjakohaseks, on vaja võtta paremini arvesse väikeste kultuurivaldkonna ettevõtjate püüdlusi. Selleks hindab komisjon, kas väikeettevõtjatel on juurdepääs rahalisele toetusele, mis vastab püüdlustele laieneda väljapoole oma riigi turgu. Samal ajal kaalub komisjon uuesti, kas kultuurivaldkonna ettevõtjate arengu ja kasvu huvides on asjakohane vahet teha väikestel ja suurtel koostööprojektidel.
Ehkki Euroopa võrgustike raames rahastatavatel projektidel võib olla soodne mõju, ei ole nende algne ülesehitus võimaldanud toetusesaajatele soovitud paindlikkust viimaks oma tegevus kooskõlla sektori või turu laiema arenguga (hoolimata sellest, et uusi aspekte saab lisada ja muid kohandusi saab teha igal aastal esitatavate tööprogrammide põhjal). Seepärast tuleb võimaldada Euroopa võrgustike toetusesaajatel kohandada oma projektikohast tegevust uute tehnoloogiliste või turusuundumustega ning tagada koostööprojektide jätkuv temaatiline asjakohasus, võimaldades toetusesaajatel hõlpsamini muuta või kohandada oma tegevust.
Ehkki kirjanduse tõlkimise kava on üldjoontes asjakohane, tuleb suurendada keelelise mitmekesisuse toetamist, soodustades väiksematest riikidest pärit kirjandusteoste tõlkimist inglise, prantsuse, saksa ja hispaania keelde ning kaaludes lühemate žanrite, nagu lastejutud, näidendid ja luule, suuremat tunnustamist.
Mis puudutab sektoriülest tegevussuunda, siis jätkuprogrammis tuginetakse kogemustele ja arusaamadele, mis on omandatud tagatisvahendi rakendamisel seoses kultuurivaldkonna ettevõtjate rahastamisvajadustega. Kogemused näitavad, et rahastamisvahendid võimendavad projektidesse tehtavaid erasektori investeeringuid, jagades riskikoormust ja suurendades projektide turupotentsiaali. Kaaluda võiks erinevaid rahastamisvahendeid, millega ühendatakse avaliku ja erasektori poolne rahastamine ning mis hõlmavad kapitaliinstrumenti suurema riskiga ulatuslikumate projektide jaoks.
Kuni 2020. aastani reageeritakse tagatisvahendi juhtalgatuse kaudu tugevale turunõudlusele, sõlmides Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist antud lisavahendite piires täiendavaid tagatislepinguid. Sellega laieneb kultuuri- ja loomesektorile laenavate finantsvahendajate geograafiline jaotus.
Edendada tuleb ka muud liiki sektoriüleseid projekte. Komisjon püüab suurendada sektoriüleste projektide ja meetmete, näiteks pagulaste lõimimise projektide ning humanitaarvaldkonna ja teaduse magistriõppe moodulite rakendamisel koostööd ja koostoimet.
Sidusus
Jätkatakse jõupingutusi, et suurendada programmi „Loov Euroopa“ sidusust ELi poliitikaeesmärkidega, mis on sätestatud näiteks Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskavas ja digitaalse ühtse turu strateegias, lõimides need poliitikaeesmärgid programmi.
Programm „Loov Euroopa“ täiendab teisi ELi rahastamisprogramme, eelkõige programme „Erasmus+“ ja „Horsiont 2020“ ning programme rände ja kodakondsuse valdkonnas. Seoses vajadusega anda rohkem teavet võimaliku vastastikuse täiendavuse kohta teiste ELi rahastamisallikatega, kaalub komisjon kõiki lahendusi, sealhulgas brošüüri avaldamist, et suurendada sidusrühmade teadlikkust üldisest ettevõtluse ja majandustegevuse jaoks antavast toetusest ning kultuuri rahastamisest eri kontekstides (nt haridus, koolitus, teadusuuringud, taristu).
Et suurendada sidusust rahvusvaheliste ja riiklike rahastamisallikatega, jagab komisjon – edendamaks vastavusseviimist programmiga „Loov Euroopa“ – rohkem teavet asjaomases sektoris tegutsevate liikmesriikide asutustega. Vastastikuse täiendavuse hõlpsamaks saavutamiseks võib edasi arendada dialoogi rahvusvaheliste rahastamisorganisatsioonidega, nagu EURIMAGES.
Alaprogrammi „MEDIA“ raames toetatakse ka edaspidi jõupingutusi, mis tehakse selle nimel, et parandada Euroopa sisu kättesaadavust veebis, nagu on kavandatud läbivaadatud autoriõiguse raamistikus. Selle kaudu toetatakse Euroopa teoste jõulisemat tutvustamist, nagu on ette nähtud audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga.
Tagatakse liikmesriikide vahendite suurem sidusus, vastavusse viimine ja täiendavus alaprogrammiga „MEDIA“. Selleks võib alaprogrammist eraldada vahendeid, et toetada poliitikadialoogi, millega suurendatakse liikmesriikide seas koostööd ja koostoimet eesmärgiga saavutada kõnealuses valdkonnas ELi poliitikaeesmärgid.
Seni edendatakse 2018. aastal Euroopa filmiagentuuride direktorite ühendusega peetavat dialoogi. 2018. aasta lõpuks annab Euroopa filmide levitamise tõhustamiseks loodud liikmesriikide eksperte koondav avatud koordinatsiooni meetodi rühm kasuliku ülevaate Euroopa teoste piiriülesest levitamisest ja tutvustamisest ning liikmesriikide ja ELi rahastamisvahendite vastastikusest täiendavusest.
Komisjon jätkab suhtlemist audiovisuaalvaldkonna sidusrühmadega Euroopa filmifoorumi kaudu. Selle dialoogi põhijäreldused esitatakse iga kahe aasta tagant. Samuti kasutatakse poliitika kujundamisel ja alaprogrammi „MEDIA“ rakendamise juhtimisel korrakindlamalt Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse uuringuid ja analüüse.
Tulemuslikkus
Programmi „Loov Euroopa“ raames käsitletakse tasakaalustatult programmi kaht üldist eesmärki – kultuuriline mitmekesisus ja konkurentsivõime –, võttes arvesse programmi mitmetahulisust ning programmi kultuurilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke eesmärke.
Hindamisest on näha, et uuendustegevust ja katsetamist võiks toetada tulemuslikumalt edendamaks uuenduslikke koostöövorme ja loomesektori valdkondadevahelisi projekte (nt film ja mood, arhitektuur ja virtuaalreaalsus) eesmärgiga saada kasu üleminekust digitehnoloogiale.
Alaprogrammi „MEDIA“ jätkuprogrammi paindlikkust võiks suurendada, et programmi oleks võimalik kiiresti kohandada tekkivatele vajadustele. Samas elavdab suurem keskendumine piiratud arvule meetmetele ja põhiprioriteetidele koostööd, millega vähendatakse sektori killustatust.
Seni, aastatel 2018–20, toetatakse alaprogrammi „MEDIA“ kaudu jätkuvalt audiovisuaalettevõtjate tegevuse laiendamist, edendades uusi koostöömudeleid ja ühislevitamise strateegiaid ning vaadates läbi valikulise levitamiskava, et soodustada püsivamat piiriülest koostööd.
Pärast Euroopa animatsioonikava vastuvõtmist 2017. aastal aitab komisjon ellu viia kindlaksmääratud meetmed, et laiendada Euroopa animatsioonitööstust, sektorit, millel on head väljavaated areneda ja rahvusvahelisel tasandil konkureerida.
Tõhusus
Jätkuprogrammi raames võidakse tulevase alaprogrammi „MEDIA“ ja projekti „Muusika liigutab Euroopat“ („Music Moves Europe“) puhul otsida viise, kuidas tasustada heade tulemuste ja edusammude eest.
Hindamisel juhiti tähelepanu vajadusele töötada välja ulatuslik tulemuslikkuse järelevalveraamistik, kuhu kuulub rida näitajaid, mis on tihedalt seotud programmi eesmärkidega nii silmas pidades väljundeid ja kasu toetusesaajatele kui ka laiemat, pikaajalisemat kultuurilist, majanduslikku ja sotsiaalset mõju.
Komisjoni talitused teevad seni ettepaneku tugevdada 2018. aastal programmi „Loov Euroopa“ järelevalve raamsüsteeme, protsesse ja näitajaid. Komisjon võtab kooskõlas programmi „Loov Euroopa“ loomist käsitleva määruse artikliga 20 vastu täiendavad kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed tulemusnäitajad (delegeeritud õigusakt). Komisjon käsitleb praeguse järelevalveraamistikuga seotud probleeme, nimelt praegu edastatavate näitajate ja andmete laadi ning rolle ja ülesandeid programmi üle järelevalve teostamisel.
Samuti muudetakse veelgi sujuvamaks taotlusmenetlused ja toetusesaajatele tagatakse õigeaegne teave valiku tulemuste kohta. Alaprogrammi „MEDIA“ puhul jälgitakse ühekordsete maksete süsteemi rakendamist, et tagada vastavus sektori tegelike kulude arenguga, jätkates niiviisi lihtsustatud ja kiirema toetuse määramist. Selle alaprogrammi rakendamist lihtsustatakse ja tõhustatakse, näiteks koondades toetusesaajad rühmadesse ning vähendades toetuslepingute ja maksetehingute arvu. Eelkõige levitamiskavades, millele on eraldatud 30 % alaprogrammi eelarvest, on kavas vähendada tehinguid 30 % ja kahandada sellega halduskulusid.
Kestlikkus
Programm „Loov Euroopa“ jõuab kodanikeni toetatud teoste ja tegevuse kaudu, tugevdades kodanike Euroopa identiteeti. Kodanikud ei ole siiski alati teadlikud programmi „Loov Euroopa“ rollist. Hiljutistele, näiteks veebis korraldatud konkursside raames saadud kogemustele tuginedes suurendatakse suhtlemist sotsiaalmeedia kaudu, et jõuda laiema publikuni. Kohapeal korraldab komisjon tulemuste levitamiseks konverentse ja esitlusi, pannes rõhku eeskätt sektoriülestele küsimustele ja koostööle.
Programmi „Loov Euroopa“ teabepunkte innustatakse arendama oma rolli, jagades edulugusid mitte üksnes oma riigist, vaid pigem üleeuroopalisel tasandil, et suurendada ühiselt toodetud teoste ja ühislevitamise strateegiate nähtavust.
Kuna programmist „Loov Euroopa“ toetatavad projektid võivad jõuda suure publikuni ja on hea võimalus suhelda kodanikega, tõhustab komisjon ja jälgib tähelepanelikult asjakohaste nähtavusnõuete täitmist. Samuti jätkab komisjon edulugude tutvustamist ning annab toetusesaajatele sobivad vahendid ja suunised, mis võimaldavad neil jagada oma lugusid veebis.
Programmi „Loov Euroopa“ raames toetatavatel kultuuri- ja loometeostel on Euroopa mõõde. Samas tunnistasid sidusrühmad, et programmi väljundeid oleks võimalik kasutada veelgi paremini. Komisjon kaalub uue toetuse määramise kriteeriumi kasutuselevõttu, et töötada välja kestlik projektiväljundite kasutamise kava. Lisaks tuleks kaaluda uute mehhanismide loomist, et tagada projektiväljundite kasutamine alaprogrammis „Kultuur“.
ELi lisaväärtus
Et olemasolevatest partnerlussuhetest ja võrgustikest maksimaalset kasu saada, jälgib komisjon uute partnerlussuhete loomist, näiteks suure ja väikese suutlikkusega riikide vahel.
Alaprogrammi „MEDIA“ puhul on komisjon alustanud liikmesriikidega ulatuslikke arutelusid selle üle, kuidas tagada audiovisuaalvaldkonnas erineva suutlikkusega riikidele võrdsed tingimused, kandes samas hoolt selle eest, et peamiseks valikukriteeriumiks jääb projekti kõrge tase. Sellega seoses töötatakse jätkuprogrammis välja mõiste „suutlikkus“ uus määratlus, mis põhineb real mõõdetavatel näitajatel.
Hiljutine areng on näidanud loovuse ja kultuuri tähtsust hästi toimiva demokraatia, mitmekesisuse ja Euroopa identiteedist ühise arusaama säilitamisel. Kultuuril on ainulaadne roll ühiste sotsiaalprobleemide alase teadlikkuse suurendamisel ning hästi esitatud lugudega võib kultuur koondada inimesed kõikjalt Euroopast. Programmi „Loov Euroopa“ raames on head, veel kasutamata võimalused toetada uusi kodanike piiriülese kaasamise vorme, mis tuleks täielikult ära kasutada.
Jätkuprogrammiga võidakse saavutada häid tulemusi populismi leviku vähendamisel, sest selle vahendusel toetatakse kultuurilise mitmekesisuse, sallivuse ja vastastikuse mõistmise suurendamist. Seepärast tugevdatakse programmi raames elluviidava tegevuse kodanikumõõdet.
Austria VKEde instituudi ja konsultatsioonifirma VVA Europe uuring „Boosting the competitiveness of cultural and creative industries for growth and jobs“, mille komisjon avaldas 2016. aastal ja milles kasutatakse andmeid kuni aastani 2013. Uuringus „Creating growth“, mille Ernst and Young avaldas 2014. aastal, prognoositakse, et 2012. aastal ulatub kultuuri- ja loomesektori tulu 536 miljardi euroni, sektori osakaal SKPs on 4,2 % ja sektoris töötab 7 miljonit inimest ehk 3,3 % majanduslikult aktiivsest rahvastikust. Võrreldav kultuuri- ja loomesektorit käsitlev Euroopa tasandi statistika puudub.
Järeldused on esitatud komisjoni talituste töödokumendis SWD(2018) 159.
https://ec.europa.eu/info/better-regulation-guidelines-and-toolbox_et.
Ei hõlma kinokülastuste arvu tootjariigis.
2016. aastal teeniti Euroopas 67,4 % kassatulust USA filmidega.