Strasbourg, 16.1.2018

COM(2018) 29 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

ringmajanduse seireraamistiku kohta

{SWD(2018) 17 final}


1.Sissejuhatus

Üleminek ringmajandusele on suurepärane võimalus muuta majandust ja teha see kestlikumaks, panustada kliimaeesmärkide saavutamisse ja Maa ressursside kaitsmisse, luua kohalikke töökohti ning tekitada Euroopale konkurentsieeliseid maailmas, mis on suurte muutuste tuules. Hiljuti rõhutati ringmajanduse tähtsust Euroopa ettevõtete jaoks uuendatud ELi tööstuspoliitika strateegias 1 . Ringmajandusele üleminek aitab saavutada ka kestliku arengu tegevuskava 2030 2 eesmärke.

Ringmajanduse tegevuskavas 3 on ringmajandus määratletud majandusena, kus toodete, materjalide ja ressursside väärtus säilib majanduses võimalikult kaua ning jäätmeteke on võimalikult väike.

Ringluspõhisemale majandusele üleminekul on vaja jälgida peamisi suundumusi ja mustreid, et mõista, kuidas erinevad ringmajanduse elemendid aja jooksul muutuvad, aidata kindlaks teha liikmesriigis edu toovad tegurid ning hinnata, kas võetud meetmed on piisavad. Sellise jälgimise tulemuste põhjal tuleks seada uued prioriteedid, mille abil püüelda ringmajanduse loomise pikaajalise eesmärgi poole. Need tulemused ei ole olulised ainult poliitikakujundajatele, vaid peaksid inspireerima kõiki ja andma tõuke uute meetmete võtmiseks.

Seepärast tegi komisjon ringmajanduse tegevuskavas ettepaneku, et töötab välja lihtsa ja tõhusa seireraamistiku. Ettepanekut on toetanud Euroopa Liidu nõukogu oma järeldustes ringmajanduse tegevuskava kohta, 4 milles ta rõhutas vajadust seireraamistiku järele, et tugevdada ja hinnata ringmajandusele üleminekul tehtavaid edusamme, vähendades samal ajal halduskoormust. Euroopa Parlament on kutsunud komisjoni üles töötama välja ressursitõhususe näitajad, et jälgida edusamme ringmajandusele üleminekul 5 .

Käesoleva teatisega viiakse see ettepanek ellu ja esitatakse seireraamistik, mis koosneb ringmajanduse peamisi elemente hõlmavatest asjakohastest põhinäitajatest.

Ringmajanduse seire raamistik toetub ressursitõhususe tulemustabelile 6 ja toorainete tulemustabelile, 7 mille komisjon on viimastel aastatel välja töötanud, ning täiendab neid. Raamistik on esitatud veebisaidil 8 koos kõigi näitajatega ning seda ajakohastatakse pidevalt.

2.Ringmajandusele üleminekul tehtavate edusammude jälgimine

Ringmajandusele üleminekul tehtavate edusammude jälgimine on keeruline ülesanne. Ringmajandusele üleminek ei piirdu teatavate materjalide või sektoritega. See on süsteemne muutus, mis mõjutab kogu majandust ja hõlmab kõiki tooteid ja teenuseid. Soovitavalt peaksid näitajad hõlmama suundumusi toodete, materjalide ja ressursside majandusliku väärtuse säilimisel ning jäätmetekkes.

Ei ole olemas ühte kõigi poolt tunnustatud „ringlevuse“ näitajat ning kindlaid valmisnäitajaid kõige tähtsamate suundumuste kirjeldamiseks on liiga vähe. Ühe meetme või tulemusnäitajaga ei oleks võimalik ringmajandusele ülemineku keerukust ja mitmemõõtmelisust vajalikul määral hõlmata. Seepärast kasutatakse loodava seireraamistiku puhul asjakohaste näitajate kogumit.

Üks võimalus ringmajanduse vaatlemiseks on jälgida, kuidas materjalid majandusse sisenevad, seal liiguvad ja (lõpuks) sealt väljuvad. Sellise visuaalse ülevaate võib anda materjalivoogude diagramm, mis näitab kõiki majanduses liikuvaid tooraineid – nii koondatult kui ka materjalikategooriate kaupa rühmitatult – alates nende saamisest kuni jäätmeteks muutumiseni.

Joonis 1. Materjalivood majanduses (EL 28, 2014) 9 , 10

Joonisel 1 on esitatud ELi 2014. aasta materjalivoogude ülevaade ELis. Vasakul pool sisendi kohta esitatud andmed näitavad, et igal aastal muudetakse energiaks või toodeteks 8 miljardit tonni materjale. Ringlussevõtust saadakse üksnes 0,6 miljardit tonni. Väljundiandmed näitavad, et 2,2 miljardist tonnist tekkinud jäätmetest üksnes 0,6 miljardit tonni siseneb uuesti süsteemi ringlussevõetud materjalidena. Ülejäänud 1,5 miljardit tonni materjale on jäätmed. Need andmed näitavad, et olukorra parandamiseks on ruumi küllalt, eelkõige suurendades teisese toormena ringlussevõetavate materjalide osakaalu ning vähendades jäätmeteket.

Seireraamistiku eesmärk on mõõta ringmajandusele üleminekul tehtavaid edusamme viisil, mis hõlmab kõiki erinevaid dimensioone ressursside, toodete ja teenuste olelusringi igas etapis. Seepärast sisaldab seireraamistik kümmet näitajat (vt tabel 1), mis on rühmitatud nelja ringmajanduse etappi ja aspekti: 1) tootmine ja tarbimine, 2) jäätmekäitlus, 3) teisene toore ning 4) konkurentsivõime ja innovatsioon. Rühmitamisel on üldjoonteks lähtutud ringmajanduse tegevuskava loogikast ja struktuurist.


Nr

Nimetus

Tähtsus

ELi vahendid (näited)

Tootmine ja tarbimine

1

ELi omavarustus toorainetega

Ringmajandus peaks aitama vähendada toorainete, eelkõige kriitilise tähtsusega toorainete tarnega seotud riske.

Tooraineid käsitlev algatus; ressursitõhususe tegevuskava

2

Keskkonnahoidlikud riigihanked*

Riigihanked moodustavad suure osa tarbimisest ning võivad soodustada ringmajandust.

Riigihangete strateegia; riigihangetega seotud ELi toetuskavad ja vabatahtlikud kriteeriumid

3a–c

Jäätmeteke

Ringmajanduses on jäätmeteke minimaalne.

Jäätmete raamdirektiiv; konkreetseid jäätmevoogusid käsitlevad direktiivid; plastistrateegia

4

Toidujäätmed*

Toidu äraviskamisel on halb mõju keskkonnale, kliimale ja majandusele.

Üldiste toidualaste õigusnormide määrus; jäätmete raamdirektiiv; mitmesugused algatused (nt ELi toidukao ja toidujäätmete platvorm)

Jäätmekäitlus

5a–b

Üldine ringlussevõtu määr

Ringlussevõtu suurendamine on osa üleminekust ringmajandusele.

Jäätmete raamdirektiiv

6a–f

Konkreetsete jäätmevoogude ringlussevõtu määrad

See näitab edasiminekut peamiste jäätmevoogude ringlussevõtul.

Jäätmete raamdirektiiv; prügiladirektiiv; konkreetseid jäätmevoogusid käsitlevad direktiivid

Teisene toore

7a–b

Ringlussevõetud materjalide osatähtsus toorainenõudluse täitmisel

Ringmajanduses kasutatakse uute toodete valmistamisel tavaliselt teisest tooret.

Jäätmete raamdirektiiv; ökodisaini direktiiv; ELi ökomärgis; kemikaalimäärus REACH; kemikaale, jäätmeid ja tooteid käsitlevate poliitikameetmete vahelise seosega seotud algatus; plastistrateegia; teisese toorme suhtes kehtivad kvaliteedinormid

8

Ringlussevõetavate toorainetega kauplemine

Ringmaterjalidega kauplemine kajastab siseturu tähtsust ning ringmajanduse üleilmset haaret.

Siseturupoliitika; jäätmesaadetiste määrus; kaubanduspoliitika

Konkurentsivõime ja innovatsioon

9a–c

Erainvesteeringud, töökohad ja kogulisandväärtus

See kajastab ringmajanduse panust töökohtade loomisse ja majanduskasvu suurendamisse.

Euroopa investeerimiskava; struktuuri- ja investeerimisfondid; InnovFin; ringmajanduse rahastamise tugiplatvorm; kestlik rahastamisstrateegia; rohelise tööhõive algatus; Euroopa uus oskuste tegevuskava; siseturupoliitika

10

Patendid

Ringmajandusega seotud innovaatiline tehnoloogia suurendab ELi konkurentsivõimet maailmas.

Horisont 2020

* Näitajad on välja töötamisel

Tabel 1. Ringmajanduse seire raamistikus kasutatavad näitajad

Need näitajad valiti välja selleks, et hõlmata ringmajanduse peamisi elemente. Näitajate valimisel arvestati andmete kättesaadavust, võttes arvesse ressursitõhususe tulemustabelit ja toorainete tulemustabelit. Näitajad põhinevad võimalikult suurel määral olemasolevatele andmetele, vältides nii halduskoormuse suurenemist. Muud kriteeriumid, mida näitajate valimisel arvesse võeti, olid asjakohasus, vastuvõetavus, usaldusväärsus, kasutamise lihtsus ja stabiilsus.

Lisaks võeti näitajate valimisel arvesse tegevuskava üle peetud avaliku konsultatsiooni käigus saadud vastuseid 11 ning arutelusid liikmesriikide esindajate ja sidusrühmade ekspertidega 12 .

Komisjon suurendab teadmistebaasi ja andmete kättesaadavust ringmajandusega seotud edusammude mõõtmiseks:

-jätkatakse tööd keskkonnahoidlikke riigihankeid ja toidujäätmeid käsitlevate näitajate jaoks sobilike metoodikate ja andmekogumite väljatöötamiseks. Eesmärk on avaldada andmed lähiaastatel. Eurostat koostab vahepeal mõne esialgse hinnangu toidujäätmete kohta;

-osana 2015. aasta ringmajanduse paketist ja komisjoni üldisematest jõupingutustest ELi jäätmestatistika kvaliteedi parandamiseks on komisjon teinud ettepaneku ühtlustada olmejäätmete 13 ja pakendijäätmete 14  ringlussevõtu määrade arvutamise metoodikad. Kui ettepanekud nõukogus ja Euroopa Parlamendis vastu võetakse ja liikmesriikides rakendatakse, muutub statistika usaldusväärsemaks ja võrreldavamaks;

-programmist „Horisont 2020“ rahastab komisjon mitut teadusprojekti, mille tulemusena saadakse paremaid andmeid ametliku statistika täiendamiseks, eelkõige ELi toorainealase teabesüsteemi 15 kaudu.

3.Esimesed järeldused

Seireraamistiku kümme näitajat annavad üldise pildi peamistest aspektidest, mille abil saab ELi majandust ringluspõhisemaks muuta. Kuna ringmajanduse meetmete tulemused kajastuvad statistikas alles mõne aja pärast, on mõistlik alustada võrdlusaluste kehtestamisest. See aitab jälgida tulevasi arengusuundi ja annab teavet poliitika kujundamiseks.

ELi ja selle liikmesriikide tulemusi on vaja tingimata parandada ning selleks on olemas märkimisväärsed võimalused. Mõnes valdkonnas on ELi roll suurem (nt ringlussevõetavate toorainetega kauplemine) kui mujal (nt keskkonnahoidlikud riigihanked).

Tootmine ja tarbimine

Tootmises ja tarbimises on märgata teatavaid ringluspõhisemaid suundumusi, näiteks jäätmetekke puhul. Siiski on veel küllalt võimalusi vähendada eri liikmesriikides ja eri materjalide puhul saavutatud tulemuste erinevusi.

Toorainetega omavarustatuse näitaja põhjal võib öelda, et EL varustab end enamike mittemetallmineraalidega (nt ehitusmaterjalid ja tööstusmineraalid) suures osas ise. Samas kinnitab näitaja ka seda, et kriitilise tähtsusega toorainete 16 puhul sõltub EL suurel määral impordist, mis rõhutab vajadust tagada neile turvaline juurdepääs ja varuda neid mitmekesisematest allikatest. ELi eesmärk kujundada välja kestlik, vähese CO2-heitega, ressursitõhus ja konkurentsivõimeline majandus 17 .

Riigihanked moodustavad suure osa SKPst. See tähendab, et keskkonnahoidlikud riigihanked, mille puhul ametiasutused kasutavad oma ostujõudu keskkonnahoidlike kaupade, teenuste ja tööde valimiseks, võivad soodustada ringmajandust ja innovatsiooni 18 . Selle näitaja jaoks on vaja veel andmeid.

Aastatel 2006–2016 vähenes olmejäätmete 19 teke ELis elaniku kohta 8 %, keskmiselt 480 kilogrammini aastas. See on selge näide valdkonnast, kus iga inimene saab panustada. Liikmesriigiti on aga märgata suuri erinevusi (250–750 kg elaniku kohta aastas) 20 ning mitmes liikmesriigis on olmejäätmete teke endiselt tõusuteel. Tekitatud jäätmekogus on ikka veel teataval määral vastavuses SKPga elaniku kohta. Seepärast on hea, et kogu jäätmeteke (sh tööstus- ja kaubandusjäätmed, kuid v.a peamised mineraaljäätmed) SKP ühiku kohta on alates 2006. aastast vähenenud 11 %.

Toidujäätmete 21 vähendamine aitaks oluliselt säästa toidu tootmiseks kasutatavaid ressursse. Toidujäätmed tekivad kogu väärtusahelas: tootmisel ja turustamisel, kauplustes, restoranides, toitlustusettevõtetes ja kodudes. Seepärast on nende kogust äärmiselt keeruline hinnata. Eurostati esialgsete hinnangute kohaselt vähenes aastatel 2012–2014 toidujäätmete kogus ELis 81 miljonilt tonnilt 76 miljonile tonnile (ehk ligikaudu 7 %), st elaniku kohta 161 kg-lt 149 kg-le.

Jäätmekäitlus

Jäätmekäitlus areneb üldiselt positiivses suunas, kuigi paranemisruumi on veel küllalt ning erinevused liikmesriikide ja jäätmevoogude vahel on endiselt olemas.

Aastatel 2008–2016 suurenes olmejäätmete ringlussevõtu määr 37 %-lt 46 %-le. Viis liikmesriiki võtavad ringlusse üle poole olmejäätmetest, mõni riik on aga saavutamas komisjoni 2030. aasta eesmärgiks seatud ringlussevõtumäära 65 % 22 ; viies liikmesriigis on ringlussevõtu määr endiselt alla 25 % 23 . 

Allikas: Eurostat.

Aastatel 2008–2015 suurenes ka pakendijäätmete ringlussevõtu määr ELis 62 %-lt 66 %-le; see suurenes peaaegu kõigis liikmesriikides ning 2015. aastaks olid peaaegu kõik liikmesriigid saavutanud 2008. aastaks püstitatud 55 % sihttaseme (komisjon on 2025. aastaks seadnud eesmärgiks saavutada ringlussevõtu määr 65 % ning 2030. aastaks 75 % 24 ). Plastpakendite ringlussevõtu määr ELis on märkimisväärselt väiksem, 40 %, kuigi olukord on viimastel aastatel paranenud.

Bio-olmejäätmeid võeti ELis 2016. aastal ringlusse 79 kg elaniku kohta, mis on 23 % rohkem kui 2007. aastal.

Elektroonikaromude ringlussevõtu andmed näitavad, et nende jäätmete kogumise ja ringlussevõtu määr on liikmesriigiti väga erinev ning on olemas suurepärased võimalused ressursitõhususe suurendamiseks ja ebaseadusliku kogumise, käitlemise ja vedamise vähendamiseks. Selliseid liikmesriike, kes võtsid ringlusse 25 üle poole nendes riikides müüdud elektroonikaromudest, oli 2015. aastal üksnes neli.

20 liikmesriiki on teatanud, et ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise 2020. aastaks kehtestatud sihtarv 70 % 26 on neil juba saavutatud. See on hea märk, võttes arvesse, et kaalu poolest on see suurim jäätmevoog ELis. Tuleks aga märkida, et sihtarv hõlmab tagasitäidet, 27 mille puhul läheb materjalide väärtus majanduse jaoks kaotsi ning seetõttu ei aita see kaasa ringmajanduse edendamisele. Lisaks on andmete esitamine liikmesriigiti väga erinev.

Allikas: Eurostat.

Teisene toore

Ringlussevõetud materjale kasutatakse üldise materjalinõudluse täitmisel suhteliselt vähe. Suureneb teisese toormega kauplemine nii ELi sees kui ka kolmandate riikidega.

Ringmajanduses võetakse toodetes ja nende osades leiduvad materjalid pärast toote olelusringi lõppu ringlusse ning suunatakse teisese toormena majandusse tagasi. See vähendab tootmise ja tarbimise keskkonnajalajälge ning suurendab toorainetega varustatuse kindlust. ELis ületaks toorainenõudlus pakkumise ka siis, kui kõik jäätmed muudetaks teiseseks toormeks. Seepärast on esmase toorainega varustatus ka edaspidi vajalik.

Vaatamata sellele, et 2004. aastast on ringlussevõetud materjalide osakaal pidevalt suurenenud, täidavad need ELi materjalinõudlusest keskmiselt vaid ligikaudu 10 %. Mitmesuguste suures koguses toodetavate materjalide puhul täidetakse teisese toormega üle 30 % materjalide kogunõudlusest (nt vask ja nikkel). Paljude materjalide, sealhulgas peaaegu kõigi kriitilise tähtsusega toorainete puhul kasutatakse ringlussevõetud materjale toorainenõudluse täitmiseks endiselt liiga vähe või ei kasutata üldse. Selle põhjuseks võib olla asjaolu, et selliste materjalide ringlussevõtt ei ole kasumlik, selleks puuduvad tehnoloogialahendused või sisalduvad need toodetes, mida kasutatakse pika aja jooksul (nt haruldased muldmetallid, mida kasutatakse tuuleturbiinides).

Ringlussevõetavate jäätmetega kauplemise näitaja kohaselt on EL paljude ringlussevõetavate jäätmevoogude (nt plast, paber ja papp, raud ja teras, vask, alumiinium ja nikkel) netoeksportija. Aastatel 2004–2016 suurenes ELis märkimisväärselt kauplemine plasti, paberi ja papi, vase, alumiiniumi, nikli ja väärismetallide jäätmetega, mis võimaldas ettevõtjatel nautida teisese toorme ELi siseturu vilju.

Konkurentsivõime ja innovatsioon

Ringmajandusele üleminek aitab suurendada investeeringuid ja lisandväärtust ning luua töökohti ja soodustada innovatsiooni.

Allikas: Eurostat.

2014. aastal tehti erainvesteeringud ringmajandusele olulistesse allsektoritesse 28 ligikaudu 15 miljardi euro ulatuses (st 0,1 % SKPst). Samal aastal oli nendes sektorites üle 3,9 miljoni töökoha, mis on 2,3 % rohkem kui 2012. aastal. Vaatamata majandus- ja finantskriisile loodi nendes ringmajanduse sektorites 2014. aastal ligikaudu 141 miljardit eurot lisandväärtust, mis on 6,1 % rohkem kui 2012. aastal. Ringmajandusele ülemineku toetamiseks on mitu ELi rahastamisprogrammi, näiteks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, programmid „Horisont 2020“ ja LIFE. Lisaks avati 2017. aasta jaanuaris ringmajanduse rahastamise tugiplatvorm.

Aastatel 2000–2013 suurenes ringlussevõtu ja teisese toorme patentide arv 35 %. Klaasi ringlussevõtu ELi patendid moodustavad 44 % kogu maailmas selleks otstarbeks antud patentidest. Plasti puhul on ELi patentide osakaal seevastu 18 % ja paberi puhul 23 %.

4.Kokkuvõte

Seireraamistikus kirjeldatakse täpsete näitajate abil ringmajanduse põhielemente, sealhulgas toodete ja materjalide olelusringi, prioriteetseid valdkondi ja sektoreid ning mõju konkurentsivõimele, innovatsioonile ja töökohtadele. Raamistikku saab kasutada vahendina, et jälgida peamisi arengusuundi ringmajandusele üleminekul, hinnata, kas kehtivad meetmed ja kõigi osaliste jõupingutused on olnud piisavalt tõhusad, ning aidata välja selgitada liikmesriikide parimaid tavasid, mida saaks teistega jagada.

Näitajaid hakatakse pidevalt ajakohastama seireraamistikku käsitleval veebisaidil 29 . Sellel veebisaidil on esitatud ka vahendid edusammude jälgimiseks ning teave näitajaid käsitlevate metoodikate, andmeallikate, määratluste ja avaldamisnormide kohta. Komisjon jätkab täiustamist vajavate näitajate arendamist, eelkõige toidujäätmete ja keskkonnahoidlike riigihangete valdkonnas.

Seireraamistikku aitab tõhustada dialoog liikmesriikide ja sidusrühmadega. Eelkõige sõltub raamistik liikmesriikide poolt Eurostatile esitatavate andmete kvaliteedist. Komisjon kutsub töös osalema kõiki ELi institutsioone.

(1)

COM(2017) 479.

(2)

  https://ec.europa.eu/info/strategy/international-strategies/global-topics/sustainable-development-goals/eu-approach-sustainable-development_en  

(3)

COM(2015) 614.

(4)

  http://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2016/06/20/envi-conclusions-circular-economy/pdf .

(5)

Euroopa Parlamendi 9. juuli 2015. aasta resolutsioon ressursitõhususe ja ringmajandusele ülemineku kohta ( 2014/2208(INI) ).

(6)

  http://ec.europa.eu/environment/resource_efficiency/targets_indicators/scoreboard/index_en.htm .

(7)

  https://publications.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/1ee65e21-9ac4-11e6-868c-01aa75ed71a1 .

(8)

  http://ec.europa.eu/eurostat/web/circular-economy  

(9)

 Allikas: Andreas Mayer, Willi Haas, Dominik Wiedenhofer, Fridolin Krausmann, Philip Nuss, Gian Andrea Blengini: Monitoring the circular economy in the EU28 - A mass-balanced assessment of economy wide material flows, waste and emissions from official statistics. Ilmub väljaandes Journal of Industrial Ecology.

(10)

Energiatootmiseks kasutamine hõlmab tooraineid, mida kasutatakse põletamiseks või toidu- ja sööda tootmiseks.

(11)

  https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/initiatives/ares-2017-1830357_en .

(12)

Keskkonnaalase arvepidamise ametliku statistika koostajad ja ressursitõhususe / integreeritud tootepoliitika ja toorainepoliitika eksperdid: http://ec.europa.eu/transparency/regexpert/index.cfm?do=groupDetail.groupDetail&groupID=2673 , http://ec.europa.eu/transparency/regexpert/index.cfm?do=groupDetail.groupDetail&groupID=470 , http://ec.europa.eu/transparency/regexpert/index.cfm?do=groupDetail.groupDetail&groupID=2812 , http://ec.europa.eu/transparency/regexpert/index.cfm?do=groupDetail.groupDetail&groupID=1353 .

(13)

COM(2015) 595 final.

(14)

  COM(2015) 596 final .

(15)

  http://rmis.jrc.ec.europa.eu/

(16)

COM(2017) 490.

(17)

Nt elektriautode akudes kasutatav koobalt, päikesepaneelides kasutatav silikoon.

(18)

  http://ec.europa.eu/environment/gpp/index_en.htm  

(19)

Kodumajapidamistest ja avalikust ruumist pärit jäätmed ning muudest allikatest pärit sarnased jäätmed.

(20)

Teatavate erinevuste põhjuseks on asjaolu, et liikmesriigid mõõdavad jäätmeteket erineval moel.

(21)

  https://ec.europa.eu/food/safety/food_waste/eu_actions_en  

(22)

COM(2015) 595 final.

(23)

Liikmesriigid kasutavad ringlussevõtu määrade arvutamiseks erinevaid meetodeid, mis seletab osaliselt erinevusi. Komisjon on jäätmealase õigusakti ettepanekuga näinud ette ühtse meetodi.

(24)

  COM(2015) 596 final .

(25)

Või kes valmistasid neid ette korduskasutamiseks.

(26)

Sihtarv hõlmab peale ringlussevõtu ka korduskasutamist ja muud materjali taaskasutamist, sealhulgas ohutute ehitus- ja lammutusjäätmete (v.a looduslikud ained) kasutamist tagasitäiteks.

(27)

Taaskasutustoiming, mille puhul sobivaid jäätmeid kasutatakse kaevandatud ala korrastamiseks või maastikukujunduse eesmärgil.

(28)

St korduskasutamise ja ringlussevõtu toimingud. Ringmajandusse on võimalik panustada ka rentimise ja liisimise valdkonnas, mis küll praegu ei ole hõlmatud, kuna praeguses statistikas ei saa piisava täpsusega vahet teha nendel toimingutel, mis ringmajandust selgelt toetavad ja mis mitte. Vt täpsemalt komisjoni talituste töödokumendist.

(29)

  http://ec.europa.eu/eurostat/web/circular-economy .