3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/300


EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1410

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

võttes arvesse oma otsust Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0111/2018),

A.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon, et eriti oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust läbipaistvuse ja vastutuse parandamise abil ja rakendades tulemuspõhise eelarvestamise mõistet ning head tava inimressursside juhtimisel;

B.

arvestades, et oma tulude ja kulude arvestuse (1) kohaselt oli Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti (edaspidi „amet“) eelarveaasta 2016 eelarve 82 267 949 eurot, mis tähendab võrreldes 2015. aastaga 21,77 % kasvu, mis oli tingitud viisainfosüsteemi ja biomeetrilise süsteemi uuest hankemenetlusest; arvestades, et ameti eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

C.

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

2013. ja 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmed

1.

juhib murelikult tähelepanu hulgale lahendamata probleemidele ja endiselt rakendatavatele parandusmeetmetele, millega reageeriti kontrollikoja 2013. ja 2015. aasta märkustele seoses teenuste hanke raamlepingu ning ameti ja Schengeni riikide vaheliste suhetega; nõuab, et amet võtaks viivitamata parandusmeetmeid;

Kommentaarid tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

2.

peab kahetsusväärseks, et amet sai ja kiitis heaks 2 800 000 euro ulatuses tarneid, mille kohta puudusid eelarve ja õiguslikult siduvad kohustused (lepingud); märgib, et õiguslikult siduvad kohustused võeti tagasiulatuvalt, et muuta ostud õiguspäraseks; märgib lisaks, et ameti andmetel sooritati ostud sel viisil selleks, et tulla toime kiireloomuliste operatiivvajadustega ning vastusena liikmesriikide kiiresti suurenevale salvestusruumivajadusele; kutsub ametit üles märkimisväärselt parandama eelarve planeerimist ja täitmist; on arvamusel, et liikmesriikide suurenev salvestusruumivajadus oli ameti jaoks prognoositav; on arvamusel, et liidu avalike hangete eeskirjad võimaldavad kiireloomulist menetlust ning et lepingute sõlmimine tagasiulatuvalt kiireloomuliste ostude puhul ei ole seega kooskõlas liidu õigusega;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

3.

märgib, et eelarveaastal 2016 tehtud eelarve jälgimise alaste jõupingutuste tulemuseks oli 97,9 % eelarve täitmise määr ja et maksete assigneeringute täitmismäär oli 97,6 %;

4.

juhib tähelepanu sellele, et amet allkirjastas 2015. aasta juunis oma hoone ehitamiseks Strasbourgis ehituslepingu väärtuses 21 500 000 eurot; juhib tähelepanu ka sellele, et peamise makseviisina kehtestati etapiviisilised maksed; märgib murelikult, et amet muutis lepingut 2015. aasta juulis, et muuta vaikimisi kehtivaks makseviisiks ettemaksed, et suurendada eelarve kasutamist; väljendab tõsist muret seoses asjaoluga, et 2016. aasta novembriks oli amet lepingusumma täies mahus välja maksnud, kuigi ehitustöödest oli tehtud vaid pool; märgib, et vastavalt ameti vastusele olid eelmaksed seotud vastava finantstagatisega ja 5 % täitmistagatisega; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle lepingu täitmisest aru;

Kulukohustused ja ülekantud assigneeringud

5.

märgib, et kontrollikoja aruande põhjal moodustavad eelnevast eelarveaastast üle kantud assigneeringud II jaotises (halduskulud) kokku 5 000 000 eurot, st 63 % kulukohustustega seotud assigneeringutest (2015. aastal oli vastav summa 9 000 000 eurot ehk 50 %); tuletab meelde, et ülekantud assigneeringud puudutavad peamiselt hoonete korrashoiu ja nõustamisteenuseid, mis osutati 2017. aastal;

6.

märgib, et vastavalt ameti vastusele kontrollitakse I ja II jaotise assigneeringute ülekandmist pidevalt ja seda on kavas teha nii, et aja jooksul väheneb nende hulk rangelt minimaalseni, ning et 19,5 miljonist eurost liigendamata assigneeringutest, mis 2016. aastasse üle kanti, tühistati ainult 474 000 eurot (2,42 %);

7.

märgib, et ülekandmine võib sageli olla osaliselt või täielikult põhjendatud, sest ametite rakenduskavad on mitmeaastased, ning see ei pruugi viidata probleemidele eelarve planeerimisel ja täitmisel, samuti ei ole see alati vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega ja seda eriti sel juhul, kui assigneeringute ülekandmine on ette planeeritud ja sellest on kontrollikojale teada antud;

Hanke- ja personalipoliitika

8.

märgib murelikult, et kontrollikoda tuvastas hankeid, mille puhul amet ei otsinud kõige säästlikumat lahendust, jättes kontrollimata, kas raamtöövõtja oli leidnud parima hinna; kutsub ametit üles säästlikkuse ja kulutõhususe põhimõtet tõsiselt võtma ja rakendama kõiki asjakohaseid meetmeid, et vältida selle olukorra kordumist;

9.

juhib tähelepanu sellele, et 2016. aasta mais allkirjastas amet viisainfosüsteemi (VIS) ja biomeetriliste tunnuste tuvastamise süsteemi (BMS) edaspidiseks arendamiseks ja hooldamiseks ühe konsortsiumiga 194 miljoni euro suuruse raamlepingu, mille maksimaalne pikkus on kuus aastat; märgib, et lepingupartner valiti avaliku hankemenetluse teel; märgib ka, et hankel osalemise üheks peamisteks tingimuseks oli BMSi tehnoloogiale kaubandusliku juurdepääsu omamine; väljendab muret seoses võimaliku ohuga menetluse konkurentsile; märgib, et vastavalt ameti vastusele on tähtajatute litsentside omandamine seotud nende edaspidise säilitamisega ning sellega kaasnes pikas plaanis märkimisväärne sääst, mis on nelja-aastase perioodi jooksul hinnanguliselt 402 243,22 eurot; märgib, et raamlepingu eritingimuste artiklis I.19.1 on sätestatud enimsoodustatud kliendi klausel, millega kaitstakse ameti finantshuve, kui ta hangib töövõtjalt riist- või tarkvara;

10.

täheldab ameti ametikohtade loetelu põhjal, et 118 liidu eelarvega kinnitatud ametikohast oli 31. detsembril 2016 hõivatud 114, võrreldes 117 hõivatud ametikohaga 2015. aastal; märgib, et lisaks sellele andis amet tööd veel 26 lepingulisele töötajale, 47 ajutisele töötajale ja 6 lähetatud riiklikule eksperdile;

11.

täheldab murega, et kasvav operatsioonirisk, mis ameti tegevust ohustab, on seotud ameti liiga väikese töötajate arvuga, nii et kuigi ametile määratud ülesannete hulk järjepidevalt kasvab, on töötajate hulka vähendatud, tingituna nõudest vähendada personali 5 %; täheldab, et ametis on osakondi, kus ei ole kas piisavalt töötajaid või juurdunud talituspidevust (üksainus töötaja täidab kõiki ülesandeid ja valdab tegevuse kohta kogu oskusteavet); märgib murelikult, et töötajate arvu vähendamine ja töö väljasttellimine suurendab nn pöördukse efekti ja teabelekke ohtu; võtab rahuloluga teadmiseks, et amet avaldas oma eetilise käitumise juhendis teenistusjärgsete kohustuste üldpõhimõtted;

12.

täheldab, et amet sõltub üha enam koosseisuvälistest töötajatest, kelle palkamine on sageli kallim kui koosseisuliste töötajate palkamine ning kellega võib kaasneda risk seoses teadmiste ja suutlikkuse ametisisese säilitamise ning selle tegevuse kestlikkusega;

13.

väljendab heameelt ameti haldusnõukogu rakendatud töötajate hoidmise poliitika üle, millega nähakse ette võimalus sõlmida ajutiste teenistujatega nende esimese lepinguperioodi lõpul tähtajatu tööleping, mis võimaldab ametil säilitada olulised asutusesisesed teadmised ja asjatundlikkuse;

14.

märgib murelikult soolise tasakaalu puudumist 31. detsembri 2016. aasta seisuga täidetud ametikohtadel, võttes arvesse, et 28 % töötajatest olid naised ja 72 % mehed; peab kahetsusväärseks, et haldusnõukogus on tasakaalustamatus veel suurem, sest selle liikmetest on naisi 11 % ja mehi 89 %; kutsub ametit üles pöörama personali soolisele tasakaalule suuremat tähelepanu;

15.

peab kahetsusväärseks, et ameti haldusnõukogu koosseisu soolise tasakaalu suhtes ei ole võetud mingeid konkreetseid meetmeid; kutsub liikmesriike üles tagama soolise tasakaalu oma liikmete ja asendusliikmete nimetamisel ameti haldusnõukogusse; palub ametil liikmesriikidele juba ennetavalt meelde tuletada soolise tasakaalu olulisust;

16.

võtab rahuloluga teadmiseks, et 2016. aastal ei esitatud ametile kaebusi, ei algatatud kohtuvaidlusi ega teatatud juhtumitest, mis on seotud töötajate töölevõtmise või töölt vabastamisega;

17.

täheldab, et 2016. aastal olid ameti töötajad haiguslehel keskmiselt 10,7 päeva; märgib, et ameti vastuste põhjal kulutati 2016. aastal heaolutegevustele ühe töötaja kohta kaks kuni kolm päeva; juhib tähelepanu sellele, et amet korraldas erinevaid meeskonnatöö üritusi, eraldades selleks rohkem päevi operatiivtöötajatele ja vähem administratiivtöötajatele; kutsub ametit üles pidama nõu arstidega, et leida, kuidas vähendada haiguse tõttu töölt puudumisi;

18.

täheldab, et amet võttis 2015. aastal vastu poliitikasuunised inimväärikuse kaitsmise ning psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise kohta ning et teave nende rakenduseeskirjade kohta kuulub uutele töötajatele mõeldud sisseelamisprogrammi; märgib, et ameti personali- ja koolitusosakond vastab töötajatele ja annab neile selleteemaliste probleemide puhul teavet; märgib, et 2016. aastal esitati ja uuriti kahte kaebust, mille käsitlemine lõpetati soovitustega, ning et ühtki kaebust kohtusse ei esitatud;

19.

märgib, et ametil ei ole ametisõidukeid;

Huvide konfliktide vältimine ja haldamine, läbipaistvus ning demokraatia

20.

märgib, et ameti juhatus kiitis 23. mail 2016 heaks ameti rikkumistest teatamise eeskirja ning et Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) hindas esitatud teksti positiivselt; juhib aga tähelepanu sellele, et komisjoni personalihalduse peadirektoraat teksti ei toetanud ja teavitas ametit sellest, et komisjon töötab parajasti välja uusi suuniseid; märgib rahuloluga, et vahepeal on amet avaldanud üldised rikkumistest teatamise põhimõtted oma käitumisjuhendis, mis on avaldatud ameti kodulehel; kordab, et läbipaistvus on kõige tähtsam, et luua ja säilitada kodanike, liidu ja selle institutsioonide vahel usalduslikud suhted;

21.

märgib, et kõik juhatuse liikmed on kord aastas kohustatud kirjalikult esitama avaliku huvide aruande, mis avaldatakse ameti veebilehel; märgib, et tegevdirektori ja juhatuse esimehe elulookirjeldused on samuti avalikud ning neid ajakohastatakse pidevalt; märgib, et amet töötab praegu välja uusi eeskirju huvide konfliktide ennetamise ja lahendamise kohta; peab kahetsusväärseks, et haldusnõukogu ja nõuanderühma liikmed on avaldanud huvide konflikti puudumise deklaratsioonid, mitte huvide deklaratsioonid, sest liikmed ei tohiks ise deklareerida, et neil puudub huvide konflikt, vaid nende ülesanne on tagada, et kolmandad isikud saaksid huvide deklaratsioone sõltumatult kontrollida; palub haldusnõukogu ja nõuanderühma liikmetel avaldada huvide deklaratsioonid, kus on kirjas, millistesse organisatsioonidesse vastav liige veel kuulub; palub ametil anda sellest eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru 2018. aasta juuliks;

22.

märgib, et ameti pettustevastase võitluse strateegia rakendamise esimese iga-aastase järelevalvearuande (aprill 2016) kohaselt oli rakendamise määr vaid ligi 60 %, samas kui järgmise järelevalvearuande (november 2017) kohaselt oli kvantitatiivse rakendamise määr vähemalt 80 %; märgib, et selles osas on tehtud edusamme; kutsub ametit üles järjepidevalt parandama oma pettustevastase võitluse strateegia rakendamist;

23.

väljendab rahulolu selle üle, et amet teeb eeltööd pettustevastase strateegia muutmiseks; kutsub ametit üles andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru uute eeskirjade vastuvõtmise ja rakendamise kohta;

24.

täheldab, et amet on teavitanud parlamenti sellest, et ei tegele lobistidega suhtlemisega;

25.

juhib tähelepanu sellele, et 2016. aastal esitati ametile üksteist taotlust dokumentidele juurdepääsuks, millest üheksa puhul tagas amet täieliku juurdepääsu ja kahe puhul taotlust ei rahuldanud, tuues põhjuseks ärihuvide kaitse ning kontrollimise, uurimise või audiitorkontrolli eesmärgi kaitse; ootab ametilt, et ärihuvide kaitsmiseks dokumentidele juurdepääsu piiramise kohta otsust langetades võetaks tõsiselt arvesse ka kodanike huvisid ja liidu võetud kohustust tagada parem läbipaistvus, aga ka kõiki asjassepuutuvaid eeskirju ja õigusakte;

26.

märgib, et ühe dokumentidele juurdepääsu taotluse puhul, mida ei rahuldatud, edastati juhtum Euroopa Ombudsmanile, kes viis 2016. aasta lõpust 2017. aasta alguseni läbi kontrolli ning sulges toimiku 2017. aasta märtsis, allkirjastades aruande 3. märtsil 2017; kutsub ametit üles andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru Euroopa Ombudsmani otsuse ja sellele võimalikult järgneva asjade edasise menetluse kohta;

Peamised saavutused

27.

väljendab heameelt kolme peamise saavutuse üle, mille amet oma 2016. aasta tegevuses välja tõi, nimelt:

amet võttis kasutusele ettevõtte kvaliteedijuhtimise süsteemi;

amet tagas enda hoolde usaldatud süsteemide stabiilse ja pideva toimimise, toetades samal ajal igakülgselt Euroopa Komisjoni mitmete oluliste õigusaktide ettepanekute väljatöötamisel;

ametil oli tähtis osa kõikides IT-süsteemide vahelise koostalitusvõimega seotud arengutes justiits- ja siseasjade valdkonnas ning aitas oluliselt kaasa Euroopa Komisjoni juhitava kõrgetasemelise infosüsteemide ja koostalitlusvõime eksperdirühma töö toetamisele ja lihtsustamisele;

28.

märgib, et vastavalt kontrollikoja aruandele viidi 2015. aasta märtsist detsembrini komisjoni tellimusel ametis läbi välishindamine, mille tulemusi esitleti 2016. aasta märtsis; märgib, et hindamise käigus jõuti järeldusele, et amet aitab kaasa suuremahuliste IT-süsteemide juhtimisel vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal ning täidab oma ülesandeid; märgib lisaks sellele, et operatiivjuhtimise edasiseks täiustamiseks esitasid hindajad 64 soovitust, millest seitset peetakse eluliselt tähtsaks ja 11 väga tähtsaks; väljendab heameelt asjaolu üle, et amet on töötanud välja kava soovituste arvessevõtmiseks ning et seda kava juba rakendatakse; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle kava täitmisest aru;

29.

väljendab heameelt ameti jätkuva koostöö üle teiste justiits- ja siseasjade ametitega; märgib, et ELi ametite võrgustiku iga-aastane aruanne näitab, et 2016. aastal on amet osalenud suuremas hulgas ühistegevustes teiste ametitega kui ühelgi eelneval aastal;

30.

märgib, et 2016 oli ameti jaoks kõige intensiivsem ja pingutust nõudvam aasta alates selle asutamisest ning et amet saavutas sellegipoolest häid tulemusi ja täitis oma iga-aastase tööprogrammi täielikult, viies peaaegu kõik toimingud läbi plaanipäraselt ning saavutades oma tegevuseesmärgid; märgib ka, et aasta jooksul täideti mitmeid lisaülesandeid;

Siseaudit

31.

märgib, et kontrollikoja aruande põhjal jõudis siseauditi talitus oma 2016. aasta juuli auditiaruandes järeldusele, et protsesside üldine ülesehitus ja elluviimine tagavad, et amet juhib teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi, viisainfosüsteemi ja Euroopa varjupaigataotlejate sõrmejälgede andmebaasi süsteemi viisil, mis võimaldab neid süsteeme kasutavatel riiklikel ametiasutustel andmeid omavahel vahetada pidevalt ja katkestusteta; väljendab heameelt seoses asjaoluga, et komisjoni tellimusel läbi viidud välishindamise põhjal järeldati, et amet töötab ja täidab oma ülesandeid tulemuslikult; märgib lisaks, et siseauditi talitus leidis, et protsesside tõhusust on võimalik suurendada konfiguratsiooni ja muudatuste haldamises, uuenduste ja testimise haldamises, probleemidega tegelemisel ning teenuste ja vahejuhtumite haldamises; märgib, et amet ja komisjoni siseauditi talitus leppisid kokku parandusmeetmete võtmise kavas; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle kava täitmisest aru;

32.

märgib, et siseauditi talitus viis 2016. aastal läbi kaks kinnitusauditit: IT-toimingute auditi ning personali planeerimise ja jaotuse, töö hindamise, ametikõrgenduste ja väljaõppe auditi; märgib, et siseauditi talituse järelduste kohaselt esineb endiselt puudusi ameti personalijuhtimise protsessis, eriti mis puudutab elemente, mis ei ole täielikult kooskõlas rakenduseeskirjade menetluslike aspektide ja ameti enda sise-eeskirjadega; märgib, et kõigi järeldustega tegelemiseks on koostatud tegevuskava; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle tegevuskava rakendamisest aru;

33.

juhib tähelepanu sellele, et siseauditi üksus viis läbi kolm kinnitusauditit:

audit e-piiride delegeerimislepingu sisekontrollisüsteemi ülesehituse kohta, milles siseauditi üksus leidis, et ameti loodud kontrollisüsteemi ülesehitus oli 23. mai 2016. aasta seisuga nõuetekohane;

audit rekonstrueerimisprojekti kohta Strasbourgis, milles siseauditi üksus ei saanud anda piisavat kinnitust projekti jaoks loodud sisekontrollisüsteemi tõhususe ja tulemuslikkuse kohta vajalike projektidokumentide puudumise tõttu ning milles väljendati muret seoses projekti ja kehtestatud lepingu haldamise korraga; märgib, et kõigi järeldustega tegelemiseks on koostatud tegevuskava; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle tegevuskava rakendamisest aru;

lõplik auditiaruanne IT-projektide juhtimise kohta, milles siseauditi üksus leidis, et projektijuhtimise protsess vajab viivitamatut läbivaatamist ja parandamist; märgib, et koostatud on tegevuskava; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle tegevuskava rakendamisest aru;

34.

juhib tähelepanu sellele, et 31. detsembri 2016 seisuga oli ametile tehtud 22 läbiviimata auditisoovitust, mis klassifitseerusid „väga tähtsaks“, sealhulgas kümme auditisoovitust, mis olid tehtud hiljuti; märgib, et käsitlemata probleemide hulgas ei ole ühtki „kriitilise“ kategooria probleemi; kutsub ametit üles andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru nende auditisoovituste rakendamisest;

Muud kommentaarid

35.

märgib, et tehnilise keskuse asukoha leping asukohaliikmesriigi Prantsusmaaga jõustus 28. augustil 2016;

36.

märgib rahuloluga, et kulutõhusa ja keskkonnasõbraliku töökoha tagamiseks sisaldavad ameti pakkumuste tehnilised kirjeldused keskkonnaohutuse ja kliimamõju näitajaid ning et otseselt ameti hallatavate hoonete puhul kohaldatakse energiatõhususe eeskirju;

37.

märgib rahuloluga, et CO2 heitkoguste edasise vähendamise või nende tasaarvestamise tagamiseks üritatakse ameti reisikorralduspoliitikaga vähendada õhutransporti vaid kõige vajalikumate lendudeni, kasutades kahe peamise asukoha vaheliseks suhtluseks ulatuslikult videokonverentse;

38.

märgib, et ameti ja komisjoni vahelise teabevahetuse tase, mis võimaldaks põhjalikku ettevalmistust Brexiti-järgseks tegevuseks, ei ole veel täielikult paika pandud, kuna mõningad õiguslikud aspektid, näiteks juurdepääs ameti hallatavatele süsteemidele ning andmete kasutamine, mis Ühendkuningriik pärast Brexitit neisse sisestab, vajavad täpsustamist; kutsub komisjoni üles toetama ametit lahenduste leidmisel, niipea kui läbirääkimised Ühendkuningriigiga annavad neile selleks piisavalt teavet;

39.

väljendab heameelt tõsiasja üle, et amet tagas talle usaldatud süsteemide stabiilse ja järjepideva toimimise ning pakkus komisjonile laialdast abi terve rea oluliste õiguslike ettepanekute (riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (EES), ELi reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS), Euroopa karistusregistrite infosüsteem (ECRIS-TCN), uuesti sõnastatud Euroopa varjupaigataotlejate sõrmejälgede andmebaas (Eurodac) ja uuesti sõnastatud teise põlvkonna Schengeni infosüsteem (SIS II)) väljatöötamisel;

40.

viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonile (2) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1)  ELT C 113, 30.3.2016, lk 191.

(2)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0133 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 393).