21.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 461/147


Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Varjupaiga- ja rändefond“

(2018/C 461/13)

Pearaportöör:

Peter BOSSMAN (SI/PES), Pirani vallavanem

Viitedokument: ettepanek:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Varjupaiga- ja Rändefond

COM(2018) 471 final

I.   MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

COM(2018) 471, põhjendus 42

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Muudatusettepanek

Et tugevdada liidu suutlikkust vahetult reageerida ühes või mitmes liikmesriigis tekkinud ettenägematule või ebaproportsionaalselt suurele rändesurvele, mida iseloomustab kolmandate riikide kodanike suur või ebaproportsionaalne sisseränne, millega kaasneb suur ja tungiv vajadus vastuvõtu- ja kinnipidamisasutuste, varjupaiga ja rände haldamise süsteemide ja menetluste järele ning suur rändesurve kolmandatele riikidele poliitiliste sündmuste või konfliktide tõttu, peaks olema võimalik anda erakorralist abi kooskõlas käesolevas määruses sätestatud raamistikuga.

Et tugevdada liidu suutlikkust vahetult reageerida ühes või mitmes liikmesriigis tekkinud ettenägematule või ebaproportsionaalselt suurele rändesurvele, mida iseloomustab kolmandate riikide kodanike, ennekõike haavatavate inimeste, nagu saatjata alaealiste suur või ebaproportsionaalne sisseränne, millega kaasneb suur ja tungiv vajadus vastuvõtu- ja kinnipidamisasutuste, varjupaiga ja rände haldamise süsteemide ja menetluste järele ning suur rändesurve kolmandatele riikidele poliitiliste sündmuste või konfliktide tõttu, peaks olema võimalik anda erakorralist ja infrastruktuuride loomiseks vajalikku abi kooskõlas käesolevas määruses sätestatud raamistikuga.

Motivatsioon

Vaja on tagada erakorralised vahendid, et tegeleda olukordadega, kus liikmesriigid on ülekoormatud kolmandate riikide kodanike, ennekõike saatjata alaealiste saabumise tõttu, mis nõuab erimeetmete võtmist.

Muudatusettepanek 2

COM(2018) 471 final, artikli 3 lõige 2

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Lõikes 1 sätestatud poliitilise eesmärgi raames aidatakse fondi kaudu taotleda järgmisi erieesmärke:

Lõikes 1 sätestatud poliitilise eesmärgi raames aidatakse fondi kaudu taotleda järgmisi erieesmärke:

a)

tugevdada ja arendada Euroopa ühist varjupaigasüsteemi, sealhulgas selle välismõõdet;

a)

tugevdada ja arendada Euroopa ühist varjupaigasüsteemi, sealhulgas selle välismõõdet;

b)

toetada liikmesriikidesse suunduvat seaduslikku rännet, sealhulgas aidata kaasa kolmandate riikide kodanike integreerimisele;

b)

toetada liikmesriikidesse suunduvat seaduslikku rännet, sealhulgas aidata kaasa kolmandate riikide kodanike integreerimisele ja luua kanalid, mis võimaldavad korrakohast ja turvalist integreerimist;

c)

aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu ning tagada tõhus tagasisaatmine kolmandatesse riikidesse ja tõhus vastuvõtmine kolmandates riikides.

c)

aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu ning tagada tõhus tagasisaatmine kolmandatesse riikidesse ja tõhus vastuvõtmine kolmandates riikides, tagades inimõiguste austamise;

 

d)

suurendada solidaarsust ja vastutuse jagamist liikmesriikide vahel, pöörates tähelepanu eeskätt rändajate ja varjupaigataotlejate voogudest enim mõjutatud liikmesriikidele, sealhulgas praktilise koostöö kaudu

Motivatsioon

See konkreetne eesmärk sisaldub kehtivas Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi määruses ning ta peaks olema sätestatud konkreetse eesmärgina ka tulevases Varjupaiga- ja Rändefondi määruses.

Muudatusettepanek 3

COM(2018) 471 final, artikkel 8

Arvamuse eelnõu

Muudatusettepanek

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

 

Eelarve

Eelarve

1.   Fondi rakendamiseks on aastateks 2021–2027 ette nähtud rahastamispakett, mille suurus jooksevhindades on 10 415 000 000  eurot .

1.   Fondi rakendamiseks on aastateks 2021–2027 ette nähtud rahastamispakett, mille suurus jooksevhindades on 16 188 000 000  eurot .

2.   Rahalisi vahendeid kasutatakse järgmiselt:

2.   Rahalisi vahendeid kasutatakse järgmiselt:

a)

6 249 000 000  eurot eraldatakse eelarve jagatud täitmise raames rakendatavatele programmidele;

a)

10 790 000 000  eurot eraldatakse eelarve jagatud täitmise raames rakendatavatele programmidele;

b)

4 166 000 000  eurot eraldatakse temaatilisele rahastule.

b)

5 398 000 000  eurot eraldatakse temaatilisele rahastule.

3.   Kuni 0,42  % rahastamispaketist eraldatakse komisjoni algatusel antavaks tehniliseks abiks, nagu on osutatud määruse (EL) xx/xx [ühissätete määrus] artiklis 29.

3.   Kuni 0,42  % rahastamispaketist eraldatakse komisjoni algatusel antavaks tehniliseks abiks, nagu on osutatud määruse (EL) xx/xx [ühissätete määrus] artiklis 29.

Motivatsioon

Rände- ja varjupaigavoogude kavandatav suurendamine kajastaks välispiiri kontrolliks eraldatavate vahendite 2,4-kordset suurenemist ja kajastab asjaolu, et ettepanekutes ei ole ette nähtud suuremaid assigneeringuid ESF+-le uueks pikaajalise integratsiooni ülesandeks.

Muudatusettepanek 4

COM(2018) 471 final, artikli 9 lõige1

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

[…] Temaatilisest rahastust rahastatakse selle komponente:

[…] Temaatilisest rahastust rahastatakse selle komponente:

a)

erimeetmed;

a)

erimeetmed;

b)

liidu meetmed;

b)

liidu meetmed;

c)

erakorraline abi;

c)

erakorraline abi;

d)

ümberasustamine;

d)

ümberasustamine;

e)

toetus solidaarsuse ja vastutuse jagamisega seotud jõupingutusi tegevatele liikmesriikidele ning

ning

e)

toetus solidaarsuse ja vastutuse jagamisega seotud jõupingutusi tegevatele liikmesriikidele ning

ning

f)

Euroopa rändevõrgustik.

f)

Euroopa rändevõrgustik;

 

g)

Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste integratsioonivõrgustik.

(….)

(….)

Motivatsioon

Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on oluline roll rändajate integreerimisel, mis on rändepoliitika oluline osa.

Muudatusettepanek 5

COM(2018) 471 final, artikli 9 lõige 6

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Temaatilisest rahastust toetatakse eelkõige meetmeid, mis kuuluvad II lisa lõike 2 punktis b osutatud rakendusmeetmete hulka, mida rakendavad kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused või kodanikuühiskonna organisatsioonid.

Temaatilisest rahastust toetatakse eelkõige meetmeid, mis kuuluvad II lisa lõike 2 punktis b osutatud rakendusmeetmete hulka, mida rakendavad kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused või kodanikuühiskonna organisatsioonid. Vähemalt 30 % temaatilise rahastuse vahenditest eraldatakse selle eesmärgi jaoks.

Motivatsioon

Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on oluline roll rändajate integreerimisel, mis on rändepoliitika oluline osa.

Muudatusettepanek 6

COM(2018) 471 final, artikli 13 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Iga liikmesriik tagab, et tema programmis käsitletavad prioriteedid on tihedalt seotud liidu rändehalduse valdkonna prioriteetide ja probleemidega ning vastavad neile ning et need on täielikus kooskõlas asjaomase liidu acquis’ ja kokkulepitud liidu prioriteetidega. Oma programmide prioriteete kindlaks määrates tagavad liikmesriigid, et nende programmis käsitletakse piisavalt II lisas sätestatud rakendusmeetmeid.

Liikmesriigid eraldavad vähemalt 20 % nende programmide vahenditest artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktis a osutatud erieesmärgi jaoks ja vähemalt 20 % artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktis b osutatud erieesmärgi jaoks. Liikmesriigid võivad nimetatud miinimummääradest kõrvale kalduda ainult juhul, kui riiklikule programmile on lisatud üksikasjalik selgitus selle kohta, miks vahendite eraldamine alla miinimummäära ei sea ohtu eesmärgi saavutamist. Artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktis a osutatud erieesmärgi jaoks ei või käesolevas määruses sätestatud miinimummäärast vähem vahendeid eraldada liikmesriigid, kellel esineb struktuurseid puudujääke majutuse, infrastruktuuri ja teenuste valdkonnas;

Motivatsioon

Varjupaiga- ja Rändefond peaks toetama püsivaid lahendusi rände alal ning tagama kooskõla liikmesriikide vahel ELi tasandil kokkulepitud prioriteetidega. Minimaalsete assigneeringute tagamine toimiva varjupaigasüsteemi loomiseks (artikli 3 lõike 2 punkt a) ning seaduslike rändeteede arendamine ja integratsiooni toetamine (artikli 3 lõike 2 punkt b) aitab saavutada kõnealuse fondi poliitilist eesmärki (rändevoogude tõhus juhtimine).

Kavandatud sõnastus vastab kehtiva AMIF määruse sätetele.

Muudatusettepanek 7

COM(2018) 471 final, artikli 13 lõige 7

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid peavad püüdma rakendada eelkõige IV lisas loetletud kõrgema kaasrahastamismääraga meetmeid. Ettenägematute või uute olude korral või tõhusa rahastamise tagamiseks tuleb anda komisjonile õigus võtta IV lisas esitatud kõrgema kaasrahastamismääraga meetmete loetelu muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 32.

Liikmesriigid peavad püüdma rakendada eelkõige IV lisas loetletud kõrgema kaasrahastamismääraga meetmeid. Liikmesriigid, kes ei rakenda neid meetmeid, lisavad riiklikele programmidele üksikasjaliku selgituse selle kohta, kuidas nad tagavad, et nende valik ei ohusta Varjupaiga- ja Rändefondi konkreetsete eesmärkide saavutamist. Ettenägematute või uute olude korral või tõhusa rahastamise tagamiseks tuleb anda komisjonile õigus võtta IV lisas esitatud kõrgema kaasrahastamismääraga meetmete loetelu muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 32.

Motivatsioon

Sama mis muudatusettepaneku 6 puhul.

Muudatusettepanek 8

COM(2018) 471 final, artikkel 21

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1.   Fondist toetatakse Euroopa rändevõrgustikku ning nähakse ette selle tegevuseks ja edasiseks arenguks vajalikud rahalised vahendid.

1.   Fondist toetatakse Euroopa rändevõrgustikku ning nähakse ette selle tegevuseks ja edasiseks arenguks vajalikud rahalised vahendid.

2.   Pärast juhtorganilt heakskiidu saamist võtab komisjon Euroopa rändevõrgustiku jaoks fondi iga-aastastest assigneeringutest kättesaadavaks tehtava summa ja võrgustiku tegevuse prioriteete sisaldava tööprogrammi vastu kooskõlas (muudetud) otsuse 2008/381/EÜ artikli 4 lõike 5 punktiga a. Komisjoni otsus kujutab endast rahastamisotsust vastavalt finantsmääruse artiklile [110]. Selleks et tagada vahendite õigeaegne kättesaadavus, võib komisjon Euroopa rändevõrgustiku tööprogrammi vastu võtta eraldi rahastamisotsusega.

2.   Pärast juhtorganilt heakskiidu saamist võtab komisjon Euroopa rändevõrgustiku jaoks fondi iga-aastastest assigneeringutest kättesaadavaks tehtava summa ja võrgustiku tegevuse prioriteete sisaldava tööprogrammi vastu kooskõlas (muudetud) otsuse 2008/381/EÜ artikli 4 lõike 5 punktiga a. Komisjoni otsus kujutab endast rahastamisotsust vastavalt finantsmääruse artiklile [110]. Selleks et tagada vahendite õigeaegne kättesaadavus, võib komisjon Euroopa rändevõrgustiku tööprogrammi vastu võtta eraldi rahastamisotsusega.

3.   Euroopa rändevõrgustiku tegevuseks antakse kooskõlas finantsmäärusega rahalist abi vastavalt vajadusele kas otsuse 2008/381/EÜ artiklis 3 osutatud riiklikele kontaktpunktidele antava toetuse vormis või avaliku hanke lepingutega.

3.   Euroopa rändevõrgustiku tegevuseks antakse kooskõlas finantsmäärusega rahalist abi vastavalt vajadusele kas otsuse 2008/381/EÜ artiklis 3 osutatud riiklikele kontaktpunktidele antava toetuse vormis või avaliku hanke lepingutega.

 

4.     Fond toetab Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste integratsioonivõrgustikku.

Motivatsioon

Sama mis muudatusettepaneku 4 puhul.

Muudatusettepanek 9

COM(2018) 471 final, artikli 26 lõige1

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Fondist antakse rahalist abi kiireloomuliste ja spetsiifiliste vajaduste rahuldamiseks hädaolukordades, mis tulenevad ühest või mitmest järgmisest tegurist:

Fondist antakse rahalist abi infrastruktuuride loomiseks ning kiireloomuliste ja spetsiifiliste vajaduste rahuldamiseks hädaolukordades, mis tulenevad ühest või mitmest järgmisest tegurist:

(a)

ühes või mitmes liikmesriigis esinev suur rändesurve, mida iseloomustab kolmandate riikide kodanike ulatuslik või ebaproportsionaalne sisseränne, millega kaasneb märkimisväärne ja pakiline koormus nende vastuvõtu- ja kinnipidamiskeskustele ning varjupaiga- ja rändehaldussüsteemidele ja -menetlustele;

a)

ühes või mitmes liikmesriigis esinev suur rändesurve, mida iseloomustab kolmandate riikide kodanike, ennekõike haavatavate inimeste, nagu saatjata alaealiste ulatuslik või ebaproportsionaalne sisseränne, millega kaasneb märkimisväärne ja pakiline koormus nende vastuvõtu- ja kinnipidamiskeskustele ning varjupaiga- ja rändehaldussüsteemidele ja -menetlustele;

(b)

ajutise kaitse rakendamine direktiivi 2001/55/EÜ tähenduses või

b)

ajutise kaitse rakendamine direktiivi 2001/55/EÜ tähenduses või

c)

suur rändesurve kolmandates riikides, sealhulgas juhul, kui kaitset vajavad isikud on sinna sattunud poliitiliste sündmuste või konfliktide tõttu, eriti juhul, kui see võib mõjutada ELi suunas kulgevaid rändevooge.

c)

suur rändesurve kolmandates riikides, sealhulgas juhul, kui kaitset vajavad isikud on sinna sattunud poliitiliste sündmuste või konfliktide tõttu, eriti juhul, kui see võib mõjutada ELi suunas kulgevaid rändevooge. Käesoleva artikli kohaselt kolmandates riikides rakendatavad meetmed täiendavad vajaduse korral liidu humanitaarabipoliitikat ning on sellega kooskõlas, samuti järgitakse nende puhul inimõigusi ja rahvusvahelisi õiguslikke kohustusi.

Motivatsioon

Põhiõiguste järgimise ning ELi poliitikaga sidususe tagamine.

Muudatusettepanek 10

COM(2018) 471 final, artikli 26 lõige 2

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Erakorralist abi võib anda otse detsentraliseeritud asutustele.

Erakorralist abi võib anda otse detsentraliseeritud asutustele ning kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, kellel on suur rändesurve ja kes vastutavad eelkõige sisserändavate saatjata alaealiste vastuvõtmise ja integreerimise eest .

Motivatsioon

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused vastutavad sageli sisserändavate saatjata alaealiste vastuvõtmise ja integreerimise eest, kuid tihtipeale ei ole nad suutelised seda tegema.

Muudatusettepanek 11

COM(2018) 471 final, I lisa – Eelarve jagatud täitmise raames hallatavate programmide rahastamise kriteeriumid

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1.

Artiklis 11 osutatud olemasolevad vahendid jagatakse liikmesriikide vahel järgmiselt:

1.

Artiklis 11 osutatud olemasolevad vahendid jagatakse liikmesriikide vahel järgmiselt:

a)

iga liikmesriik saab fondist kindla summa, mille suurus on 5 000 000  eurot, ainult programmitöö perioodi alguses.

a)

iga liikmesriik saab fondist kindla summa, mille suurus on 5 000 000  eurot, ainult programmitöö perioodi alguses.

b)

Artiklis 11 osutatud ülejäänud vahendid jaotatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

30 % varjupaiga valdkonnale;

30 % seadusliku rände ja integratsiooni valdkonnale;

40 % ebaseadusliku rände vastase võitluse, sealhulgas tagasisaatmise valdkonnale.

b)

Artiklis 11 osutatud ülejäänud vahendid jaotatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

33,3  % varjupaiga valdkonnale;

33,3  % seadusliku rände ja integratsiooni valdkonnale;

33,3  % ebaseadusliku rände vastase võitluse, sealhulgas tagasisaatmise valdkonnale.

Motivatsioon

Varjupaigaküsimused, seaduslik ränne ja integratsioon on rändevoogude tõhusaks haldamiseks sama olulised (kui mitte olulisemad) kui ebaseaduslik ränne/tagasisaatmine.

II.   POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

1.

nõustub, et seoses tekkivate rändeprobleemidega on investeerimine tõhusasse ja koordineeritud rände haldamisse ELis liikmesriikide ning nende kohalike ja piirkondlike omavalitsuste toetamiseks võtmetähtsusega selleks, et saavutada Euroopa Liidu eesmärki luua vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala. Tervitab sellega seoses suuremat tähelepanu ning rahastust rändele ELi eelarves, kuid on mures selle suurendamise kallutatuse pärast, kuna see väljendub palju rohkem piiride kaitse kui Varjupaiga- ja Rändefondi puhul. Seetõttu soovitab suurendada Varjupaiga- ja Rändefondi rahastust samaväärselt välispiiride haldamise rahastuse suurendamisele, st 2,4 korda.

2.

kordab, et ELi ja liikmesriikide vahel on vaja kooskõlastatud lähenemisviisi, et ehitada üles ühine varjupaiga- ja rändepoliitika, mis põhineb solidaarsusel ja õiglaselt jagatud vastutusel.

3.

tunneb heameelt Varjupaiga- ja Rändefondi ning muude uute või läbivaadatud vahendite (IBMF, ESF+, ERDF, NDCI, IPAIII) loomise üle, mis on suunatud tegelema nii rände sise- kui välismõõtmega.

4.

nõustub sellega, et ELi välispiiride tõhus haldamine on vajalik, kuid on seisukohal, et kui esmajoones pööratakse tähelepanu piirikontrollile ja vähem tervikliku ELi rändepoliitika teistele olulistele aspektidele, mille alla kuuluvad ka reformitud ELi varjupaigasüsteem ning järjepidev ja ambitsioonikas poliitika, et edendada seaduslikku rännet ning toetada integratsiooni, otsustavad meetmed võitluseks inimkaubanduse vastu ja tugevad meetmed võitluseks rände algpõhjuste vastu, siis ei ole see tõhus ega peegelda ELi alusväärtusi.

5.

rõhutab, et on oluline tagada sünergia, järjepidevus ja tõhusus Varjupaiga- ja Rändefondi ning teiste ELi vahendite ja poliitikate vahel, eelkõige mis puutub põhiõiguste kaitsesse, sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisse ning välis- ja arengupoliitika meetmetesse.

6.

rõhutab vajadust reformida Euroopa ühist varjupaigasüsteemi, tagamaks, et tõhusad varjupaigamenetlused tagavad kaitset taotlevate isikute õigused, takistavad teisest rännet ja pakuvad ühetaolisi ja asjakohaseid vastuvõtutingimusi ning rahvusvahelise kaitse andmise standardeid.

7.

on arvamusel, et partnerlused ja koostöö kolmandate riikidega on oluline osa ELi rändepoliitikast ja rände algpõhjustega tegelemisest ning et fond peaks seepärast pakkuma stiimuleid selliseks koostööks, sealhulgas ELi ümberasustamisraamistiku rakendamine. Välisriikide arengu rahastamist ei tohiks siiski kasutada üksnes rände ennetamiseks.

8.

võtab teadmiseks uue lähenemisviisi lühi- ja pikaajaliste integratsioonimeetmete eristamiseks, kusjuures nüüd rahastatakse viimaseid programmist ESF+. Rõhutab, et ESF+ finantseeskirjades tuleb seda uut ülesannet täielikult arvesse võtta. Peab siiski kahetsusväärseks, et nimest on kadunud sõna „integratsiooni“, eelkõige kuna enamik lühiajalisi integratsioonimeetmed on kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevuses.

9.

väljendab heameelt asjaolu üle, et uus fond võimaldab suuremat kaasrahastamist (kuni 90 %), mis võib aidata eelkõige surve alla sattunud ning ennekõike välispiiri ääres asuvaid kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, kuid peab kahetsusväärseks, et ei ole vastatud komitee korduvatele üleskutsetele anda kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele osaline vastutus Varjupaiga- ja Rändefondi juhtimise eest;

10.

tunnistab, et Varjupaiga- ja Rändefond kuulub nüüd esimest korda ühissätete määruse kohaldamisalasse. See peaks kaasa tooma kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suuremat kaasamist riiklike poliitikate kavandamisse ja rakendamisse, kuid selline positiivne mõju eeldab partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtete täielikku kohaldamist.

11.

rõhutab, et fond peaks aitama liikmesriikidel töötada välja koordineeritud strateegiaid rände kõigi aspektide jaoks, vahetada teavet ja parimaid tavasid ning teha koostööd nii eri ametiasutuste ja valitsemistasandite kui ka liikmesriikide vahel.

12.

märgib sellega seoses, et mis puutub vahendite eraldamisse liikmesriikidele, siis sisalduvad ettepanekus jaotamispõhimõtted, mis kajastavad liikmesriikide vajadusi ja survet kolmes põhivaldkonnas; varjupaik (30 %); seaduslik ränne ja integratsioon (30 %) ja ebaseadusliku rände vastane võitlus, sealhulgas tagasisaatmine (40 %); leiab siiski samas, et ei ole selge, miks need kolm elementi on sellised osakaalud saanud ja soovitab lugeda nad omavahel võrdseteks.

13.

tunnistab, et tõhus tagasisaatmispoliitika on keskne element terviklikus lähenemises rändele ning et seetõttu peaks fond toetama ühiste standardite väljatöötamist tagasisaatmiseks ja selle koordineeritud juhtimist kooskõlas ELi õiguse ja rahvusvaheliste inimõiguste ja asjaomaste isikute inimväärikusega, sealhulgas kolmandates riikides võetavad meetmed tagasipöördujate taasintegreerimiseks.

14.

kutsub sellega seoses liikmesriike üles eelistama vabatahtlikku tagasipöördumist nii tagasipöördujate kui saatvate ja vastuvõtvate riikide ametiasutuste huvides.

15.

nõustub, et fond peaks toetama liikmesriike direktiivi 2009/52/EÜ rakendamisel, millega keelustatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike töölevõtmine ja sätestatakse sanktsioonid tööandjatele, kes nimetatud keeldu eiravad, ning direktiivi 2011/36/EL rakendamisel, mis käsitleb abi, toetust ja kaitset inimkaubanduse ohvritele.

16.

väljendab kahetsust, et liikmesriikidel ei ole enam kohustust eraldada vähemalt 20 % kastutuses olevast rahastusest varjupaigameetmetele ja 20 % integratsioonile, mis tekitab ohu, et ebaseadusliku rände vastu võitlemine muutub võrreldes muude meetmetega prioriteediks; seega kutsub üles ennistama neid vahendite eraldamise ja kulutamise nõudeid.

17.

usub, et detsentraliseeritud koostöö võib mängida olulist rolli heade valitsemistavade tugevdamises päritolu- ja transiidiriikides ja nii vähendada rändevoogusid. Sellised meetmed nagu Nicosia algatus Liibüa kohalike omavalitsuste suutlikkuse suurendamiseks näitavad, kuivõrd kohalike ja piirkondlike omavalitsuste koostöö võib edendada stabiilsust ja heaolu meie naabruses.

18.

kinnitab komitee rolli dialoogi ja koostöö hõlbustajana rändajate päritolu- ja transiidiriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsustega näiteks praeguste tööorganite ja platvormide (ARLEM, CORLEAP, ühised nõuandekomiteed ja töörühmad) kaudu, et saavutada Varjupaiga- ja Rändefondi eesmärke.

19.

on veendunud, et liikmesriike tuleks ergutada kasutama osa programmist neile eraldatud vahenditest, et rahastada eelkõige järgmisi valdkondi:

kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning kodanikuühiskonna poolt rakendatavad integratsioonimeetmeid

kinnipidamisele tõhusate alternatiivide väljatöötamine;

toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise programmid ja nendega seonduvad tegevused;

meetmed, mis on suunatud haavatavatele rahvusvahelise kaitse taotlejatele vastuvõtu- ja/või menetluslike erivajaduste rahuldamiseks, näiteks laste, eriti saatjata laste puhul.

20.

peab kiiduväärseks ettepanekus märgitud erakorralise abi raamistikku, mis aitab liikmesriikidel tegeleda probleemidega, mis tulenevad kolmandate riikide kodanike, ennekõike haavatavate inimeste, nagu saatjata alaealiste ulatuslikest või ebaproportsionaalsetest sisserände voogudest; soovitab tagada, et konkreetsetel sellesse olukorda sattunud kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel oleks ligipääs sellele abile.

21.

on seisukohal, et kavandataval õigusaktil on selge Euroopa lisaväärtus ning seetõttu on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega.

Brüssel, 9. oktoober 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ