21.12.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 461/173 |
Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa ühendamise rahastu“
(2018/C 461/15)
|
I. MUUDATUSETTEPANEKUD
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014
(COM(2018) 438 final) – 1. osa
Muudatusettepanek 1
Põhjendus 15
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
Teatises „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ (1) seadis komisjon tähelepanu keskmesse äärepoolseimate piirkondade transpordivajadused ja selle, et neid vajadusi peaks rahastama liit, sealhulgas programmi alusel. |
Teatises „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ (1) seadis komisjon tähelepanu keskmesse äärepoolseimate piirkondade transpordi-, energia- ja digivajadused. Ta rõhutas, et transpordi osas peaks neid vajadusi rahastama liit, sealhulgas programmi alusel. |
Motivatsioon
Komisjon tunnistas oma teatises äärepoolseimate piirkondade kohta, et kõnealustel piirkondadel on ka energia- ja digitaalvallas potentsiaal, kuid nad kannatavad mitme piirangu all, mille ületamiseks on vaja toetust.
Muudatusettepanek 2
Põhjendus 22
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
Teatises „Ühenduvus konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu jaoks – Euroopa gigabitiühiskonna poole“ (1) (gigabitiühiskonna strateegia) on seatud 2025. aasta strateegilised eesmärgid digitaalse ühenduvuse taristusse tehtavate investeeringute optimeerimist silmas pidades. Direktiivis (EL) 2018/XXX (Euroopa elektroonilise side seadustiku direktiivi kohta) on muu hulgas seatud eesmärgiks luua õiguskeskkond, mis stimuleeriks erainvesteeringuid digitaalse ühenduvuse võrkudesse. Sellegipoolest on selge, et paljudes liidu piirkondades ei ole majanduslikult otstarbekas võrke välja arendada – seda mitmesuguste selliste tegurite tõttu nagu kauge asukoht ning territoriaalne ja geograafiline eripära, väike rahvastikutihedus ning mitmesugused sotsiaalmajanduslikud tegurid. Seetõttu tuleks programmi kohandada nii, et see aitaks kaasa nende gigabitiühiskonna strateegias esitatud strateegiliste eesmärkide saavutamisele ning täiendaks toetust, mis ülisuure läbilaskevõimega võrkudele on ette nähtud muude programmidega, eelkõige ERFist, Ühtekuuluvusfondist ja InvestEU fondist. |
Teatises „Ühenduvus konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu jaoks – Euroopa gigabitiühiskonna poole“ (1) (gigabitiühiskonna strateegia) on seatud 2025. aasta strateegilised eesmärgid digitaalse ühenduvuse taristusse tehtavate investeeringute optimeerimist silmas pidades. Direktiivis (EL) 2018/XXX (Euroopa elektroonilise side seadustiku direktiivi kohta) on muu hulgas seatud eesmärgiks luua õiguskeskkond, mis stimuleeriks erainvesteeringuid digitaalse ühenduvuse võrkudesse. Sellegipoolest on selge, et paljudes liidu piirkondades ei ole majanduslikult otstarbekas võrke välja arendada – seda mitmesuguste selliste tegurite tõttu nagu kauge asukoht ning territoriaalne ja geograafiline eripära, nagu äärepoolseimate piirkondade puhul, väike rahvastikutihedus ning mitmesugused sotsiaalmajanduslikud tegurid. Seetõttu tuleks programmi kohandada nii, et see aitaks kaasa nende gigabitiühiskonna strateegias esitatud strateegiliste eesmärkide saavutamisele ning täiendaks toetust, mis ülisuure läbilaskevõimega võrkudele on ette nähtud muude programmidega, eelkõige ERFist, Ühtekuuluvusfondist ja InvestEU fondist. |
Motivatsioon
Äärepoolseimad piirkonnad on tüüpiline näide sellisest olukorrast, nagu on tunnistatud ELi toimimise lepingu artiklis 349. Nad seisavad silmitsi mitmesuguste piirangutega (väga kauge asukoht, isoleeritus, väike pindala, looduslikud olud ja kliima), mis nende püsivat ja kumulatiivset laadi arvestades takistavad piirkondade arengut.
Muudatusettepanek 3
Põhjendus 28
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
Vajalikud on elektroonilise side tuumikvõrgud, sealhulgas merekaablid, mis ühendavad Euroopa territooriume muude mandrite kolmandate riikidega, Euroopa saari omavahel või ülemereterritooriume mandriosaga, et tagada selle elutähtsa taristu ühtekoondumine ning suurendada liidu digivõrkude läbilaskevõimet ja töökindlust. Ilma avaliku sektori toetuseta on sellised projektid aga tihti majanduslikult ebaotstarbekad. |
Vajalikud on elektroonilise side tuumikvõrgud, sealhulgas merekaablid, mis ühendavad Euroopa territooriume muude mandrite kolmandate riikidega, Euroopa saari omavahel või äärepoolseimaid piirkondi mandriosaga, et tagada selle elutähtsa taristu ühtekoondumine ning suurendada liidu digivõrkude läbilaskevõimet ja töökindlust. Ilma avaliku sektori toetuseta on sellised projektid aga tihti majanduslikult ebaotstarbekad. |
Motivatsioon
Äärepoolseimate piirkondade erikontekst ehk nende eraldatus Euroopa mandrist ja asukoht teiste maailmajagude läheduses muudab kõnealuse probleemi veelgi pakilisemaks.
Muudatusettepanek 4
Artikli 2 punkt h
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Tuleks edendada ETKRide kasutamist piiriüleste projektide väljatöötamiseks. Lisaks saab osa projekte rahalisi vahendeid vaid kohalikelt ja piirkondlikelt omavalitsustelt. Seepärast peavad ka need omavalitsused saama taotleda ELi rahalisi vahendeid.
Muudatusettepanek 5
Artikli 3 lõike 2 punkti a alapunkt i
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 6
Artikli 3 lõike 2 punktid a, b ja c
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||||||
Programmi erieesmärgid on järgmised: |
Programmi erieesmärgid on järgmised: |
||||||||
|
|
||||||||
|
|
||||||||
|
|
||||||||
|
|
||||||||
|
|
||||||||
|
|
Motivatsioon
Artikli 3 lõikes 2 toodud punktid peavad sisaldama viidet äärepoolseimate piirkondade erijuhule sarnaselt sellega, mis on ette nähtud kehtiva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta (EL) nr 1315/2013 määruse [üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta] artiklis 10 „Üldised prioriteedid“.
Muudatusettepanek 7
Artikli 4 lõige 8
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
8. Ühtekuuluvusfondist ümberpaigutatud summadest 30 % tehakse kohe kättesaadavaks kõnealusest fondist toetuse saamise tingimustele vastavatele liikmesriikidele, et rahastada transporditaristuprojekte kooskõlas käesoleva määrusega, seades prioriteediks piiriülesed ja puuduvad lõigud. Kuni 31. detsembrini 2023 järgitakse rahastamiskõlblike projektide valimisel Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavaid eraldisi, võttes arvesse 70 % vahendite ümberpaigutamist . Alates 1. jaanuarist 2024 tehakse Euroopa ühendamise rahastusse üle kantud vahendid, mis ei ole transpordiprojektidele määratud, kättesaadavaks kõigile liikmesriikidele, kes vastavad Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele, et nad saaksid rahastada transporditaristu projekte kooskõlas käesoleva määrusega. |
8. Ühtekuuluvusfondist ümberpaigutatud summade puhul järgitakse kuni 31. detsembrini 2023 rahastamiskõlblike projektide valimisel Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavaid eraldisi. Alates 1. jaanuarist 2024 tehakse Euroopa ühendamise rahastusse üle kantud vahendid, mis ei ole transpordiprojektidele määratud, kättesaadavaks kõigile liikmesriikidele, kes vastavad Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele, et nad saaksid rahastada transporditaristu projekte kooskõlas käesoleva määrusega , seades prioriteediks piiriülesed ja puuduvad lõigud ning projektid äärepoolseimates piirkondades . Kõigi Ühtekuuluvusfondist ümberpaigutatud summade puhul võetakse arvesse liikmesriikides kasutatavaid riiklikke kvoote. |
Motivatsioon
Ühtekuuluvusfondist üle kantud vahendid on Euroopa ühendamise rahastu keskne element. Arvestades samas ühtekuuluvusfondi üldiste eraldiste olulist vähenemist, ei tuleks toetust saavate liikmesriikide linnad ja piirkonnad toime uute eelarvekärbete ohuga. Siiski on vaja, et kogu summa oleks programmitöö perioodi lõpuks kasutatud.
Muudatusettepanek 8
Artikli 4 lõige 9
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud eelarve jagatud täitmise korras, võib liikmesriikide palvel kanda üle programmile. Komisjon haldab neid vahendeid otse finantsmääruse [artikli 62 lõike 1 punkti a] või kaudselt kõnealuse artikli lõike 1 punkti c alusel. Võimaluse korral seatakse vahendite kasutamisel esiplaanile asjaomase liikmesriigi huvid. |
Ühissätete määruse (EL) XXX (ühissätete määrus) artikli 21 kohaselt ülekantavad ning eelarve jagatud täitmise korras liikmesriikidele eraldatud vahendid võib korraldusasutuse palvel ja pärast kohalike/piirkondlike omavalitsustega konsulteerimist kanda üle programmile. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse [artikli 62 lõike 1 punkti a] või kaudselt kõnealuse artikli lõike 1 punkti c alusel. Vahendite kasutamisel seatakse esiplaanile asjaomasele korraldusasutusele vastava geograafilise piirkonna huvid. |
Motivatsioon
Programmile ülekantavaid vahendeid peab kasutama korraldusasutus, kes otsustab ülekandmise teostada. See lähenemine võimaldab säilitada assigneeringud konkreetsetele piirkondadele ning aitab ka assigneeringuid paremini juhtida kooskõlas piirkondade ja liikmesriikide tegelike vajadustega.
Muudatusettepanek 9
Uus artikkel pärast artiklit 5
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
TEN-T võrkude kohandamine sõjaväelise liikuvuse vajadustele 1. Euroopa ühendamise rahastu peab aitama arendada välja transporditaristu põhivõrgu, mis on kohandatud kaheotstarbeliseks, nii tsiviil- kui ka sõjaliseks kasutuseks. 2. Sel eesmärgil toetatavaid projekte viiakse ellu kogu TEN-T võrgus. 3. Nii tsiviil- kui ka sõjaliseks kasutuseks ette nähtud kaheotstarbeline taristu peab vastama nii TEN-T kui ka sõjalisele tehnilisele kirjeldusele ning rahuldama tõelist, kas juba olemasolevat või potentsiaalset vajadust. 4. Sel eesmärgil rahalisi vahendeid saanud taristu puhul ei saa piirduda vaid sõjalise kasutusega, välja arvatud erandlike asjaolude korral ja lühikest aega ning tagades alati inimeste, teenuste, kaupade ja taristu enda ohutuse. 5. Meetmeid, mis seonduvad taristu kohandamisega kahesuguseks, nii tsiviil- kui ka sõjaliseks kasutuseks, toetatakse vaid sellel eesmärgil. 6. Komisjon võtab enne 31. detsembrit 2019 vastu delegeeritud õigusaktid, milles esitatakse nõukogu koostatud tehniline kirjeldus kaheotstarbelise, nii tsiviil- kui ka sõjalise kasutuse kohta, loetelu prioriteetsetest projektidest, mis võivad sel eesmärgil rahalisi vahendeid saada, ning rahastamiskõlblikkuse ja valikueeskirjad. Komisjon tagab kõnealuse taristu sidusa ja tasakaalustatud geograafilise jaotumise. |
Motivatsioon
Võttes arvesse sellele eesmärgile ette nähtud eelarvevahendeid, tuleb määruses sätestada ka asjaomased eeskirjad.
Muudatusettepanek 10
Artikli 7 lõige 1
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
Piiriülesed taastuvenergiaprojektid hõlmavad vähemalt kaht liikmesriiki ja lisatakse liikmesriikidevahelisse koostöölepingusse või mõnda muusse kokkuleppesse või liikmesriikide ja direktiivi 2009/28/EÜ artiklis 6, 7, 9 või 11 esitatud kolmandate riikide vahelistesse kokkulepetesse. Need projektid määratakse kindlaks vastavalt käesoleva määruse lisa IV osas sätestatud kriteeriumidele ja menetlusele. |
Piiriülesed taastuvenergiaprojektid hõlmavad vähemalt kaht liikmesriiki või ühte ETKRi või kahte äärepoolseimat piirkonda ja lisatakse liikmesriikide või kohalike ja piirkondlike omavalitsuste või äärepoolseimate piirkondade vahelisse koostöölepingusse või mõnda muusse kokkuleppesse või liikmesriikide ja direktiivi 2009/28/EÜ artiklis 6, 7, 9 või 11 esitatud kolmandate riikide vahelistesse kokkulepetesse. Need projektid määratakse kindlaks vastavalt käesoleva määruse lisa IV osas sätestatud kriteeriumidele ja menetlusele. |
Muudatusettepanek 11
Artikli 8 lõike 3 punkt d
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
3. Ilma et see piiraks artiklis 13 sätestatud hindamiskriteeriumide täitmist, lähtutakse rahastamisprioriteetide kindlaksmääramisel järgmistest kriteeriumidest: |
3. Ilma et see piiraks artiklis 13 sätestatud hindamiskriteeriumide täitmist, lähtutakse rahastamisprioriteetide kindlaksmääramisel järgmistest kriteeriumidest: |
||||
[…] |
[…] |
||||
|
|
||||
[…] |
[…] |
Motivatsioon
Pika vahemaa tõttu äärepoolseimate piirkondade ja Mandri-Euroopa vahel ning kõnealuste piirkondade asukoha tõttu nende naabruses asuvate kolmandate riikide läheduses on hädavajalik võrgustike loomine, eriti merekaablite kaudu, et vähendada nende eraldatust.
Muudatusettepanek 12
Artikli 9 lõike 2 punkti a alapunkt i
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 13
Artikli 9 lõike 2 punkti a alapunkt ii
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 14
Artikli 9 lõike 2 punkti a alapunkt iii
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Saarelisusest tulenevad probleemid vajavad ELi institutsioonide poolt erikohtlemist ning nende olukord on võrreldav äärepoolseimate piirkondadega, sest peamine probleem ei seisne niivõrd vahemaas kuivõrd territoriaalses eraldatuses.
Lennujaamad on oluline vahend äärepoolseimate piirkondade arendamiseks ja mõnikord kõige tõhusam viis nende piirkondade hõlmamiseks liidu transpordivõrkudesse.
Muudatusettepanek 15
Artikli 9 lõiked 2 ja 4
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||||||
2. Transpordisektoris võib liit anda rahalist toetust käesoleva määruse alusel järgmistele meetmetele: |
2. Transpordisektoris võib liit anda rahalist toetust käesoleva määruse alusel järgmistele meetmetele: |
||||||||
|
|
||||||||
[…] |
[…] |
||||||||
|
|
||||||||
[…] |
[…] |
||||||||
|
|
||||||||
[…] |
[…] |
||||||||
|
|
||||||||
|
|
||||||||
[…] |
[…] |
||||||||
4. Digisektoris võib liit anda rahalist toetust käesoleva määruse alusel järgmistele meetmetele: |
4. Digisektoris võib liit anda rahalist toetust käesoleva määruse alusel järgmistele meetmetele: |
||||||||
[…] |
[…] |
||||||||
|
|
||||||||
[…] |
[…] |
Muudatusettepanek 16
Artikli 9 lõike 4 punkt b
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
4. Digisektoris võib liit anda rahalist toetust käesoleva määruse alusel järgmistele meetmetele: |
4. Digisektoris võib liit anda rahalist toetust käesoleva määruse alusel järgmistele meetmetele: |
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
Rahastamisele kuuluvate digisektori projektide soovituslik loetelu on esitatud lisa V osas. |
Rahastamisele kuuluvate digisektori projektide soovituslik loetelu on esitatud lisa V osas. |
Muudatusettepanek 17
Artikli 10 lõige 2
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
Transpordi-, energeetika- ja digisektori meetmed, mis artikli 9 kohaselt on rahastamiskõlblikud, võivad hõlmata kõrvalelemente, mis ei pruugi olla seotud artikli 9 lõikes 2, 3 või 4 sätestatud rahastamiskõlblike meetmetega, kui need vastavad järgmistele nõuetele: |
Transpordi-, energeetika- ja digisektori meetmed, mis artikli 9 kohaselt on rahastamiskõlblikud, võivad hõlmata kõrvalelemente, mis võivad olla seotud või mitte artikli 9 lõikes 2, 3 või 4 sätestatud rahastamiskõlblike meetmetega, kui need vastavad järgmistele nõuetele: |
Motivatsioon
Koostoimet tuleb soodustada. Samuti peab lõikes 2 väljapakutud mehhanism võimaldama hõlmata Euroopa ühendamise rahastu mõne muu sektori rahastamiskõlblikke meetmeid teatud sektoriga seonduvasse projektikonkurssi. Segaprojektidele mõeldud spetsiaalsed projektikonkursid toetavad projekte, milles valdkonnad segunevad 20–80 % ulatuses.
Muudatusettepanek 18
Artikli 11 lõike 2 punkt b
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Euroopa ühendamise rahastu ei tohi rahastada Euroopa-välisete ettevõtete tegevust ELi territooriumil.
Muudatusettepanek 19
Artikli 11 lõige 5
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
5. Artiklis 19 osutatud tööprogrammidega võib ette näha, et rahastamiskõlblikud on üksnes pakkumused, mille on esitanud üks või mitu liikmesriiki või asjaomaste liikmesriikide nõusolekul rahvusvahelised organisatsioonid, ühisettevõtted või avalik- õiguslikud või eraõiguslikud ettevõtjad või asutused. |
|
Motivatsioon
Liikmesriikide poolse heakskiitmise säilitamine ei aitaks kaasa haldusalasele lihtsustamisele, mida Euroopa Regioonide Komitee pooldab.
Muudatusettepanek 20
Artikkel 12
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse [VIII] jaotisega. |
Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse [VIII] jaotisega. |
||||
|
1. Projektide valimise menetlus jaguneb kaheks etapiks:
2. Komisjon avaldab konkursikutse vähemalt kuu aega enne konkursi alguskuupäeva. Projektide korraldajatel on vähemalt üks kuu aega esimese toimiku esitamiseks. Euroopa Komisjon hindab toimikute rahastamiskõlblikkust ühe kuu jooksul. Projektide korraldajatel on seejärel vähemalt kolm kuud aega täieliku toimiku esitamiseks. |
Motivatsioon
Tuleks lihtsustada Euroopa ühendamise rahastu kasutamist nii, et projektide korraldajad ei peaks esitama täielikku toimikut, mille koostamine on töömahukas ja kulukas, kui nad ei ole asjaomases projektikonkursis rahastamiskõlblikud. Lisaks peab projektide korraldajatel olema piisavalt aega projektikonkursiga tutvumiseks ja täieliku toimiku koostamiseks.
Muudatusettepanek 21
Artikli 13 lõige 1
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
Pakkumuste hindamise kriteeriumid määratletakse artiklis 19 osutatud tööprogrammides ja konkursikutsetes ning vastavalt asjaoludele võetakse arvesse järgmist: |
Pakkumuste hindamise kriteeriumid määratletakse artiklis 19 osutatud tööprogrammides ja konkursikutsetes ning vastavalt asjaoludele võetakse arvesse järgmist: |
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
Muudatusettepanek 22
Artikli 14 lõike 2 punkt a
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud erieesmärkidega seotud tööde puhul ei tohi liidu antava rahalise toetuse summa ületada 30 % rahastamiskõlblikest kogukuludest. Kaasrahastamismäärasid võib suurendada kuni 50 %ni piirüleste ühendustega seotud meetmete puhul käesoleva lõike punktis c täpsustatud tingimustel, telemaatiliste rakenduste süsteeme toetavate meetmete puhul, uusi tehnoloogialahendusi ja innovatsiooni toetavate meetmete puhul, taristu ohutumaks muutmist toetavate meetmete puhul kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktidega ning äärepoolseimates piirkondades võetavate meetmete puhul; |
artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud erieesmärkidega seotud tööde puhul ei tohi liidu antava rahalise toetuse summa ületada 30 % rahastamiskõlblikest kogukuludest. Kaasrahastamismäärasid võib suurendada kuni 50 %ni piirüleste ühendustega seotud meetmete puhul käesoleva lõike punktis c täpsustatud tingimustel, põhivõrgu kitsaskohtade ja puuduvate ühendustega seonduvate meetmete puhul , meremagistraale toetavate meetmete puhul, põhi- ja üldvõrgu mere- ja jõeühendusi toetavate meetmete puhul, sh meetmed sadamates ja ühendused sisemaaga, linnatranspordisõlmede, platvormide, mitmeliigiliste transpordiühenduste ja võrkude viimaste lõikude puhul, telemaatiliste rakenduste süsteeme toetavate meetmete puhul, uusi tehnoloogialahendusi ja innovatsiooni toetavate meetmete puhul, taristu ohutumaks muutmist toetavate meetmete puhul kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktidega ning saare- ja äärepoolseimates piirkondades võetavate meetmete puhul; |
Motivatsioon
See muudatus on kooskõlas komisjoni ettepanekuga lisada mereühendused põhivõrgu koridoridesse. Lisaks tuleb liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks märkimisväärselt toetada meretransporti.
Muudatusettepanek 23
Artikli 14 lõige 5
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
Maksimaalne kaasrahastamismäär, mida kohaldatakse artiklis 10 osutatud sektoriüleste tööprogrammide alusel välja valitud meetmete suhtes, on asjaomastes sektorites kehtiv maksimaalne kaasrahastamismäär. (Tõlkija märkus: komisjoni teksti parandatud prantsuskeelse teksti alusel.) |
Maksimaalne kaasrahastamismäär, mida kohaldatakse artiklis 10 osutatud sektoriüleste tööprogrammide alusel välja valitud meetmete suhtes, on asjaomastes sektorites kehtiv maksimaalne kaasrahastamismäär , mida on suurendatud 10 % . Artikli 10 lõikes 2 kirjeldatud mehhanismi raames toetatud meetmetele kohaldatakse põhisektori kaasrahastamismäära, sealhulgas kõrvalelementide kulud. |
Motivatsioon
Tuleb soodustada koostoimet, muu hulgas ka rahaliste vahendite abil. Lihtsustamise eesmärgil tuleb artikli 10 lõikes 2 kirjeldatud mehhanismile kohaldada ühtset kaasrahastamismäära.
Muudatusettepanek 24
Artikli 15 punkt a
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
Lisaks finantsmääruse artiklis [186] sätestatud kriteeriumidele kehtivad järgmised kulude rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid: |
Lisaks finantsmääruse artiklis [186] sätestatud kriteeriumidele kehtivad järgmised kulude rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid: |
||||
|
|
Motivatsioon
Tehakse ettepanek lisada artikli 15 punkti a konkreetne viide äärepoolseimatele piirkondadele.
Muudatusettepanek 25
Artikli 16 lõige 2
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
2. Lõikes 1 osutatud toetusi võib kasutada temaatiliste projektikonkursside kaudu. |
2. Lõikes 1 osutatud toetusi võib kasutada kõigis projektikonkurssides ja temaatiliste projektikonkursside kaudu , piirdudes 10 %-ga Euroopa ühendamise rahastu üldisest rahastamispaketist . |
Motivatsioon
Segarahastamistoiminguid tuleb soodustada ja võimaldada, kui projekti korraldaja soovib seda võimalust kasutada. Siiski peavad Euroopa ühendamise rahastu peamiseks rahastamisvõimaluseks jääma toetused.
Muudatusettepanek 26
Artikli 17 lõige 2, uus lõige 3
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
3. Käesoleva artikli kohaselt tagasisaadavaid vahendeid kasutatakse Euroopa ühendamise rahastu teiste tööprogrammide raames. Vahendite jagamisel võetakse arvesse kokkulepitud riiklikke assigneeringuid. |
Motivatsioon
Mitmeaastase finantsraamistikuga Euroopa ühendamise rahastule eraldatavad vahendid peavad jääma rahastu vahenditeks. Kokkulepitud riiklike assigneeringute arvessevõtmine rahaliste vahendite jagamisel on liikmesriikidele ja üksikute projektide teostajatele stiimul mitte tarbetult pidurdada otsuse tegemist projekti tuleviku kohta kartuse tõttu jääda rahalisest toetusest ilma. Lisaks võimaldab abinõu vahendite tasakaalustatud geograafilist jaotamist ELi liikmesriikide vahel.
Muudatusettepanek 27
Artikkel 19
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
1. Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis 110 osutatud tööprogrammide kaudu. Tööprogrammis esitatakse vajaduse korral segarahastamistoimingute jaoks ette nähtud kogusumma. |
1. Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis 110 osutatud tööprogrammide kaudu. Tööprogrammis esitatakse vajaduse korral segarahastamistoimingute jaoks ette nähtud kogusumma. |
2. Komisjon võtab tööprogrammid vastu rakendusaktiga. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artiklis 22 osutatud kontrollimenetlusega. |
2. Euroopa Komisjon esitab tööprogrammide ligikaudse ajakava koos nendele programmidele eraldatud eelarve ja nende prioriteetidega kogu programmitöö jaoks. |
|
3. Komisjon võtab tööprogrammid vastu rakendusaktiga. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artiklis 22 osutatud kontrollimenetlusega. |
Motivatsioon
Mitmeaastase finantsraamistikuga Euroopa ühendamise rahastule eraldatavad vahendid peavad jääma rahastu vahenditeks.
Muudatusettepanek 28
Artikkel 23
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva määruse artikli 24 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et: |
Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva määruse artikli 24 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et: |
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014
(COM(2018) 438 final) – 2. osa
Muudatusettepanek 29
Lisa III osa 1. tabel
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
Atlandi põhivõrgukoridor Trasside valik |
Atlandi põhivõrgukoridor Trasside valik |
Gijón – León – Valladolid |
Gijón – León – Palencia – Valladolid |
A Coruña – Vigo – Orense – León |
A Coruña – Vigo – Orense – Ponferrada – Astorga – León – Palencia-Venta de Baños |
Zaragoza – Pamplona/Logroño – Bilbao |
Zaragoza – Pamplona/Logroño – Bilbao (Y vasca) |
|
Bordeaux – Dax – Vitoria/Gasteiz Bordeaux – Toulouse |
Tenerife/Gran Canaria – Huelva/Sanlúcar de Barrameda – Sevilla – Córdoba |
Tenerife/Gran Canaria – Huelva/Sanlúcar de Barrameda – Sevilla – Córdoba |
Algeciras – Bobadilla – Madrid |
Algeciras – Bobadilla – Madrid |
Sines/Lisboa – Madrid – Valladolid |
Sines/Lisboa – Madrid – Valladolid |
Lisboa – Aveiro – Leixões/Porto – Douro |
Lisboa – Aveiro – Leixões/Porto – Douro |
Aveiro – Valladolid – Vitoria-Gasteiz – Bergara – Bilbao/Bordeaux – Tours – Paris – Le Havre/Metz – Mannheim/Strasbourg |
Aveiro – Valladolid – Vitoria-Gasteiz – Bergara – Bilbao/Bordeaux– Tours – Paris – Le Havre/Metz – Mannheim/Strasbourg |
|
Shannon Foynes – Dublin – Cork – Le Havre– Rouen – Paris |
Saint Nazaire – Nantes – Tours |
Dublin – Cork – Saint Nazaire – Nantes – Tours |
Motivatsioon
Ühendkuningriigi väljaastumisel Euroopa Liidust saab olema palju tagajärgi, nende seas märkimisväärne mõju Iirimaa hõlmamisele TEN-T põhivõrgu koridoride võrgustikku, sest Iirimaa ühendused toimivad ainult läbi Ühendkuningriigi. Samuti peavad mereühendused põhivõrgu sadamatega Atlandi koridoris ja teatud üldvõrgu sadamad olema hõlmatud transpordikoridoride kaarti. Vahemere koridori ja Atlandi koridori vahelise ühenduse lisamine põhivõrgu prioriteetsete koridoride hulka tugevdab nende kahe koridori sotsiaal-majanduslikke tulemusi, võimaldades arendada taristut ja selle kasutust. See võimaldaks samuti ühendada Vahemere ja Atlandi sadamad marsruudil Bordeaux-Toulouse-Narbonne. Lisaks on see ettepanek osa suurest edelapiirkonna projektist, millega arendatakse välja kaks kiirrongiliini, millel on ühine lõik Bordeaux’st Toulouse’i ja Bordeaux’st Hispaania suunas.
On samuti mõttekas lisada liin Zaragoza–Pamplona–Y vasca (Baskimaa kiirraudtee ehitamise projekt), mis ühendaks Atlandi ja Vahemere koridorid, avades juurdepääsu Bilbao sadamale. Prantsusmaa peab elavdama liini Bordeaux–Dax–Vitoria nii reisijate jaoks kui ka kaubaveo pudelikaelade kaotamiseks (Irun-Hendaye, Bordeaux’ variant).
On siiski vaja hõlmata need võimalikud isoleeritud piirkonnad ja logistikaplatvormid, mis on strateegiliselt väga olulised või suure tulevikupotentsiaaliga ning mis asuvad äärealadel, millel on endiselt suured põhitaristu vajadused, et parandada oma ligipääsetavust ja ühendatust, eelkõige sadamatega.
Muudatusettepanek 30
Lisa III osa 3. tabel
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
Vahemere piirkonna põhivõrgukoridor Trasside valik |
Vahemere piirkonna põhivõrgukoridor Trasside valik |
Algeciras – Bobadilla – Madrid – Zaragoza – Tarragona |
Algeciras – Bobadilla – Madrid – Zaragoza – Sagunto/ Tarragona |
|
Madrid – Albacete – Valencia |
Sevilla – Bobadilla – Murcia |
Sevilla – Bobadilla – Almería – Murcia |
Cartagena – Murcia – Valencia – Tarragona/Palma de Mallorca – Barcelona |
Cartagena – Murcia – Valencia – Tarragona/Palma de Mallorca – Barcelona |
Tarragona – Barcelona – Perpignan – Marseille – Genova/Lyon – Torino – Novara – Milano – Bologna/Verona – Padova – Venezia – Ravenna/Trieste/Koper – Ljubljana – Budapest |
Tarragona /Palma de Mallorca – Barcelona – Perpignan – Marseille – Genova/Lyon – Torino – Novara – Milano – Bologna/Verona – Padova – Venezia – Ravenna/Trieste/Koper – Ljubljana – Budapest |
|
Alcúdia – Ciutadella – Toulon – Ajaccio – Bastia – Porto Torres – Cagliari – Palermo Toulouse – Narbonne |
Ljubljana/Rijeka – Zagreb – Budapest – Frontière UA |
Ljubljana/Rijeka – Zagreb – Budapest – Ukraina piir |
Motivatsioon
Vahemere koridori ja Atlandi koridori vahelise ühenduse lisamine põhivõrgu prioriteetsete koridoride hulka tugevdab nende kahe koridori sotsiaal-majanduslikke tulemusi, võimaldades arendada taristut ja selle kasutust. See võimaldaks samuti ühendada Vahemere ja Atlandi sadamad marsruudil Bordeaux-Toulouse-Narbonne.
Muudatusettepanek 31
Lisa III osa 4. tabel
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
Põhjamere–Vahemere põhivõrgukoridor |
Põhjamere–Vahemere põhivõrgukoridor |
Trasside valik |
Trasside valik |
Belfast – Dublin – Shannon Foynes/Cork |
Belfast – Dublin – Shannon Foynes/Cork |
|
Dublin – Cork – Calais – Zeebruge – Antwerpen – Rotterdam Shannon Foynes – Dublin – Rosselare – Waterford – Cork – Brest – Roscoff – Cherbourg – Caen – Le Havre – Rouen – Paris |
Glasgow/Edinburgh – Liverpool/Manchester – Birmingham |
Glasgow/Edinburgh – Liverpool/Manchester – Birmingham |
Birmingham – Felixstowe/London/Southampton |
Birmingham – Felixstowe/London/Southampton |
London – Lille – Brussel/Bruxelles |
London – Lille – Brussel/Bruxelles |
Amsterdam – Rotterdam – Antwerpen – Brussel/Bruxelles – Luxembourg |
Amsterdam – Rotterdam – Antwerpen – Brussel/Bruxelles – Luxembourg |
Luxembourg – Metz – Dijon – Macon – Lyon – Marseille |
Luxembourg – Metz – Dijon – Macon – Lyon – Marseille |
Luxembourg – Metz – Strasbourg – Basel |
Luxembourg – Metz – Strasbourg – Basel |
Antwerpen/Zeebrugge – Gent – Dunkerque/Lille – Paris |
Antwerpen/Zeebrugge – Gent – Dunkerque/Lille – Paris |
Motivatsioon
Selles muudatusettepanekus võetakse arvesse komisjoni ettepanekut muuta Euroopa ühendamise rahastu määrust juhul, kui Ühendkuningriik astub EList välja ilma kokkuleppeta, ja lisatakse sinna üld- ja põhivõrgu sadamad.
Muudatusettepanek 32
Lisa III osa 9. tabel
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
Skandinaavia – Vahemere piirkonna põhivõrgukoridor |
Skandinaavia – Vahemere piirkonna põhivõrgukoridor |
Trasside valik |
Trasside valik |
Venemaa piir – Hamina/Kotka – Helsinki – Turu/Naantali – Stockholm – Örebro – Malmö |
Venemaa piir – Hamina/Kotka – Helsinki – Turu/Naantali – Stockholm – Örebro – Malmö |
Narvik/Oulu – Luleå – Umeå – Stockholm |
Narvik/Oulu – Luleå – Umeå – Gävle – Stockholm – Örebro |
|
Stockholm – Örebro – Oslo |
Oslo – Göteborg – Malmö – Trelleborg |
Oslo – Göteborg – Malmö – Trelleborg |
Malmö – Kopenhaagen – Fredericia – Aarhus – Aalborg – Hirtshals/Frederikshavn |
Malmö – Kopenhaagen – Fredericia – Aarhus – Aalborg – Hirtshals/Frederikshavn |
Kopenhaagen – Kolding/Lübeck – Hamburg – Hannover |
Kopenhaagen – Kolding/Lübeck – Hamburg – Hannover |
Bremerhaven – Bremen – Hannover – Nürnberg |
Bremerhaven – Bremen – Hannover – Nürnberg |
Rostock – Berliin – Leipzig – München |
Rostock – Berliin – Leipzig – München |
Nürnberg – München – Innsbruck – Verona – Bologna – Ancona/Firenze |
Nürnberg – München – Innsbruck – Verona – Bologna – Ancona/Firenze |
Livorno/La Spezia – Firenze – Rooma – Napoli – Bari – Taranto – Valletta |
Livorno/La Spezia – Firenze – Rooma – Napoli – Bari – Taranto – Valletta |
Muudatusettepanek 33
Lisa III osa 2. tabel Eelnevalt kindlaks määratud üldvõrgulõigud
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
Käesoleva määruse artikli 9 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud üldvõrgu piiriülesed lõigud, täpsemalt järgmised: |
Käesoleva määruse artikli 9 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud üldvõrgu piiriülesed lõigud, samuti olemasolevad piiriülesed raudteeühendused ja puuduvad ühendused ELi sisepiiridel, täpsemalt järgmised: |
Motivatsioon
Täienduse lisamine võimaldab ühendusi TEN-T koridoride vahel, isegi kui need jäävad praegu ametlikult väljapoole üldvõrku (nt puuduvad ühendused).
Muudatusettepanek 34
Lisa V osa
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
||||
[…] |
[…] |
||||
|
|
||||
|
|
Motivatsioon
Oluline on tagada, et digitaalse ühenduvuse infrastruktuuri arendamise meetmeid äärepoolseimates piirkondades peetakse prioriteediks.
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1316/2013 seoses Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega
(COM(2018) 568 final) – 1. osa
Muudatusettepanek 35
Põhjendus 6
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
Vältimaks Põhjamere–Vahemere põhivõrgu koridori kaheks eraldi ja omavahel ühendamata osaks jaotamist ning Iirimaa ja Mandri-Euroopa vahelise ühenduse tagamiseks peaks Põhjamere–Vahemere põhivõrgu koridor hõlmama mereühendust Iirimaa põhisadamate ning Belgia ja Madalmaade põhisadamate vahel. |
|
Motivatsioon
Prantsusmaal on mitu põhivõrgu sadamat (Le Havre, Dunkerque, Calais), mis on hõlmatud Atlandi ja Põhjamere–Vahemere põhivõrgukoridori. Ei ole mingit põhjust neid välja jätta.
Muudatusettepanek 36
Lisa
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
I lisa I osa punkti 2 „Põhivõrgukoridorid“ jaotises „Põhjameri–Vahemeri“ lisatakse pärast rida „Belfast – Baile Átha Cliath/Dublin – Cork“ järgmine rida : |
I lisa I osa punkti 2 „Põhivõrgukoridorid“ jaotises „Põhjameri–Vahemeri“ lisatakse pärast rida „Belfast – Baile Átha Cliath/Dublin – Cork“ järgmised read : |
„Baile Átha Cliath/Dublin/Corcaigh/Cork – Zeebrugge/Antwerpen/Rotterdam“. |
„Baile Átha Cliath/Dublin/Corcaigh/Cork – Calais/Dunkerque- Zeebrugge/Antwerpen/Rotterdam |
|
Shannon Foynes – Dublin – Rosselare – Waterford – Cork – Brest – Roscoff – Cherbourg – Caen – Le Havre – Rouen– Paris “. I lisa I osa punkti 2 „Põhivõrgukoridorid“ jaotises „Atlandi ookean“ lisatakse pärast rida „Aveiro – Valladolid – Vitoria-Gasteiz – Bergara – Bilbao/Bordeaux – Tours – Paris – Le Havre/Metz – Mannheim/Strasbourg“ järgmine rida: „Shannon Foynes – Dublin– Cork– Le Havre– Rouen – Paris“. I lisa I osa punkti 2 „Põhivõrgukoridorid“ jaotises „Atlandi ookean“ muudetakse rida „Saint Nazaire – Nantes – Tours“ järgmiselt: „Dublin – Cork – Saint Nazaire – Nantes – Tours“. |
Motivatsioon
Ühendkuningriigi väljaastumisel EList saab olema palju tagajärgi, nende seas märkimisväärne mõju Iirimaa hõlmamisele TEN-T põhivõrgu koridoride võrgustikku. Mereühendused põhivõrgu sadamatega peaksid olema hõlmatud transpordikoridoride kaarti.
II. POLIITILISED SOOVITUSED
EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE
Üldised soovitused
1. |
tuletab meelde, et Euroopa üleeuroopaliste võrkudega (TEN) tagatud turvalise, tänapäevase, säästva ja tõhusa transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonitaristu poliitika on ülioluline kõigi ELi piirkondade, sh äärepoolseimate piirkondade, äärealade ja saarte ning geograafiliselt ja demograafiliselt ebasoodsas olukorras olevate piirkondade majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamiseks. See aitab kaasa siseturu heale toimimisele ning on vajalik paljude teiste ELi poliitikavaldkondade, eelkõige kliima- ja keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamiseks; |
2. |
märgib, et osa pärast Euroopa ühendamise rahastu käivitamist 2013. aastal komitee esitatud tähelepanekutest, eelkõige 10. oktoobri 2017. aasta arvamuses 1531/2017 „Euroopa ühendamise rahastu transpordivaldkonna tulevik“, on endiselt asjakohased; |
3. |
leiab, et tähelepanelikult tuleb kuulata linnade ja piirkondade seisukohti, sest nemad vastutavad liikuvuse ja avaliku transporditeenuse haldamise ja arendamise eest oma territooriumil; |
4. |
kinnitab, et komisjoni ettepanekus järgitakse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Ettepaneku peamine eesmärk on luua üleeuroopaline transpordivõrk. Euroopa Liit on selleks parim rakendustasand; |
5. |
märgib, et 2017. aastal elas 72 % eurooplastest linnapiirkondades. Turvaliste, tõhusate ja kestlike linnatranspordivahendite kättesaadavus on nende jaoks väga oluline. Euroopa ühendamise rahastu on suuteline toetama üleminekut ning vähendama liiklusummikuid, saastet ja liiklusõnnetusi. Selleks et viia 2030. aastaks lõpule põhivõrgu ja 2050. aastaks üldvõrgu rajamine, on väga oluline eri transpordiliigid paremini ühendada ja tagada sujuv liikumine linnapiirkondades. Esmatähtsaks tuleb pidada linnatranspordi mitmeliigilisuse valdkonnas tehtavaid jõupingutusi; |
6. |
meenutab, et Euroopa Liidul on hulgaliselt vananenud mere- ja jõetaristuid, mida tuleb uuendada ja arendada. Need kaks transpordiliiki on osa liiklusummikute probleemi lahendusest ja vastusest sektori dekarboniseerimise vajadusele; |
7. |
tunnistab, et transport tekitab ligi 50 % kasvuhoonegaaside heitest Euroopas. See on ainus sektor, kus alates 1990. aastast ei ole suudetud heitkoguseid vähendada. Linnad ja piirkonnad tunnevad vahetult kliimamuutuste, õhusaaste ja liiklusummikute mõju. Seega tuleb võtta edasipüüdlikke ja koheseid meetmeid transpordisektori CO2-heite vähendamiseks; |
8. |
tuletab meelde, et Euroopa ühendamise rahastu peab olema kohandatud ELi ambitsioonikate transporditaristu ehitamise eesmärkidega. Eelkõige sätestatakse TEN-T määruses põhivõrgu lõpuleviimine aastaks 2030. Komitee märgib, et kõigi piirkondade vajadusi tuleb hoolikalt jälgida ning tuleb astuda samme tagamaks, et taristu uuendustega peetakse sammu; |
9. |
soovitab edendada piiriüleseid projekte, soodustades eeskätt ETKRide kaasamist või Euroopa Komisjoni aastateks 2021–2027 välja pakutud mehhanismi kasutamist, mis eemaldab piiriüleses kontekstis õiguslikud ja halduslikud takistused. Täpsemalt peaksid ETKRid olema rahastamiskõlblikud Euroopa ühendamise rahastu kõigi projektikonkursside raames, sõltumata neile antud pädevusest; |
10. |
väljendab heameelt Euroopa Komisjoni ettepaneku üle, millega uuendatakse ja muudetakse Euroopa ühendamise rahastut; |
11. |
kiidab heaks, et ettepanekus arvestatakse äärepoolseimate piirkondade eripäraga ja vajadusega näha ette rahalisi vahendeid transpordi tarbeks Euroopa ühendamise rahastust, mida tuleks laiendada ka energeetika- ja digitaalvaldkonda; |
12. |
märgib, et Euroopa ühendamise rahastu piisav rahastamine loob uusi töökohti, toetab majanduskasvu ja tõstab ELi maailmas juhtivale kohale teaduse ja innovatsiooni valdkonnas ning majanduse CO2-heite vähendamisel; |
13. |
tunneb heameelt jõupingutuste üle eeskirju ja menetlusi lihtsustada. Ükski projekti korraldaja ei peaks olema sunnitud loobuma rahastamistaotluse esitamisest; |
14. |
võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku kehtestada eesmärk kohandada TEN-T taristut kaheotstarbeliseks, nii tsiviil- kui ka sõjaliseks kasutuseks, kuid väljendab kahetsust, et seda eesmärki ei ole üksikasjalikumalt kirjeldatud, ning soovitab täpsustada sellega seonduvaid eeskirju; |
15. |
kutsub üles pöörama Euroopa ühendamise rahastu raames rohkem tähelepanu sotsiaalsele, majanduslikule ja territoriaalsele ühtekuuluvusele. |
Brüssel, 10. oktoober 2018
Euroopa Regioonide Komitee president
Karl-Heinz LAMBERTZ
(1) COM(2017) 623
(1) COM(2017) 623
(1) COM(2016) 587
(1) COM(2016) 587