22.3.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 110/132 |
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: nõukogu määrus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ täiendav Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogramm aastateks 2021–2025“
[COM(2018) 437 final – 2018/0226 (NLE)]
(2019/C 110/24)
Raportöör: |
Giulia BARBUCCI |
Konsulteerimistaotlus |
Euroopa Komisjon, 12.7.2018 Euroopa Liidu Nõukogu, 13.7.2018 |
Õiguslik alus |
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304 |
|
|
Vastutav sektsioon |
transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon |
Vastuvõtmine sektsioonis |
20.11.2018 |
Vastuvõtmine täiskogus |
12.12.2018 |
Täiskogu istungjärk nr |
539 |
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid) |
208/3/4 |
1. Järeldused ja soovitused
1.1. |
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) teadus- ja koolitusprogrammi aastateks 2021–2025 käsitleva määruse ettepanekut ning rõhutab selle järjepidevust varasemate programmidega tuumasünteesi, tuumalõhustumise ja tuumaohutuse uuringute ja arengu ning Teadusuuringute Ühiskeskuse vallas, samuti tegeletakse ettepanekus uute sekkumisvaldkondadega, nagu kiirguskaitse ja tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimine. |
1.2. |
Komitee leiab, et Euratomi eelarve on seatud eesmärkide saavutamiseks asjakohane, ning peab oluliseks selle rahalise toetuse säilitamist, sõltumata Brexiti läbirääkimiste tulemustest. Sellega seoses leiab komitee, et väga oluline on hoolikalt juhtida Ühendkuningriigi lahkumist Euratomi programmist, eelkõige puudutab see juba käimasolevat teadustegevust, ühist taristut ning sotsiaalset mõju (nt töötingimused) personalile Ühendkuningriigi territooriumil ja sellest väljaspool. |
1.3. |
Komitee leiab, et Euroopa Ühistoroidkambri (JET) projekt on rahvusvahelise katsetermotuumareaktori (ITER) projekti arengul põhielement, pealegi on viimane teaduslikust vaatevinklist JETi projekti loogiline edasiarendus. Seetõttu peab komitee oluliseks, et JETi projekt jätkuks (kas ELi projektina või ELi-Ühendkuningriigi ühisprojektina), kuni ITERi projekt saab hakata toimima. |
1.4. |
Komitee leiab, et programmis kasutatud uuendused, näiteks selle lihtsustamine, eesmärkide laiendamine (ioniseeriv kiirgus ja rajatiste tegevuse lõpetamine), parim koostoime programmiga „Euroopa horisont“ ning võimalus rahastada teadlaste haridust ja koolitust (nt Marie Sklodowska-Curie meede), vastavad kodanike ootustele ja tugevdavad programmi tõhusust ja mõjusust. |
1.5. |
Komitee leiab, et tuumaohutust tuleb mõista dünaamilise põhimõtte kohaselt, mis eeldab kehtivate õigusaktide pidevat järelevalvet ja ajakohastamist kõige uuemate avastuste ja uuenduste põhjal, hõlmates rajatiste kogu elutsüklit. Erilist tähelepanu tuleks pöörata liikmesriikide piiridel asuvatele rajatistele, tugevdades koordineerimist riiklike ja kohalike omavalitsuste vahel ning tagades kodanike ja töötajate tõelise kaasamise. |
1.6. |
Komitee leiab, et haridus alates kohustuslikust haridusest ning koolitus on oluline tegur, et viia noori teaduse ja tehnoloogia valdkonnale lähemale. See on väga oluline, et tulevikus suurendada Euroopa kõnealuses sektoris teadlaste arvu, mis praegu ei ole piisav nõudluse rahuldamiseks tootmis- ja teadusvaldkonnas. |
2. Sissejuhatus
2.1. |
Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) teadus- ja koolitusprogrammi aastateks 2021–2025 käsitlev määruse ettepanek kuulub teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ (2021–2027) õigusaktide paketti (1). Kavandatav programm kestab viis aastat vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 7 võimalusega seda pikendada kaheks aastaks, et viia see kooskõlla programmi „Euroopa horisont“ ja mitmeaastase finantsraamistiku kestusega. |
2.2. |
Programmi „Euroopa horisont“ rahaline toetus 2021.–2027. aastaks on 100 miljardit eurot, millest Euratomi programmile eraldatakse 2,4 miljardit eurot. Raamprogrammiga „Euroopa horisont“ kehtestatakse ka suunised osalemise vahendite ja viiside kohta ning rakendamise, hindamise ja juhtimise sätete kohta. Euratomi programmiga toetatavad teadusuuringute valdkonnad ei kuulu programmi „Euroopa horisont“ nii õiguslikel (eri aluslepingud) kui ka juhtimisega seotud põhjustel (tegevuse dubleerimise ärahoidmine), et tugevdada koostoimet programmide vahel. |
2.3. |
Komitee on pühendanud ad hoc arvamuse programmi „Euroopa horisont“ ettepanekule, (2) millega käesolev arvamus on seotud tulevikuvisiooni ja soovituste osas. Komitee on koostanud ka kaks muud sellega seotud arvamust – ITERi projekti (3) ja tuumaelektrijaamade demonteerimise (4) kohta. |
3. Ettepaneku kokkuvõte
3.1. |
Euratomi teadus- ja koolitusprogramm käsitleb tuumaenergia erinevaid rakendusi Euroopas, nii energia tootmist kui ka muid otstarbeid muudes sektorites (nt meditsiinisektoris ioniseeriv kiirgus). Euroopa Liidu jõupingutuste eesmärk on edendada innovatsiooni ja ohutu tehnoloogia arendamist, vähendades ohte ja tagades optimaalse kiirguskaitse. Seepärast võimaldab Euratom liikmesriikide osamakseid integreerida, ühendades innovatsiooni-, teadus- ja koolitustegevuse. |
3.2. |
Ettepanekuga kehtestatakse teadusuuringute eelarve ja ühised eesmärgid nii otseste meetmete (mida rakendab komisjon otse Teadusuuringute Ühiskeskuse kaudu) kui ka kaudsete meetmete puhul (mida rakendab avalik või erasektor ning mida rahastatakse programmist), mida rakendatakse kooskõlas liikmesriikidega kokkulepitud tööprogrammidega. |
3.3. |
Euratomi programmi aastateks 2021–2025 rakendatakse eelarve otsese täitmise raames. Komisjon võib siiski, kui ta peab seda asjakohaseks, rakendada eelarve jagatud täitmist ja/või kaudset täitmist, usaldades programmi teatavate osade elluviimise Euratomi asutamislepingu artikli 10 kohaselt liikmesriikidele, isikutele või ettevõtjatele või ka kolmandatele riikidele, rahvusvahelistele organisatsioonidele või kolmandate riikide kodanikele. |
3.4. |
Kavandatav programm jätkab praeguse Euratomi programmi peamist teadustegevust (kiirguskaitse, rajatiste tuumaohutus ja tuumajulgeolek rahvusvahelises poliitikas, radioaktiivsete jäätmete käitlemine ja tuumasünteesienergia), pöörates üha rohkem rõhku dekomisjoneerimisele ja ioniseeriva kiirguse mitteelektrilistele rakendustele. Programmi 2021.–2025. aasta kavandatud eelarve on 1 675 000 000 eurot, mis on jaotatud tuumasünteesialase teadus- ja arendustegevuse (724 563 000 eurot), tuumalõhustumisuuringute, tuumaohutuse ja kiirguskaitse (330 930 000 eurot) ning Teadusuuringute Ühiskeskuse (619 507 000 eurot) vahel. |
3.5. |
Eesmärkide ulatuse laiendamine suurendab vahendi valdkonnaülesust nii, et see oleks rohkem kodanike teenistuses. Eelkõige tuleb ioniseeriva kiirguse kasutamise tõttu üha rohkemates valdkondades kaitsta inimesi ja keskkonda kiirgusega tarbetu kokkupuute eest. Ioniseerivat röntgenikiirgust kasutatakse Euroopas igapäevaselt eri valdkondades, peamiselt meditsiinis. Selle tulemusena arendatakse kiirguskaitsealaseid uuringuid ka valdkonnaüleselt nii tuumaenergia tootmise kui ka meditsiini valdkonnas, välistamata muid tööstuse, põllumajanduse, keskkonna ja ohutuse valdkonnas kasutatavaid rakendusviise. |
3.6. |
Teine uuenduslik element on teadusuuringud tuumarajatiste dekomisjoneerimine ja nende keskkonnakahju heastamise tehnoloogia väljatöötamiseks ja hindamiseks, arvestades nende kasvavat nõudlust. See aspekt on otsustava tähtsusega, et lahendada probleem teiste ohutusaspektidega, mida praegune programm juba hõlmab: tuumaohutus (st reaktorite ja kütusetsükli ohutus), kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemine, kiirguskaitse ja hädaolukorraks valmisolek (radioaktiivsed õnnetused ja kiirgusökoloogiaalased teadusuuringud) ja meetmed, millega rakendada tuumajulgeoleku, kaitse ja leviku tõkestamise strateegiad. |
3.7. |
Neid algatusi täiendab konkreetne meede, mille eesmärk on toetada tuumasünteesienergia arendamist, mis on potentsiaalselt ammendamatu energiaallikas ja millel on väiksem keskkonnamõju. Eelkõige keskendutakse ettepanekus tuumasünteesialase tegevuskava rakendamise järjepidevuse tagamisele, mille tulemusena peaks valmima esimene elektrijaam selle sajandi teisel poolel. Sel põhjusel toetab EL jätkuvalt ITERi projekti eraldi programmi (5) kaudu ja tulevikus DEMO projekti. |
3.8. |
Lisaks teadusuuringutele nähakse ettepanekus ette ka tuumateadlaste osalemine haridus- ja koolitusprogrammides (nt Marie Skłodowska-Curie meede), et säilitada kõrgetasemelised teadmised, samuti piisav rahaline toetus, mis võimaldab juurdepääsu Euroopa ja rahvusvahelisele teadustaristule (sealhulgas Teadusuuringute Ühiskeskusele). |
4. Üldised märkused
4.1. |
Komitee tervitab Euratomi programmi (2021–2025) käsitlevat määruse ettepanekut. Eelkõige hindab komitee kasvavat vastastikust mõju programmi „Euroopa horisont“ raames, et tagada ühised juhtimismehhanismid, juurdepääs vahenditele ja nende haldamine, samuti teadus- ja koolitustegevuse integreerimine, vältides tarbetut dubleerimist. |
4.2. |
Komitee leiab, et Euratomile eraldatud eelarve on kooskõlas ELi seatud eesmärkidega tuumaenergia valdkonnas. Sel põhjusel leiab ta, et on oluline säilitada see rahaline toetus, sõltumata Brexiti läbirääkimiste tulemustest. Sellega seoses leiab komitee, et väga oluline on hoolikalt juhtida Ühendkuningriigi lahkumist Euratomi programmist, eelkõige puudutab see juba käimasolevat teadustegevust, ühist taristut ning sotsiaalset mõju (nt töötingimused) personalile Ühendkuningriigi territooriumil ja sellest väljaspool (6). |
4.3. |
Eelkõige rõhutab komitee, et ITERi projekti rakendamiseks on vaja JETi (Euroopa Ühistoroidkambri) projekti toetust; JETi rajatis asub Ühendkuningriigis ja seda rahastab Euratom. Praegu ehitatava ITERi rajatise teatud osi testitakse muu hulgas JETi projekti kaudu ja pealegi on ITERi projekt teaduslikust vaatevinklist JETi projekti edasiarendus. Selline rajatis on maailmas ainulaadne ja seda ei saa asendada. Seetõttu peab komitee oluliseks, et JETi projekt jätkuks (kas ELi projektina või ELi-Ühendkuningriigi ühisprojektina), kuni ITERi projekt saab hakata toimima. |
4.4. |
Komitee toetab määruse ettepaneku lähenemisviisi, mille põhieesmärk on tagada juba käimasolevate teadusuuringute ja projektide järjepidevus, nagu ITERi projekt, mis kujutab endast olulist eesmärki dekarboniseerimise, (7) energiavarustuse ja tööstusliku arengu tagamisel (8). Lisaks sisaldab uus programm huvipakkuvaid uuendusi, laiendades teadus- ja innovatsioonitegevust, mida saab rahastada arengu ja majanduskasvu eesmärgil. |
4.5. |
Komitee tunneb suurt heameelt ettepaneku üle lisada rahastamiskõlblike meetmete hulka ioniseerivat kiirgust käsitlevad meetmed, laiendades programmi valdkonnaülesust kooskõlas programmiga „Euroopa horisont“ ühiskonnaprobleemide vallas. Seoses sellega on tähtis, et teadus- ja innovatsiooniprotsessi patentide ja uue tehnoloogia alaseid tulemusi levitatakse kiiresti ja korrapäraselt, arvestades nende ulatuslikku kohaldamisala (9). |
4.6. |
On oluline, et kodanikke teavitatakse Euroopa tasandi rahastamise ja ühiste jõupingutuste kaudu saadud tulemustest. See tugevdab kodanike usaldust teadus- ja uurimistegevuse vastu, samuti suurendab teadlikkust Euroopa Liidu tähtsuse ja konkreetse strateegia kohta kõigi inimeste elukvaliteedi parandamisel. |
4.7. |
Komitee hindab kõrgelt ka seda, et tuumarajatiste tegevuse lõpetamise ja nende keskkonnakahju heastamise valdkonnas suurendatakse uuringute ja teadmiste ühise kasutuse rahastamist, et tulla toime nii liikmesriikide kasvavate vajadustega kui ka lõpetada tuumaenergia tootmisega seotud protsesside juhtimise ahel, mis peab tingimata lõppema tuumarajatiste dekomisjoneerimise keskkonnakahju ohutu heastamisega. |
4.8. |
Komitee leiab, et programmi laiendamine haridus- ja koolitustegevusele, nagu Marie Skłodowska-Curie meede, on ülioluline, et säilitada ELis kõrge kvalifikatsioonitase. Siiski on oluline seada nii kvantitatiivsed kui ka kvalitatiivsed eesmärgid, kuna praeguseks ei ole Euroopa teadlasi selles sektoris piisavalt, et katta kogu Euroopa tootmis- ja teadustegevuse vajadusi (10). |
5. Konkreetsed märkused
5.1. |
Pärast Fukushima katastroofi välja töötatud uus tuumaohutuse raamistik (11) on vastus kodanike muredele. Euroopa Liit on loonud süstemaatiliste kontrollide süsteemi (vastastikune hindamine) ja dünaamilised ja mitmetasandilised turvamehhanismid, mis on karmistanud rajatiste ohutuseeskirju. Komitee soovitab jälgida kõnealuse direktiivi nõuetekohast rakendamist, ajakohastada seda ja kohandada uute ülesannetega, hõlmates rajatiste kogu eluea – uute reaktorite kavandamist ja olemasolevate pidevat kohandamist kuni nende dekomisjoneerimiseni (12). Selles kontekstis leiab komitee, et organisatsiooniväliste sõltumatute osaliste järelevalvetegevus võib aidata jõuda rangemate ohutusstandarditeni. |
5.2. |
Kuna paljud reaktorid paiknevad kahe või enama ELi riigi piiril, on oluline kehtestada riikidevahelise koostöö tugevdatud raamistik, et luua kiirreageerimismehhanismid ettenägematute piiriüleste õnnetusjuhtumite jaoks, (13) tagades asjaomaste kohalike ja riiklike asutuste tõhusa koostöö ja koordineerimise. See protsess peab direktiivi 2014/87/Euratom artikli 8 kohaselt ette nägema ka töötajatele ja kodanikele suunatud tõhusa ja laiaulatusliku teabe- ja koolitustegevuse, mille jaoks on ette nähtud toetused konkreetsetest rahastamisvahenditest. Sarnaseid algatusi tuleks rakendada kolmandate naaberriikidega, kes seisavad silmitsi samade ohtudega (14). |
5.3. |
Komitee leiab, et alltöövõtt võib olla ebakindlust tekitav tegur tuumaelektrijaamade hooldamisel ning seetõttu soovitab seda piirata ja rangelt kontrollida (15). |
5.4. |
Komitee arvates on esmatähtis toetada ja soodustada noorte huvi reaal- ja tehnoloogiaainete vastu, mis eeldab kooliõpetajate aktiivset ja teadlikku kaasatust. See peaks pideva koolituse ja ajakohastamise abil olema positiivne vahend, et edastada teadmisi ja julgustada õpilasi seda teemat eelarvamusteta ja stereotüüpideta avatult arutama. |
5.5. |
Eelkõige toetab komitee toetab algatusi (sh programmi „Erasmus+“ kaudu), mille eesmärk on levitada koolides teaduse, tehnoloogia, inseneriteaduse, matemaatika aineid integreeritult kunstiga. Selle lähenemisviisi abil julgustatakse õpilaste süstemaatilist ja uurimuslikku tegevust, kuna neil on võimalus lahendada reaalmaailma probleeme loovalt. Viimastel aastatel ELi rahastatud teadusuuringud ja projektid on andnud väga häid tulemusi, näidates, et see lähenemisviis suurendab huvi tehnika, matemaatika ja teadusteemade vastu, mis muutub edaspidi õpilaste esmaseks valikuks ülikooli astumisel (16). |
Brüssel, 12. detsember 2018
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president
Luca JAHIER
(1) COM(2018) 435 final.
(2) INT/858, arvamus „Raamprogramm „Euroopa horisont““ (ELT C 62, 15.2.2019, lk 33).
(3) TEN/680, arvamus „Mitmeaastane finantsraamistik ja ITER“ (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 136 ).
(4) TEN/681, arvamus „Mitmeaastane finantsraamistik ning dekomisjoneerimine ja radioaktiivsed jäätmed“ (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 141 ).
(5) TEN/680, arvamus „Mitmeaastane finantsraamistik ja ITER“ (vt joonealune märkus 3).
(6) https://www.nature.com/articles/d41586-018-06826-y.
(7) ELT C 107, 6.4.2011, lk 37.
(8) ELT C 229, 31.7.2012, lk 60.
(9) INT/858, arvamus „Raamprogramm „Euroopa horisont““ (vt joonealune märkus 2).
(10) ELT C 237, 6.7.2018, lk 38.
(11) Nõukogu direktiiv 2014/87/Euratom (ELT L 219, 25.7.2014, lk 42) ja sellega seotud direktiivid.
(12) ELT C 341, 21.11.2013, lk 92.
(13) ELT C 318, 29.10.2011, lk 127.
(14) ELT C 487, 28.12.2016, lk 104.