6.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 440/73


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa uus teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava – Euroopa võimalus suunata oma tulevikku““

(Euroopa Komisjoni panus 16. mail 2018 Sofias toimuvasse ELi juhtide mitteametlikku innovatsioonikohtumisse)

(COM(2018) 306 final)

(2018/C 440/11)

Raportöör:

Ulrich SAMM

Kaasraportöör:

Stefano PALMIERI

Konsulteerimise taotlus

Euroopa Komisjon, 18.6.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

 

 

Vastutav sektsioon

Ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

4.9.2018

Vastuvõtmine täiskogus

19.9.2018

Täiskogu istungjärk nr

537

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

196/1/2

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Komitee väljendab heameelt tõsiasja üle, et 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kontekstis on komisjon selgelt välja öelnud, et teadusuuringud ja innovatsioon peavad jääma oluliseks ELi prioriteediks.

1.2.

Komitee väljendab heameelt tõsiasja üle, et innovatsioonile tuleks panna rohkem rõhku, ja tuletab meelde oma nõudmist, et tulevane rahastamispoliitika peab olema hästi tasakaalustatud kogu teadusuuringute ja innovatsiooni ahela ulatuses, alustades alusuuringutest ja lõpetades tootepõhiste uuringutega. Innovatsioon on majanduskasvu võti ja uued rahastamisvahendid on eriti kasulikud VKEde jaoks. Komitee rõhutab, et olulised on avaliku sektori investeeringud teadus- ja arendustegevusse, mis on põhiline mootor selleks, et tekiks ja säiliks ülekanduv mõju liikmesriikide majandustele.

1.3.

Komitee väljendab ühtlasi heameelt eesmärgi üle veelgi lihtsustada riigiabi eeskirju, et hõlbustada erinevate rahaliste vahendite kombineerimist, mis võib olla väga oluline liikmesriikide ja piirkondade vaheliste suurte erinevuste kaotamiseks edukate teadusuuringute ja innovatsiooni projektide arvu mõttes.

1.4.

Programmiga „Euroopa horisont“ tuleb investeerida valdkondadesse, kus on eriti suur Euroopa lisaväärtus. Prioriteediks tuleks seada teadusuuringute koostööprojektid, sest need täidavad selle tingimuse nii nagu peaaegu mitte ükski teine programm.

1.5.

Komitee on veendunud, et paljusid olulisi ühiskondlikke probleeme saab lahendada ainult Euroopa tasandil ja need vajavad mitme osaleja ühendatud jõupingutusi, mis ulatuvad kaugemale üksikutest teadusuuringute koostööprojektidest. See on põhjus, miks toetatakse ülesannete ideed.

1.6.

Teadlaste liikuvuse toetamine Marie Skłodowska-Curie meetmete (MSCA) kaudu on veel üks hoob Euroopa teadusruumi tugevdamiseks, kuna ELi ja riiklikud poliitikad peavad võtma eesmärgiks luua spetsialistidele adekvaatsed ja atraktiivsed töötingimused, et vältida ajude äravoolu fenomeni, mis on ELis sidususe saavutamisele kontraproduktiivne.

1.7.

Komitee peab vajalikuks suurendada ELi investeeringuid, et aidata Euroopa töötajatel digitaalmajanduse arengutega sammu pidada ja vastavaid kvalifikatsioone omandada.

1.8.

Komitee leiab, et tuleb tõhusamalt toetada algatusi, mis aitavad VKEdel teadusuuringute ja innovatsiooni tulemusi kasumlikult oma tegevuses ära kasutada.

2.   Sissejuhatus

2.1.

ELi juhtide mitteametlikul innovatsioonikohtumisel Sofias 16. mail 2018 kutsus Euroopa Komisjon osalejaid arutama ja andma strateegilisi suuniseid, pidades silmas järgmist mitmeaastast finantsraamistikku üldiselt ja teadusuuringute ning konkreetselt innovatsiooni jaoks pakutavaid prioriteete. Sel eesmärgil kavandas Euroopa Komisjon oma teatises prioriteedid ja uued algatused (1).

2.2.

Kõnealune ettepanek toimib ühtlasi esimese sammuna järgmise raamprogrammi (9. raamprogrammi ehk programmi „Horisont Euroopa“) määratlemise poole eesmärgiga jätkata ja täiustada edukat programmi „Horisont 2020“ (2).

2.3.

Samamoodi kavandatakse meetmeid innovatsiooni toetamiseks ja tööstusharu juhtrolli tõhustamiseks pärast ELi tööstuspoliitika strateegia uuendamist (3).

3.   Ettepaneku sisu

3.1.

Euroopa Komisjoni ettepaneku eesmärk on tagada, et teadusuuringud ja innovatsioon on ka tulevikus üks olulistest ELi poliitilistest ja rahastamisprioriteetidest eri eelarveliste toetusvahendite üleselt. Suuremat rõhku asetatakse innovatsioonile, et teha Euroopast liider turgu loova innovatsiooni alal.

3.2.

Teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute suurendamiseks teeb komisjon ettepaneku eraldada 100 miljardit eurot tulevasele programmile „Euroopa horisont“ ja Euratomi teadus- ja koolitusprogrammile (4).

3.3.

Samuti kavatseb komisjon teha kättesaadavaks umbes 11 miljardit eurot, et pakkuda fondi InvestEU komponendi raames turupõhiseid vahendeid, sealhulgas rahastamisvahendeid ja eelarvetagatisi, mis võimaldaks omakorda kaasata teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamiseks 200 miljardit eurot erasektori investeeringuid.

3.4.

Liikmesriikidel soovitatakse tungivalt võtta vajalikke meetmeid, et maksimeerida oma teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavad investeeringud ja jõuda eesmärgini 3 % sisemajanduse koguproduktist.

3.5.

Tuleb määrata kindlaks esimesed ELi tasandi teadusuuringute ja innovatsiooni ülesanded, millel on julged ja ambitsioonikad eesmärgid ning mis annavad suurt Euroopa lisaväärtust. Need ülesanded edendavad investeeringuid ning sektoriülest osalemist eri väärtusahelate, poliitikavaldkondade (näiteks energeetika ja kliimaküsimused, transport, kõrgtehnoloogiline tootmine, tervishoid ja toitumine, digitaalküsimused) ja teadusvaldkondade (sealhulgas sotsiaal- ja humanitaarteadused) raames.

3.6.

Tehakse ettepanek kohaldada ELi ja riiklikke õigusraamistikke ja õigusakte läbi vaadates alati innovatsiooni põhimõtet, tagades, et innovatsiooni hinnatakse täiel määral.

3.7.

Luuakse Euroopa innovatsiooninõukogu, et teha kindlaks murrangulise innovatsiooni võimalused ning suurendada selle ulatust, keskendudes kiiretele ja suure riskiga uuendustele, millel on suur potentsiaal tekitada täiesti uued turud.

3.8.

On kavas võtta meetmeid erasektori investeeringute suurendamiseks teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning luua algatusi nagu

üleeuroopalise riskikapitali fondifondide programmi (VentureEU) rakendamine ja

ennetava restruktureerimise raamistikke, uue võimaluse andmist ning restruktureerimise, maksejõuetuse ja maksekohustustest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid käsitleva direktiivi (5) ülevõtmine.

3.9.

Vaja on veelgi lihtsustada riigiabi eeskirju, et võimaldada teadusuuringute ja innovatsiooni projektide puhul eri fondide sujuvat kombineerimist ning ühiste hindamisnõuete paremat kasutamist.

3.10.

Komisjon pooldab maksusüsteemi(6) mis võimaldaks teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtud investeeringud maksustatavast tulust maha arvata ning pakuks uutele ettevõtetele lisasoodustusi.

3.11.

Avatud teaduse märgise kehtestamine ülikoolide ja riiklike teadusorganisatsioonide jaoks, et võimaldada neil muutuda ettevõtjalikumaks ja interdistsiplinaarsemaks.

4.   Üldised märkused

4.1.

Komitee väljendab heameelt tõsiasja üle, et 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kontekstis on komisjon selgelt välja öelnud, et teadusuuringud ja innovatsioon peavad jääma oluliseks ELi prioriteediks. Tugev ja edukas programm, mis ühendab tippteadmisi, ühist teadustaristut, piiriülest koostööd ja koostoimet teadusringkondade, tööstuse, VKEde ja teadusorganisatsioonide vahel, on võtmetähtsusega poliitikavahend jätkusuutliku Euroopa majanduskasvu ja konkurentsivõime jaoks ning peamiste probleemide käsitlemiseks, millega Euroopa ühiskond silmitsi seisab.

4.2.

Komitee väljendab heameelt tõsiasja üle, et innovatsioonile tuleks panna rohkem rõhku, ja tuletab meelde oma soovitust, et tulevane rahastamispoliitika peab olema hästi tasakaalustatud kogu teadusuuringute ja innovatsiooni ahela ulatuses, alustades alusuuringutest ja lõpetades tootepõhiste uuringutega (7). Innovatsioon on majanduskasvu võti ja uued rahastamisvahendid on eriti kasulikud VKEde jaoks. Komitee rõhutab, et olulised on avaliku sektori investeeringud teadus- ja arendustegevusse, mis on põhiline mootor selleks, et tekiks ja säiliks ülekanduv mõju liikmesriikide majandustele.

4.3.

Seoses kõrgete ootustega, mis on seotud programmi „Euroopa horisont“ mõjuga ja selle rolliga Euroopa konkurentsivõime tagamisel, soovitab komitee 120 miljardi euro suurust rahastamist, nagu on ettepaneku teinud ka Euroopa Parlament. Euroopa institutsioonid peavad näitama, et nad on aru saanud teadusuuringute ja innovatsiooni ülekaalukast tähtsusest ELi tulevase konkurentsivõime jaoks.

4.4.

Komitee peab vajalikuks suurendada ELi investeeringuid, et aidata Euroopa töötajatel digitaalmajanduse arengutega sammu pidada ja vastavaid kvalifikatsioone omandada. Komitee leiab lisaks sellele, et tuleb tõhusamalt toetada algatusi, mis aitavad VKEdel teadusuuringute ja innovatsiooni tulemusi kasumlikult oma tegevuses ära kasutada.

5.   Konkreetsed märkused

5.1.   Teadusuuringud kogu väärtusahela jooksul

5.1.1.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde tuleks kasutada selleks, et kaasata piirkonnad innovaatilisse majandusse. Tuleks luua sünergiad programmiga „Euroopa horisont“, InvestEU fondiga, Euroopa Sotsiaalfondiga, programmiga Erasmus+, digitaalse Euroopa programmiga, ühise põllumajanduspoliitikaga ja muude programmidega.

5.1.2.

EL on kõige avatum teadusuuringute ja innovatsiooni piirkond kogu maailmas. Ta mitte ainult ei kutsu kogu maailma teadusorganisatsioone osalema oma projektides, vaid teeb ka rahvusvaheliste partneritega ulatuslikult koostööd ühisprogrammide raames. Programmiga „Euroopa horisont“ tuleb investeerida nendesse valdkondadesse, kus on eriti suur Euroopa lisaväärtus. Prioriteediks tuleks seada teadusuuringute koostööprojektid(8) sest need täidavad seda nõuet nii, nagu peaaegu mitte ükski teine programm: et teha edasisi edusamme ühiskondlike probleemide valdkonnas, mida ei saa lahendada riiklikul tasandil, toovad need projektid kokku parimad teadlased ning samuti kõige innovatiivsemad VKEde ja tööstusharu sidusrühmad Euroopas. Ühendades nende oskused ja pädevused kõigis valdkondades, toovad teadusuuringute koostööprojektid kaasa väärtuslikke hüvesid Euroopa kodanikele.

5.1.3.

Komitee on veendunud, et paljusid olulisi ühiskondlikke probleeme saab lahendada ainult Euroopa tasandil ja need vajavad mitme osaleja ühendatud jõupingutusi, mis ulatuvad kaugemale üksikutest teadusuuringute koostööprojektidest. See on põhjus, miks toetatakse ülesannete ideed. Komitee tunnistab, et ühistel ambitsioonikatel eesmärkidel on potentsiaali innustada ja luua impulssi, st valmidust meetmeid võtta eri kogukondades, sealhulgas avalikkuses. Ülesanded peaksid pakkuma pikaajalist rahastamisperspektiivi programmiga „Euroopa horisont“. Oluline on, et ülesandeid kontseptualiseeritakse ennekõike suuremahuliste teadusuuringute ülesannetena, isegi kui need lõimivad oma allprojektidesse eri sidusrühmi. Et saavutada ülesannetega seotud ambitsioonikaid eesmärke, peavad need hõlmama kogu innovatsiooniahelat ja sisaldama teadustegevust kõigil tehnoloogilise valmiduse tasemetel. Komitee nõuab tungivalt, et ei ülesannete kontseptsiooni ei tähtsustataks üle, vaid pakutaks neile piisavat rahastamist, mida on vaja nende eesmärkide jaoks. Need eesmärgid peaksid olema konkreetsed ja teostatavad.

5.1.4.

Üks Euroopa teadusuuringute raamprogrammide tugevusi on nende konkreetne ELi-ülene pühendumine Euroopa teadusruumi edendamisele, mis on avatud kõigile liikmesriikidele. Tugevamad sünergiad järgmise raamprogrammi ja struktuurifondide vahel võiksid seda avatust toetada. Tõhusam piirkondadevaheliste erinevuste kaotamine on üks peamisi tulevaste aastate poliitilisi ülesandeid ja tõhusad partnerlused teadusasutuste vahel võivad olla üks lahendus.

5.1.5.

Üks oluline vahend selles kontekstis on tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste juhtalgatused. Neid iseloomustab tugev keskendumine innovatiivse tehnoloogia arendamisele. See on ainulaadne tugevus. Euroopa peab lubama endale suuremahulisi ja pikaajalisi projekte, mille puhul suudetakse leppida teatava ebakindlusega ja mis on ikkagi innovatiivsed, sest need on tulevikku vaatavad. Neid juhtalgatusi tuleks seetõttu selgelt ülesannetest eristada. On oluline, et tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste juhtalgatused algaksid kavakohaselt ja saaksid jätkuvalt prioriteetset rahastamist.

5.1.6.

Teadustaristu kogu ELis ja mujal kättesaadavaks tegemine on üks raamprogrammide saavutusi. Kahtlemata meelitab tipptasemel teadustaristu ligi tipptasemel teadlasi ja väga sageli on üksnes juurdepääs teadustaristule see, mis muudab läbimurdelised tulemused võimalikuks. Seetõttu vajab teadustaristu pakiliselt suuremat rahastamist Euroopa tasandil, mitte eelarve osakaalu vähendamist, mille Euroopa Komisjon on sätestanud oma ettepanekus. ELi 13 riigi kasutajate juurdepääs rahastamisele peaks olema esmatähtis küsimus.

5.1.7.

Teadlaste liikuvuse toetamine Marie Skłodowska-Curie meetmete kaudu on veel üks viis, kuidas Euroopa teadusruumi edaspidi tugevdada ja tekitada selline mõju, mida ei saa saavutada riiklikul tasandil. Komitee tervitab kõiki algatusi, mille eesmärgiks on toetada VKEdes töötavate teadlaste liikuvust. Sellegipoolest väljendab komitee muret ajude äravoolu nähtuse pärast, mida liikuvuse rahastamine võib veelgi suurendada, ning kutsub üles ELi ja liikmesriikide poliitikameetmetes keskenduma spetsialistidele adekvaatsete ja atraktiivsete töötingimuste loomisele, et vältida seda suundumust, mis on ELis ühtsuse saavutamise suhtes kontraproduktiivne.

5.1.8.

Tuleb märkida, et riiklikult rahastatud institutsioonide akadeemilistel sidusrühmadel ei lubata mitmes liikmesriigis võtta laenusid. Programm „Euroopa horisont“ peaks seetõttu keskenduma jätkuvalt peamiselt kaasrahastamisele, mitte laenudele.

5.1.9.

Komitee ühineb üleskutsega liikmesriikidele, et liikmesriigid võtaksid vajalikke meetmeid, et maksimeerida oma teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavad kulutused ja jõuda eesmärgini 3 % sisemajanduse koguproduktist.

5.2.   Teadusuuringud ja innovatsioon uute turgude ja sidususe jaoks Euroopas

5.2.1.

Nagu on toonitatud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse seitsmendas aruandes, on teadusuuringud ja innovatsioon ELis endiselt suurel määral koondunud piiratud arvul piirkondadesse. Loodepoolsetes liikmesriikides on head piirkondadevahelised ühendused, kvalifitseeritud tööjõud ja atraktiivne ettevõtluskeskkond võimaldanud kasutada ära teadusuuringuid ja innovatsiooni käegakatsutavate mõjuritena majandusliku konkurentsivõime ja sotsiaalse sidususe toetamiseks. Lõuna- ja idapoolsetes liikmesriikides on innovatsiooni tulemuslikkus nõrgem ja innovatsioonikeskustele lähemad piirkonnad – peamiselt pealinnad – ei saa kasu nende lähedusest. See nõuab poliitikameetmeid, mis ühendavad ettevõtjaid, teaduskeskusi ja spetsialiseeritud ettevõtlusteenuseid kõigis piirkondades. Komitee on veendunud, et riigiabi eeskirjade edasine lihtsustamine eri rahaliste vahendite sujuvaks kombineerimiseks võib olla võti selle eesmärgi saavutamiseks.

5.2.2.

2020. aasta järgsete teadusuuringute ja innovatsiooni programmide puhul tuleb võtta arvesse majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset mõõdet, mis iseloomustavad ELi piirkondi, vältides üheainsa universaalse strateegia rakendamist. Seda lähenemisviisi saab toetada avatud innovatsiooni põhiste strateegiate rakendamisega. Mis puudutab teadusuuringute ja innovatsiooni poliitika territoriaalset mõõdet, siis oluline on luua uued programmid ja prioriteedid, võttes arvesse majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte, mis iseloomustavad territooriume, kus meetmeid rakendatakse.

5.2.3.

2020. aasta järgsed teadusuuringute ja innovatsiooni poliitikameetmed ja programmid peaksid olema vastavuses ühist heaolu loova majanduse eesmärkidega, jätkusuutliku majandusmudeliga, mis toetab sotsiaalset sidusust. Majandus ühise heaolu nimel on sotsiaalse innovatsiooni ja positiivse ettevõtluse protsess, mis on kasulik selliste uute ideede edendamiseks ja toetamiseks, mis samaaegselt leiavad lahenduse sotsiaalsetele vajadustele, loovad uusi sotsiaalseid suhteid ja tugevdavad majandusliku väärtuse loomist.

5.2.4.

Hoolimata 2014.–2020. aasta programmide raames võetud laiaulatuslikest kohustustest on VKEde juurdepääsul innovatsioonipõhistele majanduskasvu võimalustele olnud väike mõju konkurentsivõimele ja töökohtade loomisele. Teadustegevuse ja innovatsiooni toetussüsteem on mõnes piirkonnas jätkuvalt liiga keeruline, mistõttu peletab see just mikro- ja väikeettevõtjad ELi projektidest eemale. Komitee väljendab seetõttu heameelt Euroopa innovatsiooninõukogu arengu üle, mis peaks kiirendama programmi „Euroopa horisont“ projektidest tärkavate idufirmade uuenduste turustamist ja nende kasutamise ulatust. Euroopa innovatsiooninõukogust võib kujuneda kiirem mehhanism innovatsioonilõhe kaotamise viimaste sammude lõpuleviimiseks.

5.2.5.

Selleks et muuta teadusuuringute ja innovatsiooni võimalused konkurentsivõime ja majandusarengu teguriteks, on oluline toetada koostööd VKEde ning teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni asutuste, teadusuuringute ja innovatsiooni ülekandel põhinevate ettevõtluse idufirmade ja koolituse ning rahaliste vahendite hankimise vahel. Komitee peab tähtsaks toetada nn viiese heeliksi (9) mudeli ülekandmist ja kasutamist avaliku ja erasektori partnerluste edendamiseks.

5.2.6.

VKEd võiksid olla liidrid sotsiaalse avatud innovatsiooni alal, milles inimeste oskusteave koosloomise, kooskujundamise ja koos uuenduste loomise võrgustamise ja suutlikkuse jaoks on põhjapaneva tähtsusega sotsiaalse innovatsiooni täielikuks saavutamiseks kogu Euroopas. Vaja on edendada kohaseid innovatsioonipoliitika meetmeid VKEde jaoks, võttes eeskuju sellest, mida Eureka algatuses on juba tehtud. Selle ülesandega võivad eelkõige silmitsi seista asutused, kes saavad otseselt toetada VKEsid ettevõtluse arendamisel ja innovatsioonis, nagu kaubanduskojad.

5.2.7.

Selleks et järgida subsidiaarsuse põhimõtet ja kasutada piirkondade ning liikmesriikide olulisi võimalusi VKEde toetamise valdkonnas, nõuab komitee siiski tungivalt keskendumist Euroopa lisaväärtusele. See võib seisneda enam kui kahe Euroopa innovatsioonis osaleja koostöö toetamises või kapitali pakkumises novaatoritele kontseptsioonide puhul, mis on liiga riskantsed riiklikul tasandil toetamiseks. Lisaks sellele peaks eespool nimetatud vahendite ühtlustamine viima rahastamisvaldkonna suurema tõhususeni. Seetõttu tuleks eeldada, et Euroopa innovatsiooninõukogu nõuaks väiksemat osa programmi „Euroopa horisont“ eelarvest kui programmi „Horisont 2020“ finantsvahendid, mitte komisjoni ettepanekus sätestatud märkimisväärset kasvu. 2020. aasta järgsetes teadusuuringute ja innovatsiooni programmides tuleks rohkem toetada eesmärkide kvalitatiivseid tahke.

5.2.8.

Sotsiaal-majandusliku süsteemi arukust ei saa mõõta üksnes kvantitatiivsete näitajate põhjal, nagu kulutused teadusuuringutele ja innovatsioonile; kasutada tuleks ka kvalitatiivseid näitajaid, nagu teostatud innovatsiooni liik, eelised kodanikuühiskonna jaoks ja loodud töökohtade arv. Komitee väljendab seetõttu selle üle heameelt.

5.2.9.

Komitee tervitab asjaolu, et uues mitmeaastases finantsraamistikus lisas komisjon rakendamistingimusena juurdepääsu. Kõik ELi ja riiklikud teadus- ja arendustegevuse rahastud peavad täielikult vastama juurdepääsu kriteeriumitele, et tulemused tooksid kasu kõigile sotsiaalsetele rühmadele, sh puuetega inimestele, kes moodustavad 15 % ELi elanikkonnast.

Brüssel, 19. september 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  COM(2018) 306 final.

(2)  Vt ELT C 34, 2.2.2017, lk 66 ja „Programmi „Horisont 2020“ hindamine“ (teabearuanne).

(3)  ELT C 197, 8.6.2018, lk 10.

(4)  Ajavahemikuks 2021–2027 kavandatav eelarve 100 miljardit eurot hõlmab 97,6 miljardit eurot programmile „Euroopa horisont“ (millest 3,5 miljardit eurot eraldatakse InvestEU fondile) ja 2,4 miljardit eurot Euratomi teadus- ja koolitusprogrammile.

(5)  COM(2016) 723 final.

(6)  Eeldatakse seoses äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasiga (CCCTB).

(7)  ELT C 34, 2.2.2017, lk 66.

(8)  Teadusuuringute koostööprojektid, milles osaleb minimaalselt kolm partnerit eri liikmesriikidest, võimaldavad ühendada jõud, lahendamaks probleeme, mida riigid ükshaaval ei suuda lahendada, ning loovad sünergiaid ELi teadusuuringute maastikul, pakkudes seega märkimisväärset ELi lisaväärtust (näiteks Eureka kavandatud ja läbi viidud koostööprojektid).

(9)  Quintuple Helix and how do knowledge, innovation and the environment relate to each other? A proposed framework for a trans-disciplinary analysis of sustainable development and social ecology, International Journal of Social Ecology and Sustainable Development, Vol.1, No.1, p. 41–69.