6.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 440/183


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa lähenemisviis veebis leviva väärinfoga võitlemiseks““

(COM(2018) 236 final)

(2018/C 440/32)

Raportöör:

Martin SIECKER

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Komisjon, 18.6.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

Vastutav sektsioon

transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

6.9.2018

Vastuvõtmine täiskogus

19.9.2018

Täiskogu istungjärk nr

537

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

121/16/34

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Teabe- ja sõnavabadus on Euroopa Liidus puutumatu, kuid seda vabadust kasutatakse ka ELi enda põhimõtete ümberlükkamiseks, et muuta arutelu ja kriitiline mõtlemine võimatuks ning kasutada seda mitte teavitamise ja veenmise vahendina, vaid hoopis relvana. Väärinfo kasutamine on meedia kuritarvitamise äärmuslik vorm, mille eesmärk on mõjutada sotsiaalseid ja poliitilisi protsesse, ning see on eriti mõjus, kui seda rahastavad valitsused ja seda kasutatakse rahvusvahelistes suhetes. Aktuaalsed näited (paljude teiste hulgas) on Venemaa riiklikult rahastatav väärinfo, Brexiti kampaania – mida saab pidada otse ELi ründamiseks – ning sekkumine USA valimistesse. Kõik need destabiliseerivad tegevused tekitavad tõsist muret Euroopa kodanikuühiskonnas.

1.2.

Praegu kasutatakse mitmesuguseid vahendeid ja meetodeid, et õõnestada Euroopa väärtusi ja ELi välistegevust, aga ka arendada ja provotseerida separatistlikke ja natsionalistlikke hoiakuid, manipuleerida avalikkust ning otseselt sekkuda suveräänsete riikide ja ELi kui terviku sisepoliitikasse. Lisaks on täheldada üha suuremat küberründe mõju ja tehnoloogia sagedasemat kasutamist relvana, et saavutada poliitilisi eesmärke. Sellise tegevuse mõju sageli alahinnatakse (1).

1.3.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõustub Euroopa Komisjoni nõudmisega suurendada sotsiaalmeedia platvormide vastutust. Vaatamata sellele, et viimastel aastatel on Euroopa spetsialistid korraldanud mitu uuringut ja avaldanud poliitikadokumente, puuduvad teatises praktilised kohustuslikud meetmed selle tagamiseks.

1.4.

Võttes aluseks olemasoleva teadustöö, peaks EL tagama väärinfo Euroopas avalduva mõju jätkuva uurimise, sealhulgas analüüsides edaspidistes Eurobaromeetri uuringutes eurooplaste vastupanuvõimet väärinfo suhtes. Uuringutes tuleks lisaks üldistele andmetele võltsuudiste kohta välja selgitada, kui suur on tegelikult eurooplaste immuunsus väärinfo suhtes. Kuna komisjon ei tegele teemaga pakiliselt ja jõuliselt, on palju lahendamist vajavaid põhiküsimusi, näiteks toetuskavad traditsioonilisele meediale, et tagada kodanike põhiõigus kvaliteetsele ja usaldusväärsele teabele, samuti tuleb uurida võimalust avaliku ja erasektori partnerluste moodustamiseks, et luua turvalisi ja taskukohaseid veebiteenuseid pakkuvad tasulised veebiplatvormid; leida viise, kuidas muuta nende veebisüsteemide alusalgoritmid läbipaistvamaks ja jälgitavamaks, ning vähendada monopolide arvu, et tagada võrdsed võimalused ausa konkurentsi toimimiseks ja vältida korruptsiooni järkjärgulist suurenemist ühiskonnas.

1.5.

Komitee avaldab kahetsust, et ei teatises ega kõrgetasemelise eksperdirühma aruandes ei nimetata Venemaad kui ELi vastu suunatud vaenuliku väärinfo peamist allikat. Esimene samm probleemi lahendamisel on tunnistada selle olemasolu.

1.6.

Tuginedes Euroopa Parlamendi 15. juuni 2017. aasta resolutsioonile veebiplatvormide ja digitaalse ühtse turu kohta (2), millele komisjon osutab, nõuab komitee olemasolevate veebiplatvorme käsitlevate õigusaktide kohusetundlikku jõustamist. Lisaks kutsub komitee komisjoni üles viima lõpule arutelu veebiplatvormide õigusliku vastutuse korra üle ja rakendama veebiplatvormide sihipärast reguleerimist nende määratluste ja omaduste põhjal. Veebiplatvormid ja sotsiaalvõrgustikud peaksid võtma meetmeid läbipaistvuse tagamiseks, selgitamaks, kuidas algoritmid valivad esitatavaid uudiseid, ning neid tuleb innustada võtma tõhusaid meetmeid tõeste ja usaldusväärsete uudiste nähtavamaks muutmiseks ja kasutajate juurdepääsu lihtsustamiseks neile uudistele.

1.7.

Üks väärinfoga seotud probleeme on asjaolu, et ei ole võimalik kontrollida selliste teabeallikate identiteeti, mis levitavad väärinfot interneti teel. Küberruumis on väga lihtne kasutada võltsidentiteeti ja just seda teevad võrgus tegutsejad, kellel on pahatahtlikud kavatsused. Komisjon tutvustab mitut ettepanekut, mis esitati 2017. aasta septembris avaldatud ühisdeklaratsioonis küberjulgeoleku kohta. Probleem on selles, et need ettepanekud ei ole kohustuslikud. Kui me tõesti tahame pöörata rohkem tähelepanu võitlusele väärinfo vastu, võime vajada tuvastamise puhul rangemaid meetmeid, kui inimesed tegutsevad internetis proaktiivselt. Lõppude lõpuks peaks kvaliteetne ajakirjandus just nii toimima, seda 1954. aasta Bordeaux’ koodeksi kohaselt, mille koostas Rahvusvaheline Ajakirjanike Föderatsioon ning millega kehtestatakse väga selged ja ranged põhimõtted allikatega töötamiseks. Allikate nimed ja aadressid peavad toimetusele alati teada olema.

1.8.

Komitee nõustub komisjoniga, et fakte kontrolliv kogukond peaks tegema tihedat koostööd. Sarnased võrgustikud on juba olemas, sealhulgas idanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühma raames. Probleem on selles, et nad vajavad piisavat rahastamist, mis praegu puudub. Komitee innustab komisjoni ja liikmesriike toetama täielikult idanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühma jõupingutusi. See peaks hõlmama mitte ainult nõuetekohast eelarvet, vaid ka kõikide liikmesriikide aktiivset osalemist selle töös, lähetades idanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühma juurde eksperte ja luues kontaktpunkte. Selle töörühma jõupingutuste (3) tulemusi esitavat veebisaiti tuleks aktiivsemalt tutvustada, et suurendada üldsuse teadlikkust ELi ohtudest.

2.   Komisjoni teatise kokkuvõte

2.1.

Hästi toimiv, vaba ja pluralistlik teabekeskkond, mis põhineb kõrgetel professionaalsetel standarditel, on hästi toimiva demokraatliku arutelu jaoks hädavajalik. Komisjon jälgib tähelepanelikult ohte, mida väärinfo meie avatud ja demokraatlikele ühiskondadele avaldab.

2.2.

Komisjon kavatseb esitada tervikliku käsituse, et reageerida nendele ohtudele, edendades digikeskkonda (4), mis põhineb läbipaistvusel ja milles hinnatakse kvaliteetset teavet, andes kodanikele vahendid end väärinfo vastu kaitsmiseks ning kaitstes demokraatiat ja poliitikakujundamist.

2.3.

Komisjon kutsub kõiki asjaomaseid osalejaid üles märkimisväärselt suurendama jõupingutusi väärinfo probleemi mõjusaks lahendamiseks. Komisjon leiab, et kavandatud meetmed aitavad tõhusa rakendamise korral oluliselt kaasa väärinfo tõkestamisele veebis.

2.4.

Komisjon nimetab probleemi kolm peamist põhjust (väärinfo loomine, selle võimendamine sotsiaalmeedia ja muude veebikeskkondade kaudu, selle levitamine veebiplatvormide kasutajate poolt) ning esitab mitu ettepanekut, mida nende lahendamiseks ette võtta viies poliitikavaldkonnas:

läbipaistvama, usaldusväärsema ja vastutustundlikuma internetikeskkonna loomine;

turvaline ja vastupanuvõimeline valimisprotsess;

hariduse ja meediapädevuse edendamine;

kvaliteetse ajakirjanduse kui demokraatliku ühiskonna olulise osa toetamine;

siseste ja väliste väärinfo ohtude tõrjumine strateegilise kommunikatsiooni kaudu.

3.   Üldised märkused

3.1.

Eri riiklike ja valitsusväliste tegutsejate loodud väärinfo kasv kujutab endast tõelist ohtu demokraatiale. Selliste destabiliseerivate jõudude hulka kuuluvad mis tahes ELi riigist suuremate riikide valitsused. EL on sobiv partner kõnealuse ohuga tegelemiseks, sest erinevalt üksikust liikmesriigist on Euroopa Liidul võimsust ja ressursse, mis seavad ta ainulaadsesse olukorda, et töötada välja ja rakendada strateegiaid ja meetmeid selle keerulise probleemi lahendamiseks.

3.2.

Demokraatia nõuetekohane toimimine sõltub hästi informeeritud kodanikest, kes saavad usaldusväärsete faktide ja arvamuste põhjal teha kaalutletud valikuid. Selleks on vaja sõltumatuid, usaldusväärseid ja läbipaistvaid meediaettevõtteid, kellel on avalik-õiguslikus ringhäälingus eriline positsioon ja kus töötab suurel hulgal professionaalseid töötajad, et koguda, kontrollida, hinnata, analüüsida ja tõlgendada uudiste allikaid eesmärgiga tagada avaldatud lugude kvaliteet ja usaldusväärsus.

3.3.

Võltsuudised ja väärinfo ei ole üks ja sama. Võltsuudised on olnud olemas kogu ajaloo vältel: see on kõikehõlmav termin, mis hõlmab kuulujutte, sõjapropagandat, vihakõnesid, sensatsioone, valet, faktide valikulist kasutamist jne. Trükipressi leiutamine 15. sajandil võimaldas (võlts)uudiste levitamist laiemas ulatuses ning selle geograafiline ulatus suurenes veelgi pärast postmarkide kasutuselevõttu 1840. aastal. Digitehnoloogia ja internet on eemaldanud viimased tõkked võltsuudiste piiramatu levitamise eest.

3.4.

Väärinfo on määratletud kui tõendatavalt vale või eksitav teave, mida luuakse, esitatakse ja levitatakse majandusliku kasu teenimise või üldsuse tahtliku petmise eesmärgil ning mis võib kahjustada demokraatlikke protsesse ja mõjutada valimisi ning kujutab endast tõsist ohtu ühiskonnale (5).

3.5.

Väärinfo ahelas on mitu asjaosalist: selle loojad, tarbijad ja veebiplatvormid, millel on selles protsessis tähtis osa, kuna need hõlbustavad väärinfo levitamist.

Väärinfo loojad (muu hulgas valitsused, usuorganisatsioonid, ärikontsernid, erakonnad, ideoloogilised organisatsioonid) teevad seda mitmel põhjusel (avaliku arvamuse mõjutamiseks ja sellega manipuleerimiseks, oma eeldatava paremuse kinnitamiseks, kasumi teenimiseks või suurendamiseks, võimu saavutamiseks, viha tekitamiseks, tõrjutuse õigustamiseks jne).

Selle levitajatel (eriti veebiplatvormid, kuid ka traditsiooniline meedia) on erinevad motiivid, sealhulgas rahaline kasu ja tahtlik manipuleerimine.

Selle tarbijad (internetikasutajad) ei ole tihti piisavalt kriitilised ja seega satuvad nad veebiplatvormide tahtliku manipuleerimise ohvriks. Vahendajana tegutsevad tehnoloogiaettevõtted, nagu Twitter, Google ja Facebook (need on vaid mõned näited), hõlbustavad piiramatu ja kontrollimatu sisu jagamist veebiplatvormidel, kogudes isikuandmeid, mis võimaldavad neil platvormidel saada tohutut kasumit täpselt suunatud reklaami abil, pakkudes spetsiaalset reklaami hoolikalt määratletud sihtgruppidele. Probleemi raskendab tarbijate teadmatus digitaalsest enesekaitsest.

3.6.

Kõnealustel tehnoloogiaettevõtetel lasub jagatud vastutus, sest neil on selles protsessis tähtis osa. Nad ei määratle ennast kirjastajana, vaid lihtsalt veebiplatvormina, mis levitab meedia koostatud teavet ja muud sisu, ilma et peaks maksma sisu koostamise eest toimetuse töötajatele. Levitatakse teiste allikate sisu, jättes avaldatava materjali kontrollimata, hindamata, analüüsimata ja tõlgendamata. Google ei ole lihtsalt platvorm, see suunab, kujundab ja moonutab meie maailmapilti, oli Guardianis avaldatud artikli „The great Brexit robbery: how our democracy was hijacked“ üks järeldus. Artiklis analüüsiti, kuidas EList väljaastumise kampaania erinevate jõudude varjatud, ülemaailmne tegevus mõjutas ELi referendumi tulemust. Kuna väärinfo ja usaldusväärsed uudised esitatakse koos, on kasutajatel neid raske teineteisest eristada. Seepärast peaksid tehnoloogiaettevõtted seadma esmatähtsaks eeskirjade ja andmete osas läbipaistvaks muutumise. Eriti oluline on see, kui läbipaistvad on seosed platvormide reklaamitulu poliitika ja väärinfo levitamise vahel. (Sellega seoses tuleb tähelepanelikult jälgida käimasolevaid läbirääkimisi väärinfot käsitleva tegevusjuhendi üle, mis pidi ilmuma 2018. aasta juulis.)

4.   Konkreetsed märkused

4.1.

Sõltumata väärinfo sõnumite, kanalite, vahendite, tasemete, ambitsioonide ja taktikaliste eesmärkide mitmekesisusest ning selle kiirelt kohanduvast olemusest on väärinfo kampaaniate strateegiline eesmärk õõnestada liberaalset demokraatiat ning külvata ja võimendada umbusku usaldusväärsete teabeallikate, riigi geopoliitilise suuna ja valitsusvaheliste organisatsioonide töö vastu. Väärinfot kasutatakse rahvuse, rassi, sissetuleku, vanuse, haridustaseme ja elukutse osas erinevate sotsiaal-majanduslike rühmade vahel esinevate lahkhelide ärakasutamiseks ja võimendamiseks. Lisaks lihtsalt tuvastatavatele vormidele, nagu uudistekanalid, veebiplatvormid, massikirjad jne, toimib see ka mitmesugustes muudes vormides, nagu avalike suhete asutused, lobistid, eksperdirühmad, valitsusvälised organisatsioonid, arvamusliidrid, erakondlik poliitika, ekspertide kogukond, kultuuriüritused ning Euroopa parem- ja vasakäärmuslaste liikumised, kes vastutasuks saavad raha erinevatelt „sõltumatutelt“ avalikelt fondidelt, offshore-kontodelt jne.

4.2.

Nagu Euroopa Parlament (6), Euroopa Komisjon (7) ja Euroopa Ülemkogu (8) on juba kindlaks teinud, kasutab Venemaa valitsus oma väärinfo kampaaniates väga mitmesuguseid mooduseid ja vahendeid. Neisse väärinfo kampaaniatesse tuleb suhtuda väga tõsiselt. See on Venemaa sõjalise doktriini üks osa ning aktsepteeritud Venemaa kõige olulisemate riiklike meediakanalite tippjuhtide seas. Kampaaniad on otseselt mõeldud liberaalse demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste kahjustamiseks ning neid kaitsvate institutsioonide, valitsustevaheliste organisatsioonide, poliitikute ja üksikisikute vaigistamiseks. (9)

4.3.

Me elame ajastul, mida iseloomustavad teravalt polariseerunud poliitilised ja demokraatlikud suhted. Selliste mõttekodade nagu Freedom House ja Economist Intelligence Unit jt hinnangul on demokraatia 2008. aasta ülemaailmsest majanduskriisist peale olnud kasvava surve all. Üks selle tulemus on uut tüüpi poliitilised juhid, kelle tegevus lõhub Euroopas viimase 70 aasta jooksul rajatud demokraatlikku traditsiooni. Demokraatlikult valitud liberaalsete juhtide asemel on näha üha rohkem nn tugevaid mehi, kelle valimisi ümbritsevad kriitilised küsimused nende valimisprotsessi usaldusväärsuse kohta. Varem teadsime sellist juhtimisviisi harrastavaid juhte ELi mõjusfäärist väljaspool, näiteks Venemaal ja Hiinas. Küll aga on see nähtus muutumas oluliselt sagedasemaks ja lähedasemaks selliste rahvaesindajate tõttu nagu Trump, Erdoğan ja ELi liikmesriikides valitud ebaliberaalsed demokraadid, kes on kõik saanud kuulsaks väärinfo soosimise, demokraatia põlguse ja õigusriigi põhimõtte trotsimise poolest.

4.4.

Korralikult toimiv demokraatia sõltub hästi informeeritud kodanikest, kes teevad kaalutletud valikuid usaldusväärsete faktide ja arvamuste põhjal, kuid „usaldusväärsus“ ja „usaldus“ on mõisted, mis ei ole meie tänapäeva ühiskonnas enam iseenesestmõistetavad. Sellises äärmiselt lõhestunud ühiskondlikus kliimas ja infotulvas on inimesed väga haavatavad väärinfo suhtes, mis muudab nendega manipuleerimise suhteliselt lihtsaks. Oleme näinud selliseid destabiliseerivaid võtteid, mis on olnud väga edukad mitmete liikmesriikide üldvalimistel ja ka muude sündmuste ajal, nagu Brexiti kampaania, Krimmi ja Ukraina rünnakutega seotud väärinfo levitamise kampaaniad ning 2014. aasta Vene sõjalise BUK-raketisüsteemiga Malaisia reisilennuki MH 17 alla tulistamine, milles hukkusid kõik 298 lennukis viibijat. Komitee kutsub komisjoni üles leidma proaktiivsemaid viise, kuidas harida üldsust väärinfo kampaaniate ja küberrünnakutega seonduvate ohtude ja välismõju üldiste tagajärgede kohta ühiskonnas, näiteks jälgides teistes riikides toimuvat, andma kodanikele kättesaadavat ja atraktiivset teavet pakiliste küberturvalisuse küsimuste kohta, sealhulgas nõuandeid ja häid tavasid selle kohta, kuidas kõige paremini kaitsta oma igapäevast digitaalkeskkonda.

4.5.

Komitee nõustub komisjoniga, et arvestades teema keerukust ja digikeskkonna kiiret arengut, peab mis tahes poliitiline vastus olema kõikehõlmav, hindama väärinfo nähtust pidevalt ja kohandama poliitikaeesmärke vastavalt olukorra arengule. Puudub ühtne lahendus kõigi probleemide jaoks, kuid tegevusetus ei ole lahendus. Komisjoni ettepanekud on samm õiges suunas, kuid teha tuleb veelgi rohkem ja paremini. Väärinfoga võitlemisel tuleks juhinduda läbipaistvusest, mitmekesisusest, usaldusväärsusest ja kaasatusest, kaitstes samal ajal sõnavabadust ja muid põhiõigusi.

4.6.

Venemaa paistab olevat eriti aktiivne väärinfo levitamisel ja hübriidsõja pidamises lääne ja eeskätt ELi vastu. Selle vastu võitlemiseks on meil vaja kiiresti luua läbipaistvam, usaldusväärsem ja vastutustundlikum internetikeskkond. Komitee soovitab kasutada Madalmaade välisministeeriumi ja rahvusvahelise Visegradi fondi rahastatud uuringut „Praha käsiraamat“, milles antakse selge ülevaade vaenulikust Vene õõnestustegevusest ELis ja selle ohust demokraatiale. Kuigi on liikmesriike, kes kahtlevad ikkagi sellise ohu olemasolus või kes selle levikut isegi soodustavad, on uuring oma hinnangus väga konkreetne – ELi tegutsemine on hädavajalik. Uuringus esitatakse konkreetsed ettepanekud selle kohta, kuidas kujundada ja rakendada strateegiaid vaenuliku ja õõnestava mõju vastu.

4.7.

Internetiplatvormide roll seoses väärinfoga on olnud moraalselt laiduväärne. Suhteliselt lühikese aja jooksul on need platvormid omandanud sisuliselt teatava avalike teenuste funktsiooni, mis sarnaneb telefoniside-ettevõtete, ringhäälingu ja ajalehtede funktsiooniga minevikus. Veebiplatvormide pakutavate teenuste „tasuta“ kasutamiseks peavad kasutajad vastu andma oma isikuandmed, mis võimaldab neil platvormidel müüa tohutul hulgal täpselt suunatud reklaami, nagu ilmnes Cambridge Analytica juhtumist. See vastuoluline (eraelu puutumatuse mõttes) tulu teenimise mudel on neile platvormidele liiga tulutoov, et sellest vabatahtlikult loobuda. On väljendatud arvamust, et sellised platvormid nagu Facebook peaksid pakkuma ka usaldusväärset ja hästi toimivat Facebooki-sarnast teenust, mille puhul kasutajad peaksid tasuma taskukohase summa vastutasuks nende privaatsuse austamise eest. Tekib küsimus, kas potentsiaalsetel kasutajatel on endiselt piisavalt usku selliste portaalide nagu Facebook usaldusväärsusesse ja aususesse pärast seda, kui selle taga olev ettevõte andis oma tegevusest aru USA senatile. Et suurendada üldsuse usaldust veebiplatvormide vastu ja kaitsta inimesi seda liiki kuritarvituste eest, tuleb neid platvorme reguleerida, nagu varem märgitud internetis leviva vihakõne vastase võitluse 2016. aasta tegevusjuhendis, isikuandmete kaitse üldmääruses ja küberturvalisuse direktiivis. Küll aga on komisjoni kavandatud eneseregulatsioon sellega seoses vaid esimene samm, mida komisjon peaks täiendama lisameetmetega.

4.8.

Briti ettevõtja ja kirjanik Andrew Keen, keda tuntakse internetis ka Antikristuse nime all, avaldas interneti arengu kohta neli väga kriitilist raamatut. Ta ei ole interneti ega sotsiaalmeedia vastu, kuid ta leiab, et probleemi keskmes on suurte tehnoloogiaettevõtete tegevus, mille eesmärk on koguda inimeste delikaatseid isikuandmeid. Privaatsus on väga hinnaline kaup, mis määratleb meie olemuse. See nn tasuta ärimudel, mis nõuab raha asemel isikuandmeid, ohustab inimeste privaatsust. Keen tõmbab paralleeli 19. sajandiga, mil tööstusrevolutsioon tõi kaasa muutusi, mille ulatust saab võrrelda praeguste digitaalrevolutsiooniga kaasnevate muutustega. Kui muutusi nimetatakse revolutsiooniks, kaasnevad nendega tavaliselt suured probleemid. 19. sajandil suudeti need probleemid lahendada näiteks innovatsiooni, reguleerimise, tarbijate valikute, tsiviilõigusliku tegevuse ja hariduse abil. Keeni sõnul suudab inimintellekt, mitte tehisintellekt, seda korrata, kasutades kõiki eelmise revolutsiooni piiramiseks kasutatud vahendeid, et tagada kontroll digirevolutsiooni üle ja vältida selle domineerimist meie üle.

4.9.

Võttes aluseks olemasoleva teadustöö, peaks EL tagama väärinfo Euroopas avalduva mõju jätkuva uurimise, sealhulgas analüüsides edaspidistes Eurobaromeetri uuringutes eurooplaste vastupanuvõimet väärinfo suhtes. Uuringutes tuleks lisaks üldistele andmetele võltsuudiste kohta välja selgitada, kui suur on tegelikult eurooplaste immuunsus väärinfo suhtes. Kuna komisjon ei tegele teemaga pakiliselt ja jõuliselt, on palju lahendamist vajavaid põhiküsimusi, näiteks toetuskavad traditsioonilisele meediale, et tagada kodanike põhiõigus kvaliteetsele ja usaldusväärsele teabele, samuti tuleb uurida võimalust avaliku ja erasektori partnerluste moodustamiseks, et luua turvalisi ja taskukohaseid veebiteenuseid pakkuvad tasulised veebiplatvormid; leida viise, kuidas muuta nende veebisüsteemide alusalgoritmid läbipaistvamaks ja jälgitavamaks, ning vähendada monopolide arvu, et tagada võrdsed võimalused ausa konkurentsi toimimiseks ja vältida korruptsiooni järkjärgulist suurenemist ühiskonnas.

4.10.

Näiteks tasuks kaaluda võimalust luua avaliku ja erasektori partnerlusel põhinev veebiplatvorm, mis tagab kasutajate privaatsuse. Selline Euroopa platvorm, mille kaasrahastajast avaliku sektori partner on komisjon, võiks olla väga atraktiivne ja paljulubav alternatiiv Mark Zuckerbergi manipuleerivale süsteemile ning muudele suurtele USA ja Hiina erasektori ja kaubanduslikele monopolidele. Platvorm peab tagama oma kasutajate privaatsuse.

4.11.

Turumajanduses tuleb maksta kõige eest, kuid nimetatud alternatiivi puhul on maksevahend raha, mitte privaatsus. Suurem osa selle poolavaliku teenuse eelarvest võiks tulla maksurahast nagu kõigi avalike teenuste puhul. Ülejäänud summa moodustuks võrdlemisi väikestest maksetest, mida küsitakse kasutajatelt, et kaitsta nende privaatsust praeguste nn sotsiaalsete platvormide küllastamatu isikuandmetejanu eest. Kui EL ja liikmesriikide valitsused nimetavad sellise platvormi ametlikult eelistatud partneriks ja kasutavad seda alternatiivina praegustele andmeid neelavatele röövloomadele, tagaks see sellele vajaliku mastaabisäästu, et konkureerida praeguste turuosalistega. EL võiks kasutada eelistatud partneritena ka olemasolevaid otsingumootoreid, mis tagavad täieliku privaatsuse, ning installida need vaikimisi kõigisse arvutitesse, mida kasutavad ELi institutsioonid, ja soovitada neid vaikimisi rakendustena liikmesriikide valitsusasutustele. Komisjon võiks samuti olla proaktiivsem ning uurida algoritmide ja monopolide arvu vähendamisega seotud reguleerimise võimalusi.

4.12.

Kuigi faktide kontrollimine ei ole probleemi lahendus, on see siiski väga tähtis. See on esimene samm väärinfo mõistmise, paljastamise ja analüüsimise suunas, mis on vajalik enne edasiste vastumeetmete väljatöötamist. Palju jõupingutusi nõuab ka laiema üldsuse tähelepanu saavutamine, sest mitte kõik inimesed ei kasuta sotsiaalmeedia platvorme ega isegi mitte internetti. Kõige raskem on jõuda äärepoolsemate piirkondade elanikeni. Nähtavus meedias on oluline. Televisioon on endiselt kõige levinum teabeallikas ning korrapäraselt edastatavad riigikeelsed saated, kus selgitatakse väärinfo juhtumeid, võivad oluliselt kaasa aidata üldsuse teadlikkuse suurendamisele sellest probleemist. On oluline, et fakte kontrolliksid professionaalid, et vältida vigu, mida komisjon hiljuti esimesel katsel tegi. Koostöö kirjastuste ja meediaorganisatsioonidega, kelle ajakirjanikud on kaasatud faktide kontrollimisse, võib aidata selliseid probleeme vältida.

4.13.

Üks väärinfoga seotud probleeme on asjaolu, et ei ole võimalik kontrollida selliste teabeallikate identiteeti, mis levitavad väärinfot interneti teel. Küberruumis on väga lihtne kasutada võltsidentiteeti ja just seda teevad võrgus tegutsejad, kellel on pahatahtlikud kavatsused. Komisjon tutvustab mitut ettepanekut, mis esitati 2017. aasta septembris avaldatud ühisdeklaratsioonis küberjulgeoleku kohta. Probleem on selles, et need ettepanekud ei ole kohustuslikud: kasutajad võivad valida, et nad suhtlevad veebiplatvormidel vaid nendega, kes on ennast tuvastanud. Komisjon edendab selliste vabatahtlike veebisüsteemide kasutamist, mis võimaldavad info edastajate tuvastamist jne. Loomulikult võib eraelu puutumatuse ja täieliku kontrolli vahel tekkida potentsiaalne huvide konflikt ning passiivselt internetis surfamise korral peaks olema võimalik säilitada anonüümsus. Kui me aga tõesti tahame pöörata rohkem tähelepanu võitlusele väärinfo vastu, võime vajada tuvastamise puhul rangemaid meetmeid, kui inimesed tegutsevad internetis proaktiivselt. Lõppude lõpuks peaks kvaliteetne ajakirjandus just nii toimima, seda 1954. aasta Bordeaux’ koodeksi kohaselt, mille koostas Rahvusvaheline Ajakirjanike Föderatsioon ning millega kehtestatakse väga selged ja ranged põhimõtted allikatega töötamiseks. Mõnikord on sellel kaalukad põhjused, miks traditsioonilised kvaliteetsed uudisteagentuurid avaldavad anonüümsete allikatega lugusid, kuid neis on alati osutatud sellele, et allika nimi ja aadress on toimetusele teada.

4.14.

Tehnoloogia ei ole hea ega halb – see on neutraalne. Seda võib kasutada kas heal või halval viisil, kuid see sõltub tehnoloogia kasutajate valikutest. Uus kujunemisjärgus tehnoloogia, nagu see, mida praegu kasutatakse väärinfo levitamiseks, võib samuti omada tähtsat osa väärinfoga võitlemisel. Seepärast toetab komitee komisjoni kavatsust kasutada programmi „Horisont 2020“ ja selle jätkuprogrammi „Euroopa horisont“ täiel määral, et korraldada teadusuuringud ja võtta kasutusele tehnoloogia, nagu tehisintellekt, plokiahel ja algoritmid, et tulevikus paremini tuvastada allikaid, hinnata teabe usaldusväärsust ning andmeallikate täpsust ja kvaliteeti. Siiski on väga oluline üksikasjalikult analüüsida ka teisi võimalusi väärinfoga võitlemise rahastamiseks, sest enamik algatusi ei ole kahe eelnimetatud programmist rahastamiseks sobivad.

4.15.

ELi demokraatia aluseks on turvalised ja kindlad valimisprotsessid, kuid nende protsesside turvalisus ja kindlus ei ole enam tagatud. Viimastel aastatel on valimiste aegseid internetipõhiseid manipuleerimise ja väärinfo levitamise taktikaid avastatud vähemalt 18 riigis ning väärinfo taktikad on kaasa aidanud internetivabaduse üldisele vähenemisele viimase seitsme aasta jooksul. Komitee tunneb heameelt komisjoni algatuse üle määrata kindlaks parimad tavad, kuidas tuvastada, leevendada ja juhtida küberrünnakute ja väärinfoga kaasnevaid ohte valimisprotsessis, pidades silmas 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi.

4.16.

Meediapädevus, digioskused ja kodanikuõpetus on ühiskonna vastupanuvõime suurendamisel määravad tegurid, eriti arvestades, et noored, kes sageli viibivad veebiplatvormides, on väärinfole väga vastuvõtlikud. Hariduspoliitika on valitsuse ülesanne ning seepärast on selle korraldamine kõikidel riikliku haridussüsteemi tasanditel ja õpetajate vastav koolitamine riikide valitsuste ülesanne. Kahjuks ei pea valitsused sageli oluliseks pöörata oma poliitilises tegevuskavas rohkem tähelepanu meedia- ja infopädevuse õpetamisele riiklikes haridussüsteemides. Seda tuleks kõigepealt parandada, kuid meedia- ja infopädevus ei ole seotud ainult haridussüsteemiga. Seda tuleb edendada ja parandada kõigi ühiskonnarühmade seas, olenemata nende vanusest. Nendes valdkondades peaks oma osa olema valitsusvälistel organisatsioonidel. Mitmel pool Euroopas töötavadki juba sellised organisatsioonid, kuid neist enamiku tegevuse ulatus on väike ja neil puudub vajalik teavitustegevus. Riiklikud koostööalgatused valitsusväliste organisatsioonide ja riikide valitsuste vahel võiksid seda lünka täita.

4.17.

Kvaliteetne uudismeedia ja usaldusväärne ajakirjandus on olulised üldsusele kvaliteetse ja mitmekesise teabe edastamisel. Sellisel traditsioonilisel meedial on rahalisi raskusi, sest platvormid levitavad traditsioonilise meedia toodetud sisu, ilma et nad hüvitaksid nendega kaasnevad kulud, ning võtavad seejärel kõnealuselt meedialt reklaamimüügi tulu. Selleks et parandada toimetuste positsiooni ning tagada, et õiguste omajatele makstaks hüvitist nende töö eest, kui teised kasutavad nende töötulemusi kaubanduslikel eesmärkidel, oleks teretulnud võtta kiiresti vastu ELi autoriõiguse reform. Lisaks on soovitav otsida viise, kuidas laiendada Euroopa Parlamendi 2018. aasta septembris esitatud algatust Euroopa rahastamisvahendite kohta spetsiaalselt uuriva ajakirjanduse toetuseks ELis. Tugev ja usaldusväärne meedia aitab saavutada vastupidava ja kaitstava demokraatia, kus tõde ja vastutus on püsivad väärtused. Rahastamine on eriti oluline väiksemate meediakanalite jaoks, sest nad peavad sageli seisma silmitsi hagidega ja kiuslike kaebustega, mille eesmärk on sundida neid tegevust lõpetama.

4.18.

Võitluseks siseste ja väliste väärinfo ohtudega lõi komisjon 2015. aastal idanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühma, et keskenduda ELi poliitikas ennetavale strateegilisele kommunikatsioonile ja astuda seeläbi vastu Venemaa destabiliseerimiskatsetele. Komitee tunneks heameelt selle üle, kui komisjon tutvustaks aktiivsemalt kõnealuse töörühma tööd üldsusele ja suunaks teda töörühma veebisaidil asuva teabe juurde, et parandada üldsuse teadlikkust meie demokraatiat ähvardavatest ohtudest ja suurendada neile vastupidavust. Samuti on vaja suurendada töörühma eelarvet. 2017. aasta oktoobris leppis Euroopa Parlament kokku 1 000 000 euroses eelarves. Seda on raske võrrelda teiste asjaosaliste, nagu Venemaa Föderatsiooni investeeritud rahaliste vahenditega. (USA välisministeeriumi hinnangul kulutab Kreml oma keeruka mõjukampaania raames aastas 1,4 miljardit USA dollarit sise- ja välispropagandale, mis jõuab väidetavalt umbes 600 miljoni inimeseni 130 riigis ja 30 keeles.)

4.19.

Lisaks muudele meetmetele kutsub komitee komisjoni üles pöörama tähelepanu asjaolule, et liikmesriikide infoturbe asutused ja eeskirjad on sageli vähe arenenud. Õiguskeskkond on iganenud ega võimalda seetõttu asjaomastel reguleerivatel asutustel nõuetekohaselt kontrollida, kas väärinfo kanalid vastavad õigusnormidele. Asutustevaheline koostöö on kehv ning puuduvad riiklikud pikaajalised strateegiad, mille eesmärk oleks võidelda välismaalt pärinevate väärinfo kampaaniatega ja edastada sidusat teavet haavatavatele elanikkonnarühmadele. Väga oluline on põhjalikult läbi vaadata ka ELi audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv, mis praegu võimaldab registreerida meediaväljaande mis tahes ELi riigis eeldusel, et üks meediaettevõtte juhatuse liikmetest selles riigis elab, sest see võimaldab jõuda Euroopa riikide publikuni, kasutades ära ELi õigusnormides esinevaid lünki.

Brüssel, 19. september 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  REX/432 – „Meedia kasutamine sotsiaalsete ja poliitiliste protsesside mõjutamiseks ELis ja idapoolsetes naaberriikides“.

(2)  2016/2276 (INI).

(3)  https://euvsdisinfo.eu.

(4)  Komisjon kasutab dokumendis kohati vastet „ökosüsteem“. Sõna „infrastruktuur“ oleks kõnealuses kontekstis parem.

(5)  Komisjoni teatis COM(2018) 236 final.

(6)  http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//NONSGML+TA+P8-TA-2017-0272+0+DOC+PDF+V0//ET

(7)  http://ec.europa.eu/newsroom/dae/document.cfm?doc_id=50271.

(8)  http://www.consilium.europa.eu/et/meetings/european-council/2015/03/19-20/; http://www.consilium.europa.eu/media/33457/22-euco-final-conclusions-en.pdf; https://www.consilium.europa.eu/media/35936/28-euco-final-conclusions-en.pdf.

(9)  „The Strategy and Tactics of the Pro-Kremlin Disinformation Campaign“, Euroopa välisteenistus.


LISA

Arutelu käigus lükati tagasi järgmine muudatusettepanek, mis kogus hääletamisel vähemalt veerandi antud häältest.

Punkt 4.3

4.3.

Me elame ajastul, mida iseloomustavad teravalt polariseerunud poliitilised ja demokraatlikud suhted. Selliste mõttekodade nagu Freedom House ja Economist Intelligence Unit jt hinnangul on demokraatia 2008. aasta ülemaailmsest majanduskriisist peale olnud kasvava surve all. Üks selle tulemus on uut tüüpi poliitilised juhid, kelle tegevus lõhub Euroopas viimase 70 aasta jooksul rajatud demokraatlikku traditsiooni. Demokraatlikult valitud liberaalsete juhtide asemel on näha üha rohkem nn tugevaid mehi, kelle valimisi ümbritsevad kriitilised küsimused nende valimisprotsessi usaldusväärsuse kohta. Varem teadsime sellist juhtimisviisi harrastavaid juhte ELi mõjusfäärist väljaspool, näiteks Venemaal ja Hiinas. Küll aga on see nähtus muutumas oluliselt sagedasemaks ja lähedasemaks selliste rahvaesindajate tõttu nagu Trump, Erdoğan ja ELi liikmesriikides valitud ebaliberaalsed demokraadid, kes on kõik saanud kuulsaks väärinfo soosimise, demokraatia põlguse ja õigusriigi põhimõtte trotsimise poolest.

Hääletuse tulemus

Poolt:

68

Vastu:

82

Erapooletud:

24