23.5.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 176/1

—

võttes arvesse Euroopa Komisjoni teatist 2018. aasta majanduskasvu analüüsi kohta (1) ja 2018. aasta Euroopa poolaasta algust,

—

võttes arvesse oma 11. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni 2017. aasta Euroopa poolaasta kohta ja pidades silmas 2018. aasta majanduskasvu analüüsi;

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni euroala majanduspoliitika kohta (2);

1.

leiab, et ELi majanduse suhtelisest makromajanduslikust elavnemisest hoolimata ei ole siiski veel põhjust rahuloluks, sest paljudes Euroopa piirkondades on töötuse määr endiselt kõrge, eriti noorte seas, ning liiga väikesed investeeringud mitmel järjestikusel aastal on tugevalt õõnestanud ELi konkurentsivõimet ja ühtekuuluvust;

2.

jagab komisjoni seisukohta, et ELi vähene konkurentsivõime ja ühtekuuluvus ning panganduse ebakindlus nõuavad majandus- ja rahaliidu struktuursete puuduste kõrvaldamist enne uue kriisi puhkemist, nagu on märgitud komitee arvamuses majandus- ja rahaliidu süvendamise kohta aastaks 2025 (3);

3.

väljendab heameelt tähtsuse üle, mida majanduskasvu analüüsis on omistatud Euroopa sotsiaalõiguste sambale;

4.

toetab majanduskasvu analüüsi põhjalikku keskendumist pikaajalisele majanduskasvule ning väljendab seepärast kahetsust, et suunised lähiajaks ei ole kooskõlastatud ELi pikaajaliste jätkusuutliku majanduskasvu ja tööhõive eesmärkidega. Riigipõhistes soovitustes tuleks paremini arvesse võtta ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärke;

5.

väljendab kahetsust, et majanduskasvu analüüsis ei viidata kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rollile investeerimisel. Komitee meenutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused vastutavad enam kui poolte avaliku sektori investeeringute eest ELis, ning kutsub liikmesriike üles kaotama era- ja avaliku sektori investeeringuid seni veel takistavad tõkked. Komitee kahetseb, et 2018. aasta majanduskasvu analüüsis ei jätkata investeerimistõkete analüüsimist pärast 2016. aasta majanduskasvu analüüsiga selles osas antud tõuget;

6.

on veendunud, et Euroopa poolaasta suurema tõhususe ja sellele kohapeal enam pühendumise vältimatu eeltingimus on kohalike ja piirkondlike omavalitsuste struktureeritud kaasamine Euroopa poolaasta partneritena, arvestades valitsustasandite pädevuse ja volituste tegelikku jaotust ELi liikmesriikides. Komitee kordab oma üleskutset luua tegevusjuhend kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamiseks Euroopa poolaastasse (4) ning kutsub komisjoni üles osalema aktiivselt sellise tegevusjuhendi edendamisel. Komitee soovitab samuti lisada järgmisesse majanduskasvu analüüsi eraldi peatükk piirkondade olukorra kohta, milles käsitletakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli, ning kutsub ka liikmesriike oma riiklikes reformikavades sedasama tegema;

7.

soovitab, et liikmesriigid kaasaksid piirkondlike omavalitsuste asutusi otse oma riiklikesse reformikavadesse ning samuti Euroopa poolaasta menetlusse, pidades meeles, et piirkondi ei tohi karistada selliste eesmärkide mittetäitmise pärast, mis on riigi ainuvastutusel;

8.

leiab, et riigipõhistes soovitustes tuleb rohkem käsitleda demograafiliste muutustega seonduvaid küsimusi, sest see teema on muutumas üha olulisemaks territoriaalse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse parameetriks;

9.

rõhutab, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on ELi põhivahend aluslepingutes sätestatud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks ning peavad selleks ka jääma. Rakenduskavades nõutud programmitöö on end tõestanud kui vältimatu vahend piirkondade majandusolukorra ja reformivajaduse hindamiseks;

10.

on samuti vastu ühtekuuluvuspoliitika allutamisele Euroopa poolaasta menetlusele, sest ühtekuuluvuspoliitikal on oma legitiimsus, mis on sätestatud ELi aluslepingutes. Lisaks, kui soovitakse muuta seos tugevamaks, hõlmates ühtekuuluvuspoliitika riiklikesse reformikavadesse, tuleb need alates ELi tasandist uuesti kavandada nii, et säiliksid piirkondlik mõõde ja partnerlusel põhinev detsentraliseeritud käsitus (5);

11.

leiab, et lisaks vajadusele suurendada haldussuutlikkust on vaja põhjalikult lihtsustada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde reguleerivaid õigusnorme, mis avaldavad kahjulikku mõju nimetatud suutlikkusele ning nende fondide juhtimiseks kasutatavate inimressursside struktuuride tulemuslikkuse ja tõhususe tasemele;

12.

väljendab heameelt Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) senise toimimise üle investeeringute üldsumma mõistes, kuid on siiski endiselt mures EFSI ebakindla täiendavuse ja ebaühtlase geograafilise ulatuse pärast. Komitee rõhutab, et nagu hiljutises komitee tellitud uuringus (6) näidati, takistavad puudulik haldussuutlikkus, vahendite puudumine pikaajalisteks investeeringuteks ja koormavad õigusnormid endiselt EFSI kasutamist kohalikes ja piirkondlikes omavalitsustes;

13.

võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku luua Euroopa Investeerimispanga osalusel spetsiaalne algatus, millega parandada äärepoolseimate piirkondade juurdepääsu Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondile, eeskätt Euroopa investeerimisnõustamise keskuse nõuannete abil;

14.

meenutab, et komitee on küll toetanud kaubanduse edasise liberaliseerimise algatusi, kuid rõhutab, et mis tahes uuele algatusele peab kindlasti eelnema varane mõju hindamine, et määrata kindlaks ja kvantifitseerida võimalik asümmeetriline mõju Euroopa piirkondadele, et võimaldada võtta kiirelt avaliku sektori poliitikameetmeid. Samuti kutsub komitee üles muutma ELi kaubanduse kaitsemeetmed kiireks ja tõhusaks vahendiks ebaausate kaubandustavade käsitlemisel;

15.

nõustub, et Euroopa tööstuse tulevik sõltub selle suutlikkusest investeerida kvaliteetsesse tootmisse, uutesse tehnoloogiatesse ning tegeleda digiteerimise ja CO2-heite vähendamise probleemide ja võimalustega, samuti nõustub, et erilist tähelepanu on vaja pöörata investeerimisele VKEde tehnoloogilisse arendamisse ja töötajate spetsialiseerumisse. Komitee kutsub komisjoni üles kasutama tööstuspoliitika strateegia alast teatist lähtealusena, millele toetudes töötada välja ambitsioonikam ja terviklikum kujutluspilt Euroopa tööstusest keskpikas perspektiivis ning tugev territoriaalne mõõde, võttes arvesse piirkondlike ökosüsteemide keskset rolli tööstuse ajakohastamisel;

16.

rõhutab, et majanduskasvu analüüsis käsitletud struktuurireformides tuleks keskenduda poliitikavaldkondadele, milles EL-il on pädevus, et vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele pakkuda Euroopa lisaväärtust konkurentsivõime valdkonnas;

17.

rõhutab, kui oluline on toetada piirkondi ja linnu nende ettevõtluse ökosüsteemide tugevdamisel ja omavahelisel sidumisel, et aidata VKEdel paremini siseneda piirkonnaülestesse, üleeuroopalistesse ja üleilmsetesse väärtusahelatesse. Komitee toetab seega komisjoni eesmärki edendada piiriülest juurdepääsu ja koostööd VKEde vahel kogu väärtusahelas. See on eriti vajalik alaliselt ebasoodsate territoriaalsete tingimustega piirkondades, sest need tingimused muudavad raskemaks ettevõtjate suundumise rahvusvahelisele turule;

18.

tuletab meelde, kui oluline on ettevõtlust soodustav haldus- ja õiguskeskkond, et ettevõtjatel, eriti kasvufirmadel, oleks lihtsam kasutada rahastamisvõimalusi ja koguda vahendeid piiriüleselt, ning et saaks täielikult ära kasutada Euroopa riskikapitalituru potentsiaali;

19.

rõhutab, et paljude kohaliku ja piirkondliku tasandi ametiasutuste avaliku halduse vähene haldussuutlikkus takistab struktuurireformide elluviimist ja investeerimislõhe ületamiseks vajalike pikaajaliste investeeringute tegemist. Komitee kordab, et komisjon peaks välja andma ühtse strateegilise dokumendi, millega koordineeritaks kõiki ELi rahastatud ja suutlikkuse suurendamiseks mõeldud tehnilise abi rahastamisvooge, sh struktuurireformi tugiprogrammi;

20.

kordab oma üleskutset, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tehtud investeeringud jäetaks kõikides ELi riikides puudujäägi ja võla arvutustest välja. Komitee on vastu makromajanduslike tingimuste kehtestamisele, mis kujutaksid endast karistust piirkondadele ja linnadele poliitiliste valikute eest, mis ei ole nende kontrolli all;

21.

toetab vajadust tagada tulevaste põlvkondade huvides usaldusväärne riigi rahandus ja valitsemissektori kõrge võlataseme alandamine. Komitee rõhutab, et tuleks parandada avaliku sektori kulude struktuuri, arvestades kõigil valitsustasanditel OECD tõhusate avalike investeeringute põhimõtteid. Komitee tegeleb praegu järelevalvega selliste eeskirjade rakendamise üle ja kutsub komisjoni üles võtma meetmeid, et edendada eelarvelist detsentraliseerimist kogu ELis, mis olemasolevate tõendite alusel suurendaks riiklike kulutuste tõhusust (7);

22.

nõustub, et on vaja tõhusalt kasutada ELi tasandil olemas olevaid vahendeid, eeskätt ühtekuuluvuspoliitika struktuuri- ja investeerimisfonde, kuid leiab, et tuleb parandada tulemusraamistiku toimimist ja vältida selle liigset jäikust;

23.

toonitab, et suure osa riigihangetest korraldavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning riigihankepaketis (8) käsitletavad haldussuutlikkuse parandamise jõupingutused peaksid olema seega suunatud konkreetselt kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele;

24.

rõhutab, et hiljutises OECD ja komitee ühisuuringus rahastamis-, haldus- ja õiguslike probleemide kohta taristusse investeerimisel ELi linnades ja piirkonnades (9) väitis 66 % vastanutest, et neile tekitas probleeme ELi riigihankedirektiivide keerukus, ning 61 %-le tekitas probleeme riigihankemenetlusega seonduvate kohtuvaidluste võimalik raha- ja ajakulu;

25.

kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid võlapõhise maksustamise vähendamiseks ja agressiivse maksuplaneerimisega võitlemiseks. Komitee rõhutab, et väga oluline on jätkuv töö ühtse konsolideeritud maksubaasi, õiguslikult siduvate kuritarvitamisvastaste meetmete ja maksustamise suurema läbipaistvuse nimel. Komitee peab tervitatavaks komisjoni jõupingutusi kehtestada eeskirjad, millega võimaldatakse maksustada hargmaiste ettevõtjate poolt digitaalmajanduse kaudu teenitud kasumit;

26.

väljendab heameelt üleskutse üle keskenduda rohkem avaliku sektori kaitsekulutuste struktuurile ja tõhususele. Komitee rõhutab, et need kulutused peaksid aitama kaotada ELi kaitsetööstuse praegust killustatust, muu hulgas soodustades ratsionaliseerimist ja piiriülest koostööd igas suuruses ettevõtete vahel;

27.

märgib, et 76 % riigipõhistest soovitustest 2017. aastaks puudutavad struktuurireforme, millel võib olla piirkondadele erinev mõju ning millega praeguse valitsustasanditevahelise volituste jaotuse alusel saab tegeleda vaid koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega;

28.

väljendab heameelt 2018. aasta majanduskasvu analüüsis esitatud väite üle, et tugevamad ja tõhusamad ametiasutused on väga olulised selliste vastupanuvõimeliste majandusstruktuuride väljakujundamiseks, mis soodustavad investeeringuid ja kasvu, ning selle tunnistamise üle, et struktuurireformide juures tuleks arvesse võtta nende jaotuslikku mõju piirkondadele;

29.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Komisjonile, Euroopa Parlamendile, nõukogu eesistujariigile Bulgaariale ja Euroopa Ülemkogu eesistujale.