21.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 393/5


Komisjoni teatis koostisosade koguse märkimise põhimõtte kohaldamise kohta

(2017/C 393/05)

SISUKORD

1.

Sissejuhatus 5

2.

Kohustus märkida koostisosade kogus 5

3.

Erandid koostisosade koguse märkimise kohustusest 7

4.

Koostisosade koguse märkimise viisid 10

5.

Koostisosade koguse asetus märgistusel 12

Komisjoni käesoleva teatise eesmärk on anda ettevõtjatele ja liikmesriikide ametiasutustele suunised koostisosade koguse märkimise (Quantitative Ingredient Declaration – QUID) põhimõtte kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 (milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele) (1) (edaspidi „määrus“) raames. Teatisega asendatakse ja täiendatakse nõukogu direktiivi 79/112/EMÜ (2) artikliga 7 vastu võetud suuniseid koostisosade koguse märkimise kohta.

Teatises kajastatakse komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi (DG SANTE) arutelusid liikmesriikide ekspertidega määrust (EL) nr 1169/2011 (milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele) käsitlevas töörühmas.

Käesolev teatis ei piira Euroopa Liidu Kohtu võimalikke tõlgendusi.

1.   Sissejuhatus

1.

Määrusega (EL) nr 1169/2011 nõutakse pakendatud toidu tootmisel või valmistamisel kasutatavate teatavate koostisosade või koostisosade grupi koguse märkimist (määruse artikli 9 lõike 1 punkt d ja artikkel 22).

2.

Nõuet märkida koostisosade kogus ei kohaldata ainult ühest koostisosast koosnevate toitude suhtes, kuna selle koostisosa koguse osakaal on kõikidel juhtudel 100 %.

3.

On ka muid pakendatud toidu erijuhte, mille puhul koostisosade koguse märkimist ei nõuta (määruse VIII lisa). Lisaks ei nõuta koostisosade koguse märkimist müügipakendisse pakendamata toitude (toidud, mida pakutakse pakendamata või mida pakendatakse tarbija soovil müügikohas või mis on pakendatud vahetult müügiks) puhul, välja arvatud juhul, kui liikmesriigid on vastu võtnud riiklikud õigusaktid, mille kohaselt tuleb see teave sellistel toitudel märkida (määruse artikkel 44).

4.

Kuna tegemist on koostisosade koguse märkimisega, ei kohaldata seda toitudes looduslikult esinevate ja mitte lisatavate koostisainete suhtes, nt kofeiin (kohvis) ning vitamiinid ja mineraalained (puuviljamahlades).

2.   Kohustus märkida koostisosade kogus

5.

Määruse artikli 22 lõikes 1 on sätestatud, et „Toidu tootmisel või valmistamisel kasutatava koostisosa või koostisosade grupi koguse märkimine on nõutav juhul kui asjaomane koostisosa või koostisosade grupp:

a)

esineb toidu nimetuses või kui tarbija seda tavaliselt selle nimetusega seostab,

b)

tuuakse märgistusel esile sõnas, pildis või graafiliselt, või

c)

on olulise tähtsusega toidu iseloomustamisel ning eristamisel toodetest, millega seda võib nimetuse või välimuse tõttu segamini ajada.“

6.

Seoses määruse artikli 22 lõike 1 punktiga a nähakse käesoleva sättega ette koostisosade koguse märkimine juhul, kui asjaomane koostisosa esineb toidu nimetuses, näiteks „singi-seenepizza“, „maasikajogurt“, „lõhevaht“, „šokolaadijäätis“. Nimetatud juhtudel tuleb toidu nimetuses esinevate eespool allajoonitud koostisosade kogused märkida.

7.

Määruse artikli 22 lõike 1 punktiga a nähakse ette koostisosade koguse märkimine ka siis, kui toidu nimetuses esineb koostisainete grupp, nagu köögiviljapirukas, kalapulgad, pähklileib, puuviljakook. Nimetatud juhtudel tuleks koostisosade kogus märkida toidus sisalduvate köögiviljade, kala, pähklite või puuviljade üldkogusena.

8.

Kui koostisosad on liitkoostisosad,  (3) tuleks kohaldada järgmist.

a)

Kui toidu nimetuses esineb liitkoostisosa (nt kreemitäidisega küpsised), tuleks märkida liitkoostisosa (st kreemitäidis) kogus.

b)

Kui toidu nimetuses esineb liitkoostisosa koostisosa (nt mune sisaldava kreemitäidisega küpsised), tuleks lisaks liitkoostisosa kogusele märkida ka kõnealuse koostisosa (munad) kogus.

9.

Määruse artikli 22 lõike 1 punktiga a nähakse ette koostisosade koguse märkimine ka juhul, kui tarbija seostab koostisosa või koostisosade gruppi toidu nimetusega. See kehtib kõige tõenäolisemalt siis, kui toitusid kirjeldatakse üldtuntud nimetustega (4) täiendavaid kirjeldavaid nimetusi (5) lisamata. Sellistel juhtudel võib otsustades, milliseid koostisosasid seostatakse tõenäoliselt toiduga, mida tuntakse üksnes üldtuntud nimetuse järgi, kaaluda kirjeldavat nimetust. Koostisosade kogus märgitaks sel juhul kindlaks määratud põhi- või oluliste koostisosade puhul, kuna tarbijad seostavad põhiliselt neid toidu nimetusega.

Näited:

Üldtuntud nimetused

Kirjeldava nimetuse näide

Koostisosade koguse märkimine

„Lancashire hot pot“

Lambaliha ja kartulid, sibulate, porgandite ja kastmega

Lambaliha

„Chilli con carne“

Veisehakkliha harilike aedubade, tomatite, paprikate, sibulate ja vürtspaprikaga

Veisehakkliha

„Forloren skildpadde“

Vasikaliha, lihapallid ja kalapallid sibulate, porgandite ja šerrikastmega

Vasikaliha

„Boudoir“

Mune sisaldavad küpsised

Munad

„Brandade“

Kartulitest ja tursast valmistatud roog

Tursk

„Cassoulet“

Aedubadest, vorstidest ja lihatükkidest valmistatud roog

Liha

„Königinpastete“

Vasikalihahautis sparglite ja seenekoorikuga

Vasikaliha

„Königsberger Klopse“

Lihapallid valge kastme ja kapparitega

Liha

„Gulaschsuppe“

Supp veiseliha, sibulate ja paprikaga

Veiseliha

„Hutspot“

Peamiselt porgandeid ja sibulaid sisaldav roog

Porgandid ja sibulad

„Kåldolmar“

Hakkliha ja riisiga täidetud kapsalehed

Liha

„Kroppkakor“

Kartulist ja nisujahust taignapallid, mis on täidetud praetud ja suitsutatud seahakklihaga

Sealiha

„Janssonin kiusaus“ või „Janssons frestelse“

Kartulitest ja anšoovistest valmistatud roog

Anšoovised

Kõnealust sätet ei peaks siiski tõlgendama nii, nagu oleks toidu iga müüginimetus seotud teatava koostisosaga, mistõttu tuleks märkida nimetatud koostisosa kogus. Seda tuleb hinnata juhtumipõhiselt. Näiteks ei ole vaja märkida siidri valmistamiseks kasutatud õunte kogust. Samuti ei kaasne sättega automaatset kohustust märkida selliste toodete valmistamiseks, nagu kuivsoolatud sink, kasutatud liha kogust.

10.

Määruse artikli 22 lõike 1 punktis b on sätestatud, et: „Toidu tootmisel või valmistamisel kasutatava koostisosa või koostisosade grupi koguse märkimine on nõutav juhul kui asjaomane koostisosa või koostisosade grupp: […] b) tuuakse märgistusel esile sõnas, pildis või graafiliselt;[…]“.

11.

Määruse artikli 22 lõike 1 punkti b kohaselt kohaldatakse kohustust märkida koostisosade kogus:

i)

kui teatavat koostisosa või koostisosade gruppi on märgisel rõhutatud mujal kui toidu nimetuses, nt sellise teabena nagu

„sisaldab kana“

„valmistatud võiga“

„lisatud koort“

või kui teatavat koostisosa või koostisosade gruppi on rõhutatud erineva suuruse, värvuse ja/või stiiliga kirjas, et osutada teatavatele koostisosadele mujal märgisel kui toidu nimetuses;

ii)

kui kasutatakse piltkujutist, et rõhutada valikuliselt ühte või mitut koostisosa, nt:

kalahautis, mida illustreerival pildil on rõhutatult esitatud üksnes teatavaid kalapõhiseid koostisosi;

iii)

kui koostisosa rõhutatakse selle päritolu osutava pildiga, nt:

lehma kujutav pilt või joonistus, et rõhutada piimapõhiseid koostisosi: piim, või.

12.

Teatavaid esitusviise ei tuleks käsitada kõnealuse sätte alla kuuluvana. Näiteks:

kui esitatakse pilt toidust sellisel kujul, nagu seda müüakse; kui piltkujutis on esitatud kui „serveerimissoovitus“, tingimusel et piltkujutise eesmärk on selge ega rõhuta muul viisil müüdavat toitu ja/või selle koostisosi;

kui pildil on kujutatud kõiki toidu koostisosi, neist ühtegi rõhutamata;

kui toiduainesegu puhul nähtub illustratsioonist, kuidas toitu juhiste kohaselt valmistada, rõhutamata ühtegi koostisosa.

13.

Määruse artikli 22 lõike 1 punktis c on sätestatud, et: „Toidu tootmisel või valmistamisel kasutatava koostisosa või koostisosade grupi koguse märkimine on nõutav juhul kui asjaomane koostisosa või koostisosade grupp: […] c) on olulise tähtsusega toidu iseloomustamisel ning eristamisel toodetest, millega seda võib nimetuse või välimuse tõttu segamini ajada.“

14.

Kõnealuse sätte eesmärk on vastata tarbijate nõudmistele liikmesriikides, kus teatavate toiduainete koostis on õigusaktidega reguleeritud ja/või kus tarbijad seostavad teatavaid nimetusi konkreetse koostisega.

Nende toitude hulk, mida nimetatud säte tõenäoliselt mõjutab, on väga piiratud, kuna sättega on hõlmatud tooted, mille koostis võib liikmesriigiti märkimisväärselt erineda, kuid mida tavaliselt turustatakse sama nimetuse all.

Liikmesriikide ekspertidega peetud arutelude käigus on senini kindlaks tehtud järgmised juhud:

majonees,

martsipan.

Koostisosade koguse märkimise nõude kohaldamiseks peavad samaaegselt olema täidetud kaks tingimust. Koostisosa või koostisosade grupp peab olema määrava tähtsusega nii

toidu iseloomustamisel kui ka

selle eristamisel toodetest, millega seda võib nimetuse või välimuse tõttu segamini ajada.

3.   Erandid koostisosade koguse märkimise kohustusest

15.

Määruse VIII lisas on sätestatud juhud, mille puhul ei ole koostisosade kogust vaja märkida.

16.

Määruse VIII lisa punkti 1 alapunkti a alapunktis i on sätestatud, et „1. Kogust ei ole vaja märkida: a) koostisosa või koostisosade grupi puhul: i) mille vedelikuta netokaal esitatakse IX lisa punkti 5 kohaselt; […]“.

Määruse IX lisa punktis 5 on sätestatud, et „Kui tahket toitu müüakse vedelas keskkonnas, siis esitatakse märgistusel ka tahke toidu netokaal. Kui toit on glaseeritud, siis peab toidu netokaal olema märgitud ilma glaseeraineta.

Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „vedel keskkond“ järgmisi tooteid, mis tõenäoliselt esinevad segudena ning ka külmutatud või sügavkülmutatud kujul, milles vedelik esineb üksnes kõnealuse valmistise oluliste osade lisandina ega ole seetõttu ostu seisukohalt määrava tähtsusega tegur: vesi, soolade vesilahused, soolvesi, toiduhapete vesilahused, äädikas, suhkrute vesilahused, muude magustavate ainete vesilahused, marja-, puuvilja- või köögiviljamahlad marjade, puu- või köögiviljade puhul.“

Seepärast on määruse eespool esitatud sätete kohaselt eraldi koostisosade koguse märkimise kohustusest vabastatud tooted, mille puhul tuleb IX lisa punkti 5 kohaselt märgisel eraldi esitada toidu tahke osa netokaal ja kogu netokaal. Koostisosa või koostisosade grupi kogust on võimalik arvutada märgitud toidu tahke osa netokaalu alusel.

Näited: tuunikala soolvees, ananass siirupis.

Analoogselt võib eespool osutatud põhimõtet kohaldada ka juhul, kui IX lisa punktiga 5 hõlmamata vedelikus nt päevalilleõlis) oleva toote märgisel on vabatahtlikult esitatud toidu tahke osa netokaal. Koostisosa või koostisosade grupi kogust on võimalik arvutada märgitud toidu tahke osa netokaalu alusel. Seega ei peaks sellisel juhul olema vajalik märkida koostisosade kogust.

Erandit ei kohaldata juhul, kui netokaal ja toidu tahke osa netokaal on esitatud segatud koostisosadest toodete kohta, kus üks või enam kõnealustest koostisosadest on nimetuses esitatud või muul viisil rõhutatud. Eri koostisosade kogust ei saa arvutada juba esitatud kaalu põhjal.

Näide: leemes oliivid ja piprad. Sellisel juhul tuleb koostisosade kogus märkida oliivide ja piparde puhul eraldi.

17.

Määruse VIII lisa punkti 1 alapunkti a alapunktis ii on sätestatud, et „1. Kogust ei ole vaja märkida: a) koostisosa või koostisosade grupi puhul: […] ii) mille kogused peavad liidu sätete kohaselt esinema juba märgistusel; […]“.

Kõnealuses punktis osutatud liidu sätted on loetletud järgmises tabelis. Koostisosade kogust ei ole vaja märkida, kui õigusaktidega nõutakse juba koostisosa või koostisosade grupi koguse esitamist märgisel. Selliste nektarite ja džemmide puhul, mis on valmistatud kahest või enamast puuviljast, mis on märgisel eraldi rõhutatud kas sõnas või pildis või mida on eraldi nimetatud toidu nimetuses, tuleb samuti märkida kõnealuste koostisosade kogus või osakaal.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/4/EÜ (6)

Kohvi- ja siguriekstraktid

(Artikkel 2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/36/EÜ (7)

Kakao- ja šokolaaditooted

(Artikkel 3)

Nõukogu direktiiv 2001/112/EÜ (8)

Puuvilja ja marja mahlad ning teatavad samalaadsed tooted

Artikli 3 lõige 7: nektari puuviljasisaldus)

Nõukogu direktiiv 2001/113/EÜ (9)

Puuviljadžemmid, -želeed ja -marmelaadid ning kastanipüree

(Artikkel 2)

18.

Määruse VIII lisa punkti 1 alapunkti a alapunktis iii on sätestatud, et „Kogust ei ole vaja märkida: a) koostisosa või koostisosade grupi puhul: […] iii) mida kasutatakse väikestes kogustes maitsestamise eesmärgil […]“

Tuleks märkida, et erand ei piirdu üksnes „lõhna- ja maitseainetega“, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1334/2008: (10) Seda kohaldatakse mis tahes koostisosa (või koostisosade grupi) suhtes, mida kasutatakse väikestes kogustes maitsestamise eesmärgil (nt küüslauk, maitsetaimed, vürtsid).

Määruses ei ole määratletud „väikesed kogused“. Seda tuleb iga üksikjuhtumi puhul hinnata eraldi.

Näited: küüslauguleib, krevetimaitselised krõpsud, kanamaitselised krõpsud.

19.

Määruse VIII lisa punkti 1 alapunkti a alapunktis iv on sätestatud, et „Kogust ei ole vaja märkida: a) koostisosa või koostisosade grupi puhul: […] iv) mis esineb toidu nimetuses, kuid mis ei mõjuta tarbija valikut riigis, kus seda turustatakse, sest koguseline varieerumine ei ole oluline toidu iseloomustamisel ega eristamisel teistest samalaadsetest toitudest; […]“.

Kõnealuse sättega tehakse erand nõudest märkida koostisosade kogus, kui toidu nimetuses esitatud koostisosa kogus ei mõjuta tarbija ostuotsust.

Erandit kohaldatakse üksnes juhul, kui koostisosa või koostisosade grupi nimi esineb toidu nimetuses. Seda kohaldatakse ka siis, kui toidu nimetuse sõnastust korratakse identselt pakendi erinevatel pooltel. Seda ei tohiks kohaldada, kui rõhutatakse koostisosa nimetust, eelkõige juhul, kui kõnealune nimetus esineb toidu nimetusest eraldi ja sellise teabena, mis tõmbab ostja tähelepanu selle koostisosa sisaldusele tootes.

Kõnealuse erandiga hõlmatud toidu liigid võivad olla järgmised:

linnaseviski/viski ja samalaadsed tooted, nagu teraviljaviin,

tavapärased liköörid, mille nimetuses esineb üksnes alkoholi maitsestamiseks kasutatud koostisosa,

viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjoogid, piiritusjoogid (mille nimetuses on märgitud puuvili), mis on valmistatud leotamise ja destilleerimise teel, ning Geist (millele järgneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 110/2008 (11) II lisa punktide 6, 9, 16 ja 17 tähenduses,

sojakaste,

soolapulgad,

mooniseemnepulgad,

seesamiseemnepulgad,

krõmpsuv mais,

meeõlu.

20.

Määruse VIII lisa punkti 1 alapunktis b on sätestatud, et „Kogust ei ole vaja märkida: b) kui liidu erisätetes nähakse ette koostisosa või koostisosade grupi täpne kogus, ilma et see tuleks esitada märgistusel; […]“.

Liidu õigusaktides puuduvad sätted, millega määratletakse koostisosade täpne kogus, ilma et seda tuleks esitada märgistusel. Määruse VIII lisa punkti 1 alapunktis b nõutakse „täpset kogust“. Seepärast ei tuleks koostisosa miinimumkoguse kehtestamist käsitada põhjusena kõnealuse sätte kohase erandi kohaldamiseks.

21.

Määruse VIII lisa punkti 1 alapunktis c on sätestatud, et „Kogust ei ole vaja märkida: c) VII lisa A osa punktides 4 ja 5 nimetatud juhtudel.“

22.

Määruse VII lisa A osa punktis 4 on sätestatud, et „Kui puuvilju, marju, köögivilju või seeni, millest ükski ei ole kaalult olulisel määral ülekaalus ja mille vahekord võib muutuda, kasutatakse toidu koostises seguna, võib need koostisosade loetelus kanda ühiselt märke „puuviljad“, „marjad“, „köögiviljad“ või „seened“ alla, lisades selle järele fraasi „muutuvas suhtes“ ja vahetult selle järele kasutatud puu-, köögivilja, marja või seente loetelu. Sellistel juhtudel peab segu vastavalt artikli 18 lõikele 1 olema lisatud koostisosade loetelule toidus sisalduvate marjade, puuviljade, köögiviljade või seente kogumassi alusel“.

Sellisel juhul ei nõuta iga koostisosa koguse märkimist segus, kus ükski koostisosa ei ole kaalult olulisel määral ülekaalus ja koostisosi kasutatakse tõenäoliselt muutuvas suhtes.

23.

Määruse VII lisa A osa punktis 5 on sätestatud, et „Maitsetaimede või vürtside segude puhul, milles ükski maitseaine ei ole kaalult olulisel määral ülekaalus, võib koostisosade loetelusse kanda suvalises järjestuses, tingimusel et kõnealusele koostisosade loetelule on lisatud märge „muutuvas suhtes““.

Sellisel juhul ei nõuta iga koostisosa koguse märkimist segus, kus segu ükski koostisosa kaaluline osakaal ei ole valdav.

24.

Määruse VIII lisa punktis 2 on sätestatud, et „Artikli 22 lõike 1 punkte a ja b ei kohaldata, kui: a) ühegi koostisosa või koostisosade grupi suhtes, mis on tähistatud märkega „magusaine(te)ga“ või „suhkru(te) ja magusaine(te)ga“, juhul kui see märge on lisatud III lisa kohaselt toidu nimetusele või b) ühegi lisatud vitamiini või mineraaltoitaine suhtes, juhul kui see aine tuleb esitada toitumisalases teabes.“

Sama põhimõtte kohaselt ei tuleks artikli 22 lõike 1 punktidega a ja b seotud koostisosade kogust märkida ühegi lisatud toitaine või muude toitumisalase või füsioloogilise mõjuga ainete kohta, mis on selliste toidulisandite koostisosad, mille toitumisalane teave on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/46/EÜ (12) artikli 8 kohaselt.

4.   Koostisosade koguse märkimise viisid

25.

Määruse VIII lisa punkti 3 alapunktis a on sätestatud, et „Koostisosa või koostisosade grupi kogus: a) tuleb esitada protsendina, mis vastab koostisosa või koostisosade kasutamise ajal selle/nende kogusele […]“.

Koostisosa märgitud kogus arvutatakse retsepti põhjal koostisosade lisamise hetkel, st tegemist on sama meetodiga, mida kasutatakse koostisosade loetelus koostisosade järjestamiseks (määruse artikli 18 lõige 1).

26.

Määruse VIII lisa punktis 4 on loetletud punkti 3 alapunktis a sätestatud põhimõttest sätestatud erandid, mis hõlmavad töötlemise tulemusena niiskust kaotanud toitu, lenduvaid koostisosi ning kontsentreeritud või veetustatud toite ja koostisosi.

Täpsemalt:

27.

Määruse VIII lisa punkti 4 alapunktis a on sätestatud, et „Erandina punktist 3: a) kuumtöötlusel või muu töötlemise tulemusena niiskust kaotanud toidu puhul esitatakse kogus protsendina, mis vastab kasutatud koostisosa või koostisosade kogusele valmistoote suhtes; juhul kui koostisosa kogus või kõikide märgistusel esitatud koostisosade üldkogus ületab 100 %, esitatakse kogus 100 g valmistoote valmistamiseks kasutatud koostisosa(de) kaaluna;“.

Tootmisel niiskust kaotanud toidu (nt koogid, küpsised, pirukad, kuivsoolatud lihatooted) märgitud kogus peab põhinema segamisnõus oleva koostisosa kogusel väljendatuna protsendina valmistoote kaalust. Näiteks:

„võiküpsise“ puhul, kus koostisosa kogus tuleb märkida üksnes või kohta, peab arvutuskäik olema järgmine

Koostisosade kaal:

Jahu: 100 g

Suhkur: 40 g

Või: 50 g

Munad: 10 g

Segamisnõus olevate koostisosade kogukaal: 200 g

Valmistoote kogukaal pärast küpsetamist: 170 g

Või osakaalu arvutamine koostisosa koguse märkimiseks: (50/170)*100 = 29,4 % võid.

Kuna või osakaal ei ületa 100 %, tuleb või kogus märkida protsendina valmistootest (st 29,4 %).

Juhul kui koostisosa märgitav kogus ületab 100 % valmistootest, tuleb see märkida selliste koostisosade kaalu põhjal, mida on kasutatud 100 g valmistoote valmistamiseks. Näiteks:

sealihast valmistatud kuivatatud lihatoote puhul, kus koostisosa kogus tuleb märkida üksnes sealiha kohta, peab arvutuskäik olema järgmine.

Koostisosade kaal:

Sealiha: 120 g

Sool: 4,1 g

Piimapulber: 3 g

Muud koostisosad: 2,9 g

Segamisnõus olevate koostisosade kogukaal: 130 g

Valmistoote kogukaal: 100 g

Sealiha osakaalu arvutamine koostisosa koguse märkimiseks: (120/100)*100 = 120 % sealiha.

Kuna sealiha osakaal ületab 100 %, tuleb sealiha protsent asendada teabega, mis põhineb 100 g salaami valmistamiseks kasutatud sealiha kogusel (st koostisosa kogust võib märkida järgmiselt: „100 g salaami valmistamiseks on kasutatud 120 g sealiha“).

28.

Määruse VIII lisa punkti 4 alapunktis b on sätestatud, et „Erandina punktist 3: […] b) lenduvate koostisosade koguse märkimisel lähtutakse nende osakaalust valmistootes;“.

Lenduvate koostisosade (nt brändi koogis või pudingus) märgitud kogus peab põhinema segamisnõus oleva koostisosa kogusel väljendatuna osakaaluna valmistoote kaalust.

29.

Määruse VIII lisa punkti 4 alapunktis c on sätestatud, et „Erandina punktist 3: […] c) kontsentreeritud või veetustatud ning tootmise ajal taastatavate koostisosade koguse märkimisel võib lähtuda nende osakaalust enne kontsentreerimist või veetustamist;“.

Eespool esitatud erandit tuleb lugeda koostoimes määruse VII lisa A osa punktiga 2, milles on sätestatud, et „Koostisosad, mida kasutatakse kontsentreeritud või veetustatud kujul ning taastatakse tootmise ajal | Võib kanda loetelusse kaalujärjestuses, mis vastab kaalule enne kontsentreerimist või veetustamist.“ Sellega seoses, kui toidukäitleja loetleb koostisosad VII lisa A osa punkti 2 kohaselt, peab ta märkima ka koostisosade koguse vastavalt VIII lisa punkti 4 alapunktis c sätestatule.

30.

Määruse VIII lisa punkti 4 alapunktis d on sätestatud, et: „Erandina punktist 3: […] d) kontsentreeritud või veetustatud toitude puhul, mida taastatakse vee lisamise ajal | Võib koostisosade koguse märkimisel lähtuda nende osakaalust taastatud tootes.“

Eespool esitatud erandit tuleb lugeda koostoimes määruse VII lisa A osa punktiga 3, milles on sätestatud, et „Koostisosad, mida kasutatakse kontsentreeritud või veetustatud toidus ja mis eeldatavasti taastatakse vee lisamise teel, võib kanda loetelusse järjestuses, mis vastab kaalule taastatud tootes, tingimusel et koostisosade loetelule on lisatud märge „koostisosad taastatud tootes“ või „koostisosad valmistootes““. Sellega seoses, kui toidukäitleja loetleb koostisosad VII lisa A osa punkti 3 kohaselt, peab ta märkima ka koostisosade koguse vastavalt VIII lisa punkti 4 alapunktis d sätestatule.

31.

Koostisosade kogus peaks olemas seotud koostisosade loetelus esitatud koostisosadega. Esitatud koostisosi, nt „kana“, „piim“, „muna“, „banaan“ tuleks kvantifitseerida toore/tervena, kuna kasutatud nimetused ei osuta töötlemisele ja seega näib, et on kasutatud toorest/tervet toiduainet. Koostisosad, mida määratletakse nimetustega, millest nähtub, et neid on kasutatud muul kujul kui toorelt/tervelt, nt „küpsetatud kana“, „piimapulber“, „suhkrustatud puuvili“, tuleks kvantifitseerida sellistena, nagu kasutatud.

32.

Määruse VII lisa A osa punktis 1 on sätestatud, et lisatud vesi ja lenduvad ühendid kantakse loetelusse kaalujärjestuses, nagu nad sisalduvad valmistootes. Seda ei kohaldata lisatud vee suhtes, kui selle kogus ei ületa valmistootes viit massiprotsenti. Seda erandit ei kohaldata liha, lihavalmististe, töötlemata kalatoodete ja töötlemata kahepoolmeliste molluskite suhtes.

Lisatud vee kogust, mis jääb alla viie mahuprotsendi, tuleb siiski arvesse võtta sellise toidu koostisosade koguse arvutamisel, millele vett lisati.

33.

Märgistusel esitatud kogustega osutatakse märgitavate koostisosade või koostisosade grupi keskmisele kogusele. Keskmine kogus tähendab koostisosade või koostisosade grupi kogust, mis on saadud, järgides retsepti ja head tootmistava, ja millega lubatakse tavapäraseid kõikumisi tootmisel.

5.   Koostisosade koguse asetus märgistusel

34.

Koostisosade kogus on kohustuslik teave, mis on sätestatud määruse artikli 9 lõikes 1 ja mis tuleb esitada märgisel vastavalt artikli 13 „Kohustuslike andmete esitamine“ sätetele.

35.

Määruse VIII lisa punkti 3 alapunktis b on sätestatud, et „Koostisosa või koostisosade grupi kogus: […] b) peab olema ära toodud kas toote nimetuse sees või vahetult pärast toote nimetust või kõnealuse koostisosa või koostisosade grupiga seostuvalt koostisosade loetelus.“

36.

Selliste koostisosade gruppide puhul, mis ei ole loetletud VII lisa B osas ja mida ei saa seega märkida eraldiseisvalt koostisosade loetelus, tuleb koostisosade kogus märkida kas toidu nimetuses või vahetult selle kõrval.

37.

Selliste toitude puhul, mis on praegu koostisosade loetelu esitamise kohustusest vabastatud, tuleb koostisosade kogus märkida kas toidu nimetuses või vahetult selle kõrval, välja arvatud juhul, kui koostisosade loetelu on märgisel esitatud vabatahtlikult. Sellisel juhul võib koostisosade koguse märkida koostisosade loetelus.


(1)  ELT L 304, 22.11.2011, lk 18.

(2)  ELT L 33, 8.2.1979, lk 1.

(3)  Määruse artikli 2 lõike 2 punkti h kohaselt on „liitkoostisosa“ koostisosa, mis koosneb enam kui ühest koostisosast.

(4)  Määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 2 lõike 2 punktis o määratletud üldtuntud nimetus.

(5)  Määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 2 lõike 2 punktis p määratletud kirjeldav nimetus.

(6)  EÜT L 66, 13.3.1999, lk 26.

(7)  EÜT L 197, 3.8.2000, lk 19.

(8)  EÜT L 10, 12.1.2002, lk 58.

(9)  EÜT L 10, 12.1.2002, lk 67.

(10)  ELT L 354, 13.2.2008, lk 34.

(11)  ELT L 39, 31.12.2008, lk 16.

(12)  ELT L 183, 12.7.2002, lk 51.