6.

Kontrollikoda auditeeris:

nagu sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 287.

7.

Kontrollikoja hinnangul annab kriisilahendusnõukogu raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta kohta kõikides olulistes aspektides õiglase pildi kriisilahendusnõukogu finantsolukorrast 31. detsembri 2016. aasta seisuga, finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest lõppenud aastal vastavalt selle finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja vastu võetud arvestuseeskirjadele. Viimased põhinevad rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel.

8.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

9.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad maksed kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 310–325 ja kriisilahendusnõukogu finantsmäärusele vastutab juhtkond raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamise eest vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditele ning raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest. Juhtkonna kohustused hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja esitamiseks vajalike sisekontrollimehhanismide kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulist väärkajastamist. Juhtkond vastutab ka selle eest, et finantsaruannetes kajastatud tegevus, finantstehingud ja teave oleks kooskõlas vastavate õigusaktidega. Kriisilahendusnõukogu juhtkonnal on lõplik vastutus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest.

11.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkonna ülesanne hinnata kriisilahendusnõukogu vastavust tegevuse jätkuvuse põhimõttele, avaldades tegevuse jätkuvusega seotud küsimused, kui see on asjakohane, ja lähtudes raamatupidamises tegevuse jätkuvuse põhimõttest.

12.

Isikud, kelle ülesandeks on majandusüksuse valitsemine, vastutavad majandusüksuse finantsaruandluse järelevalve eest.

13.

Kontrollikoja eesmärk on saada piisav kindlus selle kohta, et kriisilahendusnõukogu raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed, ning esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule või muudele asjaomastele eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele institutsioonidele kinnitav avaldus, mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust. Piisav kindlus on väga suurt tõenäosust tähistav kindlus, kuid see ei taga, et oluline väärkajastamine või nõuete mittejärgimine auditi käigus alati avastatakse. Need võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majandusotsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

14.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Audiitor valib protseduurid, tuginedes oma hinnangule, sh hinnates aruandes pettusest või vigadest põhjustatud olulise väärkajastamise ja selle aluseks olevate tehingute Euroopa Liidu õigusraamistiku olulise nõuetele mittevastavuse riski. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks (kuid mitte arvamuse esitamiseks sisekontrollimehhanismide tulemuslikkuse kohta) võtab audiitor riskihinnangu tegemisel arvesse aruande koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks ning selle alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud sisekontrollimehhanisme. Auditi käigus hinnatakse ka kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ja juhtkonna koostatud arvestushinnangute põhjendatust, samuti aruande üldist esituslaadi.

15.

Tulude puhul kontrollib kontrollikoda fondi osamaksete ja muude tulude arvutamist ja kogumist (kui kriisilahendusnõukogu on sellist tulu saanud) (6). Fondi osamaksete kontrollimine põhines krediidiasutuste poolt riiklike kriisilahendusasutuste kaudu esitatud teabel ega hõlmanud selle usaldusväärsuse hindamist. Kontrollikoda ei auditeerinud ka fondile tehtud osamakseid, mida on vaidlustatud liikmesriikide haldus- või kohtumenetluses (krediidiasutuste ja riiklike kriisilahendusasutuste vahelised vaidlused) või mille peale on esitatud hagi Euroopa Liidu Üldkohtule (krediidiasutuste ja kriisilahendusnõukogu vahelised vaidlused), kuna see võiks käimasolevates vaidlustes poolte olukorda mõjutada. Üksikasjalik teave haldus on esitatud kriisilahendusnõukogu raamatupidamise aastaaruande punkti 7 alapunktis i.

16.

Kulude puhul auditeerib kontrollikoda maksetehinguid, kui kulud on kantud, kirjendatud ja heaks kiidetud. Kõiki makseliike, välja arvatud ettemaksed, auditeeritakse nende tegemise seisuga. Ettemakseid auditeeritakse siis, kui vahendite saaja on nende korrakohast kasutamist tõendanud ning kriisilahendusnõukogu on need kas samal aastal või hiljem tasaarvestuse tegemisega heaks kiitnud.

17.

Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas kriisilahendusnõukogu raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt kriisilahendusnõukogu finantsmääruse artikli 102 lõikes 1 sätestatud nõuetele.

18.

Ilma punktides 6–17 esitatud arvamust kahtluse alla seadmata juhib kontrollikoda tähelepanu asjaolule, et fondi osamaksete suuruse arvutavad krediidiasutuste poolt kriisilahendusnõukogule esitatud teabe põhjal riiklikud kriisilahendusasutused. Ühtse kriisilahendusmehhanismi määrus ei sätesta aga teabe usaldusväärsuse tagamiseks vajalikku põhjalikku ja järjekindlat kontrolliraamistikku. Lisaks märgib kontrollikoda, et osamaksete arvutamiseks õigusraamistikus sätestatud metoodika on väga keeruline ja seab seetõttu ohtu nende täpsuse. Kriisilahendusnõukogu ei saa ka avaldada üksikasju krediidiasutuste osamaksete riskipõhise arvutamise kohta, kuna arvutused on üksteisega seotud ja sisaldavad krediidiasutuste kohta konfidentsiaalset infot. See mõjutab negatiivselt arvutuste läbipaistvust.