EUROOPA KOMISJON
Brüssel,20.12.2017
COM(2017) 830 final
Soovitus:
NÕUKOGU OTSUS,
millega täiendatakse nõukogu 22. mai 2017. aasta otsust, millega anti luba alustada Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga läbirääkimisi lepingu üle, milles sätestatakse Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise kord
SELETUSKIRI
1. ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 50 võib iga liikmesriik kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega otsustada liidust välja astumise ning, kui liikmesriik on sellise otsuse teinud, peab ta teatama oma kavatsusest Euroopa Ülemkogule. Euroopa Ülemkogult saadud suuniste kohaselt räägib liit selle riigiga läbi ja sõlmib lepingu, milles sätestatakse riigi väljaastumise kord, võttes arvesse tema ja liidu tulevaste suhete raamistikku.
29. märtsil 2017 teatas Ühendkuningriik Euroopa Ülemkogule oma kavatsusest astuda välja Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest.
29. aprillil 2017 võttis Euroopa Ülemkogu vastu suunised, milles määratakse kindlaks raamistik Euroopa Liidu lepingu artikli 50 alusel läbirääkimiste pidamiseks ja esitatakse üldised põhimõtted, mida liit läbirääkimiste käigus järgib.
5. aprillil 2017 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni läbirääkimiste kohta, mida alustatakse Ühendkuningriigiga tulenevalt Ühendkuningriigi teatest kavatsuse kohta Euroopa Liidust välja astuda.
22. mail 2017 andis nõukogu loa alustada Ühendkuningriigiga läbirääkimisi lepingu üle, milles sätestatakse Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise kord, ning võttis vastu juhised lepingu üle peetavateks läbirääkimisteks (edaspidi „nõukogu 22. mai 2017. aasta otsus“).
Läbirääkimisi alustati 19. juunil 2017. Vastavalt Euroopa Ülemkogu suunistele ja nõukogu läbirääkimisjuhistele keskenduti läbirääkimiste esimeses etapis kodanike õigustele, finantsarvelduse põhimõtetele, Iirimaa saarega seotud küsimustele, muudele liidust lahkumisega seotud küsimustele ja väljaastumislepingu haldamisele.
3. oktoobril 2017 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni Ühendkuningriigiga peetavate läbirääkimiste seisu kohta.
20. oktoobril 2017 võttis Euroopa Ülemkogu kokku seni tehtu ja kutsus üles jätkama tööd saavutatud lähenemise kindlustamiseks ja jätkama läbirääkimisi, et liikuda nii kiiresti kui võimalik edasi läbirääkimiste teise etappi. Seega kutsus Euroopa Ülemkogu nõukogu ja komisjoni kui liidu läbirääkijat üles alustama sisemisi ettevalmistavaid arutelusid muu hulgas võimaliku üleminekukorra kohta.
13. detsembril 2017 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni Ühendkuningriigiga peetavate läbirääkimiste seisu kohta.
Tuginedes
–soovitusele, mis esitati komisjoni 8. detsembri 2017. aasta teatises Ühendkuningriigiga Euroopa Liidu lepingu artikli 50 alusel peetavate läbirääkimiste edenemise kohta, 1
–komisjoni soovituse aluseks olnud Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi valitsuse läbirääkijate 8. detsembri 2017. aasta ühisaruandele, milles käsitletakse Euroopa Liidu lepingu artikli 50 alusel peetavate, Ühendkuningriigi korrakohast väljaastumist Euroopa Liidust käsitlevate läbirääkimiste esimese etapi edenemist,
väljendas Euroopa Ülemkogu 15. detsembril 2017 heameelt läbirääkimiste esimeses etapis tehtud edusammude üle ja otsustas, et need on piisavad, et alustada läbirääkimiste teist etappi, milles käsitletakse üleminekut ja tulevaste suhete raamistikku. Ülemkogu kutsus komisjoni kui liidu läbirääkijat ja Ühendkuningriiki üles viima kooskõlas Euroopa Ülemkogu 29. aprilli 2017. aasta suunistega lõpule töö kõigi väljaastumist puudutavate küsimustega, sealhulgas küsimustega, mida esimeses etapis ei ole veel käsitletud, konsolideerima saavutatud tulemused ja alustama väljaastumislepingu vastavate osade eelnõu koostamist. Ülemkogu rõhutas ühtlasi, et teises etapis saab läbirääkimistega edasi liikuda üksnes niivõrd, kuivõrd kõikidest esimeses etapis võetud kohustustest peetakse täiel määral kinni ja need vormitakse võimalikult kiiresti täpseks õiguslikuks tekstiks.
Arvestades Iirimaa saarega seotud küsimuste eripära, tuleks ühisaruandes esitatud põhimõtete ja lubaduste elluviimise jaoks vajaliku üksikasjaliku korra nimel jätkata läbirääkimiste teises etapis tööd eraldi tegevussuunal ning osa sellest peaks leidma väljundi väljaastumislepingus ja osa tulevaste suhete raamistikus.
•Põhiõigused
Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 6 tunnustab liit Euroopa Liidu õigusi, vabadusi ja põhimõtteid, mis on sätestatud põhiõiguste hartas, millel on aluslepingutega võrreldes samaväärne õigusjõud. Veelgi enam, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga tagatud ja liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest tulenevad põhiõigused on liidu õiguse üldpõhimõtted.
Nende õiguste, vabaduste ja põhimõtete täielik järgimine ja kaitse jätkuvad liidus ka edaspidi nii Euroopa Liidu lepingu artikli 50 alusel Ühendkuningriigiga peetavate läbirääkimiste käigus, kaasa arvatud võimaliku üleminekukorra tingimustes, kui ka pärast Ühendkuningriigi väljaastumist liidust.
2.ÕIGUSLIK ALUS
•Õiguslik alus
Ühendkuningriik on teatanud kavatsusest Euroopa Liidust välja astuda. Seetõttu on läbirääkimiste pidamise ja väljaastumislepingu sõlmimise õiguslik alus Euroopa Liidu lepingu artikkel 50. Üleminekukorra saab kehtestada ainult väljaastumislepinguga.
Tuletagem meelde, et vastavalt Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euroopa Liidu lepingu artiklit 50 ka Euroopa Aatomienergiaühenduse suhtes.
Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 50 viidatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikele 3 esitab komisjon soovitused nõukogule, kes võtab vastu otsuse, millega antakse luba alustada läbirääkimisi ja nimetatakse liidu läbirääkija. Nõukogu 22. mai 2017. aasta otsust täiendav nõukogu otsus võetakse vastu sama korra kohaselt.
•Vahendi valik
Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 50 tuleb Ühendkuningriigiga rääkida läbi leping, milles sätestatakse riigi Euroopa Liidust lahkumise kord. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikes 3 on sätestatud, et komisjon esitab soovitused nõukogule, kes võtab vastu otsuse, millega nimetatakse liidu läbirääkija ja antakse luba alustada läbirääkimisi. Nõukogu 22. mai 2017. aasta otsuse täiendamiseks sobiv vahend on nõukogu otsus.
3.MÕJU EELARVELE
Eeldatavasti ei ole käesoleval soovitusel otsest mõju liidu eelarvele, sest asi puudutab läbirääkimisprotsessi. Tuleb meenutada, et Euroopa Liidu lepingu artikli 50 kohase lepingu mõju eelarvele kirjeldatakse siis, kui esitatakse sellekohased ettepanekud väljaastumislepingu allkirjastamise ja sõlmimise kohta.
4.MUU TEAVE
•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Nõukogu 22. mai 2017. aasta otsust täiendatakse soovitatud nõukogu otsuse artikliga 1, et anda komisjonile luba pidada Ühendkuningriigiga tema Euroopa Liidust väljaastumise korda käsitleva lepingu üle peetavate läbirääkimiste raames läbirääkimisi kõigi ülejäänud küsimuste üle, mis on seotud Ühendkuningriigi korrakohase väljaastumisega Euroopa Liidust, ja mis tahes vajaliku üleminekukorra üle.
•Otsuse ja lisas esitatud läbirääkimisjuhiste avaldamine
Nagu ka eelmiste läbirääkimisjuhiste puhul teeb komisjon nõukogule ettepaneku avalikustada otsus, mis täiendab nõukogu 22. mai 2017. aasta otsust, millega antakse komisjonile luba alustada Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga läbirääkimisi lepingu üle, milles sätestatakse Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise kord, ning selle otsuse lisas esitatud läbirääkimisjuhised.
Soovitus:
NÕUKOGU OTSUS,
millega täiendatakse nõukogu 22. mai 2017. aasta otsust, millega anti luba alustada Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga läbirääkimisi lepingu üle, milles sätestatakse Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise kord
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse aluslepinguid, eriti Euroopa Liidu lepingu artiklit 50 koostoimes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikega 3,
võttes arvesse Euroopa Ülemkogu suuniseid,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust
ning arvestades järgmist:
(1)29. aprillil 2017 võttis Euroopa Ülemkogu vastu suunised, milles määratakse kindlaks raamistik Euroopa Liidu lepingu artikli 50 alusel läbirääkimiste pidamiseks ja esitatakse üldised põhimõtted, mida liit läbirääkimiste käigus järgib.
(2)22. mail 2017 andis nõukogu loa alustada Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga läbirääkimisi lepingu üle, milles sätestatakse Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise kord, ning võttis vastu juhised selle lepingu üle peetavateks läbirääkimisteks.
(3)Läbirääkimisi alustati 19. juunil 2017.
(4)3. oktoobril 2017 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni Ühendkuningriigiga peetavate läbirääkimiste seisu kohta.
(5)20. oktoobril 2017 võttis Euroopa Ülemkogu kokku seni tehtu ja kutsus üles jätkama tööd saavutatud lähenemise kindlustamiseks ja jätkama läbirääkimisi, et liikuda nii kiiresti kui võimalik edasi läbirääkimiste teise etappi. Seega kutsus Euroopa Ülemkogu nõukogu ja komisjoni kui liidu läbirääkijat üles alustama sisemisi ettevalmistavaid arutelusid, muu hulgas võimaliku üleminekukorra kohta.
(6)8. detsembri 2017. aasta teatises Ühendkuningriigiga Euroopa Liidu lepingu artikli 50 alusel peetavate läbirääkimiste edenemise kohta soovitas komisjon Euroopa Ülemkogul teha järelduse, et läbirääkimiste esimeses etapis on tehtud piisavalt edusamme Ühendkuningriigi korrakohaseks väljaastumiseks Euroopa Liidust ja seega võib alustada läbirääkimiste teist etappi. Komisjon märkis ka, et on valmis hakkama kohe välja töötama üleminekukorda, kui Euroopa Ülemkogu seda vajalikuks peab.
(7)Komisjoni soovitus tugines Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi valitsuse läbirääkijate 8. detsembri 2017. aasta ühisaruandele, milles käsitletakse Euroopa Liidu lepingu artikli 50 alusel peetavate, Ühendkuningriigi korrakohast väljaastumist Euroopa Liidust käsitlevate läbirääkimiste esimese etapi edenemist.
(8)13. detsembril 2017 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni Ühendkuningriigiga peetavate läbirääkimiste seisu kohta.
(9)Euroopa Ülemkogu väljendas 15. detsembri 2017. aasta suunistes heameelt läbirääkimiste esimeses etapis tehtud edusammude üle ja otsustas, et need on piisavad, et alustada läbirääkimiste teist etappi, milles käsitletakse üleminekut ja tulevaste suhete raamistikku. Ülemkogu kutsus komisjoni kui liidu läbirääkijat ja Ühendkuningriiki üles viima kooskõlas Euroopa Ülemkogu 29. aprilli 2017. aasta suunistega lõpule töö kõigi väljaastumist puudutavate küsimustega, sealhulgas küsimustega, mida esimeses etapis veel ei käsitletud, ning konsolideerima saavutatud tulemused eeskätt väljaastumislepingu vastavate osade eelnõu koostamise käigus. Euroopa Ülemkogu kutsus komisjoni esitama selleks asjakohased soovitused ja nõukogu võtma vastu täiendavad läbirääkimisjuhised üleminekukorra kohta.
(10)Seepärast tuleb nõukogu 22. mai 2017. aasta otsuse lisas esitatud läbirääkimisjuhiseid täiendada.
(11)Vastavalt Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euroopa Liidu lepingu artiklit 50 ka Euroopa Aatomienergiaühenduse suhtes,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Komisjon peab liidu nimel läbirääkimisi, et sõlmida Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga leping, milles sätestatakse Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise kord, võttes arvesse tema ja liidu tulevaste suhete raamistikku, lähtudes Euroopa Ülemkogu vastuvõetud suunistest ja võttes arvesse nõukogu 22. mai 2017. aasta otsuse lisas esitatud läbirääkimisjuhiseid, mida on täiendatud käesoleva otsuse lisas esitatud läbirääkimisjuhistega.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,20.12.2017
COM(2017) 830 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Soovitus:
NÕUKOGU OTSUS,
millega täiendatakse nõukogu 22. mai 2017. aasta otsust, millega anti luba alustada Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga läbirääkimisi lepingu üle, milles sätestatakse Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise kord
LISA
Täiendavad juhised läbirääkimiste pidamiseks Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga sõlmitava lepingu üle, milles sätestatakse Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise kord
1.Vastavalt Euroopa Ülemkogu 29. aprilli 2017. aasta suunistele ja nõukogu 22. mai 2017. aasta läbirääkimisjuhistele keskenduti läbirääkimiste esimeses etapis kodanike õigustele, finantsarvelduse põhimõtetele, Iirimaa saarega seotud küsimustele, muudele liidust lahkumisega seotud küsimustele ja väljaastumislepingu haldamisele.
2.20. oktoobril 2017 võttis Euroopa Ülemkogu kokku seni tehtu ja kutsus üles jätkama tööd saavutatud lähenemise kindlustamiseks ja jätkama läbirääkimisi, et liikuda nii kiiresti kui võimalik edasi läbirääkimiste teise etappi. Seega kutsus Euroopa Ülemkogu nõukogu ja komisjoni kui liidu läbirääkijat üles alustama sisemisi ettevalmistavaid arutelusid, muu hulgas võimaliku üleminekukorra kohta.
3.Tuginedes
–soovitusele, mis esitati komisjoni 8. detsembri 2017. aasta teatises Ühendkuningriigiga Euroopa Liidu lepingu artikli 50 alusel peetavate läbirääkimiste edenemise kohta, 1
–komisjoni soovituse aluseks olnud Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi valitsuse läbirääkijate 8. detsembri 2017. aasta ühisaruandele, milles käsitletakse Euroopa Liidu lepingu artikli 50 alusel peetavate, Ühendkuningriigi korrakohast väljaastumist Euroopa Liidust käsitlevate läbirääkimiste esimese etapi edenemist,
väljendas Euroopa Ülemkogu 15. detsembril 2017 heameelt läbirääkimiste esimeses etapis tehtud edusammude üle ja otsustas, et need on piisavad, et alustada läbirääkimiste teist etappi, milles käsitletakse üleminekut ja tulevaste suhete raamistikku.
4.Euroopa Ülemkogu täpsustas ühtlasi, et teises etapis saab läbirääkimistega edasi liikuda üksnes niivõrd, kuivõrd kõikidest esimeses etapis võetud kohustustest peetakse täiel määral kinni ja need vormitakse võimalikult kiiresti täpseks õiguslikuks tekstiks. Läbirääkimiste teises etapis tuleks jõuda üldisele aruaamisele liidu ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistikust. Selleks on vaja Euroopa Ülemkogu täiendavaid suuniseid.
5.Käesolevad läbirääkimisjuhised on mõeldud läbirääkimiste teise etapi jaoks; seega täiendavad need 22. mail 2017 vastu võetud esimesi läbirääkimisjuhiseid. Läbirääkimiste selle etapi suhtes kohaldatakse ka edaspidi täies ulatuses Euroopa Ülemkogu 29. aprilli 2017. aasta suuniseid ning nõukogu 22. mai 2017. aasta läbirääkimisjuhistes esitatud üldisi põhimõtteid ja läbirääkimiste pidamise korda, kaasa arvatud selles osas, mis puudutab väljaastumislepingu (üleminekukorda käsitlevad sätted kaasa arvatud) ja tulevase raamistiku territoriaalset kohaldamisala; sarnaselt esimeste läbirääkimisjuhistega peaksid ka käesolevad läbirääkimisjuhised olema täielikult kooskõlas Euroopa Ülemkogu 29. aprilli 2017. aasta suuniste punktidega 4 ja 24, seda eriti Gibraltari puhul.
6.Arvestades Iirimaa saarega seotud küsimuste eripära, tuleks ühisaruandes esitatud põhimõtete ja lubaduste elluviimise jaoks vajaliku üksikasjaliku korra nimel jätkata läbirääkimiste teises etapis tööd eraldi tegevussuunal ning osa sellest peaks leidma väljundi väljaastumislepingus ja osa tulevaste suhete raamistikus.
I.Küsimused, mis puudutavad Ühendkuningriigi korrakohast väljaastumist Euroopa Liidust
7.Kooskõlas Euroopa Ülemkogu 15. detsembri 2017. aasta suunistega ja nõukogu 22. mai 2017. aasta otsuse lisas esitatud läbirääkimisjuhistega, mida on täiendatud käesolevate läbirääkimisjuhistega, tuleb viia lõpule töö kõigis väljaastumist puudutavates küsimustes, sealhulgas küsimustega, mida esimeses etapis veel ei käsitletud.
8.Peale selle tuleks läbirääkimiste teises etapis vormistada läbirääkimiste tulemused õiguslikuks tekstiks, see puudutab ka esimese etapi tulemusi, mida tuleks vajaduse korral kohandada lähtuvalt allpool nimetatud üleminekukorra olemasolust. Nagu esimestes läbirääkimisjuhistes märgiti, tuleks väljaastumislepingus meenutada, et kui Ühendkuningriigiga erisuhetes olevate ülemeremaade ja -territooriumide 2 suhtes ning nende Euroopa territooriumide suhtes, mille välissuhete eest vastutab Ühendkuningriik, kohaldatakse aluslepinguid vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 355, lõpeb väljaastumise kuupäeval liidu õiguse kohaldamine ka nende suhtes.
II.Üleminekukord
9.Euroopa Ülemkogu 29. aprilli 2017. aasta suunistes on esitatud üldpõhimõtted, mis kehtivad mis tahes Ühendkuningriigiga sõlmitava lepingu, aga ka igasuguse üleminekukorra suhtes:
–igasugune leping peab põhinema õiguste ja kohustuste tasakaalul ning tagama võrdsed võimalused;
–ühtse turu terviklikkuse säilitamine välistab sektoripõhisele lähenemisviisile tugineva osalemise;
–liitu mittekuuluval riigil, kellele ei kehti samad kohustused mis liikmesriigile, ei saa olla samu õigusi ja hüvesid, mis on liikmesriigil;
–ühtse turu neli vabadust on jagamatud ja neist ei saa parimaid palasid välja noppida;
–liit jääb oma otsustusprotsessides autonoomseks ja säilitab Euroopa Liidu Kohtu rolli. Vastavalt Euroopa Ülemkogu 15. detsembri 2017. aasta suunistele, peetakse siinjuures eeskätt silmas Euroopa Liidu Kohtu pädevust.
10.Lisaks neile üldpõhimõtetele on Euroopa Ülemkogu 29. aprilli 2017. aasta suunistes esitatud eritingimused, mida kohaldatakse mis tahes võimaliku üleminekukorra suhtes. Kui see on vajalik ja õiguslikult võimalik, võib läbirääkimiste käigus määrata kindlaks üleminekukorra, mis oleks liidu huvides, ning näha vastavalt vajadusele ette sätted, mis seonduvad tulevaste suhete võimaliku raamistikuga, lähtudes sealjuures tehtud edusammudest. Üleminekukord peab olema selgelt määratletud ja ajaliselt täpselt piiratud ning selle täitmise tagamiseks peavad olemas olema tõhusad mehhanismid.
11.Käesolevad täiendavad läbirääkimisjuhised põhinevad Euroopa Ülemkogu 15. detsembri 2017. aasta suunistes esitatud põhimõtetel ja tingimustel ning arendavad neid edasi.
12.Kooskõlas nende suunistega peaks väljaastumislepingus sätestatav üleminekukord hõlmama kogu liidu õigustikku, kaasa arvatud Euratomiga seotud küsimusi. Käesolevate läbirääkimisjuhiste punktist 17 hoolimata tuleks liidu õigustikku kohaldada Ühendkuningriigis ja tema suhtes nii, nagu oleks tegemist liikmesriigiga. Üleminekuajal peaksid Ühendkuningriigis ja Ühendkuningriigi suhtes automaatselt kehtima kõik liidu õigustikus tehtavad muudatused. Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise kohaselt vastuvõetud õigusaktide osas, mis käsitlevad vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala ja mis on Ühendkuningriigi jaoks kuni väljaastumiseni siduvad, peaks üleminekuperioodil jätkuvalt kehtima aluslepingule lisatud protokolli nr 21 artikkel 4a. Samas ei tohiks Ühendkuningriigil enam olla lubatud kasutada protokollist nr 21 tulenevat õigust osaleda muudes meetmetes, kui need, millele on viidatud protokolli artiklis 4a.
13.Üleminekuperioodi jooksul peaks üleminekukorraga hõlmatud liidu õigusel olema Ühendkuningriigis samasugune õigusmõju nagu liidu sees.
14.Vastavalt Euroopa Ülemkogu 29. aprilli 2017. aasta suunistele tuleb ühtlasi meeles pidada, et alates EList väljaastumise kuupäevast ei kohaldata Ühendkuningriigi suhtes enam lepinguid, mille sõlmis liit või mille sõlmisid liidu nimel liikmesriigid või liit ja liikmesriigid ühiselt. Kui see on liidu huvides, võib liit kaaluda, kas ja kuidas jõuda kokkuleppele korras, mis lubaks säilitada üleminekuperioodil lepingute mõju Ühendkuningriigi suhtes; samas ei tohiks Ühendkuningriik enam osaleda nende lepingutega loodud organites.
15.Vastavalt Euroopa Ülemkogu 15. detsembri 2017. aasta suunistele eeldab üleminekukord, et üleminekuperioodil osaleb Ühendkuningriik jätkuvat tolliliidus ja ühtsel turul (koos kõigi nelja vabadusega). Ühendkuningriik peaks võtma kõik vajalikud meetmed ühtse turu ja tolliliidu terviklikkuse säilitamiseks. Ühendkuningriik peaks jätkama liidu kaubanduspoliitika järgimist. Ühtlasi peaks ta eriliselt tagama selle, et tema tolli töö jätkub kooskõlas ELi tolli ülesannetega, mis hõlmab muu hulgas ühise tollitariifistiku tollimaksude kogumist ja piiridel kõigi liidu õiguse kohaste kontrollide tegemist muude kolmandate riikide suhtes.
16.Vastavalt Euroopa Ülemkogu 29. aprilli 2017. aasta suunistele ja 22. mail 2017 vastu võetud esimestele läbirääkimisjuhistele eeldab liidu õigustiku kohaldamise ajaliselt piiratud pikendamine, et edasi kehtivad liidu regulatiivsed, eelarvelised, järelevalvealased, kohtulikud ja jõustamisinstrumendid ja -struktuurid, kaasa arvatud Euroopa Liidu Kohtu pädevus.
17.Mis puudutab liidu õigustiku kohaldamist Ühendkuningriigi suhtes, tuleks üleminekuperioodil väljaastumislepinguga säilitada liidu institutsioonide, organite, ametite ja asutuste pädevus (eeskätt Euroopa Liidu Kohtu täielik pädevus) Ühendkuningriigi ning Ühendkuningriigi füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes. Vastavalt Euroopa Ülemkogu 15. detsembri 2017. aasta suunistele ei tohiks Ühendkuningriik siiski enam osaleda liidu institutsioonide töös ega nimetada või valida sinna liikmeid, samuti ei tohiks Ühendkuningriik osaleda liidu organite, asutuste ja ametite otsustusprotsessis ega valitsemises.
18.Ilma et see piiraks punkti 17 kohaldamist, võib üleminekuperioodil kutsuda Ühendkuningriiki ilma hääleõiguseta osalema alaliste komiteede või komisjoni eksperdirühmade ja muude sarnaste üksuste kohtumistel või selliste asutuste, ametite ja organite kohtumistel, kus liikmesriigid on esindatud ning
–kus peetavad arutelud puudutavad konkreetseid õigusakte, mis on kavas adresseerida Ühendkuningriigile või Ühendkuningriigi füüsilistele või juriidilistele isikutele, või
–kus Ühendkuningriigi kohalolek on liidu jaoks vajalik, et õigustikku üleminekuperioodil tulemuslikult rakendada.
19.Sellise erakorralise osalemise täpsed tingimused ja selge raamistik tuleks kindlaks määrata väljaastumislepingus.
20.Ka kalapüügivõimaluste kehtestamiseks ja eraldamiseks (lubatud kogupüük) üleminekuperioodil tuleks kokku leppida erimenetlus, mis oleks kooskõlas punktidega 17 ja 18.
21.Üleminekukord peaks hakkama kehtima väljaastumislepingu jõustumise kuupäevast ega tohiks kehtida kauem kui 31. detsembrini 2020.