Brüssel,13.9.2017

COM(2017) 469 final

Soovitus:

NÕUKOGU OTSUS,

millega antakse luba alustada läbirääkimisi Uus-Meremaaga vabakaubanduslepingu sõlmimise üle

{SWD(2017) 289 final}
{SWD(2017) 290 final}


SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

·Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Liidul (EL) on Uus-Meremaaga väga head poliitilised suhted ning küpsed kaubandus- ja investeerimissuhted, mis põhinevad ühistel väärtustel – demokraatial ja inimõigustel. Uus-Meremaa on sõlminud teiste riikidega mitmeid vabakaubanduslepinguid. Kuna EL ei ole sõlminud Uus-Meremaaga kahepoolset vabakaubanduslepingut, on ELi ettevõtjatel Uus-Meremaa turule pääsemiseks suhteliselt vähem soodsad tingimused.

ELi ja Uus-Meremaa juhid tegid 29. oktoobril 2015 ühisavalduse, 1 milles nad kohustusid alustama läbirääkimisi, et sõlmida kiiresti põhjalik ja laiaulatuslik kvaliteetne vabakaubandusleping.

Ettepaneku peamine eesmärk on luua soodsamad tingimused ELi ja Uus-Meremaa vahelise kaubanduse ja investeeringute täiendavaks kasvuks. Ettepaneku üldised eesmärgid on järgmised:

·edendada kaubavahetuse laiendamise kaudu arukat, säästvat ja kaasavat majanduskasvu;

·toetada töökohtade ja töötamisvõimaluste loomist ning heaolu kasvu;

·suurendada tarbijate kasu;

·parandada Euroopa konkurentsivõimet maailmaturul ja

·tihendada kaubandusküsimustes tehtavat koostööd ELi seisukohti jagava partneriga.

See on kooskõlas komisjoni teatisega „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ 2 . Teatises rõhutatakse vajadust edendada ELi kahepoolseid suhteid teiste riikidega, et luua töökohti ja elavdada majanduskasvu, võideldes laiapõhjaliselt kaubandus- ja investeerimistõketega. Samal ajal tuleb tagada ELis kõrgetasemeline sotsiaal- ja keskkonnakaitse ning aidata kaasa muude kaubandusega seotud poliitiliste eesmärkide, sealhulgas jätkusuutliku arengu ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate (SMEde) erivajaduste saavutamisele.

Eelkõige on teatises „Kaubandus kõigile“ rõhutatud, et Austraalia ja Uus-Meremaa on Euroopa lähedased partnerid, nad jagavad paljudes küsimustes Euroopa väärtusi ja vaateid ning neil on tähtis osa Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas ja mitmepoolsetes suhetes. Tugevamad majanduslikud sidemed nende riikidega loovad kindla aluse sügavamaks lõimumiseks Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna ulatuslikumate väärtusahelatega. Nende suhete tugevdamine peaks olema esmatähtis.

Eespool nimetatud eesmärgid on kooskõlas ka nõukogu 21. novembri 2014. aasta järeldustega kaubanduse kohta, 3 milles rõhutati, et kauba- ja teenustevahetus ning investeeringud võivad anda märkimisväärse panuse dokumendi „Liidu strateegiline tegevuskava muutuste aegadel“ keskmes olevate eesmärkide saavutamisse. Lisaks on järeldustes märgitud, et tuginedes ELi kahepoolsete kaubandussuhete vallas saavutatud reaalsetele edusammudele, tuleks kõik jõupingutused suunata sellele, et sõlmida lepingud peamiste partneritega. Kõnealune eesmärk on kooskõlas ka nõukogu 27. novembri 2015. aasta järeldustega kaubanduse ja investeeringute kohta, 4 milles toetati ambitsioonikate, laiaulatuslike ja vastastikku kasulike kaubandus- ja investeerimislepingute sõlmimist ning kutsuti komisjoni üles tegema jõupingutusi, et edendada läbirääkimisi Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas.

·Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate sätetega

Eespool kirjeldatud eesmärgid on täielikult kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga, milles on sätestatud, et Euroopa Liidul tuleks ergutada kõikide riikide integreerimist maailmamajandusse, muuhulgas rahvusvahelise kaubanduse tõkete järkjärgulise kaotamise kaudu 5 .

Need eesmärgid on kooskõlas ka teatisega „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“, 6 milles on märgitud et Euroopa kaubandusstrateegia hõlmab ettepanekuid kõrgetasemeliste strateegiliste dialoogide pidamiseks peamiste partneritega, et arutada strateegilisi probleeme alates turulepääsust, õiguslikust raamistikust, ülemaailmsest tasakaalustamatusest, energeetikast ja kliimamuutusest ning tooraine kättesaadavusest kuni ülemaailmse vaesuse, hariduse ja arenguküsimusteni.

Lisaks on eesmärgid on täielikus kooskõlas eesmärkidega, mis on sätestatud Euroopa komisjoni teatises Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act “ 7 kohta (2008) ja teatises „Väike ettevõte, suured ideed“ 8 (2011). VKEde ELi-välise majandustegevuse toetamine on sätestatud ka liidu konkurentsivõime alases üldstrateegias, mis on esitatud teatises „Euroopa tööstuse taassünd“ 9 (2014).

Eesmärgid vastavad ka ELi lepingus sätestatud põhimõtetele, mille kohaselt ELi poliitikasuundumuste ja meetmetega tuleks tugevdada ja toetada inimõigusi 10 ning aidata töötada välja rahvusvahelisi meetmeid keskkonna seisundi säilitamiseks ja parandamiseks ning maailma loodusvarade säästvaks majandamiseks 11 .

Eesmärgid on kooskõlas ELi muude poliitikasuundumuste ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga.

Lõpuks on eesmärgid kooskõlas ka Junckeri komisjoni prioriteediga suunata Euroopa taas majanduskasvu teele ja suurendada uusi laene võtmata töökohtade arvu (investeerimiskava või Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond) 12 ning komisjoni 2017. aasta tööplaanis sätestatud konkreetsete prioriteetidega 13 .

Käesolevas soovituses käsitletakse lepingut, mis hõlmaks kaubavahetuse, teenustekaubanduse, riigihangete ja välismaiste otseinvesteeringute liberaliseerimist ning muu hulgas näiteks intellektuaalomandiõigusega seotud lisaeeskirju.

·Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Ettepaneku kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega on kirjeldatud eespool pealkirja „Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate sätetega“ all.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

·Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõiked 3 ja 4.

·Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõike 3 kohaselt ei kohaldata subsidiaarsuse põhimõtet valdkondades, mis kuuluvad ELi ainupädevusse. Ühine kaubanduspoliitika on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 3 loetletud valdkonnana, mis kuulub liidu ainupädevusse. See poliitika hõlmab kaubanduslepingute üle läbirääkimiste pidamist muu hulgas ELi toimimise lepingu artikli 207 kohaselt.

·Proportsionaalsus

Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega kaaluti kõiki mõistlikke poliitilisi valikuid, et hinnata selliste poliitiliste meetmete tõenäolist tulemuslikkust, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud mõjuhinnangu aruandes.

·Vahendi valik

Euroopa Liidu Nõukogu otsus.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

·Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei kohaldata.

·Konsulteerimine sidusrühmadega

Komisjon suhtles aktiivselt huvirühmadega ning korraldas ulatusliku veebipõhise avaliku konsultatsiooni, 14 et koguda üksikasjalikke arvamusi ELi ja Uus-Meremaa kavandatavate kaubandus- ja majandussuhete kohta 15 .

Veebipõhine avalik konsultatsioon kestis 11. märtsist kuni 3. juunini 2016. Konsultatsioon avaldati kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil ja EU Survey keskkonnas (komisjoni avalike veebikonsultatsioonide vahend). Huvitatud isikuid nii ELis kui ka väljaspool ELi kutsuti üles vastama küsimustele paljudel eri teemadel seoses ELi ja Uus-Meremaa vahelise kaubanduse ja investeeringutega.

Komisjon sai paljudelt eri vastajatelt 108 vastust. Vastuste kokkuvõte on esitatud mõjuhinnangu aruandes ning individuaalsed vastused avaldati, kui vastaja ei olnud märkinud teisiti.

·Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Väliskonsultandilt telliti vabakaubanduslepingu kavandatud stsenaariumide võimaliku mõju eelanalüüs.

Komisjon on olnud kontaktis ka erinevate huvirühmadega, kes avaldasid arvamust konkreetsete turulepääsu ja muude kaubandustõkete kohta, millega nad on kokku puutunud Uus-Meremaaga sõlmitud kaubandus- ja investeerimissuhete raames.

·Mõjuhinnangud

Ehkki kaubandust, investeeringuid ja muid küsimusi hõlmav mõjuhinnang käsitles käesoleva soovitusega võrreldes laiemat valdkonda, kehtivad sellega seotud järeldused ka käesoleva soovituse suhtes.

Mõjuhinnangu aruanne ja selle kommenteeritud kokkuvõte ning õiguskontrollikomitee reservatsioonidega positiivne arvamus avalikustatakse.

Lisaks mõjuhinnangule uuritakse vabakaubanduslepingu võimalikku mõju majandusele, sotsiaalsetele õigustele, inimõigustele ja keskkonnale sõltumatu jätkusuutlikkuse mõjuhinnanguga, mille koostavad väliskonsultandid. Jätkusuutlikkuse mõjuhinnangu koostamine toimub samaaegselt vabakaubanduslepingu sõlmimiseks peetavate läbirääkimistega ning tugineb ulatuslikule konsulteerimisele huvirühmadega, eelkõige kodanikuühiskonnaga. Jätkusuutlikkuse mõjuhinnang valmib enne vabakaubanduslepingu parafeerimist ja selle järeldusi võetakse arvesse läbirääkimiste käigus.

·Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

VKEd peaksid vabakaubanduselepingu sõlmimise tulemusel saama kasu uutest ärivõimalustest ja kulude vähenemisest seoses liberaliseerimise ja tõhustatud õigusraamistikuga, samuti tolliprotseduure parandavatest ja regulatiivset läbipaistvust suurendavatest sätetest. Mõjuhinnangu aruanne sisaldab üksikasjalikku teavet mõju kohta, mida vabakaubanduslepingu sõlmimine võib avaldada sidusrühmadele ja majandussektoritele.

·Põhiõigused

Mõjuhinnangu aruandes käsitletakse põhiõiguste küsimusi sotsiaalsest, keskkonnaalasest ja inimõiguste aspektist.

Lisaks peaks vabakaubandusleping sisaldama peatükki kaubanduse ja säästva arengu kohta vastavalt ELi väljakujunenud poliitikale.

4.MÕJU EELARVELE

Vabakaubanduslepingul on piiratud negatiivne mõju ELi eelarvele tariifide liberaliseerimisest tingitud tollimaksude näol. Oodata on kaudset positiivset mõju seoses käibemaksu ja kogurahvatuluga seotud vahendite suurenemisega.

5.MUU TEAVE

·Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Kooskõlas 2015. aasta teatises „Kaubandus kõigile“ võetud kohustusega korraldatakse Uus-Meremaaga sõlmitava vabakaubanduslepingu mõju järgnev süvahindamine, kui selle jõustumisest on möödunud piisav aeg, et tagada sisuliste andmete kättesaadavus. Mõjuhinnangu aruanne sisaldab üksikasjalikku teavet kavandatud järelevalve- ja hindamiskorra kohta.

   Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ei kohaldata.

·Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Ei kohaldata.

·Menetluslikud aspektid

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 4 kohaselt tehakse ettepanek, et Euroopa Liidu Nõukogu määrab kaubanduspoliitika komitee, kellega konsulteerides tuleb läbirääkimisi pidada.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 10 kohaselt tuleb Euroopa Parlamenti kõigil menetluse etappidel teavitada.

Komisjon avaldab heameelt, et Euroopa Liidu Nõukogu liikmed osalevad koos oma parlamentidega ja kooskõlas institutsionaalsete tavadega üha aktiivsemalt kaubandusläbirääkimiste varastes etappides. Komisjon kutsub Euroopa Liidu Nõukogu liikmeid üles käituma samuti ka nõukogu otsuse kohta tehtud käesoleva soovituse puhul, võttes nõuetekohaselt arvesse nõukogu otsust 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta 16 .

Komisjon teavitab Uus-Meremaad ELi läbipaistvust käsitlevatest ELi-sisestest eeskirjadest ning Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi juurdepääsust läbirääkimisdokumentidele.

Komisjon avaldab käesoleva soovituse ja selle liite kohe pärast soovituse vastuvõtmist.

Komisjon soovitab läbirääkimisjuhised avaldada vahetult pärast nende vastuvõtmist.

Soovitus:

NÕUKOGU OTSUS,

millega antakse luba alustada läbirääkimisi Uus-Meremaaga vabakaubanduslepingu sõlmimise üle

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 218 lõikeid 3 ja 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust

NING ARVESTADES, et tuleks alustada läbirääkimisi vabakaubanduslepingu sõlmimiseks Uus-Meremaaga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Komisjonile antakse käesolevaga luba pidada liidu nimel läbirääkimisi, et sõlmida vabakaubandusleping Uus-Meremaaga.

Artikkel 2

Läbirääkimisjuhised on esitatud liites.

Artikkel 3

Läbirääkimisi peetakse konsulteerides kaubanduspoliitika komiteega.

Artikkel 4

Käesolev otsus ja selle liide avaldatakse vahetult pärast nende vastuvõtmist.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.

Brüssel,

   Nõukogu nimel

   eesistuja

(1) http://europa.eu/rapid/press-release_STATEMENT-15-5947_en.htm  
(2) http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2015/october/tradoc_153846.pdf  
(3) http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/EN/foraff/145908.pdf  
(4) http://www.consilium.europa.eu/en/meetings/fac/2015/11/st14688_en15_pdf/
(5) ELi lepingu artikli 21 lõike 2 punkt e.
(6) http://ec.europa.eu/eu2020/pdf/COMPLET%20EN%20BARROSO%20%20%20007%20-%20Europe%202020%20-%20EN%20version.pdf  
(7) http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52008DC0394
(8) http://eur-lex.europa.eu/legal-content/en/ALL/?uri=CELEX:52011DC0702
(9) http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52014DC0014
(10) ELi lepingu artikli 21 lõike 2 punkt b.
(11) ELi lepingu artikli 21 lõike 2 punkt f.
(12) http://ec.europa.eu/priorities/jobs-growth-and-investment/investment-plan_et
(13) https://ec.europa.eu/info/publications/work-programme-commission-key-documents-2017_en
(14) http://trade.ec.europa.eu/consultations/index.cfm?consul_id=195
(15) Veebipõhine avalik konsultatsioon hõlmas ka ELi ja Austraalia kavandatavaid kaubandus- ja majandussuhteid.
(16) http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:32013D0488  

Brüssel,13.9.2017

COM(2017) 469 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Soovitus: Nõukogu otsus,

millega antakse luba alustada läbirääkimisi Uus-Meremaaga vabakaubanduslepingu sõlmimise üle

{SWD(2017) 289 final}
{SWD(2017) 290 final}


LIIDE

LÄBIRÄÄKIMISJUHISED VABAKAUBANDUSLEPINGU SÕLMIMISEKS UUS-MEREMAAGA

A. LEPINGU LAAD JA ULATUS

Leping peaks sisaldama vaid kaubandusega ja välismaiste otseinvesteeringutega seotud valdkondi käsitlevaid sätteid, mida lepinguosalised omavahel kohaldavad.

Leping peaks olema laiahaardeline ja ulatuslik ning täielikult kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) eeskirjade ja kohustustega. Läbirääkimiste käigus ja lõpuleviimisel tuleks arvesse võtta WTO lepingutest tulenevaid kohustusi. Lepingul peaksid olema kõrged eesmärgid, mis ulatuvad WTO kohustustest kaugemale.

Lepinguga peaks olema ette nähtud kauba- ja teenustevahetuse ning välismaiste otseinvesteeringute järkjärguline ja vastastikune liberaliseerimine. Leping sisaldab kaubandusega seotud muid valdkondi käsitlevaid eeskirju, et edendada, hõlbustada või reguleerida asjaomast kaubandust ja välismaiseid otseinvesteeringuid. Kõik lepingust tulenevad kohustused võetakse eesmärgiga saavutada otsene ja viivitamatu mõju kaubandusele, vajaduse korral ELi ühiseeskirjade kohaldamisalas.

Leping peaks sisaldama kohustusi valdkondades, mis kuuluvad mõlema lepinguosalise kõikide asjaomaste ametiasutuste ja üksuste kompetentsi.

B. LEPINGU KAVANDATAV SISU

Preambul, üldpõhimõtted

Preambulis tuleks meenutada, et partnerlussuhted Uus-Meremaaga rajanevad ühistel põhimõtetel ja väärtustel, mis kajastuvad ELi ja Uus-Meremaa suhteid ning koostööd käsitlevas 2016. aasta partnerluslepingus. Leping peaks moodustama osa suhteid ja koostööd käsitlevas partnerluslepingus kindlaks määratud üldistest poliitilistest suhetest ja institutsionaalsest raamistikust.

Selleks et liberaliseerida kahepoolset kaubandust ja välismaiseid otseinvesteeringuid, tuleks lepingus muu hulga käsitleda ka järgmist:

·ELi välistegevuse põhimõtted ja eesmärgid;

·lepinguosaliste valmisolek tagada kestlik areng ja rahvusvahelise kaubanduse panus kestliku arengu majanduslikku, sotsiaalsesse ja keskkonnaalasesse mõõtmesse, mis muu hulgas hõlmab majandusarengut, vaesuse vähendamist, täielikku ja tootlikku tööhõivet ning kõigile inimväärse töö tagamist, samuti keskkonna, loodusvarade kaitsmist ja säilitamist;

·lepinguosaliste valmisolek pidada kinni kõikidest WTO liikmesusest tulenevatest õigustest ja kohustustest;

·lepinguosaliste valmisolek suurendada tarbijate heaolu poliitikameetmete kaudu, millega tagatakse tarbijate kaitsmise kõrge tase ja nende majanduslik heaolu;

·õigus reguleerida majandustegevust avalikes huvides, et saavutada selliseid õiguspäraseid avaliku poliitika eesmärke, nagu rahvatervise kaitse ja edendamine, sotsiaalteenused, üldharidus, ohutus, keskkonnakaitse, avalik kord, sotsiaal- või tarbijakaitse, eraelu puutumatus, andmekaitse ning kultuurilise mitmekesisuse edendamine ja kaitse;

·eesmärk luua lepinguga lepinguosaliste vaheliste majandussuhete ja eelkõige kaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute arendamiseks uus raamistik;

·lepinguosaliste ühine eesmärk võtta arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ees seisvaid raskusi kaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute arengusse panustamisel;

·lepinguosaliste valmisolek suhelda kõikide huvitatud isikutega, kaasa arvatud erasektor ja tsiviilühiskonna organisatsioonid/esindajad.

Eesmärgid

Leping peaks kinnitama ühist eesmärki, milleks on kogu kaubavahetuse, teenustekaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute järkjärguline ja vastastikune põhjalik liberaliseerimine täielikus kooskõlas WTO eeskirjadega, eelkõige üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXIV artikliga ja teenustekaubanduse üldlepingu (GATS) V artikliga.

Lepinguga tuleks tagada hea turulepääs riigihangete valdkonnas ja kaubandusega seotud intellektuaalomandiõiguste, sealhulgas geograafiliste tähiste kaitse ning tõhustada dialoogi ja koostööd tehnilistes ja õigusküsimustes.

Lepinguga tuleks tunnustada, et kestlik areng on lepinguosaliste peamine eesmärk, tagada kaubanduse edendamist silmas pidades rahvusvaheliste keskkonna- ja sotsiaallepingute ja -standardite kaitse ning hõlbustada nende täitmist. Kestliku arengu põhimõtteid tuleks arvesse võtta kogu lepingu ulatuses nii sotsiaalsete kui ka keskkonnaalaste küsimuste puhul. Lepinguga tuleks välistada, et lepinguosalised toetavad kaubandust või välismaiseid otseinvesteeringuid, madaldades siseriiklike õigusaktide nõudeid keskkonna, tööõiguse või töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas või muutes leebemaks tööõiguse põhieeskirju, mille eesmärk on kaitsta ja edendada kultuurilist mitmekesisust.

Kaubavahetus

Impordi- ja eksporditollimaksud ning mittetariifsed meetmed

Lepingu eesmärk on tagada kaubanduse liberaliseerimine võimalikult suures ulatuses. Leping peaks hõlmama kogu lepinguosaliste vahelist kaubavahetust. Lepingu jõustumisel peaks enamik tollitariife olema kaotatud. Lepingu eesmärk peaks olema likvideerida mõlemapoolselt imporditollid ja samaväärse mõjuga maksud reeglina mitte hiljem kui seitsme aasta jooksul. Erandeid peaks olema võimalikult vähe ja kõige probleemsemate toodete suhtes tuleks kehtestada erisätted. Näiteks tuleks teatavate põllumajandustoodete puhul kaaluda tariifikvootide, pikemate üleminekuperioodide või muude kokkulepete kohaldamist.

Läbirääkimiste pidamisel tariifide vähendamise üle tuleks lähtuda läbirääkimiste alustamise kuupäeval ELi poolt erga omnes kohaldatavatest tariifikvootidest ja läbirääkimiste alustamise kuupäeval Uus-Meremaa poolt erga omnes kohaldatavatest tariifikvootidest.

Kõik ekspordi suhtes kehtivad tollimaksud või maksud või muud samaväärsed meetmed tuleks kaotada ning uusi sellelaadseid meetmeid ei tohiks võtta.

Päritolureeglid

Päritolureeglid ja halduskoostööd käsitlevad sätted peaksid lihtsustama kaubandust, olema arusaadavamad ning arvesse võtma ELi standardseid sooduspäritolureegleid ja ELi tootjate huvisid.

Pettusevastased meetmed

Lepingus sisalduvas haldusalase koostöö tõhustamise klauslis tuleks kindlaks määrata kord ja asjakohased meetmed, mida lepinguosalised peavad järgima juhul, kui ilmneb halduskoostöö puudumine tolliküsimustes, eeskirjade eiramine või pettus.

Haldusvigade käsitlemine

Ühtlasi tuleks lepingus sätestada, et asjakohaste meetmete võtmise võimalust uuritakse ühiselt juhul, kui pädevad asutused on teinud sooduspäritolureeglite kohaldamisel vigu.

Tollimenetluse ja kaubanduse lihtsustamine

Leping peaks sisaldama sätteid lepinguosaliste vahelise kaubanduse lihtsustamise kohta, tagades samas tõhusa kontrolli. Selleks peaks leping sisaldama mõlema lepinguosalise kohustusi seoses importi, eksporti ja transiiti käsitlevate eeskirjade, nõuete, formaalsuste ja protseduuridega. Nende sätete puhul tuleks arvesse võtta ELi ja Uus-Meremaa tolliküsimustes toimuva koostöö ja vastastikuse abistamise parafeeritud lepingut või selle tulevasi muudatusi.

Leping peaks edendama rahvusvaheliste eeskirjade ja standardite tõhusat rakendamist ning kohaldamist tollivaldkonnas ja muudes kaubandusega seotud menetlustes, kaasa arvatud WTO eeskirjad, WTO kaubanduse lihtsustamise leping ja Maailma Tolliorganisatsiooni eeskirjad ning muudetud Kyoto konventsioon.

Leping peaks sisaldama sätteid, millega soodustatakse parimate tavade ja kogemuste tihedamat vahetust ühist huvi pakkuvates konkreetsetes valdkondades. Need valdkonnad võivad hõlmata selliseid küsimusi nagu eeskirjade ja menetluste ajakohastamine ja lihtsustamine, standarditud dokumendid, tariifne klassifitseerimine, läbipaistvus, vastastikune tunnustamine ja ametite vaheline koostöö.

Lepinguga tuleks edendada õigusnormide lähendamist kaubanduse lihtsustamise valdkonnas, tuginedes vajaduse korral asjakohastele rahvusvahelistele standarditele ja instrumentidele.

Lepinguga tuleks edendada intellektuaalomandi õiguskaitse tõhusat ja mõjusat jõustamist tolliasutuste poolt kõikide tollikontrolli alla kuuluvate kaupade suhtes.

Lepingus sisalduvates kaubanduse lihtsustamise sätetes tuleks arvesse võtta VKEde ees seisvaid raskusi võrdsete tingimuste tagamisel kõikide ettevõtjate jaoks.

Lepinguga tuleks luua tolliküsimustes toimuva koostöö ja vastastikuse haldusabi protokoll, mis hõlmab tolli pettusevastaste juurdluste korraldamisel antavat abi (sealhulgas taotluse alusel antav abi, omal algatusel antav abi ja konfidentsiaalsus) või lepingus võiks osutada ELi ja Uus-Meremaa tolliküsimustes toimuva koostöö ja vastastikuse haldusabi protokollile.

Mittetariifsed tõkked

Lepingus tuleks käsitleda kaubandusega seotud õigusalaseid küsimusi ja mittetariifseid tõkkeid. Seepärast tuleks lepinguga keelata kõik kaubanduse keelud, piirangud või muud mittetariifsed tõkked, mis ei ole õigustatud allpool sätestatud üldiste eranditega ning mis võiksid kujuneda suvalise diskrimineerimise vahenditeks või pooltevahelise kaubanduse varjatud piiranguteks. Esmajärjekorras tuleks tähelepanu pöörata sätetele ja menetlustele, mis lisatakse selleks, et tagada kaubandusega seotud põhjendamatute mittetariifsete piirangute kõrvaldamine. Lepinguga tuleks ette näha ka asjakohased menetlused mittetariifsete tõkete ja muude tarbetute kaubandustõkete vältimiseks. Lepingus tuleks käsitleda ka asukohanõudeid.

Tootepõhiste mittetariifsete tõkete küsimus tuleks lahendada nõudmise ja pakkumise alusel paralleelselt vastastikuste tariifsete soodustuste võimaldamisega. Pidades silmas vajadust edendada lepingu eesmärke ja parandada turulepääsu sellisel tasemel, mis on suurem horisontaalsete eeskirjade abil saavutatud tasemest, peaks leping sisaldama valdkondlikke kohustusi mittetariifsete tõkete suhtes.

Leping peaks sisaldama riiklikke kaubandusettevõtteid käsitlevaid sätteid, milles hinnatakse konkurentsi võimalikku moonutamist ja sellest tingitud kaubandustõkkeid.

Tehnilised eeskirjad, standardid ja vastavushindamismenetlused

Lisaks WTO tehniliste kaubandustõkete lepingu sätete kinnitamisele peaksid lepinguosalised kehtestama ka sätted, mis tuginevad eespool nimetatud sätetele ja täiendavad neid, et lihtsustada pääsu üksteise turule.

Leping peaks sisaldama mitmeid üldisi põhimõtteid (proportsionaalsuse, põhjendamatute piirangute, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtted) ning sätteid, mis tuginevad WTO eeskirjadele ja täiendavad neid. Lepingu eesmärgid peaksid muu hulgas hõlmama läbipaistvuse suurendamist, hea õigusloome tava edendamist, asjakohaste rahvusvaheliste standardite vastuvõtmist, tehniliste eeskirjade kooskõlastamise ja ühtlustamise poole püüdlemist rahvusvaheliste standardite põhjal, katsetamis- ja sertifitseerimisnõuete ühtlustamist, kohaldades näiteks riskipõhist lähenemist vastavushindamisele (kaasa arvatud enesehindamine valdkondades, kus see on võimalik ja asjakohane) ning sätteid, mille eesmärk on ühtlustada katsetusnõudeid mitmes prioriteetses valdkonnas ning edendada akrediteerimise kasutuselevõttu.

Ühtlasi peaks leping sisaldama sätteid, mille eesmärk on parandada teabe levitamist importijate ja eksportijate hulgas.

Läbirääkimiste käigus tuleks käsitleda uue lepingu ja olemasoleva vastastikuse tunnustamise lepingu vahelisi suhteid, et parandada selle rakendamist ja luua võimalused veelgi tõhusamaks koostööks.

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed

Lepinguosalised peaksid tuginema sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid käsitlevale WTO lepingule, et lihtsustada pääsu üksteise turule, kaitstes seejuures inimeste, loomade ja taimede elu ja tervist. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid käsitlevas peatükis tuleks käsitleda selliseid teemasid nagu läbipaistvus, proportsionaalsus, põhjendamatud viivitused, ühtlustamine, samaväärsuse tunnustamine ja alternatiivsed meetmed, piirkondadeks jaotamine, kontroll, inspekteerimis- ja heakskiitmismenetlused, auditid, impordikontroll, erakorralised meetmed, asutuste heakskiitmine eelneva kontrollita, püüded kohaldada kogu ELi hõlmavaid loamenetlusi (üks üksus), õigusalane koostöö, tõhusam koostöö loomade heaolu ja antimikrobiootikumiresistentsuse valdkonnas ning sellise mehhanismi loomine, millega lahendatakse kiirkorras sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega seotud konkreetseid kaubandusprobleeme.

Läbirääkimiste käigus tuleks järgida nõukogus 20. veebruaril 1995 vastu võetud läbirääkimisjuhiste sätteid (nõukogu dokument 4976/95). Läbirääkimiste käigus tuleks vaadelda seoseid käesoleva lepingu ning ELi ja Uus-Meremaa vahelise sanitaarmeetmeid käsitleva lepingu vahel, mida kohaldatakse elusloomade ja loomsete toodetega kauplemise suhtes, säilitades selle sisu ja tagades tõhusa koostöö.

Loomade heaolu

Lepinguga tuleks jätkuvalt edendada loomade heaoluga seotud koostööd ja teabevahetust, mis võimaldaks osapooltel arutada muu hulgas võimalike kohustuste võtmist loomade heaolu samaväärsuse küsimustes.

Kaitsemeetmed

Lepingus peaks olema klausel kaitsemeetmete kohta, mille kohaselt võib kumbki lepinguosaline võtta asjakohaseid meetmeid kooskõlas WTO lepinguga 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XIX artikli rakendamise kohta või WTO kaitsemeetmete lepinguga. Lisaks tuleks lepinguga tagada, et selliste kaitsemeetmete moonutav mõju kahepoolsele kaubandusele oleks võimalikult väike.

Liberaliseerimiskohustuste maksimaalseks täitmiseks ja vajaliku kaitse tagamiseks ning võttes arvesse probleemsete valdkondade spetsiifikat, peaks leping põhimõtteliselt sisaldama kahepoolset kaitseklauslit, mille abil kumbki lepinguosaline võib soodustused osaliselt või täielikult tühistada, kui teise lepinguosalise toote impordi kasv, mis on tingitud lepingu jõustumisest, tekitab või ähvardab tekitada märgatavat kahju omamaisele tööstusele.

Dumpinguvastased ja tasakaalustusmeetmed

Lepingus peaks olema klausel dumpinguvastaste ja tasakaalustusmeetmete kohta, mille kohaselt kumbki lepinguosaline võib võtta asjakohaseid meetmeid dumpingu ja/või tasakaalustavate subsiidiumide vastu kooskõlas WTO lepinguga 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) VI artikli rakendamise kohta või WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepinguga. Leping peaks hõlmama kõnealuses valdkonnas ka WTO eeskirjades ette nähtud kohustustest ulatuslikumaid kohustusi vastavalt ELi õigusele ja varasematele lepingutele.

Lepingus tuleks sätestada, et nn rohelise kasti maksed ei moonuta kaubandust ja seega ei tohiks neid põhimõtteliselt dumpinguvastaste ja tasakaalustusmeetmetega reguleerida.

Teenustekaubandus, välismaised otseinvesteeringud ja digikaubandus

Kooskõlas teenustekaubanduse üldlepingu (GATS) V artikliga peaks lepingul olema laialdane valdkondlik ulatus ja leping peaks hõlmama kõiki tarneviise. Lepingu kohaldamisalast ei tohiks jätta midagi välja a priori, v.a audiovisuaalteenused ning valitsuse tasandil osutatavad teenused ja toimuv tegevus. Läbirääkimiste eesmärk peaks olema teenustekaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute järkjärguline ja vastastikune liberaliseerimine, mille käigus kõrvaldatakse turulepääsu ja võrdse kohtlemise piirangud ning mis ulatuks kaugemale WTO raames võetud kohustustest ja teenustekaubanduse lepingu sõlmimiseks peetud läbirääkimiste raames esitatud ettepanekutest. Leping peaks sisaldama õigusnorme välismaiste otseinvesteeringutega seotud tulemuslikkusnõuete kohta.

Peale selle peaks leping sisaldama reguleerimispõhimõtteid. Selleks tuleks läbirääkimistel käsitleda järgmisi küsimusi:

·õigusnormid läbipaistvuse ja vastastikuse tunnustamise kohta;

·siseriiklikku õigust käsitlevad horisontaalsed sätted, näiteks need, millega tagatakse erapooletus ja nõuetekohane menetlemine seoses litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuete ning -menetlustega; ning

·õigusnormid konkreetsete valdkondade kohta, sealhulgas telekommunikatsiooniteenused, finantsteenused, tarneteenused ning rahvusvahelised mereveoteenused.

Arvestades kaubanduse üha laiemat digiteerumist, peaksid läbirääkimiste tulemusel valmivad eeskirjad hõlmama digikaubandust, piiriüleseid andmevoogusid, elektroonilisi usaldus- ja autentimisteenuseid, mittetellitud sidet otseturunduse eesmärgil ning käsitlema põhjendamatuid andmete lokaliseerimise nõudeid, muutmata ega mõjutamata ELi isikuandmete kaitse eeskirju

Leping võib sisaldada menetluslikke kohustusi füüsiliste isikute riiki sisenemise ja seal viibimise kohta ärilisel eesmärgil vastavalt lepinguosaliste poolt 4. etapis võetud kohustustele. Samal ajal ei tohiks miski lepingus takistada lepinguosalisi rakendamast oma siseriiklikke õigusnorme ja nõudeid riiki sisenemise ning seal viibimise kohta, tingimusel et nad ei muuda seejuures olematuks ega vähenda lepingust saadavat kasu. Jätkuvalt tuleks kohaldada ELis kehtivaid õigusnorme ja nõudeid töötingimuste ning töötajate õiguste kohta.

Lepingus tuleks veel kord rõhutada õigust reguleerida majandustegevust avalikes huvides, et saavutada selliseid õiguspäraseid avaliku poliitika eesmärke, nagu rahvatervise kaitse ja edendamine, sotsiaalteenused, üldharidus, ohutus, keskkonnakaitse, avalik kord, sotsiaal- või tarbijakaitse, eraelu puutumatus, andmekaitse ning kultuurilise mitmekesisuse edendamine ja kaitse. ELi avalike teenuste kõrget kvaliteeti tuleks säilitada vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule ja eelkõige protokollile nr 26 üldhuviteenuste kohta ning võttes arvesse ELi sellekohaseid reservatsioone, kaasa arvatud teenustekaubanduse üldleping.

Kapitali liikumine ja maksed

Lepingu eesmärk peaks olema kõrvaldada piirangud käesoleva lepingu alusel liberaliseeritud tehingutega seotud jooksvatelt maksetelt ja kapitali liikumiselt, samuti peaks leping sisaldama sillaklauslit. Leping peaks sisaldama kaitsesätteid ja erandolukordade sätteid (näiteks seoses liidu majandus- ja rahapoliitika ning maksebilansiga), mis peaksid olema kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu sätetega kapitali vaba liikumise kohta.

Intellektuaalomandi õigused

Leping peaks täiendama ja edasi arendama TRIPS-lepingut, püüdes tagada intellektuaalomandi õiguste piisava ja tõhusa kaitse ning täitmise tagamise.

Intellektuaalomandi õigusi käsitlev peatükk peaks hõlmama selliseid küsimusi nagu autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused, kaubamärgid, disainilahendused, patendid, sordiaretus, avalikustamata teave, sh ärisaladuste kaitse, geograafilised tähised ning tõhustatud täitmise tagamine. Lepinguga tuleks püüda edendada intellektuaalomandi õiguste tõhusat täitmise tagamist, kaasa arvatud digikeskkonnas ja piiridel (mis hõlmab ka eksporti).

Lepinguga tuleks lepinguosaliste vahel luua sobiv koostöömehhanism, et toetada intellektuaalomandi õigusi käsitleva peatüki rakendamist, ning regulaarne intellektuaalomandi alane dialoog, et soodustada teabevahetust vastavasisulise õigusloome arengu kohta, täitmisega seotud kogemuste vahetamist ning konsulteerimist seoses kolmandate riikidega.

Ilma et see mõjutaks asjakohaseid mitmepoolseid arutelusid, tuleks läbirääkimiste käigus käsitleda geneetiliste ressursside, traditsiooniliste teadmiste ja folklooriga seotud küsimusi.

Geograafilised tähised

Leping peaks sisaldama sätteid, millega tagatakse geograafilise tähisega toodete (veinid, kange alkohol, põllumajandustooted ja toiduained) loetelu otsene, kõrgetasemelise ja TRIPS-lepingu artiklile 23 tuginev kaitse, mis muu hulgas hõlmab seoste tekitamist, paremat täitmise tagamist, kooseksisteerimist varasemate heausksete kaubamärkidega, kaitset hilisema üldmõistelisuse eest ning uute geograafiliste tähiste lisamise võimalust. Käsitleda tuleks varasemate isiklike õiguste küsimusi, mis on seotud näiteks taimesortide, kaubamärkide ja üldise või muu õiguspärase varasema kasutusega. Ühtlasi peaksid läbirääkimised hõlmama sätteid geograafiliste päritolunimede kaitse kohta kolmandate riikide turgudel.

Riigihanked

Leping peaks WTO riigihangete lepingu (GPA) asjakohastele kohustustele tuginedes võtma eesmärgiks tagada laiaulatuslik ja parem juurdepääs riigihanketurgudele. Juurdepääsu tagamine peaks hõlmama laiaulatuslikult ja mõlemale lepinguosalisele vastuvõetaval viisil kõikide haldustasandite riigihankeid, kuninglike riigiasutuste, riigi osalusega ettevõtete ja eri- või ainuõiguse saanud ettevõtetega seotud hankeid ning kaupade, teenuste ja ehitustöödega seotud riigihankeid. Seejuures võtavad mõlemad lepinguosalised arvesse oma riigihankevaldkonna iseärasusi ja probleeme. Lepingus tuleks kaaluda ka avaliku ja erasektori partnerluse kohustuste / kontsessioonide hõlmamist kooskõlas asjaomases valdkonnas kohaldatavate õigusaktidega. Lepinguosalised tunnustavad võrdse kohtlemise põhimõtte tähtsust, et tagada kohalike tarnijatega või teenuseosutajatega vähemalt võrdselt soodne kohtlemine.

Menetluslikud kohustused peaksid põhinema WTO riigihangete lepinguga kehtestatud eeskirjadel, korral ja nõuetel. Kohustustega tuleks eelkõige tagada asjaomase hanke nõuetekohane menetlemine (nt tõhusate kontrollimehhanismide olemasolu) ja läbipaistvus. Tuleks kaaluda konkreetset keelelist läbipaistvust, et tagada kohaldatavate riigihanke-eeskirjade ja olemasolevate hankevõimaluste selgus ning anda ettevõtjatele kergesti kättesaadavat teavet.

Kaubandus ja konkurents

Leping peaks sisaldama konkurentsi käsitlevaid sätteid, mis hõlmavad konkurentsieeskirju ja nende täitmise tagamist.

Leping peaks sisaldama subsiidiume käsitlevaid sätteid. Lisaks sellele peaks leping hõlmama ka riigiettevõtteid, tunnustatud monopole ja eri- või eelisõiguse saanud ettevõtteid.

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

Leping peaks sisaldama spetsiaalset peatükki VKEde kohta. Leping peaks aitama VKEdel täielikult ära kasutada lepingu pakutavaid kaubandusvõimalusi, muu hulgas näiteks turulepääsu nõudeid käsitleva teabe jagamist ja nõuetekohast institutsioonilist ülesehitust.

Kaubandus ja kestlik areng

Leping peaks sisaldama sätteid kaubanduse ja kestliku arengu tööjõu ja keskkonnakaitse aspektide kohta, mis oleksid kaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute kontekstis asjakohased. Nende hulgas peaksid olema sätted, mis aitaksid järgida ja tõhusalt rakendada asjaomaseid rahvusvahelisi põhimõtteid ja eeskirju, kaasa arvatud tööõiguse põhieeskirjad, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikonventsioonid ja mitmepoolsed keskkonnakokkulepped, sealhulgas kliimamuutustega seotud kokkulepped.

Lepingus tuleks kinnitada lepinguosaliste õigusi võtta vastu tööjõu- ja keskkonnaalaseid õigusakte kooskõlas nende rahvusvaheliste kohustustega ja kõrgetasemelise kaitse eesmärgil. Lepingus tuleks sätestada, et omamaise tööjõu kaitse ja keskkonnakaitse taset ei tohi langetada kaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute soodustamise eesmärgil. See peaks hõlmama kohustust mitte jätta jõustamata tööjõu- ja keskkonnaalaseid õigusakte ega teha nende suhtes erandeid.

Lepinguga tuleks soodustada kaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute suuremat panust kestlikku arengusse, muu hulgas selliste teemade käsitlemisega, nagu keskkonna- ja kliimasõbralike kaupade ja teenustega kauplemise lihtsustamine ning vabatahtlike jätkusuutlikkuse tagamise kavade ja ettevõtja sotsiaalse vastutuse edendamine, võttes arvesse rahvusvaheliselt tunnustatud õigusakte.

Samuti peaks leping sisaldama kohustusi, mille abil edendada kauplemist õiguspäraselt omandatud ja säästvalt majandatud loodusvaradega, eelkõige seoses bioloogilise mitmekesisuse, eluslooduse ning metsandus- ja kalandustoodetega, ning käsitlema asjaomaseid rahvusvahelisi õigusakte ja tavasid. Ühtlasi tuleks lepingus edendada vähesaastavat ja kliimamuutustele vastupanuvõimelist arengut soodustavat kaubandust.

Lepingus tuleks sätestada eespool nimetatud sätete tõhus rakendamine ja järelevalve nende täitis üle ning lepinguosaliste vaheliste võimalike vaidluste lahendamise kord; samuti tuleks lepingus sätestada kodanikuühiskonna osalemine.

Energia ja toorained

Leping peaks sisaldama sätteid energia ja toorainete nende aspektide kohta, mis on seotud kaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringutega. Leping peaks seadma eesmärgiks tagada avatud, läbipaistev, mittediskrimineeriv ja prognoositav ettevõtluskeskkond ning piirata konkurentsivastast tegevust neis valdkondades. Leping peaks hõlmama ka eeskirju, millega toetatakse ja soodustatakse kaubandust ja välismaiseid otseinvesteeringuid taastuvenergia valdkonnas. Ühtlasi peaks leping edendama koostööd eespool nimetatud valdkondades.

Õigusaktide läbipaistvus

Leping peaks sisaldama sätteid järgmise kohta:

·avaldamine, sealhulgas üldkohaldatavate meetmete üldsusele kättesaadavaks tegemine mittediskrimineerival viisil ja piisavalt vara, et üldkohaldatavate meetmete kohta oleks võimalik esitada märkusi;

·päringud ja kontaktpunktid ning mehhanismid, mille abil oleks võimalik vastata huvitatud isikute küsimustele kavandatavate või kehtivate meetmete kohta;

·õigusaktidel põhinevad ja nendega kooskõlas olevad haldusmenetlused, millega tagatakse, et teave üldkohaldatavate meetmete toimimise kohta on huvitatud isikutele kättesaadav ning et menetlusest mõjutatud isikutel on enne lõplikku haldustoimingut piisavalt võimalusi oma seisukoha esitamiseks;

·asjakohased võimalused lepinguga hõlmatud valdkondadega seotud haldustoimingute läbivaatamiseks ja edasikaebamiseks;

·kvaliteetsete õigusaktide ja heade haldustavade edendamine.

Õigusalane koostöö

Leping peaks kaubanduse hõlbustamist silmas pidades sisaldama valdkonnaüleseid põhimõtteid õigusliku sidususe ja läbipaistvuse kohta, et töötada välja, võtta vastu ja rakendada kaupu ja teenuseid käsitlevad õigusaktid, mis oleksid toimivad, kulutõhusad ja paremini ühitatavad. Leping peaks sisaldama sätteid teabevahetuse soodustamise, heade reguleerimistavade laiema kasutamise ning õigusalase koostöö tugevdamise kohta.

Selleks tuleks kaaluda võimalust võtta teatavates praeguse raamistikuga hõlmamata valdkondades kasutusele õigusalast koostööd käsitlevad sätted ja mehhanismid selliste võimalike tõkete kindlakstegemiseks, mida saab kõrvaldada õigusalase koostöö kaudu.

Institutsioonilised ja lõppsätted

Lepingu ning suhteid ja koostööd käsitleva partnerluslepingu vahel tuleks luua selge õiguslik ja institutsionaalne side. See peaks tagama välise kooskõla eelkõige asjakohaste sätete olemasolu, kohaldamise ning kohaldamise peatamise ja lõpetamise vahel.

Lepinguga tuleks luua konkreetne katuseorganisatsioon, kes kontrolliks lepingu rakendamist. Konkreetsete valdkondade komiteesid või töörühmi võib asutada vastavalt vajadusele ja need peaksid tegutsema katuseorganisatsiooni raames.

Vaidluste lahendamine ja vahendus

Leping peaks sisaldama tõhusat ja siduvat vaidluste lahendamise mehhanismi koos kiirendatud menetlusega, eelkõige vahekohtu koosseisu ja -menetluse puhul. Vaidluste lahendamise mehhanism peaks olema läbipaistev, avatud ja innovaatiline. See peaks sisaldama sätteid paindliku ja kiire vahendusmehhanismi kohta.

Ülderandid

Leping peaks sisaldama selle eri osade suhtes kohaldatavaid ülderandeid, mis muu hulgas hõlmavad turvalistust, maksebilanssi, usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ja maksustamist.

Autentsed keeled

Leping, mis peaks olema kõikides ELi ametlikes keeltes võrdselt autentne, peaks sisaldama asjakohast keeleklauslit.

Muud küsimused

Lepingus tuleks rõhutada tarbijakaitseküsimuste tähtsust ja toetada tõhusa tarbijakaitse rakendamist muu hulgas ka digikeskkonnas.

Pärast komisjoni analüüsi, enne konsulteerimist kaubanduspoliitika komiteega ja kooskõlas ELi aluslepingutega võib leping sisaldada sätteid, mis käsitlevad muid kaubandus- ja majandussuhetega seotud valdkondi, mille vastu on läbirääkimiste käigus näidatud üles vastastikust huvi.

Waitangi leping

Lepingus tuleks käsitleda Uus-Meremaa valitsuse kohustusi seoses Waitangi lepinguga. Selle sätte kohaselt võetud meetmeid ei tohiks rakendada viisil, mis võiks tekitada teise poole esindajate suhtes meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist või kaubanduse, teenusekaubanduse või välismaiste otseinvesteeringute varjatud piiramist.