EUROOPA KOMISJON

Brüssel,29.6.2017

COM(2017) 343 final

2017/0143(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

üleeuroopalise personaalse pensionitoote kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

{SWD(2017) 243 final}
{SWD(2017) 244 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

1.1.Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Kogu Euroopa Liidus (EL) koguvad oma pensionit täiendada soovivad inimesed pensionipõlveks raha paljudel eri viisidel, näiteks investeerides kinnisvarasse, elukindlustusse ja muudesse pikaajalistesse investeerimistoodetesse. Üheks võimaluseks on ka personaalsed pensionitooted. Samas on personaalsete pensionide turud ebaühtlaselt arenenud ja personaalsed pensionitooted ei ole Euroopa Liidus (EL) võrdväärselt kättesaadavad. Inimesed, kes soovivad pensionipõlveks rohkem raha koguda, vajavad suuremas valikus personaalseid pensionitooteid, mille aluseks on kapitaliturupõhised investeeringud. Veel üks avaliku poliitika sõlmküsimus on seotud vajadusega tagada pensionipõlves saadava sissetuleku pikaajaline piisavus, kombineerides riikliku, tööandja- ja personaalse pensioni.

Turu killustatus ei võimalda personaalsete pensionitoodete pakkujatel riskide hajutamist, innovatsiooni ja mastaabisäästu maksimeerida. See vähendab valikuvõimalusi ja atraktiivsust ning suurendab pensioniks säästvate inimeste kulusid. Samuti vähendab see kapitaliturgude likviidsust ja sügavust võrreldes teiste piirkondadega, nagu näiteks Ameerika Ühendriigid, kus pensionifondidel kui institutsionaalsetel investoritel on suurem roll. Peale selle on mõningad olemasolevad personaalsed pensionitooted oma omadustelt ebapiisavad 1 ning nende kättesaadavus ja piiriülene kaasaskantavus on piiratud: personaalsete pensionitoodete pakkujate ja pensioniks säästjate piiriülene tegevus on peaaegu olematu. 

Personaalseid pensione käsitlev ELi algatus võiks seega praeguseid ELi ja liikmesriikide tasandi erinevaid eeskirju täiendada, lisades üleeuroopalise pensioniraamistiku isikute jaoks, kes soovivad seda täiendavat kogumisvõimalust kasutada. See raamistik ei asenda ega ühtlusta olemasolevaid siseriiklikke personaalsete pensionide skeeme. See pakub inimestele kogumiseks uut vabatahtlikku raamistikku, tagades toote põhiomaduste osas piisava tarbijakaitse. Samal ajal on see raamistik piisavalt paindlik, et võimaldada erinevatel pakkujatel tooteid vastavalt oma ärimudelile kohandada. See julgustab pensionipakkujaid jätkusuutlikult ja pikaajaliselt investeerima reaalmajandusse, eriti taristuprojektidesse ja äriühingutesse, mis vastab seega üleeuroopalise personaalse pensionitootega seotud pikaajalistele kohustustele.

Üldiselt loob ettepanek ELi personaalsetele pensionitoodetele kvaliteedimärgi ja suurendab tarbijate usaldust. See annab tarbijate rohkem võimalusi pensionipakkujate vahel valida ja tagab pakkujatele võrdsed võimalused. Samuti võib ettepanek aidata kaasa personaalsete pensionide ühtse turu loomisele ja soodustada pensionipakkujate vahelist konkurentsi, mis on tarbijatele kasulik.

Komisjoni „Kapitaliturgude liidu loomise tegevuskavas“, mis esitati 2015. aasta septembris, 2 märgitakse, et „Euroopa vabatahtlik erapension võiks tagada regulatiivse malli, mis tugineb tarbijakaitse nõuetekohasele tasemele ja mida pensionipakkujad kõikjal ELis tooteid pakkudes kasutada saaksid. Suurem Euroopa kolmanda pensionisamba turg toetaks institutsionaalsete investoritele varustatust rahaliste vahenditega ja investeeringuid reaalmajandusse.“ Lisaks teatas komisjon tegevuskavas, et ta „hindab sellise poliitikaraamistiku loomise võimalust, millega loodaks edukas Euroopa turg lihtsate, tõhusate ja konkurentsivõimeliste erapensionite jaoks, ning teeb kindlaks, kas selle turu toetamiseks on vaja ELi õigusakti“.

Euroopa Parlament väljendas oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsioonis 3 muret selle üle, et puuduvad kättesaadavad ja atraktiivsed riskidele vastavad (pikaajalised) investeerimistooted ning kulutõhusad ja sobivad säästmistooted tarbijatele. Euroopa Parlament kordas, et investorite ja tarbijate valikuvõimalused peavad olema mitmekesised, ning rõhutas, et „soodustada tuleb sellise keskkonna loomist, mis stimuleerib finantstoodetega seotud innovatsiooni, suurendades mitmekesisust, andes kasu reaalmajandusele ja pakkudes täiendavaid stiimuleid investeeringuteks, ning mis võib aidata kaasa ka piisava, kindla ja jätkusuutliku pensioni tagamisele, näiteks lihtsa ja läbipaistva ülesehitusega üleeuroopalise pensionitoote (PEPP) väljatöötamine“.

2016. aasta juunis kutsus Euroopa Ülemkogu üles tegema „kiireid ja otsustavaid edusamme, et tagada ettevõtete jaoks kergem juurdepääs rahastamisele ja toetada investeeringuid reaalmajandusse, liikudes edasi kapitaliturgude liidu tegevuskavaga 4 .“

Arvestades Euroopa Parlamendi, nõukogu ja sidusrühmade tugevat toetust kapitaliturgude liidu loomise tegevuskavale, teatas komisjon 2016. aasta septembris oma teatises „Kapitaliturgude liit: reformi kiirendamine“, 5  et „kaalub ettepanekuid lihtsa, tõhusa ja konkurentsivõimelise ELi personaalpensionitoote“ kohta. 

Seejärel teatas komisjon oma teatises „Kapitaliturgude liidu tegevuskava vahearuande kohta“ kavatsusest esitada „õigusakti ettepanek üleeuroopalise erapensionitoote kohta juuni lõpuks 2017. Akt paneb aluse ohutumale, ökonoomsemale ja läbipaistvamale taskukohaste ja vabatahtlike erapensionisäästude turule, mida saab hallata üleeuroopaliselt. See aitab vastata nende inimeste vajadustele, kes soovivad suurendada oma pensionisäästude piisavust, tegeleda demograafilise olukorraga, täiendada olemasolevaid pensionitooteid ja -skeeme ning toetada erapensionide kulutõhusust, pakkudes häid võimalusi erapensionide pikaajaliseks investeerimiseks 6 .“

1.2.Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

·1998. aasta direktiiv ühenduse piires liikuvate töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate täiendavate pensioniõiguste kaitse kohta 7 ;

·2014. aasta direktiiv täiendavate pensioniõiguste ülekantavuse kohta, 8 mille eesmärk on edendada töötajate liikuvust, vähendades teatavate tööandjapensionit käsitlevate eeskirjadega tekitatud takistusi;

·2016. aasta direktiiv tööandjapensioni kogumisasutuste kohta (IORP2), 9 mis tugevdab tööandjapensionifondide juhtimisega, teabe avaldamisega ja piiriülese tegevusega seotud nõudeid.

1.3.Kooskõla muude ELi tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

2.1.Õiguslik alus

2.2.Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

2.3.Proportsionaalsus

Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei peaks ELi meetme sisu ega vorm minema aluslepingute eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. Põhimõtteliselt on juba praegu kõikides liikmesriikides võimalik personaalseid pensionitooteid pakkuda. Oma turupotentsiaaliga võrreldes ei aita need tooted siiski suunata piisaval hulgal sääste kapitaliturgudele ega saavutada kapitaliturgude liitu. Lisaks ei ole mõningate olemasolevate personaalsete pensionitoodete omadused piisavad; ebapiisav on ka personaalsete pensionitoodete piiriülese kaasaskantavuse arendamine ja nende toodete pakkumine.

Ettepanekule lisatud mõjuhinnangus on esitatud järgmised poliitikavariandid: ELi tasandi meedet ei võeta, üleeuroopalise personaalse pensionitoote raamistik ja siseriiklike personaalsete pensionide süsteemide ühtlustamine.

Stsenaarium, mille puhul ELi tasandi meedet ei võeta, ei saavutaks eespool kirjeldatud eesmärke. Seevastu siseriiklike süsteemide ühtlustamine võimaldaks need eesmärgid saavutada, kuid see nõuaks ka väga erinevate siseriiklike tingimuste täielikku ühtlustamist, kuna personaalsed pensionid on mõnes liikmesriigis hästi väljakujunenud, teistes aga mitte. See variant leiti olevat eesmärkide saavutamiseks liiga koormav. Seda arvestades on asjakohane kavandada kogu ELi hõlmava personaalse pensionitoote raamistik, mis täiendaks olemasolevaid siseriiklikke süsteeme.

Mõjuhinnangus kaaluti ka üleeuroopalise personaalse pensionitoote põhiomaduste variante ja soovitatavate omaduste maksumõju. Põhiomadused – turustamine, investeerimispoliitika, pensionipakkuja vahetamine ja piiriülesus – on kavandatud nii, et tagada piisav tarbijakaitse ja muuta raamistik tulevastele üleeuroopalise personaalse pensionitoote pakkujatele atraktiivseks. Näiteks turustamisel kohaldataks suurel määral valdkondlikke eeskirju. Investeerimispoliitika osas seataks standardvariandi puhul nõue tagada kapitalikaitse, kuid pensionitoodete pakkujad võivad lisaks kavandada alternatiivseid investeerimisvõimalusi. Pensionipakkujate vahetamine on lubatud, kuid vahetamise sagedus on piiratud. Piiriülese kaasaskantavuse ja pakkumise osas on soovitatava variandi aluseks meetod (mida praegu kasutavad mõned tööandjapensioni kogumisasutused), mille kohaselt liikmesriikide vahetamisel luuakse vastavate riikide jaotised, kuid üleeuroopalise personaalse pensionitoote puhul on seda meetodit pensionikogujate jaoks veelgi lihtsustatud.

Üleeuroopalise personaalse pensionitootega kaasnev halduskoormus on väike, kuna ettepanekuga lisatakse kindlustusandjate, pensionifondide, investeerimisühingute, varahaldurite ja pankade pakutavatele olemasolevatele tooteportfellidele uus tootekategooria, kusjuures nende pakkujate suhtes kohaldatakse riiklike pädevate asutuste regulatiivset järelevalvet olemasolevate reguleerivate raamistike alusel. Riigiasutused võivad pensionitoodete pakkujatele kehtestada uusi aruandlusnõudeid, mis on seotud üleeuroopaliste personaalsete pensionitoodete pakkumisega, ja jälgida eelkõige nende toodete piiriülest turustamist. Halduskoormus peaks olema proportsionaalne üleeuroopaliste personaalsete pensionitoodete piiriülese pakkumisega seotud riskidega ning võimaldab teostada turujärelevalvet, tagab asjakohase finantsjärelevalve ja aitab kaasa tarbijakaitsele.

2.4.Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

3.1.Konsulteerimine sidusrühmadega

3.2.Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ettepanek põhineb ka Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) tehnilisel nõuandel personaalsete pensionitoodete ELi ühtse turu väljaarendamiseks 17 . Selle nõuande aluseks on EIOPA varasem aruanne „Personaalsete pensionide ühtse turu suunas“ 18 . Tehnilises nõuandes soovitatakse:

·eelistada siseriiklike süsteemide ühtlustamisele üleeuroopalist personaalset pensionitoodet; ja

·määratleda üleeuroopalise personaalse pensionitoote põhiomadused ELi tasandil ja jätta teatavad muud maksutundlikud omadused liikmesriikide õiguse reguleerida.

Põhiomaduste osana soovitatakse tehnilises nõuandes eelkõige näha ette investeerimise standardvariant ja üksikasjalikud nõuded pensionikogujatele antava teabe läbipaistvuse tagamiseks. Ettepanek on nende soovitustega kooskõlas.

Ettepanek põhineb ka järgmisel:

·OECD uuring personaalsete pensionide kogumisskeemide maksustamislahenduste kohta OECD ja ELi riikides 19 ;

·maksustamist, rahalisi stiimuleid ja pensioniks säästmist käsitlev komisjoni ja OECD projekt 20 ;

·OECD uuring personaalsete pensionide reguleerimise üldpõhimõtete kohta 21 ; ja

·Oxera uuring personaalsete pensionitoodete abil pensioni kogujate olukorra kohta ELi 14 liikmesriigis 22 .

3.3.Mõjuhinnang

·tuuakse üksikasjalikult esile üleeuroopalise personaalse pensionitoote omaduste erinevad variandid;

·selgitatakse, kuidas nende puhul on lähtutud olemasolevatest kõrgeima levikutasemega personaalsetest pensionitoodetest; ja

·kvantifitseeritakse üleeuroopalise personaalse pensionitoote kasutuselevõtmisega kaasnevad täiendavad mahud personaalsete pensionide turul ja mõju kapitaliturgudele.

·ELi tasandi meedet ei võeta;

·üleeuroopalise personaalse pensionitoote raamistik; või

·siseriiklike personaalsete pensionide süsteemide ühtlustamine.

Üleeuroopalise personaalse pensionitoote raamistikul oleks positiivne majanduslik mõju. Ernst & Youngi uuringu kohaselt kasvaks üleeuroopalise personaalse pensionitoote kasutuselevõtmise korral personaalsete pensionide turul valitsetavate varade maht 2030. aastaks 0,7 triljonilt eurolt 2,1 triljoni euroni, ilma üleeuroopalise personaalse pensionitooteta aga 1,4 triljoni euroni (eeldus on, et üleeuroopalise personaalse pensionitoote suhtes kohaldatakse maksusoodustusi).

Samuti kaasneks sellega positiivne sotsiaalne mõju, kuna suuremal hulgal inimestel oleks pensionipõlves võimalik täiendada oma teisi sissetulekuallikaid üleeuroopalise personaalse pensionitootega ja seeläbi parandada oma pensioni piisavust. Sellel oleks suurem mõju eelkõige mittestandardses tööhõives olijatele, füüsilisest isikust ettevõtjatele ja liikuvatele töötajatele, kelle juurdepääs riiklikele või tööandjapensioniskeemidele on ebapiisav või puudub sootuks. Positiivne sotsiaalne mõju oleks suurem liikmesriikides, kus personaalsete pensionitoodete valik ja kasutamine on praegu piiratud.

Märkimisväärset keskkonnamõju pole oodata, ent kui pensionipakkujaid julgustatakse arvestama oma investeeringutes keskkonnakaitselisi, sotsiaalseid ja juhtimisega seotud tegureid (mis on seotud avalikustamisnõuetega), võib sellel olla jätkusuutlikkuse seisukohalt positiivne mõju.

3.4.Põhiõigused

Ettepanek austab põhiõigusi ja järgib Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige õigust isikuandmete kaitsele, õigust omandile, ettevõtlusvabadust ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtet. Ettepanek aitab kaasa harta artiklis 38, mis näeb ette tarbijakaitse kõrge taseme, sätestatud eesmärkide saavutamisele.

4.MÕJU EELARVELE

Ettepanek mõjutab ELi eelarvet. Eelkõige tuleneb Euroopa järelevalveasutuste lisaülesannetest vajadus suurendada ressursse ja teha teatavaid tegevusalaseid investeeringuid. Kõnealused ülesanded hõlmavad järgmist:

·üleeuroopaliste personaalsete pensionitoodete pakkumiseks lubade andmine;

·lisajuhendite väljatöötamine;

·kõigi lubatud üleeuroopaliste personaalsete pensionitoodete keskregister.

2019. aastal kulub hinnanguliselt 1 000 000 eurot, sealhulgas ühekordne investeering tegevusalaste küsimuste lahendamiseks, ning 2021. aastaks moodustab kulude kogusumma ligikaudu 1 200 000 eurot aastas. Euroopa järelevalveasutuste praeguse kaasrahastamise korra kohaselt sisaldub 40% neist kuludest ELi eelarves ega lähe seega kaugemale praeguses, 2020. aastani kestvas mitmeaastases finantsraamistikus sätestatust.

5.MUU TEAVE

5.1.Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

·personaalsete pensionitoodete kogukasutus (valitsetavate varade mahu tähenduses) ning üleeuroopalise personaalse pensionitoote pakkujate ja üleeuroopalisse personaalsesse pensionitootesse tehtud investeeringute geograafiline ja valdkondlik jaotus (ELis tehtavate investeeringute suurendamise ja kapitaliturgude liidu väljakujundamisele kaasaaitamise eesmärk);

·üleeuroopalise personaalse pensionitoote registreerimiste arv ja personaalsete pensionitoodete (nii siseriiklike toodete kui ka üleeuroopalise pensionitoote) osakaal kodumajapidamise finantsvaras (personaalsete pensionide turul pakutavate toodete omaduste parandamise eesmärk); ja

·nende pensionipakkujate arv, kes omavad üleeuroopalist luba, ja enam kui ühe riigi jaotisega üleeuroopaliste personaalsete pensionitoodete osakaal kõigi personaalsete pensionitoodete seas (personaalsete pensionitoodete piiriülese pakkumise ja kaasaskantavuse suurendamise eesmärk).

5.2.Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

·koguda rohkem kapitali ja suunata see Euroopas reaalmajandusse tehtavatesse pikaajalistesse investeeringutesse;

·pakkuda paremaid tooteomadusi, et kodanikud saaksid kasutada lihtsat, turvalist ja kulutõhusat personaalset pensionitoodet ning valida üleeuroopalise personaalse pensionitoote eri liiki pakkujate vahel; ja

·soodustada üleeuroopalise personaalse pensionitoote piiriülest pakkumist ja kaasaskantavust.

·kogunenud õigused või kogunenud kapital;

·üleeuroopalise personaalse pensionitoote skeemi raames pakutavad täielikud või osalised tagatised; ja

·kui see on asjakohane – tagatise ja kogunenud individuaalseid õigusi kaitsvate mehhanismide laad.

·vanusepiirangud kogumisfaasi alustamiseks;

·kogumisfaasi minimaalne kestus;

·sissemaksete maksimaalne ja minimaalne summa ning järjepidevus; ja

·eriliste raskuste korral enne pensioniiga tagasimaksmise tingimused.

·pensioniea kehtestamine;

·kohustuslik seos pensioniikka jõudmise ja väljamaksete faasi alguse vahel;

·üleeuroopalise personaalse pensionitoote skeemi kuulumise minimaalne periood;

·maksimaalne pensioniikka jõudmisele eelnev ajavahemik üleeuroopalise personaalse pensionitoote skeemiga liitumiseks.

·huvide konfliktid;

·hüved;

·üleeuroopalise personaalse pensionitoote müük koos nõustamisega ja ilma nõustamiseta;

·toote kontrollimise ja haldamise nõuded;

·teabe esitamine lepingu kehtivusaja jooksul; ja

·riiklikele ametiasutustele aru andmine ja investeerimisvariandid.

2017/0143 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

üleeuroopalise personaalse pensionitoote kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, 27  

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)ELi kodumajapidamised on ühed maailma suurimatest säästjatest, ent suuremat osa nende säästudest hoitakse lühikeste tähtajaga hoiustena pangakontodel. Investeeringute suurendamine kapitaliturul võib aidata lahendada elanikkonna vananemisest ja madalatest intressimääradest tulenevaid probleeme.

(2)Personaalsed pensionid on olulised pikaajaliste säästjate ja pikaajaliste investeerimisvõimaluste kokkuviimisel. Suurem, üleeuroopaline personaalsete pensionide turg pakub institutsionaalsetele investoritele täiendavaid rahastamisvahendeid ja edendab investeeringuid reaalmajandusse.

(3)Praegu pärsib personaalsete pensionide siseturu toimimist riiklike turgude vaheline killustatus ja personaalsete pensionitoodete piiratud kaasaskantavus. Seetõttu võib inimestel olla raskusi oma põhivabaduste kasutamisel. Näiteks võib see takistada neil tööleasumist või pensionipõlve veetmist mõnes teises liikmesriigis. Lisaks sellele piirab pakkujate võimalust kasutada asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust see, et olemasolevad personaalsed pensionitooted ei ole küllaldaselt ühtlustatud.

(4)Kapitaliturgude liit aitab kaasata Euroopas kapitali ja suunata seda kõigisse ettevõtetesse, kaasa arvatud väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtjatesse, taristusse ja pikaajalistesse kestlikesse projektidesse, millel on vaja kapitali laienemiseks ja töökohtade loomiseks. Üks kapitaliturgude liidu peamistest eesmärkidest on suurendada jaeinvestorite investeeringuid ja anda neile rohkem valikuvõimalusi, kasutades paremini ära Euroopa sääste.

(5)Komisjon märkis 2015. aasta septembris oma tegevuskavas kapitaliturgude liidu loomise kohta, 28 et ta hindab sellise poliitikaraamistiku loomise võimalust, millega loodaks edukas lihtsate, tõhusate ja konkurentsivõimeliste erapensionide Euroopa turg, ning teeb kindlaks, kas selle turu toetamiseks on vaja ELi õigusakti.

(6)Oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsioonis 29 rõhutas Euroopa Parlament, et soodustada tuleb sellise keskkonna loomist, mis stimuleerib finantstoodetega seotud innovatsiooni, suurendades mitmekesisust, andes kasu reaalmajandusele ja pakkudes täiendavaid stiimuleid investeeringuteks, ning mis võib aidata kaasa ka piisava, kindla ja jätkusuutliku pensioni tagamisele, näiteks lihtsa ja läbipaistva ülesehitusega üleeuroopalise pensionitoote (PEPP) väljatöötamine.

(7)Euroopa Ülemkogu kutsus oma 28. juuni 2016. aasta järeldustes 30 üles tegema kiireid ja otsustavaid edusamme, et tagada ettevõtjate jaoks kergem juurdepääs rahastamisele ja toetada investeeringuid reaalmajandusse, liikudes edasi kapitaliturgude liidu tegevuskavaga.

(8)Oma 14. septembri 2016. aasta teatises Kapitaliturgude liit – reformi kiirendamine 31 , teatas komisjon, et ta kaalub ettepanekuid lihtsa, tõhusa ja konkurentsivõimelise ELi personaalsete pensionitoote kohta ja et kaalumisel olevate variantide hulgas on ka võimalik seadusandlik ettepanek, mis võidakse võtta päevakorda 2017. aastal. 

(9)Oma teatises Kapitaliturgude liidu tegevuskava vahehindamine 32 teatas komisjon, et kavas on esitada õigusakti ettepanekust üleeuroopalise personaalse pensionitoote kohta 2017. aasta juuni lõpuks. Akt paneb aluse ohutumale, ökonoomsemale ja läbipaistvamale taskukohaste ja vabatahtlike erapensionisäästude turule , mida saab hallata üleeuroopaliselt. See aitab vastata nende inimeste vajadustele, kes soovivad suurendada oma pensionisäästude piisavust, tegeleda demograafilise olukorraga, täiendada olemasolevaid pensionitooteid ja -skeeme ning toetada erapensionide kulutõhusust, pakkudes häid võimalusi erapensionide pikaajaliseks investeerimiseks.

(10)PEPPi väljatöötamine personaalsete pensionitoodete hulgas aitab kaasa pensioniks säästmise võimaluste laiendamisele ja ELi turu loomisele PEPPi pakkujate jaoks. See annab majapidamistele paremaid võimalusi pensioniga seotud eesmärkide saavutamiseks.

(11)PEPPi käsitlev õigusraamistik paneb aluse pensioniga seotud taskukohaste ja vabatahtlike investeeringute edukale turule, mida saab hallata üleeuroopaliselt. Olemasolevaid pensionitooteid ja -skeeme täiendades aitab see rahuldada nende inimeste vajadusi, kes soovivad suurendada oma pensionisäästude piisavust, võttes arvesse demograafilist olukorda ja tehes pikaajaliste investeeringute jaoks kättesaadavaks uue võimsa erakapitaliallika. Raamistik ei asenda ega ühtlusta olemasolevaid riiklikke erapensioniskeeme.

(12)Käesoleva määrusega ühtlustakse PEPPi põhiomadusi, mis on seotud selliste kesksete elementidega nagu turustamine, investeerimispoliitika, teenusepakkuja vahetamine või teenuse piiriülene osutamine ja kaasaskantavus. Nende põhiomaduste ühtlustamine edendab võrdseid tingimusi kõigi personaalse pensioni pakkujate jaoks ning aitab kaasa kapitaliturgude liidu väljakujundamisele ja personaalsete pensionide siseturu integratsioonile. Selle tulemusena luuakse suures osas standarditud üleeuroopaline ja kõigis liikmesriikides kättesaadav toode, mis annab tarbijale võimaluse täielikult ära kasutada siseturu pakutavaid võimalusi, kuna ta saab oma pensioniõigused teise riiki üle viia, ja mis võimaldab valida suurema hulga erinevate, sealhulgas piiriüleste pakkujate hulgast. Kuna piiriülese pensioniteenuste osutamise ees on vähem tõkkeid, suurendab üleeuroopaline personaalne pensionitoode üleeuroopalist konkurentsi pensionipakkujate vahel ja tekitab mastaabisäästu, mis peaks tooma kasu ka säästjatele.

(13)ELi toimimise lepingu artikkel 114 võimaldab vastu võtta õigusakte, milleks võivad olla nii määrused kui ka direktiivid. Eelistatud on määrust, kuna see on vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides. Seega võimaldaks määrus kiirendada PEPPi kasutuselevõttu ja aitaks tegeleda kiiremini vajadusega suurendada pensionisääste ja investeeringuid kapitaliturgude liidu raames. Kuna käesoleva määrusega ühtlustatakse PEPPi põhiomadusi, ei ole nendega seoses vajalikud eraldi siseriiklikud õigusnormid, nii et antud juhul näib määrus sobilikum kui direktiiv. Seevastu nende omaduste suhtes, mis ei kuulu määruse kohaldamisalasse, nagu kogumisfaasile kehtivad tingimused, kohaldatakse riiklikke õigusnorme.

(14)PEPPi pakkujatel peaks olema juurdepääs kogu liidu turule üheainsa tooteloa alusel, mille Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (edaspidi „EIOPA“) annab välja üheainsale reeglistikule tuginedes.

(15)Ühtne PEPP-pass tagab ühtse turu loomise üleeuroopalisele personaalsele pensionitootele.

(16)Selleks et tagada teenuste hea kvaliteet ja tõhus tarbijakaitse, peaksid päritoluliikmesriigid ja vastuvõtvad liikmesriigid tegema käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise tagamisel tihedat koostööd. Juhul kui PEPPi pakkuja tegutseb teenuste osutamise vabadust kasutades eri liikmesriikides, peaks käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise tagamise eest vastutama päritoluliikmesriigi pädev asutus, kuna ta on PEPPi pakkujaga tihedamalt seotud. Et tagada vastutuse õiglane jaotus päritolu- ja vastuvõtvate liikmesriikide pädevate asutuste vahel, peaks vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus juhul, kui ta saab teada oma territooriumil toimunud kohustuste rikkumisest, teatama sellest päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, kes peaks siis olema kohustatud võtma asjakohaseid meetmeid. Lisaks peaks vastuvõtva liikmesriigi pädeval asutusel olema õigus sekkuda, kui päritoluliikmesriik ei võta asjakohaseid meetmeid või kui võetud meetmed ei ole piisavad.

(17)Kui asutatakse filiaal või rajatakse püsiv tegevuskoht teises liikmesriigis, tuleks vastutus kohustuste täitmise tagamisel jagada päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi vahel. Vastutus majandustegevust tervikuna puudutavate nõuete täitmise eest (nt kutsealased nõuded) peaks jääma päritoluliikmesriigi pädeva asutuse vastutusalasse samamoodi nagu teenuste osutamise puhul, kuid vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus peaks vastutama nende normide täitmise tagamise eest, mis käsitlevad teavitamisnõudeid ja äritegevust tema territooriumil osutatavate teenuste puhul. Kui aga vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus saab teada oma territooriumil toimunud kohustuse rikkumisest, mille eest käesoleva määruse kohaselt ei vastuta vastuvõttev liikmesriik, peab kõnealune asutus tiheda koostöö põhimõttest lähtuvalt teatama sellest päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, kes võtab seejärel asjakohaseid meetmeid. See puudutab eelkõige nende reeglite rikkumist, mis on seotud hea maine, kutsealaste teadmiste ja pädevusnõuetega. Tarbijate kaitseks peaks vastuvõtva liikmesriigi pädeval asutusel olema lisaks sellele õigus sekkuda, kui päritoluliikmesriik ei võta asjakohaseid meetmeid või kui võetud meetmed ei ole piisavad.

(18)Liikmesriikide pädevate asutuste käsutuses peaksid olema kõik vahendid, mis on vajalikud, et tagada PEPPi pakkujate ja turustajate nõuetekohane tegutsemine kogu liidus, toimugu see siis asutamisvabaduse või teenuste osutamise vabaduse alusel. Tõhusa järelevalve tagamiseks peaksid kõik pädevate asutuste meetmed olema proportsionaalsed konkreetse pakkuja või turustaja tegevusest tuleneva riski laadi, ulatuse ja keerukusega, olenemata konkreetse pakkuja või turustaja mõjust turu üldisele finantsstabiilsusele.

(19)PEPPide üleeuroopalist mõõdet saab arendada nii pakkuja tasandil, kuna see annab talle võimalusi piiriüleseks tegevuseks, kui ka PEPP-säästja tasandil toote kaasaskantavuse kaudu, mis aitab kaasa nende isikute personaalpensioniõiguste kaitsele, kes kasutavad ELi toimimise lepingu artiklite 21 ja 45 kohast vaba liikumise õigust. Kaasaskantavus tähendab muuhulgas seda, et muusse liikmesriiki koliv PEPP-säästja ei vaheta PEPPi pakkujat, samal ajal kui PEPPi pakkuja vahetamisega ei kaasne ilmtingimata elukohamuutust.

(20)PEPP peaks hõlmama riigipõhiseid jaotisi, milles igaühte kuuluksid need personaalse pensionitoote omadused, mis võimaldavad kohaldada PEPP-sissemaksetele soodustusi. Üksikisikust PEPP-säästja tasandil tuleks esimene jaotis luua PEPP-konto avamisel.

(21)Selleks et tagada PEPPi pakkujatele sujuv üleminek, hakkab kohustus pakkuda selliseid PEPPe, mis sisaldavad iga liikmesriigi jaoks eraldi jaotist, kehtima kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist. Ent tarbijate võimaliku eksitamise vältimiseks peaks pakkuja PEPPi esmakordselt turule tuues esitama teabe nende riigipõhiste jaotiste kohta, mida toode kohe sisaldab.

(22)Pensioniskeemi laadi ja kaasnevat halduskoormust arvesse võttes peaksid PEPPi pakkujad ja turustajad andma potentsiaalsetele PEPP-säästjatele ja PEPP-hüvitiste saajatele selget ja piisavat teavet, et aidata neil teha otsuseid pensioni kohta. Selsamal põhjusel tuleks tagada, et pensioniskeemi eri faasid, s.t nii liitumiseelne, pensioniskeemiga hõlmatud (sealhulgas eelpension) kui ka pensionijärgne faas oleksid läbipaistvad. Eriti tuleks anda teavet kogunenud pensioninõuete, pensionihüvitiste prognoositud suuruse, riskide ja tagatiste ning kulude kohta. Kui pensionihüvitiste prognoositud suurus põhineb majandusstsenaariumidel, peaks nimetatud teave hõlmama ka ebasoodsat stsenaariumi, mis peaks olema äärmuslik, kuid usutav.

(23)Enne PEPP-skeemiga liitumist tuleks potentsiaalsetele PEPP-säästjatele anda kogu vajalik teave, et nad saaksid teha teadlikke valikuid.

(24)Toodete optimaalse läbipaistvuse tagamiseks peaksid PEPPi koostajad enne seda, kui toodet on võimalik PEPP-säästjatele müüa, koostama dokumendi, mis sisaldab põhiteavet nende koostatud PEPPi kohta. Samuti peaksid nad vastutama põhiteabedokumendi täpsuse eest. PEPPi käsitlev põhiteabedokument peaks asendama ja muutma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1286/2014 33 kohast kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete põhiteabedokumenti, mida ei tule PEPPi kohta esitada.

(25)Põhiteabedokumentide laialdase levitamise ja kättesaadavuse tagamiseks tuleks käesolevas määruses sätestada, et PEPPi koostaja avaldab PEPPi põhiteabedokumendid oma veebisaidil.

(26)Pensionitoodete kalkulaatorid on liikmesriikides juba väljaarendamisel. Selleks aga, et kalkulaatorid oleksid tarbijatele võimalikult suureks abiks, peaksid need hõlmama ka eri PEPPide koostajate kulusid ja tasusid koos vahendajate ja muude investeerimisahelas osalejate täiendavate kulude ja tasudega, mida PEPPide koostajad ei ole juba sisse arvestanud.

(27)Üksikasju seoses teabega, mis tuleb esitada PEPPi põhiteabedokumentides lisaks neile elementidele, mis on juba esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1286/2014 kohases kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete põhiteabedokumendis, ja selle teabe esitusviisi tuleks veelgi ühtlustada regulatiivsete tehniliste standarditega, mis täiendavad komisjoni 8. märtsi 2017. aasta delegeeritud määrusega 34 kehtestatud standardeid, võttes arvesse läbiviidud ja käimasolevaid tarbijakäitumise uuringuid, sealhulgas selliste uuringute tulemusi, milles käsitletakse tarbijatele teabe esitamise eri viiside tulemuslikkust.

(28)PEPPi põhiteabedokument peaks olema selgelt eristatav ja eraldatud reklaamteadetest.

(29)PEPPi pakkujad peaksid koostama PEPP-säästjatele suunatud pensionihüvitise teatise, mis annaks neile kõige olulisema isikukohase ja üldise teabe PEPP-skeemi kohta ning tagaks nende pideva sellealase teavitamise. Pensionihüvitise teatis peaks olema selge ja kõikehõlmav ning sisaldama asjakohast teavet, et lihtsustada aja jooksul ja eri pensioniskeemidesse kogunenud pensioninõuete mõistmist ja hõlbustada tööjõu liikumist.

(30)PEPPi pakkujad peaksid PEPP-säästjatele piisavalt vara enne nende pensionile jäämist andma teavet väljamaksmise võimalike viiside kohta. Kui pensionimakseid ei tehta eluaegse annuiteedi alusel, peaksid liikmed, kelle pensioniiga läheneb, saama teavet olemaolevate hüvitise väljamakse toodete kohta, et lihtsustada pensionipõlve rahalist planeerimist.

(31)Pensionihüvitiste väljamaksmise faasis peaksid PEPP-hüvitise saajad saama teavet oma väljamaksete ja nende tegemise võimalike viiside kohta. See on eriti tähtis siis, kui PEPP-hüvitise saaja kannab märkimisväärse osa investeerimisriskist väljamaksmise faasis. PEPP-hüvitise saajaid tuleks pärast maksete vähendamise otsuse tegemist ja enne pensionimaksete vähendamist teavitada sellest, et pensionimakseid vähendatakse. Hea tavana soovitatakse PEPPi pakkujatel konsulteerida PEPP-hüvitise saajatega enne sellise otsuse tegemist.

(32)PEPP-säästjate ja PEPP-hüvitise saajate õiguste piisavaks kaitsmiseks peaksid PEPPi pakkujad saama valida varade sellise paigutuse, mis sobib kõige paremini nende kohustuste täpse laadi ja kestusega. Seega on vaja tõhusat järelevalvet ning samuti tuleks investeerimisnõuete puhul kasutada lähenemist, mis annab PEPPi pakkujatele küllaldase paindlikkuse kõige turvalisema ja tõhusama investeerimispoliitika määramiseks, kohustades neid samas tegutsema ettevaatusega. Ettevaatuse põhimõte nõuab seega iga PEPPi pakkuja kliendistruktuurile kohandatud investeerimispoliitikat.

(33)Võttes kapitaliinvesteeringute aluspõhimõtteks mõistlikkuse põhimõtte ja võimaldades PEPPi pakkujatel tegutseda piiriüleselt, soodustatakse säästude suunamist tööandjapensioni kogumisse, aidates seeläbi kaasa majanduslikule ja sotsiaalsele arengule.

(34)Käesoleva määrusega tuleks tagada PEPPi pakkujatele nõuetekohasel tasemel investeerimisvabadus. Kuna PEPPi pakkujad on väga pikaajalised investeerijad, kelle likviidsusrisk on väike, siis võivad nad aidata kaasa kapitaliturgude liidu edasiarendamisele, investeerides ettevaatuspõhimõtet järgides mittelikviidsesse varasse, nagu aktsiad, ja muudesse pikaajalise majandusprofiiliga instrumentidesse, millega ei kaubelda reguleeritud turgudel, mitmepoolsetes kauplemissüsteemides või organiseeritud kauplemissüsteemides. Lisaks võivad nad saada kasu rahvusvahelise mitmekesistamise eelistest. Jäädes kooskõlla ettevaatuse põhimõttega, mille eesmärk on kaitsta PEPP-säästjate ja PEPP-hüvitiste saajate huve, ei tohiks niisiis piirata investeerimist aktsiatesse, mis on nomineeritud muus vääringus kui kohustused, ja muudesse instrumentidesse, millel on pikaajaline majanduslik profiil ja millega ei kaubelda reguleeritud turgudel, mitmepoolsetes kauplemissüsteemides ega organiseeritud kauplemissüsteemides, välja arvatud usaldatavusnõuetega põhjendatud juhtudel.

(35)Kapitaliturgude liidu süvendamise kontekstis on pikaajalise majandusprofiiliga instrumentide mõiste lai. Sellised instrumendid on väärtpaberid, mida ei ole võimalik vabalt võõrandada, ja seetõttu puudub nende puhul juurdepääs järelturu likviidsusele. Sageli eeldavad need tähtajaliste kohustuste võtmist, mis piiravad nende turustatavust, ning hõlmavad osalusi ja võlainstrumente börsil noteerimata äriühingutes ning neile antud laene. Börsil noteerimata äriühingud hõlmavad taristuprojekte, börsil noteerimata äriühinguid, kes soovivad oma tegevust laiendada, ja kinnisvara või muud vara, mis võiks sobida pikaajalise investeerimise eesmärgil. Vähese süsinikdioksiidiheitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimeliste taristuprojektide puhul on sageli tegemist noteerimata varaga, mis sõltub projekti rahastamiseks antavatest pikaajalistest laenudest. Võttes arvesse PEPPi pakkujate kohustuste pikaajalist iseloomu, kutsutakse neid üles paigutama küllaldast osa oma varaportfellist jätkusuutlikesse investeeringutesse reaalmajandusse, mis annavad pikaajalist majanduslikku kasu, ennekõike taristuprojektidesse ja -ettevõtetesse.

(36)PEPPi pakkujate investeerimispoliitika ja riskijuhtimissüsteemide jaoks on olulised Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni poolt toetatud vastutustundliku investeerimise põhimõtetes osutatud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurid. PEPPi pakkujaid tuleks üles kutsuda, et nad kaaluksid kõnealuseid tegureid investeerimisotsuste tegemisel ja arvestaksid selliste tegurite täidetavat kohta nende riskijuhtimissüsteemides.

(37)Mõistlikkuse põhimõttega kooskõlas oleva investeerimispoliitika väljaarendamise kohustuse täitmise tagamisel ei tohiks PEPPi pakkujatel olla võimalik investeerida rahapesuvastase töökonna määratletud suure riskiga ja koostööd mittetegevates jurisdiktsioonides. 

(38)Arvestades PEPPi pikaajalise suunatusega pensionipõlve kindlustamisele tuleks PEPP-säästjatele tagatud investeerimisvariantide piiritlemisel hõlmata elemendid, mis võimaldavad investoritel teha investeerimisotsuseid, sealhulgas selliste investeerimisvariantide arv, mille seast nad valida saavad. Pärast PEPPiga liitumist tehtud algset valikut peaks PEPP-säästjal olema võimalus nimetatud valikut mõistlike ajavahemike järel (kord viie aasta jooksul) muuta, nii et samal ajal on tagatud pakkujate pikaajalise investeerimisstrateegia stabiilsus ja ka investorite kaitse.

(39)Investeerimise standardvariant peaks võimaldama PEPP-säästjal investeeritud kapitali tagasi saada. Lisaks võiksid PEPPi pakkujad kasutada indekseerimismehhanismi, millega korvataks vähemalt osaliselt inflatsioon.

(40)Pädev asutus peaks kasutama oma volitusi, et kaitsta esmase eesmärgina PEPP-säästjate ja PEPP-hüvitiste saajate ning PEPPi pakkujate stabiilsust ja kindlust.

(41)Kui PEPPi pakkuja on tööandja kogumispensioni asutus või investeerimisühing, peaks ta määrama varade hoidmiseks depositooriumi. See on vajalik tarbijate kaitseks, kuna kogumispensioni asutustele või investeerimisühingute suhtes kohaldatavad valdkondlikud õigusaktid ei näe ette depositooriumi määramist.

(42)Selleks, et võita PEPP-säästjate usaldus ja võimaldada neil teha teadlikke valikuid, on väga oluline kulude ja tasude läbipaistvus. Järelikult peaksid läbipaistmatud hinnakujunduse meetodid olema keelatud.

(43)Selleks et täita käesolevas määruses sätestatud eesmärke, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse EIOPA ja pädevate asutuste sekkumisvolituste kasutamise tingimused. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(44)Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010, 35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010 36 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 37 nr 1095/2010 artiklitega 10–14 peaks komisjon võtma vastu Euroopa järelevalveasutuste poolt ühiskomitee kaudu välja töötatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, mis käsitlevad selliseid PEPPi põhiteabedokumendi esitusviisi ja sisu konkreetseid elemente, mis ei ole hõlmatud [PRIIPide põhiteabedokumente käsitlevate regulatiivsete tehniliste standarditega]. Komisjon peaks Euroopa järelevalveasutuste tehnilist tööd täiendama, viies läbi Euroopa järelevalveasutuste ettepandud põhiteabedokumendi esitusviisi tarbijauuringuid.

(45)Ilma et see piiraks PEPP klientide õigust esitada hagi kohtule, tuleks PEPPi pakkujate või turustajate ja PEPP-klientide jaoks kehtestada hõlpsat osavõttu võimaldavad, asjakohased, sõltumatud, erapooletud, läbipaistvad ja tulemuslikud menetlused vaidluste kohtuväline lahendamiseks, et lahendada käesolevas määruses sätestatud õigustest ja kohustustest tulenevaid vaidlusi.

(46)Tõhusa ja tulemusliku vaidluste lahendamise menetluse kehtestamise eesmärgil peaksid PEPPi pakkujad ja turustajad kehtestama tulemusliku kaebuste lahendamise menetluse, millest saavad juhinduda nende kliendid enne, kui vaidlus antakse lahendamiseks kohtuvälise menetluse kaudu või kohtule. Kaebuste lahendamise menetluse puhul tuleks sätestada lühike ja selge tähtaeg, mille jooksul PEPPi pakkuja või turustaja peaks kaebusele vastama. Vaidluste kohtuvälise lahendamise organitel peaks olema piisav suutlikkus osaleda asjakohasel ja tõhusal viisil piiriüleses koostöös seoses käesolevast määrusest tulenevaid õigusi ja kohustusi käsitlevate vaidlustega.

(47)Selleks et leida investeeringute jaoks paremad tingimused ja stimuleerida konkurentsi PEPPi pakkujate vahel, peaks PEPP-säästjatel olema õigus vahetada kogumisfaasis ja väljamaksete faasis pakkujat ning menetlus selleks peaks olema selge, kiire ja turvaline.

(48)Vahetamine peaks olema PEPP-säästja jaoks lihtne. Vastuvõttev PEPPi pakkuja peaks seega vastutama menetluse algatamise ja haldamise eest PEPP-säästja nimel. PEPPi pakkujatel peaks olema võimalik rakendada pakkuja vahetamise teenuse kujundamisel täiendavaid võtteid, näiteks tehnilisi lahendusi.

(49)Enne vahetamiseks loa andmist tuleks PEPP-säästjat teavitada kõigist vahetamiseks vajalikest menetluse etappidest.

(50)Edukaks vahetamiseks on vaja üleandva PEPPi pakkuja koostööd. Seega peaks üleandev PEPPi pakkuja andma vastuvõtvale PEPPi pakkujale kogu teabe, mis on vajalik maksete taaskäivitamiseks teisel PEPP-kontol. Selline teave ei tohiks siiski hõlmata rohkemat, kui on vaja vahetamise teostamiseks.

(51)Piiriülese vahetamise hõlbustamiseks peaks PEPP-säästjal olema lubatud nõuda uuelt PEPPi pakkujalt, et ta annaks PEPP-säästjale üksikasjalikku teavet uue PEPP-konto kohta, eelistatavalt selliselt, et selleks piisaks üheks kohtumisest uue PEPPi pakkujaga.

(52)PEPP-säästjad ei tohiks kanda finantskahju ega kulusid või intresse, mis on tekkinud kummagi vahetamises osaleva PEPPi pakkuja vigade tõttu. Eelkõige ei tohiks PEPP-säästjad kanda finantskahju, mis tekib lisatasude, intresside või muude kulude, samuti trahvide või karistusmaksete tõttu, või mis tahes liiki finantskahju, mis tekib vahetamise hilinenud teostamise tõttu.

(53)PEPP-säästjatel peaks PEPPiga liitumisel olema vabadus otsustada makseviisi üle, mille nad väljamaksete faasis valivad (annuiteet, ühekordne makse või muu), ent seejärel peaks neil olema võimalik oma valikut kord viie aasta jooksul muuta, et valitud väljamakseviis sobiks kõige paremini nende pensionieelsete vajaduste rahuldamiseks.

(54)PEPPi pakkujatel peaks olema lubatud pakkuda PEPP-säästjatele laia valikut erinevaid väljamakseviise. See lähenemisviis võimaldaks saavutada PEPPide kiirema kasutuselevõtu eesmärgi, kuna PEPP-säästjatele tagatakse suurem paindlikkus ja laiem valik. See võimaldaks pakkujatel töötada oma PEPPid välja kõige kulutõhusamal viisil. See on muude ELi poliitikavaldkondadega kooskõlas ja poliitiliselt teostatav, kuna nii jääb liikmesriikidele küllaldane paindlikkus otsustada selle üle, milliseid väljamaksmisviise nad otsustavad soodustada.

(55)Tagada tuleks kõigi PEPPi investeerimisega seotud kulude ja tasude täielik läbipaistvus. Pakkujate jaoks tuleks luua võrdsed tingimused ja samas tuleks tagada tarbijate kaitse. Konkurentsipõhise hinnakujunduse stimuleerimiseks oleks kättesaadav võrreldav teave erinevate toodete kohta.

(56)Ehkki jooksvat järelevalvet PEPPi pakkujate üle peaks tegema vastava liikmesriigi pädev asutus, peaks PEPPidega seonduvat järelevalvet koordineerima EIOPA, et tagada ühtse järelevalvemetoodika kasutamine ja aidata sel moel kaasa pensionitoote üleeuroopalisele mõõtmele.

(57)EIOPA peaks tegema koostööd liikmesriikide pädevate asutustega ja hõlbustama selliste asutuste vahelist koostööd. Sellega seoses peaks EIOPA osalema liikmesriikide pädevate asutuste järelevalvemeetmete rakendamise alaste volituste teostamises, esitades tõendeid PEPPidega seotud rikkumiste kohta. Samuti peaks EIOPA pakkuma siduvat vahendamist erimeelsuste puhul pädevate asutuste vahel piiriülestes olukordades.

(58)Tagamaks, et finantsettevõtjad, kes PEPPe koostavad, ning finantsettevõtjad ja isikud, kes PEPPe turustavad, täidavad käesoleva määruse sätteid ning et nende suhtes kohaldatakse kogu liidus samu sätteid, tuleks ette näha halduskaristused ja muud meetmed, mis on tõhusad, proportsionaalsed ja heidutavad.

(59)Kooskõlas komisjoni 8. detsembri 2010. aasta teatisega „Sanktsioonide tõhustamine finantsteenuste sektoris“ 38 ning selleks, et tagada määruses sätestatud nõuete täitmine, on oluline, et liikmesriigid võtaksid vajalikke meetmeid, et tagada, et määruse rikkumise korral kohaldatakse asjakohaseid halduskaristusi ja -meetmeid.

(60)Ehkki liikmesriigid võivad sama õigusrikkumise eest ette näha nii haldus- kui ka kriminaalkaristuse, ei tuleks liikmesriikidelt nõuda eeskirjade kehtestamist halduskaristuste kohaldamiseks käesoleva määruse selliste rikkumiste korral, mille suhtes on kohaldatav siseriiklik kriminaalõigus. Kriminaalkaristuste säilitamine halduskaristuste asemel käesoleva määruse rikkumise korral ei peaks aga vähendama ega muul viisil mõjutama pädevate asutuste võimalust teha koostööd teiste liikmesriikide pädevate asutustega, vahetada nendega õigeaegselt teavet ja omada sellisele teabele õigeaegselt juurdepääsu käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil, sealhulgas pärast asjaomasest õigusrikkumisest pädevatele õigusasutustele teatamist kriminaalvastutusele võtmiseks.

(61)Pädevatel asutustel peaks olema õigus määrata rahalisi karistusi, mis on piisavad, et teha olematuks tegelik või võimalik kasu, ning mis on hoiatavad isegi suurematele finantsettevõtjatele ja nende juhtidele.

(62)Selleks et tagada karistuste ühetaoline kohaldamine kogu liidus, peaksid pädevad asutused võtma halduskaristuse või muu meetme liigi ja rahalise halduskaristuse suuruse kindlaksmääramisel arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid

(63)Selleks et õigusrikkumise ja karistuse kohta tehtud pädeva asutuse otsusel oleks hoiatav mõju avalikkusele ja et tõhustada tarbijate kaitset, hoiatades neid PEPPide eest, mille turustamisel rikutakse käesoleva määruse sätteid, tuleks need otsused avaldada, tingimusel et edasikaebamiseks ette nähtud aeg on möödunud ja kaebust ei ole esitatud, välja arvatud juhul, kui avaldamine ohustab finantsturgude stabiilsust või käimasolevat uurimist.

(64)Võimalike õigusrikkumiste tuvastamiseks peaks pädevatel asutustel olema vajalikud uurimisvolitused ning nad peaksid kehtestama tõhusad mehhanismid, et võimaldada võimalikest või tegelikest õigusrikkumistest teatamist.

(65)Käesolev määrus ei tohiks piirata liikmesriikide kriminaalõiguse kohaldamist.

(66)Isikuandmete töötlemine käesoleva määruse raames, nagu isikuandmete vahetamine või edastamine pädevate asutuste poolt, peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 39 ning teabe vahetamine või edastamine Euroopa järelevalveasutuste poolt peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 40 .

(67)Mitmes liikmesriigis on personaalsete pensionitoodete kasutuselevõtu hoogustamisel oluline roll maksusoodustustel, mida võidakse anda erineval kujul. Paljudes liikmesriikides kehtivad personaalsete pensionitoodete sissemaksetele mingit liiki maksusoodustused kas otseselt või kaudselt.

(68)Käesolevat määruste ei tuleks käsitada kohustusena liikmesriikidele kohaldada PEPPide suhtes samu maksueeskirju nagu need, mida nad kohaldaksid oma siseriikliku õiguse kohaste võrreldavate personaalsete pensionitoodete suhtes. Ent võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklitest 21 ja 45 tulenevat võrdse kohtlemise põhimõtet Euroopa Liidu Kohtu tõlgenduses, peaks olema võimalik, et konkreetses liikmesriigis turustatava personaalse pensionitootega objektiivselt võrreldavale PEPPile antakse samasugune maksusoodustus nagu see, mida võimaldatakse kõnealuse liikmesriigi personaalsele pensionitootele, kui sealne PEPP-säästja on maksukohuslane. See kehtib ka juhul, kui PEPPi pakub teise liikmesriigi pakkuja.

(69)Pärast PEPPi kasutuselevõttu kutsutakse liikmesriike üles võtma arvesse komisjoni soovitust (EL) 2017/... ja laiendama nende poolt riiklikele personaalsetele pensionitoodetele võimaldatavaid maksusoodustusi ka PEPPile.

(70)Käesolev määrus tuleks läbi vaadata, hinnates muuhulgas turu arengut, näiteks uut laadi PEPPide turule tulekut, samuti liidu õiguse muude valdkondade arengut ja liikmesriikide kogemusi.

(71)Käesolevas määruses võetakse arvesse põhiõigusi ja peetakse silmas eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatavaid põhimõtteid, eriti õigust isikuandmete kaitsele, õigust omandile ja ettevõtlusvabadusele, naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning kõrgetasemelise tarbijakaitse põhimõtet.

(72)Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tugevdada PEPP-säästjate kaitset ja suurendada PEPP-säästja usaldust PEPPide, sealhulgas piiriüleselt turustatavate PEPPide vastu, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1
Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtsed eeskirjad seoses selliste personaalsete pensionitoodete lubade, koostamise, turustamise ja järelevalvega, mida turustatakse liidus nimetuse „üleeuroopaline personaalne pensionitoode“ või „PEPP“ all.

Artikkel 2
Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1) personaalne pensionitoode – toode, millel on järgmised omadused:

a) see põhineb vabatahtlikult sõlmitud lepingul üksikisikust säästja ja üksuse vahel,

b) selle konkreetne eesmärk on pensionipõlve kindlustamine,

c) sellega on ette nähtud kapitali akumulatsioon kuni pensionileminekuni ning ainult piiratud võimalused skeemist väljumiseks enne pensionileminekut,

d) see tagab pensionil olles sissetuleku;

(2) üleeuroopaline personaalne pensionitoode (edaspidi „PEPP“) – pikaajalistel säästudel põhinev personaalne pensionitoode, mida pakub kokkulepitud PEPP-skeemi kohaselt selline reguleeritud finantsettevõtja, kellel on liidu õiguse kohane luba kollektiivsete või individuaalsete investeeringute või säästude haldamiseks, ja mille üksikisikust PEPP-säästja on vabatahtlikult omandanud seoses pensionileminekuga ning mis ei ole tagastatav või siis on selle tagastatavus rangelt piiratud;

(3) PEPP-säästja –

a) jaeklient Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL 41 artikli 4 lõike 1 punkti 11 tähenduses;

b) klient Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/92/EÜ 42 tähenduses, kui ta ei kvalifitseeru direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 10 määratletud kutseliseks kliendiks;

(4)PEPP-skeem – leping, kokkulepe, usalduslepe või eeskirjad, milles nähakse ette antavad pensionihüvitised ja nende andmise tingimused vastavalt PEPPi pakkujaga kokku lepitud isikliku kogumispensioni skeemile;

(5) PEPP-konto – PEPP-säästja või PEPP-hüvitise saaja nimele registreeritud isiklik pensionikonto, mida kasutatakse selliste tehingute tegemiseks, mis võimaldavad PEPP-säästjal teha regulaarseid sissemakseid oma pensioniskeemi ja PEPP-hüvitise saajal saada pensionihüvitisi;

(6)PEPPi pakkumine – PEPPi koostamine ja turustamine;

(7) PEPP-hüvitise saaja – isik, kes saab PEPP pensionihüvitisi;

(8) PEPPi turustamine – PEPP lepingute sõlmimisega seotud nõustamine, lepingute soovitamine või muu PEPP lepingu sõlmimist ettevalmistav tegevus või kõnealuste lepingute haldamisel ja täitmisel abistamine, sealhulgas teabe andmine ühe või mitme pensionilepingu kohta vastavalt kriteeriumidele, mille PEPP-klient valib veebisaidi või muude andmekandjate kaudu, samuti pensionitoodete pingerea koostamine, sealhulgas hindade ja toodete võrdlemine, või pensionilepingu puhul hinnasoodustuse pakkumine, kui PEPP-klient saab otse või kaudselt sõlmida pensionilepingu veebisaidi või muude andmekandjate kaudu;

(9) PEPP-pensionihüvitised – hüvitised, mida makstakse seoses pensionile jäämise või eeldatava pensionile jäämisega. Kõnealuseid hüvitisi võidakse maksta eluaegsete maksetena, tähtajaliselt, ühekordse maksena või nende mis tahes kombinatsioonis;

(10) kogumisfaas – periood, mille jooksul PEPP-kontole koguneb vara (sissemaksed) ja mis kestab tavaliselt kuni PEPP-hüvitise saaja pensioniealiseks saamiseni;

(11) väljamaksete faas – periood, mille kestel PEPP-kontole kogunenud vara võetakse kasutusele pensioni või muude sissetulekunõuete rahastamiseks;

(12) annuiteet – summa, mis vastutasuna tehtud investeeringu eest kuulub väljamaksmisele kindlate ajavahemike järel teatava perioodi kestel, nagu PEPP-hüvitise saaja eluajal või konkreetse arvu aastate jooksul;

(13) tagasimakse – PEPP-hüvitise saaja võimalus võtta kindlate ajavahemike järel välja vabalt valitud summa teatava piirmäära ulatuses;

(14) PEPPi pakkuja – finantsettevõtja, kellel on luba PEPPi koostamiseks ja turustamiseks;

(15) PEPPi turustaja – finantsettevõtja, kellel on luba turustada selliseid PEPPe, mida ta ei ole ise koostanud, samuti kindlustus- või edasikindlustusvahendaja või kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendaja;

(16) püsiv andmekandja – vahend, mis

a) võimaldab PEPP-kliendil säilitada isiklikult talle saadetud teavet nii, et see on hilisemaks kasutamiseks kättesaadav teabe otstarbele vastava aja jooksul, ning

b) võimaldab säilitatud teavet muutmata kujul taasesitada;

(17) pädevad asutused (PEPPi pakkujate puhul) – riiklikud asutused, kelle liikmesriigid on määranud tegema järelevalvet PEPPi pakkujate üle;

(18) PEPPi pakkuja päritoluliikmesriik – liikmesriik, kus on PEPPi pakkuja registrijärgne asukoht;

(19) PEPPi pakkuja vastuvõttev liikmesriik – liikmesriik, mis ei ole päritoluliikmesriik ja kus PEPPi pakkuja koostab või turustab PEPPe;

(20) jaotis – igal üksikul PEPP-kontol loodud alamkonto, mis vastab juriidilistele nõuetele ja tingimustele, mis on PEPP-säästja elukoha liikmesriigis riiklikul tasandil kehtestatud PEPPi investeerimisega seotud maksusoodustuste kasutamisele. Seega võib üksikisik olla igas jaotises PEPP-säästja või PEPP-hüvitise saaja sõltuvalt sellest, millised on kogumisfaasile ja väljamaksete faasile kehtivad asjaomased nõuded;

(21) kapital – kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusumma, arvutatuna summade alusel, mis on investeeritavad pärast investorite kõigi otseste või kaudsete tasude ja kulude mahaarvamist;

(22) finantsinstrument – direktiivi 2014/65/EL I lisa C jaos määratletud finantsinstrumendid;

(23) depositoorium – ettevõtja, kellele on tehtud ülesandeks varade hoidmine ning järelevalve fondi tingimuste ja kohaldatava õiguse täitmise üle;

(24) investeerimise standardvariant – investeerimisstrateegia, mida kohaldatakse juhul, kui PEPP-säästja ei ole andnud juhiseid selle kohta, kuidas tema PEPP-kontole kogunevaid vahendeid investeerida tuleb;

(25) riskimaandamismeetmed – meetmed, mis võimaldavad süstemaatiliselt vähendada avatust riskile ja/või riski realiseerumise tõenäosust;

(26) pakkuja vahetamine – PEPP-kliendi taotluse alusel toimuv üleminek ühe PEPPi pakkuja juurest teise PEPPi pakkuja juurde, kandes ühelt PEPP-kontolt teisele PEPP-kontole üle võimaliku positiivse saldo, seejuures eelmise PEPP-konto sulgedes või avatuks jättes;

(27) nõustamine – PEPP-säästjale isiklike soovituste andmine kas tema taotlusel või siis PEPPi pakkuja või turustaja algatusel seoses ühe või mitme PEPPi sõlmimise lepinguga;

(28) PEPP-klient – PEPP-säästja, potentsiaalne PEPP-säästja ja/või PEPP-hüvitise saaja.

Artikkel 3
Kohaldatavad eeskirjad

PEPPide pakkumise suhtes kohaldatakse:

a) käesolevat määrust,

b) kui see on käesoleva määrusega lubatud, PEPP-säästja ja PEPPi pakkuja vahel sõlmitud PEPP-lepingu sätteid,

c) käesoleva määrusega reguleerimata juhtudel või kui küsimus on reguleeritud osaliselt, määrusega hõlmamata aspektide puhul:

i)konkreetselt PEPPe käsitlevate ELi meetmete rakendamiseks vastuvõetud liikmesriikide õigusnorme,

ii)liikmesriikide õigusnorme, mida kohaldataks võrreldava personaalse pensionitoote suhtes, mis on koostatud ja mida turustatakse kookõlas selle liikmesriigi õigusega, kus on koostaja registrijärgne asukoht.

II PEATÜKK
LOA ANDMINE

Artikkel 4
Loa andmine

1.PEPPi tohib liidus koostada ja turustada ainult juhul, kui EIOPA on kooskõlas käesoleva määrusega selleks loa andnud.

2.PEPP-luba kehtib kõigis liikmesriikides. See annab omanikule õiguse PEPPi kooskõlas EIOPA antud loaga koostada ja turustada.

Artikkel 5
PEPP-loa taotlemine

3.PEPP-luba võivad taotleda ainult järgmised finantsettevõtjad:

a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL 43 kohaselt tegevusloa saanud krediidiasutused;

b)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ 44 kohaselt tegevusloa saanud kindlustusandjad, kes tegelevad direktiivi 2009/138/EÜ artikli 2 lõike 3 ja II lisa kohase otsese elukindlustusega;

c)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/2341/EL 45 kohaselt registreeritud või tegevusloa saanud tööandjapensioni kogumisasutused;

d)direktiivi 2014/65/EL kohaselt tegevusloa saanud investeerimisühingud, kes tegelevad portfelli valitsemise või investeerimisnõustamisega;

e)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ kohaselt tegevusloa saanud investeerimisühingud või fondivalitsejad 46 ;

f)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL 47 kohaselt tegevusloa saanud alternatiivsed investeerimisfondid;

4.Lõikes 1 loetletud finantsettevõtjad esitavad oma taotlused PEPP-loa saamiseks EIOPA–le. Taotlus sisaldab järgmist:

a) teave standardsete lepingutingimuste kohta, mida PEPP-säästjatele pakkuda kavatsetakse;

b) teave taotleja isiku kohta ning tema praegune ja varasem kogemus finantsalal;

c) teave nende isikute kohta, kes tegelikult juhivad PEPPi koostamist ja/või turustamist;

d)teave PEPPiga seotud portfelli valitsemise ja riskijuhtimise ning haldusega seotud korra kohta;

e)teave PEPPiga seotud investeerimisstrateegiate ning selle riskiprofiili ja muude omaduste kohta;

f) loetelu liikmesriikidest, kus PEPP-loa taotleja kavatseb PEPPi turustada;

g) teave depositooriumi kohta, kui see on asjakohane;

h) PEPP-säästjatele kättesaadavaks tehtava teabe kirjeldus, sealhulgas PEPP-säästjate esitatud kaebuste käsitlemise korra kirjeldus;

i) tõend taotlejale loa andmise või tema registreerimise kohta kooskõlas lõikes 1 osutatud liidu õigusaktiga ja loa andnud või registrikande teinud pädeva asutuse nimi.

5.EIOPA võib nõuda selgitusi ja täiendavat teavet lõike 1 kohaselt esitatud dokumentide ja teabe kohta.

6.EIOPA võib paluda taotlust esitava finantsettevõtja pädevalt asutuselt selgitusi ja täiendavat teavet lõike 2 kohaselt esitatud dokumentide ja teabe kohta. Pädev asutus annab vastuse 10 tööpäeva jooksul alates EIOPA esitatud taotluse kättesaamise kuupäevast.

7.Kõigist hilisematest muudatustest lõigetes 1 ja 2 osutatud dokumentides ja teabes tuleb EIOPA-le viivitamata teatada.

Artikkel 6
PEPP-loa andmise tingimused

8.Kahe kuu jooksul pärast tervikliku taotluse esitamist annab EIOPA välja PEPP-loa ainult juhul, kui ta on täielikult veendunud, et järgmised tingimused on täidetud:

a)taotleja vastab käesoleva määruse nõuetele;

b)taotlejal on oma pädeva asutuse luba koostada tooteid, mis järgivad käesoleva määrusega hõlmatud liiki investeerimisstrateegiaid;

c)kavandatav PEPP vastab kõigile käesoleva määruse nõuetele;

d)kavandatav PEPP põhineb sellisel investeerimisstrateegial, mis võimaldab saada kavandatavate lepingutingimuste kohast pensionitulu.

9.Enne otsuse tegemist taotluse kohta konsulteerib EIOPA taotleja pädeva asutusega.

10.EIOPA edastab taotlejale põhjendused PEPP-loa andmisest keeldumise kohta.

11.Juhul kui nimetatud loa andmise tingimused ei ole enam täidetud, tühistab EIOPA PEPP-loa.

12.Kord kvartalis teavitab EIOPA artikli 5 lõikes 1 loetletud finantsettevõtjate pädevaid asutusi otsustest, millega on antud käesoleva määruse kohane luba, selle andmisest keeldutud või see tühistatud.

13.EIOPA tagab koordineerimise määrusega (EL) nr 1093/2010 asutatud Euroopa järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) ja määrusega (EL) nr 1095/2010 asutatud Euroopa järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ning edastab neile teabe, et nad saaksid oma ülesandeid täita.

Artikkel 7
Nimetus ja muutmine

14.Nimetust „PEPP“ või „üleeuroopaline personaalne pensionitoode“ võib personaalse pensionitoote kohta kasutada ainult juhul, kui EIOPA on andnud loa nimetatud personaalse pensionitoote turustamiseks nimetuse „PEPP“ all kooskõlas käesoleva määrusega.

15.Olemasolevad personaalsed pensionitooted võib muuta PEPPideks, kui EIOPA on selleks loa andnud.

16.PEPPi pakkujad ei muuda PEPPe sellisteks personaalseteks pensionitoodeteks, mida käesolev määrus ei hõlma.

Artikkel 8
PEPPi turustamine

17.Artikli 5 lõikes 1 osutatud finantsettevõtjad võivad turustada PEPPe, mida nad ei ole ise koostanud, kui nad on saanud oma päritoluliikmesriigi pädevatelt asutustelt turustamiseks loa.

18.Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/97/EL 48 kohaselt registreeritud kindlustusvahendajatel on õigus turustada PEPPe, mida nad ei ole ise koostanud.

Artikkel 9
Erinevate pakkujate liikide suhtes kohaldatav usaldatavusnõuete täitmise kord

PEPPi pakkujad ja PEPPi turustajad järgivad igal ajal käesoleva määruse sätteid, samuti asjaomaseid usaldatavusnõudeid, mida nende suhtes kohaldatakse artikli 5 lõikes 1 osutatud õigusaktide alusel.

Artikkel 10
Avalik keskregister

EIOPA peab avalikku keskregistrit, mis sisaldab andmeid iga käesoleva määruse alusel lubatud PEPPi, selle PEPPi pakkuja ja PEPPi pakkuja pädeva asutuse kohta. Keskregister tehakse avalikkusele kättesaadavaks elektroonilisel kujul.

III PEATÜKK
PEPPide PIIRIÜLENE PAKKUMINE JA KAASASKANTAVUS

I JAGU
TEENUSTE OSUTAMISE VABADUS JA ASUTAMISVABADUS

Artikkel 11
Teenuste osutamise vabaduse ja asutamisvabaduse kasutamine PEPPi pakkujate ja turustajate poolt

Teenuste osutamise vabaduse või asutamisvabaduse alusel võivad PEPPi pakkujad pakkuda ja PEPPi turustajad turustada PEPPe vastuvõtva liikmesriigi territooriumil tingimusel, et nad teevad seda kooskõlas asjaomaste eeskirjade ja menetlustega, mis on kehtestatud nende suhtes kohaldatavate artikli 5 lõike 1 või artikli 8 lõike 2 kohaste liidu õigusaktidega või nende alusel.

II JAGU
KAASASKANTAVUS

Artikkel 12
Kaasaskantavuse teenus

19.Kaasaskantavuse teenus võimaldab PEPP-säästjatel, kes vahetavad teise liikmesriiki kolides elukohta, jätkata sissemaksete tegemist sellesse PEPPi, mille kohta nad on nimetatud PEPPi pakkujaga juba lepingu sõlminud.

20.Kaasaskantavuse teenuse kasutamise korral on PEPP-säästjatel õigus säilitada kõik PEPPi pakkuja antud eelised ja soodustused, mis on seotud pideva investeerimisega ühte ja samasse PEPPi.

Artikkel 13
Kaasaskantavuse teenuse pakkumine

21.PEPPi pakkujad pakuvad kaasaskantavuse teenust neile PEPP-säästjatele, kellel on nende juures PEPP-konto ja kes kõnealust teenust soovivad.

22.PEPPi soovitades peab PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja esitama potentsiaalsetele PEPP-säästjatele teabe selle kohta, milliseid riigipõhiseid jaotisi toode kohe sisaldab.

23.Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist peavad PEPPi pakkujale esitatud taotluse alusel olema kõigi PEPPide puhul võimalikud kõigi liikmesriikide riigipõhised jaotised.

Artikkel 14
PEPPi jaotised 

Ilma et see mõjutaks artikli 13 lõikes 3 ette nähtud tähtaega, tagavad PEPPi pakkujad, et igal PEPP-kontol on võimalik avada uus jaotis, mis vastab liikmesriigi poolt, kuhu PEPP-säästja kolib, riiklikul tasandil kehtestatud juriidilistele nõuetele ja tingimustele, mis käsitlevad PEPPiga seotud maksusoodustuste kasutamist.

Artikkel 15
Uue jaotise avamine 

24.Ilma et see mõjutaks artikli 13 lõikes 3 ette nähtud tähtaega ja kohe pärast seda, kui PEPP-säästja on teatanud kavatsusest kasutada oma õigust liikmesriikide vahel liikuda, teavitab PEPPi pakkuja PEPP-säästjat võimalusest avada PEPP-säästja isiklikul kontol uus jaotis ja sellest, milline on sellise jaotise avamise tähtaeg.

25.Selle võimaluse kasutamiseks saadab PEPP-säästja PEPPi pakkujale taotluse, mis sisaldab järgmist teavet:

a) PEPP-säästja uus elukoha liikmesriik;

b) kuupäev, millest alates tuleks investeeringud suunata äsja avatud jaotisse;

c) kogu asjakohane teave valitud investeerimisstrateegia või muude elementide võimalike muudatuste kohta.

26.Mitte hiljem kui kolm kuud pärast lõike 2 kohase taotluse kättesaamist esitab PEPPi pakkuja PEPP-säästjale tasuta täieliku teabe uue jaotise suhtes kohaldatavate tingimuste kohta ning osutab talle nendega seoses IV peatüki II ja III jao kohast nõustamist.

27.Uue jaotise avamiseks sõlmitakse uus leping või muudetakse olemasolevat lepingut PEPP-säästja ja PEPPi pakkuja vahel kooskõlas kohaldatava lepinguõigusega. Jaotise avamise kuupäev määratakse kindlaks lepingus või sellise sätte puudumisel loetakse, et uus jaotis on avatud lepingu sõlmimise või muutmise kuupäeval.

Artikkel 16
Kogutud õiguste üleviimine PEPPi ühest jaotisest teise 

28.PEPP-säästja taotluse alusel pakub PEPPi pakkuja PEPP-säästjale võimalust viia kogunenud varasid individuaalse PEPP-konto jaotistest teistesse jaotistesse üle, nii et kõik varad saab koondada ühte jaotisesse.

29.Lõike 1 kohast varade üleviimist võimaldatakse kõnealuste varade mitterahalise tagasivõtmiseta.

Artikkel 17
Kaasaskantavuse kohta käiva teabe edastamine riiklikele ametiasututele 

30.PEPPi pakkuja peab teatama kõigist kaasaskantavuse teenuse lepingulistest kokkulepetest tema üle usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet tegevale riiklikule ametiasutusele.

31.Lõike 1 kohane teave tuleb esitada elektrooniliselt riikliku järelevalveasutuse juures asuvale keskandmebaasile ühe kuu jooksul alates uue jaotise avamisest ja see peab sisaldama vähemalt järgmist:

a) jaotise tunnusandmed (PEPP-säästja nimi; kohaldatav siseriiklik õigus; jaotise avamise kuupäev);

b) ühest jaotisest teise viidud varade summa, kui see on asjakohane;

c) üleviimise viis (ühest jaotisest teise viidud varade mitterahalise tagasivõtmisega või ilma selleta).

IV PEATÜKK
TURUSTAMISELE JA TEABELE ESITATAVAD NÕUDED

I JAGU
Üldsätted

Artikkel 18
Üldpõhimõte

PEPPide turustamisel tegutsevad PEPPi pakkujad ja PEPPi turustajad alati ausalt, õiglaselt ja professionaalselt kooskõlas oma klientide parimate huvidega.

Artikkel 19
Erinevate PEPPi pakkujate ja turustajate liikide suhtes kohaldatav turustamiskord

PEPPide turustamisel täidavad erinevad PEPPi pakkujad ja turustajad järgmisi eeskirju:

a)direktiivi (EL) 2016/97 artikli 2 lõike 1 punktis 8 määratletud kindlustustoodete turustajad järgivad kohaldatavaid siseriiklikke õigusakte, millega jõustatakse kõnealuse direktiivi V ja VI peatükis sätestatud eeskirjad kindlustuspõhiste investeerimistoodete turustamise kohta, kõiki nende eeskirjade kohaselt vastu võetud otsekohaldatavaid liidu õigusakte selliste toodete turustamise kohta ning käesoleva peatüki artiklite 18, 19, 21–23 ja 27–32 sätteid;

b)direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud investeerimisühingud järgivad kohaldatavaid siseriiklikke õigusakte, millega jõustatakse kõnealuse direktiivi artikli 16 lõike 3 esimeses lõigus ning kõnealuse direktiivi artiklites 23, 24 ja 25 sätestatud eeskirjad finantsinstrumentide turustamise ja klientide seas levitamise kohta, kõiki nende eeskirjade kohaselt vastu võetud otsekohaldatavaid liidu õigusakte ning käesoleva peatüki artiklite 18, 19, 21–23 ja 27–32 sätteid;

c)kõik muud PEPPi pakkujad ja turustajad järgivad kõiki käesoleva peatüki sätteid.

Artikkel 20
Hüved

Seoses PEPPi turustamisega seonduvate teenus- või vahendustasude maksmise või saamisega või mitterahaliste hüvede andmise või saamisega mis tahes osalistele või nende poolt, välja arvatud PEPP-säästja või PEPP-säästja nimel tegutsev isik, järgivad käesoleva määruse artikli 19 punktis c osutatud PEPPi pakkujad või turustajad siseriiklikke õigusakte, millega jõustatakse direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõike 7 punktis b ja lõikes 9 sätestatud eeskirjad investeerimisühingute kohta. Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõikes 9 esitatud viidet kõnealuse direktiivi artiklile 23 viitena käesoleva määruse artiklile 18.

Artikkel 21
Elektrooniline turustamine ja muud püsivad andmekandjad

Käesolevas peatükis sätestatud dokumendid ja teave edastatakse PEPP-kliendile elektrooniliselt tingimusel, et PEPP-kliendil on võimalik säilitada sellist teavet nii, et see on hilisemaks kasutamiseks kättesaadav teabe otstarbele vastava aja jooksul ning et kasutatav vahend võimaldab säilitatud teavet muutmata kujul taasesitada. Taotluse alusel esitavad PEPPi pakkujad ja turustajad kõnealused dokumendid ja teabe tasuta ka muul püsival andmekandjal.

Artikkel 22
Toodete järelevalve ja juhtimisnõuded

32.PEPPi pakkujad kehtestavad iga PEPPi heakskiitmiseks või olemasolevas PEPPis oluliste muudatuste tegemiseks kindla korra, mida nad rakendavad ja kontrollivad, enne kui toodet PEPP-klientidele turustatakse.

Toote heakskiitmine toimub proportsionaalselt ja kooskõlas PEPPi laadiga.

PEPPi heakskiitmise protsessi käigus täpsustatakse iga toote kindlaksmääratud sihtturg, tagatakse kõikide selle riskide hindamine ja kavandatava turustamisstrateegia kooskõla kindlaksmääratud sihtturuga, samuti võetakse mõistlikud meetmed selle tagamiseks, et PEPPi turustatakse kindlaksmääratud sihtturul.

PEPPi pakkuja saab aru enda pakutavatest PEPPidest ja kontrollib neid korrapäraselt, võttes seejuures arvesse kõiki asjaolusid, mis võivad oluliselt mõjutada kindlaksmääratud sihtturu potentsiaalseid riske, kusjuures kontrolli käigus hinnatakse vähemalt seda, kas PEPPid vastavad jätkuvalt kindlaksmääratud sihtturu vajadustele ja kas kavandatav turustamisstrateegia on endiselt asjakohane.

PEPPi pakkujad teevad kõikidele PEPPi turustajatele kättesaadavaks kogu asjakohase teabe PEPPi ja selle heakskiitmise korra kohta, sealhulgas PEPPi kindlaksmääratud sihtturu kohta.

PEPPi turustajad võtab asjakohased meetmed, et saada iga PEPPi kohta viiendas lõigus sätestatud teavet ning mõista iga PEPPi omadusi ja kindlaksmääratud sihtturgu.

33.Käesolevas artiklis osutatud põhimõtted, menetlused ning meetmed ei piira muude käesoleva määruse kohaste või selle alusel kohaldatavate nõuete täitmist, muu hulgas seoses avalikustamise, sobivuse või asjakohasuse, huvide konflikti kindlakstegemise ja haldamise ning hüvedega.

II JAGU
LEPINGUEELNE TEAVE    

Artikkel 23
PEPPi põhiteabedokument

34.Enne PEPPi pakkumist PEPP-säästjatele koostab PEPPi pakkuja kõnealuse toote kohta kooskõlas käesoleva peatüki nõuetega põhiteabedokumendi ja avaldab selle oma veebisaidil.

35.PEPPi pakkujad ja PEPPi turustajad järgivad määruse (EL) nr 1286/2014 artikli 5 lõike 2 ning artiklite 6 ja 18 sätteid. 

36.Lisaks määruse (EL) nr 1286/2014 artikli 8 lõike 3 punktis c sätestatud teabele sisaldab jaotis pealkirjaga „Mis toode see on?“ järgmist teavet:

i)pensionihüvitiste kirjeldus ja millises ulatuses need on tagatud;

ii)PEPP-skeemi kuulumise minimaalne ja maksimaalne periood;

iii)pensioniiga;

iv)üldteave kaasaskantavuse teenuse kohta, sealhulgas teave jaotiste kohta;

v)üldine teave pakkuja vahetamise teenuse kohta ja viide konkreetsele teabele seoses artikli 50 alusel kättesaadava pakkuja vahetamise teenusega;

vi) olemasolev teave seoses investeerimispoliitika tulemuslikkuse kohta keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite seisukohast;

vii)PEPP-lepingu suhtes kohaldatav õigus, kui pooltel puudub vaba valik, või PEPPi pakkuja soovitatav õigus, kui pooled võivad vabalt valida kohaldatava õiguse.

37.Lisaks PEPPi põhiteabedokumendile annavad PEPPi pakkujad ja PEPPi turustajad potentsiaalsete PEPP-säästjate käsutusse viited kõigile PEPPi pakkuja maksevõime ja finantsseisundi aruannetele ning võimaldavad neile kõnealusele teabele lihtsa juurdepääsu.

38.Potentsiaalsetele PEPP-säästjatele esitatakse samuti teave seoses PEPP-skeemiga seotud investeeringute eelmiste perioodide tootlusega vähemalt viieaastase perioodi kohta või kui skeem on tegutsenud vähem kui viis aastat, kõigi skeemi tegutsemisaastate kohta, samuti teave PEPP-säästjate ja PEPP-hüvitiste saajate kantavate kulude struktuuri kohta.

39.Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev kohaldamine, töötavad Euroopa järelevalveasutused (Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja EIOPA) Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee kaudu välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse lõigetes 3 ja 4 osutatud teabeelementide esitusviis ja sisu, samuti nõuded, mis on vajalikud nimetatud teabe esitamiseks võrdlemist võimaldavas tüüpvormingus.

Rakenduslike tehniliste standardite eelnõu koostamisel võtavad Euroopa järelevalveasutused arvesse mitmesuguseid PEPPide liike, nendevahelisi erinevusi, PEPP-säästjate pädevust ja PEPPide omadusi, et võimaldada PEPP-säästjal valida eri alusinvesteeringute vahel või toote pakutavate muude võimaluste vahel, sealhulgas juhtudel, kui valikut saab teha eri ajahetkedel või edaspidi muuta.

Euroopa järelevalveasutused esitavad kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt ....

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 24
Turustamisega seotud andmete avalikustamine

40.Aegsasti enne PEPPiga seotud lepingu sõlmimist annavad käesoleva määruse artikli 19 punktis c osutatud PEPPi pakkujad või turustajad PEPP-säästjate või potentsiaalsete PEPP-säästjate käsutusse vähemalt sellise teave PEPP-lepingute ja nende endi kohta, mis on sätestatud direktiivi (EL) 2016/97 artiklis 19 ning artikli 29 lõike 1 esimese lõigu punktides a ja c seoses kindlustuslepingute ja kindlustusvahendajatega.

41.Lõikes 1 osutatud teave esitatakse võrdlemist võimaldavas tüüpvormingus ja arusaadavalt ning selliselt, et PEPP-säästjad oleksid kõigi eelduste kohaselt võimelised selle põhjal mõistma PEPPi laadi ja riske ning tegema sellest tulenevalt teadlikke investeerimisotsuseid.

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 62 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada kriteeriumid, millel põhineb lõikes 2 osutatud tüüpvorming.

III jagu
Nõustamine ning nõuded, mida kohaldatakse nõustamiseta müügi puhul

Artikkel 25
Nõudmiste ja vajaduste kirjeldus ning nõuandmine

42.Enne üleeuroopalise personaalse pensionitootega seotud lepingu sõlmimist täpsustab käesoleva määruse artikli 19 punktis c osutatud PEPPi pakkuja või turustaja PEPP-säästjalt saadud teabe põhjal tema pensionipõlve nõudmised ja vajadused ning annab PEPP-säästjale PEPPi kohta arusaadavas vormis objektiivset teavet, et PEPP-säästja saaks teha teadliku otsuse.

Koostatav leping peab vastama PEPP-säästja pensioniea nõudmistele ja vajadustele.

43.Kui nõu antakse enne konkreetse lepingu sõlmimist, selgitab käesoleva määruse artikli 19 punktis c osutatud PEPPi pakkuja või turustaja PEPP-säästjale esitatavas personaalses soovituses, miks konkreetne PEPP oleks PEPP-säästja nõudmisi ja vajadusi arvestades kõige sobivam.

44.PEPPi kohta nõu andmisel järgib käesoleva määruse artikli 19 punktis c osutatud PEPPi pakkuja või turustaja kohaldatavat siseriiklikku õigust, millega on jõustatud direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõikes 2 sätestatud eeskirjad, ja kõiki sama direktiivi artikli 25 lõike 8 alusel vastu võetud ELi vahetult kohaldatavaid õigusakte.

45.Kui käesoleva määruse artikli 19 punktis c osutatud PEPPi pakkuja või turustaja teatab PEPP-säästjale, et ta pakub sõltumatut nõu, siis lähtub ta nõu andmisel turul saadavolevate ja piisaval suurel arvul personaalsete pensionitoodete analüüsist, et kooskõlas kutsealaste kriteeriumidega esitada personaalne soovitus selle kohta, milline PEPP-leping sobiks PEPP-säästja vajadustega. Selline nõu ei tohi piirduda PEPPi pakkuja või turustaja enda või temaga lähedalt seotud üksuste või muude üksuste, kellega sellel PEPPi pakkujal või turustajal on lähedased õiguslikud või majanduslikud sidemed, sh lepingulised sidemed, pakutavate PEPP-lepingute soovitamisega, sest see võib seada ohtu pakutava nõu sõltumatuse.

46.Käesoleva määruse artikli 19 punktis c osutatud PEPPi pakkujad ja turustajad tagavad ning nõudmise korral tõendavad pädevatele asutustele, et PEPPide kohta nõu andvatel füüsilistel isikutel on käesolevast peatükist tulenevate kohustuste täitmiseks vajalikud teadmised ja vajalik pädevus. Liikmesriigid avaldavad selliste teadmiste ja pädevuste hindamiseks kasutatavad kriteeriumid.

Artikkel 26
PEPP-lepingu sõlmimine ilma nõu andmiseta

47.Ilma, et see piiraks artikli 25 lõike 1 kohaldamist, võib PEPP-säästja investeerimise standardvariandi lepingut sõlmides loobuda nõu saamise õigusest.

Kui PEPP-säästja loobub nõu saamise õigusest, küsivad käesoleva määruse artikli 19 punktis c osutatud PEPPi pakkujad ja turustajad PEPPi turustamisega seotud teenuste osutamisel PEPP-säästja või potentsiaalse PEPP-säästja käest teavet tema teadmiste ja kogemuste kohta pakutud või nõutud PEPPi jaoks asjakohases investeerimisvaldkonnas, et PEPPi pakkuja või turustaja saaks hinnata, kas kavandatud PEPP on PEPP-säästja jaoks sobiv.

Kui käesoleva määruse artikli 19 punktis c osutatud PEPPi pakkuja või turustaja leiab esimese lõigu kohaselt saadud teabe alusel, et toode PEPP-säästjale või potentsiaalsele PEPP-säästjale ei sobi, siis esitab PEPPi pakkuja või turustaja PEPP-säästjale või potentsiaalsele PEPP-säästjale sellekohase hoiatuse. Kõnealuse hoiatuse võib esitada standardvormis.

Kui PEPP-säästjad või potentsiaalsed PEPP-säästjad ei esita esimeses lõigus osutatud teavet või kui nad esitavad oma teadmiste ja kogemuste kohta ebapiisavad andmed, hoiatab PEPPi pakkuja või turustaja neid, et ta ei ole võimeline kindlaks tegema, kas kavandatud PEPP sobib neile või mitte. Kõnealuse hoiatuse võib esitada standardvormis.

48.Ilma et see piiraks artikli 25 lõike 1 kohaldamist, ei ole juhul, kui PEPP-säästja on loobunud investeerimise standardvariandi korral nõu saamise õigusest, käesoleva määruse artikli 19 punktis c osutatud PEPPi pakkujal või turustajal vaja PEPPi turustamisel hankida käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teavet ega esitada selles sätestatud hinnangut, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) tegevus on seotud investeerimise standardvariandi kasutamiseks sõlmitud PEPP-lepingutega, mille puhul hõlmab investeeringu riskipositsioon üksnes finantsinstrumente, mida loetakse direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 4 punkti a kohaselt lihtfinantsinstrumentideks ja mille struktuur ei ole selline, et PEPP-säästjal on kaasnevat riski raske mõista;

b) PEPPi turustamine toimub PEPP-säästja või potentsiaalse PEPP-säästja algatusel;

c) PEPP-säästjat või potentsiaalset PEPP-säästjat on selgelt teavitatud, et PEPPi turustamisel ei nõuta PEPPi pakkujalt ega turustajalt PEPPi ega PEPPi turustamise osutamise või pakkumise sobivuse hindamist ning et PEPP-säästjale ega potentsiaalsele PEPP-säästjale ei saa osaks asjakohaste äritegevuseeskirjadega kaasneva kaitse eelised. Kõnealuse hoiatuse võib esitada standardvormis;

d) PEPPi pakkuja või turustaja täidab PEPPi turustamisega seotud huvide konflikti käsitlevaid kohustusi kooskõlas käesoleva peatükiga tema suhtes kohaldatavate eeskirjadega.

49.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 62 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse, kuidas käesoleva määruse artikli 19 punktis c osutatud PEPPi pakkujad ja turustajad peavad käesolevas artiklis sätestatud põhimõtetest PEPPi turustamisega seotud teenuste osutamisel kinni pidama, sh klientide jaoks PEPPide sobivuse hindamisel hangitava teabe ning käesoleva artikli lõike 2 punkti a alapunkti ii kohaselt PEPP-lepingute lihtsuse hindamise kriteeriumide suhtes. Kõnealustes delegeeritud õigusaktides võetakse arvesse järgmist:

a) PEPP-säästjale või potentsiaalsele PEPP-säästjale pakutavate või osutatavate teenuste laad, pidades silmas tehingute liiki, eset, mahtu ja sagedust; ning

b) pakutavate või kaalumisel olevate toodete laad, sealhulgas eri tüüpi finantsinstrumendid.

IV JAGU
LEPINGU KEHTIVUSE AJAL ANTAV TEAVE

Artikkel 27
Üldsätted

50.PEPPi pakkujad koostavad kokkuvõtliku personaalse dokumendi, mis sisaldab iga PEPP-säästja jaoks põhiteavet, võttes arvesse riiklike pensionisüsteemide ning asjaomase riikliku sotsiaal-, töö- ja maksuõiguse eripära („PEPP-hüvitise teatis“). Dokumendi pealkiri sisaldab sõnu „PEPP-hüvitise teatis“.

51.Kui käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „pensionimakse teatis“ PEPP-hüvitise teatist, siis kohaldatakse täpse kuupäeva, millele pensionimakse teatises esitatud teave viitab, PEPP-hüvitise teatises sisalduva teabe vormi ja teabes tehtud oluliste muudatuste suhtes vastavalt direktiivi 2016/2341/EL artikli 38 lõikeid 2–4.

52.Lisaks teatatakse PEPP-säästjale kindlustuslepingu kehtivuse jooksul muudatustest, mis puudutavad järgmist teavet:

a) kindlustuse üld- ja eritingimused;

b) PEPPi pakkuja ärinimi, õiguslik vorm või peakontori ja vajaduse korral kindlustuslepingu sõlminud filiaali aadress;

c) kogu artikli 23 lõigetes 2–5 osutatud teave PEPPi tingimuste muutmise või PEPP-lepingu suhtes kohaldatava õiguse muutmise kohta;

d) teave selle kohta, kuidas investeerimispoliitikas võetakse arvesse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid.

Artikkel 28
PEPP-hüvitise teatis

53.PEPP-hüvitise teatis sisaldab PEPP-säästjate jaoks vähemalt järgmist põhiteavet:

a) PEPP-säästja isikuandmed, PEPPi pakkuja nimi, teave pensionihüvitise prognooside kohta, teave kogutud nõudeõiguste või kogutud kapitali kohta, PEPP-säästja või kolmanda isiku sissemaksed ning teave PEPP-skeemi rahastamistaseme kohta, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2016/2341/EL artikli 39 lõike 1 punkte a, b, d, e, f ja h, kusjuures käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „liige“ PEPP-säästjat, „pensioniasutus“ PEPPi pakkujat, „pensioniskeem“ PEPP-skeemi ja „sponsorettevõtja“ kolmandat isikut;

b) liikmesriik, kus PEPPi pakkujal on lubatud tegutseda või kus ta on registreeritud, ning pädeva asutuse nimi;

c) vajaduse korral teave PEPP-skeemi täieliku või osalise tagatuse kohta ning kui see on asjakohane, siis tagamise ja kogunenud nõudeõiguste kaitsmise mehhanismide laad;

d) PEPP-skeemi kui terviku, või vajaduse korral PEPP-säästja valitud investeerimisvariandi, eelmiste perioodide tootlust käsitlev teave, esitatuna diagrammina, mis hõlmab kõiki aastaid, mille kohta on andmed kuni viimase kümne aasta jooksul kättesaadavad;

e) PEPPi pakkuja poolt maha arvatud kulude jaotus vähemalt viimase kaheteistkümne kuu jooksul, märkides halduskulud, varade hoidmise kulud, portfellitehingutega seotud kulud ja muud kulud, samuti kulude hinnangulise mõju saadava hüvitise lõppväärtusele.

54.Komisjon võtab kooskõlas artikliga 62 vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse lõike 1 punktis a osutatud pensionihüvitise prognooside aluseks olevate eelduste kindlaksmääramise eeskirjad. PEPPi pakkujad kohaldavad neid eeskirju, et teha vajaduse korral kindlaks nominaalse investeerimistulu aastamäär, inflatsiooni aastamäär ja palkade suundumus tulevikus.

55.Kooskõlas artikliga 55 vahetavad liikmesriigid PEPP-hüvitise teatise vormi ja sisuga seotud parimaid tavasid.

Artikkel 29
Lisateave

56.PEPP-hüvitise teatises täpsustatakse, kust ja kuidas saada lisateavet, sh järgmist teavet:

a) direktiivi 2016/2341/EL artikli 40 lõike 1 punktis a sätestatud praktiline lisateave;

b) teave PEPPi pakkuja raamatupidamise aastaaruande ja majandusaasta aruande kohta, võttes arvesse kõiki pakkuja hallatavaid PEPP-skeeme, ning vajaduse korral iga PEPP-skeemi raamatupidamise aastaaruannet ja majandusaasta aruannet;

c) PEPPi pakkuja kirjalik investeerimispõhimõtete ülevaade, mis sisaldab vähemalt investeerimisriski hindamismeetodeid, rakendatud riskijuhtimisprotsesse ja strateegiat, mille alusel on pensioniasutus oma varad jaotanud, võttes arvesse PEPPi kohustuste iseloomu ja ajalist kehtivust, ning seda, kuidas investeerimispoliitikas võetakse arvesse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid;

d) vajaduse korral teave annuiteedina väljendatud summade puhul kasutatavate eelduste kohta, eelkõige annuiteedimäära, PEPPi pakkuja liigi ja annuiteedi kestuse suhtes;

e) teave hüvitiste suuruse kohta varajase lunastamise korral.

57.PEPP-skeemidega, mille puhul PEPP-säästjad kannavad investeerimisriski ja investeerimisvariant määratakse PEPP-säästja jaoks kindlaks PEPP-skeemis sisalduva erieeskirja alusel, osutatakse PEPP-hüvitise teatises, kust saada lisateavet.

58.Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (edaspidi „EIOPA“) töötab pärast liikmesriikide ametiasutustega konsulteerimist ja tarbijauuringute korraldamist välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, millega täpsustatakse artiklis 28 ja käesolevas artiklis osutatud teabe esitamist.

EIOPA esitab need rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [üheksa kuud pärast määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.

Artikkel 30
Pensionieelses faasis PEPP-säästjatele ja väljamaksete faasis PEPP-hüvitise saajatele antav teave

1.    PEPP-säästjatele antakse pensionieelses faasis teavet kooskõlas direktiivi 2016/2341/EL artikliga 42.

2.    PEPPi pakkujad annavad PEPP-hüvitise saajatele korrapäraselt teavet kooskõlas direktiivi 2016/2341/EL artikliga 43, kusjuures nimetatud artiklis osutatud „väljamaksete tegemise etapp“ tähendab käesoleva määruse kohaldamisel väljamaksete faasi.

Artikkel 31
PEPP-säästjatele ja PEPP-hüvitise saajatele taotluse korral antav lisateave

PEPP-säästja või PEPP-hüvitise saaja või nende esindaja taotlusel esitab PEPPi pakkuja järgmise lisateabe:

a) artikli 29 lõike 1 punktis b osutatud raamatupidamise aastaaruanne ja majandusaasta aruanne, ning kui PEPPi pakkuja vastutab rohkem kui ühe PEPP-skeemi eest, siis konkreetse PEPP-skeemi raamatupidamise aastaaruanne ja majandusaasta aruanne;

b) artikli 29 lõike 1 punktis c osutatud investeerimispõhimõtete ülevaade;

c) lisateave artikli 28 lõike 1 punktis a osutatud prognooside koostamisel kasutatud eelduste kohta.

V JAGU
LIIKMESRIIKIDE AMETIASUTUSTELE ESITATAVAD ARUANDED

Artikkel 32
Üldsätted

59.PEPPi pakkujad esitavad pädevatele asutustele järelevalve eesmärgil vajaliku teabe. See teave hõlmab vähemalt teavet, mida on vaja järgmiste järelevalvemenetluse toimingute jaoks:

a) PEPPi pakkujate juhtimissüsteemide, äritegevuse, maksevõime hindamispõhimõtete, riskide ja riskijuhtimissüsteemide ning kapitali struktuuri, vajaduste ja juhtimise hindamine;

b) asjakohaste otsuste langetamine järelevalve õiguste ja kohustuste rakendamise tulemusena.

60.Pädevatel asutustel on järgmised volitused:

a) määrata kindlaks lõikes 1 osutatud sellise teabe laad, ulatus ja vorm, mida PEPPi pakkujad peavad järgmistes etappides esitama:

i) eelnevalt kindlaksmääratud tähtaegadeks;

ii) pärast eelnevalt kindlaksmääratud sündmuste toimumist;

iii) PEPPi pakkuja olukorra kohta tehtavate järelepärimiste ajal;

b) PEPPi pakkujatelt nende hoitavate lepingute või kolmandate isikutega sõlmitud lepingute kohta mis tahes teabe saamiseks ning

c) välisekspertidelt, nt audiitoritelt ja aktuaaridelt, teabe küsimiseks.

61.Lõigetes 1 ja 2 osutatud teave hõlmab järgmist:

a) kvalitatiivsed või kvantitatiivsed elemendid või nende kombinatsioon;

b) möödunud, praegusi või tulevasi sündmusi käsitlevad elemendid või nende kombinatsioon;

c) ettevõttesisestest või välistest allikatest pärit andmed või nende kombinatsioon.

62.Lõigetes 1 ja 2 osutatud teave

a) kajastab asjaomase PEPPi pakkuja äritegevuse laadi, ulatust ja keerukust ning eriti asjaomasele tegevusele omaseid riske;

b) on juurdepääsetav, kõigis olulistes aspektides täielik, võrreldav ning ajaliselt järjepidev;

c) on asjakohane, usaldusväärne ja arusaadav.

63.PEPPi pakkujad kehtestavad lõigetes 1–4 sätestatud nõuete täitmise süsteemid ja struktuurid, samuti kirjaliku korra, mille kinnitab PEPPi pakkuja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgan ja millega tagatakse esitatava teabe pidev asjakohasus.

64.EIOPA saab PEPPi pakkujate esitatud teabele juurdepääsu pädevatele asutustele sellekohase taotluse esitamise korral.

65.Komisjon võtab kooskõlas artikliga 62 vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse lõigetes 1–4 osutatud teave, et tagada järelevalvelise aruandluse piisav ühtlustatus.

EIOPA töötab pärast liikmesriikide ametiasutustega konsulteerimist ja tarbijauuringute korraldamist välja järelevalvelise aruandluse vormi käsitlevate rakenduslike tehniliste standardite eelnõu.

EIOPA esitab need rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [üheksa kuud pärast määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu teises lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.

V PEATÜKK
KOGUMISFAAS

I JAGU
PEPPi PAKKUJATE INVESTEERIMISEESKIRJAD

Artikkel 33
Investeerimiseeskirjad 

66.PEPPi pakkujad investeerivad mõistlikkuse põhimõtet järgides ja kooskõlas eelkõige järgmiste nõuetega:

a) varasid investeeritakse kõigi PEPP-säästjate parimates pikaajalistes huvides. Võimaliku huvide konflikti korral tagab PEPPi pakkuja või tema portfelli haldav üksus, et investeeringuid tehakse üksnes PEPP-säästjate huvides;

b) varasid investeeritakse viisil, mis tagab portfelli kui terviku turvalisuse, kvaliteetsuse, likviidsuse ja tulususe;

c) varad investeeritakse peamiselt reguleeritud turgudel. Investeerimist varadesse, millega ei ole reguleeritud finantsturul lubatud kaubelda, peab igal juhul hoidma konservatiivsel tasemel;

d) investeerimine tuletisinstrumentidesse on võimalik niivõrd, kui sellised instrumendid vähendavad investeerimisriske või hõlbustavad portfelli tõhusat haldamist. Neid instrumente hinnatakse usaldusväärsetel alustel, võttes arvesse alusvara, ning kaasatakse PEPPi pakkuja varade väärtuse hindamisse. PEPPi pakkujad väldivad ka liigset riski, mis on seotud tehingu ühe vastaspoolega ja muude tuletistehingutega;

e)varad on piisavalt hajutatud, et vältida liigset sõltuvust mingist konkreetsest vara liigist, emitendist või konsolideerimisgrupist ja riskide ülemäärast kuhjumist portfellis tervikuna. Investeeringud sama emitendi või samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate emitentide varadesse ei tohi põhjustada PEPPi pakkujale riskide liigset kontsentreerumist;

f)varasid ei investeerita rahapesuvastase töökonna tuvastatud suure riskiga ja koostööd mittetegevatesse jurisdiktsioonidesse;

g)PEPPi pakkuja ei võta ülemäärasest finantsvõimendusest ja ülemäärasest tähtaegade ümberkujundamisest tulenevaid riske.

67.Lõike 1 punktides a–g sätestatud eeskirju kohaldatakse üksnes siis, kui PEPPi pakkuja suhtes kohaldatavate asjakohaste valdkondlike õigusaktidega ei ole kehtestatud rangemaid nõudeid.

II JAGU
PEPP-SÄÄSTJATE INVESTEERIMISEESKIRJAD

Artikkel 34
Üldsätted

68.PEPPi pakkujad pakkuvad PEPP-säästjatele kuni viit investeerimisvarianti.

69.Investeerimisvariantidest pakutakse investeerimise standardvarianti, mille kõrval võib pakkuda alternatiivseid investeerimisvariante.

70.Kõikide investeerimisvariantide kujundamisel kasutavad PEPPi pakkujad tunnustatud riski maandamise tehnikaid, millega on tagatud PEPP-säästjate piisav kaitse.

Artikkel 35
PEPP-säästja poolt investeerimisvariandi valimine

PEPP-säästja langetab investeerimisvariandi valiku PEPP-lepingu sõlmimisega.

Artikkel 36
Valitud investeerimisvariandi muutmise tingimused

71.PEPP-säästjal on võimalik PEPPi kogumisel iga viie aasta tagant valida mõni muu investeerimisvariant.

72.Investeerimisvariandi muutmine on PEPP-säästjale tasuta.

Artikkel 37
Investeerimise standardvariant

73.Investeerimise standardvariandiga tagatakse PEPP-säästja kapitali kaitse, milleks kasutatakse riski maandamise tehnikaid, et saavutada turvaline investeerimisstrateegia.

74.Kapitalikaitse korral PEPP-säästja investeeritud kapitali ei kaota.

Artikkel 38
Alternatiivsed investeerimisvariandid

75.Kui PEPPi pakkujad pakuvad alternatiivseid investeerimisvariante, siis peab vähemalt üks neist variantidest võimaldama PEPP-säästjatel kulutõhusat investeerimist.

76.Alternatiivsed investeerimisvariandid hõlmavad PEPPi pakkujate poolt kindlaks määratavaid riski maandamise tehnikad.

Artikkel 39
Delegeeritud õigusakt investeerimisvariantide kohta

Komisjoni volitatakse võtma kooskõlas artikliga 62 vastu delegeeritud õigusakt, milles täpsustatakse järgmine:

a) investeerimise standardvariandi raames kapitalikaitset tagav riski maandamise tehnika;

b) alternatiivsete investeerimisvariantide korral kohaldatavad riski maandamise tehnikad.

III JAGU
KOGUMISFAASI MUUD ASPEKTID

Artikkel 40
Kogumisfaasiga seotud tingimused

77.Kooskõlas artikli 3 punktiga b määravad liikmesriigid kindlaks PEPPi kogumisfaasiga seotud tingimused, kui neid ei ole juba sätestatud käesolevas määruses.

78.Sellised tingimused võivad eelkõige hõlmata kogumisfaasiga alustamise vanusepiiri, kogumisfaasi minimaalset kestust, sissemaksete minimaalset ja maksimaalset suurust ning järjepidevust, samuti eriliste raskuste korral enne pensioniiga tagasivõtmise tingimusi.

VI PEATÜKK
INVESTORITE KAITSE

Artikkel 41
Depositoorium

79.Kui PEPPi pakkuja on tööandja kogumispensioni asutus või investeerimisühing artikli 5 lõike 1 tähenduses, määrab ta varade hoidmiseks ja kontrollikohustuste täitmiseks ühe või mitu depositooriumi.

80.Depositooriumi määramisel ja kõigi ülesannete täitmisel kohaldatakse vastavalt direktiivi 2016/2341/EL artikli 33 lõikeid 5, 6 ja 7.

81.Varade hoidmise ja depositooriumi vastutuse suhtes kohaldatakse vastavalt direktiivi 2016/2341/EL artikli 34 lõikeid 1 ja 2. Depositoorium vastutab PEPPi pakkuja ja PEPP-säästjate ees igasuguse tekkinud kahju eest, mille põhjus oli tema kohustuste põhjendamatu täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. Depositooriumi vastutust ei mõjuta asjaolu, et depositoorium on usaldanud kolmandale isikule kõik talle hoiule antud varad või osa nendest.

82.Depositooriumi kontrollikohustuste suhtes kohaldatakse vastavalt direktiivi 2016/2341/EL artikli 35 lõiget 1.

Artikkel 42
Biomeetriliste riskide katmine

PEPPi pakkujad võivad PEPPide pakkumisel võimaldada varianti, mille puhul on tagatud biomeetriliste riskide katmine. Käesoleva määruse kohaldamisel tähendavad „biomeetrilised riskid“ üleelamise, töövõimetuse ja surmaga seotud riske.

Artikkel 43
Kaebused

83.PEPPi pakkujad ja turustajad kehtestavad käesolevast määrusest tulenevate õiguste ja kohustuste kohta PEPP-klientide esitatud kaebuste lahendamiseks mõistiku ja tulemuslikku korra, mida nad ka kohaldavad.

84.Seda korda kohaldatakse igas liikmesriigis, kus PEPPi pakkuja või turustaja oma teenuseid pakub ning kord on kättesaadav PEPP-kliendi soovile vastavas asjaomase liikmesriigi ametlikus keeles või mõnes muus keeles, kui PEPPi pakkuja või turustaja ja PEPP-klient on nii kokku leppinud.

85.PEPPi pakkujad ja turustajad teevad kõik võimaliku, et PEPP-kliendi kaebustele vastata paberkandjal, või kui PEPPi pakkuja või turustaja ja PEPP-klient on nii kokku leppinud, muul püsival andmekandjal. Vastus esitatakse mõistliku tähtaja, kuid hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates kaebuse kättesaamisest ning selles käsitletakse kõiki tõstatatud küsimusi. Erandjuhtudel, kui PEPPi pakkujast või turustajast mitteolenevatel põhjustel ei saa vastust esitada 15 tööpäeva jooksul, on makseteenuse pakkuja kohustatud saatma vahevastuse, esitades selgelt kaebusele vastamisel tekkinud viivituse põhjused ja konkreetse tähtaja, mille jooksul PEPP-klient saab lõpliku vastuse. Ühelgi juhul ei ole lõpliku vastuse saamise tähtaeg pikem kui 35 tööpäeva.

86.PEPPi pakkujad ja turustajad teavitavad PEPP-klienti vähemalt ühest vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusest, kes on pädev lahendama PEPP-klientidele käesolevast määrusest tulenevaid õigusi ja kohustusi käsitlevaid vaidlusi.

87.Lõikes 3 osutatud teave esitatakse selgelt, põhjalikult ja hõlpsalt juurdepääsetavalt PEPPi pakkuja või turustaja veebisaidil, filiaalis ning PEPPi pakkuja või turustaja ja PEPP-kliendi vahel sõlmitava lepingu üldtingimustes. Selles selgitatakse, kuidas saada lisateavet vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse ja selle poole pöördumise tingimuste kohta.

88.Pädevad asutused kehtestavad korra, mille kohaselt PEPP-kliendid ja teised huvitatud isikud, sh tarbijaühingud, saavad pädevatele asutustele esitada kaebusi PEPPi pakkujate ja turustajate poolsete käesoleva määruse väidetavate rikkumiste kohta. Kõigil juhtudel vastatakse kaebuse esitajale.

Artikkel 44
Kohtuväline heastamine 

89.Käesolevast määrusest tulenevate õiguste ja kohustuste üle PEPP-klientide ja PEPPi pakkujate või turustajate vahel tekkinud vaidluste lahendamiseks kehtestatakse, vajaduse korral olemasolevaid pädevaid asutusi kasutades, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/11/EL 49 kohane mõistlik, sõltumatu, erapooletu, läbipaistev ja tulemuslik vaidluste kohtuvälise lahendamise kord. Sellist vaidluste kohtuvälise lahendamise korda kohaldatakse ja asjaomase vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse pädevust laiendatakse ka PEPPi pakkujate või turustajate suhtes, kelle vastu on menetlus algatatud.

90.Lõikes 1 osutatud organid teevad käesolevast määrusest tulenevate õiguste ja kohustuste üle peetavate vaidluste lahendamiseks tulemuslikku koostööd.

VII PEATÜKK
PEPPi PAKKUJATE VAHETAMINE

Artikkel 45
Vahetamisteenuse pakkumine

91.PEPPi pakkujad pakuvad vahetamisteenust, mis seisneb selles, et PEPP-säästja taotluse korral kantakse üleandva pakkuja juures asuva PEPP-konto järelejäänud positiivne kontojääk üle vastuvõtva pakkuja juures avatud uuele PEPP-kontole ja seejärel vana PEPP-konto suletakse.

Vahetamisteenust võivad pakkuda samas liikmesriigis (riigisisene vahetamine) või erinevates liikmesriikides (piiriülene vahetamine) asutatud PEPPi pakkujad.

92.PEPP-säästja võib pärast PEPP-lepingu sõlmimist PEPPi pakkujat vahetada kõige enam korra viie aasta jooksul.

Artikkel 46
Vahetamisteenus

93.PEPP-säästja taotlusel algatab vastuvõttev PEPPi pakkuja vahetamisteenuse. Vahetamisteenus peab vastama vähemalt lõigete 2–5 nõuetele.

94.Vastuvõttev PEPPi pakkuja algatab vahetamisteenuse pärast PEPP-säästjalt loa saamist.

Luba koostatakse selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus vahetamisteenus on algatatud, või mis tahes muus poolte vahel kokku lepitud keeles.

Luba võimaldab PEPP-säästjal anda üleandvale PEPPi pakkujale konkreetse nõusoleku iga lõikes 3 osutatud toimingu teostamiseks ning vastuvõtvale PEPPi pakkujale konkreetse nõusoleku iga lõikes 5 osutatud toimingu teostamiseks.

Luba võimaldab PEPP-säästjal nimetada konkreetset portfellid ja/või summad, mille üleviimist ta soovib. Luba võimaldab PEPP-säästjal ka täpsustada kuupäev, millest alates maksed tuleb teostada vastuvõtva PEPPi pakkuja juures avatud PEPP-kontol. See kuupäev peab olema vähemalt kuus tööpäeva pärast kuupäeva, mil vastuvõttev PEPPi pakkuja saab üleandva PEPPi pakkuja käest lõike 4 kohaselt üleantavad dokumendid. Liikmesriigid võivad nõuda, et PEPP-säästja luba on kirjalik ja PEPP-säästjale antakse loa koopia.

95.Kahe tööpäeva jooksul pärast lõikes 2 osutatud loa saamist taotleb vastuvõttev PEPPi pakkuja üleandvalt PEPPi pakkujalt järgmiste toimingute tegemist, kui see on PEPP-säästja loaga ette nähtud:

a) edastada vastuvõtvale PEPPi pakkujale, ja kui PEPP-säästja seda loas nõudis, PEPP-säästjale nimekiri kõikidest olemasolevatest üleviidavatest varadest;

b) viia PEPP-säästja nimetatud kuupäeval järelejäänud positiivne kontojääk üle vastuvõtva PEPPi pakkuja juures avatavale või asuvale kontole ning

c) sulgeda PEPP-säästja nimetatud kuupäeval üleandva PEPPi pakkuja juures asuv PEPP-konto.

96.Vastuvõtvalt PEPPi pakkujalt sellekohase taotluse laekudes täidab üleandev PEPPi pakkuja järgmised ülesanded, kui see on PEPP-säästja loaga ette nähtud:

a) saata lõike 3 punktis a osutatud teave vastuvõtvale PEPPi pakkujale viie tööpäeva jooksul;

b) kui üleandev PEPPi pakkuja ei paku automaatset süsteemi maksete ümbersuunamiseks vastuvõtva PEPPi pakkuja juures PEPP-säästja avatud PEPP-kontole, keelduda alates loas nimetatud kuupäevast PEPP-kontole laekuvate maksete vastuvõtmisest. Liikmesriigid võivad nõuda, et üleandev PEPPi pakkuja teavitaks PEPP-säästjat laekuvatest maksetest keeldumise põhjusest;

c) loas nimetatud kuupäeval viia PEPP-konto järelejäänud positiivne kontojääk üle vastuvõtva PEPPi pakkuja juures avatud uuele PEPP-kontole;

d) sulgeda loas nimetatud kuupäeval PEPP-konto, kui PEPP-säästjal ei ole sellel PEPP-kontol täitmata kohustusi ning eeldusel, et käesoleva lõike punktides a, b ja c loetletud ülesanded on täidetud. PEPPi pakkuja teavitab PEPP-säästjat viivitamatult, kui sellised täitmata kohustused takistavad PEPP-säästja konto sulgemist.

97.Viie tööpäeva jooksul pärast üleandvalt PEPPi pakkujalt lõikes 3 osutatud teabe saamist täidab vastuvõttev PEPPi pakkuja järgmised ülesanded, nagu ja kui need on loas ette nähtud ning sellises ulatuses, nagu üleandev PEPPi pakkuja või PEPP-säästja esitatav teave võimaldab vastuvõtval PEPPi pakkujal neid täita:

a) teeb vajalikud ettevalmistused laekuvate maksete vastuvõtmiseks ja võtab neid vastu alates loas kindlaks määratud kuupäevast;

b) teatab loas kindlaks määratud maksjatele vastuvõtva PEPPi pakkuja juures PEPP-säästja avatud konto andmed ja edastab maksjatele PEPP-säästja loa koopia.

Kui vastuvõtval PEPPi pakkujal ei ole kogu teavet, mida ta vajab maksjate teavitamiseks kooskõlas esimese lõigu punktiga b, palub ta PEPP-säästjal või üleandval PEPPi pakkujal puuduva teabe esitada.

Kui PEPP-säästja soovib punktis b osutatud teabe maksjatele esitada isiklikult, selle asemel et anda vastuvõtvale PEPPi pakkujale lõike 2 kohaselt konkreetne nõusolek selle tegemiseks, esitab vastuvõttev PEPPi pakkuja esimeses lõigus osutatud tähtajaks PEPP-säästjale standardkirjad, milles on märgitud PEPP-konto andmed ja loas märgitud alguskuupäev.

Artikkel 47
PEPP-säästjatele riigisisese ja piiriülese vahetamise võimaldamine

98.Kui PEPP-säästja teatab oma PEPPi pakkujale, et ta soovib avada PEPP-konto samas või mõnes teises liikmesriigis asuva PEPPi pakkuja juures, abistab PEPPi pakkuja, kelle juures asub PEPP-säästja PEPP-konto, sellise taotluse laekumisel PEPP-säästjat järgmiste toimingute kaudu:

a) annab PEPP-säästjale tasuta kogu kättesaadava teabe viimasel 13 kuul PEPP-säästja PEPP-kontole laekunud korduvmaksete kohta;

b) kannab PEPP-säästja PEPP-konto järelejäänud positiivse kontojäägi üle PEPP-säästja vastuvõtva PEPPi pakkuja juures avatavale PEPP-kontole, eeldusel et taotlus sisaldab kõiki PEPPi pakkuja ja PEPP-säästja PEPP-konto tuvastamiseks vajalikke andmeid;

c) sulgeb PEPP-säästjale kuuluva PEPP-konto.

99.Kui PEPP-säästjal ei ole PEPP-kontol täitmata kohustusi, teeb PEPPi pakkuja, kelle juures PEPP-säästja maksekontot asub, käesoleva artikli lõike 1 punktide a, b ja c kohased toimingud PEPP-säästja poolt kindlaks määratud kuupäeval, mis peab olema vähemalt kuus tööpäeva pärast seda, kui PEPPi pakkuja saab kätte PEPP-säästja taotluse, kui poolte vahel ei ole kokku lepitud teisiti. PEPPi pakkuja teavitab PEPP-säästjat viivitamatult, kui täitmata kohustused takistavad tema PEPP-konto sulgemist.

Artikkel 48
Vahetamisteenusega seotud tasud ja lõivud

100.PEPP-säästjad saavad tasuta juurdepääsu üleandva või vastuvõtva PEPPi pakkuja poolt nende kohta salvestatud isikuandmetele.

101.Üleandev PEPPi pakkuja esitab kooskõlas artikli 46 lõike 4 punktiga a vastuvõtva PEPPi pakkuja nõutud teabe ilma selle eest PEPP-säästja või vastuvõtva PEPPi pakkuja käest tasu nõudmata.

102.Üleandva PEPPi pakkuja poolt PEPP-konto sulgemise eest PEPP-säästjale kehtestatud tasude ja lõivude kogusuurus on piiratud ega ületa 1,5 % vastuvõtva PEPPi pakkuja juurde üleviidavast järelejäänud positiivsest kontojäägist.

103.Mis tahes võimalikud tasud ja lõivud, mida üleandev või vastuvõttev PEPPi pakkuja nõuab PEPP-säästjalt artikli 46 kohase mis tahes teenuse eest, välja arvatud käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud teenuste eest, on mõistlikud ja kooskõlas kõnealuse PEPPi pakkuja tegelike kuludega.

Artikkel 49
PEPP-säästjate kaitse finantskahju eest

104.Mis tahes rahalise kahju, sealhulgas tasud, lõivud ja intressid, mida PEPP-säästja kannab ja mis tulenevad otseselt sellest, et üleviimisprotsessis osalev PEPPi pakkuja ei täida artikli 46 kohaseid kohustusi, katab kõnealune PEPPi pakkuja viivitamata.

105.Lõikest 1 tulenevat vastutust ei kohaldata selliste ebatavaliste ja ettenägematute asjaolude korral, mille üle PEPPi pakkujal, kes nendele asjaoludele viitab, ei ole kontrolli ning mille tulemused oleksid kõigile jõupingutustele vaatamata olnud vältimatud, või kui PEPPi pakkuja on kohustatud täitma liidu või liikmesriigi seadusandlikes aktides sätestatud muid kohustusi.

106.Lõike 1 kohane vastutus kehtestatakse kooskõlas liikmesriigi tasandil kohaldatavate õiguslike nõuetega.

107.Selliste varade mitterahalise tagasivõtmisega seotud kulud ja võimaliku finantskahju, mida hoitakse PEPP-kontol selleks, et üleandev PEPPi pakkuja saaks need üle anda vastuvõtvale PEPPi pakkujale, kannab PEPP-säästja.

108.Üleandva PEPPi pakkuja tagatava kapitalikaitsega seotud kulud ja võimaliku finantskahju kannab PEPP-säästja. Selline pakkuja vahetamise hetkel aeguv kapitalikaitse võimaldab PEPP-säästjal investeeritud kapitali tagasi saada ja tagab inflatsiooni indekseerimise mehhanismi.

Artikkel 50
Vahetamisteenuse kohta esitatav teave

109.PEPPi pakkujad annavad PEPP-säästjatele vahetamisteenuse kohta järgmist teavet:

a) üleandva ja vastuvõtva PEPPi pakkuja ülesanded igas PEPP-konto vahetamise etapis, nagu on kindlaks määratud artiklis 46;

b) vastavate etappide lõpuleviimise tähtaeg;

c) vahetamisprotsessi eest nõutavad tasud ja lõivud;

d) mis tahes teave, mida PEPP-säästja peab esitama.

PEPPi pakkujad esitavad ka muu teabe, sh asjakohasel juhul teabe, mis on vajalik selle liidus toimiva hoiuste tagamise skeemi, investeeringute tagamise skeemi või pensionikaitseskeemi tuvastamiseks, kuhu PEPPi pakkuja kuulub. „Pensionikaitseskeem“ on kord, millega nähakse ette, et PEPP-säästjatele või PEPP-hüvitise saajatele makstakse PEPPi pakkuja maksejõuetuse korral hüvitist.

110.Lõikes 1 osutatud teave on PEPPi pakkuja veebisaidil kogu aeg elektrooniliselt kättesaadav, samuti tehakse see tasuta kättesaadavaks paberkandjal või muul püsival andmekandjal kõigis PEPPi pakkuja ruumides, kuhu PEPP-säästjatel on juurdepääs, ning esitatakse taotluse korral PEPP-säästjatele.

VIII PEATÜKK
VÄLJAMAKSETE FAAS

Artikkel 51
Väljamaksete faasiga seotud tingimused

111.Kooskõlas artikliga 3 määravad liikmesriigid kindlaks PEPPi väljamaksete faasiga seotud tingimused, kui neid ei ole juba sätestatud käesolevas määruses.

112.Sellised tingimused võivad hõlmata eelkõige järgmiste elementide kindlaks määramist: pensioniga, kohustuslik seos pensioniikka jõudmise ja väljamaksete faasi alguse vahel, PEPP-skeemis osalemise miinimumperiood, PEPP-skeemiga liitumisel maksimaalne pensionieani jäänud aeg, samuti eriliste raskuste korral tagasivõtmise tingimused.

Artikkel 52
Väljamaksete viisid

113.PEPPi pakkujad võivad PEPP-säästjatele võimaldada väljamakseid ühel või mitmel järgmistest viisidest:

a) annuiteet;

b) ühekordne makse;

c) tagasimaksed;

d) eespool loetletud viiside kombinatsioonid.

114.Väljamaksete faasis kasutatava väljamaksete viisi valivad PEPP-säästjad PEPP-lepingu sõlmimisel ja võivad vajaduse korral seda kogumisfaasis muuta iga viie aasta tagant.

IX PEATÜKK
JÄRELEVALVE

Artikkel 53
Pädevate asutuste tehtav järelevalve ja EIOPA poolne seire

115.PEPPi pakkuja pädev asutus teeb käesoleva määruse täitmise üle pidevat järelevalvet. Sama asutus vastutab PEPPi pakkuja eeskirjades või põhikirjas sätestatud kohustuste täitmise ning PEPPi pakkumisel kohaldatava korra ja ülesannete jaotuse järelevalve eest.

116.EIOPA kontrollib liidu territooriumil loodud või turustatavaid pensioniskeeme, et nimetust „PEPP“ kasutaksid ja end PEPPna esitleksid ainult käesoleva määruse alusel lubatud ja sellele vastavad pensioniskeemid.

117.Tegevust teiste Euroopa järelevalveasutustega kooskõlastades vaatab EIOPA läbi PEPPi pakkujate järelevalve kohta pädevate asutuste vastu võetud aastakavad.

Artikkel 54
Pädevate asutuste volitused

Iga liikmesriik tagab, et pädeval asutusel on kõik käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve- ja uurimisvolitused.

Artikkel 55
Koostöö pädevate asutuste vahel ja EIOPAga

118.Käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmiseks teevad EIOPA ja PEPPi pakkuja pädev asutus teineteisega koostööd ja vahetavad teavet.

119.Pädevad asutused teevad omavahel koostööd kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 575/2013/EL, 50 direktiiviga 2009/138/EÜ, direktiiviga 2016/2341/EL, direktiiviga 2014/65/EL, direktiiviga 2009/65/EÜ ja direktiiviga 2011/61/EL.

120.Pädevad asutused ja EIOPA teevad omavahel koostööd oma ülesannete täitmiseks käesoleva määruse alusel ja kooskõlas määrusega (EL) nr 1094/2010.

121.Pädevad asutused ja EIOPA vahetavad teavet ja dokumente, mida on vaja käesoleva määrusega sätestatud kohustuste täitmiseks vastavalt määrusele (EL) nr 1094/2010, eelkõige käesoleva määruse rikkumiste kindlakstegemiseks ja heastamiseks.

122.Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev kohaldamine, töötab EIOPA välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse koostöö ja teabevahetuse mehhanismid, samuti nõuded, mida on vaja nimetatud teabe esitamiseks võrdlemist võimaldavas tüüpvormingus.

EIOPA esitab need rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [üheksa kuud pärast määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.

Artikkel 56
Pädevate asutuste erimeelsuste lahendamine piiriülestes olukordades

123.Kui PEPPi pakkuja või turustaja pädev asutus ei ole nõus selliste meetmete menetluse või sisuga, mida teise liikmesriigi pädev asutus võtab käesolevat määrust kohaldades, või selliste meetmete võtmatajätmisega, võib EIOPA ühe või mitme asjaomase pädeva asutuse taotlusel aidata asjaomastel asutustel jõuda kokkuleppele käesoleva artikli lõigetes 2–4 osutatud korras.

Piiriüleste juhtumite korral ja juhul, kui objektiivsete kriteeriumite alusel on kindlaks tehtud, et eri liikmesriikide pädevad asutused on eriarvamusel, võib EIOPA omal algatusel või Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) või Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) taotlusel aidata lõigetes 2–4 osutatud korras pädevatel asutustel jõuda kokkuleppele.

124.EIOPA kehtestab pädevate asutuste vahelise lepitusmenetluse tähtaja, võttes arvesse mis tahes asjakohaseid tähtaegu ning vaidlusaluse küsimuse keerukust ja kiireloomulisust. Selles etapis toimib EIOPA vahendajana.

Kui lõikes 2 osutatud lepitusetapi lõpuks ei ole asjaomased pädevad asutused jõudnud kokkuleppele, võib EIOPA teha määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 44 lõike 1 kolmandas ja neljandas lõigus sätestatud korras asjaomaste pädevate asutuste jaoks vaidluse lahendamiseks siduva otsuse, mille kohaselt peavad kõnealused asutused erimeelsuste lahendamiseks võtma konkreetseid meetmeid või loobuma meetmete võtmisest, et tagada kooskõla liidu õigusega.

125.Kui pädev asutus ei järgi EIOPA otsust ja seetõttu ei suuda tagada, et PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja täidab käesoleva määruse alusel tema suhtes vahetult kohaldatavaid nõudeid, võib EIOPA, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, võtta vastu PEPPi pakkujale või PEPPi turustajale adresseeritavaid üksikotsuseid, millega nõutakse teatavate meetmete võtmist, mis on vajalikud liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamine.

126.Lõike 4 kohased otsused on ülimuslikud pädeva asutuse varem samas küsimuses vastu võetud mis tahes muu otsuse suhtes. Lõigete 3 ja 4 kohast otsust eeldavate asjaolude korral on pädevate asutuste mis tahes meetmed kõnealuste otsustega kooskõlas.

127.EIOPA eesistuja toob määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 50 lõikes 2 osutatud aruandes välja pädevate asutuste vaheliste erimeelsuste laadi ja liigi, saavutatud kokkulepped ja nende erimeelsuste lahendamiseks tehtud otsused.

X PEATÜKK
KARISTUSED

Artikkel 57
Halduskaristused ja parandusmeetmed

128.Ilma et see piiraks liikmesriikide õigust näha ette ja kehtestada kriminaalkaristusi, võivad pädevad asutused kehtestada halduskaristusi ja parandusmeetmeid järgmistes olukordades:

a)artikli 5 lõikes 1 osutatud finantsettevõtja on saanud PEPPi jaoks vajaliku loa vale- või eksitavaid andmeid esitades või artikleid 5 ja 6 rikkudes mõnel muul ebaausal viisil;

b)artikli 5 lõikes 1 osutatud finantsettevõtja pakub või turustab tooteid nimetuste „PEPP“ või „üleeuroopaline personaalne pensionitoode“ all, kuigi tal ei ole nõutavat luba;

c)PEPPi pakkuja on rikkunud artikli 7 lõiget 3, ei ole artiklit 13 rikkudes võimaldanud kaasaskantavuse teenust või esitanud artikli 17 kohaselt selle teenuse kohta nõutud teavet või ei ole täitnud IV peatükis, V peatükis, artiklis 43 ja VII peatükis sätestatud nõudeid ja kohustusi;

d)depositoorium ei ole täitnud talle artiklist 42 tulenevaid kontrollikohustusi.

129.Kõnealused karistused ja meetmed on tõhusad, proportsionaalsed ja heidutavad ning hõlmavad vähemalt järgmist:

a)avalik teadaanne, milles on märgitud füüsilise või juriidilise isiku nimi ja rikkumise laad kooskõlas artikliga 59;

b)korraldus, millega nõutakse, et füüsiline või juriidiline isik lõpetaks sellise tegevuse ja hoiduks selle tegevuse kordamisest;

c)finantsettevõtja juhtorgani mis tahes liikme või mis tahes teise vastutava füüsilise isiku suhtes kehtestatud ajutine keeld täita selles ettevõtjas juhtimisülesandeid;

d)maksimaalne haldustrahv vähemalt 5 000 000 eurot, või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa kõnealuse riigi omavääringus [käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] seisuga;

e)juriidilise isiku puhul võib punktis d osutatud maksimaalne haldustrahv olla kuni 10 % aastasest kogukäibest, mis on näidatud viimases kättesaadavas raamatupidamisaruandes, mille juhtorgan on kinnitanud; kui juriidiline isik on emaettevõtja või selle emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud finantsaruandeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/34/EL, 51 siis on asjakohane aastane kogukäive asjakohaste raamatupidamisõigusnormide kohaselt aastane kogukäive või vastav tululiik uusima kättesaadava konsolideeritud raamatupidamisaruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtorgan;

f)maksimaalne haldustrahv, mis on rikkumise tulemusel saadud kasust vähemalt kaks korda suurem, kui seda kasu on võimalik kindlaks määrata ja isegi kui see ületab punktides d ja e osutatud maksimumsummasid.

130.Kui esimese lõigu sätteid kohaldatakse juriidiliste isikute suhtes, siis kohaldavad pädevad asutused lõikes 2 osutatud halduskaristusi ja parandusmeetmeid juhtorgani liikmete suhtes ning teiste selliste isikute suhtes, kes siseriikliku õiguse kohaselt rikkumise eest vastutavad.

131.Lõikes 2 osutatud halduskaristuste või parandusmeetmete määramise otsused on nõuetekohaselt põhjendatud ja nende peale võib esitada kaebuse kohtule.

Artikkel 58
Halduskaristuste ja parandusmeetmete kehtestamise õiguse kasutamine

132.Pädevad asutused kasutavad artiklis 57 osutatud halduskaristuste ja parandusmeetmete kehtestamise volitust kooskõlas siseriikliku õiguskorraga 

a)otse;

b)koostöös teiste asutustega;

c)suunates küsimuse pädevale õigusasutusele.

133.Pädevad asutused võtavad artiklis 57 kohaselt kehtestatud halduskaristuse või parandusmeetme liigi ja ulatuse kindlaksmääramisel arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid, sealhulgas vajaduse korral järgmist:

a)rikkumise olulisus, raskus ja kestus;

b)rikkumise eest vastutava füüsilise või juriidilise isiku vastutuse ulatus;

c)vastutava füüsilise või juriidilise isiku finantsseisundi tugevus, mida näitab eelkõige vastutava juriidilise isiku kogukäive või vastutava füüsilise isiku aastane sissetulek ja netovara;

d)vastutava füüsilise või juriidilise isiku saadud kasu või välditud kahju suurus, kui seda on võimalik kindlaks määrata;

e)kolmandatele isikutele rikkumisega tekitatud kahju, kui seda on võimalik kindlaks määrata;

f)vastutava füüsilise või juriidilise isiku ja pädeva asutuse koostöö tase, ilma et see piiraks vajadust tagada kõnealuse isiku saadud kasumi või välditud kahjumi loovutamist;

g)vastutava füüsilise või juriidilise isiku varasemad rikkumised.

Artikkel 59
Halduskaristuste ja parandusmeetmete avaldamine

134.Pädevad asutused avaldavad põhjendamatu viivituseta oma ametlikul veebisaidil kõik otsused käesoleva määruse rikkumise eest määratud halduskaristuse või parandusmeetme kohta, olles isikut, kellele see määrati, eelnevalt vastavast otsusest teavitanud. 

135.Lõikes 1 osutatud avaldamisega avalikustatakse teave rikkumise liigi ja laadi kohta, selle eest vastutatavate isikute nimed ja kehtestatud karistused või meetmed.

136.Kui pädev asutus, olles hinnanud iga üksikjuhtumi puhul eraldi selliste andmete avaldamise proportsionaalsust, peab juriidilise isiku nime või füüsilise isiku nime ja isikuandmete avaldamist ebaproportsionaalseks, või leiab, et nende andmete avaldamine ohustab finantsturgude stabiilsust või käimasolevat uurimist, siis pädevad asutused kas

a)viivitavad halduskaristuse või parandusmeetme määramise otsuse avaldamisega kuni hetkeni, mil vastava teabe avaldamisest hoidumise põhjused lakkavad eksisteerimast; või

b)avaldavad halduskaristuse või parandusmeetme määramise otsuse, kuid lükkavad nime ja isikuandmete avaldamise mõistliku aja võrra edasi, kui on ette näha, et selle ajavahemiku jooksul anonüümse avaldamise põhjused kaovad ja eeldusel, et sellise anonüümse avaldamisega on tagatud asjaomaste isikuandmete tõhus kaitse; või

c)jätavad halduskaristuse või parandusmeetme kehtestamise otsuse avaldamata, kui punktides a ja b sätestatud võimalusi peetakse ebapiisavaks, et tagada järgmine:

i)finantsturgude stabiilsust ei seata ohtu;

ii)selliste otsuste avaldamine on proportsionaalne meetmega, mida peetakse vähemoluliseks.

137.Kui karistuse või meetme määramise otsus otsustatakse avaldada kooskõlas lõike 3 punktiga b anonüümselt, võib asjaomaste andmete avaldamise edasi lükata. Kui halduskaristuse või parandusmeetme määramise otsuse peale saab esitada kaebuse liikmesriigi asjaomasele kohtule, lisavad pädevad asutused kohe oma ametlikul kodulehel ka sellekohase teabe ning kogu edasise teabe sellise kaebuse tulemuste kohta. Samuti avaldatakse halduskaristuse või parandusmeetme määramise otsust tühistav kohtuotsus.

138.Pädevad asutused tagavad, et lõigete 1–4 kohaselt avaldatud andmed on nende ametlikul veebisaidil vähemalt viis aastat alates nende avaldamisest. Avaldatud isikuandmeid hoitakse pädeva asutuse veebisaidil ainult nii kaua, kui see on kohaldatavate andmekaitse eeskirjade kohaselt vajalik.

Artikkel 60
EIOPA-le halduskaristuste ja parandusmeetmete kohta teabe esitamise kohustus

139.Pädevad asutused teavitavad EIOPAt kõikidest halduskaristustest ja muudest kehtestatud meetmetest, mida ei ole artikli 59 lõike 1 kohaselt avaldatud.

140.Pädevad asutused esitavad EIOPA-le kord aastas koondteabe kõikide artikli 57 kohaselt kehtestatud halduskaristuste ja parandusmeetmete kohta.

EIOPA avaldab kõnealuse teabe aastaaruandes.

141.Kui pädev asutus on halduskaristuse või muu meetme avalikustanud, teavitab ta sellisest avalikustamisest samal ajal ka EIOPAt.

XI PEATÜKK
LÕPPSÄTTED

Artikkel 61
Isikuandmete töötlemine

Käesoleva määruse raames isikuandmete töötlemisel täidavad PEPPi pakkujad ja pädevad asutused käesoleva määruse kohaldamisel oma ülesandeid kooskõlas määrusega (EL) 2016/679. EIOPA järgib käesoleva määruse raames isikuandmete töötlemisel määrust (EÜ) nr 45/2001.

Artikkel 62
Delegeeritud volituste rakendamine

142.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

143.Artikli 24 lõikes 3, artikli 26 lõikes 3, artikli 28 lõikes 2, artikli 32 lõikes 7 ja artiklis 39 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

144.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 24 lõikes 3, artikli 26 lõikes 3, artikli 28 lõikes 2, artikli 32 lõikes 7 ja artiklis 39 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud õiguste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

145.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

146.Artikli 24 lõike 3, artikli 26 lõike 3, artikli 28 lõike 2, artikli 32 lõike 7 ja artikli 39 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

Artikkel 63
Hindamine ja aruandlus

Viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist hindab komisjon käesolevat määrust ning esitab pärast EIOPAga konsulteerimist peamiste järelduste kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande.

Kui hindamise käigus tuvastatakse, et määruse toimimisel esineb olulisi probleeme, tuleks aruandes esitada ülevaade, kuidas komisjon kavatseb tuvastatud probleemid lahendada, sh võimaliku läbivaatamise sammud ja ajastamine.

Artikkel 64
Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

6.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

   1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus

   1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad

   1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

   1.4.    Eesmärgid

   1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

   1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

   1.7.    Ettenähtud eelarve täitmise viisid

7.HALDUSMEETMED

   2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

   2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteem

   2.3.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

8.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

   3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

   3.2.    Hinnanguline mõju kuludele 

   3.2.1.    Üldine hinnanguline mõju kuludele

   3.2.2.    Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

   3.2.3.    Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

   3.2.4.    Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

   3.2.5.    Kolmandate isikute rahaline osalus

   3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

9.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

(a)Ettepaneku/algatuse nimetus

(b)Asjaomased poliitikavaldkonnad

(c)Ettepaneku/algatuse liik

X Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 52  

◻ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

(d)Eesmärgid

·Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

·Erieesmärgid

·Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

·Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

(e)Ettepaneku/algatuse põhjendus

·Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

·ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

·Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

·Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

(f)Meetme kestus ja finantsmõju

◻ Piiratud kestusega ettepanek/algatus 

◻    Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

◻    Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

X Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2019–2020,

millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

(g)Ettenähtud eelarve täitmise viisid 53  

◻ Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

◻ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

◻    rakendusametite kaudu

◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

X Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud

◻ kolmandatele riikidele või nende poolt määratud asutustele;

◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (täpsustage);

◻ Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondile (EIF);

X finantsmääruse artiklites 208 ja 209 osutatud asutustele;

◻ avalik-õiguslikele asutustele;

◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused

10.HALDUSMEETMED

2.1 Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

2.2 Haldus- ja kontrollisüsteem

·Tuvastatud ohud

·Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

·Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos

2.3 Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1 Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Uued eelarveread, mille loomist taotletakse / Ei kohaldata

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

3.2 Hinnanguline mõju kuludele

·Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

·Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

◻    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

X    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: EI KOHALDATA

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

·Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

·Kokkuvõte

X    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

◻    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.1 Hinnanguline personalivajadus

X    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

◻    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

X    Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

◻    Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

◻    Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

◻Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

X Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3 Hinnanguline mõju tuludele

X    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

◻    omavahenditele

◻    mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutamise meetod.

Üleeuroopalist personaalset pensionitoodet käsitleva määruse ettepaneku finantsselgituse LISA

Kohaldatav metoodika ja peamised aluseks olevad eeldused

Kulud, mis on seotud üleeuroopalise personaalse pensionitoote järelevalve koordineerimisega EIOPA poolt, on hinnatud vastavalt EIOPA eelarve kolmele kulukategooriale: personalikulud, infrastruktuurikulud ja tegevuskulud.

Vastavalt komisjoni esialgsetele hinnangutele on üleeuroopalise personaalse pensionitoote pakkumiseks lubade andmise ja järelevalveülesannete täitmiseks 2019. aastal vaja kolme uut töötajat ja 2020. aastal veel ühte täiendavat töötajat. Need töötajad lisanduvad EIOPA praegusele personalile, kes on EIOPA praeguse eelarvega hõlmatud. Kulud jagatakse liikmesriikidega suhte 60/40 alusel.

Täiendavate töötajate vajadus tuleneb määrusega EIOPA-le antavatest lisaülesannetest ning on seotud üleeuroopaliste personaalsete pensionitoodete järelevalve koordineerimisega:

·lubade andmise protsessi ettevalmistamine ja haldamine;

·keskregistri loomine ja haldamine 66 ;

·määrusega ette nähtud tehniliste standardite väljatöötamine;

·riiklike pädevate asutuste koostöö hõlbustamine;

·riiklike pädevate asutuste jooksva järelevalve koordineerimise ettevalmistamine: aruandlus- ja seireraamistiku loomine;

·peamiste tulemusnäitajate iga-aastane seire ja aruandlus nende kohta.

Kõnealused uued ülesanded on sätestatud kavandatavas määruses ning neid on täpsemalt kirjeldatud seletuskirjas. Nende hulka kuuluvad muu hulgas üleeuroopaliste personaalsete pensionitoodete registreerimine, registreeritud üleeuroopaliste personaalsete pensionitoodete järelevalve koordineerimine, mis eeldab korrapäraseid kontakte järelevalve all olevate üksuste juhtide ja töötajatega, vastamine riiklike pädevate asutuste või tarbijate küsimustele, kaebustele või taotlustele, järelevalve üleeuroopaliste personaalsete pensionitoodete vastavuse üle kavandatavas määruses sätestatud nõuetele, teabe nõudmine üleeuroopaliste personaalsete pensionitoodete pakkujatelt või skeemide haldamisega seotud isikutelt, kohapealsete kontrollide läbiviimine, dokumentide läbivaatamine ja isikute ärakuulamine määruse väidetavate rikkumiste korral. EIOPA-l võiks olla oma roll ka seoses riiklike pädevate asutuste õigusega tunnistada registreerimine kehtetuks ja võtta muid üleeuroopalist personaalset pensionitoodet käsitleva määruse artiklis 57 loetletud järelevalvemeetmeid ning kehtestada määrusega vastuolus olevate üleeuroopaliste personaalsete pensionitoodete eest trahve ja perioodilisi karistusmakseid, esitades rikkumise kohta tõendid ja tehes ettepaneku trahvi või karistusmakse summa kohta. Samuti võiks EIOPA korraldada siduvaid vahendusmenetlusi, kui riiklikud pädevad asutused seda vajavad.

Alljärgnevalt kirjeldatakse lisaressursside arvutamise üldisi eeldusi, uute töötajate vajadust ja täiendavaid infrastruktuurikulusid.

Lisaressursside arvutamisel kasutatud üldised eeldused

Lisaressursside arvutamisel on lähtutud järgmistest üldistest eeldustest.

Eeldatakse, et määrus jõustub 2019. aasta alguses, ja sidusrühmadega kohtumistel väljendatud üldist huvi arvestades taotleb järgmise viie aasta jooksul hinnanguliselt 325 pakkujat üleeuroopalise personaalse pensionitoote registreerimist, tuginedes teise uue süsteemi – tööandjapensioni kogumisasutuste – rakendamise kogemusele (80 registreerimist kahe aasta jooksul ja viis pikaajalist investeerimisfondi ühe aasta jooksul). Pärast üleeuroopaliste personaalsete pensionitoodete registreerimist teostavad nende üle järelevalvet riiklikud pädevad asutused ja järelevalvet koordineerib EIOPA.

Eeldatakse, et täiendavad ametikohad täidavad palgaastme AD7 alalised töötajad või ajutised töötajad, kelle keskmised palgakulud on 138 000 eurot, nagu on märgitud tabelis 1.

Üldine märkus: praegu on EIOPA kulud jagatud liikmesriikide ja komisjoni vahel suhte 60/40 alusel.

Tabel 1. Personalikulud

(**) Kinnisvarakulud, mööbel, infotehnoloogia jne.

Muud eeldused

Kuna EIOPA asub Frankfurdis, kus elukallidus on Brüsseliga võrreldes väiksem, kasutatakse töötasu paranduskoefitsienti 0,972.

Lähetuskulud moodustavad hinnanguliselt 10 000 eurot töötaja kohta aastas.

Värbamiskulud (sõidu- ja hotellikulud, terviseuuringud, sisseseadmistoetus ja muud toetused, kolimiskulud jne) moodustavad hinnanguliselt 12 700 eurot töötaja kohta.

Täiendavate töötajate vajaduse arvutamine

EIOPA täiendavate töötajate vajaduse arvutamiseks jagatakse uued ülesanded kolme EIOPA-le delegeeritavasse uude peamisse töövaldkonda: lubade andmine, järelevalve koordineerimine ja poliitikaalane töö. Nendes valdkondades võetakse arvesse järgmisi hinnangulisi töömahtusid.

Lubade andmisega seoses eeldatakse, et üks ametnik (selguse huvides eeldatakse, et see võrdub ühe täistööajale taandatud töötajaga) suudab menetleda ühe loa kahe nädala jooksul, s.t ligikaudu 25 luba aastas. Eeldatakse, et esimesel kohaldamisaastal (s.t 2019) esitatakse ligikaudu 25 taotlust ja igal järgneval täisaastal esitatakse 75 taotlust.

Järelevalveülesannete tegeliku koordineerimise maht on esimesel aastal väike, kuna ka riiklike pädevate asutuste järelevalve all olevate skeemide arv on veel väike, kuid kasvab koos igal aastal loa saanud skeemide arvu suurenemisega. Mõningast koostoimet oleks võimalik saavutada, kui tugineda EIOPA olemasolevatele kohapealse kontrolli volitustele järelevalvealase ühtsuse valdkonnas, kuigi EIOPA-le üleeuroopalise personaalse pensionitootega seoses antavad uued volitused on laialdasemad.

Poliitikaalase töö puhul võetakse esmalt arvesse, et määrus kohustab EIOPAt töötama välja mitu tehnilist standardit. Teiseks eeldatakse peamiste tulemusnäitajate seiret ja aruandlust nende kohta. Siin on võimalik saavutada mõningast koostoimet; EIOPA-l on juba eriteadmistega töötajaid, kes võiksid võtta enda kanda osa uutest ülesannetest, kuid vaja on veel konkreetse valdkonna asjatundjat.

IT ja tugiteenused on peamiselt seotud keskregistri ehk üleeuroopaliste personaalsete pensionitoodete registri ja peamiste tulemusnäitajate kohta esitatavat aruandlust toetava infrastruktuuri loomisega ning töötajate vajaduse arvutamisel loetakse, et need on kaetud EIOPA praeguste töötajatega.

Tabelis 2 on esitatud EIOPA täiendavate töötajate hinnangulised arvud üleeuroopalise personaalse pensionitoote valdkonna tegevussuundade kaupa.

Tabel 2. Täistööajale taandatud töötajaid aastas kokku, üleeuroopalise personaalse pensionitoote valdkonna tegevussuundade kaupa

Töötajate vajadus pärast 2020. aastat arvutatakse ja jaotatakse tulevase mitmeaastase finantsraamistiku kontekstis.

Infrastruktuurikulude arvutamine

Täiendavad infrastruktuurikulud on peamiselt seotud keskregistri loomisega, kaasnevate aruandlusnõuetega ja peamiste tulemusnäitajate jälgimiseks vajaliku andmebaasi loomisega. Nende infotehnoloogiaga seotud kulude puhul eeldatakse, et kokku on vaja 400 000 eurot ja lisaks 10 % ulatuses hoolduskulusid aastas. Selle kogusumma aluseks olevad eeldused:

·Keskregistri ehk üleeuroopaliste personaalsete pensionitoodete registri loomine ja haldamine

·Eeldatakse keskregistri loomist, mis sarnaneb olemasolevatele registritele, nagu tööandjapensioni kogumisasutustega seotud usaldatavusnõuete register. See register sisaldab mõndasada pensionitoodet, mille kohta on esitatud tootenimi, finantsandmed, peamised tulemusnäitajad ja potentsiaalselt kvalitatiivne teave; registrit ajakohastatakse üks kord aastas; tegevus algab 2019. aastal, kõige hiljem 2020. aasta alguses.

·Ettevalmistused pideva järelevalve koordineerimiseks: aruandlus- ja seireraamistiku loomine; pensionitoodete keskregistrisse kogutud andmed tuleks integreerida EIOPA keskregistrisse ja teha kättesaadavaks ettevõtete lahenduse „Business Intelligence“ kaudu; vajalik on integreerimistöö ja uutele töötajatele tuleb hankida uued litsentsid.

Kulude kogusumma aastatel 2019-2020

Tabelis 3 on esitatud EIOPA poolt üleeuroopalise personaalse pensionitootega seotud ülesannete täitmiseks aastatel 2019-2020 vajalike vahendite hinnanguline kogusumma, mille arvutamisel on lähtutud eespool toodud eeldustest.

Tabel 3. Üleeuroopalise personaalse pensionitootega seotud EIOPA kogukulud aastatel 2019-2020

Kulud (tuhandetes)

(*) Kogusummad: arvesse ei ole võetud EIOPA eelarve kulude jaotust liikmesriikide/komisjoni vahel suhte 60/40 alusel.

(1) See puudutab näiteks turustamist, investeerimispoliitikat, pakkuja vahetamist, piiriülest pakkumist ja kaasaskantavust. Näiteks ei ole mõningate olemasolevate personaalsete pensionitoodete puhul pensionikogujatel võimalik pakkujat vahetada.

(2) COM(2015) 468 (final), lk 21.

(3) Euroopa Parlamendi 19. jaanuari 2016. aasta resolutsioon „ELi finantsteenuste reguleerimise ülevaate ja probleemide kohta: mõju ja edasiliikumine tõhusama ja mõjusama ELi finantsalase õigusraamistiku ja kapitaliturgude liidu suunas“ (2015/2106(INI), punkt 20).

(4) Euroopa Ülemkogu 28. juuni 2016. aasta järeldused (EUCO 26/16, punkt 11).

(5) COM(2016) 601 final, lk 4.

(6) COM(2017) 292 final, lk 6.

(7) Nõukogu 29. juuni 1998. aasta direktiiv 98/49/EÜ ühenduse piires liikuvate töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate täiendavate pensioniõiguste kaitse kohta (EÜT L 209, 25.7.1998, lk 46).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/50/EL, mis käsitleb miinimumnõudeid liikmesriikidevahelise töötajate liikuvuse suurendamiseks täiendavate pensioniõiguste omandamise ja säilitamise parandamise teel (ELT L 128, 30.4.2014, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv 2016/2341/EL tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37).

(10) http://ttype.eu/

(11) http://www.resaver.eu/. Projekt RESAVER hõlmab valdkondlikku tööandjapensionifondi, mille eesmärk on lihtsustada teadustöötajate pensionikorralduse säilimist, kui nad liiguvad ELi eri liikmesriikide teadusasutuste vahel. See hõlmab ka personaalse pensioni kogumise võimalust.

(12) Valge raamat „Piisava, kindla ja jätkusuutliku pensioni tagamise tegevuskava“, COM(2012) 55 final, 16. veebruar 2012.

(13) C(2017)4393

(14) Direktiiv (EL) 2016/97, direktiiv 2014/65/EL, määrus (EL) nr 1286/2014.

(15) Ernst & Young, komisjoni tellitud uuring Euroopa personaalsete pensionide raamistiku kohta. Vt punkt 3.2 allpool.

(16) Avaliku konsultatsiooni kokkuvõte on esitatud mõjuhinnangu lisas 2.

(17) EIOPA nõuanne personaalsete pensionitoodete ELi ühtse turu väljaarendamiseks, juuli 2016, https://eiopa.europa.eu/Publications/Consultations/EIOPA%27s%20advice%20on%20the%20development%20of%20an%20EU%20single%20 market%20for%20personal%20pension%20products.pdf

(18) EIOPA, Towards an EU single market for personal pensions, 2014, kättesaadav aadressil: https://eiopa.europa.eu/Publications/Reports/EIOPA-BoS-14-029_Towards_an_EU_single_market_for_Personal_Pensions-_An_EIOPA_Preliminary_Report_to_COM.pdf

(19) http://www.oecd.org/pensions/Stocktaking-Tax-Treatment-Pensions-OECD-EU.pdf

(20) http://www.oecd.org/daf/fin/private-pensions/financial-incentives-retirement-savings.pdf

(21) Kättesaadav aadressil: http://www.oecd.org/daf/fin/private-pensions/Core-Principles-Private-Pension- Regulation.pdf

(22) http://www.oxera.com/Latest-Thinking/Publications/Reports/2013/Study-on-the-position-of-savers-in-private-pension.aspx

(23) Kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/transparency/regdoc/?fuseaction=ia

(24) Kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/transparency/regdoc/?fuseaction=ia

(25) Kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/transparency/regdoc/?fuseaction=ia

(26) Nõue, et fondivalitseja, pensionifondide investeerimisjuht või usaldusisik (usaldusagent) peab vahendeid investeerima kaalutlevalt, hoolikalt ja arukalt. Investeeringud, mis üldiselt vastavad mõistlikkuse põhimõttele, hõlmavad kindlaid ja usaldusväärseid väärtpabereid, tagatud laene, riiklikult tagatud hüpoteeke, riigivõlakirju ja muid konservatiivseid investeeringuid, mis annavad mõistlikku tulu.

(27) ELT C , , lk .

(28) Kapitaliturgude liidu loomise tegevuskava, Euroopa Komisjon, 30. september 2015, COM(2015) 468 final.

(29) Euroopa Parlamendi 19. jaanuari 2016. aasta resolutsioon ELi finantsteenuste reguleerimise ülevaate ja probleemide kohta: mõju ja edasiliikumine tõhusama ja mõjusama ELi finantsalase õigusraamistiku ja kapitaliturgude liidu suunas (2015/2106(INI)), punkt 20.

(30) Euroopa Ülemkogu 28. juuni 2016. aasta järeldused, EUCO 26/16, punkt 11.

(31) COM(2016) 601 final, lk 4.

(32) COM(2017) 292 final, lk 6.

(33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente (ELT L 352, 9.12.2014, lk 1).

(34) Komisjoni 8. märtsi 2017. aasta delegeeritud määrus, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta määrust (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente, kehtestades regulatiivsed tehnilised standardid seoses põhiteabedokumentide esitusviisi, sisu, läbivaatamise ja muutmisega ning selliste dokumentide esitamise nõude täitmise tingimustega.

(35) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(36) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).

(37) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(38) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Sanktsioonide tõhustamine finantsteenuste sektoris“, 8. detsember 2010 (KOM(2010) 716 (lõplik)).

(39) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(40) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(41) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(42) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/92/EÜ kindlustusvahenduse kohta (EÜT L 009, 15.1.2003, lk 3).

(43) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(44) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

(45) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv 2016/2341/EL tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37).

(46) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

(47) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

(48) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. jaanuari 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (ELT L 26, 2.2.2016, lk 19).

(49) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta direktiiv 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (ELT L 165, 18.6.2013, lk 63).

(50) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(51) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(52) Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(53) Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx  

(54) Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(55) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(56) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(57) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(58) Aasta N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(59) Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(60) Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele. „Erieesmärk/eesmärgid ...”

(61) Aasta N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(62) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(63) Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

(64) Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

(65) Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud, suhkrumaks) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

(66) Eraldiseisvalt IT ja tehnilise toe kuludest.