EUROOPA KOMISJON

Brüssel,10.1.2017

COM(2017) 11 final

2017/0004(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest

(EMPs kohaldatav tekst)

{SWD(2017) 7 final}
{SWD(2017) 8 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesoleva ettepaneku eesmärk on parandada töötajate tervise kaitset, vähendades nende kokkupuudet kantserogeensete keemiliste mõjuritega töökeskkonnas, tagada suurem selgus ja luua ettevõtjatele võrdsemad tingimused. See kuulub komisjoni 2016. aasta tööprogrammi prioriteetsete meetmete hulka. Käesoleva algatusega täidab komisjon oma kohustust parandada töötajate kaitse ELi raamistiku tõhusust ja tulemuslikkust. Samuti on kavas seda tähtsat tööd jätkata ja korraldada veel mõjuhindamisi, et teha ettepanekuid ka muudele kantserogeenidele piirnormide kehtestamiseks.

Prognoosid praeguse ja tulevase kutsehaigustest tuleneva koormuse kohta näitavad, et tööga seotud vähktõbi on probleem ja jääb selleks ka tulevikus töötajate kokkupuute tõttu kantserogeenidega. Vähk on ELis tööga seotud surma põhjuste hulgas esikohal. Aastas on 53 % töökeskkonnast johtuvatest surmadest seostatavad vähiga 1 . Madalmaade rahvatervise ja keskkonnainstituudi (RIVM) 2 2016. aasta aruande kohaselt diagnoositi 2012. aastal 91 500–150 500 uut vähijuhtumit, mille põhjuseks oli varasem kokkupuude kantserogeensete ainetega töökohal. 2012. aastal suri tööga seotud vähijuhtude tagajärjel 57 700–106 500 inimest. See tähendab, et iga tund sureb ELis 7–12 inimest vähi tõttu, mille põhjustas varasem kokkupuude kantserogeensete ainetega töökohal.

Komisjon tegi esimese sammu nende probleemide lahendamiseks, kui direktiivi 2004/37/EÜ (töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest, edaspidi „direktiiv“) 3 muutmiseks võeti 13. mail 2016 vastu seadusandlik ettepanek, et vaadata läbi või kehtestada 13 keemilise mõjuri 4 piirnormid. Kooskõlas direktiivi artikliga 16 kehtestab nõukogu olemasoleva teabe põhjal (sealhulgas teaduslikud ja tehnilised andmed) direktiivi III lisas kõnealused piirnormid kõigi selliste kantserogeenide või mutageenide suhtes, mille puhul see on võimalik. Vastavalt direktiivi artikli 17 lõikele 1 võib I ja III lisa muuta ainult vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 153 lõikes 2 sätestatud menetlusele (seadusandlik tavamenetlus).

Komisjon teeb nüüd järgmise sammu pikaajalises protsessis, et ajakohastada direktiivi veel seitsme kantserogeeni osas, ning komisjon teeb ettepaneku kehtestada piirnormid ja/või lisada märge aine kokkupuute kohta nahaga. Mõjuhinnangu kohaselt võimaldab ettepanek tõhustada vähemalt nelja miljoni töötaja kaitset ning muuta direktiivi tööandjate ja täitevasutuste jaoks paremini arusaadavaks. Hinnanguliselt võimaldavad mõlemad ettepanekud hoida ära üle 100 000 surmajuhtumi, mis on põhjustatud tööga seotud vähktõvest.

Kooskõlas direktiivi artikliga 16 jätkab komisjon tööd täiendavate piirnormide kehtestamiseks ning praegu hinnatakse muid keemilisi mõjureid, pidades silmas direktiivi tulevast muutmist.

Direktiivi sätteid kohaldatakse kõigi keemiliste mõjurite suhtes, mis vastavad määruses (EÜ) nr 1272/2008 (mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist) 5 sätestatud 1A või 1B kategooria kantserogeenideks klassifitseerimise kriteeriumidele. Selles määruses on epidemioloogiliste ja/või loomkatsetest saadud andmete põhjal esitatud ühtlustatud (kohustuslik) klassifikatsioon 1 017 keemilise aine kohta, mis liigitatakse 1. kategooria kantserogeenideks („teadaolev või eeldatav kantserogeenne toime inimestele“) 6 . Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus („vähiuurimiskeskus“) viis läbi ka teise suure klassifitseerimise, mille raames määrati kindlaks ligikaudu 500 mõjurit, mis on inimestele kantserogeensed (1. kategooria: 118 mõjurit), tõenäoliselt kantserogeensed (2A kategooria: 75 mõjurit) või võimaliku kantserogeense mõjuga (2B kategooria: 288 mõjurit) 7 .

Direktiivi sätteid kohaldatakse ka kõigi kõnealuse direktiivi I lisas osutatud ainete, segude või protsesside suhtes, samuti nimetatud lisas osutatud protsessis iga vabanenud aine või segu suhtes. Direktiivi I lisa hõlmab praegu kindlaksmääratud protsesside ja neis tekkinud ainete loetelu. Eesmärk on selgitada töötajatele, tööandjatele ja täitevasutustele, kas keemiline mõjur või protsess kuulub direktiivi kohaldamisalasse, kui seda ei ole määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt klassifitseeritud teisiti. Praegu on I lisas viis kannet.

Direktiivis on sätestatud mitu üldist miinimumnõuet direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuute vältimiseks või vähendamiseks. Tööandjad peavad kindlaks tegema riskid, mis töötajatele konkreetsete kantserogeenidega (ja mutageenidega) töökohal kokku puutudes avalduvad, ja neid hindama ning riski esinemisel kokkupuute ära hoidma. Kui see on tehniliselt võimalik, tuleb protsess või keemiline mõjur asendada täiesti ohutu või vähem ohtlikuga. Kui asendamine ei ole tehniliselt võimalik, tuleb keemilisi kantserogeene, niivõrd kui see on tehniliselt võimalik, toota ja kasutada suletud süsteemis, et vältida nendega kokkupuudet. Kui see ei ole tehniliselt võimalik, peab töötajate kokkupuude olema nii vähene, kui tehniliselt võimalik. See on direktiivi artikli 5 lõigete 2 ja 3 kohane minimeerimiskohustus.

Lisaks kõnealustele üldistele miinimumnõuetele on direktiivis selgelt kirjas, et piirnormide kehtestamine töökeskkonnas teatavatele kantserogeenidele ja mutageenidele, millega kokkupuude toimub sissehingamise teel, on töötajate kaitse mehhanismi 8 lahutamatu osa. Piirnormid tuleb kehtestada ka selliste keemiliste mõjurite kohta, millel need siiani puuduvad, ning piirnormid tuleb alati niipea kui võimalik uusimate teaduslike andmete 9 valguses läbi vaadata. Töökeskkonnas spetsiifiliste kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuute piirnormid on sätestatud direktiivi III lisas. Praegu on III lisas kolm kannet.

Direktiivis sätestatud kokkupuutepiirnormid tuleks uute tehniliste andmete, paremaks muutunud mõõtmistehnika, riskijuhtimismeetmete ja muude oluliste tegurite arvessevõtmiseks vajaduse korral läbi vaadata.

Sellest tulenevalt tehakse ettepanek kahe erimeetme võtmiseks.

(a)Direktiivi I lisasse tuleks lisada tööd, millega kaasneb kokkupuude õlidega, mida on eelnevalt kasutatud sisepõlemismootorite liikuvate osade määrimiseks ja jahutamiseks, ning direktiivi III lisa B osasse tuleks lisada märge aine kokkupuute kohta nahaga.

Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus („vähiuurimiskeskus“) hindas mineraalõlide kantserogeensust 1983. 10 ja 1987. aastal 11 ning jõudis järeldusele, et inimuuringutele toetudes on olemas piisavalt tõendeid selle kohta, et mitmesuguseid lisandeid ja saasteaineid sisaldavad mineraalõlid, mida on kutsetööga seoses kasutatud ketrusmasinates ning metalli ja džuudi töötlemisel, põhjustavad inimestel vähktõbe. Vähiuurimiskeskuse hinnang hõlmab ka mootorites kasutatud mineraalõlisid. Vähiuurimiskeskuse lõpphinnangus ei ole mootoriõlina kasutatud mineraalõlisid selgesõnaliselt nimetatud, kuid hinnangus jõutakse järeldusele, et inimuuringutest on saadud piisavalt tõendeid selle kohta, et töötlemata või vähetöödeldud mineraalõlid põhjustavad inimestel vähktõbe (IARC 1. kategooria). Lähtudes monograafias 100F (2012) 12 esitatud uutest andmetest ajakohastas vähiuurimiskeskus hinnangut ja säilitas kõnealuse kategoriseerimise nahavähi suhtes. Töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee („teaduskomitee“) 13 hindas mootoriõlina kasutatud mineraalõlide mõju töötajate tervisele töökohal, määratledes neid kui õlisid, mida on eelnevalt kasutatud sisepõlemismootorite liikuvate osade määrimiseks ja jahutamiseks („mootoriõlina kasutatud mineraalõlid“). Võttes arvesse vähiuurimiskeskuse hinnangut jõudis teaduskomitee oma metoodika kohaselt järeldusele, et mootoriõlina kasutatud mineraalõlid on A kategooria kantserogeenid, mille kohta puuduvad tegevuspõhised piirnormid 14 .

Teaduskomitee hinnangu kohaselt toimub töökeskkonnas kokkupuude mootoriõlina kasutatud mineraalõliga naha kaudu ning teaduskomitee soovitas tungivalt, et käesolev algatus sisaldaks ettepanekut lisada III lisa B osasse lisataks märge aine kokkupuute kohta nahaga. Sellise märke lisamisega, mis osutab naha kaudu imendumise võimalikkusele, nõustus ka tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee („nõuandekomitee“).

Mootoriõlina kasutatud mineraalõlisid turule ei lasta, need tekivad tööprotsessi käigus ning seepärast ei ole nimetatud õlid määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt klassifitseeritud. Direktiiviga on siiski ette nähtud, et I lisasse tuleb kanda ained, segud ja protsessid ning kõnealuses lisas osutatud protsessides vabanenud ained ja segud, mis vastavad kantserogeenina klassifitseerimise kriteeriumidele, kuigi nende suhtes ei kohaldata eespool nimetatud määruse kohast klassifitseerimiskohustust. Mootoriõlina kasutatud mineraalõlid kuuluvad sellesse kategooriasse.

(b)Sätestada III lisas veel viie kantserogeeni piirnormid koos märkega aine kokkupuute kohta nahaga ning kahe kantserogeeni (sealhulgas mootoriõlina kasutatud mineraalõlid) puhul sõltumata piirnormidest märge aine kokkupuute kohta nahaga.

Kättesaadav teave, sealhulgas teaduslikud andmed kinnitavad, et III lisa on vaja täiendada veel viie kantserogeeni piirnormiga, millele oleks lisatud märge aine kokkupuute kohta nahaga. Soovitused kõnealuste kantserogeenide kohta esitas teaduskomitee. Kahe kantserogeeni 15 puhul tuvastas teaduskomitee, et need võivad naha kaudu imenduda olulises koguses ja soovitas kehtestada märke aine kokkupuute kohta nahaga. Käesoleva ettepaneku kõigi aspektide osas konsulteeriti nõuandekomiteega vastavalt nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsuse 16 artikli 2 lõike 2 punktile f. Kavandatud piirnormide puhul võeti lisaks nõuandekomiteega konsulteerimisele arvesse sotsiaalseid ja majanduslikke teostatavustegureid.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Vastavalt komisjoni teatisele „ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegiline raamistik aastateks 2014–2020“ 17 on komisjoni strateegiline eesmärk tagada ELis töötajatele ohutu ja tervislik töökeskkond. Üks strateegilises raamistikus esile toodud põhiprobleem on tööga seotud haiguste ennetamise parandamine, võideldes olemasolevate, uute ja tekkivate riskide vastu.

See algatus sobib eelkõige oma sotsiaalse mõõtme tõttu komisjoni prioriteediga rajada tugevdatud ja õiglasem ühtne turg. See on kooskõlas tööga, mida komisjon teeb selleks, et luua õiglane ja tõeliselt üleeuroopaline tööturg, mis pakub töötajatele korralikku kaitset ja püsivaid töökohti 18 . See hõlmab töötervishoiu- ja tööohutusalast kaitset, sotsiaalset kaitset ja töölepinguga seotud õigusi.

Töötervishoidu ja tööohutust käsitlevat direktiivi 89/391/EMÜ (edaspidi „raamdirektiiv“) 19 ja töökohal avalduvate keemiliste mõjuritega seotud riske käsitlevat direktiivi 98/24/EÜ 20 kohaldatakse üldnormidena, ilma et see piiraks direktiivi rangemate ja/või konkreetsemate sätete kohaldamist.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Töötingimuste parandamine ja töötajate kaitsmine raskete õnnetuste või kutsehaiguste eest ning töötajate tervise edendamine kogu tööelu jooksul on peamine põhimõte, mille abil saavutada president Junckeri poolt tema poliitilistes suunistes seatud eesmärk – Euroopa sotsiaalvaldkonna AAA-reiting. Samuti on sellel positiivne mõju tootlikkusele ja konkurentsivõimele ning see on oluline pikema tööelu edendamiseks kooskõlas strateegia „Euroopa 2020“ aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärkidega 21 .

Seitsmest käesolevas ettepanekus käsitletud kantserogeenist kolm on lisatud väga ohtlike ainetena määratletud kandidaatainete loetellu, mis on koostatud määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist) (edaspidi „REACH-määrus“) artikli 59 lõike 1 kohaselt ning on seega kantud REACH-määruse XIV lisasse autoriseerimisele kuuluvate ainete loetellu: etüleendikloriid (EDC); 4,4’-metüleendianiliin (MDA) ja trikloroetüleen (TCE).

Benso[a]püreen on hiljuti kantud autoriseeringut vajavate väga ohtlike ainete kandidaatainete loetellu. Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike rühma kuuluv benso[a]püreen on samuti loetletud REACH-määruse XVII lisas (teatavate ohtlike ainete, segude ja toodete tootmise, turule viimise ja kasutamise piirangud) seoses teatavat kontsentratsiooni ületavate kummi elastsust parandavad õlide turule laskmisega ja nende kasutamisega rehvide või rehvide osade valmistamisel.

Direktiiv ja REACH-määrus täiendavad teineteist juriidiliselt. Raamdirektiivis, mida kohaldatakse direktiiviga hõlmatud valdkonna üldnormina, on sätestatud, et selle kohaldamine ei piira liikmesriikide ja ELi kehtivaid ja tulevasi sätteid, mis on töötervishoiu ja tööohutuse seisukohast soodsamad. REACH-määruses on samuti kinnitatud, et selle kohaldamine ei piira töötajate kaitset käsitlevaid õigusakte, sh direktiivi.

Pidades silmas direktiivi ja REACH-määruse vastastikust täiendavust, on järgmistel põhjustel arukas teha ettepanek piirnormide kehtestamiseks direktiivi alusel:

–Mootoriõlina kasutatud mineraalõlid ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike benso[a]püreeni sisaldavad segud, mis on kantserogeenid direktiivi 2004/37/EÜ 22 tähenduses ja on tekkinud protsessi käigus, ei kuulu REACH-määruse kohaldamisalasse;

–Kolm käesoleva ettepanekuga hõlmatud kantserogeeni on ained, millele tuleb REACH-määruse kohaselt taotleda autoriseeringut, kahte neist kasutatakse peamiselt vaheainetena 23 , mida toodetakse keemilise töötluse jaoks ja kasutatakse selles eesmärgiga muuta need ained mõneks teiseks aineks. Sellistena on need ained vabastatud autoriseeringu taotlemise nõudest. Siiski võib töökeskkonnas vaheainetega kokku puutuda näiteks puhastustööde, hoolduse ja proovivõtu jne käigus, kui pindadele on ladustunud vaheainete jäägid ja/või kui tootmisprotsess on katkenud ja kokkupuute tõkestamine võib osutuda probleemseks.

–16. juulil 2015 koostatud analüüsis riskijuhtimise valikute kohta jõudis komisjon etüleendibromiidi osas järeldusele, et kuigi nimetatud aine võib kanda selliste väga ohtlike ainete loetellu, mis tuleb võimalikult kiiresti lisada REACH-määruse XIV lisasse, oleks asjakohasem reguleerida selle aine peamist muu kui vaheainena kasutamist (st aine kasutamist lisandina etüülitud aviobensiinis), kas rahvusvahelisel tasandil ja/või muude ELi õigusaktidega kui REACH-määrus.

–Piirnormid etendavad direktiivis ning töötervishoidu ja -ohutust käsitlevas laiemas lähenemisviisis tähtsat osa keemiliste riskide juhtimisel.

–Direktiiv hõlmab keemilise mõjuri kõiki kasutusviise töökohal kogu selle elutsükli jooksul ning töötajate kokkupuudet mis tahes töö käigus vabanenud kantserogeensete mõjuritega, olenemata sellest, kas nad on toodetud tahtlikult või tahtmatult ja kas nad on turustatavad või mitte.

–Kantserogeenide piirnormid töökeskkonna jaoks määratakse kindlaks usaldusväärse menetluse käigus, mis hõlmab ka kaasseadusandja poolset heakskiitu, lähtudes olemasolevast teabest, sealhulgas teaduslikest ja tehnilistest andmetest, ning sidusrühmadega peetud konsultatsioonidest.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 punktis b on sätestatud, et Euroopa Parlament ja nõukogu „võivad [ELi toimimise lepingu artikli 153] lõike 1 punktides a–i osutatud valdkondades direktiivide abil vastu võtta miinimumnõuded järkjärguliseks rakendamiseks, arvestades igas liikmesriigis kehtivaid tingimusi ja tehnilisi eeskirju. Sellistes direktiivides hoidutakse haldus-, finants- ja õiguslike piirangute kehtestamisest viisil, mis pidurdaks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ja arengut.“ ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 1 punktis a on sätestatud, et liit toetab ja täiendab liikmesriikide meetmeid „eelkõige töökeskkonna parandamise vallas, et kaitsta töötajate tervist ja turvalisust“.

Direktiiv 2004/37/EÜ võeti vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 punkti b alusel eesmärgiga parandada töötajate tervist ja ohutust. Selle põhjal on direktiivi 2004/37/EÜ artiklis 16 sätestatud piirnormide vastuvõtmine ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 punktis b sätestatud korras kõigi kantserogeenide ja mutageenide suhtes, mille puhul see on võimalik.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on tugevdada töötajate tervise kaitset kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 1 punktiga a, lisades direktiivi 2004/37/EÜ I lisasse mootoriõlina kasutatud mineraalõlid, ning kehtestades piirnormid ja märked aine kokkupuute kohta nahaga täiendavalt viie kantserogeeni kohta ja kokkupuudet nahaga käsitlevad märked sõltumata piirnormidest täiendavalt kahe kantserogeeni (sealhulgas mootoriõlina kasutatud mineraalõlide) kohta. Töötajate tervise kaitse saavutatakse täiendavate miinimumnõuete kehtestamisega lisades direktiivi III lisasse piirnormid ja/või märked aine kokkupuute kohta nahaga. ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 punkt b on seega sobiv õiguslik alus komisjoni ettepaneku jaoks.

ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 kohaselt on eelkõige töökeskkonna parandamine töötajate tervise ja ohutuse kaitseks üks sotsiaalpoliitika aspekt, mille osas liidul on liikmesriikidega jagatud pädevus.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Kuna töötajate tervise- ja ohutusriskid on kogu ELis üldjoones samad, peab EL liikmesriike selliste riskidega tegelemisel ilmselgelt toetama.

Ettevalmistava töö käigus kogutud andmetest nähtub, et käesoleva ettepaneku kohaselt kantserogeenide piirnormide kehtestamisel esineb liikmesriikide lõikes suuri erinevusi 24 . Mõni liikmesriik on juba kehtestanud siduvad piirnormid, mis on nõuandekomitee 25 poolt soovitatutega võrdsed või neist väiksemad. See näitab, et ühepoolsed riiklikud meetmed on kõnealuste keemiliste mõjurite piirnormide kehtestamisel võimalikud. Samas on ka mitmeid juhtumeid, kus liikmesriigid ei ole kehtestanud piirnorme või need on töötaja tervist vähem kaitsvad kui käesolevas ettepanekus esitatud piirnormid. Lisaks erinevad riikide kehtivad piirnormid suuresti, mistõttu on kaitse tase erinev 26 . Mõni neist piirnormidest on tunduvalt suurem kui soovitatud piirnormid.

Sellistel tingimustel ei saa ainult liikmesriigi võetavate meetmetega tagada kõigi ELi töötajate jaoks kõigis liikmesriikides miinimumnõudeid, millega kaitstakse töötajate tervist kõnealuste kantserogeenidega kokkupuutest tulenevate riskide eest. Iga vaadeldava kantserogeeni piirnormi lisamise kohta tehtud mõjuanalüüsis võeti arvesse nende ohtlike ainetega tõenäoliselt kokku puutuvate töötajate osakaalu, kellel selline õiguskaitse puudub. Selle alusel tehti iga konkreetse mõjuri korral subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kontroll, millest nähtus (kui asjakohased andmed olid kättesaadavad), et kavandatud piirnormide lisamine parandaks õiguskaitset hinnanguliselt 69–82 %-l nende ainetega kokkupuutuvatest töötajaist 27 .

Seega on ELi tasandil käesoleva ettepaneku eesmärkide saavutamiseks võetavad meetmed vajalikud ning ELi toimimise lepingu artikli 5 lõikega 3 kooskõlas.

Puuduvad või liiga suured piirnormid ajendavad samuti ettevõtjaid viima oma tootmist madalamate standarditega liikmesriikidesse, mis mõjutab tootmiskulude suurust. Kõigil juhtudel mõjutavad tööõiguse nõuete erinevused konkurentsivõimet, sest need põhjustavad ettevõtjatele erinevaid kulusid. Seda mõju ühtsele turule on võimalik vähendada, kehtestades liikmesriikides töötajate kaitseks kindlad miinimumnõuded.

Direktiivi saab muuta ainult ELi tasandil ja pärast kaheetapilist konsulteerimist sotsiaalpartneritega (tööandjad ja töötajad) kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 154.

•Proportsionaalsus

Käesoleva ettepanekuga astutakse samm edasi töötajate elu- ja töötingimuste parandamise eesmärkide saavutamisel.

Kavandatud piirnormide suuruse osas võeti pärast kõigi sidusrühmadega (töövõtjate organisatsioonide, tööandjate organisatsioonide ja valitsuste esindajad) peetud pikki ja intensiivseid arutelusid arvesse sotsiaal-majanduslikke teostatavustegureid.

ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 4 kohaselt ei takista käesoleva ettepaneku sätted ühtki liikmesriiki säilitamast või kehtestamast aluslepingutega kooskõlas olevaid rangemaid kaitsemeetmeid, näiteks väiksemaid piirnorme. ELi toimimise lepingu artikli 153 lõikega 3 antakse liikmesriikidele võimalus usaldada ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 kohaselt vastuvõetud direktiivide rakendamine tööturu osapooltele nende ühise taotluse põhjal, järgides seega kõnealuse valdkonna reguleerimisel väljakujunenud riiklikku korraldust.

Kooskõlas ELi lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev ettepanek kaugemale, kui on vaja nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

•Vahendi valik

ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 punktis b on täpsustatud, et töötajate tervise ja ohutuse valdkonna miinimumnõuded võib vastu võtta direktiivide abil.

3.JÄRELHINDAMISE , SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll.

Hiljuti tehti direktiivile sõltumatu järelhindamine (üldise töötervishoiu- ja tööohutusalase õigustiku osana). Kui REACH-määruse ja direktiivi ühisosa välja arvata, jäävad selles hinnangus käsitletud olulised küsimused ettepaneku kohaldamisalast välja; ettepanekus tegeldakse pigem konkreetselt direktiivi lisade tehniliste muudatustega kui selle toimimise või asjakohasusega seotud laiemate poliitiliste küsimustega.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Konsultatsiooni esimene etapp, milles käsitleti töötajate kaitset töökohal kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste keemiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate riskide eest, käivitati 6. aprillil 2004.

Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 154 lõikega 2 paluti sotsiaalpartneritel esitada arvamused kavandatava ELi meetme võimalike tegevussuundade kohta kõnealuses valdkonnas. Esimeses etapis leidis kinnitust, et on vaja võtta ELi tasandil meetmeid, et juurutada kogu ELis paremad standardid ja lahendada probleemid, mis on seotud töötajate kokkupuutumisega keemiliste mõjuritega. Kõik konsultatsioonis 28 osalenud Euroopa sotsiaalpartnerid rõhutasid, kui tähtsaks nad peavad töötajate kaitset kõnealuse valdkonna terviseriskide eest.

Kuigi kõik vastanud tunnistasid kehtivate õigusaktide asjakohasust, olid neil erinevad vaated tulevaste meetmete strateegia ja tegevussuundade kohta ning selle kohta, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta 29 .

Konsultatsiooni teine etapp, millest käsitleti ettepaneku sisu, käivitati kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 154 lõikega 3 16. aprillil 2007.

Konkreetsed konsultatsiooniteemad olid järgmised:

reproduktiivtoksiliste keemiliste mõjurite (1A ja 1B kategooria) lisamine direktiivi 2004/37/EÜ kohaldamisalasse;

direktiivi 2004/37/EÜ III lisa keemiliste mõjurite piirnormide ajakohastamine;

muude keemiliste mõjurite piirnormide lisamine direktiivi 2004/37/EÜ III lisasse;

kantserogeenide ja mutageenide piirnormide kehtestamise kriteeriumide kasutuselevõtmine;

keskendumine koolitus- ja teavitamisnõuetele.

Komisjon sai vastuse seitsmelt Euroopa sotsiaalpartnerite organisatsioonilt 30 . Oma vastustes kinnitasid need organisatsioonid veel kord oma lähenemisviisi töökohal kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate kutsealaste riskide ennetamiseks, mida nad konsultatsiooni esimeses etapis oma vastustes rõhutasid.

Saadud vastused võib kokku võtta järgmiselt.

Suuri lahknevusi piirnormide tuletamiseks kasutatavate metoodikate ja kehtestatavate kriteeriumide osas ei ole. Piirnormide kehtestamise kriteeriumide kasutuselevõttu hinnati üldiselt positiivselt. Kriteeriumide hulka peaksid siiski kuuluma ka sotsiaal-majanduslikud mõjuhinnangud ja teostatavustegurite arvessevõtmine. Sotsiaalpartnerid väljendasid arvamust, et nõuandekomitee peaks etendama olulist osa piirnormide kehtestamisel.

Koolitus- ja teavitamisnõuete tõhusa rakendamise vajalikkuse suhtes, mida peetakse ennetuspoliitika nurgakiviks, jõuti ühisele kokkuleppele.

Siduvate piirnormide läbivaatamist tuleks hinnata lähtuvalt REACH-määruse rakendamisest ning REACH-määruse kohaselt ohtlike kemikaalide jaoks tuletatud piirnormide ja DNELide (tuletatud mittetoimivate tasemete) seosest ja vastastikusest mõjust.

Kuigi ametlik konsultatsioon sotsiaalpartneritega lõpetati 2007. aastal, tagas sellele järgnenud allpool kirjeldatud nõuandekomitee konsultatsioon, kus osalesid sotsiaalpartnerid koos liikmesriikide esindajatega selle, et sotsiaalpartnereid teavitati nõuetekohaselt piirnormidega seotud valikutest ja et nad osalesid aktiivselt eelistatavate variantide kindlaksmääramisel.

Lõppetapis korraldas komisjon 14. oktoobril 2016 koosoleku sotsiaalpartneritega, et esitleda direktiivi eelnõus ettenähtud kohaldamisala ja lähenemisviisi. Selle aluseks olid kaheetapilised konsultatsioonid ja üksikasjalikud arutelud, mis peeti nõuandekomitee raames direktiivi lisadesse kantavate konkreetsete ainete ja piirnormide üle.

Pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist teavitas komisjon töörühma liikmeid 2008. aasta aprillikuus toimunud koosolekul oma kavatsusest teha ettepanek direktiivi läbivaatamiseks. 2011. aasta märtsi koosolekul toimus üksikute keemiliste mõjurite kohta koostatud esialgsetele aruannetele tuginedes põhjalik arutelu komisjoni tellitud uuringu (IOM-uuring) 31 tulemuste üle. Arutelusid üksikute keemiliste mõjurite üle peeti mitmel töörühma koosolekul 2011. 32 , 2012. 33 ja 2013. 34 aastal ning nende tulemusel esitati üks arvamus ja kaks täiendavat arvamust, mis võeti vastu nõuandekomitee täiskogu istungitel 2012. 35 ja 2013. 36 , 37 aastal, ja mida täiendati töörühma koosolekutel peetud edasiste arutelude tulemusena. Nendel aruteludel võeti arvesse kogu olemasolevat teavet, sealhulgas teaduslikke andmeid (teaduskomitee soovitused ning muudest piisavalt usaldusväärsetest ja avalikkusele kättesaadavatest allikatest saadud teaduslik teave).

Konsulteerimise tulemused toetasid järgmist 38 :

lülitada piiratud arv protsessi käigus tekkivaid aineid direktiivi kohaldamisalasse, kandes need I lisasse;

vaadata uusimate teaduslike andmete valguses läbi III lisa kehtivad piirnormid ning lisada III lisasse täiendavad piirnormid piiratud arvu ainete jaoks, kui kättesaadav teave (sealhulgas teaduslikud ja tehnilised andmed) seda toetab.

Nõuandekomitees kokkulepitud piirnormid on käesolevasse ettepanekusse üle võetud.

Kohtumised tööstuse ja töötajate esindajatega

Aastatel 2013–2015 toimus mitu koosolekut komisjoni talituste ning nende tööstuse ja töötajate esindajate vahel, kes olid seotud konkreetsete algatuse 39 raames käsitletavate keemiliste mõjuritega. Tööstuse esindajate algatatud koosolekute põhiline eesmärk oli saada teavet õigusakti muutmise protsessi kohta üldiselt ja komisjoni kavatsuste kohta seoses konkreetsete keemiliste mõjurite jaoks kavandatavate piirnormidega.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Teaduskomitee 40 hindab keemiliste mõjurite toimet töötajate tervisele töökohal. Teaduskomitee töö toetab otseselt ELi regulatiivset tegevust töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas. Teaduskomitee töötab välja kõrgetasemelisi analüütilisi võrdlusandmeid ning tagab, et töötajate tervise ja ohutuse kaitset käsitlevad komisjoni ettepanekud, otsused ja poliitikameetmed põhinevad usaldusväärsetel teaduslikel tõenditel. Teaduskomitee aitab komisjonil eelkõige hinnata uusimaid kättesaadavaid teaduslikke andmeid ja teha ettepanekuid kokkupuute piirnormide kohta, mida kohaldatakse töötajate kaitseks keemilistest mõjuritest tulenevate riskide eest töökeskkonnas ja mis tuleb nõukogu direktiivi 98/24/EÜ ja kõnealuse direktiivi kohaselt kehtestada ELi tasandil.

Käesoleva algatuse raames lähtusid komisjoni talitused teaduskomitee olemasolevatest soovitustest asjaomaste keemiliste mõjurite kohta (need on avaldatud internetis 41 ) ning muudest allikatest pärit teaduslikust teabest, mis oli piisavalt usaldusväärne ja avalikkusele kättesaadav. Nõuandekomitees toimunud aruteludes etüleendibromiidi ja epiklorohüdriini üle lähtuti eelkõige asjakohastest teaduskomitee soovitustest ja riiklikke piirnorme kehtestavate riikide teaduskomiteede järeldustest.

Pärast kaheetapilist konsultatsiooni Euroopa sotsiaalpartneritega avaldas Euroopa Komisjoni tööhõive ja sotsiaalküsimuste peadirektoraat 25. juulil 2008 avatud hankemenetluse. Selle eesmärk oli hinnata mitme sellise poliitikavariandi sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast mõju, mis käsitlevad töötajate tervise kaitset riskide eest, mis tulenevad võimalikust kokkupuutest kantserogeenide ja mutageenidega töökohal. Hanke tulemusena koostati IOM-uuring, mis sisaldas täielikku aruannet 25 kantserogeense keemilise mõjuri kohta, sealhulgas käesolevas ettepanekus käsitletud seitsme keemilise mõjuri kohta. Kõnealuse uuringu tulemused (kokkuvõttev aruanne ja aruanded üksikute keemiliste mõjurite kohta) on käesoleva ettepaneku 42 mõjuhinnangu põhialus.

•Mõjuhinnang

Lähtestsenaarium, mille kohaselt ühegi käesoleva algatuse kemikaali suhtes ELi tasandil täiendavaid meetmeid ei võeta (1. variant).

Nõuandekomitee poolt heakskiidetud piirnormide vastuvõtmine (2. variant). Nõuandekomitee võttis kõigi seitsme keemilise mõjuri puhul arvesse teaduslikke ja tehnilisi andmeid ja koostas nende põhjal oma arvamuse kavandatavate piirnormide ja/või märgete kohta, mis hõlmavad aine kokkupuudet nahaga.

Vajaduse korral ja sõltuvalt ainete eriomadustest kaaluti mõne mõjuri korral ka varuvariante, st vastavalt 3. ja/või 4. variandina ettepanekut kehtestada nõuandekomitee piirnormidest väiksemad (teoreetiliselt töötajate tervist rohkem kaitsvad) või suuremad (teoreetiliselt töötajate tervist vähem kaitsvad) piirnormid. Need alternatiivsed piirnormid põhinevad IOM-uuringul, mille jaoks need kehtestati järgmiste eelistuste alusel:

Teatavate kantserogeenide (nt trikloroetüleen, mootoriõlina kasutatud mineraalõlid) puhul ilmnes piirnormi selge eelistus. Teiste (nt epiklorohüdriin ja etüleendibromiid) puhul oli lähtestsenaariumi (meetmeid ei võeta) ja ELi piirnormide kehtestamise tasuvus üsna sarnane 46 .

Mootoriõlina kasutatud mineraalõlid: 880 säästetud elu, 90 000 vähktõvejuhtumit vähem, tervisealane rahaline kasu 0,3–1,6 miljardit eurot, mis tuleneb tervisekulutuste vältimisest.

Trikloroetüleen: 390 säästetud elu, tervisealane rahaline kasu 118–430 miljonit eurot, mis tuleneb tervisekulutuste vältimisest.

Eelistatud variandi kasutuselevõtmine vähendaks seega vähki haigestumist ja majanduskoormust, mis tuleneb töötajate kokkupuutest ohtlike ainetega.

Tööandjatele avalduva mõju suhtes on majanduslikust seisukohast oluline teha vahet kulutustel, millega luuakse stiimulid tervise ja ohutuse parandamiseks, ning kulutustel, millega seda ei tehta. Ettevõtjate jaoks on üleeuroopaliste piirnormide kasutuselevõtu eelis selles, et ettepanek aitab firmadel vältida kulusid, mis pikemas perspektiivis avaldaksid nõuete rikkumise korral negatiivset mõju nende majandustulemustele.

Enamiku kantserogeenide puhul on mõju minimaalne, sest täieliku nõuetele vastavuse tagamiseks on konkreetsete juhtumite puhul vaja teha vaid väikeseid kohandusi. Eelistatud variandiga ei kaasne täiendavaid teavitamiskohustusi ega ettevõtjate halduskoormuse suurenemist.

Seoses mõjuga liikmesriikidele / riigi ametiasutustele aitaks käesolev ettepanek kaasa ka liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide rahalise kahju vähendamisele, pidades silmas suuri majanduslikke kulusid, mis töötajatel ohtlike ainetega kokkupuute tõttu tekkivad. Majanduslikust seisukohast on esmajoones üleeuroopaliste piirnormide katvus ja piisavus ainus tähtsaim tegur, mis määrab, kelle kanda jäävad kutsehaigustest tulenevad kulud.

Haldus- ja jõustamiskulud erinevad sõltuvalt iga keemilise mõjuri praegusest staatusest igas liikmesriigis, kuid need ei tohiks olla märkimisväärsed. Lisaks ei ole ELi tasandil piirnormide kehtestamise korral riigi ametiasutustel enam vaja iga kantserogeeni sõltumatult hinnata ja nii jääb ära ebatõhus ühesuguste ülesannete kordamine.

Tuginedes kõrgemate tööinspektorite komitee (SLIC) töökogemustele ja võttes arvesse seda, kuidas jõustamine on eri liikmesriikides korraldatud, ei ole tõenäoline, et uute piirnormide lisamine direktiivi avaldaks mingit mõju kontrollkäikude üldkuludele. Kontrollkäike kavandatakse enamasti ettepanekust sõltumatult, peamiselt vastaval aastal esitatud kaebuste põhjal ja kooskõlas asjaomase asutuse määratletud kontrollistrateegiaga. Tuleks ka lisada, et piirnormi olemasolu, millega luuakse selgus kokkupuute lubatava taseme osas, hõlbustab inspektorite tööd, sest see on kasulik töövahend nõuetele vastavuse kontrollimiseks.

Täiendavad halduskulud võivad asutustele tekkida seoses sellega, et nad peavad esitama personalile teavet direktiivi läbivaatamise kohta ja tegema sellekohaseid koolitusi ning vaatama läbi vastavuse kontrollnimekirjad. Need kulud on riiklike täitevasutuste üldiste tegevuskuludega võrreldes siiski tühised.

Variantide võrdluse ja tasuvusanalüüsi põhjal võib järeldada, et ettepaneku abil saavutatakse püstitatud eesmärgid mõistlike üldkuludega ja et ettepanek on asjakohane.

Ettepanekul ei ole olulist keskkonnamõju.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Mõju VKEdele

Käesolevas ettepanekuga ei nähta ette leebemaid nõudmisi mikroettevõtjate ning VKE-de suhtes. Põhjuseks on see, et direktiivi kohaselt ei ole VKE-d vabastatud kohustusest kõrvaldada töökeskkonnas kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevad riskid või viia need miinimumini.

Paljude käesoleva algatusega hõlmatud kantserogeenide jaoks on riiklikul tasandil piirnormid juba olemas, kuigi nende tase on liikmesriigiti erinev. Käesolevas ettepanekus sätestatud piirnormide kehtestamine ei tohiks avaldada mõju neile VKE-dele, kes asuvad sellistes liikmesriikides, kus riiklikud piirnormid on kavandatud normidega võrdsed või neist väiksemad. Riiklike piirnormide erinevuse tõttu avaldub mõnel juhul siiski tööstustavadest tingitult majanduslik mõju neis liikmesriikides (ja neis asuvatele ettevõtjatele), kus praegu kehtivad ettepanekus käsitletavate kantserogeenide suhtes töökeskkonnas suuremad kokkupuute piirnormid.

Enamiku kantserogeenide puhul on mõju ettevõtjate (sh VKE-d) tegevuskuludele minimaalne, sest täieliku nõuetele vastavuse tagamiseks on vaja ainult väikeseid kohandusi. Samuti ei kehtestata käesoleva ettepanekuga mingeid täiendavaid teavitamiskohustusi ega suurendata ettevõtjate halduskoormust ning ei tekitata tõenäoliselt ka mingeid olulisi keskkonnakulusid.

Kantserogeene hõlmava IOM-uuringu kohaselt on kõige suuremad kulud seotud investeeringutega, et ehitada suletud süsteemid trikloroetüleeni kasutamiseks. VKEd on väga tundlikud kapitalikulude suhtes, mis on vajalikud üleminekuks suletud süsteemile, ning võivad tootmise sulgeda või minna üle alternatiivsetele ainetele või protsessidele (kui see on tehniliselt teostatav). Siiski, vastavalt kehtivatele ELi õigusaktidele (direktiivi 2004/37/EÜ artikli 5 lõige 2, REACH-määrus, lahustite heite direktiiv) ja vabatahtlikule hartale, mille avaldas Euroopa klooritud lahustite ühendus (ECSA), on mõnes sektoris juba praegustes tingimustes oodata investeeringuid suletud süsteemide ehitamiseks.

Mõju ELi konkurentsivõimele või rahvusvahelisele kaubandusele

Riskiennetus ja ohutumate ja tervislikumate tingimuste edendamine töökohal on määrava tähtsusega mitte ainult töökvaliteedi ja töötingimuste parandamisel, vaid ka konkurentsivõime edendamisel. Töötajate hea tervise säilitamisel on otsene ja mõõdetav positiivne mõju tootlikkusele ning see aitab kaasa sotsiaalkindlustussüsteemide jätkusuutlikkuse parandamisele. Käesoleva ettepaneku sätete rakendamisel oleks positiivne mõju konkurentsile ühtsel turul. Erinevate riiklike piirnormidega liikmesriikides asuvate ettevõtjate konkurentsivõime erinevust võib vähendada, kehtestades töötajate kaitseks selged ja konkreetsed miinimumnõuded, milleks on kõnealuste mõjurite üleeuroopalised piirnormid.

See ei tohiks avaldada olulist mõju ELi ettevõtjate liiduvälisele konkurentsivõimele, kuna ka kolmandates riikides on kehtestanud mitmesugused kokkupuute piirnormid 47 ja kavandatavad piirnormid ei ole vastuolus rahvusvahelise tavaga.

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Ettepanekuga nähakse ette mitmete kutsehaiguste ja töötekkeliste vähijuhtumite seire, mida tehakse kättesaadavaid andmeallikaid kasutades, 48 ning tööga seotud vähijuhtumite tõttu ettevõtjatele (nt tootlikkuse vähenemine) ja sotsiaalkindlustussüsteemidele põhjustatud kulude seire.

Ülevõtmiseks tehakse vastavushindamine. Andmetega seotud ja eespool käsitletud probleeme silmas pidades tehakse ettepanek määrata järgmise järelhindamismenetluse (2012–2017) raames kindlaks lähtetaseme väärtus (võrdlusalus), mis võimaldab hinnata direktiivi läbivaatamise tulemuslikkust. Kavandatud muudatuste tegeliku rakendamise hindamise aluseks võiks olla järgmine periood (2017–2022). See tuleneb asjaolust, et vähktõve pika peiteaja (10–50 aastat) tõttu on direktiivi läbivaatamise tegelikku mõju võimalik hinnata alles 15–20 aasta pärast.

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Artiklid 2 kuni 4

Artiklid 2 kuni 4 sisaldavad tavapäraseid sätteid liikmesriikide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise kohta. Artiklis 3 osutatakse direktiivi jõustumiskuupäevale.

Lisa

Lisas kasutatud mõiste „piirnorm“ on määratletud direktiivi artikli 2 punktis c. Piirnormid kehtivad sissehingamise teel toimuva kokkupuute kohta ja tähendavad asjaomase keemilise mõjuri sellist maksimaalset kontsentratsiooni õhus, millest suurema väärtusega ei tohi töötajad kokku puutuda.

Kanne, milles käsitletakse polütsükliliste aromaatsete süsivesinike segusid, mis sisaldavad benso[a]püreeni, ja on kantserogeenid direktiivi tähenduses, toetub teaduskomitee soovituse nr 404 lõplikule projektile, milles käsitletakse polütsükliliste aromaatsete süsivesinike segusid, mis sisaldavad benso[a]püreeni, ja mille puhul on benso[a]püreen tugeva toime tõttu indikaatorühend. Kindlaks tehtud polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke on üle saja ja benso[a]püreen on üks neist, kuid toksikoloogiliselt on kõikidest polütsüklilistest aromaatsetest süsivesinikest uuritud ainult väikest osa 49 . Benso[a]püreen ja veel seitse polütsüklilist aromaatset süsivesinikku, mille suhtes kohaldatakse REACH-määruses sätestatud piiranguid 50 , on määruse (EÜ) nr 1272/2008 (mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist) kohaselt klassifitseeritud 1B kategooria kantserogeenideks ning kuuluvad seega direktiivi 2004/37/EÜ kohaldamisalasse. Kooskõlas määrusega, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist, vastavad polütsükliliste aromaatsete süsivesinike segud kantserogeenseks (1A või 1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeenid direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses, kui vähemalt üks segu koostisainetest vastab 1A või 1B kategooria kantserogeeniks klassifitseerimise kriteeriumidele ning selle sisaldus segus on võrdne või suurem kui osutatud määruses sätestatud kontsentratsiooni üldine või konkreetne piirnorm. Seega ei ole vaja lisada direktiivi I lisasse kannet osutatud segude kohta.

Võrreldes kannet („polütsükliliste aromaatsete süsivesinike segud, mis sisaldavad benso[a]püreeni, ja on kantserogeenid direktiivi tähenduses“), mis on kavas lisada direktiivi III lisa B osale, ja praegust kannet „tööprotsess, kus puututakse kokku kivisöetahmas, -tõrvas või -pigis sisalduvate polütsükliliste aromaatsete süsivesinikega“ (direktiivi I lisa 2. kanne), tuleb kõigepealt märkida, et erinevalt viimati nimetatud kandest, milles käsitletakse teatavates söetootmise kõrvalsaadustes 51 esinevaid konkreetseid polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke, hõlmab III lisasse kavandatud kanne kõiki polütsükliliste aromaatsete süsivesinike segusid, mis sisaldavad benso[a]püreen. Sellest tulenevalt hõlmab direktiivi III lisa B osale lisatav kavandatav kanne kivisöetahmas, -tõrvas või -pigis sisalduvate polütsükliliste aromaatsete süsivesinike segusid, mis sisaldavad benso[a]püreeni ja on direktiivi tähenduses kantserogeenid ning kavandatava kandega seotud märkeid aine kokkupuute kohta nahaga kohaldatakse ka kivisöetahmas, -tõrvas või -pigis sisalduvate polütsükliliste aromaatsete süsivesinike segude suhtes, mis sisaldavad benso[a]püreeni ja on direktiivi tähenduses kantserogeenid.

Märge aine kokkupuute kohta nahaga lisatakse igale keemilisele mõjurile, mille puhul teaduskomitee on leidnud, et aine naha kaudu imendumine võib oluliselt suurendada koormust kogu organismile ja järelikult võimalike tervisemõjudega seotud probleeme. Piirnormile lisatud märge aine kokkupuute kohta nahaga osutab, et kõnealune aine võib olulisel määral imenduda naha kaudu. Tööandjad on kohustatud selliseid märkusi arvesse võtma, kui nad koostavad riskihinnanguid ja rakendavad kooskõlas direktiiviga konkreetse kantserogeeni või mutageeni suhtes ennetus- ja kaitsemeetmeid.

2017/0004 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 153 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses), 52 eriti selle artikli 17 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 53 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 54 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Direktiivi 2004/37/EÜ eesmärk on kaitsta töötajaid nende tervist ja ohutust mõjutavate ohtude eest, mis tulenevad kokkupuutest kantserogeenide ja mutageenidega töökohal, ning selles on kättesaadavate teaduslike ja tehniliste andmete põhjal kehtestatud asjakohased miinimumnõuded, sealhulgas piirnormid.

(2)Parima võimaliku kaitse tagamiseks on teatavate kantserogeenide ja mutageenide puhul vaja arvestada ka muid imendumisteid, sealhulgas läbi naha tungimise võimalust.

(3)Töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee (edaspidi „teaduskomitee“) 55 aitab komisjonil eelkõige hinnata uusimaid kättesaadavaid teaduslikke andmeid ja teha töötajate kaitseks keemiliste ohtude eest ettepanekuid töökeskkonnas toimuva kokkupuute piirnormide kohta, mis tuleb nõukogu direktiivi 98/24/EÜ 56 ja direktiivi 2004/37/EÜ kohaselt kehtestada liidu tasandil. Võeti arvesse ka muudest allikatest pärit teaduslikku teavet, mis oli piisavalt usaldusväärne ja avalikkusele kättesaadav.

(4)Kooskõlas teaduskomitee soovitustega ja kui see on asjakohane, esitatakse märge aine kokkupuute kohta nahaga (märkus „Nahk“) ja/või kehtestatakse sissehingamise teel toimuva kokkupuute piirnormid kaheksatunnise võrdlusperioodi aegkaalutud keskmise suhtes (pikaajalise kokkupuute piirnormid) ning teatavate kantserogeenide ja mutageenide puhul lühemate võrdlusperioodide (tavaliselt viisteist minutit) aegkaalutud keskmise suhtes (lühiajalise kokkupuute piirnormid), et võtta arvesse lühiajalisest kokkupuutest tulenevaid toimeid.

(5)Sisepõlemismootorites määrdeainena ja mootori liikuvate osade jahutamiseks eelnevalt kasutatud õlide kantserogeensuse kohta on piisavalt tõendusmaterjali. Kõnealused kasutatud mootoriõlid tekivad protsessi käigus ning seega ei klassifitseerita neid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1272/2008 57 . Teaduskomitee tegi kindlaks, et need õlid võivad olulises koguses imenduda naha kaudu, ja jõudis järeldusele, et töökeskkonnas toimub kokkupuude naha kaudu, ning soovitas tungivalt lisada märge aine kokkupuute kohta nahaga. Seega on asjakohane kanda tööd, millega kaasneb kokkupuude sisepõlemismootorite liikuvate osade määrimiseks ja jahutamiseks kasutatud õlidega, direktiivi 2004/37/EÜ I lisasse ning lisada direktiivi 2004/37/EÜ III lisa B osasse märge aine kokkupuute kohta nahaga, mis osutab naha kaudu olulises koguses imendumise võimalikkusele.

(6)Teatavad polütsükliliste aromaatsete süsivesinike segud, mis sisaldavad benso[a]püreeni, vastavad määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1A või 1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega direktiivi 2004/37/EÜ määratluse alusel kantserogeenid. Teaduskomitee tegi kindlaks, et need segud võivad olulises koguses imenduda naha kaudu. Seepärast on asjakohane lisada direktiivi 2004/37/EÜ III lisa B osasse märge aine kokkupuute kohta nahaga, mis osutab naha kaudu olulises koguses imendumise võimalikkusele.

(7)Trikloroetüleen vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega direktiivi 2004/37/EÜ määratluse alusel kantserogeen. Kättesaadava teabe põhjal (sealhulgas teaduslikud ja tehnilised andmed) on võimalik kehtestada trikloroetüleeni piirnormidkaheksatunnise võrdlusperioodi (pikaajalise kokkupuute piirnorm) ning lühema võrdlusperioodi (15 minutit) suhtes. Teaduskomitee tegi kindlaks, et see kantserogeen võib olulises koguses imenduda naha kaudu. Seepärast on asjakohane kehtestada direktiivi 2004/37/EÜ III lisa A osas trikloroetüleeniga pika- ja lühiajalise kokkupuute piirnormid ning lisada III lisa B osasse märge aine kokkupuute kohta nahaga, mis osutab naha kaudu olulises koguses imendumise võimalikkusele. Uute teadusandmete tekkimisel vaadatakse kõnealuse aine piirnormid ka edaspidi eriti tähelepanelikult läbi.

(8)4,4'-metüleendianiliin (MDA) vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega direktiivi 2004/37/EÜ määratluse alusel kantserogeen. Kättesaadava teabe põhjal (sealhulgas teaduslikud ja tehnilised andmed) on võimalik kehtestada 4,4'-metüleendianiliini piirnorm. Teaduskomitee tegi kindlaks, et see kantserogeen võib olulises koguses imenduda naha kaudu. Seepärast on asjakohane kehtestada direktiivi 2004/37/EÜ III lisa A osas 4,4'-metüleendianiliini piirnorm ja lisada direktiivi III lisa B osasse märge aine kokkupuute kohta nahaga, mis osutab naha kaudu olulises koguses imendumise võimalikkusele.

(9)Epiklorohüdriin (1-kloro-2,3-epoksüpropaan) vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega direktiivi 2004/37/EÜ määratluse alusel kantserogeen. Teaduskomitee jõudis järeldusele, et selle läviväärtuseta kantserogeeniga kokkupuute tervisepõhist piirnormi ei ole võimalik tuletada ning soovitas vältida kokkupuudet töökeskkonnas. Teaduskomitee tegi kindlaks, et epiklorohüdriin võib olulises koguses imenduda naha kaudu. Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee (s.o „nõuandekomitee“) leppis kättesaadava teabe (sealhulgas teaduslike ja tehniliste andmete) alusel kokku praktilise piirnormi. Seepärast on asjakohane kehtestada direktiivi 2004/37/EÜ III lisa A osas epikloroetüleeni piirnorm ning lisada III lisa B osasse märge aine kokkupuute kohta nahaga, mis osutab naha kaudu olulises koguses imendumise võimalikkusele.

(10)Etüleendibromiid (1,2-dibromoetaan, EDB) vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega direktiivi 2004/37/EÜ määratluse alusel kantserogeen. Teaduskomitee jõudis järeldusele, et selle läviväärtuseta kantserogeeniga kokkupuute tervisepõhist piirnormi ei ole võimalik tuletada ning soovitas vältida kokkupuudet töökeskkonnas. Teaduskomitee tegi kindlaks, et etüleendibromiid võib olulises koguses imenduda naha kaudu. Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee (s.o „nõuandekomitee“) leppis kättesaadava teabe (sealhulgas teaduslike ja tehniliste andmete) alusel kokku praktilise piirnormi. Seepärast on asjakohane kehtestada direktiivi 2004/37/EÜ III lisa A osas etüleendibromiidi piirnorm ning lisada III lisa B osasse märge aine kokkupuute kohta nahaga, mis osutab naha kaudu olulises koguses imendumise võimalikkusele.

(11)Etüleendikloriid (1,2-dikloroetaan, EDC) vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega direktiivi 2004/37/EÜ määratluse alusel kantserogeen. Kättesaadava teabe põhjal (sealhulgas teaduslikud ja tehnilised andmed) on võimalik kehtestada etüleendikloriidi piirnorm. Teaduskomitee tegi kindlaks, et etüleendikloriid võib olulises koguses imenduda naha kaudu. Seepärast on asjakohane kehtestada direktiivi 2004/37/EÜ III lisa A osas etüleendikloriidi piirnorm ning lisada III lisa B osasse märge aine kokkupuute kohta nahaga, mis osutab naha kaudu olulises koguses imendumise võimalikkusele.

(12)Sisemise sidususe tagamiseks on asjakohane kanda direktiivi 2004/37/EÜ III lisa A osas esitatud veerg „Märkus“ ja selles veerus olevad märkused üle direktiivi 2004/37/EÜ III lisa B osasse.

(13)Komisjon konsulteeris nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsusega asutatud tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega. Samuti viis komisjon läbi ELi toimimise lepingu artikli 154 kohase kaheetapilise konsultatsiooni Euroopa sotsiaalpartneritega.

(14)Käesolevas direktiivis järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikli 31 lõikes 1 sätestatud põhiõigusi ja põhimõtteid.

(15)Käesoleva direktiiviga kehtestatud piirnormid vaadatakse läbi seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ) 58 rakendamise ning Euroopa Kemikaaliameti riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamustega, eelkõige selleks, et võtta arvesse direktiiviga 2004/37/EÜ kehtestatud piirnormide ja annuse-toime seoste vastastikust mõju, teavet tegeliku kokkupuute kohta ja olemasolu korral DNEL-väärtusi (tuletatud mittetoimiv tase), mis on kõnealuse määruse kohaselt tuletatud ohtlike kemikaalide jaoks.

(16)Kuna liikmesriigid eraldi ei saa piisaval määral saavutada käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on elu- ja töötingimuste parandamine ning töötajate tervise kaitse kantserogeenidega kokkupuutest tulenevate spetsiifiliste ohtude eest, vaid neid on võimalik saavutada paremini liidu tasandil, võib Euroopa Liit vastu võtta meetmeid, mis on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei ületata käesoleva direktiiviga nende eesmärkide saavutamiseks vajalikku.

(17)Kuna käesolevas direktiivis käsitletakse töötajate tervist nende töökohal, peaks selle ülevõtmise tähtaeg olema kaks aastat.

(18)Seepärast tuleks direktiivi 2004/37/EÜ vastavalt muuta.

(19)Liikmesriigid on kooskõlas liikmesriikide 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooni ja komisjoni selgitavate dokumentidega 59 kohustunud põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et kõnealuste dokumentide edastamine on põhjendatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2004/37/EÜ muudetakse järgmiselt.

1. I lisasse lisatakse järgmine punkt:

„Töö, millega kaasneb kokkupuude õlidega, mida on eelnevalt kasutatud sisepõlemismootorite liikuvate osade määrimiseks ja jahutamiseks.“

2. III lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

1.    Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt kahe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva. Nad edastavad kõnealuste õigus- ja haldusnormide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid võtavad vastu kõnealused meetmed, lisavad nad meetmete ametliku avaldamise korral nendesse meetmetesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.    Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

(1) Euroopat hõlmavad prognoosid tööga seotud vigastuste ja terviseprobleemide kohta, Work-related Illnesses Identification, Causal Factors and Prevention Safe Work – Healthy Work – For Life , Takala, J., Workplace Safety and Health Institute, Singapore, ettekanne ELi eesistujariigi konverentsil, Ateena, juuni 2014.

(2) Work-related cancer in the European Union: Size, impact and options for further prevention (Tööga seotud vähijuhud Euroopa Liidus – ulatus, mõju ja täiendavad ennetamise võimalused), http://rivm.nl/en/Documents_and_publications/Scientific/Reports/2016/mei/Work_related_cancer_in_the_European_Union_Size_impact_and_options_for_further_prevention, lk 11.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (kodifitseeritud versioon) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 158, 30.4.2004, lk 50).

(4) COM(2016)248. Ettepanekule oli lisatud mõjuhinnang (SWD(2016) 152).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(6) Kõnealuse määruse kohaselt on 1 017 keemilist mõjurit (ja keemiliste mõjurite rühma) kantud kohustuslikku ühtlustatud klassifikatsiooni kui 1. kategooria kantserogeenid, mis tuleb märgistada ohulausega „Võib põhjustada vähktõbe.“

(7) Monographs on the evaluation of carcinogenic risk to humans , Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus (IARC), WHO.

(8) Direktiivi artikli 1 lõige 1 ja põhjendus 13.

(9) Direktiivi põhjendus 13.

(10) IARC (1984), „Polynuclear aromatic hydrocarbons, Part 2, carbon blacks, mineral oils (lubricant base oils and derived products) and some nitroarenes“, IARC Monogr Eval Carcinog Risk Chem Hum, 33: 1–222. PMID:6590450 ( http://monographs.iarc.fr/ENG/Monographs/vol1-42/mono33.pdf ).

(11) IARC (1987), „Overall evaluations of carcinogenicity: an updating of IARC Monographs volumes 1 to 42“, IARC Monogr Eval Carcinog Risks Hum Suppl, 7: 1–440. PMID:3482203.

(12) IARC (2012), ( http://monographs.iarc.fr/ENG/Monographs/vol100F/mono100F.pdf ).

(13) Komisjoni 3. märtsi 2014. aasta otsus 2014/113/EL, millega asutatakse töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee ning tunnistatakse kehtetuks otsus 95/320/EÜ (ELT L 62, 4.3.2014, lk 18).

(14) SCOEL/OPIN/2016-405, „Mineral Oils as Used Engine Oils“ (mootoriõlina kasutatud mineraalõlid), vastu võetud 9. juunil 2016.

(15) Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike segud, mis sisaldavad benso[a]püreeni, ning on direktiivi määratluse kohaselt kantserogeenid; mootoriõlina kasutatud mineraalõlid.

(16) Nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsus, millega moodustatakse tööohutuse ja -tervishoiu nõuandekomitee (ELT C 218, 13.9.2003, lk 1–4).

(17) COM (2014) 332 (final), http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52014DC0332&from=ET .

(18) President Junckeri Euroopa Liidu olukorda käsitlev kõne Euroopa Parlamendis 9. septembril 2015 ( https://ec.europa.eu/priorities/sites/beta-political/files/state_of_the_union_2015_en.pdf ).

(19) Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

(20) Nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiiv 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (neljateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11).

(21) KOM(2010) 2020 ja COM(2014) 130 (final).

(22) Komplekssete polütsükliliste aromaatsete süsivesinike segusid, mis sisaldavad benso[a]püreeni, ja väikese molekulmassiga polütsükliliste aromaatsete süsivesinike segusid ei toodeta ega kasutata sellisena, vaid need moodustuvad eelkõige ja alati orgaaniliste ainete põlemise ja pürolüüsi käigus (vt töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee soovituse nr 404 lõplikku projekti polütsükliliste aromaatsete süsivesinike segude kohta, mis sisaldavad benso[a]püreeni).

(23) Etüleendikloriidi puhul kasutatakse rohkem kui 95 % kogumahust kohapeal vaheainena vinüülkloriidi monomeeri sünteesis; 4,4'-metüleendianiliin kasutatakse peaaegu täielikult (99 %) ära vaheainena, et toota 4,4'-metüleendifenüüldiisotsüanaati (MDI), mida kasutatakse polüuretaanvahtude tootmisel; IOM-uuringu kohaselt kasutati ligikaudu 75 % kogu toodetud trikloroetüleenist vaheainena.

(24) Vt tabelit 1 mõjuhinnangu 7. lisas. Vt ka 10. lisa diagrammi, millel on esitatud iga keemilise mõjuri kohta praegu kehtivad töökeskkonna ohtlike ainete riiklikud piirnormid ning võrreldud neid eelistatud poliitikavariandiga (variant 2), millest on lähtutud käesolevas ettepanekus esitatud piirnormide puhul.

(25) Vt mõjuhinnangu 7. lisa tabelit 2, milles võrreldakse liikmesriikide piirnorme nõuandekomitee soovitatud piirnormidega.

(26) Näiteks etüleendibromiidi puhul on piirnormid vahemikus 0,002–145 mg/m3. Etüleendikloriidi puhul on piirnormid vahemikus 4–412 mg/m3. Trikloroetüleeni puhul on piirnormid vahemikus 3,3–550 mg/m3.

(27) Vt tabelit 4 mõjuhinnangu 7. lisas.

(28) Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Keskliitude Ühendus (UNICE), Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskus (CEEP), Euroopa Käsitööettevõtjate ning Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Keskliit (UEAPME), Euroopa Ametiühingute Keskliit (ETUC), Euroopa Juhtivtöötajate Keskliit (CEC), Euroopa Ühenduse Nahaparkalite ja -viimistlejate Riiklike Ühenduste Keskliit (COTANCE), Euroopa Hotellide, Restoranide ja Kohvikute Kutseliit (HOTREC), Euroopa Toidu-, Põllumajandus- ja Turismisektori Ametiühingute Ühendus (EFFAT), Euroopa Juuksurite ja Kosmeetikute Ametiühingute Rahvusvaheline Ühendus (UNI-Europa Hair&Beauty).

(29) CISNET EMPL 8676, 15. juuni 2006.

(30) Neli tööandjate organisatsiooni (Business Europe, Eurocommerce, Euroopa Käsitööettevõtjate ning Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Keskliit (UEAPME) ja Euroopa Tsemenditööstus), kaks töötajate organisatsiooni (Euroopa Ametiühingute Keskliit (ETUC) ja Euroopa Ehitus- ja Puidutööstuse Töötajate Liit (EFBWW)) ning üks sõltumatu organisatsioon (Suurbritannia Tööhügieeni Ühing (BOHS)).

(31) IOMi uurimisprojekt P937/99, mai 2015 – „Health, social-economic and environmental aspects of possible amendments to the EU Directive on the protection of workers from the risks related to exposure to carcinogens and mutagens at work“ (ELi direktiivi (töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest) võimalike muudatuste tervishoiualased, sotsiaal-majanduslikud ja keskkonnaalased aspektid).

(32) Töörühma koosolek 23. märtsil 2011; töörühma koosolek 15. juunil 2011; töörühma koosolek 26. oktoobril 2011.

(33) Töörühma koosolek 21. märtsil 2012; töörühma koosolek 6. juunil 2012; töörühma koosolek 21. novembril 2012.

(34) Töörühma koosolek 6. märtsil 2013; töörühma koosolek 19. juunil 2013; töörühma koosolek 2. oktoobril 2013.

(35) „Opinion on the approach and content of an envisaged proposal by the Commission on the amendment of Directive 2004/37/EC on Carcinogens and Mutagens at the workplace“ (Arvamus tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuudet käsitleva direktiivi 2004/37/EÜ komisjoni poolt kavandatava muutmisettepaneku lähenemisviisi ja sisu kohta). Vastu võetud 5.12.2012 (dokument 2011/12).

(36) „Supplementary opinion on the approach and content of an envisaged proposal by the Commission on the amendment of Directive 2004/37/EC on Carcinogens and Mutagens at the workplace“ (Täiendav arvamus tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuudet käsitleva direktiivi 2004/37/EÜ komisjoni poolt kavandatava muutmisettepaneku lähenemisviisi ja sisu kohta). Vastu võetud 30.05.2013 (dokument 727/13).

(37) „Supplementary opinion No. 2 on the approach and content of an envisaged proposal by the Commission on the amendment of Directive 2004/37/EC on Carcinogens and Mutagens at the workplace“ (Täiendav arvamus nr 2 tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuudet käsitleva direktiivi 2004/37/EÜ komisjoni poolt kavandatava muutmisettepaneku lähenemisviisi ja sisu kohta). Vastu võetud 28.11.2013 (dokument 2016/13).

(38) Kolm vastuvõetud nõuandekomitee arvamust sisaldavad vajaduse korral konkreetseid huvirühmade (sotsiaalpartnerid ja liikmesriigid) kommentaare, mis kajastavad laialdaselt iga huvirühma poolt kolmepoolse töörühma „Kemikaalid töökohal“ („töörühm“) aruteludes esile toodud põhiteemasid. Paljudel juhtudel kommentaarid puuduvad, sest kolm huvirühma olid ühesugusel seisukohal. Sellisel kujul tuleks nõuandekomitee lõplikke arvamusi käsitada esindatud sidusrühmade arvamusi esindavatena.

(39) Vt mõjuhinnangu punkt 9.2.6. Komisjon osales ka siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi poolt igal aastal korraldatud koosolekutel Euroopa klaasi- ja keraamikatööstusega.

(40) Komisjoni 3. märtsi 2014. aasta otsus 2014/113/EL, millega asutatakse töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee ning tunnistatakse kehtetuks otsus 95/320/EÜ (ELT L 62, 4.3.2014, lk 18).

(41) https://circabc.europa.eu .

(42) Järgnevalt on esitatud lingid ainult nende keemiliste mõjurite kohta, mille suhtes on kohaldatud direktiivi teist muudatust:

(43) Õiguskontrollikomitee arvamus on avaldatud veebiaadressil http://ec.europa.eu/smart-regulation/impact/ia_carried_out/cia_2016_en.htm .

(44) 25. septembril 2015 tegi ELi Üldkohus teatavaks oma otsuse kohtuasjas T-360/13, Verein zur Wahrung von Einsatz und Nutzung von Chromtrioxid und anderen Chrom-VI-verbindungen in der Oberflächentechnik eV (VECCO) versus Euroopa Komisjon. Otsus on praegu edasi kaevatud (kohtuasi C-651/15 P).

(45) Eri poliitikavariantide mõju üksikasjalikku analüüsi ja nende võrdlust vt mõjuhinnangu 5. jaost.

(46) Vt mõjuhinnangu punkt 5.9, milles võetakse eelistatud variandid kokku lähtudes mitmest kriteeriumist: sidusrühmade heakskiit; probleemi ulatus; õigusselgus; kasu tervisele ja piiratud kulud ettevõtjate jaoks.

(47) Vt tabelit 3 mõjuhinnangu 7. lisas.

(48) See hõlmab andmeid, mida Eurostat võiks kutsehaiguste (juhul kui käimasoleva teostatavusuuringu tulemused on positiivsed) ja muude tööga seotud terviseprobleemide ja haiguste kohta kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1338/2008 koguda, töötervishoiu- ja tööohutusalase õigustiku rakendamist käsitlevates liikmesriikide aruannetes esitatud andmeid, mis on esitatud kooskõlas direktiivi 89/391/EMÜ artikliga 17a, ja andmeid, mida tööandjad on kooskõlas direktiivi 2004/37/EÜ artikli 14 lõikega 8 esitanud pädevatele riiklikele asutustele vähijuhtumite kohta, mis on vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavale kindlaks tehtud kui töökeskkonnas kantserogeeni või mutageeniga kokkupuutest tingitud, ja millele komisjonil on juurdepääs direktiivi 2004/37/EÜ artikli 18 alusel.

(49) Vt soovituse SCOEL/REC/404 lõplik projekt.

(50) Kemikaalimääruse XVII lisa 50. kirje sisaldab benso[a]püreeni kõrval veel järgmisi polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke: benso[e]püreen (CAS nr 192-97-2), bens[a]antratseen (CAS nr 56-55-3), krüseen (CAS nr 218-01-9), benso[b]fluoranteen (CAS nr 205-99-2), benso[j]fluoranteen (CAS nr 205-82-3), benso[k]fluoranteen (CAS nr 207-08-9) ja dibenso[a,h]antratseen (CAS nr 53-70-3).

(51) Vt COM (95) 425 (final).

(52) ELT L 158, 30.4.2004, lk 50.

(53) ELT C , , lk .

(54) ELT C , , lk .

(55) Komisjoni 3. märtsi 2014. aasta otsus 2014/113/EL, millega asutatakse töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee ning tunnistatakse kehtetuks otsus 95/320/EÜ (ELT L 62, 4.3.2014, lk 18).

(56) Nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiiv 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (neljateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11).

(57) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, milles käsitletakse ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(58) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(59) ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,10.1.2017

COM(2017) 11 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest

{SWD(2017) 7 final}
{SWD(2017) 8 final}

LISA

Direktiivi 2004/37/EMÜ III lisa A osasse lisatakse järgmised kanded:

CASi nr ( 1 )	EÜ nr ( 2 )	MÕJURI NIMETUS	PIIRNORMID								ÜLEMINEKUMEETMED
			8 tundi ( 3 )			Lühiajaline ( 4 )
			mg/m3 ( 5 )	ppm ( 6 )	f/ml( 7 )	mg/m3		ppm	f/ml
79-01-6	201-167-4	Trikloroetüleen	54,7	10	_	164,1		30	_
101-77-9	202-974-4	4,4'-metüleendianiliin	0,08	_	_	_		_	_
106-89-8	203-439-8	Epiklorohüdriin	1,9	_	_	_		_	_
106-93-4	203-444-5	Etüleendibromiid	0,8	0,1	_	_		_	_
107-06-2	203-458-1	Etüleendikloriid	8,2	2	_	_	_			_

Veerg „Märkus“ direktiivi 2004/37/EÜ III lisa A osas ja selles veerus esitatud märkused kantakse üle direktiivi 2004/37/EÜ III lisa B osasse.

Direktiivi 2004/37/EMÜ III lisa B osasse lisatakse järgmised kanded:

CASi nr( 8 )	EÜ nr( 9 )	MÕJURI NIMETUS	Märkus( 10 )
_	_	Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike benso[a]püreeni sisaldavad segud, mis on kantserogeenid käesoleva direktiivi tähenduses.	Nahk
_	_	Õlid, mida on eelnevalt kasutatud sisepõlemismootorites määrdeainena ja mootori liikuvate osade jahutamiseks.	Nahk
71-43-2	200-753-7	Benseen	Nahk
79-01-6	201-167-4	Trikloroetüleen	Nahk
101-77-9	202-974-4	4,4'-metüleendianiliin	Nahk
106-89-8	203-439-8	Epiklorohüdriin	Nahk
106-93-4	203-444-5	Etüleendibromiid	Nahk
107-06-2	203-458-1	Etüleendikloriid	Nahk

(1) CASi nr: Chemical Abstracts Service’i number

(2) EÜ nr, st EINECS, ELINCS või NLP, on aine Euroopa Liidus ametlikult kasutatav number, nii nagu see on määratletud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 1. osa punktis 1.1.1.2.

(3) Mõõdetud või arvutatud kaheksatunnise võrdlusperioodi aegkaalutud keskmise suhtes.

(4) Lühiajalise kokkupuute piirnorm. Piirnorm, millest suuremat kokkupuudet ei tohiks esineda ja mis põhineb 15minutilisel võrdlusperioodil, kui ei ole märgitud teisiti.

(5) mg/m3 = milligrammi õhu kuupmeetri kohta 20 °C ja 101,3 kPa (760 mm elavhõbedasammast) juures.

(6) ppm = mahumiljondikku õhus (ml/m3).

(7) f/ml = kiudu milliliitri kohta.

(8) CASi nr: Chemical Abstracts Service’i number

(9) EÜ nr, st EINECS, ELINCS või NLP, on aine Euroopa Liidus ametlikult kasutatav number, nii nagu see on määratletud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 1. osa punktis 1.1.1.2.

(10) Kogukoormus organismile võib oluliselt suureneda nahakaudse kokkupuute kaudu.