EUROOPA KOMISJON
Brüssel,25.9.2017
JOIN(2017) 37 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ühisettepanek: Nõukogu otsus
ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelise ulatusliku ja laiendatud partnerluslepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta
ULATUSLIK JA LAIENDATUD PARTNERLUSLEPING
ÜHELT POOLT EUROOPA LIIDU JA
EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUSE
NING NENDE LIIKMESRIIKIDE
JA TEISELT POOLT ARMEENIA VABARIIGI VAHEL
PREAMBUL
BELGIA KUNINGRIIK,
BULGAARIA VABARIIK,
TŠEHHI VABARIIK,
TAANI KUNINGRIIK,
SAKSAMAA LIITVABARIIK,
EESTI VABARIIK,
IIRIMAA,
KREEKA VABARIIK,
HISPAANIA KUNINGRIIK,
PRANTSUSE VABARIIK,
HORVAATIA VABARIIK,
ITAALIA VABARIIK,
KÜPROSE VABARIIK,
LÄTI VABARIIK,
LEEDU VABARIIK,
LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,
UNGARI,
MALTA VABARIIK,
MADALMAADE KUNINGRIIK,
AUSTRIA VABARIIK,
POOLA VABARIIK,
PORTUGALI VABARIIK,
RUMEENIA,
SLOVEENIA VABARIIK,
SLOVAKI VABARIIK,
SOOME VABARIIK,
ROOTSI KUNINGRIIK,
SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,
kes on Euroopa Liidu lepingu, Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu osalised, edaspidi „liikmesriigid“, ning
EUROOPA LIIT ja
EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS (edaspidi „Euratom“)
ühelt poolt ja
ARMEENIA VABARIIK
teiselt poolt,
edaspidi koos „lepinguosalised“,
VÕTTES ARVESSE lepinguosalistevahelisi tihedaid suhteid ja ühiseid väärtusi ja nende soovi tugevdada partnerlus- ja koostöölepinguga varem sõlmitud suhteid ning toetada võrdsel partnerlusel põhinevat tihedat ja intensiivset koostööd Euroopa naabruspoliitika ja idapartnerluse ning käesoleva lepingu raames;
TUNNUSTADES ELi-Armeenia Euroopa naabruspoliitika tegevuskava, sealhulgas selle sissejuhatavate sätete panust ja partnerluse prioriteetide tähtsust Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi vaheliste suhete tugevdamisel ning käesolevas lepingus nimetatud reformi- ja ühtlustamisprotsessi hoogustamisel Armeenia Vabariigis, tihendades sellega poliitilist ja majanduskoostööd;
VÕTTES EESMÄRGIKS veelgi süvendada põhivabaduste ja inimõiguste, sealhulgas vähemuste õiguste, demokraatia põhimõtete, õigusriigi ja hea valitsemistava põhimõtete austamist;
TUNNISTADES, et riigisisesed reformid, mille eesmärk on ühelt poolt demokraatia ja turumajanduse tugevdamine ning teiselt poolt konfliktidele kestva lahenduse leidmine, on omavahel seotud. Seega aitavad kestlikud demokraatlikud reformid Armeenia Vabariigis suurendada usaldust ja stabiilsust piirkonnas tervikuna;
SOOVIDES toetada Armeenia Vabariigi poliitilist, sotsiaal-majanduslikku ja institutsioonilist arengut näiteks kodanikuühiskonna ja institutsioonide arendamise, avaliku halduse ja avaliku teenistuse reformi, korruptsioonivastase võitluse ning kaubavahetuse ja majanduskoostöö tihendamise, sealhulgas heade maksuhaldustavade, vaesuse vähendamise ja ulatusliku koostöö kaudu paljudes ühist huvi pakkuvates valdkondades, muu hulgas õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas;
VÕTTES EESMÄRGIKS rakendada täielikult kõik ÜRO põhikirja, 1948. aasta ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni, 1950. aasta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi „Euroopa inimõiguste konventsioon“) ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppakti (edaspidi „OSCE Helsingi lõppakt“) eesmärgid, põhimõtted ja sätted;
RÕHUTADES oma kavatsust edendada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut ning soodustada tõhusat mitmepoolsust ja vaidluste rahumeelset lahendamist kokkulepitud vormis, eelkõige tehes selle nimel koostööd Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni OSCE raames;
VÕTTES EESMÄRGIKS kinnitada rahvusvahelist kohustust võidelda massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu ning teha koostööd desarmeerimise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise ning tuumaohutuse ja -julgeoleku valdkonnas;
TUNNISTADES Armeenia Vabariigi piirkondlikes koostöövormides, sealhulgas Euroopa Liidu toetatavates koostöövormides aktiivse osalemise tähtsust; tunnistades, kui oluliseks peab Armeenia Vabariik osalemist rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostöövormides ning neist tulenevaid olemasolevaid kohustusi;
SOOVIDES edasi arendada korrapärast poliitilist dialoogi ühist huvi pakkuvates kahepoolsetes ja rahvusvahelistes küsimustes, sealhulgas nende piirkondlikes aspektides, võttes arvesse Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ja Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikat ning Armeenia Vabariigi asjaomaseid poliitikavaldkondi; tunnistades, kui oluliseks peab Armeenia Vabariik osalemist rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostöövormides ning neist tulenevaid olemasolevaid kohustusi;
TUNNISTADES, kui oluliseks peab Armeenia Vabariik Mägi-Karabahhi konflikti rahumeelset ja kestvat lahendamist ning vajadust lahendada see konflikt võimalikult kiiresti OSCE Minski grupi kaasesimeeste juhitud läbirääkimiste käigus; tunnistades ühtlasi vajadust saavutada lahendus ÜRO põhikirjas ja OSCE Helsingi lõppaktis sätestatud eesmärkide ja põhimõtete alusel, pidades silmas eelkõige neid, mis käsitlevad jõuga ähvardamisest või jõu tarvitamisest hoidumist, riikide territoriaalset puutumatust ning rahvaste võrdseid õigusi ja enesemääramisõigust ning kajastuvad kõikides OSCE Minski grupi kaaseesistumise raames tehtud avaldustes alates 2008. aastal toimunud OSCE ministrite nõukogu 16. kohtumisest; samuti märkides ära Euroopa Liidu lubaduse toetada seda konflikti lahendamise protsessi;
VÕTTES EESMÄRGIKS ennetada ja tõkestada korruptsiooni, võidelda organiseeritud kuritegevusega ja tõhustada koostööd terrorismivastases võitluses;
VÕTTES EESMÄRGIKS süvendada dialoogi ja koostööd rände, varjupaiga ja piirihalduse küsimustes, pöörates tervikliku lähenemisviisi raames tähelepanu seaduslikule rändele ning koostööle, mida tehakse võitluses ebaseadusliku rände ja inimkaubandusega ning tagasivõtulepingu tõhusaks rakendamiseks;
KINNITADES VEEL KORD, et peamiseks eesmärgiks on jätkuvalt lepinguosaliste kodanike paremad liikumisvõimalused turvalises ja hästi hallatud keskkonnas, ning kaaludes sobival ajal viisateemalise dialoogi alustamist Armeenia Vabariigiga, tingimusel et täidetud on hästi hallatud ja turvalise liikuvuse nõuded, sealhulgas on tõhusalt rakendatud lepinguosalistevahelised viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingud;
VÕTTES EESMÄRGIKS järgida vaba turumajanduse põhimõtteid ja kinnitades, et Euroopa Liit on valmis toetama majandusreforme Armeenia Vabariigis;
TUNNUSTADES lepinguosaliste tahet süvendada majanduskoostööd, sealhulgas kaubanduse valdkonnas, kooskõlas lepinguosaliste Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmesusest tulenevate õiguste ja kohustustega ning nende õiguste ja kohustuste läbipaistva ja mittediskrimineeriva kohaldamisega;
OLLES VEENDUNUD, et käesoleva lepinguga luuakse uued tingimused lepinguosaliste majandussuhetele, eelkõige kaubanduse ja investeeringute arendamisele, ning ergutatakse konkurentsi, mis on majanduse ümberkorraldamisel ja ajakohastamisel määrava tähtsusega;
VÕTTES EESMÄRGIKS austada säästva arengu põhimõtteid;
VÕTTES EESMÄRGIKS tagada keskkonnakaitse, sealhulgas piiriülene koostöö ja mitmepoolsete kokkulepete rakendamine;
VÕTTES EESMÄRGIKS suurendada energiavarustuse kindlust ja ohutust, toetada asjaomase taristu arengut, edendada turuintegratsiooni ja õigusnormide ühtlustamist ELi õigustiku käesolevas lepingus nimetatud põhielementidega, sealhulgas propageerides energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate kasutamist, võttes arvesse Armeenia Vabariigi kohustust järgida energia tarnija-, transiidi- ja tarbijariikide võrdse kohtlemise põhimõtet;
VÕTTES EESMÄRGIKS tagada tuumaohutuse ja -julgeoleku kõrge tase vastavalt käesolevas lepingus sätestatule;
TUNNUSTADES vajadust süvendada energiakoostööd ning lepinguosaliste eesmärki järgida täielikult energiaharta lepingu tingimusi;
SOOVIDES parandada rahvatervist ja ohutust ning inimeste tervise kaitset, võttes arvesse säästva arengu põhimõtteid, keskkonnavajadusi ja kliimamuutusi;
VÕTTES EESMÄRGIKS edendada inimestevahelisi kontakte, sealhulgas teaduse ja tehnoloogia, hariduse ja kultuuri ning noorsootöö ja spordi valdkonnas toimuva koostöö ja vahetuste kaudu;
VÕTTES EESMÄRGIKS edendada piiriülest ja piirkondadevahelist koostööd;
TUNNUSTADES Armeenia Vabariigi kohustust ühtlustada asjaomaseid valdkondi käsitlevad õigusaktid järk-järgult Euroopa Liidu õigusaktidega, tehes seda tõhusalt laiemate reformide osana, ning luua käesoleva lepingu täitmise tagamiseks vajalik haldus- ja institutsiooniline suutlikkus, ja tunnustades Euroopa Liidu kestvat toetust kooskõlas olemasolevate koostöövahenditega, sealhulgas selle kohustusega seoses antavat tehnilist, finants- ja majandusabi, mis vastab Armeenia Vabariigi reformide tempole ja majanduslikele vajadustele;
KINNITADES, et kui lepinguosalised otsustavad käesoleva lepingu raames sõlmida erilepinguid vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotisele, ei ole sellised tulevikus sõlmitavad lepingud Ühendkuningriigi ja/või Iirimaa suhtes siduvad, välja arvatud juhul, kui EL ning Ühendkuningriik ja/või Iirimaa teatavad seoses asjakohaste varasemate kahepoolsete suhetega Armeenia Vabariigile ühiselt, et leping on Ühendkuningriigi ja/või Iirimaa suhtes siduv, kuna neid käsitatakse liidu osana kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolliga nr 21 Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes. Samuti ei ole Ühendkuningriigi ja/või Iirimaa jaoks siduvad Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise kohaselt hiljem käesoleva lepingu rakendamiseks vastu võetavad ELi-sisesed meetmed, kui need kaks riiki ei ole teatanud, et soovivad neis meetmetes osaleda või need heaks kiita vastavalt protokollile nr 21; märkides ühtlasi, et sellised tulevased konkreetsed lepingud või hilisemad ELi-sisesed meetmed kuuluvad nimetatud aluslepingutele lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) kohaldamisalasse,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
I JAOTIS
EESMÄRGID JA ÜLDPÕHIMÕTTED
ARTIKKEL 1
Eesmärgid
Lepingu eesmärgid on järgmised:
a)
edendada lepinguosaliste vahel ulatuslikku poliitilist ja majanduslikku partnerlust ja koostööd ühiste väärtuste ning tihedate sidemete alusel, muu hulgas suurendades Armeenia Vabariigi osalemist Euroopa Liidu poliitikameetmetes, programmides ja ametite tegevuses;
b)
tugevdada kõigis ühist huvi pakkuvates valdkondades poliitilise dialoogi pidamise raamistikku, mis võimaldab lepinguosalistel arendada tihedaid poliitilisi suhteid;
c)
aidata tugevdada demokraatiat ning edendada poliitilist, majanduslikku ja institutsioonilist stabiilsust Armeenia Vabariigis;
d)
edendada, säilitada ja tugevdada piirkondlikku ja rahvusvahelist rahu ja stabiilsust, muu hulgas tehes ühiseid jõupingutusi, et kõrvaldada pingeallikaid ja parandada julgeolekut piiridel ning edendada piiriülest koostööd ja heanaaberlikke suhteid;
e)
süvendada koostööd vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas, et tugevdada õigusriiki ning parandada inimõiguste ja põhivabaduste austamist;
f)
suurendada liikuvust ja tihendada inimestevahelisi kontakte;
g)
toetada Armeenia Vabariigi püüdlusi teha rahvusvahelist koostööd oma majanduse arendamiseks ka tema õigusaktide ELi õigustikuga ühtlustamise kaudu;
h)
alustada tihedamat kaubanduskoostööd, mis võimaldab teha asjaomastes valdkondades kestvat õigusloomealast koostööd kooskõlas WTO liikme staatusest tulenevate õiguste ja kohustustega, ning
i)
luua tingimused koostöö süvendamiseks muudes ühist huvi pakkuvates valdkondades.
ARTIKKEL 2
Üldpõhimõtted
1.
Lepinguosaliste sise- ja välispoliitika aluseks ning käesoleva lepingu oluliseks osaks on eelkõige ÜRO põhikirjas, OSCE Helsingi lõppaktis ja 1990. aasta Pariisi uue Euroopa hartas ning asjaomastes inimõigusi käsitlevates dokumentides, näiteks ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis ja Euroopa inimõiguste konventsioonis, sätestatud demokraatia põhimõtete, õigusriigi põhimõtte, inimõiguste ja põhivabaduste austamine.
2.
Lepinguosalised rõhutavad veel kord pühendumist turumajanduse, säästva arengu, piirkondliku koostöö ning tõhusa mitmepoolsuse põhimõtetele.
3.
Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et järgivad hea valitsemistava põhimõtteid ning rahvusvahelisi kohustusi, eelkõige neid, mis neil on ÜRO, Euroopa Nõukogu ja OSCE raames.
4.
Lepinguosalised kohustuvad võitlema korruptsiooni, piiriülese organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi eri vormide vastu, toetama säästvat arengut, tõhusat mitmepoolsust ning võitlust massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu, sealhulgas ELi keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumaohu leevendamise tippkeskuse algatuse raames. See kohustus on lepinguosaliste suhete ja koostöö arengu keskne tegur, mis aitab kindlustada piirkondlikku rahu ja stabiilsust.
II JAOTIS
POLIITILINE DIALOOG JA REFORM;
KOOSTÖÖ VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA VALDKONNAS
ARTIKKEL 3
Poliitilise dialoogi eesmärgid
1.
Lepinguosalised arendavad ja süvendavad poliitilist dialoogi kõigis ühist huvi pakkuvates valdkondades, sealhulgas välis- ja julgeolekupoliitika ning riigisiseste reformide teemal. Selline dialoog tõhustab poliitilist koostööd välis- ja julgeolekuküsimustes, tunnistades tähtsust, mida Armeenia Vabariik omistab osalemisele rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostöövormides ning neist tulenevatele olemasolevatele kohustustele.
2.
Poliitilise dialoogi eesmärgid on järgmised:
a)
arendada ja süvendada poliitilist dialoogi kõigis ühist huvi pakkuvates valdkondades;
b)
tugevdada poliitilist partnerlust ja tõhustada koostööd välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas;
c)
edendada tõhusal mitmepoolsusel põhinevat rahvusvahelist rahu, stabiilsust ja julgeolekut;
d)
tugevdada lepinguosalistevahelist koostööd ja dialoogi rahvusvahelise julgeoleku ja kriisiohjamise valdkonnas, eelkõige eesmärgiga tegeleda üleilmsete ja piirkondlike probleemide ja nendega seonduvate ohtudega;
e)
süvendada koostööd massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamise valdkonnas;
f)
edendada tulemustele orienteeritud ja praktilist koostööd lepinguosaliste vahel, et saavutada rahu, julgeolek ja stabiilsus Euroopas;
g)
parandada demokraatia põhimõtete, õigusriigi ja hea valitsemistava põhimõtete järgimist, inimõiguste ja põhivabaduste, sealhulgas meediavabaduse ja vähemuste õiguste austamist, ning aidata tugevdada riigisiseseid poliitilisi reforme;
h)
arendada lepinguosalistevahelist dialoogi ja süvendada koostööd julgeoleku ja kaitse valdkonnas;
i)
toetada konfliktide rahumeelset lahendamist;
j)
toetada ÜRO põhikirja eesmärke ja põhimõtteid ning OSCE Helsingi lõppaktis sätestatud põhimõtteid, mis reguleerivad osalisriikidevahelisi suhteid, ja
k)
toetada piirkondlikku koostööd, luua heanaaberlikud suhted ja tugevdada piirkondlikku julgeolekut, võttes meetmeid piiride avamiseks, et hõlbustada piirkondlikku kaubandust ja piiriülest liikumist.
ARTIKKEL 4
Riigisisesed reformid
Lepinguosalised teevad koostööd järgmistes valdkondades:
a)
demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi arendamine ja kindlustamine ning nende stabiilsuse ja mõjususe suurendamine;
b)
inimõiguste ja põhivabaduste austamise tagamine;
c)
kohtu- ja õigusreformi edendamine eesmärgiga tagada kohtute, prokuratuuri ja õiguskaitseasutuste sõltumatus, kvaliteet ja tõhusus;
d)
haldussuutlikkuse suurendamine ning õiguskaitseasutuste erapooletuse ja tõhusa tegutsemise tagamine;
e)
avaliku halduse reformi ning aruandekohustusliku, tõhusa, läbipaistva ja pädeva avaliku teenistuse ülesehitamise edendamine ja
f)
korruptsioonivastase võitluse tulemuslikkuse tagamine, eelkõige selleks, et tõhustada korruptsioonivastase võitluse alast rahvusvahelist koostööd, ning asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide, nagu ÜRO 2003. aasta korruptsioonivastase konventsiooni tulemusliku rakendamise tagamine.
ARTIKKEL 5
Välis- ja julgeolekupoliitika
1.
Lepinguosalised tugevdavad dialoogi ja koostööd välis- ja julgeolekupoliitika, sealhulgas ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas, tunnistades tähtsust, mida Armeenia Vabariik omistab osalemisele rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostöövormides ning neist tulenevatele olemasolevatele kohustustele, ning käsitlevad eelkõige konfliktide ennetamise, kriisiohjamise, riskide vähendamise, küberjulgeoleku, julgeolekusektori reformi, piirkonna stabiilsuse, desarmeerimise, massihävitusrelvade leviku tõkestamise, relvastuskontrolli ja relvaekspordi kontrolli probleeme. Koostöö põhineb ühistel väärtustel ja huvidel ning selle eesmärk on suurendada koostöö tulemuslikkust, kasutades kahepoolseid, rahvusvahelisi ja piirkondlike foorumeid, eelkõige OSCEd.
2.
Lepinguosalised kinnitavad veel kord pühendumist ÜRO põhikirjas ja OSCE Helsingi lõppaktis sätestatud rahvusvahelise õiguse põhimõtete järgimisele ning nende edendamisele kahe- ja mitmepoolsetes suhetes.
ARTIKKEL 6
Rahvusvaheliselt muret tekitavad rasked kuriteod ja Rahvusvaheline Kriminaalkohus
1.
Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et kõige raskemad, kogu rahvusvahelises üldsuses muret tekitavad kuriteod ei tohi jääda karistamata ja tagada tuleks tõhus vastutusele võtmine selliste kuritegude eest, võttes meetmeid nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kaudu.
2.
Lepinguosalised on seisukohal, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu asutamine ja tulemuslik toimimine on rahvusvahelise rahu ja õiguse jaoks oluline samm. Lepinguosalised püüavad tugevdada koostööd ja edendada rahu ja rahvusvahelist õigusemõistmist, ratifitseerides ja rakendades Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi ja sellega seotud dokumendid ning võttes arvesse nende õiguslikku ja põhiseaduslikku raamistikku.
3.
Lepinguosalised lepivad kokku, et tehakse tihedat koostööd genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude vältimiseks, kasutades selleks asjakohaseid kahe- ja mitmepoolseid raamistikke.
ARTIKKEL 7
Konfliktide ennetamine ja kriisiohjamine
Lepinguosalised tõhustavad praktilist koostööd konfliktide ennetamise ja kriisiohjamise valdkonnas, eelkõige pidades silmas Armeenia Vabariigi võimalikku osalemist ELi juhitavates tsiviil- ja sõjalistes kriisiohjamiseoperatsioonides, samuti asjakohastel õppustel ja koolitustel; selline osalemine oleks üksikjuhtumipõhine.
ARTIKKEL 8
Piirkondlik stabiilsus ja konfliktide rahumeelne lahendamine
1.
Lepinguosalised tugevdavad ühiseid jõupingutusi, et parandada tingimusi edasise piirkondliku koostöö tegemiseks, toetades avatud piire ja piiriülest liikuvust, heanaaberlikke suhteid ja demokraatlikku arengut ning edendades seeläbi stabiilsust ja julgeolekut, ja tegutsevad konfliktide rahumeelse lahendamise nimel.
2.
Lõikes 1 nimetatud tegevustes järgitakse rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamise ühiseid põhimõtteid, mis on sätestatud ÜRO põhikirjas ja OSCE Helsingi lõppaktis ning muudes asjakohastes mitmepoolsetes dokumentides, millest lepinguosalised juhinduvad. Lepinguosalised rõhutavad konfliktide rahumeelseks lahendamiseks olemasolevate kokkulepitud vormide tähtsust.
3.
Lepinguosalised rõhutavad, et relvastuskontroll ning usalduse ja julgeoleku suurendamise meetmed on julgeoleku, prognoositavuse ja stabiilsuse tagamiseks Euroopas jätkuvalt väga olulised.
ARTIKKEL 9
Massihävitusrelvad, nende leviku tõkestamine ja desarmeerimine
1.
Lepinguosalised on seisukohal, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik nii riiklikul kui ka mitteriiklikul tasandil, näiteks terroristide ja muude kuritegelike ühenduste seas, on üks tõsisemaid ohte rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule. Seetõttu lepivad lepinguosalised kokku, et teevad koostööd ja annavad oma panuse massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamiseks, täites täielikult oma kohustusi, mis tulenevad desarmeerimist ja massihävitusrelvade leviku tõkestamist käsitlevatest rahvusvahelistest lepingutest, ning muid asjaomaseid rahvusvahelisi kohustustusi. Lepinguosalised nõustuvad, et see säte on käesoleva lepingu oluline osa.
2.
Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd ja annavad oma panuse massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamiseks,
a)
võttes meetmed asjakohastele rahvusvahelistele õigusaktidele allakirjutamiseks ja nende ratifitseerimiseks või vajaduse korral nendega ühinemiseks ja nende täielikuks rakendamiseks ning
b)
arendades edasi tõhusat siseriiklikku ekspordikontrollisüsteemi, sealhulgas massihävitusrelvadega seotud kaupade ekspordi ja transiidi ning massihävitusrelvadega seotud kahesuguse kasutusega tehnoloogia lõppkasutuse kontrollimiseks.
3.
Lepinguosalised lepivad kokku, et seavad sisse korrapärase poliitilise dialoogi käesolevas artiklis nimetatud meetmete toetamiseks ja tugevdamiseks.
ARTIKKEL 10
Väike- ja kergrelvad ning tavarelvade ekspordi kontroll
1.
Lepinguosalised tunnistavad, et väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseaduslik tootmine, salakaubavedu, ülemäärane varumine, puudulik haldamine, varude ebapiisav turvamine ja kontrollimatu levik on endiselt tõsiseks ohuks rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule.
2.
Lepinguosalised nõustuvad järgima ja täielikult täitma oma kohustust võidelda väike- ja kergrelvade ning nende laskemoonaga ebaseadusliku kauplemise vastu vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele lepingutele, mille osalised nad on, ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele, samuti oma kohustusi, mis tulenevad muudest kõnealuses valdkonnas kehtivatest rahvusvahelistest õigusaktidest, näiteks ÜRO tegevusprogrammist väike- ja kergrelvade salakaubanduse kõikide aspektide ennetamise, tõkestamise ja likvideerimise kohta.
3.
Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd ja tagama kooskõlastamise, vastastikuse täiendavuse ja koostoime võitluses väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku kaubanduse vastu ning ülemääraste varude hävitamise üleilmsel, piirkondlikul, allpiirkondlikul ja vajaduse korral riiklikul tasandil.
4.
Peale selle lepivad lepinguosalised kokku jätkata koostööd tavarelvade ekspordi kontrolli valdkonnas, võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühist seisukohta 2008/944/ÜVJP sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli küsimustes
ning Armeenia Vabariigi asjakohaseid õigusakte.
5.
Lepinguosalised lepivad kokku, et seavad sisse korrapärase poliitilise dialoogi käesolevas artiklis nimetatud meetmete toetamiseks ja tugevdamiseks.
ARTIKKEL 11
Terrorismivastane võitlus
1.
Lepinguosalised kinnitavad veel kord terrorismivastase võitluse tähtsust ning lepivad kokku, et teevad kahepoolsel, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil koostööd terrorismi mis tahes avaldumisvormide ja ilmingute ennetamiseks ning nende vastu võitlemiseks.
2.
Lepinguosalised lepivad kokku, et terrorismivastane võitlus peab toimuma täielikus kooskõlas õigusriigi põhimõtte ning rahvusvahelise õigusega, sealhulgas inimõigusi käsitlevate rahvusvaheliste õigusaktide, pagulas- ja humanitaarõiguse, ÜRO põhikirja põhimõtete ning terrorismivastast võitlust käsitlevate rahvusvaheliste dokumentidega.
3.
Lepinguosalised rõhutavad kõikide terrorismivastase võitlusega seotud ÜRO konventsioonide ja protokollide üldise ratifitseerimise ja täieliku rakendamise tähtsust. Lepinguosalised lepivad kokku, et edendavad dialoogi rahvusvahelise terrorismi vastase võitluse laiaulatusliku konventsiooni eelnõu küsimustes ning teevad koostööd ÜRO ülemaailmse terrorismivastase võitluse strateegia ja kõikide asjakohaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide ning Euroopa Nõukogu konventsioonide rakendamisel. Lisaks sellele lepivad lepinguosalised kokku, et teevad koostööd rahvusvahelise üksmeele süvendamiseks terrorismi ennetamise ja selle vastu võitlemise valdkonnas.
III JAOTIS
ÕIGUS, VABADUS JA TURVALISUS
ARTIKKEL 12
Õigusriik ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine
1.
Lepinguosalised panevad vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas tehtava koostöö raames erilist rõhku Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis sätestatud õigusriigi põhimõtete, sealhulgas kohtusüsteemi sõltumatuse, õiguskaitse kättesaadavuse ja õiglase kohtumõistmise edendamisele ning menetluslikele tagatistele kriminaalasjades ja kuriteoohvrite õigustele.
2.
Lepinguosalised teevad täielikku koostööd, et tagada institutsioonide tulemuslik tegevus õiguskaitse, korruptsioonivastase võitluse ja õigusemõistmise valdkonnas.
3.
Koostöö vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas põhineb inimõiguste, mittediskrimineerimise ja põhivabaduste tagamisel.
ARTIKKEL 13
Isikuandmete kaitse
Lepinguosalised lepivad kokku teha koostööd, et tagada isikuandmete kõrgetasemeline kaitse kooskõlas Euroopa Liidu, Euroopa Nõukogu ja rahvusvaheliste õigusaktide ja normidega.
ARTIKKEL 14
Koostöö rände, varjupaiga ja piirihalduse valdkonnas
1.
Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma territooriumide vaheliste rändevoogude ühise juhtimise tähtsust ja seavad sisse igakülgse dialoogi kõigis rändega seotud küsimustes, sealhulgas seadusliku rände, rahvusvahelise kaitse ning ebaseadusliku rände, inimeste salaja üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse vastase võitluse valdkonnas.
2.
Koostöö lähtub lepinguosaliste konsultatsioonide käigus kindlaks määratud vajadustest ning seda rakendatakse kooskõlas asjakohaste kehtivate õigusaktidega. Koostöös keskendutakse eelkõige järgmisele:
a)
rände algpõhjuste käsitlemine;
b)
siseriiklike õigusaktide ja tavade väljatöötamine ja rakendamine rahvusvahelise kaitse valdkonnas vastavalt 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioonile ja 1967. aasta pagulasseisundi protokollile ning muudele asjaomastele rahvusvahelistele dokumentidele, näiteks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile, ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte rakendamise tagamiseks;
c)
riiki lubamise eeskirjad, samuti riiki lubatud isikute õigused ja seisund, seaduslikult riigis viibivate mittekodanike õiglane kohtlemine ja integratsioon, haridus ja koolitus ning rassismi- ja ksenofoobiavastased meetmed;
d)
tõhusa ja ennetava poliitika väljatöötamine ebaseadusliku rände, rändajate ebaseaduslikult üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse valdkonnas, sealhulgas küsimuses, kuidas asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide raames võidelda inimeste ebaseaduslikult üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse võrgustikega ning kaitsta inimkaubanduse ohvreid;
e)
rändehalduse, dokumentide turvalisuse, viisapoliitika ja piirihalduse ning rändega seotud infosüsteemide valdkonna organisatsioonilised küsimused, koolitus, parimad tavad ja muud operatiivmeetmed.
3.
Koostöö võib soodustada ka korduvrännet arengu toetamise eesmärgil.
ARTIKKEL 15
Isikute liikumine ja tagasivõtmine
1.
Lepinguosalised tagavad järgmiste nende suhtes siduvate lepingute täieliku rakendamise:
a)
Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi vaheline riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise leping (edaspidi „tagasivõtuleping“), mis jõustus 1. jaanuaril 2014, ja
b)
Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi vaheline viisade väljastamise lihtsustamise leping (edaspidi „viisalihtsustusleping“), mis jõustus 1. jaanuaril 2014.
2.
Lepinguosalised toetavad viisalihtsustuslepingu täitmisega jätkuvalt kodanike liikuvust ning kaaluvad sobival ajal viisanõude kaotamist puudutava dialoogi alustamist, tingimusel et on loodud tingimused hästi hallatud ja turvalise liikuvuse tagamiseks. Lepinguosalised teevad koostööd ebaseadusliku rändega võitlemisel, sealhulgas rakendades tagasivõtulepingut ja toetades piirihalduspoliitikat ning õigus- ja tegevusraamistikke.
ARTIKKEL 16
Võitlus organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu
1.
Lepinguosalised teevad koostööd, et ennetada ja tõkestada organiseeritud ja muud kuritegevust, sealhulgas rahvusvahelist kuritegevust, näiteks:
a)
rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja inimkaubandus;
b)
relvade, sealhulgas väike- ja kergrelvade ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja nendega kauplemine;
c)
ebaseaduslike uimastite üle piiri toimetamine ja nendega kauplemine;
d)
kaupade ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja nendega kauplemine;
e)
ebaseaduslik majandus- ja finantstegevus, nagu võltsimine, maksupettus ja riigihangetega seotud pettus;
f)
rahvusvaheliste annetajate rahastatud projektide vahendite omastamine;
g)
aktiivne ja passiivne korruptsioon avalikus ja erasektoris;
h)
dokumentide võltsimine ja valeandmete esitamine ning
i)
küberkuritegevus.
2.
Lepinguosalised tõhustavad õiguskaitseasutuste kahepoolset, piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd, sealhulgas arendavad võimaluse korral koostööd Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) ja Armeenia Vabariigi asjaomaste ametiasutuste vahel. Lepinguosalised kohustuvad tulemuslikult rakendama asjakohaseid rahvusvahelisi norme, eelkõige neid, mis on sätestatud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO 2000. aasta konventsioonis ja selle kolmes protokollis. Lepinguosalised teevad koostööd korruptsiooni ennetamisel ja sellega võitlemisel kooskõlas ÜRO 2003. aasta korruptsioonivastase konventsiooni ning riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) ja OSCE soovitustega, samuti majanduslike huvide deklareerimise läbipaistvuse tagamisel, rikkumistest teatajate kaitsmisel ja juriidiliste isikute lõplike abisaajate kohta teabe avalikustamisel.
ARTIKKEL 17
Ebaseaduslikud uimastid
1.
Lepinguosalised teevad oma volituste ja pädevuse piires koostööd, et tagada tasakaalustatud ja integreeritud lähenemisviis seoses ebaseaduslike uimastite ja uute psühhoaktiivsete ainete kasutamise ennetamise ja tõkestamisega. Uimastipoliitika ja -meetmete eesmärk on tugevdada ebaseaduslike uimastite kasutamise ennetamise ja tõkestamisega tegelevaid asutusi, vähendada ebaseaduslike uimastite pakkumist, salakaubavedu ja nõudlust, parandada toimetulekut uimastite kuritarvitamise tagajärgedega tervisele ja ühiskonnale ning tulemuslikumalt ära hoida keemiliste lähteainete ümbersuunamist narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks.
2.
Lepinguosalised lepivad kokku lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikes koostöömeetodites. Meetmed põhinevad ühiselt kokkulepitud põhimõtetel, mis on sätestatud asjaomastes rahvusvahelistes konventsioonides, ning nende eesmärk on rakendada soovitused, mis esitati 2016. aasta aprillis toimunud ÜRO Peaassamblee üleilmsele uimastiprobleemile pühendatud eriistungjärgul vastu võetud lõppdokumendis.
ARTIKKEL 18
Rahapesu ja terrorismi rahastamine
1.
Lepinguosalised teevad koostööd, et takistada oma finantssüsteemi ja muude süsteemide kasutamist üldiselt kuritegelikul teel ja eeskätt uimastikuritegudest saadud tulu pesemiseks ning terrorismi rahastamiseks. Koostöö hõlmab ka kuritegelikul teel saadud varade ja vahendite sissenõudmist.
2.
Selles valdkonnas tehtav koostöö võimaldab asjaomase teabe vahetamist vastavalt lepinguosaliste asjakohastele õigusaktidele ja asjakohastele rahvusvahelistele õigusaktidele ning selliste rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamiseks ja tõkestamiseks vajalike normide kehtestamist, mis oleksid võrdväärsed selles valdkonnas tegutsevate asjaomaste rahvusvaheliste asutuste, näiteks rahapesuvastase töökonna kehtestatud normidega.
ARTIKKEL 19
Koostöö terrorismiga võitlemise valdkonnas
1.
Lepinguosalised kinnitavad kooskõlas artiklis 11 sätestatud terrorismivastase võitluse aluspõhimõtetega veel kord, et terrorismivastane võitlus on eelkõige õiguskaitse ja kohtuvaldkonna ülesanne, ning lepivad kokku, et teevad koostööd terroriaktide ennetamisel ja tõkestamisel ning eelkõige:
a)
vahetavad teavet terrorirühmituste, terroristide ja nende toetusvõrgustike kohta kooskõlas rahvusvahelise ja siseriikliku õigusega ning eelkõige isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitset käsitlevate õigusaktidega;
b)
vahetavad kohaldatavate õigusaktide alusel kogemusi terrorismi ennetamise ja tõkestamise, selleks kasutatavate vahendite ja meetodite ning nende tehniliste aspektide, aga ka koolituse kohta;
c)
vahetavad seisukohti radikaliseerumise ja terroristide värbamise ning radikaliseerumisega võitlemise ja rehabilitatsiooni toetamise kohta;
d)
vahetavad seisukohti ja kogemusi terrorismis kahtlustatavate isikute piiriülese liikumise ja reisimise ning terrorismiohu kohta;
e)
vahetavad parimaid tavasid inimõiguste kaitsmisel terrorismivastases võitluses, eelkõige kriminaalmenetluse käigus;
f)
tagavad terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumiste kriminaliseerimise ning
g)
võtavad meetmeid keemia-, bioloogilise, kiirgus- ja tuumaterrorismi ohu vastu ning kohustuvad võtma meetmeid, et vältida keemia-, bioloogilise, kiirgus- ja tuumamaterjalide terroristlikel eesmärkidel omandamist, üleandmist ja kasutamist ning ebaseaduslikke tegusid kõrge riskiastmega keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumarajatiste suhtes.
2.
Koostöö põhineb asjaomastel olemasolevatel hinnangutel ja toimub lepinguosalistevaheliste konsultatsioonide alusel.
ARTIKKEL 20
Õigusalane koostöö
1.
Lepinguosalised lepivad kokku, et edendavad koostööd tsiviil- ja kaubandusasjades eesmärgiga pidada läbirääkimisi ning ratifitseerida ja rakendada tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevad mitmepoolsed konventsioonid, eriti rahvusvahelise õigusalase koostöö ja kohtuvaidluste ning laste kaitse valdkonnas kehtestatud Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi konventsioonid.
2.
Kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas püüavad lepinguosalised süvendada koostööd mitmepoolsete lepingutega ettenähtud vastastikuse õigusabi küsimustes. Vajaduse korral hõlmab selline koostöö asjaomaste rahvusvaheliste ÜRO ja Euroopa Nõukogu õigusaktidega ühinemist ja nende õigusaktide rakendamist ning Eurojusti ja Armeenia Vabariigi pädevate asutuste vahelise koostöö tihendamist.
ARTIKKEL 21
Konsulaarkaitse
Armeenia Vabariik on nõus, et tema territooriumil esindatud ELi liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaarasutused pakuvad kaitset ka selliste ELi liikmesriikide kodanikele, kellel ei ole Armeenia Vabariigis alalist esindust, kes saaks pakkuda konkreetsel juhul konsulaarkaitset, tehes seda asjaomase ELi liikmesriigi kodanikega samadel tingimustel.
IV JAOTIS
MAJANDUSKOOSTÖÖ
1. PEATÜKK
MAJANDUSDIALOOG
ARTIKKEL 22
1.
Euroopa Liit ja Armeenia Vabariik toetavad majandusreformi läbiviimist, parandades ühist arusaama teineteise majanduse põhialustest ning majanduspoliitika kavandamisest ja rakendamisest.
2.
Armeenia Vabariik võtab täiendavaid meetmeid, et luua toimiv turumajandus ning järk-järgult ühtlustada oma majandus- ja rahandusalased õigusnormid ja poliitikameetmed Euroopa Liidu omadega, kui see on asjakohane. Euroopa Liit toetab Armeenia Vabariiki tema püüdlustes tagada usaldusväärne makromajanduspoliitika, sealhulgas keskpanga sõltumatus ja hinnastabiilsus, usaldusväärne riigi rahandus ning stabiilne valuutavahetuskurss ja maksebilanss.
ARTIKKEL 23
Sel eesmärgil lepivad lepinguosalised kokku, et seavad sisse korrapärase majandusdialoogi, mille eesmärgid on järgmised:
a)
teabevahetus makromajanduspoliitika ja makromajanduslike suundumuste, struktuurireformide ning majandusarengu strateegia küsimustes;
b)
teadmiste ja parima tava vahetus näiteks riigi rahanduse, raha- ja vahetuskursipoliitika raamistike, finantssektori poliitika ja majandusstatistika kohta;
c)
teabe ja kogemuste vahetus piirkondliku majandusintegratsiooni, sealhulgas Euroopa majandus- ja rahaliidu toimimise kohta;
d)
kahepoolse majandus-, finants- ja statistikakoostöö olukorra läbivaatamine.
ARTIKKEL 24
Avaliku sektori sisekontroll ja audit
Lepinguosalised teevad koostööd avaliku sektori asutuste sisekontrolli ja välisauditi valdkonnas eesmärgiga:
a)
arendada välja ja rakendada kooskõlas Armeenia Vabariigi valitsuse heakskiidetud avaliku sektori asutuste sisefinantskontrolli reformikavaga juhi vastutusel ja volituste delegeerimisel põhinev avaliku sektori asutuste sisefinantskontrolli süsteem, sealhulgas oma tegevuses sõltumatu siseauditi funktsioon Armeenia Vabariigi avalikus sektoris tervikuna, viies selle vastavusse üldtunnustatud rahvusvaheliste normide, raamistike ja suunistega ning ELi hea tavaga;
b)
luua Armeenia Vabariigis piisav finantskontrollisüsteem, mis täiendab, kuid ei dubleeri siseauditi funktsiooni;
c)
toetada Armeenia Vabariigis avaliku sektori sisefinantskontrolli ühtlustamisega tegelevat kesküksust ja tugevdada selle suutlikkust reforme juhtida;
d)
tugevdada veelgi riigikontrolli kui Armeenia Vabariigi kõrgeimat auditeerimisasutust, eelkõige selle finantsilist, organisatsioonilist ja tegevuse sõltumatust kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud välisauditistandarditega (INTOSAI standarditega) ja
e)
näha ette teabe, kogemuste ja hea tava vahetamine.
2. PEATÜKK
MAKSUSTAMINE
ARTIKKEL 25
Lepinguosalised teevad koostööd maksustamise valdkonna hea juhtimistava edendamiseks, et veelgi parandada majandussuhteid, kaubandust, investeeringuid ja ausat konkurentsi.
ARTIKKEL 26
Pidades silmas artiklit 25, tunnustavad lepinguosalised maksunduse valdkonnas Euroopa Liidu tasandil liikmesriikide poolt omaksvõetud head juhtimistava, see tähendab läbipaistvuse, teabevahetuse ja õiglase maksukonkurentsi põhimõtteid, ning kohustuvad neid järgima. Ilma et see piiraks Euroopa Liidu ja liikmesriikide pädevust, tõhustavad lepinguosalised sel eesmärgil rahvusvahelist koostööd maksunduse valdkonnas, hõlbustavad maksutulude kogumist ning töötavad välja meetmed nende hea juhtimistava põhimõtete tõhusaks rakendamiseks.
ARTIKKEL 27
Lepinguosalised tõhustavad ja tugevdavad koostööd Armeenia Vabariigi maksusüsteemi ja -halduse täiustamisel ja arendamisel, sealhulgas maksude kogumise ja kontrollialase suutlikkuse parandamisel, et tagada tõhus maksukogumine ning tugevdada võitlust maksupettuste ja maksustamise vältimisega. Lepinguosalised kohtlevad importtooteid ja sarnaseid kodumaiseid tooteid võrdselt kooskõlas 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (edaspidi „GATT 1994“) I ja III artikliga. Lepinguosalised soovivad tõhustada koostööd ja jagada kogemusi võitlemisel maksupettuste ja maksustamise vältimisega, eelkõige karussellpettusega, ning siirdehindade ja offshore-ettevõtete küsimustes.
ARTIKKEL 28
Lepinguosalised arendavad koostööd, et jõuda ühise poliitikani pettuste ja aktsiisiga maksustavate kaupade salakaubaveo ennetamise ja tõkestamise alal. Koostöö hõlmab teabevahetust. Selleks püüavad lepinguosalised tugevdada piirkondlikus kontekstis tehtavat koostööd kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise 2003. aasta raamkonventsiooniga.
ARTIKKEL 29
Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub korrapärane dialoog.
3. PEATÜKK
STATISTIKA
ARTIKKEL 30
Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd statistikaküsimustes, et täita pikaajaline eesmärk esitada ajakohaseid, rahvusvaheliselt võrreldavaid ja usaldusväärseid statistilisi andmeid. Eeldatakse, et kestlik, tõhus ja ametialaselt sõltumatu riiklik statistikasüsteem annab Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi kodanikele, ettevõtjatele ja otsustajatele vajalikku teavet, võimaldades neil seega teha teadlikke otsuseid. Riiklik statistikasüsteem peab olema kooskõlas ÜRO ametliku statistika koostamise põhimõtetega ning võtma arvesse ELi statistikaõigustikku, sealhulgas Euroopa statistika tegevusjuhist, et viia riiklik statistikasüsteem vastavusse Euroopa normide ja standarditega.
ARTIKKEL 31
Statistika valdkonnas tehtava koostöö eesmärgid on järgmised:
a)
riikliku statistikasüsteemi suutlikkuse edasine suurendamine, keskendudes tugevale õiguslikule alusele, kvaliteetsete andmete ja metaandmete esitamisele, levitamispoliitikale ja kasutajasõbralikkusele ning lähtudes avaliku ja erasektori, teadusringkondade ja muude kasutajate vajadustest;
b)
Armeenia Vabariigi statistikasüsteemi järkjärguline Euroopa statistikasüsteemi normide ja tavadega vastavusse viimine;
c)
Euroopa Liidule andmete edastamise täiustamine, võttes arvesse asjaomaste rahvusvaheliste ja Euroopa metoodikate, sealhulgas klassifikaatorite kasutamist;
d)
riigi statistikatöötajate ametialase ja haldussuutlikkuse suurendamine, et lihtsustada ELi statistikastandardite kohaldamist ja aidata arendada Armeenia Vabariigi statistikasüsteemi;
e)
statistikavaldkonna oskusteabe arendamisega seotud kogemuste vahetamine ja
f)
kõikide statistika kogumise ja levitamise protsesside kvaliteedi tagamise ja juhtimise toetamine.
ARTIKKEL 32
Lepinguosalised teevad koostööd Euroopa statistikasüsteemi raames, milles Euroopa Liidu statistikaasutuseks on Eurostat. Koostöö tagab statistikaameti ametialase sõltumatuse ja Euroopa statistika tegevusjuhise põhimõtete kohaldamise ning keskendub järgmistele valdkondadele:
a)
rahvastikustatistika, sealhulgas rahvaloendused ja sotsiaalstatistika;
b)
põllumajandusstatistika, sealhulgas põllumajandusloendused;
c)
ettevõtlusstatistika, sealhulgas äriregistrid ja haldusallikate kasutamine statistilistel eesmärkidel;
d)
makromajandusstatistika, sealhulgas rahvamajanduse arvepidamine, väliskaubandusstatistika, maksebilansistatistika ja välismaiste otseinvesteeringute statistika;
e)
energiastatistika, sealhulgas energiabilansid;
f)
keskkonnastatistika;
g)
piirkondlik statistika ja
h)
horisontaalne tegevus, sealhulgas kvaliteedi tagamine ja juhtimine, statistilised klassifikaatorid, koolitus, levitamine ja nüüdisaegse infotehnoloogia kasutamine.
ARTIKKEL 33
Lepinguosalised vahetavad muu hulgas teavet ja eksperditeadmisi ning arendavad koostööd, võttes arvesse varasemaid kogemusi, mis on saadud mitme abiprogrammi raames statistikasüsteemi reformi käivitamisel. Jõupingutused suunatakse edasisele ühtlustamisele ELi statistikaõigustikuga, tuginedes Armeenia Vabariigi statistikasüsteemi arendamise riiklikule strateegiale ning võttes arvesse Euroopa statistikasüsteemi arendamist. Statistiliste andmete esitamise protsess keskendub haldusdokumentide kasutamise parandamisele ja statistiliste uuringute ühtlustamisele, võttes samas arvesse vajadust vähendada vastamise koormust. Saadud andmeid kasutatakse sotsiaal- ja majanduselu põhivaldkondade poliitika kujundamiseks ja seireks.
ARTIKKEL 34
Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub korrapärane dialoog. Armeenia Vabariigile antakse võimaluste piires võimalus osaleda Euroopa statistikasüsteemi tegevuses, sealhulgas koolituses.
ARTIKKEL 35
Armeenia Vabariigi õigusaktide järkjärguline ühtlustamine ELi statistikaõigustikuga toimub kooskõlas kord aastas ajakohastatava Eurostati statistikanõuete kogumikuga, mida lepinguosalised käsitavad käesoleva lepingu lisana.
V JAOTIS
MUU KOOSTÖÖPOLIITIKA
1. PEATÜKK
TRANSPORT
ARTIKKEL 36
Lepinguosalised:
a)
laiendavad ja tugevdavad oma transpordialast koostööd, et toetada kestlike transpordisüsteemide arendamist;
b)
edendavad tõhusat, ohutut ja turvalist transporti ning transpordisüsteemide ühilduvust ja koostalitlusvõimet ja
c)
püüavad parandada põhilisi transpordiühendusi oma territooriumide vahel.
ARTIKKEL 37
Koostöö hõlmab järgmisi valdkondi:
a)
kõiki transpordiliike hõlmava kestliku riikliku transpordipoliitika väljatöötamine eelkõige eesmärgiga tagada keskkonnasäästlikud, tõhusad, ohutud ja turvalised transpordisüsteemid ning edendada transpordikaalutluste integreerimist muudesse poliitikavaldkondadesse;
b)
valdkondlike strateegiate arendamine, arvestades riiklikku transpordipoliitikat (sealhulgas tehnilise sisseseade ja transpordivahendite ajakohastamise õigusnõudeid, et need vastaksid rangeimatele rahvusvahelistele standarditele), maantee-, raudtee-, sisevee-, lennu- ja kombineeritud transpordi jaoks, sealhulgas rakendamise ajakavad ja vahe-eesmärgid, haldusülesanded ning rahastamiskavad;
c)
taristupoliitika parandamine erinevate transpordiliikide taristuprojektide paremaks väljaselgitamiseks ja hindamiseks;
d)
taristu hooldusele, võimsuspiirangutele ja puuduvatele lülidele keskenduvate rahastamisstrateegiate väljatöötamine ning aktiivsem osalemine erasektori transpordiprojektides ja nende projektide toetamine;
e)
ühinemine asjaomaste rahvusvaheliste transpordiorganisatsioonide ja -lepingutega, sealhulgas rahvusvaheliste transpordilepingute ja -konventsioonide range rakendamise ja tulemusliku täitmise tagamise menetlustega;
f)
koostöö ning teabevahetus, et arendada ja täiustada transporditehnoloogiat, näiteks arukaid transpordisüsteeme, ja
g)
kõigi transpordiliikide haldamisel ja käitamisel arukate transpordisüsteemide ja infotehnoloogia kasutamise edendamine ning ühilduvuse ja koostöö toetamine transporti hõlbustavate kosmosesidesüsteemide ja kommertsrakenduste kasutamisel.
ARTIKKEL 38
1.
Koostöö eesmärk on ka parandada reisijate ja kaupade liikumist, muuta sujuvamaks Armeenia Vabariigi, Euroopa Liidu ja piirkonna kolmandate riikide vahelisi transpordivooge, toetada avatud piire ja piiriülest liikumist, kaotades halduslikud, tehnilised ja muud tõkked, parandada olemasolevate transpordivõrkude toimimist ja ajakohastada taristut eelkõige peamistes lepinguosalisi ühendavates võrgustikes.
2.
Koostöö hõlmab piiriületuse lihtsustamise meetmeid, võttes arvesse sisemaariikide iseärasusi vastavalt asjaomastele rahvusvahelistele õigusaktidele.
3.
Koostöö hõlmab teabevahetust ja ühiseid meetmeid:
a)
piirkondlikul tasandil, võttes eelkõige arvesse edusamme, mis on tehtud selliste erinevate piirkondlike transpordialaste koostöövormide raames nagu Euroopa, Kaukaasia ja Kesk-Aasia vaheline transpordikoridor (TRACECA) ning muud rahvusvahelised transpordialgatused, sealhulgas seoses rahvusvaheliste transpordiorganisatsioonide ning lepinguosaliste ratifitseeritud rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonidega, ja
b)
Euroopa Liidu erinevate transpordiasutuste ja idapartnerluse raames.
ARTIKKEL 39
1.
Selleks et tagada lepinguosalistevahelise lennutranspordi kooskõlastatud areng ja järkjärguline liberaliseerimine vastavalt nende vastastikustele kaubanduslikele vajadustele, tuleks vastastikuse turulepääsu tingimusi lennutranspordi valdkonnas käsitleda kooskõlas Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi vahelise ühise lennunduspiirkonna lepinguga.
2.
Enne ühist lennunduspiirkonda käsitleva lepingu sõlmimist ei võta lepinguosalised käesoleva lepingu jõustumisele eelnenud olukorraga võrreldes kitsendavaid ega diskrimineerivaid meetmeid.
ARTIKKEL 40
Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub korrapärane dialoog.
ARTIKKEL 41
1.
Armeenia Vabariik ühtlustab oma õigusaktid I lisas osutatud Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.
2.
Õigusaktide ühtlustamine võib toimuda ka valdkondlike lepingute sõlmimisega.
2. PEATÜKK
ENERGIAKOOSTÖÖ, SEALHULGAS TUUMAOHUTUS
ARTIKKEL 42
1.
Lepinguosalised teevad energiakoostööd, lähtudes partnerluse, ühiste huvide, läbipaistvuse ja prognoositavuse põhimõtteist. Koostöö eesmärk on ühtlustada õigusnorme energeetikasektori allnimetatud valdkondades, võttes arvesse vajadust tagada juurdepääs turvalisele, keskkonnasäästlikule ja taskukohasele energiale.
2.
Koostööd tehakse muu hulgas järgmistes valdkondades:
a)
energiastrateegia ja -poliitika, sealhulgas energiajulgeoleku ning energiavarustuse ja elektritootmise mitmekesisuse edendamiseks;
b)
energiajulgeoleku tugevdamine, muu hulgas energiaallikate ja -kanalite mitmekesistamise kaudu;
c)
konkurentsivõimeliste energiaturgude arendamine;
d)
taastuvate energiaallikate kasutamise, energiatõhususe ja energiasäästu toetamine;
e)
energeetikat ja piirkondlike turgude integreerimist käsitleva piirkondliku koostöö toetamine;
f)
ühiste õigusraamistike väljatöötamise toetamine, et hõlbustada naftatoodete, elektri ja võimalike muude energiakaupadega kauplemist ning tagada võrdsed võimalused tuumaohutuse valdkonnas, eesmärgiga saavutada kõrge ohutus- ja turvatase;
g)
tsiviilotstarbelise tuumaenergia sektor, võttes arvesse Armeenia Vabariigi iseärasusi ja keskendudes eelkõige kõrgetasemelise tuumaohutuse tagamisele vastavalt Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) standarditele ning allpool viidatud Euroopa Liidu standarditele ja tavadele, aga ka kõrgetasemelise tuumajulgeoleku tagamisele vastavalt rahvusvahelistele suunistele ja tavadele. Selles valdkonnas toimuv koostöö hõlmab järgmist:
i)
tehnoloogia ja parima tava vahetus ning koolitus ohutuse, julgeoleku ja jäätmekäitluse valdkonnas, et tagada tuumaelektrijaamade ohutu toimimine;
ii)
Medzamori tuumaelektrijaama sulgemine ja selle tegevuse ohutu lõpetamine ning asjakohase rakenduskava või tegevuskava peatne vastuvõtmine, võttes arvesse vajadust asendada see uute võimsustega, et tagada Armeenia Vabariigi energiajulgeolek ja tingimused säästvaks arenguks;
h)
hinnapoliitika, transiit ja transport, eelkõige energiaressursside edastamise üldine kulupõhine süsteem, kui see on asjakohane, ning vajaduse korral täiendavad täpsustused seoses juurdepääsuga süsivesinikele;
i)
aluspõhimõtteid – energiaturu reguleerimine ja konkurentsivõimeliste, läbipaistvate ja kulutõhusate tariifidega mittediskrimineeriv juurdepääs energiavõrkudele ja -taristule ning piisav ja sõltumatu järelevalve – kajastavate regulatiivsete aspektide edendamine;
j)
teaduslik ja tehniline koostöö, sealhulgas teabevahetus energiatootmise, -transpordi, -tarnete ja lõppkasutuse tehnoloogia arendamiseks ja täiustamiseks, pöörates erilist tähelepanu energiatõhusale ja keskkonnasäästlikule tehnoloogiale.
ARTIKKEL 43
Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub korrapärane dialoog.
ARTIKKEL 44
Armeenia Vabariik ühtlustab oma õigusaktid II lisas osutatud õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.
3. PEATÜKK
KESKKOND
ARTIKKEL 45
Lepinguosalised arendavad ja tõhustavad oma koostööd keskkonnaküsimustes, soodustades sellega säästva arengu ja keskkonnasäästliku majanduse kui pikaajalise eesmärgi saavutamist. Tõhusam keskkonnakaitse toob Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi kodanikele ja ettevõtjatele eeldatavalt kaasa eeliseid, mis tulenevad muu hulgas rahvatervise paranemisest, loodusvarade säilimisest, majandusliku ja keskkonnaalase tõhususe kasvust ning nüüdisaegse keskkonnasäästlikuma tehnoloogia kasutamisest tingitud tootmise kestlikust arengust. Koostöös lähtutakse lepinguosaliste huvidest, pidades samas silmas võrdsust ja vastastikust kasu, ning võetakse arvesse lepinguosaliste vastastikust sõltuvust keskkonnakaitse valdkonnas ja selle valdkonna mitmepoolseid lepinguid.
ARTIKKEL 46
1.
Koostöö eesmärk on keskkonna kvaliteedi säilitamine, kaitsmine, parandamine ja rehabiliteerimine, inimtervise kaitse, loodusvarade säästev kasutamine ning rahvusvaheliste meetmete toetamine, et tegeleda piirkondlike ja üleilmsete keskkonnaprobleemidega muu hulgas järgmistes valdkondades:
a)
keskkonnajuhtimine ja horisontaalsed küsimused, sealhulgas strateegiline kavandamine, keskkonnamõju hindamine ja strateegiline keskkonnahindamine, haridus ja koolitus, seire ja keskkonnaalased infosüsteemid, kontroll ja õigusnormide täitmise tagamine, keskkonnavastutus, võitlus keskkonnakuritegudega, piiriülene koostöö, keskkonnateabe kättesaadavus, otsustusprotsessid ning tõhusad haldus- ja kohtulikud läbivaatamismenetlused;
b)
õhu kvaliteet;
c)
vee kvaliteet ja veevarude, sealhulgas üleujutusriski haldamine, samuti veenappus ja põud;
d)
jäätmekäitlus;
e)
looduskaitse, sealhulgas metsandus ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamine;
f)
tööstussaaste ja tööstusest tulenevad ohud;
g)
kemikaalide kasutamine.
2.
Samuti on koostöö eesmärk integreerida keskkonnaküsimused lisaks keskkonnapoliitikale ka muudesse poliitikavaldkondadesse.
ARTIKKEL 47
Lepinguosalised muu hulgas:
a)
vahetavad teavet ja kogemusi;
b)
teevad koostööd piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil, eelkõige seoses lepinguosaliste ratifitseeritud mitmepoolsete keskkonnalepingutega, ja
c)
teevad vastavalt vajadusele koostööd asjaomaste asutuste raames.
ARTIKKEL 48
Koostööl on muu hulgas järgmised eesmärgid:
a)
Armeenia Vabariigi üldise riikliku keskkonnastrateegia väljatöötamine, mis hõlmab:
i)
kavandatud institutsioonilisi reforme (koos ajakavaga), et tagada keskkonnaalaste õigusnormide rakendamine ja täitmine;
ii)
keskkonnaasutuste pädevuse jaotamist riiklikul, piirkondlikul ja omavalitsuste tasandil;
iii)
otsuste tegemise ja rakendamise menetlusi;
iv)
keskkonnaküsimuste muudesse poliitikavaldkondadesse integreerimise toetamise menetlusi;
v)
keskkonnasäästliku majanduse ja ökoinnovatsiooni edendamist, vajalike inim- ja finantsressursside väljaselgitamist ning kontrollimehhanismi, ja
b)
Armeenia Vabariigi valdkondlike strateegiate väljatöötamine (sealhulgas halduskohustuste täitmise konkreetsed ajakavad ja vahe-eesmärgid ning taristu- ja tehnoloogiainvesteeringute rahastamisstrateegiad), mis käsitlevad:
i) õhu kvaliteeti;
ii) vee kvaliteeti ja veevarude haldamist;
iii) jäätmekäitlust;
iv) bioloogilist mitmekesisust, looduskaitset ja metsandust;
v) tööstussaastet ja tööstusest tulenevaid ohtusid ning
vi) kemikaale.
ARTIKKEL 49
Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub korrapärane dialoog.
ARTIKKEL 50
Armeenia Vabariik ühtlustab oma õigusaktid III lisas osutatud Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.
4. PEATÜKK
KLIIMAMEETMED
ARTIKKEL 51
Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad kliimamuutustega võitlemise alast koostööd. Koostöös lähtutakse lepinguosaliste huvidest, võrdsusest ja vastastikusest kasust ning võetakse arvesse selle valdkonna kahe- ja mitmepoolsete kohustuste vastastikust sõltuvust.
ARTIKKEL 52
Koostöö raames toetatakse riiklikke, piirkondlikke ja rahvusvahelisi meetmeid, sealhulgas järgmistes valdkondades:
a)
kliimamuutuste mõju vähendamine;
b)
kliimamuutustega kohanemine;
c)
kliimamuutustega tegelemise turupõhised ja -välised mehhanismid;
d)
uute innovaatiliste, ohutute ja säästvate vähese CO2-heitega tehnoloogialahenduste ja kliimamuutustega kohanemise tehnoloogialahenduste uurimine, arendustöö, tutvustamine, kasutuselevõtt, siire ja levitamine;
e)
kliimakaalutluste arvessevõtmine üldistes ja valdkondlikes poliitikameetmetes ning
f)
teadlikkuse suurendamine, haridus ja koolitus.
ARTIKKEL 53
1.
Lepinguosalised muu hulgas:
a)
vahetavad teavet ja kogemusi;
b)
tegelevad ühise teadustöö ja teabevahetusega puhtamate ja keskkonnasäästlikumate tehnoloogialahenduste vallas;
c)
rakendavad vajaduse korral ühiseid piirkondliku ja rahvusvahelise tasandi meetmeid, sealhulgas seoses lepinguosaliste ratifitseeritud mitmepoolsete keskkonnalepingutega, näiteks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1992. aasta kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) ja 2015. aasta Pariisi kokkuleppega, ning ühiste meetmetega asjaomaste asutuste raames.
2.
Lepinguosalised pööravad erilist tähelepanu piiriülestele küsimustele ja piirkondlikule koostööle.
ARTIKKEL 54
Koostööl on muu hulgas järgmised eesmärgid:
a)
meetmed 2015. aasta Pariisi kokkuleppe rakendamiseks kooskõlas käesolevas lepingus sätestatud põhimõtetega;
b)
meetmed tõhusate kliimameetmete rakendamise suutlikkuse suurendamiseks;
c)
üldise kliimastrateegia ning tegevuskava väljatöötamine kliimamuutuste leevendamiseks ja nende mõjuga kohanemiseks pikemas perspektiivis;
d)
haavatavus- ja kohanemishinnangud;
e)
vähesel CO2-heitel põhineva arengukava väljatöötamine;
f)
pikaajaliste meetmete väljatöötamine ja rakendamine kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, et leevendada kliimamuutuste mõju;
g)
süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemiseks valmistumise meetmed;
h)
meetmed, millega edendatakse tehnosiiret;
i)
meetmed, millega edendatakse kliimakaalutluste integreerimist valdkondlikesse poliitikameetmetesse, ja
j)
osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud gaasidega seotud meetmed.
ARTIKKEL 55
Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub korrapärane dialoog.
ARTIKKEL 56
Armeenia Vabariik ühtlustab oma õigusaktid IV lisas osutatud Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.
5. PEATÜKK
TÖÖSTUS- JA ETTEVÕTLUSPOLIITIKA
ARTIKKEL 57
Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad tööstus- ja ettevõtluspoliitika alast koostööd, parandades kõikide ettevõtjate, eelkõige aga väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ärikeskkonda. Tihedam koostöö peaks parandama Euroopa Liidus ja Armeenia Vabariigis tegutsevate Armeenia Vabariigi ja ELi ettevõtjate suhtes kohaldatavat haldus- ja õigusraamistikku ning see peaks tuginema Euroopa Liidu VKE- ja tööstuspoliitikale, võttes arvesse kõnealuse valdkonna rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid ja tavasid.
ARTIKKEL 58
Lepinguosalised teevad koostööd, et:
a)
rakendada VKEde arendamise strateegiaid, mis tuginevad Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ põhimõtetele, ning jälgida korrapärase aruandluse ja dialoogi kaudu rakendamisprotsessi. Selle koostöö käigus pööratakse tähelepanu ka mikro- ja käsitööndusettevõtjatele, kellel on nii Euroopa Liidu kui ka Armeenia Vabariigi majanduses äärmiselt oluline roll;
b)
luua teabe ja hea tava vahetamisega paremad raamtingimused, aidates seeläbi suurendada konkurentsivõimet. Koostöö hõlmab struktuurimuudatuste (restruktureerimise) juhtimist ning keskkonna- ja energiaküsimusi, nagu energiatõhusus ja puhtam tootmine;
c)
lihtsustada ja ratsionaliseerida õigusnorme ja -tavasid, keskendudes eelkõige normitehnika hea tava, sealhulgas Euroopa Liidu põhimõtete vahetamisele;
d)
innustada innovatsioonipoliitika arendamist, vahetades teavet ja häid tavasid teadus- ja arendustegevuse turustamise (sealhulgas tehnoloogiapõhiste idufirmade toetusvahendite), klastrite arendamise ja rahastamisvõimaluste kohta;
e)
toetada kontaktide laiendamist Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi ettevõtjate, aga ka nimetatud ettevõtjate ning Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi asutuste vahel;
f)
toetada Armeenia Vabariigis ekspordi elavdamise meetmete juurutamist;
g)
toetada ettevõtjasõbralikumat keskkonda, et suurendada kasvupotentsiaali ja investeerimisvõimalusi, ning
h)
toetada Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi teatavate tööstussektorite ajakohastamist ja restruktureerimist.
ARTIKKEL 59
Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub korrapärane dialoog. Dialoogi kaasatakse ka Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi ettevõtjate esindajad.
6. PEATÜKK
ÄRIÜHINGUÕIGUS, RAAMATUPIDAMINE JA AUDIT
NING ETTEVÕTETE ÜLDJUHTIMINE
ARTIKKEL 60
1.
Lepinguosalised tunnistavad tõhusate äriühinguõiguse ja ettevõtete üldjuhtimise ning raamatupidamis- ja auditieeskirjade ja -tavade tähtsust täielikult toimiva turumajanduse ning prognoositava ja läbipaistva ettevõtluskeskkonna loomisel ning rõhutavad, et on oluline edendada õigusnormide ühtlustamist neis valdkondades.
2.
Lepinguosalised teevad koostööd järgmistes valdkondades:
a)
hea tava vahetus, et tagada registreeritud äriühingute struktuuri ja esindajaid käsitleva läbipaistva ja kasutusvalmis teabe olemasolu ja kättesaadavus;
b)
ettevõtete üldjuhtimise poliitika edasiarendamine kooskõlas rahvusvaheliste ja eelkõige OECD normidega;
c)
rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) rakendamine ja järjepidev kohaldamine börsil noteeritud äriühingute konsolideeritud aruannete koostamisel;
d)
audiitori ja raamatupidaja kutseala reguleerimine ja järelevalve;
e)
koostöö rahvusvaheliste auditistandardite ja Rahvusvahelise Raamatupidajate Föderatsiooni (IFAC) eetikakoodeksi küsimustes, et edendada standardite ja eetikanormide täitmist kutseorganisatsioonide, auditiorganisatsioonide ja audiitorite poolt ning seega parandada audiitorite kutseoskusi.
7. PEATÜKK
KOOSTÖÖ PANGANDUSE,
KINDLUSTUSE JA MUUDE FINANTSTEENUSTE VALDKONNAS
ARTIKKEL 61
Lepinguosalised lepivad kokku, et on oluline, et finantsteenuste valdkonnas oleks olemas toimivad õigusaktid ja tavad, ning teevad finantsteenuste valdkonnas koostööd järgmistel eesmärkidel:
a)
parandada finantsteenuste reguleerimist;
b)
tagada investorite ja finantsteenuste tarbijate tõhus ja piisav kaitse;
c)
toetada üleilmse finantssüsteemi stabiilsust ja terviklikkust;
d)
edendada finantssüsteemi eri osalejate, sealhulgas reguleerivate asutuste ja järelevalveasutuste koostööd;
e)
edendada sõltumatut ja tõhusat järelevalvet.
8. PEATÜKK
KOOSTÖÖ INFOÜHISKONNA VALDKONNAS
ARTIKKEL 62
Lepinguosalised edendavad koostööd infoühiskonna arendamisel, et tuua kodanikele ja ettevõtjatele kasu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laia leviku ning taskukohase hinnaga teenuste kvaliteedi parandamise kaudu. Koostöö eesmärk peaks olema soodustada juurdepääsu elektrooniliste sideteenuste turule ning elavdada konkurentsi ja investeeringuid selles valdkonnas.
ARTIKKEL 63
Koostööd tehakse muu hulgas järgmistes valdkondades:
a)
teabe ja parima tava vahetamine riiklike infoühiskonna strateegiate rakendamise kohta, sealhulgas algatused, mis on seotud lairibajuurdepääsu soodustamise, võrgu turvalisuse parandamise ja avalike veebiteenuste arendamisega;
b)
teabe, hea tava ja kogemuste vahetamine, et edendada elektrooniliste sideteenuste tervikliku õigusraamistiku väljatöötamist ning eelkõige tugevdada riikliku sõltumatu reguleeriva asutuse haldussuutlikkust, parandada raadiospektri kasutamist ja edendada Armeenia Vabariigi siseste ning Armeenia Vabariigi ja Euroopa Liidu vaheliste võrkude koostalitlusvõimet.
ARTIKKEL 64
Lepinguosalised edendavad Euroopa Liidu reguleerivate asutuste ja Armeenia Vabariigi reguleeriva asutuse koostööd elektrooniliste sideteenuste valdkonnas.
ARTIKKEL 65
Armeenia Vabariik ühtlustab oma õigusaktid V lisas osutatud Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.
9. PEATÜKK
TURISM
ARTIKKEL 66
Lepinguosalised teevad koostööd turismi vallas, et süvendada konkurentsivõimelise ja kestliku turismitööstuse kui majanduskasvu, tööhõivet ning välissuhtlust elavdava teguri arengut.
ARTIKKEL 67
Kahepoolne, piirkondlik ja Euroopa tasandi koostöö tugineb järgmistele põhimõtetele:
a)
kohalike kogukondade terviklikkuse ja huvide austamine, eelkõige maapiirkondades;
b)
kultuuripärandi tähtsus ja
c)
turismi ja keskkonnahoiu positiivne koostoime.
ARTIKKEL 68
Koostöös keskendutakse järgmistele teemadele:
a)
teabe, hea tava, kogemuste ja oskusteabe vahetus, sealhulgas innovaatiliste tehnoloogialahenduste kohta;
b)
avaliku ja erasektori ning kohalike kogukondade huve hõlmava strateegilise partnerluse loomine turismi kestliku arengu tagamiseks;
c)
turismitoodete ja -turgude, taristu, inimressursside ja institutsioonilise struktuuri edendamine ja arendamine ning reisiteenuste valdkonnas esinevate tõkete väljaselgitamine ja kõrvaldamine;
d)
tõhusate poliitikameetmete ja strateegiate, sealhulgas asjakohaste õiguslike, haldus- ja finantsaspektide arendamine ja rakendamine;
e)
turismialane koolitus ja suutlikkuse suurendamine, et tõsta teenuste taset, ning
f)
kogukonnapõhise turismi arendamine ja edendamine.
ARTIKKEL 69
Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub korrapärane dialoog.
10. PEATÜKK
PÕLLUMAJANDUS JA MAAELU ARENDAMINE
ARTIKKEL 70
Lepinguosalised teevad koostööd põllumajanduse ja maaelu arengu edendamiseks, eelkõige järk-järgult lähendades poliitikat ja õigusakte.
ARTIKKEL 71
Lepinguosalistevahelisel koostööl põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonnas on muu hulgas järgmised eesmärgid:
a)
põllumajandus- ja maaelu arengu poliitika ühise mõistmise edendamine;
b)
riikliku ja kohaliku tasandi haldussuutlikkuse suurendamine poliitikameetmete kavandamisel, hindamisel ja elluviimisel kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktide ja hea tavaga;
c)
põllumajandustootmise ajakohastamine ja selle säästvuse edendamine;
d)
teadmiste ja hea tava jagamine maaelu arengut käsitlevate poliitikameetmete kohta, et suurendada maapiirkondade majanduslikku heaolu;
e)
põllumajandussektori konkurentsivõime ning turgude tõhususe ja läbipaistvuse parandamine;
f)
eelkõige geograafiliste tähiste ja mahepõllumajanduse valdkonnas kvaliteedipoliitika ja kontrollimehhanismide edendamine;
g)
teadmiste levitamine ja tugiteenuste edendamine põllumajandustootjate seas ning
h)
seisukohtade lähendamine küsimustes, mida käsitletakse neis rahvusvahelistes organisatsioonides, kuhu lepinguosalised kuuluvad.
11. PEATÜKK
KALANDUSE JA MERENDUSE JUHTIMINE
ARTIKKEL 72
Lepinguosalised teevad koostööd kalanduse ja merenduse juhtimist käsitlevates ühist huvi pakkuvates küsimustes, süvendades seega kahe- ja mitmepoolset ning rahvusvahelist koostööd kalandussektoris.
ARTIKKEL 73
Lepinguosalised võtavad ühismeetmeid, vahetavad teavet ja toetavad üksteist järgmistel eesmärkidel:
a)
säästva arengu põhimõtetega kooskõlas olev vastutustundlik kalapüük ja kalanduse juhtimine, et hoida kalavarude ja ökosüsteemide tervist, ning
b)
koostöö vee-elusressursside majandamise ja kaitsega tegelevates mitmepoolsetes ja rahvusvahelistes organisatsioonides, tugevdades eelkõige asjakohaseid rahvusvahelisi järelevalve- ja õiguskaitsevahendeid.
ARTIKKEL 74
Lepinguosalised toetavad selliseid algatusi nagu kogemuste vahetamine ja toe pakkumine, et tagada järgmisi valdkondi hõlmava kestliku kalanduspoliitika rakendamine:
a)
kalavarude ja vesiviljelusressursside haldamine;
b)
kalapüügi järelevalve ja kontroll;
c)
püügi-, lossimis-, bioloogiliste ja majandusandmete kogumine;
d)
turgude tõhususe parandamine, eelkõige toetades tootjaorganisatsioone, andes tarbijatele teavet ning kasutades turustamisstandardeid ja jälgitavust;
e)
nende piirkondade säästev arendamine, mis hõlmavad järve kallast või tiike või jõe suudmeala ning kus märkimisväärne osa tööhõivest on seotud kalandussektoriga, ja
f)
institutsioonide vahel kogemuste vahetamine seoses säästvat vesiviljelust käsitlevate õigusaktide ja nende praktilise rakendamisega looduslikel valgalade ja tehisveekogude suhtes.
ARTIKKEL 75
Võttes arvesse koostööd kalanduse, transpordi ja keskkonna alal ning muudes merega seonduvates poliitikavaldkondades, teevad lepinguosalised vastavalt vajadusele koostööd ja toetavad üksteist ka merendusküsimustes, eelkõige asjaomastel piirkondlikel ja rahvusvahelistel foorumitel, kus nad toetavad aktiivselt integreeritud lähenemisviisi merendusküsimustele ja heale valitsemistavale.
12. PEATÜKK
MÄETÖÖSTUS
ARTIKKEL 76
Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd mäetööstuse ja tooraine tootmise valdkonnas, et suurendada üksteisemõistmist, parandada ettevõtluskeskkonda, vahetada teavet ja teha koostööd energiavaldkonda mittekuuluvates küsimustes, mis seonduvad eelkõige metallimaakide ja mineraaltoorme kaevandamisega.
ARTIKKEL 77
Lepinguosalised teevad koostööd, et:
a)
vahetada teavet arengusuundumuste kohta mäetööstuse ja tooraine tootmise valdkonnas;
b)
vahetada teavet toorainekaubandusega seotud küsimustes eesmärgiga parandada kahepoolset arvamustevahetust;
c)
vahetada teavet ja parimaid tavasid seoses mäetööstuse säästva arenguga ning
d)
vahetada teavet ja parimaid tavasid koolituse, kutseoskuste ja ohutuse kohta mäetööstuse valdkonnas.
13. PEATÜKK
TEADUS- JA INNOVATSIOONIKOOSTÖÖ
ARTIKKEL 78
Lepinguosalised teevad vastastikuse kasu põhimõttel koostööd tsiviilotstarbelise teaduse, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni valdkonnas, kaitstes seejuures vajalikul määral ja tõhusalt intellektuaalomandiõigusi.
ARTIKKEL 79
Artiklis 78 nimetatud koostöö hõlmab järgmist:
a)
poliitiline dialoog ning teadus- ja tehnikaalase teabe vahetamine;
b)
lepinguosaliste asjaomastele programmidele piisava juurdepääsu võimaldamine;
c)
Armeenia Vabariigi teadusasutuste teadusvõimekuse suurendamine ning nende kaasamine Euroopa Liidu teadusuuringute raamprogrammi;
d)
ühiste teadusprojektide soodustamine kõigis teadusuuringute ja innovatsiooni valdkondades;
e)
lepinguosaliste teadusuuringutes ja innovatsioonitegevuses osalevatele teadlastele ning teistele teadustöötajatele ettenähtud koolitus ja liikuvusprogrammid;
f)
käesoleva lepinguga hõlmatud meetmetes osalevate teadustöötajate vaba liikumise ja neis meetmetes kasutatavate kaupade piiriülese liikumise hõlbustamine kohaldatavate õigusnormide raames ning
g)
lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel ka muu teadus- ja innovatsioonialane koostöö.
ARTIKKEL 80
Sellise koostöö käigus tuleks eesmärgiks seada koostoime saavutamine rahvusvahelise teadus- ja tehnoloogiakeskuse kaudu rahastatavate meetmete ning muude meetmete vahel, mis võetakse Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi vahelise finantskoostöö raamistikus vastavalt VII jaotise 1. peatükile.
14. PEATÜKK
TARBIJAKAITSE
ARTIKKEL 81
Lepinguosalised teevad koostööd, et tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse ja saavutada oma tarbijakaitsesüsteemide kooskõla.
ARTIKKEL 82
Vajaduse korral võib koostöö hõlmata järgmist:
a)
Armeenia Vabariigi tarbijakaitsealaste õigusaktide ühtlustamine Euroopa Liidu õigusaktidega, vältides seejuures kaubandustõkkeid;
b)
teabevahetuse edendamine tarbijakaitsesüsteemide alal, sealhulgas tarbijakaitsealaste õigusaktide ja nende täitmise tagamise, tarbekaupade ohutuse, teabevahetussüsteemide, tarbijate harimise ja võimestamise ning tarbijate kaebuste lahendamise küsimustes;
c)
haldusametnike ja teiste tarbijate huve esindavate isikute koolitamine ning
d)
sõltumatute tarbijaühenduste arengu soodustamine ja tarbijate esindajate vaheliste kontaktide tugevdamine.
ARTIKKEL 83
Armeenia Vabariik ühtlustab oma õigusaktid VI lisas osutatud Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.
15. PEATÜKK
TÖÖHÕIVE, SOTSIAALPOLIITIKA JA VÕRDSED VÕIMALUSED
ARTIKKEL 84
Lepinguosalised tõhustavad dialoogi ja koostööd Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) inimväärse töö tegevuskava, tööhõivepoliitika, töötervishoiu ja -ohutuse, sotsiaalse dialoogi, sotsiaalkaitse, sotsiaalse kaasamise, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise valdkonnas, et toetada suurema arvu ja paremate töökohtade loomist, vaesuse vähendamist, sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamist, säästvat arengut ja elukvaliteedi parandamist.
ARTIKKEL 85
Koostöö seisneb teabe ja parima tava vahetamises ning see võib hõlmata mõningaid teemasid, mis valitakse välja järgmiste seast:
a)
vaesuse vähendamine ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamine;
b)
tööhõivepoliitika, mille eesmärk on suurema arvu paremate ja inimväärsete töötingimustega töökohtade loomine ning varimajanduse ja mitteametliku töötamise vähendamine;
c)
aktiivsete tööturumeetmete edendamine ja tööturuasutuste tõhususe parandamine, et ajakohastada tööturgu ja rahuldada tööturu vajadusi;
d)
tööturgude ja sotsiaalse turvalisuse süsteemi kaasavuse parandamine, et hõlmata ka ebasoodsas olukorras olevaid inimesi, sealhulgas puudega ja vähemuste hulka kuuluvaid inimesi;
e)
võrdsed võimalused ja võitlus diskrimineerimisega, et suurendada soolist võrdõiguslikkust ning tagada meestele ja naistele võrdsed võimalused, aga ka võitlus sool, rassil või rahvusel, usul ja veendumustel, puudel, vanusel ning seksuaalsel sättumusel põhineva diskrimineerimise vastu;
f)
sotsiaalpoliitika eesmärgiga tõsta sotsiaalkaitse taset ning viia sotsiaalkaitsesüsteemid vastavusse tänapäevaste kvaliteedi, juurdepääsetavuse ja rahalise kestlikkuse nõuetega;
g)
sotsiaalpartnerite laialdasem kaasamine ja sotsiaaldialoogi edendamine muu hulgas kõigi asjakohaste sidusrühmade suutlikkuse suurendamise kaudu;
h)
töötervishoiu ja -ohutuse parandamine ja
i)
ettevõtjate sotsiaalse vastutustunde suurendamine.
ARTIKKEL 86
Lepinguosalised toetavad kõigi asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide ja eelkõige sotsiaalpartnerite kaasamist Armeenia Vabariigi poliitikakujundusse ja reformidesse ning lepinguosaliste koostöösse vastavalt käesolevale lepingule.
ARTIKKEL 87
Lepinguosalised soovivad tõhustada tööhõive ja sotsiaalpoliitika alast koostööd kõigil asjaomastel piirkondlikel, mitmepoolsetel ja rahvusvahelistel foorumitel ja kõigis organisatsioonides.
ARTIKKEL 88
Lepinguosalised edendavad ettevõtjate sotsiaalset vastutust ja toetavad vastutustundlikke äritavasid, mis on sätestatud OECD suunistes rahvusvahelistele ettevõtjatele, ÜRO globaalses kokkuleppes (Global Compact), ILO kolmepoolses deklaratsioonis rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta ning standardis ISO 26000.
ARTIKKEL 89
Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub korrapärane dialoog.
ARTIKKEL 90
Armeenia Vabariik ühtlustab oma õigusaktid VII lisas osutatud Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.
16. PEATÜKK
KOOSTÖÖ TERVISHOIU VALDKONNAS
ARTIKKEL 91
Lepinguosalised arendavad koostööd rahvatervise valdkonnas, et tõsta ühistest tervishoiualastest väärtustest ja põhimõtetest lähtudes rahvatervise taset, mis on säästva arengu ja majanduskasvu eeltingimus.
ARTIKKEL 92
Koostöö hõlmab nakkushaiguste ja mittenakkuslike haiguste ennetamist ja tõrjet, sealhulgas terviseteabe vahetamise, tervisekeskse lähenemisviisi toetamise, rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Maailma Terviseorganisatsiooniga koostöö tegemise ning rahvusvaheliste tervishoiukokkulepete, eelkõige Maailma Terviseorganisatsiooni tubaka tarbimise leviku vähendamise 2003. aasta raamkonventsiooni ja rahvusvaheliste tervishoiueeskirjade rakendamise kaudu.
17. PEATÜKK
HARIDUS, KOOLITUS JA NOORED
ARTIKKEL 93
Lepinguosalised teevad koostööd hariduse ja koolituse valdkonnas, et tõhustada koostööd ja poliitilist dialoogi eesmärgiga ühtlustada Armeenia Vabariigi haridus- ja koolitussüsteemid Euroopa Liidu poliitika ja tavadega. Lepinguosalised teevad koostööd eesmärgiga edendada elukestvat õpet ning toetada koostööd ja läbipaistvust kõigil haridus- ja koolitustasanditel, pöörates erilist tähelepanu kutse- ja kõrgharidusele.
ARTIKKEL 94
Hariduse ja koolituse valdkonnas keskendub koostöö muu hulgas järgmistele teemadele:
a)
elukestva õppe edendamine, mis on majanduskasvu ja tööhõive alus ning võimaldab kodanikel ühiskonnas täiel määral osaleda;
b)
haridus- ja koolitussüsteemide, sealhulgas ametnikele suunatud koolitussüsteemide ajakohastamine ning nende kvaliteedi, otstarbekuse ja kättesaadavuse parandamine kõigil haridustasemetel alates alusharidusest ja lapsehoiust kuni kolmanda taseme hariduseni;
c)
ühtlustatud ja kooskõlastatud kõrgharidusreformide läbiviimise toetamine kooskõlas Euroopa Liidu kõrghariduse tegevuskava ja Euroopa kõrgharidusruumiga (Bologna protsess);
d)
rahvusvahelise akadeemilise koostöö süvendamine, Euroopa Liidu koostööprogrammides osalemise suurendamine ning õpilaste ja õpetajate liikuvuse laiendamine;
e)
võõrkeelte õppimise toetamine;
f)
riikliku kutsekvalifikatsioonide raamistiku loomine, et parandada kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvust ja tunnustamist Euroopa akadeemilise tunnustamise riiklike infokeskuste võrgu ning diplomite ja tunnistuste akadeemilise tunnustamise riiklike infokeskuste (ENIC-NARIC) raames kooskõlas Euroopa kutsekvalifikatsioonide raamistikuga;
g)
koostöö tihendamine kutsehariduse ja -koolituse edasiarendamiseks, võttes arvesse Euroopa Liidu head tava, ning
h)
Euroopa integratsiooniprotsessi mõistmise ja tundmise süvendamine, ELi ja idapartnerluses osalevate riikide suhteid käsitleva akadeemilise dialoogi tugevdamine ning osalemine Euroopa Liidu asjaomastes programmides, sealhulgas avaliku teenistuse valdkonnas.
ARTIKKEL 95
Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd noorsootöö valdkonnas eesmärgiga:
a)
süvendada koostööd ja suhtlust noorsoopoliitika ning noorte ja noorsootöötajate mitteformaalse hariduse valdkonnas;
b)
soodustada noorte aktiivset osalemist ühiskonnaelus;
c)
toetada noorte ja noorsootöötajate liikuvust kui vahendit, mis aitab edendada kultuuridevahelist dialoogi ning teadmiste, oskuste ja pädevuse omandamist väljaspool ametlikku haridussüsteemi, sealhulgas vabatahtliku tegevuse kaudu, ning
d)
edendada noorteorganisatsioonide vahelist koostööd, et toetada kodanikuühiskonda.
18. PEATÜKK
KOOSTÖÖ KULTUURIVALDKONNAS
ARTIKKEL 96
Lepinguosalised edendavad kultuurikoostööd kooskõlas ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) 2005. aasta kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioonis sätestatud põhimõtetega. Lepinguosalised kavatsevad pidada korrapärast poliitilist dialoogi ühist huvi pakkuvates valdkondades, sealhulgas Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi loomemajanduse arendamise üle. Lepinguosaliste koostööga soodustatakse kultuuridevahelist dialoogi, kaasates sellesse Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi kultuurisektori ja kodanikuühiskonna.
ARTIKKEL 97
Koostöös keskendutakse muu hulgas järgmistele teemadele:
a)
kultuurikoostöö ja -vahetus;
b)
kunsti ja kunstnike liikuvus ning kultuurisektori suutlikkuse suurendamine;
c)
kultuuridevaheline dialoog;
d)
kultuuripoliitikat käsitlev dialoog;
e)
programm „Loov Euroopa“ ja
f)
koostöö rahvusvahelistel foorumitel, näiteks UNESCOs ja Euroopa Nõukogus, et arendada kultuurilist mitmekesisust ning säilitada ja väärtustada kultuuri- ja ajaloopärandit.
19. PEATÜKK
KOOSTÖÖ AUDIOVISUAAL- JA MEEDIAVALDKONNAS
ARTIKKEL 98
Lepinguosalised edendavad koostööd audiovisuaalvaldkonnas. Koostöö eesmärk on tugevdada Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi audiovisuaaltööstust eelkõige spetsialistide koolituse ja teabevahetuse kaudu.
ARTIKKEL 99
1.
Lepinguosalised peavad korrapäraselt audiovisuaal- ja meediapoliitikat käsitlevat dialoogi ning teevad koostööd, et suurendada meedia sõltumatust, professionaalsust ja sidemeid Euroopa Liidu meediaga, lähtudes Euroopa, sealhulgas Euroopa Nõukogu normidest ja 2005. aasta UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioonist.
2.
Koostöö võib muu hulgas hõlmata ajakirjanike ja teiste meediaspetsialistide koolitust ning meedia toetamist.
ARTIKKEL 100
Koostöös keskendutakse muu hulgas järgmistele teemadele:
a)
audiovisuaal- ja meediapoliitikat käsitlev dialoog;
b)
dialoog rahvusvahelistel foorumitel (näiteks UNESCO ja WTO) ja
c)
koostöö audiovisuaal- ja meediavaldkonnas, sealhulgas filmikunsti vallas.
20. PEATÜKK
KOOSTÖÖ SPORDI JA KEHALISE TEGEVUSE VALDKONNAS
ARTIKKEL 101
Lepinguosalised toetavad koostööd spordi ja kehalise tegevuse valdkonnas, eelkõige vahetades teavet ja head tava, et propageerida tervislikke eluviise, head valitsemistava ja spordi sotsiaalseid ja hariduslikke väärtusi ning võidelda sporti ohustavate riskidega, näiteks dopingu, tulemustes kokkuleppimise, rassismi ja vägivallaga nii Euroopa Liidus kui ka Armeenia Vabariigis.
21. PEATÜKK
KOOSTÖÖ KODANIKUÜHISKONNA VALDKONNAS
ARTIKKEL 102
Lepinguosalised alustavad kodanikuühiskonna koostööd käsitlevat dialoogi, pidades silmas järgmisi eesmärke:
a)
Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi kodanikuühiskonna kõigi osade vaheliste kontaktide ning teabe ja kogemuste vahetamise süvendamine;
b)
Armeenia Vabariigi, tema ajaloo ja kultuuri tundmise ja mõistmise parandamine Euroopa Liidus ning eelkõige ELi liikmesriikide kodanikuühiskonna organisatsioonide seas, et suurendada teadlikkust võimalustest ja probleemidest, mida suhted võivad tulevikus kätkeda, ning
c)
Euroopa Liidu parem tundmine ja mõistmine Armeenia Vabariigis, eelkõige Armeenia Vabariigi kodanikuühiskonna organisatsioonide seas, pöörates muu hulgas tähelepanu Euroopa Liidu alusväärtustele, poliitikale ja toimimisele.
ARTIKKEL 103
1.
Lepinguosalised edendavad Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi suhete lahutamatu osana mõlema lepinguosalise kodanikuühiskonna sidusrühmade vahelist dialoogi ja koostööd.
2.
Selle dialoogi ja koostöö eesmärk on:
a)
tagada kodanikuühiskonna kaasamine Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi vahelistesse suhetesse;
b)
suurendada kodanikuühiskonna osalemist avaliku sektori otsusprotsessis, eelkõige algatades avalike institutsioonide ning esindusühenduste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel avatud, läbipaistva ja korrapärase dialoogi;
c)
igakülgselt soodustada institutsioonide loomist ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tugevdamist, sealhulgas järgmiste meetmete kaudu: propagandatoetus, mitteametlike ja ametlike võrgustike loomine ning vastastikused külastused ja seminarid eelkõige kodanikuühiskonna õigusraamistiku parandamiseks, ning
d)
kummagi poole kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajatele teise lepinguosalise sotsiaal- ja kodanikuühiskonna partnerite vahelise konsulteerimisprotsessi ja dialoogiga tutvumise võimaldamine eesmärgiga integreerida kodanikuühiskonna organisatsioonid Armeenia Vabariigi avaliku poliitika kujundamise protsessi.
ARTIKKEL 104
Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub lepinguosaliste vahel korrapärane dialoog.
22. PEATÜKK
REGIONAALARENG NING PIIRIÜLENE
JA PIIRKONDLIK KOOSTÖÖ
ARTIKKEL 105
1.
Lepinguosalised edendavad üksteisemõistmist ja kahepoolset koostööd regionaalpoliitika valdkonnas, sealhulgas selle sõnastamise ja elluviimise meetodite ning mitmetasandilise valitsemise ja partnerluse vallas, pannes erilist rõhku ebasoodsas olukorras olevate alade arendamisele ja territoriaalsele koostööle, et luua kommunikatsioonikanalid ning tõhustada riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste, sotsiaal-majanduslike sidusrühmade ja kodanikuühiskonna vahelist teabe ja kogemuste vahetust.
2.
Lepinguosalised teevad koostööd eelkõige selleks, et viia Armeenia Vabariigi tavad kooskõlla järgmiste põhimõtetega:
a)
mitmetasandilise valitsemissüsteemi tugevdamine osas, milles see mõjutab riiklikku, piirkondlikku ja kohalikku tasandit, pöörates erilist tähelepanu piirkondlike ja kohalike sidusrühmade kaasamise võimalustele;
b)
kõigi piirkondlikus arengus osalejate vahelise partnerluse tugevdamine ning
c)
regionaalarengu programmides ja projektides osalevate lepinguosaliste pakutav kaasrahastamine rahalise toetuse näol.
ARTIKKEL 106
1.
Lepinguosalised toetavad ja tugevdavad kohaliku ja piirkondliku tasandi ametiasutuste kaasamist piirkondlikku, sh piiriülesesse poliitikakoostöösse ja sellega seonduvatesse haldusstruktuuridesse, tõhustavad koostööd vastastikku sobiva õigusraamistiku loomise kaudu, toetavad ja arendavad suutlikkuse suurendamise meetmeid ning aitavad tugevdada piiriüleseid ja piirkondlikke majandus- ja ettevõtlusvõrgustikke.
2.
Lepinguosalised teevad koostööd, et suurendada Armeenia Vabariigi regionaalarengu ja maakasutuse eest vastutavate institutsioonide suutlikkust, muu hulgas:
a)
täiustades regionaalpoliitika väljatöötamise ja rakendamise käigus kesk- ja kohaliku tasandi haldusasutuste vahelist koordineerimist, eelkõige nendevahelise vertikaal- ja horisontaalkoostöö mehhanismi;
b)
suurendades piirkondlike ja kohalike ametiasutuste suutlikkust edendada piiriülest koostööd kooskõlas Euroopa Liidu eeskirjade ja tavaga ning
c)
jagades regionaalarengu poliitika kohta teadmisi, teavet ja parimaid tavasid, et suurendada kohalike kogukondade majanduslikku heaolu ja toetada piirkondade ühtlast arengut.
ARTIKKEL 107
1.
Lepinguosalised süvendavad ja edendavad piiriülest koostööd muudes käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades, näiteks transpordi, energia, keskkonna, sidevõrkude, kultuuri, hariduse, turismi ja tervishoiu valdkonnas.
2.
Lepinguosalised elavdavad oma piirkondade vahelist koostööd riikide- ja piirkondadevaheliste programmidega, ergutades Armeenia Vabariigi piirkondi osalema Euroopa piirkondlikes struktuurides ja organisatsioonides ning toetades ühist huvi pakkuvate projektide rakendamisega nende majanduslikku ja institutsioonilist arengut.
3.
Lõikes 2 nimetatud tegevus hõlmab järgmisi koostöövaldkondi:
a)
jätkuv territoriaalne koostöö Euroopa piirkondadega (sealhulgas riikidevaheliste ja piiriüleste koostööprogrammide raames);
b)
idapartnerluse raames toimuv koostöö ELi asutustega, sealhulgas Regioonide Komiteega, ning osalemine Euroopa erinevates piirkondlikes projektides ja algatustes ja
c)
koostöö muu hulgas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) ning Euroopa ruumilise planeerimise vaatlusvõrgustikuga (ESPON).
ARTIKKEL 108
Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub korrapärane dialoog.
23. PEATÜKK
KODANIKUKAITSE
ARTIKKEL 109
Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud õnnetuste alal. Koostöös lähtutakse lepinguosaliste huvidest, pidades silmas võrdsust ja vastastikust kasu, ning võetakse arvesse lepinguosaliste vastastikust sõltuvust ja mitmepoolset tegevust selles valdkonnas.
ARTIKKEL 110
Koostöö eesmärk on parandada loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud õnnetuste ennetamist, nendeks valmistumist ja neile reageerimist.
ARTIKKEL 111
Lepinguosalised vahetavad muu hulgas teavet ja eksperditeadmisi ning rakendavad kahepoolselt ja/või mitmepoolsete programmide raames ühismeetmeid. Koostöö toimub muu hulgas lepinguosaliste vahel kodanikukaitse valdkonnas sõlmitud konkreetsete lepingute ja/või halduskokkulepete rakendamise teel. Lepinguosalised võivad kokku leppida käesoleva lepingu raames kaalutud või kavandatud tegevusi käsitlevates konkreetsetes suunistes ja/või töökavades.
ARTIKKEL 112
Koostööl võivad olla järgmised eesmärgid:
a)
kontaktandmete vahetamine ja korrapärane ajakohastamine, et tagada dialoogi jätkumine ning võimalus võtta üksteisega ühendust ööpäevaringselt;
b)
hädaolukordades vastastikuse abistamise soodustamine asjakohasel viisil ja piisavate ressursside olemasolu korral;
c)
Euroopa Liitu või Armeenia Vabariiki tabanud suurte hädaolukordade kohta varaste hoiatuste ja ajakohastatud teabe, sealhulgas abitaotluste ja -pakkumiste ööpäevaringne vahetamine;
d)
teabe vahetamine lepinguosaliste poolt kolmandatele riikidele hädaolukorras abi andmise kohta juhul, kui aktiveeritakse ELi kodanikukaitse mehhanism;
e)
koostöö vastuvõtva riigi toetamisel abi taotlemise või pakkumise korral;
f)
parima tava ja suuniste vahetamine katastroofide ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise vallas;
g)
koostöö katastroofiohu vähendamiseks, sealhulgas järgmistes valdkondades: asutuste seostamine ja selgitustöö, teavitamine, koolitus ja teabevahetus ning loodusõnnetuste tagajärgede ennetamise ja nende leevendamise parimad tavad;
h)
koostöö katastroofide teadmusbaasi parandamise ning katastroofide ohjamise ohu- ja riskianalüüsi valdkonnas;
i)
koostöö katastroofide keskkonna- ja tervisemõju hindamisel;
j)
ekspertide kutsumine konkreetsetele kodanikukaitsealastele tehnilistele seminaridele ja sümpoosionidele;
k)
lähtuvalt konkreetsest üritusest vaatlejate kutsumine ELi ja/või Armeenia Vabariigi korraldatud õppustele ja kursustele ning
l)
koostöö süvendamine kodanikukaitse võimekuse tõhusaima kasutamise alal.
VI JAOTIS
KAUBANDUS JA KAUBANDUSKÜSIMUSED
1. PEATÜKK
KAUBAVAHETUS
ARTIKKEL 113
Enamsoodustusrežiim
1.
Lepinguosalised kohaldavad teineteise kaupade suhtes enamsoodustusrežiimi vastavalt 15. aprillil 1994 sõlmitud Marrakeši lepingu (millega loodi Maailma Kaubandusorganisatsioon; edaspidi „WTO asutamisleping“) 1A lisas sisalduva 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (edaspidi „GATT 1994“) I artiklile ja selle tõlgendusmärkustele, mis lisatakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.
2.
Käesoleva artikli lõiget 1 ei kohaldata kaupade sellisele sooduskohtlemisele, mida lepinguosaline kooskõlas GATT 1994-ga kohaldab mõne muu riigi kaupade suhtes.
ARTIKKEL 114
Võrdne kohtlemine
Lepinguosalised kohaldavad teineteise kaupade suhtes võrdset kohtlemist vastavalt GATT 1994 III artiklile ja selle tõlgendusmärkustele, mis lisatakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.
ARTIKKEL 115
Imporditollimaksud ja impordimaksud
Kumbki lepinguosaline kohaldab imporditollimakse ja impordimakse kooskõlas oma kohustustega, mis on sätestatud WTO asutamislepingus.
ARTIKKEL 116
Eksporditollimaksud ja muud ekspordimaksud
Lepinguosaline ei kehtesta ega säilita teise lepinguosalise territooriumile suunatud kaupade ekspordi suhtes ega seoses sellise ekspordiga ühtegi tolli- või muud maksu, mis on suurem kui koduturule suunatud samasugustele kaupadele kehtestatud maksud.
ARTIKKEL 117
Impordi- ja ekspordipiirangud
1.
Kooskõlas GATT 1994 XI artikli ja selle tõlgendusmärkustega ei kehtesta ega säilita lepinguosalised teise lepinguosalise kaupade impordi ja teise lepinguosalise territooriumile suunatud kaupade ekspordi ja eksportmüügi suhtes mingeid keelde ega piiranguid (kvoote, impordi- ja ekspordilitsentse ja muid meetmeid) peale tolli- ja muude maksude. Selleks lisatakse GATT 1994 XI artikkel ja selle tõlgendusmärkused käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks.
2.
Lepinguosalised vahetavad teavet ja parimaid tavasid kahese kasutusega kaupade ekspordikontrolli kohta, et soodustada Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi ekspordikontrolli ühtlustamist.
ARTIKKEL 118
Ümbertöödeldud kaubad
1.
Lepinguosalised kohtlevad ümbertöödeldud kaupu sama moodi nagu uusi samasuguseid kaupu. Lepinguosaline võib nõuda ümbertöödeldud kaupade asjakohast märgistamist, et vältida tarbijate petmist.
2.
Suurema selguse huvides kehtib artikli 117 lõige 1 ka ümbertöödeldud kaupadele kohaldatavate keeldude ja piirangute suhtes.
3.
Kooskõlas käesolevas lepingus ja WTO asutamislepingus sätestatud kohustustega võib lepinguosaline nõuda, et ümbertöödeldud kaubad:
a)
oleksid tema territooriumil turustades või müües tuvastatavad ümbertöödeldud kaupadena ning
b)
vastaksid kehtivatele tehnilistele nõuetele, mida kohaldatakse samaväärsete uute kaupade suhtes.
4.
Kui lepinguosaline kehtestab või säilitab kasutatud kaupade suhtes keelu või piirangu, ei kohalda ta neid meetmeid ümbertöödeldud kaupade suhtes.
5.
Käesoleva artikli tähenduses tähendab ümbertöödeldud kaup kaupa:
a)
mis koosneb täielikult või osaliselt osadest, mis on saadud varem kasutatud kaupadest, ja
b)
mille toimimis- ja töötingimused on sarnased uue originaalkauba omadega ning millele antakse samasugune garantii nagu uuele kaubale.
ARTIKKEL 119
Kaupade ajutine import
Kumbki lepinguosaline vabastab teise lepinguosalise ajutiselt imporditud kaupade impordimaksudest ja imporditollimaksudest sellistel juhtudel ja sellises korras, nagu on sätestatud kaupade ajutist importi käsitlevates rahvusvahelistes lepingutes. Seda erandit kohaldatakse vastavalt kummagi lepinguosalise õigusnormidele.
ARTIKKEL 120
Transiit
Lepinguosalised lepivad kokku, et vaba transiidi põhimõte on käesoleva lepingu eesmärkide saavutamise oluline eeltingimus. Seoses sellega näeb kumbki lepinguosaline ette teise lepinguosalise tolliterritooriumilt välja või tolliterritooriumile viidavate kaupade vaba transiidi läbi oma territooriumi kooskõlas GATT 1994 V artikli ja selle tõlgendusmärkustega, mis lisatakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.
ARTIKKEL 121
Kaubanduse kaitsemeetmed
1.
Käesolevas lepingus sätestatu ei mõjuta lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad:
a)
GATT 1994 XIX artiklist ning WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud kaitsemeetmete lepingust;
b)
WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduva põllumajanduslepingu artiklist 5 „Erikaitsemeetmed“ ning
c)
GATT 1994 VI artiklist, WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduvast GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingust ning WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduvast subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingust.
2.
Lõikes 1 nimetatud õiguste ja kohustuste ning neist tulenevate meetmete suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu vaidluste lahendamise sätteid.
ARTIKKEL 122
Erandid
1.
Lepinguosalised kinnitavad, et nende õigused ja kohustused, mis tulenevad GATT 1994 XX artiklist ja selle tõlgendusmärkustest, kehtivad käesoleva lepinguga hõlmatud kaubavahetuse suhtes. Selleks lisatakse GATT 1994 XX artikkel ja selle tõlgendusmärkused käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks.
2.
Lepinguosalised mõistavad, et enne GATT 1994 XX artikli punktides i ja j sätestatud meetmete võtmist esitab meetmeid võtta kavatsev lepinguosaline teisele lepinguosalisele kogu asjakohase teabe, et leida lepinguosalisi rahuldav lahendus. Lepinguosalised võivad kokku leppida mis tahes meetmetes, mida on vaja probleemide lahendamiseks. Kui 30 päeva jooksul pärast sellise teabe esitamist kokkuleppele ei jõuta, võib lepinguosaline kohaldada asjaomase kauba suhtes meetmeid käesoleva artikli alusel. Kui viivitamatut reageerimist nõudvate erandlike ja kriitiliste asjaolude tõttu on eelnev teavitamine või läbivaatamine võimatu, võib meetmeid võtta kavatsev lepinguosaline kohaldada viivitamata ettevaatusmeetmeid, mis on vajalikud olukorra lahendamiseks, ja teatab sellest viivitamata teisele lepinguosalisele.
2. PEATÜKK
TOLL
ARTIKKEL 123
Tollikoostöö
1.
Lepinguosalised süvendavad tollikoostööd, et soodustada kaubandust, tagada kaubanduskeskkonna läbipaistvus, parandada tarneahela kindlust, suurendada tarbijate ohutust, piirata intellektuaalomandiõigustega vastuolus olevate kaupade voogu ning võidelda salakaubaveo ja pettustega.
2.
Lepinguosalised teevad lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks ja olemasoleva ressursside piires koostööd, et muu hulgas:
a)
täiustada tolliõigusakte ja -norme, tavasid ja asjakohaseid siduvaid otsuseid ning lihtsustada tolliprotseduure kooskõlas tolli ja kaubanduse soodustamise valdkonnas kohaldatavate rahvusvaheliste konventsioonide ja standarditega, sealhulgas Maailma Kaubandusorganisatsiooni ja Maailma Tolliorganisatsiooni kehtestatutega, eelkõige muudetud tolliprotseduuride lihtsustamise ja ühtlustamise rahvusvahelise konventsiooniga (edaspidi „muudetud Kyoto konventsioon“), ning võttes arvesse ELi õigusakte ja parimaid tavasid, sealhulgas tolli suutlikkuse mõõtmise metoodikat;
b)
rajada ajakohased tollisüsteemid ja võtta kasutusele ajakohane tollivormistussüsteem, kehtestada volitatud ettevõtjate süsteem, võtta kasutusele automatiseeritud riskipõhine analüüsi- ja kontrollisüsteem, kaupade tollist vabastamise lihtsustatud kord, tollivormistusjärgne kontroll ja läbipaistev tolliväärtuse määramine ning kehtestada tolli ja äriühingute partnerlust käsitlevad õigusnormid;
c)
soodustada kõige rangemate usaldusväärsuse normide järgimist tolli valdkonnas, eelkõige piiril, kohaldades meetmeid, mis kajastavad Tollikoostöö Nõukogu poolt dokumendis „Hea juhtimistava ja usaldusväärsus tolli valdkonnas“, mida viimati muudeti 2003. aasta juunis, (edaspidi „Maailma Tolliorganisatsiooni muudetud Arusha deklaratsioon“) ettenähtud põhimõtteid;
d)
vahetada parimaid tavasid ning pakkuda koolitust ja tehnilist abi kavandamiseks ja suutlikkuse parandamiseks ning kõige rangemate usaldusväärsuse normide järgimise tagamiseks;
e)
vajaduse korral vahetada asjaomast teavet ja andmeid, järgides lepinguosaliste õigusnõudeid, mis käsitlevad tundlike andmete konfidentsiaalsust ning isikuandmete kaitset;
f)
võtta asjakohastel ja vajalikel juhtudel lepinguosaliste tolliasutuste vahel kooskõlastatud tollimeetmeid;
g)
kehtestada asjakohastel ja vajalikel juhtudel volitatud ettevõtjate vastastikuse tunnustamise programme ja tollikontrolli menetlusi, sealhulgas samaväärseid kaubanduse lihtsustamise meetmeid;
h)
uurida asjakohastel ja vajalikel juhtudel tollitransiidisüsteemide omavahelise sidumise võimalusi ning
i)
parandada tolliga seotud kohustuste täitmist Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi vahelistes kaubandussuhetes, sealhulgas teha koostööd kaupade päritolu küsimustes.
ARTIKKEL 124
Vastastikune haldusabi
Lepinguosalised osutavad üksteisele tolliküsimustes haldusabi vastavalt käesoleva lepingu protokollile, mis käsitleb vastastikust haldusabi tolliküsimustes, ilma et see mõjutaks muid käesolevas lepingus, eriti selle artiklis 123 ettenähtud koostöövorme.
ARTIKKEL 125
Tolliväärtuse määramine
1.
Lepinguosalistevahelises kaubanduses kaupade tolliväärtuse määramisel kohaldavad lepinguosalised GATT 1994 VII artikli rakendamise lepingu sätteid, sealhulgas lepingu muudatusi. Osutatud sätted lisatakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.
2.
Lepinguosalised teevad koostööd eesmärgiga saavutada ühtne lähenemisviis tolliväärtuste määramise küsimuses.
ARTIKKEL 126
Tolli allkomitee
1.
Käesolevaga moodustatakse tolli allkomitee.
2.
Tolli allkomitee korraldab korrapäraselt koosolekuid ja teostab järelevalvet käesoleva peatüki rakendamise üle, sealhulgas tollikoostöö, kaubanduse lihtsustamise, piiriülese tollikoostöö ja -halduse, tolliga seotud tehnilise abi, päritolureeglite, intellektuaalomandiõigusi käsitlevate tollialaste õigusaktide rakendamise ning tollivaldkonnas vastastikuse haldusabi andmise küsimustes.
3.
Tolli allkomitee täidab muu hulgas järgmisi ülesandeid:
a)
jälgib käesoleva peatüki ning käesolevale lepingule lisatud vastastikust haldusabi tolliküsimustes käsitleva protokolli nõuetekohast täitmist;
b)
võtab vastu praktilise korralduse ja meetmed käesoleva peatüki ning käesolevale lepingule lisatud vastastikust haldusabi tolliküsimustes käsitleva protokolli rakendamiseks, sealhulgas teabe ja andmete vahetamise, tollikontrolli ja kaubanduspartnerluse programmide vastastikuse tunnustamise ning ühiselt kokkulepitud soodustuste küsimuses;
c)
vahetab arvamusi ühist huvi pakkuvates küsimustes, sealhulgas edasiste meetmete ning nende rakendamiseks ja kohaldamiseks vajalike vahendite kohta, ja
d)
esitab vajaduse korral soovitusi partnerluskomiteele.
3. PEATÜKK
TEHNILISED KAUBANDUSTÕKKED
ARTIKKEL 127
Eesmärk
Käesoleva peatüki eesmärk on hõlbustada lepinguosalistevahelist kaubavahetust, luues WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduva tehniliste kaubandustõkete lepingu (edaspidi „tehniliste kaubandustõkete leping“) kohaldamisalasse kuuluvate tarbetute kaubandustõkete vältimise, kindlakstegemise ja kõrvaldamise raamistiku.
ARTIKKEL 128
Kohaldamisala ja mõisted
1.
Käesolevat peatükki kohaldatakse selliste tehniliste kaubandustõkete lepingus kindlaksmääratud standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste väljatöötamise, vastuvõtmise ja kohaldamise suhtes, mis mõjutavad või võivad mõjutada lepinguosalistevahelist kaubavahetust.
2.
Olenemata lõikest 1 ei kohaldata käesolevat peatükki sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes, mis on sätestatud WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduva sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu (edaspidi „sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete leping“) A lisas, ega ostuspetsifikatsioonide suhtes, mille avaliku sektori asutused on koostanud vastavalt oma tootmis- või tarbimisnõuetele.
3.
Käesolevas peatükis kasutatakse tehniliste kaubandustõkete lepingu 1. lisas esitatud mõisteid.
ARTIKKEL 129
Tehniliste kaubandustõkete leping
Lepinguosalised kinnitavad oma tehniliste kaubandustõkete lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üksteise suhtes; nimetatud leping lisatakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle osaks.
ARTIKKEL 130
Koostöö tehniliste kaubandustõkete valdkonnas
1.
Lepinguosalised tugevdavad oma koostööd standardite, tehniliste normide, metroloogia, turujärelevalve, akrediteerimise ja vastavushindamismenetluste valdkonnas, et parandada üksteise süsteemide mõistmist ja hõlbustada juurdepääsu oma turgudele. Lepinguosalised püüavad oma koostöö raames kindlaks määrata ja välja töötada õigusloomealase koostöö mehhanismid ja algatused, mis on asjakohased konkreetsete küsimuste või sektorite puhul ning võivad hõlmata järgmist (loetelu ei ole ammendav):
a)
teabe ja kogemuste vahetamine oma vastavate tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste väljatöötamise ja kohaldamise teemal;
b)
tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste lähendamise ja ühtlustamise võimaluse otsimine;
c)
metroloogia, standardimise, vastavushindamise ja akrediteerimise eest vastutavate asutuste vahelise koostöö soodustamine ning
d)
asjaomastel piirkondlikel ja mitmepoolsetel foorumitel teabe vahetamine standardite, tehniliste normide, vastavushindamismenetluste ja akrediteerimise valdkonnas toimuva arengu kohta.
2.
Vastastikuse kaubavahetuse edendamiseks teevad lepinguosalised järgmist:
a)
püüavad vähendada erinevusi tehniliste normide, metroloogia, standardimise, turujärelevalve, akrediteerimise ja vastavushindamismenetluste valdkonnas, sealhulgas soodustades rahvusvaheliselt kokkulepitud õigusaktide järgimist;
b)
edendavad kooskõlas rahvusvaheliste eeskirjadega akrediteerimise kasutamist, et toetada vastavushindamisasutuste tehnilist pädevust ja tegevust, ning
c)
toetavad Armeenia Vabariigi ja tema asjaomaste riiklike asutuste osalemist või võimaluse korral liikmesust sellistes Euroopa ja rahvusvahelistes organisatsioonides, mille tegevus on seotud standardimise, vastavushindamise, akrediteerimise, metroloogia ja sellega seonduvate funktsioonidega.
3.
Lepinguosalised seavad eesmärgiks kehtestada ja säilitada protsessi, mille kaudu on võimalik saavutada Armeenia Vabariigi ja Euroopa Liidu tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluste järkjärguline ühtlustamine.
4.
Valdkondades, kus õigusaktide ühtlustamine on juba toimunud, võivad lepinguosalised kaaluda läbirääkimiste alustamist tööstustoodete vastavushindamist ja tunnustamist käsitlevate lepingute sõlmimiseks.
ARTIKKEL 131
Märgistamine
1.
Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 129 kohaldamist, kinnitavad lepinguosalised veel kord, et lähtuvad märgistamis- ja etikettimisnõudeid käsitlevate tehniliste normide kohaldamisel tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2.2 põhimõtetest, mille kohaselt niisuguseid norme ei koostata, võeta vastu ega kohaldata eesmärgiga tekitada või tekitades tarbetuid takistusi rahvusvahelisele kaubandusele. Seda silmas pidades ei tohi märgistamis- ja etikettimisnõuded piirata kaubandust rohkem, kui on vaja õiguspärase eesmärgi täitmiseks, võttes arvesse riske, mida täitmatajätmine tekitaks. Lepinguosalised toetavad rahvusvaheliselt ühtlustatud märgistamisnõuete kasutamist. Vajaduse korral aktsepteerivad lepinguosalised eemaldatavat või ajutist märgistust.
2.
Eelkõige seoses kohustuslike märgistamis- või etikettimisnõuetega:
a)
püüavad lepinguosalised kohaldada vastastikuses kaubavahetuses minimaalselt märgistamis- või etikettimisnõudeid, välja arvatud juhul, kui see on vajalik tervise, ohutuse või keskkonna kaitseks ning muudel mõistlikel avaliku poliitika eesmärkidel;
b)
on lepinguosalistel õigus nõuda, et teave etikettidel ja märgistel oleks esitatud lepingupoole nimetatud keeles.
ARTIKKEL 132
Läbipaistvus
1.
Ilma et see piiraks 12. peatüki kohaldamist, tagab kumbki lepinguosaline, et tema tehniliste normide väljatöötamise kord ja vastavushindamismenetlused võimaldavad korraldada avaliku konsulteerimise huvitatud isikutega piisavalt varasel etapil, mil avaliku konsulteerimise käigus esitatud märkusi on veel võimalik sisse viia või arvesse võtta, välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik ohutuse, tervise, keskkonnakaitse või riikliku julgeolekuga seotud hädaolukorra või selle tekkimise ohu tõttu.
2.
Vastavalt tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklile 2.9 võimaldab kumbki lepinguosaline märkusi esitada piisavalt varasel etapil pärast tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste ettepanekust teatamist. Kui konsultatsioonid kavandatud tehniliste normide või vastavushindamismenetluste üle on avalikud, lubab kumbki lepinguosaline teisel lepinguosalisel või tema füüsilistel või juriidilistel isikutel osaleda avalikes konsultatsioonides tingimustel, mis on vähemalt sama soodsad kui tema enda füüsilistele või juriidilistele isikutele esitatavad tingimused.
3.
Lepinguosalised tagavad, et nende vastuvõetud tehnilised normid ja vastavushindamismenetlused on üldsusele kättesaadavad.
4. PEATÜKK
SANITAAR- JA FÜTOSANITAARKÜSIMUSED
ARTIKKEL 133
Eesmärk
Käesoleva peatüki eesmärk on sätestada lepinguosalistevahelises kaubanduses ja loomade heaoluga seotud koostöös kohaldatavate sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete põhimõtted. Lepinguosalised kohaldavad neid põhimõtteid nii, et see hõlbustab kaubandust, säilitades siiski lepinguosaliste kehtestatud inimeste, loomade ja taimede elu või tervise kaitse taseme.
ARTIKKEL 134
Mitmepoolsed kohustused
Lepinguosalised kinnitavad oma sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.
ARTIKKEL 135
Põhimõtted
1.
Lepinguosalised tagavad, et sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete väljatöötamisel ja kohaldamisel järgitakse proportsionaalsuse, läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ning teadusliku põhjendatuse põhimõtteid, võttes arvesse 1951. aasta rahvusvahelises taimekaitsekonventsioonis (edaspidi „IPPC“) ning Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (edaspidi „OIE“) ja Codex Alimentariuse komisjoni (edaspidi „Codex“) sätestatud rahvusvahelisi standardeid.
2.
Kumbki lepinguosaline tagab, et sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete küsimustes ei diskrimineerita teise lepinguosalise territooriumi meelevaldselt ja põhjendamatult võrreldes oma territooriumiga, kui olud on samasugused või sarnased. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid ei tohi kasutada viisil, mis kujutaks endast kaubanduse varjatud piiramist.
3.
Lepinguosalised tagavad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete, -menetluste ja -kontrolli rakendamise.
4.
Kumbki lepinguosaline vastab teise lepinguosalise pädeva asutuse teabenõudele hiljemalt kahe kuu jooksul teabenõude saamisest viisil, mis on importtoodete suhtes vähemalt sama soodne kui kodumaiste toodete suhtes.
ARTIKKEL 136
Impordinõuded
1.
Importiva lepinguosalise impordinõudeid kohaldatakse kogu eksportiva lepinguosalise territooriumil kooskõlas artikliga 137.
2.
Sertifikaatides ette nähtud impordinõuded põhinevad Codexi, OIE ja IPPC põhimõtetel, välja arvatud juhul, kui impordinõudeid toetab teaduspõhine riskihinnang, mis on läbi viidud kooskõlas sanitaar- ja fütosanitaarlepinguga.
3.
Impordiloas esitatud nõuded ei tohi sisaldada rangemaid sanitaar- ja veterinaartingimusi kui need, mis on ette nähtud lõikes 2 nimetatud sertifikaatides.
ARTIKKEL 137
Looma- ja taimetervisega seotud meetmed
1.
Lepinguosalised tunnustavad kahjuri- ja taudivabade alade ning vähese kahjuri- ja taudilevikuga alade kontseptsiooni vastavalt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingule ning asjakohastele Codexi, OIE ja IPPC standarditele, suunistele ja soovitustele.
2.
Määrates kindlaks kahjuri- või taudivabasid alasid ning vähese kahjuri- või taudilevikuga alasid, võtavad lepinguosalised arvesse selliseid tegureid nagu geograafiline asukoht, ökosüsteemid, epidemioloogiline järelevalve ning sanitaar- ja fütosanitaarkontrolli tõhusus nendel aladel.
ARTIKKEL 138
Inspekteerimine ja audit
Importiv lepinguosaline võib viia eksportiva lepinguosalise territooriumil omal kulul läbi kontrolle ja auditeid, et hinnata viimase kontrolli- ja sertifitseerimissüsteeme. Kontrollid ja auditid toimuvad kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste standardite, suuniste ja soovitustega.
ARTIKKEL 139
Teabevahetus ja koostöö
1.
Lepinguosalised arutavad olemasolevate sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ja loomade heaolu meetmete ning nende väljatöötamise ja rakendamise küsimusi ning vahetavad sellekohast teavet. Neis aruteludes ja teabevahetuses võetakse arvesse sanitaar- ja fütosanitaarlepingut ning vajaduse korral Codexi, OIE ja IPPC asjakohaseid standardeid, suuniseid ja soovitusi.
2.
Lepinguosalised teevad koostööd loomatervise, loomade heaolu ja taimetervise küsimustes, vahetades teavet, eksperditeadmisi ja kogemusi, eesmärgiga suurendada suutlikkust nimetatud valdkondades.
3.
Lepinguosalised alustavad emma-kumma lepinguosalise taotlusel õigeaegset dialoogi sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonnas, et kaaluda sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega seotud küsimusi ning muid käesoleva peatükiga hõlmatud kiireloomulisi küsimusi. Partnerluskomitee võib vastu võtta sellise dialoogi töökorra.
4.
Lepinguosalised määravad kontaktpunktid, mille kaudu toimub suhtlus käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes, ja ajakohastavad korrapäraselt kontaktpunktide loetelu.
ARTIKKEL 140
Läbipaistvus
Lepinguosalised:
a)
püüavad tagada kaubanduses ning eelkõige teise lepinguosalise impordi suhtes kohaldatavate sanitaar- ja fütosanitaarnõuete läbipaistvuse;
b)
teevad teise lepinguosalise taotluse korral kahe kuu jooksul sellise taotluse esitamisest talle teatavaks sanitaar- ja fütosanitaarnõuded, mida kohaldatakse konkreetsete toodete impordi suhtes, sealhulgas selle, kas on vaja riskianalüüsi, ning
c)
teatavad teisele lepinguosalisele kõikidest tõsistest ohtudest rahva-, looma- või taimetervisele, sealhulgas toiduainetega seotud hädaolukordadest. Teade esitatakse kirjalikult kahe tööpäeva jooksul ohu ilmnemise kuupäevast.
5. PEATÜKK
TEENUSKAUBANDUS, ETTEVÕTETE ASUTAMINE JA E-KAUBANDUS
A JAGU
ÜLDSÄTTED
ARTIKKEL 141
Eesmärk, kohaldamis- ja rakendusala
1.
Kinnitades veel kord oma asjakohaseid WTO asutamislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi, näevad lepinguosalised käesolevaga ette korra, mis on vajalik, et järk-järgult vastastikku liberaliseerida ettevõtete asutamist ja teenuskaubandust ning teha koostööd e-kaubanduse valdkonnas.
2.
Ühtegi käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, et see seab lepinguosalistele kohustusi seoses riigihangetega, mille suhtes kohaldatakse 8. peatüki sätteid.
3.
Käesolevat peatükki ei kohaldata lepinguosalise antud subsiidiumidele, mille suhtes kohaldatakse 10. peatükki.
4.
Kooskõlas käesoleva peatükiga säilitab kumbki lepinguosaline õiguse võtta vastu ja rakendada meetmeid õiguspäraste poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.
5.
Käesolevat peatükki ei kohaldata meetmete suhtes, mis mõjutavad füüsilisi isikuid, kes püüavad pääseda lepinguosalise tööturule, ega ka kodakondsuse ning alalise elu- või töökohaga seotud meetmete suhtes.
6.
Ükski käesoleva peatüki säte ei takista lepinguosalist kohaldamast meetmeid, millega reguleeritakse füüsiliste isikute pääsu tema territooriumile või nende ajutist viibimist tema territooriumil, sealhulgas meetmeid, mis on vajalikud tema piiride puutumatuse kaitseks ja füüsiliste isikute korrakohase liikumise tagamiseks üle tema piiride, tingimusel et selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mis muudaks olematuks või vähendaks kasu, mida emb-kumb lepinguosaline saab käesolevas peatükis ja käesoleva lepingu lisades sätestatud konkreetsete kohustuse tingimuste kohaselt.
ARTIKKEL 142
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a)
„meede“ – lepinguosalise võetav meede kas seaduse, määruse, eeskirja, menetluse, otsuse, haldusmeetme või mõnel muul kujul;
b)
„lepinguosalise kehtestatavad või säilitatavad meetmed“ – meetmed, mille võtjaks on:
i)
lepinguosalise keskvalitsus, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused ja ametiasutused ning
ii)
lepinguosalise valitsusvälised organid lepinguosalise keskvalitsuse, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning ametiasutuste delegeeritud ülesannete täitmisel;
c)
„lepinguosalise füüsiline isik“ – ELi liikmesriigi või Armeenia Vabariigi kodanik vastavalt nende asjaomastele õigusaktidele;
d)
„juriidiline isik“ – kohaldatava õiguse alusel nõuetekohaselt kas kasumi saamiseks või muuks otstarbeks asutatud või muul viisil korraldatud ning kas era- või riigi omandis olev õigussubjekt, sealhulgas aktsiaselts, usaldusühing, täisühing, ühisettevõte, ainuomandis ettevõte või ühistu;
e)
„lepinguosalise juriidiline isik“ – juriidiline isik, kes on asutatud kas ELi liikmesriigi ja Euroopa Liidu või Armeenia Vabariigi õiguse alusel ning kelle registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või põhitegevuskoht on vastavalt kas Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaldamisalasse kuuluval territooriumil või Armeenia Vabariigi territooriumil;
kui sellel juriidilisel isikul on vastavalt kas Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaldamisalasse kuuluval territooriumil või Armeenia Vabariigi territooriumil vaid registrijärgne asukoht või juhatuse asukoht, käsitatakse teda Euroopa Liidu või Armeenia Vabariigi juriidilise isikuna vaid juhul, kui tema tegevus on tegelikult ja pidevalt seotud vastavalt kas Euroopa Liidu või Armeenia Vabariigi majandusega;
f)
eelmistest lõikudest olenemata kohaldatakse käesoleva lepingu sätteid väljaspool Euroopa Liitu või Armeenia Vabariiki asutatud laevandusettevõtjate suhtes, keda kontrollivad vastavalt mõne liikmesriigi või Armeenia Vabariigi kodanikud, juhul kui nende laevad on kooskõlas asjakohaste õigusaktidega registreeritud liikmesriigis või Armeenia Vabariigis ning sõidavad selle liikmesriigi või Armeenia Vabariigi lipu all;
g)
„lepinguosalise juriidilise isiku tütarettevõtja“ – juriidiline isik, kes on sama lepinguosalise teise juriidilise isiku tegeliku kontrolli all
;
h)
„juriidilise isiku filiaal“ – äriüksus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik, kuid on laadilt püsiv, näiteks emaettevõtja laiendus, millel on oma juhtkond ja vahendid äritehingute tegemiseks kolmandate isikutega nii, et viimased, kuigi teades, et vajaduse korral on olemas õiguslik side emaettevõtjaga, kelle peakontor asub välismaal, ei pea suhtlema otse kõnealuse emaettevõtjaga, vaid võivad teha tehinguid nimetatud laienduseks oleva äriüksusega;
i)
„ettevõtete asutamine“ –
i)
lepinguosalise juriidiliste isikute puhul õigus alustada ja tegeleda majandustegevusega juriidilise isiku asutamise, sealhulgas omandamise kaudu või luua filiaal või esindus vastavalt kas Euroopa Liidus või Armeenia Vabariigis;
ii)
lepinguosalise füüsiliste isikute puhul õigus alustada ja tegeleda majandustegevusega füüsilisest isikust ettevõtjana ning asutada äriühinguid, eelkõige ettevõtteid, mille tegevust nad tegelikult kontrollivad;
j)
„majandustegevus“ – tööstuslik, kaubanduslik, vabakutseline ja käsitöönduslik tegevus, mis ei hõlma tegevust valitsuse ülesannete täitmisel;
k)
„tegevus“ – majandustegevusega tegelemine;
l)
„teenused“ – kõikide sektorite kõik teenused, välja arvatud teenused, mida osutatakse valitsuse ülesannete täitmisel;
m)
„teenused ja muu tegevus, mida osutatakse valitsuse ülesannete täitmisel“ – teenused ja tegevus, mida ei teostata kaubanduslikel alustel ega konkureerides ühe või mitme ettevõtjaga;
n)
„piiriülene teenuste osutamine“ – teenuste osutamine:
i)
ühe lepinguosalise territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile või
ii)
ühe lepinguosalise territooriumil teise lepinguosalise teenusetarbijale;
o)
„lepinguosalise teenuseosutaja“ – lepinguosalise füüsiline või juriidiline isik, kes osutab või kavatseb osutada teenust;
p)
„ettevõtja“ – lepinguosalise füüsiline või juriidiline isik, kes soovib tegeleda või tegeleb majandustegevusega ettevõtte asutamise kaudu.
B JAGU
ETTEVÕTETE ASUTAMINE
ARTIKKEL 143
Kohaldamisala
Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste kehtestatavate või säilitatavate meetmete suhtes, mis mõjutavad ettevõtete asutamist mis tahes majandustegevusalal, välja arvatud:
a)
tuumamaterjalide kaevandamine, tootmine ja töötlemine
;
b)
relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmine ja nendega kauplemine;
c)
audiovisuaalteenused;
d)
riigisisene merekabotaaž
ning
e)
riigisisesed ja rahvusvahelised regulaarsed või mitteregulaarsed lennutransporditeenused
ning liiklemisõiguste teostamisega otseselt seotud teenused, välja arvatud:
i)
õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused, mille ajaks õhusõiduk liiklusest kõrvaldatakse;
ii)
lennutransporditeenuste müük ja turundus;
iii)
arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenused;
iv)
lendude maapealne teenindus ja
v)
lennujaamateenused.
ARTIKKEL 144
Võrdne kohtlemine ja enamsoodustusrežiim
1.
Võttes arvesse VIII-E lisas loetletud reservatsioone, kohtleb Armeenia Vabariik alates käesoleva lepingu jõustumisest:
a)
Euroopa Liidu füüsilisi või juriidilisi isikuid tütarettevõtjate, filiaalide ja esinduste asutamisel vähemalt sama soodsalt kui oma või mis tahes kolmanda riigi juriidilisi isikuid, filiaale ja esindusi, olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam, ning
b)
Euroopa Liidu füüsiliste või juriidiliste isikute poolt Armeenia Vabariigis asutatud ja tegutsevaid tütarettevõtjaid, filiaale ja esindusi vähemalt sama soodsalt kui oma või mis tahes kolmanda riigi juriidilisi isikuid, filiaale ja esindusi, olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam
.
2.
Võttes arvesse VIII-A lisas loetletud reservatsioone, kohtleb Euroopa Liit alates käesoleva lepingu jõustumisest:
a)
Armeenia Vabariigi füüsilisi või juriidilisi isikuid tütarettevõtjate, filiaalide ja esinduste asutamisel vähemalt sama soodsalt kui Euroopa Liidu enda või mis tahes kolmanda riigi juriidilisi isikuid, filiaale ja esindusi, olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam, ning
b)
Armeenia Vabariigi füüsiliste või juriidiliste isikute poolt Euroopa Liidus asutatud ja tegutsevaid tütarettevõtjaid, filiaale ja esindusi vähemalt sama soodsalt kui oma või mis tahes kolmanda riigi juriidilisi isikuid, filiaale ja esindusi, olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam
.
3.
Võttes arvesse VIII-A ja VIII-E lisas loetletud reservatsioone, ei võta lepinguosalised uusi meetmeid, millega nende territooriumil takistatakse teise lepinguosalise juriidiliste isikute asutamist või asutatud juriidiliste isikute tegutsemist võrreldes oma juriidiliste isikutega.
ARTIKKEL 145
Läbivaatamine
Ettevõtete asutamise tingimuste järkjärgulise liberaliseerimise eesmärgil vaatab kaubanduskoosseisus kokku tulnud partnerluskomitee korrapäraselt läbi ettevõtete asutamise õigusraamistiku
ja asutamiskeskkonna.
ARTIKKEL 146
Muud lepingud
Käesolevas peatükis sätestatut ei käsitata selliselt, et see piiraks lepinguosaliste investorite õigust kasutada ära soodsamat kohtlemist, mis nähakse ette olemasolevate või tulevaste rahvusvaheliste investeerimisalaste lepingutega, mille lepinguosalisteks on mõni liikmesriik ja Armeenia Vabariik.
ARTIKKEL 147
Filiaalide ja esinduste kohtlemise norm
1.
Artikkel 144 ei takista lepinguosalist kohaldamast oma territooriumil erimeetmeid teise lepinguosalise juriidiliste isikute selliste filiaalide ja esinduste asutamise ja tegutsemise suhtes, mis ei ole registreeritud esimesena nimetatud lepinguosalise territooriumil, kui kõnealused meetmed on vajalikud õiguslike või tehniliste erinevuste tõttu selliste filiaalide ja esinduste ning asjaomasel territooriumil registreeritud juriidiliste isikute filiaalide ja esinduste vahel, või finantsteenuste puhul juhul, kui seda tingivad usaldatavuskaalutlused.
2.
Erinev kohtlemine ei tohi olla suurem, kui on tingimata vajalik selliste õiguslike või tehniliste erinevuste või finantsteenuste puhul usaldatavuskaalutluste tõttu.
C JAGU
PIIRIÜLENE TEENUSTE OSUTAMINE
ARTIKKEL 148
Kohaldamisala
Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste meetmete suhtes, mis mõjutavad piiriülest teenuste osutamist kõikides teenustesektorites, välja arvatud:
a)
audiovisuaalteenused;
b)
riigisisene merekabotaaž
ja
c)
riigisisesed ja rahvusvahelised regulaarsed või mitteregulaarsed lennutransporditeenused
ning liiklemisõiguste teostamisega otseselt seotud teenused, välja arvatud:
i)
õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused, mille ajaks õhusõiduk liiklusest kõrvaldatakse;
ii)
lennutransporditeenuste müük ja turundus;
iii)
arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenused;
iv)
lendude maapealne teenindus ja
v)
lennujaamateenused.
ARTIKKEL 149
Turulepääs
1.
Seoses turulepääsuga piiriülese teenuste osutamise kaudu kohtleb lepinguosaline teise lepinguosalise teenuseid ja teenuseosutajaid vähemalt sama soodsalt, kui on ette nähtud VIII-B ja VIII-F lisas loetletud erikohustustega.
2.
Sektorites, kus on võetud turulepääsuga seotud kohustused, ei või lepinguosaline piirkondlikult ega ka kogu oma territooriumil vastu võtta ega säilitada järgmisi meetmeid, kui VIII-B ja VIII-F lisas ei ole sätestatud teisiti:
a)
piirangud teenuseosutajate hulgale kas arvuliste kvootide, monopolide, teenuse ainuosutajate või majandusvajaduste testi nõuete näol;
b)
teenusetehingute või vara üldväärtuse piirangud arvuliste kvootide või majandusvajaduste testi nõudena või
c)
teenuste osutamise üldhulga või teenuste üldmahu piirangud, väljendatuna kinnitatud arvuliste ühikutena kvootides või majandusvajaduste testi nõudena.
ARTIKKEL 150
Võrdne kohtlemine
1.
Sektorites, mille puhul on VIII-B ja VIII-F lisaga ette nähtud turulepääsuga seotud kohustused, ning arvestades kõnealustes lisades sätestatud tingimusi ja norme, kohtleb lepinguosaline kõigi piiriülest teenuste osutamist mõjutavate meetmete korral teise lepinguosalise teenuseid ja teenuseosutajaid vähemalt sama soodsalt, kui ta kohtleb omaenda samasuguseid teenuseid ja teenuseosutajaid.
2.
Lepinguosaline võib täita lõike 1 nõude, võimaldades teise lepinguosalise teenustele ja teenuseosutajatele kas vormiliselt samasugust või vormiliselt erinevat kohtlemist, kui ta võimaldab omaenda samasugustele teenustele ja teenuseosutajatele.
3.
Vormiliselt samasugust või vormiliselt erinevat kohtlemist peetakse ebasoodsamaks, kui see muudab konkurentsitingimused lepinguosalise enda teenustele või teenuseosutajatele soodsamaks võrreldes teise lepinguosalise samasuguste teenuste või teenuseosutajatega.
4.
Käesoleva artikli alusel võetud erikohustusi ei tõlgendata nii, et lepinguosaline on kohustatud hüvitama loomulikke ebasoodsaid konkurentsitingimusi, mis tulenevad asjaomaste teenuste või teenuseosutajate välismaisusest.
ARTIKKEL 151
Kohustuste loendid
1.
Sektorid, mida lepinguosaline vastavalt käesolevale peatükile liberaliseerib, ning neis sektorites teise lepinguosalise teenuste ja teenuseosutajate suhtes reservatsioonina kohaldatavad turulepääsu ja võrdse kohtlemise piirangud on sätestatud VIII-B ja VIII-F lisas esitatud kohustuste loendites.
2.
Ilma et see piiraks lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad või võivad tuleneda 1989. aasta piiriülese televisiooni Euroopa konventsioonist ja 1992. aasta filmide ühistootmist käsitlevast Euroopa konventsioonist, ei hõlma VIII-B ja VIII-F lisas esitatud kohustuste loendid audiovisuaalteenuste valdkonnas võetud kohustusi.
ARTIKKEL 152
Läbivaatamine
Lepinguosalistevahelise piiriülese teenuste osutamise järkjärguliseks liberaliseerimiseks vaatab kaubanduskoosseisus kokku tulnud partnerluskomitee artiklites 149–151 osutatud kohustuste loendi korrapäraselt läbi. Läbivaatamisel võetakse muu hulgas arvesse artiklites 169, 180 ja 192 osutatud järkjärgulise ühtlustamise käiku ja seda, kuidas see aitab kõrvaldada takistusi piiriülesel teenuste osutamisel lepinguosaliste vahel.
D JAGU
FÜÜSILISTE ISIKUTE AJUTINE KOHALOLEK ÄRILISEL EESMÄRGIL
ARTIKKEL 153
Kohaldamisala ja mõisted
1.
Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste meetmete suhtes, mis puudutavad juhtivtöötajate, kõrgharidusega praktikantide, äriteenuste müügiesindajate, lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistide lühiajalist sisenemist nende territooriumile ja seal ajutist viibimist, ilma et see piiraks artikli 141 lõike 5 kohaldamist.
Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:
a)
„juhtivtöötajad“ – ühe lepinguosalise juriidilise isiku (välja arvatud mittetulundusühingu)
heaks töötavad füüsilised isikud, kes vastutavad ettevõtte asutamise ja selle nõuetekohase juhtimise, haldamise ja toimimise eest ning on kas „ärivisiidil olevad isikud“ (seoses ettevõtete asutamisega) või „äriühingusiseselt üleviidavad isikud“;
b)
„ärivisiidil olevad isikud“ (seoses ettevõtete asutamisega) – kõrgel ametikohal töötavad füüsilised isikud, kes vastutavad ettevõtte asutamise eest, ei paku ega osuta teenuseid ega tegele majandustegevusega, mis ei ole vajalik ettevõtte asutamiseks, ning ei saa vastuvõtva lepinguosalise territooriumil asuvast allikast tasu;
c)
„äriühingusiseselt üleviidavad isikud“ – füüsilised isikud, kes on olnud ühe lepinguosalise juriidilise isiku töötajad või osanikud vähemalt ühe aasta ja kes viiakse ajutiselt üle ettevõttesse, mis võib olla selle lepinguosalise juriidilise isiku tütarettevõte, filiaal või emaettevõte teise lepinguosalise territooriumil, ning kes on kas „tegevjuhid“ või „spetsialistid“;
d)
„tegevjuhid“ – juriidilises isikus juhtival kohal töötavad isikud, kes peaasjalikult suunavad ettevõtte juhtimist ja kelle tegevust jälgib või juhib peamiselt äriühingu juhatus või aktsionäride nõukogu või samalaadne organ ning kelle ülesandeks on vähemalt:
i)
ettevõtte või selle osakonna või allüksuse juhtimine;
ii)
järelevalve ja kontroll teiste järelevalve-, kutse- või juhtimistegevusega seotud töötajate töö üle ning
iii)
isiklikult töötajate töölevõtmine ja töölt vabastamine või soovituste andmine nende töölevõtmiseks, töölt vabastamiseks või muude tööjõumeetmete võtmiseks;
e)
„spetsialistid“ – ühe lepinguosalise juriidilises isikus töötavad isikud, kellel on asutatud ettevõtte tegevuse, uurimisseadmete, töövõtete, -protsesside ja -korralduse või juhtimise seisukohalt olulisi harvaesinevaid teadmisi;
selliste teadmiste hindamisel võetakse lisaks ettevõttes vajalikele teadmistele arvesse ka seda, kas isikul on kõrge kvalifikatsioon, kaasa arvatud piisav kutsealane kogemus tehnilisi eriteadmisi nõudvaks tööks või tegevuseks, sealhulgas kas ta kuulub akrediteeritud kutseala esindajate hulka;
f)
„kõrgharidusega praktikandid“ – füüsilised isikud, kes on olnud ühe lepinguosalise juriidilise isiku või tema filiaali töötajad vähemalt ühe aasta, kellel on kõrgharidus ning kes viiakse karjäärivõimaluste edendamiseks või äritegevuse korralduse ja meetoditega seotud väljaõppe saamiseks ajutiselt üle sama juriidilise isiku ettevõttesse, mis asub teise lepinguosalise territooriumil
;
g)
„äriteenuste müügiesindajad“
– füüsilised isikud, kes esindavad ühe lepinguosalise teenuseosutajat või kaubapakkujat ning soovivad siseneda teise lepinguosalise territooriumile ja seal ajutiselt viibida, et pidada kõnealuse teenuseosutaja või kaubapakkuja nimel läbirääkimisi teenuste või kaupade müügi üle või sõlmida teenuste või kaupade müümise lepinguid, kui need esindajad ei müü teenuseid otse elanikkonnale, ei saa tasu vastuvõtva lepinguosalise territooriumil asuvast allikast ega ole komisjonärid;
h)
„lepingulised teenuseosutajad“ – füüsilised isikud, kes töötavad ühe lepinguosalise juriidilise isiku heaks, kes ei ole personali töölerakendamise ja värbamise teenuseid pakkuv agentuur ega tegutse sellise agentuuri vahendusel, kellel ei ole teise lepinguosalise territooriumil asutatud ettevõtet ning kes on sõlminud heauskse lepingu teise lepinguosalise territooriumil asuvale lõpptarbijale selliste teenuste osutamiseks, mis eeldavad teenuse osutamise lepingu
täitmiseks tema töötajate ajutist viibimist selle lepinguosalise territooriumil;
i)
„sõltumatud spetsialistid“ – füüsilised isikud, kes tegelevad teenuste osutamisega ja on lepinguosalise territooriumil registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjatena, kellel ei ole teise lepinguosalise territooriumil asutatud ettevõtet ja kes on sõlminud heauskse lepingu (välja arvatud personali töölerakendamise ja värbamise teenuseid pakkuva agentuuri kaudu) teise lepinguosalise territooriumil asuvale lõpptarbijale selliste teenuste osutamiseks, mis eeldavad teenuse osutamise lepingu
täitmiseks tema ajutist viibimist selle lepinguosalise territooriumi;
j)
„kvalifikatsioon“ – diplomid, tunnistused ja muud ametlikku kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, mille on välja andnud mõni õigus- või haldusnormide kohaselt määratud asutus ning mis tõendavad kutsealase koolituse edukat läbimist.
ARTIKKEL 154
Juhtivtöötajad ja kõrgharidusega praktikandid
1.
VIII-C lisas loetletud reservatsioone arvesse võttes lubab lepinguosaline igas sektoris, kus on B jao kohaselt kohustusi võetud, teise lepinguosalise ettevõtjatel võtta oma ettevõttesse tööle kõnealuse teise lepinguosalise füüsilisi isikuid, tingimusel et tegemist on artiklis 153 määratletud juhtivtöötajate või kõrgharidusega praktikantidega. Tegevjuhtide ja kõrgharidusega praktikantide riiki sisenemise ja seal ajutiselt viibimise kestus on äriühingusiseselt üleviidavate isikute puhul kuni kolm aastat, ettevõtte asutamise eesmärgil ärivisiidil olevate isikute puhul kuni 90 päeva iga 12-kuulise ajavahemiku jooksul ning kõrgharidusega praktikantide puhul kuni üks aasta.
2.
Kui VIII-C lisas ei ole sätestatud teisiti, ei tohi lepinguosaline sektorites, kus on B jao kohaselt võetud kohustusi, võtta ega säilitada piirkondlikke ega kogu territooriumit hõlmavaid meetmeid, mis piiravad füüsiliste isikute üldarvu, keda ettevõtja võib tegevjuhtide või kõrgharidusega praktikantidena tööle võtta, väljendatuna konkreetses sektoris kinnitatud arvuliste kvootidena või majandusvajaduste testi nõudena, ega diskrimineerivaid piiranguid.
ARTIKKEL 155
Äriteenuste müügiesindajad
VIII-C lisas loetletud reservatsioone arvesse võttes lubab lepinguosaline igas sektoris, kus on B või C jao kohaselt võetud kohustusi, äriteenuste müügiesindajatel riiki siseneda ja seal ajutiselt viibida kuni 90 päeva iga 12-kuulise ajavahemiku jooksul.
ARTIKKEL 156
Lepingulised teenuseosutajad
1.
Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad kohustustest, mille nad on võtnud vastavalt WTO teenustekaubanduse üldlepingule seoses lepinguliste teenuseosutajate riiki sisenemise ja ajutise riigis viibimisega.
2.
Kooskõlas VIII-D ja VIII-G lisaga võimaldab lepinguosaline teise lepinguosalise lepingulistel teenuseosutajatel osutada oma territooriumil teenuseid, kui täidetud on järgmised tingimused:
a)
füüsilised isikud peavad teenust osutama ajutiselt, olles juriidilise isiku teenistuses, kes on sõlminud teenuslepingu mitte rohkem kui 12 kuuks;
b)
teise lepinguosalise territooriumile sisenevad füüsilised isikud osutavad sellist teenust, olles juriidilise isiku teenistuses, kes on teenust osutanud vähemalt ühe aasta jooksul vahetul enne teise lepinguosalise territooriumile sisenemise taotluse esitamise kuupäeva ning kellel on lisaks teise lepinguosalise territooriumile sisenemise taotluse esitamise kuupäeva seisuga vähemalt kolmeaastane erialane töökogemus
lepinguga hõlmatud tegevusvaldkonnas;
c)
teise lepinguosalise territooriumile sisenevatel füüsilistel isikutel peab olema:
i)
kõrgharidus või kvalifikatsioon, mis tõendab samaväärsel tasemel teadmisi,
ja
ii)
kutsekvalifikatsioon, mida nõutakse mingil tegevusalal tegutsemiseks vastavalt selle lepinguosalise õigusnormidele ja -nõuetele, kus teenust osutatakse;
d)
füüsiline isik ei tohi teise lepinguosalise territooriumil viibimise ajal saada teenuste osutamise eest muud tasu kui see töötasu, mida maksab juriidiline isik füüsilise isiku tööandjana;
e)
füüsilised isikud võivad siseneda lepinguosalise territooriumile ja seal ajutiselt viibida kuni kuus kuud või Luksemburgi puhul 25 nädalat iga 12-kuulise ajavahemiku või lepingu kehtivusaja jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem;
f)
käesoleva artikliga ette nähtud juurdepääs puudutab üksnes lepinguga hõlmatud teenuste osutamist ega anna õigust kasutada selle lepinguosalise kutsenimetust, kelle territooriumil teenust osutatakse, ning
g)
teenuslepinguga hõlmatud isikute arv ei tohi ületada lepingu nõuetekohaseks täitmiseks vajalikku arvu, mis on kindlaks määratud selle lepinguosalise õigusnormide ja -nõuetega, kelle territooriumil teenust osutatakse.
ARTIKKEL 157
Sõltumatud spetsialistid
Kooskõlas VIII-D ja VIII-G lisaga võimaldab lepinguosaline teise lepinguosalise sõltumatutel spetsialistidel osutada oma territooriumil teenuseid, kui täidetud on järgmised tingimused:
a)
füüsilised isikud peavad osutama teenust ajutiselt, olles teise lepinguosalise territooriumil registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjatena, kes on sõlminud teenuslepingu mitte rohkem kui 12 kuuks;
b)
teise lepinguosalise territooriumile sisenevatel füüsilistel isikutel peab olema teise lepinguosalise territooriumile sisenemise taotluse esitamise kuupäeva seisuga vähemalt kuueaastane erialane töökogemus lepinguga hõlmatud tegevusvaldkonnas;
c)
teise lepinguosalise territooriumile sisenevatel füüsilistel isikutel peab olema:
i)
kõrgharidus või kvalifikatsioon, mis tõendab samaväärsel tasemel teadmisi,
ja
ii)
kutsekvalifikatsioon, mida nõutakse mingil tegevusalal tegutsemiseks vastavalt selle lepinguosalise õigusnormidele ja -nõuetele, kus teenust osutatakse;
d)
füüsilised isikud võivad siseneda lepinguosalise territooriumile ja seal ajutiselt viibida kokku kuni kuus kuud või Luksemburgi puhul 25 nädalat iga 12-kuulise ajavahemiku või lepingu kehtivusaja jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem, ning
e)
käesoleva artikliga ette nähtud juurdepääs puudutab üksnes lepinguga hõlmatud teenuste osutamist ega anna õigust kasutada selle lepinguosalise kutsenimetust, kelle territooriumil teenust osutatakse.
E JAGU
ÕIGUSRAAMISTIK
I ALAJAGU
SISERIIKLIKUD ÕIGUSNORMID
ARTIKKEL 158
Kohaldamisala ja mõisted
1.
Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste meetmete suhtes, mis on seotud litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuete ja -menetlustega, mis mõjutavad:
a)
piiriülest teenuste osutamist;
b)
lepinguosalise füüsiliste ja juriidiliste isikute poolt teise lepinguosalise territooriumil ettevõtete asutamist ning
c)
käesoleva lepingu artiklis 153 nimetatud kategooriatesse kuuluvate füüsiliste isikute ajutist viibimist nende territooriumil.
2.
Käesolevat jagu kohaldatakse piiriülese teenuste osutamise puhul üksnes neis sektorites, kus lepinguosaline on võtnud erikohustusi, ja nende erikohustuste kehtimise ulatuses. Käesolevat jagu ei kohaldata ettevõtete asutamise puhul osas, milles asjaomaste sektorite suhtes kehtivad VIII-A ja VIII-E lisas loetletud reservatsioonid. Käesolevat jagu ei kohaldata füüsiliste isikute ajutise riigis viibimise puhul osas, milles asjaomaste sektorite suhtes kehtivad VIII-C, VIII-D ja VIII-G lisas loetletud reservatsioonid.
3.
Käesolevat jagu ei kohaldata meetmete puhul osas, milles need meetmed kujutavad endast kohustuste loenditega seotud piiranguid.
4.
Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:
a)
„litsentsimisnõuded“ – kvalifikatsiooninõuete hulka mittekuuluvad sisulised nõuded, millele füüsiline või juriidiline isik peab vastama, et saada luba lõikes 1 osutatud tegevusega tegelemiseks, sellist luba muuta või pikendada;
b)
„litsentsimismenetlus“ – haldus- ja menetluseeskirjad, mida füüsiline või juriidiline isik peab järgima lõikes 1 osutatud tegevusega tegelemise loa taotlemisel, muutmisel või pikendamisel, et tõendada litsentsimisnõuete täitmist;
c)
„kvalifikatsiooninõuded“ – sisulised pädevusnõuded, millele vastavust peab teenuse osutamise luba taotlev füüsiline isik tõendama;
d)
„kvalifikatsioonimenetlused“ – haldus- ja menetluseeskirjad, mida füüsiline isik peab järgima teenuse osutamise loa saamiseks kehtestatud kvalifikatsiooninõuete täitmise tõendamiseks, ning
e)
„pädev asutus“ – kesk-, piirkondliku või kohaliku tasandi valitsusasutus või ametiasutus või kesk-, piirkondliku või kohaliku tasandi valitsusasutuse või ametiasutuse poolt delegeeritud ülesandeid täitev valitsusväline organ, kes annab loa osutada teenust, muu hulgas asutatud ettevõtte kaudu, või asutada ettevõte, mille majandustegevus seisneb muus kui teenuste osutamises.
ARTIKKEL 159
Litsentsimis- ja kvalifikatsioonitingimused
1.
Lepinguosalised tagavad, et nii litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuete kui ka litsentsimis- ja kvalifikatsioonimenetlustega seotud meetmed vastavad kriteeriumidele, mis välistavad pädevate asutuste hindamisõiguse meelevaldse kasutamise.
2.
Lõikes 1 osutatud kriteeriumid peavad olema:
a)
proportsionaalsed avaliku poliitika eesmärkidega;
b)
selged ja ühemõttelised;
c)
objektiivsed;
d)
eelnevalt kehtestatud;
e)
eelnevalt avalikustatud ning
f)
läbipaistvad ja kättesaadavad.
3.
Tegevusluba või litsents antakse niipea, kui nõuetekohase läbivaatamisega on kindlaks tehtud, et tegevusloa või litsentsi saamise tingimused on täidetud.
4.
Lepinguosalised säilitavad või loovad kohtu, vahekohtu või halduskohtu või menetlused, mis võimaldavad kahju kannatanud ettevõtja või teenuseosutaja taotluse korral viivitamata läbi vaadata ettevõtlust, piiriülest teenuste osutamist või füüsiliste isikute ajutist ärilisel eesmärgil viibimist mõjutavad haldusotsused ja vajaduse korral võtta asjakohaseid heastamismeetmeid. Kui kõnealused menetlused sõltuvad asutusest, kellele on usaldatud asjaomase haldusotsuse tegemine, tagavad lepinguosalised, et menetlused kindlustavad tõepoolest objektiivse ja erapooletu läbivaatamise.
5.
Kui konkreetseks tegevuseks antavate litsentside arv on olemasolevate loodusressursside või tehnilise võimsuse nappuse tõttu piiratud, kohaldavad lepinguosalised valikumenetlust, mis kindlustab võimalikele kandidaatidele täieliku erapooletuse ja läbipaistvuse, sealhulgas eelkõige piisava teabe menetluse alustamise, läbiviimise ja lõpetamise kohta.
6.
Valikumenetluse eeskirjade kehtestamisel võivad lepinguosalised arvesse võtta avaliku poliitika eesmärke, sealhulgas tervise, ohutuse, keskkonnakaitse ja kultuuripärandi säilitamise kaalutlusi, tingimusel et täidetud on käesolevas artiklis sätestatud nõuded.
ARTIKKEL 160
Litsentsimis- ja kvalifikatsioonimenetlused
1.
Litsentsimis- ja kvalifikatsioonimenetlused ja vorminõuded peavad olema selged, eelnevalt avalikustatud ning tagama taotlejatele, et nende taotlust käsitletakse objektiivselt ja erapooletult.
2.
Litsentsimis- ja kvalifikatsioonimenetlused ja vorminõuded peavad olema võimalikult lihtsad ning ei tohi muuta teenuse osutamist põhjendamatult keeruliseks ega lükata seda edasi. Taotlejalt seoses taotluse esitamisega nõutav litsentsitasu
peab olema mõistlik ja proportsionaalne kõnealuse loa andmise menetluse kuludega.
3.
Lepinguosalised tagavad, et pädeva asutuse litsentsimis- ja loaandmismenetlused ja otsused on kõigi taotlejate suhtes erapooletud. Pädev asutus peab oma otsuse tegemisel olema sõltumatu ega tohi olla vastutav sellise teenuse osutaja ees, mille osutamiseks on tarvis litsentsi või luba.
4.
Juhul kui taotlusi võetakse vastu vaid kindlal ajavahemikul, jäetakse taotlejaile taotluse esitamiseks mõistliku pikkusega tähtaeg. Pädev asutus alustab taotluse menetlemist põhjendamatu viivituseta. Võimaluse korral tuleb taotlused vastu võtta elektroonilisel kujul sarnastel autentsustingimustel nagu paberkandjal avaldusi.
5.
Lepinguosalised tagavad, et taotlus vaadatakse läbi ja selle kohta tehakse lõplik otsus mõistliku aja jooksul pärast kogu taotluse kättesaamist. Lepinguosalised püüavad kehtestada tüüpilise ajakava taotluste läbivaatamiseks.
6.
Kui pädev asutus leiab, et taotlus ei ole täielik, teatab ta mõistliku tähtaja jooksul pärast taotluse saamist sellest taotlejale, annab taotlejale võimaluse puudused kõrvaldada ja teatab võimaluse korral, milline täiendav teave on vajalik, et taotluse saaks tunnistada täielikuks.
7.
Võimaluse korral tuleb originaaldokumendi asemel aktsepteerida dokumendi tõestatud koopiat.
8.
Kui pädev asutus taotlust ei rahulda, teatab ta sellest taotlejale kirjalikult ja põhjendamatu viivituseta. Põhimõtteliselt tehakse taotlejale tema nõudel teatavaks ka taotluse tagasilükkamise põhjused ja otsuse vaidlustamise tähtaeg.
9.
Lepinguosalised tagavad, et antud litsents või luba jõustub põhjendamatu viivituseta vastavalt selles sätestatud tingimustele.
II ALAJAGU
ÜLDKOHALDATAVAD SÄTTED
ARTIKKEL 161
Vastastikune tunnustamine
1.
Ükski käesoleva peatüki säte ei takista lepinguosalist nõudmast, et füüsilistel isikutel oleks vajalik kvalifikatsioon ja töökogemus, mida nõutakse asjaomase tegevusala sektoris territooriumil, kus teenust osutatakse.
2.
Lepinguosalised õhutavad oma territooriumil asuvaid asjaomaseid kutseühinguid esitama kaubanduskoosseisus kokku tulnud partnerluskomiteele soovitusi kvalifikatsioonide ja töökogemuse vastastikuse tunnustamise kohta, et ettevõtjad ja teenuseosutajad saaksid osaliselt või täielikult täita kriteeriume, mida lepinguosaline kohaldab ettevõtjate ja teenuseosutajate ning eelkõige kutseteenuste osutajate tegevuslubade, litsentsimise, tegutsemise ja sertimise suhtes.
3.
Pärast lõikes 2 osutatud soovituse saamist vaatab kaubanduskoosseisus kokku tulnud partnerluskomitee selle mõistliku aja jooksul läbi, et teha kindlaks, kas see on käesoleva lepinguga kooskõlas, ning hindab selles esitatud teabe alusel eelkõige järgmist:
a)
mil määral kattuvad omavahel normid ja kriteeriumid, mida lepinguosalised kohaldavad ettevõtjate ja teenuseosutajate tegevuslubade, litsentsimise, tegutsemise ja sertimise suhtes, ning
b)
kvalifikatsioonide ja töökogemuse vastastikuse tunnustamise lepingu võimalik majanduslik väärtus.
4.
Kui lõikes 3 nimetatud nõuded on täidetud, määrab kaubanduskoosseisus kokku tulnud partnerluskomitee kindlaks vastastikuse tunnustamise lepingu üle läbirääkimiste pidamiseks vajalikud sammud ning soovitab seejärel lepinguosaliste pädevatel asutustel alustada läbirääkimisi.
5.
Kõnealune leping peab olema kooskõlas WTO asutamislepingu asjaomaste sätetega ning eelkõige WTO asutamislepingu 1B lisas sisalduva teenustekaubanduse üldlepingu (GATS) VII artikliga.
ARTIKKEL 162
Läbipaistvus ja konfidentsiaalse teabe avalikustamine
1.
Lepinguosaline vastab viivitamata teise lepinguosalise taotlusele saada konkreetset teavet tema üldkohaldatava meetme või rahvusvahelise lepingu kohta, mis on seotud käesoleva lepinguga või mõjutab seda. Lepinguosalised loovad ühe või mitu teabekeskust, mis taotluse korral annavad sellekohast konkreetset teavet teise lepinguosalise ettevõtjatele ja teenuseosutajatele. Lepinguosalised teavitavad teineteist oma teabekeskustest kolme kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist. Teabekeskustelt ei nõuta tegutsemist õigusnormide hoiukohana.
2.
Käesolevas lepingus sätestatu ei kohusta lepinguosalist esitama konfidentsiaalset teavet, mille avalikustamine takistaks õiguskaitsetoiminguid või oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega või kahjustaks konkreetsete riigi- või eraettevõtete seaduslikke ärihuve.
III ALAJAGU
ARVUTITEENUSED
ARTIKKEL 163
Arvutiteenuste käsituslepe
1.
Arvutiteenustega kauplemise liberaliseerimisel kooskõlas B, C ja D jaoga täidavad lepinguosalised lõigetes 2–4 sätestatud nõudeid.
2.
Arvutiteenuste ja nendega seotud teenuste kirjeldamiseks kasutatav ÜRO ühtse tooteklassifikaatori (CPC
) kood 84 hõlmab kõikide arvutiteenuste ja nendega seotud teenuste osutamise põhifunktsioone: arvutiprogrammid (sealhulgas nende väljatöötamine ja rakendamine), mis on määratletud kui juhiste kogumid, mida on vaja arvutite tööks ja nendevaheliseks suhtluseks, andmetöötlus ja -salvestus ning nendega seonduvad teenused, näiteks konsultatsiooni- ja koolitusteenused klientide töötajatele. Tehnoloogia arengu tulemusena pakutakse neid teenuseid üha enam omavahel seotud teenuste kogumi või paketina, mis võib sisaldada mõningaid või kõiki nimetatud põhifunktsioone. Arvutiteenuste põhifunktsioonide kogumid on näiteks sellised teenused nagu veebi- või domeenimajutus, andmekaeveteenused ja arvutusvõrgu teenused.
3.
Arvutiteenused ja nendega seotud teenused, olenemata sellest, kas neid osutatakse võrgu, sealhulgas Interneti kaudu, on kõik teenused, mille sisuks on:
a)
arvutite või arvutisüsteemidega seotud konsulteerimine, strateegia, analüüsimine, plaanimine, kirjeldamine, projekteerimine, arendamine, paigaldamine, käivitamine, ühildamine, katsetamine, silumine, ajakohastamine, kasutajatugi, tehniline abi või haldamine;
b)
arvutiprogrammid ehk juhiste kogumid, mida on vaja arvutite tööks ja nendevaheliseks suhtluseks, ning arvutiprogrammidega seotud konsulteerimine, strateegia, analüüsimine, plaanimine, kirjeldamine, projekteerimine, arendamine, paigaldamine, käivitamine, ühildamine, katsetamine, vigade kõrvaldamine, ajakohastamine, kohandamine, hooldamine, kasutajatugi, tehniline abi, haldamine ja arvutiprogrammide kasutamine;
c)
andmetöötlus-, andmesalvestus-, andmehoiu- ja andmebaasiteenused;
d)
kontoriseadmete, sealhulgas arvutite hooldus- ja remonditeenused või
e)
arvutiprogrammide, arvutite või arvutisüsteemidega seotud mujal nimetamata koolitusteenused klientide töötajatele.
4.
Arvutiteenused ja nendega seotud teenused võimaldavad osutada muid teenuseid, näiteks pangateenuseid, nii elektrooniliste kui ka muude vahenditega. Sellisel juhul on siiski tähtis eristada tugiteenust (nt veebi- või rakendusmajutus) elektroonselt osutatavast sisu- või tuumikteenusest (nt pangandus). Sisu- või tuumikteenus ei kuulu sellisel juhul CPC 84 alla.
IV ALAJAGU
POSTITEENUSED
ARTIKKEL 164
Kohaldamisala ja mõisted
1.
Käesolevas alajaos sätestatakse kõiki postiteenuseid reguleeriva raamistiku põhimõtted.
2.
Selles alajaos ning B, C ja D jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:
a)
„litsents“ – luba, mille reguleeriv asutus annab konkreetsele teenuseosutajale ning mis on nõutav enne konkreetse teenuse osutamise alustamist, ja
b)
„universaalteenus“ – lepinguosalise territooriumi igas punktis pidevalt osutatav kindlaksmääratud kvaliteediga postiteenuste miinimumkogum.
ARTIKKEL 165
Turgu moonutavate tegevuste ennetamine
Lepinguosalised tagavad, et postiteenuste osutaja, kellele on tehtud kohustuseks universaalteenuse osutamine, või postimonopol ei tegele turgu moonutavate tegevustega, näiteks:
a)
sellise teenuse osutamisest teenitud kasumi kasutamine kulleriteenuse või muu kui universaalse postiteenuse ristsubsideerimiseks ja
b)
klientide, näiteks äriklientide, massposti saatjate ja eri klientidelt saadud posti koondajate suhtes erinevate tariifide või muude tingimuste kohaldamine universaalteenuse kohustuse alla käiva või postimonopoli teenuse osutamisel.
ARTIKKEL 166
Universaalteenus
1.
Lepinguosalistel on õigus kindlaks määrata, millist universaalteenuse osutamise kohustust nad soovivad säilitada. Selliseid kohustusi ei käsitata oma olemuselt konkurentsivastasena, juhul kui neid hallatakse läbipaistval, mittediskrimineerival ja konkurentsi suhtes neutraalsel viisil ning kui need ei ole koormavamad, kui on lepinguosalise kindlaks määratud universaalteenuse jaoks vaja.
2.
Universaalteenuse tariifid peavad olema taskukohased, et teenus vastaks kasutajate vajadustele.
ARTIKKEL 167
Litsentsid
1.
Lepinguosalised peaksid püüdma asendada kõik litsentsid teenuste osutamiseks, mis ei kuulu universaalteenuse alla, lihtregistreerimisega.
2.
Litsentsinõude korral:
a)
litsentsitingimused, mis on litsentsi eesmärgi saavutamiseks vajalikust koormavamad, avalikustatakse;
b)
litsentsi andmisest keeldumise põhjus teatatakse taotlejale tema taotluse korral ning
c)
lepinguosalised näevad ette kaebemenetluse sõltumatus asutuses; see menetlus peab olema läbipaistev, mittediskrimineeriv ja põhinema objektiivsetel kriteeriumidel.
ARTIKKEL 168
Reguleeriva asutuse sõltumatus
Reguleeriv asutus peab olema posti- ja kulleriteenuste osutajast õiguslikult lahus ning ei tohi olla tema ees vastutav. Reguleeriva asutuse otsused ja menetlused peavad olema kõikide turuosaliste suhtes erapooletud.
ARTIKKEL 169
Järkjärguline ühtlustamine
Lepinguosalised tunnistavad, et oluline on järk-järgult ühtlustada Armeenia Vabariigi postiteenuste alased õigusaktid Euroopa Liidu õigusaktidega.
V ALAJAGU
ELEKTROONILISED SIDEVÕRGUD JA -TEENUSED
ARTIKKEL 170
Kohaldamisala ja mõisted
1.
Käesolevas alajaos sätestatakse vastavalt B, C ja D jaole liberaliseeritud elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste osutamist reguleeriva raamistiku põhimõtted.
2.
Selles alajaos kasutatakse järgmisi mõisteid:
a)
„elektrooniline sidevõrk“ – ülekandesüsteemid ja vajaduse korral lülitus- ja marsruutimisseadmed ning muud vahendid, sealhulgas võrgu mitteaktiivsed elemendid, mis võimaldavad edastada signaale traadi või raadio teel, optiliselt või muude elektromagnetiliste vahendite abil;
b)
„elektroonilised sideteenused“ – teenused, mille sisuks või peamiseks sisuks on signaalide saatmine elektrooniliste sidevõrkude kaudu, sealhulgas telekommunikatsiooni- ja edastusteenuste osutamine ringhäälinguvõrgus; selliste teenuste hulka ei kuulu teenused, mis sisaldavad või mille kaudu teostatakse toimetusvastutust elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste abil edastatava sisu suhtes;
c)
„üldkasutatav elektrooniline sideteenus“ – mis tahes elektrooniline sideteenus, mida tuleb lepinguosalise sõnaselge või tegeliku nõudmise kohaselt üldsusele osutada;
d)
„üldkasutatav elektrooniline sidevõrk“ – elektrooniline sidevõrk, mida kasutatakse ainult või peamiselt üldsusele kättesaadavate elektrooniliste sideteenuste osutamiseks ning mis toetab teabe edastamist võrgu lõpp-punktide vahel;
e)
„üldkasutatav telekommunikatsiooniteenus“ – telekommunikatsiooniteenus, mida tuleb lepinguosalise sõnaselge või tegeliku nõudmise kohaselt üldsusele osutada; üldjuhul kuuluvad selliste teenuste hulka telegraafi-, telefoni-, teleksi- ja andmeedastusteenused, mis tavaliselt hõlmavad kliendi antud teabe edastamist kahe või enama punkti vahel, ilma et edastamise käigus muutuks kliendi teabe vorm või sisu;
f)
„elektroonilise side sektori reguleeriv asutus“ – organ või organid, kellele lepinguosaline on teinud ülesandeks käesolevas alajaos nimetatud elektroonilise side reguleerimise;
g)
„olulised vahendid“ – vahendid, mida kasutatakse üldkasutatavate elektrooniliste sidevõrkude või -teenuste osutamiseks ning
i)
mida pakub ainult üks või valdavalt üks teenuseosutaja või piiratud arv teenuseosutajaid ja
ii)
mille asendamine teenuse osutamiseks ei ole majanduslikult või tehniliselt teostatav;
h)
„seotud vahendid“ – elektroonilise sidevõrgu või -teenusega seotud teenused, füüsilised taristud või muud vahendid või elemendid, mis võimaldavad või toetavad teenuste osutamist kõnealuse võrgu või teenuse kaudu või võivad seda teha ning mis hõlmavad muu hulgas ehitisi või ehitiste sissepääse, hoonesiseseid juhtmestikke, antenne, torne ja muid tugikonstruktsioone, kaablikanaleid, juhtmeid, maste, pääseluuke ja kaablikappe;
i)
„peamine teenuseosutaja“
– elektroonilise side sektori teenuseosutaja, kes selle tõttu, et olulised vahendid on tema kontrolli all, või oma turupositsiooni kasutades on võimeline mõjutama oluliselt asjaomasel elektrooniliste sideteenuste turul osalemise tingimusi (hinna ja pakkumisega seoses);
j)
„juurdepääs“ – elektrooniliste sideteenuste osutamiseks vajalike vahendite või teenuste kättesaadavaks tegemine teistele teenuseosutajatele kindlaksmääratud tingimustel; see hõlmab muu hulgas juurdepääsu:
i)
võrguelementidele ja nendega seotud vahenditele, millega võib kaasneda seadmete ühendamine paiksete või mittepaiksete vahenditega (eelkõige hõlmab see juurdepääsu kliendiliinile ning kliendiliini vahendusel teenuste osutamiseks vajalikele vahenditele ja teenustele);
ii)
füüsilisele taristule, sealhulgas hoonetele, kaablikanalitele ja mastidele;
iii)
vajalikele tarkvarasüsteemidele, sealhulgas kasutuse tugisüsteemidele;
iv)
eeltellimise, teenuste osutamise, tellimise, tehnilise hoolduse ja remonditaotluste ning arvelduse infosüsteemidele või andmebaasidele;
v)
numbrite transleerimisele või samaväärset funktsiooni pakkuvatele süsteemidele;
vi)
paik- ja mobiiltelefonivõrkudele, eelkõige rändluseks, ning
vii)
virtuaalvõrguteenustele;
k)
„vastastikune sidumine“ – ühe ja sama või eri teenuseosutajate kasutatavate üldkasutatavate elektrooniliste sidevõrkude füüsiline ja loogiline ühendamine, mis võimaldab ühe teenuseosutaja tarbijatel suhelda sama või muu teenuseosutaja tarbijatega või kasutada teise teenuseosutaja osutatavaid teenuseid või teenuseid, mida osutavad asjaomased isikud või muud isikud, kellel on juurdepääs võrgule;
l)
„universaalteenus“ – kindlaksmääratud kvaliteedinõuetele vastav teenuste miinimumkogum, mis peab olema kõikidele kasutajatele taskukohase hinnaga kättesaadav lepinguosalise territooriumi igas geograafilises punktis; selle ulatuse ja osutamise üle otsustab lepinguosaline;
m)
„numbri teisaldatavus“ – üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste abonentide võimalus säilitada taotluse esitamisel sama kategooria üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutajaid vahetades samas asukohas samad telefoninumbrid ilma teenuse kvaliteeti, usaldusväärsust või mugavust kahjustamata.
ARTIKKEL 171
Reguleeriv asutus
1.
Lepinguosalised tagavad, et elektroonilisi sidevõrke ja -teenuseid reguleerivad asutused on elektrooniliste sidevõrkude, -teenuste või -seadmete pakkujatest õiguslikult eraldiseisvad ja funktsionaalselt sõltumatud.
2.
Lepinguosaline, kes säilitab omandiõiguse või kontrolli elektroonilisi sidevõrke ja -teenuseid pakkuvate teenuseosutajate üle, tagab reguleeriva funktsiooni tegeliku struktuurilise lahutamise omandiõiguse ja kontrolliga seotud tegevusest. Reguleeriv asutus tegutseb talle siseriikliku õiguse kohaselt pandud ülesannete täitmisel sõltumatult ning ei küsi ega võta vastu korraldusi üheltki muult asutuselt.
3.
Kumbki lepinguosaline tagab, et tema reguleerival asutusel on piisavad volitused sektori reguleerimiseks ning piisavad rahalised ja inimressursid talle pandud ülesande täitmiseks. Reguleeriva asutuse otsuseid võivad peatada või tühistada üksnes artiklis 7 nimetatud kaebusi käsitlevad asutused.
Reguleerivate asutuste ülesanded avaldatakse hõlpsasti juurdepääsetaval ja arusaadaval kujul, eelkõige juhul, kui kõnealuste ülesannete täitmine on määratud mitmele asutusele. Lepinguosalised tagavad, et nende reguleerivatel asutustel on eraldi aastaeelarve. Eelarve avalikustatakse.
4.
Reguleerivate asutuste otsused ja menetlused peavad olema kõikide turuosaliste suhtes erapooletud.
5.
Reguleerivate asutuste volitusi kasutatakse läbipaistvalt ja õigeaegselt.
6.
Lepinguosalised tagavad, et elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste pakkujad esitavad neile taotluse korral viivitamata kogu teabe, sealhulgas finantsteabe, mida reguleerivad asutused vajavad, et täita oma ülesandeid kooskõlas käesoleva alajaoga. Nõutav teave peab olema reguleeriva asutuse ülesande täitmise seisukohast proportsionaalne ning seda käsitletakse kooskõlas konfidentsiaalsusnõuetega.
7.
Teenuse kasutajal või osutajal, keda reguleeriva asutuse otsus puudutab, peab olema õigus kaevata see otsus edasi asjaomastest isikutest sõltumatule kaebusi käsitlevale asutusele. Kõnealusel asutusel, milleks võib olla kohus, peavad olema nõutavad teadmised oma ülesannete tõhusaks täitmiseks. Juhtumi asjaolusid võetakse nõuetekohaselt arvesse ning kaebemehhanism peab olema tõhus. Lepinguosalised tagavad, et kui edasikaebusi käsitlev asutus ei ole laadilt kohtuasutus, esitab ta oma otsuse põhjendused alati kirjalikult ning otsuste kohta saab esitada kaebuse erapooletule ja sõltumatule kohtuasutusele. Kaebusi käsitlevate asutuste otsused pööratakse täitmisele. Reguleeriva asutuse otsus kehtib kuni kaebuse lahendamiseni, välja arvatud juhul, kui vastavalt siseriiklikele õigusnormidele kohaldatakse ajutisi meetmeid.
8.
Lepinguosalised tagavad, et reguleeriva asutuse juhti, või kui see on asjakohane, asjaomast ülesannet täitva esinduskogu liikmeid või nende asetäitjaid saab ametist vabastada üksnes juhul, kui nad ei vasta enam tingimustele, mis on nende ametiülesannete täitmiseks eelnevalt siseriiklikus õiguses sätestatud. Iga selline otsus tuleb ametist vabastamise ajal avalikustada. Riigi reguleeriva asutuse ametist vabastatud juhile, või kui see on asjakohane, asjaomast ülesannet täitva esinduskogu liikmetele esitatakse vabastamise põhjused ning neil on õigus nõuda nende avaldamist, juhul kui avaldamist muidu ei toimuks, ning sellisel juhul need põhjused avaldatakse.
ARTIKKEL 172
Elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste pakkumise luba
1.
Võimaluse korral annavad lepinguosalised elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste pakkumise loa lihtsalt teate esitamisel. Pärast teate esitamist ei nõuta asjaomaselt teenuseosutajalt, et ta peab enne loast tulenevate õiguste kasutama hakkamist saama reguleerivalt asutuselt sõnaselge otsuse või muu haldusakti. Loast tulenevad õigused ja kohustused tehakse üldiselt kättesaadavaks kergesti juurdepääsetaval viisil. Kohustused peavad olema asjaomase teenusega proportsionaalsed.
2.
Vajaduse korral võib lepinguosaline nõuda raadiosageduste ja numbrite kasutamise litsentsi, et:
a)
vältida kahjulikke mõjutusi;
b)
tagada teenuse tehniline kvaliteet;
c)
kindlustada spektri tõhus kasutamine või
d)
saavutada muid üldist huvi pakkuvaid eesmärke.
3.
Kui lepinguosaline nõuab litsentsi olemasolu,
a)
teeb ta üldsusele kättesaadavaks kõik litsentsimiskriteeriumid ning määrab mõistliku ajavahemiku, mida tavaliselt on vaja litsentsitaotluse kohta otsuse tegemiseks;
b)
teatab taotlejale viimase taotlusel litsentsi andmisest keeldumise põhjuse;
c)
annab taotlejale võimaluse pöörduda kaebusi käsitleva asutuse poole, kui litsentsi andmisest on keeldutud.
4.
Kõik teenuseosutajate halduskulud peavad olema objektiivsed, läbipaistvad, proportsionaalsed ja minimaalsed. Kõik lepinguosalise poolt vastavalt lõikes 1 nimetatud loale või lõikes 2 nimetatud litsentsile teenuse- või võrgupakkujatele kehtestatud halduskulud peavad piirduma tegelike halduskuludega, mis tavaliselt kantakse seoses kohaldatavate lubade ja litsentside haldamise, kontrollimise ja nõuete täitmise tagamisega. Sellised halduskulud võivad sisaldada kulusid, mis on seotud rahvusvahelise koostöö, ühtlustamise ja standardimise, turuanalüüsi, nõuete täitmise kontrollimise ja muu turukontrolliga ning regulatiivse tööga, mis hõlmab õigusaktide ja haldusotsuste, näiteks juurdepääsu ja vastastikust sidumist käsitlevate otsuste koostamist ja täitmise tagamist.
Esimeses lõigus nimetatud halduskulud ei sisalda makseid enampakkumise, pakkumise või muu mittediskrimineerival viisil kontsessiooni andmise eest või kohustuslikke makseid universaalteenuse osutamise eest.
ARTIKKEL 173
Raadiosagedus
1.
Kõik menetlused, millega jaotatakse piiratud ressursse, sealhulgas raadiosagedusi, numbreid ning trasside rajamise õigusi, viiakse läbi avatult, objektiivselt, õigeaegselt, läbipaistvalt, diskrimineerimata ja proportsionaalselt. Lepinguosaliste menetlused tuginevad objektiivsetele, läbipaistvatele, mittediskrimineerivatele ja proportsionaalsetele kriteeriumidele.
2.
Jooksev teave eraldatud sagedusalade kohta tehakse avalikult kättesaadavaks, kuid valitsuse erikasutuseks eraldatud sageduste täpsustamist ei nõuta.
3.
Lepinguosalised jätavad endale õiguse kehtestada ja kohaldada sagedusspektri haldamise meetmeid, mis võivad piirata elektrooniliste sideteenuste osutajate arvu, tingimusel et seda tehakse kooskõlas käesoleva lepinguga. See õigus hõlmab võimalust võtta sagedusala eraldamisel arvesse praeguseid ja tulevasi vajadusi ja spektri kättesaadavust. Lepinguosalise meetmeid spektri jaotamiseks ja eraldamiseks ning sageduse haldamiseks ei käsitata meetmetena, mis on vastuolus artiklitega 144, 149 ja 150.
ARTIKKEL 174
Juurdepääs ja vastastikune sidumine
1.
Juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kokkulepped sõlmitakse üldjuhul asjaomaste teenuseosutajate vaheliste äriläbirääkimiste tulemusena.
2.
Lepinguosalised tagavad, et elektrooniliste sideteenuste osutajatel on õigus ja (kui seda taotleb teine teenuseosutaja) kohustus pidada juurdepääsu ja vastastikust sidumist käsitlevaid läbirääkimisi üldkasutatavate elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste pakkumiseks. Lepinguosalised ei säilita õiguslikke ega haldusmeetmeid, mis kohustaksid teenuseosutajaid juurdepääsu või vastastikuse sidumise lubamisel pakkuma erinevatele teenuseosutajatele samaväärsete teenuste korral erinevaid tingimusi või millega kehtestataks kohustusi, mis ei ole seotud osutatavate teenustega.
3.
Lepinguosalised tagavad, et teenuseosutajad, kes saavad vastastikuse juurdepääsu või sidumise korra üle peetavate läbirääkimiste käigus teiselt teenuseosutajatelt teavet, kasutavad kõnealust teavet ainult sel eesmärgil, milleks see on antud, ja peavad alati kinni edastatud või salvestatud teabe konfidentsiaalsuse nõudest.
4.
Lepinguosalised tagavad, et nende territooriumil tegutsev peamine teenuseosutaja annab elektrooniliste sideteenuste osutajatele mõistlikel ja mittediskrimineerivatel
tingimustel juurdepääsu oma olulistele vahenditele, sealhulgas võrgu osadele, seotud vahenditele ja kõrvalteenustele.
5.
Telekommunikatsiooniteenuste puhul tagatakse vastastikune sidumine peamise teenuseosutajaga võrgu mis tahes punktis, kus see on tehniliselt võimalik. Vastastikune sidumine toimub:
a)
mittediskrimineerivatel tingimustel (sealhulgas tehnilised normid, kirjeldused, kvaliteet ja hooldus) ning selliste tasumäärade ja kvaliteediga, mis on vähemalt sama soodsad kui peamise teenuseosutaja enda sarnaste teenuste puhul või mitteseotud teenuseosutajate või peamise teenuseosutaja tütarettevõtjate või muude sidusettevõtjate sarnaste teenuste puhul;
b)
õigeaegselt, läbipaistvatel ja mõistlikel tingimustel (sealhulgas tehnilised normid, kirjeldused, kvaliteet ja hooldus) ning kulupõhiste tasumääradega, pidades silmas majanduslikku teostatavust, ja piisavalt eraldatult, et teenuseosutaja ei peaks maksma võrgu osade või vahendite eest, mida ta osutatava teenuse jaoks ei vaja, ning
c)
taotluse korral lisaks võrgu lõpp-punktidele, mida pakutakse enamikule kasutajatest, ka muudes punktides tasu eest, milles kajastuvad vajalike lisarajatiste ehitamise kulud.
6.
Lepinguosalised tagavad, et peamise teenuseosutajaga vastastikuse sidumise suhtes kohaldatavad menetlused tehakse üldsusele kättesaadavaks ning peamised teenuseosutajad teevad üldsusele kättesaadavaks oma vastastikuse sidumise lepingud või vajaduse korral vastastikuse sidumise näidispakkumised.
ARTIKKEL 175
Peamiste teenuseosutajate suhtes kohaldatavad konkurentsi tagamise meetmed
Lepinguosalised kehtestavad või säilitavad asjakohased meetmed, et teenuseosutajad, kes üksi või üheskoos moodustavad peamise teenuseosutaja, ei saaks võtta kasutusele konkurentsivastaseid võtteid või jätkata nende kasutamist. Sellised konkurentsivastased võtted on eelkõige:
a)
konkurentsivastane ristsubsideerimine;
b)
konkurentidelt saadud teabe kasutamine konkurentsivastasel viisil ja
c)
sellise olulisi vahendeid käsitleva tehnilise teabe ja asjakohase äriteabe varjamine teiste teenuseosutajate eest, mis on neile teenuste osutamiseks vajalik.
ARTIKKEL 176
Universaalteenus
1.
Kummalgi lepinguosalisel on õigus kindlaks määrata, millist universaalteenuse osutamise kohustust ta soovib säilitada.
2.
Selliseid universaalteenuse osutamise kohustusi ei peeta oma olemuselt konkurentsiga vastuolus olevaks, kui neid hallatakse proportsionaalsel, läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil. Neid kohustusi tuleb hallata konkurentsi suhtes erapooletult ning need ei tohi põhjustada suuremat koormust, kui on lepinguosalise määratletud universaalteenuse jaoks vajalik.
3.
Universaalteenust peaksid saama osutada kõik elektrooniliste sidevõrkude või -teenuste pakkujad. Universaalteenuse osutaja valitakse tõhusal, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Vajaduse korral hindavad lepinguosalised, kas universaalteenuse osutamine põhjustab universaalteenuse osutajaks määratud teenuseosutajale ebaõiglast koormust. Kui hindamise tulemused seda nõuavad, määrab reguleeriv asutus universaalteenust osutava isiku võimalikku turueelist arvesse võttes kindlaks, kas on vaja mehhanismi asjaomasele teenuseosutajale hüvitise maksmiseks või universaalteenuse osutamise kohustuse netokulude jagamiseks.
ARTIKKEL 177
Numbri teisaldatavus
Lepinguosalised tagavad, et üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutajad võimaldavad mõistlikel tingimustel numbri teisaldatavust.
ARTIKKEL 178
Teabe konfidentsiaalsus
Lepinguosalised tagavad üldkasutatava elektroonilise sidevõrgu ja üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste kaudu toimuva elektroonilise side ja sellega seotud liiklusandmete konfidentsiaalsuse, piiramata seejuures teenuskaubandust.
ARTIKKEL 179
Vaidluste lahendamine elektroonilise side valdkonnas
1.
Lepinguosalised tagavad, et kui elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste pakkujatel tekib vaidlusi seoses käesolevas alajaos osutatud õiguste ja kohustustega, teeb asjaomane reguleeriv asutus emma-kumma poole taotlusel siduva otsuse vaidluse lahendamiseks võimalikult kiiresti ja igal juhul nelja kuu jooksul, välja arvatud erakorraliste asjaolude puhul.
2.
Kui vaidlus on seotud piiriülese teenuste osutamisega, kooskõlastavad asjaomased reguleerivad asutused oma jõupingutused vaidluse lahendamiseks.
3.
Reguleeriva asutuse otsus tehakse üldsusele kättesaadavaks, võttes arvesse äriteabe konfidentsiaalsuse nõuet. Asjaomastele isikutele esitatakse sellise otsuse täielik põhjendus ning tagatakse kooskõlas artikli 172 lõikega 7 õigus otsus edasi kaevata.
4.
Käesolevas artiklis sätestatud kord ei takista kumbagi asjaomast poolt kohtule hagi esitamast.
ARTIKKEL 180
Järkjärguline ühtlustamine
Lepinguosalised tunnistavad, et oluline on järk-järgult ühtlustada elektroonilisi sidevõrke käsitlevad Armeenia Vabariigi õigusaktid Euroopa Liidu õigusaktidega.
VI ALAJAGU
FINANTSTEENUSED
ARTIKKEL 181
Kohaldamisala ja mõisted
1.
Käesolevat alajagu kohaldatakse meetmete suhtes, mis mõjutavad vastavalt B, C ja D jaole liberaliseeritud finantsteenuste osutamist.
2.
Käesolevas peatükis kasutatud mõiste „finantsteenus“ tähendab igasugust finantsilist laadi teenust, mida pakub lepinguosalise finantsteenuste osutaja. Finantsteenused hõlmavad kindlustusteenuseid ja kindlustusega seotud teenuseid ning pangandus- ja muid finantsteenuseid.
3.
Lõikes 2 nimetatud kindlustusteenused ja kindlustusega seotud teenused hõlmavad järgmist:
a)
otsekindlustus (sealhulgas kaaskindlustus):
i)
elukindlustus ja
ii)
kahjukindlustus;
b)
edasikindlustus ja retrosessioon;
c)
kindlustuse vahendamine, nt tegevus kindlustusmaakleri või -agendina, ning
d)
kindlustuse abiteenused, nagu nõustamine, kindlustusmatemaatika, riskihindamine ja kahjukäsitlus.
4.
Lõikes 2 osutatud pangateenused ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus ja kindlustusega seotud teenused) hõlmavad järgmist:
a)
hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmine üldsuselt;
b)
kõik laenuliigid, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaen, faktooring ja äritehingute rahastamine;
c)
kapitalirent;
d)
kõik makse- ja arveldusteenused, sealhulgas krediit-, makse- ja deebetkaardid, reisitšekid ja pangavekslid;
e)
garantiid ja kohustused;
f)
kauplemine enda või klientide nimel kas börsil, börsivälisel turul või muul viisil järgmisega:
i)
rahaturuinstrumendid (sh tšekid, lühiajalised võlakirjad, hoiusesertifikaadid);
ii)
välisvääringud;
iii)
tuletisväärtpaberid, sealhulgas (kuid mitte ainult) futuurid ja optsioonid;
iv)
valuutakursi ja intressimäära instrumendid, sealhulgas sellised finantsinstrumendid nagu vahetustehingud ja intressiforvardid;
v)
vabalt võõrandatavad väärtpaberid ning
iv)
muud vabalt võõrandatavad instrumendid ja finantsvarad, sealhulgas väärismetallikangid;
g)
osalemine igat liiki väärtpaberite emissioonides, sealhulgas väärtpaberite emissiooni garanteerimine ja väärtpaberite paigutamine agendina (kas riigi- või erasektoris) ning nende tegevustega seotud teenuste osutamine;
h)
rahaturumaakleri tegevus;
i)
vara haldamine, nagu raha- ja väärtpaberiportfelli haldamine, kõik kollektiivsete investeeringute valitsemise vormid, pensionifondi haldamine, hooldus-, hoiustamis- ja usaldusteenused;
j)
finantsvarade, sealhulgas väärtpaberite, tuletisväärtpaberite ja teiste vabalt võõrandatavate instrumentidega seotud arveldus- ja kliiringuteenused;
k)
finantsteabe esitamine ja edasiandmine ning finantsandmete töötlemine ja sellega seotud tarkvara pakkumine ning
l)
nõustamis-, vahendus- ja muud finantstugiteenused, mis on seotud kõigi käesolevas lõikes loetletud tegevustega, sealhulgas krediidiinfo teenuste osutamine ja analüüs, investeeringute ning investeerimisportfelli analüüs ja sellega seotud nõustamine, ettevõtete omandamise, restruktureerimise ja strateegiaalane nõustamine.
5.
Käesolevas alajaos kasutatakse järgmisi mõisteid:
a)
„finantsteenuste osutaja“ – lepinguosalise füüsiline või juriidiline isik (välja arvatud avaliku sektori asutus), kes pakub või osutab finantsteenuseid;
b)
„avaliku sektori asutus“ –
i)
lepinguosalise valitsus, keskpank või rahandusasutus või lepinguosalise omanduses või kontrolli all olev üksus, mille peamine ülesanne on täita valitsuse või valitsustegevusega seotud funktsioone, välja arvatud peamiselt kaubanduslikel tingimustel finantsteenuseid osutavad üksused, või
ii)
eraõiguslik üksus, mis täidab funktsioone, mida harilikult täidab keskpank või rahandusasutus, kõnealuste funktsioonide täitmisel;
c)
„uus finantsteenus“ – finantsilist laadi teenus, sealhulgas teenus, mis on seotud olemasolevate või uute toodete või toote kättetoimetamisviisiga ning mida ei osuta lepinguosalise territooriumil ükski finantsteenuste osutaja, kuid mida osutatakse teise lepinguosalise territooriumil.
ARTIKKEL 182
Usaldatavusnõuetega seotud erand
1.
Käesolevas lepingus sätestatu ei takista lepinguosalist võtmast või säilitamast meetmeid usaldatavusnõuete täitmise eesmärgil, näiteks:
a)
investorite, hoiustajate, kindlustusvõtjate või selliste isikute kaitseks, kelle suhtes finantsteenuste osutajal on usalduskohustus;
b)
oma finantssüsteemi terviklikkuse ja stabiilsuse tagamiseks.
2.
Kõnealused meetmed ei tohi põhjustada suuremat koormust, kui on vaja nende eesmärgi saavutamiseks.
3.
Ühtegi käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, et see kohustaks lepinguosalist avalikustama üksikute klientide tehingute ja kontodega seotud teavet või avaliku sektori asutuste valduses olevat salajast või ärisaladuse alla kuuluvat teavet.
ARTIKKEL 183
Tõhus ja läbipaistev õigusnormide kehtestamine
1.
Lepinguosaline annab endast parima, et eelnevalt teavitada kõiki huvitatud isikuid kõikidest üldkohaldatavatest meetmetest, mida lepinguosaline kavatseb kehtestada, et anda nendele isikutele võimalus esitada meetme kohta oma märkused. Sellisest meetmest teatatakse:
a)
ametliku väljaande kaudu või
b)
muus kirjalikus või elektroonses vormis.
2.
Lepinguosalised teevad huvitatud isikutele kättesaadavaks finantsteenuste osutamist käsitlevate taotluste täitmise nõuded.
Taotleja taotluse korral annab lepinguosaline taotlejale teada, millises käsitlusjärgus tema taotlus on. Kui asjaomane lepinguosaline nõuab taotlejalt täiendavat teavet, teatab ta sellest taotlejale ilma põhjendamatu viivituseta.
3.
Lepinguosalised annavad endast parima tagamaks, et nende territooriumil rakendatakse ja kohaldatakse finantsteenuste sektori reguleerimise ja järelevalve ning maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastase võitluse valdkonnas rahvusvaheliselt kokku lepitud standardeid. Sellised rahvusvaheliselt kokku lepitud standardid on muu hulgas:
a)
Baseli komitee „Tõhusa pangandusjärelevalve üldpõhimõtted“ („Core Principles for Effective Banking Supervision“);
b)
Rahvusvahelise Kindlustusjärelevalve Assotsiatsiooni „Kindlustusjärelevalve üldpõhimõtted“ („Insurance Core Principles“);
c)
Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni „Väärtpaberijärelevalve eesmärgid ja põhimõtted“ („Objectives and Principles of Securities Regulation“);
d)
OECD maksundusalase teabevahetuse leping;
e)
G20 avaldus läbipaistvuse ja maksualase teabevahetuse kohta ning
f)
rahapesuvastase töökonna nelikümmend rahapesualast soovitust ja üheksa erisoovitust terrorismi rahastamise kohta.
4.
Lepinguosalised võtavad arvesse G7 riikide rahandusministrite dokumenti „Infojagamise kümme olulisimat põhimõtet“ ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et kohaldada neid põhimõtteid omavahelises suhtluses.
ARTIKKEL 184
Uued finantsteenused
Lepinguosalised lubavad teise lepinguosalise finantsteenuste osutajal pakkuda uusi finantsteenuseid, mis on samasugust tüüpi nagu teenused, mida lepinguosaline lubab samasuguses olukorras osutada siseriikliku õiguse kohaselt omaenda finantsteenuste osutajatel. Lepinguosaline võib määrata, millises õiguslikus vormis võib teenust osutada, ja võib nõuda teenuse osutamiseks luba. Sellise loa nõudmisel tehakse otsus mõistliku aja jooksul ja loa andmisest võib keelduda üksnes usaldatavuskaalutlustel kooskõlas artikliga 182.
ARTIKKEL 185
Andmetöötlus
1.
Lepinguosaline lubab teise lepinguosalise finantsteenuste osutajal edastada teavet elektroonilisel või muul kujul oma territooriumile ja oma territooriumilt andmetöötluse eesmärgil, kui selline andmetöötlus on nõutav asjaomase finantsteenuste osutaja tavapärases äritegevuses.
2.
Lõige 1 ei piira lepinguosalise õigust kaitsta isikuandmeid ja eraelu puutumatust, tingimusel et seda õigust ei kasutata käesolevast lepingust kõrvalehoidmiseks.
3.
Lepinguosalised võtavad vastu ja säilitavad piisavad meetmed eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja üksikisikute vabaduse kaitse tagamiseks, eelkõige seoses isikuandmete edastamisega.
ARTIKKEL 186
Konkreetsed erandid
1.
Ühtegi käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, et see takistaks lepinguosalist, sealhulgas tema avaliku sektori asutusi, oma territooriumil ainuõiguslikult tegemast toiminguid või osutamast teenuseid, mis moodustavad osa riiklikust pensioni- või sotsiaalkindlustussüsteemist, välja arvatud juhul, kui lepinguosalise siseriiklike õigusnormide kohaselt võivad kõnealuseid toiminguid teha ka avaliku sektori asutuste või eraõiguslike institutsioonidega konkureerivad finantsteenuste osutajad.
2.
Ühtegi käesoleva lepingu sätet ei kohaldata keskpanga, rahandusasutuse ega muu avaliku sektori asutuse tegevuse suhtes raha- või valuutakursipoliitika elluviimisel.
3.
Ühtegi käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, et see takistaks lepinguosalist, sealhulgas tema avaliku sektori asutusi, oma territooriumil ainuõiguslikult tegemast toiminguid või osutamast teenuseid lepinguosalise või tema avaliku sektori asutuste nimel või tagatisel või nende rahalisi vahendeid kasutades.
ARTIKKEL 187
Iseregulatsiooni organid
Lepinguosaline, kes nõuab teise lepinguosalise finantsteenuste osutajatelt finantsteenuste osutamiseks asjaomase lepinguosalise finantsteenuste osutajatega võrdsel alusel liikmesust või osalust või juurdepääsu omamist mõnes iseregulatsiooni organis, väärtpaberi- või futuuribörsil või -turul, kliiringuasutuses või muus organisatsioonis või ühingus või kes näeb sellistele üksustele otseselt või kaudselt ette soodustusi või eeliseid finantsteenuste osutamisel, tagab artiklites 144 ja 150 nimetatud kohustuste täitmise.
ARTIKKEL 188
Kliiringu- ja maksesüsteemid
Lepinguosaline tagab artiklites 144 ja 150 sätestatud võrdse kohtlemise tingimustel teise lepinguosalise finantsteenuste osutajatele, kes on asutatud tema territooriumil, juurdepääsu avaliku sektori asutuste makse- ja kliiringusüsteemidele ning tavalises äritegevuses kättesaadavatele ametlikele rahastamis- ja refinantseerimisallikatele. Selle lõike eesmärk ei ole võimaldada juurdepääsu lepinguosalise viimase instantsi laenajatele.
ARTIKKEL 189
Finantsstabiilsus ja finantsteenuste reguleerimine Armeenia Vabariigis
Lepinguosalised tunnistavad finantsteenuste piisava reguleerimise olulisust, et tagada finantsstabiilsus, õiglased ja tõhusad turud ning investorite, hoiustajate, kindlustusvõtjate ja selliste isikute kaitse, kelle suhtes finantsteenuste osutajatel on usalduskohustus. Finantsteenuste reguleerimisel on üldiseks võrdlusaluseks rahvusvahelised parimad tavad, eelkõige see, kuidas neid Euroopa Liidus rakendatakse. Seda arvesse võttes ühtlustab Armeenia Vabariik on finantsteenuste õigusnormid vajaduse korral Euroopa Liidu õigusaktidega.
VII ALAJAGU
TRANSPORDITEENUSED
ARTIKKEL 190
Kohaldamisala ja eesmärgid
Käesolevas alajaos sätestatakse B, C ja D jao kohaselt liberaliseeritavate rahvusvaheliste transporditeenuste põhimõtted.
ARTIKKEL 191
Mõisted
1.
Käesolevas alajaos ning B, C ja D jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:
a)
„rahvusvaheline meretransport“ – ukselt-uksele-transport ja ühendveod, st osaliselt merel toimuvad kaubaveod, mille korral kasutatakse rohkem kui üht veoliiki ning mis toimuvad üheainsa veodokumendi alusel, hõlmates seetõttu õigust sõlmida sellel eesmärgil lepinguid otse muude veoliikide pakkujatega;
b)
„mereveoste käitlemisteenused“ – stividorettevõtjate, sealhulgas terminali käitajate tegevus, välja arvatud otsene kaitöötajate tegevus, juhul kui nende töö on korraldatud stividor- ja terminaliettevõtjatest sõltumatult. Mõiste hõlmab järgmiste tegevuste korraldamist ja järelevalvet:
i)
laevade lastimine ja lossimine;
ii)
lasti kinnitamine ja kinnitustest lahtivõtmine;
iii)
lasti vastuvõtt, väljastamine ja hoiustamine enne lastimist või pärast lossimist;
c)
„tollivormistusteenused“ (ka „tollimaakleri teenused“) – tegevused, mis seisnevad kaubasaadetiste impordi, ekspordi või transiidiga seotud tolliformaalsuste sooritamises teise isiku nimel, olenemata sellest, kas see on teenuseosutaja põhitegevus või täiendab tema põhitegevust;
d)
„konteinerjaama- ja depooteenused“ – tegevused, mis seisnevad konteinerite hoiustamises sadamaaladel või sisemaal, et neid täis või tühjaks laadida, remontida ja saadetise jaoks ette valmistada;
e)
„laevade agenteerimisteenused“ – tegevused, mis seisnevad asjaomases geograafilises piirkonnas ühe või enama laevaliini või laevandusettevõtja ärihuvide esindamises agendina järgmistel eesmärkidel:
i)
meretranspordi- ja sellega seotud teenuste turustamine ja müük pakkumise tegemisest arve esitamiseni, konossementide väljastamine ettevõtjate nimel, vajalike abiteenuste ost ja edasimüük, dokumentide koostamine ja äriteabe andmine ning
ii)
ettevõtjate nimel tegutsemine, korraldades vajaduse korral laevade sadamaskäike ja lasti vastuvõtmist;
f)
„ekspedeerimisteenused“ – tegevus, mis hõlmab lastisaatjate nimel veotegevuse korraldamist ja järelevalvet veo- ja abiteenuste tellimise kaudu, dokumentide koostamist ja äriteabe andmist, ja
g)
„fiiderteenused“ – eelkõige konteinerlasti rahvusvaheline ette- ja edasivedu meritsi lepinguosaliste territooriumil asuvate sadamate vahel.
2.
Lepinguosalised kohustuvad rahvusvahelise meretranspordi suhtes tulemuslikult rakendama põhimõtet, mille kohaselt tagatakse piiranguteta juurdepääs meretranspordile kaubanduslikel alustel, rahvusvaheliste meretransporditeenuste osutamise vabadus ning võrdne kohtlemine selliste teenuste osutamisel.
3.
Silmas pidades rahvusvaheliste meretransporditeenuste liberaliseerimise praegust taset lepinguosaliste vahel, teevad lepinguosalised järgmist:
a)
rakendavad tulemuslikult põhimõtet tagada piiranguteta juurdepääs rahvusvahelisele meretransporditurule ja -kaubandusele kaubanduslikel alustel ja diskrimineerimata ning
b)
võimaldavad teise lepinguosalise lipu all sõitvatele või teise lepinguosalise teenuseosutajate käitatavatele laevadele muu hulgas seoses juurdepääsuga sadamatele, sadamate taristu ja meretranspordi abiteenuste kasutamisega ning sellega seotud tasude, maksude, tolliteenuste, kaikohtade ning peale- ja mahalaadimisvahenditega vähemalt sama soodsa kohtlemise kui oma laevadele või kolmanda riigi laevadele, olenevalt sellest, kumb kohtlemine on soodsam.
4.
Lõikes 3 nimetatud põhimõtete rakendamisel lepinguosalised:
a)
ei näe tulevikus kolmandate riikidega sõlmitavates lepingutes, mis käsitlevad meretransporditeenuseid, sealhulgas puist- ja vedellastivedusid ja liinivedusid, ette lastijaotusklausleid ning kaotavad mõistliku aja jooksul varasemates lepingutes sisalduvad lastijaotusklauslid ja
b)
kaotavad käesoleva lepingu jõustumisel ühepoolsed meetmed ning halduslikud, tehnilised ja muud takistused, mis võivad kujutada endast rahvusvaheliste meretransporditeenuste vaba osutamise varjatud piiramist või põhjustada selles vallas ebavõrdset kohtlemist, ning hoiduvad edaspidi neid kehtestamast.
5.
Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise rahvusvaheliste meretransporditeenuste osutajatel asutada ettevõtte oma territooriumil vähemalt sama soodsatel asutamis- ja tegutsemistingimustel, nagu nad võimaldavad omaenda või mõne kolmanda riigi teenuseosutajatel, sõltuvalt sellest, millised tingimused on soodsamad.
6.
Lepinguosalised teevad teise lepinguosalise rahvusvaheliste meretransporditeenuste osutajatele mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel kättesaadavaks järgmised sadamateenused: lootsiteenused, puksiirabi, toiduainete, kütuse ja veega varustamine, prügi ja ballastvee kõrvaldamine, sadamakapteni teenused, navigeerimisabi, avariiremondirajatised ning reidi-, kai- ja sildumisteenused, aga ka laeva tööks vajalikud maismaa-tugiteenused, sealhulgas side-, vee- ja elektrivarustus.
7.
Lepinguosalised lubavad varustusel (näiteks tühjadel konteineritel) liikuda liikmesriigi või Armeenia Vabariigi sadamate vahel, kui selline liikumine ei kujuta endast varustuse tasulist vedu lastina.
8.
Lepinguosalised võimaldavad oma pädeva asutuse loal teise lepinguosalise rahvusvaheliste meretransporditeenuste osutajatel osutada oma sadamate vahelisi fiiderteenuseid.
ARTIKKEL 192
Järkjärguline ühtlustamine
Lepinguosalised tunnistavad, et oluline on järk-järgult ühtlustada Armeenia Vabariigi transporditeenuste alased õigusaktid Euroopa Liidu õigusaktidega.
F JAGU
E-KAUBANDUS
I ALAJAGU
ÜLDSÄTTED
ARTIKKEL 193
Eesmärgid ja põhimõtted
1.
Lepinguosalised tunnistavad, et e-kaubandus suurendab paljudes sektorites kauplemisvõimalusi, ja seavad eesmärgiks soodustada omavahelise e-kaubanduse arengut, eelkõige tehes käesoleva peatüki sätete alusel koostööd e-kaubanduse valdkonnas tekkivates küsimustes.
2.
Lepinguosalised lepivad kokku, et e-kaubandust arendatakse täielikus kooskõlas rangeimate rahvusvaheliste isikuandmete kaitse normidega, et tagada kindlus e-kaubanduse kasutajatele.
3.
Lepinguosalised lepivad kokku, et elektroonset edastamist käsitatakse teenuste osutamisena C jao tähenduses, mille suhtes ei kohaldata tollimakse.
ARTIKKEL 194
E-kaubanduse reguleerimise aspektid
1.
Lepinguosalised peavad e-kaubanduse reguleerimisel tekkivates küsimustes dialoogi. Dialoog keskendub muu hulgas järgmistele teemadele:
a)
üldsusele välja antud e-allkirjade sertifikaatide tunnustamine ning piiriüleste sertimisteenuste hõlbustamine;
b)
vahendusteenuste osutajate vastutus andmete edastamise või salvestamise eest:
i)
soovimatute elektroonsete kommertsteadete käsitlemine ja
ii)
tarbijakaitse e-kaubanduse valdkonnas ning
c)
muud e-kaubanduse arengu seisukohalt olulised küsimused.
2.
Selline dialoog võib toimuda teabevahetusena lepinguosaliste õigusaktide kohta, mis käsitlevad lõikes 1 nimetatud küsimusi, ning nende õigusaktide rakendamise kohta.
II ALAJAGU
VAHENDUSTEENUSTE OSUTAJATE VASTUTUS
ARTIKKEL 195
Vahendajate teenuste kasutamine
Lepinguosalised mõistavad, et kolmandad isikud võivad kasutada vahendajate teenuseid asjaomaste siseriiklike õigusnormide rikkumiseks. Seda võimalust arvesse võttes võtavad ja säilitavad lepinguosalised käesolevas alajaos nimetatud vahendusteenuste osutajate suhtes vastutusmeetmed.
ARTIKKEL 196
Vahendusteenuste osutajate vastutus: „pelk edastamine“
1.
Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenusesaaja poolt pakutava teabe edastamises üldkasutatava sidevõrgu kaudu või üldkasutatavale sidevõrgule juurdepääsu pakkumises, tagab lepinguosaline, et teenuseosutaja ei vastuta edastatava teabe eest, juhul kui teenuseosutaja:
a)
ei algata edastust;
b)
ei vali edastuse saajat ning
c)
ei vali ega muuda edastuses sisalduvat teavet.
2.
Lõikes 1 nimetatud edastamise ja juurdepääsu pakkumisega seotud toimingud sisaldavad edastatava teabe automaatset, vahepealset ja ajutist säilitamist, niivõrd kui selle ainus eesmärk on edastamine üldkasutatava sidevõrgu kaudu, ja tingimusel, et teavet ei säilitata pikema tähtaja jooksul, kui on edastamiseks põhjendatult vajalik.
3.
Käesolev artikkel ei mõjuta võimalust, et kohus või haldusasutus nõuab vastavalt lepinguosalise õigussüsteemile teenuseosutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist.
ARTIKKEL 197
Vahendusteenuste osutajate vastutus: „vahemällu salvestamine“
1.
Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenusesaaja esitatud teabe edastamises sidevõrgu kaudu, tagab lepinguosaline, et kui selle teenuse ainus eesmärk on teabe tõhusam edastamine teistele teenusesaajatele nende taotluse alusel, siis ei vastuta teenuseosutaja kõnealuse teabe automaatse, vahepealse ja ajutise säilitamise eest, tingimusel et teenuseosutaja:
a)
ei muuda seda teavet;
b)
järgib teabele juurdepääsu tingimusi;
c)
järgib teabe ajakohastamise eeskirju, mis on selles majandusharus laialdaselt tunnustatud ja kasutatavad;
d)
ei takista majandusharus laialdaselt tunnustatud ja kasutatava tehnoloogia seaduslikku kasutamist, et saada andmeid teabe kasutamise kohta, ning
e)
kõrvaldab kiiresti teenuseosutaja poolt säilitatava teabe või tõkestab sellele juurdepääsu, kui ta saab teada, et teave on edastuse algpunktis võrgust eemaldatud või juurdepääs sellele on tõkestatud või et kohus või haldusasutus on andnud korralduse see kõrvaldada või tõkestada sellele juurdepääs.
2.
Käesolev artikkel ei mõjuta võimalust, et kohus või haldusasutus nõuab vastavalt lepinguosalise õigussüsteemile teenuseosutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist.
ARTIKKEL 198
Vahendusteenuste osutajate vastutus: „teabe talletamine“
1.
Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenusesaaja esitatud teabe salvestamises, tagavad lepinguosalised, et teenuseosutaja ei vastuta teenusesaaja taotluse põhjal salvestatud teabe eest, tingimusel et:
a)
teenuseosutajal ei ole faktilist teavet ebaseadusliku tegevuse või teabe kohta ja ta ei tea kahjutasunõuete korral fakte või asjaolusid, millest ilmneb ebaseaduslik tegevus või teave, või
b)
teenuseosutaja kõrvaldab sellisest asjaoludest teadlikuks saades kiiresti teabe või tõkestab juurdepääsu sellele.
2.
Lõiget 1 ei kohaldata, kui teenusesaaja tegutseb teenuseosutaja alluvuses või järelevalve all.
3.
Käesolev artikkel ei mõjuta võimalust, et kohus või haldusasutus nõuab vastavalt lepinguosalise õigussüsteemile teenuseosutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist, ega lepinguosalise võimalust kehtestada teabe kõrvaldamise või sellele juurdepääsu tõkestamise kord.
ARTIKKEL 199
Üldise jälgimiskohustuse puudumine
1.
Lepinguosalised ei kehtesta artiklites 196, 197 ja 198 käsitletud teenuste osutajatele üldist kohustust jälgida teavet, mida nad edastavad või salvestavad, ega üldist kohustust otsida aktiivselt ebaseaduslikule tegevusele osutavaid fakte ja asjaolusid.
2.
Lepinguosaline võib kehtestada infoühiskonna teenuse osutajatele kohustuse teatada kiiresti pädevale avaliku sektori asutustele teenusesaajate väidetavalt ebaseaduslikust tegevusest või nende antud ebaseaduslikust teabest või kohustuse edastada pädevale asutusele viimase taotlusel teavet, mis võimaldab tuvastada teenusesaajad, kellega teenuseosutaja on sõlminud salvestuslepingud.
G JAGU
ERANDID
ARTIKKEL 200
Üldised erandid
1.
Ilma et see piiraks käesolevas lepingus sätestatud üldisi erandeid, kehtivad käesoleva peatüki suhtes lõigetes 2 ja 3 nimetatud erandid.
2.
Võttes arvesse nõuet, et selliseid meetmeid ei tohi kohaldata viisil, mis kujutaks endast meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist samalaadsetes tingimustes olevate riikide vahel või ettevõtete asutamise või piiriülese teenuste osutamise varjatud piiramist, ei tõlgendata ühtki käesoleva peatüki sätet nii, et see takistaks lepinguosalist võtmast või täitmisele pööramast meetmeid, mis on:
a)
vajalikud avaliku julgeoleku ja kõlbluse kaitseks ning avaliku korra tagamiseks;
b)
vajalikud inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitsmiseks;
c)
seotud taastumatute loodusvarade säästmisega, kui kõnealuseid meetmeid kohaldatakse koos piirangutega omamaistele ettevõtjatele ning omamaiste teenuste osutamisele ja tarbimisele;
d)
vajalikud rahvuslike kunsti-, ajaloo- ja arheoloogiaväärtuste kaitseks;
e)
vajalikud selleks, et tagada vastavus õigusnormidele, mis ei ole vastuolus käesoleva peatükiga, sealhulgas normidele, mis puudutavad:
i)
kelmuste ja pettuste takistamist või lepingute rikkumise tagajärgede menetlemist;
ii)
isikute eraelu kaitset isikuandmete töötlemisel ja levitamisel ning isiklike andmestike ja kontode konfidentsiaalsuse kaitset või
iii)
ohutust, või
f)
vastuolus artiklitega 144 ja 150, tingimusel et erineva kohtlemise eesmärk on tagada teise lepinguosalise majandustegevuse, ettevõtjate ja teenuseosutajatega seotud otseste maksude tõhus ja õiglane määramine või kogumine
.
3.
Käesolevat peatükki ja käesoleva lepingu VIII lisa ei kohaldata lepinguosaliste sotsiaalkindlustussüsteemide suhtes või selliste tegevuste suhtes kummagi lepinguosalise territooriumil, mis on kas või ajutiselt seotud avaliku võimu teostamisega.
ARTIKKEL 201
Maksustamismeetmed
Käesoleva peatüki kohaselt võimaldatavat enamsoodustusrežiimi ei kohaldata maksustamislahenduste suhtes, mida lepinguosalised võimaldavad või kavatsevad tulevikus võimaldada omavaheliste topeltmaksustamise vältimiseks sõlmitud lepingute alusel.
Artikkel 202
Julgeolekuerandid
Ühtegi käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, et see:
a)
kohustab lepinguosalist esitama teavet, mille avaldamist ta peab oma olulisi julgeolekuhuve kahjustavaks;
b)
takistab lepinguosalist võtmast meedet, mida ta peab vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks:
i)
seoses relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisega;
ii)
seoses majandustegevusega, mis toimub otse või kaudselt sõjaväerajatise varustamiseks;
iii)
seoses lõhustuvate ja ühinevate tuumamaterjalidega või ainetega, millest neid saadakse, või
iv)
sõja ajal või muus rahvusvaheliste suhete kriisiolukorras, või
c)
takistab lepinguosalist võtmast mis tahes meetmeid, et täita kohustusi, mis ta on võtnud rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamise nimel.
H JAGU
INVESTEERIMINE
ARTIKKEL 203
Läbivaatamine
Kahepoolsete investeeringute soodustamiseks vaatavad lepinguosalised hiljemalt kolme aasta jooksul käesoleva lepingu jõustumisest ja seejärel korrapäraste ajavahemike järel üheskoos läbi investeeringute keskkonna ja õigusraamistiku. Läbivaatamise tulemuste alusel kaalutakse võimalust alustada läbirääkimisi, et täiendada käesolevat lepingut investeeringuid ja investeeringute kaitset käsitlevate sätetega.
6. PEATÜKK
Jooksvad maksed ja kapitali liikumine
ARTIKKEL 204
Jooksvad maksed
Lepinguosalised kohustuvad hoiduma piirangute kehtestamisest ning lubavad kõiki Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi vahelisi makseid ja maksebilansi jooksevkonto siirdeid vabalt konverteeritavas valuutas ja kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirjaga.
ARTIKKEL 205
Kapitali liikumine
1.
Maksebilansi kapitali- ja finantskonto tehingute puhul tagavad lepinguosalised käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast alates kapitali vaba liikumise seoses vastuvõtjariigi õigusaktide ja käesoleva lepingu 5. peatüki kohaste otseinvesteeringutega
ning sellise investeeritud kapitali ja sellest tuleneva kasumi rahaks muutmise või kodumaale tagasiviimisega.
2.
Alates käesoleva lepingu jõustumisest ja ilma, et see piiraks käesoleva lepingu muude sätete kohaldamist, tagavad lepinguosalised maksebilansi kapitali- ja finantskonto tehingute (välja arvatud lõikes 1 loetletud tehingud) puhul kapitali vaba liikumise seoses:
a)
krediidiga, mis antakse kaubandustehingutele, sealhulgas teenuste osutamisele, milles osaleb ühe lepinguosalise resident;
b)
teise lepinguosalise investorite antavate finantslaenude ja -krediidiga ning
c)
artiklis 142 määratletud kapitaliosalusega juriidilises isikus, mille eesmärk ei ole luua püsiv majandusside või seda säilitada.
3.
Ilma et see piiraks käesoleva lepingu muude sätete kohaldamist, ei kehtesta lepinguosalised uusi piiranguid kapitali liikumisele ja jooksvatele maksetele Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi residentide vahel ega muuda kehtivat korda rangemaks.
ARTIKKEL 206
Erandid
Võttes arvesse nõuet, et selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mis tooks kaasa meelevaldse või põhjendamatu diskrimineerimise samalaadsetes tingimustes olevate riikide vahel või kapitali liikumise varjatud piirangud, ei tõlgendata ühtegi käesoleva peatüki sätet nii, et see takistaks lepinguosalist võtmast või rakendamast meetmeid, mis on:
a)
vajalikud avaliku julgeoleku ja kõlbluse kaitseks või avaliku korra tagamiseks või
b)
vajalikud selleks, et tagada vastavus õigusnormidele, mis ei ole vastuolus käesoleva jaotisega, sealhulgas normidele, mis puudutavad:
i)
kuritegude, kelmuste ja pettuste ärahoidmist või mis on vajalikud lepingute rikkumise tagajärgedega (nt pankrot, maksejõuetus ja võlausaldajate õiguste kaitse) tegelemiseks;
ii)
lepinguosalise finantssüsteemi tervikluse ja stabiilsuse tagamiseks vastu võetud või säilitatud meetmeid;
iii)
väärtpaberite, optsioonide, futuuride või muude tuletisväärtpaberite emiteerimist, nendega kauplemist või tehingute tegemist;
iv)
finantsaruandlust või tehingute arvestuse pidamist, kui see on vajalik õiguskaitse- või finantsjärelevalveasutuste abistamiseks, või
v)
kohtu- või haldusmenetlustes antud korralduste või tehtud otsuste täitmise tagamist.
ARTIKKEL 207
Kaitsemeetmed
Erandlike asjaolude korral, kui esinevad tõsised probleemid Armeenia Vabariigi vahetuskursi- või rahapoliitika toimimises või Euroopa Liidu majandus- ja rahaliidu toimimises või kui lepingusaolisel on tõsised probleemid maksebilansi või välisrahastusega või on selliste probleemide tekkimise oht, võib asjaomane lepinguosaline võtta Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi vahelise kapitali liikumise, maksete või ülekannete suhtes kõige rohkem üheks aastaks selliseid kaitsemeetmeid, mis on tingimata vajalikud. Kaitsemeetmeid võttev või säilitav lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele viivitamata kaitsemeetmete võtmisest ja esitab esimesel võimalusel nende kaotamise ajakava.
ARTIKKEL 208
Hõlbustamine
Lepinguosalised konsulteerivad üksteisega, et hõlbustada omavahelist kapitali liikumist käesoleva lepingu eesmärkide edendamiseks.
7. PEATÜKK
INTELLEKTUAALOMAND
A JAGU
EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED
ARTIKKEL 209
Eesmärgid
Käesoleva peatüki eesmärk on:
a)
soodustada lepinguosaliste vahel innovaatiliste ja loovate toodete tootmist ja turustamist, et aidata suurendada lepinguosaliste majanduse kestlikkust ja kaasavust, ning
b)
saavutada piisav ja tõhus intellektuaalomandiõiguste kaitse ja tagamine.
ARTIKKEL 210
Kohustuste laad ja ulatus
1.
Lepinguosalised tagavad intellektuaalomandit käsitlevate rahvusvaheliste lepingute, millega nad on ühinenud, sealhulgas WTO asutamislepingu 1C lisas sisalduva intellektuaalomandiõiguste kaubandusaspektide lepingu (edaspidi „TRIPS-leping“) nõuetekohase ja tõhusa rakendamise. Käesolev peatükk täiendab ja täpsustab lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad TRIPS-lepingust ja muudest rahvusvahelistest lepingutest intellektuaalomandi vallas.
2.
Käesoleva lepingu kohaldamisel hõlmab mõiste „intellektuaalomand“ vähemalt neid intellektuaalomandi kategooriaid, millele on osutatud käesoleva peatüki B jaos.
3.
Intellektuaalomandi kaitse hõlmab kaitset ebaausa konkurentsi eest, millele on osutatud 1883. aasta tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (mida on viimati muudetud 1967. aasta Stockholmi aktiga; edaspidi „1967. aasta Pariisi konventsioon“) artiklis 10bis.
ARTIKKEL 211
Õiguste ammendumine
Lepinguosalised kehtestavad oma riikliku või piirkondliku intellektuaalomandiõiguste ammendumise korra.
B JAGU
INTELLEKTUAALOMANDIÕIGUSTE NORMID
I ALAJAGU
AUTORIÕIGUS JA SELLEGA KAASNEVAD ÕIGUSED
ARTIKKEL 212
Antav kaitse
1.
Lepinguosalised järgivad õigusi ja kohustusi, mis on sätestatud:
a)
kirjandus- ja kunstiteoste kaitse Berni konventsioonis (edaspidi „Berni konventsioon“);
b)
teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse Rooma konventsioonis (edaspidi „Rooma konventsioon“);
c)
TRIPS-lepingus;
d)
WIPO autoriõiguse lepingus (edaspidi „WCT“) ning
e)
WIPO esituse ja fonogrammide lepingus (edaspidi „WPPT“).
2.
Lepinguosalised teevad mõistlikes piirides kõik endast oleneva, et ühineda audiovisuaalsete esituste kaitse Pekingi lepinguga.
ARTIKKEL 213
Autor
Kumbki lepinguosaline näeb ette, et autoril on ainuõigus lubada või keelata:
a)
oma teoste otsene või kaudne, ajutine või alaline reprodutseerimine tervikuna või osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis;
b)
oma teoste ja nende koopiate igasugune avalik levitamine müügi teel või muul viisil;
c)
oma teoste edastamine üldsusele kaabel- ja kaablita sidevahendite kaudu, sh nende teoste üldsusele kättesaadavaks tegemine nii, et isik pääseb neile ligi enda valitud kohas ja ajal, ning
d)
oma teoste ja nende koopiate rentimine või laenutamine.
ARTIKKEL 214
Esitajad
Kumbki lepinguosaline näeb ette, et esitajatel on ainuõigus lubada või keelata:
a)
oma esituse salvestise
tegemine;
b)
oma esituste salvestiste otsene või kaudne, ajutine või alaline reprodutseerimine tervikuna või osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis;
c)
oma esituste salvestiste üldsusele levitamine kas müügi teel või muul viisil;
d)
oma esituste salvestiste üldsusele kättesaadavaks tegemine kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu nii, et isikud pääsevad neile ligi enda valitud kohas ja ajal;
e)
oma esituste ülekandmine ringhäälingus kaablita vahendite abil ja nende edastamine üldsusele, välja arvatud juhul, kui esitus ise on juba ülekantav esitus või kui see on tehtud salvestise põhjal;
f)
oma esituste salvestiste rentimine või laenutamine.
ARTIKKEL 215
Fonogrammitootjad
Kumbki lepinguosaline näeb ette, et fonogrammitootjal on ainuõigus lubada või keelata:
a)
oma fonogrammide otsene või kaudne, ajutine või alaline reprodutseerimine tervikuna või osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis;
b)
oma fonogrammide, sealhulgas nende koopiate üldsusele levitamine kas müügi teel või muul viisil;
c)
oma fonogrammide üldsusele kättesaadavaks tegemine kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu nii, et isikud pääsevad neile ligi enda valitud kohas ja ajal, ning
d)
oma fonogrammide rentimine või laenutamine.
ARTIKKEL 216
Ringhäälinguorganisatsioonid
Kumbki lepinguosaline näeb ette, et ringhäälinguorganisatsioonidel on ainuõigus lubada või keelata:
a)
oma saadete salvestiste tegemine sõltumata sellest, kas saated edastatakse kaabel- või kaablita sidevahendite, sh kaabli või satelliidi kaudu;
b)
oma saadete salvestiste otsene või kaudne, ajutine või alaline reprodutseerimine tervikuna või osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis, sõltumata sellest, kas saated edastatakse kaabel- või kaablita sidevahendite, sh kaabli või satelliidi kaudu;
c)
oma saadete salvestiste üldsusele kättesaadavaks tegemine kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu nii, et isikud pääsevad neile ligi enda valitud kohas ja ajal;
d)
oma saadete salvestiste üldsusele levitamine kas müügi teel või muul viisil ning
e)
oma saadete taasülekandmine kaablita vahendite abil ja saadete edastamine üldsusele, kui selline edastamine toimub kohas, kuhu pääsuks nõutakse sisenemistasu.
ARTIKKEL 217
Ringhääling ja edastamine üldsusele
Lepinguosalised sätestavad esitajate ja fonogrammitootjate õigusena selle, et kasutajal on kohustus maksta ühekordset õiglast tasu, kui kaubanduslikel eesmärkidel avaldatud fonogrammi või sellise fonogrammi reproduktsiooni kasutatakse kaablita vahendite abil ülekandmiseks või muul moel üldsusele edastamiseks. Lepinguosalised tagavad, et selline tasu jagatakse asjaomaste esitajate ja fonogrammitootjate vahel. Lepinguosalised võivad esitajate ja fonogrammitootjate vahelise lepingu puudumisel sätestada tingimused, mille kohaselt see tasu nende vahel jagatakse.
ARTIKKEL 218
Kaitse kestus
1.
Berni konventsiooni artiklis 2 osutatud kirjandus- või kunstiteose autori majanduslikud õigused kehtivad autori eluajal ja vähemalt 70 aastat pärast tema surma olenemata kuupäevast, mil teos muutub õiguspäraselt üldsusele kättesaadavaks.
2.
Mitme autori loodud teose puhul arvutatakse lõikes 1 osutatud tähtaega viimase elusolnud autori surmast.
3.
Anonüümse või pseudonüümi all loodud teose puhul on kaitse tähtaeg vähemalt 70 aastat pärast seda, kui teos muutub õiguspäraselt üldsusele kättesaadavaks. Kui aga autori kasutatud pseudonüüm ei jäta tema isiku suhtes kahtlust või kui autor avaldab oma isiku esimeses lauses osutatud aja jooksul, siis kohaldatakse lõikes 1 osutatud kaitse tähtaega.
4.
Kui lepinguosaline näeb ette erisätted, mis käsitlevad kollektiivse teose konkreetseid autoriõigusi või juriidilise isiku määramist õiguste omajaks, arvutatakse kaitse tähtaeg vastavalt lõikele 3, välja arvatud juhul, kui teose loonud füüsilised isikud on üldsusele avaldatud teose versioonis tuvastatud autoritena. Käesolev lõige ei piira õigusi, mis on tuvastatud autoritel, kelle tuvastatavat panust sellised teosed sisaldavad, ning sellise panuse suhtes kohaldatakse lõigete 1 või 2 sätteid.
5.
Kui teos avaldatakse köidete, osade, vihikute, numbrite või seeriatena ja kaitse tähtaeg algab hetkest, mil teos on tehtud õiguspäraselt üldsusele kättesaadavaks, arvestatakse iga sellise elemendi kaitse tähtaega eraldi.
6.
Kui teose kaitse tähtaega ei arvestata autori või autorite surmast ja teost ei ole üldsusele õiguspäraselt avaldatud 70 aasta jooksul pärast selle loomist, siis kaitse lõpetatakse.
7.
Kinematograafilise või audiovisuaalse teose kaitse tähtaeg lõpeb mitte varem kui 70 aastat pärast järgmistest isikutest viimasena elus olnud isiku surma, olenemata sellest, kas need isikud on määratud kaasautoriks või mitte: pearežissöör, stsenaariumi autor, dialoogi autor ning spetsiaalselt kinematograafilises või audiovisuaalses teoses kasutamiseks loodud muusika helilooja.
8.
Lepinguosalised tagavad, et isikule, kes pärast autoriõigusega antava kaitse aegumist esmakordselt avaldab või edastab õiguspäraselt üldsusele varem avaldamata teose, tagatakse autori majanduslike õiguste kaitsega samaväärne kaitse. Selliste õiguste kaitse tähtaeg on 25 aastat alates ajast, mil teos esmakordselt õiguspäraselt avaldati või üldsusele edastati.
9.
Audiovisuaalteoste esitajate õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast esituse kuupäeva. Kui aga esituse salvestis on kõnealuse ajavahemiku jooksul õiguspäraselt avaldatud või üldsusele edastatud, ei lõpe õigused varem kui 50 aastat pärast esimese avaldamise või üldsusele esitamise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.
10.
Fonogrammide esitajate ja tootjate majanduslikud õigused aeguvad 70 aastat pärast esimese avaldamise või üldsusele edastamise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. Lepinguosaline võib võtta tõhusaid meetmeid, et tagada 20 kaitseaasta jooksul pärast 50-aastast perioodi teenitud kasumi õiglane jaotamine esitajate ja tootjate vahel.
11.
Filmi esmasalvestise tootjate majanduslikud õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast salvestise tegemist. Kui film on kõnealuse ajavahemiku jooksul õiguspäraselt avaldatud või üldsusele esitatud, ei lõpe õigused varem kui 50 aastat pärast esimese avaldamise või üldsusele esitamise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.
12.
Ringhäälinguorganisatsioonide õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast saate esmakordset edastamist kaabel- või kaablita sidevahendite, sealhulgas kaabli või satelliidi kaudu.
13.
Käesoleva artikliga ettenähtud tähtaegu arvutatakse nende aluseks olevale sündmusele järgneva aasta esimesest jaanuarist.
ARTIKKEL 219
Tehniliste meetmete kaitse
1.
Lepinguosalised näevad ette piisava õiguskaitse mis tahes tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmise vastu, kui asjaomase teo sooritanud isik on või peab põhjendatult olema teadlik taotletavast eesmärgist.
2.
Lepinguosalised näevad ette nõuetekohase õiguskaitse selliste seadmete, toodete või komponentide tootmise, impordi, tarnimise, müügi, rentimise, müügi või rentimise eesmärgil reklaamimise või kaubanduslikul eesmärgil omamise ning selliste teenuste osutamise vastu:
a)
mida edendatakse, reklaamitakse ja turustatakse tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmiseks;
b)
millel ei ole muud olulist kaubanduslikku eesmärki ega kasutusala peale tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmise või
c)
mis on eelkõige kavandatud, valmistatud, kohandatud või osutatud tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmiseks või selle soodustamiseks.
3.
Käesolevas peatükis tähendab väljend „tehnilised meetmed“ mis tahes tehnoloogiat, seadet või komponenti, mille eesmärk tavapärase toimimise puhul on takistada või piirata teoste või muu sisuga seotud toiminguid, milleks autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste omaja ei ole siseriikliku õiguse alusel luba andnud. Tehnilised meetmed on „tõhusad“ juhul, kui õiguste omajad kontrollivad teose või muu sisu kasutamist juurdepääsukontrolli või kaitsevahendi abil, näiteks teose või muu sisu krüpteerimise, skrambleerimise või muul viisil muutmise või kopeerimiskaitsemehhanismi abil, mis täidab kaitse eesmärki.
ARTIKKEL 220
Õiguste teostamist käsitleva teabe kaitsmine
1.
Lepinguosaline näeb ette piisava õiguskaitse mis tahes isiku vastu, kes teadlikult ilma loata
a)
kõrvaldab või muudab õiguste teostamist käsitlevat elektroonilist teavet;
b)
levitab, impordib levitamise eesmärgil, kannab ringhäälingus üle, edastab või teeb üldsusele kättesaadavaks käesoleva peatüki alusel kaitstud teoseid või muud sisu, millelt on loata kõrvaldatud õiguste teostamist käsitlev elektrooniline teave või millel on seda muudetud,
kui nimetatud isik on või peab põhjendatult olema teadlik, et ta selliselt tegutsedes põhjustab, võimaldab, hõlbustab või varjab autoriõiguse või siseriiklike õigusnormide kohaselt sellega kaasnevate õiguste rikkumist.
2.
Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab „õiguste teostamist käsitlev teave“ õiguste omaja esitatavat teavet, mis identifitseerib teose või muu käesolevas peatükis osutatud sisu, autori või mis tahes teise õiguste omaja, või teavet teose või muu sisu kasutamise tingimuste kohta ning sellist teavet esindavaid numbreid või koode.
3.
Lõiget 1 kohaldatakse juhul, kui nimetatud teave on lisatud käesolevas peatükis osutatud teose või muu sisu koopiale või esitatakse seoses selle edastamisega üldsusele.
ARTIKKEL 221
Erandid ja piirangud
1.
Lepinguosalised võivad artiklites 213–218 sätestatud õigustega seotud piiranguid ja erandeid ette näha üksnes teatavatel erijuhtudel, mis ei ole vastuolus teose või muu sisu tavapärase kasutamisega ega mõjuta põhjendamatult õiguste omaja seaduslikke huve, kooskõlas konventsioonide ja rahvusvaheliste lepingutega, millega nad on ühinenud.
2.
Kumbki lepinguosaline näeb ette, et artiklites 213–217 osutatud ajutine reprodutseerimine, kui see on ajutine või juhuslikku laadi või kui see moodustab tehnoloogilise protsessi lahutamatu ja olulise osa ning selle ainus eesmärk on teha võimalikuks a) edastamine võrgus vahendaja kaudu kolmandatele isikutele või b) teose või muu sisu õiguspärane kasutamine, millel puudub iseseisev majanduslik tähtsus, ei kuulu artiklites 213–217 sätestatud reprodutseerimisõiguse alla.
ARTIKKEL 222
Kunstniku õigus kunstiteos edasi müüa
1.
Lepinguosalised näevad ette, et algupärase kunstiteose autoril on võõrandamatu ja juba ette võõrandamatu õigusena edasimüügiõigus, mis on määratletud kui õigus saada pärast teose esmast üleandmist autori poolt müügihinnal põhinevat autoritasu teose igakordse müügi puhul.
2.
Lõikes 1 nimetatud õigust kohaldatakse kõikidele müügitehingutele, milles müüjate, ostjate või vahendajatena osalevad elukutselised kunstiturul tegutsejad, näiteks oksjonikorraldajad, kunstigaleriid ja üldiselt kunstiteoste vahendajad.
3.
Lepinguosalised võivad ette näha, et lõikes 1 osutatud õigust ei kohaldata edasimüügile, kui müüja on teose omandanud otse autorilt vähem kui kolm aastat enne edasimüüki ning edasimüügihind ei ületa teatavat miinimumsummat.
4.
Autoritasu tasub müüja. Lepinguosalised võivad ette näha, et autoritasu maksmise eest vastutab müüja koos mõne lõikes 2 nimetatud füüsilise või juriidilise isikuga või mõni selline isik üksi.
5.
Autoritasu kogumise kord ja suurus nähakse ette siseriiklike õigusaktidega.
ARTIKKEL 223
Õiguste kollektiivse teostamise alane koostöö
1.
Lepinguosalised soodustavad oma asjaomaste kollektiivse esindamise organisatsioonide vahelist koostööd, et parandada teoste ja muu kaitstud sisu kättesaadavust lepinguosaliste territooriumidel ning edendada selliste teoste ja muu kaitstud sisu kasutamise eest saadaolevate autoritasude ülekandmist.
2.
Lepinguosalised toetavad kollektiivse esindamise organisatsioonide läbipaistvust, eelkõige seoses autoritasude kogumise, kogutud autoritasudest mahaarvamiste tegemise, autoritasude kasutamise, jaotamispoliitika ja repertuaariga.
3.
Lepinguosalised kohustuvad tagama, et kui ühe lepinguosalise territooriumil asutatud kollektiivse esindamise organisatsioon esindab esinduslepingu alusel teist kollektiivse esindamise organisatsiooni, mis on asutatud teise lepinguosalise territooriumil, ei diskrimineeri esindav kollektiivse esindamise organisatsioon neid õiguste omajaid, kes kuuluvad esindatavasse kollektiivse esindamise organisatsiooni.
4.
Esindav kollektiivse esindamise organisatsioon maksab esindatavale kollektiivse esindamise organisatsioonile võlgnetavad summad täpselt, korrapäraselt ja hoolikalt ning edastab esindatavale kollektiivse esindamise organisatsioonile teabe tema nimel kogutud autoritasude ning neilt autoritasudelt tehtud mahaarvamiste kohta.
II ALAJAGU
KAUBAMÄRGID
ARTIKKEL 224
Rahvusvahelised kokkulepped
Lepinguosalised:
a)
järgivad märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli;
b)
järgivad kaubamärgiõiguse lepingut ja märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkulepet ning
c)
teevad mõistlikes piirides kõik endast oleneva, et ühineda kaubamärgiõiguse Singapuri lepinguga.
ARTIKKEL 225
Kaubamärgist tulenevad õigused
Registreeritud kaubamärk annab omanikule sellega kaasnevad ainuõigused. Omanikul on õigus takistada kõikidel kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus ilma tema loata:
a)
kaubamärgiga identseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud, ja
b)
kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või sarnased nendega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud, kui sellise kasutuse tõttu on tõenäoline, et üldsus võib need omavahel segi ajada, sealhulgas tõenäosus, et tähist hakatakse seostama kaubamärgiga.
ARTIKKEL 226
Registreerimise kord
1.
Lepinguosalised kehtestavad kaubamärkide registreerimise süsteemi, mille raames kõik asjaomase kaubamärgiasutuse tehtud lõplikud negatiivsed otsused on nõuetekohaselt põhjendatud ja edastatakse kirjalikus vormis.
2.
Lepinguosalised näevad ette võimaluse vaidlustada kaubamärgitaotlusi ning kaubamärgi taotleja võimaluse esitada vaidlustamisele vastulause.
3.
Lepinguosaline koostab kaubamärgi registreerimise taotluste ja registreeritud kaubamärkide üldsusele kättesaadava elektroonilise andmebaasi. Kaubamärgitaotluste andmebaas peab olema juurdepääsetav vähemalt vaidlustamisperioodi jooksul.
ARTIKKEL 227
Tuntud kaubamärgid
Tuntud kaubamärkide kaitsmiseks vastavalt 1967. aasta Pariisi konventsiooni artiklile 6bis ning TRIPS-lepingu artikli 16 lõigetele 2 ja 3 kohaldavad lepinguosalised ühissoovitust tuntud kaubamärke käsitlevate sätete kohta, mille tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni assamblee ja Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) peaassamblee võtsid vastu 20.–29. septembril 1999 toimunud WIPO liikmesriikide assambleede 34. istungjärgul.
ARTIKKEL 228
Erandid kaubamärgiga antavatest õigustest
Lepinguosalised:
a)
näevad ette piiratud erandid kaubamärgiga antavatest õigustest, näiteks kirjeldavate terminite ja geograafiliste tähiste õiglase kasutamise, ning
b)
võivad ette näha muud piiratud erandid kaubamärgiga antavatest õigustest.
Nende erandite puhul võtavad lepinguosalised arvesse kaubamärgi omaniku ja kolmandate isikute seaduslikke huve.
ARTIKKEL 229
Tühistamise põhjused
1.
Lepinguosalised näevad ette, et kaubamärgi võib tühistada, kui seda ei ole asjaomasel territooriumil kolme järjestikuse aasta jooksul kasutatud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see registreeriti, ja kasutamata jätmisel ei ole mõistlikke põhjendusi.
Keegi ei tohi taotleda kaubamärgi omaniku õiguste tühistamist, kui kaubamärgi tegelik kasutamine on kolmeaastase perioodi lõpu ja tühistamistaotluse esitamise vahelisel ajal alanud või jätkunud.
Kui kasutamine on alanud või jätkunud kolm kuud enne tühistamistaotluse esitamist, kuid kõige varem kolme järjestikuse aasta pikkuse mittekasutuseperioodi lõppedes, jäetakse see tähelepanuta, kui ettevalmistusi kasutuse alustamiseks või jätkamiseks on hakatud tegema alles pärast seda, kui kaubamärgi omanik on saanud teada tühistamistaotluse esitamise võimalusest.
2.
Kaubamärgi võib tühistada ka juhul, kui pärast selle registreerimise kuupäeva:
a)
on kaubamärk omaniku tegevuse või tegevusetuse tõttu muutunud kaubanduses selle kauba või teenuse üldnimeks, mille jaoks see on registreeritud, või
b)
on kaubamärki selle omaniku poolt või loal nende kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, kasutatud selliselt, et kaubamärk võib üldsust eksitada eelkõige kõnealuste kaupade või teenuste olemuse, kvaliteedi või geograafilise päritolu suhtes.
III ALAJAGU
GEOGRAAFILISED TÄHISED
ARTIKKEL 230
Kohaldamisala
1.
Käesolevat alajagu kohaldatakse lepinguosaliste territooriumilt pärit geograafiliste tähiste kaitse suhtes.
2.
Lepinguosalise selliste geograafiliste tähiste suhtes, mida peab kaitsma teine lepinguosaline, kohaldatakse käesolevat alajagu üksnes juhul, kui need kuuluvad artiklis 231 osutatud õigusaktide kohaldamisalasse.
Artikkel 231
Kehtestatud geograafilised tähised
1.
IX lisa A osas loetletud Armeenia Vabariigi õigusaktide läbivaatamise järel leiab Euroopa Liit, et need vastavad nimetatud lisa B osas sätestatud nõuetele.
2.
IX lisa A osas loetletud Euroopa Liidu õigusaktide läbivaatamise järel leiab Armeenia Vabariik, et need vastavad nimetatud lisa B osas sätestatud nõuetele.
3.
Olles lõpule viinud vaidlustamismenetluse ja läbi vaadanud X lisas loetletud ELi geograafilised tähised, mis Euroopa Liit on registreerinud vastavalt IX lisa A osas loetletud õigusaktidele, kaitseb Armeenia Vabariik kõnealuseid geograafilisi tähiseid vastavalt käesolevas lepingus sätestatud kaitse tasemele.
4.
Pärast vaidlustamismenetluse lõpuleviimist ja olles läbi vaadanud X lisas loetletud Armeenia Vabariigi geograafilised tähised, mis Armeenia Vabariik on registreerinud vastavalt IX lisa A osas loetletud õigusaktidele, kaitseb Euroopa Liit kõnealuseid geograafilisi tähiseid vastavalt käesolevas lepingus sätestatud kaitse tasemele.
ARTIKKEL 232
Uute geograafiliste tähiste lisamine
1.
Lepinguosalised võivad kooskõlas artikli 240 lõikes 3 sätestatud menetlusega lisada X lisas esitatud kaitstud geograafiliste tähiste loendisse uusi geograafilisi tähiseid. Selliseid uusi geograafilisi tähiseid võib loendisse lisada pärast seda, kui vaidlustamismenetlus on läbi viidud ja kooskõlas artikli 231 lõigetega 3 ja 4 on kontrollitud, et uued geograafilised tähised vastavad lepinguosaliste nõuetele.
2. Lepinguosalised ei ole kohustatud lisama uut geograafilist tähist lõikes 1 nimetatud loendisse, kui:
a)
asjaomane geograafiline tähis oleks vastuolus taimesordi või loomatõu nimetusega ning võib seetõttu eksitada tarbijat toote tegeliku päritolu suhtes;
b)
selle geograafilise tähise kaitse võib kaubamärgi mainet ja tuntust arvesse võttes tarbijat toote tegeliku olemuse suhtes eksitada või
c)
tegemist on üldnimega.
ARTIKKEL 233
Geograafiliste tähiste kaitse ulatus
1.
Lepinguosalised kaitsevad X lisas loetletud geograafilisi tähiseid:
a)
kaitstud nimetuse otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest sarnastel toodetel, mis ei vasta kaitstud nimetuse tootekirjeldusele või kui sellise kasutusega kaasneb geograafilise tähise maine ärakasutamine;
b)
väärkasutuse, imiteerimise või seoste tekitamise eest ka siis, kui toote või teenuse tegelik päritolu on näidatud või kui kaitstud nimetus on tõlgitud, transkribeeritud, translitereeritud või sellele on lisatud väljend „stiil“, „liik“, „meetod“, „toodetud nagu“, „imitatsioon“, „maitseline“, „-laadne“ või muu sarnane väljend;
c)
muude valede või eksitavate märgete eest, mis käsitlevad toote lähtekohta, päritolu, laadi või olulisi omadusi ja mis esitatakse asjaomase toote sise- või välispakendil, reklaammaterjalides ja asjaomase tootega seotud dokumentides või pakendis oleva toote pakkelehel, ja
d)
mis tahes muu tegevuse eest, mis võib tarbijale jätta vale mulje toote tegeliku päritolu kohta.
2.
Kaitstud geograafilisi tähiseid ei muudeta lepinguosaliste territooriumidel üldnimedeks.
3.
Kui geograafilised tähised on täielikult või osaliselt homonüümsed, tagatakse kaitse igale geograafilisele tähisele, tingimusel et seda on kasutatud heauskselt ning võttes nõuetekohaselt arvesse kohalikku ja tavapärast kasutust ja segiajamise tegelikku ohtu.
Ilma et see piiraks TRIPS-lepingu artikli 23 kohaldamist, määravad lepinguosalised vastastikku kindlaks otstarbekohased kasutustingimused, mille alusel homonüümseid geograafilisi tähiseid üksteisest eristada, võttes arvesse vajadust tagada asjaomaste tootjate õiglane kohtlemine ning hoiduda tarbijate eksitamisest.
Homonüümset nimetust, mis võib tekitada tarbijas eksliku arvamuse, et toode on pärit muult territooriumilt, ei registreerita, isegi kui nimetus on kõnealuse toote tegeliku päritoluterritooriumi, -piirkonna või -koha osas täpne.
4.
Kui üks lepinguosaline teeb kolmanda riigiga läbirääkimiste kontekstis ettepaneku kõnealuse kolmanda riigi geograafilise tähise kaitsmiseks ning see nimetus on homonüümne teise lepinguosalise geograafilise tähisega, mis on käesoleva alajao kohaselt kaitstud, teatatakse sellest viimasele, andes talle võimaluse esitada märkusi enne kolmanda isiku geograafilise tähise kaitse alla võtmist.
5.
Käesolev alajagu ei kohusta lepinguosalist kaitsma teise lepinguosalise geograafilist tähist, mida ei kaitsta või mille kaitsmine on lõpetatud selle päritoluriigis.
Lepinguosalised teavitavad üksteist, kui geograafilist tähist selle päritoluriigis enam ei kaitsta. Selline teatamine toimub artikli 240 lõikes 3 sätestatud korra kohaselt.
6.
Käesolevas lepingus sätestatu ei piira mingil viisil ühegi isiku õigust kasutada äritegevuses enda või oma ärialase eelkäija nime, välja arvatud juhul, kui seda nime kasutatakse tarbijaid eksitaval viisil.
ARTIKKEL 234
Geograafiliste tähiste kasutamise õigus
1.
Käesoleva alajao kohaselt kaitstud geograafilist tähist võib kasutada mis tahes ettevõtja, kes turustab asjaomaste tootekirjeldustega kooskõlas olevaid põllumajandustooteid, toitu, veine, aromatiseeritud veine või kangeid alkohoolseid jooke.
2.
Kui geograafiline tähis on käesoleva alajao kohaselt kaitstud, ei saa kaitstud nimetuse kasutamise eeltingimuseks kehtestada kasutaja registreerimist või lisatasude maksmist.
Artikkel 235
Seos kaubamärkidega
1.
Lepinguosalised keelduvad registreerimast kaubamärki või tunnistavad kehtetuks kaubamärgi, mis vastab mõnele artikli 233 lõikes 1 osutatud olukorrale seoses samasuguse toote kaitstud geograafilise tähisega, kui kaubamärgi registreerimise taotlus on esitatud pärast kuupäeva, mil on esitatud taotlus geograafilise tähise kaitsmiseks asjaomasel territooriumil.
2.
Artiklis 231 osutatud geograafiliste tähiste puhul on kaitsetaotluse esitamise kuupäev käesoleva lepingu jõustumiskuupäev.
3.
Artiklis 232 osutatud geograafiliste tähiste puhul on kaitsetaotluse esitamise kuupäev teisele lepinguosalisele geograafilise tähise kaitsetaotluse edastamise kuupäev.
4.
Ilma et see piiraks artikli 232 lõike 2 punkti b kohaldamist, kaitsevad lepinguosalised X lisas loetletud geograafilisi tähiseid, mille puhul on olemas varasemad kaubamärgid. Varasem kaubamärk on kaubamärk, mille kasutus vastab ühele artikli 233 lõikes 1 osutatud olukorrale ning mis on taotletud, registreeritud või asjaomaste õigusaktidega ette nähtud juhtudel lepinguosalise territooriumil heauskselt kasutusele võetud enne kuupäeva, mil geograafilise tähise kaitse taotlus käesoleva lepingu kohaselt teisele lepinguosalisele esitatakse. Sellise kaubamärgi kasutamist võib olenemata geograafilise tähise kaitsest jätkata ja seda võib uuendada, tingimusel et kaubamärgi kehtetuks tunnistamiseks või tühistamiseks ei ole lepinguosaliste kaubamärke käsitlevate õigusaktide kohaselt ühtegi põhjust.
5.
Erandina lõikest 4 tuleb Armeenia Vabariigi varasemad kaubamärgid, mis sisaldavad ELi geograafilist tähist „Cognac“ või „Champagne“, sealhulgas nende transkriptsiooni või tõlget, mis on registreeritud sarnaste toodete jaoks või ei vasta asjaomasele tootekirjeldusele, muuta kehtetuks, tühistada või neid muuta, et kõrvaldada see nimi kaubamärgi kui terviku nimest tähise „Cognac“ puhul hiljemalt 14 aasta jooksul ja tähise „Champagne“ puhul hiljemalt kahe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.
ARTIKKEL 236
Kaitse tagamine
Lepinguosalised tagavad artiklitega 233–235 ette nähtud geograafiliste tähiste kaitse oma avaliku sektori asutuste asjakohaste haldustoimingutega. Lepinguosalised tagavad kõnealuse kaitse ka huvitatud isiku taotluse korral.
ARTIKKEL 237
Üleminekusätted
1.
Tooteid, mis on toodetud ja märgistatud kooskõlas siseriikliku õigusega enne käesoleva lepingu jõustumist, kuid mis ei vasta lepingu tingimustele, võib pärast käesoleva lepingu jõustumist jätkuvalt müüa kuni varude ammendumiseni.
2.
Tähise „Cognac“ puhul 24-aastase üleminekuperioodi jooksul, mille arvestus algab üks aasta pärast käesoleva lepingu jõustumist, ja tähise „Champagne“ puhul kolmeaastase üleminekuperioodi jooksul, mis algab käesoleva lepingu jõustumisest, ei takista nende ELi geograafiliste tähiste käesoleva lepingu kohane kaitse nende nimetuste kasutamist toodetel, mis on pärit Armeenia Vabariigist ja mida eksporditakse kolmandatesse riikidesse, kui asjaomase kolmanda riigi õigusnormid seda lubavad, et tähistada ja esitleda teatavaid samalaadseid Armeenia Vabariigist pärit tooteid, tingimusel et:
a)
nimetus on etiketil esitatud muus kui ladina tähestikus;
b)
toote tegelik päritolu on selgelt esitatud nimetusega samas vaateväljas ning
c)
miski esitluses ei ole selline, et see võib üldsust eksitada toote tegeliku päritolu suhtes.
3.
Tähise „Cognac“ puhul 13-aastase üleminekuperioodi jooksul, mille arvestus algab üks aasta pärast käesoleva lepingu jõustumist, ja tähise „Champagne“ puhul kaheaastase üleminekuperioodi jooksul, mis algab käesoleva lepingu jõustumisest, ei takista nende ELi geograafiliste tähiste käesoleva lepingu kohane kaitse nende nimetuste kasutamist Armeenia Vabariigis, tingimusel et:
a)
nimetus on etiketil esitatud muus kui ladina tähestikus;
b)
toote tegelik päritolu on selgelt esitatud nimetusega samas vaateväljas ning
c)
miski esitluses ei ole selline, et see võib üldsust eksitada toote tegeliku päritolu suhtes.
4.
Euroopa Liit osutab Armeenia Vabariigile tehnilist ja finantsabi, et lõpetada tõrgeteta ja tõhusalt ELi geograafilise tähise „Cognac“ kasutamine Armeenia Vabariigist pärit toodetel ning aidata Armeenia Vabariigi tööstusel säilitada eksporditurgudel konkurentsivõime. Selline kooskõlas ELi õigusega osutatav abi hõlmab eelkõige meetmeid uue nime väljatöötamiseks ning selle edendamiseks, reklaamimiseks ja turustamiseks nii siseriiklikul turul kui ka traditsioonilistel eksporditurgudel.
5.
Lõikes 4 osutatud Euroopa Liidu abi konkreetsed summad, liigid, mehhanismid ja ajakavad määratakse kindlaks finants- ja tehnilise abi paketis, milles lepinguosalised lepivad lõplikult kokku ühe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Lepinguosalised koostavad ühiselt abipaketi tingimused, lähtudes sellise abiga kaetavate vajaduste põhjalikust hindamisest. Hindamise viib läbi lepinguosaliste poolt ühiselt valitud rahvusvaheline konsultatsioonifirma.
6.
Kui Euroopa Liit ei anna lõikes 4 osutatud finants- ja tehnilist abi, võib Armeenia Vabariik kasutada 13. peatükis sätestatud vaidluste lahendamise mehhanismi ning kui vaidlus lahendatakse tema kasuks, võib ta peatada lõigetest 2 ja 3 tulenevate kohustuste täitmise.
7.
Euroopa Liidu finants- ja tehnilist abi antakse kuni kaheksa aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva.
ARTIKKEL 238
Üldeeskirjad
1.
Artiklites 231 ja 232 osutatud tooteid imporditakse, eksporditakse ja turustatakse kooskõlas õigusnormidega, mida kohaldatakse selle lepinguosalise territooriumil, kus tooted turule viiakse.
2.
Artikli 240 kohaselt loodud geograafiliste tähiste allkomitee lahendab kõik küsimused, mis on seotud registreeritud geograafilise tähise tootekirjelduse ja selle muudatustega, mille on heaks kiitnud selle lepinguosalise ametiasutused, kelle territooriumilt toode on pärit.
3.
Käesoleva alajao kohaselt kaitstava geograafilise tähise võib tühistada üksnes lepinguosaline, kelle territooriumilt toode on pärit.
ARTIKKEL 239
Koostöö ja läbipaistvus
1.
Lepinguosalised peavad kas otse või artikli 240 kohaselt loodud geograafiliste tähiste allkomitee kaudu ühendust kõigis käesoleva alajao rakendamise ja toimimisega seotud küsimustes. Eelkõige võib lepinguosaline nõuda teiselt lepinguosaliselt teavet tootekirjelduste ja nende muudatuste ning riiklike kontrolliasutuste kontaktpunktide kohta.
2.
Kumbki lepinguosaline võib avalikustada selliste käesoleva alajao alusel kaitstavate geograafiliste tähiste kirjeldused, mis vastavad teise lepinguosalise poolt käesoleva alajao alusel kaitstavatele geograafilistele tähistele, või nende kokkuvõtte ning teabe riiklike kontrolliasutuste kontaktpunktide kohta.
ARTIKKEL 240
Geograafiliste tähiste allkomitee
1.
Käesolevaga loovad lepinguosalised Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi esindajatest koosneva geograafiliste tähiste allkomitee, eesmärgiga jälgida käesoleva alajao rakendamist ning süvendada lepinguosalistevahelist koostööd ja dialoogi geograafiliste tähiste valdkonnas.
2.
Geograafiliste tähiste allkomitee võtab oma otsused vastu konsensuse alusel. Ta määrab kindlaks oma kodukorra. Geograafiliste tähiste allkomitee tuleb kokku emma-kumma lepinguosalise taotlusel vaheldumisi Euroopa Liidus ja Armeenia Vabariigis lepinguosaliste kokkulepitud ajal, kohas ja viisil (sealhulgas videokonverentsi vahendusel), kuid mitte hiljem kui 90 päeva jooksul alates taotluse esitamisest.
3.
Geograafiliste tähiste allkomitee jälgib käesoleva alajao nõuetekohast toimimist ning võib arutada kõiki selle rakendamise ja toimimisega seotud küsimusi. Allkomitee ülesanded on eelkõige järgmised:
a)
IX lisa A osa muutmine seoses viidetega lepinguosaliste territooriumil kohaldatavale õigusele;
b)
IX lisa B osa muutmine seoses geograafiliste tähiste registreerimise ja kontrollimise nõuetega;
c)
X lisa muutmine seoses geograafiliste tähiste loeteluga;
d)
teabevahetus geograafiliste tähistega seonduvate õigusloome- ja poliitikaalaste muudatuste kohta ning muudes ühist huvi pakkuvates küsimustes geograafiliste tähiste valdkonnas;
e)
teabevahetus geograafiliste tähiste kohta, et kaaluda nende kaitsmist vastavalt käesolevale alajaole.
IV ALAJAGU
DISAINILAHENDUSED
ARTIKKEL 241
Rahvusvahelised kokkulepped
Lepinguosalised järgivad tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe 1999. aasta Genfi redaktsiooni.
ARTIKKEL 242
Registreeritud disainilahenduste kaitse
1.
Lepinguosalised näevad ette sõltumatult loodud uudsete ja originaalsete disainilahenduste kaitse. Kaitse tekib registreerimisel ja annab registreeritud disainilahenduste omanikele ainuõiguse vastavalt käesolevale alajaole.
Käesoleva alajao kohaldamisel võib lepinguosaline eristatavat disainilahendust käsitada originaalse disainilahendusena.
2.
Disainilahendust, mida on kasutatud või mis sisaldub mitmeosalise toote koostisosaks olevas tootes, käsitatakse uudse ja originaalsena:
a)
kui koostisosa on pärast mitmeosalisse tootesse paigutamist toote tavakasutuse käigus nähtav ja
b)
sel määral, kui need koostisosa nähtavad omadused vastavad uudseks ja originaalseks tunnistamise tingimustele.
3.
Lõike 2 punktis a kasutatud väljend „tavakasutus“ tähendab kasutamist lõppkasutaja poolt ja ei hõlma hooldust, teenindust ega remonti.
4.
Registreeritud disainilahenduste omanikul on õigus takistada kolmandaid isikuid vähemalt valmistamast, müügiks pakkumast, müümast, importimast, eksportimast, ladustamast ja kasutamast omaniku nõusolekuta toodet, mis on osaliselt või täielikult valmistatud kaitstud disainilahenduse järgi, juhul kui nimetatud toimingud on kaubandusliku eesmärgiga, takistavad põhjendamatult disainilahenduse tavapärast kasutamist või on vastuolus hea kaubandustavaga.
5.
Kaitse kestus on 25 aastat.
ARTIKKEL 243
Registreerimata disainilahendustele antav kaitse
1.
Euroopa Liit ja Armeenia Vabariik näevad ette õiguslikud meetmed, mis takistavad toote registreerimata välimuse kasutamist, üksnes juhul, kui vaidlusalune kasutus tuleneb toote registreerimata välimuse kopeerimisest. Selline kasutus hõlmab vähemalt toote müügiks pakkumist, turule laskmist, importi ja eksporti.
2.
Registreerimata disainilahenduste kaitse kestab vähemalt kolm aastat alates kuupäevast, mil disainilahendus tehti ühe lepinguosalise territooriumil üldsusele kättesaadavaks.
ARTIKKEL 244
Erandid
1.
Lepinguosalised võivad kehtestada disainilahenduste kaitsmisel piiratud erandeid, tingimusel et sellised erandid ei satu põhjendamatult vastuollu kaitstud disainilahenduse tavapärase kasutamisega ega kahjusta kaitstud disainilahenduse omaniku seaduslikke huve põhjendamatult, võttes arvesse kolmandate isikute seaduslikke huve.
2.
Disainilahenduse kaitse ei laiene disainilahendustele, mis tulenevad peamiselt tehnilistest või funktsionaalsetest kaalutlustest. Eelkõige ei anna disainilahenduse õigus kaitset toote nendele välistunnustele, mida on tarvis reprodutseerida täpselt sama kuju ja suurusega selleks, et disainilahendust sisaldavat või seda kasutavat toodet saaks mehaaniliselt ühendada teise tootega või paigutada viimase sisse, ümber või külge nii, et kumbki toode täidaks oma otstarvet.
ARTIKKEL 245
Seos autoriõigusega
Disainilahendus on alates kuupäevast, mil see loodi või mis tahes kujul fikseeriti, kaitsekõlblik ka asjaomase lepinguosalise autoriõiguse seaduste alusel. Lepinguosalised määravad vastavalt oma siseriiklikele õigusnormidele kindlaks kaitse ulatuse ja tingimused, sealhulgas nõutava eristatavuse taseme.
V ALAJAGU
PATENDID
ARTIKKEL 246
Rahvusvahelised kokkulepped
Lepinguosalised ühinevad patendikoostöölepinguga ja teevad mõistlikes piirides kõik endast oleneva patendiõiguse lepingu täitmiseks.
ARTIKKEL 247
Patendid ja rahvatervis
1.
Lepinguosalised tunnistavad 14. novembril 2001 WTO ministrite konverentsil vastu võetud TRIPS-lepingu ja rahvatervise deklaratsiooni tähtsust. Lepinguosalised tagavad käesolevas alajaos sätestatud õiguste ja kohustuste tõlgendamisel ning rakendamisel vastavuse sellele deklaratsioonile.
2.
Lepinguosalised järgivad WTO peanõukogu 30. augusti 2003. aasta otsust TRIPS-lepingut ja tervisekaitset käsitleva Doha deklaratsiooni lõike 6 rakendamise kohta ning toetavad selle rakendamist.
ARTIKKEL 248
Täiendava kaitse tunnistus
1.
Lepinguosalised mõistavad, et nende territooriumil patendiga kaitstud ravimite ja taimekaitsevahendite suhtes võidakse enne turulelaskmist kohaldada halduslikku loamenetlust. Lepinguosalised tunnistavad, et patendiga antav kaitseaeg võib lüheneda selle ajavahemiku võrra, mis jääb toote patenditaotluse esitamise ja tootele asjakohaste õigusaktide alusel lepinguosalise turule viimiseks esimese loa andmise vahele.
2.
Lepinguosalised näevad ette, et patendiga kaitstavat ravimit ja taimekaitsevahendit, mille suhtes on kohaldatud halduslikku loamenetlust, kaitstakse täiendava ajavahemiku jooksul, mille kestus on viie aasta võrra lühem kui lõike 1 teises lauses osutatud ajavahemik.
3.
Olenemata lõikest 2 ei tohi täiendava kaitse kestus ületada viit aastat.
Liidus on võimalik kuue kuu võrra pikendada nende ravimite kaitset, mille kohta on tehtud pediaatrilised uuringud, kui uuringute tulemused kajastuvad tootekirjelduses.
VI ALAJAGU
MITTEAVALIKUSTATAV TEAVE
ARTIKKEL 249
Ärisaladuste kaitse ulatus
1.
Lepinguosalised kinnitavad tahet täita TRIPS-lepingu artikli 39 lõigete 1 ja 2 kohased kohustused. Lepinguosalised näevad ette nõuetekohased tsiviilkohtumenetlused ja õiguskaitsevahendid, mida ärisaladuse omaja saab kasutada, et takistada ärisaladuse omandamist, kasutamist või avaldamist vastuolus ausate äritavadega ning saada selle eest hüvitist.
2.
Käesolevas alajaos kasutatakse järgmisi mõisteid:
a)
„ärisaladus“ – teave:
i)
mis on saladus selles tähenduses, et see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegelevad;
ii)
millel on kaubanduslik väärtus selle salajasuse tõttu ning
iii)
mille üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas;
b)
„ärisaladuse omaja“ – iga füüsiline või juriidiline isik, kellel on ärisaladuse üle seaduslik kontroll.
3.
Käesoleva alajao tähenduses käsitatakse ausate äritavadega vastuolus olevana vähemalt järgmist käitumist:
a)
ärisaladuse omandamine ärisaladuse omaja nõusolekuta, kui see toimub ärisaladuse omaja valduses olevatele dokumentidele, objektidele, materjalidele, ainetele või elektroonilistele failidele, mis sisaldavad ärisaladust või millest saab tuletada ärisaladuse, loata juurdepääsu hankimise, nende omastamise või kopeerimise teel;
b)
ärisaladuse omaja nõusolekuta ärisaladuse kasutamine või avaldamine isiku poolt, kes:
i)
on omandanud ärisaladuse punktis a nimetatud meetodil;
ii)
rikub konfidentsiaalsuslepingut või muud kohustust ärisaladust mitte avalikustada või
iii)
rikub lepingulist või muud kohustust piirata ärisaladuse kasutamist;
c)
ärisaladuse omandamine, kasutamine või avaldamine isiku poolt, kes omandamise, kasutamise või avaldamise ajal teadis või oleks asjaolusid arvesse võttes pidanud teadma, et ärisaladus on otseselt või kaudselt omandatud isikult, kes kasutas või avaldas ärisaladuse õigusvastaselt punkti b tähenduses, sealhulgas juhul, kui isik kallutas teist isikut kõnealuses punktis nimetatud tegudele.
4.
Käesolevat alajagu ei tõlgendata nii, et see kohustab lepinguosalist käsitama ausate äritavadega vastuolus olevana järgmist käitumist:
a)
isik avastab või loob asjaomase teabe iseseisvalt;
b)
toote pöördprojekteerimine isiku poolt, kelle valduses toode on õiguspäraselt ja kelle suhtes ei kehti õiguslik kohustus piirata asjaomase teabe omandamist;
c)
teabe omandamine, kasutamine või avaldamine on nõutav või lubatud vastavalt asjaomasele siseriiklikule õigusaktile;
d)
töötajate poolt selliste kogemuste ja oskuste kasutamine, mille nad on omandanud ausal viisil oma tavapärast tööd tehes.
5.
Käesolevat alajagu ei tõlgendata nii, et see piirab lepinguosaliste jurisdiktsioonides kaitstud sõna- ja teabevabadust, sealhulgas meediavabadust.
ARTIKKEL 250
Ärisaladust käsitlev tsiviilkohtumenetlus ja õiguskaitsevahendid
1.
Lepinguosalised tagavad, et isikutel, kes osalevad artiklis 249 nimetatud tsiviilkohtumenetluses või kellel on juurdepääs kohtumenetluse dokumentidele, ei ole lubatud kasutada või avalikustada ärisaladusi või väidetavaid ärisaladusi, mille pädev õigusasutus on huvitatud isiku nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel tuvastanud konfidentsiaalse teabena ja mis on saanud neile teatavaks menetluses osalemise või dokumentidele juurdepääsu tulemusel.
2.
Lepinguosalised näevad ette, et artiklis 249 nimetatud tsiviilkohtumenetluses on õigusasutusel õigus vähemalt:
a)
anda korraldus ajutiste meetmete võtmiseks, et takistada ärisaladuse omandamist, kasutamist või avalikustamist vastuolus ausate äritavadega;
b)
anda korraldus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, et takistada ärisaladuse omandamist, kasutamist või avalikustamist vastuolus ausate äritavadega;
c)
mõista isikult, kes teadis või oleks pidanud teadma, et ta omandab, kasutab või avalikustab ärisaladust vastuolus ausate äritavadega, ärisaladuse omaja kasuks välja kahjutasu proportsionaalselt sellise ärisaladuse omandamise, kasutamise või avalikustamisega tekitatud tegeliku kahjuga;
d)
võtta erimeetmeid, et säilitada sellise ärisaladuse või väidetava ärisaladuse konfidentsiaalsus, mis on saanud teatavaks tsiviilkohtumenetluses, mis käsitleb ärisaladuse väidetavat omandamist, kasutamist ja avalikustamist vastuolus ausate äritavadega; kooskõlas asjaomase lepinguosalise siseriikliku õigusega võib selliseks erimeetmeks olla võimalus:
i)
piirata juurdepääsu teatavatele dokumentidele tervikuna või osaliselt;
ii)
piirata juurdepääsu kohtuistungitele ning nende salvestistele ja stenogrammidele ning
iii)
avaldada kohtuotsuse mittekonfidentsiaalne versioon, millest on eemaldatud ärisaladust sisaldavad lõigud või milles neid on redigeeritud, ning
e)
rakendada kohtu pädevuse ulatuses menetluspoolte või muude isikute suhtes sanktsioone õiguskaitsevahendite või meetmete rikkumise eest, mille kohus on vastu võtnud vastavalt lõikele 1 või käesoleva lõike punktile d seoses menetluses teatavaks saanud ärisaladuse või väidetava ärisaladuse kaitsega.
3.
Lepinguosalised ei ole kohustatud ette nägema artiklis 249 osutatud kohtumenetlusi ja õiguskaitsevahendeid, kui ausate äritavadega vastuolus olev tegevus toimub kooskõlas nende asjakohase siseriikliku õigusega, et paljastada õigusvastane käitumine, rikkumine või ebaseaduslik tegevus või eesmärgiga kaitsta seadusega tunnustatud õigustatud huvi.
ARTIKKEL 251
Ravimi turuleviimise loa saamiseks esitatud andmete kaitse
1.
Lepinguosalised tagavad, et ravimi turuleviimise loa (edaspidi „müügiluba“) saamiseks esitatud konfidentsiaalset äriteavet ei avaldata kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui see on vajalik ülekaalukates tervisekaitse huvides. Samuti kaitstakse konfidentsiaalset äriteavet ebaausate äritavade eest.
2.
Lepinguosalised tagavad, et kaheksa aasta jooksul alates esmase müügiloa väljastamisest asjaomase lepinguosalise territooriumil ei võta müügiloa andmise eest vastutav ametiasutus arvesse avaliku sektori asutuse või eraõigusliku isiku poolt esmase müügiloa taotluses esitatud konfidentsiaalset äriteavet või eelkliiniliste või kliiniliste uuringute tulemusi teise ravimi turuleviimise loa toetuseks ilma andmed esitanud isiku või asutuse sõnaselge nõusolekuta, kui mõlema lepinguosalise poolt tunnustatud rahvusvahelistes lepingutes ei ole sätestatud teisiti.
3.
Kümne aasta jooksul alates asjaomase lepinguosalise territooriumil esmase müügiloa väljastamise kuupäevast ei ole lubatud ravimit turule viia müügiloa alusel, mis on antud mis tahes järgneva taotluse alusel, kasutades esmases müügiloas esitatud eelkliiniliste või kliiniliste uuringute tulemusi, välja arvatud juhul, kui järgnev taotleja esitab enda eelkliiniliste või kliiniliste uuringute tulemused (või teabe andnud isiku nõusolekul kasutatud eelkliiniliste või kliiniliste uuringute tulemused), mis peavad vastama samadele tingimustele nagu esimese taotleja puhul.
Tooteid, mis ei vasta käesolevas lõikes sätestatud tingimustele, ei ole lubatud turule viia.
4.
Lõikes 3 osutatud kümneaastast tähtaega pikendatakse kuni 11 aastani, kui loa hoidja saab esimese kaheksa aasta jooksul pärast loa saamist loa veel ühe või mitme ravinäidustuse kohta, kuna ilmneb oluline kliiniline kasutegur võrreldes olemasolevate ravimeetoditega.
ARTIKKEL 252
Taimekaitsevahendeid käsitlevate andmete kaitse
1.
Lepinguosalised tunnustavad esmakordselt taimekaitsevahendi müügiloa saamiseks esitatud katse- või uuringuaruande omaniku õigust andmete ajutisele kaitsele. Sellel ajavahemikul ei kasutata seda katse- ja uuringuaruannet teiste taimekaitsevahendi turustamisloa taotlejate huvides ilma esimese omaniku sõnaselge nõusolekuta. Käesolevas alajaos nimetatakse sellist ajutist õigust andmekaitseks.
2.
Lõikes 1 nimetatud katse- või uuringuaruanne peab vastama järgmistele tingimustele:
a)
olema vajalik loa andmiseks või loa muutmiseks, et lubada vahendi kasutamist mõnel teisel põllukultuuril, ning
b)
vastama tõendatult hea laboritava või hea katsetava põhimõtetele.
3.
Andmekaitse kehtib vähemalt kümme aastat alates esimese müügiloa väljastamisest asjaomase lepinguosalise pädeva asutuse poolt. Madala riskiga taimekaitsevahendite puhul võib seda tähtaega pikendada 13 aastani.
4.
Lõikes 3 osutatud väheolulisteks kasutusteks antud loa tähtaega pikendatakse kolme kuu haaval, kui loa hoidja esitab loataotluse hiljemalt viis aastat pärast pädevalt asutuselt esimese loa saamise kuupäeva. Andmekaitse tähtaeg kokku ei tohi mingil juhul olla pikem kui 13 aastat. Madala riskiga taimekaitsevahendite puhul ei tohi andmekaitse tähtaeg kokku olla mingil juhul pikem kui 15 aastat.
Mõiste „väheoluline kasutus“ tähendab taimekaitsevahendi kasutamist lepinguosalise taimedel ja taimsetel saadustel, mida selle lepinguosalise territooriumil kasvatatakse vähe või mida kasvatatakse laialdaselt erakorralise taimekaitsevajaduse rahuldamiseks.
5.
Katsete või uuringute andmeid kaitstakse ka juhul, kui need olid vajalikud loa pikendamiseks ja läbivaatamiseks. Sellisel juhul on andmekaitse perioodi pikkus 30 kuud.
6.
Lepinguosalised kehtestavad oma territooriumitel meetmed, mis kohustavad varasema loa taotlejat või hoidjat jagama ärisaladusena käsitatavat teavet, et vältida korduvaid katseid selgroogsetega.
VII ALAJAGU
TAIMESORDID
ARTIKKEL 253
Taimesordid
1.
Lepinguosalised kaitsevad taimesorte vastavalt rahvusvahelisele uute taimesortide kaitse konventsioonile (UPOV), sealhulgas aretaja õigust käsitlevale erandile, millele on osutatud kõnealuse konventsiooni artiklis 15, ning teevad koostööd nende õiguste edendamiseks ja jõustamiseks.
2.
Armeenia Vabariigis kohaldatakse käesolevat artiklit hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist.
C JAGU
INTELLEKTUAALOMANDIÕIGUSTE KAITSE TAGAMINE
I ALAJAGU
ÜLDSÄTTED
ARTIKKEL 254
Üldised kohustused
1.
Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad TRIPS-lepingust ja eelkõige selle III jaost. Lepinguosalised sätestavad järgmised käesolevas jaos ettenähtud täiendavad meetmed, menetlused ja parandusmeetmed, mis on vajalikud intellektuaalomandiõiguste kaitse tagamiseks. Kõnealused meetmed, menetlused ja parandusmeetmed peavad olema õiglased ja erapooletud ning need ei tohi olla ülemäära keerukad või kulukad ega sisaldada sobimatuid tähtaegu või põhjendamatuid viivitusi.
2.
Lõikes 1 nimetatud meetmed, menetlused ja parandusmeetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning neid tuleb rakendada viisil, mis võimaldab vältida tõkete loomist seaduslikule kaubandusele ja ette näha kaitsemeetmeid nende kuritarvitamise vastu.
3.
Käesoleva jao II alajao kohaldamisel hõlmab mõiste „intellektuaalomandiõigused“ vähemalt järgmist:
a)
autoriõigus;
b)
autoriõigusega kaasnevad õigused;
c)
andmebaaside loojate sui generis õigused;
d)
pooljuhttoodete topoloogia loojate õigused;
e)
kaubamärgiga seotud õigused;
f)
disainilahendustega seotud õigused;
g)
patendiga seotud õigused, sealhulgas täiendava kaitse tunnistustest tulenevad õigused;
h)
geograafilised tähised;
i)
kasulike mudelitega seotud õigused;
j)
sordikaitse ning
k)
kaubanimed, kui need on asjaomase riigi õiguse kohaselt kaitstud ainuõigustena.
Ärisaladus ei kuulu käesoleva jao kohaldamisalasse. Ärisaladuste kaitset käsitleb artikkel 250.
ARTIKKEL 255
Õigustatud taotlejad
Kumbki lepinguosaline tunnistab isikuteks, kellel on õigus nõuda käesolevas jaos ja TRIPS-lepingu III jaos sätestatud meetmete, menetluste ja parandusmeetmete rakendamist, järgmised isikud:
a)
intellektuaalomandiõiguste omajad vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele;
b)
kohaldatavate õigusaktidega ette nähtud piires ja nende alusel kõik teised kõnealuseid õigusi kasutama volitatud isikud, eelkõige litsentsisaajad;
c)
kohaldatavate õigusaktidega ette nähtud piires ja nende alusel intellektuaalomandiõiguste kollektiivse esindamise organisatsioonid, kes on intellektuaalomandiõiguste omajate üldtunnustatud esindajad;
d)
kohaldatavate õigusaktidega ette nähtud piires ja nende alusel kutselised intellektuaalomandi kaitse organisatsioonid, kes on intellektuaalomandiõiguste omajate üldtunnustatud esindajad.
II ALAJAGU
TSIVIILÕIGUSLIK KAITSE
ARTIKKEL 256
Tõendite säilitamise meetmed
1.
Kumbki lepinguosaline tagab, et kui õiguste omaja on esitanud pädevale õigusasutusele avalduse ja mõistlikult kättesaadavad tõendid selle kohta, et tema intellektuaalomandiõigust on rikutud või kavatsetakse rikkuda, võib pädev õigusasutus enne asja sisulise otsustamiseni viiva menetluse algatamist teha ettekirjutuse võtta kiireid ja mõjuvaid ajutisi meetmeid väidetava rikkumise olulise tõendusmaterjali säilitamiseks, võttes arvesse konfidentsiaalse teabe kaitsmise vajadust.
2.
Lõikes 1 nimetatud ajutised meetmed võivad hõlmata üksikasjalikku kirjeldust kas proovide võtmisega või ilma selleta või väidetava rikkumisega seotud kaupade füüsilist arestimist ning asjakohastel juhtudel nende kaupade tootmisel või turustamisel kasutatud materjalide ja seadmete ja nendega seotud dokumentide arestimist. Kõnealused meetmed võetakse vajaduse korral vastaspoolt ära kuulamata, eriti juhtudel, kui igasugune viivitus võib põhjustada õiguste omajale korvamatut kahju või kui on ilmne asitõendite hävitamise oht. Vastaspoolel on õigus ärakuulamisele mõistliku aja jooksul.
ARTIKKEL 257
Õigus teabele
1.
Lepinguosalised tagavad, et intellektuaalomandiõiguste rikkumise menetlemisel ning vastuseks hageja õigustatud ja proportsionaalsele nõudele võivad pädevad õigusasutused nõuda, et rikkuja või muu isik, kes on kohtuvaidluses pool või tunnistaja, esitaks teavet intellektuaalomandiõigusi rikkuvate kaupade või teenuste päritolu ja turustusvõrgu kohta.
Käesolevas lõikes kasutatud mõiste „muu isik“ tähendab isikut:
a)
kelle valdusest on leitud intellektuaalomandiõigusi rikkuvat kaupa kaubanduslikes kogustes;
b)
kes on tabatud intellektuaalomandiõigusi rikkuvate teenuste kaubanduslikus ulatuses kasutamiselt;
c)
kes on tabatud intellektuaalomandiõigusi rikkuvate teenuste kaubanduslikus ulatuses osutamiselt või
d)
kes on käesolevas lõikes osutatud isiku kinnitusel seotud toodete tootmise, valmistamise või turustamisega või teenuste osutamisega.
Käesolevas lõikes nimetatud teave sisaldab vastavalt vajadusele:
a)
asjaomaste kaupade ja teenuste tootjate, valmistajate, turustajate, tarnijate ja teiste varasemate valdajate ning kavandatud jae- ja hulgimüüjate nimesid ja aadresse ning
b)
toodetud, valmistatud, tarnitud, saadud või tellitud koguseid ning kõnealuste toodete või teenuste eest makstud hinda.
2.
Käesolevat artiklit kohaldatakse, ilma et see piiraks muude õigusnormide kohaldamist, millega:
a)
antakse õiguste omajale õigus saada põhjalikumat teavet;
b)
reguleeritakse vastavalt käesolevale artiklile edastatud teabe kasutamist tsiviil- või kriminaalkohtumenetluses;
c)
reguleeritakse vastutust teabe saamise õiguse kuritarvitamise eest;
d)
antakse lõikes 1 osutatud isikule võimalus keelduda teabe andmisest, kui kõnealuse teabe tõttu oleks see isik sunnitud tunnistama enda või oma lähisugulaste osalust intellektuaalomandiõiguse rikkumises, või
e)
reguleeritakse teabeallikate konfidentsiaalsuse kaitset ja isikuandmete töötlemist.
ARTIKKEL 258
Ajutised meetmed ja ettevaatusabinõud
1.
Lepinguosalised tagavad, et õigusasutus saab hageja taotluse korral teha väidetavale õiguste rikkujale ajutise ettekirjutuse, mille eesmärk on hoida ära eelseisev intellektuaalomandiõiguste rikkumine. Samuti võib õigusasutus ajutiselt ja vajaduse korral korduva rahalise karistuse abil, kui see on ette nähtud siseriiklike õigusaktidega, keelata kõnealuse õiguse väidetava rikkumise jätkamise või nõuda jätkamise tingimusena tagatisi, mis rikkumise tuvastamise korral kindlustavad õiguste omajale hüvitise maksmise. Ajutise ettekirjutuse võib samadel tingimustel teha ka vahendajale, kelle teenuseid kolmas isik kasutab intellektuaalomandiõiguste rikkumiseks.
2.
Ajutise ettekirjutusega võib anda ka korralduse intellektuaalomandiõiguste rikkumise kahtlusega kaupade arestimiseks, et takistada nende pääsemist turustuskanalitesse ja seal liikumist.
3.
Kaubandusliku ulatusega väidetava rikkumise korral tagavad lepinguosalised, et kui hageja tõendab kahju sissenõudmist tõenäoliselt takistada võivate asjaolude olemasolu, võivad õigusasutused hagi tagamiseks anda korralduse arestida väidetava rikkuja vallas- ja kinnisvara, sealhulgas blokeerida tema pangakontod ja muu vara. Sel eesmärgil võivad pädevad asutused nõuda panga-, finants- ja äridokumentide esitamist või nõuetekohast ligipääsu asjakohasele teabele.
ARTIKKEL 259
Parandusmeetmed
1.
Lepinguosalised tagavad, et pädevad õigusasutused võivad hageja taotluse korral, ilma et see piiraks õiguste rikkumisest õiguste omajale tuleneda võiva kahju hüvitamise nõuet, anda korralduse vähemalt turustuskanalitest tagasi kutsuda või püsivalt kõrvaldada või hävitada kaubad, mis on tunnistatud intellektuaalomandiõigusi rikkuvaks, ilma seejuures mingit hüvitist maksmata. Pädevad õigusasutused võivad vajaduse korral anda ka korralduse hävitada peamiselt kõnealuse kauba loomisel või valmistamisel kasutatud materjalid ning seadmed.
2.
Lepinguosaliste õigusasutustel on volitus nõuda lõikes 1 nimetatud meetmete rakendamist rikkuja kulul, välja arvatud seda välistavate erandlike asjaolude korral.
ARTIKKEL 260
Ettekirjutused
Lepinguosalised tagavad, et kui kohtuotsusega on tuvastatud intellektuaalomandiõiguste rikkumine, võib õigusasutus teha rikkujale, aga ka vahendajale, kelle teenuseid kolmas isik kasutab intellektuaalomandiõiguste rikkumiseks, ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks.
ARTIKKEL 261
Alternatiivsed abinõud
Lepinguosalised võivad ette näha, et sobivatel juhtudel ning sellise isiku taotluse korral, kelle suhtes tuleb kohaldada artiklis 259 või 260 sätestatud meetmeid, võib pädev õigusasutus anda korralduse maksta neis artiklites sätestatud meetmete kohaldamise asemel kahju kannatanud isikule rahalist hüvitist. Rahalist hüvitist makstakse juhul, kui nende meetmetega hõlmatud isiku tegevuses puudus tahtlus või raske hooletus ning kui artiklites 259 ja 260 sätestatud meetmete kohaldamine põhjustaks talle ebaproportsionaalselt suurt kahju ja kui kahju kannatanud isikule rahalise hüvitise maksmine näib olevat piisavalt rahuldav.
ARTIKKEL 262
Kahjutasud
1.
Lepinguosalised tagavad, et õigusasutused mõistavad kahju kannatanud isiku avalduse alusel rikkujalt, kes pani rikkumise toime teadlikult või pidi põhjendatult olema rikkumisest teadlik, välja kahjutasu proportsionaalselt õiguste omajale rikkumise tagajärjel tekitatud tegeliku kahjuga. Kahjutasu suuruse määramisel õigusasutused:
a)
võtavad arvesse kõiki asjakohaseid aspekte, nagu kahju kannatanud isikule tekitatud majanduskahju, sealhulgas saamata jäänud tulu, ja rikkuja teenitud ebaõiglane tulu, ning vajaduse korral ka mittemajanduslikke aspekte, nagu rikkumise tõttu õiguse omajale tekitatud moraalne kahju, või
b)
võivad punkti a alternatiivina vajaduse korral määrata kindlasummalise kahjutasu, mis on vähemalt sama suur kui autoritasu või kasutustasud, mida rikkuja oleks pidanud maksma, kui ta oleks kõnealuse intellektuaalomandiõiguste kasutamiseks luba taotlenud.
2.
Lepinguosalised võivad ette näha võimaluse, et kui rikkuja ei olnud ega pidanud põhjendatult olema teadlik sellest, et ta tegeleb õigusrikkumisega, võib õigusasutus nõuda saadud tulu kahju kannatanud isiku heaks tagasi või mõista välja kahjutasu, mille suurus võib olla eelnevalt kindlaks määratud.
ARTIKKEL 263
Kohtukulud
Lepinguosalised tagavad, et üldjuhul kannab kohtuvaidluse kaotanud pool kohtuvaidluse võitnud poole mõistlikud ja proportsionaalsed kohtukulud ning muud kulud, välja arvatud juhul, kui kulude õiglase jaotamise põhimõte seda ei luba.
ARTIKKEL 264
Kohtuotsuste avaldamine
Lepinguosalised tagavad, et intellektuaalomandiõiguste rikkumise tõttu algatatud kohtumenetluste puhul võib õigusasutus anda korralduse võtta hageja palvel ja rikkuja kulul asjakohaseid meetmeid otsust puudutava teabe levitamiseks, sealhulgas otsuse täielikuks või osaliseks avaldamiseks.
ARTIKKEL 265
Autorsuse ja omandiõiguse presumptsioon
Lepinguosalised tunnistavad, et käesolevas jaos sätestatud meetmete, menetluste ja parandusmeetmete võtmisel käsitatakse kirjandus- või kunstiteose autorina isikut, kelle puhul on vastupidiste tõendite puudumisel piisav, kui tema nimi esineb teosel tavapärasel viisil, ja sellest tulenevalt on tal õigus algatada rikkumismenetlus.
III ALAJAGU
PIIRIL VÕETAVAD MEETMED
ARTIKKEL 266
Piiril võetavad meetmed
1.
Lepinguosalised tagavad, et piiril intellektuaalomandi kaitseks meetmete võtmisel täidetakse järjekindalt GATT 1994-st ja TRIPS-lepingust tulenevaid kohustusi.
2.
Lepinguosalise tolliterritooriumil intellektuaalomandiõiguste kaitse tagamiseks võtab lepinguosalise toll kasutusele lõigetes 3 ja 4 osutatud meetodid, et kindlaks teha saadetised, mis sisaldavad intellektuaalomandiõiguste rikkumise kahtlusega kaupu. Need meetodid hõlmavad riskianalüüsi, mis põhineb muu hulgas õiguste omajalt saadud teabel, luureandmetel ja lasti kontrollimisel.
3.
Lepinguosaliste tolliasutused võtavad õiguste omajate taotlusel meetmeid, et kinni pidada kaup, mille puhul on kahtlust, et tegemist on kaubamärgiõiguse, autoriõiguse ja seotud õiguste, geograafilise tähise, patendi-, kasuliku mudeli, tööstusdisainilahenduse, integraallülituste topoloogia või sordikaitse õiguse rikkumisega, või peatada sellise kauba vabasse ringlusse laskmine.
4.
Lepinguosalised algatavad hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist arutelu, mis käsitleb nende tolliasutuste õigust omal algatusel kinni pidada tollikontrollis olev kaup, mille puhul on kahtlust, et tegemist on kaubamärgiõiguse, autoriõiguse ja seotud õiguste, geograafilise tähise, patendi-, kasuliku mudeli, tööstusdisainilahenduse, integraallülituste topoloogia või sordikaitse õiguse rikkumisega, või peatada sellise kauba vabasse ringlusse laskmine.
5.
Olenemata lõikest 3 ei ole lepinguosalised kohustatud kohaldama selliseid meetmeid kaupade suhtes, mis on viidud teise riigi turule õiguste omaja poolt või nõusolekul, kuid nad võivad seda teha.
6.
Lepinguosalised lepivad kokku teha koostööd seoses selliste kaupadega rahvusvahelise kauplemisega, mille puhul võib kahtlustada intellektuaalomandiõiguste rikkumist. Sel eesmärgil seab kumbki lepinguosaline oma tolliasutuses sisse kontaktpunkti ja teatab sellest teisele lepinguosalisele. Nimetatud koostöö hõlmab teabe vahetamist õiguste omajatelt teabe saamise mehhanismide kohta, hea tava ja kogemuste vahetamist riskijuhtimisstrateegiate kohta ning teabe vahetamist eesmärgiga avastada õiguste rikkumise kahtlusega kaupade saadetised. Kogu teave edastatakse täielikus kooskõlas lepinguosalise territooriumil kohaldatavate isikuandmete kaitse nõuetega.
7.
Ilma et see piiraks muid koostöövorme, kohaldatakse seoses intellektuaalomandiõiguste kaitse tagamisega piiril protokolli vastastikuse haldusabi kohta tolliküsimustes.
8.
Ilma et see piiraks partnerluskomitee üldist pädevust, vastutab artiklis 126 nimetatud tolli allkomitee selle eest, et oleks tagatud käesoleva jao nõuetekohane toimimine ja rakendamine, kehtestades lepinguosaliste pädevate asutuste prioriteedid ja nendevahelise koostöö menetlused.
IV ALAJAGU
MUUD INTELLEKTUAALOMANDIÕIGUSTE KAITSET KÄSITLEVAD SÄTTED
ARTIKKEL 267
Käitumisjuhendid
1.
Lepinguosalised soodustavad:
a)
kutseühingutes ja -organisatsioonides käitumisjuhendite väljatöötamist, millega püütakse edendada intellektuaalomandiõiguste kaitset, ning
b)
käitumisjuhendite kavandite ja kõnealuste käitumisjuhendite kohaldamise kohta antud hinnangute esitamist lepinguosaliste pädevatele asutustele.
ARTIKKEL 268
Koostöö
1.
Lepinguosalised teevad koostööd, et toetada käesoleva peatüki alusel võetud kohustuste täitmist.
2.
Lepinguosalised teevad koostööd järgmistes valdkondades (loetelu ei ole ammendav):
a)
teabevahetus intellektuaalomandiõiguste ning asjakohaste kaitse- ja jõustamiseeskirjade õigusraamistiku kohta ning Euroopa Liidus ja Armeenia Vabariigis nende valdkondade õigusloomeprotsessis saadud kogemuste vahetus;
b)
intellektuaalomandiõiguste kaitse tagamisel saadud kogemuste ja teabe vahetus;
c)
kesk- ja piirkondliku tasandi tolli-, politsei-, haldus- ja kohtuasutuste poolt intellektuaalomandiõiguste kaitse tagamisel saadud kogemuste vahetus;
d)
võltsitud kauba ekspordi takistamise meetmete kooskõlastamine, sealhulgas kolmandate riikidega;
e)
suutlikkuse suurendamine, töötajate vahetus ja koolitus;
f)
intellektuaalomandiõigusi käsitleva teabe edendamine ja levitamine, sealhulgas äriringkondades ja kodanikuühiskonnas, ning tarbijate ja õiguste omajate üldise teadlikkuse suurendamine intellektuaalomandiõigustest;
g)
institutsioonilise koostöö tugevdamine, näiteks mõlema lepinguosalise intellektuaalomandiasutuste vahel;
h)
laiemale üldsusele suunatud intellektuaalomandiõiguste põhimõtteid käsitleva teavitustegevuse ja hariduslike algatuste aktiivne toetamine, sealhulgas tõhusate strateegiate väljatöötamine, mis võimaldavad kindlaks määrata peamised sihtrühmad ning luua teavitusprogrammid tarbijate ja meedia teadlikkuse suurendamiseks intellektuaalomandiõiguste rikkumise mõjust, sealhulgas tervise- ja ohutusriskidest ning seosest organiseeritud kuritegevusega.
3.
Ilma, et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, ning nende lõigete täiendamiseks peavad lepinguosalised intellektuaalomandiõigustega seotud küsimustes vajaduse korral tõhusat dialoogi (edaspidi „intellektuaalomandiõigusi käsitlev dialoog“), et arutada käesoleva peatükiga hõlmatud intellektuaalomandiõiguste kaitse ja selle tagamisega seotud teemasid ning muid asjakohaseid küsimusi.
8. PEATÜKK
RIIGIHANKED
ARTIKKEL 269
Seos WTO riigihankelepinguga
Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad 2012. aasta muudetud riigihankelepingust
(edaspidi „WTO riigihankeleping“). Need WTO riigihankelepinguga kehtestatud õigused ja kohustused, sealhulgas lepinguosaliste täpsustused I liite asjaomastes lisades, moodustavad käesoleva lepingu osa ning nende suhtes kohaldatakse 13. peatükis sätestatud kahepoolset vaidluste lahendamise menetlust.
ARTIKKEL 270
Täiendav kohaldamisala
1.
Lepinguosalised kohaldavad käesoleva lepingu XI lisaga hõlmatud riigihangete suhtes mutatis mutandis WTO riigihankelepingu I–IV ja VI–XV artiklit, XVI artikli lõikeid 1–3 ning XVII ja XVIII artiklit.
2.
Partnerluskomitee võib käesoleva lepingu XI lisa muuta. Nimetatud lisa muutmise või parandamise menetluse suhtes kohaldavad lepinguosalised mutatis mutandis WTO riigihankelepingu XIX artiklit, tingimusel et sellest teatatakse otse teisele lepinguosalisele ja viide vaidluste lahendamisele tähendab viidet 13. peatükile.
ARTIKKEL 271
Täiendav kord
Lepinguosalised kohaldavad nii WTO riigihankelepingu I liite asjaomaste lisadega kui ka käesoleva lepingu XI lisaga hõlmatud riigihangete suhtes järgmist täiendavat korda.
Hanketeadete elektrooniline avaldamine
1.
Lepinguosalised tagavad, et kavandatud riigihangete teated on otse ja tasuta elektrooniliselt kättesaadavad ühe juurdepääsukoha kaudu internetis. Lisaks võib hanketeated avaldada asjakohasel paberkandjal. Selline avaldamiskanal peab olema laia levikuga ja teated peavad olema üldsusele kättesaadavad vähemalt teates märgitud aja lõpuni.
Läbivaatamise korra nõuded
2.
Lepinguosalised tagavad, et WTO riigihankelepingu XVIII artiklis sätestatud läbivaatamise korraga seotud meetmetes nähakse ette vajalikud volitused:
a)
võtta esimesel võimalusel vahemenetluse korras ajutisi meetmeid väidetava rikkumise heastamiseks või asjaomaste huvide edasise kahjustamise vältimiseks, sealhulgas meetmeid, mille eesmärk on riigihankelepingu sõlmimise menetluse või avaliku sektori hankija otsuse rakendamise peatamine või peatamise tagamine;
b)
tühistada ebaseaduslikud otsused või tagada nende tühistamine, sealhulgas kõrvaldada kavandatud riigihanke pakkumiskutsest, lepingudokumentidest ning teistest kõnesolevat pakkumismenetlust käsitlevatest dokumentidest diskrimineerivad tehnilised, majanduslikud või finantstingimused ning
c)
maksta kahjutasu isikutele, kellele on rikkumisega kahju tekitatud.
3.
Lepinguosalised tagavad, et lepingu sõlmimise otsuse läbivaatamise korral ei saa avaliku sektori hankija sõlmida lepingut enne, kui läbivaatamisasutus on teinud otsuse ajutiste meetmete kohaldamise või läbivaatamise kohta. Peatamine kestab vähemalt lõikes 6 nimetatud ooteaja lõpuni.
4.
Lepinguosalised tagavad, et läbivaatamise korra eest vastutavate asutuste otsuseid on võimalik tõhusalt ellu viia.
5.
Sõltumatu läbivaatamisasutuse liikmeteks ei tohi olla avaliku sektori hankija esindajad.
Lepinguosalised tagavad, et kui läbivaatamise korra eest vastutavad asutused ei ole kohtuasutused:
a)
põhjendatakse nende otsuseid alati kirjalikult;
b)
sõltumatu läbivaatamisasutuse väidetava ebaseadusliku meetme või sellisele asutusele antud volituste väidetava väärkasutuse saab allutada kohtulikule kontrollile või saata läbivaatamiseks mõnele teisele sõltumatule asutusele, mis on kohus ning mis on sõltumatu nii avaliku sektori hankijast kui ka läbivaatamisasutusest;
c)
sellise sõltumatu asutuse liikmed nimetatakse ametisse ja vabastatakse ametist samasugustel tingimustel nagu kohtu liikmed selles osas, mis puudutab ametisse nimetamise eest vastutavat asutust, ametiaega ja ametist vabastamist;
d)
vähemalt kõnealuse sõltumatu asutuse juhil on samasugune juriidiline ja erialane kvalifikatsioon nagu kohtu liikmetel ning
e)
sõltumatu asutus teeb oma otsused pärast menetlust, mille käigus kuulatakse ära mõlemad pooled, ja sellised otsused on õiguslikult siduvad kummagi lepinguosalise kindlaksmääratud korras.
Ooteaeg
6.
Pärast käesoleva peatüki kohase lepingu sõlmimise otsuse tegemist ei sõlmi avaliku sektori hankija lepingut enne:
a)
vähemalt kümne kalendripäeva pikkust ooteaega alates sellele päevale järgnevast päevast, kui asjaomastele pakkujatele ja kandidaatidele saadeti lepingu sõlmimise otsus faksi teel või elektrooniliste vahendite abil, või
b)
vähemalt 15 kalendripäeva pikkust ooteaega alates sellele päevale järgnevast päevast, kui asjaomastele pakkujatele ja kandidaatidele saadeti lepingu sõlmimise otsus, või vähemalt kümne kalendripäeva pikkust ooteaega alates lepingu sõlmimise otsuse saamisele järgnevast päevast, kui kasutati muid sidevahendeid.
Teise võimalusena võib lepinguosaline ette näha, et ooteaeg algab lepingu sõlmimise otsuse tasuta avaldamisest elektroonilises vormis vastavalt WTO riigihankelepingu XVI artikli lõikele 2.
Pakkujad loetakse asjaomasteks, kui neid ei ole veel lõplikult välistatud. Välistamine on lõplik, kui sellest on asjaomastele pakkujatele teatatud ning see on kas sõltumatu läbivaatamisasutuse poolt õiguspäraseks tunnistatud või selle suhtes ei saa enam alustada läbivaatamismenetlust. Kandidaadid loetakse asjaomasteks, kui avaliku sektori hankija ei ole enne lepingu sõlmimise otsusest teatamist teatanud asjaomastele pakkujatele nende taotluse tagasilükkamisest.
7.
Lepinguosaline võib ette näha, et lõike 6 esimese lõigu punktides a ja b nimetatud ooteajad ei kehti järgmistel juhtudel:
a)
kui ainus asjaomane pakkuja lõike 6 kolmanda lõigu tähenduses on pakkuja, kellega sõlmitakse leping, ja muud asjaomased kandidaadid puuduvad;
b)
kui leping põhineb raamlepingul ja
c)
kui erileping põhineb dünaamilisel ostusüsteemil.
Tühisus
8.
Lepinguosalised tagavad, et kui avaliku sektori hankija on sõlminud lepingu ilma lepinguteadet eelnevalt avaldamata ja lepinguteate avaldamata jätmine ei olnud lubatud, tunnistab avaliku sektori hankijast sõltumatu läbivaatamisasutus või kohtuasutus lepingu tühiseks või tuleneb lepingu tühisus sellise läbivaatamisasutuse otsusest.
Lepinguosaliste õiguses määratakse kindlaks lepingu tühisuse tagajärjed, nähes ette kõikide lepinguliste kohustuste tagasiulatuva tühistamise või veel täitmata kohustuste tühistamise. Viimasel juhul näevad lepinguosalised ette muude karistuste kohaldamise.
9.
Lepinguosalised võivad ette näha, et isegi kui leping on sõlmitud õigusvastaselt, ei või läbivaatamisasutus või kohus lugeda lepingut tühiseks, kui läbivaatamisasutus või kohus leiab pärast kõigi oluliste aspektidega tutvumist, et olulise avaliku huviga seotud põhjused nõuavad lepingu mõju säilitamist. Sellisel juhul näevad lepinguosalised ette alternatiivsed karistused.
Asutatud ettevõtete diskrimineerimise keeld
10.
Kumbki lepinguosaline tagab, et teise lepinguosalise tarnijaid, kes on alustanud tema territooriumil äritegevust juriidilise isiku asutamise, omandamise või säilitamisega, koheldakse lepinguosalise territooriumil seoses riigihangetega võrdselt. See kohustus kehtib sõltumata sellest, kas riigihanke suhtes kohaldatakse lepinguosaliste WTO riigihankelepingu I liite lisasid või käesoleva lepingu XI lisa.
Kohaldatakse WTO riigihankelepingu III artiklis sätestatud üldiseid erandeid.
9. PEATÜKK
KAUBANDUS JA SÄÄSTEV ARENG
ARTIKKEL 272
Eesmärgid ja kohaldamisala
1.
Lepinguosalised tuletavad meelde ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi 1992. aasta programmi Agenda 21, ILO 1998. aasta tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni, säästvat arengut käsitlevat 2002. aasta Johannesburgi rakenduskava, ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu 2006. aasta ministrite deklaratsiooni „Riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil keskkonna loomine, mis soodustab täieliku ja produktiivse tööhõive saavutamist ja kõigi jaoks inimväärse töö tagamist, ning selle mõju säästvale arengule“, ILO 2008. aasta deklaratsiooni sotsiaalse õigluse kohta õiglase üleilmastumise nimel, ÜRO 2012. aasta säästva arengu konverentsi lõppdokumenti „Millist tulevikku me tahame“ ja ÜRO säästva arengu kava aastani 2030 „Muudame oma maailma: säästva arengu kava aastani 2030“, mis võeti vastu 2015. aastal. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustust edendada rahvusvahelise kaubanduse arengut nii, et see aitaks saavutada säästva arengu eesmärki praeguste ja tulevaste inimpõlvede hüvanguks, ning tagada, et see eesmärk integreeritakse nende kaubandussuhetesse ja seda kajastatakse kõigil kõnealuste suhete tasandeil.
2.
Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma tahet püüelda säästva arengu poole ja tunnistavad, et selle sambad – majandusareng, sotsiaalne areng ja keskkonnakaitse – on omavahel seotud ja tugevdavad üksteist. Lepinguosalised rõhutavad, et kasulik on käsitada kaubandusega seotud töö- ja keskkonnaküsimusi osana üleilmsest lähenemisviisist kaubandusele ja säästvale arengule.
3.
Kui käesolevas peatükis osutatakse „tööjõule“, hõlmab see teemasid, mis on seotud inimväärse töö tegevuskava kohaste ILO strateegiliste eesmärkidega vastavalt ILO 2008. aasta deklaratsioonile sotsiaalse õigluse kohta õiglase üleilmastumise nimel.
ARTIKKEL 273
Õigus kehtestada õigusnorme ja kaitsetase
Tunnustades iga lepinguosalise õigust kehtestada oma säästva arengu poliitikameetmed ja prioriteedid, määrata kindlaks siseriiklikud keskkonna- ja töökaitse nõuded ning kehtestada ja muuta asjaomaseid õigusakte ja poliitikameetmeid kooskõlas käesoleva lepingu artiklites 274 ja 275 osutatud rahvusvaheliselt tunnustatud standardite ja kokkulepetega, püüavad lepinguosalised tagada, et nende õigusaktides ja poliitikameetmetes nähakse ette kõrgetasemeline keskkonna- ja töökaitse ning soodustatakse sellist kõrgetasemelist kaitset, ning püüdlevad selle poole, et jätkata kõnealuste õigusaktide ja poliitikameetmete ning nende aluseks oleva kaitsetaseme täiustamist.
ARTIKKEL 274
Rahvusvahelised töönormid ja -lepingud
1.
Lepinguosalised tunnistavad, et täielik ja tootlik tööhõive ja inimväärse töö tagamine kõigi jaoks on üleilmastumise juhtimise põhielemendid, ning kinnitavad veel kord oma kohustust edendada rahvusvahelise kaubanduse arengut nii, et see soodustaks täielikku ja tootlikku tööhõivet ning inimväärse töö tagamist kõigi jaoks. Lepinguosalised kohustuvad üksteisega konsulteerima ja tegema vajaduse korral koostööd ühist huvi pakkuvates kaubandusalastes tööjõuküsimustes.
2.
Lepinguosalised võtavad vastavalt oma kohustustele, mis tulenevad ILO liikmesusest ja ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsioonist ning selle 1998. aastal vastuvõetud järgimismehhanismist, kohustuse austada, edendada ja rakendada oma õigusnormides ning tavades ja kogu oma territooriumil rahvusvaheliselt tunnustatud tööõiguse põhireegleid, mis sisalduvad ILO põhikonventsioonides ja nende konventsioonide protokollides, eelkõige järgmisi reegleid:
a)
ühinemisvabadus ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelik tunnustamine;
b)
kõigi sunni- ja kohustusliku töö vormide kaotamine;
c)
lapstööjõu kasutamise tegelik kaotamine ning
d)
tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kaotamine.
3.
Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kindlat tahet rakendada oma õigusaktides ja tavades tõhusalt vastavalt liikmesriikide ja Armeenia Vabariigi ratifitseeritud põhikonventsioonid, esmatähtsad konventsioonid ning muud ILO konventsioonid ja nende konventsioonide protokollid.
4.
Lepinguosalised kaaluvad ka teiste esmatähtsate ja muude konventsioonide ratifitseerimist, mille ILO on tunnistanud ajakohaseks. Seda silmas pidades vahetavad lepinguosalised korrapäraselt teavet oma olukorra ja edusammude kohta konventsioonide ratifitseerimisel.
5.
Lepinguosalised tunnistavad, et tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste rikkumist ei tohi tuua õigustuseks või muul viisil kasutada õiguspärase suhtelise eelise saamiseks ning tööõiguse põhireegeid ei tohi kasutada kaubanduse kaitsemeetmena.
ARTIKKEL 275
Rahvusvaheline keskkonnaalane juhtimine ja rahvusvahelised keskkonnalepingud
1.
Lepinguosalised tunnistavad rahvusvahelise keskkonnaalase juhtimise ja rahvusvaheliste keskkonnalepingute väärtust, kuna need on rahvusvahelise kogukonna vastus üleilmsetele või piirkondlikele keskkonnaprobleemidele, ning rõhutavad vajadust suurendada kaubandus- ja keskkonnapoliitika vastastikust täiendavust. Seda silmas pidades kohustuvad lepinguosalised üksteisega konsulteerima ja tegema vastavalt vajadusele koostööd, pidades läbirääkimisi kaubandusalaste keskkonnaprobleemide üle ja muudes ühist huvi pakkuvates kaubandusalastes keskkonnaküsimustes.
2.
Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustust rakendada oma õigusnormides ja tavades tõhusalt mitmepoolseid keskkonnalepinguid, mille osalised nad on.
3.
Lepinguosalised vahetavad korrapäraselt teavet oma olukorra ja edusammude kohta mitmepoolsete keskkonnalepingute ja nende muudatuste ratifitseerimisel.
4.
Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustust saavutada ÜRO 1992. aasta kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC), selle 1998. aasta Kyoto protokolli ja 2015. aasta Pariisi kokkuleppe lõppeesmärgid. Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd, et tugevdada UNFCCC kohast eeskirjadepõhist mitmepoolset kliimarežiimi, ning jätkavad koostööd tugeva rahvusvahelise raamistiku loomiseks ja rakendamiseks vastavalt UNFCCC-le ning sellega seotud kokkulepetele ja otsustele.
5.
Käesolevas lepingus sätestatu ei takista lepinguosalisi võtmast või säilitamast meetmeid, et rakendada mitmepoolseid keskkonnalepinguid, millega nad on ühinenud, tingimusel et selliseid meetmeid ei rakendata viisil, mis võib tekitada meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist lepinguosaliste vahel või kaubanduse varjatud piiramist.
ARTIKKEL 276
Säästvat arengut soodustav kaubandus ja investeerimine
Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma tahet suurendada kaubanduse rolli säästva majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaarengu edendamisel. Selleks teevad lepinguosalised järgmist:
a)
tunnistavad tööõiguse põhireeglite ja inimväärse töö kasulikku mõju majanduslikule tasuvusele, innovaatilisusele ja tootlikkusele ning seavad eesmärgiks suurendada kaubandus- ja tööjõupoliitika sidusust;
b)
püüdlevad selle poole, et toetada ja edendada kauplemist keskkonnakaupade ja -teenustega ning neisse investeerimist, muu hulgas kõrvaldades nendega seotud mittetariifsed kaubandustõkked;
c)
püüdlevad selle poole, et toetada kliimamuutuste leevendamise seisukohalt eriti oluliste kaupade ja teenustega (näiteks säästev taastuvenergia, energiatõhusad tooted ja teenused) kauplemise ja neisse investeerimise valdkonnas esinevate takistuste kõrvaldamist, sealhulgas:
i)
võttes vastu poliitikaraamistiku, mis soodustab parima kättesaadava tehnoloogia kasutamist;
ii)
võttes kasutusele standardid, mis vastavad keskkonna ja majanduse vajadustele, ning
iii)
vähendades tehnilisi kaubandustõkkeid;
d)
nõustuvad soodustama kauplemisest kaupadega, mis aitavad parandada sotsiaalseid tingimusi ja edendada keskkonnasäästlikke tavasid, sealhulgas kaupadega, mille suhtes kohaldatakse selliseid vabatahtlikke säästvuse tagamise kavasid nagu õiglane ja eetiline kaubandus ja ökomärgised, ning
e)
nõustuvad edendama ettevõtjate sotsiaalset vastutust muu hulgas teabe ja hea tava vahetamise teel. Seejuures lähtuvad lepinguosalised asjakohastest rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest ja suunistest, nagu OECD suunised rahvusvahelistele ettevõtjatele, ÜRO üleilmne kokkulepe ning ILO 1977. aasta kolmepoolne deklaratsioon rahvusvaheliste ettevõtjate ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta.
ARTIKKEL 277
Bioloogiline mitmekesisus
1.
Lepinguosalised tunnistavad, et bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästev kasutamine on säästva arengu saavutamise põhielement, ning kinnitavad veel kord oma kohustust bioloogilist mitmekesisust kaitsta ja säästvalt kasutada vastavalt 1992. aasta bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile ja selle ratifitseeritud protokollidele, bioloogilise mitmekesisuse strateegilisele kavale, ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise 1973. aasta konventsioonile (CITES) ning muudele asjakohastele rahvusvahelistele lepingutele, millega nad on ühinenud.
2.
Selleks kohustuvad lepinguosalised:
a)
toetama kaubandustegevuse käigus loodusvarade säästvat kasutamist ja edendama bioloogilise mitmekesisuse säilitamist;
b)
vahetama teavet loodusvaradest valmistatud toodetega kauplemise kohta, et peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, vähendada survet bioloogilisele mitmekesisusele ning sobivatel juhtudel teha koostööd, et suurendada lepinguosaliste poliitikameetmete mõju ja tagada nende vastastikune täiendavus;
c)
toetama CITESi lisadesse kandmise kokkulepitud kriteeriumidele vastavate liikide kandmist neisse lisadesse;
d)
võtma vastu ja rakendama tõhusaid meetmeid, et takistada ebaseaduslikku kauplemist elusloodusega, sealhulgas CITESi kohaselt kaitstud liikidega, ning tegema koostööd sellise ebaseadusliku kauplemisega võitlemisel;
e)
tegema piirkondlikul ja üleilmsel tasandil koostööd, et toetada:
i)
looduslike ja põllumajanduslike ökosüsteemide ja nende bioloogilise mitmekesisuse, sealhulgas ohustatud liikide, nende elupaikade, eriti kaitstud looduslike alade ja geneetilise mitmekesisuse kaitset ja säästvat kasutamist;
ii)
ökosüsteemide taastamist ning elus ja eluta loodusvarade ja ökosüsteemide kasutamisest tuleneva negatiivse keskkonnamõju kõrvaldamist või vähendamist ning
iii)
juurdepääsu geneetilistele ressurssidele ja nende kasutamisest saadava tulu õiglast ja võrdset jaotamist.
ARTIKKEL 278
Säästev metsamajandamine ja metsasaadustega kauplemine
1.
Lepinguosalised tunnistavad, et metsa kaitse ja säästev majandamine on väga oluline ning metsal on tähtis osa lepinguosaliste majanduslike, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamisel.
2.
Selleks kohustuvad lepinguosalised:
a)
edendama kauplemist metsatoodetega, mis on saadud säästvalt majandatud ja riiklike metsa ülestöötamise õigusaktide kohaselt ülestöötatud metsast;
b)
vahetama teavet meetmete kohta, mille eesmärk on edendada säästvalt majandatud metsadest pärit puidu ja puittoodete tarbimist, ning tegema sobivatel juhtudel koostööd selliste meetmete väljatöötamiseks;
c)
võtma meetmeid, et laiendada metsade kaitset ning võidelda ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse vastu, sealhulgas vastavalt vajadusele ka seoses kolmandate riikidega;
d)
vahetama teavet metsahaldust parandavate meetmete kohta ja tegema vastavalt vajadusele koostööd, et muuta ebaseaduslikult ülestöötatud puidu ja sellest valmistatud toodete kaubavoogudest kõrvaldamise poliitika tulemuslikumaks ning tagada oma asjakohaste poliitikameetmete vastastikune täiendavus;
e)
toetama CITESi lisadesse kandmise kokkulepitud kriteeriumidele vastavate puuliikide kandmist neisse lisadesse ja
f)
tegema piirkondlikul ja üleilmsel tasandil koostööd, et edendada metsa kaitset ja igat liiki metsade säästvat majandamist, kasutades metsa vastutustundliku haldamise tagamiseks sertimist.
ARTIKKEL 279
Mere elusressurssidega kauplemine ja nende säästev majandamine
Võttes arvesse kalavarude säästva vastutustundliku majandamise tagamise ja kaubanduses hea valitsemistava edendamise tähtsust, kohustuvad lepinguosalised:
a)
edendama kalavarude majandamise head tava, et tagada kalavarude säästev kaitse ja majandamine, tuginedes ökosüsteemipõhisele lähenemisviisile;
b)
võtma tõhusaid meetmeid kalapüügi seireks ja kontrolliks;
c)
soodustama lepinguosaliste andmekogumiskavade ja kahepoolse teaduskoostöö koordineerimist, et parandada kalavarude majandamise teaduslikku nõustamist;
d)
tegema koostööd võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ning sellega seotud tegevuste vastu, võttes igakülgseid, tulemuslikke ja läbipaistvaid meetmeid, ning
e)
rakendama poliitikat ja meetmeid, et takistada ebaseaduslikust, teatamata ja reguleerimata kalapüügist saadud toodete jõudmist kaubandusvoogudesse ja turule, vastavalt Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) rahvusvahelisele tegevuskavale ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.
ARTIKKEL 280
Kaitsetaseme säilitamine
1.
Lepinguosalised mõistavad, et ei ole sobiv soodustada kaubandust või investeeringuid riiklike keskkonna- ja tööalaste õigusaktidega ettenähtud kaitsetaseme alandamise teel.
2.
Lepinguosaline ei tohi loobuda või teha erandeid või võimaldada loobuda või teha erandeid keskkonna- ja tööalaste õigusaktide täitmisest, et soodustada kaubandust või investeeringute paigutamist, soetamist, laiendamist ja säilitamist ning investorite tegevust oma territooriumil.
3.
Lepinguosaline ei tohi jätta oma keskkonna- ja tööalaseid õigusakte järjepideva või korduva tegevuse või tegevusetuse kaudu tõhusalt täitmisele pööramata, et edendada kaubandust ja investeeringuid.
ARTIKKEL 281
Teadusinfo
Kui lepinguosalised kavandavad ja rakendavad keskkonna- ja töötingimuste parandamiseks kaitsemeetmeid, mis võivad mõjutada nendevahelist kaubandust ja investeeringuid, võtavad nad arvesse olemasolevat teadus- ja tehnikateavet ning asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, suuniseid ja soovitusi, sealhulgas ettevaatuspõhimõtet.
ARTIKKEL 282
Läbipaistvus
Lepinguosalised tagavad kooskõlas oma siseriiklike õigusnormide ja 12. peatükiga, et nad töötavad välja, kehtestavad ja rakendavad lepinguosalistevahelist kaubandust ja investeeringuid mõjutada võivad keskkonna- ja töötingimuste kaitsemeetmed läbipaistval viisil, neist nõuetekohaselt teavitades ja üldsusega konsulteerides ning valitsusvälistele osalejatele nõuetekohaselt ja aegsasti teavet edastades ja nendega konsulteerides.
ARTIKKEL 283
Säästvale arengule avalduva mõju läbivaatamine
Lepinguosalised kohustuvad oma olemasolevate ning käesoleva lepingu alusel loodavate osalusprotsesside ja institutsioonide kaudu läbi vaatama, jälgima ja hindama käesoleva lepingu rakendamise mõju säästvale arengule, näiteks säästvale arengule avalduva kaubandusega seotud mõju hindamise kaudu.
ARTIKKEL 284
Koostöö kaubanduse ja säästva arengu valdkonnas
1.
Lepinguosalised tunnistavad, et käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks on oluline teha koostööd keskkonna- ja tööjõupoliitika kaubandusega seotud küsimustes. Nad võivad teha koostööd muu hulgas järgmistes valdkondades:
a)
koostöö rahvusvahelistel foorumitel, mis käsitlevad kaubanduse ja säästva arengu töö- ja keskkonnaaspekte, eelkõige koostöö WTO, ILO, ÜRO keskkonnaprogrammi, ÜRO arenguprogrammi ja mitmepoolsete keskkonnakokkulepete raames;
b)
säästvale arengule avalduva mõju hindamise meetodite ja näitajate väljatöötamine;
c)
töö- ja keskkonnaeeskirjade, -normide ja -standardite mõju kaubandusele ning kaubandus- ja investeerimiseeskirjade mõju tööturule ja keskkonnale, sealhulgas töö- ja keskkonnaalaste õigusaktide ja poliitika väljatöötamisele;
d)
käesoleva lepingu positiivne või negatiivne mõju säästvale arengule ning sellise mõju suurendamise, vältimise või leevendamise viisid, võttes ka arvesse lepinguosaliste poolt läbi viidud säästva arengu mõjuhinnanguid;
e)
ILO põhikonventsioonide ja esmatähtsate konventsioonide ning muude ajakohaste konventsioonide ja nende protokollide ning kaubanduse kontekstis asjakohaste mitmepoolsete keskkonnakokkulepete ratifitseerimise ja tulemusliku rakendamise soodustamine;
f)
avaliku ja erasektori sertimis-, jälgitavus- ja märgistamiskavade, sealhulgas ökomärgistamise edendamine;
g)
ettevõtjate sotsiaalse vastutuse edendamine, näiteks meetmete kaudu, mille eesmärk on suurendada teadlikkust rahvusvaheliselt tunnustatud suunistest ja põhimõtetest ning parandada nende järgimist ja rakendamist ning järelmeetmete võtmist;
h)
ILO inimväärse töö tegevuskava kaubandusaspektid, sealhulgas kaubanduse ning täieliku ja tootliku tööhõive omavaheline seotus, tööturu kohandamine, tööõiguse põhireeglid, tõhusate õiguskaitsevahendite süsteemid töötajate õiguste toetamiseks (sealhulgas tööinspektsioonid), tööjõustatistika, inimressursside areng ja elukestev õpe, sotsiaalne kaitse ja sotsiaalne kaasatus, sotsiaalne dialoog ja sooline võrdõiguslikkus;
i)
mitmepoolsete keskkonnakokkulepete kaubandusaspektid, sealhulgas tollikoostöö;
j)
kliimamuutuste vastu võitlemise praeguste ja tulevaste rahvusvaheliste strateegiate kaubandusaspektid, sealhulgas vähese CO2-heitega tehnoloogia ja energiatõhususe edendamine;
k)
kaubandusega seotud meetmed bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästva kasutamise edendamiseks, sealhulgas elusloodusega ebaseadusliku kauplemise vastu võitlemine;
l)
kaubandusega seotud meetmed metsade kaitse ja säästva majandamise edendamiseks, et vähendada metsade hävitamist, muu hulgas ebaseadusliku raietegevuse tõttu, ning
m)
kaubandusega seotud meetmed säästva kalanduse ja säästvalt majandatud kalavarudest saadud toodetega kauplemise edendamiseks.
2.
Lepinguosalised vahetavad teavet ja kogemusi meetmete kohta, mille eesmärk on soodustada kaubandus-, sotsiaal- ja keskkonnaeesmärkide sidusust ja vastastikust täiendavust. Peale selle tugevdavad lepinguosalised koostööd ja dialoogi nendevahelistest kaubandussuhetest tulenevates säästva arengu küsimustes.
3.
Kõnealusesse koostöösse ja dialoogi kaasatakse, eelkõige artikli 366 kohaselt loodud kodanikuühiskonna platvormi kaudu, asjaomased sidusrühmad, eeskätt sotsiaalpartnerid, ning muud kodanikuühiskonna organisatsioonid.
4.
Partnerluskomitee võib kehtestada sellise koostöö ja dialoogi eeskirjad.
ARTIKKEL 285
Vaidluste lahendamine
Käesoleva peatüki kohaste vaidluste suhtes ei kohaldata käesoleva jaotise 13. peatüki 3. jao II alajagu. Kui vahekohus on vaidluses esitanud artiklite 325 ja 326 kohase lõpparuande, arutavad lepinguosalised selle alusel, milliseid meetmeid tuleks rakendada. Partnerluskomitee jälgib selliste meetmete rakendamist ning jälgib küsimuste lahendamist muu hulgas artikli 284 lõikes 3 osutatud mehhanismi kaudu.
10. PEATÜKK
KONKURENTS
A JAGU
ARTIKKEL 286
Põhimõtted
Lepinguosalised tunnistavad vaba ja moonutamata konkurentsi tähtsust oma kaubandus- ja investeerimissuhetes. Lepinguosalised tunnistavad, et konkurentsivastased ettevõtlustavad ja riigipoolne sekkumine võivad kahjustada turgude nõuetekohast toimimist ning vähendada kaubanduse liberaliseerimisest tulenevat kasu.
B JAGU
MONOPOLIDEVASTASED MEETMED JA ÜHINEMISED
ARTIKKEL 287
Õigusraamistik
1.
Lepinguosalised võtavad vastu ja säilitavad asjakohased õigusaktid, mida kohaldatakse kõikide majandussektorite suhtes
ning mis käsitlevad tõhusalt järgmisi tegevusi:
a)
ettevõtjatevahelised horisontaalsed ja vertikaalsed kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused ja kooskõlastatud tegevus, mille eesmärk või mõju on konkurentsi vältimine, piiramine või moonutamine;
b)
turgu valitseva seisundi kuritarvitamine ühe või enama ettevõtja poolt;
c)
ettevõtjate koondumised, mis märkimisväärselt takistavad tõhusat konkurentsi, eelkõige turgu valitseva seisundi loomise või tugevdamise tagajärjel.
Käesoleva peatüki kohaldamisel nimetatakse selliseid õigusakte edaspidi konkurentsiõiguseks
.
2.
Lõikes 1 nimetatud konkurentsiõigust kohaldatakse kõikide avaliku ja erasektori ettevõtjate suhtes. Konkurentsiõiguse kohaldamine ei tohi takistada kõnealustele ettevõtjatele määratud konkreetsete avalikku huvi pakkuvate ülesannete täitmist de jure ega de facto. Lepinguosalise konkurentsiõigusest võib erandeid teha üksnes seoses avalikku huvi pakkuvate ülesannetega ning need peavad olema läbipaistvad ja proportsionaalsed soovitud avaliku poliitika eesmärkidega.
ARTIKKEL 288
Rakendamine
1.
Lepinguosalistel on oma tegevuses sõltumatu asutus, kes vastutab artiklis 287 osutatud konkurentsiõiguse täieliku ja tõhusa rakendamise eest ning kellel on selle ülesande täitmiseks vajalikud volitused ja vahendid.
2.
Lepinguosalised kohaldavad oma konkurentsiõigust läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt, järgides õiglase menetluse põhimõtteid ja asjaomaste ettevõtjate õigust kaitsele, sõltumata nende kodakondsusest ja omandivormist.
ARTIKKEL 289
Koostöö
1.
Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks ja konkurentsi tagamiseks tõhusa korra kehtestamiseks tunnistavad lepinguosalised, et nende ühistes huvides on tugevdada koostööd konkurentsipoliitika väljatöötamise ning konkurentsieeskirjade rikkumiste ja koondumiste uurimise valdkonnas.
2.
Sel eesmärgil kooskõlastavad lepinguosaliste konkurentsiasutused võimaluse korral – ja kui see on asjakohane – täitetoiminguid samades või omavahel seotud asjades.
3.
Lepinguosaliste konkurentsiasutused võivad vahetada teavet, et lihtsustada lõikes 1 nimetatud koostööd.
C JAGU
SUBSIIDIUMID
ARTIKKEL 290
Põhimõtted
Lepinguosalised lepivad kokku, et nad võivad anda subsiidiume, kui see on vajalik avaliku poliitika eesmärgi saavutamiseks. Lepinguosalised tunnistavad siiski, et teatavad subsiidiumid võivad kahjustada turgude nõuetekohast toimimist ning vähendada kaubanduse liberaliseerimisest tulenevat kasu. Lepinguosalised ei tohi põhimõtteliselt subsideerida kaupu müüvaid või teenuseid osutavaid ettevõtjaid, kui see kahjustab või võib kahjustada konkurentsi või kaubandust.
ARTIKKEL 291
Mõiste ja kohaldamisala
1.
Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab mõiste „subsiidium“ meedet, mis vastab WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduva WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu (edaspidi „subsiidiumide leping“) artiklis 1.1 sätestatud tingimustele, olenemata sellest, kas see on antud kaupade tarnimiseks või teenuste osutamiseks.
Esimene lõik ei mõjuta WTOs tulevikus teenuste subsiidiumide mõiste määratluse teemal toimuvate arutelude tulemusi. Sõltuvalt nende WTO tasandil toimuvate arutelude käigust võivad lepinguosalised võtta partnerluskomitees vastu otsuse käesolevat lepingut selles osas ajakohastada.
2.
Subsiidiumi suhtes kohaldatakse käesolevat peatükki üksnes juhul, kui leitakse, et see on eripärane subsiidiumide lepingu artikli 2 tähenduses. Kõik subsiidiumid, mille suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu artiklit 295, loetakse eripäraseks.
3.
Käesolevat peatükki kohaldatakse subsiidiumide suhtes, mida antakse kõikidele, sealhulgas avaliku ja erasektori ettevõtjatele. Käesolevas jaos sätestatud reeglite kohaldamine ei tohi takistada kõnealustele ettevõtjatele antud konkreetsete avalikku huvi pakkuvate ülesannete täitmist de jure ega de facto. Käesolevas jaos sätestatud reeglitest võib erandeid teha üksnes seoses avalikku huvi pakkuvate ülesannetega ning need peavad olema läbipaistvad ja proportsionaalsed soovitud avaliku poliitika eesmärkidega.
4.
Käesoleva lepingu artiklit 294 ei kohaldata subsiidiumide suhtes, mis on seotud WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduva põllumajanduslepinguga (edaspidi „põllumajandusleping“) hõlmatud kaubavahetusega.
5.
Artikleid 294 ja 295 ei kohaldata audiovisuaalsektori suhtes.
ARTIKKEL 292
Suhe WTOga
Käesolevas peatükis sätestatu ei piira lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad teenustekaubanduse üldlepingu (GATS) XV artiklist, üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) XVI artiklist, subsiidiumide lepingust ja põllumajanduslepingust.
ARTIKKEL 293
Läbipaistvus
1.
Kumbki lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist iga kahe aasta järel aruandeperioodil antud subsiidiumide õiguslikust alusest, vormist, summast või eelarvest ja võimaluse korral saajatest.
2.
Teade loetakse esitatuks, kui lepinguosalised on avaldanud või lasknud enda nimel avaldada asjakohase teabe üldsusele juurdepääsetaval veebisaidil järgmise kalendriaasta 31. detsembriks. Esimene teade avaldatakse hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist.
3.
Subsiidiumide lepingu kohaselt teatatud subsiidiumide puhul loetakse teade esitatuks, kui lepinguosaline täidab subsiidiumide lepingu artiklis 25 sätestatud teatamiskohustuse, tingimusel et teade sisaldab kogu teavet, mis on nõutud käesoleva artikli lõikes 1.
ARTIKKEL 294
Konsulteerimine
1.
Kui lepinguosaline leiab, et teise lepinguosalise antud subsiidium, mis ei kuulu artikli 295 kohaldamisalasse, võib kahjustada tema huvisid, võib lepinguosaline teatada oma kahtlustest subsiidiumi andnud lepinguosalisele ja taotleda selles küsimuses konsulteerimist. Taotluse saanud lepinguosaline kaalub seda taotlust igakülgselt ja heasoovlikult.
2.
Ilma et see piiraks artiklis 293 sätestatud läbipaistvusnõudeid ning asja lahendamise huvides on konsultatsioonide eesmärk eelkõige kindlaks teha subsiidiumide andmise poliitiline eesmärk või otstarve, asjaomase subsiidiumi summa ja andmed, mille alusel saab hinnata subsiidiumi negatiivset mõju kaubandusele ja investeeringutele.
3.
Konsultatsioonide hõlbustamiseks esitab taotluse saanud lepinguosaline teabe kõnealuse subsiidiumi kohta 60 päeva jooksul pärast taotluse saamist.
4.
Kui taotluse esitanud lepinguosaline leiab pärast kõnealuse subsiidiumi kohta teabe saamist, et see subsiidium kahjustab või võib kahjustada tema kaubandus- ja investeerimishuve ebaproportsionaalselt suurel määral, teeb taotluse saanud lepinguosaline kõik endast oleneva, et kõrvaldada või vähendada subsiidiumi negatiivset mõju taotluse esitanud lepinguosalise kaubandus- või investeerimishuvidele.
ARTIKKEL 295
Tingimustega seotud subsiidiumid
Lepinguosalised kehtestavad järgmiste subsiidiumide andmisele tingimused osas, milles need mõjutavad või võivad mõjutada negatiivselt teise lepinguosalise kaubandust või investeeringuid:
a)
lubatud on õiguslik korraldus, mille kohaselt teatud liiki ettevõtete võlgade või kohustuste eest vastutab otseselt või kaudselt valitsus, tingimusel et võlgade ja kohustuste summa või vastutuse kestus on piiratud;
b)
maksejõuetutele või raskustes ettevõtetele on lubatud anda erinevas vormis subsiidiume (sealhulgas laenud ja garantiid, sularahatoetus, kapitalisüstid, vara andmine turuväärtusest madalama hinnaga ja maksuvabastused), mille kestus on üle ühe aasta, tingimusel et on koostatud realistlikel prognoosidel põhinev usaldusväärne restruktureerimiskava eesmärgiga taastada mõistliku aja jooksul maksejõuetu või raskustes ettevõtte pikaajaline elujõulisus ning ettevõte kannab osa restruktureerimise kuludest
.
ARTIKKEL 296
Subsiidiumide kasutamine
Lepinguosalised tagavad, et ettevõtted kasutavad antud subsiidiume üksnes nende avaliku poliitika eesmärkide saavutamiseks, mille jaoks need on antud.
D JAGU
ÜLDSÄTTED
ARTIKKEL 297
Vaidluste lahendamine
Lepinguosalised ei kasuta käesoleva lepingu 13. peatükis sätestatud vaidluste lahendamise menetlust käesoleva peatüki B jaost või artikli 294 lõikest 4 tulenevate küsimuste lahendamiseks.
ARTIKKEL 298
Konfidentsiaalsus
1.
Lepinguosalised võtavad käesoleva peatüki kohaselt teavet vahetades arvesse piiranguid, mis tulenevad nende ameti- ja ärisaladuse nõudeid käsitlevatest õigusaktidest, ning tagavad ärisaladuse ja muu konfidentsiaalse teabe kaitse.
2.
Käesoleva peatüki kohaselt edastatud teabe saanud lepinguosaline käsitleb sellist teavet konfidentsiaalsena, välja arvatud juhul, kui teine lepinguosaline on andnud kooskõlas oma siseriikliku õigusega loa teave avalikustada või üldsusele kättesaadavaks teha.
ARTIKKEL 299
Läbivaatamisklausel
Lepinguosalised vaatavad käesoleva peatükiga hõlmatud küsimusi pidevalt uuesti läbi. Lepinguosaline võib pöörduda neis küsimustes partnerluskomitee poole. Lepinguosalised vaatavad käesoleva peatüki rakendamisel tehtud edusammud läbi iga viie aasta tagant pärast käesoleva lepingu jõustumist, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti.
11. PEATÜKK
RIIGI OSALUSEGA ETTEVÕTTED
ARTIKKEL 300
Volitatud asutus
Kui ei ole sätestatud teisiti, tagavad lepinguosalised, et kõik ettevõtted, sealhulgas riigi osalusega ettevõtted, eri- või eelisõigustega ettevõtted ja määratud monopolid, keda lepinguosaline on volitanud täitma regulatiiv-, haldus- või valitsusfunktsioone mis tahes valitsustasandil, tegutsevad neid volitusi täites kooskõlas lepinguosaliste kohustustega, mis on sätestatud käesolevas lepingus.
ARTIKKEL 301
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a)
„riigi osalusega ettevõte“ – ettevõtja, sealhulgas tütarettevõtja:
i)
milles lepinguosaline omab otseselt või kaudselt rohkem kui 50 % ettevõtte märgitud kapitalist või kontrollib rohkem kui 50 % ettevõtte aktsiatega määratud häältest;
ii)
milles lepinguosaline võib otseselt või kaudselt ametisse nimetada enam kui pooled ettevõtja juhatuse või samaväärse organi liikmetest või
iii)
mida lepinguosaline otseselt või kaudselt kontrollib;
b)
„eri- või eelisõigustega ettevõte“ – avaliku või erasektori ettevõtja, sealhulgas tütarettevõtja, kellele lepinguosaline on andnud de jure või de facto eriõigused või eelisõigused. Lepinguosaline annab eri- või eelisõigused siis, kui ta määrab kaks või enam ettevõtjat, kellel on luba tarnida teatavaid kaupu või osutada teatavaid teenuseid, või piirab selliste ettevõtjate arvu kahe või enamaga, muude kui objektiivsete, proportsionaalsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel, mõjutades oluliselt teiste ettevõtjate võimalusi tarnida samu kaupu või osutada samu teenuseid samas geograafilises piirkonnas ja sisuliselt samaväärsetel tingimustel;
c)
„määratud monopol“ – äriüksus, sealhulgas kontsern või valitsusasutus, ja selle tütarettevõtja, kes lepinguosalise territooriumi asjaomasel turul on määratud teatava kauba või teenuse ainutarnijaks või -ostjaks; ainuüksi asjaolu tõttu, et mingile üksusele on antud ainuõigused intellektuaalomandile, ei loeta seda üksust veel monopoliks;
d)
„äritegevus“ – tegevus, mille lõpptulemusena toodetakse kaupa või osutatakse teenust, mida müüakse asjaomasel turul ettevõtja määratud koguses ja hindadega, ning mille eesmärk on kasumi teenimine; see ei hõlma ettevõtja tegevust, kes:
i)
tegutseb mittetulunduslikul eesmärgil;
ii)
tegutseb kulude katmise põhimõttel või
iii)
osutab avalikke teenuseid;
e)
„ärilised kaalutlused“ – hind, kvaliteet, kättesaadavus, turustatavus, vedu ja muud ostu- või müügitingimused või muud asjaolud, mida asjaomasel tegevusalal või tööstusharus turumajanduse põhimõtete kohaselt tegutsev ettevõtja võtab tavaliselt arvesse äriotsuste tegemisel;
f)
„määrama“ – monopoli kehtestama või lubama või selle tegevusulatust laiendama, et hõlmata veel mõni kaup või teenus.
ARTIKKEL 302
Kohaldamisala
1.
Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi vastavalt GATT 1994 XVII artikli lõigetele 1–3, GATT 1994 XVII artikli tõlgendamise käsitusleppele ja GATS VIII artikli lõigetele 1, 2 ja 5.
2.
Käesolevat peatükki kohaldatakse kõikide artiklis 300 nimetatud ettevõtjate suhtes, kes tegelevad äritegevusega. Kui ettevõtja tegeleb nii äritegevuse kui ka mittetulundusliku tegevusega,
kohaldatakse käesolevat peatükki ainult äritegevuse suhtes.
3.
Käesolevat peatükki kohaldatakse kõikide artiklis 300 nimetatud ettevõtjate suhtes nii keskvalitsuse kui ka keskvalitsusest madalamal tasandil.
4.
Käesolevat peatükki ei kohaldata lepinguosalise või tema riigihankeüksuste hangete suhtes, mis on hanked artiklite 278 ja 279 tähenduses.
5.
Käesolevat peatükki ei kohaldata teenuste suhtes, mida osutatakse valitsuse funktsioonide täitmisel GATSi tähenduses.
6.
Artiklit 304:
a)
ei kohaldata artiklites 143 ja 148 nimetatud sektorite suhtes;
b)
ei kohaldata riigi osalusega ettevõtte, eri- või eelisõigustega ettevõtte või määratud monopoli meetme suhtes, kui lepinguosalise poolt vastavalt artiklile 144 võrdse kohtlemise või enamsoodustusrežiimi suhtes võetud reservatsioon, mis Euroopa Liidu puhul on nimetatud VIII-A lisas ja Armeenia Vabariigi puhul VIII-E lisas, kehtiks ka juhul, kui sama meetme oleks võtnud või säilitanud kõnealune lepinguosaline, ning
c)
kohaldatakse riigi osalusega ettevõtte, eri- või eelisõigustega ettevõtte või määratud monopoli äritegevuse suhtes, kui sama tegevus mõjutaks teenuskaubandust, millega seoses lepinguosaline on võtnud kohustuse vastavalt artiklitele 149 ja 150, juhul kui on täidetud tingimused, mis Euroopa Liidu puhul on nimetatud VIII-B lisas ja Armeenia Vabariigi puhul VIII-F lisas.
ARTIKKEL 303
Üldsätted
1.
Ilma et see piiraks lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad käesolevast peatükist, ei takista käesolev peatükk lepinguosalisi asutamast ega säilitamast riigi osalusega ettevõtteid, määramast või säilitamast monopole ega andmast ettevõtetele eri- või eelisõigusi.
2.
Lepinguosalised ei nõua käesoleva peatüki kohaldamisalasse kuuluvatelt ettevõtetelt tegutsemist vastuolus käesoleva lepinguga ega õhuta neid seda tegema.
ARTIKKEL 304
Diskrimineerimise keeld ja ärilised kaalutlused
1.
Lepinguosaline tagab, et äritegevusega tegeledes riigi osalusega ettevõtted, määratud monopolid ja eri- või eelisõigustega ettevõtted:
a)
lähtuvad kaupade või teenuste ostmisel ja müümisel ärilistest kaalutlustest, välja arvatud siis, kui nad täidavad oma avaliku teenuse ülesande tingimust, mis on kooskõlas punktiga b;
b)
kaupade ja teenuste ostmisel:
i)
kohtlevad teise lepinguosalise ettevõtete tarnitud kaupu või teenuseid vähemalt sama soodsalt kui omaenda ettevõtete tarnitud samasuguseid kaupu ja teenuseid ja
ii)
kohtlevad oma territooriumil asutatud teise lepinguosalise ettevõtete tarnitud kaupu või teenuseid vähemalt sama soodsalt kui samasuguseid kaupu või teenuseid, mida tarnivad tema territooriumil asjaomasel turul tema enda asutatud ettevõtted, ning
c)
kaupade ja teenuste müümisel:
i)
kohtlevad teise lepinguosalise ettevõtteid vähemalt sama soodsalt kui omaenda ettevõtteid ja
ii)
kohtlevad oma territooriumil asutatud teise lepinguosalise ettevõtteid vähemalt sama soodsalt, kui nad kohtlevad oma territooriumil asjaomasel turul omaenda asutatud ettevõtteid.
2.
Lõige 1 ei keela riigi osalusega ettevõtetel, eri- või eelisõigusega ettevõtetel või määratud monopolidel:
a)
osta või tarnida kaupu või teenuseid erinevatel tingimustel, sealhulgas erinevatel hinnatingimustel, kui sellised erinevad tingimused on kooskõlas äriliste kaalutlustega, ning
b)
keelduda kaupade või teenuste ostmisest või tarnimisest, kui keeldumine on kooskõlas äriliste kaalutlustega.
ARTIKKEL 305
Reguleerimispõhimõtted
1.
Lepinguosalised tagavad, et artiklis 300 nimetatud ettevõtted järgivad ettevõtete üldjuhtimise rahvusvaheliselt tunnustatud norme.
2.
Lepinguosaline tagab, et selleks et täita oma reguleerivat funktsiooni sarnases olukorras tõhusalt ja erapooletult kõikide reguleeritavate ettevõtete, sealhulgas riigi osalusega ettevõtete, eri- või eelisõigustega ettevõtete ja määratud monopolide suhtes, ei ole lepinguosalise asutatud või säilitatud reguleeriv asutus reguleeritavate ettevõtete ees aruandekohustuslik
.
Reguleeriva asutuse erapooletust tema reguleeriva funktsiooni täitmisel hinnatakse kõnealuse reguleeriva asutuse üldise tegevuse alusel.
Nende sektorite puhul, kus lepinguosalised on teistes peatükkides kokku leppinud reguleeriva asutuse konkreetsetes kohustustes, on teiste peatükkide asjaomased sätted esimuslikud.
3.
Lepinguosalised tagavad õigusnormide, sealhulgas artiklis 300 nimetatud ettevõtteid käsitlevate õigusnormide järjepideva ja mittediskrimineeriva täitmise.
ARTIKKEL 306
Läbipaistvus
1.
Kui lepinguosalisel on põhjust arvata, et mõne teise lepinguosalise artiklis 300 nimetatud ettevõtte äritegevus kahjustab tema käesoleva peatüki kohaseid huve, võib ta käesoleva peatüki kohaldamisala piires esitada teisele lepinguosalisele kirjaliku taotluse teabe saamiseks selle ettevõtte tegevuse kohta, mis on seotud käesolevas peatükis käsitletud tegevustega.
Sellise teabe taotluses täpsustatakse ettevõte, asjaomased tooted või teenused ja turud ning tehakse märkus selle kohta, et ettevõtte tegevus takistab lepinguosalistevahelist kaubandust või investeerimist.
2.
Lõike 1 kohaselt esitatav teave sisaldab järgmist:
a)
ettevõtte omanike ja hääleõiguste struktuur, näidates aktsiate ja hääleõiguste protsendi, mis kuulub kumulatiivselt kõnealusele lepinguosalisele või artiklis 300 nimetatud ettevõttele;
b)
lepinguosalisele või artiklis 300 nimetatud ettevõttele kuuluvate eriaktsiate või -hääleõiguste või muude õiguste kirjeldus, kui need õigused erinevad sellise üksuse lihtaktsiatega seotud õigustest;
c)
ettevõtte organisatsiooni struktuur, juhatuse või ettevõtet otseselt või kaudselt kontrolliva samaväärse organi koosseis, vastastikused osalused või muud seosed artiklis 300 nimetatud erinevate ettevõtete või kontsernidega;
d)
millised valitsusasutused või avaliku sektori asutused ettevõtet reguleerivad või selle üle järelevalvet teostavad, aruandlusahela kirjeldus
ning valitsusasutuse või avaliku sektori asutuse õigused ja tavad juhtide ametisse nimetamisel, ametist vabastamisel ja tasustamisel;
e)
aastakasum või koguvara või mõlemad ning
f)
taotluse saanud lepinguosalise territooriumil artiklis 300 nimetatud ettevõtete suhtes kehtivad erandid, nõuetele mittevastavad meetmed, immuniteet ja muud meetmed, sealhulgas eeliskohtlemine.
3.
Lõike 2 punkte a–e ei kohaldata VKEde suhtes, nii nagu need on määratletud lepinguosalise õigusnormidega.
4.
Ükski lõigete 1 ja 2 säte ei nõua lepinguosaliselt konfidentsiaalse teabe avaldamist, mis oleks vastuolus tema õigusnormidega, takistaks õiguskaitsetoiminguid või oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega või millega kahjustataks konkreetsete ettevõtete seaduslikke kaubandushuve.
12. PEATÜKK
Läbipaistvus
ARTIKKEL 307
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a)
„üldkohaldatavad meetmed“ – üldkohaldatavad seadused, määrused, otsused, menetlused ja haldusotsused, mis võivad mõjutada ükskõik milliseid käesoleva lepinguga hõlmatud küsimusi;
b)
„huvitatud isik“ – füüsiline isik või juriidiline isik, keda üldkohaldatav meede võib otseselt mõjutada.
ARTIKKEL 308
Eesmärk ja kohaldamisala
Tunnistades mõju, mis nende regulatiivsel keskkonnal võib olla nendevahelisele kaubandusele ja investeeringutele, kehtestavad lepinguosalised ettevõtjate, eelkõige VKEde jaoks prognoositava regulatiivse keskkonna ja tõhusad menetlused.
ARTIKKEL 309
Avaldamine
1.
Lepinguosalised tagavad, et pärast käesoleva lepingu jõustumist vastu võetud üldkohaldatavad meetmed:
a)
avaldatakse kiiresti ning tehakse hõlpsasti kättesaadavaks ametlikult määratud kanalis, sealhulgas elektroonsete vahenditega, nii et igal isikul oleks võimalik kõnealuste meetmetega tutvuda;
b)
selgitavad võimalikult suures ulatuses kõnealuste meetmete eesmärki ja põhjuseid ning
c)
jätavad piisava aja selliste meetmete avaldamise ja jõustumise vahele, välja arvatud põhjendatud juhtudel.
2.
Lepinguosalised:
a)
püüavad piisavalt varases ja asjakohases etapis avaldada kõik üldkohaldatavate meetmete vastuvõtmise ja muutmise ettepanekud, selgitades sealhulgas ettepaneku eesmärki ja põhjuseid;
b)
annavad huvitatud isikutele piisava võimaluse esitada üldkasutatava meetme vastuvõtmise või muutmise ettepaneku kohta märkusi ja jätavad selleks piisavalt aega ning
c)
püüavad huvitatud isikute märkusi ettepaneku kohta arvesse võtta.
ARTIKKEL 310
Päringud ja kontaktpunktid
1.
Kumbki lepinguosaline määrab käesoleva lepingu jõustumisel kontaktpunkti, et tagada lepingu tõhus rakendamine ja hõlbustada lepinguosalistevahelist teabevahetust lepinguga seotud küsimustes.
2.
Lepinguosalise taotlusel teeb teise lepinguosalise kontaktpunkt kindlaks konkreetse küsimuse eest vastutava asutuse või ametniku ning aitab teda vajaduse korral suhtlemisel taotluse esitanud lepinguosalisega.
3.
Lepinguosalised kehtestavad või säilitavad asjakohased mehhanismid, mille abil saab vastata isikute päringutele kavandatavate ja kehtivate üldkohaldatavate meetmete ning nende rakendamise kohta. Olenevalt olukorrast võib päringud esitada lõike 1 alusel loodud kontaktpunktide või muude mehhanismide kaudu, välja arvatud juhul, kui käesolevas lepingus on sätestatud konkreetne mehhanism.
4.
Lepinguosalised näevad ette menetlused isikutele, kes soovivad lahendada probleeme, mis on tekkinud üldkohaldatavate meetmete rakendamisel vastavalt käesolevale lepingule. Need menetlused ei piira ühtegi edasikaebamise või läbivaatamise menetlust, mis lepinguosalised on kehtestanud või mida nad säilitavad vastavalt käesolevale lepingule. Samuti ei piira need menetlused 13. peatüki kohaseid lepinguosaliste õigusi ja kohustusi.
5.
Lepinguosalised tunnistavad, et käesoleva artikli kohased vastused ei ole tingimata lõplikud või õiguslikult siduvad, vaid täidavad üksnes teavitamise eesmärki, kui lepinguosaliste õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
6.
Lepinguosalise taotluse korral esitab teine lepinguosaline põhjendamatu viivituseta teabe ja vastab küsimustele mis tahes üldkohaldatava meetme ja sellise meetme vastuvõtmise või muutmise ettepaneku kohta, mis võib taotluse esitanud lepinguosalise arvates mõjutada käesoleva lepingu täitmist, olenemata sellest, kas taotluse esitanud lepinguosalist on eelnevalt asjaomasest meetmest teavitatud.
ARTIKKEL 311
Üldkohaldatavate meetmete haldamine
Lepinguosalised haldavad üldkohaldatavaid meetmeid ühetaoliselt, objektiivselt, erapooletult ja mõistlikult. Sel eesmärgil peab lepinguosaline, kes kohaldab konkreetset meedet teise lepinguosalise konkreetsete isikute, kaupade ja teenuste suhtes:
a)
püüdma teatada huvitatud isikutele, keda menetlus otseselt mõjutab, mõistliku aja jooksul ja vastavalt siseriiklikule korrale menetluse algatamisest, sealhulgas kirjeldama menetluse laadi, teatama menetluse algatamise õigusliku aluse ja kirjeldama üldiselt vaidlusaluseid küsimusi;
b)
andma asjaomastele huvitatud isikutele piisava võimaluse esitada fakte ja väiteid oma seisukohtade toetuseks enne lõpliku haldusmeetme võtmist, niivõrd kui aeg, menetluse laad ja avalik huvi seda võimaldavad, ning
c)
tagama, et tema menetlused põhinevad tema õigusnormidel ja on nendega kooskõlas.
ARTIKKEL 312
Läbivaatamine ja edasikaebamine
1.
Lepinguosaline asutab või säilitab kooskõlas oma siseriikliku õigusega kohtud, vahekohtud või halduskohtud või kehtestab asjakohased menetlused, et käesoleva lepinguga hõlmatud küsimustega seotud haldusmeetmed viivitamata läbi vaadata ja vajaduse korral neid korrigeerida. Sellised kohtud ja menetlused peavad olema sõltumatud ametist või asutusest, kelle ülesanne on võtta halduslikke täitemeetmeid, ning nende eest vastutavad isikud peavad olema erapooletud ja neil ei tohi olla olulist huvi küsimuse lahenduse suhtes.
2.
Lepinguosalised tagavad, et kõnealuse kohtumenetluse korral antakse menetluspooltele õigus saada:
a)
piisav võimalus toetada või kaitsta oma seisukohti ning
b)
otsus, mis põhineb tõenditel ja esitatud andmetel või – kui siseriiklikud õigusaktid seda nõuavad – haldusasutuse koostatud andmetel.
3.
Lepinguosaline tagab, et selliseid otsuseid rakendab asjaomase haldusmeetmega seotud amet või asutus ning nende otsustega reguleeritakse kõnealuse ameti või asutuse tegevust, kusjuures selliseid otsuseid võib lepinguosalise siseriiklike õigusnormide alusel edasi kaevata või uuesti läbi vaadata.
ARTIKKEL 313
Hea õigus- ja haldustava
1.
Lepinguosalised teevad koostööd, et parandada õigusloome kvaliteeti ja tulemuslikkust, sealhulgas vahetades oma õigusloome reformide ja mõjuanalüüside teemal teavet ja parimaid tavasid.
2.
Lepinguosalised toetavad hea haldustava põhimõtteid ja nõustuvad tegema nende edendamiseks koostööd, sealhulgas vahetama teavet ja head tava.
ARTIKKEL 314
Konfidentsiaalsus
Käesolevas peatükis sätestatu ei kohusta lepinguosalist avalikustama konfidentsiaalset teavet, mis takistaks õiguskaitsetoiminguid või oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega või kahjustaks konkreetsete avaliku või erasektori ettevõtete seaduslikke ärihuve.
ARTIKKEL 315
Erisätted
Käesoleva peatüki sätete kohaldamine ei piira käesoleva lepingu teistes peatükkides kehtestatud erieeskirjade kohaldamist.
13. PEATÜKK
VAIDLUSTE LAHENDAMINE
A JAGU
ARTIKKEL 316
Eesmärk
Käesoleva peatüki eesmärk on luua tulemuslik ja tõhus mehhanism, et vältida ja lahendada lepinguosalistevahelisi vaidlusi seoses käesoleva lepingu tõlgendamise ja kohaldamisega ning võimaluse korral leida mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus.
ARTIKKEL 317
Kohaldamisala
Käesolevat peatükki kohaldatakse kõikide vaidluste suhtes, mis tekivad käesoleva jaotise tõlgendamisel ja kohaldamisel, kui ei ole sätestatud teisiti.
B JAGU
KONSULTEERIMINE JA VAHENDAMINE
ARTIKKEL 318
Konsulteerimine
1.
Lepinguosalised püüavad lahendada kõik vaidlused heas usus toimuvate konsultatsioonide teel, eesmärgiga jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.
2.
Lepinguosaline esitab kirjaliku konsultatsioonitaotluse teisele lepinguosalisele ja selle koopia partnerluskomiteele, märkides ära vaidlusaluse meetme ning täpsustades käesoleva jaotise sätted, mida tuleb tema hinnangul kohaldada.
3.
Konsultatsioon korraldatakse 30 päeva jooksul alates taotluse saamisest selle lepinguosalise territooriumil, kellele konsultatsioonitaotlus esitati, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti. Konsultatsioon loetakse lõppenuks 30 päeva pärast taotluse saamist, kui lepinguosalised ei lepi kokku konsultatsioone jätkata. Konsultatsioonid, eelkõige kõik lepinguosaliste poolt konsultatsioonide käigus esitatud andmed ja võetud seisukohad, on konfidentsiaalsed, ilma et see piiraks lepinguosaliste õigusi edasistes menetlustes.
4.
Kiireloomulisi küsimusi, sealhulgas kergesti riknevaid ja hooajakaupu ning -teenuseid või energiaküsimusi käsitlev konsultatsioon korraldatakse 15 päeva jooksul alates sellest, kui taotluse adressaadiks olev lepinguosaline on taotluse kätte saanud, ning loetakse lõppenuks selle 15päevase tähtaja täitumisel, kui lepinguosalised ei lepi kokku konsultatsioone jätkata.
5.
Konsultatsiooni taotlev lepinguosaline võib pöörduda vahekohtu poole kooskõlas artikliga 319, kui:
a)
konsultatsioonitaotluse saanud lepinguosaline ei vasta taotlusele kümne päeva jooksul selle saamisest;
b)
konsultatsiooni ei korraldata käesoleva artikli lõikes 3 või 4 sätestatud tähtaja jooksul;
c)
lepinguosalised lepivad kokku, et konsultatsiooni ei korraldata, või
d)
konsultatsioon lõpetati mõlemat poolt rahuldava kokkuleppeni jõudmata.
6.
Lepinguosalised esitavad konsultatsiooni käigus piisavalt faktilist teavet, et võimaldada põhjalikult uurida, kuidas meede või muu küsimus mõjutab käesoleva jaotise toimimist ja kohaldamist. Lepinguosalised püüavad kaasata oma pädevate ametiasutuste töötajad, kellel on eriteadmised küsimuses, mille üle konsultatsioone peetakse.
ARTIKKEL 319
Vahendamine
1.
Lepinguosaline võib teiselt lepinguosaliselt igal ajal taotleda vahendusmenetluse algatamist seoses lepinguosalistevahelist kaubandust või investeeringuid kahjustava meetmega.
2.
Vahendusmenetlus algatatakse, viiakse läbi ja lõpetatakse vastavalt vahendusmehhanismile.
3.
Partnerluskomitee kehtestab esimesel kohtumisel oma otsusega vahendusmehhanismi ja võib oma otsusega seda muuta.
VAIDLUSTE LAHENDAMISE MENETLUS
I ALAJAGU
VAHEKOHTUMENETLUS
ARTIKKEL 320
Vahekohtumenetluse algatamine
1.
Kui lepinguosalised ei ole suutnud vaidlust lahendada artiklis 318 sätestatud konsultatsioonide teel, võib konsultatsiooni taotlenud lepinguosaline taotleda vahekohtu moodustamist vastavalt käesolevale artiklile.
2.
Vahekohtu moodustamise taotlus esitatakse kirjalikult teisele lepinguosalisele ja partnerluskomiteele. Kaebuse esitav lepinguosaline märgib oma taotluses ära kõnealuse meetme ja selgitab, mil viisil see meede rikub käesoleva jaotise sätteid; sealhulgas esitatakse selgelt kaebuse õiguslik alus.
ARTIKKEL 321
Vahekohtu moodustamine
1.
Vahekohtusse kuulub kolm kohtunikku.
2.
Lepinguosalised konsulteerivad omavahel ja lepivad kokku vahekohtu koosseisu 14 päeva jooksul pärast kuupäeva, mil lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, sai kätte vahekohtu moodustamise kirjaliku taotluse.
3.
Kui lepinguosalised ei suuda käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul vahekohtu koosseisus kokkuleppele jõuda, võib kumbki lepinguosaline viie päeva jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist nimetada vahekohtuniku oma osanimekirjast, mis kuulub artiklil 339 alusel koostatud nimekirja koosseisu. Kui lepinguosaline jätab vahekohtuniku nimetamata, valib partnerluskomitee eesistuja või tema esindaja teise lepinguosalise taotluse alusel vahekohtuniku loosi teel kõnealuse lepinguosalise osanimekirjast, mis kuulub artikli 339 alusel koostatud nimekirja koosseisu.
4.
Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtu eesistuja suhtes käesoleva artikli lõikes 2 kehtestatud tähtaja jooksul kokkuleppele ja kui üks lepinguosaline esitab vastavasisulise taotluse, valib partnerluskomitee eesistuja või tema esindaja loosi teel vahekohtu eesistuja eesistujate osanimekirjast, mis kuulub artikli 339 alusel koostatud nimekirja koosseisu.
5.
Partnerluskomitee eesistuja või tema esindaja valib vahekohtunikud viie päeva jooksul pärast lõikes 3 või 4 nimetatud taotluse saamist.
6.
Vahekohtu moodustamise kuupäev on päev, mil viimane kolmest väljavalitud vahekohtunikust teatab kodukorra kohaselt, et ta nõustub enda nimetamisega vahekohtunikuks.
7.
Kui lõikes 3 või 4 nimetatud taotluse esitamise ajaks ei ole mõnda käesoleva peatüki artiklis 339 nimetatud nimekirja koostatud või kui mõni nimekiri ei sisalda piisaval arvul nimesid, valitakse vahekohtunikud loosi teel ühe või mõlema lepinguosalise poolt ametlikult kandidaadiks esitatud isikute seast.
ARTIKKEL 322
Volitused
1.
Kui lepinguosalised ei lepi viie päeva jooksul pärast vahekohtunike valimise kuupäeva kokku teisiti, on vahekohtu ülesanne:
„vaadata vahekohtu moodustamise taotluses nimetatud meede läbi vaidluses osalevate lepinguosaliste poolt osutatud käesoleva lepingu V jaotise asjakohaste sätete alusel, kontrollida kõnealuse meetme kokkusobivust nimetatud sätetega ja esitada aruanne kooskõlas käesoleva lepingu artiklitega 324, 325, 326 ja 338“.
2.
Lepinguosalised teatavad vahekohtule kokkulepitud volitustest kolme päeva jooksul pärast nende suhtes kokkuleppele jõudmist.
ARTIKKEL 323
Kiireloomulise juhtumi puhul tehtav eelotsus
Lepinguosalise taotlusel teeb vahekohus kümne päeva jooksul pärast moodustamist otsuse selle kohta, kas ta peab juhtumit kiireloomuliseks. Sellisest vahekohtule esitatud taotlusest tuleb teavitada samaaegselt teist lepinguosalist.
ARTIKKEL 324
Vahekohtu aruanded
1.
Vahekohus esitab lepinguosalistele vahearuande, mis sisaldab tuvastatud asjaolusid, asjakohaste sätete kohaldatavust ning vahekohtu järelduste ja soovituste põhjendusi.
2.
Lepinguosaline võib 14 päeva jooksul pärast vahearuande saamist esitada vahekohtule kirjaliku taotluse vahearuande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks. Sellisest taotlusest tuleb teavitada samaaegselt teist lepinguosalist.
3.
Pärast lepinguosaliste poolt vahearuande kohta esitatud kirjalike märkuste arvessevõtmist võib vahekohus oma aruannet muuta ja vajaduse korral asjaolusid täiendavalt uurida.
4.
Vahekohtu lõpparuandes esitatakse tuvastatud asjaolud, käesoleva jaotise asjakohaste sätete kohaldatavus ning vahekohtu tähelepanekute ja järelduste põhjendus. Lõpparuandes kajastatakse piisavas ulatuses vaheläbivaatamise käigus esitatud väiteid ning vastatakse selgelt mõlema lepinguosalise küsimustele ja tähelepanekutele.
ARTIKKEL 325
Vahekohtu vahearuanne
1.
Vahekohus esitab vahearuande lepinguosalistele hiljemalt 90 päeva pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, teavitab vahekohtu eesistuja sellest lepinguosalisi ja partnerluskomiteed kirjalikult, märkides ära viivituse põhjused ja kuupäeva, mil vahekohus kavatseb vahearuande esitada. Igal juhul tuleb vahearuanne esitada hiljemalt 120 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva.
2.
Artiklis 323 nimetatud kiireloomulistel juhtudel, sealhulgas kergesti riknevate ja hooajakaupade ning -teenuste või energiaküsimuste puhul, teeb vahekohus kõik võimaliku, et esitada oma vahearuanne 45 päeva jooksul, kuid mitte mingil juhul hiljem kui 60 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva.
3.
Lepinguosaline võib 14 päeva jooksul pärast vahearuande saamist esitada vahekohtule kirjaliku taotluse vahearuande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks vastavalt artikli 324 lõikele 2. Sellisest taotlusest tuleb teavitada samaaegselt teist lepinguosalist. Lepinguosaline võib seitsme päeva jooksul pärast vahekohtule kirjaliku taotluse esitamist esitada märkused teise lepinguosalise taotluse kohta.
ARTIKKEL 326
Vahekohtu lõpparuanne
1.
Vahekohus esitab oma lõpparuande lepinguosalistele ja partnerluskomiteele 120 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, teavitab vahekohtu eesistuja sellest lepinguosalisi ja partnerluskomiteed kirjalikult, märkides ära viivituse põhjused ja kuupäeva, mil vahekohus kavatseb lõpparuande esitada. Igal juhul tuleb lõpparuanne esitada hiljemalt 150 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva.
2.
Artiklis 323 nimetatud kiireloomulistel juhtudel, sealhulgas kergesti riknevate ja hooajakaupade ning -teenuste või energiaküsimuste puhul, teeb vahekohus kõik võimaliku, et esitada oma lõpparuanne 60 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Igal juhul tuleb lõpparuanne esitada hiljemalt 75 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva.
SOOVITUSTE TÄITMINE
Vahekohtu lõpparuande soovituste täitmine
Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, võtab kiiresti kõik vajalikud meetmed, et tagada vahekohtu lõpparuande soovituste kohene ja heauskne täitmine ning viia oma tegevus kooskõlla käesoleva jaotise sätetega.
ARTIKKEL 328
Lõpparuande soovituste täitmise mõistlik tähtaeg
1.
Juhul kui lõpparuande soovituste kohene täitmine ei ole võimalik, püüavad lepinguosalised nende täitmiseks vajalikus tähtajas kokkuleppele jõuda. Sellisel juhul peab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, hiljemalt 30 päeva pärast lõpparuande kättesaamist teatama kaebuse esitanud lepinguosalisele ja partnerluskomiteele, kui kiiresti ta suudab soovitused täita (edaspidi „mõistlik tähtaeg“).
2.
Kui lepinguosalised ei suuda vahekohtu otsuse täitmiseks vajalikus mõistlikus tähtajas kokku leppida, võib kaebuse esitanud lepinguosaline esitada 20 päeva jooksul pärast lõikes 1 sätestatud teate saamist algsele vahekohtule kirjaliku taotluse mõistliku tähtaja kindlaksmääramiseks. See taotlus tuleb samal ajal saata teisele lepinguosalisele ja partnerluskomiteele. Vahekohus esitab otsuse mõistliku tähtaja kohta lepinguosalistele ja partnerluskomiteele 20 päeva jooksul pärast taotluse saamise kuupäeva.
3.
Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab kaebuse esitanud lepinguosalisele kirjalikult lõpparuande soovituste täitmisel tehtud edusammudest. Sellekohane teade esitatakse kirjalikult hiljemalt üks kuu enne mõistliku tähtaja möödumist.
4.
Mõistlikku tähtaega võib lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel pikendada.
Vahekohtu lõpparuande soovituste täitmiseks võetud meetmete läbivaatamine
1.
Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab kaebuse esitanud lepinguosalisele ja partnerluskomiteele, milliseid meetmeid ta on võtnud lõpparuande soovituste täitmiseks. Teade esitatakse enne mõistliku tähtaja möödumist.
2.
Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele küsimuses, kas käesoleva artikli lõike 1 kohaselt teatatud meede on võetud või kas see meede vastab käesoleva jaotise sätetele, võib kaebuse esitanud lepinguosaline esitada kirjaliku taotluse, et selles küsimuses teeks otsuse algne vahekohus. Sellisest taotlusest tuleb teavitada samaaegselt lepinguosalist, kelle vastu kaebus esitati. Taotluses märgitakse ära vaidlusalune meede ja selgitatakse, mil viisil see meede on vastuolus osutatud sätetega; sealhulgas esitatakse selgelt kaebuse õiguslik alus. Vahekohus esitab oma aruande lepinguosalistele ja partnerluskomiteele 45 päeva jooksul pärast taotluse saamise kuupäeva.
ARTIKKEL 330
Ajutised meetmed soovituste täitmata jätmise korral
1.
Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ei teata enne mõistliku tähtaja möödumist ühestki vahekohtu lõpparuande soovituste täitmiseks võetud meetmest või kui vahekohus leiab, et nende täitmiseks ei ole võetud ühtki meedet või et meede, millest on artikli 329 lõike 1 kohaselt teatatud, ei ole kooskõlas kõnealuse lepinguosalise käesoleva jaotise kohaste kohustustega, peab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, kaebuse esitanud lepinguosalise taotlusel ja pärast temaga konsulteerimist pakkuma ajutist kompensatsiooni.
2.
Juhul kui kaebuse esitanud lepinguosaline otsustab käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud ajutist kompensatsiooni mitte taotleda või kui selline taotlus esitatakse, kuid kompensatsiooni suhtes ei jõuta kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast mõistliku tähtaja möödumist või käesoleva lepingu artikli 329 lõike 2 kohase vahekohtu aruande esitamist, on kaebuse esitanud lepinguosalisel õigus peatada käesolevast jaotisest tulenevate kohustuste täitmine, teatades sellest teisele lepinguosalisele ja partnerluskomiteele. Teates märgitakse, millises ulatuses kohustuste täitmine peatatakse, kuid kohustuste täitmise peatamine ei tohi olla suurem rikkumise tulemusena saamata jäänud või vähenenud kasu ulatusest. Kaebuse esitanud lepinguosaline võib peatada kohustuste täitmise kümme päeva pärast seda, kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, sai kätte kõnealuse teate, kui viimane ei ole taotlenud vahekohtumenetluse algatamist.
3.
Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, on arvamusel, et kohustuste täitmise peatamise ulatus ei ole võrdväärne rikkumise tulemusena saamata jäänud või vähenenud kasu ulatusega, võib ta esitada algsele vahekohtule kirjaliku taotluse selles küsimuses otsuse tegemiseks. Sellisest taotlusest teatatakse kaebuse esitanud lepinguosalisele ja partnerluskomiteele enne lõikes 2 nimetatud kümnepäevase tähtaja möödumist. Algne vahekohus teeb oma otsuse kohustuste täitmise peatamise ulatuse kohta lepinguosalistele ja partnerluskomiteele teatavaks 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva. Kohustuste täitmist ei peatata enne, kui algne vahekohus on oma otsuse teatavaks teinud. Kohustuste täitmine peatatakse vahekohtu aruandes nimetatud ulatuses.
4.
Käesoleva artikli kohane kohustuste peatamine ja kompenseerimine on ajutine ja seda ei kohaldata, kui:
a)
lepinguosalised on jõudnud kokkuleppele mõlemat poolt rahuldavas lahenduses vastavalt artiklile 334;
b)
lepinguosalised on jõudnud kokkuleppele, et artikli 329 lõike 1 kohaselt teatavaks tehtud meetmete võtmise tulemusel on lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, täitnud käesoleva jaotise tingimused, või
c)
meetmed, mis vastavalt artikli 329 lõike 2 kohasele vahekohtu otsusele ei ole kooskõlas käesoleva jaotise tingimustega, on tühistatud või muudatuste abil kõnealuste tingimustega kooskõlla viidud.
ARTIKKEL 331
Vahekohtu soovituste täitmiseks võetud meetmete läbivaatamine
pärast ajutiste meetmete kehtestamist
1.
Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab kaebuse esitanud lepinguosalisele ja partnerluskomiteele meetmetest, mis ta on võtnud pärast kontsessioonide peatamist või ajutise kompensatsiooni kohaldamist vahekohtu aruande soovituste täitmiseks. Kaebuse esitanud lepinguosaline lõpetab kontsessioonide peatamise 30 päeva jooksul pärast teate saamist, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud juhtudel. Juhul kui kohaldatakse kompensatsiooni, kuid välja arvatud lõikes 2 nimetatud juhtudel, võib lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, lõpetada kompensatsiooni kohaldamise 30 päeva jooksul pärast seda, kui ta on esitanud teate vahekohtu otsuse täitmise kohta.
2.
Kui lepinguosalised ei jõua 30 päeva jooksul pärast teate saamise kuupäeva kokkuleppele, kas selle lepinguosalise teatatud meede, kelle vastu kaebus esitati, viib tema tegevuse vastavusse osutatud sätetega, esitab kaebuse esitanud lepinguosaline algsele vahekohtule kirjaliku taotluse selles küsimuses otsuse tegemiseks. See taotlus tuleb samal ajal saata teisele lepinguosalisele ja partnerluskomiteele. Vahekohtu otsus tehakse lepinguosalistele ja partnerluskomiteele teatavaks 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Kui vahekohus leiab, et otsuse täitmiseks võetud meede on kooskõlas käesoleva jaotisega, tuleb olenevalt olukorrast lõpetada kohustuste täitmise peatamine või kompensatsioon. Kui vahekohus leiab, et meede, millest lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, on teatanud vastavalt lõikele 1, ei ole kooskõlas käesoleva jaotisega, tuleb vahekohtu otsust arvesse võttes korrigeerida kohustuste täitmise peatamise või kompensatsiooni ulatust.
III ALAJAGU
ÜHISSÄTTED
ARTIKKEL 332
Vahekohtunike asendamine
Kui algne vahekohus või mõni selle liige ei saa käesoleva peatüki kohase vahekohtumenetluse käigus vahekohtu töös osaleda, astub tagasi või ei täida käitumisjuhendis sätestatud nõudeid ja ta tuleb seetõttu asendada, kohaldatakse artiklis 321 sätestatud korda. Aruande esitamise tähtaega pikendatakse aja võrra, mida on vaja uue vahekohtuniku ametisse nimetamiseks, kuid mitte rohkem kui 20 päeva võrra.
Vahekohtumenetluse ja soovituste täitmise menetluse peatamine ja lõpetamine
Kui vahekohus saab mõlemalt lepinguosaliselt taotluse, peatab ta oma töö lepinguosaliste vahel kokku lepitud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 12 järjestikuseks kuuks. Vahekohus jätkab oma tööd enne selle tähtaja lõppu mõlema lepinguosalise kirjaliku taotluse korral või kõnealuse perioodi lõpul ühe lepinguosalise kirjaliku taotluse korral. Taotluse esitanud lepinguosaline teatab sellest partnerluskomitee esimehele ja teisele lepinguosalisele. Menetlus lõpetatakse, kui kumbki lepinguosaline ei esita kokkulepitud peatamisaja lõppemisel taotlust jätkata vahekohtu tööd. Vahekohtu töö peatamise korral pikendatakse käesolevas peatükis sätestatud tähtaegu sama aja võrra, mille jooksul vahekohtu töö on peatatud.
ARTIKKEL 334
Mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus
1.
Lepinguosalised võivad igal ajal leida käesoleva peatüki kohasele vaidlusele mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse.
2.
Kui mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus leitakse vahekohtu- või vahendusmenetluse jooksul, teatavad lepinguosalised sellisest lahendusest üheskoos partnerluskomiteele ja vahekohtu eesistujale või vahendajale. Sellise teate saamisel vahekohtumenetlus või vahendusmenetlus lõpetatakse.
3.
Lepinguosalised võtavad vajalikud meetmed, et rakendada mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus kokkulepitud aja jooksul. Lahendust rakendav lepinguosaline teatab kokkulepitud aja jooksul teisele lepinguosalisele kirjalikult kõikidest mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse rakendamiseks võetud meetmetest.
ARTIKKEL 335
Kodukord ja käitumisjuhend
1.
Käesoleva peatüki kohast vaidluste lahendamise menetlust reguleerivad käesoleva peatüki, kodukorra ja käitumisjuhendi sätted.
2.
Partnerluskomitee võtab oma esimesel koosolekul otsusega vastu kodukorra ja käitumisjuhendi ning võib oma otsusega neid muuta.
3.
Vahekohtu istungid on avalikud, kui kodukorras ei ole ette nähtud teisiti.
Teave ja tehniline nõustamine
1.
Vahekohus võib lepinguosalise taotlusel, mis saadetakse samaaegselt vahekohtule ja teisele lepinguosalisele, või omal algatusel nõuda muu hulgas vaidluses osalevatelt lepinguosalistelt mis tahes teavet, mida ta peab vahekohtu ülesannete täitmiseks vajalikuks. Lepinguosalised vastavad vahekohtu teabepäringule kiiresti ja ammendavalt.
2.
Vahekohus võib lepinguosalise taotlusel, mis saadetakse samaaegselt vahekohtule ja teisele lepinguosalisele, või omal algatusel küsida mis tahes teavet, mida ta peab vahekohtu ülesannete täitmiseks vajalikuks. Vahekohtul on õigus küsida ekspertide arvamust, kui ta peab seda vajalikuks. Enne ekspertide valimist konsulteerib vahekohus lepinguosalistega.
3.
Lepinguosaliste territooriumil asutatud juriidilistel ja füüsilistel isikutel on vastavalt kodukorrale õigus esitada vahekohtule amicus curiae kokkuvõtteid.
4.
Kogu käesoleva artikli kohaselt saadud teave tuleb teha teatavaks mõlemale lepinguosalisele, et nad saaksid esitada märkusi.
ARTIKKEL 337
Tõlgendamisreeglid
Vahekohus tõlgendab käesoleva jaotise sätteid vastavalt rahvusvahelise avaliku õiguse tõlgendamise tavadele, sh 1969. aasta rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioonis sätestatud eeskirjadele. Vahekohus võtab arvesse ka asjakohaseid tõlgendusi, mis on esitatud WTO vaidluste lahendamise organi poolt vastu võetud WTO vaekogude ja apellatsioonikogu otsustes. Vahekohtu aruanded ei suurenda ega vähenda lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad käesolevast lepingust.
ARTIKKEL 338
Vahekohtu otsused ja aruanded
1.
Vahekohus püüab teha kõik otsused konsensuse alusel. Kui aga konsensuslikku otsust ei suudeta teha, otsustatakse vaidlusalune küsimus häälteenamusega. Vahekohtunike eriarvamusi ei avalikustata ühelgi juhul.
2.
Vahekohtu aruandes esitatakse tuvastatud asjaolud, asjakohaste sätete kohaldatavus ning vahekohtu tähelepanekute ja järelduste põhjendus.
3.
Lepinguosalised aktsepteerivad vahekohtu otsuseid ja aruandeid tingimusteta ning need ei loo füüsilistele ja juriidilistele isikutele õigusi ega kohustusi.
4.
Partnerluskomitee avaldab vahekohtu aruande, tingimusel et järgitakse kodukorras sätestatud konfidentsiaalse teabe kaitsmise nõudeid.
D JAGU
ÜLDSÄTTED
Vahekohtunike nimekirjad
1.
Partnerluskomitee koostab lepinguosaliste ettepanekute alusel hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist nimekirja vähemalt 15 isikust, kes soovivad ja saavad täita vahekohtuniku ülesandeid. Nimekiri koosneb kolmest osanimekirjast: kummagi lepinguosalise osanimekiri ning selliste isikute osanimekiri, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ning kes täidavad vahekohtu eesistuja ülesandeid. Igasse osanimekirja kantakse vähemalt viis isikut. Partnerluskomitee tagab, et nimekiri on alati täielik.
2.
Vahekohtunikel peavad olema tõendatud teadmised õiguse, rahvusvahelise kaubanduse ja muudes käesoleva jaotisega seotud valdkondades. Nad peavad olema sõltumatud ja täitma oma ülesandeid üksikisikuna, ei tohi vastu võtta juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt ega olla seotud kummagi lepinguosalise valitsusega ning peavad järgima käitumisjuhendit. Vahekohtu eesistujal peab olema vaidluste lahendamise menetluse läbiviimise kogemus.
3.
Partnerluskomitee võib koostada 15 isikust koosnevaid lisanimekirju, millesse kuuluvad käesoleva jaotisega hõlmatud konkreetsete valdkondade asjatundjad. Lepinguosaliste kokkuleppel võib vahekohtu moodustamisel kasutada lisanimekirju artiklis 321 sätestatud korras.
Vaidluste lahendamise organi valik
1.
Kui vaidlus käsitleb konkreetset meedet, mis väidetavalt rikub käesoleva lepingu kohast kohustust või sisuliselt samaväärset kohustust, mis tuleneb muust rahvusvahelisest lepingust, millega lepinguosalised on ühinenud, sealhulgas WTO asutamislepingust, valib vaidluste lahendamise organi kaebuse esitanud lepinguosaline.
2.
Kui lepinguosaline on vastavalt käesolevale peatükile või muule rahvusvahelisele lepingule valinud vaidluste lahendamise organi ja algatanud vaidluse lahendamise menetluse, ei algata ta lõikes 1 nimetatud konkreetse meetmega seoses vaidluse lahendamise menetlust muu lepingu kohaselt, välja arvatud juhul, kui esimesena valitud vaidluste lahendamise organ ei saa menetluslikel või kohtualluvuslikel põhjustel otsust teha.
3.
Käesoleva artikli kohaldamisel:
a)
käesoleva peatüki kohane vaidluste lahendamise menetlus loetakse algatatuks lepinguosalise taotlusega moodustada artikli 320 kohane vahekohus;
b)
WTO asutamislepingu kohane vaidluste lahendamise menetlus loetakse algatatuks lepinguosalise taotlusega moodustada WTO vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artikli 6 kohane vahekohus;
c)
muu lepingu kohane vaidluste lahendamise menetlus loetakse algatatuks kooskõlas kõnealuse lepingu asjaomaste sätetega.
4.
Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, ei takista käesolevas lepingus sätestatu lepinguosalist peatamast oma kohustuste täitmist, kui tal on selleks WTO vaidluste lahendamise organi luba. WTO asutamislepingule ei saa tugineda, et takistada lepinguosalist peatamast käesoleva peatüki kohaste kohustuste täitmist.
ARTIKKEL 341
Tähtajad
1.
Kõiki käesolevas peatükis sätestatud tähtaegu, sealhulgas vahekohtu aruannete esitamise tähtaegu, arvestatakse kalendripäevades, kusjuures esimene päev on viidatud toimingule või sündmusele järgnev päev, kui ei ole ette nähtud teisiti.
2.
Kõiki käesolevas peatükis osutatud tähtaegu võib muuta vaidluses osalevate lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel. Vahekohus võib igal ajal teha lepinguosalistele ettepaneku muuta käesolevas peatükis osutatud tähtaegu, esitades nimetatud ettepaneku põhjenduse.
ARTIKKEL 342
Hagi esitamine Euroopa Liidu Kohtule
1.
Lõikes 2 sätestatud menetlust kohaldatakse vaidluste puhul, mis käsitlevad artiklite 169, 180, 189 ja 192 ühtlustamissätete tõlgendamist.
2.
Kui lõikes 1 nimetatud vaidluse käigus tõstatatakse liidu õigusnormi tõlgendamise küsimus, palub vahekohus Euroopa Liidu Kohtul teha küsimuse kohta eelotsus, tingimusel et selle küsimuse lahendamine on vajalik vahekohtu otsuse tegemiseks. Sellistel juhtudel peatatakse vahekohtu otsuste suhtes kohaldatavate tähtaegade kulgemine seniks, kuni Euroopa Liidu Kohus on teinud oma otsuse. Euroopa Liidu Kohtu otsused on vahekohtule siduvad.
VII JAOTIS
RAHALINE ABI NING PETTUSEVASTASED JA KONTROLLISÄTTED
1. PEATÜKK
RAHALINE ABI
ARTIKKEL 343
Armeenia Vabariik saab rahalist abi asjaomaste Euroopa Liidu rahastamismehhanismide ja -vahendite kaudu. Armeenia Vabariik võib laenu saada ka Euroopa Investeerimispangalt, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangalt ning muudelt rahvusvahelistelt finantsasutustelt. Rahaline abi peab aitama saavutada käesoleva lepingu eesmärke ja seda antakse käesoleva peatüki kohaselt.
ARTIKKEL 344
1.
Rahalise abi andmise peamised põhimõtted peavad olema kooskõlas asjakohaste Euroopa Liidu rahastamisvahendeid käsitlevate määrustega.
2.
Lepinguosaliste vahel kokku lepitud Euroopa Liidu rahalise abi prioriteetsed valdkonnad nähakse ette iga-aastastes tegevusprogrammides, mis põhinevad mitmeaastastel raamistikel, milles kajastuvad kokkulepitud poliitilised prioriteedid. Kõnealuste programmidega kehtestatud abisummade puhul võetakse arvesse Armeenia Vabariigi vajadusi, valdkondlikku suutlikkust ja reformide edukust, eelkõige käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades.
3.
Olemasolevate vahendite parimaks ärakasutamiseks püüavad lepinguosalised tagada, et Euroopa Liidu abi rakendatakse tihedas koostöös ja kooskõlastatult teiste doonorriikide, abiorganisatsioonide ja rahvusvaheliste finantsasutustega ning vastavalt rahvusvaheliste abi tõhususe põhimõttele.
4.
Euroopa Liit võib anda Armeenia Vabariigi taotlusel Armeenia Vabariigile makromajandusliku finantsabi, kui on täidetud kohaldatavad tingimused.
ARTIKKEL 345
Rahalise abi põhiline õiguslik, haldus- ja tehniline baas määratakse kindlaks lepinguosaliste vastavasisuliste lepingute raames.
ARTIKKEL 346
Partnerlusnõukogule teatatakse rahalise abi alal tehtud edusammudest ja selle rakendamisest ning selle mõjust käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisele. Selleks esitavad lepinguosaliste asjaomased asutused vastastikkuse põhimõttel pidevalt asjakohast järelevalve- ja hindamisteavet.
ARTIKKEL 347
Lepinguosalised annavad abi kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega ning teevad koostööd Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi finantshuvide kaitsmisel vastavalt käesoleva jaotise 2. peatükile.
2. PEATÜKK
PETTUSEVASTASED JA KONTROLLISÄTTED
ARTIKKEL 348
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse käesoleva lepingu protokollis sätestatud mõisteid.
ARTIKKEL 349
Kohaldamisala
Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosaliste vahel tulevikus sõlmitavate lepingute ja rahastamisvahendite suhtes ning kõigi muude Euroopa Liidu rahastamisvahendite suhtes, millega Armeenia Vabariigi ametiasutused või muud Armeenia Vabariigi jurisdiktsiooni all olevad üksused või isikud võivad ühineda, ilma et see piiraks muid täiendavaid sätteid, mis reguleerivad auditeid, kohapealseid kontrolle, inspekteerimisi, kontrollimeetmeid ja pettusevastaseid meetmeid, kaasa arvatud Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) omi.
ARTIKKEL 350
Pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse ennetamise meetmed
Lepinguosalised võtavad tulemuslikke meetmeid, et ennetada ja tõkestada ELi vahendite kasutamisega seotud pettust, korruptsiooni ja muud ebaseaduslikku tegevust, andes muu hulgas vastastikust haldus- ja õigusabi käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades.
ARTIKKEL 351
Operatiivtasandi teabevahetus ja edasine koostöö
1.
Käesoleva peatüki nõuetekohaseks rakendamiseks vahetavad Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi pädevad asutused korrapäraselt teavet ning peavad emma-kumma lepinguosalise taotlusel konsultatsioone.
2.
Euroopa Pettustevastane Amet võib oma Armeenia Vabariigi partneritega kokku leppida edasises koostöös pettustevastase võitluse valdkonnas, sealhulgas sõlmida operatiivtöö kokkuleppeid Armeenia Vabariigi asutustega.
3.
Isikuandmete edastamise ja töötlemise suhtes kohaldatakse artiklit 13.
ARTIKKEL 352
Koostöö euro ja drammi kaitsmiseks võltsimise vastu
Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi pädevad asutused teevad koostööd, et tõhusalt kaitsta eurot ja drammi võltsimise vastu. Koostöö hõlmab abi, mis on vajalik euro ja drammi võltsimise ennetamiseks ja tõkestamiseks, sealhulgas teabevahetust.
ARTIKKEL 353
Pettuse, korruptsiooni ja eeskirjade eiramise ennetamine
1.
ELi vahendite kasutamisel kontrollivad Armeenia Vabariigi asutused korrapäraselt, kas ELi vahenditest rahastatavaid meetmeid rakendatakse nõuetekohaselt. Nad võtavad vajalikke meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuste ennetamiseks ja heastamiseks.
2.
Armeenia Vabariigi ametiasutused võtavad vajalikke meetmeid igasuguse aktiivse ja passiivse korruptsiooni ennetamiseks ja heastamiseks ning igasuguse huvide konflikti välistamiseks kõigil ELi vahendite rakendamise etappidel.
3.
Armeenia Vabariigi ametiasutused teatavad Euroopa Komisjonile kõigist võetud ennetusmeetmetest.
4.
Selleks esitavad Armeenia Vabariigi pädevad asutused komisjonile kogu teabe ELi vahendite kasutamise kohta ning annavad Euroopa Komisjonile viivitamatult teada oma menetluste ja süsteemide märkimisväärsetest muudatustest.
ARTIKKEL 354
Uurimine ja süüdistuse esitamine
Armeenia Vabariigi ametiasutused tagavad riikliku ja ELi-poolse kontrolli järel uurimise ja vastutusele võtmise kõigis kahtlustatavates ja kinnitust leidnud pettuse, korruptsiooni ja muudes eeskirjade eiramise, sealhulgas huvide konflikti juhtumites. Armeenia Vabariigi pädevaid asutusi võib selle juures vajaduse korral abistada Euroopa Pettustevastane Amet.
ARTIKKEL 355
Pettusest, korruptsioonist ja eeskirjade eiramisest teatamine
1.
Armeenia Vabariigi ametiasutused edastavad Euroopa Komisjonile viivitamatult igasuguse teabe, mida nad on saanud kahtlustatavate ja kinnitust leidnud pettuse, korruptsiooni ja muudes eeskirjade eiramise, sealhulgas huvide konflikti kahtlusega juhtumite kohta seoses ELi vahendite kasutamisega. Pettuse- ja korruptsioonikahtluse korral teatakse sellest ka Euroopa Pettustevastasele Ametile.
2.
Armeenia Vabariigi ametiasutused teatavad ka kõigist meetmetest, mida nad on võtnud seoses käesoleva artikli alusel edastatud faktidega. Kui pettuste, korruptsiooni ja muude eeskirjade eiramiste kahtlustusi ja kinnitust leidnud juhtumeid, mille kohta aru anda, ei ole esinenud, teatavad Armeenia Vabariigi ametiasutused sellest Euroopa Komisjonile asjaomase allkomitee aastakoosolekul.
ARTIKKEL 356
Auditid
1.
Euroopa Komisjonil ja Euroopa Kontrollikojal on õigus kontrollida, kas kõik ELi vahendite kasutamisel kantud kulud on tehtud seaduslikult ja eeskirjadekohaselt ning kas finantsjuhtimine on olnud usaldusväärne.
2.
Auditeid viiakse läbi nii võetud kohustuste kui ka tehtud maksete põhjal. Auditid põhinevad dokumentidel ja vajaduse korral viiakse need läbi selle üksuse ruumides, kes haldab ELi vahendite kasutamist või osaleb selles; see hõlmab kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, kes on otseselt või kaudselt saanud ELi vahendeid. Auditeid võib läbi viia enne kõnealuse eelarveaasta kontode sulgemist ja viie aasta jooksul alates lõppmakse tegemisest.
3.
Euroopa Komisjoni inspektorid ning Euroopa Komisjoni või Euroopa Kontrollikoja poolt volitatud isikud võivad teostada dokumentide kontrolli või kohapealseid kontrolle ja auditeid iga üksuse ruumides, kes haldab ELi vahendite kasutamist või osaleb selles, ning tema Armeenia Vabariigis asuvate alltöövõtjate ruumides.
4.
Euroopa Komisjonile, tema volitatud isikutele ja Euroopa Kontrollikojale tagatakse auditite teostamiseks vajalik juurdepääs tegevuskohtadele, objektidele ja dokumentidele ning kogu vajalikule teabele, sh elektroonsel kujul olevale teabele. Kõnealusest juurdepääsuõigusest tuleb teavitada kõiki Armeenia Vabariigi riigiasutusi ning see sätestatakse sõnaselgelt käesolevas lepingus viidatud lepingutes, mis sõlmitakse vahendite kasutamiseks.
5.
Euroopa Kontrollikoda ja Armeenia Vabariigi auditiasutused teevad oma ülesannete täitmisel koostööd usalduse vaimus, säilitades samal ajal oma sõltumatuse.
ARTIKKEL 357
Kohapealsed kontrollid
1.
Euroopa Pettustevastasel Ametil on õigus käesoleva lepingu raames läbi viia kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et kaitsta Euroopa Liidu finantshuve.
2.
Euroopa Pettustevastane Amet valmistab kohapealsed kontrollid ja inspekteerimised ette ja viib läbi tihedas koostöös Armeenia Vabariigi pädevate asutustega.
3.
Armeenia Vabariigi ametiasutusi teavitatakse varakult kontrollide ja inspekteerimiste eesmärgist ja õiguslikust alusest, et nad saaksid osutada kogu vajalikku abi. Selleks võivad kohapealses kontrollis ja inspekteerimisel osaleda ka Armeenia Vabariigi pädevate asutuste ametnikud.
4.
Kui Armeenia Vabariigi asjaomased ametiasutused avaldavad selleks huvi, võivad nad koos Euroopa Pettustevastase Ametiga läbi viia ühised kohapealsed kontrollid ja inspekteerimised.
5.
Kui ettevõtjad on kohapealse kontrolli või inspekteerimise vastu, annavad Armeenia Vabariigi ametiasutused kooskõlas Armeenia Vabariigi õigusega Euroopa Pettustevastasele Ametile igakülgset abi, et kohapealse kontrolli ja inspekteerimise saaks edukalt läbi viia.
ARTIKKEL 358
Haldusmeetmed ja -karistused
Euroopa Komisjon võib kehtestada ettevõtjate suhtes haldusmeetmeid ja -karistusi kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95,
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012
ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1268/2012
. Armeenia Vabariigi ametiasutused võivad kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega kehtestada meetmeid ja karistusi lisaks esimeses lauses nimetatud meetmetele ja karistustele.
ARTIKKEL 359
Abi tagasinõudmine
1.
Kui ELi vahendite kasutamine on usaldatud Armeenia Vabariigi ametiasutustele, on Euroopa Komisjon volitatud alusetult makstud ELi vahendeid tagasi nõudma, kasutades eelkõige finantskorrektsioone. Armeenia Vabariigi ametiasutused võtavad kõik asjakohased meetmed alusetult makstud ELi vahendite tagasinõudmiseks. Selleks et vältida asjaomaste ELi vahendite kadu, võtab Euroopa Komisjon arvesse Armeenia Vabariigi ametiasutuste võetud meetmeid.
2.
Lõikes 1 nimetatud juhtudel konsulteerib Euroopa Komisjon enne tagasinõudmisotsuse vastuvõtmist Armeenia Vabariigiga. Tagasinõudmist käsitlevaid vaidlusi lahendab partnerlusnõukogu.
3.
Käesoleva jaotise raames tehtud otsused, millega määratakse rahalisi kohustusi isikutele, kes ei ole riigid, pööratakse Armeenia Vabariigis täitmisele järgmiste põhimõtete kohaselt.
a)
Täitmisele pööramine toimub vastavalt Armeenia Vabariigi tsiviilmenetlusele. Täitekorralduse annab välja Armeenia Vabariigi valitsuse poolt selleks määratud riigiasutus ilma täiendavate formaalsusteta peale täitekorralduse autentsuse tõestamise. Armeenia Vabariigi valitsus teatab Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu Kohtule selle riigiasutuse nime.
b)
Kui punktis a osutatud formaalsused on Euroopa Komisjoni taotlusel lõpetatud, võib Euroopa Komisjon asuda otsust täitma kooskõlas Armeenia Vabariigi õigusaktidega, pöördudes otse pädevasse asutusse.
c)
Täitekorralduse õiguspärasust on õigus kontrollida Euroopa Liidu Kohtul. Täitmise võib peatada ainult Euroopa Liidu Kohtu otsusega. Euroopa Komisjon teatab Armeenia Vabariigi ametiasutustele kõigist Euroopa Liidu Kohtu otsustest täitmise peatamise kohta. Armeenia Vabariigi kohtute pädevusse kuuluvad kaebused ebaõige täitmise kohta.
4.
Samadel tingimustel pööratakse täitmisele Euroopa Liidu Kohtu otsused, mis on tehtud käesoleva peatüki kohaldamisalasse kuuluvas lepingus sisalduva vahekohtuklausli alusel.
ARTIKKEL 360
Konfidentsiaalsus
Käesoleva peatüki kohaselt edastatud või omandatud teave kuulub ametisaladuste hulka ning seda kaitstakse Armeenia Vabariigi õiguse ja asjaomaste Euroopa Liidu institutsioonide suhtes kehtivate sätete alusel samamoodi nagu muud sarnast teavet. Seda teavet võib edastada ainult sellistele isikutele Euroopa Liidu institutsioonides, liikmesriikides ja Armeenia Vabariigis, kelle ülesanded nõuavad selle teadmist, samuti ei tohi seda teavet kasutada muul eesmärgil kui lepinguosaliste finantshuvide tõhusaks kaitsmiseks.
ARTIKKEL 361
Õigusaktide ühtlustamine
Armeenia Vabariik ühtlustab oma õigusaktid XII lisas osutatud Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.
2. peatükki (pettusevastased sätted) käsitlev deklaratsioon
VII jaotise 2. peatükis nimetatud kohustus võtta asjakohaseid meetmeid igasuguste rikkumiste, pettuste või aktiivse ja passiivse korruptsiooni ennetamiseks ja heastamiseks ning huvide konflikti välistamiseks kõigil ELi vahendite rakendamise etappidel ei pane Armeenia Vabariigile finantskohustust seoses kohustustega, mille on võtnud tema jurisdiktsiooni alla kuuluvad üksused ja isikud.
VII jaotise 2. peatüki kohase kontrolliõiguse kasutamisel järgib Euroopa Liit
pangasaladust käsitlevaid siseriiklikke eeskirju.
VIII JAOTIS
INSTITUTSIOONILISED, ÜLD- JA LÕPPSÄTTED
1. PEATÜKK
INSTITUTSIOONILINE RAAMISTIK
ARTIKKEL 362
Partnerlusnõukogu
1.
Käesolevaga moodustatakse partnerlusnõukogu. Partnerlusnõukogu jälgib käesoleva lepingu rakendamist ja vaatab selle korrapäraselt läbi.
2.
Partnerlusnõukogusse kuuluvad lepinguosaliste esindajad ministrite tasandil ning nõukogu kohtub korrapäraste ajavahemike järel vähemalt üks kord aastas ja ka siis, kui see osutub vajalikuks. Vastastikusel kokkuleppel võib partnerlusnõukogu kokku tulla kõigis vajalikes koosseisudes.
3.
Partnerlusnõukogu vaatab läbi olulisemad käesoleva lepinguga seotud küsimused ning muud ühist huvi pakkuvad kahepoolsed või rahvusvahelised küsimused, et saavutada käesoleva lepingu eesmärgid.
4.
Partnerlusnõukogu võtab vastu oma kodukorra.
5.
Partnerlusnõukogu eesistujaks on vaheldumisi Euroopa Liidu esindaja ja Armeenia Vabariigi esindaja.
6.
Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks on partnerlusnõukogul õigus teha käesolevas lepingus ettenähtud juhtudel otsuseid lepingu kohaldamisala ulatuses. Otsused on lepinguosaliste suhtes siduvad ning nad võtavad nende rakendamiseks asjakohaseid meetmeid. Partnerlusnõukogu võib anda ka soovitusi. Ta võtab oma otsused ja soovitused vastu lepinguosaliste kokkuleppel, kui asjaomased sisemenetlused on lõpule viidud.
7.
Partnerlusnõukogu on koht, kus vahetatakse teavet nii koostamisel olevate kui ka kehtivate Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi õigusaktide ning nende rakendamise, täitmise tagamise ja nende täitmiseks võetud meetmete kohta.
8.
Partnerlusnõukogu võib ajakohastada ja muuta käesoleva lepingu lisasid, ilma et see mõjutaks VI jaotise erisätete kohaldamist.
ARTIKKEL 363
Partnerluskomitee
1.
Käesolevaga moodustatakse partnerluskomitee. Komitee abistab partnerlusnõukogu tema ülesannete täitmisel.
2.
Partnerluskomiteesse kuuluvad lepinguosalise esindajad on tavaliselt kõrgemad ametnikud.
3.
Partnerluskomitee eesistujaks on vaheldumisi Euroopa Liidu esindaja ja Armeenia Vabariigi esindaja.
4.
Partnerlusnõukogu määrab oma kodukorras kindlaks partnerluskomitee toimimise ja ülesanded, mille hulka kuulub partnerlusnõukogu kohtumiste ettevalmistamine. Partnerluskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas.
5.
Partnerlusnõukogu võib partnerluskomiteele delegeerida kõiki oma volitusi, sealhulgas siduvate otsuste vastuvõtmise õigust.
6.
Partnerluskomiteel on õigus vastu võtta otsuseid käesolevas lepingus ettenähtud juhtudel ja valdkondades, milles partnerlusnõukogu on talle volitused delegeerinud. Kõnealused otsused on lepinguosaliste suhtes siduvad ning nad võtavad nende rakendamiseks vajalikke meetmeid. Partnerluskomitee võtab oma otsused ja soovitused vastu lepinguosaliste kokkuleppel, tingimusel et lepinguosaliste asjaomased sisemenetlused on lõpule viidud.
7.
Kõigi VI jaotisega seonduvate küsimuste käsitlemiseks tuleb partnerluskomitee kokku erikoosseisus. See partnerluskomitee erikoosseis kohtub vähemalt üks kord aastas.
ARTIKKEL 364
Allkomiteed ja muud organid
1.
Partnerluskomiteed abistavad käesoleva lepingu kohaselt moodustatud allkomiteed ja muud organid.
2.
Partnerlusnõukogu võib luua konkreetsetes valdkondades mis tahes allkomitee või muu organi, mis on vajalik käesoleva lepingu rakendamiseks, ning määrab kindlaks selle koosseisu, ülesanded ja tegevuspõhimõtted.
3.
Allkomiteed annavad oma tegevuse kohta korrapäraselt aru partnerluskomiteele.
4.
Allkomiteede olemasolu ei takista lepinguosalisi mis tahes küsimuses pöördumast otse partnerluskomitee, sealhulgas kaubanduskoosseisus kokku tulnud partnerluskomitee poole.
ARTIKKEL 365
Parlamentaarne partnerluskomitee
1.
Käesolevaga moodustatakse parlamentaarne partnerluskomitee. Komiteesse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Parlamendi ja teiselt poolt Armeenia Vabariigi parlamendi liikmed ning see on foorum, kus nad saavad kohtuda ja mõtteid vahetada. Komitee tuleb kokku enda määratud ajavahemike tagant.
2.
Parlamentaarne partnerluskomitee kehtestab oma kodukorra.
3.
Parlamentaarse partnerluskomitee eesistujaks on tema kodukorras sätestatud tingimustel vaheldumisi Euroopa Parlamendi esindaja ja Armeenia Vabariigi parlamendi esindaja.
4.
Parlamentaarne partnerluskomitee võib partnerlusnõukogult nõuda käesoleva lepingu rakendamisega seotud teavet, mille nõukogu seejärel parlamentaarsele partnerluskomiteele esitab.
5.
Parlamentaarsele partnerluskomiteele teatatakse partnerlusnõukogu otsustest ja soovitustest.
6.
Parlamentaarne partnerluskomitee võib anda partnerlusnõukogule soovitusi.
7.
Parlamentaarne partnerluskomitee võib luua parlamentaarseid partnerluse allkomiteesid.
ARTIKKEL 366
Kodanikuühiskonna platvorm
1.
Lepinguosalised toetavad kodanikuühiskonna esindajate korrapäraseid kohtumisi, et teavitada neid käesoleva lepingu rakendamisest ja saada nendepoolset teavet.
2.
Käesolevaga moodustatakse kodanikuühiskonna platvorm. Kodanikuühiskonna platvorm koosneb Euroopa Liidu kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajatest, muu hulgas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetest, ning Armeenia Vabariigi kodanikuühiskonna organisatsioonide, võrgustike ja platvormide, sealhulgas idapartnerluse riikliku platvormi esindajatest, kellele see on kohtumise ja mõttevahetuse kohaks. Kodanikuühiskonna platvorm tuleb kokku enda määratud ajavahemike tagant.
3.
Kodanikuühiskonna platvorm kehtestab oma kodukorra. Kodukorras sätestatakse muu hulgas läbipaistvuse, kaasatuse ja rotatsiooni põhimõtted.
4.
Kodanikuühiskonna platvormi eesistujaks on tema kodukorras sätestatud tingimustel vaheldumisi Euroopa Liidu kodanikuühiskonna esindaja ja Armeenia Vabariigi kodanikuühiskonna esindaja.
5.
Kodanikuühiskonna platvormi teavitatakse partnerlusnõukogu otsustest ja soovitustest.
6.
Kodanikuühiskonna platvorm võib anda soovitusi partnerlusnõukogule, partnerluskomiteele ja parlamentaarsele partnerluskomiteele.
7.
Partnerluskomitee ja parlamentaarne partnerluskomitee korraldavad korrapäraseid kohtumisi kodanikuühiskonna platvormi esindajatega, et kuulata ära nende seisukohad käesoleva lepingu eesmärkide saavutamise kohta.
2. PEATÜKK
ÜLD- JA LÕPPSÄTTED
ARTIKKEL 367
Pöördumine kohtutesse ja haldusasutustesse
Kumbki lepinguosaline kohustub käesoleva lepingu kohaldamisalas tagama, et teise lepinguosalise füüsilisi ja juriidilisi isikuid ei diskrimineerita võrreldes tema enda kodanikega pöördumisel lepinguosalise pädevatesse kohtutesse ja haldusasutustesse, et kaitsta oma isiklikke ja omandiõigusi.
ARTIKKEL 368
Julgeolekuerandid
Ühtegi käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata kui nõuet, mis:
a)
kohustab kumbagi lepinguosalist esitama teavet, mille avaldamist ta peab oma olulisi julgeolekuhuve kahjustavaks;
b)
takistab kumbagi lepinguosalist võtmast meedet, mida ta peab vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks:
i)
seoses relvade, laskemoona või sõjavarustuse tootmise või nendega kauplemisega;
ii)
seoses majandustegevusega, mis toimub otse või kaudselt sõjaväerajatise varustamiseks;
iii)
seoses lõhustuvate ja ühinevate tuumamaterjalidega või ainetega, millest neid saadakse, või
iv)
sõja ajal või muus rahvusvaheliste suhete kriisiolukorras;
c)
takistab lepinguosalist võtmast mis tahes meetmeid, et täita oma kohustusi, mis ta on võtnud vastavalt ÜRO hartale rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamise nimel.
ARTIKKEL 369
Mittediskrimineerimine
1.
Käesoleva lepinguga reguleeritavates valdkondades kehtivad järgmised põhimõtted, ilma et see piiraks lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist:
a)
meetmed, mida Armeenia Vabariik rakendab Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide suhtes, ei tohi põhjustada liikmesriikide ega nende füüsiliste ja juriidiliste isikute diskrimineerimist ning
b)
meetmed, mida Euroopa Liit ja selle liikmesriigid rakendavad Armeenia Vabariigi suhtes, ei tohi põhjustada Armeenia Vabariigi füüsiliste ja juriidiliste isikute diskrimineerimist.
2.
Lõige 1 ei piira lepinguosaliste õigust kohaldada oma asjakohaseid maksualaseid õigusnorme maksumaksjate suhtes, kes ei ole oma elu- või asukoha poolest ühesuguses olukorras.
ARTIKKEL 370
Järkjärguline ühtlustamine
Armeenia Vabariik ühtlustab järk-järgult oma õigusaktid lisades osutatud Euroopa Liidu õigusaktidega käesolevas lepingus sätestatud kohustuste alusel ja nimetatud lisade kohaselt. See säte ei piira VI jaotises esitatud erisätete kohaldamist.
ARTIKKEL 371
Dünaamiline ühtlustamine
Kooskõlas eesmärgiga järk-järgult ühtlustada Armeenia Vabariigi õigusaktid ELi õigusaktidega vaatab partnerlusnõukogu korrapäraselt läbi ja ajakohastab käesoleva lepingu lisad, et võtta muu hulgas arvesse ELi õiguse arengut ja kohaldatavaid standardeid, mis on sätestatud lepinguosaliste poolt asjakohasteks peetavates rahvusvahelistes õigusaktides, kui lepinguosaliste asjaomased sisemenetlused on lõpule viidud. See säte ei piira VI jaotises esitatud erisätete kohaldamist.
ARTIKKEL 372
Järelevalve and õigusaktide ühtlustamise hindamine
1.
Järelevalve on käesoleva lepinguga hõlmatud meetmete rakendamise ja täitmise edusammude järjepidev hindamine. Lepinguosalised teevad koostööd, et soodustada järelevalvet käesoleva lepinguga loodud institutsioonilises raamistikus.
2.
Euroopa Liit hindab käesolevas lepingus osutatud Armeenia Vabariigi õigusaktide ühtlustamist ELi õigusaktidega. Hindamine hõlmab rakendamise ja täitmise aspekte. Euroopa Liit võib hindamise läbi viia iseseisvalt või kokkuleppel Armeenia Vabariigiga. Hindamisprotsessi lihtsustamiseks annab Armeenia Vabariik Euroopa Liidule aru ühtlustamisel tehtud edusammude kohta, vajaduse korral enne käesolevas lepingus ELi õigusaktide kohta sätestatud üleminekuperioodide lõppu. Aruandlus- ja hindamisprotsessi, sealhulgas hindamise korra ja sageduse puhul võetakse arvesse käesolevas lepingus või käesoleva lepingu alusel asutatud rahvusvaheliste organite otsustes sätestatud erikorda.
3.
Õigusaktide ühtlustamise hindamine võib hõlmata kohapealseid missioone, vajaduse korral Euroopa Liidu institutsioonide, organite ja ametite, vabaühenduste, järelevalveasutuste, sõltumatute ekspertide ja teiste osalusel.
ARTIKKEL 373
Järelevalvetoimingute, sealhulgas ühtlustamise hindamise tulemused
1.
Järelevalvetoimingute, sealhulgas käesoleva lepingu artiklis 372 sätestatud ühtlustamise hindamise tulemusi arutatakse kõigis käesoleva lepingu alusel moodustatud asjaomastes organites. Sellised organid võivad vastu võtta ühiseid soovitusi, mis esitatakse partnerlusnõukogule.
2.
Kui lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva lepingu VI jaotisega hõlmatud vajalikud meetmed on rakendatud ja neid täidetakse, teeb partnerlusnõukogu temale käesoleva lepingu artikli 319 lõikega 3 ja artikli 335 lõikega 2 antud volituste alusel otsuse turu edasises avamise kohta, kui see on VI jaotisega ette nähtud.
3.
Partnerlusnõukogule lõike 1 kohaselt esitatud ühissoovituse või sellise soovituse suhtes kokkuleppele mittejõudmise suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu VI jaotises nimetatud vaidluste lahendamise menetlust. Geograafiliste tähiste allkomitee tehtud otsuse või allkomitee poolt otsuse tegemata jätmise suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu VI jaotises nimetatud vaidluste lahendamise menetlust.
ARTIKKEL 374
Piirangud maksebilansiraskuste ja väliste finantsraskuste korral
1.
Lepinguosaline, kellel on tõsised maksebilansiraskused või välised finantsraskused või keda sellised raskused ohustavad, võib võtta ja säilitada kaitse- ja piiravaid meetmeid, mis mõjutavad kapitali liikumist, makseid ja ülekandeid.
2.
Lõikes 1 osutatud meetmed:
a)
ei tohi lepinguosalist kohelda vähem soodsalt kui samasuguses olukorras olevat kolmandat isikut;
b)
peavad olema vastavuses 1944. aasta Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirjaga, kui see on kohaldatav;
c)
ei tohi põhjustada põhjendamatut kahju teise lepinguosalise kaubanduslikele, majanduslikele ega finantshuvidele;
d)
peavad olema ajutised ja need tuleb järk-järgult kõrvaldada, kui lõikes 1 kirjeldatud olukord paraneb.
3.
Lepinguosaline võib oma maksebilansi ja välise finantspositsiooni kaitseks võtta ja säilitada piiravaid meetmeid kaupadega kauplemise suhtes. Sellised meetmed peavad olema kooskõlas GATT 1994-ga ja GATT 1994 maksebilansisätete käsitusleppega.
4.
Lepinguosaline võib oma maksebilansi või välise finantspositsiooni kaitseks võtta piiravaid meetmeid teenuskaubanduse suhtes. Sellised meetmed peavad olema kooskõlas teenustekaubanduse üldlepinguga.
5.
Kui lepinguosaline säilitab või on vastu võtnud lõikes 1 osutatud piiravad meetmed, teatab ta sellest viivitamata teisele lepinguosalisele ja esitab võimalikult kiiresti nende kaotamise ajakava.
6.
Kui kehtestatakse või säilitatakse käesoleva artikli kohased piirangud, peetakse partnerluskomitees kiiresti konsultatsioone, juhul kui selliseid konsultatsioone juba ei peeta käesolevast lepingust olenemata.
7.
Konsultatsioonide käigus analüüsitakse meetmete võtmist põhjustanud maksebilansiraskusi või väliseid finantsraskusi, võttes muu hulgas arvesse järgmisi tegureid:
a)
raskuste laad ja ulatus;
b)
majanduslik ja kaubanduslik väliskeskkond või
c)
võimalikud alternatiivsed parandusmeetmed.
8.
Konsultatsioonide käigus uuritakse piiravate meetmete vastavust lõigetele 1 ja 2.
9.
Konsultatsioonide käigus aktsepteerivad lepinguosalised kõiki Rahvusvahelise Valuutafondi esitatud statistilisi ja muid andmeid valuuta, rahavarude ja maksebilansi kohta ning järelduste tegemisel võetakse arvesse Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangut asjaomase lepinguosalise maksebilansi ja välise finantspositsiooni kohta.
ARTIKKEL 375
Maksustamine
1.
Käesolevat lepingut kohaldatakse maksumeetmete suhtes üksnes sedavõrd, kuivõrd see on vajalik käesoleva lepingu sätete kohaldamiseks.
2.
Ühtegi käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata selliselt, et see takistaks võtmast või rakendamast meedet, mille eesmärk on takistada maksustamise vältimist või maksudest kõrvalehoidumist vastavalt topeltmaksustamise vältimise lepingute maksustamissätetele, muudele maksukokkulepetele või siseriiklikele maksuseadustele.
ARTIKKEL 376
Volitatud asutus
Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, tagavad lepinguosalised, et kõik isikud, sealhulgas riigi osalusega ettevõtted, eri- või eelisõigustega ettevõtted ja määratud monopolid, keda lepinguosaline on volitanud täitma regulatiiv-, haldus- või valitsusfunktsioone mis tahes valitsustasandil, tegutsevad neid volitusi täites kooskõlas lepinguosaliste kohustustega, mis on sätestatud käesolevas lepingus.
ARTIKKEL 377
Kohustuste täitmine
1.
Lepinguosalised võtavad kõik meetmed, mis on vajalikud käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nad tagavad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise.
2.
Lepinguosalised lepivad kokku, et mõlema lepinguosalise taotlusel peavad nad viivitamata sobivate kanalite kaudu nõu, et arutada käesoleva lepingu tõlgendamise või rakendamisega seotud küsimusi ja muid omavaheliste suhete asjakohaseid tahke.
3.
Lepinguosalised esitavad käesoleva lepingu tõlgendamise või rakendamisega seonduvad vaidlused artikli 378 kohaselt lahendamiseks partnerlusnõukogule.
4.
Partnerlusnõukogu võib vaidluse lahendada siduva otsusega kooskõlas artikliga 378.
ARTIKKEL 378
Vaidluste lahendamine
1.
Kui lepinguosaliste vahel tekkib vaidlus käesoleva lepingu tõlgendamise või rakendamise üle, esitab emb-kumb lepinguosaline teisele lepinguosalisele ja partnerlusnõukogule ametliku taotluse vaidluse lahendamiseks. Erandina kohaldatakse käesoleva lepingu VI jaotise tõlgendamise ja rakendamisega seonduvate vaidluste puhul üksnes VI jaotise 13. peatükki.
2.
Lepinguosalised püüavad leida vaidlustele lahenduse heas usus toimuvate konsultatsioonide kaudu partnerlusnõukogus, eesmärgiga saavutada võimalikult kiiresti mõlemale lepinguosalisele vastuvõetav lahendus.
3.
Vaidluse üle võib pidada konsultatsioone ka partnerluskomitee või artiklis 364 osutatud asjaomaste organite koosolekutel vastavalt lepinguosalistevahelisele kokkuleppele või emma-kumma lepinguosalise taotluse alusel. Konsultatsioone võib pidada ka kirjalikult.
4.
Lepinguosalised esitavad partnerlusnõukogule, partnerluskomiteele või muudele asjakohastele allkomiteedele või organitele kogu olukorra põhjalikuks uurimiseks vajaliku teabe.
5.
Vaidlus loetakse lahendatuks, kui partnerlusnõukogu on teinud vastavalt artikli 377 lõikele 4 vaidluse lahendamiseks siduva otsuse või kui ta teatab, et vaidlus on lõppenud.
6.
Konsultatsioonide käigus avalikustatud teave on konfidentsiaalne.
ARTIKKEL 379
Kohustuste täitmata jätmisega kaasnevad asjakohased meetmed
1.
Lepinguosaline võib võtta asjakohaseid meetmeid, kui vaidlust ei lahendata kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil teatati artikli 378 kohasest ametlikust vaidluse lahendamise taotlusest, ja kui kaebuse esitanud lepinguosaline on endiselt seisukohal, et teine lepinguosaline ei ole täinud käesolevast lepingust tulenevat kohustust. Kolmekuulise konsulteerimisperioodi nõuet ei kohaldata käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud erandjuhtudel.
2.
Asjakohaste meetmete valimisel tuleb eelistada neid, mis segavad käeoleva lepingu toimimist kõige vähem. Selliste meetmete hulka ei tohi kuuluda käesoleva lepingu VI jaotises sätestatud õiguste ja kohustuste peatamine, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 3 kirjeldatud juhtudel. Käesoleva artikli lõike 1 kohastest meetmetest teatatakse viivitamata partnerlusnõukogule ja nende suhtes konsulteeritakse vastavalt artikli 377 lõikele 2 ning nendega seonduvaid vaidlusi lahendatakse vastavalt artikli 378 lõigetele 2 ja 3.
3.
Lõigetes 1 ja 2 osutatud erandid on:
a)
käesoleva lepingu denonsseerimine vastuolus rahvusvahelise õiguse üldnormidega ja
b)
käesoleva lepingu artiklis 2 ja artikli 9 lõikes 1 osutatud lepingu oluliste tingimuste rikkumine teise lepinguosalise poolt.
ARTIKKEL 380
Seos muude lepingutega
1.
Käesoleva lepinguga asendatakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Armeenia vahel Luxembourgis 22. aprillil 1996 allakirjutatud ja 1. juulil 1999 jõustunud partnerlus- ja koostööleping (edaspidi „partnerlusleping“). Kõikides muudes lepinguosaliste vahel sõlmitud kokkulepetes olevaid viiteid partnerluslepingule käsitatakse viidetena käesolevale lepingule.
2.
Kuni füüsiliste ja juriidiliste isikute ühesuguste õiguste saavutamiseni käesoleva lepingu kontekstis ei mõjuta käesolev leping neid õigusi, mis on neile isikutele tagatud ühelt poolt üht või mitut liikmesriiki ja teiselt poolt Armeenia Vabariiki siduvate kehtivate lepingutega.
3.
Kehtivaid kokkuleppeid, mis on seotud käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvate konkreetsete koostöövaldkondadega, käsitatakse käesoleva lepinguga reguleeritud üldiste kahepoolsete suhete ja ühise institutsioonilise raamistiku osana.
4.
Lepinguosalised võivad käesolevat lepingut täiendada, sõlmides erilepinguid käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvates valdkondades. Sellised erilepingud on käesoleva lepinguga reguleeritud üldiste kahepoolsete suhete ja ühise institutsioonilise raamistiku osa.
5.
Ilma et see piiraks Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu asjakohaste sätete kohaldamist, ei mõjuta käesolev leping ega selle alusel võetavad meetmed mingil moel Euroopa Liidu liikmesriikide õigust teha Armeenia Vabariigiga kahepoolset koostööd ja sõlmida vajaduse korral temaga uusi koostöölepinguid.
ARTIKKEL 381
Kehtivusaeg
1.
Käesolev leping on sõlmitud määramata ajaks.
2.
Lepinguosaline võib käesoleva lepingu denonsseerida, esitades diplomaatiliste kanalite kaudu teisele lepinguosalisele sellekohase kirjaliku teate. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teate kättesaamise kuupäevast.
ARTIKKEL 382
Lepinguosaliste määratlus
Käesolevas lepingus tähistab mõiste „lepinguosaline“ ühelt poolt Euroopa Liitu või selle liikmesriike või Euroopa Liitu ja selle liikmesriike vastavalt nende pädevusele, mis tuleneb Euroopa Liidu lepingust ja Euroopa Liidu toimimise lepingust, ja asjakohastel juhtudel ka Euratomi vastavalt selle pädevusele, mis tuleneb Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingust, ning teiselt poolt Armeenia Vabariiki.
ARTIKKEL 383
Territoriaalne kohaldamisala
Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut, Euroopa Liidu toimimise lepingut ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut neis lepingutes sätestatud tingimustel, ning teiselt poolt Armeenia Vabariigi territooriumi suhtes.
ARTIKKEL 384
Lepingu hoiulevõtja
Käesoleva lepingu hoiulevõtja on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat.
ARTIKKEL 385
Jõustumine, lõppsätted ja ajutine kohaldamine
1.
Lepinguosalised ratifitseerivad või kiidavad käesoleva lepingu heaks oma korra kohaselt. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule hoiulevõtjale.
2.
Käesolev leping jõustub teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil antakse hoiule viimane ratifitseerimis- või heakskiitmiskiri.
3.
Käesolevat lepingut võib muuta üksnes kirjalikult mõlema lepinguosalise nõusolekul. Muudatused jõustuvad kooskõlas käesoleva artikliga.
4.
Käesoleva lepingu lisad ja protokollid on lepingu lahutamatu osa.
5.
Olenemata lõikest 2 võivad Euroopa Liit ja Armeenia Vabariik käesolevat lepingut täielikult või osaliselt kohaldada ajutiselt kooskõlas oma asjakohaste siseriiklike menetluste ja õigusaktidega.
6.
Lepingut kohaldatakse ajutiselt alates järgmise kuu esimesest päevast pärast seda, kui hoiulevõtja on kätte saanud järgmised dokumendid:
a)
Euroopa Liidu teade selleks vajalike menetluste lõpuleviimise kohta, milles on näidatud käesoleva lepingu need osad, mida asutakse ajutiselt kohaldama, ja
b)
Armeenia Vabariigi asjakohaste menetluste ja õigusaktide kohane ratifitseerimiskiri.
7.
Käesoleva lepingu asjakohaste sätetes, sealhulgas lisades ja protokollides, osutatud „käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva“ käsitatakse „käesoleva lepingu ajutise kohaldamise alguskuupäevana“ vastavalt käesoleva artikli lõikele 5.
8.
Käesoleva lepingu ajutise kohaldamise ajal kohaldatakse endiselt partnerluslepingu neid sätteid, mida käesoleva lepingu ajutine kohaldamine ei hõlma.
9.
Kumbki lepinguosaline võib esitada hoiulevõtjale kirjaliku teate oma kavatsuse kohta lõpetada käesoleva lepingu ajutine kohaldamine. Ajutise kohaldamise lõpetamine jõustub kuus kuud pärast seda, kui hoiulevõtja on teate kätte saanud.
ARTIKKEL 386
Autentsed tekstid
Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja armeenia keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.
SELLE KINNITUSEKS on nõuetekohaselt volitatud täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.
BELGIA KUNINGRIIGI NIMEL
BULGAARIA VABARIIGI NIMEL
TŠEHHI VABARIIGI NIMEL
TAANI KUNINGRIIGI NIMEL
SAKSAMAA LIITVABARIIGI NIMEL
EESTI VABARIIGI NIMEL
IIRIMAA NIMEL
KREEKA VABARIIGI NIMEL
HISPAANIA KUNINGRIIGI NIMEL
PRANTSUSE VABARIIGI NIMEL
HORVAATIA VABARIIGI NIMEL
ITAALIA VABARIIGI NIMEL
KÜPROSE VABARIIGI NIMEL
LÄTI VABARIIGI NIMEL
LEEDU VABARIIGI NIMEL
LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIGI NIMEL
UNGARI NIMEL
MALTA VABARIIGI NIMEL
MADALMAADE KUNINGRIIGI NIMEL
AUSTRIA VABARIIGI NIMEL
POOLA VABARIIGI NIMEL
PORTUGALI VABARIIGI NIMEL
RUMEENIA NIMEL
SLOVEENIA VABARIIGI NIMEL
SLOVAKI VABARIIGI NIMEL
SOOME VABARIIGI NIMEL
ROOTSI KUNINGRIIGI NIMEL
SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI NIMEL
EUROOPA LIIDU NIMEL
EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUSE NIMEL
ARMEENIA VABARIIGI NIMEL
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,25.9.2017
JOIN(2017) 37 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ühisettepanek: Nõukogu otsus
ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelise ulatusliku ja laiendatud partnerluslepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta
LISAD JA PROTOKOLLID
ELi JA ARMEENIA VAHELISE ULATUSLIKU
JA LAIENDATUD PARTNERLUSLEPINGU JUURDE
I LISA
V JAOTISE „MUU KOOSTÖÖPOLIITIKA“ 1. PEATÜKILE „TRANSPORT“
Armeenia Vabariik kohustub järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmiste Euroopa Liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingutega vastavalt sätestatud ajakavale.
Maanteetransport
Tehnilised tingimused
Nõukogu 10. veebruari 1992. aasta direktiiv 92/6/EMÜ teatavate kategooriate mootorsõidukite kiiruspiirikute paigaldamise ja kasutamise kohta ühenduses
Ajakava: direktiivi 92/6/EMÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Nõukogu 25. juuli 1996. aasta muudetud direktiiv 96/53/EÜ, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass
Ajakava: direktiivi 96/53/EÜ sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/719, millega muudetakse nõukogu direktiivi 96/53/EÜ, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass
Direktiiviga (EL) 2015/719 kehtestatud muudatusi kohaldatakse alates 7. maist 2017
Ajakava: direktiivi (EL) 2015/719 sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/47/EL, milles käsitletakse liidus liiklevate ärilisel otstarbel kasutatavate sõidukite tehnokontrolli ja -ülevaatust ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/30/EÜ
Ajakava: direktiivi 2014/47/EL sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta muudetud direktiiv 2009/40/EÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatuse kohta, mida kohaldatakse kuni 19. maini 2018
Ajakava: direktiivi 2009/40/EÜ sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/45/EL (milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist tehnoülevaatust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/40/EÜ), mida kohaldatakse alates 20. maist 2018
Ajakava: direktiivi 2014/45/EL sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2000. aasta muudetud direktiiv 2000/30/EÜ ühenduses liiklevate kommertsveokite tehnokontrolli kohta, mida kohaldatakse kuni 19. maini 2018
Ajakava: direktiivi 2000/30/EÜ sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Ohutustingimused
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/126/EÜ juhilubade kohta Kohaldatakse järgmisi selle direktiivi sätteid:
–
juhiloakategooriate kehtestamine (artikkel 4)
–
juhiloa väljastamise tingimused (artiklid 4, 5, 6 ja 7 ning III lisa)
–
sõidueksamite nõuded (II lisa)
Ajakava: direktiivi 2006/126/EÜ sätted rakendatakse ühe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Nõukogu 6. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/50/EÜ ohtlike kaupade autoveo kontrollimise ühtse korra kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2010. aasta direktiiv 2010/35/EL transporditavate surveseadmete kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 76/767/EMÜ, 84/525/EMÜ, 84/526/EMÜ, 84/527/EMÜ ja 1999/36/EÜ
Ajakava: direktiivide 2008/68/EÜ, 95/50/EÜ ja 2010/35/EL sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest (raudteeveo puhul kaheksa aasta jooksul)
Sotsiaalsed tingimused
Nõukogu 20. detsembri 1985. aasta muudetud määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, mida kohaldatakse kuni Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määruse (EL) nr 165/2014 (autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta) artikli 46 kohaldamise alguseni
Ajakava: määruse (EMÜ) nr 3821/85 sätted kehtivad üksnes rahvusvahelise transpordi kohta ja neid rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta muudetud määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85
Ajakava: määruse (EÜ) nr 561/2006 sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määrust (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist, hakatakse 20. detsembri 1985. aasta määruse (EMÜ) nr 3821/85 asemel kohaldama alates määruse (EL) nr 165/2014 artiklis 46 osutatud rakendusaktide kohaldamise alguskuupäevast
Ajakava: määruse (EL) nr 165/2014 sätted rahvusvahelise transpordi kohta rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/22/EÜ, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ
Ajakava: direktiivi 2006/22/EÜ sätted, mis käsitlevad rahvusvahelist transporti, rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta muudetud määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ
Ajakava: määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklid 3, 4, 5, 6, 7 (ilma finantssuutlikkuse rahalise väärtuseta), 8, 10, 11, 12, 13, 14 ja 15 ning kõnealuse määruse I lisa rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/15/EÜ autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta
Ajakava: direktiivi 2002/15/EÜ sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2003. aasta direktiiv 2003/59/EÜ reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 3820/85 ja nõukogu direktiivi 91/439/EMÜ muutmise ja nõukogu direktiivi 76/914/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta
Ajakava: direktiivi 2003/59/EÜ sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Maksustamistingimused
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 1999. aasta direktiiv 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/52/EÜ ühenduse elektroonilise maanteemaksu koostalitlusvõime kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/54/EÜ tunnelite miinimumohutusnõuete kohta üleeuroopalises teedevõrgus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta
Ajakava: direktiivide 1999/62/EÜ, 2004/52/EÜ, 2004/54/EÜ ja 2008/96/EÜ sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Raudteetransport
Juurdepääs turule ja taristule
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond
Kohaldatakse järgmisi selle direktiivi sätteid:
–
majandamise sõltumatus ja finantsolukorra parandamine
–
infrastruktuuri majandamise ja vedude lahusus
–
tegevuslubade andmine
Ajakava: need direktiivi 2012/34/EL sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta muudetud määrus (EL) nr 913/2010 konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta
Ajakava: partnerlusnõukogu teeb määruse (EL) nr 913/2010 sätete rakendamise ajakava kohta otsuse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Tehnilised ja ohutustingimused ning koostalitlusvõime
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudteede ohutuse direktiiv)
Ajakava: direktiivi 2004/49/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiv 2007/59/EÜ ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta
Ajakava: direktiivi 2007/59/EÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta
Ajakava: direktiivi 2008/57/EÜ sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70
Ajakava: määruse (EÜ) nr 1370/2007 sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta
Ajakava: määruse (EÜ) nr 1371/2007 sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Kombineeritud transport
Nõukogu 7. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/106/EMÜ, millega kehtestatakse ühiseeskirjad kaupade teatavate kombineeritud vedude kohta liikmesriikide vahel
Ajakava: direktiivi 92/106/EMÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Lennutransport
–
Ühise lennunduspiirkonna üldise lepingu sõlmimine ja rakendamine.
–
Armeenia Vabariigi ja ELi liikmesriikide vaheliste kahepoolsete lennuteenuste lepingute, mida on muudetud „horisontaalse lepinguga“, rakendamise ja kooskõlastatud arendamise tagamine, ilma et see piiraks ühise lennunduspiirkonna lepingu sõlmimist.
Meretransport
Meresõiduohutus – lipuriik/klassifikatsiooniühingud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta muudetud direktiiv 2009/15/EÜ laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta
Ajakava: direktiivi 2009/15/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta muudetud määrus (EÜ) nr 391/2009 laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta
Ajakava: määruse (EÜ) nr 391/2009 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta direktiiv 2013/54/EL 2006. aasta meretöönormide konventsiooni järgimise ja täitmise tagamisega seotud lipuriigi kohustuste kohta
Ajakava: direktiivi 2013/54/EL sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Komisjoni 18. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 788/2014, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad trahvide ja perioodiliste karistusmaksete määramise ning laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide tunnustuse tühistamise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 391/2009 artiklitega 6 ja 7
Ajakava: määruse (EL) nr 788/2014 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta muudetud määrus (EÜ) nr 789/2004, mis käsitleb kauba- ja reisilaevade ümberregistreerimist ühest ühenduse registrist teise ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 613/91
Ajakava: määruse (EÜ) nr 789/2004 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Lipuriik
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/21/EÜ lipuriigi nõuete täitmise kohta
Ajakava: direktiivi 2009/21/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Sadamariik
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta muudetud direktiiv 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli
Ajakava: direktiivi 2009/16/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Komisjoni 20. mai 2010. aasta määrus (EL) nr 428/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/16/EÜ artiklit 14 seoses laevade laiendatud kontrollidega
Ajakava: määruse (EL) nr 428/2010 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Komisjoni 13. septembri 2010. aasta määrus (EL) nr 801/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/16/EÜ artikli 10 lõiget 3 seoses lipuriigi kriteeriumidega
Ajakava: määruse (EL) nr 801/2010 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Komisjoni 13. septembri 2010. aasta muudetud määrus (EL) nr 802/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/16/EÜ artikli 10 lõiget 3 ja artiklit 27 seoses laevaühingu tegevusnäitajatega
Ajakava: määruse (EL) nr 802/2010 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Komisjoni 25. juuni 1996. aasta direktiiv 96/40/EÜ sadamariikide järelevalveinspektori isikutunnistuse ühise näidise kohta
Ajakava: direktiivi 96/40/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Õnnetusjuhtumite uurimine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/18/EÜ, millega kehtestatakse meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse põhimõtted
Ajakava: direktiivi 2009/18/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Komisjoni 5. juuli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 651/2011, millega võetakse vastu liikmesriikide ja komisjoni vahelises koostöös Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/18/EÜ artikli 10 alusel kehtestatud alalise koostööraamistiku töökord
Ajakava: määruse (EL) nr 651/2011 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Komisjoni 9. detsembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1286/2011, millega võetakse vastu laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumite juurdluse ühine metoodika, mis on välja töötatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/18/EÜ artikli 5 lõikele 4
Ajakava: määruse (EL) nr 1286/2011 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Vastutus ja kindlustus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 392/2009 reisijate meritsi vedajate vastutuse kohta õnnetusjuhtumite korral
Ajakava: määruse (EÜ) nr 392/2009 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/20/EÜ laevaomanike kindlustuse kohta merinõuete korral
Ajakava: direktiivi 2009/20/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta muudetud määrus (EÜ) nr 336/2006, mis käsitleb meresõiduohutuse korraldamise rahvusvahelise koodeksi rakendamist ühenduse piires
Ajakava: määruse (EÜ) nr 336/2006 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Reisilaevad
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta muudetud direktiiv 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta
Ajakava: direktiivi 2009/45/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. aprilli 2003. aasta muudetud direktiiv 2003/25/EÜ ro-ro reisiparvlaevade täpsemate püstuvusnõuete kohta
Ajakava: direktiivi 2003/25/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Nõukogu 29. aprilli 1999. aasta muudetud direktiiv 1999/35/EÜ regulaarselt liiklevate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade ohutu käitamise kohustuslike kontrollimiste korra kohta
Ajakava: direktiivi 1999/35/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Nõukogu 18. juuni 1998. aasta direktiiv 98/41/EÜ ühenduse liikmesriikide sadamatesse või sadamatest liiklevate reisilaevade pardal olevate isikute registreerimise kohta
Ajakava: direktiivi 98/41/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Laevaliikluse seire ja teavitusformaalsused
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta muudetud direktiiv 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/75/EMÜ
Ajakava: direktiivi 2002/59/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta direktiiv 2010/65/EL, milles käsitletakse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsusi ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2002/6/EÜ
Ajakava: direktiivi 2010/65/EL sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Tehnilised ohutusnõuded
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 530/2012 topeltpõhja ja -parraste või samaväärsete konstruktsiooninõuete kiirendatud järkjärgulise kasutuselevõtu kohta ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite puhul
Ajakava ühekordse põhja ja parrastega tankerite järkjärguliseks kasutuselt kõrvaldamiseks vastavalt MARPOLi konventsiooniga ettenähtud ajakavale
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/90/EL, milles käsitletakse laevavarustust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/98/EÜ (18. septembri 2016. aasta seisuga)
Ajakava: direktiivi 2014/90/EL sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/96/EÜ, millega kehtestatakse puistlastilaevade ohutu lastimise ja lossimise ühtlustatud nõuded ja protseduurid
Ajakava: direktiivi 2001/96/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Nõukogu 21. novembri 1994. aasta muudetud määrus (EÜ) nr 2978/94 eraldatud ballastiga naftatanklaevade ballastiruumide mahutavuse mõõtmist käsitleva Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni resolutsiooni A.747(18) rakendamise kohta
Ajakava: määruse (EÜ) nr 2978/94 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Nõukogu 11. detsembri 1997. aasta muudetud direktiiv 97/70/EÜ, millega kehtestatakse vähemalt 24 meetri pikkustele kalalaevadele ühtne ohutuskord
Ajakava: direktiivi 97/70/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Meeskond
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta muudetud direktiiv 2008/106/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta
Ajakava: direktiivi 2008/106/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/45/EÜ, mis käsitleb liikmesriikide poolt välja antud meremeeste tunnistuste vastastikust tunnustamist ja millega muudetakse direktiivi 2001/25/EÜ
Ajakava: direktiivi 2005/45/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Nõukogu 21. detsembri 1978. aasta direktiiv 79/115/EMÜ avamerelootside tehtava laevade lootsimise kohta Põhjameres ja La Manche’i väinas
Ajakava: direktiivi 79/115/EMÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Keskkond
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. aprilli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 782/2003 tinaorgaaniliste ühendite keelamise kohta laevadel
Ajakava: määruse (EÜ) nr 782/2003 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Komisjoni 13. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 536/2008, millega kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 782/2003 (tinaorgaaniliste ühendite keelamise kohta laevadel) artikli 6 lõiget 3 ja artiklit 7 ning muudetakse kõnealust määrust
Ajakava: määruse (EÜ) nr 536/2008 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta muudetud direktiiv 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates
Ajakava: direktiivi 2000/59/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/35/EÜ, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest
Ajakava: direktiivi 2005/35/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 911/2014 laevade ning nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostuse tõrjega seotud Euroopa Meresõiduohutuse Ameti tegevuse mitmeaastase rahastamise kohta
Ajakava: määruse (EL) nr 911/2014 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/32/EÜ, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes ja millega muudetakse direktiivi 93/12/EMÜ
Ajakava: direktiivi 1999/32/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ
Ajakava: määruse (EL) nr 2015/757 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1257/2013 laevade ringlussevõtu kohta ning määruse (EÜ) nr 1013/2006 ja direktiivi 2009/16/EÜ muutmise kohta
Ajakava: määruse (EL) nr 1257/2013 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Meresõiduohutuse Amet ning laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta muudetud määrus (EL) nr 2016/1625, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet
Ajakava: määruse (EL) nr 2016/1625 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta muudetud määrus (EÜ) nr 2099/2002, millega asutatakse laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS) ning muudetakse määrusi, mis käsitlevad laevade põhjustatud merereostuse vältimist ja meresõiduohutust
Ajakava: määruse (EÜ) nr 2099/2002 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Sotsiaalsed tingimused
Nõukogu 31. märtsi 1992. aasta direktiiv 92/29/EMÜ ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta, et osutada paremaid raviteenuseid laevadel
Ajakava: direktiivi 92/29/EMÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Nõukogu 21. juuni 1999. aasta direktiiv 1999/63/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (FST) sõlmitud kokkulepet meremeeste tööaja korralduse kohta – Lisa: Euroopa kokkulepe meremeeste tööaja korralduse kohta
Ajakava: direktiivi 1999/63/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiiv 1999/95/EÜ, milles käsitletakse meremeeste tööaega reguleerivate sätete täitmist ühenduse sadamates peatuvatel laevadel
Ajakava: direktiivi 1999/95/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
________________
II LISA
V JAOTISE „MUU KOOSTÖÖPOLIITIKA“ 2. PEATÜKILE „ENERGIAKOOSTÖÖ“
Armeenia Vabariik kohustub järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega vastavalt sätestatud ajakavale.
Elektrienergia
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ
Ajakava: direktiivi 2009/72/EÜ sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Artiklite 3, 6, 13, 15, 33 ja 38 puhul aga kehtestab partnerlusnõukogu sobival ajal rakendamise konkreetse ajakava.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 714/2009 võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1228/2003
Partnerlusnõukogu kehtestab sobival ajal määruse (EÜ) nr 714/2009 rakendamise konkreetse ajakava.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta direktiiv 2005/89/EÜ elektrienergia varustuskindluse ja infrastruktuuriinvesteeringute kohta
Ajakava: direktiivi 2005/89/EÜ sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Nafta
Nõukogu 14. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/119/EÜ, millega kohustatakse liikmesriike säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid
Ajakava: direktiivi 2009/119/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Taristu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 256/2014, milles käsitletakse komisjoni teavitamist Euroopa Liidu energeetikataristu investeerimisprojektidest ning millega asendatakse nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 617/2010 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 736/96
Ajakava: määruse (EL) nr 256/2014 sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Rakendusmäärus:
–
Komisjoni 16. oktoobri 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1113/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 256/2014 artiklites 3 ja 5 osutatud teate vorm ja tehnilised üksikasjad ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EÜ) nr 2386/96 ja (EL, Euratom) nr 833/2010
Ajakava: rakendusmääruse (EL) nr 1113/2014 sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Süsivesinike geoloogiline luure ja uurimine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiiv 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta
Ajakava: direktiivi 94/22/EÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Energiatõhusus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ
Ajakava: direktiivi 2012/27/EL sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Rakendusmäärus:
–
Komisjoni 12. oktoobri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2402, millega vaadatakse läbi elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL kohaldamisel ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus 2011/877/EL
Ajakava: delegeeritud määruse (EL) 2015/2402 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta
Ajakava: direktiivi 2010/31/EL sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Rakendusmäärus:
–
komisjoni 16. jaanuari 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 244/2012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja kehtestatakse võrdlusmeetodite raamistik hoonete ja ehitusdetailide energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalse taseme arvutamiseks
–
suunised, mis lisatakse komisjoni 16. jaanuari 2012. aasta delegeeritud määrusele (EL) nr 244/2012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja kehtestatakse võrdlusmeetodite raamistik hoonete ja ehitusdetailide energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalse taseme arvutamiseks (2012/C 115/01)
Ajakava: need delegeeritud määruse (EL) nr 244/2012 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta
Ajakava: direktiivi 2009/33/EÜ sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks
Ajakava: direktiivi 2009/125/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Rakendusdirektiivid ja -määrused:
–
Komisjoni 17. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1275/2008, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses ökodisaini nõuetega elektriliste ja elektrooniliste kodumasinate ja kontoriseadmete elektrienergia tarbimisele ooteseisundis ja väljalülitatud seisundis
–
Komisjoni 4. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 107/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses lihtsate digimuundurite ökodisaini nõuetega
–
Komisjoni 18. märtsi 2009. aasta määrus (EL) nr 244/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate suunamata valgusvooga lampide ökodisaini nõuetega
–
Komisjoni 6. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 278/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses ökodisaininõuetega välistoiteallikate elektrienergiatarbimisele koormamata seisundis ja tööseisundi keskmisele kasutegurile
–
Komisjoni 22. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 640/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses elektrimootorite ökodisaini nõuetega
–
Komisjoni 22. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 641/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses eraldiseisvate ja toodetesse paigaldatud sukel-ringluspumpade ökodisaini nõuetega
–
Komisjoni 30. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 327/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses ökodisaini nõuetega ventilaatoritele mootori elektrilise sisendvõimsusega 125 W kuni 500 kW
Ajakava: määruste (EÜ) nr 1275/2008, (EÜ) nr 107/2009, (EÜ) nr 244/2009, (EÜ) nr 278/2009, (EÜ) nr 640/2009, (EÜ) nr 641/2009 ja (EL) nr 327/2011 sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
–
Komisjoni 22. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 643/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete ökodisaini nõuetega
Ajakava: määruse (EÜ) nr 643/2009 sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
–
Komisjoni 22. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 642/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses televiisorite ökodisaini nõuetega
Ajakava: määruse (EÜ) nr 642/2009 sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
–
Komisjoni 10. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1015/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ökodisaini nõuetega
Ajakava: määruse (EL) nr 1015/2010 sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
–
Komisjoni 10. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1016/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate ökodisaini nõuetega
Ajakava: määruse (EL) nr 1016/2010 sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
–
Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/42/EMÜ uute vedel- ja gaaskütusega köetavate kuumaveekatelde efektiivsusnõuete kohta
–
Komisjoni 18. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 245/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ sisseehitatud liiteseadiseta luminofoorlampide, suure valgustugevusega lahenduslampide ning nende lampidega koos kasutatavate liiteseadiste ja valgustite ökodisainile esitatavate nõuete suhtes ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/55/EÜ
–
Komisjoni 18. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 859/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 244/2009 kodumajapidamises kasutatavate suunamata valgusvooga lampide ultraviolettkiirgusega seotud nõuete osas
–
Komisjoni 21. aprilli 2010. aasta määrus (EL) nr 347/2010, millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 245/2009 seoses sisseehitatud liiteseadiseta luminofoorlampide, suure valgustugevusega lahenduslampide ning nende lampidega koos kasutatavate liiteseadiste ja valgustite ökodisainile esitatavate nõuetega
–
Komisjoni 6. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 206/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate kliimaseadmete ja olmeventilaatorite ökodisaini nõuetega
–
Komisjoni 25. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 547/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses veepumpade ökodisaini nõuetega
–
Komisjoni 11. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 622/2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 641/2009 seoses eraldiseisvate ja toodetesse integreeritud võllitihendita ringluspumpade ökodisaini nõuetega
–
Komisjoni 3. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 932/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate trummelkuivatite ökodisaini nõuetega
–
Komisjoni 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1194/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses suundvalguslampide, leedlampide ja nende lisaseadmete ökodisaini nõuetega
–
Komisjoni 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 617/2013, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ arvutite ja serverarvutite ökodisaini nõuete osas
–
Komisjoni 8. juuli 2013. aasta määrus (EL) nr 666/2013, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses tolmuimejate ökodisaini nõuetega
–
Komisjoni 22. augusti 2013. aasta määrus (EL) nr 801/2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1275/2008 seoses ökodisaini nõuetega elektriliste ja elektrooniliste kodumasinate ja kontoriseadmete elektrienergia tarbimise kohta ooteseisundis ja väljalülitatud seisundis ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 642/2009 televiisorite ökodisaini nõuete osas
–
Komisjoni 2. augusti 2013. aasta määrus (EL) nr 813/2013, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kütteseadmete ja veesoojendite-kütteseadmete ökodisaini nõuetega
–
Komisjoni 2. augusti 2013. aasta määrus (EL) nr 814/2013, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses veesoojendite ja kuumaveesalvestite ökodisaini nõuetega
–
Komisjoni 6. jaanuari 2014. aasta määrus (EL) nr 4/2014, millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 640/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses elektrimootorite ökodisaini nõuetega
–
Komisjoni 14. jaanuari 2014. aasta määrus (EL) nr 66/2014, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate küpsetusahjude, keeduplaatide ja pliidikubude ökodisaini nõuetega
–
Komisjoni 21. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 548/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ rakendamise kohta seoses väikeste, keskmiste ja suurte jõutrafodega
–
Komisjoni 7. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 1253/2014, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ ventilatsiooniseadmete ökodisaininõuete osas
–
Komisjoni 5. mai 2015. aasta määrus (EL) 2015/1095, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses tööstuslike külmsäilitusseadmete, kiirjahutuskappide, kondensatsiooniseadmete ja protsessijahutite ökodisaini nõuetega
–
Komisjoni 24. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1185, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses tahkekütuse-kohtkütteseadmete ökodisaini nõuetega
–
Komisjoni 28. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1188, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kohtkütteseadmete ökodisaini nõuetega
–
Komisjoni 28. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1189, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses tahkekütusekatelde ökodisaini nõuetega
–
Komisjoni 25. augusti 2015. aasta määrus (EL) 2015/1428, millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 244/2009 kodumajapidamises kasutatavate suunamata valgusvooga lampide ökodisaini nõuete osas ning komisjoni määrust (EÜ) nr 245/2009 sisseehitatud liiteseadiseta luminofoorlampide, suure valgustugevusega lahenduslampide ning nende lampidega koos kasutatavate liiteseadiste ja valgustite ökodisainile esitatavate nõuete suhtes ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/55/EÜ ning komisjoni määrust (EL) nr 1194/2012 seoses suundvalguslampide, leedlampide ja nende lisaseadmete ökodisaini nõuetega
Partnerlusnõukogu hindab korrapäraselt nimetatud määruste ja direktiivi rakendamise konkreetse ajakava kehtestamise võimalust.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/30/EL, energiamõjuga toodete energia- ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses
Ajakava: direktiivi 2010/30/EL sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Rakendusdirektiivid ja -määrused:
–
Komisjoni 19. septembri 1996. aasta direktiiv 96/60/EÜ, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate pesumasin-kuivatite energiamärgistuse puhul
Ajakava: direktiivi 96/60/EÜ sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
–
Komisjoni 28. septembri 2010. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1059/2010, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate energiamärgistusega
Ajakava: delegeeritud määruse (EL) nr 1059/2010 sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
–
Komisjoni 28. septembri 2010. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1060/2010, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete energiamärgistusega
Ajakava: delegeeritud määruse (EL) nr 1060/2010 sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
–
Komisjoni 28. septembri 2010. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1061/2010, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate energiamärgistusega
Ajakava: delegeeritud määruse (EL) nr 1061/2010 sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
–
Komisjoni 28. septembri 2010. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1062/2010, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses televiisorite energiamärgistusega
Ajakava: delegeeritud määruse (EL) nr 1062/2010 sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
–
Komisjoni 4. mai 2011. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 626/2011, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kliimaseadmete energiamärgistusega
Ajakava: delegeeritud määruse (EL) nr 626/2011 sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
–
Komisjoni 1. märtsi 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 392/2012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate trummelkuivatite ökomärgistamisega
Ajakava: delegeeritud määruse (EL) nr 392/2012 sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
–
Komisjoni 12. juuli 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 874/2012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses elektrilampide ja valgustite energiamärgistusega
Ajakava: delegeeritud määruse (EL) nr 874/2012 sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
–
Komisjoni 3. mai 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 665/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses tolmuimejate energiamärgistusega
–
Komisjoni 18. veebruari 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 811/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kütteseadmete, veesoojendite-kütteseadmete, kütteseadmest, temperatuuriregulaatorist ja päikeseenergiaseadmest koosnevate komplektide ning veesoojendist-kütteseadmest, temperatuuriregulaatorist ja päikeseenergiaseadmest koosnevate komplektide energiamärgistusega
–
Komisjoni 18. veebruari 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 812/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses veesoojendite, kuumaveesalvestite ning veesalvestiga päikesekütteseadmete energiamärgistusega
–
Komisjoni 1. oktoobri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 65/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate küpsetusahjude ja pliidikubude energiamärgistusega
–
Komisjoni 5. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 518/2014, millega muudetakse komisjoni delegeeritud määruseid (EL) nr 1059/2010, (EL) nr 1060/2010, (EL) nr 1061/2010, (EL) nr 1062/2010, (EL) nr 626/2011, (EL) nr 392/2012, (EL) nr 874/2012, (EL) nr 665/2013, (EL) nr 811/2013 ja (EL) nr 812/2013 seoses energiamõjuga toodete märgistamisega internetis
–
Komisjoni 11. juuli 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1254/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses elamuventilatsiooniseadmete energiamärgistusega
–
Komisjoni 5. mai 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/1094, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses tööstuslike külmsäilitusseadmete energiamärgistusega
–
Komisjoni 24. aprilli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/1186, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kohtkütteseadmete energiamärgistusega
–
Komisjoni 27. aprilli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/1187, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses tahkekütusekatelde energiamärgistusega
Partnerlusnõukogu hindab korrapäraselt nimetatud määruste rakendamise konkreetse ajakava kehtestamise võimalust.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 106/2008 ühenduse kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmi kohta
–
Komisjoni 20. märtsi 2014. aasta otsus 2014/202/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu seisukoht seoses Ameerika Ühendriikide valitsuse ja Euroopa Liidu vahelise kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmide kooskõlastamise lepingu kohaselt määratud haldusasutuste otsusega, mis käsitleb arvutiserverite ja puhvertoiteallikate spetsifikaatide lisamist lepingu C lisasse ning lepingu C lisas märgitud kuvarite ja pilditöötlusseadmete spetsifikaatide läbivaatamist
–
Komisjoni 15. juuli 2015. aasta otsus (EL) 2015/1402, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu seisukoht seoses otsusega, mille võtavad vastu Ameerika Ühendriikide valitsuse ja Euroopa Liidu vahelise kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmide kooskõlastamise lepinguga moodustatud juhtorganid ning mis käsitleb kõnealuse lepingu C lisa kohaste arvutispetsifikaatide muutmist
Partnerlusnõukogu hindab korrapäraselt määruse (EÜ) nr 106/2008 ning otsuste 2014/202/EL ja (EL) 2015/1402 rakendamise konkreetse ajakava kehtestamise võimalust.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1222/2009 rehvide kütusesäästlikkuse ja muude oluliste parameetrite märgistamise kohta
–
Komisjoni 7. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 228/2011, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1222/2009 seoses C1 klassi rehvide märghaardumise katsemeetodiga
–
Komisjoni 29. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1235/2011, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1222/2009 seoses rehvide märghaardumise klassifitseerimise, veeretakistuse mõõtmise ja kontrollimenetlusega
Partnerlusnõukogu hindab korrapäraselt määruste (EÜ) nr 1222/2009, (EL) nr 228/2011 ja (EL) nr 1235/2011 rakendamise konkreetse ajakava kehtestamise võimalust.
Taastuvenergia
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta
Ajakava: direktiivi 2009/28/EÜ sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Tuumkütus
Nõukogu 20. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/117/Euratom radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve ja kontrolli kohta
Ajakava: direktiivi 2006/117/Euratom sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Nõukogu 25. juuni 2009. aasta muudetud direktiiv 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik
Ajakava: direktiivi 2009/71/Euratom sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Nõukogu 19. juuli 2011. aasta direktiiv 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumakütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks
Ajakava: direktiivi 2011/70/Euratom sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta direktiiv 2013/51/Euratom, millega määratakse kindlaks nõuded elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete eest
Ajakava: direktiivi 2013/51/Euratom sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Nõukogu 5. detsembri 2013. aasta direktiiv 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest.
Ajakava: direktiivi 2013/59/Euratom sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
________________
III LISA
V JAOTISE „MUU KOOSTÖÖPOLIITIKA“ 3. PEATÜKILE „KESKKOND“
Armeenia Vabariik kohustub järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmiste ELi õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingutega vastavalt sätestatud ajakavale.
Keskkonnaalane juhtimine ja keskkonnaküsimuste integreerimine muudesse poliitikavaldkondadesse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta muudetud direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta
Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:
–
riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine
–
keskkonnamõju hindamise nõude kehtestamine direktiivi I lisa projektide puhul; direktiivi II lisa projektide puhul keskkonnamõju hindamise vajalikkuse otsustamise korra kehtestamine (artikkel 4)
–
arendaja esitatava teabe ulatuse kindlakstegemine (artikkel 5)
–
keskkonnaasutuste ja üldsusega konsulteerimise korra kehtestamine (artikkel 6)
–
korra kehtestamine teabe vahetamiseks ja konsulteerimiseks nende ELi liikmesriikidega, kelle keskkonda projekt võib märkimisväärselt mõjutada (artikkel 7)
–
meetmete kehtestamine üldsuse teavitamiseks teostusloa taotluste suhtes langetatud otsuste tulemustest (artikkel 9)
–
üldsust ja valitsusväliseid organisatsioone kaasava tõhusa, taskukohase ja kiire haldusliku ja kohtuliku läbivaatamismenetluse kehtestamine (artikkel 11)
Ajakava: need direktiivi 2011/92/EL sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta
Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:
–
riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine
–
kavade ja programmide keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kindlakstegemise korra kehtestamine; keskkonnamõju strateegilise hindamise nõude alla kuuluvate kavade ja programmide hindamise kohustuse kehtestamine (artikkel 3)
–
keskkonnaasutuste ja üldsusega konsulteerimise korra kehtestamine (artikkel 6)
–
korra kehtestamine teabe vahetamiseks ja konsulteerimiseks nende ELi liikmesriikidega, kelle keskkonda kava või programm võib märkimisväärselt mõjutada (artikkel 7)
Ajakava: need direktiivi 2001/42/EÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta
Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:
–
riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine
–
keskkonnateabele avaliku juurdepääsu korra ja sellest tehtavate erandite kehtestamine (artiklid 3 ja 4)
–
riigiasutuste poolt keskkonnateabe üldsusele kättesaadavaks tegemise tagamine (artikli 3 lõige 1)
–
keskkonnateabe mitteandmise ja üksnes osalise teabe andmise otsuste läbivaatamise korra kehtestamine (artikkel 6)
–
üldsusele keskkonnateabe andmise süsteemi loomine (artikkel 7)
Ajakava: need direktiivi 2003/4/EÜ sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiv 2003/35/EÜ, milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse ning muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ seoses üldsuse kaasamisega ning õiguskaitse kättesaadavusega
Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:
–
riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine
–
üldsuse teavitamise mehhanismi loomine (artikli 2 lõike 2 punktid a ja d)
–
üldsusega konsulteerimise mehhanismi loomine (artikli 2 lõike 2 punkt b ja lõige 3)
–
otsuste tegemisel üldsuse kommentaaride ja arvamuste arvessevõtmise mehhanismi loomine (artikli 2 lõike 2 punkt c)
–
üldsusele, sealhulgas valitsusvälistele organisatsioonidele nende menetluste ajal juurdepääsu tagamine tõhusale, kiirele ja taskukohasele õigusemõistmisele halduslikul ja kohtulikul tasandil (artikli 3 lõige 7 ja artikli 4 lõige 4, keskkonnamõju hindamine ning saastuse kompleksne vältimine ja kontroll)
Ajakava: need direktiivi 2003/35/EÜ sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta muudetud direktiiv 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta
Kohaldatakse järgmisi direktiivi 2004/35/EÜ sätteid:
–
riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädevate asutuste määramine
Ajakava: need direktiivi 2004/35/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
–
eeskirjade ja menetluste kehtestamine eesmärgiga ära hoida ja parandada keskkonnale (vesi, maa, kaitsealused liigid ja looduslikud elupaigad) tekitatud kahju saastaja-maksab-põhimõtte kohaselt (artiklid 5, 6 ja 7 ning II lisa)
Ajakava: need direktiivi 2004/35/EÜ sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
–
range vastutuse kehtestamine ohtliku ametialase tegevuse eest (artikli 3 lõige 1 ja III lisa)
Ajakava: need direktiivi 2004/35/EÜ sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
–
ettevõtjate kohustamine võtma vajalikke ennetus- ja parandusmeetmeid, sealhulgas kandma selliste meetmete võtmisest tingitud kulud (artiklid 5, 6, 7, 8, 9 ja 10)
Ajakava: need direktiivi 2004/35/EÜ sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
–
mehhanismi loomine, mille kohaselt keskkonnakahju korral saavad mõjutatud isikud, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid, taotleda pädevatelt asutustelt meetmete võtmist, sealhulgas sõltumatut läbivaatamist (artiklid 12 ja 13).
Ajakava: need direktiivi 2004/35/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Õhukvaliteet
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiiv 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta
Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:
–
riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine
Ajakava: need direktiivi 2008/50/EÜ sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
–
piirkondade ja linnastute määramine ja liigendus (artiklid 4 ja 5)
Ajakava: need direktiivi 2008/50/EÜ sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
–
ülemiste ja alumiste hindamispiiride ja piirtasemete kehtestamine (artiklid 5 ja 13)
Ajakava: need direktiivi 2008/50/EÜ sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
–
välisõhu kvaliteedi hindamise süsteemi loomine õhusaasteainete suhtes (artiklid 5, 6 ja 9)
Ajakava: need direktiivi 2008/50/EÜ sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
–
piirtaset/sihtväärtust ületavate saasteainete tasemega piirkondade ja linnastute õhukvaliteedi kavade koostamine (artikkel 23)
Ajakava: need direktiivi 2008/50/EÜ sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
–
lühiajaliste tegevuskavade koostamine piirkondades ja linnastutes, kus on oht, et ületatakse häiretaset (artikkel 24)
Ajakava: need direktiivi 2008/50/EÜ sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
–
üldsuse teavitamise süsteemi loomine (artikkel 26)
Ajakava: need direktiivi 2008/50/EÜ sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/107/EÜ arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse kohta välisõhus
Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:
–
riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine
Ajakava: need direktiivi 2004/107/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
–
ülemiste ja alumiste hindamispiiride (artikli 4 lõige 6) ja sihtväärtuste (artikkel 3) kehtestamine
Ajakava: need direktiivi 2004/107/EÜ sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
–
piirkondade ja linnastute määramine ja liigendus (artikkel 3 ja artikli 4 lõige 6)
Ajakava: need direktiivi 2004/107/EÜ sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
–
välisõhu kvaliteedi hindamise süsteemi loomine õhusaasteainete suhtes (artikkel 4)
Ajakava: need direktiivi 2004/107/EÜ sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
–
meetmete võtmine õhukvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks õhu saasteainesisalduse seisukohast (artikkel 3)
Ajakava: need direktiivi 2004/107/EÜ sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta muudetud direktiiv 1999/32/EÜ, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes ja millega muudetakse direktiivi 93/12/EMÜ
Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:
–
riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine
–
tõhusa proovivõtusüsteemi ja asjakohaste analüütiliste analüüsimeetodite kehtestamine väävlisisalduse kindlakstegemiseks (artikkel 6)
–
kehtestatud piirtasemetest suurema väävlisisaldusega raske kütteõli ja gaasiõli maapealsetes rakendustes kasutamise keelamine (artikli 3 lõige 1, v.a artikli 3 lõikes 2 sätestatud erandite korral, ja artikli 4 lõige 1)
Ajakava: need direktiivi 1999/32/EÜ sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta muudetud direktiiv 94/63/EÜ bensiini säilitamisel ja selle terminalidest teenindusjaamadesse jaotamisel lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heitkoguste kontrollimise kohta
Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:
–
riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine
–
kõigi bensiini hoiu- ja laadimisterminalide väljaselgitamine (artikkel 2)
–
tehniliste meetmete võtmine bensiinikao vähendamiseks terminalide hoidlates ja teenindusjaamades ning teisaldatavate mahutite laadimisel ja tühjendamisel terminalides (artiklid 3, 4 ja 6 ning III lisa)
–
nõuete täitmise nõudmine kõigilt paakautode laadimisestakaadidelt ja teisaldatavatelt mahutitelt (artiklid 4 ja 5)
Ajakava: need direktiivi 94/63/EÜ sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/42/EÜ teatavates värvides, lakkides ja sõidukite taasviimistlustoodete orgaanilistes lahustites kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta, millega muudetakse direktiivi 1999/13/EÜ
Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:
–
riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine
–
lenduvate orgaaniliste ühendite piirväärtuste kehtestamine värvidele ja lakkidele (artikkel 3 ja II lisa)
–
nõuete kehtestamine, millega tagatakse, et turule viidavad tooted kannavad etiketti ja vastavad asjakohastele nõuetele (artiklid 3 ja 4)
Ajakava: need direktiivi 2004/42/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Vee kvaliteet ja veevarude haldamine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta muudetud direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik
Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:
–
riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine
–
valglapiirkondade kindlaksmääramine ning rahvusvaheliste jõgede, järvede ja rannikuvete säilitamise nõuetekohane kooskõlastamine (artikli 3 lõiked 1–7)
–
valglapiirkondade tunnuste analüüs (artikkel 5)
–
veekvaliteedi järelevalveprogrammide väljatöötamine (artikkel 8)
–
vesikondade majandamiskavade koostamine, konsulteerimine üldsusega ja nimetatud kavade avaldamine (artiklid 13 ja 14)
Ajakava: need direktiivi 2000/60/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiv 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta
Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:
–
riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine
–
üleujutusriski esialgne hindamine (artiklid 4 ja 5)
–
üleujutusohu kaartide ja üleujutusriski kaartide koostamine (artikkel 6)
–
üleujutusriski maandamise kavade koostamine (artikkel 7)
Ajakava: need direktiivi 2007/60/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Nõukogu 21. mai 1991. aasta muudetud direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta
Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:
–
riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine
–
asulareovee kogumise ja puhastamise alase olukorra hindamine
–
tundlike alade ja linnastute kindlaksmääramine (artikli 5 lõige 1 ja II lisa)
Ajakava: need direktiivi 91/271/EMÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
–
asulareovee puhastusnõuete rakendamise tehnilise ja investeeringuprogrammi koostamine (artikli 17 lõige 1)
Ajakava: need direktiivi 91/271/EMÜ sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Nõukogu 3. novembri 1998. aasta muudetud direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta
Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:
–
riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine
–
joogivee standardite kehtestamine (artiklid 4 ja 5)
–
järelevalvesüsteemi kehtestamine (artiklid 6 ja 7)
–
tarbijate teavitamise mehhanismi loomine (artikkel 13)
Ajakava: need direktiivi 98/83/EÜ sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta muudetud direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest
Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:
–
riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine
–
seireprogrammide kehtestamine (artikkel 6)
–
reostunud ja reostumise ohus olevate veekogude väljaselgitamine ning nitraaditundlike alade kindlaksmääramine (artikkel 3)
Ajakava: need direktiivi 91/676/EMÜ sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
–
nitraaditundlike alade jaoks tegevuskavade ja hea põllumajandustava eeskirjade väljatöötamine (artiklid 4 ja 5)
Ajakava: need direktiivi 91/676/EMÜ sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Jäätmekäitlus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid
Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:
–
riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine
–
viieastmelise jäätmehierarhia alusel jäätmekavade ja jäätmetekke vältimise programmide koostamine (V peatükk)
Ajakava: need direktiivi 2008/98/EÜ sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
–
kõigi kulude väljanõudmise mehhanismi kehtestamine põhimõtte „saastaja maksab“ ja tootja laiendatud vastutuse põhimõtte kohaselt (artikkel 14)
Ajakava: need direktiivi 2008/98/EÜ sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
–
loasüsteemi kehtestamine asutustele/ettevõtetele, kes teostavad kõrvaldamis- või taaskasutamistoiminguid ning kellel on erikohustus käidelda ohtlikke jäätmeid (IV peatükk)
–
jäätmete kogumise ja transpordiga tegelevate asutuste ja ettevõtete registri loomine (IV peatükk)
Ajakava: need direktiivi 2008/98/EÜ sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta muudetud direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta
Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:
–
riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine
–
prügilate liigitus (artikkel 4)
–
riikliku strateegia koostamine prügilasse veetavate biolagunevate olmejäätmete koguse vähendamiseks (artikkel 5)
–
lubade taotlemise ning jäätmete vastuvõtmise süsteemi kehtestamine (artiklid 5–7, 11, 12 ja 14)
–
prügilate kasutusaegse kontrolli ja seire ning suletavate prügilate sulgemise ja järelhoolduse korraldamine (artiklid 12 ja 13)
Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
–
olemasolevate prügilate vastavusse viimise kavade koostamine (artikkel 14)
Ajakava: need direktiivi 1999/31/EÜ sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
–
kulude mehhanismi kehtestamine (artikkel 10)
Ajakava: need direktiivi 1999/31/EÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
–
jäätmete asjakohase töötlemise tagamine enne prügilasse ladestamist (artikkel 6)
Ajakava: need direktiivi 1999/31/EÜ sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/21/EÜ kaevandustööstuse jäätmete käitlemise ja direktiivi 2004/35/EÜ muutmise kohta, mida on edasi arendatud otsustega 2009/335/EÜ, 2009/337/EÜ, 2009/359/EÜ ja 2009/360/EÜ
Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:
–
riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine
–
süsteemi kehtestamine selle tagamiseks, et kaevandamisega tegelevad ettevõtjad koostaksid jäätmekavad (jäätmehoidlate väljaselgitamine ja liigitamine; jäätmete iseloomustus) (artiklid 4 ja 9)
Ajakava: need direktiivi 2006/21/EÜ sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
–
lubade süsteemi, rahaliste tagatiste ja kontrollisüsteemi kehtestamine (artiklid 7, 14 ja 17)
Ajakava: need direktiivi 2006/21/EÜ sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
–
kaeveõõnte haldamis- ja seiremenetluste kehtestamine (artikkel 10)
–
kaevandamisjäätmete hoidlate sulgemis- ja sulgemisjärgsete menetluste kehtestamine (artikkel 12)
–
suletud kaevandamisjäätmete hoidlate inventeerimine (artikkel 20)
Ajakava: need direktiivi 2006/21/EÜ sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Looduskaitse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta
Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:
–
riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine
–
erilisi kaitsemeetmeid vajavate linnuliikide ja reeglipäraselt esinevate rändliikide hindamine
–
linnuliikide erikaitsealade kindlaksmääramine ja nimetamine (artikli 4 lõiked 1 ja 4)
–
reeglipäraselt esinevate rändliikide erikaitsemeetmete kindlaksmääramine (artikli 4 lõige 2)
Ajakava: need direktiivi 2009/147/EÜ sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
–
kõigi metslinnuliikide (mille hulka kuuluvad jahitavad liigid) kaitse üldsüsteemi kehtestamine ja teatavate tapmis-/püüdmisviiside keelamine (artikkel 5, artikli 6 lõiked 1 ja 2 ning artikkel 8)
Ajakava: need direktiivi 2009/147/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Nõukogu 21. mai 1992. aasta muudetud direktiiv 92/43/EÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta
Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:
–
riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine
–
alade inventeerimise ettevalmistamine, kõnealuste alade kindlaksmääramine ja nende haldamisprioriteetide kehtestamine (sealhulgas võimalike Emeraldi võrgustiku alade inventeerimise lõpuleviimine ning nende alade kaitse- ja haldamismeetmete kehtestamine) (artikkel 4)
–
selliste alade kaitseks vajalike meetmete, sh kaasrahastamise kehtestamine (artiklid 6 ja 8)
Ajakava: need direktiivi 92/43/EÜ sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
–
elupaikade ja liikide kaitsestaatuse järelevalvesüsteemi kehtestamine (artikkel 11)
–
Armeenia Vabariigi puhul IV lisas loetletud liikide range kaitse süsteemi kehtestamine (artikkel 12)
Ajakava: need direktiivi 92/43/EÜ sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
–
kasvatustöö ja üldsuse teavitamise mehhanismi loomine (artikkel 22)
Ajakava: need direktiivi 92/43/EÜ sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Tööstussaaste ja tööstusest tulenevad ohud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta
Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:
–
riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine
Ajakava: need direktiivi 2010/75/EL sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
–
luba vajavate rajatiste kindlaksmääramine (I lisa)
–
kompleksse lubade süsteemi kehtestamine (artiklid 4–6, 12, 21 ja 24 ning IV lisa)
–
vastavuse järelevalve mehhanismi loomine (artiklid 8, artikli 14 lõike 1 punkt d ja artikli 23 lõige 1)
Ajakava: need direktiivi 2010/75/EL sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
–
parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine, võttes arvesse PVT-viitedokumentide järeldusi (artikli 14 lõiked 3–6 ja artikli 15 lõiked 2–4)
–
põletusseadmete heidete piirväärtuste kehtestamine (artikkel 30 ja V lisa)
–
olemasolevate seadmete aastase heitkoguse vähendamise kavade koostamine (alternatiivina olemasolevate seadmete heidete piirväärtuste kehtestamisele) (artikkel 32).
Ajakava: need direktiivi 2010/75/EL sätted rakendatakse uute käitiste suhtes kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest ja olemasolevate rajatiste suhtes 13 aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta
Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:
–
riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine
–
tõhusate kooskõlastusmehhanismide kehtestamine asjaomaste asutuste vahel
–
asjaomaste rajatiste kohta teabe kogumise ja suurõnnetustest teavitamise süsteemide loomine (artiklid 14 ja 16)
Ajakava: need direktiivi 2012/18/EL sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Kemikaalide haldamine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 649/2012 ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta
Kohaldatakse järgmisi kõnealuse määruse sätteid:
–
ekspordist teatamise protseduuri rakendamine (artikkel 8)
–
teistelt riikidelt saadud eksporditeatiste käsitlemise menetluste rakendamine (artikkel 9)
–
lõpliku regulatiivmeetme kohta teate koostamise ja esitamise korra väljatöötamine (artikkel 11)
–
impordiotsuste koostamise ja esitamise korra väljatöötamine (artikkel 13)
–
eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuri rakendamine teatavate kemikaalide, eelkõige Rotterdami konventsiooni III lisas loetletud kemikaalide ekspordi suhtes (artikkel 14)
–
eksporditavate kemikaalide märgistamis- ja pakendamisnõuete rakendamine (artikkel 17)
–
kemikaalide importi ja eksporti kontrollivate riiklike ametiasutuste määramine (artikkel 18)
Ajakava: need määruse (EL) nr 649/2012 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006
Kohaldatakse järgmisi kõnealuse määruse sätteid:
–
pädeva(te) asutus(t)e määramine
–
ainete klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise nõuete rakendamine
Ajakava: need määruse (EÜ) nr 1272/2008 sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
–
segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise nõuete rakendamine
Ajakava: need määruse (EÜ) nr 1272/2008 sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
________________
IV LISA
V JAOTISE „MUU KOOSTÖÖPOLIITIKA“ 4. PEATÜKILE „KLIIMAMEETMED“
Armeenia Vabariik kohustub järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega vastavalt sätestatud ajakavale.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem
Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:
–
riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine
–
asjaomaste käitiste väljaselgitamise ja kasvuhoonegaaside kindlaksmääramise süsteemi loomine (I ja II lisa)
–
järelevalve-, aruandlus-, kontrollimis- ja täitmissüsteemide ning üldsusega konsulteerimise menetluste kehtestamine (artiklid 14 ja 15, artikli 16 lõige 1 ja artikkel 17)
Ajakava: need direktiivi 2003/87/EÜ sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Komisjoni 21. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 601/2012 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohase kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse kohta
Ajakava: määruse (EL) nr 601/2012 sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Komisjoni 21. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 600/2012, milles käsitletakse kasvuhoonegaaside heite- ja tonnkilomeetriaruannete tõendamist ja tõendajate akrediteerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ
Ajakava: määruse (EL) nr 600/2012 sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Lennutegevuse ja sellega seotud heite puhul sõltub direktiivi 2003/87/EÜ, määruse (EL) nr 601/2012 ja määruse (EL) nr 600/2012 sätete rakendamine, nagu on sätestatud käesolevas lepingus, Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni nõupidamiste tulemustest globaalsel turul põhineva meetme (MBM) skeemi üle.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
Kohaldatakse järgmisi kõnealuse määruse sätteid:
–
riiklike inventuurisüsteemide kehtestamine (artikkel 5)
–
poliitikasuundade, meetmete ja prognooside riikliku süsteemi kehtestamine (artikkel 12)
Ajakava: need määruse (EL) nr 525/2013 sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta
Kohaldatakse järgmisi kõnealuse määruse sätteid:
–
riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine
–
heitkoguste vältimise süsteemi kasutuselevõtt (artikkel 3), lekkekontrolli eeskirjade kehtestamine artiklite 4 ja 5 kohaselt ning andmete säilitamise süsteemi loomine artikli 6 kohaselt
–
kokkukogumine artiklites 8 ja 9 sätestatud eeskirjade kohaselt
–
asjaomaste töötajate ja ettevõtete riiklike koolitus- ja sertifitseerimisnõuete kehtestamine/kohandamine (artikkel 10)
–
toodete ja seadmete, mis sisaldavad või mille käitamiseks on vaja fluoritud kasvuhoonegaase, märgistussüsteemi kehtestamine (artikkel 12)
–
aruandlussüsteemide kehtestamine asjaomastelt sektoritelt heiteandmete saamiseks (artiklid 19 ja 20)
–
õiguskaitsesüsteemi kehtestamine (artikkel 25)
Ajakava: need määruse (EL) nr 517/2014 sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta
Kohaldatakse järgmisi kõnealuse määruse sätteid:
–
riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine
–
keeld toota kontrollitavaid aineid muuks kui teatavaks eriotstarbeks ja keeld toota klorofluorosüsivesinikke (HCFC) kuni [1. jaanuarini 2019] (artikkel 4)
–
eriotstarbeliselt kasutatavate (näiteks lähteaineks, tootmise abiaineks või oluliseks kasutuseks laboris ja analüüside tegemiseks, samuti haloonide kriitiliseks kasutuseks) kontrollitavate ainete tootmis-, turuleviimis- ja kasutustingimuste kindlaksmääramine ning üksikerandite kehtestamine, näiteks hädaolukorras metüülbromiidi kasutamise lubamine (III peatükk)
–
eriotstarbeliselt kasutatavate kontrollitavate ainete impordi ja ekspordi litsentside süsteemi (IV peatükk) ning ettevõtjate aruandekohustuse kehtestamine (artiklid 26 ja 27)
–
kasutatud kontrollitavate ainete kokkukogumis-, ringlussevõtu-, taastamis- ja hävitamiskohustuste kehtestamine (artikkel 22)
–
kontrollitavate ainete lekete järelevalve- ja kontrollimenetluste kehtestamine (artikkel 23)
Ajakava: need määruse (EÜ) nr 1005/2009 sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
–
kontrollitavate ainete turuleviimise ja kasutamise keelamine; keeld ei hõlma taastatud HCFCd, mida võib kasutada külmaainena kuni 1. jaanuarini 2030 (artiklid 5 ja 11)
Ajakava: need määruse (EÜ) nr 1005/2009 sätted rakendatakse hiljemalt 1. jaanuariks 2030.
________________
V LISA
V JAOTISE „MUU KOOSTÖÖPOLIITIKA“ 8. PEATÜKILE „KOOSTÖÖ INFOÜHISKONNA VALDKONNAS“
Armeenia Vabariik kohustub järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega vastavalt sätestatud ajakavale.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta muudetud direktiiv 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv)
Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:
–
elektroonilise side valdkonna riikliku reguleeriva asutuse sõltumatuse ja haldussuutlikkuse suurendamine
–
avalike arutelude korraldamine uute reguleerivate meetmete teemal
–
tõhusate edasikaebamist võimaldavate mehhanismide kehtestamine riikliku reguleeriva asutuse otsuste suhtes elektroonilise side valdkonnas
–
selliste asjaomaste toote- ja teenuseturgude määratlemine elektroonilise side sektoris, mis vajavad eelnevat reguleerimist ning analüüsida neid turge eesmärgiga teha kindlaks, kas neis on olemas märkimisväärne turujõud
Ajakava: need direktiivi 2002/21/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta muudetud direktiiv 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv)
Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:
–
üldlubade andmist käsitleva määruse rakendamine ja individuaalsete litsentside vajaduse piiramine ainult konkreetsete, põhjendatud juhtudega
Ajakava: rakendamise ajakava üle otsustab partnerlusnõukogu pärast käesoleva lepingu allkirjastamist.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta muudetud direktiiv 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv)
Lähtuvalt põhjalikust turuanalüüsist, mis tehti kooskõlas direktiiviga 2002/21/EÜ, kehtestab elektroonilise side valdkonna riiklik reguleeriv asutus operaatoritele, kelle puhul on leitud asjaomastel turgudel märkimisväärne turujõud, asjakohased turgu reguleerivad kohustused seoses:
–
juurdepääsuga teatavatele võrguvahenditele ja nende kasutamisega
–
juurdepääsu- ja sidumistasude hinnakontrollide, sealhulgas kulupõhisuse kohustustega
–
läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja raamatupidamise lahususega
Ajakava: need direktiivi 2002/19/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta muudetud direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv)
Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:
–
universaalteenuse osutamise määruse rakendamine, sealhulgas kulude arvestamise ja rahastamise mehhanismide loomine
–
kasutajate huvide ja õiguste austamise tagamine, eelkõige numbri teisaldatavuse ja Euroopa ühtse hädaabinumbri 112 kehtestamine
Ajakava: need direktiivi 2002/22/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta muudetud direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv)
Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:
–
meetmete võtmine, mis on vajalik põhiõiguste ja -vabaduste, eelkõige eraelu puutumatuse kaitse tagamiseks isikuandmete töötlemise puhul elektroonilise side sektoris ja selliste andmete ning elektrooniliste sideseadmete ja -teenuste vaba liikumise tagamiseks
Ajakava: need direktiivi 2002/58/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsus nr 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta
Kohaldatakse järgmisi kõnealuse otsuse sätteid:
–
poliitilise tegevuskava ja määruse vastuvõtmine, millega tagatakse ühtlustatud juurdepääs raadiospektrile ja selle tõhus kasutamine
Ajakava: otsuse nr 676/2002/EÜ kohaldamisest tulenevad meetmed võetakse viie aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2120, millega nähakse ette avatud internetiühendust käsitlevad meetmed ning millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul ning määrust (EL) nr 531/2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires
Ajakava: määruse (EL) 2015/2120 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta)
Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:
–
elektroonilise kaubanduse arendamine
–
infoühiskonna teenuste piiriülest pakkumist takistavate tõkete kõrvaldamine
–
õiguskindluse tagamine infoühiskonna teenuste pakkujatele
–
vahendajatena tegutsevate teenuseosutajate vastutuse piirangute ühtlustamine pelga edastamise, vahemällu salvestamise või teabe talletamise puhul, sätestamata üldist jälgimiskohustust
Ajakava: need direktiivi 2000/31/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ
Rakendusaktid määruses (EL) nr 910/2014 käsitletud usaldusteenuste kohta:
–
Komisjoni 22. mai 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/806, millega kehtestatakse ELi kvalifitseeritud usaldusteenuse usaldusmärgi vormingu kirjeldus
–
Komisjoni 8. septembri 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/1505, millega kehtestatakse usaldusnimekirjade tehnilised kirjeldused ja vormingud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul) artikli 22 lõikele 5
–
Komisjoni 8. septembri 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/1506, millega kehtestatakse täiustatud e-allkirja ja täiustatud e-templi vormingu kirjeldus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul) artikli 27 lõikele 5 ja artikli 37 lõikele 5
–
Komisjoni 25. aprilli 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/650, millega kehtestatakse kvalifitseeritud allkirja andmise ja templi loomise vahendi turvalisuse hindamise standardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul) artikli 30 lõikele 3 ja artikli 39 lõikele 2
Rakendusaktid määruses (EL) nr 910/2014 käsitletud e-identimise kohta
–
Komisjoni 24. veebruari 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/296, millega kehtestatakse menetluskord liikmesriikidevaheliseks koostööks e-identimise valdkonnas vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul) artikli 12 lõikele 7
–
Komisjoni 8. septembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1501 koostalitlusvõime raamistiku kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul) artikli 12 lõikele 8
–
Komisjoni 8. septembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1502, millega kehtestatakse e-identimise vahendite usaldusväärsuse tasemete minimaalsed tehnilised kirjeldused ja menetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul) artikli 8 lõikele 3
–
Komisjoni 3. novembri 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/1984, millega määratakse kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul) artikli 9 lõike 5 kohase teavitamise asjaolud, vormingud ja kord
Ajakava: rakendamise ajakava üle otsustab partnerlusnõukogu pärast käesoleva lepingu allkirjastamist.
________________
VI LISA
V JAOTISE „MUU KOOSTÖÖPOLIITIKA“ 14. PEATÜKILE „TARBIJAKAITSE“
Armeenia Vabariik kohustub järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega vastavalt sätestatud ajakavale.
Nõukogu 25. juuni 1987. aasta direktiiv 87/357/EMÜ tervist või turvalisust ohustavaid eksitava välimusega tooteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
Ajakava: direktiivi 87/357/EMÜ ja selle rakendusaktide sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta muudetud direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes
Ajakava: direktiivi 93/13/EMÜ ja selle rakendusaktide sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiv 98/6/EÜ tarbijakaitse kohta tarbijatele pakutavate toodete hindade avaldamisel
Ajakava: direktiivi 98/6/EÜ ja selle rakendusaktide sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta muudetud direktiiv 1999/44/EÜ tarbekaupade müügi ja nendega seotud garantiide teatavate aspektide kohta
Ajakava: direktiivi 1999/44/EÜ ja selle rakendusaktide sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta
Ajakava: direktiivi 2001/95/EÜ ja selle rakendusaktide sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiiv 2002/65/EÜ, milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/619/EMÜ ning direktiive 97/7/EÜ ja 98/27/EÜ
Ajakava: direktiivi 2002/65/EÜ ja selle rakendusaktide sätted rakendatakse Armeenia Vabariigis kolme aasta jooksul ja piiriüleselt kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv)
Ajakava: direktiivi 2005/29/EÜ ja selle rakendusaktide sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/114/EÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta
Ajakava: direktiivi 2006/114/EÜ ja selle rakendusaktide sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus)
Ajakava: määruse (EÜ) nr 2006/2004 ja selle rakendusaktide sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ
Ajakava: direktiivi 2008/48/EÜ ja selle rakendusaktide sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta direktiiv 2008/122/EÜ tarbijate kaitse kohta seoses osaajalise kasutamise õiguse, pikaajalise puhkusetoote, edasimüügi ja vahetuslepingute teatavate aspektidega
Ajakava: direktiivi 2008/122/EÜ ja selle rakendusaktide sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/22/EÜ tarbijate huve kaitsvate ettekirjutuste kohta
Ajakava: direktiivi 2009/22/EÜ ja selle rakendusaktide sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ
Ajakava: direktiivi 2011/83/EL ja selle rakendusaktide sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 524/2013 tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise määrus)
Ajakava: määruse (EL) nr 524/2013 ja selle rakendusaktide sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta direktiiv 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiiv)
Ajakava: direktiivi 2013/11/EL ja selle rakendusaktide sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Komisjoni 11. juuni 2013. aasta soovitus ühiste põhimõtete kohta, mida kohaldatakse liikmesriikide keelava iseloomuga ja kahju hüvitamisele suunatud kollektiivsete õiguskaitsevahendite suhtes ELi õigusest tulenevate õiguste rikkumise puhul (2013/396/EL)
Ajakava: soovitus 2013/396/EL rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2302, mis käsitleb pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2011/83/EL ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/314/EMÜ
Ajakava: direktiivi (EL) 2015/2302 ja selle rakendusaktide sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
________________
VII LISA
V JAOTISE „MUU KOOSTÖÖPOLIITIKA“ 15. PEATÜKILE „TÖÖHÕIVE, SOTSIAALPOLIITIKA JA VÕRDSED VÕIMALUSED“
Armeenia Vabariik kohustub järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmiste Euroopa Liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingutega vastavalt sätestatud ajakavale.
Tööõigus
Nõukogu 14. oktoobri 1991. aasta direktiiv 91/533/EMÜ tööandja kohustuse kohta teavitada töötajaid töölepingu või töösuhte tingimustest
Ajakava: direktiivi 91/533/EMÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiiv 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta
Ajakava: direktiivi 1999/70/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/81/EÜ Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt sõlmitud osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe kohta – Lisa: Osalist tööaega käsitlev raamkokkulepe
Ajakava: direktiivi 97/81/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Nõukogu 25. juuni 1991. aasta direktiiv 91/383/EMÜ, millega täiendatakse meetmeid tähtajalise või ajutise töösuhtega töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise soodustamiseks
Ajakava: direktiivi 91/383/EMÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiv 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
Ajakava: direktiivi 98/59/EÜ sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
Ajakava: direktiivi 2001/23/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses
Ajakava: direktiivi 2002/14/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta
Ajakava: direktiivi 2003/88/EÜ sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Diskrimineerimisvastane võitlus ja sooline võrdõiguslikkus
Nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust
Ajakava: direktiivi 2000/43/EÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel
Ajakava: direktiivi 2000/78/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes
Ajakava: direktiivi 2006/54/EÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega
Ajakava: direktiivi 2004/113/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiiv 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta (kümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)
Ajakava: direktiivi 92/85/EMÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Nõukogu 19. detsembri 1978. aasta direktiiv 79/7/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas
Ajakava: direktiivi 79/7/EMÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Töötervishoid ja tööohutus
Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta
Nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiiv 89/654/EMÜ töökohale esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (esimene üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta muudetud direktiiv 2009/104/EÜ töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (teine üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)
Nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiiv 89/656/EMÜ töötajate isikukaitsevahendite kasutamisega seotud tervisekaitse ja ohutuse miinimumnõuete kohta (kolmas üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)
Nõukogu 24. juuni 1992. aasta direktiiv 92/57/EMÜ tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete rakendamise kohta ajutistel või liikuvatel ehitustööplatsidel (kaheksas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/148/EÜ töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/54/EÜ töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (seitsmes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)
Nõukogu 29. mai 1990. aasta direktiiv 90/270/EMÜ kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)
Nõukogu 24. juuni 1992. aasta direktiiv 92/58/EMÜ töökohas kasutatavate ohutus- ja/või tervisekaitsemärkide miinimumnõuete kohta (üheksas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)
Nõukogu 3. novembri 1992. aasta direktiiv 92/91/EMÜ puurides maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta (üheteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)
Nõukogu 3. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/104/EMÜ maa peal ja maa all maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta (kaheteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)
Nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiiv 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (neljateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1999. aasta direktiiv 1999/92/EÜ plahvatusohtlikust keskkonnast potentsiaalselt ohustatud töötajate ohutuse ja tervisekaitse parandamise miinimumnõuete kohta (viieteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/44/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (vibratsioon) tulenevate riskidega (kuueteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. veebruari 2003. aasta direktiiv 2003/10/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (müra) tulenevate riskidega (seitsmeteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiiv 2006/25/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (tehislik optiline kiirgus) tulenevate riskidega (üheksateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)
Nõukogu 23. novembri 1993. aasta direktiiv 93/103/EÜ kalalaevade pardal kohaldatavate tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete kohta (kolmeteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)
Nõukogu 31. märtsi 1992. aasta direktiiv 92/29/EMÜ ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta, et osutada paremaid raviteenuseid laevadel
Nõukogu 29. mai 1990. aasta direktiiv 90/269/EMÜ tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta, mis käsitlevad raskuste käsitsi teisaldamist, millega kaasneb eelkõige töötajate seljavigastuse oht (neljas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)
Komisjoni 29. mai 1991. aasta direktiiv 91/322/EMÜ soovituslike piirnormide kehtestamise kohta, et rakendada nõukogu direktiivi 80/1107/EMÜ töötajate kaitse kohta ohtude eest, mis tulenevad kokkupuutest keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste mõjuritega tööl
Komisjoni 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/39/EÜ, millega kehtestatakse esimene loetelu ohtlike ainete soovituslike piirnormide kohta töökeskkonnas, et rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl
Komisjoni 7. veebruari 2006. aasta direktiiv 2006/15/EÜ, millega kehtestatakse töökeskkonna ohtlike ainete soovituslike piirnormide teine loetelu, et rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ, ning millega muudetakse direktiive 91/322/EMÜ ja 2000/39/EÜ
Komisjoni 17. detsembri 2009. aasta direktiiv 2009/161/EL, millega kehtestatakse kolmas loetelu ohtlike ainete soovituslike piirnormide kohta töökeskkonnas, et rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ, ning muudetakse komisjoni direktiivi 2000/39/EÜ
Nõukogu 10. mai 2010. aasta direktiiv 2010/32/EL, millega rakendatakse Euroopa haiglate ja tervishoiuvaldkonna tööandjate ühenduse (HOSPEEM) ja Euroopa avaliku sektori töötajate ametiühingu (EPSU) sõlmitud raamkokkulepet teravate instrumentide põhjustatud vigastuste ärahoidmise kohta haigla- ja tervishoiusektoris
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/35/EL, mis käsitleb töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõudeid seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (elektromagnetväljad) tulenevate riskidega (20. üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/40/EÜ
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/27/EL, millega muudetakse nõukogu direktiive 92/58/EMÜ, 92/85/EMÜ, 94/33/EÜ ja 98/24/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/37/EÜ, et kohandada neid määrusega (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist
Ajakava: kõigi eespool nimetatud töötervishoiu ja tööohutuse direktiivide rakendamise ajakava üle otsustab partnerlusnõukogu pärast käesoleva lepingu allkirjastamist.
Tööõigus
–
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1794, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2008/94/EÜ, 2009/38/EÜ ja 2002/14/EÜ ning nõukogu direktiive 98/59/EÜ ja 2001/23/EÜ seoses meremeestega (ülevõtmisperioodiga kuni 10. oktoobrini 2017)
–
Nõukogu 19. detsembri 2014. aasta direktiiv 2014/112/EL, millega rakendatakse Euroopa Siseveetranspordi Liidu (EBU), Euroopa Kiprite Liidu (ESO) ja Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) vahel sõlmitud kokkulepe, milles käsitletakse tööaja korralduse teatavaid aspekte siseveetranspordi sektoris (ülevõtmisperioodiga kuni 31. detsembrini 2016)
–
Nõukogu 22. juuni 1994. aasta direktiiv 94/33/EÜ noorte kaitse kohta tööl ei sisaldu esialgses paketis
Ajakava: direktiivide (EL) 2015/1794 ja 2014/112/EL sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
________________
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,25.9.2017
JOIN(2017) 37 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ühisettepanek: Nõukogu otsus
ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelise ulatusliku ja laiendatud partnerluslepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta
VIII LISA
TEENUSKAUBANDUS JA ASUTAMINE
1.
Käesolev lisa koosneb seitsmest lisast, milles täpsustatakse Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi kohustused ja reservatsioonid seoses teenuskaubanduse ja asutamisega kooskõlas käesoleva lepingu 5. peatüki VI jaotisega.
2.
Euroopa Liidu puhul:
a)
VIII-A lisa sisaldab Euroopa Liidu reservatsioone asutamise suhtes kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 144;
b)
VIII-B lisa sisaldab Euroopa Liidu kohustuste loendit seoses piiriüleste teenustega kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 151;
c)
VIII-C lisa sisaldab Euroopa Liidu reservatsioone juhtivtöötajate, kõrgharidusega praktikantide ja äriteenuste müügiesindajate suhtes kooskõlas käesoleva lepingu artiklitega 154 ja 155;
d)
VIII-D lisa sisaldab Euroopa Liidu reservatsioone lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistide suhtes kooskõlas käesoleva lepingu artiklitega 156 ja 157.
3.
Armeenia Vabariigi puhul:
a)
VIII-E lisa sisaldab Armeenia Vabariigi reservatsioone asutamise suhtes kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 144;
b)
VIII-F lisa sisaldab Armeenia Vabariigi kohustuste loendit seoses piiriüleste teenustega kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 151;
c)
VIII-G lisa sisaldab Armeenia Vabariigi reservatsioone lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistide suhtes kooskõlas käesoleva lepingu artiklitega 156 ja 157.
4.
Punktides 2 ja 3 osutatud lisad on käesoleva lisa lahutamatu osa.
5.
Käesoleva lepingu 5. peatüki VI jaotises esitatud mõisteid kasutatakse ka käesolevas lisas.
6.
Teenuste sektorite ja allsektorite kindlakstegemisel kasutatakse järgmisi märgistusi:
a)
„CPC“ – ühtne tooteklassifikaator, nagu on sätestatud ÜRO Statistikaameti väljaandes „Statistical Papers“ (M-seeria, nr 77, CPC prov, 1991), ja
b)
„CPC ver. 1.0“ – ühtne tooteklassifikaator, nagu on sätestatud ÜRO Statistikaameti väljaandes „Statistical Papers“ (M-seeria, nr 77, CPC ver. 1.0, 1998).
7.
VIII-A, VIII-B, VIII-C ja VIII-D lisas kasutatakse Euroopa Liidu ja liikmesriikide tähistamiseks järgmiseid lühendeid:
EU
|
Euroopa Liit, sealhulgas kõik selle liikmesriigid
|
AT
|
Austria
|
BE
|
Belgia
|
BG
|
Bulgaaria
|
CY
|
Küpros
|
CZ
|
Tšehhi Vabariik
|
DE
|
Saksamaa
|
DK
|
Taani
|
EE
|
Eesti
|
EL
|
Kreeka
|
ES
|
Hispaania
|
FI
|
Soome
|
FR
|
Prantsusmaa
|
HR
|
Horvaatia
|
HU
|
Ungari
|
IE
|
Iirimaa
|
IT
|
Itaalia
|
LT
|
Leedu
|
LU
|
Luksemburg
|
LV
|
Läti
|
MT
|
Malta
|
NL
|
Madalmaad
|
PL
|
Poola
|
PT
|
Portugal
|
RO
|
Rumeenia
|
SE
|
Rootsi
|
SI
|
Sloveenia
|
SK
|
Slovakkia
|
UK
|
Ühendkuningriik
|
8.
VIII-E, VIII-F ja VIII-G lisas kasutatakse Armeenia Vabariigi tähistamiseks järgmist lühendit:
_______________
VIII-A LISA
EUROOPA LIIDU RESERVATSIOONID ASUTAMISE SUHTES
1.
Alljärgnevas reservatsioonide loendis on esitatud majandustegevusalad, kus Euroopa Liit kohaldab Armeenia Vabariigi üksustele ja ettevõtjatele reservatsioone võrdse kohtlemise või kõige soodsama kohtlemise suhtes vastavalt käesoleva lepingu artikli 144 lõikele 2.
Loend koosneb järgmistest osadest:
a)
horisontaalsete reservatsioonide loend, mis kehtib kõigi sektorite või allsektorite suhtes;
b)
sektori- või allsektoripõhiste reservatsioonide loend, kus lisaks kohaldatavatele reservatsioonidele on märgitud asjaomane sektor või allsektor.
Reservatsioon, mis vastab majandustegevusalale, mis ei ole liberaliseeritud (kohustusi ei võeta), on väljendatud järgmiselt: „võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad“.
Kui punktis a või b on nimetatud üksnes liikmesriikidele omased reservatsioonid, võtavad kõnealuses punktis nimetamata liikmesriigid käesoleva lepingu artikli 144 lõike 2 kohaseid kohustusi asjaomases sektoris reservatsioonideta. Kui kõnealuses sektoris puuduvad liikmesriigile omased reservatsioonid, ei piira see horisontaalsete reservatsioonide või võimalike valdkondlike kogu ELis rakendatavate reservatsioonide kohaldamist.
2.
Käesoleva lepingu artikli 141 lõike 3 kohaselt ei sisalda allpool esitatud loend lepinguosaliste määratud subsiidiume käsitlevaid meetmeid.
3.
Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi.
4.
Käesoleva lepingu artikli 144 kohaselt ei loetleta käesolevas lisas mittediskrimineerivaid nõudeid, mis puudutavad õiguslikku vormi või kohustust saada tegevus- või muid lube, mida kohaldatakse kõigi territooriumil tegutsevate teenuseosutajate suhtes, olenemata nende kodakondsusest, tegevuskohast või võrdväärsetest kriteeriumidest, kuna need ei ole lepinguga piiratud.
5.
Kui Euroopa Liit säilitab reservatsiooni, mille kohaselt peab teenuseosutaja liidu territooriumil teenuse osutamiseks olema liidu kodanik, alaline elanik või elanik, on VIII-B lisa kohustuste loendis loetletud reservatsioonil või VIII-C ja VIII-D lisas loetletud reservatsioonidel samasugune mõju nagu reservatsioonil, mis kohaldatavuse piires käsitleb asutamist vastavalt käesolevale lisale.
6.
Suurema kindluse huvides lepitakse kokku, et Euroopa Liidu puhul ei kaasne võrdse kohtlemise kohustusega nõue laiendada teise lepinguosalise kodanikele või juriidilistele isikutele kohtlemist, mida liikmesriigis kohaldatakse teise liikmesriigi kodanike ja juriidiliste isikute suhtes vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule või selle lepingu kohaselt võetud meetmetele, sealhulgas nende rakendusaktidele liikmesriikides. Võrdne kohtlemine laieneb üksnes teise lepinguosalise juriidilistele isikutele, kes on asutatud kooskõlas teise liikmesriigi õigusega ja kelle registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või põhitegevuskoht on selle liikmesriigi territooriumil, sealhulgas ELis asutatud juriidilistele isikutele, kes on teise lepinguosalise kodanike omandis või kontrolli all.
Horisontaalsed reservatsioonid
Kommunaalteenused
EU: riiklikul või kohalikul tasandil kommunaalteenusteks peetavate majandustegevusalade suhtes võidakse kohaldada riigimonopoli või eraettevõtjatele antavaid ainuõigusi
.
Ettevõtlusvormid
EU: kohtlemine, mis saab osaks Euroopa Liidu liikmesriigi õiguse kohaselt asutatud (Armeenia äriühingute) tütarettevõtjatele, kelle registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht on liidus, ei laiene Euroopa Liidu liikmesriikides asutatud Armeenia äriühingu filiaalidele või esindustele
. See ei takista siiski liikmesriike laiendamast kõnealust kohtlemist esimese liikmesriigi territooriumil toimuva tegevuse suhtes filiaalidele või esindustele, mille kolmanda riigi äriühing on asutanud mõnes muus liikmesriigis, välja arvatud siis, kui liidu õiguse kohaselt on selline laiendamine sõnaselgelt keelatud.
EU: vähem soodsat kohtlemist võib kohaldada selliste tütarettevõtete suhtes, mis kuuluvad kolmanda riigi äriühingutele ning on moodustatud kooskõlas liikmesriigi õigusega ja millel on üksnes registrijärgne asukoht Euroopa Liidu territooriumil, v.a kui on võimalik näidata, et neil on tegelik ja püsiv side ühe liikmesriigi majandusega.
AT: juriidiliste isikute filiaalide tegevdirektorid peavad olema Austria residendid; Austria kaubandusseaduse järgimise eest vastutavatel füüsilistel isikutel juriidilise isiku või filiaali juures peab olema elukoht Austrias.
BG: välisriigi teenuseosutajad, sealhulgas aktsiaseltsid, võivad asutada filiaali ainult osaühinguna või piiratud vastutusega äriühinguna, millel on vähemalt kaks omanikku. Filiaalide asutamiseks on nõutav luba. Esindused tuleb registreerida Bulgaaria Kaubandus- ja Tööstuskojas ning need ei või tegeleda majandustegevusega.
EE: vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Euroopa Liidus. Välisriigi äriühing peab määrama filiaalile juhataja või juhatajad. Filiaali juhataja peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt ühe juhataja elukoht peab olema Eestis, mõnes Euroopa Majanduspiirkonna riigis või Šveitsis.
FI: välismaalane, kes tegeleb kaubandusega eraettevõtjana, ning vähemalt pooled täisühingu partnerid või usaldusühingu täisosanikud peavad olema Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) alalised elanikud. Kõigis sektorites peavad vähemalt pooled juhatuse tava- ja asendusliikmed ja tegevdirektor olema EMP residendid; teatavatele äriühingutele võib siiski teha erandeid. Kui Armeenia organisatsioon kavatseb tegeleda äritegevuse või kaubandusega Soome filiaali asutamise kaudu, on nõutav kauplemisluba.
FR: tööstuse, kaubanduse ja käsitöönduse valdkonnas tegutsevatelt tegevdirektoritelt, kellel puudub elamisluba, nõutakse eriluba.
HU: riigile kuuluva kinnisvara omandamise korral võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
IT: tööstuse, kaubanduse ja käsitöönduse valdkonnas tegutsemiseks võidakse nõuda elamisluba.
PL: esinduse majandustegevus võib hõlmata üksnes välisriigi emaettevõtja reklaamimist ja edendamist. See kehtib kõigi teenustesektorite puhul, välja arvatud õigusteenused ja tervishoiuasutuste osutatavad teenused. Armeenia investorid võivad tegeleda majandustegevusega üksnes usaldusühingu, piiratud vastutusega kapitaliühingu, piiratud vastutusega äriühingu ning kapitaliühingu vormis (õigusteenuste puhul üksnes registreeritud ühingu ja usaldusühingu vormis).
RO: äriühingu ainuke juhataja või juhatuse esimees ning pooled juhatuse liikmed peavad olema Rumeenia kodanikud, kui asutamislepingus või põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Enamik äriühingu audiitoreid ja nende asetäitjaid peavad olema Rumeenia kodanikud.
SE: välisriigi äriühing, kes ei ole asutanud Rootsis juriidilist isikut või kes tegeleb ettevõtlusega kaubandusagendi vahendusel, peab kommertstehinguid tegema Rootsis registreeritud filiaali kaudu, millel on sõltumatu juhatus ja eraldi raamatupidamine. Filiaali tegevdirektor ja vajaduse korral asetegevdirektor peavad elama EMPs. Väljaspool EMPd elav füüsiline isik, kes teeb Rootsis kommertstehinguid, peab ametisse määrama ja registreerima residendist esindaja, kes vastutab äritegevuse eest Rootsis. Rootsis toimuva äritegevuse kohta peetakse eraldi raamatupidamisarvestust. Pädev asutus võib üksikjuhtudel teha filiaali- ja elukohanõudest erandeid. Alla aasta kestvate ehitusprojektide puhul, mida viib ellu väljaspool EMPd asuv äriühing või füüsiline isik, tehakse filiaali asutamise või residendist esindaja määramise nõudest erand. Asutajaks võib olla partnerlus, ent vaid juhul, kui kõik piiramatu isikliku vastutusega omanikud elavad EMPs. Väljaspool EMPd paiknevad asutajad võivad taotleda luba pädevalt asutuselt. Vähemalt 50 % piiratud vastutusega äriühingute ning kooperatiivsete tulundusühingute juhatusest, samuti nende ühingute tegevdirektor, asetegevdirektor, juhatuse asendusliikmed ning vähemalt üks äriühingu nimel allkirjaõigust omav isik peavad elama EMPs. Pädev asutus võib teha sellest nõudest erandeid. Kui ükski äriühingu esindajatest ei ela Rootsis, peab juhatus määrama ja registreerima Rootsis elava isiku, kellel on volitused võtta äriühingu nimel vastu tasu. Need tingimused kehtivad ka kõigi muud liiki juriidiliste isikute asutamise korral. Registreeritud õiguste (patendid, kaubamärgid, tööstusdisainilahenduste kaitse ja sordikaitse) omajal/taotlejal, kes ei ela Rootsis, peab olema peamiselt dokumentide, teadete jm kättetoimetamiseks Rootsis elav esindaja.
SI: registreeritud õiguste (patendid, kaubamärgid, tööstusdisainilahenduste kaitse) omajal/taotlejal, kes ei ela Sloveenias, peab olema peamiselt dokumentide, teadete jm kättetoimetamiseks Sloveenias registreeritud patendi-, kaubamärgi- või tööstusdisainilahenduse volinik.
SK: Armeenia füüsiline isik, kelle nimi tuleb kanda äriregistrisse isikuna, kellel on õigus tegutseda ettevõtja nimel, peab esitama Slovaki Vabariigi elamisloa.
Investeerimine
ES: selleks et välisriikide valitsused ja avalik-õiguslikud üksused saaksid Hispaanias investeerida (see viitab lisaks majandushuvidele ka ettevõtte majandusvälistele huvidele) otse või äriühingute või muude üksuste kaudu, mis on välisriikide valitsuste otsese või kaudse kontrolli all, on vaja valitsuse eelnevat luba.
BG: välisinvestorid ei saa osaleda erastamises. Välisinvestorid ja Armeenia kontrollosalusega Bulgaaria juriidilised isikud vajavad luba a) loodusvarade geoloogilisteks uuringuteks, arendamiseks või kaevandamiseks territoriaalvetes, mandrilaval või majandusvööndis, ja b) punktis a nimetatud valdkondades tegutsevates äriühingutes kontrollosaluse omandamiseks.
FR: vastavalt finants- ja rahaseadustiku artiklitele L151-1 ja R135-1 sec tuleb Prantsusmaal finants- ja rahaseadustiku artiklis R153-2 loetletud sektorites välisinvesteeringute tegemiseks saada eelnevalt majandusministeeriumi heakskiit. Prantsusmaa jätab endale õiguse piirata välisosalust hiljuti erastatud äriühingutes avalikkusele pakutavate aktsiate hulgaga, mille Prantsusmaa valitsus määrab kindlaks iga kord eraldi. Teatavates kaubandus-, tööstus- või käsitöövaldkondades võidakse nõuda asutamiseks eriluba, kui tegevdirektoril ei ole alalist elamisluba.
FI: Soome jätab endale õiguse kehtestada piiranguid, mis keelavad Ahvenamaa piirkondliku kodakondsuseta füüsilistel isikutel ja mis tahes juriidilistel isikutel kasutada asutamisõigust ja osutada teenuseid ilma saarestiku pädevate asutuste loata.
HU: hiljuti erastatud äriühingutes puuduvad Armeenia isikute osalemise suhtes võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused.
IT: aktsiapakkide omandamiseks ettevõtetes, mis tegutsevad kaitse ja riigi julgeoleku valdkonnas, ning strateegiliste varade omandamiseks transporditeenuste, telekommunikatsiooni ja energia valdkonnas võidakse nõuda ministrite nõukogu eesistuja heakskiitu.
LT: investeeringute tegemisel riigi julgeoleku seisukohast strateegilise tähtsusega ettevõtetesse, sektoritesse ja rajatistesse võidakse kohaldada kontrollimenetlusi.
PL: kohustusi ei ole võetud seoses riigivara omandamisega, s.o erastamisprotsessi reguleerivate määrustega.
SE: Rootsi jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada asutajate, kõrgema juhtkonna ja juhatuse suhtes kohaldatavad diskrimineerivad nõuded uute õiguslike vormide lisamisel Rootsi õigusesse.
Kinnisvara
Maa ja kinnisvara omandamise suhtes kehtivad allpool loetletud piirangud
.
AT: välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud peavad kinnisvara omandamiseks, ostmiseks või rentimiseks saama loa pädevatelt piirkondlikelt asutustelt (Länder), kes otsustavad, kas mõjutatakse olulisi majandus-, sotsiaal- või kultuurihuve või mitte.
BG: välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud ei või omandada maad (sh filiaali kaudu). Välisosalusega Bulgaaria juriidilised isikud ei või omandada põllumajandusmaad. Välisriigi juriidilised isikud ja välismaal alalist elukohta omavad välisriigi kodanikud võivad omandada hooneid ja piiratud kinnisvaraõigusi (õigus kasutada, õigus ehitada, õigus püstitada pealisehitisi ja õigus kehtestada servituute).
CZ: põllumajandus- ja metsamaad saavad omandada ainult need välisriigi füüsilised isikud, kes elavad alaliselt Tšehhi Vabariigis, ja Tšehhi Vabariigi juriidiliste isikutena loodud ettevõtjad. Riigi omandis oleva põllumajandus- ja metsamaa suhtes kehtivad erieeskirjad. Riigile kuuluvat põllumajandusmaad saavad omandada ainult Tšehhi kodanikud, omavalitsused ja avalik-õiguslikud ülikoolid (koolitus- ja teadustegevuseks). Juriidilised isikud (sõltumata nende vormist või asukohast) saavad riigile kuuluvat põllumajandusmaad omandada üksnes juhul, kui neile juba kuuluv hoone on ehitatud sellisele maale või kui kõnealune maa on hädavajalik neile juba kuuluva hoone kasutamiseks. Riigimetsa saavad omandada üksnes omavalitsused ja avalik-õiguslikud ülikoolid.
CY: võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
DE: kohaldatakse teatavaid vastastikkuse tingimusi.
DK: mitteresidendist füüsilised ja juriidilised isikud peavad kinnisvara omandamiseks saama üldiselt loa justiitsministeeriumilt. Loanõue oleneb kinnisvara kavandatud kasutusest.
EE: Eesti jätab endale õiguse nõuda, et maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja, sealhulgas põllumajandus- või metsamaad sisaldava kinnisasja, võib omandada üksnes Eesti kodanikust või EMP riigi kodanikust füüsiline isik või asjakohasesse Eesti registrisse kantud juriidiline isik maavanema loal. Reservatsiooni ei kohaldata põllumajandus- või metsamaa omandamisel käesoleva lepinguga liberaliseeritud teenuse osutamiseks.
ES: Hispaania jätab endale õiguse nõuda, et välisinvesteeringute tegemiseks tegevusse, mis on otseselt seotud ELi mittekuuluvate riikide diplomaatiliste esinduste jaoks tehtavate kinnisvarainvesteeringutega, on vaja Hispaania ministrite nõukogu haldusluba, välja arvatud juhul, kui on sõlmitud vastastikune liberaliseerimisleping.
FI: Soome jätab endale Ahvenamaa puhul õiguse nõuda eelnevat luba.
HU: kui põllumaad käsitlevates õigusaktides ettenähtud erandite alusel ei ole sätestatud teisiti, ei või välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud osta põllumaad. Välismaalased peavad kinnisvara ostuks saama kinnisvara asukoha põhjal loa riigi pädevalt ametiasutuselt. Riigivara omandamise suhtes ei ole piiranguid kehtestatud.
EL: vastavalt seadusele nr 1892/90 on maa omandamiseks piiriäärsetes piirkondades vaja kaitseministri luba. Haldustava kohaselt on luba lihtne saada otseinvesteeringute jaoks.
HR: kohustusi ei ole võetud seoses kinnisvara omandamisega teenuseosutajate poolt, kes ei ole Horvaatias asutatud ega registreeritud. Kinnisvara omandamine teenuste osutamiseks Horvaatias asutatud ja juriidilise isikuna registreeritud äriühingute poolt on lubatud. Et omandada kinnisvara, mida filiaalid vajavad teenuste osutamiseks, on nõutav justiitsministeeriumi heakskiit. Välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud ei saa omandada põllumajandusmaad.
IE: kodu- või välismaistel äriühingutel või välisriigi kodanikel peab maa ostmiseks Iirimaal olema maakomisjoni eelnev kirjalik nõusolek. Kui maa on tööstusotstarbeline (v.a põllumajanduslik tootmine), tehakse erand sellest nõudest ettevõtlus-, kaubandus- ja tööministri tõendi alusel. Seda õigusnormi ei kohaldata linnamaa suhtes, mille puhul säilib õigus nõuda eelnevat luba.
IT: välisriigi füüsiliste ja juriidiliste isikute kinnisvaraostude suhtes kohaldatakse vastastikkuse nõuet.
LT: maa, siseveekogude ja metsa omandamine on lubatud välisriigi subjektidel, kes vastavad Euroopa ja Atlandi-ülese integratsiooni kriteeriumidele. Maatükkide omandamise menetlus, tingimused ja piirangud kehtestatakse põhiseadusega.
LV: põllumajandusmaa ostmisel kolmandate riikide kodanike poolt, sealhulgas seoses põllumajandusmaa ostmiseks loa taotlemise protsessiga.
PL: kinnisvara otseseks või kaudseks omandamiseks on vaja luba. Luba antakse siseministri haldusotsusega kaitseministri nõusolekul ning põllumajandusliku kinnisvara puhul ka põllumajanduse ja maaelu arengu ministri nõusolekul. Kohustusi ei ole võetud seoses riigivara omandamisega, s.o erastamisprotsessi reguleerivate määrustega (3. viis).
RO: füüsilised isikud, kes ei ole Rumeenia kodanikud ega residendid, samuti juriidilised isikud, kes ei ole Rumeenias registreeritud ja kellel ei ole Rumeenias peakontorit, ei või omandada mis tahes liiki maad elavate isikute vaheliste (inter vivos) tehingute kaudu.
SI: Sloveenia jätab endale õiguse nõuda, et Sloveenia Vabariigis asutatud välisosalusega juriidilised isikud võivad omandada kinnisvara Sloveenia Vabariigi territooriumil ning Sloveenia Vabariigis välisriigi isikute poolt asutatud filiaalid võivad omandada üksnes selliseks majandustegevuseks vajalikku kinnisvara (v.a maa), milleks nad asutati. Vastavalt äriühingute seadusele ei käsitata Sloveenia Vabariigis asutatud filiaali juriidilise isikuna ning selle tegevus võrdsustatakse tütarettevõtte tegevusega, mis on kooskõlas teenustekaubanduse üldlepingu artikli XXVIII lõikega g.
SK: seoses maa omandamisega ei ole kohustusi võetud (3. ja 4. viis); välisriigi äriühingud ja füüsilised isikud ei või omandada põllumajandus- ja metsamaad väljaspool omavalitsusele kuuluvat hoonestatud ala ja teatavat muud maad (nt loodusvarad, järved, jõed, üldkasutatavad teed jne).
Tunnustamine
EU: seoses diplomite vastastikust tunnustamist käsitlevate ELi direktiividega puuduvad võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused. Õigus osutada teenust seadusega reguleeritud erialal ühes ELi liikmesriigis ei anna õigust osutada kõnealust teenust teises liikmesriigis
.
Konkreetselt enamsoodustusrežiimi puhul
EL jätab endale õiguse võtta vastu või rakendada meetmeid, millega võimaldatakse erinevat kohtlemist investeerimist käsitlevate rahvusvaheliste lepingute või muu kaubanduslepingu alusel, mis kehtivad või mis sõlmitakse enne käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva.
EL jätab endale õiguse võtta vastu või rakendada meetmeid, millega võimaldatakse asutamisõigusega seoses kodanike või ettevõtete erinevat kohtlemist olemasolevate või tulevaste kahepoolsete kokkulepete alusel, mis kehtivad Euroopa Liidu liikmesriikidest Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küprose, Luksemburgi, Madalmaade, Portugali, Prantsusmaa, Saksamaa, Taani või Ühendkuningriigi ja San Marino, Monaco, Andorra või Vatikani Linnriigi vahel.
Euroopa Liit jätab endale õiguse võtta vastu või rakendada meetmeid, millega võimaldatakse teatava riigi erinevat kohtlemist vastavalt kehtivatele või tulevastele kahe- või mitmepoolsetele lepingutele, millega
a)
luuakse teenuste ja investeeringute siseturg;
b)
antakse asutamisõigus või
c)
nõutakse õigusaktide ühtlustamist ühes või enamas majandussektoris.
Selle erandi puhul lähtutakse järgmisest:
a)
teenuste ja investeeringute siseturg on sisepiirideta ala, kus on tagatud teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine;
b)
asutamisõigus on kohustus kõrvaldada piirkondliku majandusliku integratsiooni lepingu osaliste vahel lepingu jõustumise kuupäevaks põhimõtteliselt kõik asutamisõigust piiravad tõkked. Asutamisõigus hõlmab piirkondliku majandusliku integratsiooni lepingu osalisriikide kodanike õigust asutada ja juhtida ettevõtteid samadel tingimustel kui need, mis on kodanike jaoks sätestatud selle riigi õigusaktides, kus kõnealune tegevus toimub;
c)
õigusaktide ühtlustamine tähendab:
i)
piirkondliku majandusliku integratsiooni lepingu ühe või enama osalise õigusaktide ühtlustamist teis(t)e kõnealuse lepingu osalis(t)e õigusaktidega või
ii)
ühiste õigusaktide lisamist piirkondliku majandusliku integratsiooni lepingu osaliste riigisisesesse õigusesse.
Selline ühtlustamine või lisamine peab toimuma ja arvatakse toimunuks üksnes hetkel, mil see jõustub piirkondliku majandusliku integratsiooni lepingu osalise või osaliste riigisiseses õiguses.
Valdkondlikud reservatsioonid
BG: teatava riigi või avaliku vara kasutamisega seotud majandustegevuse puhul on nõutav kontsessiooniseaduse alusel antud kontsessiooni olemasolu.
Äriühingud, mille kapitalist üle 50 % kuulub riigile või omavalitsusele, peavad saama äriühingu põhivara võõrandamise tehingu sooritamiseks ja osaluse soetamist, rentimist, ühistegevust, laenu, nõuete kindlustamist või käskvekslitest tulenevaid kohustusi käsitleva lepingu sõlmimiseks loa erastamisagentuurilt või muult riiklikult või piirkondlikult asutuselt (sõltuvalt sellest, kumb on pädev asutus).
DK, FI ja SE: Taani, Rootsi ja Soome võetavad meetmed, millega püütakse edendada Põhjamaade koostööd, nagu:
a)
rahaline toetus teadus- ja arendusprojektidele (Põhjamaade Tööstusfond);
b)
rahvusvaheliste projektide teostatavusuuringute rahastamine (Põhjamaade Projektifond) ja
c)
rahaline abi keskkonnatehnoloogiat kasutavatele äriühingutele
(Põhjamaade Keskkonnainvesteeringute Korporatsioon).
See reservatsioon ei piira riigihanke välistamist lepinguosalise poolt, subsiidiume ega valitsusepoolset toetust teenusekaubandusele vastavalt käesoleva lepingu artiklile 141.
PT: teatava tegevuse või teatavate kutsealade korral kodakondsusnõude kohaldamisest loobumine selliste füüsiliste isikute suhtes, kes osutavad teenuseid riikides, mille ametlik keel on portugali keel (Angola, Brasiilia, Cabo Verde, Guinea-Bissau, Mosambiik ning São Tomé ja Príncipe).
Transpordiga seotud enamsoodustusrežiim
EU: meetmed, millega võimaldatakse kolmandale riigile erinevat kohtlemist vastavalt siseveeteedele juurdepääsu käsitlevatele kehtivatele või tulevastele lepingutele (sh Reini-Maini-Doonau kanali kokkulepped), millega jäetakse osa liiklusõigusi asjaomaste riikide ettevõtjatele, kes vastavad omandisuhte suhtes kehtestatud kodakondsusnõuetele. Kohaldatakse Reini jõel laevatamist käsitleva Mannheimi konventsiooni rakendusmäärusi. See reservatsiooni osa kehtib üksnes järgmiste ELi liikmesriikide suhtes: BE, FR, DE ja NL. Siseveetransport (CPC 722).
FI: teatavale riigile erineva kohtlemise võimaldamine vastavalt kehtivatele või tulevastele kahepoolsetele lepingutele, mille alusel ei kohaldata vastastikkuse põhimõtet rakendades konkreetse välisriigi lipu all registreeritud laevade või välisriigis registreeritud laevade suhtes üldist keeldu osutada Soomes kabotaažiteenuseid (CPC 711 osa, CPC 712 osa, CPC 721 osa).
SE: vastastikkuse põhimõtet rakendades võib võtta meetmeid, millega võimaldatakse Armeenia alustel tegeleda Armeenia lipu all Rootsis kabotaažiga, tingimusel et Armeenia lubab Rootsi lipu all tegutsevatel alustel tegeleda kabotaažiga Armeenias. Selle reservatsiooni konkreetne eesmärk sõltub Armeenia ja Rootsi vahel sõlmitava võimaliku tulevase lepingu sisust (CPC 7211, CPC 7212).
BG: kui Armeenia lubab Bulgaaria teenuseosutajatel pakkuda oma mere- ja jõesadamates veoste käitlemise teenuseid ning hoiustamis- ja laoteenuseid, sealhulgas konteinerite ja konteinerites sisalduva kaubaga seotud teenuseid, lubab Bulgaaria Armeenia teenuseosutajatel pakkuda oma mere- ja jõesadamates samadel tingimustel veoste käitlemise teenuseid ning hoiustamis- ja laoteenuseid, sealhulgas konteinerite ja konteinerites sisalduva kaubaga seotud teenuseid (CPC 741 osa, CPC 742 osa).
DE: välisriigi laevade prahtimisel Saksamaal elavate tarbijate poolt võidakse kohaldada vastastikkuse tingimust (CPC 7213, 7223, 83103).
EU: EL jätab endale õiguse võimaldada teatavale riigile erinevat kohtlemist vastavalt ELi või ELi liikmesriikide ja kolmanda riigi vahel sõlmitud ning rahvusvahelist maanteetransporti (sh kombineeritud maantee- ja raudteetransport) ja reisijatevedu käsitlevatele kehtivatele või tulevastele kahepoolsetele lepingutele (CPC 7111, 7112, 7121, 7122, 7123). Sellise kohtlemisega võidakse
a)
reserveerida asjakohaste transporditeenuste osutamine lepinguosaliste vahel või läbi lepinguosaliste territooriumi kummagi lepinguosalise riigis registreeritud sõidukitele või lubada sellist teenust osutada vaid kõnealuste sõidukitega
või
b)
näha selliste sõidukite puhul ette maksuvabastus.
BG: kehtivate või tulevaste lepingute alusel võetavad meetmed, millega reserveeritakse asjaomaste transporditeenuste osutamine või piiratakse seda ning määratakse kindlaks teenuste osutamise tingimused, sh transiidiload või soodusteemaksud, Bulgaaria territooriumil või üle Bulgaaria piiri (CPC 7111, 7112).
HR: rahvusvahelist maanteetransporti käsitlevate kehtivate või tulevaste lepingute alusel kohaldatavad meetmed, millega reserveeritakse transporditeenuste osutamine või piiratakse seda ning määratakse kindlaks tegevustingimused, sh transiidiload või soodusteemaksud seoses transporditeenustega, mida osutatakse Horvaatiasse, Horvaatias, läbi Horvaatia ja Horvaatiast asjaomaste lepinguosaliste riikidesse (CPC 7111, 7112).
CZ: kehtivate või tulevaste lepingute alusel võetavad meetmed, millega reserveeritakse transporditeenuste osutamine või piiratakse seda ning määratakse kindlaks tegevustingimused, sh transiidiload või soodusteemaksud seoses transporditeenustega, mida osutatakse Tšehhi Vabariiki, Tšehhi Vabariigis, läbi Tšehhi Vabariigi ja Tšehhi Vabariigist asjaomaste lepinguosaliste riikidesse (CPC 7121, 7122, 7123).
EE: teatavale riigile erineva kohtlemise võimaldamine rahvusvahelist maanteetransporti (sh kombineeritud maantee- ja raudteetransport) käsitlevate kehtivate või tulevaste kahepoolsete lepingute alusel, millega reserveeritakse transporditeenuste osutamine Eestisse, Eestis, läbi Eesti ja Eestist asjaomaste lepinguosaliste riikidesse kummagi lepinguosalise riigis registreeritud sõidukitele või lubatakse sellist teenust osutada vaid kõnealuste sõidukitega ning nähakse ette selliste sõidukite maksuvabastus.
LT: kahepoolsete lepingute alusel rakendatavad meetmed, millega nähakse ette transporditeenuste sätted ja määratakse kindlaks tegevustingimused, kaasa arvatud kahepoolse transiidi ja muud transpordiload seoses transporditeenustega Leedu territooriumile, läbi Leedu territooriumi ja Leedu territooriumilt teiste asjaomaste lepinguosaliste territooriumidele, ning teemaksud ja -lõivud (CPC 7121, 7122, 7123).
SK: kehtivate või tulevaste lepingute alusel võetavad meetmed, millega reserveeritakse transporditeenuste osutamine või piiratakse seda ning määratakse kindlaks tegevustingimused, sh transiidiload või soodusteemaksud seoses transporditeenustega, mida osutatakse Slovakkiasse, Slovakkias, läbi Slovakkia ja Slovakkiast asjaomaste lepinguosaliste riikidesse (CPC 7121, 7122, 7123).
ES: Hispaanias võib keelduda kaubandusliku kohaloleku vormistamise loa andmisest sellistele teenuseosutajatele, kelle päritoluriik ei võimalda Hispaania teenuseosutajatele tõhusat turulepääsu (CPC 7123).
BG, CZ ja SK: kehtivate või tulevaste lepingute alusel võetavad meetmed, millega reguleeritakse liiklusõigusi ja tegevustingimusi ning transporditeenuste osutamist Bulgaaria, Tšehhi ja Slovakkia territooriumil ning asjaomaste riikide vahel.
EU: teatavale kolmandale riigile erineva kohtlemise võimaldamine kehtivate või tulevaste kahepoolsete lepingute alusel, mis käsitlevad järgmisi lennutranspordi abiteenuseid:
a)
lennutransporditeenuste müük ja turundus;
b)
arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenused ja
c)
muud lennutranspordi abiteenused, nagu maapealne teenindamine või lennujaama käitamise teenused.
Seoses lennukite ja nende osade hoolduse ja remondiga jätab EL endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid, millega võimaldatakse kolmandale riigile erinev kohtlemine vastavalt kehtivatele või tulevastele kaubanduslepingutele teenustekaubanduse üldlepingu artikli V alusel.
EU: jäetakse õigus nõuda, et ainult ELilt loa saanud tunnustatud organisatsioonid võivad teha liikmesriikide nimel laevade kohustuslikku ülevaatust ja neid sertifitseerida. Võidakse kohaldada asutamisnõuet.
PL: kui Armeenia lubab Poola reisijate- ja kaubaveoettevõtjatel osutada transporditeenuseid Armeenia territooriumile ja läbi Armeenia territooriumi, lubab Poola Armeenia reisijate- ja kaubaveoettevõtjatel osutada samadel tingimustel transporditeenuseid Poola territooriumile ja läbi Poola territooriumi.
A.
Põllumajandus, jahindus, metsandus ja metsaraie
FR: põllumajandusettevõtete asutamiseks kolmandate riikide äriühingute poolt ja viinamarjaistanduste omandamiseks ELi-väliste investorite poolt on vaja luba.
AT, HR, HU, MT, RO: põllumajandusliku tegevuse puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
CY: investorite osaluse suurus võib olla vaid kuni 49 %.
FI: põhjapõdrakasvatuse puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
IE: Armeenia residentidelt nõutakse jahutootmise alustamiseks luba.
BG: metsaraie puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
SE: põhjapõdrakasvatusega võivad tegeleda ainult saamid.
B.
Kalandus ja vesiviljelus
EU: ELi liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevate vete elusvarusid ja kalastuspiirkondi saavad kasutada ja neile pääsevad juurde üksnes ELi liikmesriigi lipu all sõitvad ja liidu territooriumil registreeritud kalalaevad, kui ei ole sätestatud teisiti.
CY: kalapaatide ja -laevade puhul on ELi-väliste omanike maksimaalne osalus 49 % ja selleks tuleb taotleda luba.
SE: laev arvatakse Rootsi laevaks ja võib sõita Rootsi lipu all, kui rohkem kui pool omakapitalist kuulub Rootsi kodanikele või juriidilistele isikutele. Valitsus võib lubada välislaevadel sõita Rootsi lipu all juhul, kui nende tegevus on Rootsi kontrolli all või omanik elab alaliselt Rootsis. Laevad, mis kuuluvad vähemalt 50 % ulatuses EMP kodanikele või äriühingutele, kelle registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht asub EMPs ning kelle tegevust kontrollitakse Rootsist, võib samuti kanda Rootsi registrisse. Kalapüügi kutsetegevuse litsents, mida on vaja professionaalseks kalapüügiks, võidakse anda ainult juhul, kui kalapüük on seotud Rootsi kalatööstusega. Kõnealuseks seotuseks võib olla näiteks asjaolu, et pool kalendriaasta saagist (väärtuse poolest) lossitakse Rootsis, pooled püügireisidest algavad Rootsi sadamatest või pooled laevastiku kaluritest elavad Rootsis. Üle viiemeetriste laevade puhul on vaja laevaluba ja kalapüügi kutsetegevuse litsentsi. Luba antakse juhul, kui laev on muu hulgas registreeritud riiklikus registris ja laeval on tegelik majanduslik seos Rootsiga. Kaubalaeva või traditsioonilise laeva kapten peab olema EMP riigi kodanik. Rootsi transpordiamet võib teha erandeid.
SI: välisriikide kalalaevadel on Sloveenia Vabariigi territoriaalvete läbimisel keelatud kalastada või püüda meres ja merepõhjas kala ja muid mereorganisme. See keeld laieneb ka välisriikide kalapaatidele. Laevadel on õigus sõita Sloveenia lipu all, kui üle poole laevast kuulub Euroopa Liidu kodanikele või juriidilistele isikutele, kelle peakontor asub Euroopa Liidu liikmesriigis. Vesiviljelusettevõtted, mis kasvatavad organisme varude asustamiseks, peavad olema Sloveenias registreeritud.
UK: Ühendkuningriigi lipu all sõitvate laevade omandamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad, välja arvatud juhul, kui vähemalt 75 % investeeringust kuulub Briti kodanikele ja/või äriühingutele, mis kuuluvad vähemalt 75 % ulatuses Briti kodanikele, kes elavad ja asuvad igal juhul Ühendkuningriigis. Laevade haldamine, juhtimine ja kontrollimine peab toimuma Ühendkuningriigist.
C.
Mäetööstus
EU: juriidiliste isikute puhul, kes on selle kolmanda riigi füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli all,
kust on pärit üle 5 % Euroopa Liidu nafta- ja maagaasiimpordist, võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Otseste filiaalide avamise korral (nõutav on asutamine juriidilise isikuna) võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
D.
Töötlev tööstus
EU: juriidiliste isikute puhul, kes on selle kolmanda riigi füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli all,
kust on pärit üle 5 % Euroopa Liidu nafta- ja maagaasiimpordist, võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Otseste filiaalide avamise korral (nõutav on asutamine juriidilise isikuna) võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
IT: kirjastuste ja trükikodade omanikud ja kirjastajad peavad olema ELi liikmesriigi kodanikud. Ettevõtjate peakontorid peavad asuma mõnes ELi liikmesriigis.
HR: kirjastamise, trükkimise ja salvestiste paljundamise puhul kohaldatakse elukohanõuet.
SE: Rootsis trükitud ja avaldatud perioodikaväljaannete omanikud, kes on füüsilised isikud, peavad resideerima Rootsis või olema EMP kodanikud. Selliste perioodikaväljaannete juriidilistest isikutest omanikud peavad olema asutatud EMPs. Rootsis trükitavatel ja avaldatavatel perioodikaväljaannetel ning tehnilistel salvestistel peab olema vastutav toimetaja, kelle elukoht on Rootsis.
Elektri, gaasi, auru ja kuumavee tootmine, ülekanne ja jaotamine enda tarbeks
(v.a tuumaenergiapõhine elektritootmine)
EU: elektri tootmise, ülekande ja jaotuse puhul enda tarbeks ning gaasi tootmise ja gaaskütuste jaotuse puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
Auru ja kuuma vee tootmine, ülekanne ja jaotamine
EU: juriidiliste isikute puhul, kes on selle kolmanda riigi füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli all,
kust on pärit üle 5 % Euroopa Liidu nafta-, elektri- ja maagaasiimpordist, võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Kohustusi ei ole võetud otseste filiaalide avamise korral (nõutav on asutamine juriidilise isikuna).
FI: auru ja kuuma vee tootmise, ülekandmise ja jaotamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
1.
Äriteenused
Kutseteenused
EU: õigusabi- ja juriidiliste dokumentide ja nende tõendamisega seotud teenuste puhul, mida osutavad avalikke funktsioone täitvad õigusspetsialistid, nt notarid, kohtutäiturid (huissiers de justice) või muud ametiisikud või ministeeriumi ametnikud (officiers publics et ministériels), ning valitsuse ametliku aktiga määratud kohtutäiturite poolt osutatud teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
EU: advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse riigisisese (ELi ja liikmesriigi) õiguse praktiseerimiseks, kohaldatakse kodakondsus- ja/või elukohanõuet.
AT: õigusteenuste osutamisel kaubandusliku kohaloleku kaudu kohaldatakse kodakondsusnõuet. Välismaalastest advokaatide (kes peavad olema saanud oma päritoluriigis täieliku erialase väljaõppe) osalus õigusbüroo aktsiakapitalis ja tegevustulemustes ei või ületada 25 %. Neil ei tohi olla otsustavat mõju otsuste tegemisel. Välismaiste vähemusinvestorite või nende kvalifitseeritud töötajate puhul on õigusteenuste osutamine lubatud üksnes seoses rahvusvahelise avaliku õiguse ja sellise jurisdiktsiooni õigusega, kus investor või tema töötaja on kvalifitseeritud advokaadina praktiseerima; õigusteenuste osutamine seoses ELi ja liikmesriigi õigusega, sealhulgas kohtutes esindamine, nõuab täielikku vastuvõtmist advokatuuri ja selle suhtes kehtib kodakondsusnõue.
AT: kuluarvestuse, auditeerimise, raamatupidamise ja maksualase nõustamise teenuste puhul ei tohi välisriigi seaduste kohaselt tegutsema volitatud isikute osalemine aktsiakapitalis ja hääleõigus ületada 25 %.
AT: meditsiiniteenuste (v.a psühholoogid ja psühhoterapeudid) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
AT, BG, HR: õigusteenuste osutamisel seoses asjaomase riigisisese (ELi ja liikmesriikide) õigusega võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
AT, CY, EE, MT, SI: veterinaarteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
BE: õigusteenuste puhul kohaldatakse tsiviilasja arutamisel kassatsioonikohtus (Cour de cassation) esindamise kvoote.
BG: välisriikide advokaadid võivad esindada oma riigi kodanikku ning nende suhtes kohaldatakse vastastikkuse põhimõtet ja nad peavad tegema koostööd Bulgaaria advokaadiga. Vahendusteenuste puhul on nõutav alaline elukoht.
BG: õigusteenuste puhul on mõned õigusliku vormi liigid (advokatsko sadrujue ja advokatsko drujestvo) reserveeritud advokaatidele, kes on Bulgaarias täielikult advokatuuri vastu võetud.
BG: välisriigi (muu kui ELi ja EMP riik) auditeeriv üksus võib osutada auditeerimisteenuseid ainult vastastikkuse põhimõttel ja järgides nõuet, et kolmveerand juhtorgani liikmetest ja auditit üksuse nimel tegevad registreeritud audiitorid vastavad nõuetele, mis on samaväärsed Bulgaaria audiitorite suhtes kohaldatavate nõuetega.
BG: vahendusteenuste puhul on nõutav alaline elukoht. Maksualase nõustamise teenuste puhul kohaldatakse ELi kodakondsuse nõuet.
BG: arhitektuuriteenuste, linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenuste, inseneriteenuste ja integreeritud inseneriteenuste puhul võivad välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on oma riigi õigusaktide kohaselt tunnustatud projekteerija litsents, Bulgaarias töid jälgida ja projekteerida iseseisvalt üksnes pärast konkursi võitmist ja kui neid on valitud töövõtjaks vastavalt riigihangete seaduses sätestatud menetlusele.
BG: arhitektuuriteenuste, linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenuste, inseneriteenuste ja integreeritud inseneriteenuste puhul peavad Armeenia investorid tegutsema partnerluses kohalike investoritega või nende töövõtjatena, juhul kui projektid on riikliku või piirkondliku tähtsusega. Arhitektuuriteenuste, linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenuste puhul peab välisriigi spetsialistidel olema vähemalt kaheaastane kogemus ehitusvaldkonnas. Linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenuste puhul kohaldatakse kodakondsusnõuet.
BG: linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenuste puhul kohaldatakse kodakondsusnõuet.
BG, CY, MT, SI: ämmaemanda- ja õeteenuste, füsioteraapiateenuste ja parameedikute teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
CY: arhitektuuriteenuste, linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenuste, inseneriteenuste ja integreeritud inseneriteenuste puhul kohaldatakse kodakondsusnõuet.
CY: õigusteenuste osutamiseks, sealhulgas kohtus esindamiseks, nõutakse EMP või Küprose kodakondsust ja elukohta (kaubanduslik kohalolek). Küprosel võivad õigusbüroo partneriteks, aktsionärideks või juhatuse liikmeteks olla üksnes advokatuuri kuuluvad advokaadid. Kohaldatakse mittediskrimineerivaid õigusliku vormi nõudeid. Advokatuuri vastuvõtmisel kohaldatakse kodakondsus- ja elukohanõuet.
CZ: õigusteenuste osutamiseks seoses riigisisese (ELi ja liikmesriigi) õigusega, sealhulgas kohtus esindamiseks, nõutakse EMP või Tšehhi Vabariigi kodakondsust ja elukohta Tšehhi Vabariigis. Kohaldatakse mittediskrimineerivaid õigusliku vormi nõudeid.
CZ, HU, SK: ämmaemandateenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
CY: välisriigi audiitorid peavad saama loa, mille suhtes kohaldatakse teatavaid tingimusi.
BG, CY, CZ, EE, MT: meditsiiniteenuste (sh psühholoogid) ja hambaraviteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
CZ, SK: jäetakse õigus nõuda, et auditeerimisteenuste puhul on vähemalt 60 % kapitalist või hääleõigustest reserveeritud kodanikele (CPC 86211 ja 86212, v.a majandusarvestusteenused).
CZ: meditsiiniteenuste (sh psühholoogid) ja hambaraviteenuste, ämmaemandateenuste ning õdede, füsioterapeutide ja parameedikute teenuste puhul on juurdepääs üksnes füüsilistel isikutel. Välisriigi füüsiliste isikute puhul on nõutav pädeva asutuse luba.
CZ: veterinaarteenuste puhul on juurdepääs üksnes füüsilistel isikutel. Nõutav on veterinaarameti luba.
DK: vastavalt Taani kohtumenetluse seadusele peab õigusbüroo ainus eesmärk olema praktiseerida õigusvaldkonnas. Õigusbüroos praktiseerivad juristid ja õigusbüroo aktsiaid omavad muud töötajad on koos bürooga isiklikult vastutavad nõuete eest, mis tulenevad abist, mida nad on klientidele osutanud. Peale selle peab 90 % Taani õigusbüroo aktsiatest olema Taanis litsentsi omavate juristide, Taanis registreeritud ELi juristide või Taanis registreeritud õigusbüroode omanduses.
DK: kohustusliku auditi tegemiseks peab audiitor olema Taanis tunnustatud. Tunnustamiseks nõutakse elukohta ELi liikmesriigis või EMP riigis. Hääleõigused tunnustatud audiitorühingus ja kohustuslikku auditit käsitlevat kaheksandat direktiivi rakendava määruse kohaselt mittetunnustatud audiitorühingus ei tohi ületada 10 % hääleõigustest.
DK: Taani volitatud raamatupidajatega partnerluskokkuleppe sõlmimiseks peavad välisriikide raamatupidajad saama loa Taani ettevõtlusametilt.
DK: veterinaarteenuste puhul on juurdepääs üksnes füüsilistel isikutel.
EL: vannutatud audiitori litsentsi omandamisel kohaldatakse kodakondsusnõuet.
EL: hambatehnikute puhul kohaldatakse kodakondsusnõuet.
ES: õigusteenuste osutamiseks seoses ELi ja ELi liikmesriigi õigusega võidakse nõuda kaubanduslikku kohalolekut ühes riigisiseses õiguses mittediskrimineerivalt ette nähtud õiguslikus vormis. Mõni õiguslik vorm võib olla mittediskrimineerivatel alustel ette nähtud üksnes advokatuuri liikmetele.
FI: kohtus esindamiseks muu kui patendivoliniku ja advokaadina (asianajaja) võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad
FI: riigi või erasektori rahastatud tervishoiu- ja sotsiaalteenustega seotud teenuste (st meditsiiniteenuste, sh psühholoogi- ja hambaraviteenuste, ämmaemandateenuste, füsioteraapiateenuste ja parameedikute teenuste) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
FI: auditeerimisteenuste puhul peab vähemalt üks Soome piiratud vastutusega äriühingu audiitoritest olema alaline elanik.
FI, HU, NL: patendivolinike puhul kohaldatakse elukohanõuet (CPC 861 osa).
FR: õigusteenuste puhul on mõned õigusliku vormi liigid (association d’avocats ja société en participation d’avocat) reserveeritud advokaatidele, kes on Prantsusmaal täielikult advokatuuri vastu võetud. Prantsusmaa või ELi õigusega seotud teenuseid osutavas õigusbüroos peavad vähemalt 75 % partneritest, kellele kuulub 75 % aktsiatest, olema Prantsusmaal advokatuuri täielikult vastu võetud advokaadid.
FR: arhitektuuriteenuste, meditsiiniteenuste (sh psühholoogiteenuste) ja hambaraviteenuste, ämmaemanda- ja õeteenuste, füsioteraapiateenuste ja parameedikute teenuste puhul on välisinvestoritel juurdepääs üksnes sellistele õiguslikele vormidele nagu société d'exercice liberal (sociétés anonymes, sociétés à responsabilité limitée või sociétés en commandite par actions) ja société civile professionnelle.
FR: meditsiiniteenuste (sh psühholoogiteenuste) ja hambaraviteenuste, ämmaemandateenuste ning õdede, füsioterapeutide ja parameedikute teenuste puhul kohaldatakse kodakondsusnõuet. Ämmaemandateenuste ning õdede, füsioterapeutide ja parameedikute teenuste puhul on välismaalaste juurdepääs võimalik kord aastas kehtestatud kvootide alusel.
FR: veterinaarteenuste suhtes kohaldatakse kodakondsuse ja vastastikkuse nõuet.
HR: kohustusi ei ole võetud, v.a õigusnõustamisel päritoluriigi, välis- ja rahvusvahelise õiguse valdkonnas. Pooli võivad esindada kohtutes üksnes Horvaatia advokatuuri (odvjetnici) liikmed. Advokatuuri liikmeks saamisel kehtib kodakondsusnõue. Rahvusvahelisi elemente sisaldavate menetluste puhul võivad pooli esindada vahekohtus – ad hoc kohtus muude riikide advokatuuridesse kuuluvad advokaadid.
HR: auditeerimisteenuste osutamiseks on vaja litsentsi.
HR: füüsilised ja juriidilised isikud võivad osutada arhitekti- ja inseneriteenuseid, kui neil on vastavalt Horvaatia Arhitektide Koja või Horvaatia Inseneride Koja heakskiit.
HR: kõik isikud, kes pakuvad teenust otse patsientidele / ravivad patsiente, vajavad kutseala koja litsentsi.
EL: hambatehnikute puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Vannutatud audiitori litsentsi saamiseks ning veterinaarteenuste osutamisel nõutakse ELi kodakondsust.
ES: vannutatud audiitorite ja tööstusomandiga tegelevate advokaatide puhul kehtib ELi kodakondsuse nõue.
HU: ettevõtete asutamine partnerluse kujul koos Ungari advokaadi (ügyvéd) või õigusbürooga (ügyvédi iroda) või esindusena.
HU: veterinaarteenuste osutamisel kehtib EMPsse mittekuuluvate riikide kodanike suhtes elukohanõue.
LV: vandeadvokaatide suhtes, kellel on kriminaalasjades esindamise ainuõigus, kohaldatakse kodakondsusnõuet.
LV: vannutatud audiitorite äriühingus peab üle 50 % hääleõiguslikest aktsiatest kuuluma Euroopa Liidu või EMP vannutatud audiitoritele või vannutatud audiitorite äriühingutele. Välisriikide advokaadid võivad tegutseda kohtus advokaadina üksnes vastavalt kahepoolsetele vastastikuse õigusabi lepingutele.
LT: patendiadvokaatide suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.
LT: auditeerimisteenuste puhul peab audiitori aruanne valmima koostöös audiitoriga, kellel on Leedus tegutsemise luba. Vähemalt kolmveerand audiitorifirma aktsiatest peab kuuluma ELi või EMP audiitoritele või audiitorifirmadele. Asutamine aktsiaseltsina (AB) ei ole lubatud.
LT: välisriikide advokaadid võivad tegutseda kohtus advokaadina üksnes vastavalt kahepoolsetele vastastikuse õigusabi lepingutele.
LT: meditsiiniteenuste (sh psühholoogiteenuste) ja hambaraviteenuste osutamiseks on nõutav luba, mille väljastamisel lähtutakse tervishoiuteenuste kavast, mis põhineb vajadustel ning milles võetakse arvesse rahvastikku ja olemasolevaid meditsiini- ja hambaraviteenuseid.
PL: kui ELi advokaatide jaoks on kättesaadavad muud õigusliku vormi liigid, on välisriigi advokaatidel juurdepääs üksnes registreeritud ühingu ja usaldusühingu õiguslikule vormile.
PL: veterinaarteenuste osutamisel kehtib ELi kodakondsuse nõue. Väliskodanikud võivad taotleda praktiseerimisluba.
PL: auditeerimisteenuste osutamisel kohaldatakse kodakondsusnõuet.
PT: õigusteenuste osutamisel kohaldatakse kodakondsusnõuet juurdepääsuks sellistele ametitele nagu õigusnõustajad (solicitadores) ja tööstusomandi esindajad.
SK: kutseala kojas registreerimisel ning arhitektuuri-, inseneri- ja veterinaarteenuste osutamisel kohaldatakse elukohanõuet. Veterinaarteenuseid võivad osutada üksnes füüsilised isikud.
SK: õigusteenuste osutamiseks seoses riigisisese õigusega, sealhulgas kohtus esindamiseks, nõutakse EMP riigi või Slovakkia kodakondsust ja elukohta (kaubanduslik kohalolek).
SE: õigusteenuste puhul on advokatuuri vastuvõtmiseks, mis on vajalik üksnes Rootsi ametinimetuse advokat kasutamiseks, nõutav elukoht ELis, EMP riigis või Šveitsi Konföderatsioonis. Rootsi advokatuuri juhatus võib teha erandeid. Rootsi õiguse praktiseerimiseks ei ole vastuvõtmine advokatuuri vajalik. Rootsi advokatuuri liiget tohivad palgata üksnes teised advokatuuri liikmed või advokatuuri liikmete äriasju ajavad äriühingud. Advokatuuri liikmed võivad siiski töötada välisriigi äriühingu heaks. Pädev asutus võib kõnealuse tingimuse puhul teha erandeid. Majanduskavale sertifitseerija määramisega on seotud EMP nõuded.
SE: teatavate juriidiliste isikute, sealhulgas kõikide osaühingute ja füüsiliste isikute kohustuslikku auditit võivad teha üksnes Rootsis tunnustatud või volitatud audiitorid ja registreeritud audiitorühingud. Vaid Rootsis tunnustatud audiitorid ja registreeritud raamatupidamisettevõtted võivad olla aktsionärid või partnerid äriühingutes, mis praktiseerivad nõuetele vastavat auditeerimist (ametlikel eesmärkidel). Volitamiseks ja tunnustamiseks on vajalik elukoht EMPs või Šveitsis. Nimetusi „tunnustatud audiitor“ ja „volitatud audiitor“ võivad kasutada ainult Rootsis tunnustatud või volitatud audiitorid. Kooperatiivsetes tulundusühingutes ja teatavates muudes ettevõtetes tegutsevatel audiitoritel, kes ei ole volitatud või tunnustatud audiitorid, peab olema elukoht EMPs. Pädev asutus võib teha sellest nõudest erandeid. (CPC 86211, CPC 86212, v.a majandusarvestusteenused.)
SI: klientide esindamisel kohtus tasu eest kohaldatakse Sloveenia Vabariigis kaubandusliku kohaloleku nõuet. Välisriigi jurist, kellel on õigus praktiseerida välisriigis, võib osutada õigusteenuseid või praktiseerida advokaatide seaduse artiklis 34a sätestatud tingimustel, juhul kui on täidetud tegeliku vastastikkuse nõue. Vastastikkuse nõude täitmist kontrollib justiitsministeerium. Sloveenia advokatuuri määratud advokaatide kaubanduslik kohalolek saab toimuda üksnes ühe osanikuga äriühingu, piiratud vastutusega õigusbüroo (partnerluse) või piiramatu vastutusega õigusbüroo (partnerluse) vormis. Õigusbüroo tegevus piirdub õiguse praktiseerimisega. Õigusbüroo partneriteks võivad olla üksnes advokaadid.
SI: majandusarvestus-, raamatupidamis- ja auditeerimisteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Nõutav on kaubanduslik kohalolek. Kolmanda riigi auditeeriv üksus võib omada aktsiaid või moodustada Sloveenia audiitorühinguga partnerluse tingimusel, et selle riigi õiguse kohaselt, kus kolmanda riigi auditeeriv üksus on asutatud, võivad Sloveenia audiitorühingud omada aktsiaid või moodustada auditeeriva üksusega partnerluse. Vähemalt üks Sloveenias asutatud audiitorühingu juhatuse liige peab olema Sloveenia alaline elanik.
SI: arstid, hambaarstid, ämmaemandad, õed ja farmatseudid vajavad kutseala koja litsentsi, teised tervishoiutöötajad peavad end registreerima.
SI: sanitaar-, epidemioloogiliste, meditsiini-/ökoloogiliste teenuste, vere, verepreparaatide ja siirdatavate organite tarnimise ning lahangute puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
Ravimite ning meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüük
(CPC 63211)
AT: ravimeid ja teatavaid meditsiinikaupu võib üldsusele müüa üksnes apteegi kaudu. Apteegi pidamiseks on nõutav EMP riigi või Šveitsi kodakondsus. Apteegi rendilevõtjatelt ja apteegi juhtimise eest vastutavatelt isikutelt nõutakse EMP riigi või Šveitsi kodakondsust.
BG: farmatseutide suhtes kehtib alalise elukoha nõue.
CY: ravimite ning meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüügi ning farmaatsiatoodete tarnimise ja farmatseutide osutatavate muude teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad (CPC 63211).
DE: ravimite ja meditsiinikaupade jaemüügiga võivad tegeleda üksnes füüsilised isikud. Elukohanõuet kohaldatakse farmatseudi litsentsi omandamisel ja/või apteegi avamisel ravimite ja teatavate meditsiinitoodete müügiks üldsusele. Isikud, kes ei ole sooritanud Saksa apteekrieksamit, võivad saada üksnes loa võtta üle apteek, mis on eelneval kolmel aastal juba tegutsenud. Seda tingimust ei kohaldata tunnustatud taotlejate suhtes, kelle kvalifikatsiooni on juba tunnustatud muudel eesmärkidel. Lisaks sellele peavad taotlejad olema harrastanud farmatseudi kutsetegevust Saksamaal vähemalt kolm järjestikust aastat. Isikud, kes ei ole mõne EMP riigi kodanikud, ei saa litsentsi apteegi asutamiseks.
EE: ravimeid ja teatavaid meditsiinikaupu võib üldsusele müüa üksnes apteegi kaudu. Ravimite postimüük ja internetist tellitud ravimite tarnimine posti teel või kiirkullerteenuse kaudu on keelatud.
EL: ravimite ja meditsiinikaupade jaemüügiga võivad tegeleda üksnes farmatseudi litsentsi omavad füüsilised isikud ja selliste isikute asutatud äriühingud. Apteegi pidamiseks on nõutav ELi kodakondsus.
ES: ravimite ja meditsiinikaupade jaemüügiga võivad tegeleda üksnes füüsilised isikud. Iga farmatseut võib taotleda vaid ühe litsentsi. Asutamisloa väljastamise suhtes kohaldatakse majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: apteekide arv piirkonnas.
FI, SE: farmaatsiatoodete jaemüügi ning üldsusele farmaatsiatoodete tarnimise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad (CPC 63211).
FR: Apteegi pidamiseks on nõutav EMP riigi või Šveitsi kodakondsus. Välisriikide farmatseutide suhtes võidakse kohaldada igal aastal kehtestatavat kvooti.
HU: Apteegi pidamiseks on nõutav EMP riigi või Šveitsi kodakondsus.
IT: elukohanõuet kohaldatakse apteekri tegevusloa omandamisel ja/või apteegi avamisel ravimite ja teatavate meditsiinitoodete müügiks üldsusele.
LT: meditsiinikaupu võib üldsusele müüa üksnes apteegi kaudu. Retsepti alusel väljastatavate meditsiinikaupade müük interneti teel on keelatud.
LV: et alustada iseseisvat tööd apteegis, peab välisriigi farmatseut või farmatseudi assistent, kes on saanud hariduse riigis, mis ei ole ELi liikmesriik või EMP riik, töötama vähemalt aasta apteegis farmatseudi järelevalve all.
SI: Sloveenias osutavad esmatasandi farmaatsiateenust omavalitsused. Farmaatsiateenuse võrgustik koosneb avalik-õiguslikest farmaatsiaasutustest, mis kuuluvad omavalitsustele või kontsessiooni alusel erafarmatseutidele (enamusosanik peab olema ametilt farmatseut). Retseptiravimite postimüük on keelatud.
SK: kohaldatakse elukohanõuet.
Teadus- ja arendusteenused
EU: jäetakse õigus võtta vastu või säilitada meetmeid seoses teadus- ja arendusteenustega, mida rahastab avalik sektor või mille osutamiseks antakse mis tahes vormis riigiabi ja mida ei peeta seetõttu erasektori rahastatavateks teenusteks ning mille puhul ainuõigused ja/või load võib anda üksnes ELi liikmesriikide kodanikele või ELi juriidilistele isikutele, kelle peakontor asub ELis (CPC 851, CPC 852, CPC 853).
Kinnisvarateenused
CY: kohaldatakse kodakondsusnõuet.
DK: Taani territooriumil viibiv füüsiline isik võib kasutada kinnisvarateenuste osutamisel kinnisvaramaakleri ametinimetust üksnes juhul, kui ta on volitatud kinnisvaramaakler, kes on kantud kinnisvaramaaklerite registrisse kooskõlas kinnisvara müügi seaduse (millega kehtestatakse registrisse kandmise nõuded, sealhulgas elukoht ELis, EMPs või Šveitsis) artikli 6 lõikega 1. Kinnisvara müügi seadust kohaldatakse üksnes tarbijatele kinnisvarateenuste osutamisel, mitte kinnisvara rentimisel.
PT: füüsilistel isikutel peab olema elukoht EMP riigis. Juriidilised isikud peavad olema asutatud EMP riigis.
Rendi-/liisinguteenused ilma juhita
A.
Laevadega seotud teenused
AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, EL, HU, IE, IT, LT, LV LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: registreeritud äriühingute asutamisel asutamisriigi lipu all sõitva laevastiku käitamiseks võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
CY: laevade puhul on ELi-väliste omanike maksimaalne osalus 49 %.
LT: laev peab kuuluma Leedu füüsilisele isikule või Leedus asutatud äriühingule.
SE: Armeenia osaluse korral laevas tuleb Rootsi lipu all sõitmiseks tõendada Rootsi domineerivat tegevusmõju.
B.
Õhusõidukitega seotud teenused
EU: ELi lennuettevõtja kasutatav õhusõiduk tuleb registreerida lennuettevõtjale tegevusloa väljastanud ELi liikmesriigis või kui tegevusloa väljastanud ELi liikmesriik seda lubab, siis mujal ELis. Õhusõiduki registreerimiseks võib olla nõutav, et õhusõiduki omanik oleks kas kindlatele kodakondsusnõuetele vastav füüsiline isik või kindlatele kapitaliomandi- ja kontrollinõuetele vastav ettevõtja.
C.
Muude transpordivahenditega seotud teenused
SE: kohaldatakse EMP elukoha nõuet (CPC 83101).
E.
Muu
BE, FR: jäetakse õigus võtta vastu või säilitada meetmeid seoses videofilmide rentimise ja liisimise teenuste osutamisega (CPC 83202().
Muud äriteenused
EU: põllumajanduse, jahinduse ja metsandusega seotud teenuste (CPC 881) ning kalapüügi (CPC 882) ja töötleva tööstuse (CPC 884 ja 885) puhul (v.a nõuande- ja nõustamisteenused) võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
BG, CY, CZ, DE, EE, ES, FI, HR, IE, LV, LT, MT, PL, PT, RO, SK, SI, SE: juhtide otsimise teenuste (CPC 87201) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
AT, BE, BG, CY, CZ, EE, ES, FI, HR, LV, LT, MT, PL, PT, RO, SI ja SK: tööhõiveteenuste (CPC 87202) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
AT, BG, CY, CZ, DE, EE, FI, FR, HR, IT, IE, LV, LT, MT, NL, PL, PT, RO, SE, SK, SI: kontori abipersonali värbamise teenuste (CPC 87203) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
EU, välja arvatud HU ja SE: koduabiliste, muude kaubandus- ja tööstustööliste, põetuspersonali jm töötajate värbamise teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Vajalik on elukoht või kaubanduslik kohalolek ning kehtida võivad ka kodakondsusnõuded.
EU, välja arvatud BE, DK, EL, ES, FR, HU, IE, IT, LU, NL, SE, UK: personali värbamise teenuste puhul kohaldatakse kodakondsus- ja elukohanõuet.
EU, välja arvatud AT ja SE: juurdlusteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Vajalik on elukoht või kaubanduslik kohalolek ning kehtida võivad ka kodakondsusnõuded.
AT: tööhõiveteenuste, tööjõu rendi agentuuride ja personali värbamise teenuste (CPC 8720) puhul võib loa anda üksnes juriidilistele isikutele, kelle peakontor on EMPs ja kelle juhatuse liikmed või juhtimisõiguslikud osanikud/aktsionärid, kes on volitatud juriidilist isikut esindama, on EMP kodanikud alalise elukohaga EMPs.
BG, CY, CZ, DK, EE, FI, HR, LT, LV, MT, PL, RO, SL, SK: turvateenuste (CPC 87302, 87303, 87304, 87305, 87309) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
BG, SK, HR, HU: ametliku kirjaliku ja suulise tõlke teenuste (CPC 87905) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
BE: turvateenuste puhul kehtib juhatajate suhtes ELi kodakondsuse ja elukoha nõue. Krediidiinfoteenuste puhul jäetakse õigus nõuda tarbijakrediidi andmepankade korral kodakondsust (CPC 87901 osa). Inkassoteenuste puhul kohaldatakse kodakondsusnõuet.
BG: aerofotograafia, geodeesia, katastrimõõdistamise ja kartograafiaga seotud tegevuse puhul (maakoore liikumise uurimisel) kohaldatakse asutamisnõuet ja kodakondsusnõuet. Juurdlusteenuste, tehnilise kontrolli ja analüüsi teenuste ning nafta- ja gaasimaardlate seadmete remondi ja demonteerimisega seotud lepinguliste teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Ametliku kirjaliku ja suulise tõlke puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
CY: tehnilise kontrolli ja analüüsi teenuste ning geoloogia-, geofüüsika-, mõõdistamis- ja kartograafiateenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
CZ: inkassoteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
DE: vandetõlkide suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.
DE: tööhõiveteenuste puhul kohaldatakse kodakondsus- ja elukohanõuet.
DK: turvateenuse osutamise luba taotlevate üksikisikute ning turvateenuse osutamise luba taotlevate juriidiliste isikute juhtide ja enamiku juhatuse liikmete suhtes kehtib elukohanõue. Elukohanõuet ei kohaldata siiski juhtudel, mis on sätestatud rahvusvahelistes lepingutes või justiitsministri määrustes. Lennujaama valveteenistuse töötajate puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
EE: turvateenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Vandetõlkidelt nõutakse ELi kodakondsust.
ES: turvateenuste puhul nõutakse füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning eraturvafirma töötajatelt EMP kodakondsust.
FI: diplomeeritud tõlkijate suhtes kohaldatakse EMP elukoha nõuet.
FR: välisinvestoritel peab teadusliku ja tehnilise nõuande teenuste jaoks uurimis- ja geoloogilise luure teenuste osutamiseks olema eriluba.
HR: juurdlus- ja turvateenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Trükkimis- ja kirjastamisteenuste puhul kohaldatakse kirjastaja ja toimetuse liikmete suhtes elukohanõuet.
HU: vahekohtu- ja lepitusteenuste (CPC 86602) osutamisel kohaldatakse loa- ja elukohanõuet.
IT: turvateenuste osutamiseks vajaliku loa saamiseks peab olema Itaalia või ELi kodakondsus ning täidetud elukohanõue. Kirjastuste ja trükikodade omanikud ja kirjastajad peavad olema ELi liikmesriigi kodanikud. Ettevõtjate peakontorid peavad asuma mõnes ELi liikmesriigis. Inkasso- ja krediidiinfoteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
LV: juurdlusteenuste puhul võivad litsentsi saada üksnes sellised detektiivibürood, mille juht ja kõik büroo haldusasutustes kontorit omavad isikud on ELi või EMP kodanikud. Turvateenuste puhul peab litsentsi saamiseks vähemalt pool omakapitalist kuuluma ELi või EMP füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Kirjastamissektoris antakse asutamisõigus üksnes riigis asutatud juriidilistele isikutele (mitte filiaalidele).
LT: turvateenuste osutamisega võivad tegeleda üksnes EMP või NATO riigi kodakondsusega isikud. Kirjastamissektoris antakse asutamisõigus üksnes riigis asutatud juriidilistele isikutele (mitte filiaalidele).
LT: jäetakse õigus piirata kaubanduslik kohalolek trükkimis- ja kirjastamisteenuste (CPC 88442) osutamiseks asutatud juriidiliste isikutega.
EU, välja arvatud NL: proovimärgisega märgistamise teenuste (CPC 893) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
NL: proovimärgisega märgistamise teenuste pakkumiseks on nõutav kaubanduslik kohalolek Madalmaades. Väärismetallesemete proovimärgisega märgistamise ainuõigus on praegu antud Madalmaade kahele avalik-õiguslikule monopolile (CPC 893 osa).
PL: juurdlusteenuste osutamisega seoses võib kutsetegevuse litsentsi anda Poola kodakondsusega isikule või mõne muu ELi liikmesriigi, EMP või Šveitsi kodanikule. Turvateenuste osutamisega seoses võib kutsetegevuse litsentsi anda ainult Poola kodakondsusega isikule või mõne muu ELi liikmesriigi, EMP või Šveitsi kodanikule. Vandetõlkidele kehtib ELi kodakondsusnõue. Aerofotograafiateenuste osutajatel ning ajalehtede ja ajakirjade peatoimetajal peab olema Poola kodakondsus.
PT: juurdlusteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Inkassoteenuste ja krediidiinfoteenuste osutamisse investeerijatel peab olema ELi kodakondsus. Turvateenuste osutamisele spetsialiseerunud töötajatel peab olema täidetud kodakondsusnõue.
RO: hoonete puhastusteenuste puhul kohaldatakse spetsialistide suhtes kodakondsusnõuet.
SE: Rootsis trükitavate ja avaldatavate perioodikaväljaannete füüsilisest isikust omanikud peavad elama Rootsis või olema EMP kodanikud. Selliste perioodikaväljaannete juriidilistest isikutest omanikud peavad olema asutatud EMPs. Rootsis trükitavatel ja avaldatavatel perioodikaväljaannetel ning tehnilistel salvestistel peab olema vastutav toimetaja, kelle elukoht on Rootsis.
SK: juurdlusteenuste ja turvateenuste puhul võib litsentsi anda üksnes juhul, kui puudub turvarisk ja kui kõik juhid on ELi, EMP riigi või Šveitsi kodanikud.
2.
Sideteenused
EU: ringhäälinguteenuste (v.a satelliitlevi edastamise teenused) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Ringhäälingut määratletakse katkematu ülekandevoona, mis on vajalik TV- ja raadioprogrammide signaalide edastamiseks üldsusele, kuid mis ei hõlma operaatorite ühenduskanaleid.
BE: satelliitlevi edastamise teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
3.
Ehitusteenused ja nendega seotud inseneriteenused
CY: kolmandate riikide kodanike suhtes kohaldatakse asutamise korral eritingimusi ja neilt nõutakse luba.
4.
Turustusteenused
EU: relvade, laskemoona, lõhkeainete ja muu sõjavarustuse ning kemikaalide ja väärismetallide (ja -kivide) turustamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
EU: mõnes riigis on apteegi pidamiseks ja tubakamüüjana tegutsemiseks nõutav kodakondsus ja alaline elukoht.
HR: tubaka ja tubakatoodete turustamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
FR: tubaka jaemüügi valdkonnas ainuõiguste andmise suhtes võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
FI: alkoholi (CPC 62112 osa, 62226, 63107, 8929) ja ravimite (CPC 62251, 62117, 8929) turustamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
AT: ravimite turustamise (v.a ravimite ning meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüük) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad (CPC 63211). Seoses tubaka (CPC 63108) jaemüügiga võivad tubakamüüjana tegutsemise luba taotleda üksnes füüsilised isikud (eelistatakse EMP kodanikke).
BG: alkohoolsete jookide, keemiatoodete, tubaka ja tubakatoodete, ravimite, meditsiini- ja ortopeediliste kaupade, relvade, laskemoona ja sõjavarustuse, nafta- ja naftatoodete, gaasi, väärismetallide ja vääriskivide turustamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
DE: ravimite ja meditsiinikaupade jaemüügiga võivad tegeleda üksnes füüsilised isikud. Elukohanõuet kohaldatakse farmatseudi litsentsi omandamisel ja/või apteegi avamisel ravimite ja teatavate meditsiinitoodete müügiks üldsusele. Teiste riikide kodanikud või isikud, kes ei ole sooritanud Saksa apteekrieksamit, võivad saada üksnes loa võtta üle apteek, mis on eelneval kolmel aastal juba tegutsenud. Seda tingimust ei kohaldata tunnustatud taotlejate suhtes, kelle kvalifikatsiooni on juba tunnustatud muudel eesmärkidel. Lisaks sellele peavad taotlejad olema harrastanud farmatseudi kutsetegevust Saksamaal vähemalt kolm järjestikust aastat. Isikud, kes ei ole mõne EMP riigi kodanikud, ei saa litsentsi apteegi asutamiseks.
ES: tubaka jaemüük on riigi monopol. Asutamise suhtes kohaldatakse ELi liikmesriigi kodakondsuse nõuet.
IT: seoses tubaka turustamisega (CPC 6222 osa, CPC 6310 osa) nõutakse hulgi- ja jaemüüja vaheliselt vahendajalt ning kaupluste (magazzini) omanikelt ELi kodakondsust.
SE: alkohoolsete jookide jaemüügi puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
6.
Keskkonnateenused
EU: majapidamistele, tööstuslikele, kaubanduslikele või muudele kasutajatele vee kogumise, puhastamise ja jaotamisega seotud teenuste, sealhulgas joogiveega varustamise ning veemajanduse puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
SK: kasutatud patareide ja akude, vanaõli, vanade autode ning elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete töötlemiseks ja ringlussevõtuks on nõutav asutamine juriidilise isikuna ELi liikmesriigis või EMP riigis (elukohanõue) (CPC 9402 osa).
7.
Finantsteenused
EU: investeerimisfondide vara tohivad hoiustada üksnes äriühingud, mille registrijärgne asukoht on Euroopa Liidus. Avatud investeerimisfondide ja investeerimisettevõtete juhtimiseks tuleb asutada spetsialiseeritud fondivalitseja, mille peakontor ja registrijärgne asukoht on samas liikmesriigis.
AT: välismaise kindlustusandja filiaalidele ei anta tegevusluba, kui selle kindlustusandja õiguslik vorm ei vasta aktsiaseltsile või vastastikusele kindlustusseltsile või ei ole nendega võrreldav. Filiaali juhatus peab koosnema kahest füüsilisest isikust, kelle alaline elukoht on Austrias.
BG: pensionikindlustusteenust võib pakkuda osaluse kaudu juriidilise isikuna asutatud pensionikindlustusettevõtetes (mitte filiaalides). Juhatuse esimehe ja direktorite nõukogu esimehe suhtes kohaldatakse alalise elukoha nõuet. Enne teatavaid kindlustusliike pakkuva filiaali või esinduse asutamist peab välisriigi kindlustusandjal olema luba nende kindlustusliikide pakkumiseks oma päritoluriigis. Kindlustusvahendajad peavad olema kohalikud juriidilised isikud (mitte filiaalid). (Edasi)kindlustusandja juht- ja järelevalveorgani liikmete ning (edasi)kindlustusandjat juhtima või esindama volitatud isikute suhtes kohaldatakse elukohanõuet.
CY: Küproses võivad väärtpaberite maaklerlusega tegeleda üksnes Küprose börsi liikmed (maaklerid). Maaklerfirma võib Küprose börsi liikmeks registreeruda üksnes siis, kui see on asutatud ja registreeritud vastavalt Küprose äriühinguõigusele (filiaalid ei ole lubatud).
DE: kohustusliku lennutranspordikindlustuse lepinguid võib sõlmida ainult ELis asutatud tütarettevõtja või Saksamaal asutatud filiaal. Kui välisriigi kindlustusandja on asutanud Saksamaal filiaali, võib ta sõlmida Saksamaal rahvusvahelise transpordi kindlustuslepinguid ainult Saksamaal asutatud filiaali kaudu.
DK: seoses kindlustusteenuste ja kindlustusega seotud teenustega jäetakse õigus nõuda, et ükski isik ega äriühing (sh kindlustusandjad) peale Taani seaduste kohaselt või Taani pädevatelt asutustelt tegevusloa saanud kindlustusandjate ei või Taanis ärilistel eesmärkidel kaasa aidata Taanis elavate isikute, Taani laevade või Taanis asuva vara otsekindlustuslepingute sõlmimisele. Taani jätab endale õiguse nõuda, et kohustusliku õhuveokindlustuse lepinguid võivad sõlmida üksnes ELis asutatud ettevõtted.
EE: otsekindlustuse puhul: välisriigi kodanikud võivad kuuluda kindlustusalal tegutseva välisosalusega aktsiaseltsi juhatusse üksnes proportsionaalselt välisosaluse suurusega, kuid nad ei tohi mingil juhul moodustada üle poole juhatuse liikmetest. Tütarettevõtja või iseseisva äriühingu juhatuse esimees peab alaliselt elama Eestis. Hoiuste vastuvõtmise puhul jäetakse õigus nõuda finantsinspektsiooni luba ja registreerimist aktsiaseltsi, tütarettevõtja või filiaalina vastavalt Eesti õigusele.
EL: seoses kindlustusteenuste ja kindlustusega seotud teenustega ei hõlma asutamisõigus esinduskontorite loomist ega muud kindlustusseltsi alalist kohalolekut, v.a juhul, kui sellised kontorid asutatakse agentuuride, filiaalide või peakontoritena.
ES: et välisriigi kindlustaja saaks asutada filiaali või esinduse teatavat liiki kindlustusteenuste osutamiseks, peab tal olema olnud oma päritoluriigis samade kindlustusliikidega tegelemise luba vähemalt viis aastat. Aktuaari ametialal töötamiseks peab olema täidetud elukohanõue või tuleb omada kolmeaastast töökogemust.
HR: arveldus- ja kliiringuteenuste puhul, kui Keskdepositoorium (CDA) on Horvaatias ainus teenuseosutaja, võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad; mitteresidentidele antakse juurdepääs CDA teenustele mittediskrimineerivalt.
HU: kindlustusandjad, kes ei ole asutatud ELis, võivad osutada Ungari territooriumil otsekindlustusteenuseid üksnes Ungaris registreeritud filiaali kaudu. Seoses panga- ja muude finantsteenustega (v.a kindlustus) ei tohi välisriigi finantsasutuste filiaalid osutada varahaldusteenuseid erapensionifondidele ega hallata riskikapitali. Finantsasutuse juhatuses peaks olema vähemalt kaks liiget, kes on Ungari kodanikud ja riigi elanikud asjaomaste välisvaluutat käsitlevate määruste tähenduses ning kes on vähemalt ühe aasta elanud alaliselt Ungaris.
IE: kollektiivsete investeerimisskeemide puhul, mis toimivad usaldusfondide ja muutuvkapitaliga äriühingutena (v.a ettevõtted, mis tegelevad kollektiivse investeerimisega vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse (UCITS)), peavad usaldusisik/hoiulevõtja ja fondivalitseja olema asutatud Iirimaal või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis (mitte filiaalina). Investeerimisusaldusühingute puhul peab vähemalt üks täisosanik olema asutatud Iirimaal. Selleks et saada Iirimaal börsi liikmeks, peab üksusel olema kas a) Iirimaa tegevusluba, mis eeldab, et asutatud ühingu või seltsi peakontor / registrijärgne asukoht oleks Iirimaal, või b) muu Euroopa Liidu liikmesriigi tegevusluba kooskõlas Euroopa Liidu investeerimisteenuste direktiiviga.
PT: seoses panga- ja muude finantsteenustega (v.a kindlustus) võivad pensionifonde hallata ainult Portugalis asutatud spetsialiseeritud äriühingud ja Portugalis asutatud kindlustusseltsid, kellel on luba elukindlustuse valdkonnas tegutsemiseks, või ettevõtted, kellel on luba hallata pensionifonde teistes ELi liikmesriikides. Seoses kindlustusteenuste ja kindlustusega seotud teenustega peavad välisriikide kindlustusseltsid filiaali asutamiseks Portugalis tõendama, et neil on vähemalt viie aasta pikkune tegutsemiskogemus. Otseste filiaalide avamine kindlustusvahenduse eesmärgil ei ole lubatud, sest kindlustusvahendusega võivad tegeleda üksnes Euroopa Liidu liikmesriigi õiguse kohaselt asutatud äriühingud. Õhu- ja meretranspordikindlustuse lepinguid, millega kaetakse kaubad, õhusõidukid, laevad ja vastutus, võivad sõlmida üksnes Euroopa Liidus asutatud ettevõtjad.
FI: kohustusliku pensionikindlustuse teenust osutavate kindlustusandjate puhul: vähemalt poolte projektijuhtide, juhatuse ja järelevalvenõukogu liikmete alaline elukoht peab olema ELis, kui pädevad asutused ei ole teinud erandit. Kohustusliku pensionikindlustuse teenust mitte osutavate kindlustusandjate puhul: vähemalt ühel juhatuse ja ühe nõukogu liikme ning tegevdirektori suhtes kehtib elukohanõue. Armeenia kindlustusandja peamaakleri alaline elukoht peab olema Soomes, kui äriühingu peakontor ei asu ELis. Välisriigi kindlustusandjatele ei anta tegevusluba tegutsemiseks Soomes filiaalina, et osutada kohustusliku pensionikindlustuse teenuseid. Otsekindlustuse (sh kaaskindlustuse) teenuseid võivad pakkuda üksnes kindlustusandjad, kelle peakontor asub ELis või kellel on Soomes filiaal. Kindlustusmaakleriteenuste osutamiseks on vajalik alaline tegevuskoht ELis. Juhatuse liikmete suhtes võidakse kohaldada elukohanõuet. Pangandusteenuste puhul: vähemalt ühe asutaja, ühe juhatuse ja nõukogu liikme, tegevdirektori ja krediidiasutuse allkirjaõigusega isiku suhtes kehtib elukohanõue.
IT: jäetakse õigus võtta vastu või säilitada meetmeid seoses finantsnõustajate (consulenti finanziari) tegevusega. Selleks et saada luba Itaalias asutatud väärtpaberiarveldussüsteemi haldamiseks, peab äriühing olema asutatud Itaalias juriidilise isikuna (mitte filiaalina). Selleks et saada luba väärtpaberite keskdepositooriumi haldamiseks Itaalias, peab äriühing olema asutatud Itaalias juriidilise isikuna (mitte filiaalina). Kollektiivsete investeerimisskeemide puhul, välja arvatud Euroopa Liidu õigusaktidega ühtlustatud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse kollektiivse investeerimisega tegelevad ettevõtjad (UCITS), peab usaldusisik/hoiulevõtja olema asutatud Itaalias või Itaalia filiaali kaudu mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis. Euroopa Liidu õigusaktidega ühtlustamata UCITSite fondivalitsejad peavad samuti olema asutatud Itaalias juriidilise isikuna (mitte filiaalina). Pensionifondide vara võivad hallata üksnes pangad, kindlustusseltsid, investeerimisäriühingud ning Euroopa Liidu õigusaktidega ühtlustatud UCITSite fondivalitsejad, mille peakontor on Euroopa Liidus, ning Itaalias juriidilise isikuna asutatud UCITSid. Koduuksemüügi teenuse osutamisel peavad vahendajad kasutama Itaalia registrisse kantud volitatud finantsteenuste osutajaid. Välisriigi vahendajate esinduskontorid ei või tegeleda tegevusega, mille eesmärk on osutada investeerimisteenuseid.
LT: varahalduse eesmärgil nõutakse spetsialiseeritud fondivalitseja (mitte filiaali) asutamist. Pensionifondide hoiustajateks võivad olla ainult ettevõtjad, kellel on Leedus registreeritud asukoht või filiaal. Pensionifondide varade hoiustajateks võivad olla ainult pangad, kellel on Leedus registreeritud asukoht või filiaal ning õigus osutada Euroopa Liidus või Euroopa Majanduspiirkonnas investeerimisteenuseid. Vähemalt üks panga juhtidest peab rääkima leedu keelt ja elama alaliselt Leedus.
PL: kindlustusvahendajad peavad olema kohalikud juriidilised isikud (mitte filiaalid). Poola jätab endale õiguse nõuda, et finantsteabe esitamiseks ja edastamiseks, finantsandmete töötlemiseks ning sellega seotud tarkvara jaoks on nõutav üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu või muu volitatud operaatori võrgu kasutamine. Välisriigi kindlustusseltsid võivad tegeleda Poola Vabariigis kindlustustegevusega ainult oma põhifiliaalide kaudu.
RO: panga- ja muude finantsteenuste (v.a kindlustus) puhul: turukorraldajad on Rumeenia juriidilised isikud, kes on asutatud piiratud vastutusega äriühinguna kooskõlas äriühinguõigusega. Mitmepoolseid kauplemissüsteeme võib hallata eespool kirjeldatud tingimustel asutatud süsteemi korraldaja või CNVM-lt loa saanud investeerimisühing.
SK: välisriikide kodanikud võivad asutada kindlustusseltsi aktsiaseltsina või tegeleda kindlustustegevusega tütarettevõtjate kaudu registrijärgse asukohaga Slovakkias (mitte filiaalina). Investeerimisteenuseid võivad Slovakkias osutada pangad, investeerimisäriühingud, investeerimisfondid ja väärtpaberidiilerid, mis on asutatud nõutava omakapitaliga aktsiaseltsina (mitte filiaalina).
SE: otsekindlustusteenuste osutamine on lubatud üksnes Rootsis tegevusluba omava kindlustusteenuse osutaja kaudu, tingimusel et välisriigi teenuseosutaja ja Rootsi kindlustusandja kuuluvad samasse kontserni või et nad on sõlminud omavahel koostöölepingu. Kindlustusmaakler, kes ei ole asutatud juriidilise isikuna Rootsis, võib osutada teenuseid üksnes filiaali kaudu. Hoiupanga asutaja peab olema EMPs elav füüsiline isik.
SI: kindlustusteenuste ja nendega seotud vahendusteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad, v.a selliste riskide kindlustamise korral, mis on seotud järgmisega: i) merelaevandus, kommertslennundus ning kosmoselennud ja -veod (sealhulgas satelliidid), mille puhul kindlustus katab mis tahes osa või kõik alljärgnevast: veetavad kaubad, kaupu vedav sõiduk ja vedamisest tulenevad kohustused, ja ii) rahvusvahelises transiidis olevad kaubad. Panga- ja muude finantsteenuste (v.a kindlustus) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad, v.a järgmistel juhtudel: igat liiki laenamine, omamaiste juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate tagatiste ja kohustuste vastuvõtmine välisriigi krediidiasutustelt, teiste finantsteenuste osutajate kasutuses oleva finantsteabe vahendamine ja edasiandmine ning finantsandmete töötlemine ja asjakohase tarkvara pakkumine, nimetatud tegevustega seotud nõustamine ja muud abistavad finantsteenused, sealhulgas krediidiinfo ja -analüüs, investeeringute ja väärtpaberiportfelliga seotud uuringud ja nõustamine, samuti nõustamine äriühingute omandamise ja ümberstruktureerimise ning strateegia valdkonnas. Nõutav on kaubanduslik kohalolek. Kohustusi ei ole võetud osaluse korral erastatavates pankades ja erapensionifondide korral (vabatahtlikud pensionifondid).
8.
Tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusteenused
EU: kõikide tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusteenuste puhul, mida rahastab avalik sektor või mille osutamiseks antakse mis tahes vormis riigiabi ja mida ei peeta seetõttu erasektori rahastatavateks teenusteks, võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
EU: kõikide erasektori rahastatud terviseteenuste (välja arvatud erasektori rahastatud haigla- või kiirabiteenused või erasektori rahastatud raviasutuste teenused, v.a haiglateenused) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad (CPC 9311, 93192 ja 93193).
EU: toimingute või teenuste puhul, mis moodustavad osa riiklikust pensionikavast või seadusega ette nähtud sotsiaalkindlustussüsteemist, võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
EU: erasektori rahastatud haridusteenuste puhul võib juhatuse liikmete enamuse suhtes kohaldada kodakondsusnõuet.
EU: põhi-, kesk-, kõrg- ja täiskasvanuharidust mitte hõlmavate erasektori rahastatud haridusteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
BG, CY, FI, MT, RO SE: erasektori rahastatud põhiharidusteenuste ja keskharidusteenuste (CPC 921, 922) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
AT, SI, PL: erasektori rahastatud kiirabiteenuste (CPC 93192) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
BG: haiglateenuste, kiirabiteenuste ja raviasutuste teenuste (mis ei ole haiglateenused) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad (CPC 9311, 93192, 93193).
DE: võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad Saksamaa sotsiaalkindlustussüsteemi puhul, kus teenuseid võivad osutada eri äriühingud või üksused ja millega kaasneb seetõttu konkurentsielement ning mis ei ole seega „teenused, mida osutatakse üksnes valitsuse funktsioonide täitmisel“.
DE: jäetakse õigus võimaldada paremat kohtlemist kahepoolse kaubanduslepingu raames seoses tervise- ja sotsiaalteenuste osutamisega (CPC 93).
CY, CZ, FI, HR, HU, MT, NL, PL, RO, SE, SI, SK: kõikide erasektori rahastatud sotsiaalteenuste (CPC 933) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
BE, DE, DK, EL, ES, FR, IE, IT, PT, UK: erasektori rahastavate sotsiaalteenuste (v.a. sanatooriumid, puhkekodud ja vanadekodud) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
CY, CZ, MT, SE, SK: erasektori rahastatud haiglateenuste, kiirabiteenuste ja raviasutuste teenuste (mis ei ole haiglateenused) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad (CPC 9311, 93192, 93193).
DE: Saksamaa jätab endale õiguse jätta erasektori rahastatavad Saksamaa relvajõudude haiglad riigi omandisse. Saksamaa jätab endale õiguse riigistada muud olulised erasektori rahastatavad haiglad.
FR: kuigi ELi investoritele on tervise- ja sotsiaalteenuste valdkonnas kättesaadavad muud õiguslikud vormid, on välisinvestoritel juurdepääs üksnes sellistele õiguslikele vormidele nagu société d'exercice liberal ja société civile professionnelle. Juhtivale ametikohale saamiseks on nõutav luba. Loa andmisel võetakse arvesse kohalike juhtide kättesaadavust.
FR: põhiharidus-, kesk- ja kõrgharidusteenuste (CPC 921, 922, 923) puhul: erasektori rahastatud haridusasutuses õpetamise puhul kohaldatakse kodakondsusnõuet. Välisriikide kodanikud võivad siiski saada õpetamiseks loa asjaomastelt pädevatelt asutustelt. Välisriikide kodanikud võivad saada ka loa haridusasutuse asutamiseks ja haldamiseks. Sellise loa andmisel kohaldatakse kaalutlusõigust.
FI: erasektori rahastavate tervise- ja sotsiaalteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
BG: välisriigi kõrgkoolid ei või avada Bulgaaria Vabariigi territooriumil oma esindusi. Välisriigi kõrgkoolid võivad avada Bulgaarias teaduskondi, osakondi, instituute ja kolledžeid üksnes Bulgaaria kõrgkoolide struktuuri raames ja koostöös nendega.
EL: kõrgharidusteenuste puhul puuduvad võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused selliste haridusasutuste asutamise korral, mis annavad välja tunnustatud riiklikke diplomeid. Kõrgharidust võivad pakkuda üksnes täiesti autonoomsed avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Seaduse kohaselt on ELi elanikel (füüsilistel või juriidilistel isikutel) siiski lubatud asutada eraõiguslikke kõrgkoole, mis annavad välja tunnistusi, mida ei peeta samaväärseks akadeemiliste kraadidega. Erasektori asutatud põhi- ja keskkoolide omanike ning enamiku juhatuse liikmete ja õpetajate suhtes kehtib ELi kodakondsuse nõue.
ES: tunnustatud diplomeid või kraade andva ja erasektori rahastatud ülikooli avamiseks on nõutav luba; menetlus hõlmab parlamendiga konsulteerimist. Põhikriteeriumid on rahvastiku suurus ja olemasolevate ülikoolide paiknemise tihedus.
HR, SI: põhiharidusteenuste (CPC 921) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
AT, BG, CY, FI, MT, RO, SE: erasektori rahastatavate kõrgharidusteenuste (CPC 923) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
CZ: kõrgharidusteenuste, v.a teise taseme hariduse järgse tehnika- ja kutsehariduse teenuste (CPC 92310) osutamise korral võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
CY, FI, MT, RO, SE: täiskasvanuharidusteenuste (CPC 924) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
AT: raadio- ja telesaadete vahendusel toimuva täiskasvanuõppe (CPC 924) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
SK: jäetakse õigus nõuda, et haridusteenuste, v.a keskharidusjärgse tehnika- ja kutsehariduse teenuste osutajad peavad elama EMPs (CPC 92310). Jäetakse õigus nõuda, et enamik haridusteenuseid osutava asutuse juhatuse liikmetest on Slovakkia kodanikud (CPC 921, 922, 923, 924).
SE: jäetakse õigus võtta vastu ja säilitada meetmeid seoses ametiasutustelt hariduse andmiseks loa saanud haridusteenuste osutajatega. Seda reservatsiooni kohaldatakse riigi ja erasektori rahastatud haridusteenuste osutajate suhtes, kes saavad riigilt teatavat toetust, eelkõige riigi poolt tunnustatud haridusteenuste osutajate, riigi järelevalve all olevate haridusteenuste osutajate või selliste õpingute suhtes, mis annavad õiguse õppetoetustele.
BE, UK: erasektori rahastatavate kiirabiteenuste või erasektori rahastatavate raviasutuste teenuste (mis ei ole haiglateenused) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
9.
Turismi- ja reisiteenused
BG, CY, EL, ES, FR: giidide suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.
BG: turismi- ja reisiteenuste puhul ei tohi välisriigi päritolu juhtide arv ületada Bulgaaria kodanikest juhtide arvu juhul, kui riigi (ja/või kohaliku omavalitsuse) osalus Bulgaaria äriühingu aktsiakapitalis on üle 50 %.
BG: hotelli-, restorani- ja toitlustusteenuste (v.a toitlustamine lennutransporditeenuste käigus) osutamiseks on nõutav asutamine juriidilise isikuna (mitte filiaalina).
CY: luba turismi- või reisiettevõtte (agentuuri) asutamiseks ja haldamiseks antakse ning olemasoleva ettevõtte tegevusloa pikendamist võimaldatakse üksnes ELi füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Välisriigi teenuseosutajaid peab esindama residendist reisiettevõte.
IT: väljastpoolt ELi liikmesriike pärit giididel on vaja eriluba.
HR: erilise ajaloo- ja kunstiväärtusega kaitsealadel ja rahvus- või loodusparkides paiknemise korral on vajalik Horvaatia Vabariigi valitsuse luba.
LT: selliste välisriigist pärit giidi poolt giiditeenuste osutamise puhul, mida võib osutada üksnes kooskõlas kahepoolsete kokkulepetega (või lepingutega) vastastikkuse põhimõttel, võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
10.
Vabaaja-, kultuuri- ja sporditeenused (v.a audiovisuaalteenused)
EU: kõikide vabaaja-, kultuuri- ja sporditeenuste puhul, millega seoses ei ole võetud teenuste piiriülese osutamisega seotud kohustusi VIII-B LISAS (piiriüleste teenuste osutamisega seotud kohustuste loend), võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
Meelelahutusteenused (sh teatrite, ansamblite, tsirkuste ja diskoteekide teenused)
CY, CZ, FI, HR, MT, PL, RO, SI, SK: meelelahutusteenuste (sh teatrite, ansamblite, tsirkuste ja diskoteekide teenused) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
BG: võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad, v.a järgmistel juhtudel: teatrilavastajate, laulukollektiivide, ansamblite ja orkestrite pakutavad meelelahutusteenused (CPC 96191); kirjanike, heliloojate, skulptorite, estraadikunstnike jt üksikartistide osutatavad teenused (CPC 96192) ning teatrite lisateenused (CPC 96193).
EE: muude meelelahutusteenuste (v.a kinoteenused) puhul (CPC 96199) võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
LV, LT: võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad, v.a kinoteenuste (CPC 96199) puhul.
Uudiste- ja meediaagentuuride teenused
BG, CY, CZ, EE, HU, LT, MT, RO, PL, SI, SK: uudiste- ja meediaagentuuride teenuste (CPC 962) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
FR: välisosalus prantsuskeelseid väljaandeid kirjastavates olemasolevates äriühingutes ei tohi olla suurem kui 20 % äriühingu kapitalist või hääleõigustest. Meediaagentuuride puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
Spordi- ja muud vabaajateenused
EU: hasartmängude ja kihlvedude korraldamise teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
AT, SI: suusakooli- ja mäeinstruktoriteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
BG, CY, CZ, EE, HR, LV, MT, PL, RO, SK: sporditeenuste (CPC 9641) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
Raamatukogude, arhiivide ja muuseumide teenused ning muud kultuuriteenused
EU (välja arvatud AT): raamatukogude, arhiivide ja muuseumide teenuste ning muude kultuuriteenuste (CPC 963) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
11.
Transporditeenused
EU: kosmosetranspordi teenuste, kosmosesõidukite rentimise (CPC 733, CPC 734 osa) ja kosmosetranspordi abiteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
EU, välja arvatud FI: kombineeritud transporditeenuse osutamise puhul võivad liikmesriikidevaheliste kombineeritud vedude korral teha veo alg- ja/või lõppetapi maanteevedu – mis moodustab kombineeritud veo lahutamatu osa ja võib, kuid ei pruugi hõlmata piiri ületamist – üksnes ELi liikmesriigis asutatud veoettevõtjad, kes vastavad tegevusalale lubamise ja liikmesriikidevahelise kaupade veo turule pääsemise tingimustele. Kehtivad mis tahes konkreetset transpordiliiki mõjutavad piirangud. Võib võtta vajalikke meetmeid, et tagada maanteesõidukite suhtes kohaldatavate kombineeritud vedudest tulenevate mootorsõidukimaksude vähendamine või hüvitamine.
AT, BG, CY, CZ, EE, HR, HU, LT, LV, MT, PL, RO, SE, SI, SK: kombineeritud transporditeenuste osutamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
Transpordi abiteenused
EU: lootsi- ja sildumisteenuste (mere- ja siseveetranspordi abiteenused) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
EU: jäetakse õigus nõuda, et puksiirteenuseid (mere- ja siseveetranspordi abiteenused) võivad osutada üksnes ELi liikmeriigi lipu all sõitvad alused.
SI: jäetakse õigus nõuda, et meretranspordi, siseveetranspordi, raudteetranspordi ja maanteetranspordi puhul võivad teha tollivormistust üksnes Sloveenia Vabariigis asutatud juriidilised isikud (mitte filiaalid).
Meretransport ja abiteenused
EU: registreeritud äriühingute asutamisel asutamisriigi lipu all sõitva laevastiku käitamiseks võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
EU: riigisisese kabotaaži või laevapere kodakondsuse puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
BG: õiguse osutada meretranspordi abiteenuseid, mis eeldavad aluste kasutamist, võib anda üksnes Bulgaaria lipu all sõitvatele laevadele. Otseste filiaalide avamine ei ole lubatud (meretranspordi abiteenuste osutamiseks on nõutav asutamine juriidilise isikuna).
CY: kodakondsusnõue Küprose laevade omanikele:
a)
füüsilised isikud: rohkem kui 50 % laeva aktsiatest peavad olema ELi/EMP kodanike omanduses;
b)
juriidilised isikud: 100 % aktsiatest peavad olema kas ELis/EMPs asutatud korporatsioonide või selliste väljaspool ELi/EMPd asutatud korporatsioonide omanduses, keda kontrollivad ELi/EMP kodanikud. Kontroll tähendab seda, et üle viiekümne protsendi (50 %) korporatsiooni aktsiatest on ELi või EMP kodanike omanduses või enamik korporatsiooni juhatuse liikmeid on ELi või EMP kodanikud. Viimasel juhul peavad nad olema nimetanud volitatud esindaja Küproses või laeva haldamine peab olema täielikult usaldatud Küproses asuvale Küprose või liidu laevahaldusettevõtjale.
DK: mitte-ELi residentidest füüsilised isikud ei saa omada Taani lipu all sõitvaid aluseid. Muude riikide kui ELi/EMP äriühingud ja ühisomanduses laevandusettevõtjad (partrederi) võivad omada Taani lipu all sõitvaid kaubalaevu üksnes siis, kui: neid laevu juhitakse, kontrollitakse ja käitatakse tegelikult kas omaniku peamise või teisese asutamiskoha kaudu Taanis, st tütarettevõtja, filiaali või agentuuri kaudu, mille töötajatel on alaline luba tegutseda omaniku nimel. Lootsiteenuse osutajad võivad osutada lootsiteenust Taanis üksnes siis, kui nad elavad ELi/EMP riigis ning on registreeritud ja tunnustatud Taani ametiasutuses kooskõlas Taani lootsiseadusega.
ES: laeva kandmiseks eriregistrisse peab laeva omav äriühing olema asutatud Kanaari saartel.
HR: välisriikide juriidilised isikud peavad meretranspordi abiteenuste osutamiseks asutama Horvaatias äriühingu, kellele sadamavaldaja on andnud avaliku pakkumismenetluse tulemusena tegevusloa. Teenuseosutajate arvu võidakse piirata vastavalt sadamate võimsuspiiridele.
HR: järgmiste teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad: c) tollivormistusteenused, d) konteinerjaama- ja depooteenused, e) mereagentuuriteenused ja f) meretranspordi ekspedeerimise teenused.
a) Mereveose käitlemise teenuste, b) hoiustamis- ja laoteenuste, j) muude tugi- ja abiteenuste (sh toitlustamine), h) puksiirteenuste ja i) meretranspordi tugiteenuste puhul peavad välisriikide juriidilised isikud asutama Horvaatias äriühingu, kellele sadamavaldaja on andnud avaliku pakkumismenetluse tulemusena tegevusloa. Teenuseosutajate arvu võidakse piirata vastavalt sadamate võimsuspiiridele.
FI: teenuseid võivad osutada üksnes Soome lipu all sõitvad laevad.
Siseveetransport
ja abiteenused
EU: riigisisese kabotaaži puhul või laevapere kodakondsuse suhtes võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Meetmetega, mis põhinevad kehtivatel või kavandatavatel siseveekogudele juurdepääsu käsitlevatel lepingutel (sh Reini-Maini-Doonau kanali kokkulepped), reserveeritakse osa liiklusõigusi asjaomaste riikide ettevõtjatele, kes vastavad riigisisese omandilise kuuluvuse kriteeriumidele. Kohaldatakse Reini jõel laevatamist käsitleva Mannheimi konventsiooni rakendusmäärusi.
HR: siseveetransporditeenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
EU, välja arvatud LV ja MT: registreeritud äriühingute asutamisel asutamisriigi lipu all sõitva laevastiku käitamiseks võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
AT: siseveetranspordi ja siseveetranspordiga seotud abiteenuste (laevade rentimine koos laevaperega, puksiirteenused, lootsi- ja sildumisteenused, navigeerimisteenused, sadamate ja veeteede käitamise teenused) puhul antakse kontsessioon üksnes EMP juriidilistele isikutele ning üle 50 % kapitalist, käibekapitalist ja hääleõigustest ja enamik juhatuse liikme ametikohtadest on reserveeritud EMP kodanikele.
HU: asutamisel võib nõuda riigi osalust.
Lennutransporditeenused ja abiteenused
Vastastikuse turulepääsu tingimused lennutranspordi valdkonnas sätestatakse Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide ning Armeenia Vabariigi vahelises lepingus ühise lennunduspiirkonna loomise kohta.
EU: ELi lennuettevõtja kasutatav õhusõiduk tuleb registreerida lennuettevõtjale tegevusloa väljastanud ELi liikmesriigis või kui tegevusloa väljastanud ELi liikmesriik seda lubab, siis mujal ELis. Õhusõiduki registreerimiseks võib olla nõutav, et õhusõiduki omanik oleks kas kindlatele kodakondsusnõuetele vastav füüsiline isik või kindlatele kapitaliomandi- ja kontrollinõuetele vastav ettevõtja. Erandjuhul võib Armeenia lennuettevõtja rentida Armeenias registreeritud õhusõiduki teatavatel tingimustel ELi lennuettevõtjale ELi lennuettevõtja erakorraliste vajaduste või hooajalise veomahuvajaduse rahuldamiseks või selliste tegevusraskustega toimetulekuks, millega ei ole võimalik piisavalt hästi toime tulla ELis registreeritud õhusõiduki rentimisega; rentimiseks tuleb saada ELi lennuettevõtjale tegevusloa väljastanud ELi liikmesriigilt piiratud kestusega heakskiit. Õhusõiduki rentimiseks koos meeskonnaga peab õhusõiduki omanik olema kas kindlatele kodakondsusnõuetele vastav füüsiline isik või kindlatele kapitaliomandi- ja kontrollinõuetele vastav juriidiline isik. Õhusõidukit käitava lennuettevõtja omanik peab olema kas kindlatele kodakondsusnõuetele vastav füüsiline isik või kindlatele kapitaliomandi- ja kontrolli nõuetele vastav juriidiline isik.
EU: lendude maapealse teeninduse puhul võidakse nõuda, et teenuseosutaja tegevuskoht asuks ELi territooriumil. Maapealse teeninduse avatuse tase sõltub lennujaama suurusest. Teenuseosutajate arv lennujaamades võib olla piiratud. Suurtes lennujaamades ei tohi teenuseosutajaid olla alla kahe. Suurema kindluse huvides tuleks märkida, et see ei mõjuta ELi õigusi ja kohustusi, mis tulenevad lennutranspordilepingust Armeenia ning Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahel.
EU: kui kolmanda riigi arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajad ei võimalda Euroopa Liidu lennuettevõtjatele Euroopa Liidus sätestatuga võrdväärset kohtlemist
või kui välisriigi lennuettevõtjad ei võimalda Euroopa Liidu arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajatele Euroopa Liidus sätestatuga võrdväärset kohtlemist, võib rakendada meetmeid tagamaks, et arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajad Euroopa Liidus võimaldavad kolmanda riigi lennuettevõtjatele või Euroopa Liidu lennuettevõtjad võimaldavad kolmanda riigi arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajatele võrdväärset kohtlemist.
EU: lennujaama käitamise teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
BG: otseste filiaalide avamine ei ole lubatud (lennutranspordi abiteenuste osutamiseks on nõutav asutamine juriidilise isikuna). Kaubaveoagentuuri teenuste puhul võivad välisriigi isikud osutada teenuseid üksnes kuni 49 % osaluse kaudu Bulgaaria äriühingus või filiaali kaudu.
HR: jäetakse õigus võtta vastu või säilitada meetmeid seoses maapealse teenindusega (sh toitlustamine).
CY, CZ, HU, MT, PL, RO, SK: jäetakse õigus võtta vastu või säilitada meetmeid seoses kaubaveoagentuuri teenustega (CPC 748 osa).
Raudteetransport ja abiteenused
EU: sõitjateveo ja kaubaveoteenuste osutamisel raudteel (CPC 7111 ja 7112) võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
BG: raudteetranspordi abiteenuste puhul ei ole otsesed filiaalid lubatud (nõutav on asutamine juriidilise isikuna). Osalus Bulgaaria äriühingutes võib olla kuni 49 %.
CZ: raudteetranspordi abiteenuste puhul ei ole otsesed filiaalid lubatud (nõutav on asutamine juriidilise isikuna).
HR: sõitjateveo ja kaubaveoteenuste, kaubaveoagentuuri teenuste (CPC 748 osa) ja puksiirteenuste (CPC 7113) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
Maanteetransport ja abiteenused
EU: maantee-kabotaažveoteenuste puhul, sh juhul, kui liikmesriigis osutab transporditeenuseid teises liikmesriigis asutatud veoettevõtja (CPC 7121 ja CPC 7122) – v.a busside rentimine juhiga mitteregulaarvedude tegemiseks, ja maantee-kaubaveo teenused (CPC 7123), välja arvatud posti- ja kullerpostisaadetiste vedu enda tarbeks –, võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Veokorraldajate suhtes kohaldatakse elukohanõuet.
AT: reisijate- ja kaubaveoks ning kommertsveokite rentimiseks (koos juhiga) võib anda ainuõiguse ja/või loa üksnes Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele ja Euroopa Liidu juriidilistele isikutele, kelle peakontor asub Euroopa Liidus.
BG: reisijate- ja kaubaveoks võib ainuõiguse ja/või loa anda üksnes Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele ja Euroopa Liidu juriidilistele isikutele, kelle peakontor asub Euroopa Liidus. Nõutav on asutamine juriidilise isikuna. Füüsiliste isikute puhul kehtib ELi kodakondsuse nõue. Otseste filiaalide avamine ei ole lubatud (asutamine juriidilise isikuna on nõutav CPC 7121 ja CPC 7122 ning CPC 7123 puhul, v.a posti- ja kullerpostisaadetiste vedu enda tarbeks). Maanteetranspordi abiteenuste puhul ei ole otsesed filiaalid lubatud (nõutav on asutamine juriidilise isikuna). Osalus Bulgaaria äriühingutes võib olla kuni 49 %.
CZ: otseste filiaalide avamine ei ole lubatud (asutamine juriidilise isikuna on nõutav CPC 7121 ja CPC 7122 ning CPC 7123 puhul, v.a posti- ja kullerpostisaadetiste vedu enda tarbeks).
EL: autoveoettevõtja tegevusalal tegutsemiseks on vaja Kreekas väljastatud litsentsi. Litsentse väljastatakse mittediskrimineerivatel tingimustel. Kreekas asutatud autoveo-ettevõtja võib kasutada ainult Kreekas registreeritud sõidukeid.
ES: reisijateveoks ja linnadevahelise bussiveo teenuste osutamiseks tuleb teha majandusvajaduste test.
FI: maanteetransporditeenuste osutamiseks on vaja luba, mida ei anta välismaal registreeritud sõidukitele.
FR: välisinvestoritel ei ole lubatud osutada linnadevahelise bussiveo teenuseid.
LV: reisijate- ja kaubaveoteenuste osutamiseks on vaja luba, mida ei anta välismaal registreeritud sõidukitele. asutatud üksused peavad kasutama riigis registreeritud sõidukeid.
RO: kaupade ja reisijate maanteeveoteenuste osutamiseks on vaja litsentsi. Litsentsi omavad ettevõtjad võivad kasutada ainult Rumeenias registreeritud sõidukeid, mida omatakse ja kasutatakse vastavalt valitsuse määrustele.
SE: maanteeveo-ettevõtja kutsealal tegutsemiseks on vaja Rootsis väljastatud litsentsi. Taksolitsentsi saamise kriteeriumid hõlmavad tingimust, mille kohaselt äriühing määrab ametisse isiku, kes töötab veokorraldajana (de facto elukohanõue – vt asutamist käsitlev Rootsi reservatsioon). Asutatud üksustelt nõutakse riigis registreeritud sõidukite kasutamist.
Muu maanteeveo-ettevõtja litsentsi saamise kriteeriumide kohaselt peab äriühing olema asutatud ELis, omama üksust Rootsis ja olema määranud veokorraldajaks füüsilise isiku, kes elab ELis.
Litsentse väljastatakse mittediskrimineerivatel tingimustel, välja arvatud asjaolu, et kauba ja reisijate maanteeveoteenuseid pakkuvad ettevõtjad võivad üldjuhul kasutada ainult riiklikus autoregistris registreeritud sõidukeid. Kui sõiduk on registreeritud välismaal, kuulub füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle peamine elu- või tegevuskoht on välismaal, ja tuuakse Rootsi ajutiselt, võib seda Rootsis ajutiselt kasutada. Ajutine kasutus tähendab Rootsi transpordiameti määratluse kohaselt tavaliselt kuni üht aastat.
Kaupade (v.a kütus) torutransport ja abiteenused
AT: CPC 7139 puhul jäetakse õigus anda ainuõigusi ELi liikmesriikide kodanikele ning ELi juriidilistele isikutele, kelle peakontor asub ELis.
14.
Energiateenused
EU: võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad Armeenia juriidiliste isikute puhul, kes on selle riigi füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli
all, kust on pärit üle 5 % Euroopa Liidu nafta- ja maagaasiimpordist,
välja arvatud juhul, kui EL annab kõnealuse riigiga sõlmitud majandusliku integratsiooni lepingu raames täieliku juurdepääsu asjaomasele sektorile selle riigi füüsilistele või juriidilistele isikutele.
EU: tuumakütuse ja -materjali tootmise, töötlemise või transpordi ja tuumaenergia tootmise või jaotamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
EU: kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/72/EÜ (mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju) artikliga 11 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/73/EÜ (mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju) artikliga 11 võib kolmanda riigi või kolmandate riikide füüsilis(t)e või juriidilis(t)e isiku(te) kontrolli all oleva põhivõrguettevõtja sertifitseerimisest keelduda, kui ettevõtja ei ole tõendanud, et sertifitseerimise võimaldamine ei sea ohtu liikmesriigi ja/või ELi energiavarustuskindlust.
EU: mootorikütuse, elektri, muu kui balloonigaasi, auru ja kuuma vee jae- ja hulgimüügiteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, EL, IE, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: kütuste torutranspordi teenuste, välja arvatud nõustamisteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
BE, LV: maagaasi torutranspordi teenuste, välja arvatud nõustamisteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
EU: energiajaotusega seotud kõrvalteenuste, välja arvatud nõustamisteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
SI: energiajaotusega seotud kõrvalteenuste, välja arvatud gaasijaotusega kaasnevate teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
PL: toru kaudu transporditavate kütuste hoiustamise ja ladustamise teenuste (CPC 742 osa) puhul jäetakse õigus nõuda, et energiat tarnivatest riikidest pärit investoritel võib olla keelatud tegevuse üle kontrolli omandamine. Jäetakse õigus nõuda asutamist juriidilise isikuna (mitte filiaalina).
CY: jäetakse õigus keelduda süsivesinike geoloogilise luure, nende uurimise ja tootmisega seotud toimingute jaoks litsentsi andmisest kolmandate riikide kodanikele või kolmandate riikide kodanike kontrolli all olevatele üksustele. Süsivesinike geoloogilise luure, nende uurimise ja tootmisega seotud toimingute jaoks litsentsi saanud üksused ei tohi eelneva nõusolekuta sattuda kolmanda riigi või kolmandate riikide kodanike otsese või kaudse kontrolli alla.
15.
Muud mujal nimetamata teenused
EU: uute teenuste (v.a ÜRO 1991. aasta ühtses tooteklassifikaatoris (CPC) klassifitseeritud teenused) osutamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
EU: liikmesorganisatsioonide teenuste (CPC 95) ning matuse-, kremeerimis- ja surnutalitamisteenuste (CPC 9703) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
LT: lõpuga „gov.lt“ internetiaadresside andmise ja elektrooniliste kassaaparaatide sertifitseerimise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
CY: juuksuriteenuste osutamise puhul kohaldatakse kodakondsusnõuet koos elukohanõudega.
PT: seadmete müügi või patendi üleandmisega seotud teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
SE: matuse-, kremeerimis- ja surnutalitamisteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
________________
VIII-B LISA
EUROOPA LIIDU KOHUSTUSED
SEOSES PIIRIÜLESTE TEENUSTE OSUTAMISEGA
1.
Alljärgnevas kohustuste loendis on esitatud käesoleva lepingu artikli 151 kohaselt Euroopa Liidu poolt liberaliseeritud majandustegevusalad ning nendel tegevusaladel Armeenia Vabariigi teenuste ja teenuseosutajate suhtes reservatsioonidena kohaldatavad turulepääsu ja võrdse kohtlemise piirangud. Loendid koosnevad järgmistest osadest:
a)
esimene veerg, milles on näidatud sektor või allsektor, kus lepinguosaline on võtnud kohustuse, ja liberaliseerimise ulatus, mil määral reservatsioone kohaldatakse;
b)
teine veerg, kus kirjeldatakse kohaldatavaid reservatsioone.
Kui punktis b nimetatud veerus on üksnes konkreetsetele liikmesriikidele omased reservatsioonid, võtavad selles veerus nimetamata liikmesriigid kohustusi asjaomases sektoris reservatsioonideta.
Kui kõnealuses sektoris puuduvad liikmesriigile omased reservatsioonid, ei piira see horisontaalsete reservatsioonide või võimalike valdkondlike kogu ELis rakendatavate reservatsioonide kohaldamist.
Allpool esitatud loendis nimetamata sektorites või allsektorites ei ole kohustusi võetud.
2.
Alljärgnev loend ei sisalda kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast turulepääsu ega võrdse kohtlemise piiranguid käesoleva lepingu artiklite 149 ja 150 tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, universaalteenuse osutamise kohustused, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatavad eksamid, sh keeleeksamid, ning mittediskrimineeriv nõue, et teatavaid tegevusi ei tohi harrastada keskkonnakaitsealadel või ajaloo- ja kunstiväärtusega piirkondades) kohaldatakse teise lepinguosalise investorite suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole loendis nimetatud.
3.
Alljärgnev loend ei piira teatavates teenuste sektorites ja allsektorites 1. viisi teostatavust ning riigimonopoli ja ainuõiguste olemasolu, nagu on kirjeldatud ettevõtete asutamisega seotud kohustuste loendis.
4.
Käesoleva lepingu artikli 141 lõike 3 kohaselt ei sisalda alljärgnev loend lepinguosaliste määratud subsiidiume käsitlevaid meetmeid.
5.
Kohustuste loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele ja juriidilistele isikutele vahetult õigusi.
6.
Suurema kindluse huvides lepitakse kokku, et Euroopa Liidu puhul ei kaasne võrdse kohtlemise kohustusega nõue laiendada teise lepinguosalise kodanikele või juriidilistele isikutele kohtlemist, mida liikmesriigis kohaldatakse teise liikmesriigi kodanike ja juriidiliste isikute suhtes vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule või selle lepingu kohaselt võetud meetmetele, kaasa arvatud nende rakendusaktidele liikmesriikides. Selline võrdne kohtlemine võimaldatakse üksnes teise lepinguosalise juriidilistele isikutele, kes on asutatud kooskõlas mõne teise liikmeriigi õigusnormidega ja kelle registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht on selles liikmeriigis, sealhulgas Euroopa Liidus asutatud juriidilistele isikutele, kes on teise lepinguosalise kodanike omanduses või kontrolli all.
Sektor või allsektor
|
Reservatsioonide kirjeldus
|
1.
ÄRITEENUSED
|
Kõik sektorid
|
|
A.
Kutseteenused
|
|
a)
õigusteenused
(CPC 861)
(v.a õigusabi- ja juriidiliste dokumentide ja nende tõendamisega seotud teenused, mida osutavad avalikke funktsioone täitvad õigusspetsialistid, nagu notarid, kohtutäiturid (huissiers de justice) või muud ametiisikud või ministeeriumi ametnikud (officiers publics et ministériels))
|
1. ja 2. viisi korral:
AT, BE, BG, CY, DE, EE, EL, ES, FR, HU, IE, IT, LT, LU, MT, PT, PL, SK, UK: advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse riigisisese (ELi ja liikmesriigi) õiguse praktiseerimiseks ja esindamiseks kohtutes, kohaldatakse kodakondsusnõuet.
CY: õigusteenuste osutamiseks kohaldatakse ELi kodakondsuse ja elukoha nõuet. Advokatuuri täisliikmeks saamise suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet koos elukohanõudega. Küproses võivad õigusbüroo partneriteks, aktsionärideks või juhatuse liikmeteks olla üksnes advokatuuri kuuluvad advokaadid.
CY, HU: välisriigi advokaatide õigusteenused on piiratud õigusabi osutamisega.
|
|
FI: esindusteenuste osutamiseks nõutava advokatuuri täieliku vastuvõtmise puhul (sh Soome ametinimetuse asianajaja kasutamiseks) kohaldatakse kodakondsusnõuet koos elukohanõudega.
BE: kassatsioonikohtus (Cour de cassation) tsiviilmenetluses esindamise suhtes kohaldatakse kvoote.
BG: välisriikide advokaadid võivad esindada oma asukohariigi kodanikku; nende suhtes kohaldatakse vastastikkuse põhimõtet ja nad peavad tegema koostööd Bulgaaria advokaadiga. Vahendusteenuste puhul on nõutav alaline elukoht.
ES: tööstusomandi volinike suhtes kohaldatakse ELi liikmesriigi kodakondsuse nõuet.
FR: advokaatide pääsu suhtes avocat auprès de la Cour de Cassation ja avocat auprès du Conseil d'Etat kutsealadele kohaldatakse kvoote ja kodakondsusnõuet.
LV: vandeadvokaatide suhtes, kellel on kriminaalasjades esindamise ainuõigus, kohaldatakse kodakondsusnõuet.
DK: õiguse praktiseerimiseks, sealhulgas kohtus esindamiseks, on vaja täielik vastuvõtmine advokatuuri. Advokatuuri vastuvõtmiseks peavad isikud vastama Taani kohtumenetluse seaduses sätestatud nõuetele. Vastavalt Taani kohtumenetluse seadusele on ametinimetus advokat kaitstud ametinimetus. Peale Taanis praktiseerimiseks litsentsi omavate juristide võivad ka teised isikud osutada õigusteenuseid kooskõlas Taani õigusteenuste seadusega, kuid nad ei tohi kasutada ametinimetust advokat.
EE: patendivolinike ja vandetõlkide suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet (CPC 861 osa).
NL, FI, HU: patendivolinike suhtes kohaldatakse elukohanõuet (CPC 861 osa).
LT: patendiadvokaatide suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.
PT: juurdepääsuks sellistele ametitele nagu õigusnõustajad (solicitadores) ja tööstusomandi esindajad kohaldatakse kodakondsusnõuet.
|
b)
1) majandusarvestus- ja raamatupidamisteenused
(CPC 86212, v.a auditeerimisteenused, CPC 86213, CPC 86219 ja CPC 86220)
|
1. viisi korral:
FR, HU, IT, MT, RO, SI: kohustusi ei ole võetud.
AT: pädevates asutustes esindamise puhul kohaldatakse kodakondsusnõuet.
CY: juurdepääsu andmisel kohaldatakse majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: tööhõive olukord allsektoris.
2. viisi korral:
kõik liikmesriigid: puuduvad.
|
b)
2) auditeerimisteenused
(CPC 86211 ja 86212, v.a majandusarvestusteenused)
|
1. viisi korral:
BE, BG, CY, DE, ES, FI, FR, EL, HU, IE, IT, LU, MT, NL, PT, RO, SI, UK: kohustusi ei ole võetud.
AT: pädevates asutustes esindamise ja konkreetsete Austria seadustega (nt kapitaliühingute seadus, väärtpaberibörsi seadus, pangandusseadus jne) ettenähtud auditite tegemise korral kohaldatakse kodakondsusnõuet.
SE: teatavate juriidiliste isikute, sealhulgas kõikide osaühingute ja füüsiliste isikute kohustuslikku auditit võivad teha üksnes Rootsis tunnustatud ja volitatud audiitorid ja registreeritud audiitorühingud. Vaid Rootsis tunnustatud audiitorid ja registreeritud raamatupidamisettevõtted võivad olla aktsionärid või partnerid äriühingutes, mis praktiseerivad nõuetele vastavat auditeerimist (ametlikel eesmärkidel). Tunnustamiseks on vajalik elukoht EMPs või Šveitsis. Nimetusi „tunnustatud audiitor“ ja „volitatud audiitor“ võivad kasutada ainult Rootsis tunnustatud või volitatud audiitorid. Kooperatiivsetes tulundusühingutes ja teatavates muudes ettevõtetes tegutsevad audiitorid, kes ei ole volitatud või tunnustatud audiitorid, peavad omama elukohta EMPs. Pädev asutus võib teha sellest nõudest erandeid.
HR: välisriikide audiitorifirmad võivad pakkuda Horvaatia territooriumil auditeerimisteenuseid, kui nad on seal asutanud filiaali vastavalt äriühingute seadusele.
LT: audiitori aruanne peab valmima koostöös audiitoriga, kellel on Leedus tegutsemise luba.
DK: kohaldatakse elukohanõuet.
2. viisi korral:
puuduvad.
|
c)
maksualase nõustamise teenused (CPC 863)
|
1. viisi korral:
AT: pädevates asutustes esindamise puhul kohaldatakse kodakondsusnõuet.
CY: juurdepääsu andmisel kohaldatakse majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: tööhõive olukord allsektoris.
CZ: juurdepääs on üksnes füüsilistel isikutel.
BG, MT, RO, SI: kohustusi ei ole võetud.
2. viisi korral:
puuduvad.
|
d)
arhitektuuriteenused
ning
e)
linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektuuriteenused
(CPC 8671 ja CPC 8674)
|
1. viisi korral:
AT: kohustusi ei ole võetud, v.a planeerimisteenuste puhul.
BE, BG, CY, EL, IT, MT, PL, PT, SI: kohustusi ei ole võetud.
DE: kõikide välisriigist osutatavate teenuste tasustamise suhtes kohaldatakse siseriiklikke eeskirju.
FR: osutatakse üksnes SELi (anonyme, à responsabilité limitée ou en commandite par actions) või SCP kaudu.
HU, RO: kohustusi ei ole võetud maastikuarhitektiteenuste puhul.
HR: füüsilised ja juriidilised isikud võivad osutada kõnealuseid teenuseid Horvaatia Arhitektide Koja heakskiidul. Välisriigis valminud disainlahenduse või projekti vastavust Horvaatia õigusele peab tunnustama (kinnitama) volitatud füüsiline või juriidiline isik Horvaatias. Kohustusi ei ole võetud linnaplaneerimise puhul.
SK: kutseala registreerimisel kojas – see on vajalik arhitektuuriteenuste osutamiseks – on nõutav elukoht EMPs.
2. viisi korral:
puuduvad.
|
f)
inseneriteenused ja
g)
integreeritud inseneriteenused
(CPC 8672 ja CPC 8673)
|
1. viisi korral:
AT, SI: kohustusi ei ole võetud, v.a planeerimisteenuste puhul.
BG, CZ, CY, EL, IT, MT, PT: kohustusi ei ole võetud.
HR: füüsilised ja juriidilised isikud võivad osutada kõnealuseid teenuseid Horvaatia Inseneride Koja heakskiidul. Välisriigis valminud disainlahenduse või projekti vastavust Horvaatia õigusele peab tunnustama (kinnitama) volitatud füüsiline või juriidiline isik Horvaatias.
SK: kutseala registreerimisel kojas – see on vajalik inseneriteenuste osutamiseks – on nõutav elukoht EMPs.
2. viisi korral:
puuduvad.
|
h)
meditsiini- (sh psühholoogi-) ja hambaraviteenused
(CPC 9312 ja CPC 85201 osa)
|
1. viisi korral:
AT, BE, BG, CY, DE, DK, EE, ES, FI, FR, EL, IE, IT, LU, MT, NL, PT, RO, SK, UK: kohustusi ei ole võetud.
LT: teenuse osutamiseks on nõutav luba, mille väljastamisel lähtutakse tervishoiuteenuste kavast, mis põhineb vajadustel ning milles võetakse arvesse rahvastikku ja olemasolevaid meditsiini- ja hambaraviteenuseid.
SI: kohustusi ei ole võetud sotsiaalmeditsiini, sanitaar-, epidemioloogiliste, meditsiini-/ökoloogiliste teenuste, vere, verepreparaatide ja siirdatavate organite tarnimise ning lahangute puhul.
HR: kohustusi ei ole võetud, välja arvatud telemeditsiini puhul.
CZ: juurdepääs on üksnes füüsilistel isikutel. Välisriikide füüsilistel isikutel peab olema tervishoiuministeeriumi luba.
2. viisi korral:
puuduvad.
|
i)
veterinaarteenused (CPC 932)
|
1. viisi korral:
AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, EE, ES, FR, EL, HU, IE, IT, LV, MT, NL, PT, RO, SI, SK: kohustusi ei ole võetud.
UK: kohustusi ei ole võetud, v.a veterinaararstidele osutatavate veterinaarlabori- ja veterinaartehniliste teenuste, üldnõustamisteenuste ning juhiste ja teabe (nt toitumise, käitumise ja lemmikloomade hoolduse kohta) andmise puhul.
2. viisi korral:
puuduvad.
|
j)
1) ämmaemandateenused
(CPC 93191 osa)
j)
2) meditsiiniõdede, füsioterapeutide ja parameedikute teenused
(CPC 93191 osa)
FI: üksnes erasektori rahastatavad teenused.
|
1. viisi korral:
AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, EE, ES, FR, EL, HU, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PT, RO, SI, SK, UK: kohustusi ei ole võetud.
FI, PL: kohustusi ei ole võetud, v.a meditsiiniõdede puhul.
HR: kohustusi ei ole võetud, v.a telemeditsiini puhul.
SE: puuduvad.
2. viisi korral:
puuduvad.
|
k)
farmaatsiatoodete jaemüük ning meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüük
(CPC 63211)
ja muud apteekriteenused
|
1. viisi korral:
LT: meditsiinikaupu võib üldsusele müüa üksnes apteegi kaudu. Retsepti alusel väljastatavate meditsiinikaupade müük interneti teel on keelatud.
LV: kohustusi ei ole võetud, v.a postimüügi puhul.
HU: kohustusi ei ole võetud, v.a CPC 63211 puhul.
1. ja 2. viisi korral:
EU, välja arvatud EE: kohustusi ei ole võetud ravimite jaemüügi ning meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüügi puhul (CPC 63211).
CZ, SE, UK: kohustusi ei ole võetud muude apteekriteenuste puhul.
CY: kohustusi ei ole võetud farmaatsiatoodete jaemüügi ning meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüügi ja muude apteekriteenuste puhul.
AT, ES, IE: ravimite postimüük on keelatud.
SI: retseptiravimite postimüük on keelatud.
IT, SK: ravimite ning meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüük (CPC 63211): elukohanõuet kohaldatakse farmatseudi litsentsi omandamisel ja/või apteegi avamisel ravimite ja teatavate meditsiinitoodete müügiks üldsusele.
|
|
EE: ravimite ning meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüük (CPC 63211): ravimeid ja teatavaid meditsiinikaupu võib üldsusele müüa üksnes apteegi kaudu. Ravimite postimüük ja internetist tellitud ravimite tarnimine posti teel või kiirkullerteenuse kaudu on keelatud.
BG: ravimite ning meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüük (CPC 63211): farmatseutide suhtes kehtib alalise elukoha nõue. Ravimite postimüük on keelatud.
2. viisi korral:
FI: kohustusi ei ole võetud riigi rahastatud professionaalsete tervise- ja sotsiaalteenuste (sh ravimite jaemüük) puhul.
|
B.
Arvuti- ja arvutialased teenused
(CPC 84)
|
1. ja 2. viisi korral:
puuduvad.
|
C.
Teadus- ja arendusteenused
|
|
a)
sotsiaal- ja humanitaarteaduslikud teadus- ja arendusteenused
(CPC 852, v.a psühholoogiteenused)
b)
loodusteaduslikud teadus- ja arendusteenused (CPC 851) ning
c)
interdistsiplinaarsed teadus- ja arendusteenused (CPC 853)
|
1. ja 2. viisi korral:
EU: seoses teadus- ja arendusteenustega, mida rahastab avalik sektor või millele antakse mis tahes vormis riigiabi ja mida ei peeta seetõttu erasektori rahastatavateks teenusteks, võib ainuõigusi ja/või lube anda üksnes Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele või Euroopa Liidu juriidilistele isikutele, kelle peakontor asub Euroopa Liidus.
|
D.
Kinnisvarateenused
|
|
a)
oma või renditud varaga seotud teenused
(CPC 821)
b)
tasu eest või lepingu alusel osutatavad teenused
(CPC 822)
|
1. viisi korral:
BG, CY, CZ, EE, HR, HU, IE, LV, LT, MT, PL, RO, SK, SI: kohustusi ei ole võetud.
PT: juriidilised isikud peavad olema asutatud EMP riigis.
2. viisi korral:
puuduvad.
|
E.
Rendi-/liisinguteenused ilma juhita
|
|
a)
laevadega seotud teenused
(CPC 83103)
|
1. viisi korral:
BG, CY, DE, HU, MT, RO: kohustusi ei ole võetud.
2. viisi korral:
puuduvad.
|
b)
õhusõidukitega seotud teenused
(CPC 83104)
|
1. ja 2. viisi korral:
BG, CY, CZ, HU, LV, MT, PL, RO, SK: kohustusi ei ole võetud.
EU: Euroopa Liidu lennuettevõtja kasutatavad õhusõidukid peavad olema registreeritud lennuettevõtja litsentsinud Euroopa Liidu liikmesriigis või mujal Euroopa Liidus ning teenuste osutamiseks tuleb saada eelnev heakskiit kooskõlas kohaldatavate ELi või riigisiseste lennuohutuse õigusnormidega. Kuivrendi lepingu puhul, mille üks osapool on ELi vedaja, tuleb saada eelnev heakskiit kooskõlas kohaldatavate ELi või riigisiseste lennuohutuse õigusnormidega.
|
c)
muude transpordivahenditega seotud teenused
(CPC 83101, CPC 83102 ja CPC 83105)
|
1. viisi korral:
BG, CY, HU, LV, MT, PL, RO, SI: kohustusi ei ole võetud.
SE: CPC 83101 puhul: kohaldatakse elukohanõuet.
2. viisi korral:
puuduvad.
|
d)
muude masinate ja seadmetega seotud teenused
(CPC 83106, CPC 83107, CPC 83108 ja CPC 83109)
|
1. viisi korral:
BG, CY, CZ, HU, MT, PL, RO, SK: kohustusi ei ole võetud.
2. viisi korral:
puuduvad.
|
e)
isiklike ja majapidamistarvetega seotud teenused
(CPC 832)
|
1. ja 2. viisi korral:
AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, EL, HU, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SI, SE, SK, UK: kohustusi ei ole võetud.
EE: kohustusi ei ole võetud, v.a eelnevalt lindistatud videokassettide koduseadmetes kasutamiseks üürimis- või rentimisteenuste puhul.
|
f)
telekommunikatsiooniseadmete rent
(CPC 7541)
|
1. ja 2. viisi korral:
puuduvad.
|
F.
Muud äriteenused
|
|
a)
reklaam
(CPC 871)
|
1. ja 2. viisi korral:
puuduvad.
|
b)
turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused
(CPC 864)
|
1. ja 2. viisi korral:
puuduvad.
|
c)
juhtimisalase nõustamise teenused
(CPC 865)
|
1. ja 2. viisi korral:
puuduvad.
|
d)
juhtimisalase nõustamisega seotud teenused
(CPC 866)
|
1. ja 2. viisi korral:
HU: kohustusi ei ole võetud vahekohtu- ja lepitusteenuste puhul (CPC 86602).
|
e)
tehnilise kontrolli ja analüüsi teenused
(CPC 8676)
|
1. viisi korral:
IT: kohustusi ei ole võetud bioloogide ja keemiaanalüütikute kutseala puhul.
BG, CY, CZ, MT, PL, RO, SK, SE: kohustusi ei ole võetud.
2. viisi korral:
BG, CY, CZ, MT, PL, RO, SK, SE: kohustusi ei ole võetud.
|
f)
põllumajanduse, jahinduse ja metsamajandusega seotud nõustamisteenused
(CPC 881 osa)
|
1. viisi korral:
IT: kohustusi ei ole võetud agronoomi ja periti agrari tegevusalade puhul. Agronoomi ja periti agrari kutseala puhul nõutakse alalist elukohta ja kandmist kutseregistrisse. Kolmandate riikide kodanikud kantakse registrisse vastastikkuse tingimusel.
EE, MT, RO, SI: kohustusi ei ole võetud.
2. viisi korral:
puuduvad.
|
g)
kalandusega seotud nõustamisteenused
(CPC 882 osa)
|
1. viisi korral:
LV, MT, RO, SI: kohustusi ei ole võetud.
2. viisi korral:
puuduvad.
|
i)
tööstusliku tootmisega seotud nõustamisteenused
(CPC 884 osa ja CPC 885 osa)
|
1. ja 2. viisi korral:
puuduvad.
|
k)
personali töölerakendamise ja värbamise teenused
|
|
k)
1) juhtide otsimise teenused
(CPC 87201)
|
1. ja 2. viisi korral:
AT, BG, CY, CZ, DE, EE, ES, FI, IE, HR, LV, LT, MT, PL, PT, RO, SK, SI, SE: kohustusi ei ole võetud.
|
k)
2) töölerakendamisteenused
(CPC 87202)
|
1. viisi korral:
AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, EE, ES, EL, FI, FR, HR, IE, IT, LU, LV, LT, MT, NL, PL, PT, RO, SI, SE, SK, UK: kohustusi ei ole võetud.
2. viisi korral:
AT, BE, BG, CY, CZ, EE, FI, HR, LV, LT, MT, PL, RO, SI, SK: kohustusi ei ole võetud.
|
k)
3) kontori abipersonali värbamise teenused
(CPC 87203)
|
1. ja 2. viisi korral:
AT, BG, CY, CZ, DE, EE, FI, FR, HR, IT, IE, LV, LT, MT, NL, PL, PT, RO, SE, SK, SI: kohustusi ei ole võetud.
|
k)
4) koduabiliste, muude kaubandus- ja tööstustööliste, põetuspersonali jm töötajate värbamise teenused
(CPC 87204, 87205, 87206, 87209)
|
1. ja 2. viisi korral:
kõik liikmesriigid, välja arvatud HU: kohustusi ei ole võetud.
HU: puuduvad.
|
l)
1) juurdlusteenused
(CPC 87301)
|
1. ja 2. viisi korral:
BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, HR, EL, HU, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, UK: kohustusi ei ole võetud.
|
l)
2) turvateenused
(CPC 87302, CPC 87303, CPC 87304 ja CPC 87305)
|
1. viisi korral
BE, BG, CY, CZ, DK, ES, EE, FI, FR, HR, IT, LV, LT, MT, PT, PL, RO, SI, SK: kohustusi ei ole võetud.
HU: kohustusi ei ole võetud CPC 87304 ja CPC 87305 puhul.
IT: CPC 87302, CPC 87303, CPC 87304 ja CPC 87305 puhul: turvateenuste osutamise ja väärisesemete transpordi loa saamiseks kohaldatakse elukohanõuet.
2. viisi korral:
HU: kohustusi ei ole võetud CPC 87304 ja CPC 87305 puhul.
BG, CY, CZ, EE, HR, LV, LT, MT, PL, RO, SI, SK: kohustusi ei ole võetud.
|
m)
nendega seotud teadusliku ja tehnilise nõuande teenused
(CPC 8675)
|
1. viisi korral:
BE, BG, CY, DE, DK, ES, FR, EL, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SI, UK: kohustusi ei ole võetud uurimisteenuste puhul.
BG: kohustusi ei ole võetud aerofotograafia, geodeesia, katastrimõõdistamise ja kartograafiaga seotud tegevuste puhul (maakoore liikumise uurimisel).
HR: puuduvad, v.a see, et põhiliste geoloogiliste, geodeetiliste ja mäetööstusuuringute teenuseid ning asjaomaseid keskkonnakaitsealaseid uuringuteenuseid võib Horvaatia territooriumil osutada üksnes ühiselt kohalike juriidiliste isikutega või nende kaudu.
2. viisi korral:
puuduvad.
|
n)
1) laevade hooldus ja remont
(CPC 8868 osa)
|
1. viisi korral:
merelaevade puhul: BE, BG, CY, DE, DK, EL, ES, FI, FR, HR, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SE, SI, UK: kohustusi ei ole võetud.
Siseveelaevade puhul: EU, välja arvatud EE, HU, LV: kohustusi ei ole võetud.
2. viisi korral:
puuduvad.
1. ja 2. viisi korral:
EU: jäetakse õigus nõuda, et ainult ELilt loa saanud tunnustatud organisatsioonid võivad teha ELi liikmesriikide nimel laevade kohustuslikku ülevaatust ja sertifitseerimist. Võidakse kohaldada asutamisnõuet.
|
n)
2) raudteetranspordivahendite hooldus ja remont
(CPC 8868 osa)
|
1. viisi korral:
AT, BE, BG, DE, CY, CZ, DK, ES, FI, FR, EL, HR, IE, IT, LT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SE, SI, SK, UK: kohustusi ei ole võetud.
2. viisi korral:
puuduvad.
|
n)
3) mootorsõidukite, mootorrataste, mootorsaanide ning maanteetranspordivahendite hooldus ja remont
(CPC 6112, CPC 6122, CPC 8867 osa ja CPC 8868 osa)
|
1. ja 2. viisi korral:
puuduvad.
|
n)
4) õhusõidukite ning nende osade hooldus ja remont
(CPC 8868 osa)
|
1. viisi korral:
BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, HR, EL, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: kohustusi ei ole võetud.
2. viisi korral:
puuduvad.
|
n)
5) metalltoodete, (muude kui kontori-) masinate, (muude kui transpordivahendite ja kontori-) seadmete hooldus- ja remonditeenused ning personaal- ja majapidamistarvete hooldus- ja remonditeenused
(CPC 633, CPC 7545, CPC 8861, CPC 8862, CPC 8864, CPC 8865 ja CPC 8866)
|
1. ja 2. viisi korral:
puuduvad.
|
o)
hoonete puhastusteenused
(CPC 874)
|
1. viisi korral:
EU: kohustusi ei ole võetud.
2. viisi korral:
puuduvad.
|
p)
fotograafiateenused
(CPC 875)
|
1. viisi korral:
BG, EE, MT, PL: kohustusi ei ole võetud aerofotograafiateenuste osutamise puhul.
HR, LV: kohustusi ei ole võetud erifotograafiateenuste puhul (CPC 87504).
BG: aerofotograafiateenuste puhul kohaldatakse asutamise ja kodakondsuse nõuet.
2. viisi korral:
puuduvad.
|
q)
pakendamisteenused
(CPC 876)
|
1. ja 2. viisi korral:
puuduvad.
|
r)
trükkimine ja kirjastamine
(CPC 88442)
|
1. viisi korral:
SE: Rootsis trükitavate ja avaldatavate perioodikaväljaannete füüsilisest isikust omanikud peavad elama Rootsis või olema EMP kodanikud. Selliste perioodikaväljaannete juriidilistest isikutest omanikud peavad olema asutatud EMPs. Rootsis trükitavatel ja avaldatavatel perioodikaväljaannetel ning tehnilistel salvestistel peab olema vastutav toimetaja, kelle elukoht on Rootsis.
2. viisi korral:
puuduvad.
|
s)
konverentsiteenused
(CPC 87909 osa)
|
1. ja 2. viisi korral
puuduvad.
|
t)
muu
|
|
t)
1) kirjaliku ja suulise tõlke teenused
(CPC 87905)
|
1. viisi korral:
PL: kohustusi ei ole võetud vannutatud tõlkijate ja tõlkide teenuste puhul.
BG, HR, HU, SK: kohustusi ei ole võetud ametliku kirjaliku ja suulise tõlke korral.
FI: diplomeeritud tõlkijate suhtes kohaldatakse elukohanõuet (CPC 87905 osa).
2. viisi korral:
puuduvad.
|
t)
2) sisekujundus- ja tellimustoodete kujundamise teenused
(CPC 87907)
|
1. viisi korral:
DE: kõikide välisriigist osutatavate teenuste tasustamise suhtes kohaldatakse siseriiklikke eeskirju.
HR: kohustusi ei ole võetud.
2. viisi korral:
puuduvad.
|
t)
3) inkassoteenused
(CPC 87902)
|
1. ja 2. viisi korral:
BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, HR, EL, HU, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: kohustusi ei ole võetud.
|
t)
4) krediidiinfoteenused
(CPC 87901)
|
1. ja 2. viisi korral:
AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, HR, EL, HU, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: kohustusi ei ole võetud.
|
t)
5) paljundusteenused
(CPC 87904)
|
1. viisi korral:
AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, EL, HR, HU, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SI, SE, SK, UK: kohustusi ei ole võetud.
2. viisi korral:
puuduvad.
|
t)
6) telekommunikatsioonialase nõustamise teenused
(CPC 7544)
|
1. ja 2. viisi korral:
puuduvad.
|
t)
7) telefonivastamisteenused
(CPC 87903)
|
1. ja 2. viisi korral:
puuduvad.
|
2.
KOMMUNIKATSIOONITEENUSED
|
A.
Posti- ja kulleriteenused
Riigisisestesse või välisriigi sihtkohtadesse suunatud postisaadetiste
käitlemisega
seotud teenused vastavalt järgmisele allsektorite loetelule:
i)
mis tahes liiki füüsilisel kandjal
olevate adresseeritud kirjalike teabevahetuste käitlemine, sealhulgas otsepostitus ja hübriidpostiteenus;
ii)
adresseeritud saadetiste ja pakkide käitlemine
;
iii)
adresseeritud ajakirjandustoodete käitlemine
;
iv)
eespool punktides i–iii nimetatud postisaadetiste käitlemine registreeritud või kindlustatud postisaadetistena;
|
1. ja 2. viisi korral:
puuduvad
.
|
v)
eespool punktides i–iii nimetatud postisaadetiste kättetoimetamise kiirkulleriteenused
;
vi)
adresseerimata postisaadetiste käitlemine;
vii)
dokumendivahetus
.
(CPC 751 osa, CPC 71235 osa
ja CPC 73210 osa
)
Kooskõlas siseriiklike õigusaktidega võidakse piirata postkastide paigutamist avalikult kasutatavatele teedele, postmarkide väljaandmist ja kohtu- või haldusmenetluse käigus kasutatava tähitud posti teenuse osutamist.
Nende teenuste jaoks, mille puhul kehtib universaalteenuse osutamise kohustus, võib kehtestada litsentsimissüsteemi. Litsentsid võivad kaasa tuua konkreetse universaalteenuse osutamise kohustused või sissemaksete tegemise tagatisfondi.
|
|
B.
Telekommunikatsiooniteenused
(need teenused ei hõlma telekommunikatsiooniteenuste kaudu edastatava sisu tootmisega seotud majandustegevust)
|
|
a)
kõik elektromagnetiliste vahendite abil signaalide edastamist ja vastuvõtmist sisaldavad teenused,
välja arvatud ringhääling
|
1. ja 2. viisi korral:
puuduvad.
|
b)
satelliitlevi edastamise teenused
|
1. ja 2. viisi korral:
EU: puuduvad, v.a see, et selle sektori teenuseosutajate suhtes võidakse kohaldada kohustust kaitsta nende võrgu kaudu sisu edastamisega seotud üldist huvi pakkuvaid eesmärke kooskõlas ELi elektrooniliste sideteenuste õigusliku raamistikuga.
BE: kohustusi ei ole võetud.
|
3.
EHITUSTEENUSED JA NENDEGA SEOTUD INSENERITEENUSED
|
Ehitusteenused ja nendega seotud inseneriteenused
(CPC 511, CPC 512, CPC 513, CPC 514, CPC 515, CPC 516, CPC 517 ja CPC 518)
|
1. viisi korral:
LT: kohustusi ei ole võetud.
2. viisi korral:
puuduvad.
|
4.
TURUSTUSTEENUSED
(v.a relvade, laskemoona, lõhkeainete ja muu sõjavarustuse turustamine)
|
A.
Komisjonimüügiagentide teenused
a)
mootorsõidukite, mootorrataste ja mootorsaanide ning nende varuosade ja tarvikute komisjonimüügiga tegelevate agentide teenused
(CPC 61111 osa, CPC 6113 osa ja CPC 6121 osa)
b)
muud komisjonimüügiagentide teenused
(CPC 621)
B.
Hulgimüügiteenused
a)
mootorsõidukite, mootorrataste ja mootorsaanide ning nende varuosade ja tarvikute hulgimüügiteenused
(CPC 61111 osa, CPC 6113 osa ja CPC 6121 osa)
|
1. ja 2. viisi korral:
EU: kohustusi ei ole võetud kemikaalide ja väärismetallide (ja -kivide) turustamise puhul.
AT: kohustusi ei ole võetud pürotehniliste kaupade, süttivate kaupade ja lõhkeseadeldiste ning toksiliste ainete turustamise puhul.
AT, BG: kohustusi ei ole võetud meditsiiniotstarbeliste toodete, nt meditsiini- ja kirurgiaseadmete, meditsiiniotstarbeliste ainete ja esemete turustamise puhul.
BG: kohustusi ei ole võetud tubaka ja tubakatoodete ning kaubamaaklerite teenuste puhul.
CZ: kohustusi ei ole võetud enampakkumisteenuste puhul.
FI: kohustusi ei ole võetud alkohoolsete jookide ja ravimite turustamise puhul.
HU: komisjonimüügiagentide teenused (CPC 621): välisriigi äriühingud võivad osutada kaubamaakleri teenuseid üksnes Ungaris asuva filiaali või Ungaris asutatud juriidilise isiku kaudu. Selleks on vaja saada luba Ungari finantsjärelevalveasutuselt.
LT: pürotehnika turustamine: pürotehnika turustamiseks on vaja luba. Loa võivad saada üksnes ELis asutatud juriidilised isikud.
|
b)
telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete hulgimüügiteenused
(CPC 7542 osa)
c)
muud hulgimüügiteenused
(CPC 622, v.a energiatoodete hulgimüügiteenused
)
C.
Jaemüügiteenused
a)
mootorsõidukite, mootorrataste ja mootorsaanide ning nende varuosade ja tarvikute komisjonimüügiga tegelevate agentide teenused
(CPC 61112 osa, CPC 6113 osa ja CPC 6121 osa)
telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete jaemüügiteenused
(CPC 7542 osa)
toiduainete jaemüügiteenused
(CPC 631)
muude (mitteenergeetiliste) kaupade jaemüügiteenused, v.a farmaatsia-, meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük
(CPC 632, v.a CPC 63211 ja 63297)
D.
Frantsiisimine (CPC 8929)
|
IT: tubaka turustamine (CPC 6222 osa, CPC 6310 osa): hulgi- ja jaemüüja vaheliselt vahendajalt ning kaupluste (magazzini) omanikelt nõutakse ELi kodakondsust.
HR: kohustusi ei ole võetud tubakatoodete turustamise puhul.
1. viisi korral:
AT, BG, HR, FR, PL, RO: kohustusi ei ole võetud tubaka ja tubakatoodete turustamise puhul.
IT: hulgimüügiteenuste puhul kehtib tubaka riigimonopol.
BG, PL, RO, SE: kohustusi ei ole võetud alkohoolsete jookide jaemüügi puhul.
AT, BG, CY, CZ, IE, RO, SK, SI: kohustusi ei ole võetud ravimite tarnimise puhul, v.a ravimite ning meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük (CPC 63211).
ES: tubaka kaugmüük, postimüük ja muud sarnased tubaka jaemüügi või tarnimise menetlused on keelatud.
BG, HU, PL: kohustusi ei ole võetud kaubamaaklerite teenuste puhul.
FR: komisjonimüügiagentide teenuste puhul ei ole kohustusi võetud, kui teenuseid osutavad riiklike huvidega seotud 17-l värskete toiduainete turul tegutsevad ettevõtjad ja maaklerid. Kohustusi ei ole võetud farmaatsiatoodete hulgimüügi puhul.
MT: kohustusi ei ole võetud komisjonimüügiagentide teenuste puhul.
BE, BG, CY, DE, DK, ES, FR, EL, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, SK, UK: kohustusi ei ole võetud jaemüügiteenuste puhul, v.a postimüük.
|
5.
HARIDUSTEENUSED
(üksnes erasektori rahastatavad teenused. Suurema kindluse huvides ei peeta teenuseid, mida rahastab avalik sektor või millele antakse mis tahes vormis riigiabi, erasektori rahastatavateks teenusteks.)
|
A.
Põhiharidusteenused
(CPC 921)
|
1. viisi korral:
BG, CY, FI, FR, HR, IT, MT, RO, SE, SI: kohustusi ei ole võetud.
IT: tunnustatud riiklike diplomite väljastamise loa saamiseks peavad teenuseosutajad täitma kodakondsusnõude.
2. viisi korral:
CY, FI, HR, MT, RO, SE, SI: kohustusi ei ole võetud.
1. ja 2. viisi korral:
FR: erasektori rahastatud haridusasutuses õpetamise puhul kohaldatakse kodakondsusnõuet. Välisriikide kodanikud võivad siiski saada õpetamiseks loa asjaomastelt pädevatelt asutustelt. Välisriikide kodanikud võivad saada ka loa haridusasutuse asutamiseks ja haldamiseks. Sellise loa andmisel kohaldatakse kaalutlusõigust. (CPC 921)
|
B.
Keskharidusteenused
(CPC 922)
|
1. viisi korral:
BG, CY, FI, FR, HR, IT, MT, RO, SE: kohustusi ei ole võetud.
IT: tunnustatud riiklike diplomite väljastamise loa saamiseks peavad teenuseosutajad täitma kodakondsusnõude.
2. viisi korral:
CY, FI, MT, RO, SE: kohustusi ei ole võetud.
|
|
1. ja 2. viisi korral:
FR: erasektori rahastatud haridusasutuses õpetamise puhul kohaldatakse kodakondsusnõuet. Välisriikide kodanikud võivad siiski saada õpetamiseks loa asjaomastelt pädevatelt asutustelt. Välisriikide kodanikud võivad saada ka loa haridusasutuse asutamiseks ja haldamiseks. Sellise loa andmisel kohaldatakse kaalutlusõigust. (CPC 922)
LV: kohustusi ei ole võetud puudega õpilastele teise taseme tehnika- ja kutsehariduslike teenustega seotud haridusteenuste osutamise korral (CPC 9224).
|
C.
Kõrgharidusteenused
(CPC 923)
|
1. viisi korral:
AT, BG, CY, FI, MT, RO, SE: kohustusi ei ole võetud.
IT: tunnustatud riiklike diplomite väljastamise loa saamiseks peavad teenuseosutajad täitma kodakondsusnõude.
ES, IT: majandusvajaduste test selliste eraülikoolide asutamiseks, kellel on õigus anda tunnustatud diplomeid või teaduskraade. Asjaomane menetlus hõlmab parlamendiga konsulteerimist. Põhikriteeriumid: rahvastik ja olemasolevate asutuste paiknemise tihedus.
2. viisi korral:
AT, BG, CY, FI, MT, RO, SE: kohustusi ei ole võetud.
1. ja 2. viisi korral:
CZ, SK: kohustusi ei ole võetud kõrghariduse teenuste puhul, v.a teise taseme hariduse järgse tehnika- ja kutsehariduse teenused (CPC 92310).
FR: erasektori rahastatud haridusasutuses õpetamise puhul kohaldatakse kodakondsusnõuet. Välisriikide kodanikud võivad siiski saada õpetamiseks loa asjaomastelt pädevatelt asutustelt. Välisriikide kodanikud võivad saada ka loa haridusasutuse asutamiseks ja haldamiseks. Sellise loa andmisel kohaldatakse kaalutlusõigust. (CPC 923)
|
D.
Täiskasvanuharidusteenused
(CPC 924)
|
1. ja 2. viisi korral:
CY, FI, MT, RO, SE: kohustusi ei ole võetud.
AT: kohustusi ei ole võetud raadio- ja telesaadete vahendusel osutatavate täiskasvanuharidusteenuste puhul.
|
E.
Muud haridusteenused
(CPC 929)
|
1. ja 2. viisi korral:
EU: kohustusi ei ole võetud.
|
6.
KESKKONNATEENUSED
|
A.
Reoveeteenused
(CPC 9401)
B.
Tahkete/ohtlike jäätmete käitlemine, v.a ohtlike jäätmete piiriülene transport
a)
jäätmekäitlusteenused (CPC 9402)
b)
kanalisatsiooni- jms teenused (CPC 9403)
C.
Välisõhu ja kliima kaitse (CPC 9404)
D.
Pinnase ja vee parandamine ja puhastamine
a)
saastatud/reostatud pinnase ja vee puhastamine, parandamine
(CPC 94060 osa)
E.
Müra ja vibratsiooni vähendamine
(CPC 9405)
F.
Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse
a)
loodus- ja maastikukaitseteenused
(CPC 9406 osa)
G.
Muud keskkonnateenused ja nendega seotud teenused (CPC 94090)
|
1. viisi korral:
EU: kohustusi ei ole võetud, v.a nõustamisteenuste puhul.
2. viisi korral:
puuduvad.
|
7.
FINANTSTEENUSED
|
|
A.
Kindlustus ja kindlustusega seotud teenused
|
1. ja 2. viisi korral:
AT, BE, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, EL, HR, HU, IE, IT, LU, NL, PL, PT, RO, SK, SE, SI, UK: kohustusi ei ole võetud otsekindlustusteenuste puhul, v.a selliste riskide kindlustamise korral, mis on seotud järgmisega:
i)
merelaevandus, kommertslennundus ning kosmoselennud ja -veod (sealhulgas satelliidid), mille puhul kindlustus katab mis tahes osa või kõik järgmisest: veetavad kaubad, kaupu vedav sõiduk ja vedamisest tulenevad kohustused, ja
ii)
rahvusvahelises transiidis olevad kaubad.
AT: keelatud on reklaami- ja vahendustegevus tütarettevõtja nimel, mis ei ole asutatud liidus, või filiaali nimel, mis ei ole asutatud Austrias (välja arvatud edasikindlustus ja retrosessioon). Kohustusliku lennutranspordikindlustuse lepinguid, v.a rahvusvahelise kommertslennutranspordi lepingud, võib sõlmida üksnes liidus asutatud tütarettevõtja või Austrias asutatud filiaal.
DK: kohustusliku lennutranspordikindlustuse lepinguid võivad sõlmida ainult liidus asutatud firmad. Ükski isik ega äriühing (sh kindlustusandjad) peale Taani seaduste kohaselt või Taani pädevatelt asutustelt tegevusloa saanud kindlustusandjate ei või Taanis ärilistel eesmärkidel kaasa aidata Taanis elavate isikute, Taani laevade või Taanis asuva vara otsekindlustuslepingute sõlmimisele.
|
|
DE: kohustusliku õhusõidukikindlustuse poliise võib väljastada üksnes liidus asutatud tütarettevõtja või Saksamaal asutatud filiaal. Kui välisriigi kindlustusandja on asutanud Saksamaal filiaali, võib ta sõlmida Saksamaal rahvusvahelise transpordi kindlustuslepinguid ainult Saksamaal asutatud filiaali kaudu.
FR: maismaatranspordiga seotud riskide kindlustamise lepinguid võivad sõlmida üksnes liidus asutatud kindlustusandjad.
IT: kaupade transpordikindlustuse, sõidukikindlustus- ja vastutuskindlustuslepinguid seoses Itaalias asuvate riskidega võivad sõlmida üksnes liidus asutatud kindlustusandjad. Nimetatud lisatingimus ei kehti rahvusvaheliste vedude puhul, mis hõlmavad importi Itaaliasse. PL: kohustusi ei ole võetud edasikindlustuse ja retrosessiooni puhul, v.a kaupade riskid rahvusvahelises kaubanduses.
PT: lennu- ja meretranspordikindlustuse lepinguid, mis hõlmavad kaupu, õhusõidukeid, laevu ja vastutust, võivad sõlmida üksnes ELis asutatud ettevõtjad. Portugalis võivad sellise kindlustusäri vahendajana tegutseda üksnes Euroopa Liidus asutatud isikud või äriühingud.
RO: edasikindlustus rahvusvahelisel turul on lubatud vaid juhul, kui riski ei saa edasi kindlustada siseturul.
|
|
1. viisi korral:
AT, BE, BG, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, EL, HR, HU, IE, IT, LU, NL, PT, RO, SK, SE, SI, UK: kohustusi ei ole võetud otsekindlustuse vahendamise teenuste puhul, v.a selliste riskide kindlustamise korral, mis on seotud järgmisega:
i)
merelaevandus, kommertslennundus ning kosmoselennud ja -veod (sealhulgas satelliidid), mille puhul kindlustus katab mis tahes osa või kõik järgmisest: veetavad kaubad, kaupu vedav sõiduk ja vedamisest tulenevad kohustused, ja
ii)
rahvusvahelises transiidis olevad kaubad.
PL: edasikindlustuse, retrosessiooni ja kindlustuse puhul ei ole kohustusi võetud, v.a selliste riskide edasikindlustuse, retrosessiooni või kindlustuse korral, mis on seotud järgmisega:
a)
merelaevanduse ja tasulise lennutegevuse ning kosmoselendude ja -vedudega (sealhulgas satelliidid), kus kindlustus katab mis tahes osa või kõik järgmisest: veetavad kaubad, kaupu vedav sõiduk ja vedamisest tulenevad kohustused, ja
b)
rahvusvahelises transiidis olevad kaubad.
BG: kohustusi ei ole võetud otsekindlustuse puhul, välja arvatud teenused, mida osutavad välisriigi teenuseosutajad välisriigi isikutele Bulgaaria Vabariigi territooriumil. kohustusi ei ole võetud hoiusekindlustuse ja samalaadsete tagatissüsteemide ning kohustuslike kindlustusskeemide puhul. Välisriigi kindlustusseltsid ei või sõlmida otse kaupade transpordikindlustuse, sõidukikindlustuse ega vastutuskindlustuse lepinguid, mis on seotud Bulgaaria Vabariigis olevate riskidega. Välisriigi kindlustusselts võib sõlmida kindlustuslepinguid üksnes filiaali kaudu.
|
|
CY, LV, MT: kohustusi ei ole võetud otsekindlustusteenuste puhul, v.a selliste riskide kindlustamise korral, mis on seotud järgmisega:
i)
merelaevandus, kommertslennundus ning kosmoselennud ja -veod (sealhulgas satelliidid), mille puhul kindlustus katab mis tahes osa või kõik järgmisest: veetavad kaubad, kaupu vedav sõiduk ja sellest tulenevad mis tahes kohustused, ja
ii)
rahvusvahelises transiidis olevad kaubad.
LT: kohustusi ei ole võetud otsekindlustusteenuste puhul, v.a selliste riskide kindlustamise korral, mis on seotud järgmisega:
i)
merelaevandus, kommertslennundus ning kosmoselennud ja -veod (sealhulgas satelliidid), mille puhul kindlustus katab mis tahes osa või kõik järgmisest: veetavad kaubad, kaupu vedav sõiduk ja vedamisest tulenevad kohustused, ja
ii)
rahvusvahelises transiidis olev kaup, v.a maismaatranspordi puhul, kui risk asub Leedus.
BG, LV, LT: kohustusi ei ole võetud kindlustusvahenduse puhul.
PL: kohustusi ei ole võetud edasikindlustuse, retrosessiooni ja kindlustusvahenduse puhul.
FI: otsekindlustuse (sh kaaskindlustuse) teenuseid võivad pakkuda üksnes kindlustusandjad, kelle peakontor asub Euroopa Liidus või kellel on filiaal Soomes. Kindlustusmaakleriteenuste osutamise tingimuseks on alaline tegevuskoht ELis.
|
|
HU: kindlustusandjad, kes ei ole asutatud ELis, võivad osutada Ungari territooriumil otsekindlustusteenuseid üksnes Ungaris registreeritud filiaali kaudu.
IT: kohustusi ei ole võetud aktuaaride puhul.
SE: otsekindlustusteenuste osutamine on lubatud üksnes Rootsis tegevusluba omava kindlustusteenuse osutaja kaudu, tingimusel et välisriigi teenuseosutaja ja Rootsi kindlustusandja kuuluvad samasse kontserni või et nad on sõlminud omavahel koostöölepingu.
ES: aktuaariteenuste puhul kohaldatakse elukohanõuet ja kolmeaastase kogemuse nõuet.
2. viisi korral
AT, BE, BG, CZ, CY, DE, DK, ES, FI, FR, EL, HR, HU, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SE, SI, UK: kohustusi ei ole võetud vahendusteenuste puhul.
BG: otsekindlustuse korral võivad Bulgaaria füüsilised ja juriidilised isikud ning välisriigi isikud, kes tegutsevad ärivaldkonnas Bulgaaria Vabariigi territooriumil, sõlmida oma ärivaldkonnaga seotud kindlustuslepinguid üksnes Bulgaarias kindlustustegevuse luba omavate teenuseosutajatega. Kindlustushüvitis, mis tuleneb kõnealustest lepingutest, makstakse välja Bulgaarias. kohustusi ei ole võetud hoiusekindlustuse ja samalaadsete tagatissüsteemide ning kohustuslike kindlustusskeemide puhul.
IT: kaupade transpordikindlustuse, sõidukikindlustus- ja vastutuskindlustuslepinguid seoses Itaalias asuvate riskidega võivad sõlmida üksnes liidus asutatud kindlustusandjad. Nimetatud lisatingimus ei kehti rahvusvaheliste vedude puhul, mis hõlmavad importi Itaaliasse.
PL: edasikindlustuse, retrosessiooni ja kindlustuse puhul ei ole kohustusi võetud, v.a kaupade edasikindlustuse, retrosessiooni ja kindlustamise korral rahvusvahelises kaubanduses.
|
B.
Panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus)
|
1. ja 2. viisi korral:
LT: pensionifondi haldamise puhul jäetakse õigus nõuda kaubanduslikku kohalolekut ning et vähemalt üks panga juhtidest elaks alaliselt Leedus ja räägiks leedu keelt.
IT: kohustusi ei ole võetud consulenti finanziari (finantsnõustajad) puhul.
EE: hoiuste vastuvõtmiseks on nõutav Eesti Finantsinspektsiooni luba ja registreerimine aktsiaseltsi, tütarettevõtja või filiaalina vastavalt Eesti õigusaktidele.
IE: jäetakse õigus nõuda järgmist: kollektiivsete investeerimisskeemide puhul, mis toimivad usaldusfondide ja muutuvkapitaliga äriühingutena (v.a ettevõtted, mis tegelevad kollektiivse investeerimisega vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse (UCITS)), peavad usaldusisik/hoiulevõtja ja fondivalitseja olema asutatud Iirimaal või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis (mitte filiaalina). Investeerimisusaldusühingute puhul peab vähemalt üks täisosanik olema asutatud Iirimaal. Selleks et saada Iirimaal börsi liikmeks, peab üksusel olema kas a) Iirimaa tegevusluba, mis eeldab, et asutatud ühingu või seltsi peakontor / registrijärgne asukoht oleks Iirimaal, või b) muu Euroopa Liidu liikmesriigi tegevusluba kooskõlas ELi investeerimist ja teenuseid käsitleva direktiiviga.
|
|
PL: finantsteabe esitamise ja edasiandmise ning finantsandmete töötlemise ning sellega seotud tarkvara pakkumise puhul: riikliku telekommunikatsioonivõrgu või muu volitatud operaatori võrgu kasutamise nõue.
1. viisi korral:
AT, BE, BG, CZ, CY, DE, DK, ES, FI, FR, EL, HR, HU, IE, IT, LU, NL, PL, PT, SK, SE, UK: kohustusi ei ole võetud, v.a finantsteabe esitamise ja finantsandmete töötlemise ning nõustamis- ja muude abiteenuste (v.a vahendusteenus) osutamise puhul.
BE: investeerimisega seotud nõustamistegevuseks on nõutav äriühingu asutamine Belgias.
BG: kohaldada võib telekommunikatsioonivõrgu kasutamisega seotud piiranguid ja tingimusi.
CY: kohustusi ei ole võetud, v.a vabalt võõrandatavate väärtpaberitega kauplemise, finantsteabe esitamise ja finantsandmete töötlemise ning nõustamis- ja muude abiteenuste (v.a vahendusteenus) osutamise korral.
EE: investeerimisfondide juhtimiseks on nõutav spetsialiseeritud fondivalitseja asutamine; investeerimisfondide vara võivad hoiustada üksnes äriühingud, mille registrijärgne asukoht on liidus.
LT: investeerimisfondide juhtimiseks on nõutav spetsialiseeritud fondivalitseja asutamine; investeerimisfondide vara võivad hoiustada üksnes äriühingud, millel on registreeritud filiaal või kontor Leedus.
|
|
IE: investeerimisteenuste osutamine või investeerimisalase nõustamine eeldab kas i) Iirimaa tegevusluba, mille puhul on tavaliselt nõutav, et ettevõte oleks juriidilise isikuna registreeritud või äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja, mille peakontor / registrijärgne asukoht on igal juhul Iirimaal (mõnel juhul tegevusluba ei nõuta, näiteks kui kolmandast riigist pärit teenuseosutaja ei oma Iirimaal kaubanduslikku kohalolekut ja seda teenust ei osutata eraisikutele), või ii) mõne teise liikmesriigi tegevusluba kooskõlas ELi investeerimisteenuste direktiiviga.
LV: kohustusi ei ole võetud, v.a finantsteabe esitamise ning nõustamis- ja muude abiteenuste (v.a vahendusteenus) osutamise korral.
MT: kohustusi ei ole võetud, v.a hoiuste vastuvõtmise, igat liiki laenamise, finantsteabe esitamise ja finantsandmete töötlemise ning nõustamis- ja muude abiteenuste (v.a vahendusteenus) osutamise korral.
PL: finantsteabe esitamise ja edasiandmise ning finantsandmete töötlemise ning sellega seotud tarkvara pakkumise puhul: riikliku telekommunikatsioonivõrgu või mõne muu volitatud operaatori võrgu kasutamise nõue.
RO: kohustusi ei ole võetud kapitalirendi korral, kauplemisel rahaturu instrumentide, välisvaluuta, derivatiivtoodete, vahetuskursi ja intressimäära instrumentide, vabalt kaubeldavate väärtpaberite ning muude vabalt kaubeldavate instrumentide ja finantsvaradega, osalemisel igat liiki väärtpaberite emiteerimises, varahaldamisel ning finantsvara eest arveldamis- ja kliiringuteenuste osutamisel. Maksed ja rahaülekandeteenused on lubatud üksnes residentpanga kaudu.
|
|
SI: kohustusi ei ole võetud, v.a järgmistel juhtudel: igat liiki laenamine, omamaiste juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate tagatiste ja kohustuste vastuvõtmine välisriigi krediidiasutustelt, teiste finantsteenuste osutajate kasutuses oleva finantsteabe vahendamine ja edasiandmine ning finantsandmete töötlemine ja asjakohase tarkvara pakkumine, nimetatud tegevustega seotud nõustamine ja muud abistavad finantsteenused, sealhulgas krediidiinfo ja -analüüs, investeeringute ja väärtpaberiportfelliga seotud uuringud ja nõustamine, samuti nõustamine äriühingute omandamise ja ümberstruktureerimise ning strateegia valdkonnas. Nõutav on kaubanduslik kohalolek.
SI: pensioniskeemi võib pakkuda usaldusfondi vormis asutatud pensionifond (mis ei ole juriidiline isik ja mida seetõttu haldab kindlustusandja, pank või pensionifonde haldav ettevõte), pensionifonde haldav ettevõte või kindlustusandja. Lisaks võivad pensioniskeemi pakkuda ka ELi liikmesriigis kohaldatavate eeskirjade kohaselt asutatud pensioniskeemi pakkujad.
HU: väljastpoolt EMPd pärit äriühingud võivad pakkuda finantsteenuseid või osaleda finantsteenustega seotud tegevuses üksnes oma Ungari filiaali kaudu.
2. viisi korral:
BG: kohaldada võib telekommunikatsioonivõrgu kasutamisega seotud piiranguid ja tingimusi.
|
8.
TERVISE- JA SOTSIAALTEENUSED
(üksnes erasektori rahastatavad teenused. Suurema kindluse huvides ei peeta teenuseid, mida rahastab avalik sektor või millele antakse mis tahes vormis riigiabi, erasektori rahastatavateks teenusteks.)
|
A.
Haiglateenused
(CPC 9311)
B.
Kiirabiteenused
(CPC 93192)
C.
Raviasutuste teenused, v.a haiglateenused
(CPC 93193)
|
1. ja 2. viisi korral:
FR: kohustusi ei ole võetud erasektori rahastatud laboratoorse analüüsi ja uurimise teenuste puhul (CPC 9311 osa).
1. viisi korral:
AT, BE, BG, DE, CY, CZ, DK, ES, EE, FI, FR, EL, IE, IT, LV, LT, MT, LU, NL, PL, PT, RO, SI, SE, SK, UK: kohustusi ei ole võetud.
HR: kohustusi ei ole võetud, välja arvatud telemeditsiini puhul.
2. viisi korral:
puuduvad.
|
D.
Sotsiaalteenused
–
kõik liikmesriigid, v.a AT, EE, LT ja LV: üksnes taastusraviasutused, puhkekodud, vanadekodud.
–
AT, EE ja LV: kogu CPC 933.
|
1. viisi korral:
EU: kohustusi ei ole võetud.
2. viisi korral:
CZ, FI, HU, LT, MT, PL, SE, SI, SK: kohustusi ei ole võetud.
|
9.
TURISMI- JA REISITEENUSED
|
A.
Hotellid, restoranid ja toitlustamine
(CPC 641, CPC 642 ja CPC 643)
välja arvatud õhusõidukites toitlustamise teenused
|
1. viisi korral:
AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FR, EL, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: kohustusi ei ole võetud.
HR: kohustusi ei ole võetud.
2. viisi korral:
puuduvad.
|
B.
Reisibüroode ja reisikorraldajate teenused
(sh reisijuhid)
(CPC 7471)
|
1. viisi korral:
BG, CY, HU: kohustusi ei ole võetud.
CY: kohaldatakse kodakondsusnõuet. Välisriigi teenuseosutajaid peab esindama residendist reisiettevõte.
LT: reisijuhi teenuste osutamisel nõutakse asutamist juriidilise isikuna Leedus ja Leedu riikliku turismiameti väljastatud luba.
2. viisi korral:
puuduvad.
|
C.
Giiditeenused
(CPC 7472)
|
1. viisi korral:
BG, CY, CZ, HU, IT, LT, MT, PL, SK, SI: kohustusi ei ole võetud.
IT: väljastpoolt ELi pärit giidid peavad saama piirkonnalt professionaalse giidina tegutsemiseks eriloa.
BG, CY, EL, ES: giiditeenuste osutamise suhtes kohaldatakse ELi kodakondsuse nõuet.
2. viisi korral:
puuduvad.
|
10.
VABAAJA-, KULTUURI- JA SPORDITEENUSED
(v.a audiovisuaalteenused)
|
A.
Meelelahutusteenused
(sh teatrite, ansamblite, tsirkuste ja diskoteekide teenused)
(CPC 9619)
|
1. viisi korral:
BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, EL, HR, HU, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, UK: kohustusi ei ole võetud.
2. viisi korral:
CY, CZ, FI, HR, MT, PL, RO, SK, SI: kohustusi ei ole võetud.
BG: kohustusi ei ole võetud, v.a teatrilavastajate, laulukollektiivide, ansamblite ja orkestrite pakutavad meelelahutusteenused (CPC 96191); kirjanike, heliloojate, skulptorite, estraadikunstnike jt üksikartistide osutatavad teenused (CPC 96192) ning teatrite lisateenused (CPC 96193).
EE: kohustusi ei ole võetud muude meelelahutusteenuste puhul (CPC 96199), v.a kinoteenused.
LT, LV: kohustusi ei ole võetud, v.a kinoteenused (CPC 96199 osa).
|
B.
Uudiste- ja meediaagentuuride teenused
(CPC 962)
|
1. viisi korral:
BG, CY, CZ, EE, HU, LT, MT, RO, PL, SI, SK: kohustusi ei ole võetud.
2. viisi korral:
BG, CY, CZ, HU, LT, MT, PL, RO, SI, SK: kohustusi ei ole võetud.
|
C.
Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muud kultuuriteenused
(CPC 963)
|
1. ja 2. viisi korral:
BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, HR, EL, HU, IE, IT, LT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: kohustusi ei ole võetud.
|
D.
Sporditeenused
(CPC 9641)
|
1. ja 2. viisi korral:
AT: kohustusi ei ole võetud suusakooli- ja mäeinstruktoriteenuste puhul.
BG, CZ, LV, MT, PL, RO, SK: kohustusi ei ole võetud.
1. viisi korral:
CY, EE, HR: kohustusi ei ole võetud.
|
E.
Puhkeparkide ja supelrandade teenused
(CPC 96491)
|
1. ja 2. viisi korral:
puuduvad.
|
11.
TRANSPORDITEENUSED
|
A.
Meretransport
a)
rahvusvaheline reisijatevedu
(CPC 7211, v.a riigisisene kabotaaž
)
b)
rahvusvaheline kaubavedu
(CPC 7212, v.a riigisisene kabotaaž30)
|
1. ja 2. viisi korral:
EU: kohustusi ei ole võetud riigisisese merekabotaaži puhul.
BG, CY, DE, EE, ES, FR, FI, EL, IT, LT, MT, PT, RO, SI, SE: fiiderteenused tegevusloa alusel.
|
B.
Siseveetransport
a)
reisijatevedu
(CPC 7221, v.a riigisisene kabotaaž30)
b)
kaubavedu
(CPC 7222, v.a riigisisene kabotaaž30)
|
1. ja 2. viisi korral:
EU: kohustusi ei ole võetud riigisisese siseveekabotaaži puhul. Meetmetega, mis põhinevad kehtivatel või kavandatavatel siseveekogudele juurdepääsu käsitlevatel lepingutel (sh Reini-Maini-Doonau kanali kokkulepped), reserveeritakse osa liiklusõigusi asjaomaste riikide ettevõtjatele, kes vastavad riigisisese omandilise kuuluvuse kriteeriumidele. Kohaldatakse Reini jõel laevatamist käsitleva Mannheimi konventsiooni rakendusmäärusi.
EU: siseveeteedel võib kaupu või reisijaid vedada üksnes ettevõtja, kes vastab järgmistele tingimustele:
a)
teenuseosutaja on asutatud mõnes liikmesriigis;
b)
talle on antud õigus pakkuda asjaomases liikmesriigis (rahvusvahelist) kaupade ja reisijate siseveetransporti ja
c)
ta kasutab liikmesriigis registreeritud aluseid või tunnistust liikmesriigi laevastikku kuulumise kohta.
Lisaks sellele peavad alused olema selliste füüsiliste isikute omanduses, kes elavad liikmesriigis ja on selle kodanikud, või liikmesriigis registreeritud juriidiliste isikute omanduses. Erandkorras võib teha enamusosaluse nõudest erandeid. Hispaanias, Rootsis ja Soomes ei tehta mereteedel ja siseveeteedel õiguslikult vahet. Meretransporti käsitlevad eeskirjad on võrdselt kohaldatavad siseveeteede suhtes.
AT: nõutav on äriühingu registreerimine või püsiv tegevuskoht Austrias.
BG, CY, CZ, EE, FI, HU, HR, LT, MT, RO, SE, SI, SK: kohustusi ei ole võetud.
|
C.
Raudteetransport
a)
reisijatevedu (CPC 7111)
b)
kaubavedu (CPC 7112)
|
1. viisi korral:
EU: kohustusi ei ole võetud.
2. viisi korral:
puuduvad.
|
D.
Maanteetransport
a)
reisijatevedu
(CPC 7121 ja CPC 7122)
b)
kaubavedu
(CPC 7123, v.a postivedu omal kulul
)
|
1. viisi korral:
EU: kohustusi ei ole võetud, v.a posti- ja kullerpostisaadetiste vedu enda tarbeks.
2. viisi korral:
puuduvad.
|
E.
Kaupade (v.a kütus) torutransport
(CPC 7139)
|
1. viisi korral:
EU: kohustusi ei ole võetud.
2. viisi korral:
AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, EL, IE, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: kohustusi ei ole võetud.
|
12.
TRANSPORDI ABITEENUSED
|
A.
Meretranspordi abiteenused
a)
mereveoste käitlemisteenused
b)
hoiustamis- ja ladustamisteenused
(CPC 742 osa)
c)
tollivormistusteenused
d)
konteinerjaama- ja depooteenused
e)
laevade agenteerimisteenused
f)
mereveoste ekspedeerimise teenused
g)
laevade rentimine (koos meeskonnaga)
(CPC 7213)
h)
puksiirteenused
(CPC 7214)
i)
meretranspordi tugiteenused
(CPC 745 osa)
j)
muud tugi- ja abiteenused
(CPC 749 osa)
|
1. ja 2. viisi korral:
EU: kohustusi ei ole võetud tollivormistusteenuste, puksiirteenuste ning lootsi- ja sildumisteenuste puhul.
1. viisi korral:
EU: kohustusi ei ole võetud mereveose käitlemise teenuste ning konteinerjaama- ja depooteenuste puhul.
AT, BG, CY, CZ, DE, EE, HU, LT, MT, PL, RO, SK, SI, SE: kohustusi ei ole võetud laevade rentimisel koos meeskonnaga.
BG: kohustusi ei ole võetud.
AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, EL, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: kohustusi ei ole võetud hoiustamis- ja ladustamisteenuste korral.
HR: kohustusi ei ole võetud, v.a kaubaveoagentuuri teenused.
FI: meretranspordi abiteenuseid võivad osutada ainult Soome lipu all sõitvad laevad.
2. viisi korral:
puuduvad.
|
B.
Siseveetranspordi abiteenused
a)
veose käitlemise teenused (CPC 741 osa)
b)
hoiustamis- ja ladustamisteenused (CPC 742 osa)
c)
kaubaveoagentuuri teenused (CPC 748 osa)
d)
laevade rentimine koos meeskonnaga (CPC 7223)
e)
puksiirteenused (CPC 7224)
f)
siseveetranspordi tugiteenused (CPC 745 osa)
g)
muud tugi- ja abiteenused
(CPC 749 osa)
|
1. ja 2. viisi korral:
EU: meetmetega, mis põhinevad kehtivatel või kavandatavatel siseveekogudele juurdepääsu käsitlevatel lepingutel (sh Reini-Maini-Doonau kanali kokkulepped), reserveeritakse osa liiklusõigusi asjaomaste riikide ettevõtjatele, kes vastavad riigisisese omandilise kuuluvuse kriteeriumidele. Reini jõel laevatamist käsitleva Mannheimi konventsiooni rakendusmäärused.
EU: kohustusi ei ole võetud tollivormistusteenuste, puksiirteenuste ning lootsi- ja sildumisteenuste puhul.
HR: kohustusi ei ole võetud, v.a kaubaveoagentuuri teenused.
1. viisi korral:
AT: kohustusi ei ole võetud laevade rentimisel koos meeskonnaga, puksiirteenuste, lootsi- ja sildumisteenuste, navigeerimisteenuste ning sadamate ja veeteede käitamise teenuste puhul.
BG, CY, CZ, DE, EE, FI, HU, LV, LT, MT, RO, SK, SI, SE: kohustusi ei ole võetud laevade rentimisel koos meeskonnaga.
BG: otseste filiaalide avamine ei ole lubatud (veetranspordi abiteenuste osutamiseks on nõutav asutamine juriidilise isikuna). Osalus Bulgaaria äriühingutes võib olla kuni 49 %.
|
C.
Raudteetranspordi abiteenused
a)
veosekäitlemisteenused (CPC 741 osa)
b)
hoiustamis- ja ladustamisteenused (CPC 742 osa)
c)
kaubaveoagentuuri teenused (CPC 748 osa)
d)
puksiirteenused (CPC 7113)
e)
raudteetransporditeenuste tugiteenused (CPC 743)
f)
muud tugi- ja abiteenused (CPC 749 osa)
|
1. ja 2. viisi korral:
EU: kohustusi ei ole võetud tollivormistusteenuste ja puksiirteenuste puhul.
HR: kohustusi ei ole võetud, v.a kaubaveoagentuuri teenuste puhul.
1. viisi korral:
BG, CZ: otseste filiaalide avamine ei ole lubatud (raudteetranspordi abiteenuste osutamiseks on nõutav asutamine juriidilise isikuna). Osalus Bulgaaria äriühingutes võib olla kuni 49 %.
2. viisi korral:
puuduvad.
|
D.
Maanteetranspordi abiteenused
a)
veosekäitlemisteenused (CPC 741 osa)
b)
hoiustamis- ja ladustamisteenused (CPC 742 osa)
c)
kaubaveoagentuuri teenused (CPC 748 osa)
d)
kommertsveokite rentimine koos juhiga (CPC 7124)
e)
maanteetransporditeenuste tugiteenused (CPC 744)
f)
muud tugi- ja abiteenused (CPC 749 osa)
|
1. viisi korral:
AT, BG, CY, CZ, DK, EE, HU, LV, LT, MT, PL, RO, SK, SI, SE: kohustusi ei ole võetud kommertsveokite rentimisel koos juhiga.
HR: kohustusi ei ole võetud, v.a kaubaveoagentuuri teenuste ja maanteetranspordi tugiteenuste puhul, mille jaoks on vaja luba.
SE: asutatud üksustelt nõutakse riigis registreeritud sõidukite kasutamist.
2. viisi korral:
puuduvad.
|
D.
Lennutranspordi abiteenused
a)
lendude maapealne teenindus (sh toitlustamine)
|
1. viisi korral:
EU: kohustusi ei ole võetud.
BG: otseste filiaalide avamine ei ole lubatud (lennutranspordi abiteenuste osutamiseks on nõutav asutamine juriidilise isikuna).
2. viisi korral:
BG, CY, CZ, HR, HU, MT, PL, RO, SK, SI: kohustusi ei ole võetud.
|
b)
hoiustamis- ja ladustamisteenused
(CPC 742 osa)
|
1. ja 2. viisi korral:
puuduvad.
1. viisi korral:
BG: otseste filiaalide avamine ei ole lubatud (lennutranspordi abiteenuste osutamiseks on nõutav asutamine juriidilise isikuna).
|
c)
kaubaveoagentuuri teenused
(CPC 748 osa)
|
1. ja 2. viisi korral:
puuduvad.
1. viisi korral:
BG: välisriigi isikud võivad osutada teenuseid üksnes osaluse kaudu Bulgaaria äriühingus (nende osalus ei tohi ületada 49 %), või filiaali kaudu.
|
d)
õhusõidukite rentimine koos meeskonnaga
(CPC 734)
|
1. ja 2. viisi korral:
EU: liidu lennuettevõtja kasutuses olev õhusõiduk peab olema registreeritud lennuettevõtja litsentsinud liikmesriigis või mujal liidus.
Õhusõiduki registreerimiseks võib olla nõutav, et õhusõiduki omanik peab olema kas kindlatele kodakondsusnõuetele vastav füüsiline isik või kindlatele kapitaliomandi- ja kontrollinõuetele vastav juriidiline isik.
Erandjuhul võib välisriigi lennuettevõtja rentida väljaspool ELi registreeritud õhusõiduki Euroopa Liidu lennuettevõtjale eritingimustel Euroopa Liidu lennuettevõtja erakorraliste vajaduste või hooajalise veomahuvajaduse rahuldamiseks või selliste tegevusraskustega toimetulemiseks, millega ei ole võimalik piisavalt hästi toime tulla Euroopa Liidus registreeritud õhusõiduki rentimisega; rentimiseks tuleb saada Euroopa Liidu lennuettevõtja litsentseerinud Euroopa Liidu liikmesriigilt piiratud kestusega heakskiit.
|
e)
müük ja turustamine
f)
arvutipõhine ettetellimissüsteem
|
1. ja 2. viisi korral:
EU: kui kolmanda riigi arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajad ei võimalda Euroopa Liidu lennuettevõtjatele Euroopa Liidus sätestatuga võrdväärset kohtlemist
või kui välisriigi lennuettevõtjad ei võimalda Euroopa Liidu arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajatele Euroopa Liidus sätestatuga võrdväärset kohtlemist, võib rakendada meetmeid tagamaks, et arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajad Euroopa Liidus võimaldavad kolmanda riigi lennuettevõtjatele või Euroopa Liidu lennuettevõtjad võimaldavad kolmanda riigi arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajatele võrdväärset kohtlemist.
|
g)
lennujaamateenused
|
1. viisi korral:
EU: kohustusi ei ole võetud.
2. viisi korral:
puuduvad.
|
E.
Kaupade (v.a kütus) torutranspordi abiteenused
a)
torude kaudu veetavate kaupade (v.a kütus) hoiustamis- ja ladustamisteenused
(CPC 742 osa)
|
1. viisi korral:
AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, HR, EL, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: kohustusi ei ole võetud.
2. viisi korral:
puuduvad.
|
13.
MUUD TRANSPORDITEENUSED
|
Kombineeritud transporditeenuse osutamine
|
1. viisi korral:
EU, välja arvatud FI: liikmesriikidevaheliste kombineeritud vedude korral võivad veo alg- ja/või lõppetapi maanteevedu – mis moodustab kombineeritud veo lahutamatu osa ja võib, kuid ei pruugi hõlmata piiri ületamist – teha üksnes ELi liikmesriigis asutatud veoettevõtjad, kes vastavad tegevusalale lubamise ja liikmesriikidevahelise kaupade veo turule pääsemise tingimustele. Kehtivad mis tahes konkreetset transpordiliiki mõjutavad piirangud. Võib võtta vajalikke meetmeid, et tagada maanteesõidukite suhtes kohaldatavate, kombineeritud vedudest tulenevate mootorsõidukimaksude vähendamine või hüvitamine.
2. viisi korral:
BE, DE, DK, EL, ES, FI, FR, IE, IT, LU, NL, PT, UK: puuduvad, ilma et see piiraks käesolevas kohustuste loendis nimetatud ja konkreetset transpordiliiki mõjutavate piirangute kohaldamist.
AT, BG, CY, CZ, EE, HU, HR, LT, LV, MT, PL, RO, SE, SI, SK: kohustusi ei ole võetud.
|
14.
ENERGIATEENUSED
|
A.
Kaevandamisega seotud teenused
(CPC 883)
|
1. ja 2. viisi korral:
puuduvad.
|
B.
Kütuste torutransport
(CPC 7131)
|
1. viisi korral:
EU: kohustusi ei ole võetud.
2. viisi korral:
AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, EL, IE, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: kohustusi ei ole võetud.
|
C.
Toru kaudu transporditavate kütuste hoiustamise ja ladustamise teenused
(CPC 742 osa)
|
1. viisi korral:
AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, HR, EL, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: kohustusi ei ole võetud.
2. viisi korral:
puuduvad.
|
D.
Tahke-, vedel- ja gaaskütuste jms toodete hulgimüügiteenused
(CPC 62271)
ning elektri, auru ja kuuma vee hulgimüügiteenused
|
1. ja 2. viisi korral:
EU: kohustusi ei ole võetud mootorikütuse, elektri, auru ja kuuma vee hulgimüügiteenuste puhul.
|
E.
Mootorikütuse jaemüügiteenused
(CPC 613)
|
1. viisi korral:
EU: kohustusi ei ole võetud.
2. viisi korral:
puuduvad.
|
F.
Kütteõli, balloonigaasi, kivisöe ja küttepuidu jaemüük
(CPC 63297)
ning elektri, muu kui balloonigaasi, auru ja kuuma vee jaemüügiteenused
|
1. ja 2. viisi korral:
EU: kohustusi ei ole võetud mootorikütuse, elektri, muu kui balloonigaasi, auru ja kuuma vee jaemüügiteenuste puhul.
1. viisi korral:
BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FR, EL, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, SK, UK: kohustusi ei ole võetud kütteõli, balloonigaasi, kivisöe ja küttepuude jaemüügi puhul, v.a postimüük.
2. viisi korral:
puuduvad.
|
G.
Energiajaotusega seotud teenused
(CPC 887)
|
1. viisi korral:
EU: kohustusi ei ole võetud, v.a nõustamisteenuste puhul.
2. viisi korral:
puuduvad.
|
15.
MUUD MUJAL NIMETAMATA TEENUSED
|
a)
pesemis-, puhastus- ja värvimisteenused
(CPC 9701)
|
1. viisi korral:
EU: kohustusi ei ole võetud.
2. viisi korral:
puuduvad.
|
b)
juuksuriteenused
(CPC 97021)
|
1. viisi korral:
EU: kohustusi ei ole võetud.
2. viisi korral:
puuduvad.
|
c)
iluravi, maniküüri- ja pediküüriteenused
(CPC 97022)
|
1. viisi korral:
EU: kohustusi ei ole võetud.
2. viisi korral:
puuduvad.
|
d)
muud mujal liigitamata iluraviteenused (CPC 97029)
|
1. viisi korral:
EU: kohustusi ei ole võetud.
2. viisi korral:
puuduvad.
|
e)
spaateenused ja mitteravimassaažid, niivõrd kui neid pakutakse füüsilise heaoluga seotud lõõgastusteenusena ja mitte ravi või taastusravi eesmärgil
(CPC ver. 1.0 97230)
|
1. viisi korral:
EU: kohustusi ei ole võetud.
2. viisi korral:
puuduvad.
|
g)
sidevõrguteenused (CPC 7543)
|
1. ja 2. viisi korral:
puuduvad.
|
_____________
VIII-C lisa
EUROOPA LIIDU RESERVATSIOONID JUHTIVTÖÖTAJATE,
KÕRGHARIDUSEGA PRAKTIKANTIDE JA ÄRITEENUSTE MÜÜGIESINDAJATE SUHTES
1.
Allpool esitatud reservatsioonide loendis on märgitud käesoleva lepingu artikli 151 kohaselt liberaliseeritud majandustegevusalad, mille puhul kohaldatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 154 piiranguid juhtivtöötajate ja kõrgharidusega praktikantide suhtes ning kooskõlas artikliga 155 äriteenuste müügiesindajate suhtes ning määratletakse sellised piirangud. Loend koosneb järgmistest osadest:
a)
esimeses veerus on nimetatud sektor või allsektor, milles piiranguid kohaldatakse, ja
b)
teises veerus kirjeldatakse kohaldatavaid piiranguid.
Kui punktis b nimetatud veerus on liikmesriikidele omased reservatsioonid, võtavad selles veerus nimetamata liikmesriigid kohustusi asjaomases sektoris reservatsioonideta (kui kõnealuses sektoris puuduvad liikmesriigile omased reservatsioonid, ei piira see horisontaalseid reservatsioone või valdkondlikke ELi-üleseid reservatsioone, mida võidakse kohaldada).
Euroopa Liit ei võta ühtegi kohustust juhtivtöötajate, kõrgharidusega praktikantide ja äriteenuste müügiesindajate suhtes nendel majandustegevusaladel, mis on vastavalt käesoleva lepingu artiklile 144 liberaliseerimata (piirangud jäävad lubatuks).
2.
Juhtivtöötajate, kõrgharidusega praktikantide ning äriteenuste ja kaupade müüjatega seotud kohustusi ei kohaldata juhul, kui nende ajutise kohaloleku eesmärk või tagajärg on sekkuda tööturu osapoolte vahelistesse vaidlustesse või läbirääkimistesse või nende tulemusi muul viisil mõjutada.
3.
Alljärgnevas loendis ei ole nimetatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast piirangut käesoleva lepingu artiklite 154 ja 155 tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatavad eksamid, sh keeleeksamid, ning seadusjärgse asukoha nõue territooriumil, kus majandustegevus toimub) kohaldatakse Armeenia Vabariigi juhtivtöötajate, kõrgharidusega praktikantide ja äriteenuste müügiesindajate suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole allpool esitatud loendis nimetatud.
4.
Jätkuvalt kohaldatakse kõiki muid Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide õigusnormidega kehtestatud riiki sisenemise, seal viibimise, töötamise ja sotsiaalkindlustuse alaseid nõudeid, k.a riigis viibimise aega, miinimumpalka ja palgaalaseid kollektiivlepinguid käsitlevaid määrusi.
5.
Käesoleva lepingu artikli 141 lõike 3 kohaselt ei sisalda alljärgnev loend lepinguosalise määratud subsiidiume käsitlevaid meetmeid.
6.
Alljärgneva loendiga ei piirata ettevõtete asutamisega seotud kohustuste loendis kirjeldatud riigimonopole ja ainuõigusi.
7.
Sektorites, kus kohaldatakse majandusvajaduste testi, on põhikriteeriumiks selle Euroopa Liidu liikmesriigi või piirkonna turuolukorrale antud hinnang, kus teenust osutatakse, võttes sealhulgas arvesse olemasolevate teenuseosutajate arvu ja neile avalduvat mõju.
8.
Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi.
9.
Suurema kindluse huvides lepitakse kokku, et Euroopa Liidu puhul ei kaasne võrdse kohtlemise kohustusega nõue laiendada teise lepinguosalise kodanikele või juriidilistele isikutele kohtlemist, mida liikmesriigis kohaldatakse teise liikmesriigi kodanike ja juriidiliste isikute suhtes vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule või selle lepingu kohaselt võetud meetmetele, kaasa arvatud nende rakendusaktidele liikmesriikides. Võrdne kohtlemine laieneb üksnes teise lepinguosalise juriidilistele isikutele, kes on asutatud kooskõlas teise liikmesriigi õigusega ja kelle registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või põhitegevuskoht on selle liikmesriigi territooriumil, sealhulgas ELis asutatud juriidilistele isikutele, kes on teise lepinguosalise kodanike omandis või kontrolli all.
Sektor või allsektor
|
Reservatsioonide kirjeldus
|
KÕIK SEKTORID
|
Äriühingusiseste üleviimiste ulatus
BG: äriühingusiseselt üleviidavate isikute arv ei tohi ületada 10 % asjaomase Bulgaaria juriidilise isiku palgal olevate ELi kodanike keskmisest arvust aastas. Kui töötajate arv on alla 100, võib äriühingusiseselt üleviidavate isikute arv olla vastava loa olemasolul üle 10 % töötajate koguarvust.
HU: kohustusi ei ole võetud nende füüsiliste isikute suhtes, kes on olnud Armeenia juriidilise isiku osanikud.
|
KÕIK SEKTORID
|
Kõrgharidusega praktikandid
AT, CZ, DE, ES, FR, HU, LT: väljaõpe peab olema seotud ülikoolis omandatud kraadiga.
|
KÕIK SEKTORID
|
Tegevdirektorid ja audiitorid
AT: juriidiliste isikute filiaalide tegevdirektorid peavad olema Austria residendid. Austria kaubandusseaduse subjektideks olevatel füüsilistel isikutel, kes osutavad teenuseid juriidilise isiku või filiaali juures, peab olema alaline elukoht Austrias.
FI: välismaalasel, kes tegeleb kaubandusega eraettevõtjana, peab olema kauplemisluba ning tema alaline elukoht peab olema EMPs. EMP elukohanõue kehtib tegevdirektorite suhtes kõigis sektorites, ent teatavatele äriühingutele võib siiski teha erandeid.
FR: tööstuse, kaubanduse ja käsitöönduse valdkonnas tegutsevatelt tegevdirektoritelt, kellel puudub elamisluba, nõutakse eriluba.
RO: enamik äriühingu audiitoreid ja nende asetäitjaid peavad olema Rumeenia kodanikud.
SE: juriidilise isiku või filiaali tegevdirektor peab elama Rootsis.
|
|
SE: Registreeritud õiguste (patendid, kaubamärgid, tööstusdisainilahenduste kaitse ja sordikaitse) omajal/taotlejal, kes ei ela Rootsis, peab olema peamiselt dokumentide, teadete jm kättetoimetamiseks Rootsis elav esindaja.
SI: registreeritud õiguste (patendid, kaubamärgid, tööstusdisainilahenduste kaitse) omajal/taotlejal, kes ei ela Sloveenias, peab olema peamiselt dokumentide, teadete jm kättetoimetamiseks Sloveenias registreeritud patendi-, kaubamärgi- või tööstusdisainilahenduse volinik.
|
KÕIK SEKTORID
|
Tunnustamine
EU: diplomite vastastikust tunnustamist käsitlevaid ELi direktiive kohaldatakse üksnes ELi kodanike suhtes. Õigus osutada teenust seadusega reguleeritud kutsealal ühes ELi liikmesriigis ei anna õigust osutada kõnealust teenust teises liikmesriigis
.
|
4.
Töötlev tööstus
|
|
H.
Kirjastamine, trükkimine ja salvestiste paljundamine
(ISIC rev 3.1: 22) v.a kirjastamine ja trükkimine tasu eest või lepingu alusel
|
IT: kirjastajate suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.
HR: kirjastajate suhtes kohaldatakse elukohanõuet.
PL: ajalehtede ja ajakirjade peatoimetaja suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.
SE: kirjastajate ning kirjastuste ja trükikodade omanike suhtes kohaldatakse elukohanõuet.
|
6.
ÄRITEENUSED
|
|
A.
Kutseteenused
|
|
a)
õigusteenused
(CPC 861)
v.a õigusabi- ja juriidiliste dokumentide ja nende tõendamisega seotud teenused, mida osutavad avalikke funktsioone täitvad õigusspetsialistid, nagu notarid, kohtutäiturid (huissiers de justice) või muud ametiisikud või ministeeriumi ametnikud (officiers publics et ministériels)
|
AT, BE, BG, CY, DE, EE, EL, ES, FR, HU, IE, IT, LT, LU, MT, PL, PT, RO, SK, UK: advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse riigisisese (ELi ja liikmesriigi) õiguse praktiseerimiseks ja esindamiseks kohtutes, kohaldatakse kodakondsusnõuet. Hispaanias võivad pädevad asutused teha erandeid.
BE, FI, LU: advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse esindusteenuste puhul, kohaldatakse kodakondsusnõuet koos elukohanõudega. Belgias kohaldatakse kassatsioonikohtus (Cour de cassation) tsiviilmenetluses esindamise suhtes kvoote.
BG: Armeenia advokaadid võivad esindada üksnes Armeenia kodanikke ning nende suhtes kohaldatakse vastastikkuse põhimõtet ja nad peavad tegema koostööd Bulgaaria advokaadiga. Vahendusteenuste puhul on nõutav alaline elukoht.
|
|
CY: õigusteenuste osutamiseks kohaldatakse kodakondsus- ja elukohanõuet. Advokatuuri täisliikmeks saamise suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet koos elukohanõudega. Küproses võivad õigusbüroo partneriteks, aktsionärideks või juhatuse liikmeteks olla üksnes advokatuuri kuuluvad advokaadid.
FR: advokaatide pääsu suhtes kutsealadele avocat auprès de la Cour de Cassation ja avocat auprès du Conseil d’Etat kohaldatakse kvoote ja kodakondsusnõuet.
HR: advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse esindusteenuste puhul, kohaldatakse kodakondsusnõuet (Horvaatia kodakondsus ja alates ELiga ühinemisest ELi liikmesriigi kodakondsus).
HU: advokatuuri täisliikmeks saamise suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet koos elukohanõudega. Välisriigi advokaatide õigusteenused on piiratud õigusabi osutamisega, mis peab toimuma Ungari advokaadi või õigusbürooga sõlmitud koostöölepingu alusel.
LV: vandeadvokaatide suhtes, kellel on kriminaalasjades esindamise ainuõigus, kohaldatakse kodakondsusnõuet.
DK: õigusabiteenuste turustamise õigus on üksnes Taanis tegevusluba omavatel juristidel. Tegevusloa saamiseks Taanis nõutakse Taani õiguse eksami sooritamist.
LU: õigusteenuste osutamiseks seoses Luksemburgi ja ELi õigusega kohaldatakse kodakondsusnõuet.
SE: advokatuuri vastuvõtmise suhtes, mis on vajalik ainult Rootsi kutsenimetuse advokat kasutamiseks, kohaldatakse elukohanõuet.
|
|
ES, PT: juurdepääsuks sellistele ametitele nagu õigusnõustajad (solicitadores) ja tööstusomandi esindajad kohaldatakse kodakondsusnõuet.
LT: patendiadvokaatide suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.
SI: klientide esindamisel kohtus tasu eest kohaldatakse Sloveenia Vabariigis kaubandusliku kohaloleku nõuet. Välisriigi jurist, kellel on õigus praktiseerida välisriigis, võib osutada õigusteenuseid või praktiseerida advokaatide seaduse artiklis 34a sätestatud tingimustel, juhul kui on täidetud tegeliku vastastikkuse nõue. Vastastikkuse nõude täitmist kontrollib justiitsministeerium. Sloveenia advokatuuri määratud advokaatide kaubanduslik kohalolek saab toimuda üksnes ühe osanikuga äriühingu, piiratud vastutusega õigusbüroo (partnerluse) või piiramatu vastutusega õigusbüroo (partnerluse) vormis. Õigusbüroo tegevus piirdub õiguse praktiseerimisega. Õigusbüroo partneriteks võivad olla üksnes advokaadid.
|
b)
1) majandusarvestus- ja raamatupidamisteenused
(CPC 86212, v.a auditeerimisteenused, CPC 86213, CPC 86219 ja CPC 86220)
|
FR: majandusarvestus- ja raamatupidamisteenuste osutamine sõltub majandus-, rahandus- ja tööstusministri otsusest kokkuleppel välisministriga. Elukohanõue ei või ületada viit aastat.
IT: kohaldatakse elukohanõuet.
CY: kohaldatakse kodakondsusnõuet.
|
b)
2) auditeerimisteenused
(CPC 86211 ja 86212, v.a majandusarvestusteenused)
|
BG: välisriigi audiitor võib osutada auditeerimisteenuseid üksnes vastastikkuse põhimõttel ning kui ta vastab nõuetele, mis on samaväärsed Bulgaaria audiitorite suhtes kohaldatavate nõuetega, ja on edukalt sooritanud asjakohase eksami.
CY: kohaldatakse kodakondsusnõuet.
DK: kohaldatakse elukohanõuet.
ES: vannutatud audiitorite ning selliste äriühingute haldurite, direktorite ja osanike suhtes, kes ei ole hõlmatud kaheksanda EMÜ äriühinguõiguse direktiiviga, kohaldatakse kodakondsusnõuet.
HR: auditeerimisteenuseid võivad osutada vaid sertifitseeritud audiitorid, kellel on Horvaatia Audiitorite Koja ametlikult tunnustatud litsents.
FI: vähemalt üks Soome piiratud vastutusega äriühingu audiitoritest peab olema Soome resident.
IT: üksikute audiitorite suhtes kohaldatakse elukohanõuet.
SE: teatavate juriidiliste isikute, sealhulgas kõikide osaühingute ja füüsiliste isikute kohustuslikku auditit võivad teha üksnes Rootsis tunnustatud või volitatud audiitorid ja registreeritud audiitorühingud. Vaid Rootsis tunnustatud audiitorid ja registreeritud raamatupidamisettevõtted võivad olla aktsionärid või partnerid äriühingutes, mis praktiseerivad nõuetele vastavat auditeerimist (ametlikel eesmärkidel). Volitamiseks ja tunnustamiseks on vajalik elukoht EMPs või Šveitsis. Nimetusi „tunnustatud audiitor“ ja „volitatud audiitor“ võivad kasutada ainult Rootsis tunnustatud või volitatud audiitorid. Kooperatiivsetes tulundusühingutes ja teatavates muudes ettevõtetes tegutsevatel audiitoritel, kes ei ole volitatud või tunnustatud audiitorid, peab olema elukoht EMPs. Pädev asutus võib teha sellest nõudest erandeid.
SI: vähemalt üks Sloveenias asutatud audiitorühingu juhatuse liige peab olema Sloveenia alaline elanik.
|
c)
maksualase nõustamise teenused
(CPC 863)
|
CY: kohaldatakse kodakondsusnõuet.
HR, HU, IT: kohaldatakse elukohanõuet.
|
d)
arhitektuuriteenused
ning
e)
linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektuuriteenused
(CPC 8671 ja CPC 8674)
|
EE: vähemalt üks vastutav isik (projektijuht või konsultant) peab olema Eesti resident.
BG: linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenuste puhul kohaldatakse kodakondsusnõuet.
CY: kohaldatakse kodakondsusnõuet.
HR, HU, IT: kohaldatakse elukohanõuet.
SK: kohustus olla asjaomase koja liige; tunnustada võidakse asjaomase välisriigi institutsiooni liikmestaatust. Kohaldatakse elukohanõuet, ehkki võidakse kaaluda erandite tegemist.
|
f)
inseneriteenused
ja
g)
integreeritud inseneriteenused
(CPC 8672 ja CPC 8673)
|
EE: vähemalt üks vastutav isik (projektijuht või konsultant) peab olema Eesti resident.
CY: kohaldatakse kodakondsusnõuet.
CZ, HR, IT, SK: kohaldatakse elukohanõuet.
HU: kohaldatakse elukohanõuet (CPC 8673 puhul kohaldatakse elukohanõuet üksnes kõrgharidusega praktikantide suhtes).
|
h)
meditsiini- (sh psühholoogi-) ja hambaraviteenused
(CPC 9312 ja CPC 85201 osa)
|
CZ, LT, IT, SK: kohaldatakse elukohanõuet.
CZ, RO, SK: välisriigi füüsiliste isikute puhul on nõutav pädeva asutuse luba.
BE, LU: kõrgharidusega praktikantidelt, kes on välisriigi füüsilised isikud, nõutakse välisriigi pädeva asutuse luba.
BG, CY, MT: kohaldatakse kodakondsusnõuet.
DK: eriülesande täitmiseks väljastatava piiratud tegevusloa võib anda kuni 18 kuuks ja nõutav on elukoha olemasolu.
|
|
FR: kohaldatakse kodakondsusnõuet. Juurdepääs on siiski võimalik igal aastal kehtestatavate kvootide piires.
HR: kõik isikud, kes pakuvad teenust otse patsientidele / ravivad patsiente, vajavad kutseala koja litsentsi.
LV: välismaalastel peab arsti kutsealal praktiseerimiseks olema kohaliku tervishoiuasutuse luba, mille andmisel lähtutakse vajadusest arstide ja hambaarstide järele konkreetses piirkonnas.
PL: välismaalastel peab arsti kutsealal praktiseerimiseks olema luba. Välismaalastest arstidel on kutsekodades piiratud valimisõigus.
PT: psühholoogide suhtes kohaldatakse elukohanõuet.
SI: arstid, hambaarstid, ämmaemandad, õed ja farmatseudid vajavad kutseala koja litsentsi, teised tervishoiutöötajad peavad end registreerima.
|
i)
veterinaarteenused
(CPC 932)
|
BG, CY, DE, EL, HR, FR, HU: kohaldatakse kodakondsusnõuet.
CZ ja SK: kohaldatakse kodakondsus- ja elukohanõuet.
IT: kohaldatakse elukohanõuet.
PL: kohaldatakse kodakondsusnõuet. Väliskodanikud võivad taotleda praktiseerimisluba.
|
j)
1) ämmaemandateenused
(CPC 93191 osa)
|
BG: kohaldatakse kodakondsusnõuet.
BE, LU: kõrgharidusega praktikantidelt, kes on välisriigi füüsilised isikud, nõutakse pädeva asutuse luba.
CZ, CY, LT, EE, RO, SK: välisriigi füüsilistelt isikutelt nõutakse pädeva asutuse luba.
DK: eriülesande täitmiseks väljastatava piiratud tegevusloa võib anda kuni 18 kuuks ja nõutav on elukoha olemasolu.
FR: kohaldatakse kodakondsusnõuet. Juurdepääs on siiski võimalik igal aastal kehtestatavate kvootide piires.
IT: kohaldatakse elukohanõuet.
LV: oleneb majandusvajadustest, mis sõltuvad kohalikelt tervishoiuasutustelt loa saanud ämmaemandate koguarvust konkreetses piirkonnas.
PL: kohaldatakse kodakondsusnõuet. Väliskodanikud võivad taotleda praktiseerimisluba.
CY, HU: kohustusi ei ole võetud.
HR: kõik isikud, kes pakuvad teenust otse patsientidele / ravivad patsiente, vajavad kutseala koja litsentsi.
SI: ämmaemandad vajavad kutseala koja litsentsi.
|
j)
2) meditsiiniõdede, füsioterapeutide ja parameedikute teenused
(CPC 93191 osa)
|
AT: välisriigi teenuseosutajatel on lubatud tegutseda üksnes järgmistel tegevusaladel: meditsiiniõed, füsioterapeudid, töötervishoiu terapeudid, logopeedid, dieedi- ja toitumisnõustajad.
BE, FR, LU: kõrgharidusega praktikantidelt, kes on välisriigi füüsilised isikud, nõutakse pädeva asutuse luba.
HR: kõik isikud, kes pakuvad teenust otse patsientidele / ravivad patsiente, vajavad kutseala koja litsentsi.
CY, CZ, EE, RO, SK, LT: välisriigi füüsilistelt isikutelt nõutakse pädeva asutuse luba.
BG, CY, HU: kohaldatakse kodakondsusnõuet.
DK: eriülesande täitmiseks väljastatava piiratud tegevusloa võib anda kuni 18 kuuks ja nõutav on elukoha olemasolu.
CY, CZ, EL, IT: loa väljastamisel kohaldatakse majandusvajaduste testi: otsuse tegemisel kaalutakse piirkonna vabu töökohti ja tööjõu puudust.
LV: oleneb majandusvajadustest, mis sõltuvad kohalikelt tervishoiuasutustelt loa saanud õdede koguarvust asjaomases piirkonnas.
SI: õed vajavad kutseala koja litsentsi, tervishoiuabilised peavad end registreerima.
|
k)
farmaatsiatoodete jaemüük ning meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüük
(CPC 63211)
ja muud apteekriteenused
|
FR: kohaldatakse kodakondsusnõuet. Kehtestatud kvootide raames on Armeenia kodanike juurdepääs siiski võimalik, kui teenuseosutajale on antud Prantsusmaa ülikoolis kraad farmaatsia alal.
CY, DE, EL, SK: kohaldatakse kodakondsusnõuet.
HU: kohaldatakse kodakondsusnõuet, v.a ravimite jaemüügi ning meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüügi korral (CPC 63211).
IT, PT: kohaldatakse elukohanõuet.
|
D.
Kinnisvarateenused
|
|
a)
oma või renditud varaga seotud teenused (CPC 821)
|
FR, HU, IT, PT: kohaldatakse elukohanõuet.
CY, LV, MT, SI: kohaldatakse kodakondsusnõuet.
|
b)
tasu eest või lepingu alusel osutatavad teenused (CPC 822)
|
DK: kohaldatakse elukohanõuet, kui Taani Ettevõtlusamet ei ole ette näinud teisiti.
FR, HU, IT, PT: kohaldatakse elukohanõuet.
CY, LV, MT, SI: kohaldatakse kodakondsusnõuet.
|
E.
Rendi-/liisinguteenused ilma juhita
|
|
c)
muude transpordivahenditega seotud teenused
(CPC 83101, CPC 83102 ja CPC 83105)
|
SE: kohaldatakse EMP elukoha nõuet (CPC 83101).
|
e)
isiklike ja majapidamistarvetega seotud teenused (CPC 832)
|
EU: spetsialistide ja kõrgharidusega praktikantide suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.
|
f)
telekommunikatsiooniseadmete rent (CPC 7541)
|
EU: spetsialistide ja kõrgharidusega praktikantide suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.
|
F.
Muud äriteenused
|
|
e)
tehnilise kontrolli ja analüüsi teenused
(CPC 8676)
|
IT, PT: bioloogide ja keemiaanalüütikute suhtes kohaldatakse elukohanõuet.
CY: bioloogide ja keemiaanalüütikute suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.
|
f)
põllumajanduse, jahinduse ja metsamajandusega seotud nõustamisteenused (CPC 881 osa)
|
IT: agronoomide ja periti agrari kutsealade esindajate suhtes kohaldatakse elukohanõuet.
|
j)
2) turvateenused
(CPC 87302, CPC 87303, CPC 87304 ja CPC 87305)
|
BE, BG, CY, CZ, EE, LV, LT, MT, PL, RO, SI, SK: kohaldatakse kodakondsus- ja elukohanõuet.
DK: tegevjuhtide ja lennujaama valveteenistuse töötajate suhtes kohaldatakse kodakondsus- ja elukohanõuet.
ES, PT: spetsialistide suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.
FR: tegevjuhtide ja direktorite suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.
IT: kohaldatakse Itaalia või ELi kodakondsuse ja elukoha nõuet, et saada vajalik luba turvateenuste osutamiseks ja väärisesemete transpordiks.
|
k)
seonduvad teadusliku ja tehnilise nõuande teenused (CPC 8675)
|
DE: riiklikult määratud mõõdistajate suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.
FR: omandiõiguse seadmise ja maaõigusega seotud mõõdistamisel kohaldatakse kodakondsusnõuet.
CY: geoloogia-, geofüüsika-, mõõdistamis- ja kartograafiateenuste puhul kohaldatakse omanike kodakondsuse nõuet.
IT, PT: kohaldatakse elukohanõuet.
|
l)
1) laevade hooldus ja remont
(CPC 8868 osa)
|
MT: kohaldatakse kodakondsusnõuet.
|
l)
2) raudteetranspordivahendite hooldus ja remont
(CPC 8868 osa)
|
LV: kohaldatakse kodakondsusnõuet.
|
l)
3) mootorsõidukite, mootorrataste, mootorsaanide ning maanteetranspordivahendite hooldus ja remont
(CPC 6112, CPC 6122, CPC 8867 osa ja CPC 8868 osa)
|
EU: mootorsõidukite, mootorrataste ja mootorsaanide hoolduse ja remondi valdkonnas kohaldatakse kodakondsusnõuet.
|
l)
5) metalltoodete, (muude kui kontori-) masinate, (muude kui transpordivahendite ja kontori-) seadmete hooldus- ja remonditeenused ning personaal- ja majapidamistarvete hooldus- ja parandusteenused
(CPC 633, CPC 7545, CPC 8861, CPC 8862, CPC 8864, CPC 8865 ja CPC 8866)
|
EU: kohaldatakse kodakondsusnõuet, v.a:
BE, DE, DK, ES, FR, EL, HU, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SE, UK: CPC 633, 8861 ja 8866 puhul;
BG isiklike ja kodutarvete (v.a juveeltooted) parandamise teenuste puhul: CPC 63301, 63302, 63303 osa, 63304, 63309;
AT: CPC 633, 8861–8866 puhul;
EE, FI, LV, LT: CPC 633, 8861–8866 puhul;
CZ, SK: CPC 633, 8861–8865 puhul, ja
SI: CPC 633, 8861, 8866 puhul.
|
m)
hoonete puhastusteenused
(CPC 874)
|
CY, EE, HR, MT, PL, RO, SI: kohaldatakse kodakondsusnõuet.
|
n)
fotograafiateenused
(CPC 875)
|
HR, LV: kohaldatakse kodakondsusnõuet.
BG, PL: aerofotograafiateenuste osutamise korral kohaldatakse kodakondsusnõuet.
|
p)
trükkimine ja kirjastamine
(CPC 88442)
|
HR: kirjastaja ja toimetuse liikmete suhtes kohaldatakse elukohanõuet.
SE: kirjastajate ning kirjastuste ja trükikodade omanike suhtes kohaldatakse elukohanõuet.
IT: kirjastuste ja trükikodade omanikud ja kirjastajad peavad olema ELi liikmesriigi kodanikud.
|
q)
konverentsiteenused
(CPC 87909 osa)
|
SI: kohaldatakse kodakondsusnõuet.
|
r)
1) kirjaliku ja suulise tõlke teenused
(CPC 87905)
|
FI: diplomeeritud tõlkijate suhtes kohaldatakse elukohanõuet.
|
r)
3) inkassoteenused
(CPC 87902)
|
BE, EL: kohaldatakse kodakondsusnõuet.
IT: kohustusi ei ole võetud.
|
r)
4) krediidiinfoteenused
(CPC 87901)
|
BE, EL: kohaldatakse kodakondsusnõuet.
IT: kohustusi ei ole võetud.
|
r)
5) paljundusteenused
(CPC 87904)
|
EU: kohaldatakse kodakondsusnõuet.
|
8.
EHITUSTEENUSED JA NENDEGA SEOTUD INSENERITEENUSED
(CPC 511, CPC 512, CPC 513, CPC 514, CPC 515, CPC 516, CPC 517 ja CPC 518)
|
BG: välisriigi spetsialistidel peab olema vähemalt kaheaastane kogemus ehitusvaldkonnas.
CY: kõrgharidusega praktikantidelt, kes on välisriigi füüsilised isikud, nõutakse pädeva asutuse luba.
|
9.
TURUSTUSTEENUSED
(välja arvatud relvade, laskemoona, lõhkeainete ja muu sõjavarustuse turustamine)
|
|
C.
Jaemüügiteenused
|
|
a)
toiduainete jaemüügiteenused
(CPC 631)
|
FR: tubakamüüjate (buraliste) suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.
ES: tubaka jaemüügi korral. Asutamise korral kohaldatakse ELi liikmesriigi kodakondsuse nõuet.
|
10.
HARIDUSTEENUSED (üksnes erasektori rahastatavad teenused)
|
|
A.
Põhiharidusteenused
(CPC 921)
|
FR: kohaldatakse kodakondsusnõuet. Armeenia kodanikud võivad siiski saada pädevatelt asutustel loa õppeasutuse asutamiseks ja juhtimiseks ning seal õpetamiseks.
IT: teenuseosutajate suhtes, kellel on õigus väljastada tunnustatud riiklikke diplomeid, kohaldatakse kodakondsusnõuet.
EL: õpetajate suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.
|
B.
Keskharidusteenused
(CPC 922)
|
FR: kohaldatakse kodakondsusnõuet. Armeenia kodanikud võivad siiski saada pädevatelt asutustel loa õppeasutuse asutamiseks ja juhtimiseks ning õpetamiseks.
IT: teenuseosutajate suhtes, kellel on õigus väljastada tunnustatud riiklikke diplomeid, kohaldatakse kodakondsusnõuet.
EL: õpetajate suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.
LV: puudega õpilastele teise taseme tehnika- ja kutsehariduslike teenustega seotud haridusteenuste osutamise korral kohaldatakse kodakondsusnõuet (CPC 9224).
|
C.
Kõrgharidusteenused
(CPC 923)
|
FR: kohaldatakse kodakondsusnõuet. Armeenia kodanikud võivad siiski saada pädevatelt asutustel loa õppeasutuse asutamiseks ja juhtimiseks ning seal õpetamiseks.
CZ, SK: kolmanda taseme hariduse teenuste puhul, v.a teise taseme hariduse järgse tehnika- ja kutsehariduse teenused, kohaldatakse kodakondsusnõuet (CPC 92310).
IT: teenuseosutajate suhtes, kellel on õigus väljastada tunnustatud riiklikke diplomeid, kohaldatakse kodakondsusnõuet.
|
E.
Muud haridusteenused
(CPC 929)
|
CZ, SK: enamik juhatuse liikmetest peab vastama kodakondsusnõudele.
|
12.
FINANTSTEENUSED
|
|
A.
Kindlustus ja kindlustusega seotud teenused
|
AT: filiaali juhatus peab koosnema kahest füüsilisest isikust, kes on Austria residendid.
EE: otsekindlustuse puhul võivad kindlustusalal tegutseva Armeenia osalusega aktsiaseltsi juhatusse kuuluda Armeenia kodanikud üksnes proportsionaalselt Armeenia osaluse suurusega, kuid nad ei tohi mingil juhul moodustada üle poole juhatuse liikmetest. Tütarettevõtja või iseseisva äriühingu juhatuse esimees peab alaliselt elama Eestis.
ES: aktuaaride suhtes kohaldatakse elukohanõuet (või kaheaastase kogemuse nõuet).
HR: kohaldatakse elukohanõuet.
IT: aktuaaride suhtes kohaldatakse elukohanõuet.
PL: kindlustusvahendajate suhtes kohaldatakse elukohanõuet.
FI: kindlustusseltsi tegevjuhtide ja vähemalt ühe audiitori elukoht peab olema ELis, kui pädevad asutused ei ole teinud erandit. Armeenia kindlustusseltsi peamaakleri elukoht peab olema Soomes, kui äriühingu peakontor ei asu ELis.
|
B.
Panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus)
|
BG: peadirektoritelt ja juhatajalt nõutakse alalist elukohta Bulgaarias.
FI: krediidiasutuste tegevjuhtide ja vähemalt ühe audiitori elukoht peab olema EMPs, kui finantsjärelevalveasutus ei ole teinud erandit. Tuletisinstrumentide börsi maakler (üksikisik) peab olema ELi elanik.
IT: Elukohanõue ELi liikmesriigi territooriumil tegutsevate finantsnõustajate (consulenti finanziari) suhtes.
HR: kohaldatakse elukohanõuet. Juhatus peab juhtima krediidiasutuse tegevust Horvaatia Vabariigi territooriumilt. Vähemalt üks juhatuse liige peab oskama vabalt horvaadi keelt.
LT: vähemalt üks panga juhtidest peab alaliselt elama Leedu Vabariigis ja rääkima leedu keelt.
PL: vähemalt üks panga tegevjuht peab täitma kodakondsusnõude.
SE: hoiupanga asutaja peab olema EMPs elav füüsiline isik.
|
13.
TERVISE- JA SOTSIAALTEENUSED
(üksnes erasektori rahastatavad teenused)
|
|
A.
Haiglateenused (CPC 9311)
B.
Kiirabiteenused (CPC 93192)
C.
Raviasutuste teenused, v.a haiglateenused (CPC 93193)
E.
Sotsiaalteenused (CPC 933)
|
FR: juhtivale ametikohale saamiseks on nõutav luba. Loa väljastamisel võetakse arvesse kohalike juhtivtöötajate olemasolu.
LV: arstide, hambaarstide, ämmaemandate, meditsiiniõdede, füsioterapeutide ja parameedikute puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi.
PL: välismaalastel peab arsti kutsealal praktiseerimiseks olema luba. Välismaalastest arstidel on kutsekodades piiratud valimisõigus.
HR: kõik isikud, kes pakuvad teenust otse patsientidele / ravivad patsiente, vajavad kutseala koja litsentsi.
|
14.
TURISMI- JA REISITEENUSED
|
|
A.
Hotellid, restoranid ja toitlustamine
(CPC 641, CPC 642 ja CPC 643)
välja arvatud õhusõidukites toitlustamise teenused
|
BG: välisriigi päritolu juhtide arv ei tohi ületada Bulgaaria kodanikest juhtide arvu juhul, kui riigi (ja/või kohaliku omavalitsuse) osalus Bulgaaria äriühingu aktsiakapitalis on üle 50 %.
HR: majapidamistes ja maapiirkondade kodumajapidamistes majutus- ja toitlustusteenuste osutamisel kohaldatakse kodakondsusnõuet.
|
B.
reisibüroode ja reisikorraldajate teenused
(sh reisijuhid)
(CPC 7471)
|
BG: välisriigi päritolu juhtide arv ei tohi ületada Bulgaaria kodanikest juhtide arvu juhul, kui riigi (ja/või kohaliku omavalitsuse) osalus Bulgaaria äriühingu aktsiakapitalis on üle 50 %.
CY: kohaldatakse kodakondsusnõuet.
HR: büroojuhi ametikohal töötamiseks on vajalik turismiministeeriumi luba.
|
C.
Giiditeenused (CPC 7472)
|
BG, CY, ES, FR, EL, HR, HU, LT, MT, PL, PT, SK: kohaldatakse kodakondsusnõuet.
IT: väljastpoolt ELi liikmesriike pärit giididel on vaja eriluba.
|
15.
VABAAJA-, KULTUURI- JA SPORDITEENUSED
(v.a audiovisuaalteenused)
|
|
A.
Meelelahutusteenused (sh teatrite, ansamblite, tsirkuste ja diskoteekide teenused)
(CPC 9619)
|
FR: juhtivale ametikohale saamiseks on nõutav luba. Kui luba on vaja rohkem kui kaheks aastaks, on loa väljastamise tingimuseks kodakondsuse olemasolu.
|
16.
TRANSPORDITEENUSED
|
|
A.
Meretransport
a)
rahvusvaheline reisijatevedu
(CPC 7211, v.a riigisisene kabotaaž)
b)
rahvusvaheline kaubavedu
(CPC 7212, v.a riigisisene kabotaaž)
|
EU: laeva meeskondade suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.
AT: tegevjuhtide enamuse suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.
SE: kaubalaeva või traditsioonilise laeva kapten peab olema Rootsi kodanik.
|
D.
Maanteetransport
|
|
a)
reisijatevedu
(CPC 7121 ja CPC 7122)
|
AT: isikute ja aktsionäride suhtes, kellel on õigus esindada juriidilist isikut või ühingut, kohaldatakse kodakondsusnõuet.
DK, HR: juhtide suhtes kohaldatakse kodakondsus- ja elukohanõuet.
BG, MT: kohaldatakse kodakondsusnõuet.
|
b)
kaubavedu
(CPC 7123, v.a posti- ja kullerpostisaadetiste vedu enda tarbeks
)
|
AT: isikute ja aktsionäride suhtes, kellel on õigus esindada juriidilist isikut või ühingut, kohaldatakse kodakondsusnõuet.
BG, MT: kohaldatakse kodakondsusnõuet.
HR: juhtide suhtes kohaldatakse kodakondsus- ja elukohanõuet.
|
E.
Kaupade (v.a kütus) torutransport
(CPC 7139)
|
AT: tegevjuhtide suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.
|
17.
TRANSPORDI ABITEENUSED
|
|
A.
Meretranspordi abiteenused
a)
meretranspordi lastikäitlemisteenused
b)
hoiustamis- ja ladustamisteenused
(CPC 742 osa)
c)
tollivormistusteenused
d)
konteinerjaama- ja depooteenused
e)
laevade agenteerimisteenused
f)
mereveoste ekspedeerimise teenused
g)
laevade rentimine (koos meeskonnaga)
(CPC 7213)
h)
puksiirteenused
(CPC 7214)
i)
meretranspordi tugiteenused
(CPC 745 osa)
j)
muud tugi- ja abiteenused (v.a toitlustamine)
(CPC 749 osa)
|
AT: tegevjuhtide enamuse suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.
BG, MT: kohaldatakse kodakondsusnõuet.
DK, NL: tollivormistusteenuste puhul kohaldatakse elukohanõuet.
EL: tollivormistusteenuste puhul kohaldatakse kodakondsusnõuet.
|
D.
Maanteetranspordi abiteenused
d)
kommertsveokite rentimine koos juhiga
(CPC 7124)
|
AT: isikute ja aktsionäride suhtes, kellel on õigus esindada juriidilist isikut või ühingut, kohaldatakse kodakondsusnõuet.
BG, MT: kohaldatakse kodakondsusnõuet.
|
F.
Kaupade (v.a kütus) torutranspordi abiteenused
a)
torude kaudu veetavate kaupade (v.a kütus) hoiustamis- ja ladustamisteenused
(CPC 742 osa)
|
AT: tegevjuhtide suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.
|
19.
ENERGIATEENUSED
|
|
A.
Kaevandamisega seotud teenused
(CPC 883)
|
CY: kohaldatakse kodakondsusnõuet.
SK: kohaldatakse elukohanõuet.
|
20.
MUUD MUJAL NIMETAMATA TEENUSED
|
|
a)
pesemis-, puhastus- ja värvimisteenused (CPC 9701)
|
EU: kohaldatakse kodakondsusnõuet.
|
b)
juuksuriteenused (CPC 97021)
|
EU: kohaldatakse kodakondsusnõuet.
CY: kohaldatakse kodakondsusnõuet koos elukohanõudega.
|
c)
iluravi, maniküüri- ja pediküüriteenused
(CPC 97022)
|
EU: kohaldatakse kodakondsusnõuet.
|
d)
muud mujal liigitamata iluraviteenused
(CPC 97029)
|
EU: kohaldatakse kodakondsusnõuet.
|
e)
spaateenused ja mitteravimassaažid, niivõrd kui neid pakutakse füüsilise heaoluga seotud lõõgastusteenustena ja mitte ravi või taastusravi eesmärgil
(CPC ver. 1.0 97230)
|
EU: kohaldatakse kodakondsusnõuet.
|
________________
VIII-D LISA
EUROOPA LIIDU RESERVATSIOONID LEPINGULISTE TEENUSEOSUTAJATE
JA SÕLTUMATUTE SPETSIALISTIDE SUHTES
1.
Euroopa Liit võimaldab teise lepinguosalise lepingulistel teenuseosutajatel ja sõltumatutel spetsialistidel osutada oma territooriumil teenuseid füüsiliste isikute kohaloleku kaudu, kooskõlas käesoleva lepingu artiklitega 156 ja 157, allpool loetletud majandustegevuse sektorites ja asjakohaste piirangutega.
2.
Loend koosneb järgmistest osadest:
a)
esimeses veerus on nimetatud sektor või allsektor, milles piiranguid kohaldatakse, ja
b)
teises veerus kirjeldatakse kohaldatavaid piiranguid.
Kui punktis b nimetatud veerus on üksnes konkreetsetele liikmesriikidele omased reservatsioonid, võtavad selles veerus nimetamata liikmesriigid kohustusi asjaomases sektoris reservatsioonideta. Kui kõnealuses sektoris puuduvad liikmesriigile omased reservatsioonid, ei piira see horisontaalsete reservatsioonide või võimalike valdkondlike kogu ELis rakendatavate reservatsioonide kohaldamist.
EL ei võta lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seoses kohustusi muudes majandustegevuse sektorites peale allpool sõnaselgelt loetletud sektorite.
3.
Lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seotud kohustusi ei kohaldata siis, kui nende ajutise kohaloleku eesmärk või tagajärg on sekkuda tööturu osapoolte vahelistesse vaidlustesse või läbirääkimistesse või nende tulemusi muul viisil mõjutada.
4.
Alljärgnevas loendis ei ole nimetatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast piirangut käesoleva lepingu artiklite 156 ja 157 tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatavad eksamid, sh keeleeksamid, ning seadusjärgse asukoha nõue territooriumil, kus majandustegevus toimub) kohaldatakse Armeenia Vabariigi lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistide suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole järgnevas loendis nimetatud.
5.
Jätkuvalt kohaldatakse kõiki muid Euroopa Liidu ja liikmesriikide õigusnormidega kehtestatud riiki sisenemise, seal viibimise, töötamise ja sotsiaalkindlustuse alaseid nõudeid, k.a riigis viibimise aega, miinimumpalka ja palgaalaseid kollektiivlepinguid käsitlevaid määrusi.
6.
Alljärgnev loend ei sisalda lepinguosalise määratud subsiidiume käsitlevaid meetmeid.
7.
Alljärgneva loendiga ei piirata riigimonopole või ainuõigusi asjaomastes sektorites, nagu on sätestatud Euroopa Liidu poolt XIV-A ja VIII-B lisas.
8.
Sektorites, kus kohaldatakse majandusvajaduste testi, on põhikriteeriumiks selle Euroopa Liidu liikmesriigi või piirkonna turuolukorrale antud hinnang, kus teenust osutatakse, võttes sealhulgas arvesse olemasolevate teenuseosutajate arvu ja neile avalduvat mõju.
9.
Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi.
10.
Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise lepingulistel teenuseosutajatel osutada oma territooriumil teenuseid füüsiliste isikute kohaloleku kaudu, kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 156, järgmistes allsektorites:
a)
rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriigi seadustega (st kolmandate riikide seadustega) seotud õigusteenused;
b)
majandusarvestus- ja raamatupidamisteenused;
c)
maksualase nõustamise teenused;
d)
arhitektuuri-, linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektuuriteenused;
e)
inseneriteenused, integreeritud inseneriteenused;
f)
arvutiteenused ja nendega seotud teenused;
g)
teadus- ja arendusteenused;
h)
reklaamiteenused;
i)
juhtimisalase nõustamise teenused;
j)
juhtimisalase nõustamisega seotud teenused;
k)
tehnilise kontrolli ja analüüsi teenused;
l)
seonduvad teadusliku ja tehnilise nõustamise teenused;
m)
seadmete hooldus ja remont, eelkõige müügi- või rentimisjärgse teenindamise lepingu alusel;
n)
tõlketeenused;
o)
ehitusuuringuteenused;
p)
keskkonnateenused;
q)
reisibüroo- ja reisikorraldaja teenused ning
r)
meelelahutusteenused.
11.
Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise sõltumatutel spetsialistidel osutada oma territooriumil teenuseid füüsiliste isikute kohaloleku kaudu, kooskõlas artikliga 157, järgmistes allsektorites:
a)
rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriigi seadustega (st kolmandate riikide seadustega) seotud õigusteenused;
b)
arhitektuuri-, linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektuuriteenused;
c)
inseneriteenused ja integreeritud inseneriteenused;
d)
arvutiteenused ja nendega seotud teenused;
e)
juhtimisalase nõustamise teenused ja juhtimisalase nõustamisega seotud teenused;
f)
tõlketeenused.
Sektor või allsektor
|
Reservatsioonide kirjeldus
|
KÕIK SEKTORID
|
Tunnustamine
EU: diplomite vastastikust tunnustamist käsitlevaid ELi direktiive kohaldatakse üksnes ELi liikmesriikide kodanike suhtes. Õigus osutada teenust seadusega reguleeritud kutsealal ühes Euroopa Liidu liikmesriigis ei anna õigust osutada kõnealust teenust teises liikmesriigis.
|
Rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriigi õigusega (st kolmandate riikide õigusega) seotud õigusabiteenused
(CPC 861 osa)
|
AT, CY, DE, EE, IE, LU, NL, PL, PT, SE, UK: puuduvad.
BE, ES, HR, IT, EL: sõltumatute spetsialistide puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi.
LV: lepinguliste teenuseosutajate puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi.
BG, CZ, DK, FI, HU, LT, MT, RO, SI, SK: kohaldatakse majandusvajaduste teste.
DK: õigusabiteenuste turustamise õigus on üksnes juristidel, kes omavad tegevusluba Taanis. Tegevusloa saamiseks Taanis nõutakse Taani õiguse eksami sooritamist.
FR: nõutav on täielik (lihtsustatud) vastuvõtt advokatuuri sobivustesti põhjal. Advokaatide pääsu suhtes avocat auprès de la Cour de Cassation ja avocat auprès du Conseil d'Etat kutsealadele kohaldatakse kvoote ja kodakondsusnõuet.
HR: esindusteenuste puhul nõutava advokatuuri täisliikmeks olemise puhul kehtib kodakondsusnõue.
|
|
SI: klientide esindamisel kohtus tasu eest kohaldatakse Sloveenia Vabariigis kaubandusliku kohaloleku nõuet. Välisriigi jurist, kellel on õigus praktiseerida välisriigis, võib osutada õigusteenuseid või praktiseerida advokaatide seaduse artiklis 34a sätestatud tingimustel, juhul kui on täidetud tegeliku vastastikkuse nõue. Vastastikkuse nõude täitmist kontrollib justiitsministeerium. Sloveenia advokatuuri määratud advokaatide kaubanduslik kohalolek saab toimuda üksnes ühe osanikuga äriühingu, piiratud vastutusega õigusbüroo (partnerluse) või piiramatu vastutusega õigusbüroo (partnerluse) vormis. Õigusbüroo tegevus piirdub õiguse praktiseerimisega. Õigusbüroo partneriteks võivad olla üksnes advokaadid.
|
Majandusarvestus- ja raamatupidamisteenused
(CPC 86212, v.a auditeerimisteenused, CPC 86213, CPC 86219 ja CPC 86220)
|
BE, CY, DE, EE, ES, IE, IT, LU, NL, PL, PT, SI, SE, UK: puuduvad.
AT: tööandja peab olema asjaomase kutseorganisatsiooni liige asukohariigis, kui selline organisatsioon on olemas.
FR: kohaldatakse loanõuet. Majandusarvestus- ja raamatupidamisteenuste osutamine sõltub majandus-, rahandus- ja tööstusministri otsusest kokkuleppel välisministriga.
BG, CZ, DK, EL, FI, HU, LT, LV, MT, RO, SK: kohaldatakse majandusvajaduste testi.
HR: kohaldatakse elukohanõuet.
|
Maksualase nõustamise teenused
(CPC 863)
|
BE, DE, EE, ES, FR, IE, IT, LU, NL, PL, SI, SE, UK: puuduvad.
AT: tööandja peab olema asjaomase kutseorganisatsiooni liige asukohariigis, kui selline organisatsioon on olemas; kodakondsusnõuet kohaldatakse pädevates asutustes esindamise puhul.
BG, CZ, DK, EL, FI, HU, LT, LV, MT, RO, SK: kohaldatakse majandusvajaduste testi.
CY: kohustusi ei ole võetud maksudeklaratsioonide esitamise puhul.
PT: kohustusi ei ole võetud.
HR, HU: kohaldatakse elukohanõuet.
|
Arhitektuuriteenused
ning
linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektuuriteenused
(CPC 8671 ja CPC 8674)
|
EE, EL, FR, IE, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE, UK: puuduvad.
BE, ES, HR, IT: sõltumatute spetsialistide puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi.
LV: lepinguliste teenuseosutajate puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi.
FI: füüsiline isik peab tõendama, et tal on eriteadmised osutatava teenuse valdkonnas.
BG, CY, CZ, DE, DK, FI, HU, LT, RO, SK: kohaldatakse majandusvajaduste testi.
AT: üksnes planeerimisteenused, mille puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi.
HR, HU, SK: kohaldatakse elukohanõuet.
|
Inseneriteenused
ja
integreeritud inseneriteenused
(CPC 8672 ja CPC 8673)
|
EE, EL, FR, IE, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE, UK: puuduvad.
BE, ES, HR, IT: sõltumatute spetsialistide puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi.
LV: lepinguliste teenuseosutajate puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi.
FI: füüsiline isik peab tõendama, et tal on eriteadmised osutatava teenuse valdkonnas.
BG, CY, CZ, DE, DK, FI, HU, LT, RO, SK: kohaldatakse majandusvajaduste testi.
AT: üksnes planeerimisteenused, mille puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi.
HR, HU: kohaldatakse elukohanõuet.
|
Arvuti- ja arvutialased teenused
(CPC 84)
|
EE, EL, FR, IE, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE: puuduvad.
ES, IT: sõltumatute spetsialistide puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi.
LV: lepinguliste teenuseosutajate puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi.
BE: sõltumatute spetsialistide puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi.
AT, DE, BG, CY, CZ, DK, FI, HU, LT, RO, SK, UK: kohaldatakse majandusvajaduste testi.
HR: lepinguliste teenuseosutajate puhul kohaldatakse elukohanõuet. Kohustusi ei ole võetud sõltumatute spetsialistide puhul.
|
Teadus- ja arendusteenused
(CPC 851, 852, v.a psühholoogide teenused,
853)
|
EU, välja arvatud BE: nõutav on volitatud teadusasutusega sõlmitud vastuvõtuleping
.
CZ, DK, SK: kohaldatakse majandusvajaduste testi.
BE, UK: kohustusi ei ole võetud.
HR: kohaldatakse elukohanõuet.
|
Reklaam
(CPC 871)
|
BE, CY, DE, EE, ES, FR, IE, HR, IT, LU, NL, PL, PT, SI, SE, UK: puuduvad.
AT, BG, CZ, DK, FI, HU, LT, LV, MT, RO, SK: kohaldatakse majandusvajaduste testi.
|
Juhtimisalase nõustamise teenused
(CPC 865)
|
DE, EE, EL, FR, IE, LV, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE, UK: puuduvad.
ES, IT: sõltumatute spetsialistide puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi.
BE, HR: sõltumatute spetsialistide puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi.
AT, BG, CY, CZ, DK, FI, HU, LT, RO, SK: kohaldatakse majandusvajaduste testi.
|
Juhtimisalase nõustamisega seotud teenused
(CPC 866)
|
DE, EE, EL, FR, IE, LV, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE, UK: puuduvad.
BE, ES, HR, IT: sõltumatute spetsialistide puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi.
AT, BG, CY, CZ, DK, FI, LT, RO, SK: kohaldatakse majandusvajaduste testi.
HU: kohaldatakse majandusvajaduste testi, v.a vahekohtu- ja lepitusteenuste osutamisel (CPC 86602), mille puhul kohustusi ei ole võetud.
|
Tehnilise kontrolli ja analüüsi teenused
(CPC 8676)
|
BE, DE, EE, EL, ES, FR, HR, IE, IT, LU, NL, PL, SI, SE, UK: puuduvad.
AT, BG, CY, CZ, DK, FI, HU, LT, LV, MT, PT, RO, SK: kohaldatakse majandusvajaduste testi.
|
Nendega seotud teadusliku ja tehnilise nõuande teenused
(CPC 8675)
|
BE, EE, EL, ES, IE, IT, HR, LU, NL, PL, SI, SE, UK: puuduvad.
AT, CY, CZ, DE, DK, FI, HU, LT, LV, MT, PT, RO, SK: kohaldatakse majandusvajaduste testi.
DE: kohustusi ei ole võetud riiklikult määratud mõõdistajate puhul.
FR: kohustusi ei ole võetud mõõdistamisel seoses omandiõiguse seadmise ja maaõigusega.
BG: kohustusi ei ole võetud.
|
Laevade hooldus ja remont
(CPC 8868 osa)
|
BE, CY, EE, EL, ES, FR, HR, IT, LV, LU, NL, PL, PT, SI, SE: puuduvad.
AT, BG, CZ, DE, DK, FI, HU, IE, LT, MT, RO, SK: kohaldatakse majandusvajaduste testi.
UK: kohustusi ei ole võetud.
|
Raudteetranspordivahendite hooldus ja remont
(CPC 8868 osa)
|
BE, CY, EE, EL, ES, FR, HR, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE: puuduvad.
AT, BG, CZ, DE, DK, FI, HU, IE, LT, RO, SK: kohaldatakse majandusvajaduste testi.
UK: kohustusi ei ole võetud.
|
Mootorsõidukite, mootorrataste, mootorsaanide ning maanteetranspordivahendite hooldus ja remont
(CPC 6112, CPC 6122, CPC 8867 osa ja CPC 8868 osa)
|
BE, EE, EL, ES, FR, HR, IT, LV, LU, NL, PL, PT, SI, SE: puuduvad.
AT, BG, CY, CZ, DE, DK, FI, HU, IE, LT, MT, RO, SK: kohaldatakse majandusvajaduste testi.
UK: kohustusi ei ole võetud.
|
Õhusõidukite ning nende osade hooldus ja remont
(CPC 8868 osa)
|
BE, CY, EE, EL, ES, FR, HR, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE: puuduvad.
AT, BG, CZ, DE, DK, FI, HU, IE, LT, RO, SK: kohaldatakse majandusvajaduste testi.
UK: kohustusi ei ole võetud.
|
Metalltoodete, (muude kui kontori-) masinate, (muude kui transpordivahendite ja kontori-) seadmete hooldus- ja remonditeenused ning isiklike ja majapidamistarvete hooldus ja parandusteenused
(CPC 633, CPC 7545, CPC 8861, CPC 8862, CPC 8864, CPC 8865 ja CPC 8866)
|
BE, EE, EL, ES, FR, IT, HR, LV, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE, UK: puuduvad.
AT, BG, CY, CZ, DE, DK, FI, HU, IE, LT, RO, SK: kohaldatakse majandusvajaduste testi.
|
Tõlkimine
(CPC 87905, v.a ametlik või kinnitatud tõlge)
|
DE, EE, FR, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE, UK: puuduvad.
BE, ES, IT, EL: sõltumatute spetsialistide puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi.
CY, LV: lepinguliste teenuseosutajate puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi.
AT, BG, CZ, DK, FI, HU, IE, LT, RO, SK: kohaldatakse majandusvajaduste testi.
HR: Kohustusi ei ole võetud sõltumatute spetsialistide puhul.
|
Ehitusuuringud
(CPC 5111)
|
BE, DE, EE, EL, ES, FR, HR, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE, UK: puuduvad.
AT, BG, CY, CZ, DK, FI, HU, LT, LV, RO, SK: kohaldatakse majandusvajaduste testi.
|
Keskkonnateenused
(CPC 9401,
CPC 9402, CPC 9403, CPC 9404,
CPC 94060 osa,
CPC 9405, CPC 9406 osa, CPC 9409)
|
BE, EE, ES, FR, HR, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE, UK: puuduvad.
AT, BG, CY, CZ, DE, DK, EL, FI, HU, LT, LV, RO, SK: kohaldatakse majandusvajaduste testi.
|
Reisibüroode ja reisikorraldajate teenused (sh reisijuhid
)
(CPC 7471)
|
AT, CZ, DE, EE, ES, FR, IT, LU, NL, PL, SI, SE: puuduvad.
BG, DK, EL, FI, HU, LT, LV, MT, PT, RO, SK: kohaldatakse majandusvajaduste testi.
BE, CY, DK, FI, IE: kohustusi ei ole võetud, v.a reisijuhtide puhul (isikud, kelle ülesanne on saata vähemalt kümnest inimesest koosnevat reisirühma, tegutsemata giidina konkreetsetes asukohtades).
HR: kohaldatakse elukohanõuet.
UK: kohustusi ei ole võetud.
|
Meelelahutusteenused, v.a audiovisuaalteenused (sh teatri-, ansambli-, tsirkuse- ja diskoteegiteenused)
(CPC 9619)
|
BG, CZ, DE, DK, EE, EL, ES, FI, HU, IE, IT, LT, LU, LV, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SE: tippkvalifikatsioon
võib olla nõutav. Kohaldatakse majandusvajaduste testi.
AT: nõutakse tippkvalifikatsiooni ja majandusvajaduste testi, v.a isikute puhul, kelle põhikutsetegevus on seotud kaunite kunstidega ning kes saavad sellest oma põhitulu. Need isikud ei tohi tegelda Austrias muu äritegevusega järgmistel tingimustel: puuduvad.
CY: ansambli- ja diskoteegiteenuste puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi.
FR: kohustusi ei ole võetud lepinguliste teenuseosutajate puhul, välja arvatud juhul, kui:
a)
tööluba antakse ajavahemikuks, mis ei ületa üheksat kuud, ning seda on võimalik pikendada kolmeks kuuks;
b)
nõutav on vastavus majandusvajaduste testile ja
c)
meelelahutusasutus peab maksma Prantsuse immigratsiooni- ja integratsiooniametile maksu.
Kohustusi ei ole võetud sõltumatute spetsialistide puhul.
SI: riigis viibimise aeg on piiratud seitsme päevaga ürituse kohta. Tsirkuse- ja lõbustuspargiteenuste puhul on riigis viibimise aeg piiratud kuni 30 päevaga kalendriaasta kohta.
BE, UK: kohustusi ei ole võetud.
|
______________
VIII-E LISA
ARMEENIA VABARIIGI RESERVATSIOONID
ASUTAMISE SUHTES
1.
Alljärgnevas loendis on esitatud majandustegevusalad, mille puhul Armeenia Vabariik kohaldab Euroopa Liidu ettevõtetele ja investoritele reservatsioone võrdse kohtlemise või kõige soodsama kohtlemise suhtes vastavalt käesoleva lepingu artikli 144 lõikele 2.
Loend koosneb järgmistest osadest:
a)
horisontaalsete reservatsioonide loend, mis kehtib kõigi sektorite või allsektorite suhtes;
b)
sektori- või allsektoripõhiste reservatsioonide loend, kus lisaks kohaldatava(te)le reservatsiooni(de)le on märgitud ka asjaomane sektor või allsektor.
Reservatsioon, mis vastab majandustegevusalale, mis ei ole liberaliseeritud (kohustusi ei võeta), on väljendatud järgmiselt: „võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad“.
2.
Käesoleva lepingu artikli 141 lõike 3 kohaselt ei sisalda alljärgnev loend lepinguosaliste määratud subsiidiume käsitlevaid meetmeid.
3.
Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi.
4.
Käesoleva lepingu artikli 144 kohaselt ei loetleta käesolevas lisas mittediskrimineerivaid nõudeid, mis puudutavad õiguslikku vormi või kohustust saada tegevus- või muid lube, mida kohaldatakse kõigi territooriumil tegutsevate teenuseosutajate suhtes, olenemata nende kodakondsusest, tegevuskohast või võrdväärsetest kriteeriumidest, kuna need ei ole lepinguga piiratud.
Horisontaalsed reservatsioonid
Enamsoodustusrežiim
Armeenia jätab endale õiguse võtta vastu või rakendada meetmeid, millega võimaldatakse erinevat kohtlemist investeerimist käsitlevate rahvusvaheliste lepingute või muu kaubanduslepingu alusel, mis kehtivad või mis sõlmitakse enne käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva.
Armeenia jätab endale õiguse võtta vastu või rakendada meetmeid, millega võimaldatakse teatava riigi erinevat kohtlemist vastavalt kehtivatele või tulevastele kahe- või mitmepoolsetele lepingutele, millega
a)
luuakse teenuste ja investeeringute ühtne turg;
b)
antakse asutamisõigus või
c)
nõutakse õigusaktide ühtlustamist ühes või enamas majandussektoris.
Selle erandi puhul lähtutakse järgmisest:
a)
„teenuste ja investeeringute ühtne turg“ on ala, kus on tagatud teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine;
b)
„asutamisõigus“ on kohustus kõrvaldada piirkondliku majandusliku integratsiooni lepingu osaliste vahel lepingu jõustumise kuupäevaks põhimõtteliselt kõik asutamisõigust piiravad tõkked ning see hõlmab piirkondliku majandusliku integratsiooni lepingu osalisriikide kodanike õigust asutada ja juhtida ettevõtteid samadel tingimustel kui need, mis on kodanike jaoks sätestatud selle riigi õigusaktides, kus kõnealune ettevõtlus toimub;
c)
„õigusaktide ühtlustamine“ tähendab:
i)
piirkondliku majandusliku integratsiooni lepingu ühe või enama osalise õigusaktide ühtlustamist teis(t)e kõnealuse lepingu osalis(t)e õigusaktidega või
ii)
ühiste õigusaktide lisamist piirkondliku majandusliku integratsiooni lepingu osaliste riigisisesesse õigusesse.
Selline ühtlustamine või lisamine peab toimuma ja arvatakse toimunuks üksnes hetkel, mil see jõustub piirkondliku majandusliku integratsiooni lepingu osalise või osaliste riigisiseses õiguses.
Kommunaalteenused
Kommunaalteenusteks peetavate majandustegevusalade suhtes võib kohaldada riiklikke monopole või eraettevõtjatele antavaid ainuõigusi.
Kinnisvara
Välisriikide füüsilised isikud ei saa omandada maad Armeenias, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Valdkondlikud reservatsioonid
1.
Äriteenused
Kutseteenused
Juriidiliste dokumentide ja nende tõendamisega seotud teenuste puhul reserveeritakse notariseerimise teenused Armeenia riigile.
Auditeerimisteenuste osutamise luba võidakse anda suletud aktsiaseltsina või piiratud vastutusega äriühinguna registreeritud juriidilisele isikule, kes vastab Armeenia Vabariigi auditeerimistegevuse seaduse nõuetele.
Muud äriteenused
Tehnilise kontrolli ja analüüsi teenuse osutajad peaksid olema Armeenia õigusnormide kohaselt asutatud juriidilised isikud.
2.
Transporditeenused
Kõikide transpordiliikide abiteenused
Kaubaveoagentuuri teenuste ja veoste ülevaatusteenuste puhul peab tollivormistuse tegema Armeenias asutatud litsentseeritud tolliagent.
________________
VIII-F LISA
ARMEENIA VABARIIGI KOHUSTUSED
SEOSES PIIRIÜLESTE TEENUSTE OSUTAMISEGA
1.
Alljärgnevas kohustuste loendis on nimetatud Armeenia Vabariigi poolt käesoleva lepingu artikli 151 kohaselt liberaliseeritud majandustegevused ning nende tegevuste raames Euroopa Liidu teenuste ja teenuseosutajate suhtes reservatsioonidena kohaldatavad turulepääsu ja võrdse kohtlemise piirangud. Loendid koosnevad järgmistest osadest:
a)
esimene veerg, milles on näidatud sektor või allsektor, kus lepinguosaline on võtnud kohustuse, ja liberaliseerimise ulatus, mil määral reservatsioone kohaldatakse;
b)
teine veerg, kus kirjeldatakse kohaldatavaid reservatsioone.
Allpool esitatud loendis nimetamata sektorites või allsektorites ei ole kohustusi võetud.
2.
Alljärgnev loend ei sisalda kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast turulepääsu ega võrdse kohtlemise piiranguid käesoleva lepingu artiklite 149 ja 150 tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, universaalteenuse osutamise kohustused, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatavad eksamid, sh keeleeksamid, ning mittediskrimineeriv nõue, et teatavaid tegevusi ei tohi harrastada keskkonnakaitsealadel või ajaloo- ja kunstiväärtusega piirkondades) kohaldatakse teise lepinguosalise teenuseosutajate ja investorite suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole loendis nimetatud.
3.
Alljärgneva loendiga ei piirata teatavates teenuste sektorites ja allsektorites 1. viisi teostatavust ning riigimonopoli ja ainuõigusi, nagu on kirjeldatud ettevõtete asutamisega seotud kohustuste loendis.
4.
Käesoleva lepingu artikli 141 lõike 3 kohaselt ei sisalda allpool esitatud loend lepinguosaliste määratud subsiidiume käsitlevaid meetmeid.
5.
Kohustuste loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele ja juriidilistele isikutele vahetult õigusi.
Sektor või allsektor
|
Reservatsioonide kirjeldus
|
Horisontaalsed
|
puuduvad.
|
1.
Äriteenused
|
|
A.
Kutseteenused
|
|
Õigusteenused (CPC 861)
|
1. viis: puuduvad, v.a õigusdokumentide koostamise puhul.
2. viis: puuduvad.
|
Majandusarvestusteenused
Auditeerimisteenused
Raamatupidamisteenused
(CPC 862)
|
1. viis: puuduvad.
2. viis: puuduvad.
|
Maksualase nõustamise teenused (CPC 863)
|
1. viis: puuduvad.
2. viis: puuduvad.
|
Arhitektuuriteenused
Inseneriteenused
Integreeritud inseneriteenused
Linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektuuriteenused
(CPC 8671, 8672, 8673, 8674)
|
1. viis: puuduvad.
2. viis: puuduvad.
|
Meditsiini- ja hambaraviteenused (CPC 9312)
|
1. viis: puuduvad.
2. viis: puuduvad.
|
Veterinaarteenused (CPC 932)
|
1. viis: puuduvad.
2. viis: puuduvad.
|
B.
Arvuti- ja arvutialased teenused
|
|
Arvuti riistvara paigaldamisega seotud nõustamisteenused
Tarkvararakendusteenused
Andmetöötlusteenused
Andmebaasiteenused
Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul – kontoriseadmete, sealhulgas arvutite hooldus- ja remonditeenused
Muud arvutiteenused, sh andmete ettevalmistamisteenused
(CPC 841, 842, 843, 844, 845, 849)
|
1. viis: puuduvad.
2. viis: puuduvad.
|
C.
Teadus- ja arendusteenused
|
|
Teadus- ja arendusteenused (CPC 851–853)
|
1. viis: puuduvad.
2. viis: puuduvad.
|
D.
Kinnisvarateenused
|
|
Oma või renditud varaga seotud teenused
Tasu eest või lepingu alusel osutatavad teenused
(CPC 821, 822)
|
1. viis: puuduvad.
2. viis: puuduvad.
|
E.
Rendi-/liisinguteenused ilma juhita
|
|
Erasõidukitega seotud teenused
Kaubaveoautodega seotud teenused
Laevadega seotud teenused
Õhusõidukitega seotud teenused
Muude maanteetranspordivahenditega seotud teenused
Muude masinate ja seadmetega seotud teenused
(CPC 83101, 83102, 83103, 83104, 83105, 83106–83109)
|
1. viis: puuduvad.
2. viis: puuduvad.
|
F.
Muud äriteenused
|
|
Reklaamiteenused (CPC 871)
|
1. viis: puuduvad.
2. viis: puuduvad.
|
Turu-uuringute ja avaliku arvamuse küsitlustega seotud teenused
Juhtimisalase nõustamise teenused
Juhtimisalase nõustamisega seotud teenused
(CPC 864, 865, 866)
|
1. viis: puuduvad.
2. viis: puuduvad.
|
Tehnilise kontrolli ja analüüsi teenused (CPC 8676)
|
1. viis: tehnilise kontrolli ja analüüsi teenuse osutajad peaksid olema Armeenia õigusnormide kohaselt asutatud juriidilised isikud.
2. viis: puuduvad.
|
Põllumajanduse, jahinduse ja metsamajandusega seotud nõustamisteenused (CPC 881**)
|
1. viis: puuduvad.
2. viis: puuduvad.
|
Kaevandamisega seotud nõustamisteenused (CPC 883**)
|
1. viis: puuduvad.
2. viis: puuduvad.
|
Töötleva tööstusega seotud nõustamisteenused (CPC 884**, 885**)
|
1. viis: puuduvad.
2. viis: puuduvad.
|
Energiajaotusega seotud nõustamisteenused (CPC 887**)
|
1. viis: puuduvad.
2. viis: puuduvad.
|
Inseneritööga seotud teadusliku ja tehnilise nõustamise teenused (CPC 8675)
|
1. viis: kohustusi ei ole võetud.
2. viis: puuduvad.
|
Seadmete (v.a merelaevad, õhusõidukid või muud transpordivahendid) hooldus ja remont (CPC 633, 8861–8866)
|
1. viis: puuduvad.
2. viis: puuduvad.
|
Fotograafiateenused (CPC 875)
|
1. viis: puuduvad.
2. viis: puuduvad.
|
Pakendamisteenused (CPC 876)
|
1. viis: puuduvad.
2. viis: puuduvad.
|
Trükkimine ja kirjastamine (CPC 88442)
|
1. viis: puuduvad.
2. viis: puuduvad.
|
Konverentsiteenused
Kirjaliku ja suulise tõlke teenused
(CPC 87909, 87905)
|
1. viis: puuduvad.
2. viis: puuduvad.
|
2.
Sideteenused
|
|
A.
Posti- ja kulleriteenused (CPC 7511, 7512)
|
1. viis: puuduvad.
2. viis: puuduvad.
|
B.
Telekommunikatsiooniteenused
|
|
Telefonsideteenused
Võrgupõhised pakett- ja ahelkommuteeritud andmesideteenused ning võrgupõhised faksiteenused
Pakett- ja ahelkommuteeritud andmesideteenuste jaemüük, faksiteenuste jaemüük
Teleksi- ja telegraafiteenused, võrgu- ja jaemüük
Rendiliiniteenused
(CPC 7521, 7522, CPC 7523)
|
1. viis: puuduvad.
2. viis: puuduvad.
|
Avalikud mobiilsideteenused, sh analoog-/digitaalmobiilside teenused, personaalsed sideteenused, spetsiaalne mobiilraadio (SMR), mobiilsidesüsteem (GSM), liikuva satelliitside teenused (MSS)
Kaugotsinguteenused ja mobiilandmesideteenused, võrgu- ja jaemüük
(CPC 75213, CPC 75291)
|
1. viis: puuduvad.
2. viis: puuduvad.
|
Rahvusvaheliste lisaväärtusega telekommunikatsiooniteenuste võrgumüük, traadi- või raadiopõhine, sh:
elektronpost;
kõnepost;
sidusinfo ja andmebaasiotsingud;
elektrooniline andmevahetus;
laiendatud/lisaväärtusega faksiteenused, sealhulgas vahehoidega edastus, salvestamisega väljaotsimine;
koodide ja protokollide teisendamine;
teabe ja/või andmete sidustöötlemine (sh tehingute töötlemine).
(CPC 7523, CPC 843)
|
1. viis: puuduvad.
2. viis: puuduvad.
|
Rahvusvaheliste lisaväärtusega telekommunikatsiooniteenuste jaemüük ning riigisiseste lisaväärtusega telekommunikatsiooniteenuste võrgu- ja jaemüük, traadi- või raadiopõhine, sh:
elektronpost;
kõnepost;
sidusinfo ja andmebaasiotsingud;
elektrooniline andmevahetus;
laiendatud/lisaväärtusega faksiteenused, sealhulgas vahehoidega edastus, salvestamisega väljaotsimine;
koodide ja protokollide teisendamine;
teabe ja/või andmete sidustöötlemine (sh tehingute töötlemine).
(CPC 7523, CPC 843)
|
1. viis: puuduvad.
2. viis: puuduvad.
|
Telekommunikatsiooniga seotud teenused (CPC 754)
|
1. viis: puuduvad.
2. viis: puuduvad.
|
C.
Audiovisuaalteenused
|
|
Kino- ja videofilmide tootmis- ning turustamisteenused
Filmide linastamise teenused
Raadio- ja teleteenused (v.a. edastamisteenused)
Helisalvestusteenused
(CPC 9611, 9612, 9613)
|
1. viis: puuduvad.
2. viis: puuduvad.
|
3.
Ehitusteenused ja nendega seotud inseneriteenused
|
|
A.
Üldehitus
B.
Üldehitus tsiviilehitusele
C.
Paigaldus- ja koostetööd
D.
Ehitiste viimistlustööd
(CPC 512, 513, 514+516, 517)
|
1. viis: puuduvad.
2. viis: puuduvad.
|
4.
Turustusteenused
|
|
A.
Komisjonimüügiagentide teenused
B.
Hulgimüügiteenused
(CPC 61111, 6113**, 6121**, 621, 622)
|
1. viis: puuduvad.
2. viis: puuduvad.
|
C.
Jaemüügiteenused
(CPC 61112, 6113**, 6121**, 631, 632)
|
1. viis: puuduvad.
2. viis: puuduvad.
|
D.
Frantsiisimine (CPC 8929)
|
1. viis: puuduvad.
2. viis: puuduvad.
|
5.
Haridusteenused
|
|
A.
Kõrgharidus (CPC 923)
B.
Täiskasvanuharidus (CPC 924)
|
1. viis: puuduvad.
2. viis: puuduvad.
|
6.
Keskkonnateenused
|
|
A.
Reoveeteenused
B.
Tahkete/ohtlike jäätmete käitlemine, v.a ohtlike jäätmete piiriülene transport
a)
jäätmekäitlusteenused
b)
kanalisatsiooni- jms teenused
C.
Välisõhu ja kliima kaitse (heitgaaside puhastusteenused)
D.
Müra ja vibratsiooni vähendamine
E.
Pinnase ja vee parandamine ja puhastamine
–
saastatud/reostatud pinnase ja vee puhastamine, parandamine (loodus- ja maastikukaitseteenused)
F.
Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse
–
loodus- ja maastikukaitseteenused
G.
Muud keskkonnateenused ja nendega seotud teenused
(CPC 9401, 9402, 9403, 9404, 9405, 9406, 9409)
|
1. viis: kohustusi ei ole võetud, v.a nõustamisteenuste puhul.
2. viis: puuduvad.
|
7.
Finantsteenused
|
|
A.
Kindlustus ja kindlustusega seotud teenused
|
1. viis: kohustusi ei ole võetud järgmiste sektorite puhul:
a)
otsekindlustusteenused, v.a selliste riskide kindlustamise korral, mis on seotud järgmisega:
i)
merelaevandus, kommertslennundus ning kosmoselennud ja -veod (sealhulgas satelliidid), mille puhul kindlustus katab mis tahes osa või kõik järgmisest: veetavad kaubad, kaupu vedav sõiduk ja vedamisest tulenevad kohustused, ja
ii)
rahvusvahelises transiidis olevad kaubad.
b)
kindlustusvahendusteenused, v.a selliste riskide edasikindlustuse, retrosessiooni või kindlustuse korral, mis on seotud järgmisega:
i) merelaevanduse ja tasulise lennutegevuse ning kosmoselendude ja -vedudega (sealhulgas satelliidid), kus kindlustus katab mis tahes osa või kõik järgmisest: veetavad kaubad, kaupu vedav sõiduk ja vedamisest tulenevad kohustused, ja
ii)
rahvusvahelises transiidis olevad kaubad.
2. viis: puuduvad.
|
B.
Panga- ja muud finantsteenused
|
1. viis: kohustusi ei ole võetud järgmiste sektorite puhul:
a)
kauplemine enda või klientide nimel kas börsil, vabavahetusturul või mõnel muul viisil järgmisega:
i)
rahaturu instrumendid (sh tšekid, vekslid, hoiusesertifikaadid);
ii)
välisvääringud;
iii)
tuletisväärtpaberid, sealhulgas (kuid mitte ainult) futuurid ja optsioonid;
iv)
valuutakursi ja intressimäära instrumendid, sealhulgas sellised finantsinstrumendid nagu vahetustehingud ja intressiforvardid;
v)
vabalt võõrandatavad väärtpaberid ja
vi)
muud vabalt kaubeldavad instrumendid ja finantsvarad, sealhulgas väärismetallikangid;
b)
osalemine igat liiki väärtpaberite emissioonides, sealhulgas väärtpaberite emissiooni tagamine ja väärtpaberite agendina paigutamine ja sellise tegevusega seotud teenuste osutamine;
c)
rahamaaklerlus;
d)
vara haldamine, nagu likviidsusjuhtimine ja väärtpaberiportfelli valitsemine, kõik kollektiivsete investeeringute valitsemise vormid, pensionifondi haldamine, hooldus-, hoiustamis- ja usaldusteenused;
e)
finantsvarade, sealhulgas väärtpaberite, tuletisväärtpaberite ja teiste vabalt kaubeldavate maksevahenditega seotud arveldus- ja kliiringteenused.
2. viis: puuduvad.
|
8.
Tervise- ja sotsiaalteenused
|
|
A.
Haiglateenused (otseomandus ja tasu eest juhtimine)
B.
Muud tervishoiuteenused (otseomandus ja tasu eest juhtimine)
(CPC 9311, 9319)
|
1. viis: tehniliselt teostamatu.
2. viis: puuduvad.
|
9.
Turismi- ja reisiteenused
|
|
A.
Hotellid ja restoranid (CPC 641–643)
|
1. viis: tehniliselt teostamatu.
2. viis: puuduvad.
|
B.
Reisibüroode ja reisikorraldajate teenused
C.
Giiditeenused
(CPC 7471, 7472)
|
1. viis: puuduvad.
2. viis: puuduvad.
|
10.
Vabaaja-, kultuuri- ja sporditeenused
|
|
A.
Meelelahutusteenused (v.a audiovisuaalteenused)
B.
Uudisteagentuuride teenused
C.
Spordi- ja vabaajateenused
(CPC 9619, 962, 964)
|
1. viis: puuduvad.
2. viis: puuduvad.
|
11.
Transporditeenused
|
|
A.
Meretransporditeenused
|
|
Reisijatevedu
Kaubavedu
Laevade rentimine koos kapteniga
(CPC 7211, 7212, 7213)
|
1. viis: puuduvad.
2. viis: puuduvad.
|
Konteinerjaama- ja depooteenused
Laevade agenteerimisteenused
Mereveoste ekspedeerimise teenused
|
1. viis: puuduvad.
2. viis: puuduvad.
|
Veetranspordi tugiteenused
(CPC 745)
|
1. viis: puuduvad.
2. viis: puuduvad.
|
B.
Lennutransporditeenused
|
|
Õhusõidukite hooldus ja remont (CPC 8868**)
|
1. viis: puuduvad.
2. viis: puuduvad.
|
Lennutransporditeenuste, sh arvutipõhiste ettetellimissüsteemide teenuste müük ja turustamine (CPC 748, 749)
|
1. viis: puuduvad.
2. viis: puuduvad.
|
Maapealne teenindus
|
1. viis: kohustusi ei ole võetud.
2. viis: puuduvad.
|
Lennujaamade juhtimine
|
1. viis: kohustusi ei ole võetud.
2. viis: puuduvad.
|
C.
Raudteetransporditeenused
|
|
Reisijatevedu
Kaubavedu
(CPC 7111, 7112)
|
1. viis: kohustusi ei ole võetud.
2. viis: puuduvad.
|
Raudteetranspordivahendite hooldus ja remont (CPC 8868**)
|
1. viis: puuduvad.
2. viis: puuduvad.
|
Raudteetranspordi tugiteenused (CPC 743)
|
1. viis: puuduvad.
2. viis: puuduvad.
|
D.
Maanteetransporditeenused
|
|
Reisijatevedu
Kaubavedu
Kaubaveokite rentimine koos juhiga
(CPC 7121, 7122, 7123, 7124)
|
1. viis: erinev kohtlemine seoses üldkasutatavate teede käitamise ja hooldamise ning sisenemislubade väljastamise puhul kohaldatavate maksude ja tasudega.
2. viis: puuduvad.
|
Maanteetranspordivahendite hooldus ja remont (CPC 6112)
|
1. viis: puuduvad.
2. viis: puuduvad.
|
Maanteetranspordi tugiteenused (CPC 744)
|
1. viis: puuduvad.
2. viis: puuduvad.
|
12.
Kõikide transpordiliikide abiteenused
|
|
Veosekäitlemisteenused (CPC 741)
Hoiustamis- ja ladustamisteenused (CPC 742)
|
1. viis: puuduvad.
2. viis: puuduvad.
|
Kaubaveoagentuuri teenused
Muud transpordi tugi- ja lisateenused
(CPC 748, 749)
|
1. viis: tollivormistuse peab tegema Armeenias asutatud litsentseeritud tolliagent.
2. viis: puuduvad.
|
13.
Energiateenused
|
|
Kütuste torutransport (CPC 7131)
|
1. viis: kohustusi ei ole võetud järgmiste sektorite puhul:
a)
maagaasi torutransport, v.a nõustamisteenused.
2. viis: kohustusi ei ole võetud järgmiste sektorite puhul:
a)
maagaasi torutransport, v.a nõustamisteenused.
|
________________
VIII-G LISA
ARMEENIA VABARIIGI RESERVATSIOONID LEPINGULISTE TEENUSEOSUTAJATE
JA SÕLTUMATUTE SPETSIALISTIDE SUHTES
1.
Armeenia Vabariik võimaldab Euroopa Liidu lepingulistel teenuseosutajatel ja sõltumatutel spetsialistidel osutada oma territooriumil teenuseid füüsiliste isikute kohaloleku kaudu, kooskõlas käesoleva lepingu artiklitega 156 ja 157, allpool loetletud majandustegevuse sektorites ja asjakohaste piirangutega.
2.
Loend koosneb järgmistest osadest:
a)
esimeses veerus on nimetatud sektor või allsektor, milles piiranguid kohaldatakse, ja
b)
teises veerus kirjeldatakse kohaldatavaid piiranguid.
Armeenia Vabariik ei võta lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seoses kohustusi muudes majandustegevuse sektorites peale allpool sõnaselgelt loetletud sektorite.
3.
Lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seotud kohustusi ei kohaldata siis, kui nende ajutise kohaloleku eesmärk või tagajärg on sekkuda tööturu osapoolte vahelistesse vaidlustesse või läbirääkimistesse või nende tulemusi muul viisil mõjutada.
4.
Alljärgnevas loendis ei ole nimetatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast piirangut käesoleva lepingu artiklite 156 ja 157 tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatavad eksamid, sh keeleeksamid, ning seadusjärgse asukoha nõue territooriumil, kus majandustegevus toimub) kohaldatakse Euroopa Liidu lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistide suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole järgnevas loendis nimetatud.
5.
Jätkuvalt kohaldatakse kõiki muid Armeenia Vabariigi õigusnormidega kehtestatud riiki sisenemise, seal viibimise, töötamise ja sotsiaalkindlustuse alaseid nõudeid, k.a riigis viibimise aega, miinimumpalka ja palgaalaseid kollektiivlepinguid käsitlevaid määrusi.
6.
Alljärgnev loend ei sisalda lepinguosalise määratud subsiidiume käsitlevaid meetmeid.
7.
Alljärgneva loendiga ei piira riigimonopole või ainuõigusi asjaomastes sektorites, nagu on sätestatud Armeenia Vabariigi poolt VIII-E ja VIII-F lisas.
8.
Neis sektorites, kus kohaldatakse majandusvajaduste testi, on põhikriteeriumideks vastava turuolukorra hindamine Armeenias, kus teenust osutatakse, kaasa arvatud olemasolevate teenuseosutajate arvu ja neile avalduva mõju hindamine.
9.
Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi.
10.
Armeenia Vabariik võimaldab Euroopa Liidu lepingulistel teenuseosutajatel ja sõltumatutel spetsialistidel osutada oma territooriumil teenuseid füüsiliste isikute kohaloleku kaudu, kooskõlas käesoleva lepingu artiklitega 156 ja 157, järgmistes äriteenuste allsektorites:
a)
õigusteenused (CPC 861);
b)
majandusarvestus- ja raamatupidamisteenused (CPC 862);
c)
maksualase nõustamise teenused (CPC 863);
d)
arhitektuuriteenused (CPC 8671);
e)
inseneriteenused (CPC 8672);
f)
integreeritud inseneriteenused (CPC 8673);
g)
linnaplaneerimise ja maastikuarhitektuuriteenused (CPC 8674);
h)
meditsiini- ja hambaraviteenused (CPC 9312);
i)
veterinaarteenused (CPC 932);
j)
arvutite riistvara paigaldamisega seotud nõustamisteenused (CPC 841);
k)
tarkvara rakendusteenused (CPC 842);
l)
andmetöötlusteenused (CPC 843);
m)
andmebaasiteenused (CPC 844);
n)
kontoriseadmete, sealhulgas arvutite hooldus- ja remonditeenused (CPC 845);
o)
muud arvutiteenused, sh andmete ettevalmistamisteenused (CPC 849);
p)
teadus- ja arendusteenused (CPC 851–853);
q)
kinnisvarateenused: oma või renditud varaga seotud teenused (CPC 821);
r)
kinnisvarateenused: tasu eest või lepingu alusel osutatavad teenused (CPC 822);
s)
rendi-/liisinguteenused ilma juhita: õhusõidukitega seotud teenused (CPC 83104);
t)
rendi-/liisinguteenused ilma juhita: muude transpordivahenditega seotud teenused (CPC 83101, 83102);
u)
rendi-/liisinguteenused ilma juhita: muude masinate ja seadmetega seotud teenused (CPC 83106–83109);
v)
reklaamiteenused (CPC 871);
w)
turu-uuringute ja avaliku arvamuse küsitluste teenused (CPC 864);
x)
juhtimisalase nõustamise teenused (CPC 865);
y)
juhtimisalase nõustamisega seotud teenused (CPC 866);
z)
tehnilise kontrolli ja analüüsi teenused (CPC 8676);
aa)
töötleva tööstusega seotud nõustamisteenused (CPC 884, 885);
bb)
seadmete (v.a merelaevad, õhusõidukid või muud transpordivahendid) hooldus ja remont (CPC 633, 8861–8866);
cc)
trükkimine ja kirjastamine (CPC 88442);
dd)
konverentsiteenused (CPC 87909) ning
ee)
kirjaliku ja suulise tõlke teenused (CPC 87905).
Sektor või allsektor
|
Reservatsioonide kirjeldus
|
Horisontaalsed
|
Kinnisvara
Välisriikide füüsilised isikud ei saa omandada maad Armeenias, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
|
Äriteenused
|
Sõltumatud spetsialistid
Sisenemisluba antakse kuni kolmeks aastaks.
|
________________