EUROOPA KOMISJON
Brüssel,6.9.2017
COM(2017) 471 final
KOMISJONI ARUANNE
EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE
Euroopa rände tegevuskava alusel konkreetsete päritolu- ja transiidiriikidega koostöö tegemise partnerlusraamistiku viies eduaruanne
1. Sissejuhatus
Käesolev viies eduaruanne annab värske ülevaate partnerlusraamistiku rakendamisest ja neljandas eduaruandes kirjeldatud õppetundidele reageerimiseks võetud meetmetest 1 .
Suvehooajal on vähenenud ebaseaduslike rändajate piiriületuste arv Vahemere keskosa rändeteel. Juulis ja augustis registreeriti Itaalias 15 373 saabumist võrreldes 2016. aasta samade kuude 44 846 saabumisega. Kokku on 2017. aastal seni saabunud 99 846 rändajat (4. septembri seisuga); 2016. aasta samal ajavahemikul saabus 115 068 rändajat. Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni andmeil on 2017. aastal seni merel hukkunud 2 410 Euroopa rannikule jõuda püüdnud inimest, aga kogu augusti jooksul registreeriti ainult 19 surmajuhtumit. Need suundumused peegeldavad Itaalia toetamise meetmete tegevuskavale 2 vastavaid Itaalia ja Euroopa Liidu ühiseid laiendatud jõupingutusi koostöö tihendamiseks rändeteel asuvate päritolu- ja transiidiriikidega, eelkõige Liibüaga, aga ka head koostööd Liibüa ametivõimudega. Liibüa rannikuvalve mereseire- ja salakaubaveovastase suutlikkuse tugevdamiseks käivitatud algatused hakkavad vilja kandma. Samuti lisandus Liibüaga toimuvale koostööle uusi elemente, kui 2017. aasta juulis kiideti heaks ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondist rahastatav mitmeaastane Liibüa piiriseire tugevdamise projekt kogusummas 46,3 miljonit eurot 3 .
Alates neljanda eduaruande avaldamisest on Vahemere lääneosa rändetee kaudu saabunud inimeste arv suurenenud – Hispaaniasse oli 2017. aasta 16. augustiks saabunud 13 826 rändajat ehk 115 % rohkem kui 2016. aasta samal perioodil (6 409 saabumist), mis näitab taas, et oluline on säilitada valvsus alternatiivsete rändeteede tekke ärahoidmiseks.
Märkimisväärseid edusamme on tehtud ka rändepartnerluste sisseseadmisel teiste Lääne-Aafrika riikidega. See on osa Vahemere keskosa rändetee koormuse vähendamise püüdlustest. Komisjon lisas Itaalia toetamise meetmete tegevuskavasse muu hulgas ümberasustamislubadused rändeteel asuvates riikides kaitset vajavatele isikutele. Need lubadused moodustavad osa komisjoni 2018. aastaks algatatud ulatuslikumast ümberasustamistegevusest. ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi raames heaks kiidetud programmide rakendustempo on veelgi kiirenenud ja 4. septembri seisuga on kolmes piirkonnas 4 sõlmitud 169 lepingut kogusummas üle 1,2 miljardi euro. Nende edusammudega peaks kaasnema ka projektide õigeaegne rakendamine kohapeal.
Paraku püsivad endiselt ka mitmed eelmistes aruannetes kirjeldatud puudujäägid. Eelkõige jätkub seisak tagasivõtmise ja tagasipöördumise alases koostöös mõningate prioriteetsete riikidega. See osutab vajadusele leida ja kasutada asjakohaseid, sealhulgas viisapoliitikaga seotud 5 stiimuleid tagasivõtulepingute läbirääkimiste lõpuleviimiseks, või vajaduse korral kaaluda läbiräägitavate lepingute kõrval alternatiivseid praktilisi kokkuleppeid, mis annaksid tegeliku tagasisaatmise alases koostöös samaväärseid tulemusi. Liikmesriikidest tagasipöördumiste määr on endiselt väike ja see viitab vajadusele tugevdada sisekoostööd.
ELi, liikmesriikide ja päritolu- või transiidiriikide diplomaatilised kontaktid ja mitmepoolne arutelu on viimastel kuudel süvenenud, muu hulgas Vahemere keskosa rändetee kontaktrühma teisel nõupidamisel 6 ja 28. augusti Pariisi kohtumisel 7 . See näitab vajadust tugevdada jõupingutusi partnerluse raames seni saavutatu ärakasutamiseks ning saada Vahemere keskosa rändeteel toimuva rände haldamisel püsivaid tulemusi.
2. Edusammud ja tulemused
2.1. Prioriteetsed riigid
Niger
Koostöö Nigeriga on endiselt hea ja konstruktiivne ning muu hulgas on tugevdatud piirikontrolli. Ametivõimud on ELi ekspertide toetusel koostanud riikliku rändestrateegia ja selle tegevuskava ning peagi võetakse mõlemad dokumendid ka ametlikult vastu. Nigeri rahandusminister, ELi delegatsiooni juht ja Itaalia suursaadik allkirjastasid 21. juunil Niameys ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondist veel 50 miljoni euro eraldamise eelarvetoetuse programmile. Selle lisapanuse eesmärk on parandada riigi suutlikkust julgeolekuvaldkondades, võidelda smugeldamise vastu ja tegeleda seejuures inimkaubanduse probleemiga. Esimene 10 miljoni euro suurune väljamakse tehti juuli algul. Et toetada piirkonnas varem inimkaubandusest kasu saanud kohalike kogukondade vastupanuvõimet, on hädavajalik viivitamata ellu rakendada sissetulekute toetamise ja inimkaubandusele alternatiivide loomise projektid.
Niger on jätkanud oluliste abinõude rakendamist ebaseadusliku rände ennetamiseks ja kulleritega võitlemiseks. Mitme senise 2017. aasta operatsiooni tulemusena on vahi alla võetud ja kohtu alla antud 101 inimest, ebaseaduslikult üle piiri toimetamisega seotud kuritegude tõttu vahistatud 79 inimest ning konfiskeeritud 74 autot ja mootorratast. Toetatud vabatahtlike tagasipöördumiste arv on üha kasvanud; 1. septembriks 2017 on päritoluriikidesse tagasi pöördunud umbes 4 000 rändajat, keda on toetatud ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni rändajate kaitse ja taasintegratsiooni ühisalgatuse raames.
Stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi raames on käivitumas projekt rändeteedel asuvate Nigeri kirdeosa perifeersete piirkondade pakutavate põhiteenuste ja nende piirkondade vastupanuvõime parandamiseks.
Pidevalt on tarvis jälgida rändevoogude ümbersuunamist. On oht, et uute rändeteede väljakujunemine võib nullida tugevdatud piirikontrolli, muu hulgas Alžeerias. Kujunevate rändeteede kohta vahetatakse aktiivselt teavet Nigeri ametivõimude loodud sihtotstarbelise platvormi kaudu 8 . Tööle kaasaaitamiseks on Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet lähetanud Niameysse kontaktametniku.
Ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonide piirkonnaüleseks muutmine Sahelis on kiirenenud ning sisejulgeoleku- ja kaitseekspertide järkjärguline lähetamine G5 Saheli riikidesse aitab tulevikus tihendada koostööd sealsete ametivõimudega, muu hulgas piirihalduse alal. Agadezi kohaliku büroo töö täielik käimalükkamine on võimaldanud EUCAP Sahel Nigeril laiendada oma tegevust Nigeri põhjaosas, suurendada projektide rakendamisega seotud visiitide arvu eri piirkondadesse, teha koolitusi, tuvastada õiguskaitseorganite täiendavaid vajadusi ning aidata kaardistada ebaseadusliku rände vooge. Juulis toimunud tutvumisvisiidil Madamasse, mis on suur rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse keskus, saatis EUCAP Sahel Nigeri esindajaid ekspert Euroopa Liidu integreeritud piirihalduse abimissioonist Liibüas (EUBAM Libya). Kui julgeolekuolukord lubab, võidakse teha veel visiite ning pakkuda ulatuslikumat ja suunatud nõustamist ja koolitust (nt dokumentide võltsimise ja ebaseadusliku uimastikaubanduse teemadel).
Sellest lähtudes on kõrgel esindajal / asepresidendil valmimas ettepanek EUCAP Sahel Nigeri tugevdamiseks, ning 28. augusti Pariisi kohtumisel saavutatud kokkulepete ellurakendamiseks saabub riiki erimissioon.
Nigeeria
Nigeeria on endiselt ebaseaduslikult Euroopasse saabujate peamine päritoluriik (2017. aasta 4. septembri seisuga oli registreeritud 16 671 ebaseaduslikku saabujat) ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti korraldatavate tagasisaatmisoperatsioonide üks peamisi sihtkohti, kuhu on alates juunist toimunud juba kolm tagasisaatmisoperatsiooni. Nigeeria valitsus lähetas Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti rahastamisel Itaaliasse kaks kontaktametnikku, et aidata kaasa ebaseaduslike rändajate tuvastamisele ja suurendada tagasipöördumiste arvu. Paraku on probleeme valmistanud ELi-Nigeeria tagasipöördumislepingu läbirääkimiste teise vooru kuupäeva kindlaksmääramine.
On oluline alustada võimalikult kiiresti uuesti läbirääkimisi, et saavutada võimaluse korral kokkulepe ja võtta kõrvalmeetmeid vabatahtliku tagasipöördumise toetamiseks ja rändajate sotsiaal-majanduslikuks lõimimiseks nende kodupaiga kogukondadesse. Eesmärk on jõuda kokkuleppeni enne järgmise kõrgetasemelise poliitilise dialoogi algust.
Nigeeria jätkab tihedat koostööd Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga, et soodustada oma kodanike toetatud vabatahtlikku tagasipöördumist Nigerist ja Liibüast. Neist riikidest tagasipöördumisel on 2017. aastal seni abistatud 2 770 isikut, keda on toetatud ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni rändajate kaitse ja taasintegratsiooni ühisalgatuse raames ning keda on toetanud ka teised rahastajad.
Nigeeria on endiselt peamine ELi mittekuuluv riik, kust on pärit kõige rohkem inimkaubanduse ohvreid, peamiselt ELis seksuaalse ärakasutamise eesmärgil kaubitsetavaid naisi ja tüdrukuid 9 . Euroopa Arengufondist ja Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondist on eraldatud 10 miljonit eurot inimkaubanduse ja rändajate smugeldamise vastasele projektile. Oktoobris käivituvasse projekti on kaasatud Nigeeria immigratsiooniteenistus ja riiklik inimkaubandusega võitlemise amet 10 . Sellele tööle tuleks rahvusvahelise inimkaubanduse ning rändajate smugeldamise piiriüleste juhtumite korral kasuks ELi asjaomaste asutuste täiendav toetus, eelkõige Europoli ja Eurojusti osalus.
Senegal
Senegal on endiselt kaalukas ebaseaduslike rändajate päritoluriik; 2017. aasta 4. septembriks oli Senegalist Itaaliasse saabunud 5 526 ebaseaduslikku rändajat. Senegal on kinnitanud kavatsust saata ebaseaduslike rändajate tuvastamise ja tagasipöördumise soodustamiseks Itaaliasse oma töörühma. Itaalia valitsus on saatnud Senegali politseiametile ettepaneku, millele oodatakse peagi positiivset vastust. Hispaaniaga on sõlmitud uus rändekokkulepe, mis põhineb olemasoleval kokkuleppel ning pikaajalisel heal koostööl nt rannikuseire ja finantsabi valdkonnas.
EList tagasipöördumiste alal on siiski saavutatud vähe edu. Vähenes ka konsulaarsete reisidokumentide taotlustele antud positiivsete vastuste arv. Lähiajal allkirjastatakse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning Senegali ametivõimude vastastikuse mõistmise memorandum, mis sõlmiti Dakaris 2. juunil. Juba allkirjastatud sihtprojekti raames, mida juhib Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, on Senegalis tagatud riskianalüüsi üksuse loomine Aafrika ja Frontexi luureorganite võrgustikus.
Senegal aidanud suurendada toetatud vabatahtlikku tagasipöördumist Senegali ning 2017. aasta 1. septembriks oli tagasipöördunuid üle 1 764, sealhulgas üle 1 058 Nigerist ja 671 Liibüast. Peale selle likvideerisid Senegali ametivõimud 2017. aasta juunis rändajaid ebaseaduslikult üle piiri toimetanud võrgustiku. Senegalil on valmimas ka riiklik rändepoliitika, millega kinnitatakse ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondist 9,5 miljoni euroga rahastatud rändehaldusprojekti kaudu toetatud poliitika- ja strateegiakavad. Senegalile Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi projektide raames eraldatud 161,8 miljonist eurost on lepingutega kaetud 104,3 miljonit (64 %). Nende vahenditega toetatakse konkreetseid meetmeid ebaseadusliku rändega võitlemiseks, eelkõige töökohtade loomise kaudu.
Mali
Mali kuulub ebaseaduslikult ELi saabujate 10 peamise päritoluriigi hulka ja on endiselt üks peamisi transiidiriike. Alates 2017. aasta 1. jaanuarist (kuni 4. septembrini) on ELi ebaseaduslikult sisenenud 5 990 Mali kodanikku. Tagasipöördumiste määr on väike ja koostööd tuleks tugevdada. Teatav positiivne areng on toimunud konsulaardokumentide väljastamisel Mali kodanikele, kes on juba määratud tagasi pöörduma, aga ülejäänud juhtudel on vaja dokumentide väljastamist kiirendada. Mali peab täitma oma kõrgeimal poliitilisel tasandil antud lubaduse tagada ad hoc missioonide käigus ja muude vahenditega tuvastatud ebaseaduslike rändajate tõhus tagasipöördumine ning, mis veelgi olulisem, tegema rändajate tuvastamise ja tagasipöördumise valdkonnas struktuursemat koostööd kooskõlas parimate tavadega.
Mali ametivõimud on ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni rändajate kaitse ja taasintegratsiooni ühisalgatuse toetusel jätkanud jõupingutusi Nigerisse ja Liibüasse lõksu jäänud Mali kodanike vabatahtliku tagasipöördumise soodustamiseks ning 2017. aastal on abistatud 800 isikut. Lisaks on Malisse lõksu jäänud haavatavate rändajate toetamise raames alates 2017. aasta maist aidatud päritoluriikidesse tagasi pöörduda 19 isikul.
Juunis toimus rännet käsitlev riiklik konsultatsioon, et arendada edasi 2015. aastal vastu võetud Mali riiklikku rändestrateegiat. See protsess, milles osales ka diasporaa, aitas suurendada teadlikkust rändajate smugeldamise vastastest õigusaktidest ning aitas kaasa nende rakendamisele ja rändeteemalise dialoogi edendamisele kodanikuühiskonnaga.
Poliitiline olukord Mali põhja- ja keskosas on alates neljanda eduaruande avaldamisest veelgi halvenenud. Et aidata valitsusel võtta tugevama kontrolli alla piirialad Nigeri, Burkina Faso ja teiste naaberriikidega, on käimas arutelu Mopti ja Segou piirkondade elanikkonnale sotsiaalsete põhiteenuste pakkumise toetusprogrammi 11 võimalikuks rahastamiseks ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondist. Lisaks sellele võttis nõukogu 2017. aasta augustis vastu Euroopa Liidu lepingu artikli 28 kohase otsuse, 12 millega anti volitused ELi uute stabiliseerimismeetmete võtmiseks, et toetada Mali ametivõime võitluses kasvava ebakindlusega riigi keskosas asuvates Mopti ja Segou piirkondades ning nende piirkondade tsiviiladministratsiooni taastamisel ja laiendamisel. EL annab nüüd tugevat toetust, nii rahaliselt (50 miljonit eurot) kui ka ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonide piirkonnaüleseks muutmise püüete kaudu, et luua G5 Saheli ühendväed, mis tugevdaksid kontrolli G5 Saheli riikide sisepiiridel ning aitaksid võidelda terrorismi, rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse ja inimkaubandusega.
Euroopa Liidu ÜJKP missioon Malis (EUCAP Sahel Mali) on veelgi tugevdanud toetust Mali ametivõimudele ja asjaomastele ministeeriumitele piirijulgeoleku ja piirihalduse valdkonnas. Näiteks kiitsid ametivõimud hiljuti heaks riikliku piiripoliitika ja selle tegevuskava, mis peaks viima riikliku piiristrateegia vastuvõtmiseni. EUCAP Sahel Mali toetab ka piiripolitsei ümberkorraldamist ja teeb ELi delegatsiooniga tihedat koostööd ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi projektide rakendamise alaseks strateegiliseks nõustamiseks 13 .
Etioopia
Rändekoostöö senised tulemused on vastakad. Ühelt poolt on Etioopia pingutused rändajaid smugeldavate võrgustike vastu võitlemisel toonud alates 2017. algusest kaasa Aafrika Sarve riikide (peamiselt Eritrea ja Somaalia) kodanike ebaseaduslike ELi saabumiste arvu vähenemise võrreldes 2016. aasta sama perioodiga 14 . Etioopia teeb täiendavaid edusamme oma territooriumil viibivate arvukate pagulastega seotud lubaduste vallas, vaadates muu hulgas põhjalikult läbi oma pagulaspoliitika ning lisades sellesse õiguse tööle, õiguse pääseda juurde haridusele ja liikumisvabaduse, ning on astunud konkreetseid samme kestlike lahenduste pakkumiseks ja pagulastele pakutavate võimaluste avardamiseks. See on oluline, sest ilma selliste väljavaadeteta on pagulastel oht sattuda kuritegelike võrgustike ohvriks. Paranenud on ka Etioopia üldine poliitiline olukord ja 4. augustil 2017 lõpetati seal erakorraline seisukord.
Teiselt poolt on koostöö EList tagasipöördumise alal endiselt mitterahuldav ja tagasipöördumiste määr on piirkonna üks väiksemaid. Operatiivtöö on väheste valitud näidisjuhtumite puhul edenenud väga aeglaselt ja kõrgeima tasandi poliitilised lubadused ei ole seni operatiivkoostöös väljendunud. Nimetatud näidisjuhtumitest saadud õppetundidest lähtudes pani EL ette struktuursema menetluse Etioopia kodanike tagasipöördumiseks ELi liikmesriikidest. Sellekohane arutelu jätkub, et saavutada positiivne tulemus.
2.2. Edusammud teistes riikides
Aasia
Bangladesh on peamine riik väljaspool Aafrikat, kust saabub ebaseaduslikke rändajaid Vahemere keskosa rändetee kaudu, ning on 2017. aasta 4. septembri seisuga ebaseaduslike Itaaliasse saabujate üldarvult Nigeeria järel teisel kohal 8 747 ebaseadusliku saabujaga (võrdluseks: kogu 2016. aastal oli Bangladeshist ebaseaduslikult saabunuid 8 131). See on ka üks riikidest, kellega on olnud eriti raske saavutada edu tagasipöördumise ja tagasivõtmise alal. Nimelt on tagasipöördumise määr aastatel 2013–2016 langenud 14 protsendipunkti võrra ja liikmesriigid teatavad pidevalt, et Bangladeshi ametivõimud ei reageeri ebaseaduslike rändajate tuvastamise taotlustele. Selle puuduse ületamiseks sõlmisid EL ja Bangladesh augusti lõpus Dhakas esialgse kokkuleppe standardse töökorra kohta.
1. augustil 2017 alustati uut 12 miljoni euro suurust piirkondlikku projekti „Rände parem haldamine Siiditee riikides“. Projekti eesmärk on maksimeerida rände ja liikuvuse arengupotentsiaali selles piirkonnas olulisemate tööjõudu vastuvõtvate riikide suunas ning töötada välja terviklikud piirkondlikud rände- ja liikuvuskäsitlused, mis järgivad täielikult inimõigusi ja võtavad arvesse rändajate kaitset.
Koostöö Pakistaniga oli 20. juulil Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti kooskõlastusel toimunud tagasipöördumise ühisoperatsiooni raames väga hea. Operatsiooni käigus pöördus kodumaale tagasi 45 Pakistani kodanikku. Järgmine ühine tagasivõtmiskomitee istung, mis on praegu kavandatud septembrisse, on Pakistanile oluline võimalus tutvustada uusi edusamme tagasivõtmise alal, sealhulgas seda, kuidas on ellu viidud eelmise, veebruaris toimunud tagasivõtmiskomitee istungil antud lubadusi. Juulis toimus Pakistani ametnike õppevisiit Thbilisisse tutvuma ELi-Gruusia elektroonilise tagasivõtmistaotluste menetlemise platvormiga, et aidata teha Pakistanis edusamme komisjoni rahastatava sarnase projektiga.
Afganistani teemal Brüsselis 13. juulil toimunud seminar, mis oli suunatud Afganistani konsulaarametnikele, paistis silma osalejate suure arvuga ning selle käigus vahetati kasulikke seisukohti ühiste edasiste sammude rakendamise ja liikmesriikide kahepoolsete kokkulepete teemal. Ühiste edasiste sammude rakendamisega tegeleva töörühma kolmas kohtumine toimub kava kohaselt 2017. aasta oktoobri algul.ELi töökavas on olulisel kohal ebaseadusliku rände ja sundrände algpõhjustega tegelemine ning tagasi pöördunud isikute eduka taasintegreerimise tagamine. Selleks rakendatakse muu hulgas ELi 2016. aasta piirkondlikku programmi, mille peamine toetusesaaja on Afganistan, ning 2017. aasta lõpuks ette valmistatavat samalaadset programmi. Afganistani julgeolekuolukord on pärast Kabulis 31. mail toimunud rünnakut märgatavalt halvenenud.
Lääne-Aafrika
2017. aastal ebaseaduslikult Guineast Itaaliasse saabunute arv oli 4. septembri seisuga 8 904. Rände haldamise teemalistes aruteludes on Guinea ilmutanud koostöövalmidust. Guinea ja EL on juba arutanud ning kinnitanud häid tavasid. Järgmise sammuna tuleb teha neid häid tavasid järgides konkreetset koostööd. Juuli algul külastas Guinead tehniline missioon, et selgitada välja arengukoostöö raames toetatavad majandus- ja tööhõivevaldkonnad. Ettevalmistamisel on ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi meede, mis keskendub noorte sotsiaal-majanduslikule integratsioonile, et vältida ebaseaduslikku rännet ja paremini toetada tagasipöörduvate rändajate taasintegreerimist. Sel aastal on toetatud üle 1 185 Guinea kodaniku vabatahtlikku tagasipöördumist Liibüast ja Nigerist.
2017. aasta 4. septembri seisuga oli Côte d’Ivoire’ist Itaaliasse saabunud 8 280 ebaseaduslikku rändajat. Hoolimata mitmest meeldetuletusest, mille Abidjanis asuv ELi delegatsioon on Côte d’Ivoire’i ametivõimudele teinud, pole Côte d’Ivoire’ilt ELi kavandatava praktilise kokkuleppe kohta seni tagasisidet saadud. Nurjusid ka paralleelsed katsed parandada koostööd juuliks/augustiks kavandatud ad hoc tuvastamismissiooniga teatavatesse liikmesriikidesse, sest missioon jäi lõpuks ära. Konkreetsed edusammud on hädavajalikud, sest Côte d’Ivoire’i tagasipöördumiste määr on üks väiksemaid (umbes 5 %) ja sealt ebaseaduslikult ELi saabujate arv kasvab.2017. aastal on seni toetatud üle 490 Côte d’Ivoire’i kodaniku vabatahtlikku tagasipöördumist Liibüast ja Nigerist.
Varsti peaks sõlmitama ka Itaalia, Guinea ja Côte d’Ivoire'i kokkulepe kontaktametnike lähetamiseks.
ELi kõrgetasemeline missioon Gambiasse, milles osalesid mõned liikmesriigid, toimus augusti algul. Missioon keskendus rände haldamise tehnilistele ja rahalistele vajadustele ning selle tulemusena lubati eraldada üle 20 miljoni euro. Kõrgeimal tasemel kinnitati poliitilist valmidust teha ELiga koostööd rände haldamiseks ja missioonile järgnevad praktilist korda käsitlevad läbirääkimised. Koostöös Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga töötatakse välja riiklik rändepoliitika, mille valmimist oodatakse 2017. aasta lõpuks. 2017. aasta 4. septembri seisuga oli Gambiast Itaaliasse saabunud 5 548 ebaseaduslikku rändajat. Sel aastal on seni toetatud üle 1 345 Gambia kodaniku vabatahtlikku tagasipöördumist Nigerist ja Liibüast ning EL on kinnitanud, et on valmis reageerima Gambia ametivõimude taotlusele toetada tagasipöördujate kestlikku taasintegreerimist. Itaaliasse on ebaseaduslike rändajate tuvastamist toetama lähetatud kaks Gambia kontaktametnikku, kelle lähetuskulud katab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet.
Pärast mais toimunud kõrgetasemelist tehnilist visiiti Ghanasse on Ghana ametivõimudega jagatud häid tavasid rände paremaks haldamiseks. Alanud on ka ettevalmistused lühiajaliseks tuvastamismissiooniks mitmesse liikmesriiki. Peale selle on seni toetatud üle 250 isiku tagasipöördumist Nigerist ja Liibüast.
Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida
ELi-Egiptuse partnerluse prioriteedid aastateks 2017–2020 võttis juulis vastu ELi-Egiptuse assotsiatsiooninõukogu ja need kinnitavad rändevoogude haldamise tähtsust mõlemapoolse kasu seisukohalt, arvestades Valletta tippkohtumist ja tegevuskava. EL nõustub toetama Egiptust rände haldamisel ning ebaseadusliku rände, inimkaubanduse ja rändajate smugeldamise ennetamisel, aga ka rändajate õiguste ja kaitse valdkonnas 15 . EL ja Egiptus on kokku leppinud, et kaaluvad koostööd rändajate vabatahtliku tagasipöördumise ning rände algpõhjustega tegelemise valdkonnas.Ametliku rändedialoogi alustamise protsess on jõudnud lõppetappi.
Egiptus on võtnud meetmeid oma piiride kontrollimiseks ja oma territooriumilt väljumise tõkestamiseks (alates 2017. aasta algusest on tuvastatud ainult kolm saabumist Egiptusest), aga struktuursemad jõupingutused aitaksid paremini käsitleda Egiptuse rändeteega seotud protsesse ning eelkõige hallata piirkonda lõksu jäänud rändajaid. Hoolimata kontrolli tugevdamisest sisenemispunktides, jätkub rändajate ja varjupaigataotlejate sissevool Egiptusse, ehkki aeglasemas tempos. Egiptuses registreeritud pagulaste arv on kasvanud üle 208 000. Nende hulgas on 120 000 Süüria ning 86 000 Aafrika või Iraagi kodanikku, kes elavad koos muude rändajatega, kelle arv on teadmata ning üha suureneb.
ELi-Tuneesia assotsiatsiooninõukogu kohtumisel 2017. aasta mais kinnitati üldist koostöövalmidust, kuid viisalihtsustuslepingu ja tagasivõtulepingu läbirääkimistel ei ole viimastel kuudel rohkem edusamme tehtud. 24. juulil toimunud teise kontaktrühma kohtumise mitteametlikus osas nõustus Tuneesia siseminister uue läbirääkimisvooru korraldamisega. Kõnesoleva uue läbirääkimisvooru kuupäevad on kokkuleppimisel. Samal üritusel väljendas Tuneesia president valmidust aidata tegeleda Liibüa olukorrast tulenevate probleemidega.
Allkirjastatud on 2016. aasta detsembris ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi juhtkomitees heaks kiidetud Tuneesia programmi esimene leping. Tuneesia on avaldanud huvi programmi Seahorse teabetundide korraldamise vastu. Volinik Johannes Hahn külastas 4.–5. septembril Tuneesiat, et arutada Tuneesia ja Liibüa majandusarengut ning tehtavat koostööd.
Alžeeriaga pole ametlikku rändedialoogi seni paraku toimunud, aga 2017. aasta juunis kinnitati sellise dialoogi lähtealused. Oma 19.–20. juuli 2017. aasta visiidil Alžiiri osutas volinik Hahn ELile ja Alžeeriale kui partneritele ebaseadusliku rändega tegelemisel. Alžeeria, kes võib kujuneda nii transiidi- kui ka päritoluriigiks, on võtnud asjaomaseid meetmeid, näiteks paigutanud veel 3 000 sõjaväelast oma piiridele Nigeri ja Maliga. 24. juulil toimunud kontaktrühma teise kohtumise mitteametlikus osas väljendas Alžeeria siseminister huvi dialoogi edendamise ja konkreetse koostöö vastu ELiga rände, julgeoleku ja terrorismivastase võitluse vallas. Kui pidada aga silmas konkreetset programmi, siis pole välisminister seni ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi rahastamise vastu huvi avaldanud. Mõlemad pooled kinnitasid, et nad on arutelu jätkamisele ja potentsiaalsete projektide ümberkohandamisele avatud.
Suve jooksul on suurenenud Marokost ELi ja eelkõige Hispaaniasse suunduvad ebaseadusliku rände vood. Sellele lisaks oli 2017. aastal 4. septembri seisuga Marokost Itaaliasse saabunud 4 786 ebaseaduslikku rändajat. Maroko osaleb ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi esimeses, mitut haru ehk Põhja-Aafrika haru ning Saheli ja Tšaadi järve piirkonna haru hõlmavas programmis. Programmi eesmärk on tugevdada lõuna-lõuna suunalist rändekoostööd, toetades Maroko ning Senegali, Côte d’Ivoire’i ja Mali vaheliste vastastikuse mõistmise memorandumite rakendamist. Viisalihtsustuslepingu ja tagasivõtulepingu läbirääkimistel Marokoga pole edu saavutatud. EL on valmis Marokot ja Alžeeriat rändevoogude haldamise keerulises töös täiendavalt toetama ning lähikuudel edasisi koostöömeetmeid arutama.
Jätkub ka töö selleks, et võetaks 2017. aasta aprillis Brüsselis ELi juhtimisel toimunud Süüria ja piirkonna tulevikku käsitlenud konverentsi järelmeetmeid. EL kinnitas konverentsil uuesti oma toetust Jordaaniale ja Liibanonile sellistes valdkondades nagu humanitaarkaitse, jätkusuutlik majanduskasv ning pagulaste ja neid vastuvõtvate kogukondade haridus- ja elatisvajadused. Jordaania ja Liibanon on oma territooriumil vastu võtnud arvukalt pagulasi (täpsemalt Süüria kodanikke), aga pole seni veel ELi suunduva ebaseadusliku rände päritoluriikideks kujunenud. Mõlema riigi puhul on partnerluse prioriteetideks ränne ja liikuvus. Neid punkte kinnitati veel kord Jordaania ja Liibanoni assotsiatsiooninõukogu juulikuu kohtumistel.
3. Vahemere keskosa rändetee
4. septembri 2017. aasta seisuga on Vahemere keskosa rändetee kaudu ELi saabunud 99 846 inimest ja see on vähem kui 2016. aasta samal perioodil. Augusti lõpuks oli Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon registreerinud 2 410 merel hukkunud inimest. Juulis ja augustis hakkas saabumiste arv selgelt langema. Põhjuseid on mitu, sealhulgas Liibüa ametivõimude suurem piirikontrollisuutlikkus, Liibüa rannikuvalve kasvav aktiivsus, ELi rahastatavate meetmete esialgne rakendamine koostöös Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni ja ÜRO pagulaste ülemvolinikuga ning muutused kullerite tegevuses 16 .
Alates Vahemere keskosa rändeteed käsitleva ühisteatise 17 vastuvõtmisest 2017. aasta jaanuaris ja Malta deklaratsiooni 18 tegemisest veebruaris on tööd veelgi kiirendatud. Komisjon võttis juuli algul vastu Itaalia toetamise, rändetee koormuse vähendamise ja solidaarsuse suurendamise meetmete tegevuskava 19 . See põhineb olemasoleval rändevoogude haldamise käsitlusel ja selle rõhk on eelkõige asetatud otsingu- ja päästetegevusele, koostööle Liibüa naabritega ning tagasipöördumisele. Peale selle sisaldab see meetmeid, et suurendada solidaarsust ELis ja abistada Itaaliat tema hiljutise rändereformi rakendamisel. Selleks on komisjon täiendavalt kaasanud 35 miljonit eurot. Euroopa Liidu nõukogu eesistuja ja liikmesriigid leppisid kokku võtta kasutusele aruandlusvahend, et jälgida Malta deklaratsiooni rakenduskavas ja Itaalia tegevuskavas sätestatud meetmete edenemist.
Vahemere kontaktrühm pidas 24. juulil Tunises oma teise kohtumise. Tunise deklaratsioonis 20 lubasid riigid jätkata ja süvendada koostööd, et tegeleda rände algpõhjuste, rändajate smugeldamise ja tagasisaatmisega 21 . Pariisis 28. augustil toimunud kohtumisel leppisid Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Liibüa, Nigeri ja Tšaadi riigi- ja valitsusjuhid ning komisjoni kõrge esindaja / asepresident kokku mitu meedet käimasoleva töö süvendamiseks 22 .
Liibüa on endiselt rändajate suurim lähtekoht ja transiidiriik ning on seetõttu koos päritoluriikidega Vahemere keskosa rändetee rändevoogude haldamise põhipartner. Liibüa on endiselt ka peamine inimkaubanduse ohvrite, eelkõige ELis seksuaalse ärakasutamise eesmärgil kaubitsetavate Nigeeria naiste ja tüdrukute transiidiriik. Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon on teatanud, et 2017. aasta esimesel kuuel kuul on saadud kinnitust 2014.–2016. aastate murettekitava suundumuse jätkumisele: hinnanguliselt kasvas Vahemere keskosa rändetee kaudu Itaaliasse saabunud potentsiaalsete seksuaalse ärakasutamise eesmärgil kaubitsemise ohvrite arv sel perioodil 600 %.
EL jätkab diplomaatilisi jõupingutusi Liibüa stabiliseerimiseks. Selleks antakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi raames ELi rahalist toetust, mis võimaldab pakkuda vahendust Liibüa-Nigeri piiriala ja Ida-Liibüa juhtide konfliktides. ELi stabiliseeriva töö üks põhikomponent on ka riigi elementide taastamine avaliku põhiinfrastruktuuri ja põhiteenuste taastamise kaudu. See toimub rahvusliku kokkuleppe valitsuse ning Benghazi, Kikla, Sirte, Sebha ja Obari ametivõimude ühise järelevalve all ning selle koostöö käigus on ellu rakendatud 22 projekti koolide ja haiglate taastamiseks ning veevarustus-, kanalisatsiooni- ja jäätmekäitlussüsteemide korraldamiseks. EL kooskõlastab oma tegevust julgeolekuhinnangute ja kohaloleku võimaliku suurendamise osas pidevalt ka ÜROga.
Lisaks töötab EL süvendatult, et toetada Liibüa ametivõime rände haldamisel, keskendudes eelkõige Liibüa lõunapiiridele. 2017. aasta juulis kiideti ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi raames heaks ELi ja Itaalia kaasrahastatav 46,3 miljoni euro suurune projekt 23 Liibüa ametivõimude integreeritud piiri- ja rändehaldussuutlikkuse tugevdamiseks. Projekt sisaldab meetmeid Liibüa rannikuvalveasutuste ja nende kontrolloperatsioonide tugevdamiseks, Tripolisse rajatava täiemahulise riikliku koordineerimiskeskuse ja täiemahulise merepääste koordineerimiskeskuse tehniliste analüüside koostamiseks ning Liibüa piirivalvurite operatiivsuutlikkuse tugevdamiseks lõunapiiridel. Sellega seoses on Euroopa välisteenistus ja komisjoni talitused koos Itaaliaga ette valmistamas võimalikku teabekogumismissiooni Liibüa lõunaosasse.
Liibüas toimuv töö lisandub käimasolevale tööle, mida tehakse 2017. aasta aprillis heaks kiidetud 90 miljoni euro suuruse programmi raames rändajate ja pagulaste kaitsmise, sotsiaalse sidususe soodustamise ning vastuvõtvate kogukondade sotsiaalse ja majandusliku arengu valdkonnas. Pärast lepingute allkirjastamist on programmi raames toetust saavad rahvusvahelised organisatsioonid 24 juba alustanud nende kohapealset rakendamist. ÜRO pagulaste ülemvolinik on alustanud tarbeesemete jaotamist ning jälginud pagulaste kaitse olukorda Benghazis asuvates kinnipidamiskeskustes. Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon on korraldanud mitu hindamist, et teha kindlaks kinnipidamiskeskuste materiaalse toetuse vajadused, merepäästeoperatsioonide vastuvõtuteenuste vajadused, rändajate ja riigisiseselt ümberasustatud isikute humanitaarvajadused ning kinnipeetavate rändajate tervishoiu- ja meditsiinilise abi vajadused. Samal ajal jätkavad ÜRO pagulaste ülemvolinik ning Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon kaitse- ja abiteenuste (nt dokumenteerimise, esmase arstiabi ja sularahapõhiste meetmete) laiendamist maabumiskohtades.
Töö tulemusena on märgatavalt kasvanud nende inimeste arv, kes otsustavad pöörduda Liibüast tagasi oma päritoluriikidesse. 1. septembriks 2017 oli Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon toetanud 7 084 rändaja vabatahtlikku tagasipöördumist, samas kui kogu 2016. aastal oli see arv 2 775. Komisjon jätkab võimaluste otsimist selle suundumuse soodustamiseks. ELi delegatsioonid 12 Sahara-taguse Aafrika riigis saatsid asjaomastele ametivõimudele kirja, milles tõstatasid küsimuse Liibüasse lõksu jäänud rändajate humanitaarkaalutlustel tagasipöördumise kohta nende päritoluriikidesse. Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon on pärast seda suhelnud ELi delegatsioonide ja riikide ametivõimudega, et uurida vajalikke toetusmeetmeid, nagu veebipõhise konsulaarteenuse sisseseadmine, mida Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon on katsetanud Tripoli lähistel asuvate rändajateni jõudmiseks. 25
Jätkati Vahemere piirkonna projekti SEAHORSE, mille eesmärk on suurendada Põhja-Aafrika riikide teadlikkust ebaseaduslikest rändevoogudest ja isikute smugeldamisest, eelkõige nende rannikul ja territoriaalvetes, ning nende asjaomast reageerimissuutlikkust. Käimas on kavakohane Liibüa rannikuvalve väljaõpe: kaks Liibüa ametlikku osales ühisoperatsioonis Indalo. Juulis lähetati üks Liibüa rannikuvalveametnikku Itaalia riiklikku koordineerimiskeskusse. Lõppemas on ettevalmistused Liibüa rannikuvalve väljaõppe toetamiseks Maltal ja Itaalias pärast suve lõppu.
Operatsiooni EUNAVFOR Med Sophia raames jätkati smugeldamisevastast võitlust ning Liibüa rannikuvalve täiendkoolitamist ja selle suutlikkuse arendamist. Juuli lõpus esitasid Liibüa ametivõimud uued kandidaadid väljaõppes osalemiseks. Kokku pakuti välja 92 isikut, kes peaksid alustama väljaõpet Itaalias 2017. aasta septembri keskel, kui käimasolevad kontrollimenetlused on lõpule viidud. 25. juulil 2017 pikendas nõukogu operatsiooni EUNAVFOR Med Sophia mandaati 31. detsembrini 2018 ning muutis seda, lisades koolitustel osalejate jälgimise mehhanismi 26 ning laiendades võimalusi teabe jagamiseks liikmesriikide õiguskaitseorganite, Euroopa Piiri- ja Rannikukaitse Ameti ning Europoliga. Lisaks sellele korraldab ka Itaalia koolitusi Liibüa rannikuvalve tulevastele töötajatele ja on saatnud Tripolisse laeva, et toetada nelja varem sel aastal Liibüasse tagasi saadetud laeva kasutuselevõttu (tehnilist hooldust, remonti jm).
Juulis astus ka nõukogu olulise sammu isikute ebaseaduslikult üle piiri toimetamise vastases võitluses, lubades liikmesriikidel tõkestada kummipaatide ja päramootorite eksporti ja tarnimist Liibüasse, kui on mõistlik alus eeldada, et need on mõeldud rändajate ebaseaduslikult üle piiri toimetamiseks 27 .
17. juulil pikendas nõukogu abimissiooni EUBAM Libya volitusi 31. detsembrini 2018. EUBAM Libya teeb ettevalmistusi väikesema mahuga kohaloleku korraldamiseks alates oktoobrist/novembrist, tegutsedes võimaluse korral koos ELi delegatsiooniga 28 . Suve jooksul töötas EUBAM Libya koos ametivõimudega Liibüa piirihaldusreformi alal ning tegi koostööd ÜRO Liibüa toetusmissiooni ja ÜRO Arenguprogrammiga Tripoli julgeolekukava tsiviilaspektide toetamiseks, 29 alustas rannikujulgeoleku üldhalduse kontseptsiooni koostamist ning aitas arendada riikliku terrorismivastase keskuse koordineerimissuutlikkust. Ühe valdkonna eksperdi lähetamine EUBAM Libya juurde Euroopa Piiri- ja Rannikukaitse Ametist ning ühe eksperdi lähetamine Europolist on parandanud teabe jagamist, aidanud saavutada sünergiat ning soodustanud jõupingutuste koordineerimist.
22. juunil allkirjastasid komisjon ja Itaalia rannikukaitse Sisejulgeolekufondi erakorralise abi haru raames toetuslepingu eelarvega 1,84 miljonit eurot. Selle toetuse abil annab Itaalia rannikuvalve Liibüa rannikuvalvele tehnilist abi, et hinnata Liibüa suutlikkust otsingu- ja päästeoperatsioonide korraldamisel ning teha tasuvusuuring, mis loob tingimused Liibüa otsingu- ja päästeala määratlemiseks ning Liibüa merepääste koordineerimiskeskuse loomiseks.
Itaalia on koostanud toimimisjuhendi Vahemere keskosas pääste- ja otsinguoperatsioone tegevatele valitsusvälistele organisatsioonidele. Toimimisjuhend kujutab endast olulist raamistikku päästeoperatsioonide koordineerimise ja tõhususe parandamiseks. Vajadust selle järele nentisid siseministrid justiits- ja siseküsimuste nõukogu 6.–7. juuli 2017. aasta kohtumisel. On oluline, et Vahemere keskosas tegutsevad valitsusvälised organisatsioonid kirjutaksid toimimisjuhendile alla ja järgiksid selle sätteid.
Oluline on jätkata jõupingutusi stabiilsuse parandamiseks kogu Liibüas, tugevdada koostööd Liibüa naabritega ja nende vahel ning kavandada edasist koolitust, kaitset ja abi, sotsiaalmajanduslikku arengut ning toetatud vabatahtliku tagasipöördumist samal tasemel ka 2018. aastal ja edaspidi. Selleks on tarvis suurendada rahastamist ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondist, eelkõige (aga mitte üksnes) selle Põhja-Aafrika harust. Komisjon on Euroopa Liidu nõukogu eesistujariigi ja liikmesriikide taotlusel hinnanud võimalikke prioriteete ning rahastamislünki, mida arutatakse liikmesriikidega edasi järgmistel kuudel.
Ebaseadusliku rände majanduslikke algpõhjuseid aitavad kõrvaldada välisinvesteeringute kava ja selle raames loodud Euroopa Kestliku Arengu Fond, milles suurendatakse eelkõige Aafrikasse ja ELi naabruskonda tehtavaid investeeringuid ning toetatakse töökohtade loomist. Pärast kompromisslahenduse heakskiitmist juunis COREPERis ja seejärel augustis Euroopa Parlamendis peaksid kaasseadusandjad võimalikult kiiresti vastu võtma Euroopa Kestliku Arengu Fondi määruse lõpliku versiooni, et alustada viivitamata selle rakendamist.
4. Kokkuvõte
Rände haldamine Vahemere keskosa rändeteel on endiselt partnerlusraamistiku prioriteetne töövaldkond. Võrreldes eelmise aasta suvega, Itaaliasse saabumiste arv juulis ja augustis vähenes. Mitu meedet, mille Itaalia ja ELi on Liibüas rakendanud, ning tihe koostöö Liibüa ametivõimude ja tähtsamate rahvusvaheliste partneritega (Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon, ÜRO pagulaste ülemvolinik) ning laiemalt kogu partnerlusraamistikus hakkavad vilja kandma. Olulisi edusamme on tehtud ka mõne partnerriigi, näiteks Guinea ja Bangladeshiga.
Vahemere keskosa rändetee rändekoormuse vähenemine loob võimaluse teha täiendavaid edusamme mitme meetmega, mis on võetud pärast partnerlusraamistiku lähenemisviisi rakendamise algust.
Riigisisese piirikontrolli tugevdamine, smugeldamisevastane võitlus ning rändehalduse suutlikkuse suurendamine päritolu- ja transiidiriikides aitab likvideerida smugeldajate võrgustikke, vähendada inimeste väljavoolu ning parandada julgeolekut ja stabiilsust. Senisest rohkem tuleks rõhku panna piirikontrollile Liibüa lõunaosas ja naaberriikides. Nigeris ja mujal tegutsevate ühiste uurimisrühmade töö tugevdamine ning rändetundlikel aladel tegutsevad ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonid võivad anda täiendavaid tulemusi. Liikmesriikide täieulatuslikul toel peaksid jätkuma ka ÜJKP missioonide piirkonnaüleseks muutmise ning G5 ühendvägede loomise toetamise püüdlused.
Kuna smugeldajate võrgustike edukas likvideerimine toob rändeteedel asuvatele kohalikele kogukondadele tihti kaasa sissetulekuallikast ilmajäämise, tuleb rändepoliitikale kohaliku toetuse tagamiseks aegsasti rakendada töökohtade ja alternatiivsete sissetulekuallikate loomise projekte. Selleks on eriti oluline rakendada kiiresti ellu ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi raames juba heaks kiidetud projektid sotsiaal-majandusliku vastupanuvõime toetamiseks Liibüa lõunaosas ja Nigeris.
Kuigi olemasolevate rändeteede sulgemise jõupingutused on hakanud tulemusi andma, peaks EL valvsalt jälgima Euroopasse viivate võimalike uute alternatiivsete rändeteede kujunemist, töötades koos asjaomaste partnerriikide ja enim mõjutatud liikmesriikidega.
Samal ajal ebaseadusliku rände piiramise jõupingutustega tuleks jätkata rangete põhimõtete rakendamist inimõiguste kaitseks ja rändajatele väärikate elutingimuste tagamiseks transiidiriikides, eriti Liibüas.ELi ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni vahelise toetatud vabatahtliku tagasipöördumise programmi edukas rakendamine Lääne-Aafrikas ja Liibüas näitab selle poliitikavahendi märkimisväärset potentsiaali.
Üha olulisem roll võib olla ÜRO pagulaste ülemvolinikuga rahvusvahelist kaitset vajavate isikute ümberasustamiseks tehtaval koostööl. Liikmesriigid peaksid komisjoni käivitatud ulatuslikuma ümberasustamistegevuse raames kiiresti andma sisukaid lubadusi.
Ebaseadusliku rände pärssimise ja varjupaigasüsteemide terviklikkuse kaitsmise põhieeldus on tõhus tagasisaatmine ja tagasivõtmine. Viimase aja edusammud tagasipöördumisalases pragmaatilises koostöös mõne Lääne-Aafrika ja Aasia riigiga peaksid olema eeskujuks sarnastele edusammudele teiste partnerriikidega. EL on ka edaspidi valmis rakendama sellise konstruktiivse koostöö saavutamiseks kõiki vajalikke abivahendeid, sealhulgas viisapoliitikat.
Lisaks kõigele oleneb edu väga palju sellest, millisel määral on võimalik ELi poliitilise eesmärkide toetamist rahastada. Kindlasti on vajalik, et liikmesriigid teeksid 2018. aastal ja edaspidi kättesaadavaks lisavahendeid ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi ning eelkõige selle Põhja-Aafrika haru projektidele.
Eelseisev ELi-Aafrika tippkohtumine pakub võimalust hinnata partnerlusraamistikus koos Aafrika riikidega saavutatud edu ning lisada senistele hästitoimiva ja vastastikku kasuliku liikuvus- ja rändepartnerluse ühise ülesehitamise jõupingutustele uusi suundi.
Neljas eduaruanne Euroopa rände tegevuskava alusel loodud ELi ja kolmandate riikide partnerlusraamistiku kohta, COM (2017) 350 final, 13.6.2017.
Itaalia toetamise, Vahemere keskosa rändetee koormuse vähendamise ja solidaarsuse suurendamise meetmete tegevuskava, SEC(2017) 339, 4.7.2017.
Sellest 42,2 miljonit eurot katab ELi hädaolukorra usaldusfond Aafrika jaoks, 2,2 miljonit eurot Itaalia ja 1,8 miljonit eurot Sisejulgeolekufond.
Saheli piirkond ja Tšaadi järve piirkond, Aafrika Sarv, Põhja-Aafrika.
Kooskõlas humanitaarabi põhimõtetega ei tohi vajaduspõhise humanitaarabi suhtes kehtestada ühtegi tingimust.
Kontaktrühma siseministrid kohtusid 19.–20. märtsil Roomas ja 24. juulil 2017 Tunises. Tunise kohtumisel osalesid Alžeeria, Austria, Itaalia, Liibüa, Mali, Malta, Nigeri, Prantsusmaa, Saksamaa, Sloveenia, Šveitsi, Tšaadi ja Tuneesia siseministrid, volinik Avramopoulos ning Euroopa Liidu nõukogu eesistujariigi Eesti siseminister.
http://www.elysee.fr/declarations/article/declaration-conjointe-relever-le-defi-de-la-migration-et-de-l-asile/.
Platvormi loomises osalesid ka ELi delegatsioon, Euroopa rände kontaktametnik ning 1. augustist Niameysse lähetatud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti kontaktametnik, Euroopa Liidu ÜJKP missioon Nigeris (EUCAP Sahel Niger), huvitatud ELi liikmesriigid ja Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon.
Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO) avaldas 2017. aasta juunis Nigeeria kui päritoluriigi teabearuande (https://coi.easo.europa.eu/administration/easo/PLib/EASO_Country_Focus_Nigeria_June2017.pdf) ja korraldas Roomas Nigeeriaga tehtava praktilise koostöö nõupidamise, et saada parem ülevaade Nigeeria juhtumite mahust.
Riikliku inimkaubandusega võitlemise ameti peadirektor on ärgitanud ka laiendama koostööd Nigeeriast pärit inimkaubanduse ohvrite sihtriikidega ELis, et laiendada õigusrikkujate kohtu alla andmist muu hulgas ühiste juurdluste ja operatsioonide kaudu. Sel eesmärgil toimusid kohtumised Itaalia õiguskaitseorganitega.
Sellega täiendatakse Mopti ja Gao piirkondade julgeoleku tugevdamise ja piirialade haldamise toetusprogrammi.
Nõukogu otsus (ÜVJP) 2017/1425.
EUCAP Sahel Malil on korrapärased kontaktid ELi Mali koolitusmissiooniga ning EUCAP Sahel Nigeri ja EUBAM Libyaga.
Teadusuuringute ja tõendite kogumise vahend. „Aafrika Sarve ja Jeemeni vaheline ränne: Puntlandi, Djibouti ja Jeemeni uuring“, London ja Nairobi: ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi (Aafrika Sarve haru) teadusuuringute ja tõendite kogumise vahend (www.soas.ac.uk/hornresearch-ref).
2017. aasta mais kinnitati ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi Põhja-Aafrika haru raames 60 miljonit eurot hõlmav programm, millega edendatakse Egiptuses rände haldamist, tegeletakse ebaseadusliku rände algpõhjustega ja toetatakse rändajaid vastu võtvaid Egiptuse kogukondi.
ELi rahastatud uuringud (teadusuuringute ja tõendite kogumise vahend: www.soas.ac.uk/hornresearch-ref) näitavad, et üha suurem arv peamiselt Somaalia päritolu rändajaid eelistab rännata Euroopasse Jeemeni kaudu. See rändetee on suhteliselt uus (registreeriti esimest korda 2015. aastal) ja selle populaarsus näib kasvavat. On teateid, et sellele rändeteele suundub vähesel määral ka Etioopia kodanikke. Uue rändetee väljakujunemise peamine tegur näib olevat Etioopia ja Sudaani tugevam piirikontroll tavapärasematel inimkaubanduse ja smugeldamise marsruutidel.
Ühisteatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule: „Ränne Vahemere keskosa rändeteel. Rändevoogude haldamine ja inimelude päästmine“, JOIN (2017) 4 final, 25.1.2017.
http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2017/01/03-malta-declaration/
SEC(2017) 339, 4.7.2017.
http://europa.eu/rapid/press-release_STATEMENT-17-2125_fr.htm
Kontaktrühma kohtumise mitteametlikus osas kohtus volinik Avramopoulos kahepoolselt Tuneesia presidendi ja siseministriga, Nigeri, Alžeeria ja Liibüa siseministritega ning Mali välismalilaste ministriga.
http://www.elysee.fr/declarations/article/declaration-conjointe-relever-le-defi-de-la-migration-et-de-l-asile/
http://europa.eu/rapid/press-release_IP-17-2187_en.htm
Programmi rakenduspartnerid on Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon, ÜRO pagulaste ülemvolinik, ÜRO Lastefond, ÜRO Arenguprogramm ja Saksamaa rahvusvahelise koostöö agentuur (Deutsche Gesellschaft für Internationale Zusammenarbeit).
Praeguseks on arutelud ametivõimude ja ELi delegatsioonidega toimunud Gambias, Malis, Guineas (Conakrys), Côte d’Ivoire’is ja Senegalis. Konkreetseid edasisi toetusmeetmeid kaalutakse Gambiaga (toetatud vabatahtlikeks tagasipöördumisteks Nigerist ja Liibüast), Guinea (Conakry), Senegali ja Maliga (toetatud vabatahtlikud tagasipöördumised Nigerist) ning Burkina Fasoga (toetatud vabatahtlikud tagasipöördumised Liibüast).
21. augustil allkirjastas operatsiooni komandör Liibüa rannikuvalve juhiga koolitust käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi seireteemalise lisa.
Nõukogu otsus 2017/1338.
EUBAM Libya raames külastatakse praegu Tripolit keskmiselt üks kuni kolm korda nädalas. Julgeoleku- ja logistikatöötajad saavad Tripolis ööbida juba enne oktoobrit/novembrit.
ELi side- ja planeerimisüksusel on samuti endiselt oluline toetav roll Tripoli julgeolekukava koordineerimisel ÜRO Liibüa toetusmissiooni juures. Ühine Tripoli julgeolekukava ja eelkõige ühisoperatsioonide keskus aitavad ühendada Liibüa ajutise julgeolekukomitee, kaitseministeeriumi, siseministeeriumi, presidendi kaitseüksuse ja teiste julgeolekuvaldkonnas tegutsejate jõupingutusi, et taastada Tripolis normaalne elurütm.