EUROOPA KOMISJON
Brüssel,7.3.2017
COM(2017) 116 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
määruse (EÜ) nr 1071/2009 (millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta) teatavate sätete rakendamise kohta ajavahemikul alates 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2014
(Teine komisjoni aruanne autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemist käsitlevate teatavate sätete rakendamise kohta liikmesriikides)
I.Sissejuhatus
Käesolevas aruandes käsitletakse autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemist liikmesriikides ja selle eesmärk on tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1071/2009 (millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ 1 ) (edaspidi „määrus (EÜ) nr 1071/2009“) kohaldamise põhjalikum järelevalve. Määrust kohaldatakse kõikide ELis asutatud ettevõtjate suhtes, kes tegutsevad autoveo-ettevõtja tegevusalal või kes kavatsevad sel tegevusalal tegutsema asuda. Autoveo-ettevõtja tegevusala hõlmab nii kaupade autoveo ettevõtjaid 2 kui ka sõitjate autoveo ettevõtjaid 3 . Määruse kohaldamisalasse ei kuulu teatava kategooria ettevõtjad, näiteks need, kes kasutavad mootorsõidukeid, mille täismass on väiksem kui 3,5 tonni 4 . Määruses (EÜ) nr 1071/2009 määratakse kindlaks ühiseeskirjad kaupade autoveo ettevõtja ja sõitjate autoveo ettevõtja tegevusalale lubamiseks.
Kooskõlas määruse artikliga 3 peavad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsevad ettevõtjad toimima liikmesriigis stabiilselt ja tõhusalt, olema hea mainega, asjakohase finantssuutlikkusega ja nõutava ametialase pädevusega. Lisaks kehtestatakse määruse artikliga 4 autoveo-ettevõtjatele kohustus nimetada veokorraldaja, kellel on ametialase pädevuse tunnistus, mis kinnitab vajalike oskuste ja teadmiste olemasolu veo korraldamiseks tegelikult ja pidevalt kooskõlas kõigi õigus- ja valdkondlike nõuetega. Autoveo-ettevõtjatele määrusega (EÜ) nr 1071/2009 kehtestatud tingimuste täitmise kontrollimise kohustus lasub liikmesriikidel. Peale selle on Euroopa Liidus tegutsevate ettevõtjate järelevalves peamisel kohal liikmesriikide hästi korraldatud halduskoostöö.
Määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 26 lõikes 1 on sätestatud liikmesriikide ja komisjoni aruandekohustuste tähtajad:
liikmesriigid peavad koostama iga kahe aasta järel pädevate asutuste tegevusaruande ja edastama selle komisjonile, nagu on nõutud määruse artiklis 26;
komisjon peab koostama liikmesriikide edastatud teabe põhjal iga kahe aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatava aruande.
Liikmesriikide aruanded kujutavad endast olulist alusmaterjali komisjoni aruande jaoks. Määruse artiklis 26 antakse ülevaade andmetest, mida riiklikud aruanded peaksid sisaldama:
„a) sektori ülevaadet hea maine, finantsolukorra ja ametialase pädevuse osas;
b) välja antud lubade arvu liikide ja aastate kaupa, peatatud või tühistatud lubade arvu, tegevusalale sobimatuks tunnistamiste arvu ning kõnealuste otsuste põhjuseid;
c) igal aastal välja antud ametialase pädevuse tunnistuste arvu;
d) põhilist statistikat riiklike elektrooniliste registrite ja nende kasutamise kohta pädevate asutuste poolt ning
e) ülevaadet teiste liikmesriikidega vahetatud teabe kohta vastavalt artikli 18 lõikele 2, mis hõlmab eelkõige teise liikmesriigi poolt teatatud rikkumiste arvu aasta kohta ja saadud vastuseid, ning vastavalt artikli 18 lõikele 3 tehtud päringute ja saadud vastuste arvu aasta kohta“.
Käesolevas aruandes käsitletakse riikide esitatud andmete kvaliteeti ja õigeaegsust (II osa) ning analüüsitakse liikmesriikide aruandeid (III osa). IV osas esitatakse järeldused.
II.Andmete esitamine
See on määruse (EÜ) nr 1071/2009 kohane teine aruanne, mis hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2014. Esimeses aruandes 5 vaadeldi ajavahemikku 4. detsembrist 2011 (määruse jõustumise kuupäev) kuni 31. detsembrini 2012. Käesolev aruandeperiood kattub ajaliselt autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide 6 rakendamist käsitleva aruandega, nagu nõutakse määruse nr 1071/2009 artikli 26 lõikega 2. Selline sünkroniseerimine võimaldab liikmesriikidel ja sidusrühmadel saada sidus ülevaade sellest, millised olid samal aruandeperioodil sektori siseturg ja sotsiaalõigusnormid.
Hoolimata kõnealuse määruse artiklis 26 sätestatud aruandekohustusest ei olnud käesoleva aruande koostamise ajaks esitanud oma aruandeid kuus liikmesriiki: Austria, Belgia, Küpros, Ungari, Madalmaad ja Portugal. Mõni liikmesriik esitas oma andmed 30. septembri 2015. aasta tähtajast palju hiljem, mis mõjutas komisjoni käesoleva aruande koostamise ajakava märkimisväärselt. Mitmes aruandes ei esitatud teatavat vajalikku teavet, mistõttu on keeruline teha põhjalikku analüüsi. Oli ka juhtumeid, kus andmed esitati nõutust erineva ajavahemiku kohta.
Selleks et tagada kooskõla ja aidata liikmesriikide pädevatel asutustel täita oma aruandekohustust, pakkusid komisjoni talitused 2015. aastal liikmesriikidele välja standardvormi, mida tuli hakata kasutama alates teisest aruandeperioodist. Enamik aruande esitanud liikmesriikidest kasutaski standardvormi.
Kuna käesoleval aruandeperioodil aruande esitanud liikmesriigid ei ole samad, kes esitasid aruande esimesel aruandeperioodil, ning kuna aruandeperioodide kestus on erinev, 7 ei saanud kahte aruandeperioodi võrrelda ja need võrdlused ei oleks mingil juhul võimaldanud sisulisi järeldusi teha. Seepärast käesolevas aruandes selliseid võrdlusi ei tehta.
Komisjon on tellinud uuringu määruste (EÜ) nr 1071/2009 ja nr 1072/2009 järelhindamise kohta 8 . Vajaduse korral kasutatakse käesolevas aruandes sellest uuringust pärit teavet.
III.Autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemist käsitlevate andmete analüüs
1. Autoveosektori hea maine, finantsolukorra ja ametialase pädevuse ülevaade
Aruande selles osas käsitletakse liikmesriikide esitatud teabe alusel riiklike nõuete esitamist, kontrollide korraldamist, nõuete täitmise taset ja ettetulnud raskusi. Liikmesriikide aruannete killustatuse tõttu ei ole see ülevaade kõikehõlmav. Vajaduse korral on liikmesriikide aruandeid täiendatud eespool nimetatud hindamisuuringu andmetega.
Nagu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 3 lõikega 2 on teatud tingimustel lubatud, on osa liikmesriike kehtestanud riigisisesed nõuded, millele tuleb lisaks määruses kehtestatud neljale nõudele (stabiilne ja tõhus toimimine, hea maine, asjakohane finantssuutlikkus ja nõutav ametialane pädevus) vastata, et pääseda tegutsema autoveo-ettevõtja tegevusalal. Näiteks lisas Slovakkia veokorraldaja miinimumvanuse (21 aastat) nõude. Austria lisas tingimuse, et autoveo-ettevõtjal peavad olema vajalikud parkimiskohad teest eemal ühe ja sama või naabruses asuva halduspiirkonna omavalitsusüksuses või mõnes teises omavalitsusüksuses. Hispaanias kehtib lisanõue, et taotlejal peab olema kolm sõidukit, millest vähemalt ühe kandevõime on 60 tonni 9 . Prantsusmaa, Itaalia ja Läti otsustasid autoveoturule pääsu käsitlevate eeskirjade täitmise kohustust laiendada ettevõtjatele, kes kasutavad sõidukeid, mille lubatud täismass ei ületa 3,5 tonni.
Viisid, kuidas liikmesriigid määruses sätestatud autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsema pääsemiseks vajaliku nelja nõude täitmist kontrollivad, ja tehtud kontrollide arv lahknevad väga suurel määral.
Eesti teatas, et määruse nõuete täitmist kontrollitakse riskipõhise süsteemi alusel, mille sihtmärk on eelkõige ettevõtjad, kelle puhul on suurenenud oht, et nad rikuvad autoveo-eeskirju rängalt või tihti.
Iirimaal kontrollitakse kõikide ettevõtjate head mainet, finantssuutlikkust ja ametialast pädevust tegevusloa uuendamise menetluse raames vähemalt iga viie aasta järel. Lisaks võib sagedamini kontrollida teatavaid ettevõtjaid, kellega seonduvat riski peetakse suureks või kes on sattunud pädeva asutuse tähelepanu alla. Hea maine kontrollimiseks küsitleb veokorraldajat või muud asjakohast isikut Iirimaa politsei asjaomane talitus. See talitus annab pädevale asutusele karistuste loetelu, mida saab kasutada hea maine kindlaksmääramisel. Ettevõtja tegevusloa viieaastase kehtivusaja vältel ei ole tal tavaliselt vaja lube väljastavale asutusele lisateavet esitada. Seda on vaja teha ainult siis, kui asutus on tuvastanud selle ettevõtjaga seoses mingi ohu.
Lätis kontrollitakse finantsolukorra täitmise nõuet äriregistri iga-aastastest aruannetest pärineva teabe põhjal. Samuti kontrollitakse kõigi nelja nõude täitmist enne, kui vedude tegemiseks antakse tegevusluba. Enamasti on loa peatamise aluseks riigi maksuinspektsiooni taotlus, kui ta on otsustanud veoettevõtja majandustegevuse peatada. Kuna Lätis väljastatakse igale konkreetsele sõidukile ühenduse tegevusloa tõestatud koopia ja riigisiseste vedude luba ning seda tehakse üksnes kuni kaheteistkümneks kuuks, ei pikendata nelja nõude täitmatajätmise korral ühenduse tegevusloa tõestatud koopiat ega riigisiseste vedude luba. Kontrollitakse veokorraldaja, ettevõtja ja selle juhatuse liikmete head mainet. Kui veokorraldaja või juhatuse liige vahetub, kontrollitakse iga uue liikme mainet.
Hispaanias kasutatakse ametialal tegutsema pääsemise kriteeriumide täitmise kontrollimiseks kahte meetodit. Esimese meetodi puhul nõutakse ettevõtjalt nelja nõude täitmist tõendavate dokumentide esitamist. Teise meetodiga kaasnevad inspektorite kohapealsed kontrollid ettevõtjate valdustes. Hispaanias peavad autoveo-ettevõtjad taotlema oma tegevusloa uuendamist iga kahe aasta tagant ja seetõttu kontrollitakse nelja nõude täitmist iga kahe aasta järel. Lisaks tehakse igal aastal hulgaliselt kontrolle kinnitamaks, et ettevõtjad, kelle tegevusluba ei ole uuendatud, ei osale veotegevuses. 2013. aastal kontrolliti sel otstarbel 354 ettevõtjat ja kolme neist karistati loata veotegevuse eest, 2014. aastal kontrolliti 1 184 ettevõtjat ja tuvastati 36 rikkumist.
Poolas vastutab teel ja autoveo-ettevõtjate valdustes tehtavate kontrollide eest 400 inspektorit. Inspektorite kogutud teave edastatakse rahvusvahelisele transpordiametile ja kohalikele ametiasutustele, kes väljastavad ühenduse tegevuslube ja kontrollivad määruses (EÜ) nr 1071/2009 sätestatud nelja nõude täitmist. Poolas loetakse stabiilselt ja tõhusalt toimivaks kohta, kus on olemas veotegevuse struktureeritud ja järjepidevaks korraldamiseks sobiv tehniline varustus ja seadmed, mille hulka kuulub vähemalt üks järgmistest elementidest: parkimiskoht, mahalaadimise ala, sõidukite hooldamise seadmed.
Saksamaal oli riskihindamise süsteem ainult piirkondlikul tasandil, kuid alates 2014. aasta juulist on see üleriigiline. Hindamisel antakse riskile kas 5 punkti (kõige raskem rikkumine), 3 punkti (raskem / raske rikkumine) või 1 punkt (muu rikkumine). Kui ettevõtja saab 5 punkti (kuni 10 sõidukiga ettevõtja), 8 punkti (kuni 50 sõidukit) või 11 punkti (üle 50 sõiduki), antakse tema kohta hinnang, et temaga seotud risk on suurenenud.
Ühendkuningriigis on juhtide ja sõidukite standardiametil (Driver and Vehicle Standards Agency) olnud alates 2006. aastast kasutusel süsteem OCRS (Operator Compliance Risk Score). Seda täiustati 2012. aastal, et parandada selle prognoosivõimet. OCRS koondab teavet tehnoseisundiga seotud rikkumiste kohta, mis on korrelatsioonis muude rikkumistega.
Taanis kontrollitakse riigisiseste vedude või ühenduse tegevusloa kõikide taotlejate asjakohast finantssuutlikkust, ametialast pädevust, võlgu ja stabiilset toimimist. Head mainet kontrollitakse ainult siis, kui politsei on teatanud probleemist või on muid märke võimaliku probleemi olemasolust. Rikkumised registreeritakse viieks aastaks ja nende hulka arvatakse rikkumised, mille politsei on tuvastanud teel tehtud kontrollide ajal. Taani ametiasutus kontrollib tavaliselt kõiki uusi taotlejaid ja umbes 250 senist ettevõtjat. Viimased valitakse riskihindamise süsteemi alusel. Ettevõtjad peavad täitma esialgse 150 000 Taani krooni (umbes 20 000 eurot) suuruse finantssuutlikkuse nõude, et saada esimesed kaks tegevusluba, samal ajal kui määrusega (EÜ) nr 1071/2009 nõutakse ainult 9 000 euro suurust reservi esimese sõiduki puhul ja 5 000 euro suurust reservi iga lisasõiduki kohta 10 . Taanis nõutakse iga lisasõiduki kohta 40 000 Taani krooni (umbes 5 400 eurot). Lisaks ei tohi ettevõtjal olla valitsuse ees maksuvõlga, mis ületab 50 000 Taani krooni (umbes 6 700 eurot). Taani transpordiamet teeb ettevõtja asjakohast finantssuutlikkust kontrollides selle kohta järelepärimise Taani maksuhalduritele.
Rumeenias on rikkumiste kontrollimiseks riskihindamise süsteem, mis kajastab iga veoettevõtja kõiki autovedudega seotud rikkumisi. Kui ettevõte avab filiaali, kontrollitakse selle stabiilset ja tõhusat toimimist.
Madalmaades on Hollandi riigisiseste ja rahvusvaheliste autovedude organisatsioon (Dutch Road Haulage Organisation for National and International Transport) töötanud välja meetodi, millega tuvastada autoveo-ettevõtjad, kellega kaasneb oht, et nad ei täida enam asjakohase finantssuutlikkuse nõuet. Sellise ohuga autoveo-ettevõtjaid jälgitakse hoolikalt. Kui suure ohuga autoveo-ettevõtja ei suuda täita määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 13 sätestatud tähtaja jooksul asjakohase finantssuutlikkuse nõuet, tühistatakse ühenduse tegevusluba. Selle meetodi tõttu on veoettevõtjad kohustatud täitma asjakohase finantssuutlikkuse nõuet kogu ühenduse tegevusloa kehtivuse kestel, mitte ainult taotlemise ajal. Riski hindamist kasutatakse ka nõutava ametialase pädevuse puhul.
Soomes on riskihindamise süsteem ühendatud hea maine kontrollimisega. Kõiki asjaomaseid isikuid puudutavat hea maine süstemaatilist kontrolli peetakse keerukaks ülesandeks, mistõttu ongi vaja riskihindamist.
Kui käsitleda raskusi, mis on ette tulnud stabiilse ja tõhusa toimimise kontrollimisel, mida peetakse ressursimahukamaks kui muid kontrolle, siis rõhutab mitu õiguskaitseasutust kontrollide keerukat laadi ja vähest haldussuutlikkust, et oleks võimalik kontrollida kõiki asjaomases liikmesriigis registreeritud autoveo-ettevõtjaid.
Autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsema pääsemise nelja nõude täitmiseks tehtud kontrollide arv on igas liikmesriigis väga erinev. Näiteks kontrolliti 2014. aastal Bulgaarias 5 640 ettevõtja stabiilset ja tõhusat toimimist, ent Eestis tehti 2013.–2014. aastal 120 kontrolli. Eestis kontrolliti 2013.–2014. aastal 50 korda head mainet ja 50 korda ametialast pädevust. Rumeenias kontrolliti 2013. aastal head mainet 2 543 korral ja 2014. aastal 2 760 korral. Hispaanias toimus 2013.–2014. aastal seoses autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsema pääsemise nelja nõudega 12 415 uurimist (10 495 uurimist kaupade autoveo ettevõtjate ja 1 920 sõitjate autoveo ettevõtjate suhtes).
Kui heita viimaks pilk autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsema pääsemise nõuete täitmise määrale, siis näitavad olemasolevad andmed, et see määr on suhteliselt kõrge. Näiteks Rumeenias oli 2014. aastal 5 640 stabiilse ja tõhusa toimimise suhtes kontrollitud ettevõtjast vaid 49 sellised, kelle toimimist ei peetud stabiilseks ja tõhusaks. Ka Iirimaa teatab nõuete täitmise kõrgest tasemest, täpsustamata rikkumiste arvu.
2. Load
Määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 2 esitatud määratluse järgi on autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise luba „haldusotsus, millega lubatakse käesolevas määruses sätestatud tingimustele vastaval ettevõtjal tegutseda autoveo-ettevõtja tegevusalal“.
Haldusotsuse õiguslik sisu on liikmesriigiti erinev. See võib olla eeltingimus, et saada riigisisesteks vedudeks tegevusluba ja/või rahvusvahelisteks vedudeks ühenduse tegevusluba, see võib olla võrdsustatud ainult riigisiseste vedude tegevusloaga või tähendada ka ühte ühtset luba nii riigisisesteks kui ka rahvusvahelisteks vedudeks.
Näiteks Bulgaarias ja Leedus on nelja liiki load (riigisisese sõitjateveo tegevusluba, riigisisese kaubaveo tegevusluba, ühenduse sõitjateveo tegevusluba ja ühenduse kaubaveo tegevusluba) Siiski antakse Bulgaarias riigisiseste ja rahvusvaheliste vedude jaoks välja ainult üks dokument (st luba).
Alates 2012. aastast on Eestis asutatud ettevõtjad kohustatud taotlema ühenduse tegevusluba, mis on ainus selles liikmesriigis olemasolev loa liik.
Luksemburgis on üksnes kaht liiki load: üks riigisisesteks ja teine rahvusvahelisteks vedudeks.
Rumeenias väljastatakse loana ainult ühenduse tegevuslube kas sõitjateveoks või kaubaveoks.
Ühendkuningriigis on kaht peamist liiki lube, mida kohaldatakse sõitjate ja kaupade autoveo ettevõtjate suhtes. Need on riigisisene standardluba (Standard National Licence) ja rahvusvaheline luba (International Licence). Rahvusvaheline luba on ettevõtjatele, kes teevad rahvusvahelisi vedusid, ja see kattub ühenduse tegevusloa omanike omaga. Lisaks on Ühendkuningriigis üksikettevõtjatele mõeldud lisakategooriad, mis jäävad määruse (EÜ) nr 1071/2009 kohaldamisalast välja. Veel üks klassifikatsioon on olemas nende sõitjateveoga tegelevate organisatsioonide jaoks, kes ei ole ettevõtjad ja kelle puhul ei leita, et nad tegutsevad rendi või tasu eest, nagu koolid, heategevusorganisatsioonid ja kogukonnarühmad.
Autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise loa mõiste erinevate tähenduste tõttu ei saa liikmesriikide esitatud kvantitatiivseid andmeid otse võrrelda. Siiski esitas enamik liikmesriike tegevusloaga ettevõtjate koguarvu 31. detsembri 2014. aasta seisuga, mis kujutab endast antud, peatatud või tühistatud tegevuslubade arvu käsitlevate andmete võrdlusalust. Itaalias on tegevusloaga ettevõtjaid (kaubad ja sõitjad) 111 677, Hispaanias 93 997, Ühendkuningriigis 90 418, Prantsusmaal 68 658, Saksamaal 59 671, Poolas 32 676, Rootsis 18 092, Soomes 16 285, Kreekas 13 115 (ainult kaubad), Bulgaarias 11 294, Horvaatias 10 852, Iirimaal 5 655, Taanis 5 618, Sloveenias 5 617, Leedus 5 341, Lätis 4 702, Eestis 3 126, Maltal 663 ja Luksemburgis 427.
Olemasolevate andmete põhjal on suurem osa tegevusloaga ettevõtjatest kaupade autoveo ettevõtjad. Kui tegevusloaga tegutsevate kaupade autoveo ettevõtjate osakaal oli aruande esitanud liikmesriikide kõigist tegevusloaga ettevõtjatest 31. detsembri 2014. aasta seisuga 88 %, siis sõitjate autoveo ettevõtjate osakaal oli ainult 12 % 11 . Ainus erand oli Malta, kus sõitjate autoveo ettevõtjate arv (578) ületas kaugelt kaupade autoveo ettevõtjate arvu (85), samal ajal kui Prantsusmaal oli sõitjate autoveo ettevõtjate osakaal veidi üle ELi keskmise (38 %).
2.1. Antud tegevusload
Antud tegevuslubade kohta esitasid teavet kakskümmend liikmesriiki 12 . Nende andmete põhjal võib märkida, et neis liikmesriikides anti sõitjate (29 749) ja kaupade (231 407) autoveo ettevõtja tegevusalal tegutsemiseks 261 156 luba 13 .
Antud lubade arv ulatub 44st Maltal kuni 81 719ni Hispaanias. Üksikasjalik tabel koos esitatud teabega on toodud käesoleva aruande I lisas.
Sarnaselt 31. detsembri 2014. aasta seisuga antud lubade arvuga (vt punkt 2) oli enamik 2013. aastal ja 2014. aastal antud lubadest seotud kaupade autoveo ettevõtjatega (89 %) ja vaid väike osa sõitjate autoveo ettevõtjatega (11 %).
2.2. Tühistatud ja peatatud tegevusload
Kahekümne asjaomase liikmesriigi esitatud andmete alusel oli aastatel 2013–2014 tühistatud või peatatud tegevuslubade koguarv 161 289. Võib täheldada, et kõige rohkem tühistati ja peatati tegevuslube Hispaanias ning see arv küündis sõitjate- ja kaubaveo puhul 123 758ni. Skaala teises otsas olid väga väikese tühistamiste ja peatamiste arvuga Horvaatia (4), Iirimaa (6) ja Rumeenia (16).
Üksikasjalik teave tühistatud ja peatatud tegevuslubade kohta on esitatud käesoleva aruande II lisas.
Enamikus liikmesriikides, kes teatasid tühistamise ja peatamise põhjustest, tühistati või peatati tegevusload peamiselt tegevusloa / ühenduse tegevusloa aegumise ja ettevõtja likvideerimise tõttu või ettevõtja taotlusel.
Siiski väärib märkimist, et kahes liikmesriigis oli tegevuslubade tühistamise või peatamise peamine põhjus teistsugune. Rootsis oli peamine tühistamispõhjus stabiilse ja tõhusa toimimise nõude täitmatajätmine (1 793 sellekohast tühistamist) ja Ühendkuningriigis nõutava ametialase pädevuse puudumine (1 263 sellekohast tühistamist ja peatamist).
3. Ametialase pädevuse tunnistused
Ametialase pädevuse tunnistusi, mis tõendavad sõidukijuhi kandidaatide edukalt läbitud kirjalikke ja suulisi eksameid, väljastavad pädevad asutused ja need kujutavad endast ametialase pädevuse tõendit, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 8.
Kahekümne ühe liikmesriigi 14 esitatud teabe kohaselt väljastati aruandeperioodil 483 544 ametialase pädevuse tunnistust 15 . See arv hõlmab eksami alusel väljastatud tunnistusi, mis on antud välja määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 8 kohase eksami alusel ja töökogemuse tunnustamise kaudu nimetatud määruse artiklis 9 nimetatud erandi põhjal.
Kõnealusel aruandeperioodil anti Euroopa Liidus suurim osa tunnistustest Hispaanias (410 700), kellele järgnesid Rumeenia (25 597), Poola (6 891), Prantsusmaa (6 679) ja Saksamaa (6 226 16 ). Üksikasjalikud andmed on esitatud käesoleva aruande III lisas.
4. Tegevusalal sobimatuks kuulutatud veokorraldajad
Määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 14 on sätestatud, et kui veokorraldaja kaotab oma hea maine, kuulutab pädev asutus veokorraldaja sobimatuks juhtima ettevõtja veotegevust.
Enamik liikmesriikidest, 17 kes esitasid andmed tegevusalal sobimatuks kuulutamiste arvu kohta, märkis, et aruandeperioodil ei registreeritud ühtegi sellist juhtumit ei sõitjate- ega kaubaveo valdkonnas. Sobimatuks kuulutamist esines seitsmes aruande esitanud liikmesriigis: Itaalias (680), 18 Ühendkuningriigis (493), Saksamaal (62), Rootsis (52), Eestis (7), Soomes (5) ja Prantsusmaal (1). Liikmesriikide esitatud andmed on esitatud II lisas.
5. Teabevahetus
Määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 16 kohaselt peab iga liikmesriik riiklikku registrit autoveo-ettevõtjate kohta, kellele on antud luba tegutseda autoveo-ettevõtja tegevusalal. Nendesse registritesse sisestatavate andmete miinimumnõuded ja ühiseeskirjad registrite omavahelise ühendamise kohta Euroopa autoveo-ettevõtjate registri (European Register of Road Transport Undertakings, ERRU) kaudu on esitatud komisjoni otsuses (EL) 2016/480 19 . Eelkõige käsitlevad need andmed veoettevõtjate head mainet, toimepandud raskeid rikkumisi ja teavet ühenduse tegevuslubade kohta.
Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 16 lõikega 5 nähti järgmise sammuna ette ERRU loomine, et soodustada pädevate asutuste koostööd Euroopa autoveoalaste õigusaktide piiriülese jõustamise edasisel tõhustamisel. ERRU register peaks lihtsustama piiriülest jõustamist, muutes seda kulutõhusamaks tingimusel, et kõik liikmesriigid on ühendatud ja nad kasutavad süsteemi tõhusalt, vahetades nende andmebaasidest pärinevaid kvaliteetseid andmeid. Riiklike registrite omavaheline ühendatus tuli tagada hiljemalt 31. detsembriks 2012.
Käesoleva aruande koostamise ajal ei olnud kolm liikmesriiki 20 oma riiklikke autoveo-ettevõtjate elektroonilisi registreid veel omavahel ühendanud. Mitu liikmesriiki kasutab ERRUt korrapäraselt, et vahetada teiste liikmesriikidega teavet eelkõige hea maine ja raskete rikkumiste kohta. Üldiselt leitakse, et ERRU on kasulik vahend, kuid omavahelise ühenduse puudumine kõikide liikmesriikidega kujutab endast endiselt suurt takistust selle tulemuslikuks ja tõhusaks kasutamiseks.
Ainult kaksteist liikmesriiki esitasid andmed teabevahetuse kohta teiste liikmesriikidega 21 . Esitatud andmete alusel võib märkida, et liikmesriikidevahelise halduskoostöö süsteemi ei ole veel täielikult rakendatud, kuigi alates eelmisest aruandeperioodist on selles valdkonnas tehtud mõningaid edusamme, eelkõige seoses ERRU parema omavahelise ühendamise ja kasutamisega. Märkimisväärsel hulgal teabevahetust raskete rikkumiste ja hea maine kohta on registreeritud Bulgaarias, Taanis, Hispaanias, Eestis, Lätis, Poolas, Sloveenias, Rootsis ja Ühendkuningriigis. Suurem osa nendest teabevahetuse juhtudest puudutab teise liikmesriiki saadetud ja teisest liikmesriigist saadud taotlusi kontrollida head mainet. Liikmesriikide esitatud andmed on käesoleva aruande IV lisas.
IV.Järeldused
Käesolevas aruandes antakse ülevaade teabest, mille liikmesriigid esitasid autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemist käsitleva määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 26 alusel. See teave hõlmab määruse (EÜ) nr 1071/2009 liikmesriikides rakendamise aspekte, mis on loetletud selle määruse artikli 26 lõikes 1, ajavahemikul 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2014.
Liikmesriikide esitatud andmete kvaliteet ja õigeaegsus erinesid märgatavalt ning see mõjutas käesoleva aruande üldist kvaliteeti. Puuduvate andmete suure hulga tõttu ei olnud võimalik esitada selles aruandes määruse (EÜ) nr 1071/2009 rakendamise täielikku analüüsi. Samuti on esitatavate andmete kvaliteedi parandamiseks hädavajalik ühendada lõplikult riiklikud registrid ja ERRU, milleni ei ole veel jõutud.
Tuleb rõhutada, et liikmesriikidevahelise halduskoostöö süsteem ei ole veel teoks saanud, kuigi alates eelmisest aruandeperioodist on tehtud suuri edusamme. Komisjon toetab selle edasist täiustamist, et hoogustada määruse (EÜ) nr 1071/2009 järjekindlat ja tõhusat rakendamist kõikides ELi liikmesriikides.
Komisjon tuletab liikmesriikidele meelde nende kohustust esitada nõutud tähtaja jooksul täielik aruanne, mis sisaldab kõiki määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 26 lõikes 1 loetletud andmeelemente, et oleks võimalik koostada täiemahuline aruanne ja vältida Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 kohaseid rikkumismenetlusi. Samuti kutsub komisjon liikmesriike üles kasutama riiklike aruannete järjepidevuse huvides aruande standardvormi.
Nagu on nõutud määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 26 lõikes 2, avaldatakse käesolev aruanne samal ajal koos Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 (mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist) artiklis 17 nimetatud aruandega.
ELT L 300, 14.11.2009, lk 51.
Määruse artikli 2 punkti 1 kohaselt on kaupade autoveo-ettevõtja tegevusala kõigi selliste ettevõtjate tegevus, kes veavad kaupu rendi või tasu eest mootorsõidukiga või autorongiga.
Määruse artikli 2 punkti 2 kohaselt on sõitjate autoveo ettevõtja tegevusala kõigi selliste ettevõtjate tegevus, kes osutavad sõitjateveo teenuseid üldiste või teatavate kasutajakategooriate vedamiseks sõitja või veokorraldaja makstud tasu eest mootorsõidukitega, mis on ehitatud, varustatud ja ette nähtud rohkem kui üheksa inimese veoks, k.a juht.
Määruse artikli 1 lõikes 4 on kirjas: „Liikmesriigid võivad siiski nimetatud piirmäära vähendada kõigi või teatavate autoveoliikide puhul“.
COM(2014) 592 final, 25. september 2014.
Sellele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 561/2006 (mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85) artiklis 17 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1).
Esimene aruandeperiood umbes üks aasta ja teine aruandeperiood kaks aastat.
See riiklik nõue ei ole aga määruses sätestatud tingimustega kooskõlas, mistõttu otsustas komisjon 17. novembril 2016 kaevata Hispaania Euroopa Kohtusse, sest see nõue on ebaproportsionaalne ja võimalik, et väga väikeste ettevõtjate suhtes diskrimineeriv.
Vt määruse artikli 7 lõige 1.
Kreeka teatas ainult kaubaveo-ettevõtjate arvu.
Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Taani, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Sloveenia, Rootsi ja Ühendkuningriik.
Tšehhi Vabariigi puhul sisaldab see arv 2015. aastal antud lube.
Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Taani, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Leedu, Läti, Malta, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Rootsi ja Ühendkuningriik.
Tšehhi Vabariigi ja Slovakkia näitajad käivad 2015. aasta, mitte aruandeperioodi kohta.
Saksamaa teatas ainult kaupade autoveo ettevõtjatele väljastatud ametialase pädevuse tunnistuste arvu.
Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Kreeka, Leedu, Luksemburg, Läti, Poola, Rumeenia, Sloveenia, Taani ja Tšehhi Vabariik.
See arv ei näita mitte ainult aruandeperioodiaegseid tegevusalal sobimatuks kuulutamise kordi, vaid kõiki kordi kuni 8. septembrini 2015.
Komisjoni 1. aprilli 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/480, millega kehtestatakse autoveo-ettevõtjate riiklike elektrooniliste registrite omavahelist ühendamist käsitlevad ühiseeskirjad ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1213/2010 (ELT 87, 2.4.2016, lk 4).
Poola, Luksemburg ja Portugal.
Bulgaaria, Taani, Hispaania, Eesti, Prantsusmaa, Horvaatia, Läti, Poola, Rumeenia, Sloveenia, Rootsi ja Ühendkuningriik.
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,7.3.2017
COM(2017) 116 final
LISAD
järgmise dokumendi juurde:
Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule määruse (EÜ) nr 1071/2009 (millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta) teatavate sätete rakendamise kohta ajavahemikul alates 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2014
(Teine komisjoni aruanne autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemist käsitlevate teatavate sätete rakendamise kohta liikmesriikides)
I lisa. Antud tegevusload
|
Liikmesriik |
Antud tegevusload ajavahemikul 1.1.2013–31.12.2014 |
Ühenduse load seisuga 31. detsember 2014 |
Riiklikud load seisuga 31. detsember 2014 |
|||||
|
Kauba-vedu |
Sõitjate-vedu |
Kauba-vedu |
Sõitjate-vedu |
Kauba-vedu |
Sõitjate-vedu |
|||
|
AT |
Aruannet ei esitatud |
|||||||
|
BE |
Aruannet ei esitatud |
|||||||
|
BG |
19 585 |
1 780 |
10 378 |
916 |
4 494 |
775 |
||
|
CS 1 |
2 964 |
10 387 |
1 388 |
|||||
|
CY |
Aruannet ei esitatud |
|||||||
|
DA |
432 |
34 |
5 016 |
602 |
5 016 |
602 |
||
|
DE |
31 289 |
4 086 |
40 440 |
5 447 |
20 203 |
9 253 |
||
|
EL |
1 628 |
1 149 |
1 965 |
601 |
5 862 |
|||
|
ES |
80 061 |
1 658 |
27 727 |
2 220 |
276 250 |
39 026 |
||
|
ET |
1 104 |
165 |
2 458 |
413 |
185 |
70 |
||
|
FI |
1 663 |
159 |
10 526 |
663 |
11 229 |
1 394 |
||
|
FR |
7 897 |
6 101 |
6 881 |
1 385 |
8 107 |
6 294 |
||
|
HR |
14 066 |
7 111 |
2 738 |
582 |
4 630 |
3 726 |
||
|
HU |
Aruannet ei esitatud |
|||||||
|
IE |
811 |
439 |
2 346 |
1 074 |
||||
|
IT |
14 101 |
962 |
2 862 |
1 121 |
||||
|
LT |
2 837 |
279 |
3 641 |
332 |
1 371 |
241 |
||
|
LU |
142 |
8 |
365 |
39 |
||||
|
LV |
1 841 |
232 |
3 294 |
379 |
332 |
15 |
||
|
MT |
23 |
21 |
49 |
67 |
36 |
511 |
||
|
NL |
Aruannet ei esitatud |
|||||||
|
PL |
14 827 |
1 203 |
29 488 |
3 188 |
64 690 |
8 274 |
||
|
PT |
Aruannet ei esitatud |
|||||||
|
RO |
27 427 |
3 745 |
||||||
|
SK |
||||||||
|
SL |
8 859 |
2 811 |
5 279 |
338 |
152 |
317 |
||
|
SV |
3 678 |
452 |
2 987 |
490 |
17 077 |
1 015 |
||
|
UK |
23 599 |
1 099 |
35 795 |
2 047 |
72 074 |
6 836 |
||
II lisa. Tegevuslubade tühistamine ja peatamine ning veokorraldajate tunnistamine tegevusalale sobimatuks
|
Liikmesriik |
Tühistatud tegevusload ajavahemikul 1.1.2013–31.12.2014 |
Peatatud tegevusload ajavahemikul 1.1.2013–31.12.2014 |
Tegevusalale sobimatuks tunnistamine ajavahemikul 1.1.2013–31.12.2014 |
|||||||
|
Kauba-vedu |
Sõitjate-vedu |
Kauba-vedu |
Sõitjate-vedu |
Kauba-vedu |
Sõitjate-vedu |
|||||
|
AT |
Aruannet ei esitatud |
|||||||||
|
BE |
Aruannet ei esitatud |
|||||||||
|
BG |
854 |
43 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||||
|
CS 2 |
125 |
3 |
0 |
|||||||
|
CY |
Aruannet ei esitatud |
|||||||||
|
DA |
867 |
212 |
0 |
0 |
||||||
|
DE |
3 851 |
38 |
0 |
9 |
58 |
4 |
||||
|
EL |
391 |
120 |
90 |
18 |
0 |
0 |
||||
|
ES |
87 990 |
1 394 |
34 289 |
85 |
0 |
0 |
||||
|
ET |
185 3 |
50 4 |
0 |
0 |
3 |
4 |
||||
|
FI |
282 |
50 |
0 |
0 |
4 |
1 |
||||
|
FR |
9 536 |
3 809 |
37 |
12 |
1 |
0 |
||||
|
HU |
Aruannet ei esitatud |
|||||||||
|
HR |
3 |
1 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||||
|
IE |
5 |
1 |
||||||||
|
IT |
7 962 |
402 |
0 |
12 |
680 5 |
|||||
|
LT |
36 |
45 |
0 |
0 |
||||||
|
LU |
2 |
0 |
66 |
0 |
0 |
0 |
||||
|
LV |
384 |
33 |
184 |
11 |
0 |
0 |
||||
|
MT |
||||||||||
|
NL |
Aruannet ei esitatud |
|||||||||
|
PL |
1 312 |
285 |
191 |
22 |
0 |
0 |
||||
|
PT |
Aruannet ei esitatud |
|||||||||
|
RO |
1 |
0 |
15 |
0 |
0 |
0 |
||||
|
SK |
||||||||||
|
SL |
1 275 |
138 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||||
|
SV |
1 931 |
133 |
0 |
0 |
51 |
1 |
||||
|
UK |
1 885 |
421 |
157 |
36 |
422 |
71 |
||||
III lisa. Ametialase pädevuse kohta välja antud tunnistused
|
Liikmesriik |
Ametialase pädevuse tunnistused ajavahemikul 1.1.2013–31.12.2014 |
|
|
Kaubavedu |
Sõitjatevedu |
|
|
AT |
Aruannet ei esitatud |
|
|
BE |
Aruannet ei esitatud |
|
|
BG |
2 105 |
196 |
|
CS 6 |
860 |
|
|
CY |
Aruannet ei esitatud |
|
|
DA |
316 |
29 |
|
DE |
6 226 |
|
|
EL |
1 261 |
582 |
|
ES |
281 749 |
128 951 |
|
ET |
518 |
178 |
|
FI |
1 331 |
122 |
|
FR |
4 884 |
1 795 |
|
HU |
Aruannet ei esitatud |
|
|
HR |
779 |
655 |
|
IE |
486 |
243 |
|
IT |
4 549 |
871 |
|
LT |
2 149 |
|
|
LU |
||
|
LV |
803 |
212 |
|
MT |
1 |
48 |
|
NL |
Aruannet ei esitatud |
|
|
PL |
5 912 |
979 |
|
PT |
Aruannet ei esitatud |
|
|
RO |
19 215 |
6 382 |
|
SK 7 |
1 869 |
|
|
SL |
279 |
71 |
|
SV |
1 346 |
91 |
|
UK |
4 375 |
1 126 |
|
KOKKU |
483 544 |
|
IV lisa. Teabevahetus teiste liikmesriikidega
|
Liikmesriik |
Teistesse liikmesriikidesse saadetud raskete rikkumiste teadete arv |
Teistest liikmesriikidest saadud raskete rikkumiste teadete arv |
Teistesse liikmesriikidesse saadetud hea maine kontrollimise taotluste arv |
Teistest liikmesriikidest saadud hea maine kontrollimise taotluste arv |
|
AT |
Aruannet ei esitatud |
|||
|
BE |
Aruannet ei esitatud |
|||
|
BG |
0 |
724 |
856 |
137 105 |
|
CS |
||||
|
CY |
Aruannet ei esitatud |
|||
|
DA |
742 |
0 |
0 |
0 |
|
DE |
||||
|
EL |
||||
|
ES |
983 |
94 |
0 |
24 733 |
|
ET |
53 |
31 |
7 767 |
0 |
|
FI |
||||
|
FR |
0 |
76 |
5 |
26 |
|
HU |
Aruannet ei esitatud |
|||
|
HR |
6 |
0 |
0 |
0 |
|
IE |
||||
|
IT |
||||
|
LT 8 |
0 |
145 |
0 |
37 369 |
|
LU |
||||
|
LV |
0 |
71 |
1 717 |
140 164 |
|
MT |
||||
|
NL |
Aruannet ei esitatud |
|||
|
PL |
13 837 |
0 |
0 |
0 |
|
PT |
Aruannet ei esitatud |
|||
|
RO |
214 |
23 |
0 |
10 |
|
SK |
||||
|
SL |
193 |
176 |
735 |
119 605 |
|
SV |
1 |
118 |
10 015 |
0 |
|
UK |
979 |
19 |
70 416 |
100 199 |
2015. aastal.
2015. aastal.
2014. aastal (2013. aasta kohta andmed puuduvad).
2014. aastal (2013. aasta kohta andmed puuduvad).
See arv näitab kuni 8. septembrini 2015 väljastatud sobimatuks tunnistamiste koguarvu.
2015. aastal.
2015. aastal.
Andmed pärinevad ajavahemikust 5. september – 31. detsember 2014.