EUROOPA KOMISJON
Brüssel,27.2.2017
COM(2017) 88 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
jäätmeid käsitlevate ELi õigusaktide rakendamise kohta aastatel 2010-2012
Direktiivi 2008/98/EÜ (jäätmete raamdirektiiv), direktiivi 86/278/EMÜ (reoveesetete direktiiv), direktiivi 1999/31/EÜ (prügiladirektiiv), direktiivi 94/62/EÜ (pakendite ja pakendijäätmete direktiiv), direktiivi 2002/96/EÜ (elektroonikaromude direktiiv) ja direktiivi 2006/66/EÜ (patareide ja akude direktiiv) rakendamine
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
jäätmeid käsitlevate ELi õigusaktide rakendamise kohta aastatel 2010–2012
1.SISSEJUHATUS
Käesolevas aruandes antakse teavet järgmiste jäätmedirektiivide rakendamise kohta ajavahemikul 2010–2012:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (jäätmete raamdirektiiv);
nõukogu 12. juuni 1986. aasta direktiiv 86/278/EMÜ keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses (reoveesetete direktiiv);
nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta (prügiladirektiiv);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (pakendite ja pakendijäätmete direktiiv);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2002/96/EÜ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (elektroonikaromude direktiiv);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta direktiiv 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ (EMPs kohaldatav tekst) (patareide ja akude direktiiv).
Aruanne põhineb teabel, mille liikmesriigid esitasid oma vastustes rakendamist käsitlevatele küsimustikele. Juhul kui liikmesriigid ei esitanud nõutud teavet, tugineb aruanne muudele olemasolevatele teabeallikatele, nagu Euroopa Keskkonnaameti aruanded, teave liikmesriikide veebisaitidelt ja eelmiste aruandeperioodide kohta esitatud vastused. Üksikasjalik teave üksikdirektiivide rakendamise kohta on kättesaadav aadressil:
http://ec.europa.eu/environment/waste/reporting/index.htm
.
2.Aruannete õigeaegne esitamine ja kvaliteet
27-st liikmesriigist, kellel on kohustus aruanne esitada,
on enamik vastanud käesoleva aruandega hõlmatud direktiivide rakendamist käsitlevatele küsimustikele. Liikmesriigid täidaksid oma aruandluskohustust paremini, kui nad esitaksid aruanded õigel ajal, vastaksid kõikidele küsimustele ja annaksid kogu teabe. 1. lisas antakse ülevaade esitatud aruannetest.
Aruandluse kvaliteet, üksikasjalikkus ja esitatud teave erinevad märkimisväärselt. Sageli anti ebaselgeid ja ebamääraseid vastuseid. Näiteks osutati vastustes üksnes siseriiklikele õigusaktidele või eelmistel aruandeperioodidel esitatud vastustele, andmata seejuures täiendavat teavet direktiivide kohapealse rakendamise kohta, seda isegi juhul, kui teavet sõnaselgelt küsiti.
Kui liikmesriikidelt küsiti statistilisi andmeid ja direktiivides sätestatud eesmärkidele vastavust käsitlevaid andmeid, viitas enamik neist Eurostatile esitatud aastaaruannetele
.
3.Direktiiv 2008/98/EÜ jäätmete kohta
Liikmesriigid pidid uue jäätmete raamdirektiivi üle võtma hiljemalt 12. detsembriks 2010. Aruande esitamise ajaks olid kõik liikmesriigid direktiivi üle võtnud või seda tegemas.
Eelmise aruandeperioodiga võrreldes oli inimese kohta tekitatud olmejäätmete kogus väiksem, olmejäätmete prügila oli vähenenud ning ringlussevõtt ja jäätmete põletamine koos saadava energia kasutamisega suurenenud. 2012. aasta lõpuks olid vähemalt pooled liikmesriigid saavutanud 2020. aasta eesmärgi, mis hõlmas 50 % kodumajapidamiste ning samalaadsete jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu, või ületasid seda või olid eesmärgini jõudmas. Seitse liikmesriiki teatasid, et nad olid 2012. aastaks juba eesmärgini jõudnud või ületasid seda. Veel seitse liikmesriiki teatasid, et olid valmistunud rohkem kui 40 % kodumajapidamiste ning samalaadsete jäätmete korduskasutuseks.
Mitmed liikmesriigid esitasid andmed ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutusmäärade kohta aastatel 2010–2012. 14 liikmesriiki teatasid, et nad olid juba jõudnud eesmärgini taaskasutada 70 % ehitus- ja lammutusjäätmetest või ületasid seda.
Enamik liikmesriike on avaldanud jäätmetekke vältimise kavad. Kaheksa liikmesriiki alles viisid oma jäätmekavasid jäätmete raamdirektiivi nõuetega vastavusse. Liikmesriigid on võtnud laiendatud tootjavastutuse, iseseisvuse ja läheduse põhimõtted ning „saastaja maksab“ põhimõtte, samuti TEEP-nõuded
üle siseriiklikku õigusesse ja poliitilisse strateegiasse.
Paljudes liikmesriikides, kus olmejäätmeid ladestatakse endiselt peamiselt prügilasse, on märkimisväärseid vajakajäämisi jäätmeid käsitlevate ELi õigusaktide kohaldamisel jäätmekäitluse suhtes. Komisjon on välja töötanud sihipärased nõuanded erimeetmete rakendamiseks ja Euroopa fondide kasutamiseks, et aidata kõnealustel liikmesriikidel oma jäätmekäitlust tõhustada
.
4.Direktiiv 86/278/EMÜ reoveesetete kohta
Reoveesetete direktiiv on kehtinud ligikaudu kolm aastakümmet ja selle rakendamine kulgeb probleemideta. Võrreldes eelmise aruandeperioodiga ei ole palju muutunud.
Aruandeperioodi jooksul ei kasutanud kõik liikmesriigid põllumajanduses reoveesetet. Osades liikmesriikides ei kasutata reoveesetet põllumajanduslikel eesmärkidel või tehakse seda vähe. Üks liikmesriik teatas, et on alustanud reoveesette kasutamist põllumajanduses.
Kõik liikmesriigid on loonud reoveesette käitlemise taristu ja esitasid andmed selle kohta, kuidas reoveesetet enne maapinnale laotamist käideldakse.
Mis puutub nõudesse sätestada sellise pinnase analüüsimise sagedus, millele on laotatud reoveesetet, toimivad liikmesriigid suuresti erinevalt. Osa liikmesriike on sätestanud ajad, mil pinnast pärast reoveesette esialgset laotamist analüüsida. Teised on määranud analüüsisageduseks iga 10 või koguni 20 aasta tagant. Osa liikmesriike ei ole sagedust kindlaks määranud ja nõuavad pinnase analüüsimist üksnes siis, kui piirväärtusi eeldatavasti ületatakse.
Liikmesriikide esitatud andmed reoveesette tootmise ja põllumajanduses kasutamise kohta kinnitavad, et see on jätkuvalt üks peamisi kasutusviise. Kuigi reoveesette tootmine vähenes ajavahemikul 2010–2012 2 % võrreldes ajavahemikuga 2007–2009, teatasid liikmesriigid, et eelmisel perioodil kasutati põllumajanduses ligikaudu sama kogus reoveesetet.
See vastab ligikaudu 45 %-le toodetud reoveesette kogusest.
5.Direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta
Prügiladirektiiv on kehtinud pikka aega ja eelmise aruandeperioodiga võrreldes ei ole palju muutunud.
Liikmesriigid on võtnud meetmed, et minimeerida või kõrvaldada jäätmete prügilatesse ladestamine. Olmejäätmete prügilasse ladestamine on EL 27 riikides vähenenud kokku 96 055 miljonilt tonnilt / 193 kg inimese kohta 2009. aastal kokku 78 036 miljonile tonnile / 152 kg inimese kohta 2012. aastal. Prügilasse ladestamise keskmine osakaal toodetud jäätmete koguhulgast vähenes 2012. aastal 32 %-le. Osa liikmesriike teatasid, et olmejäätmete prügilasse ladustamise osakaal oli 2012. aastal alla 5 %. Paljudes liikmesriikides on prügilasse ladestamine siiski veel peamine olmejäätmete käitlemise viis ja see moodustab rohkem kui 80 % tekitatud jäätmete koguhulgast. Neil liikmesriikidel on prügilasse ladestamise vähendamiseks veel palju teha.
Enamik liikmesriike teatas biolagunevate olmejäätmete ja muude biolagunevate jäätmete prügilasse ladestamise iga-aastasest vähendamisest. Esitatud andmete täielikkus oli riigiti siiski erinev.
Liikmesriigid on võtnud meetmeid prügilagaasi kogumiseks, töötlemiseks ja kasutamiseks ning häiringute ja ohtude minimeerimiseks.
Ühtlasi on nad oma siseriiklikku õigusse üle võtnud jäätmete vastuvõtmise kriteeriumide nõude, sealhulgas tehnilised nõuded, nagu nõrgvee, pinnavee ja põhjavee ning gaasi heitkoguste seire. Paraku ei esitatud alati andmeid selle kohta, kuidas käitajad kõnealuseid nõudeid praktiliselt täitsid.
Viisteist liikmesriiki teatasid, et kõik nende ohtlike jäätmete prügilad vastavad direktiivi nõuetele, ja seitse teatasid, et neil on jätkuvalt nõuetele mittevastavaid prügilaid. Üksteist liikmesriiki teatasid, et kõik tavajäätmeprügilad vastavad direktiivi nõuetele ja kümme liikmesriiki teatasid, et neil on jätkuvalt nõuetele mittevastavaid prügilaid. Kümme liikmesriiki teatasid, et kõik püsijäätmeprügilad vastavad direktiivi nõuetele ja kaheksa liikmesriiki teatasid, et neil on jätkuvalt selliseid nõuetele mittevastavaid prügilaid.
Kõikide jäätmevoogude (ohtlikud, tava- ja püsijäätmed) jaoks toimivate nõuetele mittevastavate prügilate arv on teatavates liikmesriikides probleem. Nii oli see ka eelmisel aruandeperioodil. Probleemi lahendamiseks tuleb palju ära teha.
6.Direktiiv 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta
Pakendite ja pakendijäätmete direktiiv on kehtinud rohkem kui 20 aastat ja eelmise aruandeperioodiga võrreldes ei ole palju muutunud.
Liikmesriigid on võtnud mitmesuguseid meetmeid, et ennetada pakendijäätmete teket. Meetmete hulka kuuluvad ennetuskavad, tootjavastutuse süsteem, maksustamismeetmed, äraviskamise otsene maksustamine, keskkonnahoidlikud riigihanked, teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad, ökodisain ning peamiste tööstusharude tegevuskavad. Ajavahemikul 2010–2012 jäi teatatud pakendite ja pakendijäätmete kogus ja koostis stabiilseks, EL 27 riikides tekitatud pakendijäätmete teatatud kogus suurenes kõnealusel ajavahemikul 0,16 %.
Enamik liikmesriike on võtnud mitmesuguseid meetmeid korduskasutamise soodustamiseks. Meetmete hulka kuuluvad hoiuleandmis- ja tagastussüsteemid konkreetset liiki pakendite jaoks, kohustused pakkuda tooteid korduskasutuspakendis, korduskasutuse edendamine jäätmekavades ja jäätmete tekke vältimise meetmena ning teavitamise ja teadlikkuse suurendamise meetmed. Osa liikmesriike on võtnud kasutusele või kavatsevad kasutusele võtta tagatisrahasüsteemid.
Enamik liikmesriike saavutasid pakendijäätmete üldist taaskasutamist ja ringlussevõttu käsitlevad eesmärgid ning materjaliga seotud ringlussevõttu käsitlevad eesmärgid.
Üldiselt paranes liikmesriikide tulemuslikkus veidi nii taaskasutamise (76,3 %-lt 2010. aastal 78,5 %-le 2012. aastal) kui ka ringlussevõtu (63,3 %-lt 2010. aastal 64,6 %-le 2012. aastal) osas.
Enamik liikmesriike kohustavad tootjaid koguma pakendijäätmeid taaskasutamise ja ringlussevõtu jaoks. Pakenditootjad täidavad oma kohustusi, luues oma tagasivõtusüsteemid või osaledes pakendijäätmete tagastamist, kogumist, korduskasutamist, ringlussevõttu või muud liiki taaskasutamist hõlmavas süsteemis. Mõned liikmesriigid on teinud edusamme, laiendades olemasolevaid ühiseid pakendijäätmete käitluse süsteeme või luues täiendavaid tagastamissüsteeme ja suurendades pakendijäätmeid hõlmavate ühiste nõuetele vastavuse kavade arvu.
Enamik liikmesriike teatasid, et on kehtestanud pakendite raskmetallide maksimaalset kontsentratsioonitaset käsitlevad siseriiklikud normid. Komisjoni 24. märtsi 2009. aasta otsuse 2009/292/EÜ kohaselt kehtib erand plastkastide ja -aluste jaoks seoses pakendite ja pakendijäätmete direktiivis kehtestatud raskmetallide kontsentratsioonitasemetega. Vaatamata kohustusele anda ülevaade käesolevas otsuses sätestatud süsteemi toimimisest ning raskmetallide liiga kõrge kontsentratsioonitasemega plastkastide ja -aluste kasutamise järkjärgulisel kaotamisel tehtavatest edusammudest, ei andnud ükski liikmesriik selle kohta teavet.
7.Direktiiv 2002/96/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta
Käesolev aruandeperiood hõlmab vana elektroonikaromude direktiivi. See on asendatud direktiiviga 2012/19/EL.
Kõik liikmesriigid on loonud kogumissüsteemid ja võtnud meetmed elektroonikaromude keskkonnahoidlikuks käitlemiseks ning meetmed, millega tagatakse, et tootjad rahastavad kodumajapidamiste elektroonikaromude kogumist, käitlemist, taaskasutamist ja keskkonnahoidlikku kõrvaldamist. Samuti on nad võtnud meetmed tagamaks, et tootjad annavad tarbijatele ja elektroonikaromude käitluskohtadele asjaomast teavet.
Ajavahemikul 2010–2012 koguti, korduskasutati / võeti ringlusse ja taaskasutati suuremas koguses elektroonikaromusid kui eelmisel aruandeperioodil.
Kodumajapidamistest kogutud elektroonikaromude kogus EL 27 riikides kasvas 2,97 miljonilt tonnilt 2009. aasta lõpus kuni 3,02 miljoni tonnini 2012. aasta lõpus. Sel ajavahemikul saavutasid 17 liikmesriiki kogumiseesmärgi 4 kg kodumajapidamiste elektroonikaromusid elaniku kohta.
Enamik liikmesriike saavutasid direktiivis sätestatud eri kategooriatele kehtestatud korduskasutamise/ringlussevõtu ja taaskasutamise eesmärgid ning vastavad määrad suurenesid aruandeperioodi jooksul. Kõrgeimatest määradest teatati tarbija-lõppseadmete ja väikeste kodumasinate puhul. Tarbija-lõppseadmete puhul saavutasid 26 liikmesriiki 65 % korduskasutamise/ringlussevõtu eesmärgi ja 75 % taaskasutamise eesmärgi. Nimetatud liikmesriigid saavutasid ka 50 % korduskasutamise/ringlussevõtu eesmärgi ja 70 % taaskasutamise eesmärgi kodumasinate puhul. Kõnealuste eesmärkideni jõudnud liikmesriikide arv oli veidi suurem kui eelmisel aruandeperioodil, kuigi iga elektroonikaromude kategooria puhul on loetletud eri liikmesriigid. Eri kategooriatele kehtestatud korduskasutamise/ringlussevõtu ja taaskasutamise eesmärgid saavutanud liikmesriikide arv langes pisut vaid mõne elektroonikaromude kategooria puhul
.
8.Direktiiv 2006/66/EÜ patareide ja akude kohta
Liikmesriigid pidid esmakordselt esitama komisjonile aruande patareide ja akude direktiivi kohta. Seega ei ole seda võimalik võrrelda eelmise aruandeperioodiga.
Kõik ELi liikmesriigid on võtnud patareide ja akude direktiivi üle oma siseriiklikku õigusse.
Enamik liikmesriike on loonud aruandeperioodil patareide ja akude kogumissüsteemid ja mõned teatasid, et süsteemide täielikult toimima panemine on veel käimas. Liikmesriigid on võtnud meetmed patarei- ja akujäätmete käitlemiseks ning ringlussevõtuks.
Liikmesriigid teatasid, et nad on kehtestanud hulgaliselt meetmeid vältimaks patarei- ja akujäätmete saatmist prügilatesse, sh loasüsteemid ja selliste jäätmete loetelud, mida ei või prügilasse ladestada. 11 liikmesriiki teatasid, et on võtnud rangemad meetmed, kui direktiivis sätestatud kohustused seda ette näevad. Need hõlmavad tööstuslike ja mootorsõidukite patareide ja akude jäätmete kõrvaldamist segaolmejäätmetena, teadlikkuse suurendamise kampaaniaid koolides ja kogukondades ning tasuta tagasivõtmise punktide kättesaadavaks tegemist.
26. septembriks 2012 olid 20 liikmesriiki saavutanud 25 % minimaalse kogumiseesmärgi.
Neli liikmesriiki teatasid, et olid saavutanud 100 % ringlussevõtu eesmärgist, ning kaheksa liikmesriiki teatasid ringlussevõtust 50–99 % ulatuses.
19 liikmesriiki jõudsid plii- ja nikkel-kaadmiumpatareide ja -akude ning muude patareide ja akude puhul nimetatud määradeni või ületasid neid. Kaks liikmesriiki jõudsid pliipatareide ja -akude ning muude patareide ja akude puhul nimetatud määradeni või ületasid neid ning kaks liikmesriiki jõudsid eesmärkideni või ületasid neid üksnes pliipatareide ja -akude puhul.
Kaks liikmesriiki eksportisid patarei- ja akujäätmeid kolmandatesse riikidesse. Mitu liikmesriiki eksportisid neid teistesse liikmesriikidesse, kuid see ei kajastu täielikult rakendamise küsimustikus. Liikmesriigid, kellel ei ole oma riigis käitlemis- või ringlussevõturajatisi, eksportisid kõik kogutud patareid ja akud. Siiski teatasid ka mitmed liikmesriigid, kelle on oma riigis käitlemisrajatised, et nad eksportisid oma patarei- ja akujäätmed käitlemiseks teistesse ELi riikidesse.
9.Järeldused
Kõik liikmesriigid ei täitnud siiski direktiivides sätestatud kohustust esitada komisjonile iga kolme aasta tagant aruanne direktiivide rakendamise kohta. Osa riike ei esitanud vastuseid 2010.–2012. aasta rakendamise küsimustikule.
Osa vastuseid on üksikasjalikud ja täielikud, teistes osutatakse üksnes siseriiklikele õigusaktidele. Enamik liikmesriike teatasid, kas meetmed on siseriiklikku õigusesse üle võetud, kuid ei märkinud, kas need osutusid tõhusaks või vajasid praktikas täiustamist. Vahel ei olnud vastused järjekindlad. Mõnel juhul oli andmeid puudu. Teistel juhtudel ei võimaldanud vastused võrrelda liikmesriike või liikmesriigi tulemuslikkust eelmisel ja käesoleval aruandeperioodil.
Paljudel juhtudel ei andnud vastused piisavalt teavet direktiivi tegeliku rakendamise hindamiseks. Näiteks osutati paljudes vastustes lihtsalt siseriiklikele õigusaktidele või kirjutati ümber seadusandlike aktide osi, andmata täiendavat teavet rakendamise kohta või viidati üksnes eelmiste aruandeperioodide rakendamise küsimustike vastustele, esitamata nõutud teavet või teavet selle kohta, kuidas olukord ajas muutub.
Kokkuvõttes ei osutunud liikmesriikide koostatud rakendamise aruanded, mida koostatakse iga kolme aasta tagant, tõhusaks direktiivi nõuetele vastamise, nende rakendamise ja mõju kontrollimisel. Aruandlus nõuab ka palju ressursse ja võib tekitada ebavajalikku halduskoormust.
Kõige objektiivsem ja täpsem teave jäätmekäitluse tulemuslikkuse kohta liikmesriikides saadakse andmetest, mida nad peavad igal aastal esitama tekitatud jäätmete, jäätmete kogumise, jäätmete ringlussevõtu ja taaskasutamise, prügilate ja reoveesette tootmise ja kasutamisega. Seepärast peaksid nad rohkem pingutama, et parandada selliste andmete kvaliteeti, usaldusväärsust ja võrreldavust. Seda võiks teha selliselt, et võrreldakse aruandlusmeetodeid ja koostatakse andmekvaliteedi kontrolli aruanne, mis tagaks, et õigusaktides sätestatud eesmärkide saavutamist käsitleva aruande esitamisel kasutavad liikmesriigid kõige uuemat ja ühtlustatud meetodit.
Kõnealuseid järeldusi käsitletakse jäätmepoliitika ja valdkonna õigusaktide hiljutises läbivaatuses.
Komisjon teeb selles ettepaneku tunnistada kehtetuks sätted, millega kohustatakse liikmesriike koostama iga kolme aasta tagant aruanne, ja tugineda nõuetele vastavuse kontrollimisel ainult kvaliteetsetele statistilistele andmetele, mida liikmesriigid peavad komisjonile igal aastal esitama.
1. lisa:
Liikmesriikide vastused rakendamise küsimustikele, mille komisjon sai enne 2014. aasta lõppu
|
Liikmesriigid
|
Jäätmete raamdirektiiv
2008/98/EÜ
|
Elektroonikaromude direktiiv
2002/96/EÜ
|
Prügilajäätmete direktiiv
1999/31/EÜ
|
Pakendite ja pakendijäätmete direktiiv
94/62/EÜ
|
Reoveesetete direktiiv
86/278/EMÜ
|
Patareidedirektiiv
2006/66/EÜ
|
|
Austria
|
+
|
+
|
+
|
+
|
+
|
+
|
|
Belgia
|
–
|
+
|
+
|
+
|
+
|
+
|
|
Bulgaaria
|
+
|
+
|
+
|
+
|
+
|
+
|
|
Horvaatia
|
+
ei ole nõutud
|
Ei ole nõutud
|
Ei ole nõutud
|
+
ei ole nõutud
|
+
ei ole nõutud
|
Ei ole nõutud
|
|
Küpros
|
+
|
–
|
+
|
+
|
+
|
+
|
|
Tšehhi Vabariik
|
+
|
+
|
+
|
+
|
+
|
+
|
|
Taani
|
+
|
–
|
+
|
–
|
–
|
–
|
|
Eesti
|
+
|
+
|
+
|
+
|
+
|
+
|
|
Soome
|
+
|
+
|
+
|
+
|
+
|
+
|
|
Prantsusmaa
|
–
|
+
|
–
|
+
|
–
|
+
|
|
Saksamaa
|
+
|
+
|
+
|
+
|
+
|
+
|
|
Kreeka
|
+
|
+
|
+
|
+
|
+
|
–
|
|
Ungari
|
+
|
+
|
+
|
+
|
+
|
+
|
|
Iirimaa
|
+
|
–
|
+
|
+
|
+
|
+
|
|
Itaalia
|
+
|
+
|
–
|
+
|
+
|
+
|
|
Läti
|
+
|
+
|
+
|
+
|
–
|
–
|
|
Leedu
|
+
|
+
|
+
|
+
|
+
|
+
|
|
Luksemburg
|
+
|
–
|
+
|
+
|
+
|
+
|
|
Malta
|
+
|
+
|
–
|
+
|
+
|
+
|
|
Madalmaad
|
–
|
+
|
+
|
+
|
+
|
+
|
|
Poola
|
+
|
+
|
–
|
+
|
–
|
+
|
|
Portugal
|
+
|
+
|
+
|
–
|
+
|
+
|
|
Rumeenia
|
+
|
–
|
+
|
–
|
–
|
+
|
|
Slovakkia
|
+
|
+
|
+
|
+
|
+
|
+
|
|
Sloveenia
|
+
|
+
|
+
|
+
|
+
|
+
|
|
Hispaania
|
+
|
+
|
+
|
+
|
+
|
+
|
|
Rootsi
|
+
|
+
|
+
|
+
|
+
|
+
|
|
Ühendkuningriik
|
+
|
–
|
+
|
+
|
+
|
+
|
|
EL 28 riigid: saadud protsendimäär (%)
|
89 %
(25/28)
|
75 %
(21/28)
|
82 %
(23/28)
|
89 %
(25/28)
|
82 %
(23/28)
|
86 %
(24/28)
|
|
|
Õigeaegne esitamine: 30. septembriks 2013
|
|
|
Vahemikus 1.11.2013 kuni 31.12.2014
|
|
|
Vahemikus 1.10.2013 kuni 31.10.2013
|
|
|
Aruannet ei esitatud enne 31.12.2014
|
2. lisa:
jäätmete tekitamine ja käitlemine
Liikmesriigi tekitatud olmejäätmed (tuhandetes tonnides)
Allikas: EUROSTAT (andmekood veebilehel: t_env_wasst)
Liikmesriigi poolt käideldud olmejäätmed (2012)
Allikas: EUROSTAT (andmekood veebilehel: t_env_wasst)
Kodumajapidamisjäätmete korduskasutamine ja ringlussevõtt liikmesriigis
Allikas: Andmed, mille liikmesriigid esitasid Euroopa Komisjonile rakendamist käsitlevates küsimustikes aastatel 2010–2012 või EUROSTATile, kasutades EDAMISe portaali
Kodumajapidamisjäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamine ja ringlussevõtt – arvestusmeetod
|
Liikmesriik
|
|
Kodumajapidamisjäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu määrad
|
|
|
Liikmesriigi kasutatud arvestusmeetod:
|
2010
|
2011
|
2012
|
|
Austria
|
2
|
79 %
|
–
|
79 %
|
|
Belgia
|
3
|
58 %
|
59 %
|
57 %
|
|
Bulgaaria
|
3
|
29 %
|
32 %
|
–
|
|
Horvaatia
|
2
|
–
|
15 %
|
–
|
|
Küpros
|
2
|
20,3 %
|
22,4 %
|
–
|
|
Tšehhi Vabariik
|
2
|
38 %
|
50 %
|
46 %
|
|
Taani
|
1
|
–
|
–
|
53 %
|
|
Eesti
|
2
|
–
|
27 %
|
27 %
|
|
Soome
|
4
|
33 %
|
35 %
|
33 %
|
|
Prantsusmaa
|
2
|
–
|
59 %
|
–
|
|
Saksamaa
|
4
|
63 %
|
63 %
|
–
|
|
Kreeka
|
–
|
–
|
–
|
–
|
|
Ungari
|
2
|
34 %
|
40 %
|
–
|
|
Iirimaa
|
1
|
53 %
|
45 %
|
44 %
|
|
Itaalia
|
2
|
37 %
|
39 %
|
41 %
|
|
Läti
|
4
|
16 %
|
18 %
|
18 %
|
|
Leedu
|
2
|
37 %
|
43 %
|
42 %
|
|
Luksemburg
|
3
|
51 %
|
50 %
|
–
|
|
Malta
|
1
|
–
|
23 %
|
24 %
|
|
Madalmaad
|
2
|
48 %
|
48 %
|
48 %
|
|
Poola
|
2
|
–
|
–
|
18 %
|
|
Portugal
|
2
|
19 %
|
19 %
|
22 %
|
|
Rumeenia
|
–
|
–
|
–
|
–
|
|
Slovakkia
|
3
|
9 %
|
13 %
|
13 %
|
|
Sloveenia
|
4
|
22 %
|
34 %
|
–
|
|
Hispaania
|
4
|
29 %
|
27 %
|
–
|
|
Rootsi
|
2
|
62 %
|
–
|
–
|
|
Ühendkuningriik
|
3
|
40 %
|
43 %
|
44 %
|
|
Märkused:
|
Et kontrollida vastavust jäätmete raamdirektiivi artikli 11 lõike 2 punkti a kohasele eesmärgile, lubatakse otsusega 2011/753/EL
liikmesriikidel kasutada nelja erinevat arvestusmeetodit kodumajapidamisjäätmete korduskasutamise ja ringlussevõtu määradest teatamiseks. Eri arvestusmeetodid on seotud jäätmeliigiga, mida arvestusmeetod hõlmab.
1. meetod: paberist, metallist, plastist, klaasist kodumajapidamisjäätmed.
2. meetod: paberist, metallist, plastist, klaasist jäätmed ning muud kodumajapidamistest pärit üksikud jäätmevood või sarnased jäätmevood.
3. meetod: kodumajapidamisjäätmed.
4. meetod: olmejäätmed.
|
Allikas: Andmed, mille liikmesriigid esitasid Euroopa Komisjonile rakendamist käsitlevates küsimustikes aastatel 2010–2012 või EUROSTATile, kasutades EDAMISe portaali.
Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamine; liikmesriigis
Allikas: Andmed, mille liikmesriigid esitasid Euroopa Komisjonile rakendamist käsitlevates küsimustikes aastatel 2010–2012 või EUROSTATile, kasutades EDAMISe portaali.
3. lisa: reoveesete
Liikmesriikides aastatel 2010–2012 toodetud ja kasutatud kogused
|
|
Reoveepuhastites toodetava sette kogused, kuivainena (tonni/aastas)
|
Põllumajanduses kasutatava sette kogused
|
|
|
2010
|
2011
|
2012
|
2010
|
2011
|
2012
|
|
Austria *
|
117 471
|
119 069
|
34 798
|
33 076
|
113 248
|
13 029
|
|
Bulgaaria
|
49 757
|
51 388
|
59 261
|
13 644
|
17 561
|
21 241
|
|
Horvaatia
|
21 315
|
18 570
|
19 457
|
546
|
681
|
954
|
|
Küpros
|
7 083
|
6 815
|
6 533
|
5 294
|
3 912
|
2 756
|
|
Tšehhi Vabariik
|
162 724
|
163 739
|
162 217
|
27 253
|
20 562
|
35 542
|
|
Taani
|
131 900
|
andmed puuduvad
|
andmed puuduvad
|
79 140
|
andmed puuduvad
|
andmed puuduvad
|
|
Eesti
|
27 950
|
27 780
|
22 796
|
14 100
|
16 030
|
12 536
|
|
Soome
|
142 700
|
140 900
|
andmed puuduvad
|
7 500
|
3 800
|
andmed puuduvad
|
|
Prantsusmaa
|
1 127 039
|
1 094 836
|
1 124 363
|
779 609
|
790 780
|
787 300
|
|
Saksamaa
|
1 774 793
|
1 836 952
|
1 742 920
|
610 249
|
600 270
|
580 031
|
|
Kreeka
|
103 866
|
90 655
|
89 978
|
270
|
180
|
9 358
|
|
Ungari **
|
236 043
|
217 494
|
andmed puuduvad
|
24 580
|
22 322
|
andmed puuduvad
|
|
Iirimaa
|
89 991
|
85 648
|
72 429
|
82 670
|
57 699
|
68 329
|
|
Itaalia
|
839 725
|
851 760
|
654 024
|
248 215
|
299 159
|
274 095
|
|
Läti
|
23 258
|
22 458
|
22 686
|
8 131
|
5 307
|
6 740
|
|
Leedu
|
67 990
|
65 971
|
andmed puuduvad
|
15 517
|
15 877
|
andmed puuduvad
|
|
Luksemburg
|
7 434
|
7 852
|
8 733
|
2 738
|
3 569
|
4 292
|
|
Madalmaad
|
523 744
|
513 786
|
510 000
|
23 853
|
20 708
|
20 000
|
|
Poola
|
533 400
|
567 300
|
562 000
|
98 200
|
112 000
|
123 000
|
|
Portugal ***
|
162 680
|
140 013
|
284 776
|
5 646
|
23 087
|
29 171
|
|
Rumeenia ****
|
138 850
|
124 500
|
andmed puuduvad
|
0
|
0
|
andmed puuduvad
|
|
Slovakkia
|
54 760
|
58 720
|
58 706
|
923
|
462
|
1 140
|
|
Sloveenia
|
29 996
|
26 808
|
26 171
|
3
|
0
|
2
|
|
Hispaania
|
1 086 720
|
1 058 999
|
1 082 669
|
895 791
|
863 765
|
870 059
|
|
Rootsi
|
211 100
|
214 420
|
207 460
|
49 600
|
44 170
|
48 340
|
|
Ühendkuningriik
|
1 422 024
|
1 434 710
|
1 152 327
|
1 067 672
|
1 074 424
|
834 202
|
*
2011. aasta andmed ei sisalda Alam-Austria andmeid.
**
Ei ole lõplikud andmed, kuna 2011. aasta lõplik arvestus on käimas.
***
Kasutati hinnangulist keskmist väärtust, mis on 20 % kuivainet.
****
Aastate 2007–2009 kohta kasutatud andmed.
4. lisa: prügilad
Tabel 1. Prügilate arv 2012. aastal
|
Liikmesriik
|
ohtlikud jäätmed
|
tavajäätmed
|
püsijäätmed
|
muud jäätmed
|
|
Austria
|
0
|
156
|
35
|
505
|
|
Belgia
|
7
|
31
|
14
|
1
|
|
Bulgaaria
|
8
|
174
|
3
|
–
|
|
Küpros
|
1
|
119
|
2
|
–
|
|
Tšehhi Vabariik
|
26
|
152
|
62
|
–
|
|
Horvaatia
|
Ei ole nõutud.
|
|
Taani
|
6
|
52
|
6
|
0
|
|
Eesti
|
7
|
6
|
–
|
–
|
|
Soome
|
22
|
90
|
4
|
–
|
|
Prantsusmaa
|
–
|
–
|
–
|
–
|
|
Saksamaa
|
76
|
2 643
|
1 742
|
11
|
|
Kreeka
|
2
|
74
|
–
|
2
|
|
Ungari
|
13
|
72
|
11
|
–
|
|
Iirimaa
|
0
|
36
|
5
|
45
|
|
Itaalia
|
–
|
–
|
–
|
–
|
|
Läti
|
1
|
11
|
–
|
–
|
|
Leedu
|
0
|
11
|
3
|
0
|
|
Luksemburg
|
0
|
2
|
11
|
0
|
|
Malta
|
0
|
–
|
–
|
–
|
|
Madalmaad
|
22
|
22
|
22
|
–
|
|
Poola
|
–
|
–
|
–
|
–
|
|
Portugal
|
2
|
63
|
4
|
0
|
|
Rumeenia
|
105
|
105
|
105
|
–
|
|
Slovakkia
|
11
|
90
|
17
|
–
|
|
Sloveenia
|
2
|
71
|
14
|
0
|
|
Hispaania
|
14
|
206
|
170
|
–
|
|
Rootsi
|
46
|
108
|
30
|
0
|
|
Ühendkuningriik
|
225
|
423
|
429
|
–
|
|
EL 27
|
355
|
3 719
|
2 362
|
564
|
Tabel 2. Tavajäätmeprügilate järelejäänud maht 2012. aastal (tuhandetes tonnides või m3-tes)
|
Liikmesriik
|
ohtlikud jäätmed
|
tavajäätmed
|
püsijäätmed
|
muud jäätmed
|
|
|
Austria
|
0
|
38 900
|
5 300
|
–
|
|
|
Belgia
|
3 354 t +
607 460 m3
|
8 763 t +
16 385 m3
|
3 992
|
2 076,52
|
|
|
Bulgaaria
|
3 693
|
235 258
|
1 439
|
0
|
|
|
Küpros
|
–
|
–
|
–
|
0
|
|
|
Tšehhi Vabariik
|
8 821
|
33 584
|
9 830
|
0
|
|
|
Horvaatia
|
Ei ole nõutud.
|
|
|
Taani
|
463
|
692
|
260
|
0
|
|
|
Eesti
|
205 500
|
6 200
|
0
|
0
|
|
|
Soome
|
18 061
|
48 667
|
496
|
0
|
|
|
Prantsusmaa
|
–
|
–
|
–
|
–
|
|
|
Saksamaa
|
54 800
|
455 200
|
184 100
|
7 600
|
|
|
Kreeka
|
1,5
|
–
|
0
|
–
|
|
|
Ungari
|
185 aastas
|
38 900
|
16 800
|
0
|
|
|
Iirimaa
|
–
|
14 500
|
–
|
–
|
|
|
Itaalia
|
–
|
–
|
–
|
–
|
|
|
Läti
|
180
|
16 211
|
0
|
0
|
|
|
Leedu
|
0
|
1 250 aastas
|
106 aastas
|
0
|
|
|
Luksemburg
|
0
|
1 160 127 m3
|
14 593 544 m3
|
0
|
|
|
Malta
|
0
|
–
|
–
|
–
|
|
|
Madalmaad
|
–
|
39 690 m3
|
0
|
0
|
|
|
Poola
|
–
|
–
|
–
|
–
|
|
|
Portugal
|
1 670
|
28 275
|
653
|
0
|
|
|
Rumeenia
|
–
|
–
|
–
|
–
|
|
|
Slovakkia
|
813
|
8 964
|
–
|
0
|
|
|
Sloveenia
|
75
|
6 464
|
609
|
0
|
|
|
Hispaania
|
5 130 t +
80 000 m3
|
124 168 t + 53 307 000 m3
|
102 254
|
0
|
|
|
Rootsi
|
7 050
|
34 726
|
637
|
0
|
|
|
Ühendkuningriik
|
18 545
|
485 174
|
130 024
|
0
|
|
|
EL 27
|
551 120
|
2 288 590
|
978 550
|
|
|
Allikas: Rakendamise küsimustikud 2010–2012 ja EUROSTAT 2015.
5. LISA: pakendid ja pakendijäätmed
Liikmesriigi toodetud pakendid ja tekitatud pakendijäätmed (tonnides)
Allikas: EUROSTAT (andmekood: t_env_wasst)
Pakendijäätmete taaskasutamine liikmesriigis (%)
Allikas: EUROSTAT (andmekood: t_env_wasst)
Pakendijäätmete ringlussevõtt liikmesriigis (%)
Allikas: EUROSTAT (andmekood: t_env_wasst)
6. lisa: elektri- ja elektroonikaseadmete romud
Kodumajapidamiste elektroonikaromude koguhulk liikmesriigis (kg elaniku kohta)
Allikas: EUROSTAT (andmekood: env_waselee)
7. LISA: patareid ja akud
Patarei- ja akujäätmete kogumine liikmesriigis (%)
Allikas: Liikmesriikidelt Euroopa Komisjonile esitatud andmed (Euroopa Komisjon, 2014)
Patarei- ja akujäätmete ringlussevõtu määr liikmesriigis (%)
Allikas: Liikmesriikidelt Euroopa Komisjonile esitatud andmed (Euroopa Komisjon, 2014)