23.5.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 176/46


Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Vahemere lääneosa sinise majanduse kestlikku arengut käsitlev algatus“

(2018/C 176/11)

Raportöör:

Samuel Azzopardi (MT/EPP), Rabat Citta Victoria ringkonna volikogu liige, Gozo

Viitedokument:

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Regioonide Komiteele ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Vahemere lääneosa sinise majanduse kestlikku arengut käsitlev algatus“

COM(2017) 183 final, SWD(2017) 130 final

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

1.

peab tervitatavaks teatist „Vahemere lääneosa sinise majanduse kestlikku arengut käsitlev algatus“ ja lisatud tegevusraamistikku, mille Euroopa Komisjon võttis vastu 19. aprillil 2017;

2.

toetab pakutud meetmeid, mille abil tagada ohutu, turvaline ja puhas mereruum, merealade parem majandamine ning kestlikult majandatud ookeanid;

3.

tuletab meelde ja toetab täielikult Vahemere Liidu ministrite konverentsi sinist majandust käsitlevat avaldust, milles osalevaid riike kutsuti üles ja innustati uurima asjakohaste merendusstrateegiate lisandväärtust ja teostatavust allpiirkondlikul tasandil ning tuginema 5 + 5 dialoogi raames saadud kogemusele. 2016. aasta oktoobris innustasid Alžeeria, Prantsusmaa, Itaalia, Liibüa, Malta, Mauritaania, Maroko, Portugali, Hispaania ja Tuneesia välisministrid jätkama koos Vahemere Liidu sekretariaadiga tööd sinise majanduse kestlikku arengut puudutava algatusega (1);

4.

märgib, et algatuses tunnistatakse tõsiasja, et praegu on mõlema kalda koostöö endiselt piiratud, ja on seisukohal, et see vajab veel täiustamist;

5.

tunnistab, et asjaomane piirkond pakub märkimisväärseid majanduslikke võimalusi ning on tuntud aktiivsete sadamate ja – tänu oma kultuuripärandile – arvukate turistide poolest. Seda on kestlikul viisil võimalik veelgi ulatuslikumalt kasutada;

6.

tunnistab, et Vahemerel on strateegiline asukoht: see paikneb geograafiliselt kolme peamise kontinendi – Euroopa, Aafrika ja Aasia – lõikepunktis. Vahemeri on alati olnud kultuuri ja kaubanduse hoogustaja sellega külgnevate ja kaugemategi riikide jaoks;

7.

tunnistab, et Vahemeri on tuntud oma elurikkuse ja arvukate merekaitsealade poolest;

8.

tuletab muu hulgas meelde oma varasemaid arvamusi komisjoni teatise kohta integreeritud merenduspoliitika teemal (2), mereala ruumilise planeerimise ja rannikualade integreeritud haldamise teemal (3), merekeskkonna parema kaitse teemal ning oma arvamust „Euroopa meremajanduse kasvu poliitika uus etapp“ (4);

9.

on mures asjaolu pärast, et Vahemere piirkond on tugevalt mõjutatud kliimamuutustest (5);

10.

tunnistab, et piirkonda seostatakse ka noorte suure tööpuuduse, poliitilise ebastabiilsuse ja teravate rändeprobleemidega, mis kõik mõjutavad negatiivselt piirkonna majanduse väljavaateid;

11.

toetab küll asjaolu, et algatuses keskendutakse peamiselt Vahemere lääneosa alamvesikonnale, ent toonitab, et see ei välista kuidagi ka võimalust laiendada algatuse potentsiaali ja eesmärke Vahemere muudele alamvesikondadele;

12.

märgib, et kuigi on olemas tõeline poliitiline tahe keskkonna-, kalandus- ja vesiviljelusprobleemide lahendamiseks, on piirkonnal siiski puudus asjakohasest teadlikkusest, teadmiste levitamisest ja valdkondadevahelise tõenditepõhise poliitika kujundamisest. Ka rakendamisel ja täitmisel on endiselt palju puudusi, eriti riiklikul ja kohalikul tasandil (6).

13.

rõhutab, et Aafrikast ja Lähis-Idast Lõuna-Euroopa riikidesse saabuvate ebaseaduslike sisserändajate voolu tõttu esineb piirkonnas pidevalt humanitaarprobleeme, mis mõjutavad otseselt merepiiralasid;

14.

mõistab, et vesikonna teatud aladel on probleeme ka mereliiklusega, mida ei saa eirata, arvestades et algatuse eesmärk on – alati kooskõlas keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse austamise, kliimamuutuste vastase võitluse ja kestlikkuse kriteeriumidega – edendada majandustegevust, mis võib põhjustada mereliikluse suurenemist;

15.

märgib, et Vahemere läänepiirkond kannatab väga kõrge noorte töötuse määra all. Samal ajal on paljudes tööstussektorites raske leida vajaliku kvalifikatsiooni ja oskustega töötajaid;

16.

tunneb heameelt selle üle, et komisjon mainib alt üles suunatud lähenemisviisi, mis sobib kõige paremini selleks, et edendada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalemist algatuses kavandatud meetmetes;

Eesmärk nr 1 – ohutum ja turvalisem mereruum

17.

on seisukohal, et seni kui ohutus- ja turvameetmed ei ole piirkonnas tõepoolest kasutusel ja nõuetekohaselt jõustatud, ei saa sinine majandus toimida kestlikult ja tõhusalt. Seepärast soovitab komitee, et kahe kalda piirkondlikud omavalitsused püüaksid teha koostööd ja tõepoolest parandada praegust olukorda;

18.

on mures, et praeguseks on „mõlema kalda rannavalve koostöö (…) endiselt piiratud ja reaalajas reageerimine hädaolukordadele merel vajab veel täiustamist“ (7), ja nõustub kavandatud meetmetega mõlema kalda rannavalvurite koostöö edendamiseks, tegeldes iseäranis praegu meresõidu turvalisuse alal valitseva oskuste nappusega. Komitee peab kiiduväärseks teabe vahetamist ja andmete jagamist eelkõige mereliikluse kohta;

19.

peab asjakohaseks meetmeid, millega partnereid innustatakse tugevdama jõupingutusi oma praeguse suutlikkuse suurendamiseks, et käsitleda reguleerimata ja ebaseaduslikku inimtegevust ning võidelda merereostusega vesikonna piires. Näiteks võib siin tuua rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja ebaseadusliku kalapüügi ning vahendite väljatöötamise, püüdes parandada merereostusele reageerimist. Komitee on mures tõsiasja pärast, et kohalikud ja piirkondlikud majandused ei pruugi olla võimelised leidma asjakohaseid rahalisi vahendeid suutlikkuse suurendamiseks;

20.

tuletab meelde ja toetab täielikult nõukogu hiljutisi järeldusi (8), mis käsitlevad ühisteatist „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“, kus propageeritakse piirkondade ühtsemat lähenemisviisi;

Eesmärk nr 2 – nutikas ja vastupidav sinine majandus

21.

nõustub, et nutika ja vastupidava sinise majanduseni on võimalik jõuda vaid siis, kui võtta omaks pideval uuendustegevusel ja teadmiste jagamisel põhinev mõtteviis ning edendada jätkusuutlikku konkurentsivõimet ja majandustegevust. Vahemere piirkond on eriti tuntud oma õitsva mereturismisektori poolest – seda tuleb hoida innovatsiooni ja mitmekesistamise strateegiate abil, pöörates erilist tähelepanu ranniku, sisemaa ja mere kultuuri- ja arheoloogilisele pärandile;

22.

nõustub soovitusega, et lõunakalda sidusrühmi tuleks kutsuda osalema algatuses BLUEMED ja peab algatust BLUEMED tähtsaks vahendiks, mis edendab peamiselt ühistegevust teadusuuringute ja innovatsiooni huvides. Komitee kutsub üles kooskõlastama mere- ja merendusuuringuid ja uuendustegevust ning looma koostoimet piirkonna, riigi ja ELi tasandi investeeringute vahel, vältides dubleerimist ja vähendades killustumist;

23.

toetab uute tehnoloogiate ja biotoorainepõhiste uuenduslike tööstusharude arendamist, iseäranis juhul, kui need püüdlused keskenduvad esmajoones kestlike toodete arendamisele, ning innustab töötama välja tehnoloogiad ja kohandatud lahendused kliimamuutuste leevendamiseks. See kehtib iseäranis taastuva mereenergia ja ujuvtuulikute valdkonnas, mis on Vahemere puhul eriti sobivad;

24.

toetab riiklike ja piirkondlike merendusklastrite rajamist, et luua ideaalsed platvormid, kus majandust innovaatiliste lahenduste kaudu hoogustada. Komitee on seisukohal, et klastrid soodustavad ja edendavad koostööd, teadmiste jagamist ja ettevõtlust väikeste, keskmise suurusega ja mikroettevõtjate hulgas;

25.

kordab oma üleskutset (9) luua täiendava meetmena oskuste arendamiseks ning ideede vahendamiseks mereuuringute valdkonnast erasektorile eraldi meremajanduse teadmis- ja innovaatikakogukond. Sel taustal võib väärtust lisada ka virtuaalne teadmuskeskus (10), mis on vahend, mille abil jagada teadmisi sinise majanduse arengu toetamiseks ja mida võib määratleda kui ühtset kontaktpunkti / veebiportaali, mis võimaldab koondada ja jagada üldist, tehnilist ja valdkondlikku teavet seoses mere- ja merendusalaste küsimustega Vahemere piirkonnas;

26.

kordab arvamuses CdR 6622/2016 esitatud ettepanekut luua piirkondlikud või piirkondadevahelised meremajanduse platvormid. Komitee rõhutab, et mitmed Vahemere piirkonnad võiksid olla head kandidaadid selliste platvormide loomiseks, mis aitaksid projekte leida, nende elluviimist toetada ning kohalikke, riiklikke ja ELi rahastamisvahendeid rakendada. Platvorme juhiksid piirkonnad ja platvormide välja valitud projekte rahastataks Junckeri teise kava raames;

27.

nõuab, et piirkondadevahelisi, riiklikke ja riikidevahelisi projekte, mis on kooskõlas algatuse strateegilise raamistiku ja aruka spetsialiseerumise strateegiatega, saaks rahastada piirkondlike, riiklike ja ELi vahendite koondamise abil ühte lihtsustatud raamistikku, ning et nad saaksid ühenduse abi, ilma et peaksid uuesti projektikonkurssi läbima;

28.

rõhutab, et ettevõtlus sinises majanduses ulatub Vahemeres toimuvast tegevusest kaugemale. Seetõttu on oluline kavandada asjakohast toetust sinise majandusega seotud, kuid maismaal asuvatele ettevõtetele, nagu kohalikud kalatöötlemisettevõtted, laevaehitustööstus, maismaa tuuleenergia- ja fotogalvaanilised rajatised;

29.

toonitab, et viivitamata tuleb tegeleda puudujääkidega hariduse ja oskuste valdkonnas. Majandusareng ja haridus käivad käsikäes ning seepärast peavad partnerid algatuse edu tagamiseks arvesse võtma mõlemat sotsiaalmajanduslikku aspekti. Teadlikkuse suurendamisel merendusega seotud kutsealadest on määrav tähtsus, et meelitada kodanikke tutvuma merendus- ja merevaldkonna võimalustega, leevendades seega sektorile iseloomulikku tasakaalustamatust tööjõu pakkumise ja nõudluse vahel ning aidates vähendada töötuse määra. Iseäranis Vahemere piirkonnas ilmneb paradoks, et kuigi noorte töötuse määr on üks Euroopa kõrgemaid, ei suuda ei uutes ega traditsioonilistes sektorites tegutsevad merendusettevõtted leida kvalifitseeritud töötajaid;

30.

peab asjakohaseks mudeleid, mis toetavad keskkonnahoidlike energiaallikate, sh innovatsioon ookeanienergia valdkonnas ja energia jätkusuutlik kasutus, arendamist ja kasutamist merevee magestamisel merepõhjale võimalikult väikest mõju avaldaval viisil, ning toetab ettepanekuid edendada energiatõhusust ja kliimamuutustega kohanemist rannikulinnades, keskkonnahoidlikku laevandust ja sadama taristut alternatiivkütuste kasutamiseks, arendada välja uusi turismitooteid ja -teenuseid ning ühtsed tehnilised standardid kestliku meriviljeluse tagamiseks riikide vahel (11). Tuleb märkida, et kuigi nende meetmete eesmärgid ja sihid on üldjoontes positiivsed, tuleb mõelda ka raskustes või väikese majandusega riikidele;

Eesmärk nr 3 – merealade parem majandamine

31.

tunnistab, et ranniku- ja merepiirkonnad on pikka aega olnud väga konkurentsivõimelised ja mitmetahulised, mis on viinud probleemideni seoses ruumi jaotamise ja ressursinappusega. Praegu domineerivad keskkonnaprobleemid, mis tulenevad kasvavast survest loodusvaradele, nõuavad suuremaid teadmisi. Kahtlemata viiks integreeritud lähenemine ühiste ressursside kasutuse edendamisele uute võimaluste arendamiseni;

32.

propageerib arengumudeleid, mis põhinevad energiasektori heitkoguste, energiatarbimise ja -kulude vähendamisel ning paindlikkuse ja usaldusväärsuse suurendamisel. Seejuures on keskne tähtsus biogeensetest ja orgaanilistest jääkidest ning jäätmetest toodetud energia arendamisel;

33.

tunnistab, kui oluline on inimtegevust meredel silmas pidades tõhus mereruumi planeerimine, mis viib jõupingutuste kooskõlastamise ja tegevuste vahel tekkida võivate konfliktide leevendamiseni, ning toetab seda täielikult;

34.

rõhutab ja toetab tegevust, mis tõstab esile merealaste teadusandmete ja teadmiste tähtsust ühe vastupanuvõimelise ja innovaatilise majanduse sambana, tunnistades samas, et on oluline ajakohastada keskkonnanähtuste ja kliimamuutuste kohta olemasolevaid andmeid ja teha need kättesaadavaks rahvusvahelisele teaduskogukonnale ja avaliku sektori asutustele;

35.

nõustub täielikult tegevusega, mis on ette nähtud merekeskkonna ja -elupaikade kaitseks ükskõik millise reostuse eest, määrates samal ajal proaktiivselt kindlaks säilitatavad alad, nt merekaitsealad. Teadlikkuse suurendamise kampaaniad on kahtlemata samm õiges suunas;

36.

toetab piirkondlikku kooskõlastamist ja koostööd Vahemere üldise kalanduskomisjoni Vahemere ja Musta mere kalapüügi kestlikkuse keskpika strateegia (2017–2020) rakendamise kaudu. Sellega tagatakse ka ühise kalanduspoliitika sidusam rakendamine alamvesikonna tasandil (12);

37.

peab täiesti asjakohaseks tegevust, millega edendatakse väikesemahulise kalapüügi ja vesiviljeluse arengut ja parimate tavade levitamist, et tugevdada kalandust ja vesiviljelust, tagades samas nõuetekohase piirkondlike andmete kogumise ja teadusliku hindamise, järgides täies ulatuses rahvusvahelisi õigusakte;

Juhtimine ja rakendamine

38.

toetab Vahemere lääneosa rakkerühma moodustamist üheskoos Vahemere Liiduga, hõlmates rakkerühma riiklikud koordinatsioonikeskused ja Euroopa Komisjoni ning tagades kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalemise;

39.

tõdeb, et sõltuvalt esitatud projekti olemusest, ulatusest ja prioriteetidest on kasutada erinevaid rahastamisallikaid, peamiselt ELi rahastamisprogrammide kaudu, millega toetatakse eri algatusi;

Lõppsoovitused

40.

innustab parimate tavade vahetamist, suutlikkuse suurendamist ja piiriülest koostööd Vahemere iga kalda kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel;

41.

soovitab kõigil osalistel edendada teadmiste vahetamist ja poliitilise asjatundmuse jagamist kohalikes ja piirkondlikes omavalitsustes, hõlbustades Vahemere lääneosas mitmetasandilist valitsemist ühiste ressursside juhtimisel ja ühiste väljakutsetega tegelemisel;

42.

soovitab kohalikul ja piirkondlikul tasandil edendada majanduslikult jätkusuutlikke projekte ja hõlbustada juurdepääsu kapitalile;

43.

rõhutab vajadust edendada haridus- ja ümberõppeprojekte ning meetmeid, ms on suunatud noorte töötuse vähendamisele koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, edendades tööjõu liikuvust sinise majanduse sektorite vahel. Sellega seoses juhib komitee tähelepanu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rollile tööoskuste vajaduste prognoosimisel ja nende kohandamisel tööturu vajadustega. Liikmesriigid peaksid seda rolli arvesse võtma ja pakkuma kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele õigeid vahendeid, mille abil lihtsustada noorte siirdumist õppeasutusest tööhõivesse.

Brüssel, 31. jaanuar 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ


(1)  Vahemere Liidu ministrite konverentsi sinist majandust käsitlev avaldus.

(2)  Raportöör: Michael Cohen, CdR 126/2010.

(3)  Raportöör: Paul O'Donoghue, CdR 3766/2013.

(4)  Raportöör: Hermann Kuhn, CdR 07256/2014 ja raportöör: Christophe Clergeau, NAT-VI/019.

(5)  http://www.cmcc.it/publications/regional-assessment-of-climate-change-in-the-mediterranean-climate-impact-assessments.

(6)  {SWD(2017) 130 final}

(7)  {SWD(2017) 130 final}

(8)  Nõukogu järeldused, 3. aprill 2017.

(9)  NAT-V-44.

(10)  http://www.med-vkc.eu/2016/.

(11)  {SWD(2017) 130 final}

(12)  {SWD(2017) 130 final}