15.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 467/3

—

Euroopa Liit on ühine platvorm jõuka ja rahuliku kooseksisteerimise ruumi loomiseks ning mitmekesisuse austamiseks, tuginedes Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 tunnustatud ühistele väärtustele ja põhimõtetele;

—

Euroopa ees seisvad väljakutsed, mis on tingitud hiljutistest terroriaktidest, rõhutavad vajadust kiires korras vägivaldse ekstremismini viivat radikaliseerumist ennetada ja selle vastu võidelda (2). Paljud terrorismis kahtlustatavad isikud on Euroopa Liidu radikaliseerunud kodanikud, kes on lasknud sageli enda üle võimust võtta välistel ideoloogilistel mõjutajatel, kes lisaks silmast-silma meetoditele kasutavad võimsaid ja kiireid tehnoloogilisi värbamis- ja meelitusvahendeid;

—

eelkõige noorte seas radikaliseerumist soodustavad inimlikud ja sotsiaalsed tingimused on keerulised ja mitmekülgsed ning võivad hõlmata järgmist: isiklikku ja/või kultuurilist sügavat võõrandumistunnet, tegelikku ja/või tajutud ülekohut, ksenofoobiat ja diskrimineerimist, ebapiisavat haridust ja koolitust või ebapiisavaid töövõimalusi, sotsiaalset tõrjutust, linna- ja maapiirkondade elukeskkonna halvenemist, geopoliitilisi huvisid, moonutatud ideoloogilisi ja usulisi veendumusi, struktureerimata perekonnasidemeid, isiklikke traumasid või vaimse tervise küsimusi;

—

probleemid seoses ühiskonnas radikaliseerumist soodustava haavatavuse vähendamisega ning vägivaldse ekstremismi ideoloogiliste käivitajate kindlakstegemise ja neutraliseerimisega nõuavad eri poliitikavaldkondades tegutsevate osaliste institutsioonideülest ühistegevust;

—

väga oluline on käsitleda igasugust vägivaldse äärmusluseni viivat radikaliseerumist, sõltumata selle taga olevast usulisest ja/või poliitilisest ideoloogiast;

—

MÄRGIVAD, et terrorismi ja vägivaldse ekstremismini viiva radikaliseerumisega kaasnevad märkimisväärsed ja muutuvad väljakutsed meie kodanike julgeolekule, mida tuleb käsitleda terviklikult, eeskätt liikmesriikide poolt, eelkõige kohalikul tasandil, kuid ka ELi tasandil aluslepingutega kooskõlas oleva koordineeritud toetuse kaudu;

—

MÄRGIVAD, et hiljutised terrorirünnakud ja rünnakukatsed Euroopas näitavad seda, et globaalne terrorismioht on muutunud detsentraliseeritumaks ja keerukamaks ning mitmetes aspektides raskemini avastatavaks, seda osaliselt üha kiirema radikaliseerumisprotsessi tõttu;

—

VÕTAVAD ARVESSE tagasipöördujate, sealhulgas eelkõige tagasipöörduvate terroristidest välisvõitlejate, nende perekondade ja alaealiste arvu võimalikku suurenemist;

—

TUNNISTAVAD, et jõuline vastus riikideülesele radikaliseerumise ohule nõuab lisaks ELi-sisestele ennetavate meetmetele ka ELi-väliste jõupingutuste kiiret rakendamist selle algpõhjuste käsitlemiseks, keskendudes eelkõige Lääne-Balkani piirkonna, Türgi ja Põhja-Aafrikaga tehtavale koostööle ja nende toetamisele;

—

MÄRGIVAD internetiteenuse osutajate kaasamise ja nendega koostöö tegemise vajadust internetis leviva ebaseadusliku vihakõne vastases võitluses, (9) austades täielikult sõnavabadust, pidades silmas sotsiaalmeedia rolli peamise vahendina potentsiaalsete radikaalide leidmiseks, nendega kontakti saavutamiseks ja nende vägivallategudele õhutamiseks ning TOONITAVAD, kui tähtis on mitut sidusrühma kaasav lähenemisviis (10);

—

TOONITAVAD ELi interneti foorumi rolli terroristliku veebisisu kättesaadavust vähendavate vahendite väljatöötamisel ja kodanikuühiskonna partnerite võimestamisel alternatiivsete narratiivide levitamisel internetis;

—

TUNNUSTAVAD Põhiõiguste Ameti (FRA), radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku (RAN) ja selle tippkeskuse ning Süüria strateegilise teabe- ja nõustamisüksuse (SSCAT) väärtuslikku tööd ning RÕHUTAVAD tõeliste sidemete tähtsust riiklike ja kohalike asjaosaliste vahel;

—

LEIAVAD, et nii internetipõhised kui ka muud algatused, mis pakuvad alternatiivseid, positiivseid ja mõõdukaid narratiive, võivad olla vastastikuse austuse edendamise ja radikaliseerumise ennetamise seisukohalt otsustava tähtsusega; MÄRGIVAD vastupropaganda mõju täiendava hindamise ja analüüsi vajadust;

—

julgustama koostööd haridus- ja koolitusasutuste, kohalike kogukondade, kohalike ja piirkondlike haldusasutuste, vanemate, laiema perekonnaringi, noortevaldkonnas tegutsevate osapoolte, vabatahtlike ning kodanikuühiskonna vahel, et tugevdada sotsiaalset kaasatust ja ühtekuuluvustunnet ning positiivset identiteeti;

—

laiendama õpetajate, koolitajate ja muude haridustöötajate pädevusi, et nad oskaksid märgata muutuseid käitumises, mis viitavad radikaliseerumisele ning saaksid pidada vestlusi „rasketel teemadel“, (11) mis looks dialoogi õpilaste ja teiste noortega tundlikel teemadel, mis on seotud isiklike tunnete, põhimõtete ja veendumustega;

—

vajaduse korral kasutama olemasolevaid või arendama uusi vahendeid ja materjale õpetajate, koolitajate ja muude haridustöötajate jaoks, kaasa arvatud võrgustikud, kus nad saavad jagada nõuandeid ja suuniseid selle kohta, kuidas käsitleda keerulisi juhtumeid, samuti abitelefonid noortele;

—

edendama ülemaailmset ja kodanikuharidust, samuti vabatahtlikku tegevust, et parandada sotsiaalseid, ühiskondlikke ja kultuuridevahelisi pädevusi;

—

edendama kaasavat (12) haridust kõikidele lastele ja noortele, võideldes rassismi, ksenofoobia, kiusamise ja mis tahes alustel diskrimineerimise vastu;

—

käsitlema komisjoni ja asjaomaste ELi asutuste toel interneti kasutamist terrorismini viiva radikaliseerumise ja värbamise eesmärgil, arendades selleks koostööd internetiteenuse osutajatega, koostööd seoses strateegilise kommunikatsiooni ja vajaduse korral internetisisust teavitamise üksustega, austades seejuures põhiõigusi ning järgides rahvusvahelise õiguse kohaseid kohustusi;

—

toetama ELi interneti foorumi ja Europoli Euroopa terrorismivastase võitluse keskuse tööd, eelkõige seda tööd, mida teeb ELi internetisisust teavitamise üksus (EU IRU);

—

toetama kodanikuühiskonna organisatsioone, et edendada vastastikust austust ning võidelda vihakuritegude, vihakõne ja terroristliku propaganda vastu, pakkudes positiivseid alternatiive vägivaldsele ekstremistlikule propagandale ja ideoloogiale ning arendades välja vastupropagandat vägivaldsetele ekstremistlikele ideoloogiatele;

—

kasutama selliseid kogu ELi hõlmavaid võrgustikke parimate tavade kohta teabe vahetamise jätkamiseks seoses radikaliseerumise vastase võitlusega, nagu radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku tippkeskus;

—

võttes arvesse üleminekut SSCATilt (Süüria strateegiline teabe- ja nõustamisüksus) Euroopa strateegilise teabevahetuse võrgustikule (ESCN), jätkuvalt kasutama Euroopa strateegilise teabevahetuse võrgustiku nõuande- ja teabevahetusteenuseid, et paremini mõista ja toime tulla radikaliseerumise ja polariseerumisega Euroopa kogukondades, näiteks personali integreerimisega Euroopa strateegilise teabevahetuse võrgustikku Brüsselis;

—

jätkama deradikaliseerimis-, terrorismist eemaldumise ja rehabiliteerimisprogrammide väljatöötamist tagasipöördujatele, sealhulgas eelkõige tagasipöörduvatele terroristidest välisvõitlejatele, nende perekondadele ja alaealistele;

—

jätkama tihedas koostöös liikmesriikidega tööd spetsiaalse parimatel tavadel põhineva vahendite kogumiga (13) noorsootöötajate jaoks, et aidata noortel arendada oma demokraatlikku vastupanuvõimet, meediapädevust, sallivust, kriitilist mõtlemist ja konfliktilahendamise oskusi;

—

edendama ja toetama õpetajate, koolitajate ja muude haridustöötajate, ekspertide, poliitikakujundajate ja teadlaste vastastikust õppimist, et võimaldada vahetada parimaid tavasid ja paremini mõista radikaliseerumise teemat, sealhulgas poliitikaraamistiku ning headest tavadest veebipõhise ülevaate väljatöötamist (14);

—

võttes arvesse pakilist ja väga mitmetahulist probleemi, milleks on radikaliseerumise ennetamine ja selle vastu võitlemine, korraldama mitmeid sidusrühmi hõlmava konverentsi, (15) kuhu tulevad kokku eri sektorid ja asjaomased sidusrühmad (nt justiits- ja siseküsimuste, haridus-, noorte-, spordi-, kultuuri- ja sotsiaalküsimuste valdkonnast) ja noored;

—

edendama vastastikust mõistmist ja lugupidamist EList ja kolmandatest riikidest pärit üliõpilaste ja teiste noorte vahel otsese ja virtuaalse noortevahetuse kaudu, näiteks eTwinning Plus võrgustiku laiendamine valitud riikidele, kes asuvad ELi naabruses, ja programmi „Erasmus+“ virtuaalsed noortevahetused;

—

julgustama otsekontakte ebasoodsatest oludest pärit noorte ja positiivsete eeskujude vahel, näiteks loomeinimesed, sportlased ja ettevõtjad ning mis tahes edulood, mis on olulised noorte jaoks, et inspireerida neid reaalsete elukogemuste abil (16). Selleks, et aidata luua usaldusväärseid positiivseid alternatiive vägivaldsele ekstremistlikule propagandale, võiksid endised radikaliseerunud inimesed samuti rääkida oma kogemustest;

—

parandama koostööd teenuseosutajatega, tervitades kodanikuühiskonna ja digitaalvaldkonna tööstuse tihedat kaasatust ning töötama välja algatused, et veelgi edendada terroristliku sisu tõhusalt kõrvaldamist (eelkõige ühise teavitamisplatvormi väljatöötamise abil) ja alternatiivse propaganda levitamist eelkõige väljakuulutatud kodanikuühiskonna tugevdamise programmi kaudu;

—

Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti tööle tuginedes edendama vastastikust austust, mittediskrimineerimist, põhivabadusi ja solidaarsust kogu ELis;

—

võtma arvesse käesolevaid järeldusi kavandatud meetmete ettevalmistamisel ja elluviimisel.