14.6.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 212/9


Nõukogu järeldused Europeana rolli kohta seoses digitaalse juurdepääsuga Euroopa kultuuripärandile ning selle nähtavuse ja kasutamisega

(2016/C 212/06)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

TULETADES MEELDE, ET

1.

kultuuripärandi digiteerimine, veebipõhine juurdepääs sellele ja kultuuripärandi pikaajaline säilitamine on oluline selleks, et võimaldada kõigi juurdepääsu kultuurile ja teadmistele, propageerida Euroopa kultuuripärandi rikkust ja mitmekesisust ning aidata uute ja innovatiivsete toodete ja teenuste üha suureneva pakkumisega kaasa digitaalse ühtse turu loomisele (1);

2.

Europeana, mis loodi 2008. aastal kui ühine veebipõhine mitmekeelne juurdepääsupunkt digitaalsele kultuurimaterjalile (2) ning mis sellest ajast alates ühendab liikmesriikide kultuuripärandi digitaalseid kogusid, on muutunud ühiseks Euroopa kultuuriprojektiks, mille abil anda juurdepääs Euroopa kultuuripärandile ja seda tutvustada;

3.

nõukogu, (3) komisjon (4) ja Euroopa Parlament (5) toetasid Europeana edasiarendamist ja digitaalset kultuuripärandit käsitlevaid riiklikke poliitikameetmeid;

4.

digitaalse pärandi taaskasutamist edendati teatavatel tingimustel kultuuripärandi valdkonna asutuste avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamist käsitleva direktiivi (6) kohaldamisalasse lisamise kaudu ning orbteoste teatavaid lubatud kasutusviise käsitleva direktiivi vastuvõtmisega (7);

VÕTAB TEADMISEKS

5.

komisjoni autoriõiguse ajakohastamise algatuse osana esitatud kavatsuse hinnata võimalusi ja kaaluda seadusandlikke algatusi, mille abil lihtsustada selliste teoste digiteerimist, mida enam ei turustata, ja teha need veebis kättesaadavaks kogu ELis (8);

MÄRGIB, ET

6.

praegusel kujul on Europeana internetiplatvorm, mis võimaldab mitmekeelset juurdepääsu erinevates kultuuripärandi valdkonna asutustes hoitavale digitaalsele kultuuripärandile ja selle jagamist. See on ka mitmepoolne platvorm, (9) mille eesmärk on väärtuse loomine lõppkasutajate, liikmesriikide, kultuuripärandi valdkonna asutuste, teadusuuringute ja loomingulise taaskasutamise jaoks.

Praegu toimib Europeana järgmiselt:

veebisaidi haldajaks on konsortsium, mille keskseks koordinaatoriks ja ELi rahastuse peamiseks saajaks on Europeana Foundation (10);

Europeana saab ELi toetust Euroopa ühendamise rahastust (11) kui digiteenuste taristu „juurdepääsuks Euroopa kultuuripärandi digitaalsetele ressurssidele”;

Europeana saab toetust liikmesriikidelt, kes jagavad oma kultuuripärandi valdkonna asutuste kaudu sisu, metaandmeid ja oskusteavet ning teevad vabatahtlikke rahalisi annetusi Europeana Foundationile;

Europeana saab toetust Europeana võrgustiku assotsiatsioonilt, mis koondab kultuuripärandi valdkonna ning loomeinimesi ja tehnoloogiaspetsialiste, kes toetavad Europeana igapäevast tegevust ja annavad strateegiaalast nõu;

NÕUSTUB, ET

7.

kultuuripärandi valdkonna asutuste, liikmesriikide ja komisjoni eraldi ja ühiste jõupingutuste tulemusel on saavutatud edu kultuuripärandi digiteerimise, sellele veebipõhise juurdepääsu andmise ja selle (pikaajalise) digitaalse säilitamise alal (12);

8.

Euroopa kogudes hoitava maailma kultuuripärandi digitaalne säilitamine on eelkõige oluline seoses kultuuripärandi hävitamise ja ohustamisega konfliktipiirkondades;

9.

kultuuripärandile veebipõhise juurdepääsu tagamiseks tehtavate jõupingutuste koordineerimine Europeana kaudu on aidanud:

soodustada suutlikkuse suurendamist, luues ekspertide ja kultuuripärandi valdkonna asutuste võrgustiku, mis edendab sisu ja metaandmete mudelite, standardite ja raamistike väljatöötamist, kasutuselevõtmist ja sidusat kasutamist;

kultuuripärandi valdkonna asutustel jagada oma kogusid valdkondade- ja riigipiirideüleselt mitmepoose internetiplatvormi abil, mis nüüdseks võimaldab juurdepääsu rohkem kui 50 miljonile ühikule umbes 3 700 asutusest;

soodustada taaskasutusvalmis kvaliteetsete andmete (13) kättesaadavust, mis parandab kultuuripärandi kättesaadavust avatud platvormide ja sotsiaalmeedia kaudu ning edendab selle taaskasutamist muudes sektorites;

10.

digitaalsete kultuuripärandi kogude ühendamine Europeana kaudu aitab kaasa ka järgmiste eesmärkide saavutamisele ELi tasandil:

anda laiale kasutajaskonnale juurdepääs Euroopa kultuuri rikkusele ja mitmekesisusele ning samuti maailma kultuuripärandile;

hõlbustada Euroopa mitmetahulise kultuuri ja ajaloo uurimist ja tundmaõppimist;

hõlbustada taaskasutust uutes ja innovatiivsetes piiriülestes veebiteenustes ning aidata seeläbi kaasa digitaalse ühtse turu kujunemisele;

TOONITAB, ET

11.

taaskasutuse ning sisu jagamise ja sellele juurdepääsu andmise puhul tuleb täielikult järgida autoriõigust ja sellega seotud õigusi;

TUNNISTAB, ET LAHENDAMIST VAJAVAD JÄRGMISED PROBLEEMID:

12.

Europeana internetiplatvormi teatavaid tehnilisi aspekte, näiteks semantilist koostalitlusvõimet, (14) tuleks täiustada, et võimaldada kultuuripärandi valdkonna asutustel ühendada ning jagada ja ajakohastada oma sisu ja metaandmeid paindlikult, lihtsalt ja jätkusuutlikul viisil;

13.

ühena digitaalsele kultuuripärandile juurdepääsu võimaldavatest punktidest tuleks Europeana mitmekeelne juurdepääsupunkt muuta kasutajasõbralikumaks, parandades eelkõige sisu kvaliteeti ja leitavust ning arendades edasi semantilise ja mitmekeelse otsingu funktsioone vastavalt parimatele olemasolevatele tavadele;

14.

selleks et paremini lõppkasutajateni jõuda ja neid kaasata, tuleb Europeana kaudu jagatav sisu esitada atraktiivselt ja mitmekülgselt, eelkõige kaasates arvukate juurdepääsu- ja levitamispunktidena kultuuripärandi valdkonna asutusi ja kolmandaid isikuid, näiteks üleeuroopaliste kultuuriprojektide kaudu, mis kajastavad I maailmasõda (1914–1918), raudse eesriide langemist ja teisi 1989. aasta revolutsioonilisi sündmusi;

15.

Europeana haldamine on vaja muuta kaasavamaks, kaasates strateegiliste prioriteetide seadmisse ning kultuurialaste kasutajasõbralike projektide väljatöötamisse liikmesriikide valitsused, pärandi kogumise organisatsioonide ja kultuuripärandi valdkonna asutuste laiema võrgustiku, kasutades olemasolevaid rahalisi vahendeid; asjakohasel juhul saab arvesse võtta oluliste kultuuritegelaste arvamusi;

16.

jätkuvalt on vaja vahetada ja ajakohastada teadmisi ning leida ühiseid lahendusi kultuuripärandi spetsialistide võrgustiku, sealhulgas Europeana võrgustiku assotsiatsiooni raames;

17.

praegune avaliku sektori poolse rahastamise mudel (mis põhineb toetustel) ei paku piisavalt stabiilset alust Europeana investeeringute senise taseme säilitamiseks ja Europeana kvaliteedi, kättesaadavuse ja usaldusväärsuse kindlustamiseks järgmistel põhjustel:

Europeana Foundation loodi organisatsioonina, millel puuduvad omavahendid, ja lähitulevikus ei ole ette näha märkimisväärse tulu teenimist Europeana teenustest;

ELi toetustel põhineva mudeli puhul esineb alati toetuskõlbmatuid kulusid, mis tuleb katta muudest allikatest, näiteks liikmesriikide vabatahtlikest otsetoetustest, mis on alates 2014. aastast vähenenud ja on oma laadilt ebastabiilsed;

NING SEETÕTTU

18.

tuleks Europeana kultuurilist ja digitaalse innovatsiooni alast väärtust suurendada Euroopa ühendamise rahastust rahastatavaks põhiteenusplatvormi ümberkujundamise kaudu, keskendudes järgmisele:

selliste professionaalsete võrgustike nagu Europeana võrgustiku assotsiatsiooni toetamine;

tehnoloogia arengu saavutamine;

mitmepoolse internetiplatvormi säilitamine metaandmete ja infosisu jagamiseks ja (taas)kasutamiseks ning

kultuurisisule üldise mitmekeelse juurdepääsupunkti andmine.

Seda tuleks suurendada ka nii, et viiakse ellu kasutajatele suunatud kultuuriprojekte, mis tuginevad Europeana taristule ja mida kaasrahastatakse Euroopa ühendamise rahastust kultuuripärandi valdkonna asutuste ning teiste avaliku ja erasektori osalejate toetusel kui üldteenuseid;

KUTSUB EUROPEANA HALDAJAT ÜLES

19.

astuma olulisi samme käesolevates järeldustes kindlaks tehtud eelseisvate probleemidega tegelemiseks;

20.

käsitlema lahendamist vajavaid küsimusi olemasolevates partnerorganisatsioonides või potentsiaalsete partnerorganisatsioonide mureküsimusi, eelkõige riikides ja piirkondades, kus projekt ei ole veel piisavalt tuntud;

21.

uurima võimalusi teha koostööd seonduvate Euroopa algatustega, sealhulgas teadusuuringute valdkonnas;

22.

kaasama liikmesriigid tihedalt poliitika kujundamisse ja otsuste tegemisse; Europeana Foundationi puhul võiks seda korraldada eelkõige ELi nõukogu ametisoleva eesistujariigi, eelmise eesistujariigi ja järgmise eesistujariigi osalemise kaudu juhatuses;

23.

looma süstemaatilisemaid kontakte liikmesriikidega, parandama ja võimaldama pidevat juurdepääsu riigi- ja asutusepõhisele kasutajatega seotud statistikale ning parandama aruandlust projekti tulemuste ja kulude kohta;

24.

jätkama omatulu teenimise võimaluste uurimist;

KUTSUB KOMISJONI ÜLES

25.

esitama nõukogule 2017. aasta oktoobriks sõltumatu hinnangu Europeana kohta ning andma selgeid suuniseid Europeana edasiarendamiseks keskpikas ja pikaajalises perspektiivis, hinnates ELi tasandi alternatiive seoses Europeana tulevase ulatuse, jätkusuutliku rahastamise ja juhtimisega, sh võimalust muuta Europeana Euroopa juriidiliseks isikuks või integreerida see mõnda Euroopa juriidilisse isikusse, võttes samas arvesse Europeana kui nii kultuurilise kui ka digitaalse innovatsiooni projekti kahetist olemust;

26.

asendama 2017. aasta oktoobriks Euroopa ühendamise rahastust toimuva Europeana digitaalteenuste taristu rahastamise meetodi hangete ja toetuste kombinatsiooniga. Selle mudeli alusel katab ELi hange täielikult põhiteenusplatvormi, et tagada stabiilsus ja koostalitlusvõime, samas kui ELi toetused (kuni 75 % rahastamiskõlblikest kuludest) on kättesaadavad seonduvate kasutajatele suunatud projektide jaoks (st Euroopa ühendamise rahastust rahastatavad üldteenused), mida liikmesriigid saavad kaasrahastada vabatahtlikkuse alusel, kas otse ja/või osalevate riiklike organisatsioonide kaudu;

27.

kehtestama hankemenetluse tingimused põhiteenusplatvormi jaoks, nõudes haldajalt selle tagamist, et säiliks platvormi olemus kultuuri ja digitaalse innovatsiooni jaoks mõeldud avaliku taristu ja ühendusena, eelkõige:

võimaldades liikmesriikide ja kultuuripärandi valdkonna asutuste järjepideva kaasatuse Europeana põhiteenusplatvormi arendamisse,

austades riiklikke kultuuriasutusi metaandmete ja infosisu õiguste omajatena;

28.

tagama, et toetusi saavad Europeana üldteenused tuginevad põhiteenusplatvormile ja on sellega ühendatud;

29.

2016. aasta detsembriks:

vaatama läbi digiteerimise ja digitaalse säilitamisega tegeleva liikmesriikide eksperdirühma volitused ja pikendama neid kuni aastani 2020,

tugevdama eksperdirühma rolli digitaalse kultuuripärandiga seonduvate põhimõtete läbivaatamisel ja arutamisel ning suuniste andmisel Europeana iga-aastaste töökavade kohta,

kaasama liikmesriikide digiteerimise ja digitaalse säilitamisega tegeleva eksperdirühma tihedalt Euroopa ühendamise rahastu iga-aastastes tööprogrammides (mis esitatakse arvamuse saamiseks Euroopa ühendamise rahastu komiteele) Europeana põhiteenusplatvormi ja üldteenuste jaoks kavandatud üldiste eesmärkide, tegevusprioriteetide ja rahastamistaseme väljatöötamisse;

KUTSUB LIIKMESRIIKE KOOSKÕLAS SUBSIDIAARSUSE PÕHIMÕTTEGA ÜLES

30.

kultuuripärandi kogude digiteerimist ning võimalikult laia juurdepääsu digitaalsele kultuuripärandile ja selle taaskasutamist veelgi rohkem edendama;

31.

looma või säilitama strateegiad ja toimimismehhanismid, nagu riiklikud ja piirkondlikud kogud, ning innustama internetipõhist juurdepääsu riiklike ja piirkondlike kogude kvaliteetsele kultuuripärandi infosisule ja metaandmetele;

32.

innustama kultuuripärandi valdkonna asutusi Europeanaga ühinema ja seda toetama, jagades nii infosisu kui ka metaandmeid, osaledes Europeana võrgustiku assotsiatsioonis ning tehes edendamise ja levitamise alaseid jõupingutusi, kasutades ELi toetustest rahastatud projekte;

33.

tegema koostööd digiteerimise ja digitaalse säilitamisega tegeleva liikmesriikide eksperdirühmaga kui foorumiga, kus arutada digitaalse kultuuripärandiga seonduvat poliitikat ning Europeana strateegiat ja rahastamist, ning seadma eesmärgiks tagada koordineerimine nimetatud eksperdirühma delegaatide, Euroopa ühendamise rahastu komitee ja nõukogu kultuurivaldkonnaga tegeleva ettevalmistava organi vahel;

34.

kaaluma Europeana tegevuste toetamist Europeana Foundationile tehtavate vabatahtlike rahaliste annetuste abil, pidades silmas, et sellised annetused on vajalikud, kuni luuakse uus hangetel põhinev süsteem, ning kaaluma seejärel ELi toetustest rahastatud Europeana projektide vabatahtlikku kaasrahastamist;

KUTSUB EUROPEANA HALDAJAT, KOMISJONI JA LIIKMESRIIKE ÜLES

35.

propageerima Europeana väärtust avalikke huve teeniva Euroopa kultuuriprojekti ja professionaalse võrgustikuna kõigi sidusrühmade hulgas, kaasates ka teadusuuringute, innovatsiooni, haridus-, turismi- ja loomesektori.


(1)  Nõukogu 10. mai 2012. aasta järeldused kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja selle digitaalse säilitamise kohta (ELT C 169, 15.6.2012, lk 5).

(2)  Nõukogu 20. novembri 2008. aasta järeldused Euroopa digitaalse raamatukogu EUROPEANA kohta (ELT C 319, 13.12.2008, lk 18).

(3)  Nõukogu 10. mai 2012. aasta järeldused kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja selle digitaalse säilitamise kohta (ELT C 169, 15.6.2012, lk 5), nõukogu 21. mai 2014. aasta järeldused kultuuripärandi kui jätkusuutliku Euroopa strateegilise ressursi kohta (ELT C 183, 14.6.2014, lk 36) ja nõukogu järeldused kultuuripärandi kaasava juhtimise kohta (ELT C 463, 23.12.2014, lk 1).

(4)  Komisjoni 27. oktoobri 2011. aasta soovitus kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja selle digitaalse säilitamise kohta (ELT L 283, 29.10.2011, lk 39).

(5)  Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon teatise „Europeana – järgmised sammud” kohta (2009/2158(INI)).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/37/EL, millega muudetakse direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 175, 27.6.2013, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/28/EL orbteoste teatavate lubatud kasutusviiside kohta (ELT L 299, 27.10.2012, lk 5).

(8)  Nagu on märgitud komisjoni 9. detsembri 2015. aasta teatises „Autoriõiguse euroopalikuma ja aja nõuetele vastava raamistiku suunas” (15264/15).

(9)  Mitmepoolne platvorm on internetimajanduse üks levinumaid mudeleid. Mitmepoolsed platvormid loovad väärtusi, hõlbustades suhtlemist kahe või enama erineva, kuid üksteisest sõltuva rüma vahel. Sellisena on platvorm ühe kasutajaterühma jaoks väärtuslik vaid siis, kui olemas on ka teised kasutajaterühmad. (Tuginedes http://divergence.academy/business-models/what-is-a-multi-sided-platform/.)

(10)  Europeana Foundation on Madalmaade õiguse kohaselt asutatud eraõiguslik sihtasutus.

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129), koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrusega (EL) nr 283/2014, milles käsitletakse üleeuroopalisi telekommunikatsioonitaristu valdkonna võrke hõlmavaid suuniseid (ELT L 86, 21.3.2014, lk 14).

(12)  Hinnanguliselt on nüüdseks digiteeritud 10 % liikmesriikide kultuuripärandist (ligikaudu 300 miljonit ühikut), millest umbes kolmandik on veebis kättesaadav.

http://www.enumerate.eu/fileadmin/ENUMERATE/documents/ENUMERATE-Digitisation-Survey-2014.pdf

(13)  Taaskasutusvalmis kvaliteetsete andmete all mõeldakse kõrglahutusega kujutisi; masinloetavaid, avatud ja koostalitlevaid vorminguid; automaatotsinguks sobivaid põhjalikke kirjeldusi ja metaandmeid; geolokatsiooni ja teavet autoriõiguste kohta.

(14)  Semantiline koostalitlusvõime tagab, et programmid saavad vahetada teavet, kombineerida seda muude teabeallikatega ja seejärel seda mõtestatult töödelda (üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste Euroopa koostalitlusvõime raamistik: http://ec.europa.eu/idabc/servlets/Docd552.pdf?id=19529).

Europeana puhul seisneks see selliste vahendite ja tehnoloogiate väljatöötamises, mille abil parandada kultuuriasutuste esitatud metaandmete automaatset vastuvõtmist ja tõlgendamist, näiteks kunstnike nimede kaardistamist, nii et mitme nime all tuntud kunstnikku peetaks samaks isikuks.