Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase registreerimistaotluse avaldamine

(2016/C 67/07)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada taotluse suhtes vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

„KRUPNIOKI ŚLĄSKIE”

ELi nr: PL-PGI-0005-01315 – 23.2.2015

KPN ( ) KGT ( X )

1.   Nimetus(ed)

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Poola

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.2. Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Nimetusega „Krupnioki śląskie” (Sileesia kruubivorst) tähistatakse kiiresti riknevat, kuumtöödeldud, vürtsitatud, naturaalses kestas sea rupsist vorsti. Vorsti läbimõõt on 30–40 mm ja pikkus 15–25 cm; vorsti kaal on 200–300 g.

Füüsikalised ja keemilised omadused

„Krupnioki śląskie” on naturaalses kestas toode. Tootele on iseloomulik puhas, kergelt niiske välispind. Kest on tihedalt ümber vorstisisu, mis koosneb kuni 5 mm läbimõõduga jahvatatud osakestest. Toote läbilõikes peavad olema näha ühtlaselt jaotunud toorained, konsistents on tihke, 10 mm paksud viilud ei tohi laguneda, segamata tooraine klombid ei ole lubatud.

Toote rasvasisaldus ei tohi ületada 35 % ja soolasisaldus 2,5 %; nitraatide ja nitritite sisaldus (väljendatud NaNO2 mg/kg) on kuni 50.

Organoleptilised omadused

Välispinna värvus: hallist pruunini või tumepruunini.

Läbilõike värvus: vastab vorsti valmistamiseks kasutatud kuumtöödeldud sealiha, kruupide, peki ja kamara värvusele, mis iseloomulikult neile koostisosadele on lilla varjundiga pruun või pronksjas.

Konsistents ja tekstuur: tihke konsistents, pude tekstuur, ühtlaseks massiks segatud väikesed tailiha tükid ja kruubid.

Maitse ja lõhn: iseloomulik lihale ja rupsile, odra- ja tatrakruupidele, kuumtöödeldud pekile ja kamarale; kasutatud maitseained selgelt eristatavad. Ei või olla selliste koostisainete maitset ega lõhna, mis ei ole värsked või on hallitanud; toode ei tohi olla hapu, kibeda või võõrmaitse või lõhnaga.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Toote „Krupnioki śląskie” toorained peaksid olema suitsutamata ja soolamata. Tootja võib valida soolatud tooraine, kuid peab seda asjaolu arvestama segule lisatava soolakoguse arvutamisel.

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Määratletud geograafilises piirkonnas peavad toimuma järgmised tootmisetapid:

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Toote „Krupnioki śląskie” tootmise geograafiline piirkond hõlmab Sileesia ja Opole vojevoodkonda ning haldusüksust Dziadowa Kłoda (Oleśnicki maakond, Alam-Sileesia vojevoodkond).

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Toote „Krupnioki śląskie” omapära põhineb selle ainulaadsetel omadustel ja mainel.

Alates Sileesia piirkonna roogade etnograafilise uurimise algusest on teada, et toode „Krupnioki śląskie” on osa Sileesia kokakunstist. Vanimad teated selle toote kohta on teada 18. sajandi lõpust Gliwice ümbruskonnast. Vastavasisulisi viiteid leidub arvukalt 19. sajandi ürikutes. Toode „Krupnioki śląskie” kuulus muu hulgas ka pulmaroogade hulka; tavatoiduks muutus see vorst 1830ndatel aastatel. Kahtlemata oli see seotud 19. sajandil Sileesias tarbeloomakasvatuse (sh seakasvatus) kiire hoogustumisega. Tol ajal hakati krupnioki ühe toorainena üha enam kasutama tapetud põllumajandusloomade pea liha. Toote „Krupnioki śląskie” populaarsus suurenes 19. sajandil Sileesias ka tänu kaevandusvaldkonna arengule. See oli seotud asjaoluga, et kaevandustes rasket tööd teinud töölised vajasid kalori- ja toitainerikast toitu.

Vorsti „Krupnioki śląskie” valmistamine oli otseselt seotud seatapuga, mis oli Sileesias eriline ja tähtis rituaal. Alates 19. sajandist ei olnud tööstuskeskuste paljudel elanikel enam selliseid võimalusi nagu oma põllu või viljapuuaia omanikest maaelanikel. Linnaelanikel olid tillukesed aiad ja ulualused, kus nad kasvatasid sigu, küülikuid ja tuvisid. Kõik pereliikmed olid kaasatud seatapmisse, mida lihunik juhatas päeva tseremooniameistrina. Sea verd kasutati rulaadi ja „Krupnioki śląskie” valmistamiseks. Neid vorste toodeti traditsiooniliselt suurtes kogustes, et jagada pereliikmetele ja naabritele, kes olid panustanud sea kasvatamisse söögijääkide ja köögiviljakoortega. Seatapu järel saadud tooteid (sealhulgas ka vorsti „Krupnioki śląskie”) oli talunikel kombeks jagada sugulastele, kes selle toimingu juures ei viibinud. Seatapu järgselt oli sea rupsi võimalik optimaalselt ära kasutada kõnealuse toote jaoks vajalike toorainetena. Majanduslikus mõttes oli see väga oluline kaevuriperedele, kel eriti 19. sajandil ei olnud raha just ülearu. Vorsti „Krupnioki śląskie” toorainete ohutuks veoks punktis 4 täpsustatud määratletud piirkonda on tänu tänapäevastele tehnilistele võimalustele lubatud vorsti tootmiseks kasutada toorainet, mis on pärit väljastpoolt määratletud piirkonda.

Toote „Krupnioki śląskie” ainulaadsed omadused on esmajoones tingitud määratletud geograafilises piirkonnas toimuvast tootmisprotsessist, mis põhinevad tootjate oskustel toorainet valida ja tootmisel tehnilisi võimalusi optimaalselt kasutada. Tänu sellistele põlvest põlve edasi antud ja kogemustel põhinevatele oskustele vorsti „Krupnioki śląskie” valmistada on lõpptoode just selliste omadustega, millele on osutatud punktis 3.2.

Toode „Krupnioki śląskie” erineb muudest sama kategooria toodetest suure kalorsuse ning iseloomuliku maitse, lõhna ja pudeda tekstuuri poolest. Võrreldes muude rupsist valmistatud toodetega ei tulene „Krupnioki śląskie” omadused mitte ainult toorainete proportsionaalsest erinevusest, vaid ka selliste tootjate vilumustest ja kogemustest, kes oskavad valmistada kirjeldatud tunnuslike organoleptiliste omadustega toodet. Toote „Krupnioki śląskie” eespool nimetatud omadused on eelkõige kujunenud tänu toor- ja maitseainete tasakaalustatud segule (eelkõige valitud kruubid, maks, sibulad ja pipar), millest tuleneb lõpptoote eripärane maitse ja lõhn.

Võrreldes sarnaste toodetega on toote „Krupnioki śląskie” koostise oluline erinevus kuupide sisaldus (ainult 15 %); analoogilistes toodetes on kruupe 20–25 %. Toote „Krupnioki śląskie” toorainetest vähemalt 85 % on loomset päritolu. Selle kategooria traditsiooniliste toodete puhul on see suurim näitaja (muude toodete puhul on vastav näitaja 75–80 %), mis on kinnitatud Poola lihatööstuse keskasutuse 1964. aasta sise-eeskirjades nr 21.

Vorsti „Krupnioki śląskie” maine on püsinud aastakümneid mitte ainult Sileesias, vaid ka kogu Poolas ja välismaal. Seda asjaolu kinnitavad selle toote arvukad seosed Sileesiaga, mille puhul mõnele meenub söekaevandus ja põlluharimine, teistele aga krupnioki ja rulaad, mis annab tunnistust toote „Krupnioki śląskie” tähtsusest. Toote „Krupnioki śląskie” paljud tootjad osalevad arvukatel kulinaaria-alastel üritustel nagu messidel ja festivalidel (sh mess Polagra Poznańis, võistlus Nasze Kulinarne Dziedzictwo – Smaki Regionów, lihapäev Meat Meeting Sosnowieces, Sileesia kruubivorsti päev Święto krupnioka śląskiego Nikiszowieces (Katowice), Poola lihapäevad Świętomięs Polski) ning muudel regulaarselt peetavatel piirkondlikel, riigisisestel ja välismaistel messidel. Vaatamata vorsti „Krupnioki śląskie” juba saavutatud mainele kinnitavad selle toote tihedat seotust piirkonnaga uued toidufestivalid Ülem-Sileesia ja Opole vojevoodkonnas.

Vorsti „Krupnioki śląskie” mainet kinnitab ka asjaolu, et nimetust krupniok kasutatakse sileesia dialekti kõnekäändudes ja vanasõnades. Toote „Krupnioki śląskie” hea maine on kinnitust leidnud ka asjaomase piirkonna kohalikku kokakunsti kirjeldavates arvukates ajaleheartiklites ja turismitrükistes. Üks näide on sarjas Polska niezwykła (Ebatavaline Poola) ilmunud Sileesia ja Opole vojevoodkonna turismiteatmik, milles nimetatakse ka vorsti „Krupnioki śląskie” ja kirjeldatakse seda lühidalt, ning Michelini restoranide kõige viimati ilmunud teatmik Poola restoranide kohta, milles krupnioki on nimetatud Poola 15 piirkondliku toote hulgas.

Uurimustöös „O śląskich obyczajach, śląskich potrawach i niektórych śląskich słowach” (Sileesia tavad, road ja teatavad sileesia murdesõnad) on autor kirjutanud järgmist: „Kõige hiilgavama karjääri on teinud teatavad Sileesia road ja nende nimetused, mis on poola kirjakeeles eri viisil kanda kinnitanud. Nende hulgas on kogu Poolas kõige populaarsem krupnioki (tuleneb sõnast krupy (kruubid)), millele sageli viidatakse ka kui „Krupnioki śląskie” ehk Sileesia kruubivorstile. Levinud on nimisõna koos omadussõnaga. See sõna kätkeb endas midagi väga sileesiapärast…”.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik).

http://www.minrol.gov.pl/Jakosc-zywnosci/Produkty-regionalne-i-tradycyjne/Zlozone-wnioski-o-rejestracje-Produkty-regionalne-i-tradycyjne

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.