EUROOPA KOMISJON
Brüssel,10.1.2017
COM(2016) 823 final
2016/0402(COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV
määrusega ... [Euroopa teenuste e-kaardi määrus] kasutusele võetud Euroopa teenuste e-kaardi õigus- ja tegevusraamistiku kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
{SWD(2016) 437 final}
{SWD(2016) 438 final}
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Kuna teenuste osakaal ELi SKPs ja tööhõives moodustab ligikaudu 70 %, on ELi teenuste turgude konkurentsivõime edendamine ELis töökohtade loomisel ja majanduskasvu suurendamisel keskse tähtsusega. 2006. aastal vastu võetud teenuste direktiivis sätestati üldsätted, hõlbustades teenuseosutajate asutamist ja suurendades nende võimalusi ühtsel turul teenuste piiriüleseks osutamiseks. Direktiivi tulemusel tehti paljudes ELi liikmesriikides mitmeid reforme, mille tulemusena suurenes ELi SKP kümne aasta jooksul ligikaudu 0,9 % võrra.
Suur majanduskasvu ja tööhõive potentsiaal on siiski veel kasutamata. ELi teenuste turule tuleksid kasuks kiirem tootlikkuse kasv ja vahendite tõhusam eraldamine. Piiriülene teenustekaubandus ja piiriülesed investeeringud teenustesse on jätkuvalt vähesed. Teenustega seotud piiriülese tegevuse olemasolevate takistuste kõrvaldamine aitab tugevdada konkurentsi, tuues tarbijate jaoks kaasa suurenenud valiku ja soodsamad hinnad ning rohkem innovatsiooni. Nende tõkete kõrvaldamine teenuste direktiiviga juba sätestatud raamistiku kaudu annab võimaluse suurendada ELi SKPd täiendava 1,7 % võrra 1 . Lisaks mõjutavad paremini toimivad teenusteturud positiivselt tööstuse konkurentsivõimet, kuna ELi töötleva tööstuse sektor on teenuste oluline ostja ja lõpptarbija. Teenused moodustavad 40 % ELi töötleva tööstuse toodangu lõplikust väärtusest. Konkurentsivõimeline töötleva tööstuse sektor on seetõttu hästi toimivate teenusteturgude eeltingimuseks.
Seetõttu rõhutas Euroopa Ülemkogu, et „süvendatuma ja õiglasema ühtse turu saavutamine on hädavajalik uute töökohtade loomiseks, tootlikkuse suurendamiseks ning atraktiivse investeerimis- ja innovatsioonikeskkonna tagamiseks“ 2 . Paremini toimiv siseturg on üks Euroopa Komisjoni kümnest peamisest prioriteedist. 2015. aasta oktoobris vastu võetud ühtse turu strateegias teatas komisjon mitmest meetmest, mille eesmärk on muuta teenuste piirideta ühtne turg tegelikkuseks 3 . Eesmärk on selge – vähendada takistusi, mis muudaks uute ärivõimaluste ärakasutamise teenuseosutajate jaoks lihtsamaks, tagades samas tarbijatele kvaliteetsed teenused. Käesolev ettepanek on jätk ühtse turu strateegiale.
Teenuste direktiiv pakub nende eesmärkide saavutamiseks tasakaalustatud õigusraamistikku. Sellega tagatakse, et riiklikud õigusaktid on mittediskrimineerivad, põhjendatud ja proportsionaalsed, et saavutada üldist huvi pakkuvad eesmärgid. Lisaks nõutakse liikmesriikidelt teenuste direktiiviga selliste halduslikku laadi takistuste vähendamist, mis takistavad teenuseosutajatel praktikas piiriülest tegutsemist. Käesolev ettepanek ei mõjuta teenuste direktiivi ja selles kindlaks määratud olulisi põhimõtteid.
Teenuste direktiiviga kehtestatud põhimõtted on võimaldanud kiiret edasiminekut paremini toimiva ELi teenusteturu suunas. Samas on mitmes peamises teenustesektoris ühtse turu suurem integratsioon jätkuvalt takistatud. Eelkõige puudutab see teenustesektoreid, nagu äri- ja ehitusteenuste sektor, kus teenuseosutajal on ärivõimaluste ärakasutamine muudes liikmesriikides sageli keerukas. Välismaale laienedes seistakse silmitsi haldustõketega. Seda kinnitasid ulatuslikud konsultatsioonid teenuseosutajatega 4 . Ebaselgeks jääb see, kuidas järgida kehtivaid eeskirju, mis pärsib äriühingute ja eelkõige VKEde soovi püüda ära kasutada muude liikmesriikide ärivõimalusi. Teenuseosutajad leiavad, et on raske leida teavet kohaldatavate regulatiivsete nõuete ja menetluste kohta, mida tuleb teise liikmesriigi turule pääsemiseks järgida. Lisaks on siseriiklikud õigusnormid sageli kohaldatavad üksnes riiklike olude puhul ning ei selgitata, kuidas neid tuleks kohaldada muude ELi liikmesriikide teenuseosutajate suhtes. Sellest johtuvalt on teenuseosutajatel, kes proovivad rajada teises liikmesriigis püsivat tegevuskohta või osutada piiriüleseid teenuseid ajutiselt, sageli raske mõista, milliseid eeskirju kohaldada ja kuidas seda teha. Eri liikmesriikide haldusformaalsuste täitmine osutub teenuseosutajate jaoks tihti keerukaks ja kulukaks.
Seetõttu on Euroopa teenuste e-kaardi eesmärk vähendada halduskeerukust teenuseosutajate jaoks, kes soovivad oma tegevust laiendada teistesse liikmesriikidesse. Samas tagab e-kaart selle, et liikmesriigid saaksid kohaldada põhjendatud norme. E-kaardi kasutamine oleks teenuseosutajatele vabatahtlik ning see pakuks alternatiivset viisi, et tõendada vastavust kohaldatavatele siseriiklikele õigusnormidele. See võimaldab teenuseosutajatel kasutada välismaale laienedes täielikult elektroonilist ELi tasandi menetlust formaalsuste täitmiseks, misläbi suureneks õiguskindlus ning väheneks märkimisväärselt halduskeerukus. E-kaart aitab vältida selliseid haldustõkkeid nagu ebakindlus selles osas, milliseid nõudeid on vaja täita, erinevate vormide täitmine võõrkeeles, dokumentide tõlkimine, kinnitamine või autentimine ning mitteelektroonilised menetlusetapid. E-kaardi menetlus hõlmaks kehtiva olukorraga võrreldes märkimisväärset, kuni 50 %ni ulatuvat või isegi suuremat säästu seoses formaalsustega 5 .
Kui teenuseosutaja plaanib ajutiselt osutada teenust piiriüleselt, annab e-kaardi välja päritoluliikmesriik. Vastuvõtval liikmesriigil oleks võimalik e-kaardi väljaandmisele vastuväiteid esitada juhul, kui teenuste direktiiv võimaldab neil seda juba teha ühe artiklis 16 loetletud ülekaaluka avaliku huvi tõttu. Pärast e-kaardi väljaandmist oleks teenuseosutajal võimalik osutada vastuvõtvas liikmesriigis ajutiselt piiriüleselt teenuseid. Ei muudeta vastuvõtvate liikmesriikide otsustusõigust Euroopa teenuste e-kaardi taotluse tagasilükkamisel kooskõlas teenuste direktiivi artikliga 16.
Kui teenuseosutaja kavatseb teises liikmesriigis teenuseid osutada filiaali, esinduse või kontori kaudu, väljastab e-kaardi vastuvõttev liikmesriik. Sellisel juhul esitaks teenuseosutaja e-kaardi taotluse ikkagi oma päritoluriigi ametiasutustele, kes kontrolliksid, kas teenuseosutaja on nende territooriumil asutatud kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega. Kuid teise etapina algataksid päritoluliikmesriigi ametiasutused koos asjaomase vastuvõtva riigi ametiasutusega menetluse, et võimaldada viimasel otsustada, kas taotluse esitanud teenuseosutaja täidab vastuvõtva riigi nõudeid kooskõlas teenuste direktiiviga. Selle tulemusena ei koheldaks riigisiseseid ja välismaiseid teenuseosutajaid ebavõrdselt. Pärast e-kaardi väljaandmist oleks selle omanikul võimalik osutada asjaomases vastuvõtvas liikmesriigis teenuseid teisese asutamise kaudu (filiaali, esinduse või kontori vormis).
Euroopa teenuste e-kaart sarnaneb idee poolest Euroopa kutsekaardile, millega liikmesriikide ametiasutused on juba tuttavad. Euroopa kutsekaart võeti kasutusele 2016. aasta jaanuaris ning paljud kaardiga hõlmatud valitud kutsealade esindajad on seda kasutama hakanud, mis annab tunnistust sellest, kuidas sellist liiki lihtsustamisvahend toob praktilist kasu oma kasutajatele. Nii Euroopa teenuste e-kaardi kui ka Euroopa kutsekaardi puhul on tegemist ELi tasandil toimuva vabatahtliku elektroonilise menetlusega. Euroopa teenuste e-kaardi kasutamine on teenuseosutajate jaoks vabatahtlik. Taotleja päritoluriigi ametiasutus tegutseb ühtse kontaktpunktina. Lisaks tugineb mõlema süsteemi toimimine päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi vahelisele eelnevalt kindlaksmääratud ja siduvale koostöö korraldusele, mida rakendatakse olemasoleva siseturu infosüsteemi (IMI) kaudu. Samas on neil süsteemidel eri eesmärgid. Euroopa kutsekaart hõlbustab teenuste piiriülest osutamist töötajatest füüsiliste isikute või FIEdest teenuseosutajate kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kaudu kooskõlas kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiiviga. Euroopa teenuste e-kaardil on palju laiem kohaldamisala. See oleks kättesaadav nii FIEdest füüsilistele isikutele kui ka äriühingutele, kes soovivad teenuseid osutada teises liikmesriigis. Erinevalt Euroopa kutsekaardist pakub Euroopa teenuste e-kaart ka tehnilisi vahendeid lihtsustamaks haldusformaalsuste täitmist seoses töötajate lähetamisega nende liikmesriikide territooriumile, kes on komisjonile teatanud oma soovist kasutada sel eesmärgil IMIt. IMI kasutamise võimalus ei muuda mingil viisil direktiiviga 2014/67/EL kehtestatud eeskirjade sisu. Hõlmatud on ka eeskirjad hõlbustamaks kindlustuskatte saamist piiriüleselt osutatavatele teenustele.
E-kaart hõlmaks teenuste direktiivi kohaseid nõudeid ega kehtiks seega maksunduse, tööjõu- ja sotsiaalkindlustuse valdkondade suhtes. Siiski ei nõua liikmesriikide ametiasutused sellise teabe esitamist, mida e-kaart juba sisaldab menetluste või formaalsuste kohta, mis on teenuseosutaja suhtes kehtestatud seoses riigihanke lepingu, ideekonkursi lepingu või kontsessiooni sõlmimisega, tütarettevõtjate asutamise või filiaalide registreerimisega vastavalt äriühinguõigusele või registreerimisega kohustuslikus sotsiaalkindlustusskeemis. Euroopa teenuste e-kaarti kohaldataks esmalt äri- ja ehitusteenuste suhtes, sel määral, mil seotud tegevused kuuluvad juba teenuste direktiivi kohaldamisalasse. Mõlemad sektorid on ELi majanduse jaoks olulise tähtsusega 6 . Ehitus- või äriteenuste osutajad seisavad välismaale laienedes sageli silmitsi keerukate haldusmenetlustega. Lisaks on tootlikkuse kasv olnud mõlemas sektoris viimasel kümnendil väga madal ning piiriülene kaubandus ja investeerimine piiratud. Piiriülese konkurentsi kasv aitaks mõlema sektori konkurentsivõimet säilitada ja parandada.
Käesolev ettepanek sisaldab ka läbivaatamisklausleid, et kaaluda tulevikus regulatiivsete tõkete kõrvaldamise asjakohasust, Euroopa teenuste e-kaardi tulemuslikkust ja selle võimalikku laiendamist muudele sektoritele.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Käesolev direktiiv on esitatud koos määrusega. Direktiivis sätestatakse Euroopa teenuste e-kaardi õigus- ja tegevusraamistik, reguleerides muu hulgas e-kaardi taotlemise tingimusi, päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi pädevusi, Euroopa teenuste e-kaardi kehtivust ning selle peatamise või kehtetuks tunnistamise tingimusi. Määrusega kehtestatakse vahendid, mis on teenuseosutajatele kättesaadavad kogu ELis. Lisaks hõlbustab määrus piiriüleselt tegutseva teenuseosutaja kindlustuskattega seotud probleemide lahendamist.
Käesoleva direktiiviga säilitatakse kehtivad ELi sätted seoses sotsiaalküsimuste, teenistustingimuste (eelkõige töötajate lähetamine, töötaja õigused ja sotsiaalõiguste sammas), tervise ja ohutuse ning keskkonnakaitsega. Sellega ei muudeta ega seata kahtluse alla sellega seoses kehtivaid kaitsemeetmeid. E-kaart esitaks äriühingu kohta lisateavet. Liikmesriikide õigust viia läbi kohapealseid kontrolle ei muudeta. Direktiivide 96/71/EÜ ja 2014/67/EL kohaste töötajate lähetamise eeskirjade kohaldamist jätkatakse seoses Euroopa teenuste e-kaardiga, kuid kõnealuste eeskirjade täitmiseks nähakse ette täiendavad vahendid. Kui liikmesriigid on kehtestanud menetlused, mis võimaldavad täita direktiivi 2014/67/EL artikli 9 kohast töötajate lähetamise deklaratsiooni elektrooniliste vahendite abil, suunab Euroopa teenuste e-kaart selle omaniku asjaomaste riiklike menetluste juurde. Euroopa teenuste e-kaardi omanikest teenuseosutajad võivad kõnealuse deklaratsiooni esitada IMIga ühendatud elektroonilise platvormi kaudu ka siis, kui vastuvõttev liikmesriik on komisjonile teatanud, et seda võimalust tuleks kohaldada töötajate lähetamise suhtes tema territooriumil.
Euroopa teenuste e-kaarti käsitlev ettepanek täiendab muid ühtse turu strateegia osana välja kuulutatud poliitilisi algatusi, mille eesmärk on takistada riigisisesel tasandil tõkete seadmist teenuste piiriülesele osutamisele. Selles osas täiendab see komisjoni ettepanekut [XX] direktiivi kohta, millega reformitakse menetlust, mille kohaselt peavad liikmesriigid teavitama teenustega seotud autoriseerimisskeemidest ja nõuetest.
Käesolevat ettepanekut täiendab ka ühtse digivärava algatus, mis kuulutati välja 2017. aasta ühtse turu strateegias. Digivärav, mida käsitlev avalik konsultatsioon viidi läbi 2016. aasta sügisel, püüab kõrvaldada praegused infolüngad ettevõtjate ja kodanike jaoks, integreerides, täiendades ja parandades asjakohast veebipõhist teavet ELi ja riigi tasandil. Digivärav seotakse ka abiteenustega. Lisaks on selle eesmärk tõugata tagant selliste riiklike menetluste täiendavat digiteerimist, mis on kodanikele ja ettevõtjatele vajalikud ühtse turu õiguste kasutamisel. Ühtse digivärava kohaldamisala peaks ulatuma käesoleva algatusega hõlmatud sektoritest kaugemale.
Sellega võrreldes peaks Euroopa teenuste e-kaart pakkuma täielikult ühtlustatud ja standarditud vahendit teenuste piiriüleseks osutamiseks, vähendades nõuete täitmisega seotud kulusid konkreetsete teenuste turgude puhul, kus domineerivad peamiselt VKEd. See teenib haldusliku lihtsustamise eesmärki, millesse on kaasatud liikmesriik, kust teenuseosutaja pärineb, kuid kõnealusel (päritolu)liikmesriigil puudub sõnaõigus selles osas, milliseid nõudeid peab teenuseosutaja täitma teistes liikmesriikides. Euroopa teenuste e-kaardi kohaselt on viimase ülesanne anda teavet ning tagada nõuete täitmine eelnevalt kindlaksmääratud ja täielikult standarditud koostöö korralduse raames. Ühtne digivärav seotakse selle menetlusega ning see hõlbustab e-kaardi taotlejate jaoks nende menetluste otsingut.
Euroopa teenuste e-kaardi rakendamine viiakse täielikult kooskõlla ühtse digivärava projekti arendamisega ning selle puhul järgitakse e-valitsuse tegevuskava põhimõtteid (eelkõige digitaalne, koostalitusvõimeline, piiriülene, ühekordne ja vaikimisi kaasav) 7 .
Lisaks täiendab käesolev ettepanek komisjoni jõustamise põhimõtteid, mida järgitakse paralleelselt, et kaotada asutamisvabaduse ja teenuste vaba osutamise põhjendamatud või ebaproportsionaalsed riiklikud piirangud.
Käesoleva direktiivi rakendamist toetab IMI määrusega 8 loodud siseturu infosüsteem (IMI). IMIt saavad 2011. aastast kasutada ligikaudu 5 000 ametiasutust, selle kohta viiakse pidevalt läbi kasutajauuringuid ning see on tõestanud oma potentsiaali seoses 2016. aasta jaanuaris kasutusele võetud Euroopa kutsekaardiga.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Käesolev direktiiv ja kavandatav määrus, millega võetakse kasutusele Euroopa teenuste e-kaart, on täielikult kooskõlas mitmete liidu muude poliitikavaldkondadega, eelkõige komisjoni muude tegevuspõhimõtetega, mis käsitlevad halduskoormuse lihtsustamist ja vähendamist.
Dokumentidega seonduvate formaalsuste lihtsustamine oleks tihedalt seotud lahendustega, mis pakutakse välja määrusega (EL) 2016/1191, millega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatavate avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid 9 .
Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise vallas loodi sarnane vahend, millega soodustatakse halduslikku lihtsustamist – eespool nimetatud Euroopa kutsekaart – 2013. aastal ning see on 2016. aasta jaanuarist kättesaadav teatud konkreetsete kutsealade (õed, farmatseudid, füsioterapeudid, mägigiidid ja kinnisvaraagendid) puhul. Dubleerimise ohu vältimiseks tagatakse käesoleva ettepanekuga, et kutsetöötajatel, kes võivad taotleda Euroopa kutsekaarti, ei ole võimalik saada Euroopa teenuste kaarti.
Mis tahes dubleerimise vältimiseks peaksid asutused kasutama kõiki praeguseks omavahel ühendatud riiklikke registreid, sealhulgas omavahel ühendatud direktiivi 2009/101/EÜ kohaseid äriühingute registreid ning määruse (EL) 2015/848 kohaseid maksejõuetusregistreid, enne seda, kui võetakse kasutusele muud vahendid Euroopa teenuste e-kaardiga seotud teabe saamiseks või varem saadud teabe kontrollimiseks.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Käesolev õigusakt kuulub jagatud pädevuse valdkonda vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 4 lõike 2 punktile a. Selle eesmärk on hõlbustada asutamist ja teenuste osutamist ühtsel turul, arendades edasi ja rakendades asutamisvabaduse ja piiriüleste teenuste osutamise vabaduse üldpõhimõtteid, mis on sätestatud vastavalt ELi toimimise lepingu artiklites 49 ja 56 ning teenuste direktiivis. Käesolev direktiiv põhineb ELi toimimise lepingu artikli 53 lõikel 1 ja artiklil 62, mis on vastavalt üldiseks õiguslikuks aluseks asutamisvabaduse saavutamisele ja õiguslikuks aluseks ettevõtjana tegutsemist võimaldavatele sätetele.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Käesoleva seadusandliku ettepaneku üldeesmärk on tagada, et ELi ühtne teenusteturg, mis ei piirdu ühe liikmesriigi territooriumiga, vaid hõlmab tervet ELi, toimiks ladusalt. Kuna ELi ühtne turg on laadilt riikidevaheline ning piiriülesel tasandil tekkivaid olukordi tuleb lahendada kõige ühtsemal viisil, kujutab olemasoleva, üle kogu ELi toimiva IT-vahendi – IMI – kasutamine endast tõhusat reageerimist, mida saab teha üksnes ELi tasandi meetmetega.
Lisaks nähakse direktiiviga ette eeskirjad, eelkõige seoses koordineerivate asutuste rolliga liikmesriikide tasandil, mis jätavad liikmesriikidele vastutuse määrata kindlaks neile eeskirjadele vastav sobiv organ vastavalt riikliku tasandi halduskorraldusele.
•Proportsionaalsus
Käesolevas direktiivis esitatud meetmed on proportsionaalsed selle eesmärgiga täiendavalt integreerida teenuste turge ELi tasandil, võimaldades suurendada turu dünaamikat ja piiriülest konkurentsi. Samuti on need proportsionaalsed eesmärkidega suurendada läbipaistvust, vähendada kulusid ja lihtsustada menetlusi, mida liikmesriigid kehtestavad piiriülestes olukordades teenuseosutajate suhtes. Lisaks tugineb direktiiv IMI-le, mis on olemasolev ELi tasandi IT-vahend, mida rahastatakse ELi eelarvest ning mis on liikmesriikide ametiasutustes juba kasutusel. ELi tasandi menetlus toob IMIga seoses kaasa üksnes piiratud muudatused, mis toovad ELi ja liikmesriigi tasandil kaasa piiratud kulud. Kõnealuseid piiratud kulusid on hinnatud seoses sarnaste olemasolevate menetlustega, näiteks seoses Euroopa kutsekaardiga.
Need meetmed ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik tuvastatud probleemide kõrvaldamiseks ja seatud eesmärkide saavutamiseks. Ehkki ELi tasandi menetlus nõuab liikmesriikide ametiasutuste aktiivset osalust, saavad liikmesriikidelt oodatavad finantsjõupingutused olema piiratud, kuna kasutatakse siseturu infosüsteemi, mis on ELi vahenditega loodud olemasolev platvorm. Lisaks avaldab liikmesriikide majandustele positiivset mõju väljavaade, et Euroopa teenuste e-kaardi kasutamine suurendab teenuste turgudel konkurentsi ja turuosaliste arvu ning toob kaasa lisakäibe.
Euroopa teenuste e-kaardi kasutamine on teenuseosutajate jaoks vabatahtlik.
•Vahendi valik
Käesolev direktiiv põhineb ELi toimimise lepingu artiklitel 53 ja 62, millega lubatakse ELi seadusandjal võtta vastu vaid direktiive. Direktiiv sisaldab sätteid liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta seoses juurdepääsuga teatavate teenuste osutamisele. Lisaks hõlmab see selgitusi Euroopa teenuste e-kaardi konkreetse mõju kohta olukorras, kus sisenetakse teise liikmesriigi turule.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Käesolevat ettepanekut ette valmistades viis komisjon läbi teenuste direktiivi põhjaliku hindamise. Kõnealune hindamine osutas, et teenuste direktiivi rakendamine on seni olnud vaid osaliselt tulemuslik. Teenuste direktiiv on võimaldanud luua täiendavat majanduskasvu liikmesriikide reformide kaudu. Peamiste teenustesektorite (nagu äri- ja ehitusteenused) teenusteosutajad kogevad sellegipoolest ikka veel suurt hulka takistusi. Lisaks ei too liikmesriikidevahelise halduskoostöö süsteem maksimaalset võimalikku kasu. 2015. aastal tehtud põhjalik analüüs ühtsete kontaktpunktide toimimise ja kasulikkuse kohta osutas, et suurem osa ühtsetest kontaktpunktidest ei ole veel aidanud kaasa halduse oodatud lihtsustamisele seoses piiriüleste teenuste ajutise osutamise või äriühingu asutamisega.
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Komisjon on teinud mitu analüüsi ja konsultatsiooni, et koguda tõendeid allesjäänud takistuste kohta, mis takistavad teenuste ühtse turu täiemahulist toimimist, pöörates sealjuures suuremat tähelepanu sätete praktilisele mõjule kohapeal alates 2014. aastast. Selleks et hinnata riiklike reformide mõju teenuste turgudele ja teenusosutajate juurdepääsule kindlustusele, on tehtud majanduslik hindamine. Lisaks korraldati 2014., 2015. ja 2016. aastal ühtse turu foorumi osana õpikojad sidusrühmadele. Õpikodades keskenduti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate probleemidele piiriülestel piirkondlikel turgudel laienemisel või konkreetsetele probleemidele teenuste sektoris (eelkõige äri- ja ehitusteenused), mida pärsib piiriülese kaubanduse ja investeeringute madal tase ELi tasandil. Kogutud arvamused ja sisendandmed osutasid, et hoolimata viimastel aastatel toimunud teatavast edasiminekust kogevad mitme majanduslikult olulise sektori teenuseosutajad sellegipoolest liikmesriikide piiride ülest laienemist kavandades ikka veel hulgaliselt takistusi.
Sidusrühmad avaldasid eri arvamusi, kuidas oleks võimalik parandada teenuste turgu ELi ja riiklikul tasandil reguleerivat raamistikku. Käesolev direktiiv ei muuda teenuste direktiivis sätestatud sisulisi eeskirju, mis käsitlevad teenuste piiriülest osutamist, ega eeskirju, mis käsitlevad töötajate lähetamist, tervist ja ohutust või keskkonnakaitset. Sidusrühmad on peaaegu ühehäälselt vastu teenuste direktiivi läbivaatamisele.
3. maist kuni 26. juulini 2016 toimus avalik veebikonsultatsioon. Konsultatsiooni käigus koguti sidusrühmade täiendavaid arvamusi ning vahetuid kogemusi eelkõige kõnealustes teenustesektorites säilinud tõkete kohta, mis takistavad teenuste piiriülest osutamist ELis.
Kõigi nende konsultatsioonide tulemused on kinnitanud, et riiklikul tasandil esineb ikka veel põhjendamatuid või ebaproportsionaalseid nõudeid, mis kahjustavad ühtsel turul teenuseosutajaid ja teenuste tarbijaid. Lisaks on need konsultatsioonid andnud konkreetseid viiteid selle kohta, missuguseid poliitikameetmeid sidusrühmad ootavad. Suurem osa neist toetas vajadust kõrvaldada teenuste piiriülesele osutamisele säilinud tõkked ning lihtsustada sellistes olukordades juurdepääsu kindlustuskattele, säilitades samal ajal ELi õigustiku sotsiaalkaitset, tööhõivet, tervist ja ohtust ning keskkonda käsitlevad sätted ning järgides kaugeleulatuvaid jõustamise põhimõtteid. Sellega seoses võttis komisjon 2016. aasta novembris vastu ulatusliku jõustamispaketi, millega kõrvaldatakse üheksas liikmesriigis teenuste valdkonnas kehtestatud ebaproportsionaalsed piirangud.
Kõnealuse algatuse eesmärk oli tõhustada piiriüleste teenuste turgude arengut ja seda on toetanud ka konkurentsivõime nõukogu oma 29. veebruari 2016. aasta järeldustes ühtse turu strateegia kohta 10 ning Euroopa Ülemkogu oma 28. juuni 2016. aasta järeldustes 11 . Samuti toetas algatust Euroopa Parlament oma 26. mail 2016 vastu võetud resolutsioonis ühtse turu strateegia kohta 12 .
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Käesoleva direktiivi ettepaneku koostamisele aitasid kaasa ka 2010.–2011. aastal teostatud liikmesriikide vastastikuse hindamise, 2011.–2012. aastal teostatud tulemuslikkuskontrolli ja 2012.–2013. aastal teostatud vastastikuse eksperdihinnangu tulemused. Lisaks olid eksperdiarvamuste kindlaks aluseks eri avalike konsultatsioonide tulemused, sealhulgas 2016. aasta suvel toimunud konsultatsioon.
Samuti võttis komisjon arvesse teenuste direktiivi rakendamise eksperdirühma korrapäraseid mõttevahetusi tehnilise tasandi küsimustes.
•Mõjuhinnang
Käesoleva algatuse kohta tehti mõjuhinnang. Uuesti esitatud aruandes võetakse arvesse õiguskontrollikomitee 14. oktoobri 2016. aasta algses negatiivses arvamuses 13 esitatud soovitusi, samuti kõnealuse komitee 8. novembri 2016. aasta lõplikus positiivses arvamuses 14 tõstatatud täiendavaid seisukohti. Eelkõige on selgitatud probleemi kirjeldust ja mõjuhinnangu kohaldamisala, erinevad poliitikavariandid on ümber grupeeritud kergesti äratuntavatesse valikuvariantidesse ning halduskulude vähendamist on prognoositud täpsemalt.
Mõjuhinnangus on kaalutud konkreetseid poliitikavariante ja need on grupeeritud valikuvariantide „pakettidesse“. Läbi on vaadatud järgmised valikuvariantide paketid.
Esimene valikuvariant võimaldaks teenuseosutajal saada tõendi ametliku asutamise kohta päritoluliikmesriigis ja kinnituse tegevuse suhtes kehtiva kindlustuskatte kohta samuti päritoluliikmesriigis.
Teine valikuvariant võimaldaks teenuseosutajal kasutada teise liikmesriigi turule juurdepääsu hõlbustamiseks ELi tasandi menetlust, sealhulgas IMIga ühendatud täiustatud elektroonilist mehhanismi, mis lihtsustaks lähetatud töötajatel formaalsuste täitmist ja mille kasutamise üle saab otsustada vastuvõttev liikmesriik. Lisaks lahendaks see variant kindlustusega seotud praktilised takistused piiriülestes olukordades.
Kolmas valikuvariant vähendaks lisaks 2. variandis pakutud võimalustele regulatiivseid erinevusi mitme äriteenuse (arhitekti-, inseneri- ja raamatupidamisteenused) vahel, ühtlustades piiratud arvu nõudeid (täpsemalt õigusliku vormiga seotud piirangud, nõuded, millega kehtestatakse osaluse protsent, mis peaks olema reserveeritud kutsetöötajatele, ning multidistsiplinaarse tegevuse piirangud), mida teenuseosutajate suhtes neis kolmes teenuste valdkonnas kohaldatakse.
Neljas valikuvariant hõlmab lisaks 3. variandis pakutud võimalustele konkreetset lahendust eespool nimetatud regulatiivsete erinevuste kõrvaldamiseks teisese asutamise puhul (filiaalid ja esindused), vabastades välismaised teenuseosutajad teatavatest nõuetest ja võimaldades samas vastuvõtval liikmesriigil kehtestada muid kaitsemeetmeid.
Esimene valikuvariant tooks kaasa teatava lihtsustamise, mis on siiski teiste variantidega võrreldes piiratum. Ehkki valikuvariantide 3 ja 4 mõju on isegi suurem kui 2. variandi oma, kuna need tegelevad lisaks halduslikule lihtsustamisele ka regulatiivsete tõkete probleemiga, otsustas komisjon järgmistel põhjustel valida 2. variandi. Valikuvariantidega 3 ja 4 hõlmatud kõige piiravamate nõuete kaotamine sihipäraste jõustamismeetmete kaudu, mida täiendavad teenuseosutamise kutsealale tervikuna kohaldatavat regulatiivset raamistikku käsitlevad konkreetsed soovitused, tundub olevat proportsionaalsem kui seadusandlik ettepanek, millega kehtestatakse piiratud arvul teenuste sektorites piiratud arvu nõuete minimaalne ühtlustamine. Lisaks jäetakse valikuvariant 4 kõrvale ka seetõttu, et see tekitaks ettekujutuse päritoluriigi lähenemisviisist lähtuva lahenduse kehtestamisest, mille kohaselt välismaistele teenuseosutajatele kehtivad vaid nende päritoluliikmesriigi õigusaktid, mis viib kodumaiste teenuseosutajate vastupidise diskrimineerimiseni.
Valitud variant peaks suurendama õiguskindlust ja tooma piiriüleselt laienevatele teenuseosutajatele kaasa kulude kokkuhoiu. Selle abil on võimalik suurendada turudünaamikat ja konkurentsi taset, suurendades seeläbi ka tarbijate jaoks valikut ja lisandväärtust.
•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Kavandatud direktiiv aitab kaasa õigusnormide toimivusele seoses teenuseosutajate juurdepääsuga turule ja lihtsustamisele, parandades vahendeid, mille kaudu teenuseosutajad teise liikmesriigi turule ligi pääsevad. See ei muuda vastuvõtva liikmesriigi teenuste direktiivi kohaseid eelisõigusi.
•Põhiõigused
Käesolev ettepanek edendab Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi. Konkreetsemalt tagatakse kooskõlas harta artikliga 8 isikuandmete kaitse. Lisaks on käesoleva algatuse peamine eesmärk lihtsustada asutamisvabadust ja õigust osutada teenuseid mis tahes liikmesriigis, nagu see on ette nähtud harta artikli 15 lõikes 2, tagades, et kodakondsuse alusel ei toimuks mingit diskrimineerimist, isegi mitte kaudset (rakendades edasi harta artikli 21 lõiget 2). Lisaks peaks ELi tasandi menetlus kavakohaselt looma erapooletu, õiglase ja mõistlikult kiire menetluse, seda ka seoses komisjoni osalusega, nagu on ette nähtud harta artikliga 41. Nõuetekohaselt võetakse arvesse ka õiguste, nimelt teenuste osutamise vabaduse kuritarvitamise keeldu, nagu see on ette nähtud harta artikliga 54.
4.MÕJU EELARVELE
Ettepanek peaks avaldama mõju ELi eelarvele sel määral, et tulevase Euroopa teenuste e-kaardi toimimise aluseks on siseturu infosüsteem (IMI). IMI vajab Euroopa teenuste e-kaardi menetluse toetamiseks ja andmete säilitamise nõuete täitmiseks kohandamist ja teatavate lisafunktsioonidega täiendamist, täpsemalt avalikku kasutajaliidest teenuseosutajatele, ühendamist muude asjaomaste süsteemidega ja riiklikele asutustele mõeldud tugiteenuste funktsiooni. See tuleneb asjaolust, et Euroopa teenuste e-kaardi kontekstis on IMI vahend teabe tõhusaks vahetamiseks ja pädevate asutuste vaheliseks vastastikuseks abiks teatava liikmesriigi siseselt, piiramata seeläbi muid liikmesriikides kasutusele võetud lahendusi.
Mõju ELi eelarvele on tagasihoidlik, võttes arvesse asjaolu, et IMI kasutamine Euroopa teenuste e-kaardi toetamiseks annab olulist mastaabi- ja mitmekülgsussäästu. Lisaks vastavad IMI peamised olemasolevad ning praegu väljatöötamisel olevad funktsioonid suures osas Euroopa teenuste e-kaardi nõuetele. See vähendab oluliselt kohandamise ja arendamisega seotud kulusid.
Vajalikud eraldised kaetakse siiski vahendite ümberpaigutamise kaudu, seega ei mõjutata ELi eelarvet rohkem kui komisjoni ametlikus finantsplaanis juba ette nähtud assigneeringute võrra.
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Direktiiviga on ette nähtud selle esimene hindamine 36 kuud pärast direktiivi ülevõtmise kuupäeva ja pärast seda hiljemalt iga viie aasta tagant. Liikmesriike, teenuseosutajaid, sotsiaalpartnereid ja muid sidusrühmi kutsutakse üles algatuse toimimist hindama. Arvesse võetakse konkreetseid näitajaid, mis võimaldavad hinnata direktiivi mõju, nagu näiteks Euroopa teenuste e-kaarti kasutavate teenuseosutajate arv, nende kogemus seoses halduskoormusega, kasutatud menetluste kiirus ja teabevahetustoimingute arv liikmesriikide vahel.
•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)
Käesolev ettepanek ei nõua kõigi sätete siseriiklikku õigusesse ülevõtmiseks selgitavaid dokumente. Komisjon esitab Euroopa teenuste e-kaardi kasutuselevõtmiseks kavandatud määruse raames siiski suunised töövoo ja kõigi haldusvahendite kasutamiseks. Suunised esitatakse, kui kõik käesoleva direktiivi ja kavandatud määruse raames ette nähtud delegeeritud ja rakendusaktid on vastu võetud.
•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Ettepanek koosneb järgmistest sätetest.
Artiklis 1 sätestatakse ettepaneku sisu, milleks on määrusega ....[Euroopa teenuste kaardi määrus].... kasutusele võetud Euroopa teenuste e-kaardi õigus- ja tegevusraamistik, milles sätestatakse teenuste osutamise valdkonnale juurdepääsu või selles valdkonnas tegutsemise eeskirjad e-kaardi omanikele.
Artiklis 2 sätestatakse käesoleva direktiivi kohaldamisala, mis hõlmab ka lisas loetletud äri- ja ehitusteenuseid. Lisast on välja jäetud tegevusalad, mis on kas täielikult või osaliselt jäetud välja direktiivist 2006/123/EÜ.
Samuti sätestatakse selles, et sarnaselt direktiivile 2006/123/EÜ ei mõjuta käesolev direktiiv üldist majandushuvi pakkuvate teenuste määratlust või korraldust ega konkurentsiõigusest tulenevaid õigusnorme. Samuti ei mõjuta käesolev direktiiv kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ega meedia mitmekesisust. Direktiiv ei mõjuta ka üldist kriminaalõigust, tööõigust, maksuseadust ega sotsiaalkindlustusõigust käsitlevate õigusaktide sätteid.
Seoses direktiiviga 2006/123/EÜ selgitatakse, et käesolevat direktiivi ei kohaldata, kui see läheb vastuollu liidu mõne muu õigusaktiga, mis reguleerib teatavates sektorites või teatavatel kutsealadel teenuste osutamise valdkonnale juurdepääsu või selles valdkonnas tegutsemise konkreetseid aspekte. Samuti rõhutatakse, et käesolev direktiiv ei piira direktiivide 96/71/EÜ ja 2014/67/EL kohaldamist seoses töötajate lähetamisega.
Artiklis 3 esitatakse direktiivi seisukohast olulised mõisted.
Artiklis 4 selgitatakse Euroopa teenuste e-kaardi tõendusjõudu kogu liidus seoses teenuseosutaja asutamisega päritoluliikmesriigis, kust lähtuvalt ta laiendab oma tegevust e-kaarti kasutades.
Artiklis 5 esitatakse üksikasjad Euroopa teenuste e-kaardi mõju kohta tõendina e-kaardi omaniku suutlikkuse kohta osutada teenuseid vastuvõtva liikmesriigi territooriumil, seda kas ajutiselt või kõnealuses liikmesriigis asuva filiaali, esinduse või kontori kaudu. Kui e-kaart on välja antud, takistab see vastuvõtval liikmesriigil kehtestamast e-kaardi omanikule teenuste osutamisega seonduvaid, siseriikliku õiguse kohaseid eelneva autoriseerimise ja eelneva teatamise süsteeme, kuna sellised eelnevad kontrollid on toimunud Euroopa teenuste e-kaardi väljaandmise menetluse ajal. Euroopa teenuste e-kaardi väljaandmise menetlus ei saa siiski hõlmata väga keerukaid eelnevaid kontrolle või valikumenetlust muude äriühingute seast. Nii e-kaardi omanike kui ka muude teenuseosutajate jaoks jäävad kehtima järelkontrollid.
Artikliga 6 kehtestatakse kõigi liikmesriikide ametiasutustele kohustus mitte nõuda mis tahes menetluse või formaalsuse käigus e-kaardi omanikelt sellise teabe esitamist, mida Euroopa teenuste e-kaart juba sisaldab.
Artiklis 7 määratakse kindlaks, et Euroopa teenuste e-kaart kehtib määramata aja jooksul, välja arvatud juhul, kui see peatatakse, tunnistatakse kehtetuks või tühistatakse, ning et see kehtib kogu vastuvõtva liikmesriigi territooriumil. Autoriseeringud täiendavate filiaalide, esinduste või kontorite jaoks jäävad kehtima, kui direktiiv 2006/123/EÜ seda ette näeb.
Artiklis 8 määratakse kindlaks, et e-kaardi taotlus tuleks esitada päritoluliikmesriigi koordineerivale asutusele.
Artikliga 9 määratakse kindlaks, et Euroopa teenuste e-kaardi taotlemise tingimusi ei täida need teenuseosutajad, kelle tarbeks on juba kasutusele võetud Euroopa kutsekaart.
Artikliga 10 kaitstakse liikmesriikide õigust viidata direktiivi 2006/123/EÜ kohasele ülekaalukale avalikule huvile.
Artiklis 11 kirjeldatakse Euroopa teenuste e-kaardi taotluse kontrolli ja taotlusvormi täitmise ülesandeid, mille päritoluliikmesriigi koordineeriv asutus peab täitma enne taotluse edastamist vastuvõtva liikmesriigi koordineerivale asutusele. Samuti hõlmab artikkel õiguskaitsemehhanisme, mida on võimalik kasutada päritoluliikmesriigi koordineeriva asutuse poolt võetud või võtmata jäetud meetmete korral.
Artiklis 12 kirjeldatakse menetluslikke etappe Euroopa teenuste e-kaardi väljaandmiseks teenuste ajutise piiriülese osutamise puhul. Koordineeriv asutus teavitab vastuvõtvas liikmesriigis kohaldatavatest nõuetest niipea, kui turule sisenevale teenuseosutajale on antud juurdepääs turule; või ta teavitab vastuvõtva liikmesriigi hästi põhjendatud otsusest esitada e-kaardi väljaandmisele vastuväiteid, mis on päritoluliikmesriigi koordineeriva asutuse jaoks siduv otsus. Kui hiljemalt kahe nädala jooksul vastuväidet ei esitata, saadetakse välja hoiatus ja vastuvõtval liikmesriigil on veel kaks nädalat aega reageerida. Kõnealuse ajavahemiku lõpus antakse e-kaart välja kas sõnaselgelt või automaatselt. Artiklis sisaldub õigus õiguskaitsele päritolu- või vastuvõtva liikmesriigi koordineerivate asutuste otsuste vastu.
Artiklis 13 kirjeldatakse menetluslikke etappe Euroopa teenuste e-kaardi väljaandmiseks, kui teenused osutatakse filiaali, esinduse või kontori vormis asutamise kaudu. Vastuvõtva liikmesriigi koordineeriv asutus teavitab tema territooriumil kohaldatavatest nõuetest, mida on vaja täita turule juurdepääsu saamiseks. Taotleja peab tõendama, et ta täidab vajalikud nõuded. Kui vastuvõtva liikmesriigi koordineeriv asutus ei langeta otsust pärast nõuetekohast menetlust taotleja osalusel ja hoolimata reageerimiseks välja saadetud hoiatusest, antakse e-kaart välja. Artiklis sisaldub õigus õiguskaitsele päritolu- või vastuvõtva liikmesriigi koordineerivate asutuste otsuste vastu.
Artikliga 14 kehtestatakse ühekordsuse põhimõte päritoluriigi tasandil, mille raames Euroopa teenuste e-kaardi taotleja ei pea uuesti esitama teavet ja dokumente, mis on juba päritoluliikmesriigi ametiasutuste käsutuses.
Artiklis 15 loetletakse vastuvõtvas liikmesriigis aset leidvad sündmused, mille tõttu tuleb algatada Euroopa teenuste e-kaardi peatamine või kehtetuks tunnistamine.
Artiklis 16 loetletakse päritoluliikmesriigis aset leidvad sündmused, mille tõttu tuleb algatada kõigi asjaomasele teenuseosutajale ja asjaomase teenuse jaoks varem välja antud Euroopa teenuste e-kaartide peatamine või kehtetuks tunnistamine.
Artiklis 17 sätestatakse päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi roll Euroopa teenuste e-kaardi peatamisel, kehtetuks tunnistamisel või e-kaardi omaniku taotluse korral selle tühistamisel. Selles kehtestatakse asjaomaste e-kaardi omanike jaoks konsultatsioonimenetlus.
Artikliga 18 reguleeritakse delegeeritud volituste rakendamist komisjoni poolt, nagu see on ette nähtud artiklitega 12 ja 13.
Artiklis 19 määratakse kindlaks komitee, kes abistab komisjoni rakendusaktide vastuvõtmisel, ja kohaldatav menetlus kooskõlas määrusega (EL) 182/2011.
Artiklitega 20 ja 21 kehtestatakse komisjonile kohustus käesoleva direktiivi mõju jälgimiseks ja selle läbivaatamiseks.
Artiklis 22 käsitletakse käesoleva direktiivi sätete ülevõtmist ja kohaldamist. Ette nähtud tähtajad on samad nagu kavandatava määruse puhul, millega võetakse kasutusele Euroopa teenuste e-kaart.
2016/0402 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV
määrusega ... [Euroopa teenuste e-kaardi määrus] kasutusele võetud Euroopa teenuste e-kaardi õigus- ja tegevusraamistiku kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 53 lõiget 1 ja artiklit 62,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 15 ,
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 16 ,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1)Euroopa Liidu toimimise lepinguga (edaspidi „ELi toimimise leping“) on tagatud teenuseosutajate asutamisvabadus liikmesriikides ja liikmesriikidevaheline teenuste osutamise vabadus.
(2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/123/EÜ 17 on kehtestatud üldsätted, mis lihtsustavad teenuseosutajate asutamisvabaduse teostamist ja teenuste vaba liikumist. Kõnealuses direktiivis on muu hulgas sätestatud, et liikmesriigid peaksid ette nägema haldusliku lihtsustamise, näiteks pakkudes ühtse kontaktpunkti kaudu elektroonilist menetlust, lihtsustades olemasolevaid menetlusi ja vähendades vajadust kinnitatud dokumentide järele ning kasutades maksimaalselt ära vaikimisi antava heakskiidu süsteemi. Direktiivis on sätestatud ka raamistik, millega laiendatakse teenuste ajutise osutamise vabadust teises liikmesriigis.
(3)Direktiiviga 2006/123/EÜ nõutakse liikmesriikidelt ühtsete kontaktpunktide asutamist ja pidevat ajakohastamist. Kõnealustest kontaktpunktidest saab asutamist kavandav või teenuseid osutada sooviv teenuseosutaja kogu asjaomase info täidetavate nõuete ja e-menetluste kohta seoses kõigi vajalike formaalsuste, autoriseerimiste ja teadetega. Kuid teenuseosutajate jaoks on endiselt aktuaalsed kulukad teabega seotud probleemid ning raskused riiklike menetluste järgimisel vahemaa tagant, eelkõige sektoripõhiste nõuete puhul. Eri liikmesriikide ametiasutuste koostöö peaks põhimõtteliselt toimuma siseturu infosüsteemi (IMI) kaudu, mis on kõnealuse direktiivi raames toimuva piiriülese teabevahetuse ja vastastikuse abi IT-platvorm. Hoolimata asjaolust, et ametiasutustel on vahel kahtlusi teenuseosutaja teises liikmesriigis ametliku asutamise kohta, ei kasutata IMI praegu pakutavaid koostöövõimalusi täies ulatuses ära. Autoriseerimise ja teadetega seotud formaalsused eeldavad sageli paberkandjal dokumentide esitamist ja tõlkimist, millega kaasneb märkimisväärne kulu. Teave selliste takistuste kohta kas ei ole veebis kättesaadav või on napp, puudulik, hajutatud või piiriüleselt laieneva teenuseosutaja konkreetse juhtumi seisukohast raskesti tõlgendatav, kuna siseriiklike õigusnormidega reguleeritakse sageli üksnes riigisiseseid olukordi. Teenuseosutajad peavad infot ja dokumente sageli uuesti esitama.
(4)Jätkuvalt kehtivad nõuded, mis muudavad teenuseosutajatele tegevuse laiendamise siseturul koormavaks ja väheatraktiivseks; sellised nõuded on näiteks korduvad ja erinevad autoriseerimisskeemid eri ametiasutustes, mis ei päädi asutamise korral varem teises liikmesriigis täidetud tingimustele vastastikuse tunnustuse andmisega; või kohaldatakse ajutise piiriülese teenuste osutamise suhtes ebaproportsionaalseid või põhjendamatuid piiranguid. Selle tagajärjel on teenuseosutajate kulud, mis kaasnevad piiriülese tegevuse alustamisega seotud nõuete täitmisega, mitmekordsed ja ebaproportsionaalsed.
(5)Piiriülene kaubandus ja piiriülesed investeeringud teatavates äriteenuste ja ehitusteenuste sektorites on eriti väikesemahulised, jättes seeläbi arenguruumi teenuste turgude paremale integreerimisele mis avaldab olulist negatiivset mõju majanduse ülejäänud osale. Selline mahajäämus viib olukorrani, kus ühtse turu suurema majanduskasvu ja rohkemate töökohtade loomise potentsiaali ei ole täiel määral ära kasutatud.
(6)Käesoleva direktiivi eesmärk on hõlbustada asutamist ja teenuste vaba liikumist ühtsel turul, arendades edasi ja rakendades asutamisvabaduse ja piiriüleste teenuste osutamise vabaduse üldpõhimõtteid, mis on sätestatud vastavalt ELi toimimise lepingu artiklites 49 ja 56 ning direktiivis 2006/123/EÜ. Direktiiv peaks asutamisvabaduse ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise võimaldamise puhul põhinema ELi toimimise lepingu artikli 53 lõikel 1 ning ELi toimimise lepingu artiklil 62, mille alusel kohaldatakse kõnealust sätet teenuste suhtes.
(7)Selleks et muuta teenuste osutamise alustamine ja jätkamine lihtsamaks, põhineb käesolev direktiiv direktiivil 2006/123/EÜ, kuid ei muuda selles sätestatud õigusnorme. Käesoleva direktiivi kohaldamisala on teenuste direktiivi kohaldamisalaga võrreldes veelgi piiratum. Selles käsitletakse konkreetselt äriteenuste ja ehitusteenuste sektoreid, kus piiriülese tegevusega seoses esineb endiselt palju takistusi. Lisaks on piiriülene kaubandus ja investeerimine ehituse ja mitmete äriteenuste valdkonnas vähene ning viimasel kümnendil on tootlikkuse kasv olnud mõlemas sektoris väike.
(8)Kõik küsimused, tegevus ja valdkonnad, mis ei kuulunud direktiivi 2006/123/EÜ kohaldamisalasse, peaksid käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jääma. Eelkõige ei mõjuta käesolev direktiiv küsimusi, tegevust ja valdkondi, mis tulenevad näiteks maksuseadusest, sotsiaalkindlustus- ja tööõigusest, kaasa arvatud mis tahes õigusnormid või lepingusätted seoses töölevõtutingimuste ja töötingimustega, sealhulgas töötervishoid ja tööohutus ning tööandjate ja töötajate suhted. Samuti ei mõjuta käesolev direktiiv liikmesriikide sotsiaalkindlustust käsitlevaid õigusakte. Käesolev direktiiv ei piira ka ühegi konkurentsiõigusest tuleneva sätte ega rahvusvahelisest eraõigusest tulenevat kohaldatava õiguse ühegi sätte kohaldamist või kohtualluvust.
(9)Ühtsuse huvides tuleks võimalikud vastuolud käesoleva direktiivi ja muude, konkreetses sektoris teenuste osutamise valdkonnale juurdepääsu või selles valdkonnas tegutsemise konkreetseid aspekte reguleerivate ELi õigusaktide vahel lahendada vastavalt direktiivi 2006/123/EÜ artikliga 3 ette nähtule, kohaldades kõnealuseid muid õigusakte, kui konflikt on tekkinud kõnealuse direktiivi ja selliste õigusaktide vahel. Selle tulemusena ei saa tugineda käesoleva direktiivi sätetele, et põhjendada eelneva autoriseerimise kavasid, eelneva teatamise süsteeme või asutamisnõudeid, mis on keelatud muude, konkreetses sektoris teenuste osutamise valdkonnale juurdepääsu või selles valdkonnas tegutsemise konkreetseid aspekte reguleerivate ELi õigusaktidega, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/31/EÜ 18 . Seega ei mõjuta käesolev direktiiv mingil viisil kohustusi, mida teenuseosutajad peaksid täitma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 96/71/EÜ 19 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/67/EL 20 .
(10)Käesolevas direktiivis selgitatakse tingimusi, mille alusel asjaomased teenuseosutajad saavad kasutada määrusega ....[Euroopa teenuste e-kaardi määrus].... kasutusele võetud Euroopa teenuste e-kaarti, missugune roll peaks olema vastavalt päritolu- ja vastuvõtval liikmesriigil ning missuguseid päritoluliikmesriigi meetmeid peaks vastuvõttev liikmesriik aktsepteerima. Euroopa teenuste e-kaart on teenuseosutaja jaoks vabatahtlik.
(11)Käesolev direktiiv hõlmab ka Euroopa teenuste e-kaardi kehtivusaja ning selle kogu Euroopa Liidus peatamise või kehtetuks tunnistamise põhjuste raamistikku. Kui teenuseosutaja ei saa õiguspäraselt jätkata nende piiriüleste teenuste osutamist, milleks ta algselt e-kaarti taotles, tuleks kõnealune e-kaart vastavalt peatada või kehtetuks tunnistada.
(12)Euroopa teenuste e-kaardi peamine eesmärk on võtta kasutusele ühtne ja lihtsustatud menetlus teenuseosutajatele, kes soovivad laiendada teenuste osutamist siseturu piires. E-kaart kujutab endast elektroonilist tunnistust, millega kinnitatakse, et teenuseosutaja on liikmesriigis (päritoluliikmesriik) seadusjärgselt asutatud. Vastuvõtvad liikmesriigid, kuhu teenuseosutaja soovib laieneda, ei peaks seega e-kaardi omanike suhtes kohaldama siseriikliku õiguse raames kehtestatud eelneva autoriseerimise või eelneva teatamise süsteeme, et kontrollida juurdepääsu teenuste osutamise valdkonnale või selles valdkonnas tegutsemist, mida on juba kontrollitud enne Euroopa teenuste e-kaardi väljaandmist.
(13)Käesoleva direktiiviga kehtestatud menetluse eesmärk on rakendada direktiivi 2006/123/EÜ üldisi õigusnorme ja põhimõtteid piiriülese asutamise ja teatavate teenuste ajutise osutamise korral.
(14)Teatavaid direktiiviga 2006/123/EÜ reguleeritavaid nõudeid ning nendega seotud autoriseeringuid ja teateid ei tuleks Euroopa teenuste e-kaardi väljaandmise käigus kontrollida, kuna need on kas keerukad või hõlmavad kolmandaid osapooli, mida Euroopa teenuste e-kaardi ühtne menetluslik töövoog ei suuda piisavalt arvesse võtta. See hõlmab piiratud arvul lubade andmise valikumenetlusi ja kohaspetsiifiliste tingimuste kontrolle, olgu siis tegemist teenuste tegeliku osutamise kohaga või kohaga, kus teenuseosutaja oma tegevuse asutab. Samuti ei ole Euroopa teenuste e-kaart mõeldud riigihanke lepingute, ideekonkursside või kontsessioonide läbiviimiseks korraldatavate valikumenetluste tarbeks.
(15)Samamoodi tuleks jätkuvalt välistada teenuseosutajatele kohaldatavad kontrollid, mida on juba käsitletud muudes horisontaalsetes ELi õigusaktides. See kehtib Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ 21 kohaste kutsekvalifikatsioonide tunnustamisega seotud nõuete ja kontrollide kohta, isegi kui neid käsitletakse valdkondlikes õigusaktides.
(16)Lisaks ei peaks Euroopa teenuste kaardi menetlus hõlmama nõudeid teenuseosutajatele, kes on piiratud vastutusega äriühingud ja peavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/101/EÜ 22 ja nõukogu direktiivi 89/666/EMÜ 23 kohaselt avalikustama teatavat äriühinguid puudutavat teavet; samuti siseriiklikus õiguses kehtestatud nõudeid või kontrolle seoses teises liikmesriigis äriühinguõiguse kohaselt registreeritud äriühingute filiaalide registreerimisega, kuna Euroopa teenuste e-kaardi menetlus on mõeldud valdkondlike küsimuste lahendamiseks direktiivi 2006/123/EÜ raames.
(17)Euroopa teenuste e-kaart annab mitmeid eeliseid. See on tõend ametliku asutamise kohta päritoluliikmesriigis. Euroopa teenuste e-kaardi kehtivuse ajal peaks see olema e-kaardiga hõlmatud teenuste puhul kogu ELis kehtiv tõend ametliku asutamise kohta päritoluliikmesriigis. Selline tõend peaks olema vastuvõetav ka päritoluriigis avaliku halduse kõigil tasanditel ja haldusjaotustes. Kehtiv Euroopa teenuste e-kaart hõlmab eri olukordades sageli nõutavat teavet, nagu teenuste osutamise ajal või pärast seda kohaldatavad kontrollid, riigihanke lepingu, ideekonkursi lepingu või kontsessiooni sõlmimine, tütarettevõtjate asutamine või filiaalide registreerimine vastavalt äriühinguõigusele ning teenuseosutaja registreerimine kohustuslikus sotsiaalkindlustusskeemis. Kuna kõnealune teave on kehtival Euroopa teenuste e-kaardil juba kättesaadav, ei peaks liikmesriikide ametiasutused seda teavet e-kaardi omanikelt nimetatud muudel eesmärkidel enam nõudma.
(18)Lisaks ei tohiks liikmesriigid kehtestada Euroopa teenuste e-kaardi omanikele enne teenuste osutamist nende osutamisega seotud autoriseerimise või teatamise süsteeme. Liikmesriigid ei peaks täielikult ega osaliselt kordama Euroopa teenuste e-kaardi väljaandmise käigus juba sooritatud kontrolle pärast seda, kui teenuste osutamine on vastuvõtvas liikmesriigis juba alanud. Autoriseerimise või teatamise süsteemid, mis tulenevad näiteks maksuseadusest, sotsiaalkindlustus- ja tööõigusest, jäävad kehtima, kuna need küsimused ei kuulu käesoleva direktiivi kohaldamisalasse. Pädevate asutuste poolt algatatud järelkontrollid, kontrollid ja uurimised peaks siiski jääma teenuste kvaliteedi kontrollimise eesmärgil vastuvõetavaks vastavalt kehtivatele ELi õigusaktidele. Kui selliste kontrollide käigus avastatakse vastuvõtvas liikmesriigis kohaldatavate nõuete oluline rikkumine, võib sellele järgneda Euroopa teenuste e-kaardi peatamine või kehtetuks tunnistamine.
(19)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta direktiiviga 2013/55/EL 24 loodi õigusraamistik Euroopa kutsekaardi jaoks, mis on mõeldud kutsetöötajatele, kellele antakse õigus töötada teises (vastuvõtvas) liikmesriigis samal kutsealal, mille tarbeks nad on juba varem (päritolu)liikmesriigis asutatud, seda kas ajutiselt või teisese asutamise kaudu. Seetõttu ei tohiks Euroopa teenuste e-kaarti, mis on suure hulga teenuste, mitte kutsekvalifikatsioonidega seotud küsimuste lahendamiseks mõeldud menetlus, kohaldada sellistele teenustele, mille jaoks on kasutusele võetud spetsiaalne Euroopa kutsekaart, välja arvatud juhul, kui valdkondlikud nõuded ja nende kontrollimine, mis ei ole seotud kutsekvalifikatsioonide tunnustamisega, jääb konkreetsel kutsealal teisese asutamise korral kehtima.
(20)Selleks et meetmeid ja otsuseid liikmesriigi siseselt koondada ja hõlbustada koostööd päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi erinevate pädevate asutuste vahel, peaks Euroopa teenuste e-kaardi käsitlemisega seotud probleemide eest päritoluliikmesriigis ja vastuvõtvas liikmesriigis vastutama koordineeriv asutus, kes koordineerib eri pädevate riiklike ametiasutuste tegevust ja toimib teiste liikmesriikide sarnaste asutuste jaoks kontaktpunktina. Euroopa teenuste e-kaardi taotlus tuleks seetõttu esitada päritoluliikmesriigi koordineerivale asutusele.
(21)Teenusepakkujatele pakutakse kahte Euroopa teenuste e-kaardi liiki: lihtsam menetlus teenuste ajutise piiriülese osutamise puhul teistes liikmesriikides, mille käigus kontrollitakse eelkõige teenuseosutajate eelnevat asutamist päritoluliikmesriigis ja antakse vastuvõtvale liikmesriigile võimalus esitada teenuste ajutisele piiriülesele osutamisele vastuväiteid ainult ülekaaluka avaliku huvi tõttu; ja keerukam menetlus, mis võimaldab vastuvõtval liikmesriigil hõlpsamini kontrollida oma territooriumil tähtajatu perioodi vältel majandustegevust, mis toimub teisese asutamise kaudu filiaalide, esinduste või kontorite vormis, et tagada vastastikuse tunnustamise nõuetekohane ja viivitamatu kohaldamine lihtsustatud töövoo raames.
(22)Euroopa teenuste e-kaart on kättesaadav liikmesriigis juba varem asutatud teenuseosutajatele. Ehkki kolmandate riikide äriühingute tütarettevõtjad peaksid saama Euroopa teenuste e-kaarti taotleda, ei peaks see selliste äriühingute filiaalide, esinduste või kontorite puhul võimalik olema, kuna kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 48 on asutamisvabadus ja teenuste vaba liikumine ette nähtud äriühingutele, mis on asutatud vastavalt liikmesriigi seadusele ja millel on liidu piires registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht.
(23)Teiseseks asutamiseks mõeldud Euroopa teenuste e-kaart peaks võimaldama teenuste osutamist vastuvõtvas liikmesriigis tema territooriumil asuva filiaali või esinduse, aga ka mis tahes vormis kontori kaudu. Euroopa teenuste e-kaardi kasutamise puhul peaks teisene asutamine siiski välistama teenuste osutamise vastuvõtvas liikmesriigis päritoluliikmesriigis asutatud äriühingute tütarettevõtjate kaudu. Asjaolu, et tütarettevõtja on eraldiseisev juriidiline isik, nõuab keerukamaid kontrolle kui need, mida kohaldatakse teenuste osutamise puhul filiaali, esinduse või sellise kontori kaudu, mis ei ole eraldiseisev juriidiline isik. Euroopa teenuste e-kaardi menetlus ei ole selliste keerukate kontrollide tegemiseks sobilik.
(24)Päritoluliikmesriigi koordineeriv asutus peaks Euroopa teenuste e-kaardi taotluse saamisel selle täitma ja selles sisalduva teabe kinnitama, et nõuetekohaselt tõendada teenuseosutaja ametlikku asutamist päritoluliikmesriigis ning selgitama selle asjaolusid viisil, mis toetab vastuvõtva liikmesriigi ametiasutustel nendepoolsete kontrollide tegemist. Kui kaardi taotleja tegevusetus peaks põhjustama menetluse peatumise, siis päritoluliikmesriigi tegevusetuse korral peaks olema võimalik õiguskaitsevahendite kasutamine.
(25)Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühtne rakendamine seoses Euroopa teenuste e-kaardi taotluste käsitlemise ja menetlemise tehniliste aspektidega, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 25 . Nende rakenduseeskirjadega tuleks kindlaks määrata Euroopa teenuste e-kaardi taotluse automaatne tühistamine juhul, kui vastav menetlus peatatakse märkimisväärseks ajavahemikuks taotleja tegevusetuse tõttu.
(26)Vastuvõtva liikmesriigi koordineeriv asutus peaks selgelt kindlaks määrama, missuguseid nõudeid turule sisenevatele teenuseosutajatele kohaldatakse, eeldades et teenuseosutaja on juba teises liikmesriigis asutatud. Vastuvõtva liikmesriigi koordineeriv asutus peaks tagama, et teenuseosutaja teab, missuguseid nõudeid kohaldatakse teenuste osutamise suhtes vastuvõtvas liikmesriigis, sealhulgas seda, missuguseid nõudeid kohaldatakse pärast Euroopa teenuste e-kaardi saamist. Asutamise ehk teenuste osutamise puhul filiaalide, esinduste või kontorite kaudu täidab kohaldatavate nõuete kindlaksmääramine vastuvõtva liikmesriigi koordineeriva asutuse poolt teistsugust eesmärki – sellisel juhul loetleb koordineeriv asutus nõuded, mille täitmist peab turule sisenev teenuseosutaja enne e-kaardi väljaandmist tõendama.
(27)Juhul kui vastuvõttev liikmesriik on loonud oma ühtses kontaktpunktis ulatusliku ja ajakohastatud teabe andmebaasi, võib tema koordineeriv asutus lihtsalt viidata asjaomasele veebisaidile, kust on võimalik Euroopa teenuste e-kaardi menetlust käsitlevat teavet saada.
(28)Euroopa teenuste e-kaart ei peaks muutma praegust regulatiivset keskkonda, mis tuleneb direktiivist 2006/123/EÜ ja muudest asjaomastest ELi õigusaktidest ning milles sätestatakse alustingimused, mida teenuseosutaja peab vastuvõtvas liikmesriigis teenuste osutamist alustades täitma. Seepärast peaksid vastuvõtvad liikmesriigid suutma võtta kooskõlas kehtivate ELi õigusaktidega arvesse, kas turule sisenevad teenuseosutajad täidavad neile päritoluriigis kehtivaid nõudeid, enne kui neil lubatakse vastuvõtva liikmesriigi territooriumil teenuste osutamist alustada. Euroopa teenuste e-kaardi väljaandmise menetlus peaks seetõttu hõlmama vastuvõtva liikmesriigi asjakohaseid kontrolliülesandeid nii teenuste ajutise piiriülese osutamise kui ka asutamise puhul.
(29)Võttes arvesse, et direktiivi 2006/123/EÜ artikliga 16 võimaldatakse kehtestada nõudeid enamikule käesoleva direktiiviga hõlmatud teenustele, tuleks vastuvõtvatele liikmesriikidele anda teenuste ajutise piiriülese osutamise puhul õigus esitada vastuväiteid Euroopa teenuste e-kaardi väljaandmisele päritoluliikmesriigi poolt juhtudel, mil taotleja olukord tekitab tõelise ja piisavalt tõsise ohu avalikule huvile seoses avaliku korra, avaliku julgeoleku, rahvatervise või keskkonnakaitsega viisil, mida ei ole pärast teenuse osutamise alustamist võimalik kohaldatavate nõuete ja kontrollidega sobivalt ja piisavalt lahendada. See peaks olema nii juhul, kui asjaomaste teenuste ajutise osutamise suhtes kohaldatakse eelneva autoriseerimise või eelneva teatamise süsteemi, mis on proportsionaalselt põhjendatud direktiivi 2006/123/EÜ artikliga 16 kaitstud neljast ülekaalukast avalikust huvist ühe puhul ja juhul, kui taotleja poolt tema päritoluliikmesriigi täidetud tingimusi ei saa pidada võrdväärseks tingimustega, mida nõutakse vastuvõtvas liikmesriigis kõnealuse eelneva autoriseerimise andmiseks. Vastuvõtvate liikmesriikide direktiivi 2006/123/EÜ artikli 16 kohaseid võimalusi ja eelisõigusi kohaldatakse Euroopa teenuste e-kaardi väljaandmise suhtes.
(30)IMI peaks võimaldama komisjonil saada teavet vastuväidetest, mida vastuvõtvad liikmesriigid esitavad enne Euroopa teenuste e-kaardi väljaandmist teenuste ajutise piiriülese osutamise menetlustes seoses eelneva autoriseerimise või eelneva teatamise süsteemidega, millest oleks tulnud ka eelnevalt teatada direktiivi ………[tulevane teatamisdirektiiv]…….. raames. Komisjon võib kasutada kõnealust teavet teatatud autoriseerimisskeemide tulemusliku kohaldamise kohta, et algatada mis tahes jõustamismeetmeid või uurimisi. See ei piira taotlejate õigusi esitada komisjoni talitustele kaebus ELi õiguse võimaliku rikkumise kohta kõnealuse vastuväite esitamise kaudu.
(31)Asutamise puhul tuleks vastuvõtvatel liikmesriikidel võimaldada kehtestada e-kaardi taotlejatele oma nõudeid, mis on mittediskrimineerivad, põhjendatud ülekaaluka avaliku huvi tõttu ja proportsionaalsed kooskõlas direktiiviga 2006/123/EÜ ja muude asjaomaste ELi õigusaktidega. Arvesse tuleks võtta valdkondlikke ELi õigusakte, millega reguleeritakse teatavaid käesoleva direktiiviga hõlmatud teenuseid, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2302 26 kohased reisibüroode teenused ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL 27 kohased energiamõjuga ehitusdetailide paigaldamise teenused, seni kuni kontrolle ei kohaldata direktiivi 2005/36/EÜ kohaldamisalasse kuuluva kutsekvalifikatsioonide tunnustamise suhtes.
(32)Kõnealuse hindamise lahutamatu osa peaks olema samaväärsus vastuvõtva liikmesriigi nõuete ja päritoluliikmesriigi selliste nõuete, millele taotleja juba vastab, vahel. Selleks et lihtsustada päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi nõuete samaväärsuse hindamist juhul, kui vastuvõtva liikmesriigi asutus teatab kavatsusest asutamiseks mõeldud e-kaardi väljaandmisest keelduda, tuleks taotlejale anda uus võimalus tõendada, et ta täidab eelnevas autoriseerimises või teatamises sätestatud tingimused, mille põhjal vastuvõtva liikmesriigi ametiasutused kavatsevad e-kaardi andmisest keelduda, kaasa arvatud nõuete kaudu, mis kehtivad taotlejale tema päritoluliikmesriigis ja mida nad loevad samaväärseks.
(33)Vastuvõtvatel liikmesriikidel peaks olema võimalus taotleda enne Euroopa teenuste e-kaardi väljaandmist päritoluliikmesriigilt selgitusi või lisateavet, eelkõige seoses hindamisega, kas esineb põhjendatud ja proportsionaalne vajadus esitada vastuväiteid tema territooriumil teenuste ajutise osutamise taotleja poolt, või, asutamise puhul, et hinnata, kui mitu tema regulatiivset probleemi on juba sobivalt lahendatud seeläbi, et taotleja täidab oma päritoluliikmesriigi nõudeid. Eeldatakse, et liikmesriigid õpivad aja jooksul e-kaardiga hõlmatud sektorites kehtivaid vastavaid õigusraamistikke paremini tundma, mis peaks tekitama suuremat vastastikust usaldust ja võimaldama seeläbi hindamisi taotleja huvides kiiremini sooritada.
(34)Selleks et sätestada menetlus sellise teabe taotlemiseks, tuleks komisjonile delegeerida ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt õigus võtta vastu õigusakte, mis käsitlevad menetlusliku töövoo kindlaksmääramist ja selle mõju Euroopa teenuste e-kaardi väljaandmise käigus vastuvõetavate otsuste suhtes kohaldatavatele tähtaegadele. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes parema õigusloome kohta. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende eksperdid võivad süstemaatiliselt osaleda delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisega tegelevate komisjoni eksperdirühmade koosolekutel.
(35)Vastuvõttev liikmesriik ei tohiks enam kontrollida, kas Euroopa teenuste e-kaardi taotleja on teises liikmesriigis ametlikult asutatud. Samuti ei tohiks ta seada kahtluse alla taotluses sisalduvate andmete ja dokumentide õigsust ja kehtivust pärast seda, kui päritoluliikmesriigi koordineeriv asutus on need kinnitanud. Teiselt poolt ei peaks päritoluliikmesriigi koordineeriv asutus hindama, kas ta annab Euroopa teenuste e-kaardi teenuste ajutiseks piiriüleseks osutamiseks välja selle põhjal, kas teenuseosutaja täidab vastuvõtva liikmesriigi nõuded; pigem peaks ta ainult hindama, kas taotleja on kaardi väljaandmise kohta otsuse tegemise hetkel kõnealuste teenuste osutamise eesmärgil tema territooriumil ametlikult asutatud.
(36)Euroopa teenuste e-kaardi väljaandmise menetluses osalevate koordineerivate asutuste asjaomaseid meetmeid ja otsuseid nii vastuvõtvas kui ka päritoluliikmesriigis peaks olema võimalik kooskõlas siseriikliku õigusega kohtulikult läbi vaadata. See peaks hõlmama ka asjakohaseid õiguskaitsevahendeid juhul, kui päritoluliikmesriigi koordineeriv asutus ei ole järginud e-kaardi väljaandmise korda.
(37)Enne Euroopa teenuste e-kaardi väljaandmist peaks vastuvõtval liikmesriigil olema võimalus tõstatada õiguspäraseid poliitikaküsimusi. Lihtsustatud ja kiire menetluse võimaldamise huvides tuleks Euroopa teenuste e-kaarti välja andes sellegipoolest järgida vaikimisi heakskiidu põhimõtet. See on direktiiviga 2006/123/EÜ kehtestatud üldine põhimõte. Hoiatusteade eelseisva vaikimisi heakskiitmise kohta ja kohaldatavate tähtaegade pikendamise võimalus kahe nädala võrra peaksid tagama, et vastuvõtval liikmesriigil on piisavalt aega ja vahendeid Euroopa teenuste e-kaardi taotlust läbi vaadata. Euroopa teenuste e-kaardi automaatset väljaandmist ei tohiks takistada ka vastuvõtvast liikmesriigist saadava teabe puudumine kohaldatavate nõuete kohta.
(38)Teenuseosutajalt ei tohiks nõuda sellise teabe ja dokumentide esitamist, mis on juba päritoluliikmesriigi muude ametiasutuste käsutuses, hoolimata haldustasandist ja -jaotusest. See peaks olema nii ka juhul, kui riiklike registrite (nt direktiivi 2009/101/EÜ kohased keskregistrid, äriregistrid või äriühingute registrid või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/848 28 kohased maksejõuetusregistrid) ühendatus võimaldab päritoluliikmesriigi ametiasutustel muudest liikmesriikidest teavet ja dokumente otsida. Kõigil juhtudel, mil käesoleva direktiivi raames töödeldakse isikuandmeid, tuleks järgida isikuandmete kaitset käsitlevaid õigusnorme, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 95/46/EÜ 29 [, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 30 ] ja siseriiklikus õiguses.
(39)Teenuseosutajal peaks olema võimalik taotleda Euroopa teenuste e-kaarti päritoluliikmesriigis ja vastuvõttev liikmesriik peaks saama hinnata taotlust seoses tingimustega, mida kohaldatakse teenuste osutamise suhtes kõnealuse vastuvõtva liikmesriigi territooriumil asuva filiaali kaudu enne, kui taotlejalt nõutakse tulevase filiaali registreerimise taotlemist kõnealuses vastuvõtvas liikmesriigis. Nii saab taotleja olla kindel kohaldatavates valdkondlikes tingimustes ja selles, et täidab need vastuvõtva liikmesriigi jaoks rahuldaval viisil, enne kui ta hakkab kulutama aega ja vahendeid filiaali registreerimise taotlemiseks kõnealuses vastuvõtvas liikmesriigis äriühinguõiguse alusel. Samal ajal peab taotleja täitma filiaalide registreerimist käsitlevaid riiklikke õigusnorme vastavalt äriühinguõigusele, et osutada sellise filiaali kaudu teenuseid kooskõlas ELi õigusega.
(40)Euroopa teenuste e-kaart peaks võimaldama osutada teenuseid kogu vastuvõtva liikmesriigi territooriumil. Teenuseosutaja, kes on liikmesriigis juba filiaali, esinduse või kontori vormis asutatud, ei peaks põhimõtteliselt taotlema teist e-kaarti selleks, et vajaduse korral laiendada olemasoleva e-kaardiga juba hõlmatud teenuste osutamist riigisiseselt täiendavate filiaalide, esinduste või kontorite kaudu. Sellegipoolest, nagu direktiivis 2006/123/EÜ sõnaselgelt ette nähtud, võib ülekaaluka avaliku huvi tõttu olla põhjendatud eraldi autoriseeringu nõudmine iga üksiku filiaali, esinduse või kontori jaoks. Sellisel juhul peaks teenusosutajal jätkuvalt olema võimalus laiendada oma tegevust riigisiseselt, saades kõnealused autoriseeringud siseriikliku õiguse kohaselt või taotledes vajaduse korral iga täiendava filiaali, esinduse või kontori jaoks täiendavat Euroopa teenuste e-kaarti.
(41)Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide piirkondlikku või kohalikku pädevuste jaotust, sealhulgas piirkondliku ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Sellest hoolimata võib olla vajalik rangete tähtaegade jooksul tehtav halduskoostöö eri riiklike ametiasutuste vahel, et pidada kinni direktiivis sätestatud kohustustest. Selleks et aidata liikmesriikidel nende kohustusi täita ja võttes arvesse mitme liikmesriigi detsentraliseeritud struktuuri, võiks IMIt kasutada ka teatava liikmesriigi siseselt teabe tõhusa vahetamise ja pädevate asutuste vahelise vastastikuse abi vahendina, piiramata seeläbi muid liikmesriikides kasutusele võetud lahendusi.
(42)Euroopa teenuste e-kaart peaks kehtima määramata aja jooksul, piiramata direktiivi 2006/123/EÜ kohaste üksikjuhtumipõhiste erandite mõju seoses piiriüleste ajutiste teenustega.
(43)Euroopa teenuste e-kaardi välja andnud koordineeriv asutus peaks kaardi siiski peatama juhul, kui teenusteosutajal keelatakse ajutiselt asjaomaste teenuste osutamine. Peatamine peaks kestma sama kaua kui kohaldatakse keeldu. Euroopa teenuste e-kaardi välja andnud koordineeriv asutus peaks kaardi kehtetuks tunnistama, kui enam ei täideta selle väljaandmise või edasikehtimise tingimusi, mis annab tunnistust teenuste osutamise õiguspärasusest vastuvõtvas liikmesriigis. Lõplik otsus, milles määratakse kindlaks, et e-kaardi omanik on enda kui teenuseosutaja kohta valeandmeid esitanud ning et päritolu- või vastuvõtva liikmesriigi õiguse kohaselt peetakse teda töötajaks, peaks põhjustama asjaomase Euroopa teenuste e-kaardi kehtetuks tunnistamise. Sarnaselt peaksid Euroopa teenuste e-kaardi kehtivust mõjutama ka juhtumid, kus e-kaardi väljaandmise käigus kasutatakse valet, ebatäpset või võltsitud teavet või dokumente.
(44)Halduskoostöö päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi ametiasutuste vahel peaks tagama varem välja antud Euroopa teenuste e-kaardi kehtivuse tingimuste täitmise. Selleks et täiendavalt tagada, et Euroopa teenuste e-kaart ei annaks mis tahes ajal selle omaniku olukorra kohta valeandmeid, peaks e-kaardi omanik ja pädevad ametiasutused olema kohustatud teavitama kaardi välja andnud koordineerivat asutust sellistest muudatustest kaardi omaniku olukorras, mis võivad e-kaardi kehtivust mõjutada.
(45)Pädev koordineeriv asutus peaks enne e-kaardi kehtetuks tunnistamise või peatamise otsuse vastuvõtmist igal juhul konsulteerima e-kaardi omanikuga ja kõik otsused peaks olema nõuetekohaselt põhjendatud ning neid peaks olema võimalik edasi kaevata kooskõlas kaardi välja andnud liikmesriigi kohaldatava siseriikliku õigusega. Lubatud peaks olema ajutised meetmed, millega antakse märku käimasolevast menetlusest Euroopa teenuste e-kaardi peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, andes teada ka seosest direktiivi 2006/123/EÜ kohaselt antud hoiatustega.
(46)Selleks et tagada ühtsed tingimused käesoleva direktiivi rakendamiseks seoses Euroopa teenuste e-kaardi peatamise, kehtetuks tunnistamise või tühistamise menetluse tehniliste aspektidega, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011.
(47)Käesoleva direktiivi kohaldamist tuleks jälgida ja hinnata selleks, et määrata kindlaks direktiivi mõju tegevuse piiriülese laiendamise kuludele, seda eelkõige seoses teenuseosutajatega; tarbijate seisukohtadele seoses selliste teenuseosutajatega, eelkõige Euroopa teenuste e-kaardi omanikest teenuseosutajatega ning konkurentsile, hindadele ja teenuste kvaliteedile. Käesoleva direktiivi sätete mõju tuleks korrapäraselt hinnata, eelkõige selleks, et kaaluda, kas oleks asjakohane võtta Euroopa teenuste e-kaart kasutusele ka muu teenuseosutamise eesmärgil. Selline jälgimine toimub koostöös liikmesriikide, sotsiaalpartnerite ja muude asjaomaste sidusrühmadega.
(48)Kuna käesoleva direktiivi eesmärke seoses teatavate teenuste kontrollimise keerukuse ja lähenemisviiside ebajärjekindlusega liikmesriikides ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda liidu piires tõhustatud halduskoostöö tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(49)Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Euroopa teenuste e-kaardi õigus- ja tegevusraamistiku loomise ning teatavate asutamisvabadust ja teatavate teenuste osutamise vabadust käsitlevate nõuete koordineerimise kaudu on käesoleva direktiivi eesmärk eelkõige edendada asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust mis tahes liikmesriigis, ennetades igasugust diskrimineerimist kodakondsuse alusel ja tagades erapooletu, õiglase ja mõistlikult kiire menetluse kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 15, 21 ja 41, tagades samal ajal isikuandmete täieliku kaitse, sealhulgas kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001, 31 direktiiviga 95/46/EÜ [määrus (EL) nr 2016/679], pöörates seejuures piisavat tähelepanu kõnealuse harta artiklite 8 ja 54 kohaste õiguste rikkumise ohule,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Sisu
Käesolevas direktiivis sätestatakse määrusega ....[Euroopa teenuste e-kaardi määrus].... kasutusele võetud Euroopa teenuste e-kaardi õigus- ja tegevusraamistik.
Artikkel 2
Kohaldamisala
1.Käesolevat direktiivi kohaldatakse lisas loetletud teenuste suhtes.
2.Käesolev direktiiv ei mõjuta direktiivi 2006/123/EÜ artikli 1 lõigetes 2 kuni 7 nimetatud küsimusi.
Seda ei kohaldata direktiivi 2006/123/EÜ artikli 2 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevusalade ja valdkondade suhtes.
3.Kui käesoleva direktiivi sätted lähevad vastuollu liidu mõne muu õigusaktiga, mis reguleerib teatavates sektorites või teatavatel kutsealadel teenuste osutamise valdkonnale juurdepääsu või selles valdkonnas tegutsemise konkreetseid aspekte, on muude liidu õigusaktide sätted ülimuslikud ning neid kohaldatakse asjaomaste sektorite ja kutsealade puhul.
Käesolev direktiiv ei piira direktiivides 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sätestatud töötajate õigusi, teenuseosutajate kohustusi ja nendega seotud kontrolle liikmesriikides.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1.„päritoluliikmesriik“ – liikmesriik, kellele teenuseosutaja esitas Euroopa teenuste e-kaardi taotluse;
2.„vastuvõttev liikmesriik“ – liikmesriik, kus teenuseosutaja teatas oma kavatsusest osutada teenuseid Euroopa teenuste e-kaarti kasutades;
3.„nõue“ – nõue, nagu see on määratletud direktiivi 2006/123/EÜ artikli 4 punktis 7;
4.„koordineeriv asutus“ – kooskõlas määruse ....[Euroopa teenuste e-kaardi määrus].... artikliga 17 määratud asutus;
5.„pädev asutus“ – mis tahes järgmine asutus, ilma et see piiraks artikli 16 lõike 5 kolmanda lõigu kohaldamist:
a) pädev asutus, nagu see on määratletud direktiivi 2006/123/EÜ artikli 4 punktis 9;
b) pädev asutus, nagu see on määratletud direktiivi 2005/36/EÜ artikli 3 lõike1 punktis d;
c) mis tahes asutus või amet, mis vastutab liikmesriigis keskregistri, äriregistri või äriühingute registri eest;
d) liikmesriigi mis tahes maksuhaldur;
6.„riigihankeleping“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL 32 artikli 2 punktis 5 määratletud leping;
7.„ideekonkurss“ – ideekonkurss, nagu see on määratletud direktiivi 2014/24/EL artikli 2 punktis 21;
8.„kontsessioon“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL 33 artikli 5 punktis 1 määratletud kontsessioon;
9.„autoriseerimisskeem“ – autoriseerimisskeem, nagu see on määratletud direktiivi 2006/123/EL artikli 4 punktis 6;
10.„teenus“ – teenus, nagu see on määratletud direktiivi 2006/123/EÜ artikli 4 punktis 1;
11.„teenuseosutaja“ – teenuseosutaja, nagu see on määratletud direktiivi 2006/123/EÜ artikli 4 punktis 2;
12.„asukoha liikmesriik“ – asukoha liikmesriik, nagu see on määratletud direktiivi 2006/123/EÜ artikli 4 punktis 4;
13.„asutamine“ – asutamine, nagu see on määratletud direktiivi 2006/123/EÜ artikli 4 punktis 5;
14.„teatamise süsteem“ – mis tahes menetlus, mille raames teenuseosutajalt nõutakse pädevale asutusele suunatud meetmete võtmist, andes teavet või esitades dokumente seoses juurdepääsuga teenuste osutamisele või selles valdkonnas tegutsemisele, ilma et kõnealune asutus peaks selleks tegema ametliku või vaikimisi otsuse.
II PEATÜKK
EUROOPA TEENUSTE E-KAART
Artikkel 4
Euroopa teenuste e-kaart kui tõend asutamise kohta
Liikmesriigid tunnustavad kehtivat Euroopa teenuste e-kaarti kui tõendit selle kohta, et kaardi omanik on oma päritoluliikmesriigi territooriumil asutatud ja tal on õigus osutada kõnealusel territooriumil e-kaardiga hõlmatud teenuseid.
Artikkel 5
Euroopa teenuste e-kaardi mõju vastuvõtvas liikmesriigis
1.Vastuvõttev liikmesriik ei kehtesta varem välja antud, teenuste ajutiseks piiriüleseks osutamiseks mõeldud Euroopa teenuste e-kaardi omanikule tema territooriumil teenuste osutamise tingimusena eelneva autoriseerimise või eelneva teatamise süsteemi või asutamisnõuet.
2.Vastuvõttev liikmesriik ei kehtesta varem välja antud, asutamiseks mõeldud Euroopa teenuste e-kaardi omanikule eelneva autoriseerimise või eelneva teatamise süsteemi tingimusena tema territooriumil asuva filiaali, esinduse või kontori kaudu asutamiseks.
3.Vastuvõttev liikmesriik hoidub varem välja antud Euroopa teenuste e-kaardi omanikele kehtestamast muid kui lõigetes 1 ja 2 viidatud nõudeid, mille täitmist on kontrollitud või loetakse kontrollituks artiklite 11–13 alusel.
4.Lõiked 1, 2 ja 3 ei piira:
i) teenuseosutajatele kooskõlas ELi õigusega kehtestatud nõudeid seoses piiratud arvul lubade andmise süsteemi kandidaatide valikumenetlustega;
ii) nõudeid ja muid kohustusi, keelde, tingimusi ja piiranguid, mis on teenuseosutajatele kehtestatud seoses kandidaatide valikumenetlusega teenuste osutamiseks riigihankelepingu, ideekonkursi või kontsessiooni raames;
iii) autoriseerimisskeeme, teatamise süsteeme ja nõudeid seoses tingimustega, mis on konkreetselt seotud teenuste osutamise kohaga või kohaga, kus teenuseosutaja on asutatud;
iv) nõudeid seoses kutsekvalifikatsioonide tunnustamisega vastavalt direktiivi 2005/36/EÜ artiklites 4 ja 4f sätestatule;
v) avalikustamise kohustusi vastavalt direktiivi 2009/101/EÜ artiklis 2 ja direktiivi 89/666/EMÜ artiklis 2 sätestatule või kohustusi, keelde, tingimusi ja piiranguid, mis on kehtestatud siseriiklikus õiguses seoses teises liikmesriigis äriühinguõiguse kohaselt registreeritud äriühingute filiaalide registreerimisega.
5.Lõiked 1, 2 ja 3 ei piira Euroopa teenuste e-kaardi omanikule kooskõlas ELi õigusega kehtestatud aruandluskohustusi või pädevate asutuste poolt teenuste osutamise ajal sooritatavaid kontrolle, kontrollkäike ja uurimisi.
Artikkel 6
Euroopa teenuste e-kaardil sisalduva teabe kasutamine
Liikmesriikide ametiasutused ei nõua Euroopa teenuste e-kaardi omanikult mitte mingite nende territooriumil teenuseosutajale kehtestatud menetluste ega formaalsuste raames ja kooskõlas direktiivis 95/46/EÜ [, määruses (EL) 2016/679] ja siseriiklikus õiguses sätestatud isikuandmete kaitset käsitlevate õigusnormidega sellise teabe esitamist, mis juba sisaldub Euroopa teenuste e-kaardil, sealhulgas järgmistel eesmärkidel:
i) riigihanke lepingu, ideekonkursi lepingu või kontsessiooni sõlmimine;
ii) tütarettevõtjate asutamine või filiaalide registreerimine vastavalt äriühinguõigusele;
iii) registreerimine kohustuslikus sotsiaalkindlustusskeemis.
Artikkel 7
Euroopa teenuste e-kaardi kehtivus
1.Teenuste ajutiseks piiriüleseks osutamiseks mõeldud Euroopa teenuste e-kaart, mis on mõeldud asjaomase e-kaardiga hõlmatud teenuste osutamiseks, kehtib kogu vastuvõtva liikmesriigi territooriumil.
Asutamiseks mõeldud Euroopa teenuste e-kaart kehtib asjaomase e-kaardiga hõlmatud teenuste osutamiseks kogu vastuvõtva liikmesriigi territooriumil ühe või rohkema kõnealuse liikmesriigi territooriumil asuva filiaali, esinduse või kontori kaudu, välja arvatud juhul, kui iga täiendava filiaali, esinduse või kontori jaoks on põhjendatud eraldi autoriseering kooskõlas direktiivi 2006/123/EÜ artikli 10 lõikega 4.
See ei piira Euroopa teenuste e-kaardi omaniku kohutust järgida kohustusi, keelde, tingimusi ja piiranguid, mis on kehtestatud siseriiklikus õiguses seoses filiaalide registreerimisega vastavalt äriühinguõigusele eesmärgiga osutada sellise filiaali kaudu teenuseid.
2.Euroopa teenuste e-kaart kehtib määramata aja jooksul, välja arvatud juhul, kui see peatatakse, tunnistatakse kehtetuks või tühistatakse kooskõlas artiklitega 15–17.
See ei piira kooskõlas direktiivi 2006/123/EÜ artikliga 18 kehtestatud meetmete kohaldamist.
III PEATÜKK
EUROOPA TEENUSTE E-KAARDI SÜSTEEM
Artikkel 8
Euroopa teenuste e-kaardi taotlemine
Liikmesriigid tagavad, et ühe liikmesriigi territooriumil asutatud teenuseosutajatel on õigus esitada taotlus Euroopa teenuste e-kaardi saamiseks sellesama liikmesriigi koordineerivale asutusele.
Taotlus koosneb osadest ja täiendavatest dokumentidest, mis on ette nähtud määruse ....[Euroopa teenuste e-kaardi määrus].... artiklites 4 ja 5.
Artikkel 9
Tingimuste täitmine
1.Selliste teenuste, mille ajutiseks ja episoodilise iseloomuga osutamiseks on direktiivi 2005/36/EÜ kohaselt kasutusele võetud Euroopa kutsekaart, osutajad ei vasta teenuste ajutiseks piiriüleseks osutamiseks mõeldud Euroopa teenuste e-kaardi saamise tingimustele.
2.Selliste teenuste, mille osutamiseks kooskõlas direktiiviga 2005/36/EÜ on kasutusele võetud asutamiseks mõeldud Euroopa kutsekaart, osutajad ei vasta asutamiseks mõeldud Euroopa teenuste e-kaardi saamise tingimustele. Kõnealused teenuseosutajad vastavad Euroopa teenuste e-kaardi saamise tingimustele seoses nõuete ja sätetega, millele on viidatud direktiivi 2005/36/EÜ artikli 4a lõike 5 teises lõigus.
Artikkel 10
Liikmesriikide õigus viidata ülekaalukale avalikule huvile
Euroopa teenuste e-kaardi taotlusi hinnates jääb liikmesriikidele õigus viidata direktiivi 2006/123/EÜ, eelkõige selle artikli 16 või muude ELi õigusaktide kohasele ülekaalukale avalikule huvile.
Artikkel 11
Taotluse hindamine päritoluliikmesriigis
1.Päritoluliikmesriigi koordineeriv asutus teeb nädala jooksul alates Euroopa teenuste e-kaardi taotluse saamisest järgmist:
a) vaatab taotluse läbi;
b) kontrollib esitatud teabe terviklikkust ja täpsust;
c) kontrollib, kas sama teenuseosutaja ja teenuse puhul on muude päritoluliikmesriikidega seoses välja antud Euroopa teenuste e-kaarte kehtetuks tunnistatud või tühistatud või kas sellist tühistamist on taotletud selleks, et võimaldada kõnealuste e-kaartide asendamist Euroopa teenuste e-kaardiga, millele taotlus viitab;
d) kontrollib vajaduse korral selliste saatedokumentide sisu ja kehtivust, mis tõendavad, et taotleja vastab tema päritoluliikmesriigis teenuste osutamise suhtes kohaldatavatele nõuetele;
e) nõuab taotlejalt vajaduse korral taotlusvormi täiendamist;
f) täidab taotlusvormi teabega, mis on saadud kooskõlas artikli 14 lõikega 2;
g) laadib elektroonilisele platvormile, kus on kättesaadav taotluse standardvorm, kooskõlas artikli 14 lõikega 2 saadud vajalikud dokumendid, kui neid on.
Kui päritoluliikmesriigi koordineeriv asutus nõuab taotlejalt taotluse täiendamist, peatatakse tähtaeg kuni kõnealuse teabe esitamiseni.
2.Päritoluliikmesriigi koordineeriv asutus saadab pärast lõikes 1 osutatud ülesannete täitmist taotluse viivitamata vastuvõtva liikmesriigi koordineerivale asutusele, teavitades sellest taotlejat.
3.Päritoluliikmesriigi koordineeriva asutuse otsuseid ja meetmeid, millest taotlejat teavitatakse elektroonilise platvormi kaudu, kus on kättesaadav taotluse standardvorm, või tähtaja jooksul otsuste ja meetmete võtmata jätmist peab olema võimalik päritoluliikmesriigi õiguse kohaselt edasi kaevata.
4.Komisjon võtab rakendusaktidega vastu taotluste käsitlemise ja menetlemise tehnilised eeskirjad. Kõnealused eeskirjad sisaldavad taotluse aegumise tähtaegu, mis tulenevad taotleja tegevusetusest.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 19 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 12
Vastuvõtva liikmesriigi hinnang teenuste ajutiseks piiriüleseks osutamiseks mõeldud Euroopa teenuste e-kaardi taotlusele
1.Vastuvõtva liikmesriigi koordineeriv asutus vaatab taotluse läbi kahe nädala jooksul alates selle saamisest ning teavitab taotlejat ja päritoluliikmesriiki teenuste ajutise piiriülese osutamise suhtes kohaldatavatest vastuvõtva liikmesriigi õiguse kohastest mis tahes nõuetest, välja arvatud artikli 5 lõikes 4 osutatud nõuded. Kooskõlas liikmesriikide artiklis 10 viidatud õigustega võib vastuvõtva liikmesriigi koordineeriv asutus sama tähtaja jooksul otsustada esitada vastuväiteid Euroopa teenuste e-kaardi väljaandmise kohta päritoluliikmesriigi koordineeriva asutuse poolt, kui ta tõendab, et taotleja suhtes on põhjendatud eelneva autoriseerimise skeemi, eelneva teavitamise süsteemi või nõuete kohaldamine direktiivi 2006/123/EÜ artiklis 16 sätestatud neljast ülekaalukast avalikust huvist ühe tõttu, või et selline kohaldamine on lubatud kooskõlas muude ELi õigusaktidega.
Vastuvõttev liikmesriik võtab kõnealuses hinnangus nõuetekohaselt arvesse nõudeid, mida taotleja oma päritoluliikmesriigis juba täidab. Vastuvõtva liikmesriigi koordineerival asutusel on kõnealuse hinnangu jaoks ja eespool nimetatud tähtaja jooksul lubatud nõuda päritoluliikmesriigilt või taotlejalt vajalikke selgitusi või täiendavat teavet, mida taotlus veel ei sisalda. Sellisel juhul peatatakse käesolevas lõikes viidatud tähtaeg kuni nõutud vajalike selgituste või täiendava teabe esitamiseni. Selgituste või täiendava teabe nõudmise kord sätestatakse lõikes 4 viidatud delegeeritud õigusaktide kaudu.
Euroopa teenuste e-kaardi andmisest keeldumine ei või põhineda ühe artikli 5 lõikes 5 loetletud nõude mittetäitmisel. Komisjonil on IMI kaudu juurdepääs vastuvõtva liikmesriigi koordineeriva asutuse keelduvale otsusele.
2.Võttes arvesse artiklis 10 viidatud liikmesriikide õigusi ja kui vastuvõtva liikmesriigi koordineeriv asutus ei reageeri lõikes 1 viidatud tähtaja jooksul, pikendatakse kõnealust tähtaega automaatselt kahe täiendava nädala võrra ja elektrooniline platvorm, mille kaudu Euroopa teenuste e-kaardi taotlus esitati, väljastab vastuvõtva liikmesriigi koordineerivale asutusele hoiatuse selle kohta, et reageerimata jätmine tähendab, et Euroopa teenuste e-kaardi taotlejale väljaandmisele ei esitata vastuväiteid.
3.Kui vastuvõttev liikmesriik ei esita vastuväidet kooskõlas lõikega 1, annab päritoluliikmesriigi koordineeriv asutus lõike 2 kohaldamisest tuleneva pikendatud tähtaja lõppemisel viivitamata välja Euroopa teenuste e-kaardi. Lõike 1 teise lõigu kohaste vastuväidete puudumisel ja kui päritoluliikmesriigi koordineeriv asutus ei langeta lõike 2 kohaldamisest tuleneva pikendatud tähtaja lõppemisel otsust, loetakse Euroopa teenuste e-kaart päritoluliikmesriigi poolt välja antuks tingimustel, millest on vastuvõtvale liikmesriigile teatatud kooskõlas artikli 11 lõikega 2.
Kui päritoluliikmesriik saab kätte vastuvõtva liikmesriigi otsuse lõike 1 kohaste vastuväidete esitamise kohta, lükkab ta Euroopa teenuste e-kaardi taotluse viivitamata tagasi.
4.Komisjonil on volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 18, et määrata kindlaks vastuvõtva liikmesriigi koordineeriva asutuse menetlus selgituste või lisateabe nõudmiseks päritoluliikmesriigilt või taotlejalt ja et muuta vajaduse korral lõikes 1 sätestatud tähtaegu.
5.Päritoluliikmesriigi koordineeriva asutuse otsuseid ja meetmeid, millest taotlejat teavitatakse elektroonilise platvormi kaudu, kus on kättesaadav taotluse standardvorm, peab olema võimalik päritoluliikmesriigi õiguse kohaselt edasi kaevata.
Vastuvõtva liikmesriigi koordineeriva asutuse otsust esitada vastuväide Euroopa teenuste e-kaardi väljaandmise kohta, millest taotlejat teavitatakse elektroonilise platvormi kaudu, kus on kättesaadav taotluse standardvorm, peab olema võimalik vastuvõtva liikmesriigi õiguse kohaselt edasi kaevata.
6.Komisjon võtab rakendusaktidega vastu taotluste lõigete 1 ja 2 kohase käsitlemise ja menetlemise tehnilised eeskirjad. Kõnealused eeskirjad sisaldavad taotluse aegumise tähtaegu, mis tulenevad taotleja tegevusetusest.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 19 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 13
Vastuvõtva liikmesriigi hinnang asutamiseks mõeldud Euroopa teenuste e-kaardi taotlusele
1.Filiaali, esinduse või kontori vormis asutamiseks mõeldud Euroopa teenuste e-kaardi väljaandmise menetluse käigus teeb vastuvõtva liikmesriigi koordineeriv asutus nelja nädala jooksul alates taotluse saamisest kindlaks, kas sellise asutamise suhtes on kooskõlas ELi õigusega kohaldatav artikli 5 lõikes 2 viidatud eelneva autoriseerimise või eelneva teatamise süsteem. Kui selline eelneva autoriseerimise või eelneva teatamise süsteem on kindlaks tehtud, määrab vastuvõttev liikmesriik kindlaks ka tingimused, mille täitmist taotlejalt nõutakse, välja arvatud artikli 5 lõikes 5 osutatud nõuded. Vastuvõttev liikmesriik märgib ära, miks sellise eelneva autoriseerimise või eelneva teatamise süsteemi kohaldamine on ülekaaluka avaliku huvi seisukohast vajalik ja proportsionaalne.
Vastuvõttev liikmesriik teavitab taotlejat ja päritoluliikmesriigi koordineerivat asutust koheselt asjaomasest eelneva autoriseerimise või eelneva teatamise süsteemist, tingimustest, mille täitmist taotlejalt nõutakse, ning nende vajalikkusest ja proportsionaalsusest.
2.Võttes arvesse artiklis 10 viidatud liikmesriikide õigusi ja kui vastuvõtva liikmesriigi koordineeriv asutus ei reageeri lõikes 1 viidatud tähtaja jooksul, pikendatakse kõnealust tähtaega automaatselt kahe täiendava nädala võrra ja elektrooniline platvorm, mille kaudu Euroopa teenuste e-kaardi taotlus esitati, väljastab vastuvõtva liikmesriigi koordineerivale asutusele hoiatuse selle kohta, et reageerimata jätmine tähendab Euroopa teenuste e-kaardi väljaandmist taotlejale.
3.Kui vastuvõtva liikmesriigi koordineerivalt asutuselt on saadud taotlusele vastusteade, võimaldatakse taotlejal esitada tõend vastuvõtva liikmesriigi koordineeriva asutuse poolt lõike 1 kohaselt kindlaks määratud tingimuste täitmise kohta.
Taotleja kirjeldab, missugused konkreetsed tingimused on juba täidetud samaväärsete nõuete varasema täitmise kaudu päritoluliikmesriigis.
Liikmesriigid tagavad, et päritoluliikmesriigi koordineeriv asutus abistab taotlejat vastuvõtva liikmesriigi esitatud tingimuste täitmise tõendamisel kooskõlas artikliga 14.
4.Vastuvõtva liikmesriigi koordineeriv asutus hindab ühe nädala jooksul alates tõendi saamisest kooskõlas lõikega 1 kindlaks määratud tingimuste täitmise kohta, kas anda Euroopa teenuste e-kaart välja või lükata Euroopa teenuste e-kaardi taotlus tagasi.
Kui vastuvõtva liikmesriigi koordineeriv asutus otsustab Euroopa teenuste e-kaardi välja anda, teeb ta seda viivitamata.
Teise võimalusena võib vastuvõtva liikmesriigi koordineeriv asutus teavitada taotlejat ja päritoluliikmesriigi koordineerivat asutust kavatsusest taotlus tagasi lükata, millisel juhul on taotlejal nädal aega selleks, et esitada oma tähelepanekud.
Pärast taotleja tähelepanekute kättesaamist või kui tähelepanekuid ei esitata, siis nende esitamiseks ette nähtud tähtaja möödumisel langetab vastuvõtva liikmesriigi koordineeriv asutus ühe nädala jooksul otsuse Euroopa teenuste e-kaardi väljaandmise või Euroopa teenuste e-kaardi taotluse tagasilükkamise kohta.
5.Vastuvõtva liikmesriigi koordineerival asutusel on lubatud nõuda päritoluliikmesriigilt või taotlejalt vajalikke selgitusi või täiendavat teavet, mida taotlus veel ei sisalda. Sellisel juhul peatatakse lõigetes 1 ja 4 viidatud tähtajad kuni nõutud vajalike selgituste või täiendava teabe esitamiseni.
Selgitusi ja täiendavat teavet nõutakse kooskõlas lõikes 7 kindlaks määratud menetlusega.
6.Kui vastuvõttev liikmesriik ei nõua pärast lõigetes 2 ja 4 nimetatud vastusteate esitamise ajavahemiku möödumist ühegi lõikes 1 nimetatud tingimuse täitmist või ei võta vastu otsust Euroopa teenuste e-kaardi väljaandmise kohta kooskõlas lõikega 4, loetakse Euroopa teenuste e-kaart vastuvõtva liikmesriigi poolt välja antuks tingimustel, millest on vastuvõtvale liikmesriigile teatatud kooskõlas artikli 11 lõikega 2.
7.Komisjonil on volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 18, et määrata kindlaks vastuvõtva liikmesriigi koordineeriva asutuse menetlus selgituste või lisateabe taotlemiseks päritoluliikmesriigilt vastavalt lõikele 5 ja et muuta vajaduse korral lõigetes 1 ja 4 sätestatud tähtaegu.
8.Päritoluliikmesriigi koordineeriva asutuse otsuseid ja meetmeid, millest taotlejat teavitatakse elektroonilise platvormi kaudu, kus on kättesaadav taotluse standardvorm, peab olema võimalik päritoluliikmesriigi õiguse kohaselt edasi kaevata.
Vastuvõtva liikmesriigi koordineeriva asutuse otsuseid lõike 1 kohaste tingimuste täitmise taotlemise kohta ja tema otsust Euroopa teenuste e-kaardi väljaandmise kohta, millest taotlejat teavitatakse elektroonilise platvormi kaudu, kus on kättesaadav taotluse standardvorm, peab olema võimalik vastuvõtva liikmesriigi õiguse kohaselt edasi kaevata.
9.Liikmesriigid ei nõua asutamiseks mõeldud Euroopa teenuste e-kaardi taotluse hindamise eeltingimusena filiaali registreerimise taotlemist vastavalt äriühinguõigusele.
See ei piira Euroopa teenuste e-kaardi omaniku kohustust täita riiklikke kohustusi, keelde, tingimusi ja piiranguid, mis on kehtestatud seoses filiaalide registreerimisega vastavalt äriühinguõigusele eesmärgiga osutada sellise filiaali kaudu teenuseid kooskõlas ELi õigusega.
10.Komisjon võtab rakendusaktidega vastu taotluste lõigete 1, 2, 3 ja 4 kohase käsitlemise ja menetlemise tehnilised eeskirjad. Kõnealused eeskirjad sisaldavad taotluse aegumise tähtaegu, mis tulenevad taotleja tegevusetusest.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 19 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 14
Ühekordsuse põhimõte päritoluliikmesriigis
1.Päritoluliikmesriigi koordineerivad asutused ei nõua Euroopa teenuste e-kaarti taotlevatelt teenuseosutajatelt sellise teabe ja dokumentide esitamist, mis on kõnealustele asutustele kättesaadavad käesoleva artikli lõike 2 kohaselt või määruse ...[Euroopa teenuste e-kaardi määrus].... artikli 14 lõike 3 kohaselt, ega asutamiseks mõeldud Euroopa teenuste e-kaardi puhul vastuvõtva liikmesriigi koordineeriva asutuse poolt kooskõlas artikli 13 lõikega 1 kindlaks määratud nõuete täitmise tõendamist.
2.Päritoluliikmesriigi koordineeriv asutus hangib lõikes 1 osutatud eesmärgil nõutava teabe ja dokumendid, mis on kättesaadavad muudele päritoluliikmesriigi ametiasutustele või pärinevad neilt ametiasutustelt, kooskõlas direktiivis 95/46/EÜ, määruses (EL) nr 2016/679 ja siseriiklikus õiguses sätestatud isikuandmete kaitset käsitlevate õigusnormidega.
Artikkel 15
Euroopa teenuste e-kaardi peatamine ja kehtetuks tunnistamine seoses vastuvõtva liikmesriigiga
1.Liikmesriigid tagavad, et Euroopa teenuste e-kaardi välja andnud koordineeriv asutus peatab või tunnistab selle kehtetuks juhul, kui ELi õigusega kooskõlas oleva otsusega määratakse Euroopa teenuste e-kaardi omanikule vastavalt ajutine või alaline keeld asjaomaste teenuste osutamiseks vastuvõtvas liikmesriigis.
2.Liikmesriigid tagavad, et Euroopa teenuste e-kaardi välja andnud koordineeriv asutus tunnistab e-kaardi kehtetuks, kui:
i) selle omanik on kasutanud e-kaardi väljaandmise menetluses teavet või dokumente, mis on tunnistatud kas päritolu- või vastuvõtva liikmesriigi kohaldatava õiguse alusel edasikaebamisele mittekuuluva lõpliku otsusega valeks, ebatäpseks või võltsituks;
34 ii) vastuvõttev liikmesriik on langetanud selle omaniku suhtes direktiivi 2014/67/EÜ artikli 4 lõike 5 kohase, siseriikliku õiguse alusel edasikaebamisele mittekuuluva lõpliku otsuse, millega ta leiab Euroopa teenuste e-kaardi omaniku olevat töötaja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 96/71/EÜ artikli 2 lõikega 2 ja mitte füüsilisest isikust ettevõtja;
iii) selle omanik ei vasta ühele või mitmele tingimusele, mida kohaldatakse teenuste ajutise piiriülese osutamise suhtes vastavalt artikli 11 lõike 1 esimese lõigus ettenähtule ja mille täitmine on vastuvõtva liikmesriigi siseriikliku õiguse kohaselt vajalik asjaomaste teenuste jätkuvaks õiguspäraseks osutamiseks kõnealuse liikmesriigi territooriumil;
iv) selle omanik ei vasta ühele või mitmele tingimusele, mis on kehtestatud asutamise suhtes kohaldatava eelneva autoriseerimise või eelneva teatamise süsteemi puhul vastavalt artikli 12 lõike 1 esimeses lõigus ettenähtule ja mille täitmine on vastuvõtva liikmesriigi siseriikliku õiguse kohaselt vajalik asjaomaste teenuste jätkuvaks õiguspäraseks osutamiseks kõnealuse liikmesriigi territooriumil.
Artikkel 16
Teenuseosutaja kõigi Euroopa teenuste e-kaartide peatamine ja kehtetuks tunnistamine teatava teenuse puhul
1.Liikmesriigid tagavad, et juhul kui ELi õigusega kooskõlas oleva otsusega määratakse Euroopa teenuste e-kaardi omanikule ajutine või alaline keeld teenuste osutamiseks päritoluliikmesriigis, siis Euroopa teenuste e-kaardi välja andnud koordineeriv asutus vastavalt peatab või tunnistab kehtetuks kõik samale teenuseosutajale asjaomase teenuse osutamise tarbeks välja antud Euroopa teenuste e-kaardid.
2.Liikmesriigid tagavad, et juhul kui otsusega määratakse Euroopa teenuste e-kaardi omanikule ajutine või alaline keeld teenuste osutamiseks vastuvõtvas liikmesriigis, siis Euroopa teenuste e-kaardi välja andnud koordineeriv asutus vastavalt peatab või tunnistab kehtetuks kõik samale teenuseosutajale asjaomase teenuse osutamise tarbeks välja antud Euroopa teenuste e-kaardid, kui päritoluliikmesriigi siseriikliku õiguse alusel määratakse kooskõlas ELi õigusega kindlaks, et teenuste osutamine tema territooriumil vastavalt peatatakse või lõpetatakse asjaomase ajutise või alalise keelu tõttu vastuvõtvas liikmesriigis.
3.Liikmesriigid tagavad, et Euroopa teenuste e-kaardi välja andnud koordineeriv asutus tunnistab kehtetuks kõik samale teenuseosutajale ja sama teenuse osutamiseks välja antud Euroopa teenuste e-kaardid, kui:
i) kõnealune teenuseosutaja lõpetab alaliselt asjaomase teenuse osutamise päritoluliikmesriigis;
ii) kõnealune teenuseosutaja likvideeritakse ja tema tegevus lõpetatakse;
iii) kõnealune teenuseosutaja viib oma peamise tegevuskoha, mis on oluline asjaomaste e-kaartide väljaandmise seisukohast, üle ühest liikmesriigist teise liikmesriiki;
iv) kõnealune teenuseosutaja viib oma peamise tegevuskoha, mis on oluline asjaomaste e-kaartide väljaandmise seisukohast, üle kolmandasse riiki;
v) päritoluliikmesriik on langetanud kõnealuse teenuseosutaja suhtes siseriikliku õiguse alusel edasikaebamisele mittekuuluva lõpliku otsuse, millega ta leiab Euroopa teenuste e-kaardi omaniku olevat töötaja, mitte füüsilisest isikust ettevõtja;
vi) kõnealune teenuseosutaja ei ole mis tahes muul põhjusel enam päritoluliikmesriigis asutatud.
Artikkel 17
Euroopa teenuste e-kaardi peatamise, kehtetuks tunnistamise, ajakohastamise ja tühistamise menetlus
1.Liikmesriik, kes avastab oma territooriumil põhjuse Euroopa teenuste e-kaardi peatamise või kehtetuks tunnistamise algatamiseks kooskõlas artiklitega 15 või 16, teavitab IMI kaudu asjaomase Euroopa teenuste e-kaardi omanikku selle põhjustest ja annab talle võimaluse oma seisukohad teatavaks teha.
See ei piira direktiivi 2006/123/EÜ artikli 32 kohase hoiatuse väljastamist.
2.Kui liikmesriik on jõudnud järeldusele et Euroopa teenuste e-kaart on vaja peatada või kehtetuks tunnistada, teeb ta seda viivitamata, kui kõnealuse liikmesriigi koordineeriv asutus on asjaomase e-kaardi välja andnud, või teavitab kaardi välja andnud koordineerivat asutust viivitamata oma järeldusest asjaomase Euroopa teenuste e-kaardi peatamise või kehtetuks tunnistamise vajaduse kohta.
Kaardi välja andnud koordineeriv asutus, kes saab teisest liikmesriigist teate, et on jõutud järeldusele Euroopa teenuste e-kaardi peatamise või kehtetuks tunnistamise vajaduse kohta, peatab viivitamata asjaomase Euroopa teenuste e-kaardi või tunnistab selle viivitamata kehtetuks vastavalt vajadusele.
Liikmesriigid tagavad, et niipea kui Euroopa teenuste e-kaardi peatamise tinginud tingimused enam ei kehti, aktiveerib kaardi välja andnud koordineeriv asutus peatatud Euroopa teenuste e-kaardi viivitamata uuesti.
3.Euroopa teenuste e-kaardi peatamise või kehtetuks tunnistamise otsus, millest taotlejat teavitatakse elektroonilise platvormi kaudu, kus on kättesaadav taotluse standardvorm, peab olema nõuetekohaselt põhjendatud ja seda peab olema võimalik asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt edasi kaevata.
Peatatud Euroopa teenuste e-kaardi lõike 2 viimase lõigu kohase uuesti aktiveerimise otsuse puudumist peab olema võimalik asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt edasi kaevata.
Käesolev lõige ei piira lõike 2 teise lõigu kohaldamist.
4.Liikmesriigid kohustavad Euroopa teenuste e-kaardi omanikku teavitama Euroopa teenuste e-kaardi välja andnud koordineerivat asutust järgmisest:
a) otsused, millega piiratakse või keelatakse, ka ajutiselt, Euroopa teenuste e-kaardi omanikul asjaomase e-kaardiga hõlmatud teenuste osutamine kas päritolu- või vastuvõtvas liikmesriigis;
b) Euroopa teenuste e-kaardiga hõlmatud tegevuse alaline lõpetamine päritoluliikmesriigi territooriumil;
c) Euroopa teenuste e-kaardi omaniku likvideerimine ja tema tegevuse lõpetamine või tema peamise tegevuskoha üleviimine Euroopa Liidu territooriumi piires või kolmandasse riiki;
d) siseriikliku õiguse alusel edasikaebamisele mittekuuluv lõplikud otsused, mille on langetanud kas päritolu- või vastuvõttev liikmesriik kooskõlas direktiivi 2014/67/EÜ artikli 4 lõikega 5 ja millega leitakse, et Euroopa teenuste e-kaardi omanik on töötaja, mitte füüsilisest isikust ettevõtja;
e) mis tahes oluline muutus seoses nõuetega, mis kehtivad e-kaardi omanikule tema päritoluliikmesriigis, juhul kui teave nende nõuete täitmise kohta on esitatud vastuvõtvale liikmesriigile koos e-kaardi taotlusega;
f) muutused Euroopa teenuste e-kaardi omaniku reaalses olukorras või mis tahes muus kaardi sisus kajastuvas teabes.
5.Koordineerivad asutused vahetavad teavet omal algatusel ja abistavad muid koordineerivaid asutusi seoses neile teatavaks saanud sündmustega, mis võivad tingida asjaomase Euroopa teenuste e-kaardi peatamise või kehtetuks tunnistamise või vajaduse selle sisu muul viisil ajakohastada.
Liikmesriigid tagavad, et nende koordineerivad asutused teatavad kooskõlas määruse ....[Euroopa teenuste e-kaardi määrus].... artikliga 17 kindlaks määratud koordineerivale asutusele lõikes 4 loetletud sündmustest, mis on neile teatavaks saanud.
Seoses lõike 4 punktiga d kohaldatakse käesolevat lõiget ka direktiivi 2014/67/EL artikli 2 punktis a määratletud pädevate asutuste suhtes.
Käesolev lõige ei piira direktiivi 2009/101/EÜ artikli 2 ja direktiivi 89/666/EMÜ artikli 2 sätete kohaldamist.
6.Euroopa teenuste e-kaardi omanik võib kaardi välja andnud koordineerivalt asutuselt igal ajal taotleda varem välja antud Euroopa teenuste e-kaardi tühistamist.
7.Komisjon võtab rakendusaktidega vastu Euroopa teenuste e-kaardi peatamise, kehtetuks tunnistamise või tühistamise menetlemise tehnilised eeskirjad, kaasa arvatud sätted võimalike peatamiste ja kehtetuks tunnistamiste kohta hoiatuste esitamiseks ja tagasivõtmiseks ning sätted kõnealuste menetluste ja direktiivi 2006/123/EÜ artikli 32 alusel loodud hoiatusmehhanismi omavahelise seose kohta, samuti sätted kehtiva Euroopa teenuste e-kaardi ja direktiivi 2006/123/EÜ artikli 18 kohase üksikjuhtumipõhiste erandite menetluse vahelise seose kohta.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 19 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
IV PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 18
Delegeeritud volituste rakendamine
1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2.Artikli 12 lõikes 4 ja artikli 13 lõikes 7 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates […]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 12 lõikes 4 ja artikli 13 lõikes 7 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5.Artikli 12 lõike 4 ja artikli 13 lõike 7 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 19
Komiteemenetlus
1.Komisjoni abistab direktiivi 2006/123/EÜ artikli 40 lõikes 1 osutatud komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) 182/2011 tähenduses.
2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) 182/2011 artiklit 5.
Artikkel 20
Rakendamise jälgimine
Komisjon loob koos liikmesriikide, sotsiaalpartnerite ja muude asjaomaste sidusrühmadega seirekorra käesoleva direktiivi rakendamise ja mõju jälgimiseks ja hindamiseks, eelkõige et jälgida, missugust mõju see avaldab asutamisvabadusele ja teenuste osutamise vabadusele liikmesriikides kaardiga hõlmatud teenuste valdkonnas, nimelt teenuseosutajate kulude vähendamise, piiriüleselt laienevate teenuseosutajate jaoks läbipaistvuse suurendamise ja konkurentsi tihendamise kaudu, ning et jälgida, kuidas see mõjutab asjaomaste teenuste hindu ja kvaliteeti, võttes selleks arvesse asjaomaseid näitajaid.
Artikkel 21
Läbivaatamisklausel
[24 kuud pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäeva] viib komisjon läbi asutamisvabadust ja Euroopa teenuste e-kaardiga hõlmatud teenuste osutamise vabadust käsitlevate sätete koordineerimiseks mõeldud täiendavate meetmete piisavuse hindamise.
36 kuud pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäeva ja pärast seda hiljemalt iga viie aasta tagant hindab komisjon käesolevat direktiivi ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle tulemuslikkuse kohta aruande. Kõnealuses aruandes kaalutakse vajadust muuta Euroopa teenuste e-kaardi väljaandmise, ajakohastamise, peatamise või kehtetuks tunnistamise menetlusi, võttes arvesse e-valitsuse uusimaid arengusuundumusi ning aruanne lisatakse määruse ....[Euroopa teenuste e-kaardi määrus].... üldist tulemuslikkust hindavale aruandele kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 19.
Artikkel 22
Ülevõtmine
1.Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Nad edastavad kõnealuste õigus- ja haldusnormide teksti viivitamata komisjonile.
Nad kohaldavad neid norme alates [kaks aastat pärast määruse ....[Euroopa teenuste e-kaardi määrus].... jõustumist].
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2.Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 23
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub [kahekümnendal] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 24
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1).
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,10.1.2017
COM(2016) 823 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV
määrusega ... [Euroopa teenuste kaardi määrus] kasutusele võetud Euroopa teenuste e-kaardi õigus- ja tegevusraamistiku kohta
{SWD(2016) 437 final}
{SWD(2016) 438 final}
LISA
Teenused, mille suhtes käesolevat direktiivi kohaldatakse
Euroopa Ühenduse majanduse tegevusalade statistilises klassifikaatoris (NACE Rev. 2) loetletud teenuste osutamise valdkonnad:
- Jagu F Ehitus
Osa 41 Hoonete ehitus
Klass 41.1 Hoonestusprojektide arendus
Klass 41.2 Elamute ja mitteeluhoonete ehitus
Osa 42 Rajatiste ehitus
Klass 42.1 Teede ja raudteede ehitus
Klass 42.2 Tehnovõrgutrasside ehitus
Klass 42.9 Muude rajatiste ehitus
Osa 43 Eriehitustööd
Klass 43.1 Lammutamine ja ehitusplatside ettevalmistus
Klass 43.2 Elektriinstallatsioon ja torustiku paigaldus jm ehituspaigaldustööd, välja arvatud määruse (EL) 517/2014 artikli 4 lõike 2 punktides a–d loetletud fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete paigaldamine, teenindamine, hooldamine, remont või kasutuselt kõrvaldamine füüsiliste isikute poolt
Klass 43.3 Ehitiste viimistlus ja lõpetamine
Klass 43.9 Muud eriehitustööd
- Jagu J Info ja side
Osa 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused
Klass 62.0 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused
Osa 63 Infoalane tegevus, välja arvatud määruse (EL) 910/2014 artikli 3 punktis 16 määratletud usaldusteenused
Klass 63.1 Andmetöötlus, veebihosting jms tegevused; veebiportaalide tegevus
Klass 63.9 Muu infoalane tegevus
- Jagu M Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
Osa 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine
Klass 69.1 Juriidilised toimingud, välja arvatud nõukogu direktiividega 77/249/EMÜ ja 98/5/EÜ hõlmatud õigusteenused ning teenused, mida osutavad valitsuse ametliku aktiga määratud notarid ja kohtutäiturid
Klass 69.2 Arvepidamine, raamatupidamine ja auditeerimine; maksualane nõustamine, välja arvatud direktiivi 2006/43/EÜ artikli 2 punktis 1 määratletud kohustuslik audit
Osa 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine
Klass 70.1 Peakontorite tegevus
Klass 70.2 Juhtimisalane nõustamine
Osa 71 Arhitekti-ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs
Klass 71.1 Arhitekti- ja inseneritegevused ning nendega seotud tehniline nõustamine
Osa 72 Teadus- ja arendustegevus
Klass 72.1 Teadus- ja arendustegevus loodus- ja tehnikateaduste vallas
Klass 72.2 Teadus- ja arendustegevus sotsiaal- ja humanitaarteaduste vallas
Osa 73 Reklaamindus ja turu-uuringud
Klass 73.1 Reklaamindus
Klass 73.2 Turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused
Osa 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
Klass 74.1 Disainerite tegevus
Klass 74.2 Fotograafia
Klass 74.3 Kirjalik ja suuline tõlge
Klass 74.9 Muu mujal liigitamata kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
- Jagu N Haldus- ja abitegevused
Osa 77 Rentimine ja kasutusrent
Klass 77.1 Mootorsõidukite rentimine ja kasutusrent
Klass 77.3 Muude masinate, seadmete ja materiaalse vara rentimine ja kasutusrent
Klass 77.4 Intellektuaalomandi ja sarnaste toodete (v.a autoriõigusega tööd) rentimine
Osa 78 Tööhõive
Klass 78.1 Tööhõiveagentuuride tegevus
Klass 78.3 Muu inimressursiga varustamine
Osa 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus
Klass 79.1 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus
Klass 79.9 Muu reserveerimine ja sellega seotud tegevus
Osa 80 Turvatöö ja juurdlus
Klass 80.2 Turvasüsteemide käitus
Klass 80.3 Juurdlus
Osa 81 Hoonete ja maastike hooldus
Klass 81.1 Hoonehalduse abitegevused
Klass 81.2 Puhastustegevus
Klass 81.3 Maastiku hooldus ja korrashoid
Osa 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused
Klass 82.1 Büroohaldus ja selle abitegevused
Klass 82.2 Kõnekeskuste tegevus
Klass 82.3 Nõupidamiste ja messide korraldamine
Klass 82.9 Mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused