EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.8.2016

COM(2016) 551 final

2016/0264(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega valimitena kogutud individuaalsete andmete põhjal luuakse üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik

(EMPs kohaldatav tekst)

{SWD(2016) 282 final}
{SWD(2016) 283 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

ELi sotsiaalse mõõtme kasvav tähtsus

•Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate sätetega

Üha rohkem on vaja, et statistilised andmed oleksid usaldusväärsed, ajakohased ja kvaliteetsed, et poliitikakujundajad, ettevõtted ja üldsus saaksid võtta vastu asjakohaseid, tõenditel põhinevaid otsuseid. Nimetatud kvaliteediga statistiliste andmete esitamine on ESSile siiski keeruline: üha suurenev nõudlus andmete järele ning andmeesitajate nõue statistilistele uuringutele vähendada koormust – see kõik kokku avaldab statistiliste andmete koostamisele survet. Seepärast on viimase aja statistikaalaste algatuste eesmärk lihtsustada ja parendada kooskõlastamist ja koostööd ESSi raames, et tõhustada Euroopa statistiliste andmete koostamist ja vähendada andmeesitajate koormust. Üks näide on määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta, 9 mida muudeti 2015. aastal, et selgitada ESSi juhtimist ning tugevdada kooskõlastamis- ja koostöövahendeid nii ELi kui ka siseriiklikul tasandil. Teised algatused, nt käesolev ettepanek ja ettevõtlusstatistika integreerimist käsitlev raammäärus (FRIBS), kuuluvad komisjoni algatusse REFIT ning nende eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada Euroopa statistika koostamist mõnes kitsamas valdkonnas.

Euroopa statistikaprogramm 2013–2017 10 määratleb „Rahva Euroopat“ käsitleva statistika (st sotsiaalstatistika) ühena statistilise teabe kolmest sambast: majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane. Iga sammas hõlmab põhiliste statistiliste andmete kogumit, mis annab poliitiliste näitajate ja arvestussüsteemide jaoks vajaliku sisendi. Selleks, et saavutada Euroopa statistikaprogrammi eesmärgid kõige tõhusamal ja sidusamal viisil, kehtestatakse käesoleva määrusega üldine õigusraamistik valimitest kogutud Euroopa sotsiaalstatistika koostamiseks.

Euroopa statistikasüsteemi visiooni 2020 11 eesmärk on kaasajastada Euroopa statistika koostamist ning parendada seeläbi veelgi tasakaalu kvaliteetsest Euroopa statistikast saadava kasu ja tähtsuse ning selle koostamisega seotud kulude ja koormuse vahel. Sellega aitab Euroopa statistikasüsteem vastata piisavalt Euroopa institutsioonide vajadusele teabe järele oma poliitika kujundamiseks ning laiema ühiskonna statistilistele vajadustele, võttes nõuetekohaselt arvesse vajadust vähendada kodumajapidamiste ja ettevõtete halduskoormust.

•Kooskõla muude ELi tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Euroopa statistika õiguslik alus on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 338. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt kasutusele meetmeid statistika koostamiseks, kui see on vajalik Euroopa Liidule oma ülesannete täitmiseks. Artiklis 338 esitatakse Euroopa statistika koostamise nõuded, mille kohaselt peavad statistilised andmed vastama erapooletuse, usaldatavuse, objektiivsuse, teadusliku sõltumatuse, tasuvuse ja statistilise konfidentsiaalsuse nõuetele.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse ettepaneku selles osas, mis ei kuulu liidu ainupädevusse.

Euroopa statistikasüsteem loob taristu statistilise teabe jaoks. Süsteem on kujundatud nii, et see rahuldaks paljude kasutajate vajadused otsuste tegemiseks demokraatlikes ühiskondades.

Ettepanek võtta vastu käesolev määrus on koostatud eesmärgiga kaitsta Euroopa statistikasüsteemi partnerite keskse tähtsusega tegevusi, parendades samas tõhusust ning tagades, et võimalikult suures ulatuses välditaks muutusi töös ja topelttööd.

Käesoleva ettepanekuga hõlmatud statistiliste andmete kogumine toimub vastavalt ELi tasandi erinevatele eeskirjadele. Ettepanekuga kavatsetakse ühtlustada ja kaasajastada statistiliste andmete kogumist ühe raamistiku alusel. ELi-ülese, võrreldava statistika loomine poliitilistel eesmärkidel on võimalik üksnes ELi tasandil tegutsedes.

Üks põhikriteeriumeid, millele statistilised andmed peavad vastama, on nende sidusus ja võrreldavus. Liikmesriigid ei suuda vajalikku sidusust ja võrreldavust saavutada ilma selge Euroopa raamistikuta, st liidu õigusaktideta, millega määratakse kindlaks ühised statistilised mõisted, aruandlusvormid ja kvaliteedinõuded.

Kavandatud meetme eesmärki, nimelt ühtlustada valimitest kogutud Euroopa sotsiaalstatistikat, ei ole võimalik rahuldaval tasemel saavutada, kui liikmesriigid tegutsevad eraldi. Meetmeid on võimalik tõhusamalt kasutusele võtta ELi tasandil õigusakti põhjal, millega tagatakse statistilise teabe sidusus ja võrreldavus ELi tasandil kavandatud õigusaktiga hõlmatud statistikavaldkondades. Andmekogumist ennast võivad vahepeal läbi viia liikmesriigid.

Liit võib seepärast võtta kasutusele meetmeid nimetatud valdkonnas kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega.

•Proportsionaalsus

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel:

Samade põhimõtete kohaldamisega liikmesriigiti tagab ettepanek valimitest kogutud Euroopa sotsiaalstatistika kvaliteedi ja võrreldavuse. Samamoodi tagab see, et valimitest kogutud Euroopa sotsiaalstatistika jääb asjakohaseks ning seda kohandatakse, vastamaks kasutajate vajadustele. Määrus muudab statistika koostamise kulutõhusamaks, arvestades samas liikmesriikide süsteemide eripära.

Kehtivad statistikat käsitlevad ELi õigusaktid, mis on seotud isikute ja kodumajapidamistega, on viimastel aastatel pidevalt läbi vaadatud. On saanud selgeks, et määrus, millega kehtestatakse ühine raamistik andmete kogumise-, töötlemis- ja levitamisprotsessile nimetatud konkreetsetes sotsiaalvaldkondades, võib muuta selle protsessi tulemuslikumaks (vähem kulu, rohkem tulu) ja tõhusamaks.

Eeldatakse, et määrus vähendab andmeesitajate, siseriiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste, ettevõtete ja üldsuse finants- ja halduskoormust. Määruses saavutatakse see eelkõige: kontseptsioonide ja meetodite ühtlustamise, dubleerimise kõrvaldamise, andmeedastuse sageduse vähendamisega mõnes piirkonnas ja lisaks uuringutele mitmete allikate parema ärakasutamisega.

Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele piirdutakse kavandatud määruses vähimaga, mis on vajalik seatud eesmärgi saavutamiseks, ega minda sellest kaugemale.

•Vahendi valik

Kavandatud õigusakt: määrus.

Ettepaneku eesmärki ja sisu arvestades on määrus kõige sobivam õigusakt.

Sobiva õigusakti valik sõltub õigusaktiga saavutatavast eesmärgist. Võttes arvesse vajadust võrreldava statistilise teabe järele Euroopa tasandil, on Euroopa statistika suundumus olnud kasutada põhiõigusaktidena pigem määrusi kui direktiive. Määrus on eelistatav, sest sellega sätestatakse sama õigus kogu liidus. See tagab andmete võrreldavuse ELis ja võimaldab seega koostada kvaliteetset Euroopa statistikat. Määrus on vahetult kohaldatav, mis tähendab, et seda pole vaja liikmesriikide õigusesse üle võtta.

3.JÄRELHINDAMISTE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJUHINDAMISTE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Kuna käesolev algatus käivitati enne paremat õigusloomet käsitlevate suuniste [COM(2015) 215] vastuvõtmist, ei ole hinnatud kogu kehtiva süsteemi sobivust valimitest kogutud Euroopa sotsiaalstatistika koostamiseks. Tuginedes komisjoni normidele, järgnes sellele Eurostati olemasolevate õigusaktide, sh Euroopa statistikaprogrammi hindamise süsteem 12 , mis moodustas kogu protsessi keskse osa. Lisaks viiakse igal aastal läbi kasutajauuringuid, et saada paremaid teadmisi kasutajate, nende vajaduste ja rahulolu kohta Eurostati osutatud teenustega. Eurostat kasutab hindamistulemusi selleks, et parendada statistilise teabe kogumise ja selle statistiliste tulemuste esitamise protsessi. Need mõjutavad erinevaid strateegiakavasid nagu töökava ja juhtimiskava.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Andmete koostajad: see kategooria hõlmab sotsiaalstatistika kogumise ja koostamise eest vastutavaid ametiasutusi. Sinna kuuluvad peamiselt riiklikud statistikaametid siseriiklikul tasandil ja Eurostat ELi tasandil. Nimetatud kontekstis on andmete koostajad ka põhiliste andmeesitajate, st kodumajapidamiste peamised esindajad.

Andmete esitajad: sellesse kategooriasse kuuluvad nii andmeesitajad kui ka riiklikud institutsioonid, kelle valduses on haldusandmete failid, nt valitsuste sotsiaalkindlustus- ja maksuametid. Riiklikke statistikaameteid peetakse laiemas mõttes põhiliste andmeesitajate (st kodumajapidamised) vahendajateks, arvestades nimetatud konsulteerimise eesmärgil üksikute kodumajapidamistega küsitluste läbiviimise raskust.

Andmete kasutajad: selles rühmas tehakse vahet institutsionaalsetel kasutajatel (komisjon ise, siseriiklikud valitsusasutused, muud rahvusvahelised organisatsioonid ja teistes ELi institutsioonides töötav personal) ja teistel välistel kasutajatel nagu üldsus, meedia ja teadlased.

Eriti tuleks mainida konkreetset asutust, kellega kui andmete kasutajaga on konsulteeritud: Euroopa statistika nõuandekomitee, mis asutati 2008. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 234/2008/EÜ 13 . Sellel on 24 liiget, kes esindavad kasutajaid, andmeesitajaid ja muid sidusrühmi, kelle jaoks on Euroopa statistika oluline (sh teaduskogukond, sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskond) koos institutsionaalsete kasutajatega (nt nõukogu ja Euroopa Parlament). Vastavalt määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklile 8 on uute õigusaktide koostamise protsessi ajal võimalik konsulteerida Euroopa statistika nõuandekomiteega.

Konsulteerimine viidi läbi ajavahemikus juulist detsembrini 2015. Tulemused on esitatud kolmes aruandes 14 .

Probleemid, nagu neid on tajunud sidusrühmad, kellega on konsulteeritud, võib kokku võtta järgmiselt:

(1)Andmete kasutajad on mures, et Euroopa ametlik statistika ei pruugi nende vajadusi rahuldada, st ei pruugi olla asjakohane. Nende mured tulenevad mitmetest andmete kvaliteediga seotud küsimustest, nagu seose puudumine andmete ja esilekerkivate sotsiaalküsimuste vahel, ajakohasuspiirangud ning statistiliste andmekogumite piiratud võrreldavus ja sidusus.

(2)Andmete koostajad (riiklikud statistikaametid) muretsevad suurte tootmiskulude ja neile avaldatava surve pärast esilekerkivates sotsiaalkriisides vajamineva statistilise teabe esitamiseks kehtestatud lühikeste tähtaegade tõttu. Andmeesitamiskoormus on samuti probleem (kuna liiga suur koormus võib põhjustada andmete esitamise määra vähenemist ning seega andmete kvaliteedi halvenemist). Riiklikud statistikaametid tahaksid suuremat toetust oma kaasajastamisprotsessile (nt innovatsioon tehnoloogias, metoodikates, uute andmeallikate kasutamisel ja juhtimises), mille eesmärk on vähendada tootmiskulusid.

Sidusrühmade kirjeldatud lahendused võib rühmitada kolme põhitegevusvaldkonda:

Euroopa ametliku sotsiaalstatistika muutmine selliseks, et seda saaks paremini kohandada vastavalt esilekerkivatele vajadustele teabe järele (st nende asjakohasuse parendamine);

Euroopa sotsiaalstatistika sidususe ja võrreldavuse suurendamine, et tagada kõrgem kvaliteet;

uuenduslike lähenemisviiside kasutamine, vähendamaks tootmiskulusid ja andmete esitamiskoormust.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

(1)Ülalpool kirjeldatud sidusrühmadega konsulteerimine hõlmas andmete kasutajate ja andmete koostajate seisukohti.

(2)Paluti ka Euroopa statistika nõuandekomitee kui välise eksperditeadmiste allika arvamust. Euroopa statistika nõuandekomitee väljendas toetust raammääruse ettepanekule, milles käsitletakse Euroopa statistikat isikute ja kodumajapidamiste kohta. Ta peab raammäärust hädavajalikuks komisjoni kehtiva, ulatuslikuma sotsiaalpoliitika-alase tegevuskava toetamisel ning kogu Euroopast pärit sotsiaalsete andmete ühtsuse ja järjepidevuse parendamisel 15 .

•Mõju hindamine

(1)valimitest kogutud Euroopa sotsiaalstatistika killustatus eri valdkondade lõikes ning

(2)andmete kogumisel isikute ja kodumajapidamiste kohta kasutatavate meetodite paindumatus.

Valikuvõimalus	Kirjeldus
1.0 Lähteolukord: killustatud koostamisprotsessid, õiguslikult ühtsustamata jätmine	Säilitada kehtiv õiguslik struktuur koos valdkonnapõhiste ELi määruste ja killustatud protsessidega (erinevad suunised, menetlused ja koostamisprotsessid)
1.1 Koostamisprotsesside killustatuse vähendamine, olemasolevate õigusaktide ühtsustamata jätmine	Säilitada valdkonnapõhised ELi määrused, ent suurendada erinevate koostamisprotsesside, mõistete ja muutujate ühtsustamist („killustatuse vähendamine“) andmete kogumiste lõikes.
1.2 Killustatud koostamisprotsessid (nn stovepipe’id), ent olemasolevate õigusaktide integreerimine	Integreerida valimitest kogutud Euroopa sotsiaalstatistikat käsitlevad õigusaktid, aktiivselt koostamisprotsesside killustatust vähendamata
1.3 Koostamisprotsesside killustatuse vähendamine ja õiguslik ühtsustamine	Ühendada õiguslik ühtsustamine koostamisprotsesside killustatuse vähendamisega. Sellel valikul on allvalikuid, mida iseloomustavad nende erinevus kogu süsteemi kohaldamisalas ja juhtimisel
1.3a Koostamisprotsesside killustatuse vähendamine, olemasolevate õigusaktide integreerimine	Hõlmab üksnes viit kehtivat määrust (seoses tööjõu-uuringu (LFS), tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (SILC), täiskasvanuhariduse uuringu (AES), Euroopa terviseuuringu (EHIS) ning uuringuga info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) kasutamise kohta leibkondade poolt (ICT-HH))
1.3b Koostamisprotsesside killustatuse vähendamine, valimitest kogutud Euroopa sotsiaalstatistika reguleerimise integreerimine	Määrus hõlmab ka kodumajapidamiste eelarve uuringu ja ühtlustatud Euroopa ajakasutuse uuringu andmete kogumist. Praegused liikmesriikidevahelised erinevused viitavad sellele, et vaja on olulist ühtlustamist

Valikuvõimalus	Kirjeldus
2.0 Lähteolukord: õigusaktidega kindlaks määratud programm ja tehnilised üksikasjad	Muudatused programmis või tehnilistes üksikasjades nõuavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse muutmist
2.1 Õigusaktidega kindlaks määratud programmitöö / paindlikud tehnilised nõuded	Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt kindlaks määratud statistika kavandamine, suurem paindlikkus tehnilistes üksikasjades
2.2 Paindlik programmitöö / paindlikud tehnilised üksikasjad	Paindlikkus statistika kavandamisel ja tehnilistes üksikasjades

•Õigusloome kvaliteet ja lihtsustamine

samu tehnilisi kirjeldusi andmekogumite kohta. Kirjeldused sisaldavad järgmist: muutujate arv ja kirjeldus; statistilised liigitused; statistiliste üldkogumite, vaatlusüksuste ja andmeesitajate omadused; võrdlusperioodid ja -kuupäevad; geograafilise hõlmatuse, valimite omaduste, välitöö tehniliste aspektide, redigeerimise ja arvestamise, kaalumise, hindamise ja lahknevuste hindamisega seotud nõuded.

Samad normid teabe edastamiseks, vahetamiseks ja jagamiseks Eurostati ja liikmesriikide vahel. Normid hõlmavad kontseptsioone, protsesse ja tooteid, sh andmeid ja metaandmeid.

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUUD KÜSIMUSED

•Rakenduskavad ning järelevalve-, hindamis- ja aruandluskord

Kehtivas Euroopa statistikaprogrammis on sätestatud, et programmi vahe- ja lõpphindamisi viiakse läbi süstemaatiliselt. Sotsiaalstatistika on nimetatud aruandlussüsteemide lahutamatu osa 17 .

Eurostati juhtimiskavas on sätestatud meetmed, mis tuleb kasutusele võtta vastuseks peamistele tulemuslikkuse näitajatele, mida kohaldatakse erinevate valdkondade, sh sotsiaalstatistika suhtes 18 .

Korrapäraselt viiakse läbi kasutajate rahulolu käsitlevaid uuringuid 19 .

Iga statistikavaldkonda jälgitakse ka kvaliteediaruannete abil, mille esitavad korrapäraselt liikmesriigid ja mida analüüsib Eurostat osana statistika kvaliteedi tagamise raamistikust. Nimetatud aruanded hõlmavad statistilisi tulemusi seoses nende asjakohasuse, täpsuse ja usaldusväärsuse, ajakohasuse ja õigeaegsuse, kättesaadavuse ja selguse, sidususe ja võrreldavusega, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 223/2009.

Statistika koostamise kulusid jälgitakse samuti osana tavapärasest andmete kogumisest. Järgmisi aspekte jälgitakse eelkõige üksikasjalikult (nii individuaalsel kui ka muutujate tasandil): arengusuunad haldusandmete kasutamisel, andmete kogumise viisis (nt veebiküsitlus, silmast silma küsitlus), valimi suuruses, küsimustike pikkuses, küsitluste kestuses ja andmekogumiste sageduses. See võimaldab teha edusamme konkreetsete tehnikate kasutamisel ja mõõta muutuste mõju andmete esitamiskoormusele. Lisaks kasutatakse sotsiaalandmete kogumise kulude varieerumist ELi koondandmete tasandil kui üldist näitajat seoses kavandatud õigusakti rakendamise jälgimisega. Nimetatud näitaja eristab vastavalt riiklike statistikaametite andmete väljatöötamis-, kogumis- ja edastamiskulusid. Need arvud ei ole liikmesriigiti otseselt võrreldavad ilmsete erinevuste tõttu riikide suuruses, nende lähenemisviisis statistikale ja muudes arengusuundades. Aja möödudes on nimetatud näitajaid siiski võimalik kasutada valimitest kogutud Euroopa sotsiaalstatistika koostamise kulude arengu jälgimiseks ELi tasandil ja iga üksiku liikmesriigi puhul. Kulusid võib väljendada seoses kaasatud töötajate (nt küsitlejate arv täistööaja ekvivalendi alusel) või rahaliste vahenditega (nt eelarvest andmekogumisele antud raha). Sellisel kujul annavad nimetatud näitajad üliolulist teavet valimitest kogutud sotsiaalstatistika koostamise kulude jälgimiseks, mis on üks peamisi küsimusi, mida kavandatud määruses käsitletakse. Vaja on välja arendada täiustatud ja ühtlustatud raamistik aruandluskulude kohta, mis hõlmaks kogu Euroopa statistikasüsteemi ning teeks vahet eri statistika koostamise etappide vahel.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Nagu sätestatud artiklis 1 („Reguleerimisese“), on määruse eesmärk kehtestada ühine raamistik Euroopa statistikale isikute ja kodumajapidamiste kohta, mis põhineb valimitest kogutud individuaalse tasandi andmetel. Artikkel 2 sisaldab määruses kasutatud konkreetsete mõistete seletusi.

Määrusega hõlmatud statistika on jaotatud valdkondadeks ja teemadeks, mis on loetletud kavandatud määruse artiklis 3 ja hiljem esitatud üksikasjalikult I lisas. On tehtud ettepanek anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisas loetletud konkreetseid teemasid, et kohandada kogutud andmeid vastavalt tulevaste kasutajate vajadustele. Lisaks on tehtud ettepanek anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse või kohandatakse mitmeaastast kavandamist (artikkel 4), et rahuldada konkreetsete kasutajate nõudeid, mis tulenevad tehnoloogilistest, sotsiaalsetest ja majanduslikest muutustest.

Komisjonile tuleks anda ka volitused võtta vastu rakendusmeetmeid andmekogumite tehniliste üksikasjade (artikkel 6), teabe edastamise ja teabevahetuse normide (artikkel 7), valimimoodustamise metoodika karakteristikute (artikkel 11) ja kvaliteediaruandluse kohta (artikkel 12). Kvaliteediaruandlusega seotud nõuded on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 223/2009, milles antakse võrdlusraamistik ja nõutakse, et liikmesriigid järgiksid selles määruses esitatud statistilisi põhimõtteid ja kvaliteedikriteeriumeid.

Käesolev ettepanek võimaldab kasutada uusi andmekogumisvorme ja alternatiivseid andmeallikaid, sh haldusandmeid ja hinnanguid, mis on saadud suure andmekogumi ja modelleerimise abil, ning edendab sellist kasutust (artikkel 8). Ettepanekus taotletakse ka, et liikmesriigid kasutaksid kvaliteetset valimimoodustamise metoodikat (artikkel 11).

Ettepanek hõlmab mitmeid teisi valimitest kogutud Euroopa sotsiaalstatistika kaasajastamise olulisi aspekte:

–Sellega kehtestatakse ka representatiivse teostatavuse määra ja katsetamiseks tehtavad uuringud, et parandada statistika kvaliteeti ja toetada uute meetodite väljaarendamist ja rakendamist (artikkel 13).

–Ettepanek sisaldab sätteid liikmesriikidele teatavatel tingimustel pakutava rahalise toetuse kohta (artikkel 14).

–See sisaldab sätteid tehtavate möönduste kohta, mis i) annavad liikmesriikidele vajaduse korral rohkem aega uute nõuetega kohanemiseks ning ii) võimaldavad mõningaid erinevusi ühiste meetodite kohaldamisel, tagades siiski koostatud statistika kvaliteedi ja võrreldavuse (artikkel 17).

Lisaks sisaldab määrus nõutavaid sätteid volituste delegeerimise kohta (artikkel 15), täpsustades, et see toimub kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppega 20 .

Viimased artiklid viitavad komiteemenetlusele (artikkel 16) ning kahe olemasoleva määruste kehtetuks tunnistamisele, mis asendatakse täiel määral uue määrusega (artikkel 18).

Viies lisas on sätestatud üksikasjalik teave käsitletavate teemade, täpsusnõuete, valimi karakteristikute, andmete edastamise sageduse ja tähtaegade kohta.

2016/0264 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega valimitena kogutud individuaalsete andmete põhjal luuakse üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 338 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Strateegia „Euroopa 2020“ 21 ja majanduse juhtimise tugevdamise kontekstis on sotsiaalsetel näitajatel tähtis roll liidu peamistest prioriteetidest ehk majanduskasvust ja töökohtade loomisest, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamisest, oskustest, liikuvusest ja digitaalmajandusest teavitamisel ja nende toetamisel. Eelkõige peavad sotsiaalsed näitajad andma kindla statistilise aluse liidu poolt nende prioriteetidega tegelemiseks kavandatud poliitikavalikute väljatöötamiseks ja jälgimiseks.

(2)Seda arvesse võttes peaksid sotsiaalsed näitajad olema vajaliku kvaliteeditasemega, eelkõige nende usaldusväärsuse, ajakohasuse, asjakohasuse, uute kasutajate vajadustega kohanemise ning võrreldavuse ja tõhususe poolest.

(3)Üksikisikuid ja leibkondi käsitlevat Euroopa statistikat kogutakse praegu mitmesuguste õigusaktide alusel, mis hõlmavad üksikisikute ja leibkondade uuringuid, demograafilist statistikat, rahva ja eluruumide loendusi ning peamiselt haldusallikatest kogutud statistikat. Mõningad andmed kogutakse ka ettevõtlusuuringutest. Hoolimata viimaste aastate märkimisväärsest edasiminekust vajab üksikisikute ja leibkondade uuringutel põhinev statistikakogumine täiendavat integreerimist.

(4)Võimalused kasutada haldusallikaid statistilisel otstarbel on tänu tehnika arengule märkimisväärselt avardunud. Haldusallikate kasutamist tuleks sotsiaalstatistika valdkonnas aktiivselt soodustada, tagades samal ajal selle statistika kvaliteedi, täpsuse, ajakohasuse ja võrreldavuse.

(5)Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Euroopa Liidu statistika koostamise metoodika kohta: vaade järgmisele kümnendile“ 22 rõhutati arvukate andmeallikate ja uuenduslike andmekogumismeetodite üha sagenevat kasutamist ning statistiliste põhimõistete ja meetodite valdkonnaülese ühtlustamise kasvavat tähtsust. Selles kutsuti üles koostama statistikaalaste õigusaktide uut põlvkonda, mis hõlmaks laiemaid valdkondi.

(6)2011. aastal toetas Euroopa Statistikasüsteem (ESS) Wiesbadenis oma memorandumit leibkondade ja sotsiaalstatistika uue kontseptsiooni kohta. Selle kohaselt tuleks Euroopa uuringud, mis pakuvad andmeid üksikisikute ja leibkondade kohta, ühtlustada ning kasutada nende sotsiaalsete põhiuuringute täiendamiseks muid, väiksema sagedusega kogutavaid üksikandmeid. Peale selle peaks haldusandmetele olema parem juurdepääs ning olemasolevate andmeallikate taaskasutust ja juurdepääsu uutele andmeallikatele tuleks parandada nii riiklikul kui ka ELi tasandil.

(7)Eespool kirjeldatud protsesse tuleb järk-järgult sujundada ning statistilisi õigusakte sotsiaalstatistika valdkonnas ajakohastada, et tagada kvaliteetsete sotsiaalnäitajate tootmine integreeritud, paindlikul ja tõhusal viisil. Samal ajal tuleb võtta nõuetekohaselt arvesse kasutajate vajadusi, vastajatele asetatavat koormust, liikmesriikide ressursse, kasutatud meetodite usaldusväärsust ja täpsust, statistika koostamise tehnilist teostatavust, selle kättesaadavaks tegemiseks kuluvat aega ning tulemuste usaldusväärsust.

(8)Käesoleva määrusega luuakse valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika raamistik. Selles on sätestatud liikmesriikide kogutavad ja edastatavad andmed ja teave ning see sisaldab põhilisi kvaliteedinõudeid, millele need andmed peavad vastama. Raamistikus sätestatakse üksikasjalikum tehniline spetsifikatsioon, mis kehtestatakse delegeeritud õigusaktide ja rakendusmeetmetega. Raamistik võimaldab mitmesuguseid andmekogusid integreerida nii omavahel kui ka haldusandmete kasutusega, konsolideerides ja lihtsustades samal ajal kehtivaid õigusakte.

(9)Selleks et valimitena kogutud Euroopa sotsiaalstatistika võrdlusraamistikku paremini sujundada ja ratsionaliseerida, tuleks üksikisikuid ja leibkondi käsitlev olemasolev Euroopa statistika, mis põhineb individuaalse tasandi andmetel, koondada ühte raamistikku. See võimaldaks tagada, et valimitena kogutud Euroopa sotsiaalstatistikaga, mis hõlmab selliseid valdkondi nagu tööturg, tulud ja elutingimused, tervis, haridus ja koolitus ning info- ja sidetehnoloogia kasutamine, tegeletaks järjepideval, sidusal ja kooskõlastatud viisil.

(10)Paljud liikmesriigid koostavad praegu ajakasutuse ja tarbimise valdkonna andmekogusid vabatahtlikult üldiste kokkulepitud suuniste põhjal. Neid kaht valdkonda tuleks ajakohastada, et tehnika arengut täiel määral ära kasutada. Nende kahe valdkonna andmekogusid tuleks korrastada kooskõlas käesoleva määrusega, et avada ja luua võimalusi edasiseks arenguks tulevikus ning tagada ajakohasemad, asjakohasemad ja tõhusamalt saadud andmed. Samal ajal ei tohiks liikmesriikide olemasolevaid lähenemisviise muuta.

(11)Tulenevalt nende eripärast ei hõlma käesolev määrus demograafilist statistikat, 23 rahva ja eluruumide loendusi, 24 ettevõtlusuuringuid ega peamiselt haldusallikatel põhinevat statistikat ning need peaksid kuuluma nende omadustega kohandatud eraldi raamistikesse.

(12)Statistikat ei peeta enam üheks paljudest infoallikatest poliitikakujundamise eesmärgil, vaid see on kesksel kohal ka otsustusprotsessis. Tõenduspõhine otsustetegemine eeldab statistikat, mis olenevalt oma otstarbest vastab kõrge kvaliteedi kriteeriumidele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 223/2009 25 .

(13)Kvaliteetsed sotsiaalstatistika andmed on vajalikud mitte üksnes poliitikakujundamiseks, vaid ka teadusuuringuteks ja osana tugevast infoinfrastruktuurist. Teadlased, kes taotlevad teaduslikel eesmärkidel üksikandmetele juurdepääsu, mis antakse vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 557/2013 26 Euroopa statistika kohta seoses juurdepääsuga konfidentsiaalsetele andmetele teaduslikul eesmärgil, saaksid suurt kasu paremini ühendatud statistilistest andmekogumitest ja see omakorda tooks kasu mõju hindamise uuringutele.

(14)Määruses (EÜ) nr 223/2009 on sätestatud Euroopa statistika võrdlusraamistik ja selles nõutakse, et liikmesriigid järgiksid määruses esitatud statistilisi põhimõtteid ja kvaliteedikriteeriume. Kvaliteediaruanded on Euroopa statistika kvaliteedi hindamisel, paremaks muutmisel ja edastamisel esmatähtsad. Euroopa statistikasüsteemi komitee on toetanud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteediaruannete struktuuri standardit kooskõlas määruse (EÜ) nr 223/2009 artikliga 12. See peaks aitama kaasa kvaliteediaruandluse ühtlustamisele käesoleva määruse alusel.

(15)Määrus (EÜ) nr 223/2009 sisaldab ettekirjutusi andmete, sealhulgas konfidentsiaalsete andmete edastamiseks liikmesriikidest. Käesoleva määruse kohaselt võetud meetmed peaksid tagama konfidentsiaalsete andmete kaitse ja selle, et Euroopa statistika koostamise ja levitamise ajal ei esine andmete õigusvastast avaldamist ega muudel kui statistilistel eesmärkidel kasutamist.

(16)Statistikat vajatakse ka riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1059/2003 27 tuleks kõikjal liikmesriikide statistikas, mis edastatakse komisjonile ja mis tuleb liigitada territoriaalüksuste kaupa, kasutada NUTSi liigitust. Sellest tulenevalt tuleks võrreldava piirkondliku statistika koostamiseks esitada andmed territoriaalüksuste kohta vastavalt NUTSile.

(17)Selleks et võtta arvesse majanduslikku, sotsiaalset ja tehnilist arengut, tuleks komisjonile anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte I lisas esitatud konkreetsete teemade kohta. Ühtlasi peaks komisjonil olema õigus kehtestada kaheksa-aastane pidevplaneerimine käesoleva määrusega hõlmatud andmete kogumiseks IV lisas sätestatud perioodilisusega või sellist planeerimist kohandada. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohased konsultatsioonid, ka ekspertide tasandil, ning et need konsultatsioonid toimuksid vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes parema õigusloome kohta. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(18)Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused konkreetsete andmekogumite tehniliste spetsifikatsioonide, mitmele andmekogumile ühiste tehniliste üksikasjade, komisjoni (Eurostati) ja liikmesriikide vahelise teabevahetuse ja -jagamise lihtsustamiseks vajalike tehniliste standardite, valimialuste, eelkõige valimialuste miinimumnõuete kehtestamise, kvaliteediaruannete tingimuste ja sisu ning mis tahes erandite suhtes. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011 28 .

(19)Käesoleva määruse rakendamine võib nõuda suuri ümberkorraldusi riiklikes statistikasüsteemides ning komisjon võib sellega seoses teha liikmesriikidele erandeid.

(20)Käesoleva määrusega hõlmatud statistiliste andmete suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ 29 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001 30 . Eelkõige tuleks statistilisi andmeid, mis on vajalikud rahvatervise ning töötervishoiu ja tööohutuse valdkonda kuuluvate liidu ja riiklike meetmete ja strateegiate väljatöötamiseks ja jälgimiseks, käsitada märkimisväärse avaliku huvi tõttu töödeldavate andmetena.

(21)Käesoleva määruse eesmärk ehk üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtse raamistiku loomine valimitena kogutud individuaalsete andmete põhjal ei ole piisaval määral saavutatav liikmesriikide poolt, kuid on ühtlustamise ja võrreldavusega seotud põhjustel paremini saavutatav ELi tasandil. Seepärast võib EL võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(22)Valimitena kogutud Euroopa sotsiaalstatistika ja andmekogumisprotsess peaksid muutuma tõhusamaks ja asjakohasemaks. Pikas perspektiivis tuleb tagada andmete võrreldavus ja sidusus. Individuaalsete andmete põhjal valimitena kogutud Euroopa sotsiaalstatistikat üksikisikute ja leibkondade kohta reguleerib praegu rida eraldiseisvaid õigusakte, mille käesolev määrus peaks asendama. Seega on vaja tunnistada kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 577/98 31 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003 32 .

(23)Euroopa andmekaitseinspektoriga on konsulteeritud.

(24)Euroopa statistikasüsteemi komiteega on konsulteeritud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.Käesoleva määrusega luuakse üksikisikuid ja leibkondi käsitlevate valimitena kogutud individuaalsete andmete põhjal neid üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik.

2.Käesolevat määrust ei kohaldata määruses (EÜ) nr 763/2008 33 osutatud rahva ja eluruumide loenduste suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)„eelkontrollitud andmed või üksikandmed“ – liikmesriikide poolt ühiste kokkulepitud valideerimiseeskirjade alusel kontrollitud andmed või üksikandmed;

(b)„valdkond“ – üks või mitu andmekogumit, mis on korrastatud konkreetsete teemade hõlmamiseks;

(c)„vaatlusüksus“ – eristatav üksus, mille kohta on võimalik andmeid koguda;

(d)„teema“ – vaatlusüksuste kohta kogutava teabe sisu, kusjuures iga teema hõlmab rida konkreetseid teemasid;

(e)„haldusandmed“ – andmed, mille on loonud mittestatistiline allikas, harilikult avaliku sektori asutus, mille eesmärk ei ole pakkuda statistikat, vaid mis on seda teinud omaenda eesmärkidel;

(f)„erakorraline teema“ – kasutajale teataval ajahetkel erilist huvi pakkuv teema, mis ei kuulu regulaarsetesse andmekogumitesse;

(g)„põhinäitaja“ – laialdaselt kasutatav teave, mis võimaldab jälgida ELi poliitika keskset eesmärki.

Artikkel 3

Andmekogumid

3.Artiklis 1 osutatud andmete kogumine jaotatakse järgmistesse valdkondadesse:

(h)tööturg;

(i)tulud ja elutingimused;

(j)tervishoid;

(k)haridus ja koolitus;

(l)info- ja sidetehnoloogia kasutamine;

(m)ajakasutus;

(n)tarbimine.

4.Andmekogumid hõlmavad teemasid, mis on kõigile valdkondadele ühised, ning järgmisi konkreetseid teemasid, mida on täpsemalt kirjeldatud I lisas:

(o)üksikisikute ja leibkondade vaatlustunnused;

(p)osalemine tööturul;

(q)töösuhte pikkus ja varasem töökogemus;

(r)töötingimused, sh tööaeg ja tööaja korraldus;

(s)haridustase ja -käik;

(t)osalemine hariduses ja koolituses;

(u)tervishoid; seisund ning puue, hooldus ja mõjutegurid;

(v)tulu, tarbimine ja jõukus, sh võlad;

(w)elutingimused, sh materiaalne puudus, eluase, elukeskkond ja juurdepääs teenustele;

(x)elukvaliteet, sh sotsiaalne ja kultuuriline osalemine ning heaolu;

(y)aja jaotamine ning

(``)osalemine infoühiskonnas.

5.Erinevates valdkondades kasutatud valimite täpsusnõuded ja omadused on sätestatud vastavalt II ja III lisas.

6.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 15 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisas loetletud konkreetseid teemasid nii, et need kajastaksid vastavat tehnilist, sotsiaalset ja majanduslikku arengut ning vastaksid kasutajate uutele vajadustele. Nimetatud õiguse teostamisel tagab komisjon, et:

(aa)selliste delegeeritud õigusaktidega ei tekitata liikmesriikidele ega andmeesitajatele märkimisväärset lisakoormust ega -kulu;

(bb)delegeeritud õigusaktidega muudetakse igas valdkonnas kõige rohkem 20 % I lisas loetletud konkreetsetest teemadest. Valdkondades, kus andmeid kogutakse aastase perioodilisusega või tihedamini, võivad need muudatused moodustada kuni 10 % konkreetsete teemade loetelust. Nimetatud maksimumprotsendid kehtivad nelja järjestikuse aasta vältel. Muutuda võiv konkreetsete teemade arv ümardatakse ülespoole lähima täisarvuni.

Artikkel 4

Mitmeaastane pidevplaneerimine

7.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 15 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada kaheksa-aastane pidevplaneerimine käesoleva eeskirjaga hõlmatud andmete kogumiseks IV lisas sätestatud perioodilisusega või kohandada sellist planeerimist. Komisjon tagab, et selliste delegeeritud õigusaktidega ei tekitata liikmesriikidele ega andmeesitajatele märkimisväärset lisakoormust ega -kulu.

8.Selle mitmeaastase pidevplaneerimise puhul määratakse kindlaks periood, mille vältel kogutakse andmeid:

(cc)valdkondadesse kuuluvate konkreetsete teemade kohta;

(dd)kasutajate soovitud erakorraliste teemade kohta tööturu ning tulude ja elutingimuste valdkonnas vastavalt IV lisa sätetele. Põhjendatud erandjuhtudel võivad need andmed hõlmata ka muid konkreetseid teemasid kui I lisas loetletud teemad.

9.Lõikes 1 osutatud planeerimise kohandused tehakse hiljemalt 24 kuud enne iga andmekogumisperioodi algust vastavalt planeerimises sätestatud korrale. Nende kohanduste eesmärk on tagada planeerimise tulemuslikkus ja kooskõla kasutajate vajadustega.

Artikkel 5

Statistilised populatsioonid ja vaatlusüksused

10.Statistiline populatsioon koosneb kõigist üksikisikutest, kelle peamine elukoht on liikmesriigi leibkonnas.

11.Andmekogumine igas liikmesriigis toimub vaatlusüksuste valimi põhjal, mille moodustavad leibkonnad või leibkondadesse kuuluvad üksikisikud, kelle peamine elukoht on asjaomases liikmesriigis.

Artikkel 6

Andmekogumite tehniline spetsifikatsioon

12.Komisjonile antakse õigus võtta vastu rakendusakte, et määrata kindlaks individuaalsete andmekogumite järgmised tehnilised üksikasjad:

(ee)muutujate arv ja kirjeldus;

(ff)statistilised liigitused;

(gg)statistiliste populatsioonide, vaatlusüksuste ja vastajate täpsed omadused;

(hh)vaatlusperioodid ja kuupäevad;

(ii)geograafilise ulatuse, valimi omaduste, sealhulgas osavalimi, välitööde tehniliste aspektide, redigeerimise ja imputeerimise, statistilise kaalu, hindamise ja dispersiooni hindamisega seotud nõuded;

(jj)kui tööhõive või töötuse andmete puhul tööturu valdkonnas osutub vajalikuks kõrgetasemeline võrreldavus, siis andmete kogumisel kasutatav metoodika. See võib vajaduse korral hõlmata küsimuste järjekorda ja paigutust küsimustikus. See vajadus peab olema nõuetekohaselt põhjendatud.

13.Kui andmed on mitmele andmekogumile ühised, siis antakse komisjonile õigus võtta vastu rakendusakte, et määrata kindlaks andmekogumite järgmised tehnilised omadused:

(kk)muutujate loetelu ja kirjeldus;

(ll)statistilised liigitused;

(mm)statistiliste populatsioonide ja vaatlusüksuste täpsed omadused.

14.Igakuise töötuse andmete puhul tööturu valdkonnas antakse komisjonile õigus võtta vastu rakendusakte, et kirjeldada muutujaid ning edastatavate aegridade pikkust, kvaliteedinõudeid ja täpsusastet.

15.Need rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Artikkel 7

Teabe edastamise ja teabevahetuse nõuded

16.Komisjoni (Eurostati) ja liikmesriikide vahelise teabevahetuse ja -jagamise lihtsustamiseks kehtestatakse tehnilised standardid, eelkõige selleks et toetada kvaliteedijuhtimist ning käesoleva määrusega hõlmatud statistikaga seotud dokumentide töötlemist.

17.Tehnilised standardid hõlmavad statistilisi põhimõisteid, protsesse ja tooteid, sealhulgas andmeid ja metaandmeid.

18.Komisjonile antakse õigus võtta vastu rakendusakte, et kehtestada lõikes 1 osutatud tehnilised standardid. Need rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Artikkel 8

Andmeallikad ja meetodid

19.Liikmesriigid esitavad artiklis 1 osutatud andmed ühe või mitme järgmise allika kaudu, tingimusel, et need vastavad artiklis 12 esitatud kvaliteedinõuetele:

(nn)otse vastajate poolt esitatud teave;

(oo)haldusandmed ja mis tahes muud allikad, meetodid või uuenduslikud lähenemisviisid, kui need võimaldavad toota andmeid, mis on võrreldavad ning kooskõlas käesolevas määruses sätestatud erinõuetega.

20.Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) üksikasjaliku teabe kasutatud allikate ja meetodite kohta.

Artikkel 9

Andmekogumite perioodilisus

Andmekogumite perioodilisus on sätestatud IV lisas.

Artikkel 10

Andmeedastus ja tähtajad

21.Edastamise tähtajad on sätestatud V lisas.

22.Iga andmekogumi kohta esitavad liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) eelkontrollitud üksikandmed ilma otseste identifitseerimisandmeteta.

23.Erandina lõikest 2 edastatakse eelkontrollitud koondandmed igakuise töötusestatistika koostamiseks.

24.Liikmesriigid koguvad ja edastavad andmeid vastavalt käesolevale määrusele alates 2019. aastast.

Artikkel 11

Valimialused

25.Andmed peavad põhinema representatiivsetel valimitel, mis on saadud riiklikul tasandil koostatud valimialuste hulgast, mis võimaldavad valida üksikisikuid või leibkondi juhuslikkuse põhimõttel, teadaoleva kaasamistõenäosusega. Valimialused peavad püüdma ammendavalt hõlmata üksnes valitud populatsiooni ja neid tuleb regulaarselt ajakohastada. Valimialused peavad sisaldama kogu vajalikku teavet valimi ülesehituse kohta, näiteks segmenteerimiseks ja üksikisikute või leibkondadega kontakteerumiseks vajalikku teavet. Samuti peab valimialus sisaldama teavet, mis on vajalik üksikisikute seostamiseks muude haldusandmetega, kui see on andmekaitsenormidega lubatud.

26.Kui selline valimialus liikmesriigis puudub, tuleb kasutada muid valimialuseid, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele. Sellised valimialused peavad:

(pp)tegema kindlaks valimiühikuid, milleks võivad olla üksikisikud, leibkonnad, eluruumid või aadressid;

(qq)suutma esitada kaasamistõenäosuse;

(rr)olema regulaarselt ajakohastatud.

27.Komisjonile antakse õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse valimialustele ühetaolised tingimused, eelkõige miinimumnõuded. Need rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Artikkel 12

Kvaliteet

28.Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada edastatud andmete ja metaandmete kõrge kvaliteet.

29.Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõikes 1 sätestatud kvaliteedikriteeriume.

30.Komisjon (Eurostat) hindab spetsifikatsioonide kohta käivate metaandmete, edastatud andmete ja valimialuste kvaliteeti.

31.Selleks edastavad liikmesriigid artiklis 10 osutatud andmete ja üksikandmete kohta järgmise teabe:

(ss)metaandmed, mis kirjeldavad kasutatud metoodikat ja seda, kuidas tehnilised spetsifikatsioonid vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele;

(tt)teave kasutatud valimialuste miinimumnõuete täitmise kohta, kaasa arvatud nende arendamise ja ajakohastamise nõuete täitmise kohta vastavalt käesoleva määruse sätetele.

32.Liikmesriigid edastavad metaandmed ja lõikes 4 osutatud teabe hiljemalt kolm kuud pärast andmete ja üksikandmete edastamise tähtaega. See täienda teave esitatakse kvaliteediaruannete kujul, mis näitavad eelkõige, kuidas edastatud andmed ja üksikandmed ning metaandmed ja teave vastavad kvaliteedinõuetele.

33.Komisjonile antakse õigus võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse kvaliteediaruannete tingimused ja sisu. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

34.Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostatile) esimesel võimalusel käesoleva määruse rakendamisega seotud asjakohase teabe või muudatused, mis võivad mõjutada edastatud andmete kvaliteeti.

35.Komisjoni (Eurostati) nõudmisel esitavad liikmesriigid lisateabe, mis on vajalik statistiliste andmete kvaliteedi hindamiseks.

Artikkel 13

Teostatavus- ja pilootuuringud

Andmekogumite täiustamiseks korraldab komisjon (Eurostat) koostöös liikmesriikidega mitmesuguseid teostatavus- ja pilootuuringuid, et eelkõige parandada kvaliteeti, sealhulgas võrreldavust, aidata kaasa tarbimise ja ajakasutuse valdkondade ajakohastamisele, selgitada välja ja võtta kasutusele uued võimalused kasutajate vajadustele paremaks reageerimiseks, integreerida paremini andmekogumist ja muude andmeallikate kasutamist ning muuta andmekogumine liikmesriikides tõhusamaks, võttes arvesse tehnika arengut.

Artikkel 14

Rahastamine

1.    Liit võib käesoleva määruse rakendamiseks eraldada riiklikele statistikaametitele ja muudele määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 5 lõikes 2 osutatud riiklikele asutustele toetusi järgmistel eesmärkidel:

a)    andmekogumiste või andmekogumismeetodite, kaasa arvatud valimialuste väljatöötamine ja/või rakendamine sotsiaalstatistika tarbeks andmekogumite kogumise esimese nelja aasta vältel;    

b)    meetodite, sealhulgas artiklis 13 osutatud teostatavus- ja pilootuuringute väljatöötamine;

c)    IV lisa kohaselt kasutajate nõutud erakorralist teemat, uusi või muudetud näitajate kogumeid ja esmakordselt rakendatavaid vaatlustunnuseid käsitleva statistika kogumine.

2. Liidu rahaline toetus eraldatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 99/2013 34 artikliga 7, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1296/2013 35 artikli 16 lõike 1 punktiga a, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1291/2013 36 artikliga 6, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 37 artikliga 58 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 282/2014 38 artikliga 5.

3.    Liidu rahaline toetus ei ületa 90 % abikõlblikest kuludest.

Artikkel 15

Delegeeritud volituste rakendamine

36.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

37.Artikli 3 lõikes 4 ning artikli 4 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitused antakse komisjonile määramata ajaks alates [Publications Office: please insert exact date of entry into force of the Regulation].

38.Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 3 lõikes 4 ja artikli 4 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

39.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon iga liikmesriigi määratud ekspertidega vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta paremat õigusloomet käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes 39 .

40.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

41.Artikli 3 lõike 4 ja artikli 4 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Kõnealust ajavahemikku pikendatakse Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel kahe kuu võrra.

Artikkel 16

Komiteemenetlus

42.Komisjoni abistab Euroopa statistikasüsteemi komitee, mis on asutatud määrusega (EÜ) nr 223/2009. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

43.Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 17

Erandid

44.Kui käesoleva määruse või selle raames vastu võetud rakendusmeetmete ja delegeeritud õigusaktide kohaldamisel on liikmesriigi statistikasüsteemi vaja suures ulatuses kohandada, võib komisjon teha rakendusaktide abil erandi, mis kehtib kuni kolm aastat. Erandi või teha üksnes siis, kui see ei kahjusta liikmesriikide põhinäitajatega seotud andmete võrreldavust ega takista nõutavate ajakohaste ja representatiivsete Euroopa koondandmete arvutamist.

45.Kui erand on antud perioodi lõpus endiselt põhjendatud, võib komisjon teha rakendusaktide abil täiendava erandi, mis kehtib kuni kolm aastat.

46.Kui ainus võimalus, mille abil liikmesriik suudab nõutud andmekogumeid esitada, seisneb muude kui käesolevas määruses või selle raames vastu võetud rakendusmeetmetes ja delegeeritud õigusaktides sätestatud meetodite kasutamises, võib komisjon lubada rakendusaktide abil erandkorras selliste meetodite kasutamist kuni viie aasta vältel.

47.Kui nimetatud luba on antud perioodi lõpus endiselt põhjendatud, võib komisjon anda rakendusaktide abil täiendava loa, mis kehtib kuni viis aastat.

48.Lõigete 1–4 kohaldamisel esitab liikmesriik kolme kuu jooksul pärast asjaomase õigusakti jõustumiskuupäeva või kuus kuud enne kehtiva erandi või loa kestuse lõppemist komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse. Lõigetes 3 ja 4 osutatud loa taotlemisel kirjeldab asjaomane liikmesriik üksikasjalikult kasutatud meetodeid ja näitab, et need annavad võrreldavaid tulemusi.

49.Komisjon võtab need rakendusaktid vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 18

Kehtetuks tunnistamine

50.Määrused (EÜ) nr 577/98 ja (EÜ) nr 1177/2003 tunnistatakse kehtetuks alates 31. detsembrist 2018. Neis määrustes kehtestatud nõudeid andmete ja metaandmete, sealhulgas kvaliteediaruannete edastamise kohta kohaldatakse jätkuvalt nende kehtetuks tunnistamisele eelnevatel vaatlusperioodidel.

51.Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 19

Jõustumine

52.Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

53.Artikli 3 lõike 1 punktides f ja g sätestatud valdkondade suhtes kohaldatakse seda 1. jaanuarist 2025.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 40  

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 41  

◻ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist 

☒ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

1.5.2.Euroopa Liidu meetme lisandväärtus

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

◻ Piiratud kestusega ettepanek/algatus 

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–◻    Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

☒ Piiramatu kestusega 42 ettepanek/algatus:

–Ettepaneku rakendamiseks on ette nähtud seitsmeaastane järkjärgulise kasutuselevõtu faas, mis kestab 2019–2025.

–Programm peaks siiski jätkuma ka pärast seda.

–Finantsselgituses on arvesse võetud ainult praeguse mitmeaastase finantsraamistiku aastaid (2019–2020).

Rahastamise jätkumine sõltub järgmise mitmeaastase finantsraamistiku suhtes saavutatavatest kokkulepetest ja sellest, kas eriprogrammid, millest ettepaneku rahastamine on ette nähtud, jätkuvad.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 43  

☒ Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–☒tema talituste, sealhulgas liidu delegatsioonide töötajate kaudu;

–◻    rakendusametite kaudu

◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

◻ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on usaldatud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende poolt määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustada);

–◻ Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondile (EIF);

–◻ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused:

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.Välja selgitatud ohud

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

2.2.3.Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Kulu liik	Rahaline osalus
	Number [Nimetus………………………...……………]	Liigendatud/liigendamata 44	EFTA riigid 45	Kandidaatriigid 46	Kolmandad riigid	Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses
1a	04.030201 – seotud programm: EASI – Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI)	Liigendatud	JAH	EI	EI	EI
1a	09.040201- Juhtroll info- ja sidetehnoloogias (seotud programm: HORISONT 2020 – teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“	Liigendatud	JAH	EI	EI	EI
1a	29.020100 – seotud programmid: ESP – Euroopa statistikaprogramm 2013–2017; ESP18_20 – Euroopa statistikaprogramm 2018–2020	Liigendatud	JAH	EI	EI	EI
1	13.036501 – seotud programm: ERF – Euroopa Regionaalarengu Fond	Liigendatud	EI	EI	EI	EI
1	13.046101 – seotud programm: CF – Ühtekuuluvusfond	Liigendatud	EI	EI	EI	EI
3	17.030100 – seotud programm: HEALTH – Liidu meetmed tervishoiu valdkonnas (Tervishoiuprogramm)	Liigendatud	JAH	JAH	JAH	EI

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

[Selle punkti täitmisel tuleb kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit (käesoleva finantsselgituse lisas esitatud teine dokument) ja laadida see üles CISNETi võrku talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.]

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Number

1a. Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

DG: ESTAT				Aasta 2019	Aasta 2020	KOKKU
•Tegevusassigneeringud
Eelarverida 29.020100	Kulukohustused	(1)		5,298	4,648	9,946
	Maksed	(2)		2,649	4,444	7,093
Eelarverida nr	Kulukohustused	(1a)
	Maksed	(2a)
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 47
Eelarverida nr		(3)
DG ESTATi assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=1+1a +3		5,298	4,648	9,946
	Maksed	=2+2a +3		2,649	4,444	7,093

PEADIREKTORAAT: tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus				Aasta 2019	Aasta 2020	KOKKU
•Tegevusassigneeringud
Eelarverida 04.030201	Kulukohustused	(1)		3,194	2,695	5,889
	Maksed	(2)		1,597	2,625	4,222
Eelarverida nr	Kulukohustused	(1a)
	Maksed	(2a)
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 48
Eelarverida nr		(3)
DG EMPLi assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=1+1a +3		3,194	2,695	5,889
	Maksed	=2+2a +3		1,597	2,625	4,222

DG: CONNECT				Aasta 2019	Aasta 2020	KOKKU
•Tegevusassigneeringud
Eelarverida 09.040201	Kulukohustused	(1)		2,000	0,000	2,000
	Maksed	(2)		1,000	0,800	1,800
Eelarverida nr	Kulukohustused	(1a)
	Maksed	(2a)
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 49
Eelarverida nr		(3)
DG CONNECTi assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=1+1a +3		2,000	0,000	2,000
	Maksed	=2+2a +3		1,000	0,800	1,800

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Number

1. Arukas ja kaasav majanduskasv

DG: REGIO				Aasta 2019	Aasta 2020	KOKKU
•Tegevusassigneeringud
Eelarverida 13.036501	Kulukohustused	(1)		0,466	0,466	0,932
	Maksed	(2)		0,233	0,419	0,652
Eelarverida 13.046101	Kulukohustused	(1a)		0,200	0,200	0,400
	Maksed	(2a)		0,100	0,180	0,280
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 50
Eelarverida nr		(3)
DG REGIO assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=1+1a +3		0,666	0,666	1,332
	Maksed	=2+2a +3		0,333	0,599	0,932

•Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)	11,159	8,008	19,167
	Maksed	(5)	5,579	8,468	14,047
•Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=4+ 6	11,159	8,008	19,167
	Maksed	=5+ 6	5,579	8,468	14,047

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Number

3. Julgeolek ja kodakondsus

DG: SANTE				Aasta 2019	Aasta 2020	KOKKU
•Tegevusassigneeringud
Eelarverida 17.030100	Kulukohustused	(1)		0,000	0,500	0,500
	Maksed	(2)		0,000	0,250	0,250
Eelarverida nr	Kulukohustused	(1a)
	Maksed	(2a)
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 51
Eelarverida nr		(3)
DG SANTE assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=1+1a +3		0,000	0,500	0,500
	Maksed	=2+2a +3		0,000	0,250	0,250

•Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)	0,000	0,500	0,500
	Maksed	(5)	0,000	0,250	0,250
•Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 3 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=4+ 6	0,000	0,500	0,500
	Maksed	=5+ 6	0,000	0,250	0,250

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

•Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)	11,159	8,508	19,667
	Maksed	(5)	5,579	8,718	14,297
•Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma)	Kulukohustused	=4+ 6	11,159	8,508	19,667
	Maksed	=5+ 6	5,579	8,718	14,297

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

5

„Halduskulud“

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

			Aasta 2019	Aasta 2020	KOKKU
DG: ESTAT
• Personalikulud			4,164	4,164	8,328
•Muud halduskulud			0,404	0,414	0,818
DG ESTAT KOKKU	Assigneeringud		4,568	4,578	9,146

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

4,568

4,578

9,146

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

			Aasta 2019	Aasta 2020	KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused		15,727	13,087	28,814
	Maksed		10,147	13,296	23,443

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–☒    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustage eesmärgid ja väljundid ⇩			Aasta 2019		Aasta 2020																KOKKU
	VÄLJUNDID
	Väljundi liik 52	Väljundi keskmine kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu															Väljundite arv kokku		Kulud kokku
ERIEESMÄRK nr 1 53 …			Vähendada valimitena kogutud Euroopa sotsiaalstatistika koostamise praegust killustatust ja praeguse andmekogumissüsteemi jäikust
- Väljund	Tööjõu-uuringu lisaküsimustik	0,067	30	2,000	30	2,000														60		4,000
- Väljund	EU-SILC lisaküsimustik	0,017	30	0,500	0	0,000														30		0,500
- Väljund	Andmekogumiste läbiviimine	0,096	60	5,650	30	3,000														90		8,650
- Väljund	Metoodika- ja pilootuuringud	0,080	37	3,009	44	3,509														81		6,517
Erieesmärk nr 1 kokku			157	11,159	104	8,509														261		19,667
ERIEESMÄRK nr 2 ...
- Väljund
Erieesmärk nr 2 kokku
KULUD KOKKU			157	11,159	104	8,509														261		19,667

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.Kokkuvõte

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–☒    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta 2019

Aasta 2020

mitmeaastase finantsraamistiku

RUBRIIK 5 KOKKU
Personal	4,164	4,164	8,328
Muud halduskulud	0,404	0,414	0,818
Mitmeaastase finantsraamistiku  RUBRIIK 5 kokku	4,568	4,578	9,146

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 54 välja jäävad kulud
Personal
Muud halduskulud
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävate kulude vahesumma

KOKKU

4,568

4,578

9,146

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2.Hinnanguline personalivajadus

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

–☒    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

		Aasta 2019	Aasta 2020
29 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)		24,45	24,45
XX 01 01 02 (delegatsioonides)
XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus)
10 01 05 01 (otsene teadustegevus)
29 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)		12	12
XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)
XX 01 04 yy  55	- peakorteris
	- delegatsioonides
XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)
10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)
Muud eelarveread (täpsustage)
KOKKU		36,45	36,45

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad	Metoodikatöö vaatluste usaldusväärseks piiritlemiseks, sealhulgas lisaküsimustikud IT-töö andmete vastuvõtmiseks, kinnitamiseks ja töötlemiseks Andmete analüüs, andmete väljastamine ja kasutajatugi
Koosseisuvälised töötajad	Metoodikatöö vaatluste usaldusväärseks piiritlemiseks, sealhulgas lisaküsimustikud IT-töö andmete vastuvõtmiseks, kinnitamiseks ja töötlemiseks

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–☒    Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

–◻    Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

–◻    Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

–Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

–Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

	Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)			Kokku
Täpsustage kaasrahastav asutus
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–☒    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻    omavahenditele

–◻    mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida	Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud	Ettepaneku/algatuse mõju 56
		Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
Artikkel ….

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

(1) https://ec.europa.eu/priorities/sites/beta-political/files/5-presidents-report_et.pdf

(2) COM/2016/0127, 8. märts 2016

(3) Euroopa statistikasüsteem on partnerlus Euroopa statistikaasutuse (komisjon (Eurostat)), riiklike statistikaametite ja muude siseriiklike asutuste vahel, kes vastutavad igas liikmesriigis Euroopa statistika arendamise, koostamise ja levitamise eest.

(4)

   Nõukogu 9. märtsi 1998. aasta määrus (EÜ) nr 577/98 tööjõu valikvaatluse korraldamise kohta    ühenduses (EÜT L 77, 14.3.1998, lk 3).

(5)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1177/2003 tulu ja elutingimusi    käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta (ELT L 165, 3.7.2003, lk 1).

(6)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 452/2008, milles käsitletakse    statistika koostamist ja arendamist hariduse ja elukestva õppe valdkonnas (ELT L 145, 4.6.2008, lk    227).

(7)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1338/2008 rahvatervist ning    töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 70).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 808/2004 infoühiskonda käsitleva ühenduse statistika kohta (ELT L 143, 30.4.2004, lk 49).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 223/2009, 11. märts 2009, Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164)

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 99/2013, 15. jaanuar 2013, Euroopa statistikaprogrammi 2013–17 kohta (ELT L 39, 9.2.2013, lk 12).

(11) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule ELi statistika koostamise metoodika kohta: vaade järgmisele kümnendile, KOM(2009) 404, 18.8.2009.

(12) Vaata http://ec.europa.eu/eurostat/web/quality/evaluation . 

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 234/2008/EÜ, 11. märts 2008, millega luuakse Euroopa statistika nõuandekomitee ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 91/116/EMÜ (ELT L 73, 15.3.2008, lk 13).

(14) Eurostati osalusveeb: http://ec.europa.eu/eurostat/about/opportunities/consultations/iess  Avatud avaliku konsulteerimise aruanne: http://ec.europa.eu/eurostat/documents/10186/7237349/Open-    public-consultation-report.pdf .  http://ec.europa.eu/eurostat/documents/10186/7237349/Data-users-consultation-report.pdf Andmete kasutajatega konsulteerimine: .Andmete koostajatega konsulteerimine:  http://ec.europa.eu/eurostat/documents/10186/7237349/Data-producers-consultation-report.pdf .

(15) Vt http://ec.europa.eu/eurostat/documents/42577/4167614/ESAC+opinion+3+Dec+2015/421abf9c-4300-445f-a840-f13cadeee306 .

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001.

(17) Vt http://ec.europa.eu/eurostat/web/quality/general-evaluation-results .

(18) Viis peamist tulemuslikkuse näitajat on järgmised: väliste kasutajate poolt Eurostati võrdlusandmebaasidest (EuroBase ja Comext) Eurostati veebilehe kaudu tehtud andmete väljavõtete arv; nende kasutajate osakaal, kes hindavad Euroopa statistika üldist kvaliteeti hindega „väga hea“ või „hea“; nende kasutajate osakaal, kes hindavad oma eesmärkidel Euroopa statistika õigeaegsust hindega „väga hea“ või „hea“; nende kasutajate osakaal, kes hindavad Euroopa statistika piirkondade ja riikide vahelist võrreldavust hindega „väga hea“ või „hea“; jääkvigade määr.

(19) Vt http://ec.europa.eu/eurostat/web/quality/general-evaluation-results .

(20)

   ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(21) Komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatis „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM (2010) 2020).

(22) COM (2009) 404, 10.8.2009.

(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1260/2013 Euroopa rahvastikustatistika kohta (ELT L 330, 10.12.2013, lk 39).

(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 763/2008 rahva ja eluruumide loenduste kohta (ELT L 218, 13.8.2008, lk 14).

(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

(26) Komisjoni 17. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 557/2013, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta seoses juurdepääsuga konfidentsiaalsetele andmetele teaduslikul eesmärgil ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 831/2002.

(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).

(28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(31) Nõukogu 9. märtsi 1998. aasta määrus (EÜ) nr 577/98 tööjõu valikvaatluse korraldamise kohta ühenduses (EÜT L 77, 14.3.1998, lk 3).

(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1177/2003, tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta (ELT L 165, 3.7.2003, lk 1).

(33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 763/2008 rahva ja eluruumide loenduste kohta (ELT L 218, 13.8.2008, lk 14).

(34) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 99/2013 Euroopa statistikaprogrammi 2013–2017 kohta (ELT L 39, 9.2.2013, lk 12).

(35)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1296/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) ning muudetakse otsust nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 238)

(36)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembrini 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

(37)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

(38)

(39) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(40) ABM: tegevuspõhine juhtimine; ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

(41) Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(42) DG ESTATi ja teiste osalevate peadirektoraatide vahel on saavutatud kokkulepe käesoleva ettepanekuga hõlmatud tegevuste rahastamise kohta, mis toimub DG ESTATile risttüüpi edasidelegeerimise vormis.

(43) Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html .

(44) Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(45) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(46) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(47) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(48) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(49) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(50) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(51) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(52) Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(53) Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele. „Erieesmärk/eesmärgid ...“

(54) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(55) Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

(56) Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud, suhkrumaks) korral tuleb näidata netosummad, st brutosumma, milles on lahutatud 25 % kogumiskuludena.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.8.2016

COM(2016) 551 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega valimitena kogutud individuaalsete andmete põhjal luuakse üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik

{SWD(2016) 282 final}
{SWD(2016) 283 final}

I lisa

Hõlmatud teemad

Valdkond	Teema	Konkreetsed teemad
Kõik valdkonnad	Tehnilised andmed	Andmekogumisega seotud teave
		Identifitseerimine
		Statistiline kaal
		Intervjuu karakteristikud
		Asukoht
	Üksikisikute ja leibkondade vaatlustunnused	Demograafia
		Kodakondsus ja rändetaust
		Leibkonna koosseis
	Tööturul osalemine	Põhitegevusala (vastavalt enda määratlusele)
		Töökoha peamised vaatlustunnused
	Haridustase ja -käik	Saavutatud haridustase
Tööturg	Üksikisikute ja leibkondade vaatlustunnused	Leibkonna koosseis – üksikasjad
		Riigis viibimise kestus
	Tööturul osalemine	Tööhõiveseisund
		Lepingu kestus Lepingu kestus – lisateave
		Täis- või osaline tööaeg; selle põhjus
		Majanduslikult sõltuv füüsilisest isikust ettevõtja
		Järelevalvekohustused
		Ettevõtte suurus
		Töökoht
		Töötamine kodus
		Töö otsimine
		Töötahe
		Kättesaadavus
		Teine töökoht
		Uue töökoha otsimine
		Töö ja pereelu ühitamine
		Noored tööturul
		Võõrtöötajate ja nende otseste järeltulijate olukord tööturul
		Pensionile minek
		Hooldusvajadused
	Töösuhte pikkus ja varasem töökogemus	Tööleasumine
		Töö leidmise viis
		Varasem töökogemus
	Töötingimused, sh tööaeg ja tööaja korraldus	Tööaeg
		Tööaja korraldus
		Töökorraldus ja tööaja korraldus
	Haridustase ja -käik	Haridustase – üksikasjad
	Osalemine hariduses ja koolituses	Osalemine formaalses ja mitteformaalses hariduses ja koolituses (4 nädalat)
		Osalemine formaalses ja mitteformaalses hariduses ja koolituses (12 kuud)
	Tervis: seisund ning puue, hooldus ja mõjutegurid	Tööõnnetused ja muud tööga seotud terviseprobleemid
		Euroopa terviseseisundi minimoodul
	Tulu, tarbimine ja jõukus, sh võlad	Töötasu
Tulud ja elutingimused	Üksikisikute ja leibkondade vaatlustunnused	Leibkonna koosseis – üksikasjad
		Riigis viibimise kestus
	Osalemine hariduses ja koolituses	Osalemine formaalsetes õpitegevustes (hetkeseisuga)
	Haridustase ja -käik	Haridustase – üksikasjad
	Tööturul osalemine	Töökoha karakteristikud
		Lepingu kestus
		Tööhõiveseisund
		Tööturu konkreetne olukord
		Järelevalvekohustused
	Töösuhte pikkus ja varasem töökogemus	Varasem töökogemus
	Töötingimused, sh tööaeg ja tööaja korraldus	Töökalender
		Tööaeg
	Tervis: seisund ning puue, hooldus ja mõjutegurid	Euroopa terviseseisundi minimoodul
		Tervislik seisund ja puue
		Laste tervis
		Tervishoiuteenuste kättesaadavus
		Tervishoid
		Tervishoiuteenuste kättesaadavus (lapsed)
		Tervist mõjutavad tegurid
	Elukvaliteet, sh sotsiaalne ja kultuuriline osalemine ning heaolu	Elukvaliteet
		Sotsiaalne ja kultuuriline osalemine
		Heaolu
	Elutingimused, sh materiaalne puudus, eluase, elukeskkond ja juurdepääs teenustele	Materiaalne puudus
		Puudustkannatavad lapsed
		Peamised eluasemetunnused
		Konkreetsed elamistingimused, sh väga halvad elamistingimused
		Eluasemekulud, sh kaudne üür
		Elukeskkond
		Teenuste, sh hooldusteenuste kasutamine
		Taskukohasus
		Rahuldamata vajadused ja nende põhjused
		Lastehoid
	Tulu, tarbimine ja jõukus, sh võlad	Töötasu
		Toetustest saadav tulu
		Pensionidest saadav tulu
		Muud tulud
		Maksud ja sissemaksed
		Kogutulu
		Ülemäärane võlgnevus
		Võlgnevused
		Jõukus
		Tarbimise põhikomponendid
		Ebasoodsate asjaolude põlvkondadevaheline edasikandumine
Tervis	Tervis: seisund ning puue, hooldus ja mõjutegurid	Euroopa terviseseisundi minimoodul
		Haigused ja kroonilised haigusseisundid
		Õnnetusjuhtumid ja vigastused
		Valu
		Vaimne tervis
		Piiratud funktsionaalne võimekus
		Raskused enesehooldusel
		Raskused majapidamistöödel
		Ajutine tegevuspiirang (terviseprobleemide tõttu)
		Takistused konkreetsetes eluvaldkondades osalemisel
		Tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse teenuste kasutamine
		Ravimite kasutamine
		Ennetavad teenused
		Tervishoiuteenuste kättesaadavus
		Pikkus ja kaal
		Füüsiline aktiivsus
		Toitumisharjumused
		Suitsetamine
		Alkoholi tarbimine
		Sotsiaalsed ja keskkonnaalased tegurid
	Tulu, tarbimine ja jõukus, sh võlad	Kogutulu
Haridus ja koolitus	Üksikisikute ja leibkondade vaatlustunnused	Riigis viibimise kestus
	Töösuhte pikkus ja varasem töökogemus	Tööleasumine
	Tööturul osalemine	Ettevõtte suurus
	Haridustase ja -käik	Haridustase – üksikasjad
		Hariduskäik
		Isiku poolt nimetatud oskused
	Osalemine hariduses ja koolituses	Juurdepääs õppimisvõimalusi käsitlevale teabele ja nõustamisele (12 kuud)
		Osalemine formaalses õpitegevuses (12 kuud)
		Viimatise formaalse õpitegevuse andmed (12 kuud)
		IKT vahendite kasutamine viimatises formaalses õpitegevuses (12 kuud)
		Viimatises formaalses õpitegevuses osalemise põhjused (12 kuud)
		Viimatise formaalse õpitegevuse tasu ja kestus tundides (12 kuud)
		Viimatise formaalse õpitegevuse tulemused ja sellest saadud oskuste kasutamine (12 kuud)
		Osalemine mitteformaalses õpitegevuses (12 kuud)
		Mitteformaalse õpitegevuse andmed (12 kuud)
		IKT vahendite kasutamine mitteformaalses õpitegevuses (12 kuud)
		Mitteformaalses õpitegevuses osalemise põhjused (12 kuud)
		Mitteformaalse õpitegevuse tasu ja kestus tundides (12 kuud)
		Mitteformaalse õpitegevuse tulemused ja sellest saadud oskuste kasutamine (12 kuud)
		Takistused hariduses ja koolituses osalemisele (12 kuud)
		Informaalne õppimine
	Tulu, tarbimine ja jõukus, sh võlad	Kogutulu
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine	Infoühiskonnas osalemine	Juurdepääs IKT vahenditele
		IKT vahendite kasutamine ja kasutussagedus
		Takistused ja probleemid kasutamisel
		Kasutamise mõju
		Turvalisus, privaatsus, usaldusväärsus
		Kõikjal kättesaadav internetiühendus
		Digitaaloskused
		Tegevused internetis
		E-kaubandus
		Suhtlemine avaliku sektori asutustega
	Tulu, tarbimine ja jõukus, sh võlad	Kogutulu
Ajakasutus	Üksikisikute ja leibkondade vaatlustunnused	Leibkonna koosseis – üksikasjad
	Osalemine hariduses ja koolituses	Osalemine formaalsetes õpitegevustes (hetkeseisuga)
	Tervis: seisund ning puue, hooldus ja mõjutegurid	Euroopa terviseseisundi minimoodul
	Elutingimused, sh materiaalne puudus, eluase, elukeskkond ja juurdepääs teenustele	Kestvuskaupade omamine
		Lastehoid
		Haigete ja eakate hooldamine
	Töötingimused, sh tööaeg ja tööaja korraldus	Tööaeg
		Tööaja korraldus
	Tulu, tarbimine ja jõukus, sh võlad	Tootmine omatarbimiseks ja müügiks, parandamine
		Töötasu
		Kogutulu
	Aja jaotamine	Ajakasutus, tegevuste liigid
		Paralleelsed tegevused
		Tegevuskoht
		Teiste juuresviibimine tegevuse ajal
		Tegevuse hindamine
Tarbimine	Üksikisikute ja leibkondade vaatlustunnused	Leibkonna koosseis – üksikasjad
	Elutingimused, sh materiaalne puudus, eluase, elukeskkond ja juurdepääs teenustele	Eluaseme põhitunnused
	Osalemine hariduses ja koolituses	Osalemine formaalsetes õpitegevustes (hetkeseisuga)
	Tööturul osalemine	Lepingu kestus
	Tulu, tarbimine ja jõukus, sh võlad	Kogutulu
		Maksud ja sissemaksed
		Mitterahaline tulu tasustamata tegevustest
		Kaudne üür
		Peamine tuluallikas
		Jõukus
		Võlad
		Võlgnevused
		Tarbimine COICOPi järgi
		Piiriülesed tarbimiskulutused COICOPi järgi
		Omatarbimine

II lisa

Täpsusnõuded

1.Kõigi andmekogumite täpsusnõuded on esitatud standardvigades ning väljendatud tegelike prognooside ja riigi või NUTS 2 piirkonna statistilise kogumi suuruse pideva funktsioonina.

2.Konkreetse prognoosi hinnanguline standardviga ei tohi olla suurem järgmisest väärtusest:

3.Funktsioon f(N) väljendub kujul f(N)=a√N+b

4.Parameetrite N, a ja b puhul kasutatakse järgmisi väärtusi.

	N	a	b
Tööturu valdkond: täpsusnõuded
Prognoositav (riiklik) töötuse määr kvartalis 15–74 aasta vanuses elanikkonnas	Riigi elanikkond vanuses 15–74 tavaleibkondades, miljonites ja kolmanda kümnendkohani ümardatult	7 800	-4 500
Prognoositav (riiklik) tööhõive määr kvartalis 15–74 aasta vanuses elanikkonnas	Riigi elanikkond vanuses 15–74 tavaleibkondades, miljonites ja kolmanda kümnendkohani ümardatult	7 800	-4 500
Prognoositav töötuse määr kvartalis 15–74 aasta vanuses elanikkonnas igas NUTS 2 piirkonnas	Elanikkond vanuses 15–74 NUTS 2 piirkonna tavaleibkondades, miljonites ja kolmanda kümnendkohani ümardatult	Vt punkt 6
Tulude ja elutingimuste valdkond
Suhtelise vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse määr elanikkonnas	Tavaleibkondade arv riigis, miljonites ja kolmanda kümnendkohani ümardatult	900	2 600
Püsiva vaesuse määr elanikkonnas nelja aasta jooksul	Tavaleibkondade arv riigis, miljonites ja kolmanda kümnendkohani ümardatult	350	1 000
Suhtelise vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse määr elanikkonnas igas NUTS 2 piirkonnas (vt punkt 7)	Tavaleibkondade arv NUTS 2 piirkonnas, miljonites ja kolmanda kümnendkohani ümardatult	600	0
Tervishoiu valdkond
Tavapärasest tegevusest terviseprobleemide tõttu suurel määral kõrvale jäänud isikute protsent elanikkonnas (vanuses 15 ja üle selle)	Riigi elanikkond vanuses 15 ja üle selle tavaleibkondades, miljonites ja kolmanda kümnendkohani ümardatult	1 200		2 800

Hariduse ja koolituse valdkond
Formaalses hariduses ja koolituses osalemise määr (18–24-aastased isikud)	Riigi elanikkond vanuses 18–24 tavaleibkondades, miljonites ja kolmanda kümnendkohani ümardatult		200			1 500
Mitteformaalses hariduses ja koolituses osalemise määr (25–69-aastased isikud)	Riigi elanikkond vanuses 25–69 tavaleibkondades, miljonites ja kolmanda kümnendkohani ümardatult		400			2 000
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna kasutamine
Nende inimeste protsent, kes tellisid eelmise aasta jooksul interneti vahendusel kaupu või teenuseid isiklikuks tarbeks.	Riigi elanikkond vanuses 16–74 tavaleibkondades, miljonites ja kolmanda kümnendkohani ümardatult		400		1 300
Ajakasutuse valdkond
Päevas keskmiselt enam kui 10 % ajast tasustataval tööl töötavate isikute protsent elanikkonnas (vanuses 15 ja üle selle)		Riigi elanikkond vanuses 15 ja üle selle tavaleibkondades, miljonites ja kolmanda kümnendkohani ümardatult		900			3 500
Tarbimise valdkond
Nende leibkondade protsent, kelle kulutused eluasemega seotud kategooriatele, sh veele, elektrile ning gaasile ja muudele kütustele moodustab üle 50 % kogukuludest (vt punkt 8)		Tavaleibkondade arv riigis, miljonites ja kolmanda kümnendkohani ümardatult		900			2 600

5.Kui riigid saavad eespool nimetatud parameetreid kasutades negatiivse f(N) väärtuse, on nad vastavast nõudest vabastatud.

6.Prognoositava töötuse määra puhul 15–74 aasta vanuses elanikkonnas igas NUTS 2 piirkonnas määratakse funktsioon f(N) järgmiselt:

7.Suhtelise vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse prognoositava määra puhul elanikkonnas igas NUTS 2 piirkonnas ei ole need nõuded kohustuslikud vähem kui 0,500 miljoni elanikuga NUTS 2 piirkondadele, tingimusel, et vastav NUTS 1 piirkond vastab asjaomasele nõudele.

8.Tarbimise valdkonnas võib täpsusnõuded täita, kombineerides üksikandmeid kuni kolme järjestikuse vaatlusaasta kohta.

III lisa

Valimi karakteristikud

1.Tööturu valdkonna valimi karakteristikud on järgmised.

(a)Riiklik valim vaatluskvartali (järjestikuste vaatlusnädalate kogumi) kohta jaotatakse ühtlaselt kõigi kvartali nädalate vahel. Vaatluskvartali valim (igas NUTS 2 piirkonnas) jaotatakse kolme kuu vahel proportsionaalselt iga kuu nädalate arvuga.

(b)Valim on aastasisese rotatsiooniga. Järjestikuste aastate samade kvartalite valimid peavad kattuma vähemalt 20 % ulatuses ja järjestikuste kvartalite valimid peavad kattuma vähemalt 50 % ulatuses, võtmata arvesse valimisse kuuluvate inimeste arvu vähenemist.

Ilma et see piiraks artikli 5 lõike 1 kohaldamist, edastatakse andmed terve valimi kohta.

2.Tulude ja elutingimuste valdkonna valimi karakteristikud on järgmised.

(a)Valim on vähemalt kuueaastase rotatsiooniga.

(b)Võtmata arvesse valimisse kuuluvate inimeste arvu vähenemist, peab valim olema kõigi rotatsiooni aastate vahel ühtlaselt jaotatud, välja arvatud valimi suuruse muutumise ajal.

3.Ajakasutuse valdkonna valimi karakteristikud on järgmised. Valimiühikutele vastavad aruandlusperioodid:

(a)on jaotatud 12 järjestikuse kuu peale;

(b)sisaldavad puhkepäevi;

(c)põhinevad juhuslikul valimil.

4.Tarbimise valdkonna valimi karakteristikud on järgmised. Valimiühikutele vastavad aruandlusperioodid on jaotatud 12 järjestikuse kuu peale.

IV lisa

Perioodilisus

1.Tööturu valdkonnas koosnevad andmekogumid kvartalipõhiselt, kord aastas, kord kahe aasta jooksul ja iga kaheksa aasta tagant kogutavast teabest. Erakorralisi teemasid käsitlevate muutujate andmeid kogutakse iga nelja aasta tagant.

2.Tulude ja elutingimuste valdkonnas koosnevad andmekogumid kord aastas, kord kolme aasta tagant ja kord kuue aasta tagant kogutavast teabest. Erakorralisi teemasid käsitlevate muutujate andmeid kogutakse iga kahe aasta tagant.

3.Tervise valdkonnas kogutakse andmeid iga kuue aasta tagant.

4.Hariduse ja koolituse valdkonnas kogutakse andmeid iga kuue aasta tagant.

5.Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise valdkonnas kogutakse andmeid kord aastas.

6.Ajakasutuse valdkonnas kogutakse andmeid iga kümne aasta tagant.

7.Tarbimise valdkonnas kogutakse andmeid iga viie aasta tagant.

V lisa

Andmeedastuse tähtajad

Liikmesriigid edastavad nõutud andmed komisjonile (Eurostat) hiljemalt järgmisteks tähtaegadeks.

1.Tööturu valdkonnas edastavad liikmesriigid:

(1)eelkontrollitud ja ilma otseste tunnusteta üksikandmeid kaheastmelise korra kohaselt:

(a)käesoleva eeskirja kohaldamise esimesel kolmel aastal vastavalt artikli 10 lõikele 4:

–kvartaliandmed: edastatakse kümne nädala jooksul pärast vaatlusperioodi lõppu;

–muud andmed: edastatakse järgneva aasta 31. märtsiks;

(b)alates neljandast kohaldamisaastast toimub edastamine järgmiselt:

–kvartaliandmed: I, II ja III kvartali andmed edastatakse vastavalt sama aasta 29. maiks, 29. augustiks ja 29. novembriks ning IV kvartali andmed edastatakse järgneva aasta 28. veebruariks;

–muud andmed: edastatakse järgneva aasta 15. märtsiks.

Kui tähtaeg langeb laupäevale või pühapäevale, on tegelik tähtaeg sellele järgnev esmaspäev.

Konkreetse teema „töötasu“ alla kuuluvad andmed võib edastada komisjonile (Eurostat) kahekümne ühe kuu jooksul pärast vaatlusperioodi lõppu, kui nende andmete saamiseks kasutatakse haldusandmeid.

(2)Igakuise töötusestatistika koostamise koondtulemused 25 päeva jooksul pärast vaatluskuud. Liikmesriigid ei tohi arvestada vaatluskuu viimast nädalat, kui osa sellest kuulub järgmisse kuusse.

2.Tulude ja elutingimuste valdkonnas edastavad liikmesriigid eelkontrollitud üksikandmed ilma otseste identifitseerimisandmeteta järgmisteks tähtaegadeks:

(a)aasta N andmete kogumisega seotud muutujate puhul aasta N lõpuks. Erandjuhtudel, kui nõutud haldusandmed ei ole õigel ajal kättesaadavad, võib tulusid käsitlevad esialgsed üksikandmed esitada aasta N lõpuks ja lõplikud andmed aasta N+1 28. veebruariks;

(b)aastaga N lõppeva kuueaastase rotatsiooniga seotud muutujate puhul aasta N+1 31. oktoobriks.

3.Tervishoiu valdkonnas esitavad liikmesriigid eelkontrollitud üksikandmed üheksa kuu jooksul pärast riikliku andmekogumisperioodi lõppu.

4.Hariduse ja koolituse valdkonnas esitavad liikmesriigid eelkontrollitud üksikandmed kuue kuu jooksul pärast riikliku andmekogumisperioodi lõppu.

5.Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise valdkonnas esitavad liikmesriigid eelkontrollitud üksikandmed uuringuaasta N 5. oktoobriks.

6.Ajakasutuse valdkonnas esitavad liikmesriigid eelkontrollitud üksikandmed hiljemalt viisteist kuud pärast välitöö lõppemist.

7.Tarbimise valdkonnas esitavad liikmesriigid eelkontrollitud üksikandmed viieteistkümne kuu jooksul pärast vaatlusaasta lõppu.