Brüssel,3.8.2016

COM(2016) 493 final

2016/0238(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 676/2007 ja (EÜ) nr 1342/2008

{SWD(2016) 267 final}
{SWD(2016) 272 final}


SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Põhjamere püügipiirkonnad ja sellega piirnevad alad on kalanduse seisukohast väga keerulised. See piirkond hõlmab vähemalt seitsme rannikuäärse liikmesriigi ja ka Norra laevu, kes kasutavad arvukate kala- ja karbiliikide püügiks väga erinevaid püügivahendeid. Põhiprobleem seisneb selles, et paljusid kõige olulisemaid põhjalähedasi kalavarusid (st neid, kes elutsevad merepõhjas või selle lähedal) püütakse segapüügi käigus. Praktikas tähendab see, et iga kord, kui laev püügivahendit kasutab, moodustub tema saak mitmest eri liigist. Sellise segapüügi tulemusel sõltub saagi koostis sellest, millist tüüpi püügivahendeid, millal ja kus on kasutatud.

Laevad, kes püüavad kalavarusid, mille suhtes kohaldatakse lubatud kogupüüki (TAC), peaksid lõpetama püügi, kui asjaomase kalavaru kvoot on ammendatud. Enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1380/2013 (ühise kalanduspoliitika kohta, edaspidi „alusmäärus“) 1 vastuvõtmist ei pidanud laevad lõpetama püüki, kui ühe kõnealuse varu kvoot oli ammendatud. Selle asemel oli neil võimalik jätkata muude sihtliikide püüki, mistõttu püüti jätkuvalt liike, mille puhul kvoodid olid juba ammendatud, kuigi seaduslikult ei tohtinud nad sellist saaki lossida. Kõnealune kvooti ületav saak tuli vette tagasi lasta.

Kui alusmäärusega kehtestatud lossimiskohustus on täielikult rakendatud, muutub kvooti ületava saagi vette tagasi laskmine ebaseaduslikuks. Seega peavad laevad võib-olla lõpetama püügitegevuse aasta alguses, kui nende kvoot kõige piiravama kalavaru suhtes on ammendatud. Sellisel juhul saaks kõige piiravamast kalavarust püüki piirav liik, kuna asjaomase kalavaru kvoot on ammendatud ja seetõttu ei ole enam võimalik muid kalavarusid püüda. Seepärast on kõnealuste varude lubatud kogupüügi kehtestamisel soovitatav võtta arvesse asjaolu, et mõned kalavarud püütakse segapüügi käigus. Selline lähenemisviis oleks kasulik nii kalavarude kaitse kui ka nende kasutamise seisukohalt. Käesolevas ettepanekus lähtutakse sellisest lähenemisviisist.

Alusmääruse eesmärk on lahendada kalade ülepüügi ja tagasiheite probleem tõhusamalt kui varasemate õigusaktidega. Ilma täiendavate õigusaktideta võib alusmäärus põhjustada kvoodi alakasutamist Põhjameres segapüügi puhul ega võimaldaks mingit erandit lossimiskohustusest pärast seda, kui kolme aasta pikkused tagasiheitekavad on aegunud. Seega kui asjakohaseid meetmeid ei võeta, võib alusmäärus lähiaastatel põhjustada kalandussektori jaoks negatiivseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi.

Võttes arvesse Põhjamere põhjalähedaste kalavarude segapüügi vastastikust mõju, on püügivõimaluste kehtestamisel soovitav lähtuda segapüügi modelleerimise perspektiivist, mis teaduse viimaseid arenguid silmas pidades on nüüd kättesaadav. Niisugune lähenemisviis oleks kooskõlas ka ökosüsteemipõhise lähenemisega kalavarude majandamisele. Esimese sammuna sellise paindliku majandamise suunas tuleks kõigi asjaomaste kalavarude majandamine koondada ühtsesse majandamiskavasse. See hõlmaks kalastussuremuse sihttaset, mis on väljendatud vahemikena (kui see on olemas) iga kalavaru puhul ning mis oleks aluseks kõnealuste kalavarude iga-aastase lubatud kogupüügi kehtestamisel. See võimaldaks paindlikkust lubatud kogupüügi kehtestamisel, tänu millele saaks segapüügist tingitud probleemid üheselt lahendada. Samuti tuleks kavasse lisada kaitsemeetmed, et luua raamistik kalavarude taastamiseks, kui need langevad allapoole ohutuid bioloogilisi piire.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on kehtestada Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ja nende varude püügi majandamiskava. Kavaga tagatakse kõnealuste varude säästev kasutamine, mis oleks kooskõlas maksimaalse jätkusuutliku saagikuse ning kalapüügi majandamise suhtes rakendatava ökosüsteemipõhise lähenemisviisi põhimõtetega. See kava loob stabiilsed püügivõimalused, tagades samas, et kalavarude majandamine tugineb kõige uuemale teaduslikule teabele kalavarude, segapüügiga seotud aspektide ning ökosüsteemi ja keskkonna muude aspektide kohta. Kava hõlbustab ka lossimiskohustuse kasutuselevõttu.

Ettepanek ei ole õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi hulka kuuluv algatus. Siiski aitaks see kaasa kohaldatavate liidu õigusaktide lihtsustamisele. Tehakse ettepanek asendada kaks olemasolevat üheliigipõhist mitmeaastast kava, mis on vastu võetud eraldi määrustega, 2 , 3 koondades kõik erinevate põhjalähedaste kalavarude mitmeaastased kavad ühte määrusesse. See uus lähenemisviis võimaldab saavutada kaitse-eesmärgid ja samas kaotada püügikoormuspiirangud, mis tähendab, et arvukaid aruandlus- ja kontrollikohustusi enam ei nõuta. See vähendab halduskoormust oluliselt.

Kava kohaldatakse Põhjamerel kõigi liidu kalapüügilaevade suhtes sõltumata nende kogupikkusest, sest see on kooskõlas ühise kalanduspoliitika eeskirjadega ning vastab mõjule, mida kõnealused laevad avaldavad asjaomastele kalavarudele.

Alates 1. jaanuarist 2014 kehtivad alusmäärusega sätestatud ühise kalanduspoliitika eeskirjad, sealhulgas sätted, mis käsitlevad mitmeaastasi kavasid ja lubatud kogupüügiga hõlmatud kalavarude lossimiskohustust ning nn piirkondadeks jaotamist. Kava hõlmab neid sätteid järgmiselt.

Kooskõlas mitmeaastaste kavade põhimõtete ja eesmärkidega, mis on sätestatud alusmääruse artiklis 9, on kava eelkõige maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgil põhinev segapüügi kava.

Alusmääruse artiklis 10 on loetletud mitmeaastaste kavade sisu. Selle kohaselt on maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastavad sihttasemed (kui need on olemas) väljendatud ICESi soovitatud vahemike väärtustena. Need vahemikud võimaldavad majandada kõnealuseid kalavarusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse põhjal ning teha kohandusi teaduslike nõuannete muutumise korral, säilitades samal ajal prognoositavuse kõrge taseme. Kõnealuseid sihttasemeid täiendavad kaitsemeetmed, mis on seotud kaitse piirväärtuse käivituslävega. Nende kalavarude puhul, mille kohta on piirväärtused kättesaadavad, väljendatakse neid kudekarja biomassina, mis on tavaliselt saadud ICESi võrdlusuuringute kaudu. Norra salehomaari teatavate funktsionaalsete üksuste puhul väljendatakse neid piirväärtusi, kui need on kättesaadavad, arvukusena. Kui nõuanne kudekarja biomassi ja arvukuse taseme kohta puudub, peaks käivitusläveks olema olukord, kus kalavaru on teadusliku nõuande kohaselt ohus. Tuleb märkida, et kuigi kava koostamisel on Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ja nende varude püügi eripära arvesse võetud, on alusmääruse artikliga 10 ette nähtud, et tulevaste mitmeaastaste kavade struktuur ja teatavad elemendid on sarnased. Sama lähenemisviisi järgiti selleks, et määrata kindlaks kava eesmärgid ja kaitsemeetmed ning rakendada lossimiskohustust, kuna see sisaldub hiljuti vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu xx.xx. aasta määruses (EL) 2016/, millega kehtestatakse Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1098/2007 4 .

Vastavalt alusmääruse artiklile 15 kohaldatakse Põhjamerel lossimiskohustust teatavate põhjalähedaste kalavarude ja püüki määratlevate liikide puhul alates 2016. aastast ning kõikide teiste, püügi piirnormidega hõlmatud liikide puhul alates 1. jaanuarist 2019. Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikele 7 peavad liikmesriigid oma lipu all sõitvatele laevadele kalapüügivõimaluste eraldamisel võtma arvesse saagi tõenäolist koostist ja kogu saagi lossimise kohustust. Selleks võivad liikmesriigid vastu võtta riiklikke meetmeid, nagu riigile eraldatud lubatud kogupüügist teatavate reservide säilitamine või kvootide vahetamine teiste liikmesriikidega.

Kui komisjonile on antud õigus võtta vastu rakendusakte või delegeeritud õigusakte mitmeaastase kavaga ettenähtud eesmärkide saavutamiseks, võivad otsese majandamishuviga liikmesriigid esitada alusmääruse artikli 18 kohaselt ühiseid soovitusi muu hulgas teatavate meetmete vastuvõtmiseks. Selleks kehtestatakse kavaga piirkondlik koostöö liikmesriikide vahel seoses lossimiskohustust käsitlevate sätete ja konkreetsete kaitsemeetmete vastuvõtmisega.

Vastavalt STECFi 5   6 teaduslikele nõuannetele ei hõlma kava püügikoormuse iga-aastaseid piiranguid (merel oldud päevade arv).

Kõnealune kava ei hõlma huntahvenat, kelle varud asuvad Põhjamerel, kuna kõnealuse liigi varusid kasutatakse peamiselt väljaspool Põhjamerd. Komisjon tunnistab, et huntahvenat hõlmav majandamiskava on siiski vajalik. Seda tuleb kohaldada kõnealuse varu püügi suhtes ICESi IVb ja c, VIIa ja VIId–h püügipiirkonnas. Seda kohaldataks ka huntahvena harrastuspüügi suhtes.

Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruses (EL) nr 1380/2013 (ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 204/585/EÜ)1 on sätestatud ühise kalanduspoliitika üldine raamistik ning määratud kindlaks olukorrad, mille lahendamiseks peavad nõukogu ja Euroopa Parlament võtma vastu mitmeaastased kavad.

Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruses (EÜ) nr 1342/2008 (millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2004)2 on sätestatud eeskirjad tursavarude säästvaks kasutamiseks Põhjameres ja sellega piirnevates vetes.

Nõukogu 11. juuni 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 676/2007, millega kehtestatakse Põhjamere lesta- ja merikeelevarude püügi mitmeaastane majandamiskava, on ette nähtud tingimused merilesta- ja merikeele varude säästvaks kasutamiseks Põhjameres3.

Nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määruses (EÜ) nr 850/98 (kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu) 7 on esitatud tehnilised kaitsemeetmed, st saagi koostise eeskirjad, väikseim võrgusilma suurus, lossitava kala alammõõt ning keelualad ja -ajad teatava püügi puhul. Sellega on kehtestatud ka piirang triivnakkevõrkude kasutamiseks. Praegu on see läbivaatamisel ja see asendatakse juhul, kui komisjoni ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1343/2011 ja (EL) nr 1380/2013 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005) 8 kohta on vastu võetud. 

Iga-aastastes nõukogu määrustes, millega määratakse kindlaks teatavate kalavarude ning kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused, mida kohaldatakse Põhjamerel, on kindlaks määratud asjaomaste kalavarude lubatud kogupüügi tasemed (kõige hiljutisem ja praegu siduv on nõukogu 22. jaanuari 2016. aasta määrus (EL) 2016/72, millega määratakse 2016. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/104 9 ).

Nõukogu määruses (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 10 (edaspidi „nõukogu määrus 1224/2009“), on sätestatud üldised kalanduskontrolli nõuded ning samuti mitmeaastaste kavade erinõuded. 

Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Ettepanek ja selle eesmärgid on kooskõlas liidu poliitikaga, eelkõige keskkonna-, sotsiaal-, turu- ja kaubanduspoliitikaga.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 2.

Subsidiaarsuse põhimõte

Ettepaneku sätted, mis on seotud mere bioloogiliste ressursside kaitsega, on liidu ainupädevusse kuuluvad meetmed. Subsidiaarsuse põhimõtet järelikult ei kohaldata.

Proportsionaalsuse põhimõte

Kavandatud meetmed vastavad proportsionaalsuse põhimõttele, kuna need on asjakohased, vajalikud ning muud vähem piiravad meetmed ei ole soovitud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks kättesaadavad.

Vahendi valik

Kavandatud õigusakt: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Konsulteerimine toimus eri tasanditel, sealhulgas sidusrühmade, teadlaste, avaliku sektori (k.a riiklikud ametiasutused) ja komisjoni talitustega. Läbitud on täielik hindamisprotsess, mis toimus selliselt, et esialgsed käsitletavad ülesanded ja küsimused määras kindlaks merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat, ent peamised sisendid kõigis etappides on pärit teadlastelt ja muudelt ekspertidelt ja sidusrühmadelt, kes olid täielikult kaasatud kogu protsessi vältel.

Konsulteerimine sidusrühmadega

Sidusrühmadega konsulteeriti sihipäraselt analüüsi käigus ning Põhjamere piirkondliku nõuandekomisjoniga 11 peetud konsultatsioonide teel. Nõuandekomisjonid on sidusrühmade organisatsioonid, 12 mis on asutatud eelmise, 2002. aasta ühise kalanduspoliitika reformiga (kalandus-, töötlemis- ja turustamissektorid), ning muud huvirühmad, näiteks keskkonna- ja tarbijaorganisatsioonid. Nõuandekomisjonide tegevus on jaotatud merealade kaupa. Alusmääruse III lisaga on ette nähtud nõuandekomisjon Põhjamere piirkonna jaoks – Põhjamere piirkondlik nõuandekomisjon – ja piiritletud selle ala täpne ulatus – ICESi IV alapiirkond ja IIIa rajoon 13 .

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat korraldas kaks meetme võimalikku ulatust analüüsivat seminari. Esimene toimus 27. veebruaril 2014 Brüsselis 14 . Kutsutud osalejate hulka kuulusid teaduseksperdid ja Põhjamere liikmesriikide ning Põhjamere piirkondliku nõuandekomisjoni ja pelaagiliste liikide nõuandekomisjoni esindajad. Kõnealuse seminari käigus algatati arutelu Põhjamere segapüügi mitmeaastase kava väljatöötamise ja rakendamise üle.

Järgnevalt toimus teine sellekohane seminar Brüsselis 29. ja 30. septembril 2014 15 . Kutsutud osalejate hulka kuulusid teaduseksperdid, Põhjamere liikmesriikide ja Põhjamere piirkondliku nõuandekomisjoni esindajad. Selle peamine eesmärk oli jõuda ühisele arusaamisele mitmeaastaste kavade uue õigusliku ja poliitilise raamistiku kohta, arutada Põhjamere tegevuskava esialgset vormi spetsiaalsete rühmade kaudu, et seejärel ühiselt arutada tulevase kava „ülesehitust“.

Lisaks peeti arutelusid Põhjamere nõuandekomisjoniga selle segapüügi töörühma koosolekutel 2015. aasta oktoobris Amsterdamis ja 2015. aasta märtsis Kopenhaagenis11.

Laiaulatuslik veebipõhine avalik konsultatsioon toimus ajavahemikul 9. veebruarist kuni 4. maini 2015 16 . Liikmesriigid, nõuandekomisjonid, tööstusharu esindavad organisatsioonid, vabaühendused ja üldsus esitasid kokku 25 üksikasjalikku ettepanekut. Peamised järeldused olid järgmised.

Praegused majandamiskavad on liiga ettekirjutavad ja keerulised. Need tuleb asendada õigusaktidega, mis põhinevad strateegilistel eesmärkidel ja üldpõhimõtetel.

Iga uue majandamiskava puhul tuleks võtta arvesse segapüügi puhul esinevat koostoimet.

Lossimiskohustus valmistab laevastikele kvootide jaotamisel suuri raskusi nii kalandussektorile kui ka liikmesriikidele.

Üksikasjalikke eeskirju tuleks hallata piirkondlikul tasandil, kuid vaja on tagada kooskõla naaberalade majandamiskavadega.

Paljud osalised nõustuvad sellega, et tursk, kilttursk, põhjaatlandi süsikas, merlang, harilik merikeel, merilest ja norra salehomaar on peamised sihtliigid. Eriarvamustel ollakse täiendavate sihtliikide kaasamise ja muude liikide kaitse taseme suhtes. Üldiselt eelistavad liikmesriigid ja kalandussektor keskenduda peamistele sihtliikidele, samas kui vabaühendused soovivad konkreetseid eesmärke iga Põhjameres püütava liigi kohta.

Majandamiskava alusel võetavad tehnilised meetmed tuleks kokku leppida piirkondlikul tasandil.

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine 

Kehtivate õigusaktide hindamiseks vajaliku töö ja konsulteerimise teostasid enamasti kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) 17 ning Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) 18 egiidi all töötavad teadlased, samuti bioloogiliste ressursside hindamise rühm (MRAG) vastavalt komisjoniga sõlmitud raamlepingule.

Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

STECF, ICES ja MRAG on mitmel korral hinnanud praegust tursavarude majandamise kava2 (edaspidi „tursavarude majandamiskava“) ning Põhjamere merikeele- ja -lestavarude majandamiskava3 (edaspidi „lestavarude majandamiskava“) enne ühise kalanduspoliitika reformi. Lestavarude majandamiskava puhul tegi MRAG 19 2009. aastal poliitikavalikute mõjuhinnangu, mis hõlmas esimest „varude taastamise etappi“ ja teist „varude majandamise etappi“, kuna selline läbivaatamine on kavaga ette nähtud juhul, kui mõlemad jälgitavad kalavarud on kahel järjestikusel aastal olnud ohututes bioloogilistes piirides. STECFi eksperdirühm, mis kohtus Vigos 2010. aasta oktoobris, 20 hindas samuti lestavarude majandamiskava.

2011. aastal toimus kaks kohtumist, et mitmed majandamiskavad, sealhulgas tursavarude majandamiskava2 tagasiulatuvalt läbi vaadata: need olid STECFi ja ICESi ühendatud eksperdirühma kohtumised Kopenhaagenis veebruaris ja märtsis 2011 21 ning järelkohtumine 2011. aasta juunis5 Hamburgis. Mõlemale koosolekule olid kutsutud osalema Põhjamere piirkondlik nõuandekomisjon ja liikmesriikide ametiasutused. Nende analüüside põhjal järeldati, et kasulik oleks tursavarude majandamiskava2 ühendada Põhjamere norra salehomaari, kilttursa, merlangi, põhjaatlandi süsika, hariliku merikeele ja merilesta varude majandamiskavaga ning et kõnealuse kava alusel ei kontrollitud kalastussuremust, nagu see oli kavandatud.

Sel ajal ei võtnud komisjoni talitused institutsioonide vahel juhtimispädevuste üle toimunud vaidluse tõttu meetmeid kummagi kava läbivaatamiseks. Pärast seda kui institutsioonidevaheline töökond oli vaidluse lahendamiseks esitanud oma järeldused 22 ja pärast uue ühise kalanduspoliitika vastuvõtmist, sai hindamisalases töös arvesse võtta uut poliitilist konteksti.

2014. aastal kohtus STECFi eksperdirühm 10.–14. märtsil Vareses Itaalias, et koostada tagasiulatuv hinnang lestavarude majandamiskava kohta7. STECF vaatas hinnangu läbi täiskogu istungil Brüsselis 2014. aasta märtsi lõpus 23 .

Liikmesriigid, kalandussektor, teadlased 24 , 25 , 26 , 27 , 28 , 29 , 30 , 31 , 32 , 33 , 34  ja keskkonnaorganisatsioonid peavad praegusi majandamiskavasid ebatõhusaks, liigselt ettekirjutavaks, tarbetult koormavaks ja ELi kalandussektorile majandlikku kahju toovaks. Eelkõige on kriitika keskmes nn merepäevade süsteem. Tursavarude majandamiskava2 hindamisel järeldas STECF, et kava alusel ei kontrollitud kalastussuremust, nagu see oli kavandatud, ja et majandamiskava lühiajaline majanduslik mõju ei olnud selge. Lestavarude majandamiskava puhul leidis STECF, et hariliku merikeele ja merilesta puhul täheldatud varude taastumine ei tulene tõenäoliselt merepäevade suhtes kehtestatud piirangutest25.

Tursavarude majandamiskava2 on palju kritiseeritud täiendavate piirangute pärast, isegi kui Põhjamere tursavarud on viimastel aastatel hakanud taastuma. Selle kava tulemusel on piiratud Põhjameres tursapüüki, mis moodustab umbes 5 % lossitud kalast, ja kalalaevadel on keelatud sadamast lahkuda isegi siis, kui nad omavad kvoodist 95 % muude kalade püügiks. Selline olukord on äärmiselt ebaõiglane ja ebaproportsionaalne kogu kalandussektoris.

Merepäevade süsteemi on kritiseerinud ka mõned sidusrühmad selle negatiivse mõju pärast, mis kahjustab pigem keskkonda kui säilitab kalavarusid, näiteks peavad laevad piiratud eelarve tõttu püüdma kala ranniku lähedal, kuhu on koondunud noorkalad. Samamoodi väitsid Põhjamere kalandussektori esindajad sellekohases avalikus arutelus, et ranged piirangud merel viibitava aja suhtes raskendavad neil pääseda püügipiirkondadesse, kus tursavarude arvukus on madalam, ja seetõttu teravdavad piirangud probleemi seoses soovimatu tursapüügiga segapüügi käigus. Lisaks on merepäevade haldamise süsteem tekitanud märkimisväärse halduskoormuse komisjonile ja liikmesriikide ametiasutustele.

Mõjuhinnang

Põhjamere mitmeaastase kava mõju hinnati uue ühise kalanduspoliitika ja tehniliste meetmete määruste ümbersõnastamise kontekstis. Uus ühine kalanduspoliitika sisaldab muu hulgas uut lossimiskohustust, maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamise ajakava ja piirkondadeks jaotamist. Selle taustal on nende küsimuste puhul lähtutud mitmest raportist, uuringust ja lepingust. Need hõlmavad järgmist:

ühise kalanduspoliitika reform24;

lossimiskohustuse kehtestamise mõju25,26;

ühise kalanduspoliitika sotsiaalmajanduslikud mõõtmed27,28;

uue tehnilisi meetmeid käsitleva määruse väljatöötamine29;

segapüügiga seotud küsimused,30 sealhulgas tegelemine püüki piiravate liikide mõjuga31;

majandamispiirkondadega seotud kaalutlused uute mitmeaastaste kavade puhul32;

maksimaalse jätkusuutliku saagikuse kasutamise haldamisega seotud kaalutlused33.

Üksikasjalikult uuriti kahte seadusandlikku võimalust: (1. poliitikavariant – kasutada alusmäärust ja 2. poliitikavariant – kehtestada ühtne segapüügi mitmeaastane kava). Lisaks kaaluti 2. poliitikavariandi raames mitut allvarianti järgmiste aspektide suhtes: i) alade piiritlemine, ii) meetodi valik lossimiskohustuse kasutuselevõtu lihtsustamiseks, iii) FMSY-vahemike valik, iv) kavaga hõlmatud liikide valik, v) FMSY saavutamise kuupäev ning vi) ajavahemik kalavaru taastamiseks ettevaatusprintsiibi kohasele tasemele. Nelja esimese aspekti puhul sai eelistatud valiku teha kvalitatiivse analüüsi põhjal. Kahte viimast aspekti uuriti kvantitatiivse mõju analüüsi põhjal ja võrreldi 1. poliitikavariandiga.

Eelistati 2. poliitikavarianti (ühtne segapüügi mitmeaastane kava), kus FMSY saavutatakse hiljemalt 2020. aastaks ja kalavarud taastuvad kiiresti ettevaatusprintsiibi kohasele tasemele. Kui FMSY on mõne sellise kalavaru suhtes saavutatud, ei tohiks kõnealuse kalavaru kasutamine FMSY ületada. Eelistatud variant (Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ühtne segapüügi mitmeaastane kava) on palju tõhusam saavutamaks käesoleva algatuse eesmärke kui 1. poliitikavariant (alusmäärus). 2. poliitikavariandil on positiivne keskkonnamõju võrreldes 1. poliitikavariandiga. Ka majanduslik ja sotsiaalne mõju keskmiselt positiivne võrreldes 1. poliitikavariandiga. Positiivne mõju on veelgi suurem kui kasutada eelistatud allvarianti „saavutada FMSY hiljemalt 2020. aastaks“ ja „varude kiire taastamise ajavahemik“. Majanduslikult suureneb keskmine kasumlikkus peamiselt tänu väiksematele muutuvkuludele ja kalavarude kättesaadavusele. Sotsiaalses plaanis väheneb VKEde halduskoormus ja töökohad säilivad. Keskkonnaaspektist vähendab „varude kiire taastamine“ varude hävinemise ohtu ja suurendab keskmist biomassi.

Lisaks lihtsustatakse ebapopulaarse merepäevade süsteemi ja ühtse kalapüügipiirkonna nõude kaotamisega õigusraamistikku ning vähendatakse liikmesriikide ja tööstusharu halduskoormust.

Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Kuigi kava ei ole seotud õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkusega, vähendab see regulatiivset koormust, kuna sellega tunnistataks kaks määrust kehtetuks, et ühendada need kõnealuse kavaga.

Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruses (EÜ) nr 1342/2008 (millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2004) on sätestatud eeskirjad tursavarude säästvaks kasutamiseks Põhjameres ja sellega piirnevates vetes2.

Nõukogu 11. juuni 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 676/2007, millega kehtestatakse Põhjamere lesta- ja merikeelevarude püügi mitmeaastane majandamiskava, on ette nähtud tingimused merilesta- ja merikeele varude säästvaks kasutamiseks Põhjameres3.

Enamik (98 %) Põhjamere põhjalähedaste varude püügi ja töötlemisega tegelevatest ettevõtjatest on VKEd või mikroettevõtjad. Kehtiv süsteem tekitab suurt majanduslikku kulu ettevõtetele ja eelkõige VKEdele. Need kulud on tingitud keerulistest eeskirjadest ja seda välditakse tulevikus (lihtsustamise otsene kasu). Säästev kasutamine annab suuremat kasumlikkust, aidates kaasa majandustulemuste parandamisele. Kaluritel on suurem vabadus otsustada, kus ja millal püüda. Püügikoormuse reguleerimise korra kaotamisega ei vähendata mitte ainult tööstusharu halduskoormust, sh suurt aruandlust, vaid ka riikide haldusasutuste koormust selliste aruannete töötlemisel ja järelevalvel.

Põhiõigused

Ei kohaldata

4.MÕJU EELARVELE

Mõju eelarvele puudub

5.MUU TEAVE

Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Nõukogu määrusega 1224/200910 on ette nähtud kontrolli, inspektsiooni ja jõustamise õigusraamistik, et tagada ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimine. Kooskõlas käesoleva määruse artikliga 43 tuleks mitmeaastastes kavades kindlaks määrata künnised, mille ületamisel tuleb mitmeaastaste kavadega reguleeritavate kalavarude saak lossida määratud sadamates. Lisaks võetakse kavaga kasutusele piirkonna- ja kalapüügipõhised eeskirjad seoses eelteatise esitamise nõuetega, mis on sätestatud nõukogu määruse 1224/2009 artiklis 17.

Kavaga nähakse ette asjaomastele varudele kavast tuleneva mõju korrapärane hindamine teaduslike nõuannete põhjal. Esmatähtis on kindlaks määrata asjakohane tähtaeg selliseks hindamiseks: ajavahemik, mille jooksul on piirkondlikud meetmed vastu võetud ja rakendatud ning selle mõju kalavarudele ja -püügile ilmnenud. Samuti tuleks arvesse võtta teadusasutuste töömeetodit, sh nende regulaarseid võrdlusanalüüse. Veel hiljuti, kui hindamine hõlmas kolmeaastast ajavahemikku, ei saadud teaduslikke nõuandeid piisavate andmete või suundumuste puudumise tõttu anda. Seega tuleks kava hinnata iga viie aasta tagant.

Sellega seoses tuleb märkida, et kava mõju korrapärane hindamine ei takista seadusandjaid kava muutmast, kui see on tingitud uuest teaduslikust, poliitilisest või sotsiaal-majanduslikust arengust.

Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Kooskõlas kalavarude kaitset käsitleva ühise kalanduspoliitika üldise eesmärgiga ning pidades silmas alusmääruse artikleid 9 ja 10, milles nõutakse mitmeaastaste kavade väljatöötamist, on kava peamised elemendid järgmised.

Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ja nende varude püügi kava kohaldamisala.

Eesmärgid ja sihttasemed (saavutada selline kalastussuremuse tase, mis on kooskõlas maksimaalse jätkusuutliku saagikuse põhimõttega). Alusmääruse artikli 10 kohaselt peaksid sihttasemed olema mõõdetavad. Kavandatud sihttasemed on väljendatud kalastussuremuse ligikaudsete vahemikena (FMSY), nagu on soovitanud ICES. Need FMSY-vahemikud võimaldavad majandada asjaomaseid kalavarusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse põhjal ning teha kohandusi teaduslike nõuannete muutumise korral, säilitades samal ajal prognoositavuse kõrge taseme.

Kaitse piirväärtused, mis on väljendatud kudekarja biomassina tonnides või arvukusena numbrites ja lisatud kavasse, määrab kindlaks ICES tavaliselt oma võrdlusuuringute kaudu. Kui nõuanne kudekarja biomassi või arvukuse taseme kohta puudub, peaks piirväärtuseks olema olukord, kus kalavaru on teadusliku nõuande kohaselt ohus.

Kaitsemeetmed ja konkreetsed kaitsemeetmed on seotud kaitse piirväärtustega. Kui teadusliku nõuande põhjal on mis tahes asjaomane kalavaru allpool kõnealust piirväärtust, tuleks sellise kalavaru lubatud kogupüüki vähendada. Seda meedet võib täiendada vajalike meetmetega, nagu näiteks tehnilised meetmed või komisjoni või liikmesriigi erakorralised meetmed.

Piirkondadeks jaotamise põhimõtte kohaselt vastuvõetavad sätted seoses lossimiskohustusega on vajalikud selleks, et teha tulevikus uuemate teaduslike nõuannete põhjal võimalikud erandid lossimiskohustusest liikide puhul, mille kõrge ellujäämismäär on teaduslikult tõendatud, ja vähese tähtsusega erandid.

Ette on nähtud kontrollisätted eelteatiste, püügipäevikute ja määratud sadamate kohta. Eelteatiste ja püügipäeviku nõuete puhul on vaja kohandada määruse 1224/2009 üldeeskirju Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ja nende varude püügi suhtes. Seoses määratud sadamatega on määruses 1224/2009 nõutud, et mitmeaastastes kavades tuleb kehtestada künnised, mille ületamisel tuleks põhjalähedaste liikide saaki lossida ainult tugevdatud kontrolliga sadamates.

Kava korrapärane hindamine teaduslike nõuannete põhjal. Kava tuleks hinnata iga viie aasta tagant. Kõnealune ajavahemik võimaldab esmalt lossimiskohustust täielikult rakendada ning piirkondlikud meetmed vastu võtta, rakendada ja nende mõjul kalavarudele ja kalapüügile ilmneda. Ka teadusasutused soovitavad vähemalt sellist ajavahemikku. Veel hiljuti, kui hindamine hõlmas kolmeaastast ajavahemikku, ei saadud teaduslikke nõuandeid piisavate andmete või suundumuste puudumise tõttu anda.

2016/0238 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 676/2007 ja (EÜ) nr 1342/2008

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 35 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooniga, milles liit on osaline, on ette nähtud kaitsekohustused, sealhulgas kohustus toetada püütavate liikide populatsioonide säilitamist maksimaalset jätkusuutlikku saagikust (MSY) tagaval tasemel või nende taastamist sellisele tasemele.

(2)New Yorgis 2015. aastal peetud säästva arengu tippkohtumisel võtsid liit ja selle liikmesriigid endale kohustuse 2020. aastaks reguleerida tõhusalt kalapüüki, teha lõpp ülepüügile ja ebaseaduslikule, teatamata ja reguleerimata kalapüügile ning rakendada teaduspõhised majandamiskavad, et taastada kalavarud võimalikult lühikese aja jooksul vähemalt sellisele tasemele, mis tagab maksimaalse jätkusuutliku saagikuse vastavalt nende bioloogilistele omadustele.

(3)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1380/2013 36 on kehtestatud ühise kalanduspoliitika eeskirjad kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega. Ühine kalanduspoliitika peab toetama merekeskkonna kaitset ja kõikide ärilisel eesmärgil kasutatavate liikide säästvat majandamist, eriti aga hea keskkonnaseisundi saavutamist hiljemalt 2020. aastaks, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/56/EÜ 37 artikli 1 lõikega 1.

(4)Ühise kalanduspoliitika eesmärgid on muu hulgas tagada, et kalapüük ja vesiviljelus on pikaajaliselt keskkonnasäästlik, kohaldada kalavarude majandamise suhtes ettevaatusprintsiipi ja rakendada kalavarude majandamisel ökosüsteemipõhist lähenemisviisi.

(5)Selleks et saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärgid, tuleb vastu võtta mitmed kaitsemeetmed, nagu mitmeaastased kavad, tehnilised meetmed, kalapüügivõimaluste kindlaksmääramine ja eraldamine, ning vastavalt vajadusele neid omavahel kombineerida.

(6)Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklitele 9 ja 10 peavad mitmeaastased kavad põhinema teadus-, tehnika- ja majandusnõuannetel ning sisaldama eesmärke ja mõõdetavaid sihttasemeid koos selgete ajakavade, kaitse piirväärtuste ja kaitseabinõudega.

(7)Nõukogu määrustes (EÜ) nr 1342/2008 38 ja (EÜ) nr 676/2007 39 on sätestatud eeskirjad tursa-, lesta- ja merikeelevarude säästvaks kasutamiseks Põhjameres ja sellega piirnevates vetes. Neid ja muid põhjalähedasi varusid püütakse segapüügi käigus. Seepärast on asjakohane kehtestada ühtne mitmeaastane kava, võttes arvesse sellist tehnilist koostoimet.

(8)Sellist mitmeaastast kava tuleks kohaldada kõigi põhjalähedaste varude ja nende püügi suhtes Põhjameres.

(9)Mõnda põhjalähedast liiki püütakse nii Põhjamerel kui ka sellega piirnevates vetes (piirialade kalavarud). Seepärast peaksid kavas sisalduvad sätted seoses sihttasemete ja kaitsemeetmetega, mida kohaldatakse peamiselt Põhjamerel püütavate kalavarude suhtes, kehtima ka kõnealustele väljaspool Põhjamerd asuvatele piirkondadele. Lisaks tuleb peamiselt väljaspool Põhjamerd püütavate piirialade kalavarude jaoks kehtestada sihttasemed ja kaitsemeetmed selliste väljaspool Põhjamerd asuvate piirkondade mitmeaastastes kavades, kus neid peamiselt püütakse, ja seejuures tuleks nende kavade kohaldamisala laiendada Põhjamerele.

(10)Kõnealuse kava eesmärk peaks olema aidata täita ühise kalanduspoliitika eesmärke, eelkõige saavutada ja säilitada asjaomaste kalavarude maksimaalne jätkusuutlik saagikus (MSY) ning toetada püügi piirnormidega hõlmatud põhjalähedaste liikide lossimise kohustuse rakendamist ja kalavarude majandamise suhtes ökosüsteemipõhise lähenemisviisi rakendamist.

(11)Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 4 kohaselt tuleb kalapüügivõimalused määrata kindlaks kooskõlas mitmeaastastes kavades sätestatud sihttasemetega.

(12)Asjakohane on kehtestada selline kalastussuremuse sihttase (F), mis vastaks eesmärgile saavutada ja säilitada maksimaalne jätkusuutlik saagikus, ning selleks peaks olema väärtuste vahemikud, mis on kooskõlas maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamisega (FMSY). Kõnealused teaduslikele nõuannetele tuginevad vahemikud on vajalikud, et tagada paindlikkus, mis võimaldab võtta arvesse teaduslike nõuannete muutusi, aidata täita lossimiskohustust ning arvestada segapüügi erisusi. FMSY-vahemikud on arvutanud välja Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) ja need peavad olema sellised, et pikas perspektiivis ei väheneks saagikus maksimaalse jätkusuutliku saagikusega võrreldes rohkem kui 5 % 40 . Vahemiku ülempiir on selline, et kalavaru allapoole kudekarja biomassi piirväärtust (Blim) või arvukuse piirväärtust (Abundancelimit) vähenemise tõenäosus ei ületaks 5 %. Selline ülempiir on kooskõlas ka ICESi nõuandva eeskirjaga 41 , mille kohaselt juhul, kui kudekarja biomass või arvukus on väga halb, vähendatakse kalastussuremuse sihttaset nii, et selle ülempiir ei ületa järgmist näitajat: FMSY väärtus korrutatuna kudekarja biomassiga või arvukusega lubatud kogupüügi aastal, jagatuna näitajaga MSY Btrigger või Abundancelimit. Nimetatud kaalutluste ja nõuandva eeskirja põhjal annab ICES kalastussuremust ja püügivõimalusi puudutavaid teaduslikke nõuandeid.

(13)Kalapüügivõimaluste kindlaksmääramiseks peaks üldjuhul kehtima FMSY-vahemike ülemmäär ja teatavatel juhtudel kõrgem ülempiir, tingimusel et asjaomase kalavaru seisundit peetakse heaks. Kindlaksmääratud püügivõimalused võiksid küündida ülempiirini vaid juhul, kui see on teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik käesolevas määruses kehtestatud eesmärkide täitmiseks segapüügi puhul, varude liigisisesest või liikidevahelisest dünaamikast tingitud tõsise kahju vältimiseks või järjestikuste aastate kalapüügivõimaluste kõikumiste piiramiseks.

(14)Kui maksimaalse jätkusuutliku saagikuse sihttasemed ei ole kättesaadavad, tuleks kohaldada ettevaatusprintsiipi.

(15)Varudele, mille kohta vastavad näitajad on kättesaadavad, tuleb kaitsemeetmete kohaldamise eesmärgil kehtestada kaitse piirväärtused väljendatuna kalavarude puhul kudekarja biomassi miinimumtasemena ja norra salehomaari puhul arvukuse miinimumtasemena.

(16)Norra salehomaari funktsionaalse üksuse puhul on asjakohane kasutada järgmisi arvukuse miinimumtasemeid (kui need on kättesaadavad): minimaalne arvukus (Abundancebuffer), mis vastab Põhjamere piirkondliku nõuandekomisjoni 42 kehtestatud Põhjamere norra salehomaari pikaajalises majandamiskavas määratletud piirväärtusele Bbuffer, ning arvukuse piirväärtus (Abundancelimit), mis vastab kudekarja biomassi piirväärtuse miinimumtasemele MSY Btrigger (samaväärne näitajaga Blim), mille on määratlenud ICES7.

(17)Tuleks ette näha asjakohased kaitsemeetmed juhuks, kui kalavaru suurus langeb alla kõnealuste tasemete. Kaitsemeetmed peaksid hõlmama kalapüügivõimaluste vähendamist ja konkreetseid kaitsemeetmeid, kui teaduslike nõuannete põhjal on vaja parandusmeetmeid. Neid meetmeid peaksid vajaduse korral täiendama kõik muud meetmed, nagu näiteks komisjon meetmed vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 12 või liikmesriigi meetmed vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 13.

(18)Selleks et tagada, et kõigi kalavarude puhul eraldatud lubatud kogupüüki segapüügi puhul ei ületata, on vaja vastu võtta teatavad täiendavad meetmed.

(19)Tuleks kehtestada norra salehomaari lubatud kogupüük ICESi IIa ja IV püügipiirkonnas, liites iga funktsionaalse üksuse suhtes kehtestatud püügi piirnormid ning väljaspool funktsionaalseid üksusi asuvate statistiliste ruutude püügi piirnormid kõnealuses lubatud kogupüügi piirkonnas. See ei välista siiski meetmete võtmist, et kaitsta teatavaid funktsionaalseid üksusi.

(20)Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustuse täitmiseks tuleks kavaga ette näha täiendavad majandamismeetmed.

(21)Tuleks kehtestada otsese majandamishuviga liikmesriikide ühiste soovituste esitamise tähtaeg, nagu on nõutud määrusega (EL) nr 1380/2013. 

(22)Selleks et tagada vastavus käesolevas määruses sätestatud meetmetele, tuleks vastu võtta erikontrollimeetmed lisaks meetmetele, mis on ette nähtud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1224/2009 43 .

(23)Arvestades, et Põhjameres sooritavad mitmed väikesed kalalaevad lühikesi püügireise, tuleks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 17 kohast eelteatise kasutamise nõuet laiendada kõigile sellistele laevadele, mille kogupikkus on vähemalt kaheksa meetrit, ning eelteatised tuleks esitada vähemalt üks tund enne eeldatavat sadamasse saabumise aega. Arvestades aga selliste kalapüügireiside mõju, mille käigus püütakse asjaomaste varude kalu väga väikeses koguses, ja nendega seotud eelteatistest tulenevat halduskoormust, on asjakohane kehtestada piirkogus, mille puhul tuleb eelteatis esitada.

(24)Samuti on vaja määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 14 kohast püügipäeviku kasutamise nõuet laiendada laevadele, mille kogupikkus on vähemalt kaheksa meetrit.

(25)Tuleks sätestada põhjalähedaste kalavarude piirkogused, mille ületanud kalalaev on kohustatud saagi lossima määratud sadamas või rannikuäärses kohas vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 43. Liikmesriigid peaksid selliste sadamate või rannikuäärsete kohtade määramisel kohaldama kõnealuse määruse artikli 43 lõikes 5 sätestatud kriteeriume viisil, mis tagab tõhusa kontrolli käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate varude üle.

(26)Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 10 lõikele 3 tuleks ette näha sätted, mille alusel hindab komisjon korrapäraselt käesoleva määruse kohaldamise nõuetekohasust ja tõhusust. Selline hindamine peaks tuginema kava korrapärasele hindamisele teaduslike nõuannete põhjal; kusjuures kava tuleks hinnata iga viie aasta tagant. Kõnealune ajavahemik võimaldab lossimiskohustust täielikult rakendada ning selle jooksul on piirkondlikud meetmed vastu võetud, rakendatud ja nende mõju kalavarudele ja kalapüügile ilmnenud. Ka teadusasutused soovitavad vähemalt sellist ajavahemikku.

(27)Selleks et kohanduda tehnika ja teaduse arenguga õigeaegselt ja proportsionaalselt ning tagada paindlikkus ja võimaldada teatavate meetmete arengut, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu käesoleva määruse täiendamiseks õigusakte parandusmeetmete ja lossimiskohustuse rakendamise kohta. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohased konsultatsioonid, ka ekspertide tasandil, ning et need konsultatsioonid toimuksid vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes parema õigusloome kohta. Selleks et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende eksperdid võivad süstemaatiliselt osaleda delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisega tegelevate komisjoni eksperdirühmade koosolekutel.

(28)Nõukogu määrused (EÜ) nr 1342/2008 ja (EÜ) nr 676/2007 tuleks kehtetuks tunnistada.

(29)Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 9 lõikele 4 hinnati enne kava koostamist selle võimalikku majanduslikku ja sotsiaalset mõju,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK
REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse ICESi IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna liidu vete (edaspidi „Põhjameri“) põhjalähedaste varude ja nende varude püügi mitmeaastane kava (edaspidi „kava“).

2. Olenemata lõikest 1 kohaldatakse artiklis 2 määratletud 1.–4. rühma kalavarude suhtes artikleid 4, 5, 6 ja 8.

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4, nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 4 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 artiklis 3 sätestatud mõistetele järgmisi mõisteid:

(1) „põhjalähedased kalavarud“ – tursklased ja lestalised ning Norra salehomaar, kes elavad merepõhjas või veesamba alumises osas;

(2) „1. rühm“ – põhjalähedased kalavarud, kelle puhul on sihttasemed FMSY-vahemikena ja biomassiga seotud kaitsemeetmed kehtestatud käesolevas kavas järgmiselt:

a)tursk (Gadus morhua), IV alapiirkonnas ning VIId ja IIIa (läänepoolses) rajoonis (Põhjameri, La Manche'i idaosa, Skagerrak), edaspidi „Põhjamere tursk“;

b)kilttursk (Melanogrammus aeglefinus) IV alapiirkonnas ning VIa ja IIIa (läänepoolses) rajoonis (Põhjameri, Šotimaa läänepoolsed veed, Skagerrak), edaspidi „kilttursk“;

c)merilest (Pleuronectes platessa) IV alapiirkonnas (Põhjameri) ja IIIa rajoonis (Skagerrak), edaspidi „Põhjamere merilest“;

d)põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens) IV ja VI alapiirkonnas ning IIIa rajoonis (Põhjameri, Rockall ja Šotimaa läänepoolsed veed, Skagerrak ja Kattegat), edaspidi „põhjaatlandi süsikas“;

e)harilik merikeel (Solea solea) IV alapiirkonnas (Põhjameri), edaspidi „Põhjamere harilik merikeel“;

f)harilik merikeel (Solea solea) IIIa rajoonis ja alarajoonides 22–24 (Skagerrak ja Kattegat, Läänemere lääneosa), edaspidi „Kattegati harilik merikeel“;

g)merlang (Merlangius merlangus) IV alapiirkonnas ja VIId rajoonis (Põhjameri ja La Manche’i idaosa), edaspidi „Põhjamere merlang“;

(3)    „2. rühm“ – norra salehomaari (Nephrops norvegicus) funktsionaalsed üksused (FÜ), mille sihttasemed (väljendatud FMSY-vahemikena) ja arvukusega seotud kaitsemeetmed on kehtestatud käesolevas kavas ning mis hõlmavad järgmist:

i)norra salehomaar IIIa rajoonis (FÜ 3–4);

ii)norra salehomaar IV alapiirkonnas (Põhjameri) funktsionaalsete üksuste kaupa:

norra salehomaar Farne’i sügavikus (FÜ 6);

norra salehomaar Fladen Groundis (FÜ 7);

norra salehomaar Firth of Forthis (FÜ 8)

norra salehomaar Moray Firthis (FÜ 9);

(4) „3. rühm“ – põhjalähedased kalavarud, kelle suhtes kehtivad Põhjameres püügi piirnormid ja kes ei kuulu 1. rühma;

(5) „4. rühm“ – norra salehomaari (Nephrops norvegicus) funktsionaalsed üksused ja statistilised ruudud, mis asuvad väljaspool funktsionaalseid üksusi ICESi IIa ja IV alapiirkonnas ning mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme ja mis ei kuulu 2. rühma;

(6)„5. rühm“ – püügi piirnormidega hõlmamata põhjalähedased kalavarud Põhjameres;

(7)„6. rühm“ – keelatud liigid, mille püük on keelatud ja mis on sellistena määratletud ühise kalanduspoliitika valdkonnas vastu võetud liidu õigusaktis Põhjamere kohta;

(8) „7. rühm“ – põhjalähedased kalavarud, kelle puhul on sihttasemed FMSY-vahemikena ja biomassiga seotud kaitsemeetmed kehtestatud muus liidu õigusaktis kui käesolevas määruses;

(9) „lubatud kogupüük“ (TAC) – iga kalavaru kogus, mida võib püüda aasta jooksul;

(10) „MSY Btrigger“ – kudekarja biomassi piirväärtuse miinimumtase, millest madalama näitaja korral tuleks käivitada sobivad konkreetsed majandamismeetmed selle tagamiseks, et püügimäärad koos looduslike tingimuste muutumisega võimaldaksid varudel pikas perspektiivis taastuda maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgema tasemeni.

II PEATÜKK
EESMÄRGID

Artikkel 3

Eesmärgid

1. Kava aitab saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, mis on loetletud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2, eelkõige kohaldades kalavarude majandamisel ettevaatusprintsiipi, ning selle eesmärk on tagada, et mere bioloogiliste elusressursside kasutamisel taastatakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemale tasemele ja need säilitatakse sellisel tasemel.

2. Kava aitab teha lõpu tagasiheitele seeläbi, et soovimatut püüki välditakse ja piiratakse nii palju kui võimalik, ning täita määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud lossimiskohustust liikide osas, mille kohta kehtivad püügi piirnormid ja mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust.

3. Kavaga rakendatakse kalavarude majandamise suhtes ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, et püügitegevuse negatiivne mõju mere ökosüsteemile oleks võimalikult väike. Kava on kooskõlas liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, eelkõige direktiivi 2008/56/EÜ artikli 1 lõikes 1 seatud eesmärgiga saavutada aastaks 2020 hea keskkonnaseisund.

4. Eelkõige on kava eesmärk:

a)tagada direktiivi 2008/56/EÜ I lisas esitatud tunnuses 3 kirjeldatud tingimuste täitmine ning

b)aidata kaasa direktiivi 2008/56/EÜ I lisas esitatud teiste asjakohaste tunnuste täitmisele vastavalt kalanduse osatähtsusele nende saavutamisel.

III PEATÜKK
SIHTTASEMED

Artikkel 4

1. ja 2. rühma sihttasemed

1. 1. ja 2. rühma kalavarude kalastussuremuse sihttase tuleb saavutada võimalikult kiiresti ning järk-järgult tõusvalt aastaks 2020, misjärel tuleb sihttaset hoida I lisas määratletud vahemikes.

2. Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikele 4 peavad kalapüügivõimalused vastama käesoleva määruse I lisa veerus A esitatud kalastussuremuse sihttasemete vahemikele.

3. Olenemata lõigetest 1 ja 2 võib kalapüügivõimalused kindlaks määrata tasemetel, mis vastavad I lisa veerus A esitatust madalamatele kalastussuremuse tasemetele.

4. Olenemata lõigetest 2 ja 3 võib kalavaru püügivõimalused kindlaks määrata vastavalt I lisa veerus B esitatud kalastussuremuse vahemikele, tingimusel et asjaomane varu ületab II lisa veerus A märgitud kudekarja biomassi piirväärtuse miinimumtaset:

a)kui see on teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks segapüügi puhul;

b)kui see on teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik varudele liigisisesest või liikidevahelisest dünaamikast tingitud tõsise kahju vältimiseks; või

c)selleks, et järjestikuste aastate kalapüügivõimaluste erinevused ei ületaks 20 %.

Artikkel 5

3. ja 4. rühma sihttasemed

1. 3. ja 4. rühma kalavarude püügivõimalused peavad olema kooskõlas maksimaalse jätkusuutliku saagikusega seotud teaduslike nõuannetega.

2. Maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastava kalastussuremusega seotud teaduslike nõuannete puudumisel peavad kalapüügivõimalused olema kooskõlas teaduslike nõuannetega, mille eesmärk on tagada kalavarude jätkusuutlikkus kooskõlas ettevaatusprintsiibiga.

Artikkel 6

5. rühma sihttasemed

5. rühma kalavarude majandamisel kohaldatakse ettevaatusprintsiipi vastavalt teaduslikele nõuannetele.

IV PEATÜKK
KAITSEMEETMED

Artikkel 7

Kaitse piirväärtused 1. ja 2. rühma puhul

Kaitse piirväärtused, mida kohaldatakse asjaomaste kalavarude täieliku paljunemisvõime kaitseks, on esitatud II lisas:

a)    kalavarude kudekarja biomassi miinimumtase (MSY Btrigger);

b)    kalavarude kudekarja biomassi piirväärtus (Blim);

c)    norra salehomaari arvukuse miinimumtase (Abundancebuffer);

d)    norra salehomaari arvukuse piirväärtus (Abundancelimit).

Artikkel 8

1. ja 2. rühma kaitsemeetmed

1. Kui teaduslikust nõuandest nähtub, et teataval aastal on 1. rühma mis tahes kalavaru kudekarja biomass allpool kudekarja biomassi piirväärtuse miinimumtaset (MSY Btrigger) või 2. rühma mis tahes funktsionaalse üksuse arvukus allpool arvukuse piirväärtuse miinimumtaset (Abundancebuffer) vastavalt käesoleva määruse II lisa veerule A, võetakse kõik asjakohased parandusmeetmed, et tagada asjaomase kalavaru kiire taastumine maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgemale tasemele. Eelkõige tuleb erandina käesoleva määruse artikli 4 lõikest 2 kehtestada asjaomase kalavaru püügivõimalused tasemel, mis vastab käesoleva määruse I lisa veerus A esitatud vahemikust madalamale kalastussuremuse tasemele, võttes arvesse kõnealuse varu biomassi või arvukuse vähenemist.

2. Kui teaduslikust nõuandest nähtub, et mis tahes asjaomase kalavaru kudekarja biomass on allpool biomassi piirväärtust (Blim) või norra salehomaari mis tahes funktsionaalse üksuse arvukus allpool arvukuse piirväärtust (Abundancelimit) vastavalt käesoleva määruse II lisa veerule B, võetakse täiendavaid parandusmeetmeid, et tagada asjaomase kalavaru kiire taastumine maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgemale tasemele. Eelkõige tuleb nende parandusmeetmetega erandina käesoleva määruse artikli 4 lõigetest 2 ja 4 peatada asjaomase varu sihtpüük ja vastavalt vähendada kalapüügivõimalusi.

Artikkel 9

3.–7. rühma konkreetsed kaitsemeetmed

Kui teaduslikust nõuandest nähtub, et on vaja parandusmeetmeid, et tagada 3.–7. rühma mis tahes põhjalähedaste kalavarude kaitse, või kui 1. rühma mis tahes kalavarude kudekarja biomass või 2. rühma mis tahes funktsionaalse üksuse varude arvukus teataval aastal on allpool käesoleva määruse II lisa veeru A kohaseid kaitse piirväärtusi, on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 18 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse järgmist:

a)püügivahendite omadused, eeskätt võrgusilma suurus, konksu suurus, püügivahendi konstruktsioon, võrguniidi jämedus, püügivahendi suurus või selektiivsusvahendite kasutamine selektiivsuse säilitamiseks või parandamiseks;

b)püügivahendi kasutamine, eeskätt veesoleku aeg ja püügivahendite kasutamise sügavus, et tagada või parandada selektiivsust;

c)kalapüügi keelustamine või piiramine teatavates piirkondades, et kaitsta kudevaid ja noorkalu, varude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemaid kalu või sihtliiki mittekuuluvaid kalaliike;

d)kalapüügi või teatavat liiki püügiseadmete kasutamise keelustamine või piiramine kindlateks ajavahemikeks, et kaitsta kudevaid ja noorkalu, varude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemaid kalu või sihtliiki mittekuuluvaid kalaliike;

e)kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdud mereelustiku noorisendite kaitse tagamiseks;

f)muud selektiivsusega seotud näitajad.

Artikkel 10

Lubatud kogupüük

1. Liikmesriigid tagavad, et segapüügiga tegelevatele kalalaevadele eraldatud kvootide liigilise koostise puhul on võetud arvesse nende laevade tõenäolise püügi liigilist koostist.

2. Ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist, on norra salehomaari lubatud kogupüük ICESi IIa ja IV püügipiirkonnas iga funktsionaalse üksuse suhtes kehtestatud püügi piirnormide ning väljaspool funktsionaalseid üksusi asuvate statistiliste ruutude püügi piirnormide summa.

V PEATÜKK
LOSSIMISKOHUSTUSEGA SEOTUD SÄTTED

Artikkel 11

Lossimiskohustusega seotud sätted 1.–7. rühma puhul

1.–7. rühma kuuluvate põhjalähedaste kalavarude puhul on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 18 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte järgmiste meetmete kohta:

a)lossimiskohustuse täitmist hõlbustavad erandid lossimiskohustuse kohaldamisest liikide puhul, mille kõrge ellujäämise määr on teaduslikult tõendatud, võttes arvesse püügivahendi, püügimeetodite ja ökosüsteemi omadusi; ning

b)lossimiskohustuse täitmist hõlbustavad vähese tähtsusega erandid; vähese tähtsusega erandid tuleb teha määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 5 punktis c sätestatud juhtudel ja tingimustel;

c)erisätted püügi dokumenteerimise kohta, mille eesmärk on eelkõige jälgida lossimiskohustuse täitmist; ning

d)alammõõtude kindlaksmääramine mereelustiku noorisendite kaitse tagamiseks.

VI PEATÜKK
PIIRKONDADEKS JAOTAMINE

Artikkel 12

Piirkondlik koostöö

1. Käesoleva määruse artiklites 8 ja 10 sätestatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikeid 1–6.

2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseks võivad otsese majandamishuviga liikmesriigid esitada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõike 1 kohaselt ühiseid soovitusi esimest korda hiljemalt 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ja seejärel iga kord 12 kuu jooksul pärast kava mõju hinnangu esitamist vastavalt artiklile 17. Asjaomased liikmesriigid võivad kõnealuseid soovitusi esitada ka juhul, kui nad seda vajalikuks peavad, eelkõige käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate varude olukorra järsu muutumise korral. Ühised soovitused konkreetseks kalendriaastaks kavandatud meetmete kohta tuleb esitada hiljemalt eelneva aasta 1. juuliks.

3. Käesoleva määruse artiklitest 9 ja 11 tulenevad õigused ei piira muude liidu õigusnormidega, sealhulgas määrusega (EL) nr 1380/2013 komisjonile antud volitusi.

VII PEATÜKK
KONTROLLIMEETMED

Artikkel 13

Seos määrusega (EÜ) nr 1224/2009

Käesolevas peatükis sätestatud kontrollimeetmeid kohaldatakse lisaks nõukogu määruses (EÜ) nr 1224/2009 sätestatud meetmetele 1.–7. rühma kuuluvate põhjalähedaste kalavarude suhtes, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 14

Eelteatised

1. Erandina määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 17 lõikest 1 tuleb nimetatud artiklis sätestatud eelteatis esitada vähemalt üks tund enne eeldatavat sadamasse saabumise aega. Rannikuliikmesriikide pädevad asutused võivad juhtumipõhiselt anda loa siseneda sadamasse varem.

2. Lisaks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 17 lõikes 1 sätestatud eelteatise esitamise kohustusele peavad selliste liidu kalalaevade kaptenid, mille kogupikkus on kaheksa kuni kaksteist meetrit, esitama rannikuliikmesriikide pädevatele asutustele vähemalt üks tund enne eeldatavat sadamasse saabumise aega teabe, mis on loetletud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 17 lõike 1 punktides a–f , kui neil on pardal vähemalt järgmine kalakogus:

a)1. rühm: 1 000 kg; ja/või

b)2. ja 4. rühm: 500 kg; ja/või

c)3. rühm: 1 000 kg; ja/või

d)7. rühm: 1 000 kg.

Artikkel 15 
Püügipäevikule esitatavad nõuded 1.–7. rühma puhul

Erandina määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 14 lõikest 1 peavad põhjalähedaste kalavarude püügiga tegelevate liidu kalalaevade kaptenid oma laevade tegevuse kohta püügipäevikut vastavalt nimetatud määruse artiklile 14, kui kalalaeva kogupikkus on vähemalt kaheksa meetrit.

Artikkel 16

Määratud sadamad 1., 2., 3., 4. ja 7. rühma puhul

Piirkogus, mida kohaldatakse mitmeaastase kavaga hõlmatud liikide suhtes, väljendatuna eluskaalus, ja mille ületamise korral peab kalalaev lossima saagi määratud sadamas või rannikuäärses kohas vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 43, on järgmine:

a)1. rühm: 2 tonni;

b)2. ja 4. rühm: 1 tonn;

c)3. rühm: 2 tonni;

d)7. rühm: 2 tonni.

VIII PEATÜKK
JÄRELMEETMED

Artikkel 17

Kava hindamine

Hiljemalt viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ja seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon kava mõju käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatele kalavarudele ja nende varude püügile. Komisjon esitab hindamise tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

IX PEATÜKK
MENETLUSSÄTTED

Artikkel 18

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklites 9 ja 11 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 9 ja 11 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon iga liikmesriigi määratud ekspertidega kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega parema õigusloome kohta 44 .

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artiklite 9 ja 11 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

X PEATÜKK
LÕPPSÄTTED

Artikkel 19

Kehtetuks tunnistamine

1. Määrused (EÜ) nr 1342/2008 ja (EÜ) nr 676/2007 tunnistatakse kehtetuks.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel    Nõukogu nimel

president    eesistuja

(1)

   ELT L 354, 28.12.2013, lk 22.

(2)

   ELT L 348, 24.12.2008, lk 20.

(3)

   ELT L 157, 19.6.2007, lk 1.

(4) xxx
(5)

    Evaluation of multi-annual plans for cod in Irish Sea, Kattegat, North Sea, and West of Scotland (Iiri mere, Kattegati, Põhjamere ja Šotimaast läände jääva piirkonna tursavarude mitmeaastaste majandamiskavade hindamine) (STECF-11-07).

(6) Report on Evaluation/scoping of management plans (Aruanne majandamiskavade hindamise/analüüsi kohta): Evaluation of the multi-annual management plan for the North Sea stocks of plaice and sole (Põhjamere lesta- ja merikeelevarude püügi mitmeaastane majandamiskava) (STECF-14-03).
(7)

   EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1.

(8) COM/2016/0134 final - 2016/074 (COD).
(9)

   ELT L 22, 28.1.2016, lk 1.

(10) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.
(11) http://www.nsrac.org
(12) http://ec.europa.eu/fisheries/documentation/publications/cfp_factsheets/racs_en.pdf  
(13) Kirde-Atlandi piirkond (ja muud merepiirkonnad) on jagatud statistilisteks ruutudeks. Selliste ruutude eri kombinatsioonid on ühendatud ICESi piirkondadega, mille tulemusena saadakse eri piirkonnad, alapiirkonnad, rajoonid ja alarajoonid. ICESi püügipiirkondade eri kombinatsioone kasutatakse kalavarude määratlemiseks ICESi piirkonnas.
(14) Põhjamere segapüügiga seotud kalavarude majandamist käsitleva meetme võimalikku ulatust analüüsiv seminar, Brüssel, 27.2.2014. Ülevaade. Ref.Ares (2015) 2301118-02/06/2015.
(15) Teine Põhjamere segapüügiga seotud põhjalähedaste kalavarude majandamist käsitleva meetme ulatust analüüsiv seminar. Ülevaade aruteludest. Ref.Ares (2015) 2300556-02/06/2015.
(16) http://ec.europa.eu/dgs/maritimeaffairs_fisheries/consultations/north-sea-multiannual/index_en.htm
(17) Komisjoni 26. augusti 2005. aasta otsus 2005/629/EÜ kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee moodustamise kohta (2005/629/EÜ).  
(18) http://www.ices.dk/explore-us/what-we-do/Pages/default.aspx
(19) Economic and social impacts of multi-annual management plans for North Sea plaice and sole, Final Report Fish/2006/09 (Põhjamere lesta- ja merikeelevarude püügi mitmeaastase majandamiskava majanduslik ja sotsiaalne mõju).
(20) Majandamiseesmärke ja strateegiaid käsitleva alarühma aruande (SGMOS 10-06) b osa: Põhjamere lesta- ja merikeelevarude püügi mitmeaastase majandamiskava mõju hinnang.
(21) Report on Scoping for Impact Assessments for Baltic cod and Evaluation of Cod in Kattegat, North Sea, West of Scotland and Irish Sea (STECF-11-02) (Aruanne Läänemere tursavarude mõjuhinnangu analüüsi kohta ning Kattegati, Põhjamere, Šotimaa lääneranniku vete ja Iiri mere tursavarude hinnangu kohta).
(22) http://www.europarl.europa.eu/meetdocs/2009_2014/documents/pech/dv/taskfor/taskforce.pdf
(23) Report on Evaluation/scoping of management plans (Aruanne majandamiskavade hindamise/analüüsi kohta): Evaluation of the multi-annual management plan for the North Sea stocks of plaice and sole (Hinnang Põhjamere lesta- ja merikeelevarude püügi mitmeaastase majandamiskava kohta) (STECF-14-03).
(24) http://ec.europa.eu/fisheries/reform/impact_assessments_en.htm
(25) STECFi 45. täiskogu istungi aruanne (PLEN-14-01).
(26) http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2015/540360/IPOL_STU(2015)540360_EN.pdf
(27) http://ec.europa.eu/fisheries/documentation/studies/socio_economic_dimension/index_en.htm
(28) http://www.socioec.eu/images/SOCIOEC/Media_Centre/Deliverables/SOCIOEC%20Deliverable%  206%208%20Management%20Measures%20North%20Sea%2026%2003%202012.pdf
(29) MRAG et al. (2014) . A study in support of the development of a new Technical conservation measures framework within a reformed CFP (Toetav uuring uute tehniliste kaitsemeetmete raamistiku väljatöötamiseks reformitud ühise kalanduspoliitika raames), 2. osa: Retrospective and prospective evaluation on the Common fisheries policy, excluding its international Dimension (Ühise kalanduspoliitika (v.a selle rahvusvahelise mõõtme) tagasiulatuv ja tulevikku vaatav hindamine)), Brüssel, 265 lk.
(30) http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/etudes/join/2014/529053/IPOL-PECH_ET(2014)529053_EN.pdf
(31) http://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/43805/830996/2014-11_STECF+14-19+-+Landing+Obligations+-+part+4_JRC93045.pdf
(32) http://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/43805/364146/2012-07_STECF+12-14+-+Management+plans+II+-+area+definitions_JRC73150.pdf
(33) http://www.myfishproject.eu/project-myfish/deliverables
(34)

    Uuring „Poseidon Aquatic Resource Management Lot 2 Study“. Halduskogemus Kirde-Atlandi püügikoormuse haldamise kohta (detsember 2010) .

(35)

   ELT C […], […], lk […]..

(36) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).
(37) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).
(38) Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1342/2008, millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2004 (ELT L 348, 24.12.2008, lk 20).
(39) Nõukogu 11. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 676/2007, millega kehtestatakse Põhjamere lesta- ja merikeelevarude püügi mitmeaastane majandamiskava (ELT L 157, 19.6.2007, lk 1).
(40)

    EL palub ICESil esitada Põhjamere ja Läänemere valitud kalavarude FMSY-vahemikud.

(41) ICESi nõuannete üldine taust, juuli 2015.
(42) Põhjamere norra salehomaari varude pikaajaline majandamiskava
(43) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).
(44) Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe.

Brüssel,3.8.2016

COM(2016) 493 final

LISAD

[...]

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 676/2007 ja (EÜ) nr 1342/2008

{SWD(2016) 267 final}
{SWD(2016) 272 final}


LISAD

[...]

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 676/2007 ja (EÜ) nr 1342/2008

I LISA

Kalastussuremuse sihttase

(millele on osutatud artiklis 4)

1. 1. rühm

Kalavaru

Maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamisele vastavad kalastussuremuse sihttasemete vahemikud (FMSY)

Veerg A

Veerg B

Põhjamere tursk

0,22 – 0,33

0,33 – 0,49

Kilttursk

0,25 – 0,37

0,37 – 0,52

Põhjamere merilest

0,13 – 0,19

0,19 – 0,27

Põhjaatlandi süsikas

0,20 – 0,32

0,32 – 0,43

Põhjamere harilik merikeel

0,11 – 0,20

0,20 – 0,37

Kattegati harilik merikeel

0,19 – 0,22

0,22 – 0,26

Põhjamere merlang

ei ole määratud

ei ole määratud

2. 2. rühm

Norra salehomaari funktsionaalne üksus (FÜ)

Maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamisele vastavad kalastussuremuse sihttasemete vahemikud (FMSY) (püügimäärana)

Veerg A

Veerg B

IIIa rajoon (FÜ 3 ja 4)

0,056 – 0,079

0,079 – 0,079

Farne’i sügavik (FÜ 6)

0,07 – 0,081

0,081 – 0,081

Fladen Ground (FÜ 7)

0,066 – 0,075

0,075 – 0,075

Firth of Forth (FÜ 8)

0,106 – 0,163

0,163 – 0,163

Moray Firth (FÜ 9)

0,091 – 0,118

0,118 – 0,118

II LISA

Kaitse piirväärtused

(millele on osutatud artiklis 7)

1. 1. rühm

Kalavaru

Kudekarja biomassi piirväärtuse miinimumtase (tonnides) (MSY Btrigger)

Biomassi piirväärtus (tonnides) (Blim)

Põhjamere tursk

165 000

118 000

Kilttursk

88 000

63 000

Põhjamere merilest

230 000

160 000

Põhjaatlandi süsikas

200 000

106 000

Põhjamere harilik merikeel

37 000

26 300

Kattegati harilik merikeel

2 600

1 850

Põhjamere merlang

ei ole määratud

ei ole määratud

2. 2. rühm

Norra salehomaari funktsionaalne üksus

Arvukuse piirväärtuse miinimumtase (miljonites) (Abundancebuffer)

Arvukuse piirväärtus (miljonites) (Abundancelimit)

IIIa rajoon (FÜ 3 ja 4)

EI KOHALDATA

EI KOHALDATA

Farne’i sügavik (FÜ 6)

999

858

Fladen Ground (FÜ 7)

3583

2767

Firth of Forth (FÜ 8)

362

292

Moray Firth (FÜ 9)

262

262