EUROOPA KOMISJON

Brüssel,4.5.2016

COM(2016) 271 final

2016/0131(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse Euroopa Liidu Varjupaigaametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 439/2010

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

6. aprillil 2016 võttis komisjon vastu teatise pealkirjaga „Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformimine ja seaduslike võimaluste parandamine Euroopasse jõudmiseks“, 1 milles on määratud kindlaks komisjoni prioriteedid Euroopa ühise varjupaigasüsteemi täiustamisel. Komisjon teatas Euroopa Ülemkogu üleskutsete 2 peale, et ta reformib järk-järgult liidu olemasoleva raamistiku, töötades välja jätkusuutliku ja õiglase süsteemi varjupaigataotlejate eest vastutava liikmesriigi kindlaksmääramiseks, tugevdades Eurodac-süsteemi, saavutades ELi varjupaigasüsteemi ühtsema kohaldamise, hoides sellega ära teisese rände, ning andes ELi Varjupaigaküsimuste Tugiametile (EASO) suuremad volitused. Käesolev ettepanek esitatakse Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformi esimese paketi osana koos kahe teise ettepanekuga, nimelt ettepanekuga reformida Dublini süsteemi ja ettepanekuga reformida Eurodac-süsteemi.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on tugevdada EASO rolli ja muuta EASO ametiks, mis hõlbustab Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamist ja parandab selle toimimist. Alates oma kohustuste täitma asumisest 2011. aastal on EASO pidevalt aidanud liikmesriikidel kohaldada kehtivaid eeskirju ja parandada olemasolevate vahendite toimimist. Amet on omandanud kogemusi ja pälvinud usalduse tänu oma tööle liikmesriikidevahelise praktilise koostöö vallas ja liikmesriikide toetamisel Euroopa ühisest varjupaigasüsteemist tulenevate kohustuste täitmisel. EASO võetud ülesanded on aja jooksul järk-järgult arenenud, et rahuldada liikmesriikide ja Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kui terviku üha kasvavaid vajadusi. Liikmesriigid tuginevad järjest enam ameti pakutavale operatiiv- ja tehnilisele abile. Amet on suurendanud oma teadmisi ja kogemusi varjupaigavaldkonnas ning selle asemel, et lasta ametil tugineda jätkuvalt peamiselt liikmesriikide pakutavale teabele ja erialateadmistele, on aeg muuta see iseseisvaks eksperdikeskuseks.

Komisjoni meelest on amet üks vahendeid, mida on võimalik kasutada selleks, et tõhusalt kõrvaldada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi struktuursed puudused, mida on veelgi süvendanud rändajate ja varjupaigataotlejate massiline ja kontrollimatu saabumine Euroopa Liitu, eriti viimasel aastal. Ei ole tõenäoline, et Euroopa ühist varjupaigasüsteemi õnnestub reformida, andmata ametile volitusi, mis vastavad reformiga kaasnevatele nõudmistele. On oluline varustada amet vahenditega, mis on vajalikud liikmesriikide abistamiseks kriisiolukordades, kuid veelgi tähtsam on luua kindel õigus-, operatiiv- ja praktiline raamistik, et amet saaks tugevdada ja täiendada liikmesriikide varjupaiga- ja vastuvõtusüsteeme.

Selle arengu kajastamiseks nimetatakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet käesolevas ettepanekus ümber Euroopa Liidu Varjupaigaametiks. Käesolevas ettepanekus sätestatud suuremad volitused muudavad EASO täieõiguslikuks ametiks, mis suudab anda liikmesriikidele vajalikku operatiiv- ja tehnilist abi, suurendada praktilist koosööd ja teabevahetust liikmesriikide vahel, toetada rahvusvahelise kaitse taotluste jätkusuutlikku ja õiglast jaotamist, jälgida ja hinnata Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamist ning liikmesriikide varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemide suutlikkust ning võimaldada ühtlustada kogu liidus rahvusvahelise kaitse taotluste hindamist.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate sätetega

•Kooskõla liidu muude poliitikavaldkondadega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus

•Proportsionaalsus

•Õigusakti valik

3.KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUUD KÜSIMUSED

•Jälgimis-, hindamis- ja aruandluskord

•Ettepaneku erisätete üksikasjalik selgitus

(1)Tõhustada varjupaigaalast praktilist koostööd ja teabevahetust

(2)Tagada kogu liidus kaitsevajaduste hindamise suurem ühtsus

(3)Edendada liidu varjupaigaõigust ja varjupaigaalaseid tegevusstandardeid

(4)Jälgida ja hinnata Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamist

(5)Anda liikmesriikidele rohkem operatiiv- ja tehnilist abi

(6)Muud aspektid

2016/0131 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse Euroopa Liidu Varjupaigaametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 439/2010

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 78 lõikeid 1 ja 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Liidu varjupaigapoliitika eesmärk on töötada välja ja kehtestada Euroopa ühine varjupaigasüsteem, mis on kooskõlas Euroopa Liidu väärtuste ja humanitaartavadega ning mis lähtub solidaarsuse ja vastutuse võrdse jagamise põhimõttest.

(2)Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aluseks on varjupaigamenetlusi, liidu tasandil toimuvat tunnustamist ja pakutavat kaitset ning vastuvõtutingimusi käsitlevad ühised miinimumnõuded ning süsteem, mille abil määrata kindlaks varjupaigataotlejate eest vastutav liikmesriik. Hoolimata Euroopa ühise varjupaigasüsteemiga seotud edusammudest on liikmesriikides endiselt suured erinevused rahvusvahelise kaitse andmises ja vormis. Nende erinevuste kaotamiseks tuleks tagada rahvusvahelise kaitse taotluste hindamisel suurem ühtsus ning liidu õiguse kõrgetasemeline ja ühetaoline kohaldamine kogu liidus.

(3)Komisjon pakkus oma 6. aprilli 2016. aasta teatises välja võimalused Euroopa ühise varjupaigasüsteemi parandamiseks: luua jätkusuutlik ja õiglane süsteem varjupaigataotlejate eest vastutavate liikmesriikide kindlaksmääramiseks, tugevdada Eurodac-süsteemi, saavutada varjupaigasüsteemi rakendamisel suurem ühtsus, hoida ära teisene ränne ja anda Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametile suuremad volitused. Kõnealune teatis on kooskõlas Euroopa Ülemkogu 18. veebruari 2016. aasta üleskutsega liikuda edasi ELi olemasoleva raamistiku reformimisega, et tagada inimlik ja tõhus varjupaigapoliitika. Samuti tehakse selles ettepanek edasise tegevuse kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi 12. aprilli 2016. aasta algatusraportis rände suhtes ette nähtud tervikliku lähenemisviisiga.

(4)Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 439/2010 7 ja hakkas täitma oma ülesandeid 1. veebruaril 2011. Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet on edendanud praktilist koostööd liikmesriikide seas varjupaigaga seotud küsimustes ja aidanud liikmesriikidel täita oma Euroopa varjupaigasüsteemist tulenevaid kohustusi. Samuti pakub Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet tuge liikmesriikidele, kelle varjupaiga- ja vastuvõtusüsteem on sattunud erilise surve alla. Ameti rolli ja ülesandeid tuleks aga veelgi suurendada, et lisaks liikmesriikide toetamisele nende praktilises koostöös tugevdada ja täiendada liikmesriikide varjupaiga- ja vastuvõtusüsteeme.

(5)Võttes arvesse Euroopa ühise varjupaigasüsteemi struktuurseid puudusi, mille tõi esile rändajate ja varjupaigataotlejate ulatuslik ja kontrollimatu saabumine liitu, ning vajadust liidu varjupaigaõiguse tõhusa, kõrgetasemelise ja ühetaolise kohaldamise järele liikmesriikides, tuleb parandada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamist ja toimimist, tuginedes Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tööle ja kujundades tugiametist täieõigusliku ameti, mis vastutaks Euroopa ühise varjupaigasüsteemi toimimise hõlbustamise ja parandamise, rahvusvahelise kaitse taotluste jätkusuutliku ja õiglase jaotamise, rahvusvahelise kaitse taotluste hindamisel liiduülese ühtsuse tagamise ning liidu õiguse praktilise ja tehnilise kohaldamise eest.

(6)Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti ülesandeid tuleks laiendada ja muutuste kajastamiseks tuleks tugiamet ümber nimetada Euroopa Liidu Varjupaigaametiks. Amet peaks olema eksperdikeskus, mille põhiroll on tugevdada varjupaigaalast praktilist koostööd ja teabevahetust liikmesriikide seas, edendada liidu õigust ja tegevusstandardeid, et tagada kõikjal liidus varjupaigamenetluste, vastuvõtutingimuste ja kaitsevajaduste hindamise ühtlus, jälgida liidu varjupaigaõiguse ja -standardite praktilist ja tehnilist kohaldamist, toetada Dublini süsteemi ning anda liikmesriikidele – eriti neile, kelle varjupaiga- ja vastuvõtusüsteem on sattunud ebaproportsionaalse surve alla – varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemi haldamiseks suuremat operatiiv- ja tehnilist abi.

(7)Euroopa Liidu Varjupaigaamet peaks tegutsema tihedas koostöös liikmesriikide varjupaigaasutustega, riiklike sisserände- ja varjupaigateenistuste ning muude teenistustega, kasutades nende suutlikkust ja oskusteavet, ning komisjoniga. Liikmesriigid peaksid tegema ametiga koostööd kandmaks hoolt selle eest, et amet suudab täita oma volitusi. On tähtis, et amet ja liikmesriigid tegutseksid heas usus ning vahetaksid õigeaegselt ja täpselt teavet. Statistiliste andmete esitamisel tuleks kinni pidada määruse (EÜ) nr 862/2007 8 tehnilistest ja metoodilistest ettekirjutustest.

(8)Euroopa Liidu Varjupaigaamet peaks koguma ja analüüsima teavet varjupaigavaldkonna olukorra kohta liidus ja kolmandates riikides, niivõrd kui see võib mõjutada liitu. See peaks võimaldama ametil aidata liikmesriikidel paremini mõista liitu suunduva ja liidusisese varjupaigaga seotud rände tegureid ning on vajalik ka varajase hoiatamise ja liikmesriikide valmisoleku jaoks.

(9)Võttes arvesse Dublini süsteemi reformi, peaks Euroopa Liidu Varjupaigaamet pakkuma liikmesriikidele vajalikku tuge, eelkõige rakendades ja hallates parandusmehhanismi.

(10)Euroopa Liidu Varjupaigaamet peaks abistama liikmesriike kõikide varjupaigaküsimuste eest vastutavate riiklike haldusasutuste, kohtuasutuste ja riiklike teenistuste ekspertide koolitamisel, sealhulgas ühise põhiõppekava koostamisel. Peale selle peaks amet tagama, et kõik varjupaigatugirühmades osalevad või varjupaigaekspertide reservnimekirja kuuluvad eksperdid saavad enne ameti korraldatud operatiivtegevuses osalema asumist eriväljaõppe.

(11)Euroopa Liidu Varjupaigaamet peaks tagama Euroopa Liidu tasandil paremini struktureeritud ja ühtlustatud teabe andmise päritoluriikide kohta. On vajalik, et amet kasutaks päritoluriigi teabe kogumisel ja kõnealust teavet sisaldavate aruannete koostamisel päritoluriigi teabega tegelevaid Euroopa võrgustikke, et vältida dubleerimist ja luua koostoime liikmesriikide aruannetega. Et tagada rahvusvahelise kaitse taotluste hindamisel ning antava kaitse laadi ja kvaliteedi ühtsus, peaks amet lisaks tegema koos liikmesriikidega ühise analüüsi, mis annaks ülevaate olukorrast konkreetsetes päritoluriikides.

(12)Komisjon peaks määruses (EL) nr XXX/XXX 9 sätestatud ELi ühise turvaliste päritoluriikide nimekirja korrapäraselt läbi vaatama. Ameti erialateadmisi arvesse võttes peaks amet komisjoni kõnealuse nimekirja läbivaatamisel abistama. Samuti peaks amet esitama komisjoni taotlusel komisjonile teavet konkreetsete kolmandate riikide kohta, mille võiks kanda ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja, ning kolmandate riikide kohta, mis on tunnistatud turvaliseks päritoluriigiks või turvaliseks kolmandaks riigiks või mille suhtes liikmesriigid kohaldavad turvalise kolmanda riigi, esimese varjupaigariigi või Euroopa turvalise kolmanda riigi mõistet.

(13)Et tagada kõikjal liidus varjupaigamenetluste, vastuvõtutingimuste ja kaitsevajaduste hindamise ühtlus, peaks amet korraldama ja koordineerima tegevust, millega edendatakse liidu õigust. Selleks peaks amet töötama liikmesriikide abistamiseks välja tegevusstandardid ja näitajad, mille abil jälgida kõnealuste standardite järgimist. Samuti peaks amet koostama suunised varjupaigaga seotud küsimuste kohta ja võimaldama liikmesriikidel vahetada parimaid tavasid.

(14)Euroopa Liidu Varjupaigaamet peaks kehtestama tihedas koostöös komisjoniga – ja piiramata komisjoni vastutust aluslepingute täitmise järelevalvajana – mehhanismi, mille abil jälgida ja hinnata Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamist ning varjupaigaalaste tegevusstandardite, suuniste ja parimate tavade järgimist liikmesriikides ning kontrollida liikmesriikide varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemide toimimist. Jälgimine ja hindamine peaks olema ulatuslik ning peaks tuginema eelkõige liikmesriikide esitatud teabele, ameti enda tehtud varjupaigavaldkonna olukorda käsitleva teabe analüüsidele, kohapealsetele kontrollkäikudele ja juhtumite väljavõttelistele uuringutele. Amet peaks esitama oma järelduste kohta aruande haldusnõukogule, kes peaks aruande vastu võtma. Tegevdirektor peaks pärast konsulteerimist komisjoniga koostama asjaomasele liikmesriigile esialgsed soovitused, milles on visandatud tõsiste puuduste kõrvaldamiseks vajalikud meetmed, ning haldusnõukogu peaks need soovitustena vastu võtma.

(15)Soovitusi tuleks järgida asjaomase liikmesriigi koostatava tegevuskava alusel. Kui asjaomane liikmesriik ei võta kindlaksmääratud aja jooksul meetmeid soovituste rakendamiseks ning puudused varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemis on nii tõsised, et seavad ohtu Euroopa ühise varjupaigasüsteemi toimimise, peaks komisjon, lähtudes omaenda hinnangust tegevuskava elluviimise ja puuduste tõsiduse kohta, võtma vastu asjaomasele liikmesriigile suunatud soovitused, milles on visandatud tõsiste puuduste kõrvaldamiseks vajalikud meetmed. Komisjonil võib vaja olla korraldada asjaomasesse liikmesriiki kohapealseid kontrollkäike, et kontrollida tegevuskava elluviimist. Vajaduse korral peaks komisjon kindlaks tegema ka meetmed, mille amet peaks asjaomase liikmesriigi toetuseks võtma. Kui liikmesriik ei ole teatud aja jooksul nõudeid ikka veel täitnud, võib komisjon võtta lisameetmeid, nõudes ametilt kõnealuse liikmesriigi toetuseks sekkumist.

(16)Et hõlbustada ja parandada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi nõuetekohast toimimist ning aidata liikmesriikidel täita kõnealuse süsteemi raames oma kohustusi, peaks Euroopa Liidu Varjupaigaamet andma liikmesriikidele operatiiv- ja tehnilist abi, eriti juhul, kui nende varjupaiga- ja vastuvõtusüsteem on sattunud ebaproportsionaalse surve alla. Amet peaks andma vajalikku operatiiv- ja tehnilist abi, lähetades varjupaigatugirühmi, mis koosnevad ameti enda töötajate seast pärit ekspertidest, liikmesriikide ekspertidest või liikmesriikidest ametisse lähetatud ekspertidest, ning tuginedes tegevusplaanile. Kõnealused rühmad peaksid toetama liikmesriike operatiiv- ja tehniliste meetmetega, sealhulgas jagades oskusteavet, mis on seotud kolmandate riikide kodanike tuvastamise ja registreerimisega, tõlketeenustega, päritoluriike käsitleva teabega ning varjupaigajuhtumite menetlemise ja haldamisega, samuti aidates liikmesriikide asutusi, kes vastutavad rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise eest, ja andes abi ümberpaigutamisel. Varjupaigatugirühmade kasutamise kord peaks olema reguleeritud käesoleva määrusega, et tagada nende tõhus lähetamine.

(17)Juhul kui liikmesriigi varjupaiga- ja vastuvõtusüsteem on sattunud ebaproportsionaalse surve alla, millega kaasnevad kõnealusele süsteemile erakordselt suured ja kiireloomulised nõudmised, peaks Euroopa Liidu Varjupaigaamet asjaomast liikmesriiki taotluse korral või ameti omal algatusel aitama, võttes ulatuslikke meetmeid, sealhulgas lähetades varjupaigaekspertide reservnimekirja kuuluvaid eksperte. Kõnealuste ekspertide kättesaadavuse ja viivitamatu lähetamise tagamiseks peaks varjupaigaekspertide reservnimekiri sisaldama vähemalt 500 liikmesriikide eksperti. Juhul kui liikmesriik ei palu hoolimata ebaproportsionaalsest survest ametilt piisavat abi või kui liikmesriik ei võta surve vähendamiseks piisavalt meetmeid ning varjupaiga- ja vastuvõtusüsteem muutub seetõttu ebatõhusaks, seades ohtu Euroopa ühise varjupaigasüsteemi toimimise, peaks ametil endal olema võimalik asjaomase liikmesriigi toetuseks sekkuda. Märk ebaproportsionaalsest survest võib olla liikmeriigi vastutusalasse kuuluvate rahvusvahelise kaitse taotluste ebaproportsionaalne arv.

(18)Kandmaks hoolt selle eest, et varjupaigatugirühmad või varjupaigaekspertide reservnimekirjast lähetatud eksperdid saaksid täita oma ülesandeid tõhusalt ja vajalike vahenditega, peaks Euroopa Liidu Varjupaigaametil olema võimalik soetada või rentida endale tehnilised seadmed. See ei tohiks siiski mõjutada liikmesriikide kohustust anda ameti käsutusse taotletud operatiiv- ja tehnilise abi andmiseks vajalikud rajatised ja seadmed. Mis tahes seadmete soetamisel või rentimisel peab amet tegema põhjaliku vajaduste ja kulude-tulude analüüsi.

(19)Nende liikmesriikide puhul, kelle varjupaiga- ja vastuvõtusüsteem on eelkõige riigi geograafilise asendi või demograafilise olukorra tõttu sattunud erilise ja ebaproportsionaalse surve alla, peaks Euroopa Liidu Varjupaigaamet toetama liidusisese solidaarsuse arendamist ja aitama rahvusvahelise kaitse saajad liikmesriikide vahel paremini ümber paigutada, hoides samal ajal ära varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemide kuritarvitamise.

(20)Teatavatel välispiirialadel, mida nimetatakse esmase vastuvõtu piirkondadeks ja kus liikmesriigid seisavad silmitsi ebaproportsionaalse rändesurvega, mida iseloomustavad suured segarändevood, peaksid liikmesriigid saama tugineda suuremale operatiivsele ja tehnilisele toele, mida pakuvad rändehalduse tugirühmad, mis koosnevad Euroopa Liidu Varjupaigaameti, Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuuri ja Europoli või muude asjakohaste liidu ametite ja agentuuride kaudu lähetatud liikmesriikide ekspertide rühmadest, ning eksperdid Euroopa Liidu Varjupaigaameti ja Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuuri töötajate seast. Amet peaks tagama oma rändehalduse tugirühmades toimuva tegevuse kooskõlastamise komisjoni ning muude asjakohaste liidu ametite ja agentuuridega.

(21)Euroopa Liidu Varjupaigaamet peaks tegema oma tegevuseesmärkide saavutamiseks ning määral, mil see on vajalik ameti ülesannete täitmiseks, liidu õiguse ja poliitika kohaselt kehtestatud töökorra raames käesoleva määrusega reguleeritud küsimustes koostööd liidu asutuste, agentuuride ja ametitega, eelkõige Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuuri ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga. Kõnealuse töökorra peaks komisjon eelnevalt heaks kiitma.

(22)Euroopa Liidu Varjupaigaamet peaks tegema koostööd nõukogu otsusega 2008/381/EÜ 10 loodud Euroopa rändevõrgustikuga, et tagada koostoime ja vältida tegevuse dubleerimist.

(23)Euroopa liidu Varjupaigaamet peaks tegema kehtestatud töökorra raames käesoleva määrusega reguleeritud küsimustes koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga, et saada neilt oskusteavet ja tuge. Selleks tuleks täielikult tunnustada ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja muude asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonide rolli ning kaasata kõnealused organisatsioonid ameti töösse. Kõnealuse töökorra peaks komisjon eelnevalt heaks kiitma.

(24)Euroopa Liidu Varjupaigaamet peaks hõlbustama liikmesriikidevahelist operatiivkoostööd käesoleva määrusega reguleeritud küsimustes. Samuti peaks amet tegema töökorra raames, mille komisjon peaks eelnevalt heaks kiitma, koostööd kolmandate riikide ametiasutustega. Amet peaks tegutsema kooskõlas liidu välissuhete poliitikaga ja ei tohiks mingil juhul kujundada iseseisvat välispoliitikat. Oma koostöös kolmandate riikidega peaksid amet ja liikmesriigid järgima liidu õigusaktides sätestatutega vähemalt samaväärseid norme ja standardeid ka juhul, kui kolmandate riikidega tehakse koostööd asjaomaste kolmandate riikide territooriumil.

(25)Euroopa Liidu Varjupaigaamet peaks jätkama tihedat suhtlemist kodanikuühiskonnaga, et vahetada varjupaigavaldkonnas teavet ja koguda teadmisi. Amet peaks looma nõuandefoorumi, mis peaks kujutama endast teabe vahetamise ja teadmiste jagamise mehhanismi. Nõuandefoorum peaks abistama tegevdirektorit ja haldusnõukogu käesoleva määrusega reguleeritud küsimustes.

(26)Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse eelkõige kinni Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtetest. Euroopa Liidu Varjupaigaamet austab kogu oma tegevuse käigus täielikult kõnealuseid õigusi ja põhimõtteid, sealhulgas varjupaigaõigust, õigust kaitsele tagasisaatmise korral, õigust era- ja perekonnaelu austamisele, õigust isikuandmete kaitsele ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile. Alati võetakse arvesse lapse õigusi ja haavatavate isikute erivajadusi.

(27)Komisjon ja liikmesriigid peaksid olema esindatud Euroopa Liidu Varjupaigaameti haldusnõukogus, et viia ellu tegevuspõhimõtteid ja teha poliitilist järelevalvet ameti toimimise üle. Võimaluse korral peaks haldusnõukogu koosnema liikmesriikide varjupaigaasutuste operatiivjuhtidest või nende esindajatest. Haldusnõukogule tuleks anda vajalikud volitused, eelkõige volitus koostada eelarve, kontrollida selle täitmist, võtta vastu vajalikud finantseeskirjad, kehtestada läbipaistev töökord ameti otsuste tegemiseks ning nimetada ametisse tegevdirektor ja tema asetäitja. Ametit tuleks juhtida ja amet peaks tegutsema kooskõlas liidu detsentraliseeritud asutusi käsitleva ühise lähenemisviisi põhimõtetega, mille võtsid 19. juulil 2012 vastu Euroopa Parlament, nõukogu ja Euroopa Komisjon.

(28)Et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, eelkõige seoses olukordadega, mis nõuavad kiireloomuliste meetmete võtmist välispiiril, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 11 .

(29)Euroopa Liidu Varjupaigaamet peaks olema operatiiv- ja tehnilistes küsimustes iseseisev ning õiguslikult, halduslikult ja majanduslikult sõltumatu. Selleks on vajalik ja asjakohane, et amet oleks liidu organ, kes on juriidiline isik ja kes teostab talle käesoleva määrusega antud rakendusvolitusi.

(30)Et tagada Euroopa Liidu Varjupaigaameti sõltumatus, peaks ametil olema oma eelarve, mille vahendid pärinevad peamiselt liidu rahalisest toetusest. Ameti rahastamine peaks toimuma vastavalt eelarvepädevate institutsioonide kokkuleppele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) 12 punktis 31. Liidu eelarvemenetlust tuleks kohaldada liidu toetuse ja võimalike muude toetuste suhtes, mida makstakse Euroopa Liidu üldeelarvest. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima kontrollikoda.

(31)Rahalised vahendid, mille amet teeb kooskõlas käesoleva määrusega kättesaadavaks toetustena või delegeerimiskokkulepete või lepingute alusel, ei või kaasa tuua topeltrahastamist muude riigi, Euroopa või rahvusvahelistest allikatest pärit vahendite kõrval.

(32)Euroopa Liidu Varjupaigaameti suhtes tuleks kohaldada komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).

(33)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 13 tuleks kohaldada ilma piiranguteta Euroopa Liidu Varjupaigaameti suhtes, kes peaks ühinema Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti sisejuurdlusi 14 .

(34)Euroopa Liidu Varjupaigaameti suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele 15 .

(35)Euroopa Liidu Varjupaigaameti poolne isikuandmete töötlemine käesoleva määruse raames peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 ning lähtudes vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttest 16 . Amet võib töödelda isikuandmeid selleks, et täita oma ülesannet anda liikmesriikidele operatiiv- ja tehnilist abi, hõlbustada teabevahetust liikmesriikide, Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuuri, Europoli või Eurojustiga, analüüsida varjupaigavaldkonna olukorda käsitlevat teavet, ning samuti haldusotstarbel. Säilitatavate isikuandmete täiendav töötlemine muudel kui käesolevas määruses sätestatud eesmärkidel peaks olema keelatud.

(36)Käesoleva määruse kohaldamisel liikmesriikides toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr XXX/2016 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, 17 välja arvatud juhul, kui sellist töötlemist teostavad liikmesriikide määratud või kontrollivad asutused terrorikuritegude või muude raskete kuritegude tõkestamiseks, uurimiseks, avastamiseks või nende eest vastutusele võtmiseks, sealhulgas kaitseks riigi julgeolekut ähvardavate ohtude eest või selliste ohtude ennetamiseks.

(37)Käesoleva määruse kohase isikuandmete töötlemise suhtes, mis toimub liikmesriikide pädevates asutustes kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/XXX/EL üksikisikute kaitse kohta seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumise kohta 18 .

(38)Määruses (EL) nr XXX/2016 sätestatud eeskirju, mis käsitlevad üksikisiku õiguste ja vabaduste, eelkõige teda käsitlevate isikuandmete kaitse õiguse kaitset isikuandmete töötlemisel, tuleks täpsustada seoses vastutusega andmete töötlemise eest, andmesubjektide õiguste kaitsmisega ja andmekaitse järelevalvega, eelkõige teatud sektorites.

(39)Amet peaks töötlema isikuandmeid üksnes oma operatiiv- ja tehnilise abi andmise ülesannete täitmisel, jälgimise eesmärgil juhtumite väljavõttelise uuringu tegemisel, laste või haavatavate isikute rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemisel, liikmesriikide, Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuuri, Europoli või Eurojustiga toimuva teabevahetuse hõlbustamiseks, seoses teabega, mille amet on saanud oma ülesannete täitmisel esmase vastuvõtu piirkondades tegutsevates rändehalduse tugirühmades, ja varjupaigavaldkonna olukorda käsitleva teabe analüüsimisel. Igasugusel isikuandmete töötlemisel tuleks kinni pidada proportsionaalsuse põhimõttest ning töötlemine peaks piirduma rangelt selleks otstarbeks vajalike isikuandmetega.

(40)Kõik isikuandmed, mida amet töötleb, välja arvatud andmed, mida töödeldakse haldusotstarbel, tuleks 30 päeva möödudes kustutada. Pikem säilitamisaeg ei ole eesmärkidel, mille jaoks amet käesoleva määruse raames isikuandmeid töötleb, vajalik.

(41)Vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikele 2 on konsulteeritud Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse […] 19 .

(42)Kuna liikmesriigid üksi ei suuda käesoleva ettepaneku eesmärke – hõlbustada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamist ja parandada selle toimimist, tugevdada varjupaigaga seotud küsimustes liikmesriikidevahelist praktilist koostööd ja teabevahetust, edendada liidu õigust ja tegevusstandardeid, et tagada kõikjal liidus varjupaigamenetluste, vastuvõtutingimuste ja kaitsevajaduste hindamise ühtlus, jälgida liidu varjupaigaõiguse ja -standardite praktilist ja tehnilist kohaldamist ning anda liikmesriikidele (eriti neile, kelle varjupaiga- ja vastuvõtusüsteem on sattunud ebaproportsionaalse surve alla) varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemi haldamiseks suuremat operatiiv- ja tehnilist abi – piisaval määral saavutada ning need on tegevuse ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutatavad liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(43)[Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on kõnealused liikmesriigid teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.]

VÕI

[Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt ning ilma et see piiraks nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale kõnealused liikmesriigid käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav.]

VÕI

[(XX) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt ning ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(XX) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Iirimaa teatanud (... kirjaga) oma soovist osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.]

VÕI

[(XX) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriik teatanud (... kirjaga) oma soovist osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(XX) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt ning ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.]

(44)Aluslepingutele lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(45)Võttes arvesse, et Taani on siiani aidanud kaasa liikmesriikidevahelisele praktilisele koostööle varjupaiga valdkonnas, peaks amet hõlbustama operatiivkoosööd Taaniga. Selleks tuleks Taani esindaja kutsuda osalema ilma hääleõiguseta kõikidel haldusnõukogu koosolekutel.

(46)Liikmesriikidele jääb pädevus teha oma varjupaigaasutustes otsuseid konkreetsete rahvusvahelise kaitse taotluste kohta.

(47)Käesoleva määruse eesmärk on muuta ja laiendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 439/2010 sätteid. Kuna tehtavad muudatused on laadilt olulised, tuleks see õigusakt selguse huvides asendada ja kehtetuks tunnistada. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele tuleks käsitada viidetena käesolevale määrusele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. PEATÜKK

EUROOPA LIIDU VARJUPAIGAAMET

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Euroopa Liidu Varjupaigaamet (edaspidi „amet“) tagab liidu varjupaigaõiguse tõhusa ja ühetaolise kohaldamise liikmesriikides. Amet hõlbustab Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamist ja parandab selle toimimist ning vastutab kogu liidus rahvusvahelise kaitse taotluste hindamisel ühtsuse tagamise eest.

2. Amet on eksperdikeskus tänu oma sõltumatusele, antava abi ja levitatava teabe teaduslikule ja tehnilisele kvaliteedile, töökorra ja -meetodite läbipaistvusele, hoolsusele talle määratud ülesannete täitmisel ning infotehnoloogilisele toele, mida ta vajab oma volituste täitmiseks.

3. Euroopa Liidu Varjupaigaamet on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 439/2010 loodud Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti uus nimi. Ameti tegevus tugineb edaspidi käesolevale määrusele.

Artikkel 2

Ülesanded

1. Amet täidab järgmisi ülesandeid:

(a)hõlbustab, koordineerib ja tugevdab varjupaigaga seotud küsimustes liikmesriikidevahelist praktilist koostööd ja teabevahetust;

(b)kogub ja analüüsib teavet varjupaigavaldkonna olukorra ja Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamise kohta;

(c)toetab liikmesriike Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamisel;

(d)abistab liikmesriike kõikide varjupaigaküsimuste eest vastutavate riiklike haldusasutuste, kohtuasutuste ja riiklike teenistuste ekspertide koolitamisel, sealhulgas ühise põhiõppekava koostamisel;

(e)koostab ja ajakohastab korrapäraselt aruandeid ja muid dokumente, millega antakse liidu tasandil teavet päritoluriikide kohta;

(f)koordineerib liikmesriikide jõupingutusi kolmandates päritoluriikides valitseva olukorra ühisel analüüsimisel;

(g)annab liikmesriikidele tõhusat operatiiv- ja tehnilist abi, eriti juhul, kui riikide varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemid on sattunud ebaproportsionaalse surve alla;

(h)aitab rahvusvahelise kaitse saajaid liidus ümber paigutada või üle viia;

(i)moodustab ja lähetab varjupaigatugirühmi ning koostab varjupaigaekspertide reservnimekirja;

(j)annab varjupaigatugirühmade ja varjupaigaekspertide reservnimekirjast lähetatud ekspertide käsutusse vajalikud tehnilised seadmed;

(k)kehtestab seoses kõikide liidu varjupaigaalaste õigusaktide rakendamisega tegevusstandardid, näitajad, suunised ja parimad tavad;

(l)jälgib ja hindab Euroopa ühise varjupaigasüsteemi ning liikmesriikide varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemide rakendamist;

(m)toetab liikmesriike nende varjupaigaalases, eelkõige ümberasustamisega seotud koostöös kolmandate riikidega.

2. Amet pakub liikmesriikidele tuge seoses Euroopa ühise varjupaigasüsteemi välismõõtmega. Amet koordineerib kokkuleppel komisjoniga teabevahetust ja muid meetmeid, mis võetakse seoses Euroopa ühise varjupaigasüsteemi välismõõdet käsitlevate õigusaktide ja mehhanismide rakendamisega.

3. Amet võib omal algatusel tegeleda oma pädevuse piires teavitustegevusega. Teavitustegevus ei või kahjustada lõigetes 1 ja 2 osutatud ülesannete täitmist ning peab toimuma kooskõlas haldusnõukogus vastu võetud asjakohaste teavitamis- ja levitamiskavadega.

2. PEATÜKK

VARJUPAIGAALANE PRAKTILINE KOOSTÖÖ JA TEAVE

Artikkel 3

Heauskse koostöö ja teabevahetuse kohustus

1. Ametil ning liikmesriikide varjupaigaasutustel, riiklikel sisserände- ja varjupaigateenistustel ja muudel riiklikel teenistustel on kohustus teha heas usus koostööd ja vahetada teavet.

2. Amet teeb tihedat koostööd liikmesriikide varjupaigaasutuste, riiklike sisserände- ja varjupaigateenistuste, muude riiklike teenistuste ning komisjoniga. Amet täidab oma ülesandeid, ilma et see mõjutaks muudele asjakohastele liidu asutustele määratud ülesannete täitmist, ning teeb tihedat koostööd kõnealuste asutuste ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga.

3. Amet korraldab, edendab ja koordineerib tegevust, mis võimaldab teabevahetust liikmesriikide vahel, luues muu hulgas vajaduse korral võrgustikke. Selleks jagavad amet ning liikmesriikide varjupaigaasutused, riiklikud sisserände- ja varjupaigateenistused ning muud riiklikud teenistused õigeaegselt ja täpselt kogu vajalikku teavet.

Artikkel 4

Varjupaigavaldkonna olukorda käsitleva teabe analüüs

1. Amet kogub ja analüüsib teavet varjupaigavaldkonna olukorra kohta liidus ja kolmandates riikides, niivõrd, kui see võib mõjutada liitu, sealhulgas ajakohast teavet algpõhjuste ning rände- ja pagulasvoogude kohta, samuti suure hulga kolmandate riikide kodanike ootamatu saabumise kohta, millega võib kaasneda ebaproportsionaalne surve varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemidele, et edendada liikmesriikidevahelist kiiret ja usaldusväärset vastastikust teavitamist ning teha kindlaks võimalikud riskid, mis kaasnevad liikmesriikide varjupaigasüsteemidele.

2.Amet lähtub analüüsimisel eeskätt liikmesriikide, liidu asjakohaste institutsioonide, ametite ja agentuuride, Euroopa Välisteenistuse ning ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide esitatud teabest.

Selleks teeb amet tihedat koostööd Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuuriga ning tugineb eelkõige kõnealuse agentuuri tehtud riskianalüüsidele, et tagada ameti ja agentuuri esitatava teabe järjepidevus ja ühtlus.

3.Amet tagab asjakohase teabe kiire vahetamise liikmesriikide vahel ja komisjoniga. Samuti edastab amet õigeaegselt ja täpselt oma analüüsi tulemused haldusnõukogule.

Artikkel 5

Teave Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamise kohta

1. Amet korraldab, edendab ja koordineerib kõikide liidu varjupaigaalaste õigusaktide rakendamisega seotud teabe vahetamist liikmesriikide seas ning komisjoni ja liikmesriikide vahel.

2. Amet loob liidu, liikmesriikide ja rahvusvaheliste varjupaigaalaste õigusaktide kohaldamist ja tõlgendamist käsitleva fakte, õigusakte ja kohtupraktikat käsitleva andmebaasi, tuginedes eelkõige kehtivale korrale. Sellistes andmebaasides ei hoita isikuandmeid, välja arvatud juhul, kui amet on saanud andmed avalikult kättesaadavatest dokumentidest.

3. Amet kogub eelkõige järgmist teavet:

(a)teave rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemise kohta liikmesriikide haldus- ja ametiasutustes;

(b)teave liikmesriikide varjupaigaalaste õigusaktide ja nende arengu, sealhulgas kohtupraktika kohta;

(c)teave Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu asjakohase kohtupraktika kohta.

Artikkel 6

Dublini süsteemi toetamine

Amet täidab määruses (EL) nr XXX/XXX 20 sätestatud ülesandeid ja kohustusi.

Artikkel 7

Koolitus

1. Amet kehtestab ja töötab välja koolitusprogrammid oma töötajatele ning kõikidele liikmesriikides varjupaigaküsimuste eest vastutavatele riiklike haldusasutuste, kohtuasutuste ja riiklike teenistuste töötajatele.

2. Amet töötab sellised programmid välja tihedas koostöös liikmesriikidega ning koostöös liikmesriikide asjakohaste koolitusasutustega, sealhulgas akadeemiliste asutuste ja muude asjakohaste organisatsioonidega.

3. Amet töötab välja üldised, spetsiaalsed või temaatilised koolitusvahendid, mis võivad hõlmata koolitajate koolitamise metoodikat ja e-õpet.

4. Amet koostab Euroopa varjupaigateemalise koolituskava ja arendab seda, võttes arvesse liidu praegust koostööd kõnealuses valdkonnas. Liikmesriigid lõimivad ühise põhiõppekava varjupaigaküsimuste eest vastutavate riiklike teenistuste ja asutuste töötajate koolitusprogrammi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/32/EL 21 artikli 4 lõike 3 kohase kohustusega tagada oma töötajatele nõuetekohane väljaõpe.

5. Varjupaigaküsimustele keskenduv erikoolitus või temaatiline koolitus peab hõlmama järgmist:

(a)rahvusvahelised ja liidu põhiõiguste standardid, eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste harta sätted, samuti rahvusvaheline ja liidu varjupaigaõigus, sealhulgas konkreetsed õiguslikud ja kohtupraktikaga seotud küsimused;

(b)küsimused, mis on seotud rahvusvahelise kaitse taotluste, eelkõige haavatavate erivajadustega isikute ja laste taotluste menetlemisega, sealhulgas lapse parimate huvide hindamisega, selliste menetluslike tagatistega nagu lapse õigus avaldada arvamust ja lastekaitseaspektidega, nagu vanuse hindamise meetodid;

(c)küsitlemismeetodid, sealhulgas erilise tähelepanu pööramine lastele, haavatavatele rühmadele ja piinamisohvritele;

(d)sõrmejälgede andmed, sealhulgas andmete kvaliteedi ja turbega seotud nõuded;

(e)arstliku ekspertiisi või juriidiliste aruannete kasutamine varjupaigamenetluses;

(f)päritoluriike käsitleva teabe hankimise ja kasutamisega seotud küsimused;

(g)vastuvõtutingimused, sealhulgas erilise tähelepanu pööramine saatjata alaealistele ja koos perega liikuvatele lastele, haavatavatele rühmadele ja piinamisohvritele.

6. Pakutav koolitus peab olema kvaliteetne ning selle raames tuleb välja tuua peamised põhimõtted ja parimad tavad, mille abil lähendada haldusmeetodeid, otsuseid ning õiguspraktikat, austades igati liikmesriikide kohtuasutuste sõltumatust.

7. Amet astub vajalikud sammud kandmaks hoolt selle eest, et varjupaigatugirühmades osalevad või varjupaigaekspertide reservnimekirja kuuluvad eksperdid on saanud enne ameti korraldatavas operatiivtegevuses osalema asumist oma kohustuste ja ülesannetega seotud eriväljaõppe. Amet korraldab asjaomastele ekspertidele korrapäraseid õppusi vastavalt ameti iga-aastases tööprogrammis osutatud erikoolituse ja õppuste kavale.

8. Amet võib korraldada koolitusi koostöös liikmesriikidega või kolmandate riikidega nende territooriumil.

3. PEATÜKK

PÄRITOLURIIGI TEAVE

Artikkel 8

Päritoluriikide kohta liidu tasandil teabe andmine

1. Amet on keskus, mis kogub asjakohast, usaldusväärset, täpset ja ajakohast teavet rahvusvahelist kaitset taotlevate isikute päritoluriikide kohta, sealhulgas lapsi käsitlevat teavet ja sihtotstarbelist teavet haavatavatesse rühmadesse kuuluvate isikute kohta. Amet koostab ja ajakohastab korrapäraselt aruandeid ja muid dokumente, mis annavad liidu tasandil teavet päritoluriikide kohta, sealhulgas päritoluriikidele eriomastes temaatilistes küsimustes.

2. Amet teeb eelkõige järgmist:

(a)kasutab kõiki asjakohaseid teabeallikaid, sealhulgas enda tehtud varjupaigavaldkonna olukorda käsitleva teabe analüüsi ning muud teavet, mis on kogutud valitsusorganisatsioonidelt, vabaühendustelt ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, muu hulgas artiklis 9 osutatud võrgustike kaudu, samuti liidu institutsioonidelt, agentuuridelt, asutustelt ja ametitelt ning Euroopa välisteenistuselt;

(b)haldab ja arendab veelgi edasi portaali teabe kogumiseks päritoluriikide kohta;

(c)töötab kooskõlas liidu varjupaigaõiguse nõuetega välja ühise vormi ja ühise metoodika, sealhulgas pädevused, päritoluriiki käsitlevat teavet sisaldavate aruannete ja muude dokumentide koostamiseks liidu tasandil.

Artikkel 9

Päritoluriigi teabe Euroopa võrgustikud

1. Amet tagab päritoluriigi teabe hankimisega seotud liikmesriikide algatuste kooskõlastamise, luues ja hallates liikmesriikide seas päritoluriigi teabe võrgustikke.

2. Lõikes 1 sätestatud võrgustikud on mõeldud selleks, et liikmesriigid saaksid

(a)vahetada ja ajakohastada liikmesriikide aruandeid ja muid dokumente, milles on käsitletud päritoluriigi teavet, sealhulgas päritoluriikidele eriomaseid temaatilisi küsimusi;

(b)esitada ametile konkreetseid faktilisi küsimusi, mis võivad seoses rahvusvahelise kaitse taotlustega tekkida, ilma et see piiraks liikmesriigi õiguses kehtestatud konfidentsiaalsusnõuete kohaldamist.

Artikkel 10

Päritoluriigi teabe ühine analüüs

1. Et edendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/95/EL 22 kehtestatud hindamiskriteeriumide kohaldamisel ühtsust, koordineerib amet liikmesriikide jõupingutusi teha ühine analüüs, mis annaks ülevaate olukorrast konkreetsetes päritoluriikides.

2. Tegevdirektor esitab pärast komisjoniga konsulteerimist kõnealuse ühise analüüsi kinnitamiseks haldusnõukogule. Liikmesriigid peavad võtma kõnealust ühist analüüsi arvesse rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamisel, ilma et see piiraks nende pädevust teha otsuseid konkreetsete taotluste kohta.

3. Amet tagab, et ühine analüüs vaadatakse korrapäraselt läbi ja et seda ajakohastatakse vajalikul määral. Ka selleks on vaja eelnevalt komisjoniga konsulteerida ja saada haldusnõukogu kinnitus.

4. Liikmeriigid esitavad iga kuu ametile asjakohase teabe otsuste kohta, mis on tehtud seoses rahvusvahelise kaitse taotlejatega, kes on pärit kolmandatest riikidest, mille suhtes kohaldatakse ühist analüüsi. See teave sisaldab eelkõige järgmist:

(a)statistika, mis kajastab rahvusvahelise kaitse andmise otsuste arvu iga sellise päritoluriigi kohta, mille suhtes kohaldatakse ühist analüüsi, ja antud kaitse liik;

(b)statistika, mis kajastab rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsuste arvu iga sellise päritoluriigi kohta, mille suhtes kohaldatakse ühist analüüsi;

(c)statistika, mis kajastab iga sellise päritoluriigi kohta, mille suhtes kohaldatakse ühist analüüsi, tehtud selliste otsuste arvu, mille puhul ei ole ühist analüüsi arvesse võetud, ja kõnealuse analüüsi arvessevõtmata jätmise põhjused.

Artikkel 11

Riigi tunnistamine turvaliseks päritoluriigiks või turvaliseks kolmandaks riigiks

1. Amet aitab komisjonil korrapäraselt hinnata olukorda määrusega (EL) nr XXX/XXX kehtestatud ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja kantud kolmandates riikides, sealhulgas riikides, mille kuulumise kõnealusesse nimekirja on komisjon peatanud, ja riikides, mis on kõnealusest nimekirjast eemaldatud.

2.Amet esitab komisjoni taotlusel komisjonile teavet konkreetsete kolmandate riikide kohta, mille lisamist ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja võiks kaaluda kooskõlas määrusega (EL) nr XXX/XXX.

3.Komisjoni teavitamisel direktiivi 2013/32/EL artikli 37 lõike 4, artikli 38 lõike 5 ja artikli 39 lõike 7 kohaselt teatavad liikmesriigid ka ametile kolmandatest riikidest, mis on tunnistatud turvaliseks päritoluriigiks või turvaliseks kolmandaks riigiks või mille suhtes kohaldatakse kooskõlas direktiivi 2013/32/EL artiklitega 35, 38 ja 39 vastavalt esimese varjupaigariigi, turvalise kolmanda riigi või Euroopa turvalise kolmanda riigi mõistet.

Komisjon võib paluda ametil hinnata olukorda mis tahes sellises kolmandas riigis, et otsustada, kas kõnealuses direktiivis sätestatud asjakohastest tingimustest ja kriteeriumidest on kinni peetud.

4. PEATÜKK

TEGEVUSSTANDARDID JA SUUNISED

Artikkel 12

Tegevusstandardid, suunised ja parimad tavad

1. Amet korraldab ja koordineerib tegevust, millega edendatakse liidu õiguse nõuetekohast ja tõhusat rakendamist, sealhulgas töötades selleks välja varjupaigaalased tegevusstandardid, näitajad, suunised või parimad tavad, ning varjupaigaga seotud küsimustes parimate tavade vahetamist liikmesriikide seas.

2.Amet töötab omal algatusel või komisjoni taotlusel ja konsulteerides komisjoniga välja tegevusstandardid liidu varjupaigaalaste õigusaktide rakendamiseks ja näitajad, mille alusel jälgida nende standardite järgimist, ning kõnealuste õigusaktide rakendamisega seotud suunised ja parimad tavad. Pärast konsulteerimist komisjoniga ja vastuvõtmist haldusnõukogus edastab amet kõnealused standardid, näitajad, suunised või parimad tavad liikmesriikidele.

3. Liikmesriikide taotlusel aitab amet neil kohaldada tegevusstandardeid, suuniseid ja parimaid tavasid oma varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemide suhtes, jagades neile vajalikku oskusteavet või andes operatiiv- ja tehnilist abi.

5. PEATÜKK

JÄLGIMINE JA HINDAMINE

Artikkel 13

Varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemide jälgimise ja hindamise mehhanism

1. Amet loob tihedas koostöös komisjoniga mehhanismi, et

(a)jälgida Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamist liikmesriikides ja hinnata kõiki selle süsteemi aspekte, eelkõige Dublini süsteemi, vastuvõtutingimusi, varjupaigamenetlusi, kaitsevajaduste kindlaksmääramise kriteeriumide kohaldamist ning rahvusvahelist kaitset vajavatele isikutele liikmesriikides antava kaitse laadi ja kvaliteeti, sealhulgas põhiõiguste austamist, laste suhtes kaitsemeetmete kohaldamist ja haavatavate isikute vajadustega arvestamist;

(b)jälgida varjupaigaalastest tegevusstandarditest, näitajatest, suunistest ja parimatest tavadest kinnipidamist liikmesriikides;

(c)kontrollida varjupaiga- ja vastuvõtusüsteeme, võimekust, taristut, varustust, töötajate kättesaadavust (sh kirjaliku ja suulise tõlke teenuste osutamiseks liikmesriikides), rahalisi vahendeid ning liikmesriikide varjupaigaasutuste, kaasa arvatud kohtusüsteemi suutlikkust menetleda ja hallata varjupaigataotlusi tõhusalt ja nõuetekohaselt.

2. Amet võib hindamisel eeskätt tugineda liikmesriikide esitatud teabele, ameti enda tehtud varjupaigavaldkonna olukorda käsitleva teabe analüüsile, kohapealsetele kontrollkäikudele ja juhtumite väljavõttelistele uuringutele.

Selleks esitavad liikmesriigid ameti taotlusel ametile vajaliku teabe varjupaigamenetluste, varustuse, taristu, vastuvõtutingimuste, varjupaigataotluste rahuldamise määra ja kaitse kvaliteedi kohta ning töötajate ja rahaliste vahendite kohta, mis on riigi tasandil olemas, et tagada varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemi tõhus haldamine. Samuti teevad liikmesriigid ametiga koostööd ja hõlbustavad kohapealsete kontrollkäikude tegemist, mida amet korraldab jälgimise eesmärgil.

3. Amet hindab liikmesriikide valmisolekut lahendada probleeme, mis võivad ette tulla liikmesriikide varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemide võimalikul sattumisel ebaproportsionaalse surve alla. Amet võib paluda liikmesriikidel esitada oma erandolukorra plaanid sellise võimaliku ebaproportsionaalse surve vähendamiseks võetavate meetmete kohta ning aitab liikmesriikidel kõnealuseid plaane koostada ja vajaduse korral läbi vaadata.

Artikkel 14

Ametipoolse jälgimise ja hindamise kord

1. Haldusnõukogu kehtestab komisjoniga konsulteerides kava, et hinnata iga liikmesriigi varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemi või temaatiliste või konkreetsete aspektide alusel kõikide liikmesriikide varjupaigasüsteeme. See kava moodustab osa artiklis 41 osutatud mitmeaastasest või iga-aastasest programmist.

Mitmeaastases programmis loetletakse liikmesriigid, mille varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemi aastate jooksul jälgitakse, kandes hoolt selle eest, et iga liikmesriiki jälgitakse vähemalt kord viie aasta jooksul.

Iga-aastases tööprogrammis loetletakse liikmesriigid, keda jälgitakse järgmisel aastal kooskõlas mitmeaastase programmi ja temaatilise hindamisega. Programmis peab olema märgitud, milles jälgimine seisneb, ja esitatud kohapealsete kontrollkäikude ajakava.

Iga-aastast tööprogrammi võib vajaduse korral kooskõlas artikliga 41 kohandada.

Amet võib alustada liikmesriigi varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemi hindamiseks jälgimist omal algatusel või komisjoni taotlusel, kui esineb tõsiseid kahtlusi seoses asjaomase liikmesriigi varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemi mis tahes aspekti toimimisega.

2. Amet moodustab iga jälgimistoimingu, sealhulgas vajaduse korral kohapealsete kontrollkäikude jaoks ekspertide rühma. Ekspertide rühma kuuluvad eksperdid ameti enda töötajate seast ja komisjoni esindajad. Ekspertide rühm vastutab kohapealsete kontrollkäikude raames tehtud järeldustel ja liikmesriikide esitatud teabel põhineva aruande koostamise eest.

3. Tegevdirektor edastab ekspertide rühma aruande kavandi asjaomasele liikmesriigile, kes esitab selle kohta oma märkused. Seejärel esitab tegevdirektor aruande kavandi, olles võtnud arvesse asjaomase liikmesriigi märkusi, haldusnõukogule. Haldusnõukogu võtab jälgimisaruande vastu ja edastab selle komisjonile.

4. Tegevdirektor esitab pärast konsulteerimist komisjoniga asjaomasele liikmesriigile esialgsed soovitused, milles on visandatud jälgimisaruandes kindlaksmääratud puuduste kõrvaldamiseks vajalikud meetmed. Asjaomasel liikmesriigil on üks kuu, et esitada esialgsete soovituste kohta märkusi. Pärast kõnealuste märkuste kaalumist võtab haldusnõukogu soovitused vastu ja kutsub asjaomast liikmesriiki üles koostama tegevuskava, kus on visandatud meetmed mis tahes puuduse kõrvaldamiseks.

5.Asjaomane liikmesriik esitab ametile tegevuskava ühe kuu jooksul alates lõikes 4 osutatud soovituste vastuvõtmisest. Kõnealune liikmesriik annab ametile tegevuskava rakendamisest aru kolme kuu jooksul pärast soovituste vastuvõtmist ja seejärel jätkab kuni kuue kuu jooksul aruandmist kord kuus.

6.Amet teavitab komisjoni korrapäraselt tegevuskava elluviimisest.

Artikkel 15

Järelmeetmed ja jälgimine

1. Kui asjaomane liikmesriik ei ole artikli 14 lõikes 5 osutatud aja jooksul tegevuskava täielikult ellu viinud ning puudused varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemis on nii tõsised, et seavad ohtu Euroopa ühise varjupaigasüsteemi toimimise, võtab komisjon, lähtudes omaenda hinnangust tegevuskava elluviimise ja puuduste tõsiduse kohta, vastu asjaomasele liikmesriigile suunatud soovitused, milles on visandatud tõsiste puuduste kõrvaldamiseks vajalikud meetmed, ja näeb vajaduse korral ette meetmed, mille amet peab võtma kõnealuse liikmesriigi toetuseks.

2.Komisjon võib kindlakstehtud puuduste tõsidust arvesse võttes korraldada asjaomasesse liikmesriiki kohapealseid kontrollkäike, et kontrollida tegevuskava elluviimist.

3. Asjaomane liikmesriik annab komisjonile aru lõikes 1 osutatud soovituste rakendamisest kõnealustes soovitustes sätestatud tähtajaks. Kui komisjon ei ole selle tähtaja möödudes veendunud, et liikmesriik on kõnealused soovitused täielikult täitnud, võib ta võtta kooskõlas artikli 22 lõikega 3 lisameetmeid.

4.Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu korrapäraselt asjaomase liikmesriigi tehtud edusammudest.

6. PEATÜKK

OPERATIIV- JA TEHNILINE ABI

Artikkel 16

Ameti antav operatiiv- ja tehniline abi

1. Liikmesriigid võivad paluda ametilt abi oma varjupaigaalaste kohustuste täitmisel, eriti kui nende varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemid on sattunud ebaproportsionaalse surve alla.

2. Liikmesriigid esitavad oma abitaotluse tegevdirektorile, kirjeldades olukorda ja taotluse eesmärki. Taotlusele peab olema lisatud üksikasjalik vajaduste hinnang. Tegevdirektor hindab, kiidab heaks ja koordineerib abitaotlusi. Iga taotlus läbib põhjaliku ja usaldusväärse hindamise, mis võimaldab ametil teha kindlaks ja esildada lõikes 3 osutatud meetmed, mis vastaksid asjaomase liikmesriigi vajadustele.

3. Amet võtab piiratud aja jooksul ühe või mitu järgmistest operatiiv- ja tehnilistest meetmetest ning koordineerib nende võtmist:

(a)aitab liikmesriikidel tuvastada ja registreerida kolmandate riikide kodanikke;

(b)hõlbustab liikmesriikide pädevates asutustes läbivaatamisel olevate rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamist;

(c)abistab rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise eest vastutavaid liikmesriikide pädevaid asutusi;

(d)hõlbustab rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemisel tehtavale tehnilisele koostööle keskenduvate liikmesriikide algatuste elluviimist;

(e)aitab anda teavet rahvusvahelise kaitse andmise menetluse kohta;

(f)nõustab liikmesriikides vastuvõtuteenuste, eelkõige erakorralise majutuse, transpordi ja arstiabi korraldamisel või pakkumisel ning koordineerib seda tegevust;

(g)aitab rahvusvahelise kaitse saajaid liidus ümber paigutada või üle viia;

(h)osutab tõlketeenuseid;

(i)aitab liikmesriikidel tagada kõikide vajalike lapse õiguste austamine ja lapse suhtes kohaldatavate kaitsemeetmete olemasolu;

(j)osaleb määruses (EL) nr XXX/XXX 23 osutatud esmase vastuvõtu piirkondades rändehalduse tugirühmades.

4. Amet rahastab või kaasrahastab lõikes 3 osutatud tegevust oma eelarvest kooskõlas ameti suhtes kohaldatavate finantseeskirjadega.

5.Tegevdirektor hindab operatiiv- ja tehniliste meetmete rakendamise tulemusi ning esitab haldusnõukogule üksikasjalikud hindamisaruanded 60 päeva jooksul pärast asjaomaste meetmete rakendamise lõpetamist. Amet teeb nende tulemuste põhjaliku võrdleva analüüsi, mis lisatakse artiklis 65 osutatud iga-aastasesse tegevusaruandesse.

Artikkel 17

Varjupaigatugirühmad

1. Amet lähetab liikmesriikidesse varjupaigatugirühmi, et anda kooskõlas artikliga 16 operatiiv- ja tehnilist abi.

2. Varjupaigatugirühmad koosnevad ameti enda töötajate seast pärit ekspertidest, liikmesriikide ekspertidest või liikmesriikidest ametisse lähetatud ekspertidest.

3. Haldusnõukogu teeb tegevdirektori ettepaneku alusel oma hääleõiguslike liikmete absoluutse häälteenamusega otsuse varjupaigatugirühmade käsutusse antavate ekspertide profiili ja koguarvu kohta. Sama menetlust kohaldatakse ekspertide profiili ja koguarvu edaspidise muutmise korral.

4. Liikmesriigid osalevad varjupaigatugirühmade moodustamises, esitades riigi reservnimekirja, mis põhineb mitmesugustel kindlaksmääratud profiilidel, ja nimetades nõutavatele profiilidele vastavaid eksperte.

5. Amet koostab varjupaigatugirühmade raames tõlkide nimekirja. Liikmesriigid abistavad ametit tõlkide nimekirja jaoks tõlkide määramisel. Liikmesriigid võivad tõlke kas kohapeale lähetada või anda võimaluse kasutada nende teenuseid videokonverentsi teel.

6. Liikmesriikide oma ekspertide või järgneval aastal ameti teenistusse lähetatavate ekspertide osalus kavandatakse ameti ja liikmesriikide vahel igal aastal peetavate kahepoolsete läbirääkimiste ja sõlmitavate kokkulepete alusel. Vastavalt nendele kokkulepetele teevad liikmesriigid eksperdid lähetamiseks viivitamata kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui liikmesriigis on erakorraline olukord, mis mõjutab oluliselt riigi ülesannete täitmist.

7. Liikmesriigid tagavad, et nende lähetatavad eksperdid vastavad haldusnõukogu kindlaksmääratud profiilidele ja arvule. Lähetuse kestuse määrab kindlaks lähetav liikmesriik, kuid see ei või olla lühem kui 30 päeva.

8. Amet osaleb varjupaigatugirühmade moodustamises, lähetades oma töötajate seast eksperte, kes on tööle võetud spetsiaalselt kohapeal tehtava töö jaoks, ja tõlke.

Artikkel 18

Varjupaigaekspertide reservnimekiri

1. Artikli 22 kohaldamisel koostab haldusnõukogu tegevdirektori ettepaneku alusel varjupaigaekspertide reservnimekirja, kuhu kantakse eksperdid, keda amet saab viivitamata kasutada. Selleks annavad liikmesriigid igal aastal ameti käsutusse vähemalt 500 eksperti.

2. Haldusnõukogu teeb tegevdirektori ettepaneku alusel oma hääleõiguslike liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega otsuse varjupaigaekspertide reservnimekirja kantavate ekspertide profiili ja selle kohta, kui suur on iga liikmesriigi osakaal koostatavas nimekirjas. Sama menetlust kohaldatakse ekspertide profiili ja koguarvu edaspidise muutmise korral.

3.Liikmesriigid osalevad varjupaigaekspertide nimekirja koostamises, esitades riigi reservnimekirja, mis põhineb mitmesugustel kindlaksmääratud profiilidel, ja nimetades nõutavatele profiilidele vastavaid eksperte. Lähetuse kestuse määrab kindlaks lähetav liikmesriik, kuid see ei või olla lühem kui 30 päeva.

Artikkel 19

Tegevusplaan

1. Tegevdirektor ja vastuvõttev liikmesriik lepivad kokku tegevusplaanis. Tegevusplaan on ametile, vastuvõtvale liikmesriigile ja osalevatele liikmesriikidele siduv.

2.Tegevusplaanis esitatakse üksikasjalikult operatiiv- ja tehnilise abi andmise ning varjupaigatugirühmade või varjupaigaekspertide reservnimekirja kuuluvate ekspertide lähetamise tingimused, sealhulgas

(a)olukorra kirjeldus ja töömeetodid ning lähetuse eesmärgid, sealhulgas tegevuseesmärk;

(b)lähetuse prognoositav kestus;

(c)koht vastuvõtvas liikmesriigis, kuhu varjupaigatugirühmad või varjupaigaekspertide reservnimekirja kuuluvad eksperdid lähetatakse;

(d)logistiline korraldus, sealhulgas teave töötingimuste ja keskkonna kohta kohas, kuhu varjupaigatugirühmad või varjupaigaekspertide reservnimekirja kuuluvad eksperdid lähetatakse;

(e)varjupaigatugirühmade või varjupaigaekspertide reservnimekirjast lähetatavate ekspertide ülesannete ja neile antavate erijuhiste üksikasjalik ja selge kirjeldus, sealhulgas teave Euroopa andmebaaside kohta, mida neil on lubatud kasutada, ning varustuse kohta, mida nad võivad vastuvõtvas liikmesriigis kasutada või kanda;

(f)varjupaigatugirühmade või varjupaigaekspertide reservnimekirjast lähetatavate ekspertide rühmade koosseis;

(g)kasutatavad tehnilised seadmed, sealhulgas erisätted, nagu kasutustingimused, transport ja muu logistika ning rahastamist käsitlevad sätted;

(h)seoses abistamisega rahvusvahelise kaitse taotluste puhul, sealhulgas selliste taotluste läbivaatamisel, konkreetne teave ülesannete kohta, mida varjupaigatugirühmad või varjupaigaekspertide reservnimekirjast lähetatavad eksperdid võivad täita, ning viide kohaldatavale siseriiklikule ja liidu õigusele;

(i)aruandlus- ja hindamiskava, mis sisaldab hindamisaruande võrdlusaluseid ja lõpliku hindamisaruande esitamise lõppkuupäeva;

(j)kolmandate riikide, muude liidu agentuuride, asutuste ja ametite või rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö kord;

(k)kord, mille alusel suunatakse rahvusvahelist kaitset vajavad isikud, inimkaubanduse ohvrid, saatjata alaealised ja haavatavas olukorras olevad isikud asjakohase abi saamiseks liikmesriigi pädevate asutuste juurde.

3. Võttes arvesse lõike 2 punkti e, lubab vastuvõttev liikmesriik varjupaigatugirühma või varjupaigaekspertide reservnimekirja ekspertidel kasutada Euroopa andmebaase ja võib lubada neil kasutada oma riiklikke andmebaase kooskõlas liidu ja siseriikliku õigusega, mis käsitleb juurdepääsu kõnealustele andmebaasidele ja kõnealuste andmebaaside kasutamist, kui see on vajalik tegevusplaanis kindlaksmääratud eesmärkide saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks.

4. Tegevusplaani muutmiseks või kohandamiseks on vaja tegevdirektori ja vastuvõtva liikmesriigi nõusolekut. Amet saadab muudetud või kohandatud tegevusplaani koopia viivitamata osalevatele liikmesriikidele.

Artikkel 20

Varjupaigatugirühmade lähetamise kord

1. Vajaduse korral võib tegevdirektor saata ameti eksperdid hindama olukorda abi taotlevas liikmesriigis. Tegevdirektor teatab haldusnõukogule viivitamata kõikidest varjupaigatugirühma lähetamise taotlustest.

2. Tegevdirektor teeb varjupaigatugirühma lähetamise taotluse kohta otsuse kolme tööpäeva jooksul alates taotluse saamise kuupäevast. Samal ajal teavitab tegevdirektor abi taotlevat liikmesriiki ja haldusnõukogu kirjalikult oma otsusest, esitades selle peamised põhjused.

3. Iga varjupaigatugirühma koosseisu kindlaksmääramisel võtab tegevdirektor arvesse abi taotleva liikmesriigiga seotud konkreetseid asjaolusid ja asjaomase liikmesriigi koostatud vajaduste hinnangut. Varjupaigatugirühm moodustatakse kooskõlas tegevusplaaniga.

4. Tegevdirektor ja vastuvõttev liikmesriik koostavad tegevusplaani kolme tööpäeva jooksul alates varjupaigatugirühma lähetamise otsuse tegemisest.

5. Kohe, kui tegevusplaanis on kokku lepitud, palub tegevdirektor liikmesriikidel lähetada eksperdid kuni seitsme tööpäeva jooksul. Tegevdirektor määrab kindlaks liikmesriikidelt taotletavate ekspertide arvu ja profiili. See teave edastatakse kirjalikult riiklikele kontaktpunktidele ning selles märgitakse lähetuse kavandatud kuupäev. Riiklikele kontaktpunktidele saadetakse ka tegevusplaani koopia.

6.Tegevdirektor peatab või lõpetab pärast vastuvõtva liikmesriigi teavitamist varjupaigatugirühma lähetuse, kui operatiiv- ja tehnilise meetme elluviimise tingimused ei ole enam täidetud või kui vastuvõttev liikmesriik ei pea tegevusplaanist kinni.

Artikkel 21

Rändehalduse tugirühmad

1. Kui liikmesriik taotleb määruse (EL) nr XXX/XXX artikli 17 kohaselt rändehalduse tugirühmade pakutavat operatiiv- ja tehnilist tuge või kui rändehalduse tugirühmad lähetatakse määruse (EL) nr XXX/XXX artikli 18 kohaselt esmase vastuvõtu piirkondadesse, koordineerib tegevdirektor rändehalduse tugirühmades toimuvat ameti tegevust komisjoniga ja liidu muude asjakohaste ametite ja agentuuridega, eelkõige Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuuriga.

2. Tegevdirektor algatab vajaduse korral varjupaigatugirühmade või varjupaigaekspertide reservnimekirja kuuluvate ekspertide lähetamise kooskõlas artiklitega 17 ja 18. Operatiiv- ja tehniline tugi, mida pakuvad rändehalduse tugirühmade raames varjupaigatugirühmad või varjupaigaekspertide reservnimekirjast lähetatavad eksperdid, võib hõlmata järgmist:

(a)kolmandate riikide kodanike tausta kontrollimine, sealhulgas nende tuvastamine, registreerimine ja liikmesriigi taotluse korral nende sõrmejälgede võtmine;

(b)rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimine ja liikmesriigi taotluse korral selliste taotluste läbivaatamine;

(c)teabe andmine varjupaigamenetluste, sealhulgas ümberpaigutamise kohta ning eriabi andmine taotlejatele või võimalikele taotlejatele, keda võidakse ümber paigutada.

Artikkel 22

Ebaproportsionaalne surve varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemile

1. Kui liikmesriigi varjupaiga- ja vastuvõtusüsteem on sattunud ebaproportsionaalse surve alla, millega kaasnevad kõnealusele süsteemile erakordselt suured ja kiireloomulised nõudmised, korraldab ja kooskõlastab amet asjaomase liikmesriigi taotluse korral või omal algatusel artiklis 16 osutatud ulatuslike operatiiv- ja tehniliste meetmete võtmise ning lähetab varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemi tugevdamiseks lühiajaliselt eksperte artiklis 18 osutatud varjupaigaekspertide reservnimekirjast ja oma töötajate seast.

2. Varjupaigaekspertide reservnimekirja kuuluvad eksperdid lähetatakse artiklis 20 sätestatud korras, tingimusel et igast liikmesriigist saadetakse eksperdid kolme tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil tegevdirektor ja abi taotlev liikmesriik leppisid kokku tegevusplaanis. Liikmesriigid ei või tugineda erandile, mis on ette nähtud artikli 17 lõikega 6.

3. Kui liikmesriik ei palu oma varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemi ebaproportsionaalse surve alla sattumise korral ametilt operatiiv- ja tehnilist abi või ei võta ameti sellise abi pakkumist vastu või ei rakenda kõnealuse surve vähendamiseks piisavalt meetmeid või kui liikmesriik ei järgi artikli 15 lõikes 3 osutatud komisjoni soovitusi ning tema varjupaiga- ja vastuvõtusüsteem muutub seetõttu ebatõhusaks, seades ohtu Euroopa ühise varjupaigasüsteemi toimimise, võib komisjon võtta rakendusaktiga vastu otsuse, milles määratakse kindlaks üks või enam artikli 16 lõikes 3 osutatud meedet, mille amet peaks asjaomase liikmesriigi toetuseks võtma. Rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artiklis 64 osutatud kontrollimenetlusega.

4. Lõike 3 kohaldamisel määrab tegevdirektor kahe tööpäeva jooksul alates komisjoni otsuse vastuvõtmise kuupäevast kindlaks abinõud, mille võtmine on vajalik komisjoni otsuses kindlaks määratud meetmete praktiliseks elluviimiseks. Tegevdirektor ja asjaomane liikmesriik lepivad samal ajal kokku tegevusplaanis.

5. Amet lähetab viivitamata ja igal juhul kolme tööpäeva jooksul alates tegevusplaani kehtestamisest vajalikud eksperdid varjupaigaekspertide reservnimekirjast ja oma töötajate seast. Vajaduse korral lähetatakse lisaks varjupaigaekspertide reservnimekirja kuuluvatele ekspertidele viivitamata ka varjupaigatugirühmad.

6. Asjaomane liikmesriik teeb ametiga viivitamata koostööd ning astub vajalikud sammud, et hõlbustada kõnealuse otsuse rakendamist ning otsuses ja tegevusplaanis kindlaks määratud meetmete praktilist elluviimist.

7. Liikmesriigid teevad varjupaigaekspertide reservnimekirja kuuluvad eksperdid kättesaadavaks tegevdirektori kindlaks määrataval viisil.

Artikkel 23

Tehnilised seadmed

1. Ilma et see piiraks liikmesriikide kohustust anda ameti käsutusse taotletud operatiiv- ja tehnilise abi andmiseks vajalikud rajatised ja seadmed, võib amet lähetada liikmesriikidesse oma seadmeid, kui varjupaigatugirühmad või varjupaigaekspertide reservnimekirjast lähetatud eksperdid neid vajavad ning kui need täiendavad seadmeid, mille liikmesriigid või muud liidu ametid või agentuurid on juba andnud.

2. Amet võib soetada või rentida tehnilisi seadmeid tegevdirektori otsusega, olles konsulteerinud haldusnõukoguga. Mis tahes seadmete soetamisele või rentimisele peab eelnema põhjalik vajaduste ja kulude-tulude analüüs. Sellised kulutused nähakse ette haldusnõukogu vastuvõetavas ameti eelarves kooskõlas ameti suhtes kohaldatavate finantseeskirjadega.

Artikkel 24

Riiklik kontaktpunkt

Iga liikmesriik määrab riikliku kontaktpunkti, et suhelda ametiga kõikides artiklites 16 ja 22 osutatud operatiiv- ja tehnilise abiga seotud küsimustes.

Artikkel 25

Ameti kontaktametnik

1. Amet tagab kõikide korralduslike küsimuste operatiivse lahendamise, sealhulgas ameti töötajate kohaloleku ning varjupaigatugirühmade või varjupaigaekspertide reservnimekirja kuuluvate ekspertide lähetamise kogu artiklites 16 ja 22 osutatud operatiiv- ja tehnilise abi andmise ajal.

2.Tegevdirektor määrab ameti töötajate seast ühe või mitu eksperti tegutsema lõike 1 kohaldamisel kontaktametnikuna. Tegevdirektor teatab kontaktametniku määramisest vastuvõtvale liikmesriigile.

3. Kontaktametnik edendab koostööd ja koordineerimist vastuvõtva liikmesriigi ja osalevate liikmesriikide vahel. Kontaktametnik eelkõige

(a)peab ühendust ameti, vastuvõtva liikmesriigi ja varjupaigatugirühmade ekspertide või varjupaigaekspertide reservnimekirjast lähetatud ekspertide vahel, abistades ameti nimel kõikides kõnealuste ekspertide lähetamise tingimustega seotud küsimustes;

(b)jälgib tegevusplaani nõuetekohast elluviimist;

(c)tegutseb ameti nimel varjupaigatugirühmade või varjupaigaekspertide reservnimekirjast ekspertide lähetamise kõikide aspektide puhul ning annab kõikidest neist aspektidest ametile aru;

(d)annab tegevdirektorile teada, kui tegevusplaani ei viida asjakohaselt ellu.

4. Tegevdirektor võib anda kontaktametnikule loa aidata lahendada vaidlusi, mis on seotud tegevusplaani elluviimisega ja varjupaigatugirühmade või varjupaigaekspertide reservnimekirjast ekspertide lähetamisega.

5. Oma ülesannete täitmisel võtab kontaktametnik vastu juhiseid üksnes tegevdirektorilt.

Artikkel 26

Tsiviilvastutus

1. Kui varjupaigatugirühma või varjupaigaekspertide reservnimekirja eksperdid tegutsevad vastuvõtvas liikmesriigis, vastutab see liikmesriik vastavalt oma siseriiklikele õigusaktidele nende poolt ametiülesannete täitmisel põhjustatud kahju eest.

2. Kui selline kahju on põhjustatud seoses raske hooletuse või tahtliku kuritarvitusega, võib vastuvõttev liikmesriik pöörduda lähetava liikmesriigi või ameti poole, et lasta neil hüvitada summad, mis ta on maksnud ohvritele või asjaomastele õigustatud isikutele.

3. Ilma et see piiraks liikmesriikide õiguste kasutamist kolmandate isikute suhtes, loobub iga liikmesriik vastuvõtva liikmesriigi või muu liikmesriigi suhtes kõigist nõuetest tema kantud kahju eest, välja arvatud juhtudel, kui kahju põhjustati kas raske hooletuse või tahtliku kuritarvituse tagajärjel.

4. Iga liikmesriikidevaheline või ametiga toimuv käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaldamisega seotud vaidlus, mida ei ole võimalik lahendada pooltevaheliste läbirääkimistega, esitatakse lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtule vastavalt aluslepingu artiklile 273.

5. Ilma et see piiraks liikmesriikide õiguste kasutamist kolmandate isikute suhtes, kannab amet kulud, mis on seotud ameti seadmetele lähetuse ajal põhjustatud kahjuga, välja arvatud raske hooletuse või tahtliku kuritarvituse korral.

Artikkel 27

Kriminaalvastutus

Varjupaigatugirühma või varjupaigaekspertide reservnimekirja kuuluvate ekspertide lähetuse ajal käsitatakse kõnealuseid eksperte samaväärselt vastuvõtva liikmesriigi ametnikega seoses kuritegudega, mis võidakse sooritada nende vastu või mille nad võivad sooritada.

Artikkel 28

Kulud

1. Amet katab kulud, mis tekivad liikmesriikidel oma ekspertide varjupaigatugirühmade jaoks või varjupaigaekspertide reservnimekirja raames kättesaadavaks tegemisel, eelkõige seoses järgmisega:

(a)lähetavast liikmesriigist vastuvõtvasse liikmesriiki ning vastuvõtvast liikmesriigist lähetavasse liikmesriiki reisimine;

(a)vaktsineerimine;

(b)nõutav erikindlustus;

(c)tervishoid;

(d)päevarahad, sealhulgas majutus;

(e)ameti tehnilised seadmed;

(f)ekspertide tasud.

2. Haldusnõukogu kehtestab üksikasjalikud eeskirjad liikmesriikidest varjupaigatugirühmadesse saadetud ekspertidele päevaraha maksmise kohta ja vajaduse korral ajakohastab neid.

7. PEATÜKK

TEABEVAHETUS JA ANDMEKAITSE

Artikkel 29

Teabevahetussüsteemid

1. Amet võib võtta kõik vajalikud meetmed, et hõlbustada oma ülesannete seisukohast olulise teabe vahetamist komisjoni ja liikmesriikidega ning vajaduse korral asjakohaste liidu ametite ja agentuuridega.

2. Amet töötab koostöös määrusega (EL) nr 1077/2011 24 loodud Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ametiga välja ja haldab teabesüsteemi, mis võimaldab vahetada nimetatud osalejatega salastatud teavet ning artiklites 31 ja 32 osutatud isikuandmeid kooskõlas nõukogu otsusega 2013/488 25 ja komisjoni otsusega (EL, Euratom) 2015/444 26 .

Artikkel 30

Andmekaitse

1. Amet kohaldab isikuandmete töötlemisel määrust (EÜ) nr 45/2001.

2. Haldusnõukogu kehtestab meetmed, mida amet võtab määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaldamiseks, sealhulgas meetmed, mis käsitlevad ameti andmekaitseametniku ametisse nimetamist. Meetmed kehtestatakse pärast konsulteerimist Euroopa Andmekaitseinspektoriga.

3. Ilma et see piiraks artiklite 31 ja 32 kohaldamist, võib amet töödelda isikuandmeid haldusotstarbel.

4. Ameti töödeldud isikuandmete edastamine ning liikmesriikidepoolne käesoleva määruse raames töödeldud isikuandmete edastamine kolmandate riikide asutustele või kolmandatele isikutele, sealhulgas rahvusvahelistele organisatsioonidele, on keelatud.

Artikkel 31

Isikuandmete töötlemise eesmärgid

1. Amet võib töödelda isikuandmeid üksnes selleks, et

(a)täita oma ülesannet anda kooskõlas artikli 16 lõikega 3 ja artikli 21 lõikega 2 operatiiv- ja tehnilist abi;

(b)teha artiklis 13 osutatud jälgimistegevuse jaoks juhtumite väljavõttelisi uuringuid;

(c)menetleda liikmesriigi taotlusel vastavalt artikli 13 lõikele 2 ning artikli 16 lõike 3 punktidele b ja c laste või haavatavate isikute rahvusvahelise kaitse taotlusi;

(d)hõlbustada kooskõlas artikliga 36 ning seoses artikli 21 lõikes 2 loetletud ülesannete täitmisel saadud teabega teabevahetust liikmesriikide, Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuuri, Europoli või Eurojustiga;

(e)analüüsida kooskõlas artikliga 4 varjupaigavaldkonna olukorda käsitlevat teavet.

2. Igasugusel sellisel isikuandmete töötlemisel peetakse kinni proportsionaalsuse põhimõttest ning töötlemine piirdub rangelt nende isikuandmetega, mis on vajalikud lõikes 1 osutatud eesmärkidel.

3. Liikmesriigid või muud liidu ametid ja agentuurid, kes annavad ametile isikuandmeid, võivad edastada ametile kõnealuseid andmeid üksnes lõikes 1 osutatud eesmärkidel. Säilitatavate isikuandmete täiendav töötlemine muudel kui lõikes 1 osutatud eesmärkidel on keelatud.

4. Liikmesriigid või muud liidu ametid ja agentuurid võivad isikuandmete edastamisel teatada mis tahes üldistest või konkreetsetest juurdepääsu- või kasutuspiirangutest, sealhulgas seoses edastamise, kustutamise või hävitamisega. Kui selliste piirangute vajadus ilmneb pärast andmete edastamist, teavitavad nad vastavalt ametit. Amet peab sellistest piirangutest kinni.

Artikkel 32

Operatiiv- ja tehnilise abi andmisel kogutud isikuandmete töötlemine

1. Kasutades isikuandmeid, mille on liikmesriikidele operatiiv- ja tehnilise abi andmisel kogunud või ametile edastanud liikmesriigid või ameti enda töötajad, piirdub amet kolmandate riikide kodanike nime, sünnikuupäeva, soo, kodakondsuse, ameti või hariduse, sõrmejärgede ja digitaalfotoga.

2. Amet võib töödelda lõikes 1 osutatud isikuandmeid järgmistel juhtudel:

(a)kui see on vajalik tuvastamiseks ja registreerimiseks, nagu on osutatud artikli 16 lõike 3 punktis a;

(b)kui see on vajalik liikmesriikide pädevates asutustes läbivaatamisel olevate rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise hõlbustamiseks, nagu on osutatud artikli 16 lõike 3 punktis b;

(c)kui see on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise eest vastutavate liikmesriigi pädevate asutuste abistamiseks, nagu on osutatud artikli 16 lõike 3 punktis c;

(d)vajaduse korral abi andmiseks rahvusvahelise kaitse saajate liidus ümberpaigutamisel või üleviimisel, nagu on osutatud artikli 16 lõike 3 punktis g;

(e)kui andmete edastamine Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuurile, Europolile või Eurojustile on vajalik nende ülesannete täitmiseks kooskõlas nende vastavate volituste ja artikliga 30;

(f)kui andmete edastamine liikmesriikide ametiasutustele või sisserände- ja varjupaigateenistustele on vajalik andmete kasutamiseks kooskõlas siseriiklike õigusaktide ning liikmesriigi ja ELi andmekaitse-eeskirjadega;

(g)kui see on vajalik varjupaigavaldkonna olukorda käsitleva teabe analüüsimiseks.

3. Isikuandmed kustutatakse kohe, kui need on edastatud Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuurile, Europolile või Eurojustile või liikmesriikide pädevatele asutustele või kui neid on kasutatud varjupaigavaldkonna olukorda käsitleva teabe analüüsimiseks. Säilitamisaeg ei või igal juhul olla pikem kui 30 päeva alates kuupäevast, mil amet asjaomased andmed kogub või saab. Varjupaigavaldkonna olukorda käsitleva teabe analüüsimise tulemusel esitatavad andmed ei või võimaldada ühelgi hetkel tuvastada ühtki füüsilist isikut.

8. PEATÜKK

AMETI TEHTAV KOOSTÖÖ

Artikkel 33

Koostöö Taaniga

Amet hõlbustab operatiivkoostöö tegemist Taaniga, sealhulgas teabe ja parimate tavade vahetamist ameti tegevusega seotud küsimustes.

Artikkel 34

Koostöö assotsieerunud riikidega

1. Ameti tegevuses võivad osaleda Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits.

2. Nimetatud riikide ameti töös osalemise laad, ulatus ja viis määratakse ka edaspidi kindlaks asjakohases töökorras. Töökord sisaldab sätteid, mis on seotud osalemisega ameti algatustes, rahalise panusega, osalemisega haldusnõukogu koosolekutel ja personaliga. Personaliküsimustes peab kõnealune kord olema igal juhul kooskõlas personalieeskirjadega.

Artikkel 35

Koostöö kolmandate riikidega

1. Amet hõlbustab ja julgustab liidu välissuhete poliitika raames ja koostöös Euroopa Välisteenistusega oma ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelist operatiivkoostööd ameti tegevusega seotud küsimustes, sealhulgas põhiõiguste kaitse vallas. Amet ja liikmesriigid edendavad ja järgivad liidu õigusaktides sätestatutega vähemalt samaväärseid norme ja standardeid ka juhul, kui tegevus toimub kõnealuste kolmandate riikide territooriumil.

2. Amet võib teha liidu delegatsioonide toetusel ja koordineerimisel koostööd käesoleva määrusega reguleeritud küsimustes pädevate kolmandate riikide ametiasutustega, eelkõige selleks, et edendada liidu varjupaigastandardeid ning aidata kolmandaid riike nende enda varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemide asjatundlikkuse ja suutlikkuse suurendamisel, samuti piirkondlike arengu- ja kaitseprogrammide ja muude meetmete elluviimisel. Amet võib teha sellist koostööd töökorra raames, milles on lepitud kõnealuste asutustega kokku kooskõlas liidu õiguse ja poliitikaga. Amet taotleb sellisele töökorrale komisjoni eelnevat heakskiitu ja teavitab sellest Euroopa Parlamenti.

3.Amet võib vastuvõtva liikmesriigi nõusolekul kutsuda kolmandate riikide ametnikke vaatlema artikli 16 lõikes 3 loetletud operatiiv- ja tehniliste meetmete võtmist, kui nende kohalolek ei sea ohtu kõnealuste meetmete eesmärkide saavutamist ning kui see võib aidata parandada koostööd ja parimate tavade vahetamist.

4.Amet koordineerib liikmesriikide või liidu võetavaid ümberasustamismeetmeid, sealhulgas teabevahetust, et rahuldada kolmandates riikides viibivate pagulaste rahvusvahelise kaitse vajadused ja näidata üles solidaarsust pagulasi vastuvõtvate riikide suhtes. Amet kogub teavet, jälgib ümberasustamist liikmesriikidesse ja aitab liikmesriikidel suurendada ümberasustamise alast suutlikkust. Samuti võib amet kolmanda riigi nõusolekul ja kokkuleppel komisjoniga koordineerida liikmesriikide ja kolmanda riigi vahelist teabevahetust või muude meetmete võtmist asjaomase kolmanda riigi territooriumil.

5.Amet osaleb liidu poolt kolmandate riikidega sõlmitud rahvusvaheliste lepingute rakendamises liidu välissuhete poliitika raames ja käesoleva määrusega reguleeritud küsimustes.

6. Amet võib saada liidult rahalisi vahendeid vastavalt liidu välissuhete poliitikat toetavate asjakohaste õigusaktide sätetele. Amet võib käivitada ja rahastada kolmandates riikides käesoleva määrusega reguleeritud küsimustega seotud tehnilise abi projekte.

Artikkel 36

Koostöö liidu agentuuride, asutuste ja ametitega

1. Amet teeb koostööd liidu agentuuride, asutuste ja ametitega, eelkõige Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga ja Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuuriga, kelle tegevus on seotud ameti tegevusvaldkonnaga ja kes on pädevad käesoleva määrusega reguleeritud küsimustes.

2. Koostöö toimub asjaomaste asutustega kokkulepitud töökorra raames pärast komisjonilt heakskiidu saamist. Amet teavitab igast kokkulepitud töökorrast Euroopa Parlamenti.

3. Koostööga luuakse liidu asjakohaste asutuste seas koostoime ja välditakse jõupingutuste dubleerimist seoses tööga, mida iga asutus oma volituste alusel teeb.

Artikkel 37

Koostöö ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja muude rahvusvaheliste organisatsioonidega

Amet teeb käesoleva määrusega reguleeritud valdkondades koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga, asjaomaste organisatsioonidega kokkulepitud töökorra raames ja kooskõlas aluslepinguga ja asjaomaste organisatsioonide pädevust käsitlevate sätetega. Haldusnõukogu teeb otsuse töökorra kohta, mille komisjon peab eelnevalt heaks kiitma.

9. PEATÜKK

AMETI ÜLESEHITUS

Artikkel 38

Haldus- ja juhtimisstruktuur

Ameti haldus- ja juhtimisstruktuur on järgmine:

(a)haldusnõukogu, kes täidab artiklis 40 sätestatud ülesandeid;

(b)tegevdirektor, kes täidab artiklis 46 sätestatud kohustusi;

(c)tegevdirektori asetäitja, nagu on sätestatud artiklist 47.

Artikkel 39

Haldusnõukogu koosseis

1. Haldusnõukokku kuulub üks hääleõiguslik esindaja igast liikmesriigist ja kaks komisjoni hääleõiguslikku esindajat.

2. Haldusnõukogus on üks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti esindaja, kellel hääleõigust ei ole.

3. Igal haldusnõukogu liikmel on asendusliige. Asendusliige esindab täisliiget selle puudumise korral.

4. Haldusnõukogu liikmed ja nende asendajad nimetatakse ametisse vastavalt nende varjupaigaalastele teadmistele, võttes arvesse asjakohaseid juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi. Kõik haldusnõukogus esindatud osalised püüavad piirata oma esindajate vahetumist, et tagada nõukogu töö järjepidevus. Kõik osalised püüavad saavutada meeste ja naiste tasakaalustatud esindatuse haldusnõukogus.

5. Haldusnõukogu liikmete ametiaeg on neli aastat. Ametiaega saab pikendada. Ametiaja lõppemise või ametist lahkumise korral jäävad liikmed ametisse kuni ametiaja pikendamiseni või nende asendamiseni.

Artikkel 40

Haldusnõukogu ülesanded

1. Haldusnõukogu

(a)annab ametile üldise tegevussuuna ja võtab igal aastal hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastavalt artiklile 41 vastu ameti programmdokumendi;

(b)võtab hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu ameti aastaeelarve ja täidab kooskõlas 10. peatükiga muid ameti eelarvega seotud ülesandeid;

(c)võtab vastu ameti iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande ja edastab selle hiljemalt iga aasta 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale. Kõnealune tegevusaruanne avalikustatakse;

(d)võtab vastavalt artiklile 53 vastu ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad;

(e)võtab vastu kõik otsused, mis on vajalikud ameti käesolevas määruses sätestatud volituste täitmiseks;

(f)võtab vastu pettustevastase strateegia, mis on proportsionaalne pettuste ohuga, võttes arvesse rakendatavate meetmete kulusid ja kasulikkust;

(g)võtab vastu eeskirjad oma liikmete huvide konfliktide vältimiseks ja lahendamiseks;

(h)võtab vajaduste analüüsi põhjal vastu artikli 2 lõikes 3 osutatud teavitamis- ja levitamiskavad ning ajakohastab neid korrapäraselt;

(i)võtab vastu oma töökorra;

(j)rakendab vastavalt lõikele 2 ameti töötajate suhtes volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele personalieeskirjadega ning töölepinguid sõlmivale asutusele muude teenistujate teenistustingimustega 27 (ametisse nimetava asutuse volitused);

(k)võtab vastu asjakohased rakenduseeskirjad, et jõustada vastavalt personalieeskirjade artiklile 110 personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused;

(l)nimetab ametisse tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitja, teostab tema üle distsiplinaarvõimu ja vajaduse korral pikendab tema ametiaega või tagandab ta ametist vastavalt artiklitele 45 ja 47;

(m)võtab vastavalt artiklile 65 vastu iga-aastase aruande varjupaigavaldkonna olukorra kohta liidus. See aruanne saadetakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile;

(n)teeb kõik otsused käesolevas määruses sätestatud teabesüsteemide, sealhulgas artikli 8 lõike 2 punktis b osutatud teabeportaali edasiarendamise kohta;

(o)võtab vastavalt artiklile 58 vastu üksikasjalikud määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamise eeskirjad;

(p)võtab vastavalt artiklile 55 vastu ameti personalipoliitika;

(q)võtab vastavalt artiklile 41 pärast komisjoni arvamuse küsimist vastu programmdokumendi;

(r)teeb kõik otsused ameti sisestruktuuride loomise ja vajaduse korral nende muutmise kohta;

(s)tagab sise- ja välisauditi aruannetest ja hinnangutest, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlustest tulenevate järelduste ja soovituste suhtes asjakohaste järelmeetmete võtmise;

(t)võtab vastavalt artikli 12 lõikele 2 vastu standardid, näitajad, suunised ja parimad tavad, mille amet on välja töötanud;

(u)kinnitab vastavalt artikli 10 lõigetele 2 ja 3 päritoluriigi teavet käsitleva ühise analüüsi ja selle analüüsi läbivaatamise;

(v)kehtestab vastavalt artikli 14 lõikele 1 varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemide jälgimiseks ja hindamiseks kava;

(w)võtab vastavalt artikli 14 lõikele 3 vastu jälgimist teostava ekspertide rühma aruande projekti;

(x)võtab vastavalt artikli 14 lõikele 4 vastu jälgimistegevuse tulemusel esitatud soovitused;

(y)teeb vastavalt artikli 17 lõikele 3 otsuse varjupaigatugirühmade jaoks kättesaadavaks tehtavate ekspertide profiili ja koguarvu kohta;

(``)teeb vastavalt artikli 18 lõikele 2 otsuse varjupaigaekspertide reservnimekirja jaoks kättesaadavaks tehtavate ekspertide profiili ja koguarvu kohta;

(aa)võtab vastu strateegia, mis käsitleb suhteid kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega ameti pädevusse kuuluvates küsimustes, ja koos komisjoniga töökorra kõnealuse strateegia elluviimiseks;

(bb)lubab määrata kindlaks töökorra vastavalt artiklile 35.

2. Haldusnõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetava asutuse volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel võib volituste delegeerimise peatada. Tegevdirektoril on õigus need volitused edasi delegeerida.

Erandlike asjaolude korral võib haldusnõukogu teha otsuse tegevdirektorile delegeeritud ja tema poolt edasi delegeeritud ametisse nimetava asutuse volitused ajutiselt peatada ning täita kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või mis tahes töötajale peale tegevdirektori.

3. Haldusnõukogu võib moodustada juhatuse, kuhu kuuluvad haldusnõukogu esimees, kaks komisjonist haldusnõukokku saadetud esindajat ja veel kolm haldusnõukogu liiget, kes aitavad haldusnõukogul ja tegevdirektoril valmistada ette otsuseid, iga-aastaseid ja mitmeaastaseid programme ning haldusnõukogu tegevust. Kiireloomulistel juhtudel võib juhatus vajaduse korral teha teatavaid esialgseid otsuseid haldusnõukogu eest, eelkõige haldusküsimustes.

Artikkel 41

Mitmeaastased programmid ja iga-aastased tööprogrammid

1. Haldusnõukogu võtab tegevdirektori esitatud projekti põhjal iga aasta 30. novembriks vastu mitmeaastast programmi ja järgmise aasta programmi sisaldava programmdokumendi, võttes arvesse komisjoni arvamust ja olles mitmeaastase programmi puhul konsulteerinud Euroopa Parlamendiga. Haldusnõukogu edastab selle dokumendi Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

Programmdokument muutub lõplikuks pärast üldeelarve lõplikku vastuvõtmist ja vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt.

Hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks saadetakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile programmdokumendi esialgne versioon ning kõik kõnealuse dokumendi hilisemad ajakohastatud versioonid.

2. Mitmeaastases programmis esitatakse keskmise ja pika aja üldine strateegiline programm, sealhulgas eesmärgid, oodatavad tulemused ja tulemuslikkuse näitajad. Selles esitatakse ka vahendite eraldamise programm, mis hõlmab muu hulgas mitmeaastast eelarvet ja personali.

Mitmeaastases programmis määratakse kindlaks strateegilised sekkumisvaldkonnad ning selgitatakse, mida tuleb eesmärkide saavutamiseks teha. See sisaldab strateegiat, mis käsitleb suhteid vastavalt artiklites 34 ja 37 osutatud kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega, ja selle strateegiaga seotud meetmeid ning seonduvate vahendite kirjeldust.

Mitmeaastane programm viiakse ellu iga-aastaste tööprogrammide kaudu ja seda ajakohastatakse igal aastal. Mitmeaastast programmi ajakohastatakse, kui selle järele on vajadus, eriti artiklis 66 osutatud hindamise tulemuste arvesse võtmiseks.

3.Iga-aastane tööprogramm sisaldab üksikasjalikke eesmärke ja oodatavaid tulemusi, sealhulgas tulemusnäitajaid. Samuti sisaldab see rahastatavate meetmete kirjeldust ning viidet iga tegevuse jaoks eraldatavate finants- ja inimressursside kohta kooskõlas tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetega. Iga-aastane tööprogramm on kooskõlas lõikes 2 osutatud mitmeaastase programmiga. Selles osutatakse selgelt ülesannetele, mis võrreldes eelmise eelarveaastaga on lisatud või tühistatud või mida on muudetud.

4. Kui ametile antakse mõni uus ülesanne, muudab haldusnõukogu vastuvõetud iga-aastast tööprogrammi.

Kõik iga-aastase tööprogrammi olulised muudatused kinnitatakse sama korra kohaselt kui algne iga-aastane tööprogramm. Haldusnõukogu võib delegeerida õiguse teha iga-aastases tööprogrammis mitteolulisi muudatusi tegevdirektorile.

Artikkel 42

Haldusnõukogu esimees

1. Haldusnõukogu valib oma hääleõiguslike liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Esimees ja aseesimees valitakse haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Aseesimees asendab esimeest automaatselt juhul, kui esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita.

2. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on neli aastat. Nende ametiaega võib pikendada ühe korra. Kui nende liikmesus haldusnõukogus lõppeb mis tahes ajal nende ametiaja jooksul, lõppeb nende ametiaeg automaatselt samal päeval.

Artikkel 43

Haldusnõukogu koosolekud

1. Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees.

2. Tegevdirektor osaleb aruteludes hääleõiguseta.

3. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti esindaja ei osale koosolekutel, kui haldusnõukogu täidab artikli 40 lõike 1 punktides l, o, p, q ja r ning artikli 40 lõikes 2 sätestatud ülesandeid ning kui haldusnõukogu otsustab teha rahalised vahendid kättesaadavaks sellise ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti tegevuse rahastamiseks, mis võimaldab varjupaigaametil saada osa ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti varjupaigaalasest oskusteabest, nagu on osutatud artiklis 49.

4. Haldusnõukogul on aastas vähemalt kaks korralist koosolekut. Lisaks tuleb haldusnõukogu kokku esimehe algatusel, komisjoni taotlusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.

5. Haldusnõukogu võib kutsuda oma koosolekutele vaatlejatena isikuid, kelle seisukoht võib olla huvipakkuv.

6. Taanit kutsutakse haldusnõukogu koosolekutest osa võtma.

7. Haldusnõukogu liikmed ja asendusliikmed võivad vastavalt haldusnõukogu kodukorrale kasutada koosolekutel nõustajate või ekspertide abi.

8. Sekretariaaditeenust osutab haldusnõukogule amet.

Artikkel 44

Haldusnõukogu hääletuskord

1. Kui ei ole sätestatud teisiti, teeb haldusnõukogu otsused oma hääleõiguslike liikmete häälteenamusega.

2. Igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl. Hääleõigusega liikme puudumise korral võib tema eest hääletada tema asendusliige.

3. Esimees osaleb hääletamisel.

4. Tegevdirektor ei osale hääletamisel.

5. Haldusnõukogu kodukorraga kehtestatakse üksikasjalikum hääletuskord, eelkõige asjaolud, mille korral üks liige võib tegutseda teise liikme nimel.

Artikkel 45

Tegevdirektor

1. Tegevdirektor on personali liige ja võetakse tööle liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a alusel ameti ajutise teenistujana.

2. Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust. Tegevdirektori ametisse nimetamisel võetakse arvesse tema pädevust, dokumenteeritud kõrgetasemelist haldus- ja juhtimisoskust ning rände- ja varjupaigavaldkonnas kõrgel tasemel saadud asjakohaseid erialaseid kogemusi.

Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab ametit haldusnõukogu esimees.

3. Enne ametisse nimetamist võidakse haldusnõukogu valitud kandidaat kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette ja vastama selle liikmete küsimustele.

4. Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Selle aja lõpus koostab komisjon hinnangu, milles võetakse arvesse tegevdirektori tegevuse tulemuslikkuse hindamist ning ameti edasisi ülesandeid ja probleeme.

5. Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 4 osutatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord kuni viieks aastaks.

6. Haldusnõukogu teavitab Euroopa Parlamenti, kui ta kavatseb tegevdirektori ametiaega pikendada. Ühe kuu jooksul enne sellist pikendamist võidakse tegevdirektor kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette ja vastama selle liikmete küsimustele.

7. Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või ametiaja lõppedes osaleda sama ametikoha puhul korraldatavas uues valikumenetluses.

8. Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes otsusega, mille haldusnõukogu teeb komisjoni ettepaneku alusel.

9. Haldusnõukogu teeb tegevdirektori ametisse nimetamise, ametiaja pikendamise ja ametist tagandamise otsused oma hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Artikkel 46

Tegevdirektori ülesanded

1. Tegevdirektor juhib ametit. Tegevdirektor annab aru haldusnõukogule.

2. Ilma et see piiraks komisjoni ja haldusnõukogu volitusi, on tegevdirektor oma ülesannete täitmisel sõltumatu ning ta ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt, institutsioonilt, isikult ega muult asutuselt.

3. Tegevdirektor annab Euroopa Parlamendile selle taotluse korral oma ülesannete täitmisest aru. Nõukogu võib kutsuda tegevdirektori oma ülesannete täitmisest aru andma.

4. Tegevdirektor on ameti seaduslik esindaja.

5. Tegevdirektor vastutab käesoleva määrusega ametile pandud ülesannete täitmise eest. Tegevdirektor eelkõige

(a)juhib ameti igapäevast tööd;

(b)rakendab haldusnõukogu otsuseid;

(c)koostab programmdokumendi ja esitab selle pärast komisjoniga konsulteerimist haldusnõukogule;

(d)viib programmdokumendi ellu ja annab haldusnõukogule selle elluviimise kohta aru;

(e)koostab ameti iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande ja esitab selle haldusnõukogule vastuvõtmiseks;

(f)koostab sise- või välisauditi aruannete ja hindamiste ning Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste järelduste kohaselt järelmeetmete võtmiseks tegevuskava ning annab kaks korda aastas komisjonile ning korrapäraselt haldusnõukogule ja juhatusele aru tehtud edusammudest;

(g)ilma et see piiraks OLAFi juurdluspädevust, kaitseb liidu finantshuve, kohaldades pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks ennetusmeetmeid, tehes tulemuslikke kontrolle, nõudes eeskirjade eiramise avastamise korral tagasi valesti makstud summad ning kohaldades vajaduse korral tulemuslikke, proportsionaalseid ning hoiatavaid haldus- ja rahalisi karistusi;

(h)koostab ameti pettustevastase strateegia ning esitab selle haldusnõukogule heakskiitmiseks;

(i)koostab ameti suhtes kohaldatavate finantseeskirjade eelnõu;

(j)koostab ameti tulude ja kulude eelarvestuse projekti ning täidab ameti eelarvet;

(k)rakendab ameti töötajate suhtes artiklis 55 sätestatud volitusi;

(l)teeb kõik otsused käesolevas määruses sätestatud teabesüsteemide, sealhulgas artikli 8 lõike 2 punktis b osutatud teabeportaali haldamise kohta;

(m)teeb kõik otsused ameti sisestruktuuride haldamise kohta;

(n)esitab vastavalt artikli 10 lõikele 2 haldusnõukogule ühise analüüsi;

(o)esitab vastavalt artikli 14 lõigetele 3 ja 4 jälgimistegevuse raames asjaomasele liikmesriigile ja seejärel haldusnõukogule aruannete ja soovituste eelnõud;

(p)hindab, kiidab heaks ja koordineerib operatiiv- ja tehnilise abi taotlusi vastavalt artikli 16 lõikele 2 ja artiklile 20;

(q)tagab artiklis 19 osutatud tegevusplaani elluviimise;

(r)tagab vastavalt artikli 21 lõikele 1 rändehalduse tugirühmades toimuva ameti tegevuse kooskõlastamise komisjoni ning liidu muude asjakohaste ametite ja agentuuridega;

(s)tagab artikli 22 lõikes 3 osutatud komisjoni otsuse rakendamise;

(t)otsustab vastavalt artikli 23 lõikele 2, konsulteerides haldusnõukoguga, tehniliste seadmete soetamise või rentimise üle;

(u)nimetab vastavalt artikli 25 lõikele 1 ametisse ameti kontaktametniku.

Artikkel 47

Tegevdirektori asetäitja

1. Tegevdirektori asetäitja abistab tegevdirektorit.

2. Tegevdirektori asetäitja suhtes kohaldatakse artiklit 45.

Artikkel 48

Nõuandefoorum

1. Amet jätkab tihedat suhtlemist asjakohaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja pädevate asutustega, kes tegelevad varjupaigapoliitika valdkonnas kohalikul, piirkondlikul, riigi, liidu või rahvusvahelisel tasandil. Selleks loob amet nõuandefoorumi.

2. Nõuandefoorum on mehhanism teabevahetuseks ja teadmiste jagamiseks. See tagab ameti ning lõikes 1 osutatud organisatsioonide ja asutuste tiheda suhtluse ning abistab tegevdirektorit ja haldusnõukogu käesoleva määrusega reguleeritud küsimustes.

3. Amet kutsub nõuandefoorumis osalema Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametit, Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuuri, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametit ning muid lõikes 1 osutatud asjakohaseid organisatsioone ja asutusi.

Haldusnõukogu määrab tegevdirektori ettepaneku alusel kindlaks nõuandefoorumi, sealhulgas temaatiliste või geograafiliste nõuanderühmade koosseisu ja töömeetodid ning nõuandefoorumile teabe edastamise korra.

4. Nõuandefoorum abistab tegevdirektorit ja haldusnõukogu varjupaigaga seotud küsimustes vastavalt konkreetsetele vajadustele ameti töös kindlaksmääratud prioriteetsetes valdkondades.

5. Nõuandefoorum eelkõige

(a)esitab haldusnõukogule soovitusi seoses artiklis 41 osutatud iga-aastase ja mitmeaastase programmiga;

(b)annab haldusnõukogule tagasisidet ja soovitab järelmeetmeid, mida võtta seoses artiklis 65 osutatud iga-aastase aruandega, mis käsitleb varjupaigavaldkonna olukorda liidus, ning

(c)edastab tegevdirektorile ja haldusnõukogule konverentside, seminaride ja kohtumiste järeldused ja soovitused ning järeldused, milleni nõuandefoorumi liikmeks olevad organisatsioonid või asutused on jõudnud ameti tööga seotud uuringute või kohapealse töö käigus.

6. Nõuandefoorum tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas.

10. PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 49

Eelarve

1. Igaks eelarveaastaks, mis ühtib kalendriaastaga, koostatakse ameti tulude ja kulude eelarvestus, mis esitatakse ameti eelarves.

2. Ameti eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3. Ilma et see piiraks muid sissetulekuallikaid, koosnevad ameti tulud järgmistest vahenditest:

(a)Euroopa Liidu üldeelarvesse kantud liidu toetus;

(b)liidu rahalised vahendid delegeerimiskokkulepete või sihtotstarbeliste toetuste vormis kooskõlas artiklis 53 osutatud finantseeskirjadega ja liidu poliitikat toetavate asjakohaste õigusaktide sätetega;

(c)liikmesriikide võimalik vabatahtlik rahaline osalus;

(d)assotsieerunud riikide võimalik rahaline osalus;

(e)tasu väljaannete ja kõikide ameti osutatavate teenuste eest.

4. Ameti kulud hõlmavad personali töötasu, haldus- ja taristukulusid ning tegevuskulusid.

Artikkel 50

Eelarve koostamine

1. Tegevdirektor koostab igal aastal ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude esialgse eelarvestuse projekti, mis sisaldab ametikohtade loetelu, ning edastab selle haldusnõukogule.

2. Kõnealuse projekti põhjal võtab haldusnõukogu vastu ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude esialgse eelarvestuse projekti.

3. Ameti tulude ja kulude esialgne eelarvestuse projekt esitatakse komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga aasta 31. jaanuariks.

4. Komisjon edastab eelarvestuse eelarvepädevatele institutsioonidele koos Euroopa Liidu üldeelarve projektiga.

5. Eelarvestuse alusel kannab komisjon Euroopa Liidu üldeelarve projekti arvestuslikud summad, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ja üldeelarvest makstava toetuse summa, ning esitab need kooskõlas aluslepingu artiklitega 313 ja 314 eelarvepädevatele institutsioonidele.

6. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad ameti toetuseks kasutatavad assigneeringud.

7. Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu ameti ametikohtade loetelu.

8. Ameti eelarve võtab vastu haldusnõukogu. See on lõplik pärast Euroopa Liidu üldeelarve vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles vastavad kohandused.

9. Iga kinnisvaraprojekti puhul, millel on tõenäoliselt oluline mõju ameti eelarvele, kohaldatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 28 sätteid.

Artikkel 51

Eelarve täitmine

1. Tegevdirektor vastutab ameti eelarve täitmise eest.

2. Tegevdirektor edastab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele kogu hindamismenetluse tulemuste seisukohast asjakohase teabe.

Artikkel 52

Raamatupidamisaruanded ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine

1. Ameti peaarvepidaja esitab järgmise eelarveaasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale esialgse raamatupidamise aastaaruande.

2. Amet esitab järgmise eelarveaasta 31. märtsiks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande.

Komisjoni peaarvepidaja edastab järgmise eelarveaasta 31. märtsiks kontrollikojale komisjoni raamatupidamisaruannetega konsolideeritud ameti esialgse raamatupidamise aastaaruande.

3. Pärast kontrollikojalt ameti esialgse raamatupidamise aastaaruande kohta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 29 artikli 148 kohaste tähelepanekute saamist koostab tegevdirektor omal vastutusel ameti lõpliku raamatupidamisaruande ja esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

4. Haldusnõukogu esitab oma arvamuse ameti lõpliku raamatupidamisaruande kohta.

5. Tegevdirektor edastab hiljemalt igale lõppenud eelarveaastale järgneva aasta 1. juuliks lõpliku raamatupidamisaruande koos haldusnõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

6. Lõplik raamatupidamise aastaaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgmise aasta 15. novembriks.

7. Tegevdirektor saadab 30. septembriks kontrollikojale vastuse kontrollikoja tähelepanekute kohta. Tegevdirektor saadab kõnealuse vastuse ka haldusnõukogule.

8. Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor parlamendile finantsmääruse artikli 165 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjakohase eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta sujumiseks.

9. Kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse teinud nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne aasta n + 2 15. maid heakskiidu tegevdirektori tegevusele aasta n eelarve täitmisel.

Artikkel 53

Finantseeskirjad

1.Ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad võtab vastu haldusnõukogu pärast konsulteerimist komisjoniga. Need peavad olema vastavuses delegeeritud määrusega (EL) nr 1271/2013, välja arvatud juhul, kui erandi tegemine selle määruse sätetest on konkreetselt vajalik ameti tegevuseks ja komisjon on andnud selleks eelnevalt nõusoleku.

2.Amet võib anda kooskõlas käesoleva määrusega või määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 30 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunkti iv kohaste komisjoni volituste alusel toetusi artiklis 2 osutatud ülesannete täitmiseks. Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 31 asjakohaseid sätteid.

11. PEATÜKK

ÜLSÄTTED

Artikkel 54

Õiguslik seisund

1. Amet on liidu asutus. Amet on juriidiline isik.

2. Ametil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele antakse juriidilistele isikutele. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaliseks.

3. Amet on operatiiv- ja tehnilistes küsimustes sõltumatu.

4. Ametit esindab tegevdirektor.

5. Ameti asukoht on Malta.

Artikkel 55

Töötajad

1. Ameti töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja liidu muude teenistujate teenistustingimusi ning nende personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks liidu institutsioonide kokkuleppel vastu võetud eeskirju.

2. Haldusnõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu asjakohased rakenduseeskirjad personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks.

3. Amet rakendab oma töötajate suhtes ametisse nimetavale asutusele personalieeskirjadega ja lepinguid sõlmivale asutusele muude teenistujate teenistustingimustega antud volitusi.

4. Amet võib kasutada riikide lähetatud eksperte või muid ametiväliseid töötajaid. Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles sätestatakse eeskirjad riikide ekspertide ametisse lähetamise kohta.

5. Amet võib palgata töötajaid kohapealseks tööks liikmesriikides.

Artikkel 56

Privileegid ja immuniteedid

Ameti ja selle personali suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 57

Keelte kasutamise kord

1. Ameti suhtes kohaldatakse määrust nr 1 32 .

2. Ilma et see piiraks aluslepingu artikli 342 kohaselt vastu võetud otsuste kohaldamist, koostatakse iga-aastane konsolideeritud tegevusaruanne ameti tegevuse kohta ja programmdokument kõikides Euroopa Liidu institutsioonide ametlikes keeltes.

3. Ameti toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

Artikkel 58

Läbipaistvus

1. Ameti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001.

2. Amet võib edastada oma pädevusvaldkonda kuuluvates küsimustes omal algatusel teavet. Amet avalikustab iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande ning tagab eelkõige selle, et üldsusele ja mis tahes huvitatud isikule antakse kiiresti objektiivset, usaldusväärset ja lihtsasti arusaadavat teavet ameti töö kohta.

3. Haldusnõukogu võtab kuue kuu jooksul alates oma esimese koosoleku kuupäevast vastu lõigete 1 ja 2 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad.

4. Iga füüsiline või juriidiline isik võib pöörduda kirjalikult ameti poole liidu mis tahes ametlikus keeles. Tal on õigus saada vastus samas keeles.

5. Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 alusel tehtud ameti otsuste peale võib aluslepingu artiklites 228 ja 263 sätestatud tingimuste kohaselt esitada kaebuse ombudsmanile või hagi Euroopa Liidu Kohtusse.

Artikkel 59

Pettustevastane võitlus

1. Pettuste, korruptsiooni ja muu õigusvastase tegevuse vastu võitlemise hõlbustamiseks kohaldatakse piiranguteta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 33 . Amet ühineb 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlusi, ja võtab vastu kõigi ameti töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.

2. Euroopa Kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda amet on rahastanud liidu vahenditest.

3. OLAF võib määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 ja nõukogu määruses (EÜ, Euratom) nr 2185/96 34 sätestatud korra kohaselt teostada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas seoses ameti rahastatud toetuse või lepinguga on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4. Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad ameti ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised koostöölepingud ning ameti lepingud, toetuslepingud ja toetuse määramise otsused sätteid, milles antakse Euroopa Kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õigus selliste auditite ja juurdluste teostamiseks vastavalt oma pädevusele.

Artikkel 60

Salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitset käsitlevad julgeolekunormid

1. Amet kohaldab komisjoni otsustes (EL, Euratom) 2015/443 35 ja 2015/44 36 sätestatud komisjoni julgeolekunorme. Neid norme kohaldatakse muu hulgas salastatud teabe vahetamise, töötlemise ja säilitamise suhtes.

2. Samuti kohaldab amet lõikes 1 osutatud otsustes sätestatud salastamata tundliku teabe töötlemisega seotud julgeolekupõhimõtteid, nagu komisjon neid rakendab. Haldusnõukogu kehtestab meetmed nimetatud julgeolekupõhimõtete kohaldamiseks.

Artikkel 61

Vastutus

1. Ameti lepingulist vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2. Otsuste tegemine vastavalt ameti sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

3.Lepinguvälise vastutuse korral heastab amet vastavalt liikmesriikide õigusaktide ühistele üldpõhimõtetele kõik kahjud, mida ameti osakonnad või töötajad on oma ülesannete täitmisel tekitanud.

4. Lõikes 3 osutatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

5. Töötajate isiklik vastutus ameti ees on reguleeritud nende suhtes kohaldatavate personalieeskirjade või teenistustingimuste sätetega.

Artikkel 62

Haldusjärelevalve

Ameti tegevust uurib Euroopa Ombudsman vastavalt aluslepingu artiklile 228.

Artikkel 63

Peakorterileping ja tegutsemistingimused

1. Vajalikud kokkulepped, milles käsitletakse ametile asukohaliikmesriigis antavaid ruume ja selle liikmesriigi pakutavaid vahendeid ning asukohaliikmesriigis tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, ameti töötajate ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse ameti ja asukohaliikmesriigi vahelises peakorterilepingus, mis sõlmitakse pärast haldusnõukogu heakskiidu saamist.

2. Ameti asukohaliikmesriik tagab võimalikult head tingimused ameti nõuetekohaseks toimimiseks, sealhulgas mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse.

12. PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 64

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 37 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3. Kui komitee arvamus tuleb saada kirjaliku menetluse teel, lõpetatakse kõnealune menetlus ilma tulemuseta juhul, kui komitee eesistuja teeb arvamuse esitamise tähtaja jooksul vastavasisulise otsuse või kui seda nõuab kaks kolmandikku komitee liikmetest.

4. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

5. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes sama määruse artikliga 5.

Artikkel 65

Aruandlus

1.Amet koostab iga-aastase tegevusaruande varjupaigavaldkonna olukorra kohta liidus, võttes nõuetekohaselt arvesse muudest asjakohastest allikatest saadavat teavet. Kõnealuse aruande ühe osana hindab amet käesoleva määruse kohase tegevuse tulemusi ning koostab nende kohta põhjaliku võrdleva analüüsi, et parandada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kvaliteeti, järjepidevust ja tõhusust.

2.Amet edastab iga-aastase tegevusaruande haldusnõukogule, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Tegevdirektor esitab iga-aastase tegevusaruande Euroopa Parlamendile.

Artikkel 66

Hindamine ja läbivaatamine

1. Komisjon tellib hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ja seejärel iga viie aasta järel hinnangu, mis käsitleb eeskätt ameti tulemuslikkust oma eesmärkide saavutamisel ning volituste ja ülesannete täitmisel. Kõnealune hinnang peab hõlmama ameti tegevuse mõju praktilisele koostööle varjupaigaga seotud küsimustes ja Euroopa ühisele varjupaigasüsteemile. Hindamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse volituste raames tehtud edusamme, sealhulgas seda, kas erilise surve all olevate liikmesriikidega solidaarsuse ja vastutuse jagamise tagamiseks on vaja lisameetmeid.

Hindamise eesmärk on eelkõige välja selgitada võimalik vajadus muuta ameti volitusi ja selliste võimalike muudatuste finantsmõju. Samuti kontrollitakse selle käigus, kas haldusstruktuur on ameti ülesannete täitmiseks asjakohane. Hindamisel võetakse arvesse nii liidu kui ka liikmesriigi tasandi sidusrühmade seisukohti.

2. Komisjon saadab hindamisaruande koos oma järeldustega aruande kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Hindamistulemused avalikustatakse.

3. Iga teise hindamise käigus kaalub komisjon, kas ameti tegevuse jätkumine on ameti eesmärke, volitusi ja ülesandeid arvesse võttes põhjendatud, ning võib teha ettepaneku käesolevat määrust vastavalt muuta või see kehtetuks tunnistada.

Artikkel 67

Kehtetuks tunnistamine

1. Määrus (EL) nr 439/2010 tunnistatakse kehtetuks alates käesoleva määruse jõustumisest.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele vastavalt lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 68

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja aluslepingute kohaselt liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku nimetus

1.2.Asjaomane poliitikavaldkond vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3.Ettepaneku liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku põhjused

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.3.Pettuste ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku nimetus

1.2.Asjaomane poliitikavaldkond vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 38  

1.3.Ettepaneku liik

◻ Ettepanek käsitleb uut meedet

◻ Ettepanek käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 39

☑ Ettepanek käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

◻ Ettepanek käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.Eesmärk

1.4.1.Komisjoni mitmeaastane strateegiline eesmärk, mida ettepaneku kaudu täidetakse

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku elluviimist.

1.5.Ettepaneku põhjused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

1.5.2.Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

◻ Piiratud kestusega ettepanek

–◻    Ettepanek hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–◻    Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

☑ Piiramatu kestusega ettepanek

–rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viis 40  

◻ Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–◻ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻    rakendusametite kaudu

◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

☑ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on usaldatud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustage);

–◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–☑ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Selgitused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage sagedus ja tingimused.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.Kindlakstehtud ohud

2.2.2.Ettenähtud kontrollimeetodid

2.3.Pettuste ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

3.ETTEPANEKU HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

EASO saab toetust assotsieerunud riikidelt.

Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Puudub vajadus uue eelarverea loomise taotlemiseks, aga eelarverida 18 03 02 tuleks vastavalt ümber nimetada.

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Euroopa Liidu Varjupaigaamet				Aasta 2017 44	Aasta 2018	Aasta 2019	Aasta 2020	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)			KOKKU
• Tegevusassigneeringud
Eelarverea nr	Kulukohustused	(1)
	Maksed	(2)
Eelarverea nr	Kulukohustused	(1a)
	Maksed	(2a)
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 45
Eelarverea nr		(3)
Euroopa Liidu Varjupaigaameti assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=1+1a +3		66 206	86 971	96 686	114 100				363 963
	Maksed	=2+2a +3 +3		66 206	86 971	96 686	114 100				363 963

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU

(Kulukohustused kokku = maksed kokku)

0,566

0,566

0,566

0,566

2,264

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline mõju Euroopa Liidu Varjupaigaameti assigneeringutele

–◻    Ettepanek ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–☑    Ettepanek hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

* Tabelis on esitatud vaid 3. jaotise kohased tegevuskulud                

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.Kokkuvõte

–◻    Ettepanek ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–☑    Ettepanek hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

* 2017. aasta puhul taotletakse 34 ametikohta 2017. aastal kehtivate volituste alusel ning lisaks 30 ametikohta silmas pidades uusi volitusi.

Ettepanek järgib personali 5 % vähendamise reformi (2013‒2017), vähendades järk-järgult ameti töötajate arvu määraga 1 % 2017. aasta ametikohtade loetelu puhul (sarnast vähendamise määra järgiti aastatel 2013‒2016).

2014–2015. aastal suurendati ameti ametikohtade loetelu veel 40 ametikoha võrra, et võimaldada ametil lahendada liikmesriikide varjupaigaalaseid vajadusi kõige tõhusamal viisil. Et täita määruses ette nähtud uusi ülesandeid, vajab amet 2020. aastaks siiski veel 275 ametikohta. Eelkõige on vaja järgmisi ametikohti:

3.2.3.2.Hinnanguline personalivajadus

–◻    Ettepanek ei hõlma personali kasutamist

–☑    Ettepanek hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnang täistööaja ekvivalendina

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Täitmist vajavate ülesannete kirjeldus:

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–☑    Ettepanek on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga ja võib kaasa tuua nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 1311/2013 määratletud erivahendite kasutamise 51 .

–◻    Ettepanekuga kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

–◻    ◻Ettepanek eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist 52 .

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

–◻ Ettepanek ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

–☑ Ettepanek hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Hinnanguline mõju tuludele

–☑    Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele.

–◻    Ettepanekul on järgmine finantsmõju:

–◻ omavahenditele

–◻ mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutamise meetodit.

(1) COM(2016) 197 final.

(2) EUCO 19.2.2016, SN 16/16.

(3) COM(2015) 240 final.

(4) Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

(5) Nõukogu 21. aprilli 2016. aasta järeldused sidususe kohta varjupaigaotsuste tegemisel, 8210/16.

(6) COM(2015) 671 final.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta määrus (EÜ) nr 439/2010, millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (ELT L 132, 29.5.2010, lk 11).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 311/76 võõrtöötajaid käsitleva statistika koostamise kohta (ELT L 199, 31.7.2007, lk 23).

(9) ELT L [...].

(10) Nõukogu 14. mai 2008. aasta otsus Euroopa rändevõrgustiku loomise kohta (ELT L 131, 21.5.2008, lk 7).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(12) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(14) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisiku kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(17) ELT L [...].

(18) ELT L [...].

(19) ELT C [...].

(20) ELT L [...].

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (ELT L 180, 29.6.2013, lk 60).

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (uuesti sõnastatud) (ELT L 337, 20.12.2011, lk 9).

(23) ELT L [...].

(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 286, 1.11.2011, lk 1).

(25) Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).

(26) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

(27) Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1).

(28) Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).

(29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(31) Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(32) 15. aprilli 1958. aasta määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385).

(33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(34) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(35) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT l 72, 17.3.2015, lk 41).

(36) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

(37) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(38) ABM: tegevuspõhine juhtimine; ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

(39) Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(40) Eelarve täitmise viise on üksikasjalikult kirjeldatud ja viited finantsmäärusele esitatud veebilehel BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html.

(41) Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(42) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(43) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(44) Aasta, mil alustatakse ettepaneku rakendamist.

(45) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(46) Aasta, mil alustatakse ettepaneku rakendamist.

(47) Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(48) Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

(49) lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

(50) Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

(51) Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

(52) Vt nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega sätestatakse mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) artiklid 11 ja 17.

(53) Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,4.5.2016

COM(2016) 271 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus,

milles käsitletakse Euroopa Liidu Varjupaigaametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 439/2010

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus,

milles käsitletakse Euroopa Liidu Varjupaigaametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 439/2010

Vastavustabel