Brüssel,11.2.2016

COM(2016) 64 final

2016/0038(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

ühelt poolt Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise majanduspartnerluslepingu sõlmimise kohta


SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

·Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Lisatud nõukogu otsuse ettepanek kujutab endast õiguslikku vahendit ühelt poolt Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise majanduspartnerluslepingu sõlmimiseks. Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigid on Burundi, Kenya, Rwanda, Tansaania ja Uganda.

Läbirääkimised lõpetati läbirääkijate tasandil 14. oktoobril 2014 Brüsselis. Leping parafeeriti 16. oktoobril 2014 Brüsselis.

Praegu saab Kenya kasu turulepääsu määruses kehtestatud kavast. Teisi piirkonna riike toetatakse praegu algatusega „Kõik peale relvade,” sest need kuuluvad vähim arenenud riikide hulka.

Lepinguga tagatakse Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidele ühesugune juurdepääs turule niipea, kui leping jõustub.

·Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate sätetega

Ettepanekuga rakendatakse ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelist partnerluslepingut 1 (edaspidi „AKV–ELi partnerlusleping”), mis nõuab WTO eeskirjadele vastavate majanduspartnerluslepingute sõlmimist.

·Kooskõla liidu muude poliitikavaldkondadega

Ida-Aafrika Ühenduse majanduspartnerlusleping on arengule suunatud kaubandusleping. See pakub Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidele asümmeetrilist turulepääsu, mis võimaldab neil kaitsta tundlikke majandussektoreid liberaliseerimise eest, pakub mitmeid kaitsemeetmeid ja sisaldab noore tootmisharu kaitsesätet, sisaldab eksporti lihtsustavaid sätteid päritolureeglite kohta ning kaotab eksporditoetused osapoolte vahelises kaubanduses. Nimetatud sätted aitavad kaasa poliitikavaldkondade arengusidususe eesmärgi täitmisele ning on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 208 lõikega 2.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

·Õiguslik alus

Nõukogu otsuse õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõiked 3 ja 4 ja artikli 209 lõige 2 koostoimes sama lepingu artikli 218 lõike 6 punktiga a. 

·Subsidiaarsus (ei kuulu liidu ainupädevusse)

Ühine kaubanduspoliitika kuulub Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 kohaselt liidu ainupädevusse.

·Proportsionaalsus

Käesolev ettepanek on vajalik, et täita liidu rahvusvahelisi kohustusi, mis on sätestatud AKV-EÜ partnerluslepingus.

·Õigusakti valik

Käesolev ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikega 6, millega on ette nähtud, et nõukogu võtab vastu otsused rahvusvaheliste lepingute sõlmimise kohta. Käesolevas ettepanekus esitatud eesmärgi saavutamiseks ei ole võimalik kasutada muud õiguslikku vahendit.

3.JÄRELHINDAMISTE TULEMUSED, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMINE JA MÕJUHINNANGUD

·Järelhindamised / kehtivate õigusaktide toimivuskontroll

Ei kohaldata.

·Konsulteerimine sidusrühmadega

Ei kohaldata.

·Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ei kohaldata.

·Mõju hindamine

AKV-ELi majanduspartnerluslepingute jätkusuutlikkuse mõju hinnati aastatel 2003–2007. Selle projekti tingimused avaldas Euroopa Komisjon 2002. aastal konkurentsil põhineva pakkumismenetluse raames. Pakkumismenetluse tulemusel sõlmiti 2002. aasta augustis viieaastane raamleping ettevõtjaga PwC France. Mõjuhinnangu lõpparuande kavand esitati Euroopa sidusrühmadele ELi kodanikuühiskonna dialoogi raames toimunud kohtumisel, mille Euroopa Komisjon korraldas 23. märtsil 2007 Brüsselis, Belgias.

·Õigusloome kvaliteet ja lihtsustamine

Ida-Aafrika Ühenduse majanduspartnerluslepingu suhtes ei kohaldata õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi menetlusi; see ei too liidu VKEdele kaasa kulusid ning see ei tekita küsimusi digitaalse keskkonna seisukohast.

·Põhiõigused

Ettepanek ei mõjuta põhiõiguste kaitset liidus.

4.MÕJU EELARVELE

Neli Ida-Aafrika Ühenduse partnerriiki viiest saavad kasu „Kõik peale relvade” algatusest, mille kaudu on neil tollimaksu- ja kvoodivaba pääs ELi turule. Kenya suhtes kohaldatakse turulepääsu määrust, mis tagab talle samuti tollimaksu- ja kvoodivaba pääsu ELi turule. Seega mõju eelarvele puudub, sest lepinguga tagatakse riikide pääs ELi turule samadel tingimustel.

5.MUUD KÜSIMUSED

·Rakenduskavad ning järelevalve-, hindamis- ja aruandluskord

Ida-Aafrika Ühenduse majanduspartnerluslepingu institutsiooniliste sätetega nähakse ette majanduspartnerluslepingu nõukogu loomine, mis vastutab majanduspartnerluslepingu rakendamise järelevalve eest. Majanduspartnerluslepingu nõukogu koosneb lepinguosaliste esindajatest ministrite tasandil, keda abistab kõrgemate ametnike komitee.

Nõuandekomitee abistab kõrgemate ametnike komiteed eesmärgiga edendada dialoogi ja koostööd kodanikuühiskonna, erasektori, sotsiaal- ja majanduspartnerite vahel. Ida-Aafrika Ühenduse majanduspartnerlusleping vaadatakse läbi iga viie aasta tagant alates selle jõustumisest.

·Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ei kohaldata.

·Ettepaneku erisätete üksikasjalik selgitus

Ida-Aafrika Ühenduse majanduspartnerlusleping sisaldab sätteid kaubavahetuse, tolli ja kaubanduse soodustamise, tehniliste kaubandustõkete, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete, põllumajanduse ja kalanduse kohta.

Arengumõõtme rakendamiseks tehtavat koostööd käsitlevates sätetes määratakse kindlaks Ida-Aafrika Ühenduse majanduspartnerluslepingu rakendamiseks esmatähtsad tegevusvaldkonnad, mis on esitatud piirkondlikus sihtprogrammis 2014–2020.

Ida-Aafrika Ühenduse majanduspartnerlusleping hõlmab piirkondlikku integratsiooni käsitlevaid kohustusi, mis toetavad Ida-Aafrika Ühenduse tolliliidu rakendamist.

Ida-Aafrika Ühenduse majanduspartnerluslepingus nähakse samuti ette, et piirkondlikul tasandil tuleb jätkata läbirääkimisi teenuste, konkurentsipoliitika, investeeringute, erasektori arengu, keskkonna ja jätkusuutliku arengu, intellektuaalomandi õiguse ja riigihangete läbipaistvuse teemadel.

2016/0038 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

ühelt poolt Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise majanduspartnerluslepingu sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõikeid 3 ja 4 ja artikli 209 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, 2

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

1)12. juunil 2002 volitas nõukogu komisjoni alustama Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühmaga läbirääkimisi majanduspartnerluslepingute sõlmimiseks.

2)Läbirääkimised on lõpule viidud ja majanduspartnerlusleping ühelt poolt Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide (Burundi Vabariik, Kenya Vabariik, Rwanda Vabariik, Tansaania Ühendvabariik ja Uganda Vabariik) ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahel (edaspidi „leping”) parafeeriti 16. oktoobril 2014.

3)Kooskõlas nõukogu [..] otsusega nr [..] 3 allkirjastati leping [..], tingimusel et see hiljem sõlmitakse.

4)Kõnealust lepingut on enne selle jõustumist ajutiselt kohaldatud alates [..].

5)Ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelises partnerluslepingus 4 on sätestatud WTO eeskirjadele vastavate majanduspartnerluslepingute sõlmimine.

6)Leping sõlmitakse liidu nimel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga sõlmitakse ühelt poolt Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vaheline majanduspartnerlusleping.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja nimetab isiku, kes on volitatud liidu nimel ja kooskõlas lepingu artikliga 139 teatama menetluse lõpuleviimisest, et väljendada Euroopa Liidu nõusolekut end lepinguga siduda 5 .

Artikkel 3

Lepingut ei tõlgendata viisil, mis võimaldaks sellest tulenevatele õigustele või kohustustele otseselt tugineda liidu või liikmesriikide kohtutes.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel,

   Nõukogu nimel

   eesistuja

FINANTSSELGITUS ETTEPANEKUTE KOHTA, MILLE MÕJU EELARVELE PIIRDUB AINULT TULUDE POOLEGA

1.ETTEPANEKU NIMETUS:

NÕUKOGU OTSUS ühelt poolt Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise majanduspartnerluslepingu sõlmimise kohta.

2.EELARVEREAD

Peatükk ja artikkel: peatükk 12, artikkel 120

Aastaks 2014 eelarvestatud summa: 16 185 600 000 eurot

3.FINANTSMÕJU

Ettepanekul puudub finantsmõju

4.PETTUSEVASTASED MEETMED

Selleks et kaitsta Euroopa Liidu omavahendeid, on lepingusse lisatud sätted, mille eesmärk on tagada, et partnerriik kohaldaks nõuetekohaselt punktis 3 („Finantsmõju”) kindlaks määratud kaubanduskontsessioonide kohaldamise tingimusi, mis on sätestatud eelkõige artiklis 16 halduskoostöö erisätete kohta (nn OLAFi klausel), päritolureegleid käsitlevas lepingu protokollis nr 1 ja tolliküsimustes vastastikuse haldusabi andmist käsitlevas protokollis nr 2. Need sätted täiendavad Euroopa Liidu tollialaseid õigusakte (eelkõige Euroopa Liidu tolliseadustikku ja selle rakendussätteid), mida kohaldatakse kõigi imporditavate kaupade suhtes, ja õigusakte, mis käsitlevad liikmesriikide vastutust omavahendite kontrolli alal (eeskätt nõukogu määrus (EÜ) nr 1150/2000).

(1)    ELT L 317, 15.12.2000, lk 3. Lepingut on muudetud 25. juunil 2005 Luxembourgis alla kirjutatud lepinguga (ELT L 209, 11.8.2005, lk 27) ja 22. juunil 2010 Ouagadougous alla kirjutatud lepinguga (ELT L 287, 4.11.2010, lk 3).
(2)    ELT C […], […], lk […].
(3)    ELT L
(4)    ELT L 317, 15.12.2000, lk 3. Lepingut on muudetud 25. juunil 2005 Luxembourgis alla kirjutatud lepinguga (ELT L 209, 11.8.2005, lk 27) ja 22. juunil 2010 Ouagadougous alla kirjutatud lepinguga (ELT L 287, 4.11.2010, lk 3).
(5)    Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,11.2.2016

COM(2016) 64 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu otsus

ühelt poolt Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise majanduspartnerluslepingu sõlmimise kohta


LIIDE

MAJANDUSPARTNERLUSLEPING

ÜHELT POOLT IDA-AAFRIKA ÜHENDUSE PARTNERRIIKIDE NING TEISELT POOLT EUROOPA LIIDU JA SELLE LIIKMESRIIKIDE VAHEL

LEPINGUOSALISED

BURUNDI VABARIIK,

KEENIA VABARIIK,

RWANDA VABARIIK,

TANSAANIA ÜHENDVABARIIK,

UGANDA VABARIIK

(edaspidi „Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigid”)

ühelt poolt ning

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

HORVAATIA VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI,

MALTA VABARIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK

NING

EUROOPA LIIT

(edaspidi „EL”)

teiselt poolt,

TULETADES MEELDE Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames võetud kohustusi (edaspidi „WTO leping”);

VÕTTES ARVESSE 6. juunil 1975. aastal Georgetownis allkirjastatud lepingut, millega loodi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide rühm;

VÕTTES ARVESSE ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel Cotonous 23. juunil 2000 alla kirjutatud partnerluslepingut, mida muudeti esimest korda 25. juunil 2005 Luxembourgis ja teist korda 22. juunil 2010 Ouagadougous (edaspidi „Cotonou leping”);

VÕTTES ARVESSE 30. novembril 1999 Arushas alla kirjutatud lepingut, millega asutati Ida-Aafrika Ühendus (EAC), ja selle protokolli Ida-Aafrika Ühenduse tolliliidu loomise kohta;

KINNITADES VEEL KORD soovi saavutada Aafrika suurem ühtsus ning Aafrika Majandusühenduse asutamislepingu eesmärgid;

VÕTTES ARVESSE Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut;

ARVESTADES, et Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigid ning EL ja selle liikmesriigid on leppinud kokku, et nendevahelise kaubandus- ja majanduskoostöö eesmärk on soodustada AKV riikide sujuvat ja järkjärgulist integreerimist maailmamajandusse, võttes arvesse nende riikide poliitilisi valikuid, arengutaset ning arengueelistusi, edendades seeläbi nende jätkusuutlikku arengut ja aidates kaasa vaesuse kaotamisele Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikides;

KINNITADES VEEL KORD ka seda, et majanduspartnerlusleping peab olema kooskõlas Cotonou lepingu eesmärkide ja põhimõtetega, eriti selle 3. osa II jaotisega majandus- ja kaubanduskoostöö kohta;

KINNITADES VEEL KORD, et majanduspartnerlusleping soodustab arengut ja järjepidevat majanduskasvu, suurendab Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide tootmis- ja tarnevõimet, edendab Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide majanduse struktuuri muutmist, mitmekesistumist ja konkurentsivõimet, soodustab Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikides kaubanduse ja tehnoloogia arengut ning töökohtade loomist ja kaasab investeeringuid;

KINNITADES VEEL KORD vajadust pöörata erilist tähelepanu piirkondlikule integratsioonile ning kõigile Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidele eri- ja diferentseeritud kohtlemise võimaldamisele, samal ajal kui säilitatakse vähim arenenud Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide erikohtlemine;

TUNNISTADES, et Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide elatustaseme tõstmiseks on vaja teha suuri investeeringuid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I OSA. ÜLDSÄTTED

ARTIKKEL 1

Lepingu kohaldamisala

Lepinguosalised sõlmivad majanduspartnerluslepingu. Käesolev leping hõlmab järgmist:

a)Üldsätted

b)Kaubavahetus

c)Kalandus

d)Põllumajandus

e)Majandus- ja arengukoostöö

f)Sätted institutsioonide kohta

g)Vaidluste vältimine ja lahendamine

h)Üldised erandid

i)Üld- ja lõppsätted

j)Lepingu lisad ja protokollid

ARTIKKEL 2

Eesmärgid

1.Käesoleva lepingu eesmärk on:

a)soodustada majanduskasvu ja arengut tugevdatud strateegilise kaubandus- ja arengupartnerluse sõlmimise teel, mis on kooskõlas säästva arengu eesmärgiga;

b)edendada Ida-Aafrika Ühenduse piirkondlikku lõimumist, majanduskoostööd ja head valitsemistava;

c)edendada Ida-Aafrika Ühenduse järkjärgulist lõimumist maailmamajandusega kooskõlas Ida-Aafrika Ühenduse poliitiliste valikute ja arengueesmärkidega;

d)soodustada Ida-Aafrika Ühenduse riikide majanduse struktuuri muutumist, mitmekesistumist ja konkurentsivõimet nende riikide tootmis-, tarne- ja kauplemisvõime suurendamise teel;

e)suurendada Ida-Aafrika Ühenduse kaubanduspoliitilist ja kaubandusega seotud suutlikkust;

f)luua Ida-Aafrika Ühenduse riikides tõhus, prognoositav ja läbipaistev piirkondlik kaubanduse ja investeerimise õigusraamistik ja rakendada seda, toetades seeläbi investeeringute tegemist ja erasektori algatusi ning

g)tugevdada lepinguosaliste vahelisi solidaarsusel ja vastastikusel huvil põhinevaid suhteid. Kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames võetud kohustustega tihendatakse lepinguga sel eesmärgil kaubandus- ja majandussuhteid, toetatakse lepinguosaliste vahelise kaubanduse uut dünaamikat kaubanduse edasise ja asümmeetrilise liberaliseerimise kaudu ning tugevdatakse, laiendatakse ja süvendatakse koostööd kõigis kaubanduse ja investeerimisega seotud valdkondades.

2.Lisaks sellele on kooskõlas Cotonou lepingu artiklitega 34 ja 35 käesoleva lepingu eesmärk:

a)sõlmida üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe ("GATT 1994") XXIV artikli kohane leping;

b)soodustada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidega kauplemise jätkamist vähemalt sama soodsatel tingimustel kui Cotonou lepingu tingimused;

c)määrata kindlaks muude küsimustega, sealhulgas teenuskaubandusalaste ja Cotonou lepingus kirjeldatud kaubandusküsimuste ning muude mõlemale lepinguosalisele huvi pakkuvate valdkondadega seotud võimalike läbirääkimiste raamistik ja ulatus.

ARTIKKEL 3

Läbivaatamisklausel

Lepinguosalised kohustuvad viie (5) aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest viima lõpule läbirääkimised, milles käsitletakse järgmisi teemasid:

a)teenuskaubandus;

b)kaubandusküsimused, täpsemalt:

i)konkurentsipoliitika;

ii)investeeringud ja erasektori arendamine;

iii)kaubandus, keskkond ja säästev areng;

iv)intellektuaalomandi õigused;

v)riigihangete läbipaistvus;

c)mis tahes muud valdkonnad, milles lepinguosalised kokku lepivad.

ARTIKKEL 4

Põhimõtted

Käesolev leping toetub järgmistele põhimõtetele:

a)tuginemine Cotonou lepingu õigustikule;

b)Ida-Aafrika Ühenduse piirkonna piirkondliku integratsiooni tugevdamine;

c)Ida-Aafrika Ühenduse partnerriike soosiva asümmeetria tagamine kaubanduse liberaliseerimisel ning kaubandusega seotud meetmete ja kaubanduse kaitsemeetmete rakendamisel;

d)Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidele teiste Aafrika riikide ja piirkondadega kokku lepitud piirkondlike soodustuste säilitamise võimaldamine ilma kohustuseta laiendada neid ELile ning

e)Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide tootmis-, tarne- ja kauplemisvõime suurendamise toetamine.

II OSA. KAUBAVAHETUS

ARTIKKEL 5

Kohaldamisala ja eesmärgid

1.Käesoleva osa sätteid kohaldatakse kõikide EList ja Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidest pärit kaupade suhtes.

2.Kaubavahetuse valdkonna eesmärgid on järgmised:

a)võimaldada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidest pärit kaupadele tollimaksu- ja kvoodivaba juurdepääs ELi turule kindlal, pikaajalisel ja prognoositaval alusel käesolevas lepingus sätestatud korras;

b)liberaliseerida järk-järgult Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide turud EList pärit kaupadele kooskõlas käesoleva lepingu sätetega ning

c)säilitada ja parandada turulepääsu tingimusi, et tagada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidele majanduspartnerluslepingust saadav täielik kasu.

I JAOTIS: TOLLIMAKSUD JA KAUPADE VABA LIIKUMINE

ARTIKKEL 6

Tollimaks

1.Tollimaks on mis tahes maks või lõiv, kaasa arvatud mis tahes kujul lisamaks või -lõiv, mis on kehtestatud kaupade impordi suhtes või sellega seoses, kuid see ei ole:

a)riigisiseste maksudega samaväärne lõiv, mis on kehtestatud nii imporditud kui ka kohalikele toodetele kooskõlas artikli 20 sätetega;

b)dumpinguvastane, tasakaalustus- ja kaitsemeede, mida kohaldatakse kooskõlas IV jaotisega; ning

c)tasud või muud lõivud, mis on kehtestatud kooskõlas artikli 8 sätetega.

2.Iga toote tollimaksu baasmäär, mille suhtes kohaldatakse järkjärgulist vähendamist, on iga lepinguosalise tariifiloetelus täpsustatud määr.

ARTIKKEL 7

Kaupade klassifitseerimine

1.Käesoleva lepinguga hõlmatud kaupade klassifitseerimine toimub iga lepinguosalise tariifinomenklatuuri alusel kooskõlas rahvusvahelise kaupade kirjelduse ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga („HS”).

2.Lepinguosalised edastavad kolme kuu jooksul pärast tariifide muutmist või muudatuste tegemist HSis teineteisele kogu vajaliku teabe I ja II lisas loetletud toodete suhtes kohaldatavate tollimaksude ja vastavate nomenklatuuride kohta.

ARTIKKEL 8

Tasud ja muud lõivud

Artikli 6 punktis c nimetatud tasude ja muude lõivude summa on piiratud osutatud teenuste ligilähedase maksumusega ja need ei kujuta endast kodumaiste toodete kaudset kaitset ega impordimaksu fiskaalses tähenduses. Kaubandusega seotud tasusid ja lõive ei kehtestata konsulaarteenustele.

ARTIKKEL 9

Päritolureeglid

Käesolevas osas mõistetakse termini „päritolu” all päritolu vastavalt käesoleva lepingu 1. protokollis sätestatud päritolureeglitele.

ARTIKKEL 10

Tollimaksud Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidest pärit toodetele

Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidest pärit tooteid imporditakse ELi tollimaksuvabalt I lisas sätestatud tingimustel.

ARTIKKEL 11

Tollimaksud EList pärit toodetele

EList pärit tooteid imporditakse Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidesse II lisas sätestatud tariifide liberaliseerimise kava tingimuste kohaselt.

ARTIKKEL 12

Status quo

1.Lepinguosalised lepivad kokku, et nad ei suurenda käesoleva lepingu alusel liberaliseeritavate toodete suhtes kohaldatavaid tollimakse, erandiks on artiklite 48, 49 ja 50 kohaselt heakskiidetud meetmed.

2.Selleks et säilitada Aafrika laiema piirkondliku integratsiooniprotsessi võimalust, võivad lepinguosalised teha majanduspartnerluslepingu nõukogus otsuse muuta II lisa punktides a, b ja c sätestatud tollimakse, mida saab kohaldada EList pärit toote impordi suhtes Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidesse. Lepinguosalised tagavad, et mis tahes selline muutmine ei põhjusta käesoleva lepingu vastuolu GATT 1994 artikli XXIV nõuetega.

ARTIKKEL 13

Kaupade liikumine

1.Ühe lepinguosalise territooriumilt pärit kaupade suhtes kohaldatakse teise lepinguosalise territooriumil ühekordset tollimaksu.

2.Ida-Aafrika Ühenduse partnerriiki importimisel tasutud tollimaks tagastatakse täielikult, kui kaubad viiakse Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigist, kuhu need esimesena imporditi, välja mõnda muusse Ida-Aafrika Ühenduse partnerriiki. Tollimaks tasutakse Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis, kus kaupu tarbitakse.

3.Lepinguosalised nõustuvad tegema koostööd, et hõlbustada kaupade ringlust ja lihtsustada tolliprotseduure.

ARTIKKEL 14

Eksporditollimaksud ja ekspordimaksud

1.Lepinguosaline ei kehtesta teisele lepinguosalisele uusi eksporditollimakse ega muid samaväärseid makse, mis on kõrgemad kui sisemaiseks müügiks mõeldud samasuguste toodete suhtes kehtestatud maksud.

2.Olenemata lõikest 1 võivad Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigid pärast ELi teavitamist kehtestada ajutised eksporditollimaksud või muud maksud järgmistel tingimustel:

a)omamaise tööstuse arengu soodustamiseks;

b)vääringu stabiilsuse säilitamiseks, kui eksportkauba maailmaturuhinna tõusu tõttu tekib vääringu väärtuse ülehindamise oht või

c)tulude, toiduga kindlustatuse ja keskkonna kaitsmiseks.

3.Selliseid makse tohib kehtestada piiratud arvu toodete suhtes piiratud ajavahemikuks ja majanduspartnerluslepingu nõukogu peab nende säilitamise 48 kuu pärast läbi vaatama.

4.Mis tahes soodsamat kohtlemist, mida Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigid kohaldavad tollimaksu mis tahes toodete ekspordi suhtes suure kaubanduspartneri territooriumile, kohaldatakse alates käesoleva lepingu jõustumisest ka samasuguse toote ekspordi suhtes ELi.

5.Artiklite 14 ja 15 tähenduses on „suur kaubanduspartner” mis tahes arenenud riik või mis tahes riik, mille osakaal maailma kaupade ekspordist lõikes 15 nimetatud vabakaubanduslepingu jõustumisele eelneval aastal on üle 1 %, või iseseisvalt, ühiselt või vabakaubanduslepingu kaudu tegutsev mis tahes riikide rühm, mille osakaal maailma kaupade ekspordist lõikes 15 nimetatud vabakaubanduslepingu jõustumisele eelneval aastal on kokku suurem kui 1,5 % 1 .

ARTIKKEL 15

Vabakaubanduslepingust tulenev sooduskohtlemine

1.Käesoleva osaga hõlmatud kaupade osas võimaldab EL Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidele mis tahes soodsamat kohtlemist, mis tuleneb ELi ja kolmanda riigi vahelise sooduskaubanduslepingu sõlmimisest pärast käesolevale lepingule allakirjutamist.

2.Käesoleva osaga hõlmatud kaupade osas võimaldavad Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigid ELile mis tahes soodsamat kohtlemist, mis tuleneb Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide saamisest mis tahes suure kaubanduspartneriga sõlmitud vabakaubanduslepingu osaliseks pärast käesolevale lepingule allakirjutamist. Kui EL tõendab, et Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigid on võimaldanud talle vähem soodsat kohtlemist kui mis tahes muule suurele kaubanduspartnerile, arutavad lepinguosalised seda küsimust ja võtavad koos vastu otsuse, kuidas käesoleva lõike sätteid juhtumipõhiselt parimal viisil kohaldada.

3.Käesoleva osa sätteid ei tõlgendata nii, nagu oleksid pooled kohustatud vastastikku laiendama mis tahes sooduskohtlemist, mis tuleneb sellest, et mõni neist on käesoleva lepingu allakirjutamise päeval kolmanda osapoolega sõlmitud vabakaubanduslepingu osaline.

4.Lõike 2 sätteid ei kohaldata kaubanduslepingute suhtes, mille Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigid on sõlminud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide või teiste Aafrika riikide ja piirkondadega.

5.Käesoleva artikli tähenduses on „vabakaubandusleping” leping, millega oluliselt liberaliseeritakse kaubandust ja kaotatakse diskrimineerivad meetmed ja / või keelatakse lepinguosalistel uute ja veelgi diskrimineerivamate meetmete võtmine alates sellise lepingu jõustumisest või mõistliku aja jooksul.

ARTIKKEL 16

Halduskoostööd käsitlevad erisätted

1.Lepinguosalised nõustuvad, et halduskoostöö on äärmiselt oluline käesoleva osa kohaselt võimaldatud sooduskohtlemise rakendamiseks ja kontrollimiseks, ning rõhutavad oma pühendumust võidelda eeskirjade eiramise ja pettuse vastu tolli- ja sellega seotud küsimustes.

2.Kui üks lepinguosaline on objektiivse teabe põhjal avastanud halduskoostööst hoidumise ja/või eeskirjade eiramise või pettuse, võib see lepinguosaline vastavalt käesolevale artiklile ajutiselt peatada asjaomas(t)e too(de)te sooduskohtlemise.

3.Käesoleva artikli tähenduses hõlmab „halduskoostööst hoidumine” muu hulgas:

a)asjaomase toote või asjaomaste toodete päritolustaatuse kontrollimise kohustuse korduvat täitmatajätmist;

b)korduvat keeldumist või põhjendamatut viivitust sellele järgneva päritolutõendi kontrolli teostamisel ja/või selle tulemustest teavitamisel;

c)korduvat keeldumist loa hankimisest või põhjendamatut viivitust loa hankimisel halduskoostöö missioonide korraldamiseks, et kontrollida kõnealuse sooduskohtlemise võimaldamisega seotud dokumentide autentsust ja andmete õigsust.

4.Eeskirjade eiramise või pettuse võib avastada muu hulgas juhul, kui ilma rahuldava selgituseta toimub toodete impordis kiire kasv, mis ületab teise lepinguosalise tavapärase tootmis- ja ekspordimahu taseme ja mis on seotud objektiivse teabega eeskirjade eiramise või pettuse kohta.

5.Ajutist peatamist kohaldatakse järgmistel tingimustel:

a)objektiivse teabe põhjal halduskoostööst hoidumise ja/või eeskirjade eiramise või pettuse avastanud lepinguosaline teavitab sellest viivitamata kõrgemate ametnike komiteed ja esitab komiteele asjaomase objektiivse teabe ning alustab kõrgemate ametnike komitees kogu asjakohase teabe ja objektiivselt kindlaks tehtud asjaolude põhjal konsultatsioone, et leida mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus;

b)kui lepinguosalised on eespool nimetatud viisil alustanud kõrgemate ametnike komitees konsultatsioone ning ei ole jõudnud rahuldava lahenduse suhtes kokkuleppele kolme (3) kuu jooksul alates teavitamisest, võib asjaomane lepinguosaline ajutiselt peatada asjaomase toote/asjaomaste toodete sooduskohtlemise. Ajutisest peatamisest teatatakse põhjendamatu viivituseta majanduspartnerluslepingu nõukogule;

c)käesoleva artikli kohane ajutine peatamine ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik asjaomase lepinguosalise finantshuvide kaitsmiseks. Sooduskohtlemine peatatakse kõige rohkem kuueks (6) kuuks, ning seda perioodi võib pikendada. Kõrgemate ametnike komitees peetakse korrapäraselt konsultatsioone ajutise peatamise teemal, eelkõige selleks, et lõpetada ajutine peatamine niipea, kui selle kohaldamise tinginud asjaolud on lahenenud.

6.Samaaegselt kõrgemate ametnike komitee teavitamisega käesoleva artikli lõike 5 punkti a alusel peab asjaomane lepinguosaline avaldama oma ametlikus väljaandes teatise importijatele. Teatises importijatele tuleks nimetada asjaomane toode, mille puhul on objektiivse teabe põhjal avastatud halduskoostööst hoidumine ja/või eeskirjade eiramine või pettus.

ARTIKKEL 17

Haldusvigade käsitlemine

Juhul kui pädevad asutused teevad vea ekspordi soodussüsteemi nõuetekohases haldamises, eriti „päritolustaatusega toodete” mõistet ja halduskoostöö meetodeid käsitleva I protokolli sätete kohaldamises, ja kui selle veaga kaasnevad tagajärjed imporditollimaksude näol, võib selliste tagajärgedega kokku puutuv lepinguosaline paluda kõrgemate ametnike komiteel uurida võimalust võtta olukorra lahendamiseks kõik asjakohased meetmed.

ARTIKKEL 18

Tolliväärtuse määramine

1.Lepinguosaliste vahelise kaubanduse suhtes kohaldatavad tolliväärtuse määramise eeskirjad on reguleeritud GATT 1994 VII artikliga ja GATT 1994 VII artikli rakendamise lepinguga.

2.Lepinguosalised teevad koostööd, et saavutada tolliväärtuse määramise küsimustes ühine lähenemisviis.

II JAOTIS: MITTETARIIFSED MEETMED

ARTIKKEL 19

Koguseliste piirangute keeld

1.Alates käesoleva lepingu jõustumisest tuleb tühistada kõik lepinguosaliste vahelise kaupade impordi, ekspordi või müügi suhtes kohaldatavad keelud või piirangud, mis on kehtestatud kvootide, impordi- või ekspordilitsentside või muude meetmete vormis ja mis ei ole artiklis 6 sätestatud tollimaksud, maksud, tasud ja muud lõivud. Lepinguosaliste vahelises kaubanduses uusi selliseid meetmeid kasutusele ei võeta. Käesoleva artikli sätted ei piira käesoleva osa VI jaotise kohaldamist.

2.Käesoleva artikli lõige 1 ei laiene järgmisele:

a)ajutised ekspordikeelud või -piirangud, mille eesmärk on vältida või leevendada kriitilist toidunappust või teiste eksportivale lepinguosalisele oluliste toodete kriitilist nappust;

b)impordi- ja ekspordikeelud või -piirangud, mis on vajalikud rahvusvahelise kaubanduse objektiks oleva kauba klassifitseerimise, liigitamise või turustamise standardite või eeskirjade kohaldamiseks.

ARTIKKEL 20

Võrdne kohtlemine riigisiseste maksude ja õigusaktide osas

1.Ühe lepinguosalise territooriumilt pärit imporditud toodete suhtes ei kohaldata otseselt ega kaudselt riigisiseseid makse ega muid riigisiseseid tasusid lisaks neile, mida kohaldatakse otseselt või kaudselt teise lepinguosalise samasuguste omamaiste toodete suhtes. Peale selle ei kohalda lepinguosalised muul viisil riigisiseseid makse ega muid riigilõive, et võimaldada oma vastavate toodete kaitsmist.

2.Ühe lepinguosalise territooriumilt pärit importtoodetele võimaldatakse nende riigisisest müüki, müügiks pakkumist, ostu, vedu, turustamist või kasutamist käsitlevate õigusnormide ja nõuete puhul vähemalt sama soodsad tingimused kui teise lepinguosalise samasugustele omamaistele toodetele. Käesoleva lõike sätted ei takista kohaldamast diferentseeritud riigisiseseid veomakse, mis põhinevad eranditult veovahendite majanduslikul toimimisel ja mitte toote päritolul.

3.Kumbki lepinguosaline ei tohi kehtestada ega säilitada ühtki riigisisest koguselist eeskirja, mis on seotud toodete segamise, töötlemise või kasutamisega piiritletud kogustes või suhetes ja milles otseselt või kaudselt nõutakse, et asjakohase eeskirjaga reguleeritava mis tahes toote piiritletud kogus või proportsionaalne osa peab olema pärit omamaistest allikatest. Peale selle ei kohalda kumbki lepinguosaline riigisiseseid koguselisi eeskirju, et võimaldada oma vastava toodangu kaitsmist.

4.Käesoleva artikli sätted ei takista toetuste maksmist eranditult kodumaistele tootjatele, sealhulgas kooskõlas käesoleva artikli sätetega kohaldatud riigisiseste maksude või muude tasude laekumisest tehtavaid väljamakseid kodumaistele tootjatele ning toetusi, mis tekitatakse kodumaiste toodete riikliku ostmisega.

5.Käesoleva artikli sätteid ei kohaldata riigihanget reguleerivate õigusnormide, menetluste ega tavade suhtes.

ARTIKKEL 21

Hea maksuhaldustava

Lepinguosalised tunnistavad asjaomaste ametiasutuste vahelise koostöö tähtsust hea maksuhaldustava põhimõtete valdkonnas kooskõlas oma siseriiklike õigusaktidega.

III JAOTIS: TOLLIKOOSTÖÖ JA KAUBANDUSE LIHTSUSTAMINE

ARTIKKEL 22

Kohaldamisala ja eesmärgid

1.Lepinguosalised tunnistavad tollikoostöö ja kaubanduse lihtsustamise olulisust arenevas ülemaailmses kaubanduskeskkonnas ja lepivad kokku järgmises:

a)tugevdada koostööd ja tagada asjakohased õigusnormid ja protseduurid ning asjaomaste haldusasutuste haldussuutlikkus, et täita kaubanduse lihtsustamise edendamise eesmärki;

b)Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigid vajavad käesoleva jaotise sätete sujuvaks rakendamiseks üleminekuaega ning nende suutlikkust on vaja suurendada.

2.Käesoleva jaotise eesmärgid on:

a)lihtsustada lepinguosaliste vahelist kaubandust;

b)soodustada tollialaste õigusnormide ja tolliprotseduuride ühtlustamist piirkondlikul tasandil;

c)pakkuda Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidele toetust kaubanduse lihtsustamise valdkonnas;

d)toetada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide tolliasutusi käesoleva lepingu ja muude rahvusvaheliste parimate tavade rakendamisel;

e)suurendada koostööd lepinguosaliste tolliasutuste ja muude seotud piirikontrolliasutuste vahel.

ARTIKKEL 23

Tollikoostöö ja vastastikune haldusabi

1.Selleks et tagada käesoleva jaotise sätete järgimine ja vastata tõhusalt artiklis 22 sätestatud eesmärkidele, kohustuvad lepinguosalised:

a)vahetama teavet tollialaste õigusaktide ja tolliprotseduuride kohta;

b)töötama välja ühisalgatusi kokkulepitud valdkondades;

c)tegema koostööd järgmistes valdkondades:

i)tollisüsteemide ja -protseduuride ajakohastamine ning tollivormistuseks kuluva aja vähendamine;

ii)tolliprotseduuride ja kaubandusega, sh impordi, ekspordi ja transiidiga seotud formaalsuste lihtsustamine ja ühtlustamine;

iii)piirkondlike transiidisüsteemide tõhustamine;

iv)läbipaistvuse suurendamine kooskõlas artikli 24 lõikega 3;

v)suutlikkuse suurendamine, sh finants- ja tehniline abi Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidele;

vi)kõik muud lepinguosaliste vahel kokku lepitud tollivaldkonnad;

d)määrama võimaluse korral kindlaks ühised seisukohad tolli ja kaubanduse lihtsustamise valdkonnas sellistes rahvusvahelistes organisatsioonides nagu WTO, Maailma Tolliorganisatsioon (WCO), Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) ja ÜRO kaubandus- ja arengukonverents (UNCTAD);

e)edendama kõikide seotud asutuste töö riigisisest ja piiriülest kooskõlastamist.

2.Olenemata lõikest 1 pakuvad lepinguosalised tolliküsimustes vastastikust haldusabi vastavalt protokolli nr 2 sätetele.

ARTIKKEL 24

Tollialased õigusaktid ja tolliprotseduurid

1.Lepinguosalised lepivad kokku, et nende vastavad kaubandus- ja tollialased õigusnormid ja protseduurid põhinevad tolli ja kaubanduse valdkonnas kohaldatavatel rahvusvahelistel meetmetel ja standarditel, sealhulgas tolliprotseduuride lihtsustamist ja ühtlustamist käsitleva muudetud Kyoto konventsiooni põhiosal, Maailma Tolliorganisatsiooni maailmakaubanduse tagamise ja lihtsustamise standardite raamistikul, Maailma Tolliorganisatsiooni andmetel ja HS konventsioonil.

2.Lepinguosalised lepivad kokku, et nende vastavad kaubandus- ja tollialased õigusnormid ja protseduurid põhinevad järgmisel:

a)vajadus kaitsta ja lihtsustada seadusjärgset kaubandust tollialastes õigusaktides sätestatud nõuete tulemusliku jõustamise ja järgimise kaudu;

b)vajadus vältida ettevõtjate tarbetut ja diskrimineerivat koormamist, pakkuda kaitset pettuse ja korruptsiooni eest ning lihtsustada veelgi rohkem tollieeskirju ja -protseduure hästi järgivate ettevõtjate tegevust;

c)vajadus kasutada ühtset haldusdokumenti või sellega võrdväärset elektroonilist dokumenti; et koostada vastavalt ELi ja Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide tollideklaratsioonid;

d)kaasaegsed tollimeetodid, sealhulgas riskianalüüs, kauba sisenemise ja vabastamise lihtsustatud protseduurid ja vabastamisjärgsed kontrollid, ning auditeerimine;

e)nii ekspordi-, impordi kui ka transiiditehingute süsteemide, sealhulgas infotehnoloogial põhinevate süsteemide järkjärguline arendamine, et lihtsustada teabe vahetamist ettevõtjate, tolliasutuste ja muude asutuste vahel;

f)põhimõte, mille kohaselt on karistused väiksemate tollieeskirjade või protseduurinõuete rikkumiste eest proportsionaalsed ning nende rakendamine ei põhjusta liigseid viivitusi tollivormistuses;

g)tolliküsimusi, eelkõige tariifset klassifitseerimist ja päritolureegleid käsitlevate siduvate otsuste süsteem, mis on kooskõlas piirkondlike ja/või riiklike õigusnormidega;

h)vajadus kohaldada lõive ja tasusid, mis on vastavuses konkreetse tehinguga seoses osutatud teenuse maksumusega ja mida ei arvutata väärtuse alusel. Kaubavahetusega seotud konsulaarteenuste eest lõivu ega tasu ei võeta;

i)WTO eksportkauba eelinspekteerimise lepingus määratletud kauba kohustusliku eelinspekteerimise nõuete või nendega samaväärsete nõuete kaotamine;

j)tollimaakleri kohustusliku kasutamise nõude kaotamine ning tollimaaklerite litsentsimise läbipaistvad, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed eeskirjad.

3.Töömeetodite tõhustamiseks ning tollitoimingute läbipaistvuse ja tõhususe tagamiseks peavad lepinguosalised:

a)võtma täiendavaid meetmeid dokumentide ja kaubandusega seotud formaalsuste lihtsustamiseks ja standardimiseks, et võimaldada kaupade kiiret vabastamist ja tollivormistust;

b)võtma kasutusele tõhusad, kiired ja mittediskrimineerivad protseduurid, mis võimaldavad esitada kaebusi tolli ja muude asutuste haldustoimingute, kauba importi, eksporti või transiiti mõjutavate ettekirjutuste ja otsuste kohta. Sellised protseduurid peavad olema kõigi ettevõtjate jaoks lihtsasti juurdepääsetavad;

c)tagama usaldusväärsuse säilimise asjaomaste rahvusvaheliste konventsioonide ja dokumentide põhimõtteid kajastavate meetmete kohaldamisega.

ARTIKKEL 25

Transiidi lihtsustamine

1.Lepinguosalised tagavad vaba transiidi läbi oma territooriumi mööda kõige sobivamat teekonda. Piirangud, kontrollid või nõuded peavad olema mittediskrimineerivad, proportsionaalsed ja ühtselt kohaldatavad.

2.Lepinguosaline võib nõuda, et transiitvedu läbi tema territooriumi registreeritakse kindlaksmääratud marsruudil asuvas tolliasutuses. Kui lepinguosaline nõuab sellise marsruudi kasutamist, teeb ta seda GATT 1994 artikli V lõike 3 nõudeid järgides.

3.Ilma et see piiraks seaduslikku tollikontrolli, võimaldab lepinguosaline kaupade transiidi puhul oma territooriumil vähemalt sama soodsat kohtlemist kui omamaiste kaupade puhul.

4.Lepinguosalised kasutavad tollitransiidi korda, mis võimaldab kaupade transiiti ilma tollimakse või muid samaväärseid lõive tasumata, juhul kui on esitatud nõuetekohane tagatis kooskõlas piirkondlike ja/või riiklike tollialaste õigusnormidega.

5.Lepinguosalised edendavad ja rakendavad piirkondlikku transiidikorraldust.

6.Lepinguosalised edendavad kõikide asjaomaste asutuste töö riigisisest ja piiriülest kooskõlastamist.

7.Lepinguosaliste õigusnormid põhinevad transiidi suhtes kohaldatavatel rahvusvahelistel standarditel ja meetmetel.

ARTIKKEL 26

Suhted äriringkondadega

Lepinguosalised lepivad kokku järgmises:

a)nad tagavad, et kõik õigusaktid, menetlused, tasud ja lõivud tehakse üldsusele teatavaks (võimaluse korral elektrooniliselt või muid asjakohaseid vahendeid kasutades) ning võimaluse korral avaldatakse ka vajalikud selgitused;

b)nad konsulteerivad kaubandussektori esindajatega korrapäraselt ja õigeaegselt õigusalaseid ettepanekuid ning tolli- ja kaubandusprotseduure käsitlevates küsimustes;

c)nad võtavad vastu uusi või muudetud õigusakte või menetlusi nii, et kauplejatel oleks võimalik nende järgimiseks korralikult valmistuda;

d)nad teevad üldsusele kättesaadavaks asjakohase haldusteabe, sealhulgas asutuste esitatavad nõuded ja riiki sisenemise korra, sadamates ja piiriületuspunktides asuvate tolliasutuste tööajad ja töökorra ning kontaktpunktid infopäringute tarvis;

e)nad toetavad ettevõtjate ja asjaomaste asutuste vahelist koostööd selliste objektiivsete ja avalikult kättesaadavate menetluste kaudu, mis põhinevad Maailma Tolliorganisatsiooni kehtestatud menetlustel (nt vastastikuse mõistmise memorandumid);

f)nad tagavad, et nende asjakohased tolli- ja tolliga seotud nõuded ja menetlused vastavad jätkuvalt kaubandusringkonna vajadustele, järgivad häid tavasid ning piiravad ka edaspidi kaubandust võimalikult vähe.

ARTIKKEL 27

Üleminekusätted

1.Võttes arvesse vajadust suurendada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide suutlikkust tolli ja kaubanduse lihtsustamise valdkonnas ning ilma et see piiraks nende kohustusi Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames, lepivad lepinguosalised kokku, et Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidele võimaldatakse pärast käesoleva lepingu jõustumist viieaastane (5-aastane) üleminekuperiood, et täita artiklites 23, 24 ja 25 nimetatud kohustused.

2.Kõnealust üleminekuperioodi võib majanduspartnerluslepingu nõukogu loal pikendada.

ARTIKKEL 28

Tollistandardite ühtlustamine piirkondlikul tasandil

Lepinguosalised tunnistavad tollistandardite ja kaubanduse lihtsustamise meetmete ühtlustamise tähtsust piirkondlikul tasandil, mis hõlmab vajaduse korral reformide algatamist tolli ja kaubanduse lihtsustamise valdkonnas.

ARTIKKEL 29

Tolliprotseduuride ja kaubanduse lihtsustamise erikomitee

1.Käesolevaga moodustavad lepinguosalised tolliprotseduuride ja kaubanduse lihtsustamise erikomitee, mis koosneb lepinguosaliste esindajatest. Komitee:

a)tuleb kokku lepinguosaliste poolt eelnevalt kokkulepitud kuupäeval ja päevakorraga;

b)eesistujaks on vaheldumisi kumbki lepinguosaline;

c)annab aru majanduspartnerluslepingu nõukogule.

2.Tolliprotseduuride ja kaubanduse lihtsustamise erikomitee ülesanded on järgmised:

a)käesoleva jaotise ja päritolureegleid käsitleva protokolli rakendamise ja haldamise kontrollimine;

b)foorumi loomine, et konsulteerida ja arutada tolliga seotud küsimusi, sealhulgas päritolureeglite, üldiste tolliprotseduuride, tolliväärtuse määramise, tariifiklassifikatsiooni, transiidi ja tolliküsimustes vastastikuse haldusabi osutamisega seotud küsimusi;

c)koostöö tõhustamine päritolureeglite ja nendega seotud tolliprotseduuride, üldiste tolliprotseduuride ja tolliküsimustes osutatava vastastikuse haldusabi arendamise, kohaldamise ja täitmise valdkonnas;

d)suutlikkuse suurendamise ja tehnilise abiga seotud koostöö tugevdamine;

e)muude küsimuste lahendamine, milles lepinguosalised on seoses käesoleva jaotisega kokku leppinud.

IV JAOTIS: SANITAAR- JA FÜTOSANITAARMEETMED

ARTIKKEL 30

Kohaldamisala ja mõisted

1.Käesoleva jaotise sätteid kohaldatakse meetmete suhtes, mis kuuluvad WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu kohaldamisalasse.

2.Kui ei ole sätestatud teisiti, kehtivad käesoleva jaotise kohaldamisel WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingus, Codex Alimentariuse komisjonis, maailma loomatervishoiu organisatsioonis ja rahvusvahelises taimekaitsekonventsioonis kasutatud mõisted.

ARTIKKEL 31

Eesmärgid

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohaldamise valdkonna eesmärgid on järgmised:

a)lihtsustada lepinguosaliste piirkondadevahelist ja piirkonnasisest kaubandust, kaitstes samal ajal inimeste, loomade ja taimede tervist ja elu kooskõlas WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepinguga;

b)lahendada sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetest tulenevaid probleeme, mis on seotud kokkulepitud prioriteetsete sektorite ja toodetega, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse piirkondlikku integratsiooni;

c)määrata kindlaks menetlused ja tingimused, millega lihtsustatakse sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna koostööd;

d)tagada lepinguosaliste vahelise ja nende riigisisese kaubanduse suhtes kohaldatavate sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete läbipaistvus;

e)edendada meetmete piirkonnasisest ühtlustamist rahvusvaheliste standarditega kooskõlas WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepinguga ning arendada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikides asjakohast poliitikat, õiguslikku, regulatiivset ja institutsioonilist raamistikku;

f)toetada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide aktiivset osalemist Codex Alimentariuse komisjonis, maailma loomatervishoiu organisatsioonis ja rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooniga seotud tegevuses;

g)edendada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide ning ELi institutsioonide ja laborite vahelisi konsultatsioone ja vahetusprogramme;

h)lihtsustada suutlikkuse suurendamist piirkondlike ja riiklike standardite loomiseks ja rakendamiseks vastavalt rahvusvahelistele nõuetele, et hõlbustada piirkondlikku integratsiooni;

i)arendada ja suurendada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide suutlikkust rakendada sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid ja teostada nende üle järelevalvet kooskõlas majandus- ja arengukoostööd käsitleva V osa VI jaotisega ning

j)edendada tehnosiiret.

ARTIKKEL 32

Õigused ja kohustused

1.Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad käesoleva jaotisega seotud rahvusvahelistest lepingutest ja kokkulepetest, mille osalised nad on.

2.Iga lepinguosaline:

a)omab suveräänset õigust rakendada sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid tingimusel, et need meetmed on kooskõlas WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu sätetega;

b)konsulteerib teise lepinguosalisega enne mis tahes uute sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamist, kasutades selleks WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepinguga ette nähtud teavitamisvahendeid või teeb seda vajaduse korral lepinguosaliste kontaktpunktide kaudu;

c)aitab teist lepinguosalist teadlike otsuste tegemiseks vajaliku teabe kogumisel;

d)edendab Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide ning ELi institutsioonide ja laborite vahelisi sidemeid, ühisprojekte ning teadus- ja arendustegevust.

ARTIKKEL 33

Meetmete teaduslikud põhjendused

Käesoleva jaotise sätete kohaselt tagavad lepinguosalised, et mis tahes sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete võtmine või muutmine nende territooriumil tugineb teaduslikele põhjendustele ja on kooskõlas WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepinguga.

ARTIKKEL 34

Ühtlustamine

1.Lepinguosaliste eesmärk on ühtlustada oma sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kehtestamist, sh kontrolli-, katse- ja sertifitseerimismenetlusi käsitlevaid vastavaid eeskirju ja menetlusi kooskõlas WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepinguga.

2.Kõrgemate ametnike komitee koostab juhendi nimetatud ühtlustamisprotsessi toetamiseks ja järelevalveks.

ARTIKKEL 35

Võrdväärsus

Lepinguosalised kohaldavad võrdväärsuse põhimõtet kooskõlas WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepinguga. Sel eesmärgil tagavad lepinguosalised teisele lepinguosalisele viimase taotluse korral mõistliku juurdepääsu oma kontrolli-, katse- ja muudele asjakohastele menetlustele.

ARTIKKEL 36

Tsoonideks ja piirkondadeks jagamine

Lepinguosalised tunnustavad kindlaksmääratud kahjuri- ja taudivabu alasid ning vähese kahjuri- ja taudilevikuga alasid juhtumipõhiselt taimsete ja loomsete toodete võimaliku allikana, võttes arvesse WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu artikli 6 sätteid.

ARTIKKEL 37

Teatamine, teabenõuded ja läbipaistvus

1.Lepinguosalised järgivad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohaldamisel läbipaistvuse põhimõtet kooskõlas WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepinguga.

2.Lepinguosalised tunnistavad konsulteerimise, teatamise ja teabevahetuse tõhusate mehhanismide olulisust sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohaldamisel WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu kohaselt.

3.Importiv lepinguosaline teatab eksportivale lepinguosalisele kõikidest impordiga seotud sanitaar- ja fütosanitaarnõuete muudatustest, mis võivad mõjutada käesoleva osa kohaldamisalasse kuuluvat kaubandust. Lepinguosalised kohustuvad looma mehhanismid sellise teabe vahetamiseks.

ARTIKKEL 38

Vastavushindamine

Selleks et tagada sanitaar- ja fütosanitaarnormide järgmine, lepivad lepinguosalised kokku vastavushindamise menetlused.

ARTIKKEL 39

Teabevahetus ja kaubandustingimuste läbipaistvus

Koostöö hõlmab järgmist.

1.Teabe jagamine ja konsulteerimine sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete muudatuste osas, mis võivad mõjutada kummagi lepinguosalise jaoks olulisi eksporttooteid.

2.Teabe jagamine konkreetse taotluse korral lepinguosaliste kaubandussuhteid mõjutavates muudes valdkondades, sh kiirhoiatused, teaduslikud arvamused ja olulised sündmused.

3.Eelnev teavitamine, et tagada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide teavitamine uutest sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetest, mis võivad mõjutada Ida-Aafrika Ühenduse eksporti ELi. Kõnealune süsteem põhineb WTO lepingu kohasel olemasoleval mehhanismil, eelkõige WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu artiklil 7.

4.Läbipaistvuse edendamine proovivõtu, analüüside ning mõlema lepinguosalise territooriumilt pärit sööda ja toidu ametlikele kontrollidele järgnevate meetmete osas.

ARTIKKEL 40

Pädevad asutused

1.Lepinguosaliste sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega tegelevad asutused on Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide ja ELi pädevad asutused, kes vastutavad käesolevas osas osutatud meetmete rakendamise eest.

2.Lõikes 1 osutatud pädevad asutused täidavad neile WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepinguga pandud ülesandeid.

3.Lepinguosalised edastavad üksteisele andmed oma lõikes 1 osutatud pädevate asutuste ning neis andmetes tehtavate muudatuste kohta.

V JAOTIS: STANDARDID, TEHNILISED NORMID JA VASTAVUSHINDAMINE

ARTIKKEL 41

Kohaldamisala ja mõisted

1.Käesoleva jaotise sätteid kohaldatakse tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluste koostamise, vastuvõtmise ja kohaldamise suhtes, nagu need on kindlaks määratud WTO tehniliste kaubandustõkete lepingus.

2.Käesolevas jaotises kasutatakse WTO tehniliste kaubandustõkete lepingus kasutatud mõisteid.

ARTIKKEL 42

Õigused ja kohustused

1.Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma WTO tehniliste kaubandustõkete lepingus sätestatud õigusi ja kohustusi, võttes samal ajal arvesse õigusi ja kohustusi, mis tulenevad muudest rahvusvahelistest kokkulepetest, mille osalised Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigid ning EL ja selle liikmesriigid on, pidades sealhulgas eelkõige silmas keskkonna ja elurikkuse kaitset käsitlevaid kokkuleppeid.

2.Kooskõlas tehniliste kaubandustõkete lepinguga tagavad lepinguosalised, et tehnilisi norme ei koostata, võeta vastu ega kohaldata eesmärgiga luua tarbetuid takistusi lepinguosaliste vahelises kaubanduses.

ARTIKKEL 43

Vastastikuse tunnustamise lepingud

Lepinguosalised võivad pidada läbirääkimisi vastastikuse tunnustamise lepingute sõlmimise üle vastastikust majandushuvi pakkuvates valdkondades.

ARTIKKEL 44

Läbipaistvus ja teatamine

1.Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi seoses tehnilistest normidest, standarditest ja vastavushindamismenetlustest teatamise ning neid käsitleva teabe vahetamisega kooskõlas tehniliste kaubandustõkete lepinguga.

2.Lepinguosalised vahetavad teabepunktide kaudu kiirhoiatusi, teaduslikke arvamusi, teateid sündmuste kohta ja muud teavet, mis võib olla oluline nende kaubandussuhete seisukohalt.

3.Lepinguosalised võivad teha koostööd teabepunktide ning ühiste andmebaaside loomisel ja käitamisel.

ARTIKKEL 45

Ühtlustamine

Lepinguosalised ühtlustavad omavahel standardeid, tehnilisi norme ja vastavushindamismenetlusi.

ARTIKKEL 46

Vastavushindamine

1.Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma tehniliste kaubandustõkete lepingu kohaseid kohustusi seoses vastavushindamisega.

2.Võttes arvesse tehniliste normide, standardite ja vastavushindamisraamistiku ühtlustamise ulatust, võivad lepinguosalised kaaluda läbirääkimiste pidamist vastavushindamismenetluste vastastikuse tunnustamise lepingute sõlmimiseks.

ARTIKKEL 47

Tehnilised reguleerivad asutused

1.Käesolevas jaotises osutatud meetmete rakendamise eest vastutavad Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide pädevad asutused on Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide reguleerivad asutused, kellel on volitused ja pädevus standardimise, metroloogia, akrediteerimise ja vastavushindamise tagamiseks ja järelevalve teostamiseks.

2.ELis vastutab käesoleva jaotise rakendamise eest Euroopa Komisjon.

3.Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigid teatavad kooskõlas käesoleva lepinguga ELile
oma vastavad tehnilised reguleerivad asutused.

VI JAOTIS: KAUBANDUSE KAITSEMEETMED

ARTIKKEL 48

Dumpinguvastased meetmed ja tasakaalustusmeetmed

1.Käesoleva artikli sätete kohaselt ei takista miski käesolevas lepingus ELil või Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidel kas iseseisvalt või ühiselt vastu võtmast dumpinguvastaseid meetmeid ja tasakaalustusmeetmeid kooskõlas WTO asjaomaste lepingutega. Käesoleva artikli kohaldamisel määratakse päritolu kindlaks vastavalt lepinguosaliste mitte-sooduspäritolureeglitele.

2.Enne kummagi lepinguosalise poolt imporditud toodete suhtes lõplike dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude kohaldamist kaaluvad lepinguosalised WTO asjakohastes lepingutes sätestatud konstruktiivsete abinõude rakendamise võimalust.

3.Kui kumbki lepinguosaline on kehtestanud dumpinguvastase meetme või tasakaalustusmeetme, toimub üks kohtuliku kontrolli foorum, sealhulgas apellatsioonimenetlus.

4.Kui dumpinguvastaseid meetmeid või tasakaalustusmeetmeid saab kehtestada nii piirkondlikul kui ka riiklikul tasandil (olevalt olukorrast), tagavad lepinguosalised, et piirkondlikud ja riiklikud asutused ei kohalda neid meetmeid sama toote suhtes üheaegselt.

5.Kumbki lepinguosaline teavitab eksportivat lepinguosalist nõuetekohaselt dokumenteeritud kaebuse saamisest enne mis tahes uurimise alustamist.

6.Käesoleva artikli sätteid rakendatakse kõikides pärast käesoleva lepingu jõustumist algatatavates uurimistes.

7.WTO vaidluste lahendamist reguleerivad eeskirjad kehtivad kõigi dumpinguvastaste või tasakaalustusmeetmetega seotud vaidluste suhtes.

ARTIKKEL 49

Mitmepoolsed kaitsemeetmed

1.Vastavalt käesoleva artikli sätetele ei takista miski käesolevas lepingus Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidel ja ELil vastu võtta meetmeid kooskõlas GATT 1994 XIX artikliga, WTO kaitsemeetmete lepinguga ja WTO asutamist käsitlevale Marrakechi lepingule lisatud WTO põllumajanduslepingu (edaspidi „WTO põllumajandusleping”) artikliga 5. Käesoleva artikli kohaldamisel määratakse päritolu kindlaks vastavalt lepinguosaliste mitte-sooduspäritolureeglitele.

2.Olenemata lõikest 1 ning käesoleva lepingu üldisi arengueesmärke ja Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide majanduse väiksust arvesse võttes ei kohalda EL Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidest pärit impordi suhtes ühtegi GATT 1994 artikli XIX, WTO kaitsemeetmete lepingu ja põllumajanduslepingu artikli 5 kohast meedet.

3.Lõike 2 sätteid kohaldatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast. Hiljemalt sada kakskümmend (120) päeva enne selle perioodi lõppemist vaatab majanduspartnerluslepingu nõukogu nende sätete toimimise Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide arenguvajadusi silmas pidades läbi, et otsustada, kas nende rakendamisaega pikendada.

4.Lõike 1 sätete suhtes kohaldatakse WTO vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe sätteid.

ARTIKKEL 50

Kahepoolsed kaitsemeetmed

1.Pärast muude lahendusvõimaluste uurimist võib lepinguosaline käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ja korras rakendada lühiajalise kestusega kaitsemeetmeid, mis erinevad artiklite 10 ja 11 sätetest.

2.Lõikes 1 nimetatud kaitsemeetmeid võib rakendada, kui ühe lepinguosalise territooriumilt pärit toodet imporditakse teise lepinguosalise territooriumile sellistes suurenenud kogustes ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada:

a)märgatavat kahju samasuguste või otseselt konkureerivate toodete omamaisele tootmisharule importiva lepinguosalise territooriumil või

b)häireid teatavas majandusharus, eeskätt juhul, kui häired põhjustavad suuri sotsiaalprobleeme või raskusi, mille tagajärjel importiva lepinguosalise majandusolukord võib oluliselt halveneda, või

c)häireid samasuguste või otseselt konkureerivate põllumajandustoodete turgudel 2 või nende turgude reguleerimismehhanismide häireid.

3.Käesolevas artiklis nimetatud kaitsemeetmed ei ületa lõikes 2 ja lõike 5 punktis b määratletud märgatava kahju või häirete kõrvaldamiseks või vältimiseks vajalikku määra. Need importiva lepinguosalise kaitsemeetmed võivad sisaldada üksnes ühte või mitut järgmist meedet:

a)asjaomase toote käesolevas lepingus ettenähtud tollimaksumäära täiendava vähendamise peatamine,

b)asjaomase toote tollimaksu suurendamine määrani, mis ei ületa WTO teistele liikmetele kohaldatavat määra, ja

c)asjaomase toote suhtes tariifikvootide kehtestamine.

4.Ilma et see piiraks lõigete 1–3 kohaldamist, võib EL juhul, kui Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidest pärit toodet imporditakse sellistes suurenenud kogustes ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada ühes või mitmes ELi äärepoolseimas piirkonnas lõikes 2 nimetatud olukorra, võtta asjaomases piirkonnas või piirkondades järelevalve- või kaitsemeetmeid lõigetes 6–9 sätestatud korras.

5.a)Ilma et see piiraks lõigete 1–3 kohaldamist, võivad Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigid juhul, kui EList pärit toodet imporditakse sellistes suurenenud kogustes ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikides lõikes 2 nimetatud olukorra, võtta oma territooriumil järelevalve- või kaitsemeetmeid lõigetes 6–9 sätestatud korras.

b)Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik võib võtta kaitsemeetmeid lõigetes 6–9 sätestatud korras juhul, kui EList pärit toodet imporditakse tollimaksude vähendamise tõttu tema territooriumile sellistes suurenenud kogustes ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada häireid sarnaseid või otseselt konkureerivaid tooteid tootvas noores tootmisharus. See säte on kohaldatav ainult kümne (10) aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Majanduspartnerluslepingu nõukogu võib seda ajavahemikku pikendada maksimaalselt viie (5) aasta võrra.

6.a)Käesolevas artiklis nimetatud kaitsemeetmeid säilitatakse ainult nii kaua, kui on vajalik lõigetes 2, 4 ja 5 määratletud märgatava kahju või häirete vältimiseks või kõrvaldamiseks.

b)Käesolevas artiklis nimetatud kaitsemeetmeid ei kohaldata kauem kui kaks (2) aastat. Kui kaitsemeetmete kohaldamist õigustavad asjaolud kestavad edasi, võib nende meetmete rakendamisaega pikendada veel kuni kahe (2) aasta võrra. Kui Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigid kohaldavad kaitsemeedet või kui EL kohaldab kaitsemeedet ühe või mitme äärepoolseima piirkonna territooriumil, võib seda meedet siiski kohaldada kuni neli aastat ning kui kaitsemeetmete rakendamist nõudvad asjaolud kestavad, võib selle rakendamisaega pikendada veel nelja (4) aasta võrra.

c)Käesolevas artiklis nimetatud kaitsemeetmed, mida rakendatakse kauem kui üks (1) aasta, peavad sisaldama sätteid, mis viivad meetmete järkjärgulise kaotamiseni hiljemalt määratud tähtaja lõpuks.

d)Käesolevas artiklis nimetatud kaitsemeetmeid ei kohaldata selliste toodete impordi suhtes, mille suhtes on varem sellist meedet kohaldatud, vähemalt ühe (1) aasta jooksul pärast nimetatud meetme kohaldamise lõppu.

7.Eespool esitatud lõigete rakendamise korral kohaldatakse järgmisi sätteid:

a)kui lepinguosaline leiab, et esineb üks lõigetes 2, 4 ja/või 5 nimetatud olukord, suunab ta küsimuse viivitamata kõrgemate ametnike komiteele uurimiseks;

b)kõrgemate ametnike komitee võib anda ilmnenud asjaolude kõrvaldamiseks vajalikke soovitusi. Kui kõrgemate ametnike komitee ei ole andnud soovitusi olukorra parandamiseks või kui kolmekümne (30) päeva jooksul pärast küsimuse edastamist kõrgemate ametnike komiteele ei ole leitud muud rahuldavat lahendust, võib importiv lepinguosaline võtta asjakohaseid meetmeid olukorra parandamiseks käesolevas artiklis sätestatud korras;

c)enne käesolevas artiklis sätestatud meetmete rakendamist või käesoleva artikli lõike 8 kohaldamisel peavad Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigid esitama kõrgemate ametnike komiteele niipea kui võimalik kogu asjakohase teabe, mis on vajalik olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida asjaomaseid lepinguosalisi rahuldav lahendus;

d)käesoleva artikli kohaste kaitsemeetmete valimisel tuleb eelistada käesoleva lepingu toimimist kõige vähem häirivaid meetmeid;

e)kõigist käesoleva artikli kohaselt võetud kaitsemeetmetest teatatakse viivitamata kirjalikult kõrgemate ametnike komiteele, kus neid korrapäraselt arutatakse, eelkõige selleks, et koostada ajakava nende kaotamiseks niipea, kui asjaolud seda võimaldavad.

8.Kui erakorralised asjaolud nõuavad kohest tegevust, võib asjaomane importiv lepinguosaline ajutiselt rakendada lõikes 3, 4 või 5 sätestatud meetmeid ilma lõike 7 nõudeid täitmata. Selliseid meetmeid võib kohaldada kõige rohkem sada kaheksakümmend (180) päeva, kui meetmeid võtab EL, ja kakssada (200) päeva, kui meetmeid võtab Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik või kui EL võtab meetmeid vaid ühe või mitme oma äärepoolseima piirkonna puhul. Iga sellise ajutise meetme kestus tuleb arvestada esialgse rakendamisaja osaks või lõikes 6 nimetatud mis tahes pikenduse osaks. Selliste ajutiste meetmete rakendamisel tuleb arvestada kõikide asjaomaste lepinguosaliste huve, sealhulgas nende arengutaset. Asjaomane importiv lepinguosaline peab teavitama teist asjaomast lepinguosalist ning esitama küsimuse viivitamata kõrgemate ametnike komiteele uurimiseks.

9.Kui importiv lepinguosaline kohaldab toote impordi suhtes haldusmenetlust, mille eesmärk on käesolevas artiklis nimetatud probleeme tekitada võivate kaubandusvoogude suundumusi käsitleva teabe kiire esitamine, peab ta sellest viivitamata teavitama kõrgemate ametnike komiteed.

10.Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingule ei saa tugineda, et takistada lepinguosalisel võtta käesoleva artikli kohaseid kaitsemeetmeid.

III OSA. KALANDUS

I JAOTIS: ÜLDSÄTTED

ARTIKKEL 51

Kohaldamisala ja põhimõtted

1.Kalatoodetega kauplemise ja kalanduse arendamise alane koostöö hõlmab mere- ja siseveekalapüüki ning vesiviljelust.

2.Lepinguosalised tunnistavad, et kalandus on Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide jaoks oluline majandusressurss, mis annab suure panuse Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide majandusse ning võib oluliselt kaasa aidata piirkonna majanduse arengule ja vaesuse vähendamisele. Samuti on see oluline toidu ja välisvaluuta allikas.

3.Lepinguosalised tunnistavad ka seda, et kalavarud pakuvad märkimisväärset huvi nii ELile kui ka Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidele, ning nad nõustuvad tegema kalandussektori säästva arengu ja juhtimise nimel mõlema huve teenivat koostööd, võttes arvesse majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset mõju.

4.Lepinguosalised nõustuvad, et pikaajalise jätkusuutlikkuse seisukohast on sobilik strateegia kalandussektori majanduskasvu toetamiseks ja Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide majandusse antava panuse suurendamiseks lisaväärtusega tegevuste soodustamine selles sektoris.

ARTIKKEL 52

Koostööpõhimõtted

1.Kalanduse valdkonnas tehtava koostöö põhimõtted hõlmavad järgmist:

a)piirkondliku integratsiooni arendamise ja tugevdamise toetamine;

b)Cotonou lepingu õigustiku säilitamine;

c)eri- ja diferentseeritud kohtlemise võimaldamine;

d)parima kättesaadava teadusteabe kasutamine ressursside hindamisel ja majandamisel;

e)Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikides avalduva majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju seire süsteemi loomine;

f)kooskõla tagamine kohaldatavate riiklike õigusaktide ja asjakohaste rahvusvaheliste dokumentidega, sealhulgas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) ning piirkondlike ja allpiirkondlike kokkulepetega;

g)rannalähedase / elatise teenimiseks toimuva kalapüügi säilimise tagamine ja sellega seotud vajaduste esmatähtsaks seadmine.

2.Need põhimõtted peaksid kaasa aitama siseveekogude ja mere elusressursside ning vesiviljeluse säästvale ja vastutustundlikule arendamisele ning asjaomase sektori tulu optimeerimisele praeguste ja tulevastele põlvkondade jaoks, suurendades investeeringuid ja suutlikkust ning parandades turulepääsu.

3.Lepinguosalised teevad koostööd, et tagada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide töötlemisettevõtete konkurentsivõime ja tootmisvõimsuse suurendamiseks, kalandussektori mitmekesistamiseks ning sadamarajatiste arendamiseks ja täiustamiseks vajalik rahaline ja muu toetus.

4.Konkreetsed koostöövaldkonnad on kindlaks määratud käesoleva lepingu V osa IV jaotises.

II JAOTIS: MEREKALAPÜÜK

ARTIKKEL 53

Kohaldamisala ja eesmärgid

1.Käesoleva jaotise sätteid kohaldatakse merekalavarude kasutamise, kaitse ja majandamise suhtes, et optimeerida investeeringute ja suutlikkuse suurendamise ning turulepääsu parandamise kaudu tulu, mida kalandus Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidele toob.

2.Koostöö eesmärgid on:

a)edendada kalanduse jätkusuutlikku arengut ja majandamist;

b)tugevdada koostööd, et tagada kalavarude säästev kasutamine ja majandamine kui piirkondliku lõimumise tugev alus, võttes arvesse rannikuäärsete Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidele ühiseid piirialade kalade ja siirdekalade liike ning asjaolu, et ükski Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik ei suuda üksi varude jätkusuutlikkust tagada;

c)tagada kalandussektorist saadava kasu võrdsem jaotamine;

d)tagada ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemiseks vajalik tõhus järelevalve, kontroll ja seire;

e)edendada lepinguosaliste vastastikust sotsiaalset ja majanduslikku kasu silmas pidades mere elusressursside tõhusat kasutamist, kaitsmist ja majandamist majandusvööndites ning rahvusvaheliste dokumentide, sealhulgas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes;

f)edendada ja arendada piirkondlikku ja rahvusvahelist kaubandust, lähtudes parimatest tavadest;

g)luua soodne keskkond, sealhulgas infrastruktuur ja suutlikkus, et Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigid suudaksid nii tööstusliku kui ka väiksemahulise kalapüügi puhul järgida rangeid turunõudeid;

h)toetada riiklikku ja piirkondlikku poliitikat, mille eesmärk on tõsta kalandussektori tootlikkust ja konkurentsivõimet ning

i)luua sidemed muude majandusharudega.

ARTIKKEL 54

Kalavarude majandamise ja kaitsmisega seotud küsimused

1.Säästva püügi mahu, püügivõimsuse ja muude majandamisstrateegiate kindlaksmääramisel kohaldatakse ettevaatuspõhimõtet, et vältida soovimatuid tagajärgi, nagu liigne püügivõimsus ja ülepüük, ning soovimatut mõju ökosüsteemidele ja rannalähedasele kalapüügile, või kõrvaldada need tagajärjed ja mõjud.

2.Iga Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik võib võtta kohaseid meetmeid, sealhulgas hooajalisi ja püügivahenditega seotud piiranguid, et kaitsta oma territoriaalvesi ning tagada rannalähedase kalapüügi jätkusuutlikkus.

3.Lepinguosalised edendavad kõigi asjaomaste Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide liitumist India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) ja teiste asjaomaste kalandusorganisatsioonidega. Asjaomased Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigid ja EL kooskõlastavad oma tegevuse, et tagada kõikide kalaliikide, sealhulgas tuuni ja selle lähiliikide varude majandamine ja kaitse, ning soodustada asjakohaseid teadusuuringuid.

4.Kui pädeval riiklikul korraldusasutusel ei ole piisavalt teaduslikke tõendeid säästva püügi piirnormide ja sihttasemete kindlaksmääramiseks Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide majandusvööndis, toetavad lepinguosalised pädeva riikliku asutuse ja India Ookeani Tuunikomisjoni ning asjakohastel juhtudel teiste piirkondlike kalandusorganisatsioonidega nõu pidades selliste teaduslike analüüside tegemist.

5.Lepinguosalised lepivad kokku asjakohaste meetmete võtmises, kui püügivõimsuse kasvu tulemusel ületavad püügitasemed pädeva riikliku asutuse kehtestatud jätkusuutlikku sihttaset.

6.Piirialade kalade ja siirdekalade varude kaitsmiseks ja majandamiseks tagavad EL ning Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigid, et nende lipu all sõitvad laevad vastavad asjakohastele riiklikele, piirkondlikele ja allpiirkondlikele kalanduse juhtimise meetmetele ning asjaomastele riiklikele õigusnormidele.

ARTIKKEL 55

Laevade haldamine ja püügijärgse tegevuse kord

1.Järgitakse India Ookeani Tuunikomisjoni ning teiste asjakohaste piirkondlike kalandusorganisatsioonide kehtestatud laevade haldamise ja püügijärgse tegevuse korda. Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigid ja EL kehtestavad Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide vetes kalastavate ELi kalalaevade seire, kontrolli ja järelevalve miinimumtingimused, mis peavad hõlmama järgmist:

a)kõikides Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikides käivitatakse laevaseiresüsteem ning kõik Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigid kasutavad ühilduvat laevaseiresüsteemi. Nendel Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidel, kel laevaseiresüsteem puudub, aitab EL käivitada ühilduva laevaseiresüsteemi;

b)lisaks kohustuslikule ühilduvale laevaseiresüsteemile arendavad kõik rannikuäärsed Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigid koostöös ELiga muid tõhusa seire, kontrolli ja järelevalve tagamise mehhanisme ning EL toetab Ida-Aafrika Ühenduse partnerriike sellise kokkulepitud süsteemi loomisel ja rakendamisel;

c)ELil ja Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidel on õigus saata nii riigisisestesse kui ka rahvusvahelistesse vetesse vaatlejaid, kuid vaatlejate kasutamise kord peab olema selgelt sätestatud. Vaatlejate tasu maksavad riikide valitsused, kuid kõik pardal viibimisega seotud kulud katab laeva omanik. EL pakub toetust vaatlejate koolituskulude tasumisel;

d)luuakse ühised püügiaruandluse süsteemid, mida kasutatakse kogu piirkonnas, ja kehtestatakse aruandluse miinimumnõuded.

e)kõik Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis saaki maha- või ümberlaadivad laevad teevad seda sadamates või eelsadamates. Ümberlaadimine merel ei ole lubatud, välja arvatud asjakohase piirkondlike kalavarude majandamise organisatsiooni kehtestatud eritingimustel. Lepinguosalised teevad koostööd Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide sadamate maha- ja ümberlaadimise infrastruktuuri arendamiseks ja moderniseerimiseks, sealhulgas kalatoodete arendamise võimekuse osas;

f)aruandlus vette tagasilaskmise kohta on kohustuslik. Vette tagasi laskmist tuleks India Ookeani Tuunikomisjoni ja asjaomaste piirkondlike kalandusorganisatsioonide põhimõtete kohaselt valikulise püügi meetodite abil vältida. Kaaspüük tuuakse võimaluse korral kaldale.

2.Lepinguosalised lepivad kokku, et nad teevad koostööd Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide kodanikele suunatud riiklike/piirkondlike koolitusprogrammide väljatöötamisel ja rakendamisel, et hõlbustada nende tõhusat osalemist kalanduses. Kui EL on sõlminud kahepoolse kalanduskokkuleppe, soodustatakse Ida-Aafrika Ühenduse riikide kodanike värbamist. ELi laevadele värvatud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni.

3.Lepinguosalised teevad kooskõlastatud jõupingutusi, et parandada ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimise, ärahoidmise ja lõpetamise võimalusi, ning võtavad selleks vajalikke meetmeid. Pädevad asutused peaksid ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügiga tegelevad kalalaevad konfiskeerima ja nende omanikud vastutusele võtma. Sellistel laevadel ei tohiks lubada asjaomaste Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide vetes rohkem kala püüda, kui neil ei ole nii lipuriigi kui ka asjaomaste Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide ning vajaduse korral ka vastava piirkondlike kalavarude majandamise organisatsiooni eelnevat luba.

III JAOTIS: SISEVETE KALAPÜÜGI JA VESIVILJELUSE ARENDAMINE

ARTIKKEL 56

Kohaldamisala ja eesmärgid

1.Käesoleva jaotise sätteid kohaldatakse siseveekalapüügi, rannalähedase püügi ja vesiviljeluse arendamise suhtes Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikides seoses suutlikkuse suurendamise, tehnosiirde, sanitaar- ja fütosanitaarnormide, investeeringute ja investeerimise rahastamisvahendite, keskkonnakaitse ning õigusliku ja reguleeriva raamistikuga.

2.Siseveekalapüügi ja vesiviljeluse arendamise alase koostöö eesmärk on edendada sisevete kalavarude säästvat kasutamist ja suurendada vesiviljelustoodangut, kaotada tarnepiirangud, parandada kala ja kalatoodete kvaliteeti, et see vastaks rahvusvahelistele sanitaar- ja fütosanitaarnormidele, parandada juurdepääsu ELi turule, kaotada piirkonnasisesed kaubandustõkked, meelitada sektorisse kapitalivoogusid ja investeeringuid, suurendada suutlikkust ning parandada erainvestorite rahalise toetuse kättesaadavust siseveekalapüügi ja vesiviljeluse arendamiseks.

IV OSA. PÕLLUMAJANDUS

ARTIKKEL 57

Kohaldamisala ja mõisted

1.Käesoleva osa sätteid kohaldatakse põllukultuuride ja loomakasvatuse, sh põllumajandustootmises kasutatavate putukate suhtes.

2.Käesolevas osas ja V osa II jaotises kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)põllumajandus hõlmab põllukultuure, loomakasvatust ja põllumajandustootmises kasutatavaid putukaid;

b)põllumajandustoodetena käsitatakse neid tooteid, mis on nimetatud WTO põllumajanduslepingu I lisas;

c)põllumajanduse rahastamine tähendab rahaliste vahendite eraldamist põllumajandustegevusele kogu väärtusahela ulatuses, see hõlmab sisendtarneid, põllumajandusteenuseid, tootmist, ladustamist, levitamist, toodete töötlemist ja turustamist;

d)põllumajanduslikud sisendid on kõik ained, materjalid, vahendid ja tööriistad, mida kasutatakse põllumajandustoodete tootmiseks ja käitlemiseks;

e)säästev põllumajandustehnoloogia on tehnoloogia, mille loomisel on eelkõige arvesse võetud selle keskkonna-, sotsiaalset ja majandusmõju;

f)toidu ja toitainetega kindlustatus tähendab, et kõigil inimestel on igal ajahetkel nii füüsiline kui ka majanduslik võimalus pääseda juurde ohutule, piisavale ja toitaineterikkale toidule, mida nad vajavad terveks ja täisväärtuslikuks eluks;

g)elatusvahenditega kindlustatuse all mõistetakse piisavat ja kestlikku sissetulekut ja vahendeid, mis kataksid põhivajadused õiglasel viisil (sh piisav toit, joogivesi, tervishoid, haridusvõimalused, eluruumid ning piisavalt aega ühiskonna- ja sotsiaalses elus osalemiseks);

h)looduskatastroof on loodusõnnetuse, nt põua, maavärina, maalihke, vulkaanipurske, üleujutuse, kahjurite tegevuse või taudide põhjustatud tulemus;

i)väikepõllumajandustootjad on väheste vahenditega tootjad, kelle omanduses olev maavaldus on väiksem kui kaks (2) hektarit ning kelle tegevuse ulatus on liiga väike, et meelitada ligi teenuseid, mille abil suurendada oluliselt toomist ja turustamisvõimalusi;

j)käesoleva osa kontekstis hõlmab säästev areng majandusliku ja sotsiaalse arengu aluseks olevate loodusvarade kaitsmist ja haldamist nii, et need vastaks nii praeguse kui ka tulevaste põlvkondade vajadustele.

ARTIKKEL 58

Eesmärgid

1.Lepinguosalised on nõus, et käesoleva osa põhieesmärk on põllumajanduse säästev areng, mis hõlmab muu hulgas toidu ja elatusvahenditega kindlustatust, maaelu arengut ja vaesuse vähendamist Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikides.

2.Käesoleva osa eesmärgid on:

a)toetada lepinguosaliste vahelist koostööd eesmärgiga luua rikkusi ja parandada põllumajandusega seotud inimeste elukvaliteeti suurema tootmise, tootlikkuse ja turuosa kaudu;

b)parandada toidu ja toitainetega kindlustatust Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikides, toetades lisandväärtuse loomist, suurendades toodangut, kvaliteeti, ohutust, turuintegratsiooni, kaubandust, kättesaadavust ja juurdepääsetavust;

c)toetada tasustatava töö pakkumist moderniseeritud põllumajandussektoris kogu väärtusahela ulatuses;

d)arendada välja kaasaegne ja konkurentsivõimeline põllumajandustootmine;

e)toetada loodus- ja kultuurivarade säästlikku kasutamist ja haldamist keskkonnasõbraliku ja säästva tehnoloogia arendamise kaudu, mis suurendaks põllumajanduse tootlikkust;

f)panustada konkurentsivõime suurendamisse, toetades lisandväärtuse loomist kogu tarneahelas, et lihtsustada turulepääsu;

g)suurendada tootjate sissetulekut, arendades lisandväärtusega põllumajandustoodete turustamisvõimalusi;

h)hõlbustada põllumajandussektori ja maamajanduse kohanemist, et toime tulla muutustega maailmamajanduses;

i)tõhustada ja suurendada väikepõllumajandustootjate majandustulemusi põllumajandustootjate organisatsioonide suutlikkuse suurendamise kaudu;

j)hõlbustada põllumajandustoodetega kauplemist ja nende turustamist, et suurendada välisvaluutatulusid;

k)parandada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikides infrastruktuuri põllumajandussisendite ja -toodete tootmise, tootlikkuse, turustamise ja levitamise tõhustamiseks, pöörates erilist tähelepanu ladustamisele, liigitamisele, käitlemisele, pakendamisele ja transpordile.

ARTIKKEL 59

Üldpõhimõtted

1.Lepinguosalised tunnistavad põllumajanduse tähtsust Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide majandusele, kuna see on suure osa Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide elanike põhiline elatusallikas ja esmatähtis toidu ja toitainetega kindlustamisel, lisaks sellele on sektoril suur potentsiaal kasvu ja lisandväärtuse loomisel ning eksporditulu teenimisel.

2.Võttes arvesse põllumajanduse mitmetahulist rolli Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide majanduses, lepivad lepinguosalised kokku tervikliku lähenemisviisi kasutamises põllumajandusele, et toetada säästvat arengut.

3.Lepinguosalised teevad koostööd, et toetada põllumajandussektori kestlikku kasvu, võttes arvesse selle mitmetahulisust ja majandus-, sotsiaal- ja keskkonnategurite erinevust ning Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide arengustrateegiaid.

4.Lepinguosalised tunnistavad, et kõigi Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide põllumajandussektorite sügavam integratsioon aitaks kaasa piirkondadevaheliste turgude laienemisele ning suurendaks investeeringute ja erasektori arendamise ulatust.

5.Lepinguosalised tunnustavad põllumajandustootmise toetamise, lisandväärtuse loomise edendamise, põllumajandustoodetega kauplemise ja turu arendamise algatuste tähtsust asjakohaste vahendite ja asjakohase õigusraamistiku pakkumise kaudu, et vastata muutuvatele turutingimustele. Lepinguosalised teevad sel eesmärgil koostööd, et meelitada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidesse vajalikke investeeringuid.

6.Lepinguosalised on nõus, et käesolevas osas käsitletud põllumajandusprioriteedid peavad olema selgelt seotud piirkondliku toidu ja toitainetega kindlustatuse ning vaesuse vähendamise poliitikaraamistikuga, et tagada piirkondliku arengukava ühtsus ja järgimine.

ARTIKKEL 60

Terviklik dialoog

1.Lepinguosalised algatavad Ida-Aafrika Ühenduse ja ELi põllumajanduse ja maaelu arengu poliitika laiahaardelise dialoogi (edaspidi „põllumajandusdialoog”), mis hõlmab käesoleva osa kõiki teemasid. Põllumajandusdialoogi käigus jälgitakse käesoleva osa rakendamist ning luuakse teabevahetus- ja koostööfoorum, kus käsitletakse lepinguosaliste riiklikku põllumajanduspoliitikat ning eelkõige põllumajanduse rolli Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikides põllumajandusettevõtjate sissetulekute, toiduga kindlustatuse, varade säästva kasutamise, maaelu arengu ja majanduskasvu allikana.

2.Põllumajandusdialoogi peetakse kooskõlas artikliga 106 loodud kõrgemate ametnike komitees.

3.Lepinguosalised määravad vastastikusel kokkuleppel kindlaks põllumajandusdialoogi töökorra ja menetlused.

ARTIKKEL 61

Piirkondlik integratsioon

Lepinguosalised tunnistavad, et kõigi Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide põllumajandussektorite integratsioon tõkete järk-järgulise kõrvaldamise, asjakohase õigus- ja institutsioonilise raamistiku loomise ning poliitikate ühtlustamise ja lähendamise kaudu aitab kaasa piirkondliku integratsiooniprotsessi süvendamisele ning toetab seega piirkondlike turgude laienemist, mis omakorda suurendab investeeringute ja erasektori arendamise ulatust.

ARTIKKEL 62

Toetav poliitika

Lepinguosalised tunnistavad, et tähtis on vastu võtta ja rakendada poliitikaid ja institutsioonilisi reforme, mis võimaldavad ja hõlbustavad käesoleva peatüki eesmärkide saavutamist.

ARTIKKEL 63

Põllumajanduse kestlik areng

Lepinguosalised teevad koostööd põllumajanduse kestliku arengu eesmärgi saavutamiseks, pöörates erilist tähelepanu Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide maapiirkondade haavatavale elanikkonnale, võttes arvesse tootmise ja kaubanduse struktuuri ning tarbijate eelistuste muutusi maailmas.

ARTIKKEL 64

Toidu ja toitainetega kindlustatus

1.Lepinguosalised on nõus, et käesoleva lepingu sätted annavad Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidele võimaluse rakendada tõhusaid meetmeid toidu ja toitainetega kindlustatuse ning põllumajanduse kestliku arengu saavutamiseks ning ka põllumajanduse kommertsturgude väljaarendamiseks piirkonnas, et tagada toidu ja toitainetega kindlustatus.

2.Lepinguosalised tagavad, et käesoleva osa kohaste meetmete eesmärk on suurendada toidu ja toitainetega kindlustatust ning vältida selliste meetmete vastuvõtmist, mis ohustaksid toidu ja toitainetega kindlustatuse saavutamist majapidamise, riigi või piirkondlikul tasandil.

ARTIKKEL 65

Väärtusahela haldamine

Lepinguosalised lepivad kokku piirkondliku strateegia koostamises, millega tõhustada põllumajanduse tarnevõimekust ja määrata kindlaks põllumajanduse kõrge väärtusega allsektorid, kus piirkonnal on konkurentsieelis, ning saada kasu investeeringutest, mis aitavad muuta suhtelised eelised konkurentsieelisteks.

ARTIKKEL 66

Varajase hoiatamise süsteemid

Lepinguosalised tunnistavad vajadust kehtestada toiduga kindlustatuse teabesüsteemid, sh riiklikud varajase hoiatamise süsteemid ning haavatavuse hindamise ja järelevalve süsteemid, ning neid täiendada ja tõhustada, ning rakendada suutlikkuse suurendamise meetmeid kooskõlas olemasolevate rahvusvaheliste ja piirkondlike mehhanismidega ning nende abil.

ARTIKKEL 67

Tehnoloogia

Lepinguosalised tunnistavad kaasaegsete ja säästvate põllumajandustehnoloogiate tähtsust ning on nõus arendama ja toetama järgmiste kaasaegsete põllumajandustehnoloogiate kasutamist:

a)säästvad irrigatsiooni- ja kastmisveega väetiste andmise tehnoloogiad

b)koekultuurid ja mikropaljundamine

c)seemneparandus

d)kunstlik seemendamine

e)integreeritud kahjuritõrje

f)toodete pakendamine

g)saagi koristusjärgne käitlemine

h)akrediteeritud laborid

i)biotehnoloogia

j)riskihindamine ja -ohjamine.

ARTIKKEL 68

Siseriiklikud poliitikameetmed

1.Iga lepinguosaline tagab põllumajandustoodete kauplemisega seotud põllumajandustoetuste valdkonna läbipaistvuse. EL esitab sel eesmärgil põllumajandusdialoogi raames Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidele korrapäraselt aruandeid selliste toetuste õigusliku aluse, vormi ja suuruse kohta. Sellist teavet käsitatakse esitatuna, kui lepinguosalised on selle avaldanud või lasknud enda nimel avaldada üldsusele juurdepääsetaval veebisaidil.

2.EL ei võimalda alates käesoleva lepingu jõustumisest ekspordisubsiidiume Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidesse eksporditavatele põllumajandustoodetele. Majanduspartnerluslepingu nõukogu vaatab selle keelu pärast 48 kuu möödumist läbi.

3.Kõrgemate ametnike komitee vaatab läbi küsimused, mis võivad esile kerkida seoses lepinguosaliste põllumajandustoodete juurdepääsuga üksteise turgudele. Komitee võib esitada majanduspartnerluslepingu nõukogule soovitusi kooskõlas artikliga 107.

ARTIKKEL 69

Põllumajandustoodete tootmine ja turustamine

1.Lepinguosalised tunnistavad Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide ees seisvaid probleeme, kuna nende välisvaluutatulud sõltuvad põllumajandusliku tooraine ekspordist, mille hind on äärmiselt kõikuv ning mille kauplemistingimused halvenevad.

2.Lepinguosalised lepivad kokku, et nad:

a)tugevdavad avaliku ja erasektori partnerlust põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega seotud investeeringutes;

b)teevad koostööd juurdepääsu võimaldamiseks nišiturgudele ja tootestandardite järgimise lihtsustamiseks, et vastata selliste turgude nõudmistele;

c)toetavad Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide põllumajandustootmise ja eksporttoodete mitmekesistamist;

d)suurendavad tootjate sissetulekut, arendades lisandväärtusega põllumajandustoodete turustamisvõimalusi.

ARTIKKEL 70

Järelevalve

Lepinguosalised lepivad kokku, et majanduspartnerluslepingu nõukogu jälgib ja kontrollib nende käesoleva lepingu kohaste kohustuste täitmist. Majanduspartnerluslepingu nõukogu kontrollib kohustuste täitmist, tagades läbipaistvuse, ning pakub lepinguosalistele võimalust hinnata kohustuste panust pikaajalise eesmärgi saavutamisse, milleks on põllumajandustoodetega kauplemise õiglase ja turule orienteeritud süsteemi loomine.

ARTIKKEL 71

Toiduainete netoimportijad

1.Lepinguosalised tunnistavad toiduainete netoimportijatest Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide murede lahendamise tähtsust. Seepärast on käesoleva artikli eesmärk aidata toiduainete netoimportijatest riikidel välja töötada programmid toiduga kindlustatuse tagamiseks.

2.Lepinguosalised lepivad kokku, et nad:

a)tegelevad toidu tootmise, säilitamise ja jaotamise piirangutega Ida-Aafrika Ühenduse regioonis;

b)otsivad toiduabi allikaid Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide ja muude Aafrika piirkondlike majandusühenduste hulgast;

c)parandavad toiduabi koordineerimist.

3.Lepinguosalised lepivad kokku toiduabi piisava taseme säilitamises, võttes arvesse toiduabi saajate huvisid, ning tagavad, et lõikes 2 osutatud meetmed ei takista tahtmatult toiduabi osutamist kriisisituatsioonides.

4.Lepinguosalised tagavad, et toiduabi pakkumine toimub täielikus kooskõlas meetmetega, mille eesmärk on vältida äritegevuse kahjustamist ja mis hõlmavad järgmist:

a)selle tagamine, et kõik toiduabitehingud lähtuvad vajadusest ning toiduabi osutatakse täieliku toetuse vormis;

b)toiduabitehingud ei ole otseselt ega kaudselt seotud põllumajandustoodete ega muude kaupade või teenuste kaubandusliku ekspordiga.

ARTIKKEL 72

Teatavate sektorite tähtsus

1.Lepinguosalised tunnistavad, et:

a)piisav toit, puhas ja ohutu joogivesi, tervishoid, haridusvõimalused, eluruumid, osalemine ühiskonnaelus ja sotsiaalne integratsioon on olulised maapiirkondade elanike elatusvahenditega kindlustamisel;

b)põllumajandustaristu, sh tootmise, töötlemise, turustamise ja jaotamise arendamine mängib olulist rolli Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide maapiirkondade sotsiaalmajanduslikus arengus ja piirkondlikus integratsioonis;

c)tehnilised tugiteenused, nt põllumajandusuuringud, teabe- ja nõustamisteenused ning koolitus on olulised põllumajanduse tootlikkuse suurendamiseks;

d)põllumajanduse rahastamise lihtsustamine on oluline vahend Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide põllumajandussektori ümberkujundamisel. Rahastamist vajavad põllumajandustehnoloogia arendamine, põllumajanduskrediidi ja -kindlustuse pakkumine, taristu väljaarendamine, turud ja põllumajandusettevõtjate koolitamine; ning

e)maaelu kestlik areng on oluline Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide maapiirkondade elanike elukvaliteedi parandamiseks.

2.Lepinguosalised nõustuvad tegema koostööd elatusvahenditega kindlustatuse, põllumajandustaristu, tehniliste tugiteenuste, põllumajanduse rahastamise ja maaelu arengu valdkonnas, nagu on ette nähtud V osa II jaotises.

ARTIKKEL 73

Teabevahetus ja konsulteerimine

1.Lepinguosalised lepivad kokku parimate tavadega seotud kogemuste ja teabe vahetamises ning konsulteerivad käesoleva osa eesmärkide täitmise osas.

2.Lepinguosalised lepivad kokku, et nad:

a)vahetavad teavet põllumajandusliku tootmise, tarbimise ja kaubanduse ning põllumajandustoodete turgude vastavate arengusuundade kohta;

b)vahetavad teavet põllumajandussektoris, sh väikesemastaabilise tegevuse puhul kättesaadavate investeerimisvõimaluste ja stiimulite kohta;

c)vahetavad teavet mõlema lepinguosalise põllumajanduspoliitika ja seotud õigusnormide kohta;

d)arutavad põllumajandussektori ümberkujundamise toetamiseks vajaliku poliitika ja vajalike institutsiooniliste muudatuste teemal ning põllumajandust ja maaelu arengut käsitleva regionaalpoliitika kujundamise ja rakendamise üle piirkondliku integratsiooni eesmärgil;

e)vahetavad teavet uute ja asjakohaste tehnoloogiate, samuti põllumajandustoodete kvaliteediga seotud poliitika ja meetmete kohta.

ARTIKKEL 74

Geograafilised tähised

1.Lepinguosalised tunnistavad geograafiliste tähiste tähtsust kestliku põllumajanduse ja maaelu arengu jaoks.

2.Lepinguosalised teevad koostööd, et teha kindlaks ja registreerida tooted, mis võivad geograafiliste tähistega seotud kaitsest kasu saada, ning võtavad muid meetmeid eesmärgiga pakkuda kaitset kindlaksmääratud toodetele.

V OSA. MAJANDUS- JA ARENGUKOOSTÖÖ

ARTIKKEL 75

Üldsätted

1.Kooskõlas Cotonous 23. juunil 2000 allkirjastatud AKV–ELi partnerluslepingu (praegusel, läbivaadatud kujul) artiklitega 34 ja 35 kinnitavad lepinguosalised veel kord, et arengukoostöö on nende partnerluse põhialus ja oluline tegur käesoleva lepingu eesmärkide täitmiseks.

2.Lepinguosalised nõustuvad tegelema Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide arenguvajadustega, suurendades tootmis- ja tarnevõimet, soodustades nende majanduste struktuuri muutmist ja konkurentsivõimet, suurendades majanduse mitmekesisust ja lisandväärtust, et edendada säästvat arengut ning toetada piirkondlikku integratsiooni.

3.Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd käesoleva lepingu rakendamise hõlbustamiseks ning piirkondliku integratsiooni ja arengustrateegiate toetamiseks. Lepinguosalised lepivad kokku, et koostöö põhineb majandus- ja arengukoostööd käsitleval osal ja majanduspartnerluslepingu arengumaatriksil ning lisaks Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide piirkondlikel ja riiklikel arengustrateegiatel. Arengumaatriks ja vastavad sihttasemed, näitajad ja eesmärgid, mis kajastavad lepingule allakirjutamise ajal Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide poolt kindlaks määratud vajadusi, on esitatud lepingu IIIa lisas ja IIIb lisas. Need vaadatakse läbi iga viie (5) aasta järel. Koostöö vormiks on rahaline ja mitterahaline toetus Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidele.

4.Seepärast toimub käesoleva lepingu rakendamist toetava Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide ja ELi vahelise arengukoostöö rahastamine Cotonou lepingus sätestatud eeskirjade ja asjakohaste menetluste, eelkõige Euroopa Arengufondi kavade koostamise menetluste kohaselt ja Euroopa Liidu üldeelarvest rahastatavate vastavate järjestikuste vahendite raames. Sellega seoses lepivad lepinguosalised kokku, et suuremast piirkondlikust integratsioonist ja maailmaturul esinevast konkurentsist tingitud uusi asjaolusid arvesse võttes on üks prioriteet käesoleva lepingu rakendamise toetamine. Lepinguosalised lepivad kokku, et kasutusele võetakse Cotonou lepingus sätestatud rahastamisvahendid, et suurendada käesoleva lepingu eeldatavat kasu.

5.Lepinguosalised kohustuvad käesoleva lepingu rakendamiseks võtma ühiselt ja üksikult kasutusele vahendid, järgides vahendite kasutuselevõtmist käsitleva X jaotise konkreetseid sätteid.

6.Kooskõlas 2005. aastal vastu võetud Pariisi deklaratsiooniga arenguabi tulemuslikkuse kohta nõustuvad lepinguosalised käesoleva lepingu rakendamiseks vajaduse korral kasutama ja toetama riiklikke ja/või piirkondlikke toimimismehhanisme, fonde või vahendeid, mis on ette nähtud ressursside suunamiseks ja koordineerimiseks.

ARTIKKEL 76

Eesmärgid

Majandus-ja arengukoostöö eesmärk on:

a)suurendada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide konkurentsivõimet;

b)arendada tarnevõimet ja võimaldada käesoleva lepingu sujuvat rakendamist;

c)kujundada ümber Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide majanduse struktuur, luues tugeva, konkurentsivõimelise ja mitmetahulise majandusliku baasi, edendades selleks tootmist, jaotamist, transporti ja turustamist;

d)arendada kaubandusalast suutlikkust ja investeeringute kaasamise võimet;

e)tugevdada kaubanduse ja investeeringutega seotud poliitikat ja õigusnorme;

f)süvendada piirkondlikku integratsiooni.

ARTIKKEL 77

Koostöövaldkonnad

Majandus- ja arengukoostöö hõlmab järgmisi valdkondi:

a)infrastruktuur

b)põllumajandus ja loomakasvatus

c)erasektori arendamine

d)kalandus

e)vesi ja keskkond

f)turulepääsuga seotud küsimused:

i)sanitaar- ja fütosanitaarnormid

ii)tehnilised kaubandustõkked

iii)tolliprotseduuride ja kaubanduse lihtsustamine Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikides

g)majanduspartnerluslepingu kohased kohandamismeetmed

h)ressursside kasutuselevõtt.

I JAOTIS: INFRASTRUKTUUR

ARTIKKEL 78

Kohaldamisala ja eesmärgid

1.Füüsilise taristu loomisel tehtav koostöö on eelkõige seotud transpordi, energia ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnaga.

2.Selle valdkonna eesmärgid on:

a)suurendada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide konkurentsivõimet;

b)tegeleda tarbepiirangutega institutsioonilisel, riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning

c)toetada avaliku ja erasektori partnerluse arengut.

ARTIKKEL 79

Transport

1.Transpordialane koostöö hõlmab maantee-, raudtee-, lennu- ja veetransporti.

2.Koostöö eesmärk on:

a)parandada riigisisest ja piirkondlikku ühenduvust, et süvendada piirkonna majanduse integratsiooni;

b)arendada, restruktureerida, taastada, täiustada ja ajakohastada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide kestlikke ja tõhusaid transpordisüsteeme;

c)parandada inimeste ja kaubavoogude liikumist ning

d)pakkuda paremate maantee-, õhu-, mere-, sisevee- ja raudteetranspordivõimaluste kaudu kergemat juurdepääsu turgudele.

3.Artikli 75 sätete kohaselt lepivad lepinguosalised kokku koostöö tegemises järgmistes valdkondades:

a)transpordisüsteemide haldamine;

b)infrastruktuuri parandamine, arendamine ja moderniseerimine igal tasandil, sealhulgas mitut transpordiliiki hõlmavate infrastruktuurivõrgustike arendamine;

c)Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide institutsioonilise, tehnilise ja haldussuutlikkuse tugevdamine standardite, kvaliteedi tagamise, metroloogia- ja vastavushindamisteenuste valdkonnas;

d)tehnoloogiaarendus ja tehnosiire, innovatsioon, teabevahetus ja -võrgustikud ning turustamine;

e)ettevõtjate vaheliste partnerluste, sidemete ja ühisettevõtete soodustamine;

f)transpordisektori ohutuse ja usaldusväärsuse parandamine, sealhulgas meteoroloogiliste prognooside esitamise, ohtlike kaupade haldamise ning eriolukordadega toimetuleku parandamine;

g)piirkondliku transpordipoliitika ja sellega seotud õigusraamistiku arendamine

ARTIKKEL 80

Energia

1.Energiasektori koostöö hõlmab avaliku ja erasektori osalemist energia tootmises, ülekandes ja jaotamises ning piiriülest energiakaubandust.

2.Koostöö eesmärk on:

a)arendada, suurendada ja laiendada piirkonna energiatootmise võimet;

b)suurendada alternatiivsete energiaallikate arvu;

c)arendada, suurendada ja laiendada energiavõrke;

d)arendada, suurendada ja laiendada jaotamist ja ülekannet;

e)parandada konkurentsivõimeliste hindadega nüüdisaegsete, tõhusate, usaldusväärsete, säästlike ja taastuvate puhaste energiaallikate kättesaadavust Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidele;

f)tõhustada energia tootmise, jaotamise ja haldamise suutlikkust riigi ja piirkondlikul tasandil;

g)soodustada energiasüsteemide koostalitlusvõimet nii Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide seas kui ka väljaspool, et tagada energia maksimaalne ärakasutamine ning

h)toetada soodsa keskkonna loomist investeeringute kaasamiseks kõnealusesse sektorisse.

3.Artikli 75 sätete kohaselt lepivad lepinguosalised kokku koostöö tegemises järgmistes valdkondades:

a)kasutusel olevate energiaallikate (eeskätt hüdroenergia, nafta ja biomass) tootmis-, ülekande- ja jaotamisvõime;

b)energialiikide mitmekesistamine, et kaasata muid potentsiaalseid energiaallikaid, mis on sotsiaalsest ja keskkonna seisukohast sobilikud ning mis vähendavad sõltuvust naftast;

c)energiainfrastruktuuri arendamine, sealhulgas maapiirkondades;

d)asjakohaste energiaalaste regulatiivsete ja poliitiliste reformide väljatöötamine, sealhulgas seoses kommertsialiseerimise ja erastamisega;

e)piirkonnasisese ja piirkondadevahelise koostalitlusvõime ja koostöö soodustamine energia tootmise ja jaotamise vallas;

f)võimekuse arendamine inimressursside vallas, juhtimise, teenusstandardite ja institutsiooniliste struktuuride parandamine;

g)tehnoloogiaarendus ja tehnosiire, uurimis- ja arendustegevus, innovatsioon, teabevahetus, andmebaaside ja võrgustike loomine;

h)partnerluste, sidemete ja ühisettevõtete loomine.

ARTIKKEL 81

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT)

1.IKT sektori koostöö hõlmab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, konkurentsivõime ja innovatsiooni arendamist ning sujuvat üleminekut infoühiskonnale.

2.Koostöö eesmärk on:

a)arendada IKT sektorit;

b)tõhustada IKT panust kaubanduse lihtsustamisse e-teenuste, e-kaubanduse, e-tervise, turvaliste tehingute ja muude sotsiaal-majanduslike sektorite kaudu.

3.Artikli 75 sätete kohaselt lepivad lepinguosalised kokku koostöö tegemises järgmistes valdkondades:

a)IKT-ühenduvus ja kulutasuvus riigi, piirkonna ja globaalsel tasandil;

b)uute info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate levitamine;

c)IKT-ga seotud õiguslike ja reguleerivate raamistike väljatöötamine;

d)tehnoloogiaarendus, tehnosiire ja tehnoloogilised rakendused, uurimis- ja arendustegevus, innovatsioon, teabevahetus ja -võrgustikud ning turustamine;

e)võimekuse arendamine inimressursside vallas, teenusstandardite ja institutsiooniliste struktuuride parandamine;

f)ettevõtjate vaheliste partnerluste, sidemete ja ühisettevõtete loomine;

g)info- ja kommunikatsioonitehnoloogiapõhiste teenuste nišiturgude väljaarendamise toetamine.

II JAOTIS: PÕLLUMAJANDUS

ARTIKKEL 82

Kohaldamisala ja eesmärgid

1.Käesoleva jaotise kohane koostöö hõlmab põllukulutuure ja loomakasvatust, sh põllumajandustootmises kasutatavaid putukaid.

2.Lepinguosalised on nõus, et käesoleva jaotise põhieesmärk on põllumajanduse kestlik areng, mis hõlmab muu hulgas toidu ja elatusvahenditega kindlustatust, maaelu arengut ja vaesuse vähendamist Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikides.

3.Käesoleva jaotise muud eesmärgid on sätestatud IV osa artiklis 58.

ARTIKKEL 83

Koostöövaldkonnad

1.Lepinguosalised tunnistavad põllumajandussektori tähtsust Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide majandusele ning lepivad kokku teha koostööd selle ümberkujundamisel, et suurendada sektori konkurentsivõimet, tagada kindlustatus toidu- ja toitainetega, edendada maaelu ning hõlbustada põllu- ja maamajanduse kohanemist, et toime tulla käesoleva lepingu rakendamisest tuleneva mõjuga, pöörates erilist tähelepanu väikepõllumajandustootjatele.

2.Lepinguosalised teevad koostööd järgmistes valdkondades.

a) Piirkondlik integratsioon

juurdepääsu parandamine põllumajandustoodete piirkondlikele ja rahvusvahelistele turgudele, sh turusüsteemide ja turuarendusstrateegiate väljatöötamine;

b) Toetav poliitika

i)riikliku ja piirkondliku põllumajanduspoliitika, õigus- ja regulatiivsete raamistike kujundamine, vajaliku suutlikkuse loomine ja institutsioonilise arengu toetamine;

ii)Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide suutlikkuse suurendamine, et nad saaks täit kasu laienenud kauplemisvõimalustest, ning kaubandusreformide kasu maksimeerimine;

c) Põllumajanduse kestlik areng

i)piirkonnapõhine ühistegevus, sh väetisetööstus, seemnekasvatus, loomakasvatuse arendamine ning taime- ja loomahaiguste tõrje;

ii)põllumajandustoodete töötlemise, turustamise, jaotamise, transpordi ja käitlemise edendamine ja tugevdamine;

iii)suutlikkuse suurendamine põllumajandustoodete tootmise ja pakendamise ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega seotud rahvusvaheliste standardite järgimiseks;

d) Põllumajandustaristu

i)põllumajanduse tugitaristu väljaarendamine, mis hõlmab säästvaid irrigatsioonisüsteeme, vee kogumist, säilitamist ja haldamist, turustamist ja liigitamist;

ii)teadus- ja koolitustaristu, säilitusrajatiste, juurdeveoteede ning kogukonna juurdepääsuteede väljaehitamine;

iii)põllumajandustoodete töötlemistaristu arendamine;

iv)agrometeoroloogia keskuse rajamine Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikides;

v)kaasaegse turutaristu loomine sisemaiste ja piirkondlike turgude laienemiseks;

e) Toidu ja toitainetega kindlustatus

i)linna- ja maakogukondade suutlikkuse suurendamine, et toetada paremaid elatusallikaid, vaesuse kaotamist ja kestlikku arengut;

ii)põllumajandustoomise mitmekesistamine ning selliste toodete väljaarendamine, mis katavad toidu ja toitainetega kindlustatuse vajadusi Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikides;

iii)selliste programmide väljatöötamine ja rakendamine, mille tulemusena suureneks tootmine ja tootlikkus põllumajandussektoris, pöörates sealjuures erilist tähelepanu väikepõllumajandustootjatele;

iv)suutlikkuse suurendamine, et vastata riiklikele ja piirkondlikele toiduohutusnormidele ning

v)sotsiaalse kohandamise programmide väljatöötamine ja rakendamine looduskatastroofides kannatada saanud piirkondade jaoks;

f) Väärtusahela haldamine

i)säästvate põllumajandustehnoloogiate kasutamise ja põllumajandussisendite tarnimise toetamine;

ii)põllumajandussektori tootmise, tootlikkuse ja konkurentsivõime edendamine agrotööstuse toetamise kaudu;

iii)lisandväärtuse loomise edendamine põllumajandustootmise kogu tarneahelas, et vastata riigisisese, piirkondliku ja rahvusvahelise turu nõuetele ning

iv)meetmete edendamine põllumajandustoodete töötlemise, turustamise, jaotamise ja transpordi valdkonnas;

g) Varajase hoiatamise süsteemid

i)suutlikkuse suurendamine ähvardavate katastroofide tõenäolist mõju käsitleva teabe varajaseks hindamiseks ja edastamiseks, mis võimaldab võtta piisavaid meetmeid ja varakult reageerida;

ii)riiklike ja piirkondlike teabesüsteemide väljaarendamine ja haldamine;

iii)varajase hoiatamise süsteemide ning hädaolukorrakavade ja -strateegiate arendamine, tugevdamine ja sidumine, et reageerida katastroofile tõhusalt riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning

iv)kliimamuutustega kohanemise ja kliimamuutuste leevendamise toetamine
Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikides;

h) Põllumajandustoodete tootmine ja turustamine

i)juurdepääsu võimaldamine nišiturgudele ja tootestandardite järgimise lihtsustamine, et vastata selliste turgude nõudmistele;

ii)Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide põllumajandustootmise ja eksporttoodete valiku mitmekesistamine;

iii)kaasaegse turutaristu loomine sisemaiste ja piirkondlike turgude laienemiseks ning

iv)toodete pakendamise ja märgistamise programmide arendamine, mis tagaksid Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide tootjatele kõrgemad hinnad kaupade ekspordil;

i) Maaelu areng

i)põllumajandustootjate rühmade suutlikkuse suurendamine kogu põllumajandusliku väärtusahela ulatuses;

ii)transpordi-, teabe- ja turuvõimaluste parandamine põllumajandussisendite ja -toodete turustamiseks;

iii)selliste põllumajandussüsteemide iseloomu mõjutavate sotsiaal-kultuuriliste probleemide lahendamine, nagu keelebarjäär, kirjaoskuse tase, soolised eelarvamused ja kogukonna tervishoid;

iv)põllumajandustootjate juurdepääsu parandamine laenuteenustele ning loodus- ja kultuurivarade majandamisele ning

v)asjakohaste poliitikameetmete arendamine, et muuta piisavad põllumajandussisendid väikepõllumajandustootjate jaoks õigeaegselt kättesaadavaks;

j) Toiduainete netoimportijad

toidu tootmise, säilitamise ja jaotamise piirangute lahendamine Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikides;

k) Elatusvahenditega kindlustatus

i)suutlikkuse suurendamine sotsiaalteenuste arendamiseks maa- ja linnalähipiirkondade elanike jaoks;

ii)kodumajapidamiste põllumajandustootmisest saadava kogutulu suurendamine Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikides muu hulgas tootmise mitmekesistamise, lisandväärtuse loomise, põllumajandusettevõtte välise tööhõive ning uute säästvate põllumajandustehnoloogiate kasutamise kaudu;

iii)põllumajandussektori tootlikkuse suurendamine Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikides ning

iv)säästvate põllumajandustehnoloogiate kasutamise suurendamine;

l) Tehnilised tugiteenused

EL kohustub pakkuma Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidele prognoositaval ja jätkusuutliku viisil piisavaid vahendeid ja tehnilist abi suutlikkuse suurendamiseks järgmistes valdkondades:

i)innovatsiooni, tehnoloogia ja teadmiste siirde ning uurimis- ja arendustegevuse tugevdamine;

ii)Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide põllumajandussektori mehhaniseerimise toetamine;

iii)põllumajandussisendite tootmise rajatiste ja jaotamissüsteemi loomine Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikides;

iv)põllumajandusuuringutesse, teabeteenustesse ja koolitusse ning teadusuuringute, nende tulemuste ja põllumajandustootjate vahelise sideme tugevdamiseks tehtavate investeeringute suurendamine;

v)piirkondlike tippkeskuste (nt agrometeoroloogia ja biotehnoloogia) ning põllukultuuride, loomakasvatuse ja mullastiku analüütiliste ja diagnostikalaborite rajamine ja tugevdamine, ning

vi)juurdepääsu parandamine taime- ja loomakasvatusteenustele, sh kariloomade aretamine, veterinaar- ning taimekaitseteenused;

m) Põllumajanduse rahastamise teenused

i)maaelu rahastamise teenuste tugevdamine väiketootjate, -töötlejate ja -kauplejate jaoks;

ii)piirkondlikul tasandil juhitava vahendi või fondi loomine põllumajanduse ja maaelu arengu toetuseks;

iii)põllumajandusliku mikrokrediidirahastu ja kindlustusskeemi väljaarendamine;

iv)pangalaenu saamise ja muudele finantsasutustele juurdepääsu lihtsustamine põllumajandustoodete töötlejate, kauplejate ja põllumajandusettevõtjate jaoks, ning

v)põllumajandussektorit teenindavate Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide finantsasutuste toetamine ja erasektori juurdepääsu lihtsustamine kapitaliturgudele nii lühi- kui ka pikaajalise kapitali leidmiseks;

n) Geograafilised tähised

i)geograafilisi tähiseid käsitleva poliitika ja õigusraamistiku väljatöötamine;

ii)geograafilisi tähiseid käsitlevate eeskirjade kehtestamine;

iii)tegevusjuhendi väljatöötamine toodete kindlaksmääramiseks päritolu alusel;

iv)kohalike organisatsioonide ja asutuste toetamine, et koordineerida kohalike sidusrühmade tegevust seoses geograafiliste tähiste ja toodete nõuetele vastavusega;

v)suutlikkuse suurendamine seoses geograafilise tähisega toodete kindlaksmääramise, registreerimise, turustamise, jälgitavuse ja nõuetele vastavusega ning

vi)koostöö arendamine mis tahes muus käesoleva jaotise kohases valdkonnas, mis võib tulevikus esile kerkida.

III JAOTIS: ERASEKTORI ARENDAMINE

ARTIKKEL 84

Kohaldamisala ja eesmärgid

1.Erasektori arendamise valdkonna koostöö hõlmab investeeringute edendamist ja ettevõtete arendamist.

2.Käesoleva jaotise eesmärk on:

a)luua soodne keskkond investeeringute ja eraettevõtete toetuseks ning arendada sealhulgas uut tööstust, välismaiseid otseinvesteeringuid ja tehnoloogiasiiret;

b)suurendada tarnesuutlikkust, konkurentsivõimet ja lisandväärtust;

c)parandada juurdepääsu investeeringute rahastamisele ELi finantsasutuste, nt Euroopa Investeerimispanga kaudu;

d)suurendada suutlikkust ja pakkuda institutsioonilist tuge erasektori arendamisega tegelevatele asutustele, nagu investeeringuid edendavad asutused, koordineerimisasutused, kaubanduskojad, ühendused, kontaktpunktid ja kaubanduse lihtsustamise asutused;

e)töötada välja ja/või tugevdada poliitikat, õigus- ja regulatiivset raamistikku, millega soodustatakse ja kaitstakse investeeringuid;

f)parandada AKV-ELi ühiste institutsioonide (sh põllumajanduse arendamise keskuse) erasektorile suunatud toetus- ja edastusmehhanismide toimimist, et soodustada investeeringuid Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikides ning

g)luua ja tugevdada partnerlusi, ühisettevõtteid, alltöövõttu, allhankeid ja sidemeid.

ARTIKKEL 85

Investeeringute soodustamine

Lepinguosalised lepivad kokku investeeringute soodustamises Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikides järgmistes valdkondades:

a)reformide toetamine poliitika, õigus- ja regulatiivsete raamistike valdkonnas;

b)institutsioonilise suutlikkuse arendamine, eelkõige Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide investeeringuid edendavate asutuste ning kodu- ja välismaiste investeeringute soodustamise ja lihtsustamisega seotud asutuste suutlikkuse suurendamine;

c)asjakohaste haldusstruktuuride loomise toetamine, sh ühtsete kontaktpunktide loomine investeeringute sissetoomiseks ja kasutamiseks;

d)prognoositava ja turvalise investeerimiskliima loomise ja selle püsimise toetamine;

e)Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide jõupingutuste toetamine tulusate vahendite loomisel investeerimisvahendite mobiliseerimiseks;

f)riskikindlustuskavade, nagu riskide vähendamise vahendi loomine ja toetamine, et suurendada investorite usaldust Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikides;

g)Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide ja ELi investeerimisasustuste vahelise teabevahetuse mehhanismide loomise toetamine;

h)ELi erasektori investeeringute soodustamine Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikides;

i)VKEde investeeringuvajadustele kohandatud finantsraamistike ja -vahendite loomise toetamine ning

j)partnerluste hõlbustamine ühisettevõtete loomise ja kapitali rahastamise kaudu.

ARTIKKEL 86

Ettevõtluse arendamine

Lepinguosalised lepivad kokku koostöös ettevõtluse arendamiseks Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikides, toetades järgmisi valdkondi:

a)Ida-Aafrika Ühenduse ja ELi erasektori ettevõtete dialoogi, koostöö ja partnerluste soodustamine;

b)jõupingutused mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamiseks ja nende integreerimiseks üldisesse äritegevusse;

c)tõhusa tootmise ja turustamise edendamine Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide ettevõtetes;

d)Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide erasektori arengustrateegiate rakendamine;

e)mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arengut ja kasvu soodustava keskkonna toetamine;

f)erasektori organisatsioonide suutlikkuse suurendamine, et vastata rahvusvahelistele standarditele;

g)innovatsiooni kaitsmine piraatluse eest ning

h)Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide loodusvarade uurimise, kasutamise ja turustamisega seotud suutlikkuse suurendamine.

IV JAOTIS: KALANDUS

ARTIKKEL 87

Koostöö ulatus

Kalanduse valdkonnas tehtav koostöö hõlmab mere- ja sisevete kalavarusid ja vesiviljelust.

ARTIKKEL 88

Mere kalavarudega seotud koostöö valdkonnad

1.Mere kalavarudega seotud koostöö hõlmab järgmist:

a)kalavarude majandamise ja kaitsmisega seotud küsimused;

b)laevade haldamine ja püügijärgse tegevuse kord;

c)finants- ja kaubandusmeetmed ning

d)kalanduse, kalandustoodete ja merevesiviljeluse arendamine.

2.EL aitab võtta kasutusele ressursse kindlaksmääratud koostöövaldkondade rakendamiseks riigi ja piirkondlikul tasandil, mis hõlmab ka piirkondliku võimekuse arendamise toetamist.

3.Käesoleva lepingu III osa ja artikli 75 sätete kohaselt lepivad lepinguosalised kokku koostöö tegemises järgmistes valdkondades:

a)kala ja kalatoodete säilitamise, turustamise ja jaotamise infrastruktuuri arendamine ja parandamine;

b)suutlikkuse suurendamine riigi ja piirkondlikul tasandil, et vastata sanitaar- ja fütosanitaarnormide, tehniliste kaubandustõkete ning ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollipunktide süsteemi tehnilistele nõuetele; Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide majandusvööndi seire, kontrolli ja järelevalvesüsteemide väljatöötamine ning sertifitseerimisskeemide kasutuselevõtt teatavat liiki mere kalavarude jaoks ja nende skeemide haldamine;

c)kalapüügitegevuse, kalatöötlemise ja sadamateenustega seotud investeeringud ja tehnoloogiasiire, sadamarajatiste väljaarendamine ja täiustamine, kalapüügi mitmekesistamine, et püütaks tuuniliste hulka mittekuuluvaid vähe püütavaid või mittepüütavaid liike;

d)ühisettevõtete ja sidemete loomine kalanduse tarneahelas eelkõige mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning väikesemahulise kalapüügiga tegelejatega;

e)lisandväärtuse loomine kalanduses ning

f)kalavarude hindamist ja jätkusuutlikkuse taset käsitlev teadus- ja arendustegevus.

4.Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd kalapüügi, kalatöötlemise ja sadamateenustega tegelevate ühisettevõtete loomisel, tootmisvõimsuse suurendamisel, kalanduse ning sellega seotud tööstusharude ja teenuste sektorite ning tootmisahela järgmise etapi töötlusprotsesside konkurentsivõime parandamisel, sadamarajatiste arendamisel ja täiustamisel ning kalapüügi mitmekesistamisel, nii et püütaks tuuniliste hulka mittekuuluvaid vähe püütavaid või mittepüütavaid liike.

ARTIKKEL 89

Siseveekalanduse ja vesiviljeluse arendamine

Siseveekalanduse ja vesiviljeluse arendamise alane koostöö hõlmab ELi poolset panust järgmistes valdkondades:

a)suutlikkuse ja ekspordituru arendamine

i)suutlikkuse suurendamine tööstusliku ja väikesemahulise püügi, töötlemise ja toodete mitmekesistamise vallas, mis tugevdab piirkonna siseveekalanduse ja vesiviljeluse konkurentsivõimet. Seda on võimalik saavutada näiteks uurimis- ja arenduskeskuste loomise kaudu, sealhulgas vesiviljeluse arendamise kaudu äriliste kalakasvanduste puhul;

ii)suutlikkuse suurendamine ekspordituru haldamiseks, sh sertifitseerimiskavade kasutuselevõtt teatavate tooteliikide jaoks ja nende kavade haldamine; kalandustoodetega seotud müügiedendus, lisandväärtuse loomine ning püügijärgsete kadude vähendamine;

iii)piirkonna suutlikkuse suurendamine, näiteks kalandussektori pädevate asutuste, ettevõtjate ja kalurite ühenduste tegevuse tõhustamise teel, et osaleda koos ELiga kalatoodetega kauplemises ning tootearenduse ja kaubamärgiloome alastes koolitusprogrammides;

b)infrastruktuur

i)siseveekalanduse ja vesiviljeluse infrastruktuuri arendamine ja täiustamine;

ii)infrastruktuuri (sealhulgas igat tüüpi vahendid) rahastamise võimaluste parandamine;

c)tehnoloogia

i)tehnilise suutlikkuse arendamine, sealhulgas lisandväärtust loova tehnoloogia edendamine, näiteks kalanduse tehnosiirde abil EList Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidesse;

ii)piirkonna kalavarude majandamise võimekuse tõhustamine, näiteks uurimis- ja andmekogumissüsteemide kaudu ning asjakohastesse püügi- ja püügijärgse majandamise tehnoloogiatesse panustamise kaudu;

d)õiguslik ja reguleeriv raamistik

i)siseveekalandust ja vesiviljelust käsitlevate eeskirjade ning järelevalve-, kontrolli- ja seiresüsteemide väljatöötamine;

ii)asjakohaste intellektuaalomandi õigusi käsitlevate õiguslike ja reguleerivate vahendite väljatöötamine ning suutlikkuse suurendamine nende rakendamiseks rahvusvahelises kaubanduses;

iii)ökomärgise ja intellektuaalse omandi kaitsmine;

e)investeeringud ja rahastamine

i)lepinguosaliste sidusrühmade ühisettevõtete ning muude segainvesteeringuvormide edendamine, näiteks siseveekalanduse ja vesiviljeluse valdkonna ühisettevõtmistele investorite leidmise viiside kindlakstegemiseks;

ii)krediidivõimaluste kättesaadavaks tegemine nii väikese- ja keskmisemahulise kui ka tööstusliku siseveekalapüügi arendamiseks;

f)keskkonnakaitse ja kalavarude kaitse

i)meetmed, millega tagatakse, et kalakaubandus toetab keskkonnakaitset ja kaitseb varude ammendumise eest, tagab bioloogilise mitmekesisuse säilimise ja vesiviljeluse jaoks eksootiliste liikide ettevaatliku sissetoomise, (eksootilisi liike tohib sisse tuua üksnes kontrollitud/piiratud alal ja konsulteerides kõikide asjaomaste naaberriikidega);

g)sotsiaalmajanduslikud ning vaesuse leevendamisele suunatud meetmed

i)väikeste ja keskmise suurusega kalapüügiettevõtjate, töötlejate ja kalakauplejate tegevuse edendamine, arendades Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide suutlikkust osaleda kaubanduses ELiga;

tõrjutud rühmade osalemine kalandussektoris, näiteks soolise võrdõiguslikkuse edendamine kalanduses ning kalandusega seotud või end sellega siduda kavatsevate naisettevõtjate suutlikkuse suurendamine. Sellesse protsessi kaasatakse ka teised ebasoodsas olukorras rühmad, kellel on potentsiaali tegeleda kalandusega jätkusuutliku sotsiaalmajandusliku arengu saavutamiseks.

V JAOTIS: VESI JA KESKKOND

ARTIKKEL 90

Kohaldamisala ja eesmärgid

1.Käesoleva jaotise kohane koostöö hõlmab loodusvarasid, eelkõige vett, keskkonda ja bioloogilist mitmekesisust.

2.Käesoleva jaotise kohase koostöö eesmärk on:

a)tõhustada kaubanduse ja keskkonna vahelisi sidemeid;

b)toetada rahvusvaheliste keskkonnakokkulepete, -konventsioonide ja -lepingute rakendamist;

c)tagada tasakaal keskkonnajuhtimise ja vaesuse vähendamise vahel;

d)kaitsta keskkonda ning tõhustada bioloogilise mitmekesisuse ja geneetiliste ressursside säilitamist;

e)edendada loodusvarade õiglast ja säästvat kasutamist;

f)hõlbustada ja õhutada ühiste loodusvarade säästvat kasutamist;

g)edendada avaliku ja erasektori osalust loodusvarade majandamises.

ARTIKKEL 91

Veevarud

1.Veevarude alane koostöö hõlmab niisutamist, hüdroenergia tootmist, vee tootmist ja veega varustamist ning valgalade kaitset.

2.Käesoleva jaotise kohase koostöö eesmärk on:

a)arendada veevarude säästvat kasutamist ja majandamist Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikides, et parandada nende riikide elanikkonna elutingimusi;

b)edendada piirkondlikku koostööd piiriüleste veervarude säästvaks kasutamiseks;

c)arendada veevarustuse infrastruktuuri tootmise eesmärgil.

3.Artikli 75 sätete kohaselt lepivad lepinguosalised kokku koostöö tegemises järgmistes valdkondades:

a)veevarustuse infrastruktuuri arendamine piirkonnas;

b)asjakohaste õiguslike ja reguleerivate raamistike väljatöötamine;

c)veevarude integreeritud majandamine;

d)suutlikkuse arendamine inimressursside vallas, teenusstandardite, veemajanduse ja institutsiooniliste struktuuride parandamine;

e)ettevõtjate vaheliste partnerluste, sidemete ja ühisettevõtete loomine;

f)tehnoloogiaarenduse, tehnosiirde ja tehnoloogiliste rakenduste, uurimis- ja arendustegevuse, innovatsiooni, teabevahetuse ja -võrgustike edendamine;

g)veereostuse tõrje, vee puhastamise ja säilitamise, reovee puhastamise ning kanalisatsiooni väljaarendamine;

h)säästlike niisutussüsteemide edendamine.

ARTIKKEL 92

Keskkond

1.Keskkonnaalane koostöö hõlmab keskkonnakaitset ja keskkonna säästvat majandamist ning kaubandusega seotud keskkonnapoliitika rakendamist.

2.Käesoleva jaotise kohase koostöö eesmärk on:

a)kaitsta, taastada ja säilitada keskkonda ja bioloogilist mitmekesisust (taimestiku, loomastiku ja mikroobide geneetilisi ressursse, sealhulgas nende ökosüsteeme);

b)arendada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikides tööstusalasid, kus kasutatakse keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid;

c)edendada tehnoloogiaarendust, tehnosiiret ja tehnoloogilisi rakendusi, uurimis- ja arendustegevust, innovatsiooni ja teabevahetust;

3.Artikli 75 sätete kohaselt lepivad lepinguosalised kokku koostöö tegemises järgmistes valdkondades:

a)rahvusvaheliste keskkonnakokkulepete, -konventsioonide ja -lepingute rakendamine;

b)keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse, sh metsaressursside ning eluslooduse õiglase ja säästva kasutamise, kaitse ja majandamise tugevdamine ja edendamine;

c)institutsiooniliste ja õiguslike raamistike ning keskkonnaalaste õigusaktide, eeskirjade, normide ja poliitika väljatöötamise, rakendamise, haldamise ja jõustamise võimekuse tugevdamine;

d)ettevõtjate vaheliste partnerluste, sidemete ja ühisettevõtete loomine;

e)loodusõnnetuste ärahoidmine ja nende tagajärgede leevendamine ning bioloogilise mitmekesisuse hävinemise vältimine;

f)tehnoloogiaarenduse ja tehnoloogiliste kohanduste, tehnosiirde ja tehnoloogiliste rakenduste, uurimis- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine;

g)ranniku- ja mereressursside ning pärismaiste kultuur- ja looduslike liikide bioloogiliste ja geneetiliste ressursside kaitsmine ja majandamine;

h)alternatiivsete keskkonnasõbralike tegevusalade ja elatusallikate arendamine;

i)selliste kaupade tootmine ja teenuste osutamine, mille puhul ökomärgis on oluline, ja nendega kauplemise hõlbustamine;

j)teabe vahetamine toodete ning nende tootmise, transpordi, turustamise ja märgistamise osas kehtivate nõuete kohta ning asjakohaste võrgustike loomine;

k)keskkonnasõbralike toodetega seotud infrastruktuurivõimaluste arendamine;

l)kohalike kogukondade kaasamine bioloogilise mitmekesisuse, metsade ning eluslooduse majandamisse;

m)jäätmekäitlus ning tööstuslike ja mürgiste jäätmete kõrvaldamine;

n)sidusrühmade rahvusvahelises keskkonnadialoogis osalemise toetamine.

VI JAOTIS: SANITAAR- JA FÜTOSANITAARMEETMED

ARTIKKEL 93

Kohaldamisala ja eesmärgid

1.Käesoleva jaotise kohane koostöö hõlmab toetuse jagamist ja suutlikkuse suurendamist järgmistes valdkondades: ühtlustamine, tsoonidesse ja piirkondadesse jagamine, vastavushindamine, teabevahetus ja kaubandustingimuste läbipaistvus.

2.Käesoleva jaotise kohase koostöö eesmärk on:

a)lihtsustada lepinguosaliste piirkondadevahelist ja piirkonnasisest kaubandust, kaitstes samal ajal inimeste, loomade ja taimede tervist ja elu kooskõlas WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepinguga;

b)lahendada sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetest tulenevaid probleeme, mis on seotud kokkulepitud prioriteetsete sektorite ja toodetega, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse piirkondlikku integratsiooni;

c)sätestada menetlused ja tingimused, millega lihtsustatakse sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna koostööd;

d)tagada lepinguosaliste vahelise ja nende riigisisese kaubanduse suhtes kohaldatavate sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete läbipaistvus;

e)edendada meetmete piirkonnasisest ühtlustamist rahvusvaheliste standarditega kooskõlas WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepinguga ning arendada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide asjakohast poliitikat, õiguslikku, regulatiivset ja institutsioonilist raamistikku;

f)toetada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide aktiivset osalemist Codex Alimentariuse komisjonis, maailma loomatervishoiu organisatsioonis (OIE) ja rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooniga (IPPC) seotud tegevuses;

g)edendada Ida-Aafrika Ühenduse ning ELi institutsioonide ja laborite vahelisi konsultatsioone ja vahetusprogramme;

h)lihtsustada suutlikkuse suurendamist piirkondlike ja riiklike standardite loomiseks ja rakendamiseks vastavalt rahvusvahelistele nõuetele, et hõlbustada piirkondlikku integratsiooni;

i)arendada ja suurendada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide suutlikkust rakendada sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid ja teostada nende üle järelevalvet kooskõlas käesoleva artikliga ning

j)edendada tehnosiiret.

3.Artikli 75 sätete kohaselt lepivad lepinguosalised kokku koostöö tegemises järgmistes valdkondades:

a)Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide toetamine sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete vastavuse saavutamiseks; see hõlmab asjakohase regulatiivse raamistiku ja poliitika kujundamist, asjaomaste rahvusvaheliste standardimisorganite tööga seotud küsimusi, koolitust, teabeüritusi, suutlikkuse suurendamist ja tehnilist abi;

b)sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ühtlustamise toetamine Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikides, riiklike sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete koordineerimise komiteede loomine ning avaliku ja erasektori sanitaarkontrollisuutlikkuse suurendamine. Prioriteediks on kvaliteediprogrammi väljatöötamine ja rakendamine, koolitused, teabeüritused ning laborite ehitamine, täiustamine, moderniseerimine ja akrediteerimine;

c)toetus asjaomaste rahvusvaheliste standardimisorganite tööga seotud küsimustes. See koostöö võib hõlmata koolitust, teabeüritusi, suutlikkuse suurendamist ja tehnilist abi;

d)kalanduse valdkonna toetamine eesmärgiga koostada kalandustoodete ühtsed piirkondlikud eeskirjad, õigusnormid ja standardid, et edendada kaubandust lepinguosaliste vahel ja Ida-Aafrika Ühenduse piirkonnas;

e)koostöö edendamine Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide sanitaar- ja fütosanitaarasutuste ning ELi vastavate asutuste vahel;

f)WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu rakendamise toetamine, eelkõige Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide pädevate asutuste ja infopunktide tugevdamine;

g)teabevahetuse toetamine.

ARTIKKEL 94

Ühtlustamine

1.Lepinguosaliste eesmärk on ühtlustada oma sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kehtestamist, sh kontrolli-, katse- ja sertifitseerimismenetlusi käsitlevad vastavad eeskirjad ja menetlused kooskõlas WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepinguga.

2.Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigid koostavad ELi toetusel oma sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ühtlustamise programmi ja ajakava.

3.Kõrgemate ametnike komitee koostab vastavalt vajadusele juhendi nimetatud ühtlustamisprotsessi toetamiseks ja järelevalveks piirkondades.

ARTIKKEL 95

Tsoonideks ja piirkondadeks jagamine

Lepinguosalised tunnustavad kindlaksmääratud kahjuri- ja taudivabu alasid ning vähese kahjuri- ja taudilevikuga alasid juhtumipõhiselt taimsete ja loomsete toodete võimaliku allikana, võttes arvesse WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu artikli 6 sätteid.

ARTIKKEL 96

Eri- ja diferentseeritud kohtlemine ja tehniline abi

1.EL nõustub andma tehnilist abi ning võimaldama eri- ja diferentseeritud kohtlemist vastavalt WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu artiklitele 9 ja 10.

2.Lepinguosalised teevad koostööd, et lahendada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide erivajadused, mis tulenevad käesoleva jaotise sätete rakendamisest.

3.Lepinguosalised on nõus, et tehnilise abi seisukohast on prioriteetsed järgmised valdkonnad:

a)Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide avaliku ja erasektori tehnilise suutlikkuse arendamine sanitaar- ja fütosanitaarkontrolli valdkonnas, sealhulgas sertifitseerimise, järelevalve ja kontrolliga seotud väljaõpe ja teavitamisüritused;

b)tehnilise suutlikkuse suurendamine sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamiseks ja nende üle järelevalve teostamiseks, sealhulgas rahvusvaheliste standardite laiema kasutamise edendamine,

c)riskianalüüsi, ühtlustamise, vastavuse tagamise, katsete, sertifitseerimise, jääkide seire, jälitatavuse ja akrediteerimisega seotud suutlikkuse arendamine, sealhulgas laboratooriumide ja muude seadmete täiendamine või kasutusele võtmine, et aidata Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidel järgida rahvusvahelisi standardeid;

d)Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide asjaomastes rahvusvahelistes standardimisorganites osalemise toetamine;

e)Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide suutlikkuse suurendamine tõhusaks osalemiseks teavitusprotsessis.

VII JAOTIS: TEHNILISED KAUBANDUSTÕKKED

ARTIKKEL 97

Kohaldamisala ja eesmärgid

1.Käesoleva jaotise kohane koostöö hõlmab tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluste koostamist, vastuvõtmist ja kohaldamist, nagu need on kindlaks määratud WTO tehniliste kaubandustõkete lepingus.

2.Käesoleva jaotise kohase koostöö eesmärk on:

a)järk-järgult kõrvaldada tehnilised kaubandustõkked, et lihtsustada kaubandust nii lepinguosaliste kui ka Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide vahel;

b)tõhustada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide piirkondliku integratsiooni, ühtlustades Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikides kohaldatavaid tehnilisi norme, standardeid ja vastavushindamismenetlusi kooskõlas WTO tehniliste kaubandustõkete lepinguga;

c)edendada rahvusvaheliste tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluste, sh sektoripõhiste meetmete kasutamist;

d)arendada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide ja ELi standardimis-, vastavushindamis- ja reguleerivate asutuste vahelisi funktsionaalseid sidemeid ja ühisettevõtteid ning ühist teadus- ja arendustegevust;

e)lihtsustada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidest pärit toodete turulepääsu, parandades nende ohutust, kvaliteeti ja konkurentsivõimet;

f)edendada tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetlustega seotud parimate rahvusvaheliste tavade kasutamist;

g)tagada, et standardite ja tehniliste normide koostamine, vastuvõtmine ja kohaldamine oleks läbipaistev ega takistaks WTO tehniliste kaubandustõkete lepingu kohaselt lepinguosaliste vahelist kaubandust;

h)toetada asjakohase regulatiivse raamistiku, poliitika ja reformi väljatöötamist Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikides, mis vastaks rahvusvahelisele tavale;

i)abistada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriike WTO tehniliste kaubandustõkete lepingu rakendamisel ning oma kaubanduspartnerite WTO tehniliste kaubandustõkete lepingu kohaste normide järgimisel.

3.Artikli 75 sätete kohaselt lepivad lepinguosalised kokku koostöö tegemises järgmistes valdkondades:

a)rahvusvaheliste standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste, sh sektoripõhiste meetmete kasutamise edendamine lepinguosaliste territooriumil;

b)Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide suutlikkuse suurendamine standardimise, metroloogia, akrediteerimise ja vastavushindamismenetluste valdkonnas, sealhulgas laborite ja muude asjakohaste asutuste asutamise ja kaasajastamise ning asjakohaste seadmete hankimise kaudu;

c)kvaliteedijuhtimise ja -tagamise toetamine teatavates Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide jaoks olulistes sektorites;

d)Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide standardimis- ja muude tehniliste regulatiivasutuste asjaomastes rahvusvahelistes standardiorganisatsioonides täieulatusliku osalemise toetamine ning rahvusvaheliste standardite kasutamise tugevdamine tehniliste normide alusena;

e)Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide vastavushindamisasutuste toetamine nende püüdlustes saada rahvusvahelist akrediteeringut;

f)lepinguosaliste standardimis-, vastavushindamis- ja sertifitseerimisasutuste vaheliste funktsionaalsete sidemete arendamine;

g)ühise arusaamise kujundamine hea reguleerimistava küsimuses, mis hõlmab järgmist:

i)tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluste ettevalmistamise, vastuvõtmise ja kohaldamise läbipaistvus;

ii)reguleerivate meetmete ja seotud vastavushindamismenetluste, sealhulgas vajaduse korral tarnijate vastavusdeklaratsiooni kasutamise vajadus ja proportsionaalsus;

iii)rahvusvaheliste standardite kasutamine tehniliste normide koostamise alusena, kui rahvusvahelised standardid on taotletavate õiguspäraste eesmärkide täitmiseks tõhusad ja sobivad;

iv)tehniliste normide ja turujärelevalve meetmete täitmine ning

v)tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluste läbivaatamise mehhanismide ja meetodite kehtestamine;

h)metroloogia, standardimise, katsete ja sertifitseerimise seisukohast vajaliku tehnilise infrastruktuuri ja tehnosiirde kindlakstegemine ja prioriseerimine, et toetada tehniliste eeskirjade koostamist;

i)regulatiivse, tehnilise ja teaduskoostöö tugevdamine muu hulgas teabe, kogemuste ja andmete vahetamise kaudu, et parandada tehniliste normide kvaliteeti ja taset ning kasutada tõhusalt reguleerimisressursse;

j)vastavate tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluste ühilduvuse parandamine ja nende omavaheline lähendamine;

k)lepinguosaliste metroloogia, standardimise, katsete ja sertifitseerimise eest vastutavate asutuste kahepoolse koostöö edendamine ja tõhustamine;

l)lepinguosaliste ja Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide vahelise koostöö toetamine seoses asjaomastes rahvusvahelistes asutustes ja organisatsioonides ning tehniliste kaubandustõketega tegelevates foorumites tehtava tööga.

VIII JAOTIS: TOLLIPROTSEDUURIDE JA KAUBANDUSE LIHTSUSTAMINE

ARTIKKEL 98

Kohaldamisala ja eesmärgid

1.Lepinguosalised tunnistavad tolliprotseduuride ja kaubanduse lihtsustamist käsitleva koostöö olulisust arenevas ülemaailmses kaubanduskeskkonnas.

2.Lepinguosalised nõustuvad tugevdama koostööd ja tagama asjakohased õigusnormid ja protseduurid ning asjaomaste haldusasutuste haldussuutlikkuse, et täita kaubanduse lihtsustamise edendamise eesmärki.

3.Lepinguosalised tunnistavad, et nende eesmärkide täitmine eeldab nõuetekohast haldussuutlikkust. Lepinguosalised on nõus, et Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigid vajavad käesoleva jaotise sätete sujuvaks rakendamiseks üleminekuaega ning nende suutlikkust on vaja suurendada.

4.Käesoleva jaotise kohase koostöö eesmärk on:

a)lihtsustada lepinguosaliste vahelist kaubandust;

b)soodustada tollialaste õigusnormide ja tolliprotseduuride ühtlustamist piirkondlikul tasandil;

c)pakkuda Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidele toetust kaubanduse lihtsustamise valdkonnas;

d)toetada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide tolliasutusi käesoleva lepingu ja muude rahvusvaheliste parimate tavade rakendamisel;

e)suurendada koostööd lepinguosaliste tolliasutuste ja muude seotud piirikontrolliasutuste vahel.

5.Artikli 75 sätete kohaselt lepivad lepinguosalised kokku koostöö tegemises järgmistes valdkondades:

a)teabe vahetamine tollialaste õigusaktide ja tolliprotseduuride kohta;

b)ühisalgatuste väljatöötamine vastastikku kokku lepitud valdkondades;

c)toetus:

i)tollisüsteemide ja -protseduuride ajakohastamiseks ning tollivormistuseks kuluva aja vähendamiseks;

ii)tolliprotseduuride ja kaubandusega, sh impordi, ekspordi ja transiidiga seotud formaalsuste lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks;

iii)piirkondlike transiidisüsteemide tõhustamiseks;

iv)läbipaistvuse suurendamiseks kooskõlas artikliga 134;

v)suutlikkuse suurendamiseks selles valdkonnas, sh finants- ja tehniline abi Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidele, ning

vi)kõik muud lepinguosaliste vahel kokku lepitud tollivaldkonnad;

d)võimaluse korral ühiste seisukohtade kindlaksmääramine tolli ja kaubanduse lihtsustamise valdkonnas sellistes rahvusvahelistes organisatsioonides nagu WTO, WCO, ÜRO ja ÜRO kaubandus- ja arengukonverents (UNCTAD);

e)kõikide seotud asutuste töö riigisisese ja piiriülese kooskõlastamise edendamine.

6.Lepinguosalised pakuvad vastavalt päritolureegleid käsitleva protokolli nr 1 sätetele tolliküsimustes vastastikust haldusabi järgmiselt:

a)tolli ja kaubanduse lihtsustamise valdkonnas kohaldatavate rahvusvaheliste kokkulepete ja standardite, sealhulgas WTO eeskirjade ning WCO kokkulepete ja standardite raamistikku järgivate menetluste ja tavade kasutuselevõtmine;

b)tollistandardite ja kaubanduse lihtsustamise meetmete ühtlustamise tõhustamisele suunatud meetmete rakendamine;

c)kaasaaegsete tollimeetmete rakendamine, sealhulgas riskianalüüs, siduvad otsused, lihtsustatud protseduurid, vabastamisjärgsed kontrollimised ja auditeerimismeetodid;

d)tolli- ja muude kaubandusprotseduuride automatiseerimine, sh tolli- ja kaubandusalase teabe elektrooniline vahetamine;

e)tolliametnike ja muude avaliku ja erasektori töötajate koolitamine tolliprotseduuride ja kaubanduse lihtsustamise küsimustes ning

f)mis tahes muud valdkonnad, mille lepinguosalised kindlaks määravad.

IX JAOTIS: MAJANDUSPARTNERLUSLEPINGU KOHASED KOHANDAMISMEETMED

ARTIKKEL 99

Kohaldamisala ja eesmärgid

1.Lepinguosalised tunnistavad, et käesoleva lepinguga ettenähtud tariifide kaotamine ja/või oluline vähendamine võib osutuda Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide jaoks probleemiks. Lepinguosalised on nõus, et seda konkreetset probleemi saab lahendada kompenseeriva raamistiku loomisega.

2.Lisaks sellele tunnistavad lepinguosalised, et käesoleva lepingu rakendamine võib tekitada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidele muu hulgas sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnaprobleeme. Lepinguosalised on nõus, et neid probleeme saab lahendada majandus- ja arengukoostöö meetmete abil.

3.Käesoleva jaotise kohase koostöö eesmärk on lahendada käesoleva lepingu rakendamisest tulenevaid tegelikke ja võimalikke kohanemisprobleeme.

ARTIKKEL 100

Koostöövaldkonnad

1.Tariifide vähendamisest tuleneva tulude kaotusega seoses võtab EL kohustuse:

a)pidada süvendatud dialoogi maksude kohandamise meetmete ja reformide üle;

b)kehtestada maksureformi toetava koostöö sätted;

c)pakkuda rahalisi vahendeid, mis katavad ajutiselt tollitariifide kaotamisest ja/või olulisest vähendamisest tuleneva valitsemissektori tulude kokkulepitud vähenemise.

2.Selleks et tagada käesolevast lepingust tulenev maksimaalne kasu Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide majandusele, nõustub EL koos Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidega võtma asjakohaseid koostöömeetmeid, mille eesmärk on:

a)suurendada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide tootmissektorite konkurentsivõimet;

b)parandada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide töötajate tootlikkust ja professionaalseid oskusi, sh koolitada töötajaid, kes on sunnitud pärast ettevõtte sulgemist tegevusala vahetama või anda neile oskused uute töökohtade jaoks;

c)toetada keskkonna säästva kasutamise meetmeid;

d)suurendada suutlikkust makromajandusliku distsipliini tõhustamiseks;

e)leevendada võimalikku mõju toidu- ja toitainetega kindlustatusele, maaelu arengule, elatusvahenditega kindlustatusele ja ekspordituludele Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikides;

f)tegeleda muude võimalike koostöövaldkondadega, mis on seotud käesoleva lepingu rakendamisest tulenevate probleemidega.

X JAOTIS: RESSURSSIDE KASUTUSELEVÕTMINE

ARTIKKEL 101

Põhimõtted ja eesmärgid

1.Tunnustades ELi otsusekindlust toetada käesoleva lepingu rakendamist ja Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide jõupingutusi oma arenguvajaduste rahastamiseks, lepivad partnerriigid kokku töötada nii ühiselt kui ka üksikult, et võtta kasutusele rahalisi vahendeid käesoleva lepingu, piirkondliku integratsiooni ja Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide arengustrateegiate rakendamiseks.

2.Ühise ressursside kasutuselevõtmise eesmärk on täiendada, toetada ja edendada vastastikuse sõltuvuse vaimus Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide jõupingutusi alternatiivsete rahastamisallikate leidmiseks, mis toetaksid piirkondlikku integratsiooni ja käesolevas lepingus osutatud arengustrateegiaid, eelkõige majanduspartnerluslepingu arengumaatriksi kohast strateegiat.

ARTIKKEL 102

Kohustused

1.Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigid:

a)eraldavad oma finantsmehhanismidest õigeaegselt ja prognoositavalt vahendeid, et toetada piirkondlikku integratsiooni ning majanduspartnerluslepingu arengumaatriksis sätestatud arengustrateegiaid ja projekte;

b)täiendavad oma arengustrateegiaid, võttes arvesse Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide õigust otsustada oma arengustrateegiate ja prioriteetide suuna ja järjestuse üle;

c)loovad majanduspartnerluslepingu fondi majanduspartnerluslepinguga seotud ressursside suunamiseks;

d)lisavad majanduspartnerluslepingu arengumaatriksis nimetatud prioriteedid piirkondlikele ja riiklikele strateegiatele.

2.Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigid koostavad fondi juhtimise eeskirjad, et tagada nende vahendite kasutamise läbipaistvus ja nendega seotud aruandekohustus ning majanduslik kasu. Ilma et see piiraks muude partnerite panust Ida-Aafrika Ühenduse majanduspartnerluslepingu fondi, sõltub ELi vahendite suunamine fondi käsutusse ELi positiivsest hinnangust fondi töökorra kohta.

3.Võttes eelkõige arvesse Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide käesoleva lepingu rakendamisega seotud tarnepiiranguid, sh majanduspartnerluslepingu arengumaatriksis kindlaks määratud rahastamislünki, eraldab EL vahendeid õigeaegselt ja prognoositaval alusel järgmiselt:

a)Euroopa Arengufondist (EAF) (riiklikud ja piirkondlikud asutused);

b)ELi eelarvest;

c)mis tahes muust vahendist, mida kasutatakse ELi ametliku arenguabi rakendamiseks.

Peale selle töötab EL selle nimel, et võtta õigeaegselt ja prognoositaval alusel kasutusele liikmesriikidest pärit vahendid.

4.Lepinguosalised teevad koostööd selleks, et mobiliseerida järgmised ressursid:

a)muude rahastajate vahendid (kahe- ja mitmepoolsed rahastajad);

b)toetused, sooduslaenud, avaliku ja erasektori partnerlused ja erifondid;

c)kõik muud arengukoostöö partneritelt saadavad ametliku arenguabi vahendid.

VI OSA. INSTITUTSIOONILISED SÄTTED

ARTIKKEL 103

Kohaldamisala ja eesmärk

1.Käesoleva osa sätteid kohaldatakse majanduspartnerluslepingu nõukogu, kõrgemate ametnike komitee, nõuandekomitee ja mis tahes muu käesoleva lepingu kohaselt moodustatava institutsiooni või komitee suhtes.

2.Käesoleva osa eesmärk on moodustada institutsioonid, mis lihtsustavad käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist.

ARTIKKEL 104

Majanduspartnerluslepingu nõukogu

1.Käesolevaga moodustatakse alates käesoleva lepingu jõustumisest majanduspartnerluslepingu nõukogu.

2.Majanduspartnerluslepingu nõukogu koosneb lepinguosaliste esindajatest ministrite tasandil.

3.Majanduspartnerluslepingu nõukogu võtab vastu oma töökorra kuue (6) kuu jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

4.Majanduspartnerluslepingu nõukogu juhivad vastavalt töökorra sätetele mõlema lepinguosalise esindajad.

5.Majanduspartnerluslepingu nõukogu istungid toimuvad korrapäraste ajavahemike järel, mis ei ole pikemad kui kaks (2) aastat, ja erandkorras, kui olukord seda nõuab ja lepinguosalised on selles kokku leppinud.

6.Majanduspartnerluslepingu nõukogu vastutab:

a)käesoleva lepingu toimimise ja rakendamise ning selle eesmärkide täitmise jälgimise eest;

b)käesoleva lepingu raames tekkivate oluliste küsimuste ja kõigi muude lepinguosalistele ühist huvi pakkuvate ja nendevahelist kaubandust mõjutavate küsimuste läbivaatamise eest, ilma et see mõjutaks VII osast tulenevaid õigusi, ning

c)lepinguosaliste käesoleva lepingu läbivaatamist käsitlevate ettepanekute ja soovituste läbivaatamise eest.

ARTIKKEL 105

Majanduspartnerluslepingu nõukogu volitused

1.Majanduspartnerluslepingu nõukogu võib teha otsuseid ja võtta vastastikusel kokkuleppel vastu kõrgemate ametnike komitee kirjalikke soovitusi.

2.Vastuvõetud otsused on lepinguosaliste jaoks siduvad ning lepinguosalised võtavad nende rakendamiseks vajalikud meetmed kooskõlas oma siseriiklike eeskirjadega.

3.Majanduspartnerluslepingu nõukogu kehtestab ja võtab kuue (6) kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist vastu vahekohtu moodustamiseks vajalikud eeskirjad..

4.Küsimustes, kus Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigid tegutsevad eraldi, on majanduspartnerluslepingu nõukogul otsuse vastuvõtmiseks vaja asjaomase Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi nõusolekut.

ARTIKKEL 106

Kõrgemate ametnike komitee

1.Käesolevaga moodustatakse alates käesoleva lepingu jõustumisest kõrgemate ametnike komitee.

2.Sinna kuuluvad Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide poolelt olenevalt olukorrast kas alalised sekretärid või peasekretärid ning ELi esindajateks on kõrgema tasandi ametnikud.

3.Kui majanduspartnerluslepingu nõukogu võimalikud juhised ei näe ette teisiti, tuleb kõrgemate ametnike komitee kokku vähemalt ühe korra aastas ja erakorraliselt lepinguosaliste poolt kokku lepitud ajal siis, kui asjaolud seda nõuavad. Kõrgemate ametnike komitee tuleb kokku ka enne majanduspartnerluslepingu nõukogu istungit.

4.Komiteed juhivad mõlema lepinguosalise esindajad koos.

5.Kõrgemate ametnike komitee ülesanded on järgmised:

a)majanduspartnerluslepingu nõukogu abistamine tema ülesannete täitmisel;

b)erikomiteede, töörühmade, rakkerühmade ja komitee poolt artikli 107 lõike 1 alusel moodustatud mis tahes organite aruannete vastuvõtmine ja arutamine ning nende tegevuse koordineerimine, soovituste esitamine majanduspartnerluslepingu nõukogule;

c)aruannete ja soovituste esitamine majanduspartnerluslepingu nõukogule käesoleva lepingu rakendamise kohta kas omal algatusel, majanduspartnerluslepingu nõukogu või lepinguosalise taotluse korral;

d)kaubanduse valdkonnas:

i)käesoleva lepingu sätete rakendamise ja nõuetekohase kohaldamise järelevalve ja tagamine ning sellega seotud koostöövaldkondade arutamine ja soovitamine;

ii)meetmete võtmine lepingu tõlgendamise või rakendamise üle tekkivate vaidluste vältimiseks ja lahendamiseks vastavalt VII osa I jaotise sätetele;

iii)majanduspartnerluslepingu nõukogu abistamine tema ülesannete täitmisel, soovituste esitamine majanduspartnerluslepingu nõukogule otsuste vastuvõtmise kohta;

iv)piirkondliku integratsiooni ning lepinguosaliste vaheliste majandus- ja kaubandussuhete arengu jälgimine;

v)selle jälgimine ja hindamine, kuidas käesoleva lepingu rakendamine mõjub lepinguosaliste jätkusuutlikule arengule;

vi)lepinguosaliste vahelist kaubandust, investeeringuid ja ärivõimalusi lihtsustavate meetmete kaalumine ja vastuvõtmine ning

vii)kõigi käesoleva lepinguga seotud küsimuste ja lepingu eesmärkide saavutamist mõjutada võivate aspektide arutamine;

e)arengu valdkonnas:

i)majanduspartnerluslepingu nõukogu abistamine käesoleva lepingu alla kuuluvate arengukoostööga seotud ülesannete täitmisel;

ii)käesoleva lepingu koostöösätete rakendamise jälgimine ja tegevuse kooskõlastamine abi andvate kolmandate pooltega;

iii)soovituste esitamine lepinguosaliste vaheliseks kaubanduskoostööks;

iv)käesolevas lepingus sätestatud koostöövaldkondade läbivaatamine ja vajaduse korral soovituste esitamine uute eelisvaldkondade lisamiseks ning

v)piirkondliku integratsiooni ja käesoleva lepingu rakendamisega seotud koostööküsimuste läbivaatamine ja arutamine.

ARTIKKEL 107

Kõrgemate ametnike komitee volitused

1.Oma ülesannete täitmisel kõrgemate ametnike komitee:

a)moodustab vastavalt vajadusele erikomiteed, töörühmad, rakkerühmad või organid tema pädevusse kuuluvate küsimustega tegelemiseks, annab neile juhiseid ja määrab nende koosseisu, ülesanded ja töökorra ning teostab nende üle järelevalvet, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti;

b)teeb otsuseid ja võtab vastu soovitusi käesolevas lepingus sätestatud juhtudel või juhul, kui majanduspartnerluslepingu nõukogu talle selle õiguse delegeerib; komitee teeb otsuseid või annab soovitusi artiklis105 sätestatud tingimuste kohaselt; ning

c)arutab käesoleva lepinguga hõlmatud mis tahes küsimusi ja võtab oma ülesannete täitmiseks asjakohaseid meetmeid.

2.Lõike 1 punktis a sätestatud ülesannete täitmiseks koguneb komitee eriistungitele.

3.Komitee kehtestab oma töökorra kolme (3) kuu jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

ARTIKKEL 108

Majanduspartnerluslepingu nõuandekomitee

1.Käesolevaga moodustatakse majanduspartnerluslepingu nõuandekomitee, mille ülesandeks on abistada kõrgemate ametnike komiteed dialoogi ja koostöö edendamisel erasektori esindajate, kodanikuühiskonna organisatsioonide, sealhulgas akadeemilise kogukonna ning sotsiaal- ja majanduspartnerite vahel. Kõnealune dialoog ja koostöö hõlmab kõiki käesoleva lepinguga seotud küsimusi, mis kerkivad esile seoses lepingu rakendamisega.

2.Majanduspartnerluslepingu nõuandekomitees osalemise üle otsustab majanduspartnerluslepingu nõukogu kõrgemate ametnike komitee soovituse alusel, et tagada kõikide huvitatud poolte laialdane esindatus.

3.Majanduspartnerluslepingu nõuandekomitee täidab oma ülesandeid kõrgemate ametnike komiteega konsulteerides või omal algatusel ning annab kõrgemate ametnike komiteele soovitusi. Majanduspartnerluslepingu nõuandekomitee istungitel osalevad lepinguosaliste esindajad.

4.Majanduspartnerluslepingu nõuandekomitee võtab enda moodustamisele järgneva kolme (3) kuu jooksul kõrgemate ametnike komitee nõusolekul vastu oma töökorra.

VII OSA. VAIDLUSTE VÄLTIMINE JA LAHENDAMINE

ARTIKKEL 109

Kohaldamisala ja eesmärk

1.Käesolevat osa kohaldatakse kõikide käesoleva lepingu sätete tõlgendamist ja kohaldamist käsitlevate vaidluste korral, kui ei ole sätestatud teisiti.

2.Käesoleva osa eesmärk on vältida ja lahendada lepinguosaliste vahelisi vaidlusi käesoleva lepingu tõlgendamise ja kohaldamise üle heas usus ning jõuda võimaluse korral mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.

I JAOTIS: VAIDLUSTE VÄLTIMINE

ARTIKKEL 110

Konsultatsioonid

1.Lepinguosalised alustavad konsultatsioone ja püüavad lahendada kõik käesoleva lepingu tõlgendamise ja kohaldamisega seotud vaidlused heas usus, et jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.

2.Lepinguosaline palub teiselt lepinguosaliselt konsultatsiooni kirja teel, kusjuures kirja koopia saadetakse kõrgemate ametnike komiteele, märkides ära probleemse meetme ning lepingu sätted, millega see meede on tema arvates vastuolus.

3.Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, toimuvad konsultatsioonid selle lepinguosalise territooriumil, kelle vastu kaebus esitati, kahekümne (20) päeva jooksul pärast taotluse saamise kuupäeva. Konsultatsioonid loetakse lõppenuks kuuekümnendal (60.) päeval pärast kaebealuse lepinguosalise taotluse saamise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised on nõus konsultatsioone jätkama. Konsultatsioonide käigus avaldatud teave on konfidentsiaalne.

4.Konsultatsioonid, mis käsitlevad kiireloomulisi küsimusi, sealhulgas kergesti rikneva või hooajakaubaga seotud küsimusi, toimuvad nii kiiresti kui võimalik, kuid igal juhul viieteistkümne (15) päeva jooksul pärast taotluse saamise kuupäeva ja need loetakse lõppenuks kolmekümnendal (30.) päeval pärast taotluse saamise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised on nõus konsultatsioone jätkama.

5.Kui lepinguosaline, kellele taotlus esitati, ei vasta konsultatsioonitaotlusele kümne (10) päeva jooksul pärast taotluse saamist, või juhul, kui konsultatsioone ei korraldata vastavalt lõikes 3 või 4 sätestatud tähtaegadele, või juhul, kui konsultatsioonid lõpetati ilma mõlemat poolt rahuldava kokkuleppeni jõudmata, võib kumbki lepinguosaline taotleda vaidluse lahendamist vahekohtus vastavalt artiklile 112.

6.Lepinguosalised võivad kokkuleppel lõigetes 3–5 osutatud tähtaegu muuta, võttes arvesse lepinguosalisele tekkinud probleeme või juhtumi keerukust.

ARTIKKEL 111

Vahendamine

1.Kui konsultatsioonide teel ei õnnestu jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni, võivad lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel kasutada vahendajat. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, esitatakse vahendajale seisukohavõtuks konsultatsioonitaotluses esitatud küsimus.

2.Kumbki lepinguosaline võib vastavalt artiklile 112 pöörduda vahekohtu poole ilma vahendamist kasutamata.

3.Kui lepinguosalised ei ole vahendaja isiku osas kokku leppinud viieteistkümne (15) päeva jooksul alates vahendaja kasutamise kokkuleppest, valib kõrgemate ametnike komitee eesistuja või tema määratud isik vahendaja loosi teel isikute seast, kes on kantud artiklis 125 sätestatud nimekirja ega ole kummagi lepinguosalise kodanikud. Valik tuleb teha kahekümne viie (25) päeva jooksul pärast vahendaja kasutamise kokkuleppe sõlmimist ning mõlema lepinguosalise esindajate juuresolekul. Vahendaja korraldab kohtumise lepinguosalistega hiljemalt kolmekümne (30) päeva jooksul pärast tema nimetamist. Vahendajale esitatakse hiljemalt viisteist (15) päeva enne kohtumist mõlema lepinguosalise seisukohad ning vahendaja esitab oma arvamuse hiljemalt neljakümne viie (45) päeva jooksul pärast tema nimetamist.

4.Vahendaja arvamus võib sisaldada soovitust, kuidas lahendada vaidlus vastavalt käesoleva lepingu sätetele. Vahendaja arvamus ei ole siduv.

5.Lepinguosalised võivad vastastikusel kokkuleppel lõikes 3 nimetatud tähtaegu muuta. Kõnealuseid tähtaegu võib asjaomase lepinguosalise konkreetsetest probleemidest või juhtumi keerukusest lähtudes kummagi lepinguosalise taotlusel või omal algatusel muuta ka vahendaja.

6.Vahendusmenetlus ja eelkõige lepinguosaliste poolt kõnealuse menetluse käigus avaldatud teave ja seisukohad on konfidentsiaalsed.

II JAOTIS: VAIDLUSTE LAHENDAMINE

ARTIKKEL 112

Vahekohtumenetluse algatamine

1.Kui lepinguosalised ei suuda vaidlust artiklis 110 sätestatud konsultatsioonide käigus lahendada, võib kaebuse esitanud lepinguosaline esitada teate, et ta algatab menetluse vahekohtu moodustamiseks; vahekohus moodustatakse kooskõlas artikliga 113.

2.Vahekohtu moodustamise teade esitatakse kirjalikult lepinguosalisele, kelle vastu kaebus esitati, ning kõrgemate ametnike komiteele. Kaebav lepinguosaline märgib oma teates ära, millised konkreetsed meetmed on kõne all, ning selgitab, mil viisil need meetmed rikuvad käesolevat lepingut.

ARTIKKEL 113

Vahekohtu moodustamine

1.Vahekohtusse kuulub kolm kohtunikku.

2.Lepinguosalised konsulteerivad omavahel ja lepivad kokku vahekohtu koosseisu kümne (10) päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise teate esitamist kõrgemate ametnike komiteele.

3.Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtu koosseisus kokkuleppele lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul, valib kumbki lepinguosaline viie (5) päeva jooksul vahekohtuniku artikli 125 alusel koostatud vahekohtunike nimekirjast. Kui kumbki lepinguosaline ei suuda oma vahekohtunikku nimetada, valib kõrgemate ametnike komitee eesistuja või tema määratud isik selle vahekohtuniku loosi teel kõnealuse lepinguosalise artikli 125 kohaselt koostatud osanimekirjast.

4.Kui lepinguosalised ei jõua lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul kokkuleppele vahekohtu eesistuja osas, nimetavad kaks vahekohtunikku viie (5) päeva jooksul alates nende ametisse nimetamisest vahekohtu eesistujaks kolmanda vahekohtuniku, kasutades selleks artikli 125 kohast nimekirja, ning teavitavad kõrgemate ametnike komiteed sellest ametissenimetamisest. Kui vahekohtu eesistujat ei suudeta ametisse nimetada, võib kumbki lepinguosaline paluda kõrgemate ametnike komitee eesistujat või tema määratud isikut valida vahekohtu eesistuja viie (5) päeva jooksul loosi teel artikli 125 kohaselt koostatud eesistujate osanimekirjast.

5.Vahekohtu moodustamise kuupäev on päev, millal kolm vahekohtunikku valitakse ja nad oma ametikoha töökorra kohaselt vastu võtavad.

ARTIKKEL 114

Vahekohtu vahearuanne

1.Vahekohus edastab lepinguosalistele vahearuande, mis sisaldab kirjeldavat osa ja järeldusi, üldreeglina hiljemalt üheksakümmend (90) päeva pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, peab vahekohtu eesistuja sellest lepinguosalisi ja kõrgemate ametnike komiteed kirjalikult teavitama, märkides ära viivituse põhjused ja kuupäeva, mil vahekohus kavatseb vahearuande esitada. Igal juhul tuleb vahearuanne esitada hiljemalt saja kakskümmend (120) päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Lepinguosalised võivad viieteistkümne (15) päeva jooksul pärast aruande edastamist esitada vahekohtule kirjalikke märkusi vahearuande konkreetsete aspektide kohta.

2.Kiireloomulistel juhtudel, sealhulgas kergesti riknevate või hooajakaupade puhul, teeb vahekohus kõik võimaliku, et esitada vahearuanne kolmekümne (30) päeva jooksul, kuid mitte mingil juhul hiljem kui neljakümne viie (45) päeva jooksul alates vahekohtu moodustamisest. Lepinguosaline võib seitsme (7) päeva jooksul pärast vahearuande esitamist esitada vahekohtule kirjaliku taotluse selle aruande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks.

3.Pärast lepinguosaliste poolt vahearuande kohta esitatud kirjalike märkuste arvessevõtmist võib vahekohus oma aruannet muuta ja vajaduse korral asjaolusid täiendavalt uurida. Vahekohtu lõppotsuses kajastatakse vaheläbivaatamise käigus esitatud väiteid ja selles vastatakse selgelt mõlema lepinguosalise küsimustele ja tähelepanekutele.

ARTIKKEL 115

Vahekohtu otsus

1.Vahekohus

a)teatab oma otsusest lepinguosalistele ning kõrgemate ametnike komiteele saja kahekümne (120) päeva jooksul alates vahekohtu moodustamise kuupäevast;

b)olenemata punktist a, teavitab vahekohtu eesistuja, kui sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, sellest kirjalikult lepinguosalisi ja koostöökomiteed, nimetades viivituse põhjused ning kuupäeva, millal vahekohus kavatseb oma otsuse esitada. Igal juhul tuleb otsusest teatada hiljemalt saja viiekümne (150) päeva pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva.

2.Kiireloomulistel juhtudel, sealhulgas kergesti riknevate või hooajakaupade puhul:

a)teatab vahekohus oma otsusest kuuekümne (60) päeva jooksul alates vahekohtu moodustamise kuupäevast;

b)võib vahekohus teha eelotsuse niipea kui võimalik ja igal juhul seitsme (7) päeva jooksul pärast otsustamist, kas tegemist on kiireloomulise juhtumiga.

3.Vahekohtu otsus sisaldab soovitusi selle kohta, kuidas lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, saaks oma tegevuse lepinguga kooskõlla viia.

4.Olenemata lõigete 6–10 sätetest mõistliku ajavahemiku kohta võtab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, kõik vajalikud meetmed, et tagada vahekohtu otsuse täitmine viivitamata ja heas usus.

5.Juhul kui otsust ei ole võimalik täita kohe, püüavad lepinguosalised selle täitmise tähtajas kokkuleppele jõuda. Sellisel juhul teatab kaebealune lepinguosaline hiljemalt kakskümmend üks (21) päeva pärast seda, kui vahekohus on otsuse lepinguosalistele teatavaks teinud, kaebuse esitanud lepinguosalisele ja kõrgemate ametnike komiteele, kui kiiresti ta suudab otsuse täita.

6.Kui lepinguosalised ei suuda vahekohtu otsuse täitmiseks vajalikku mõistlikku tähtaega kokku leppida, võib kaebuse esitanud lepinguosaline neljateistkümne (14) päeva jooksul pärast lõikes 1 osutatud teatamist esitada vahekohtule kirjaliku taotluse mõistliku tähtaja kindlaksmääramiseks. Kõnealusest taotlusest teatatakse samaaegselt teisele lepinguosalisele ning kõrgemate ametnike komiteele. Vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ning kõrgemate ametnike komiteele kahekümne ühe (21) päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

7.Kui algse vahekohtu liikmed või mõni selle liikmetest ei saa taas kokkukutsutud vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse artiklis 113 sätestatud menetlust. Vahekohus esitab oma otsuse kolmekümne viie (35) päeva jooksul pärast lõikes 6 osutatud taotluse esitamise kuupäeva.

8.Mõistliku tähtaja kindlaksmääramisel võtab vahekohus arvesse, kui kaua kulub lepinguosalisel, kelle vastu kaebus esitati, tavaliselt selliste seadusandlike või haldusmeetmete võtmiseks, mis selle lepinguosalise hinnangul on täitmise tagamiseks vajalikud, eelkõige võtab vahekohus arvesse vajaliku suutlikkuse puudumisest tulenevaid raskusi Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikides.

9.Mõistlikku tähtaega võib lepinguosaliste kokkuleppel pikendada.

ARTIKKEL 116

Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete läbivaatamine

1.Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab kaebuse esitanud lepinguosalisele ja kõrgemate ametnike komiteele enne mõistliku tähtaja möödumist kõikidest vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmetest.

2.Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ei ole enne mõistliku tähtaja möödumist lõike 1 tingimusi täitnud, võib kaebuse esitanud lepinguosaline võtta asjakohased meetmed kooskõlas artikli 118 lõikega 2, teavitades sellest teist lepinguosalist ja kõrgemate ametnike komiteed.

3.Kui lepinguosalised on eriarvamusel selle kohta, kas kaebealune lepinguosaline on viinud oma tegevuse kooskõlla käesoleva lepingu sätetega, võib kumbki lepinguosaline kirjalikult taotleda, et vahekohus teeks selles küsimuses otsuse. Kõnealuses taotluses täpsustatakse, millise meetmega on tegemist, ja selgitatakse, kuidas selline meede on vastuolus või kooskõlas käesoleva lepingu sätete ja vahekohtu otsusega.

4.Vahekohus peab püüdma oma otsuse esitada neljakümne viie (45) päeva jooksul pärast eespool kirjeldatud taotluse esitamist. Kiireloomulistel juhtudel, sealhulgas kergesti riknevate või hooajakaupade puhul, teeb vahekohus oma otsuse teatavaks kolmekümne (30) päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

5.Kui algse vahekohtu liikmed või mõni selle liikmetest ei saa taas kokkukutsutud vahekohtu töös viieteistkümne (15) päeva jooksul osaleda, kohaldatakse artiklis 113 sätestatud menetlust. Sellisel juhul esitab vahekohus oma otsuse kaheksakümne (80) päeva jooksul pärast lõikes 3 osutatud taotluse esitamise kuupäeva.

ARTIKKEL 117

Ajutised meetmed otsuse täitmata jätmise korral

1.Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ei teavita enne mõistliku tähtaja möödumist mitte ühestki vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmest või kui vahekohtu otsuse kohaselt ei ole meede, millest artikli 116 lõike 1 kohaselt teavitati, kooskõlas asjaomase lepinguosalise käesolevas lepingus sätestatud kohustustega, on kaebuse esitanud lepinguosalisel õigus võtta asjakohased meetmed, teavitades sellest teist lepinguosalist.

2.Selliseid meetmeid võttes püüab kaebuse esitanud lepinguosaline valida meetmed, mis kahjustavad käesoleva lepingu eesmärkide täitmist kõige vähem, ning püüab arvesse võtta nende mõju kaebealuse lepinguosalise majandusele. Kui EL on saanud nimetatud meetmete võtmise õiguse, valib ta meetmed, mis on otseselt suunatud otsuse täitmise tagamisele selles konkreetses Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis, kelle meetmed leiti olevat lepinguga vastuolus.

3.Kaebuse esitanud lepinguosaline võib igal ajahetkel pärast mõistliku tähtaja möödumist taotleda kaebealuselt lepinguosaliselt ajutise hüvitise pakkumist ning kaebealune lepinguosaline peab sellise pakkumise esitama.

4.Hüvitis või vastumeetmed peavad olema ajutised ning neid kohaldatakse üksnes seni, kuni käesoleva lepingu sätete rikkumiseks tunnistatud meetmed on tühistatud või muudatuste abil nende sätetega kooskõlla viidud või kuni lepinguosalised on vaidluse lahendamise suhtes kokku leppinud.

ARTIKKEL 118

Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete läbivaatamine pärast nõuetekohaste meetmete võtmist

1.Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teavitab teist lepinguosalist ja kõrgemate ametnike komiteed kõigist meetmetest, mis ta on võtnud vahekohtu otsuse täitmiseks, ning oma taotlusest asjakohaste meetmete kohaldamise lõpetamiseks kaebuse esitanud lepinguosalise poolt.

2.Kui lepinguosalised ei jõua kolmekümne (30) päeva jooksul pärast teate esitamist kokkuleppele teatatud meetme lepingule vastavuse osas, taotleb kaebuse esitanud lepinguosaline vahekohtult kirjalikult otsuse tegemist selles küsimuses. Kõnealusest taotlusest teatatakse teisele lepinguosalisele ning kõrgemate ametnike komiteele. Vahekohtu otsus tehakse lepinguosalistele ning kõrgemate ametnike komiteele teatavaks neljakümne viie (45) päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

3.Kui vahekohus teeb otsuse, et võetud meede ei ole käesoleva lepingu sätetega kooskõlas, peab ta otsustama, kas kaebuse esitanud lepinguosaline võib jätkata asjakohaste meetmete kohaldamist. Kui vahekohus otsustab, et otsuse täitmiseks võetud meede on käesoleva lepingu sätetega kooskõlas, lõpetatakse asjakohaste meetmete kohaldamine viivitamata pärast selle otsuse tegemise kuupäeva.

4.Kui algse vahekohtu liikmed või mõni selle liikmetest ei saa taas kokkukutsutud vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse artiklis 113 sätestatud menetlust. Vahekohus teeb oma otsuse teatavaks kuuekümne (60) päeva jooksul pärast lõikes 2 osutatud taotluse esitamist.

III JAOTIS: ÜHISSÄTTED

ARTIKKEL 119

Vastastikku kokkulepitud lahendus

Lepinguosalised võivad käesoleva osaga hõlmatud vaidluse puhul jõuda vastastikku kokkulepitud lahenduseni mis tahes ajal ning nad peavad sellisest lahendusest teatama kõrgemate ametnike komiteele. Kui lahendus nõuab kummagi lepinguosalise vastavate riiklike menetluste kohast heakskiitu, viidatakse sellele nõudmisele teatises ja menetlus peatatakse. Menetlus lõpetatakse, kui sellist heakskiitu ei ole vaja või kui teatatakse sellise riikliku menetluse lõpetamisest.

ARTIKKEL 120

Töökord

Vaidluste lahendamise menetlust reguleerib töökord, mille majanduspartnerluslepingu nõukogu võtab vastu kuue (6) kuu jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

ARTIKKEL 121

Teave ja tehniline nõustamine

Vahekohus võib kummagi lepinguosalise taotluse korral või omal algatusel hankida teavet mis tahes allikast, mida ta peab vahekohtumenetluse jaoks sobivaks, sealhulgas vaidlusse kaasatud lepinguosalistelt. Vahekohtul on õigus küsida ka ekspertide asjakohast arvamust, kui ta seda vajalikuks peab. Lepinguosaliste territooriumil asutatud huvitatud füüsilistel või juriidilistel isikutel ja muudel kolmandatel isikutel on vastavalt töökorrale õigus esitada vahekohtule amicus curiae kokkuvõtteid. Kogu sel viisil saadud teave tuleb edastada lepinguosalistele, kes võivad esitada märkusi.

ARTIKKEL 122

Teadete keel

1.Lepinguosalised võivad esitada kirjalikke ja suulisi teateid kõikides oma ametlikes keeltes.

2.Lepinguosalised püüavad iga käesoleva osa kohase konkreetse menetluse puhul kokku leppida ühise töökeele. Kui lepinguosalised ei jõua ühises töökeeles kokkuleppele, korraldab kumbki lepinguosaline omal kulul kirjalike teadete ja suuliste istungite tõlkimise keelde, mille valib lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, välja arvatud juhul, kui see on kõnealuse lepinguosalise ametlik keel 3 .

ARTIKKEL 123

Tõlgendamisreeglid

1.Vahekohtud tõlgendavad käesoleva lepingu sätteid vastavalt rahvusvahelise avaliku õiguse tõlgendamise väljakujunenud reeglitele, mis on sätestatud muu hulgas Viini lepinguõiguse konventsioonis.

2.Vahekohtu tõlgenduste ja otsustega ei või suurendada ega vähendada käesoleva lepingu sätetega ette nähtud õigusi ega kohustusi.

ARTIKKEL 124

Vahekohtu otsuse menetlus

1.Vahekohus püüab teha kõik otsused ühehäälselt, kui see on võimalik. Kui aga konsensuslikku otsust ei suudeta teha, otsustatakse vaidlusalune küsimus häälteenamusega.

2.Vahekohtu otsuses tuleb selgitada, millised on tuvastatud faktid, kuidas käesoleva lepingu asjakohaseid sätteid kohaldatakse ning millised on tehtud järelduste, soovituste ja otsuste põhjendused. Kõrgemate ametnike komitee teeb vahekohtu otsused üldsusele kättesaadavaks.

3.Vahekohtu otsus on lepinguosaliste jaoks lõplik ja siduv.

ARTIKKEL 125

Vahekohtunike nimekiri

1.Kõrgemate ametnike komitee koostab hiljemalt kuus (6) kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist nimekirja vähemalt viieteistkümnest (15) isikust, kes soovivad ja saavad vahekohtunikuna tegutseda. Nimekiri koosneb kolmest osanimekirjast: kummagi lepinguosalise nimekiri isikutest, kes võivad tegutseda vahekohtunikuna ning üks nimekiri isikutest, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ning kes võivad tegutseda vahekohtu eesistujana. Igasse osanimekirja kantakse vähemalt viis (5) isikut. Vastavalt töökorrale tagab kõrgemate ametnike komitee nimekirja järjepideva vastavuse nimetatud tingimustele.

2.Kui artikli 113 lõikes 2 teate esitamise ajaks ei ole mõnda osanimekirja koostatud või kui mõni nimekiri ei sisalda piisavalt isikute nimesid, valitakse vahekohtunikud loosi teel ühe või mõlema lepinguosalise poolt ametlikult vastavasse osanimekirja kandidaadiks esitatud isikute seast. Kui ainult üks lepinguosaline on nimed esitanud, valitakse vahekohtunikud loosi teel nende isikute hulgast.

3.Kui lõike 1 kohast vahekohtunike nimekirja ei ole koostatud või kui vahekohtunike kandidaatide nimesid ei ole lõike 2 kohaselt esitatud, võib lepinguosaline, kes vahekohtumenetluse algatas, taotleda alalise vahekohtu peasekretärilt vahekohtunike ametisse nimetamist.

4.Vahekohtunikel peavad olema õigus- ja rahvusvahelise kaubanduse alased eriteadmised ja kogemused. Nad peavad olema sõltumatud, tegutsema enda nimel ega tohi vastu võtta juhtnööre üheltki organisatsioonilt või valitsuselt ega olla seotud ühegi lepinguosalise valitsusega ning nad peavad järgima tegevusjuhendit, mis on lisatud töökorrale, mille majanduspartnerluslepingu nõukogu võtab vastu kuue (6) kuu jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

ARTIKKEL 126

Seosed WTO vaidluste lahendamise süsteemiga

1.Käesoleva lepingu alusel loodud vahekohtud ei lahenda vaidlusi, mis on seotud kummagi lepinguosalise WTO lepingutest tulenevate õiguste ja kohustustega.

2.Käesoleva lepingu vaidluste lahendamist käsitlevate sätete kasutamine ei piira WTO raames võetavaid meetmeid, sealhulgas vaidluse lahendamise meetmeid. Kui lepinguosaline on teatava meetme suhtes algatanud vaidluse lahendamise menetluse kas käesoleva jaotise või WTO lepingu alusel, ei saa ta enne selle menetluse lõppemist algatada sama meetme suhtes vaidluse lahendamise menetlust teise lepingu alusel. Kui küsimus on kohustuses, mis on ühesugune nii lepingu kui ka WTO lepingu alusel, ei taotle lepinguosaline hüvitist sellise kohustuse rikkumise eest mõlema lepingu alusel. Juhul kui vaidluste lahendamise menetlus on algatatud, ei esita lepinguosaline taotlust hüvitise saamiseks teisele foorumile sellise kohustuse rikkumise eest, mis on identne teises lepingus sätestatud kohustusega, välja arvatud juhul, kui valitud foorum ei suuda menetluslikel või juriidilistel põhjustel kõnealuse kohustuse rikkumise kohta otsust langetada.

3.Lepinguosaline võib teatava meetme suhtes algatada vaidluse lahendamise menetluse kas käesoleva osa või WTO lepingu alusel.

a)Käesoleva osa kohane vaidluse lahendamise menetlus loetakse algatatuks lepinguosalise taotlusega artikli 112 kohase vahekohtu moodustamiseks ja see loetakse lõpetatuks, kui vahekohus edastab oma otsuse artikli 115 kohaselt lepinguosalistele ja kõrgemate ametnike komiteele või kui vastavalt artiklile 119 jõutakse mõlemaid vaidluse osapooli rahuldava lahenduseni.

b)WTO lepingu kohane vaidluse lahendamise menetlus loetakse algatatuks lepinguosalise taotlusega WTO vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artikli 6 kohase vahekohtu loomiseks ja see loetakse lõpetatuks, kui vaidluste lahendamise organ võtab vastu vahekohtu aruande ja olenevalt asjaoludest apellatsioonikogu aruande vastavalt WTO vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artiklile 16 ja artikli 17 lõikele 14.

4.Käesoleva lepingu sätted ei takista lepinguosalist peatamast oma kohustuste täitmist, kui tal on selleks WTO vaidluste lahendamise organi luba. WTO leping ei takista lepinguosalist peatamast käesoleva lepingu kohaste kohustuste täitmist.

ARTIKKEL 127

Tähtajad

1.Kõiki käesolevas osas sätestatud tähtaegu, kaasa arvatud vahekohtute otsuste teatavakstegemise tähtaegu, loetakse kalendripäevades alates viidatud toimingule või sündmusele järgnevast päevast.

2.Kõiki käesolevas osas sätestatud tähtaegu võib lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel pikendada.

VIII OSA. ÜLDERANDID

ARTIKKEL 128

Üldine erandiklausel

Ilma et see mõjutaks nõuet, et selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mis tooks kaasa meelevaldse või põhjendamatu diskrimineerimise samalaadsetes tingimustes olevate lepinguosaliste vahel või rahvusvahelise kaubanduse varjatud piirangud, ei tõlgendata ühtki käesoleva lepingu sätet nii, et see takistaks ELi või Ida-Aafrika Ühenduse partnerriike vastu võtmast või rakendamast meetmeid, mis on:

a)vajalikud avaliku julgeoleku ja kõlbluse kaitseks ning avaliku korra tagamiseks;

b)vajalikud inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitsmiseks;

c)seotud kulla või hõbeda impordi või ekspordiga;

d)vajalikud kindlustamaks selliste õigusnormide täitmist, mis ei ole vastuolus käesoleva lepingu sätetega, kaasa arvatud õigusnormid, mis on seotud tolliõigusaktide täitmise tagamise, GATTi II artikli lõike 4 ja XVII artikli kohaselt tegutsevate monopolide jõustamise, patentide, kaubamärkide ja autoriõiguse kaitse ning pettuste tõkestamisega;

e)seotud vangide toodetud kaupadega;

f)kehtestatud rahvuslike kunsti-, ajaloo- ja arheoloogiaväärtuste kaitseks;

g)seotud taastumatute loodusvarade säästmisega, kui need meetmed kehtestatakse seoses omamaise toodangu või tarbimise piirangutega;

h)kehtestatud kohustuste täitmiseks, mis tulenevad valitsustevahelisest tooraineleppest, mis vastab kriteeriumidele, mis on esitatud GATTi osalisriikidele ja mida need ei ole tagasi lükanud, või mis on ise esitatud lepinguosalistele ja mida need ei ole tagasi lükanud; 4

i)seotud omamaiste materjalide ekspordipiirangutega, mida on vaja selleks, et tagada omamaisele töötlevale tööstusele hädavajalik kogus selliseid materjale perioodidel, kui nende materjalide hinda siseturul hoitakse valitsuse stabilisatsiooniplaani osana alla maailmaturuhinna. Selliseid meetmeid ei kasutata siiski sellise omamaise tootmisharu ekspordi suurendamiseks või kaitse tagamiseks ning need ei või olla vastuolus käesoleva lepingu diskrimineerimisvastaste sätetega;

j)hädavajalikud toodete soetamiseks või tarnimiseks üldiste või kohalike tarneprobleemide puhul, tingimusel et kõik sellised meetmed on kooskõlas põhimõttega, mille kohaselt ELil ja Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidel on õigus saada õiglane osa kõnealuste toodete rahvusvahelistest tarnetest ning kõik käesoleva lepingu muude sätetega vastuolus olevad meetmed tühistatakse niipea, kui neid põhjustanud asjaolud on lakanud olemast.

ARTIKKEL 129

Julgeolekuerandid

1.Ühtegi käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata kui nõuet, mis:

a)kohustab ELi või Ida-Aafrika Ühenduse partnerriike esitama mis tahes teavet, mille avaldamist nad peavad oma esmatähtsaid julgeolekuhuve kahjustavaks või

b)takistab ELi või Ida-Aafrika Ühenduse partnerriike võtmast mis tahes meetmeid, mida nad peavad vajalikuks oma esmatähtsate julgeolekuhuvide kaitsmiseks:

i)seoses lõhustuvate ainete või nende lähteainetega;

ii)seoses relvade, laskemoona ja sõjavarustuse ning muude kaupade ja ainetega kauplemisega, mis otseselt või kaudselt toimub relvajõudude varustamise otstarbel;

iii)seoses riigi julgeolekuks vältimatute või riigi kaitse-eesmärkideks vajalike riigihangetega;

iv)sõja ajal või muus rahvusvaheliste suhete kriisiolukorras; või

c)takistab ELi või Ida-Aafrika Ühenduse partnerriike võtmast mis tahes meetmeid, et täita oma ÜRO põhikirja järgseid kohustusi seoses rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisega.

2.Kõrgemate ametnike komiteed tuleb võimalikult põhjalikult teavitada lõike 1 punktide b ja c alusel võetud meetmetest ning nende lõpetamisest.

ARTIKKEL 130

Maksustamine

1.Ühtki käesoleva lepingu sätet ega selle alusel sõlmitud kokkulepet ei tõlgendata selliselt, et see takistaks lepinguosalist eristamast oma asjakohaste maksusätete kohaldamisel maksumaksjaid, kes ei ole ühesuguses olukorras, eeskätt oma elu- või asukoha poolest või selle koha poolest, kuhu nad on investeerinud oma kapitali.

2.Ühtki käesoleva lepingu sätet ega selle alusel sõlmitud kokkulepet ei tõlgendata selliselt, et see takistaks võtmast või rakendamast meetmeid, mille eesmärk on vältida või takistada topeltmaksustamise vältimise lepingute maksusätete ja muude maksukokkulepete või siseriikliku maksuõiguse kohastest maksudest kõrvalehoidumist.

3.Ükski käesoleva lepingu säte ei mõjuta lepinguosaliste mis tahes maksukonventsiooni kohaseid õigusi ja kohustusi. Käesoleva lepingu ja mis tahes sellise konventsiooni vastuolu korral kohaldatakse vastuolu ulatuses seda konventsiooni.

IX OSA. ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

ARTIKKEL 131

Maksebilansiraskused

1.Kui lepinguosalisel on tõsiseid maksebilansiraskusi ja väliseid finantsraskusi või kui sellised raskused teda ohustavad, võib ta vastu võtta või säilitada kaubavahetust piiravaid meetmeid.

2.Lepinguosalised püüavad vältida lõikes 1 nimetatud piiravate meetmete kohaldamist.

3.Käesoleva artikli alusel võetud või säilitatavad piiravad meetmed peavad olema mittediskrimineerivad ja piiratud kestusega ega tohi ulatuda kaugemale, kui on maksebilansi ja välise finantsolukorra parandamiseks vajalik. Need peavad vastama vajaduse korral WTO lepingutega kehtestatud tingimustele ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) põhikirja artiklitele.

4.Lepinguosaline, kes säilitab või on võtnud piiravaid meetmeid või teinud nendes muudatusi, teavitab sellest viivitamata teist lepinguosalist ja majanduspartnerluslepingu nõukogu ning esitab võimalikult kiiresti meetmete kaotamise ajakava.

5.Majanduspartnerluslepingu nõukogus korraldatakse viivitamata konsultatsioonid ning nendel konsultatsioonidel hinnatakse asjaomase lepinguosalise maksebilansi olukorda ja käesoleva artikli alusel kasutusele võetud või säilitatud piiranguid, võttes muu hulgas arvesse järgmisi tegureid:

a)maksebilansiraskuste ja väliste finantsraskuste olemus ja ulatus;

b)majanduslik ja kaubanduslik väliskeskkond;

c)võimalikud alternatiivsed parandusmeetmed.

6.Konsultatsioonide käigus uuritakse piiravate meetmete vastavust lõigetele 3 ja 4. Aktsepteeritakse kõiki Rahvusvahelise Valuutafondi esitatud statistilisi ja muid andmeid valuuta, rahavarude ja maksebilansi kohta ning järelduste tegemisel lähtutakse fondi hinnangust asjaomase meetmeid võtva või säilitava lepinguosalise maksebilansi ja välise finantsolukorra kohta.

ARTIKKEL 132

Lepinguosaliste määratlus ja kohustuste täitmine

1.Käesoleva lepingu osalised on ühelt poolt Ida-Aafrika Ühenduse asutamislepingu osalised (edaspidi „Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigid”) ja teiselt poolt Euroopa Liidu lepingust ja Euroopa Liidu toimimise lepingust tuleneva vastava pädevuse piires Euroopa Liit või selle liikmesriigid või Euroopa Liit ja selle liikmesriigid (edaspidi „EL”).

2.Käesoleva lepingu kohaldamisel tähistab mõiste „lepinguosaline” vastavalt vajadusele kas ühiselt tegutsevaid Ida-Aafrika Ühenduse partnerriike või ELi. Mõiste „lepinguosalised” tähendab ühiselt tegutsevaid Ida-Aafrika Ühenduse partnerriike ja ELi.

3.Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigid võivad volitada ühe oma esindaja tegutsema nende nimel kõikides käesoleva lepinguga seotud küsimustes, mille kohta nad on sõlminud ühise tegutsemise kokkuleppe.

4.Lepinguosalised võtavad kõik käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks vajalikud üld- ja erimeetmed ning tagavad nende kooskõla käesolevas lepingus sätestatud eesmärkidega.

ARTIKKEL 133

Kontaktpunktid

1.Käesoleva lepingu tõhusa rakendamisega seotud teabevahetuse hõlbustamiseks määravad lepinguosalised käesoleva lepingu jõustumisel teabevahetuse kontaktpunkti. Teabevahetuse kontaktpunkti määramine ei mõjuta pädevate asutuste määramist vastavalt käesoleva lepingu konkreetsetele sätetele.

2.Teabevahetuse kontaktpunkti taotluse korral teatab kumbki lepinguosaline, milline asutus või ametiisik vastutab käesoleva lepingu rakendamisega seotud küsimuste eest ja osutab nõuetekohast abi taotluse esitanud lepinguosalisega teabevahetuse soodustamiseks.

3.Kumbki lepinguosaline annab teise lepinguosalise taotluse korral teavet õigusaktidega lubatud ulatuses ja vastab kiiresti teise lepinguosalise küsimustele kehtivate või kavandatavate meetmete kohta, mis võivad mõjutada lepinguosaliste vahelist kaubandust.

ARTIKKEL 134

Läbipaistvus ja konfidentsiaalsus

1.Kumbki lepinguosaline tagab, et tema õigusaktid, eeskirjad, menetlused ja üldkohaldatavad haldusotsused ning rahvusvahelised kohustused, mis on seotud käesoleva lepinguga hõlmatud kaubandusküsimustega, avaldatakse viivitamata või tehakse üldsusele kättesaadavaks ning tehakse teatavaks teisele lepinguosalisele.

2.Ilma et see mõjutaks käesoleva lepingu läbipaistvust käsitlevate sätete kohaldamist, loetakse käesolevas artiklis osutatud teave esitatuks, kui see on kättesaadav Ida-Aafrika Ühenduse sekretariaadile ja Euroopa Komisjonile või WTO-le või on tehtud kättesaadavaks lepinguosaliste ametlikul, üldsusele tasuta juurdepääsuks avatud veebisaidil.

3.Ükski käesoleva lepingu säte ei kohusta lepinguosalisi esitama konfidentsiaalset teavet, mille avalikustamine takistaks seaduste rakendamist või oleks muul viisil avaliku huviga vastuolus või kahjustaks konkreetsete riigi- või eraettevõtete õigustatud ärihuve, välja arvatud avalikustamine sellises ulatuses, mis võib olla vajalik käesoleva lepingu VII osa kohase vaidluste lahendamise menetluse raames. Kui VII osa artikli 113 kohaselt loodud vahekohus peab avalikustamist vajalikuks, peab ta tagama konfidentsiaalsuse täieliku kaitse.

ARTIKKEL 135

Euroopa Liidu äärepoolseimad piirkonnad

1.Võttes arvesse ELi äärepoolseimate piirkondade ja Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide geograafilist lähedust, püüavad lepinguosalised kõnealuste piirkondade ja Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide vaheliste majandus- ja sotsiaalsete suhete tugevdamise eesmärgil soodustada ELi äärepoolseimate piirkondade ja Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide vahelist koostööd kõikides käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades.

2.Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks püütakse võimaluse korral soodustada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide ja ELi äärepoolseimate piirkondade ühist osalemist käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades rakendatavates ELi raam- ja eriprogrammides.

3.EL püüab tagada ELi ühtekuuluvus- ja arengupoliitika eri finantsinstrumentide kooskõlastamise, et toetada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide ja ELi äärepoolseimate piirkondade koostööd käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades.

4.Ükski käesoleva lepingu säte ei takista ELi kohaldamast kehtivaid meetmeid, mille eesmärk on äärepoolseimate piirkondade sotsiaalse ja majandusliku olukorra struktuurne parandamine vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 349.

ARTIKKEL 136

Seos teiste lepingutega

1.Käesoleva lepingu sätete ja Cotonou lepingu 3. osa II jaotise sätete lahknevuse korral on käesoleva lepingu sätted ülimuslikud, välja arvatud Cotonou lepingu 3. osa II jaotises sisalduvate arengukoostöö sätete puhul.

2.Ühtegi käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, et see takistab kumbagi lepinguosalist vastu võtmast käesoleva lepingu kohaseid meetmeid, mis on kooskõlas Cotonou lepinguga.

ARTIKKEL 137

Seos WTO lepingutega

Lepinguosalised lepivad kokku, et ükski käesoleva lepingu säte ei nõua neilt tegutsemist viisil, mis oleks vastuolus WTO lepingutega.

ARTIKKEL 138

Teatised

Käesoleva lepingu kohased teatised koostatakse kirjalikult ja saadetakse vastavalt vajadusele kas Ida-Aafrika Ühenduse sekretariaadile või Euroopa Komisjonile.

ARTIKKEL 139

Jõustumine

1.Käesolev leping allkirjastatakse, ratifitseeritakse või kiidetakse heaks lepinguosaliste põhiseaduses või riigisisestes õigusaktides sätestatud korra kohaselt.

2.Käesolev leping jõustub teise kuu esimesel päeval pärast kuud, mille jooksul lepinguosalised on teatanud teineteisele lõikes 1 osutatud riigisiseste õiguslike menetluste lõpuleviimisest.

3.Teatised jõustumise kohta saadetakse Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide puhul Ida-Aafrika Ühenduse peasekretärile ja ELi puhul Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile, kes on käesoleva lepingu ühised hoiulevõtjad. Kumbki hoiulevõtja teavitab teist hoiulevõtjat viimase ratifitseerimiskirja saamisest, mis näitab, et jõustumiseks vajalikud riigisisesed õiguslikud menetlused on lõpule viidud.

4.Kuni käesoleva lepingu jõustumiseni võivad Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigid ja EL oma vastavasse pädevusse jäävaid käesoleva lepingu sätteid kohaldada ajutiselt. Seda võib teha kas ajutise kohaldamise või käesoleva lepingu ratifitseerimise teel.

5.Ajutisest kohaldamisest teatatakse hoiulevõtjatele. Käesolevat lepingut kohaldatakse ajutiselt kümme (10) päeva pärast kuupäeva, kui lepinguosalised on üksteisele teatanud selleks vajalike õiguslike menetluste lõpuleviimisest.

6.Kui käesoleva lepingu sätet kohaldatakse vastavalt lõikele 4, tõlgendatakse kõiki kõnealuses sättes sisalduvaid viiteid käesoleva lepingu jõustumiskuupäevale kui viidet kuupäevale, millest alates pooled nõustuvad seda sätet kohaldama vastavalt lõikele 4.

7.Olenemata lõikest 4 võivad Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigid ja EL võtta ühepoolseid meetmeid käesoleva lepingu kohaldamiseks enne selle ajutist kohaldamist, kui see on võimalik.

ARTIKKEL 140

Denonsseerimine

1.Käesoleva lepingu osaline võib teisele lepinguosalisele kirjalikult teatada käesoleva lepingu denonsseerimise kavatsusest.

2.Denonsseerimine jõustub üks aasta pärast teatamist.

ARTIKKEL 141

Territoriaalne kohaldatavus

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut ja teiselt poolt Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide territooriumi suhtes. Lepingus sisalduvaid viiteid „territooriumile” käsitatakse vastavalt sellele.

ARTIKKEL 142

Läbivaatamisklausel

1.Käesolev leping vaadatakse läbi iga viie (5) aasta järel pärast selle jõustumise kuupäeva.

2.Käesoleva lepingu rakendamisega seoses võib kumbki lepinguosaline esitada ettepanekuid kaubanduskoostöö reguleerimiseks, võttes arvesse käesoleva lepingu rakendamisel saadud kogemusi.

3.Olenemata lõikest 1 lepivad lepinguosalised kokku, et Cotonou lepingu lõppemist arvesse võttes võib tekkida vajadus käesolev leping läbi vaadata.

ARTIKKEL 143

Muutmisklausel

1.Lepinguosalised võivad kirjalikult kokku leppida käesoleva lepingu muutmises. Lepinguosalised võivad esitada käesoleva lepingu muutmise ettepanekuid majanduspartnerluslepingu nõukogule kaalumiseks. Teine lepinguosaline võib esitada märkusi muutmisettepanekute kohta üheksakümne (90) päeva jooksul alates ettepaneku saamise kuupäevast.

2.Kui majanduspartnerluslepingu nõukogu käesoleva lepingu muudatused vastu võtab, esitatakse need lepinguosalistele ratifitseerimiseks või heakskiitmiseks kooskõlas nende põhiseadusest või riigisisestest õigusaktidest tulenevate vastavate nõuetega.

3.Muudatus jõustub lepinguosaliste vahel kokku lepitud kuupäeval pärast seda, kui lepinguosalised on vahetanud kirjalikud teated, mis tõendavad, et nad on vastavad kohaldatavad õiguslikud nõuded täitnud ja menetlused lõpule viinud.

ARTIKKEL 144

Uute riikide ühinemine Ida-Aafrika Ühendusega

1.Iga uus Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik saab alates Ida-Aafrika Ühendusega ühinemise kuupäevast käesoleva lepingu osaliseks ühinemisaktis sisalduva sellekohase sätte alusel. Kui Ida-Aafrika Ühendusega ühinemise aktis ei ole sätet Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi automaatse ühinemise kohta käesoleva lepinguga, ühineb asjaomane Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik nii, et annab ühinemisakti hoiule Ida-Aafrika Ühenduse peasekretärile, kes saadab tõestatud ärakirja ELile.

2.Lepinguosalised uurivad, millist mõju avaldab uute Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide ühinemine käesolevale lepingule. Majanduspartnerluslepingu nõukogu võib võtta vajalikke üleminekumeetmeid või teha vajalikke muudatusi.

ARTIKKEL 145

Uute riikide ühinemine Euroopa Liiduga

1.Iga uus ELi liikmesriik saab alates ühinemiskuupäevast käesoleva lepingu osaliseks ühinemisaktis sisalduva sellekohase sätte alusel. Kui Euroopa Liiduga ühinemise aktis ei ole sätet Euroopa Liidu liikmesriigi automaatse ühinemise kohta käesoleva lepinguga, ühineb asjaomane Euroopa Liidu liikmesriik nii, et annab ühinemisakti hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati, kes saadab tõestatud ärakirja Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidele.

2.Lepinguosalised uurivad, millist mõju avaldab uute ELi liikmesriikide ühinemine käesolevale lepingule. Majanduspartnerluslepingu nõukogu võib võtta vajalikke üleminekumeetmeid või teha vajalikke muudatusi.

ARTIKKEL 146

Autentsed tekstid

Käesolev leping on koostatud järgmistes lepinguosaliste keeltes: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, suahiili, taani, tšehhi ja ungari, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

ARTIKKEL 147

Lisad

Käesoleva lepingu lisad ja protokollid on käesoleva lepingu lahutamatu osa.

I lisa

Tollimaksud Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidest pärit toodetele

II lisa

Tollimaksud EList pärit toodetele

IIIa lisa

Ida-Aafrika Ühenduse majanduspartnerluslepingu arengumaatriks

IIIb lisa

Arengualased sihttasemed, eesmärgid ja näitajad

IV lisa

Ühisdeklaratsioon Euroopa Liiduga tolliliidu loonud riikide kohta

Protokoll nr 1

Mõiste „päritolustaatusega tooted” määratluse ja halduskoostöö meetodite kohta

Protokoll nr 2

Vastastikuse haldusabi andmise kohta tolliküsimustes

(1)    See arvutus põhineb WTO ametlikel andmetel maailma juhtivate kaubaeksportijate kohta (liidusisene kaubandus välja arvatud).
(2)    Käesolevas artiklis käsitatakse põllumajandustoodetena neid põllumajandustooteid, mis on nimetatud WTO põllumajanduslepingu I lisas.
(3)    Käesoleva artikli kohaldamisel on ametlikud keeled artiklis 146 loetletud keeled.
(4)    Käesolevas punktis sätestatud erand laieneb igale tooraineleppele, mis vastab Majandus- ja Sotsiaalnõukogu poolt 28. märtsi 1947. aasta resolutsiooniga 30 (IV) heaks kiidetud põhimõtetele.

Brüssel,11.2.2016

COM(2016) 64 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu otsus


ühelt poolt Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise majanduspartnerluslepingu sõlmimise kohta


I LISA

TOLLIMAKSUD IDA-AAFRIKA ÜHENDUSE PARTNERRIIKIDEST PÄRIT TOODETELE

1.Ilma et see piiraks punkti 4 kohaldamist, kaotatakse käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast täielikult ELi tollimaksud, mis on kehtestatud Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigist pärit toodete suhtes, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi gruppidesse 1–97, välja arvatud gruppi 93 kuuluvad tooted. Gruppi 93 kuuluvate toodete puhul jätkab EL kohaldatava enamsoodustusrežiimi tollimaksumäära kohaldamist (edaspidi „enamsoodustusrežiimi tollimaksumäär”).

2.Selliste toodete impordi suhtes, mis kuuluvad tariifirubriiki 1701 ja mis on pärit Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigist, mida ÜRO peab vähim arenenud riigiks, kohaldatakse ka edaspidi artikli 51 sätteid 1 .

3.Artikli 50 sätete kohaldamisel võib alates 1. oktoobrist 2015 tariifirubriiki 1701 kuuluvate toodete turgude häireks pidada olukorda, kus valge suhkru ELi turuhind langeb kahe järjestikuse kuu jooksul alla 80 % eelmisel turustusaastal valitsenud valge suhkru ELi turuhinnast.

4.Punkt 1 ei kohaldata tariifirubriiki 1701 ja 0803 0019 kuuluvate Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidest pärit toodete suhtes, mis on lubatud vabasse ringlusse Prantsuse ülemeredepartemangudes. See säte on kohaldatav kümne (10) aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Nimetatud perioodi pikendatakse veel üheks kümneaastaseks (10) perioodiks, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti.

(1)    Sel eesmärgil ja erandina artiklist 50 võib kaitsemeetmeid kohaldada konkreetsete riikide suhtes, keda Ühinenud Rahvaste Organisatsioon loeb vähim arenenud riigiks.

Brüssel,11.2.2016

COM(2016) 64 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu otsus

ühelt poolt Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise majanduspartnerluslepingu sõlmimise kohta


II LISA – 1. OSA

TOLLIMAKSUD EList PÄRIT TOODETELE

1.Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide territooriumile imporditavate EList pärit toodete suhtes kohaldatavad tollimaksud kaotatakse IIa lisas loetletud toodete puhul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

2.Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide territooriumile imporditavate EList pärit toodete suhtes kohaldatavad tollimaksud kaotatakse IIb lisas loetletud toodete puhul järgmise ajakava kohaselt:

seitse aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist vähendatakse kõiki tollimakse 80 %-ni tollimaksu baasmäärast;

kaheksa aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist vähendatakse kõiki tollimakse 70 %-ni tollimaksu baasmäärast;

üheksa aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist vähendatakse kõiki tollimakse 60 %-ni tollimaksu baasmäärast;

kümme aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist vähendatakse kõiki tollimakse 50 %-ni tollimaksu baasmäärast;

üksteist aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist vähendatakse kõiki tollimakse 40 %-ni tollimaksu baasmäärast;

kaksteist aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist vähendatakse kõiki tollimakse 30 %-ni tollimaksu baasmäärast;

kolmteist aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist vähendatakse kõiki tollimakse 20 %-ni tollimaksu baasmäärast;

neliteist aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist vähendatakse kõiki tollimakse 10 %-ni tollimaksu baasmäärast;

viisteist aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist kaotatakse allesjäänud tollimaksud.

3.Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide territooriumile imporditavate EList pärit toodete suhtes kohaldatavad tollimaksud kaotatakse IIc lisas loetletud toodete puhul järgmise ajakava kohaselt:

kaksteist aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist vähendatakse kõiki tollimakse 95 %-ni tollimaksu baasmäärast;

kolmteist aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist vähendatakse kõiki tollimakse 90 %-ni tollimaksu baasmäärast;

neliteist aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist vähendatakse kõiki tollimakse 85 %-ni tollimaksu baasmäärast;

viisteist aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist vähendatakse kõiki tollimakse 80 %-ni tollimaksu baasmäärast;

kuusteist aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist vähendatakse kõiki tollimakse 70 %-ni tollimaksu baasmäärast;

seitseteist aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist vähendatakse kõiki tollimakse 70 %-ni tollimaksu baasmäärast;

kaheksateist aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist vähendatakse kõiki tollimakse 60 %-ni tollimaksu baasmäärast;

üheksateist aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist vähendatakse kõiki tollimakse 55 %-ni tollimaksu baasmäärast;

kakskümmend aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist vähendatakse kõiki tollimakse 50 %-ni tollimaksu baasmäärast;

kakskümmend üks aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist vähendatakse kõiki tollimakse 40 %-ni tollimaksu baasmäärast;

kakskümmend kaks aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist vähendatakse kõiki tollimakse 30 %-ni tollimaksu baasmäärast;

kakskümmend kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist vähendatakse kõiki tollimakse 20 %-ni tollimaksu baasmäärast;

kakskümmend neli aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist vähendatakse kõiki tollimakse 10 %-ni tollimaksu baasmäärast;

kakskümmend viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist kaotatakse allesjäänud tollimaksud.

4.Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide territooriumile imporditavate EList pärit toodete suhtes kohaldatavad tollimaksud IId lisas loetletud toodete puhul arvatakse käesolevas lisas kirjeldatud tariifide järk-järgulise vähendamise korrast välja.


Brüssel,11.2.2016

COM(2016) 64 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu otsus

ühelt poolt Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise majanduspartnerluslepingu sõlmimise kohta


IIa LISA – 2. OSA

TOLLIMAKSUD EUROOPA LIIDUST PÄRIT TOODETELE

Kaheksakohaline HSi kood

Kuuekohaline HSi kood

Kauba kirjeldus

Tollimaksumäär

ELi suhtes kohaldamise algusaasta

01012100

010121

-- tõupuhtad aretusloomad

0%

T0

01013010

010130

--- tõupuhtad aretusloomad

0%

T0

01022100

010221

-- tõupuhtad aretusloomad

0%

T0

01023100

010231

-- tõupuhtad aretusloomad

0%

T0

01029010

010290

-- tõupuhtad aretusloomad

0%

T0

01031000

010310

- tõupuhtad aretusloomad

0%

T0

01041010

010410

--- tõupuhtad aretusloomad

0%

T0

01042010

010420

--- tõupuhtad aretusloomad

0%

T0

05111000

051110

- veisesperma

0%

T0

05119110

051191

--- kalamari ja niisk

0%

T0

05119120

051191

--- kalajäätmed

0%

T0

05119910

051199

--- loomasperma, v.a veisesperma

0%

T0

06011000

060110

- puhkestaadiumis taimesibulad, varre- ja juuremugulad, mugulsibulad, juurmise lehekodarikuga lühivõsud ja risoomid

0%

T0

06012000

060120

- kasvu- või õitsemisstaadiumis taimesibulad, varre- ja juuremugulad, mugulsibulad, juurmise lehekodarikuga lühivõsud ja risoomid; siguritaimed ja -juured

0%

T0

06021000

060210

- juurdumata pistikud ja pookoksad

0%

T0

06022000

060220

- puud ja põõsad, poogitud või pookimata, mis kannavad söödavaid vilju või pähkleid

0%

T0

06023000

060230

- rododendronid ja asalead, poogitud või pookimata

0%

T0

06024000

060240

- roosid, poogitud või pookimata

0%

T0

06029000

060290

- muud

0%

T0

10011100

100111

-- seemneks

0%

T0

10011900

100119

-- muud

0%

T0

10019100

100191

-- seemneks

0%

T0

10021000

100210

- seemneks

0%

T0

10029000

100290

- muud

0%

T0

10031000

100310

- seemneks

0%

T0

10041000

100410

- seemneks

0%

T0

10049000

100490

- muud

0%

T0

12091000

120910

- suhkrupeediseemned

0%

T0

12092100

120921

-- lutserniseemned

0%

T0

12092200

120922

-- ristiku (Trifolium spp.) seemned

0%

T0

12092300

120923

-- aruheina seemned

0%

T0

12092400

120924

-- aasnurmika (Poa pratensis L.) seemned

0%

T0

12092500

120925

-- raiheina (Lolium multiflorum Lam., Lolium perenne L.) seemned

0%

T0

12092900

120929

-- muud

0%

T0

12093000

120930

- õite saamiseks kasvatatavate rohttaimede seemned

0%

T0

12099100

120991

-- köögiviljade seemned

0%

T0

12099900

120999

-- muud

0%

T0

12101000

121010

- humalakäbid, jahvatamata, pulbristamata, granuleerimata

0%

T0

12102000

121020

- humalakäbid, jahvatatud, pulbristatud või graanulitena; lupuliiin

0%

T0

12119010

121190

-- farmaatsiatööstuses kasutamiseks, nt kiinapuu koor

0%

T0

13012000

130120

- kummiaraabik

0%

T0

13019000

130190

- muud

0%

T0

13021100

130211

-- oopium

0%

T0

13021200

130212

-- lagritsast

0%

T0

13021300

130213

-- humalast

0%

T0

13021900

130219

-- muud

0%

T0

13022000

130220

- pektiinid, pektinaadid ja pektaadid

0%

T0

13023100

130231

-- agar-agar

0%

T0

13023200

130232

-- jaanileivapuu kaunadest ja seemnetest või guaaraoa seemnetest taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata

0%

T0

13023900

130239

-- muud

0%

T0

15029000

150290

- muud

0%

T0

15050000

150500

Villarasv ja sellest saadud rasvained (k.a lanoliin)

0%

T0

15071000

150710

- toorõli, hüdratiseeritud või hüdratiseerimata

0%

T0

15081000

150810

- toorõli

0%

T0

15091000

150910

- neitsiõli

0%

T0

15111000

151110

- toorõli

0%

T0

15131100

151311

-- toorõli

0%

T0

15132100

151321

-- toorõli

0%

T0

15141100

151411

-- toorõli

0%

T0

15149100

151491

-- toorõli

0%

T0

15151100

151511

-- toorõli

0%

T0

15200000

152000

Toorglütserool; glütserooliveed ja glütseroolleelised

0%

T0

15220000

152200

Degraa; loomsete või taimsete vahade või rasvainete töötlemise jäägid

0%

T0

18031000

180310

- rasvatustamata

0%

T0

18032000

180320

- osaliselt või täielikult rasvatustatud

0%

T0

18040000

180400

Kakaovõi, -rasv ja -õli

0%

T0

18050000

180500

Kakaopulber, suhkru või muu magusainelisandita

0%

T0

19053210

190532

--- armulaualeib

0%

T0

19059010

190590

--- tühjad kapslid farmaatsiatööstusele

0%

T0

25020000

250200

Põletamata püriidid

0%

T0

25030000

250300

Igat liiki väävel (v.a sublimeeritud, sadestatud ja kolloidne väävel)

0%

T0

25041000

250410

- pulbri või helvestena

0%

T0

25049000

250490

- muud

0%

T0

25051000

250510

- räniliivad ja kvartsliivad

0%

T0

25059000

250590

- muud

0%

T0

25061000

250610

- kvarts

0%

T0

25062000

250620

- kvartsiit

0%

T0

25081000

250810

- bentoniit

0%

T0

25083000

250830

- tulekindel savi

0%

T0

25084000

250840

- muud savid

0%

T0

25085000

250850

- andalusiit, küaniit ja sillimaniit

0%

T0

25086000

250860

- mulliit

0%

T0

25087000

250870

- dinas- ja šamottmullad

0%

T0

25090000

250900

Kriit

0%

T0

25101000

251010

- jahvatamata

0%

T0

25102000

251020

- jahvatatud

0%

T0

25111000

251110

- looduslik baariumsulfaat (barüüt)

0%

T0

25112000

251120

- looduslik baariumkarbonaat (viteriit)

0%

T0

25120000

251200

Fossiilsed ränisetted (näiteks kiiselguur, treepel, diatomiit) jms ränimullad, kaltsineeritud või kaltsineerimata, tihedusega kuni 1 kg/dm³

0%

T0

25131000

251310

- pimsskivi

0%

T0

25132000

251320

- smirgel, looduslik korund, looduslik granaat jm looduslikud abrasiivmaterjalid

0%

T0

25140000

251400

Kiltkivi, tahumata või jämedalt tahutud, ainult saetud või muul viisil ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks tükeldatud

0%

T0

25151100

251511

-- töötlemata või jämedalt tahutud

0%

T0

25151200

251512

-- ainult saetud või muul viisil ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks tükeldatud

0%

T0

25152000

251520

- ekasiin jm raid- või ehituslubjakivi; alabaster

0%

T0

25161100

251611

-- töötlemata või klombitud

0%

T0

25161200

251612

-- ainult saetud või muul viisil ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks tükeldatud

0%

T0

25162000

251620

- liivakivi

0%

T0

25169000

251690

- muu raid- või ehituskivi

0%

T0

25201000

252010

- kips; anhüdriit

0%

T0

25202000

252020

- kipskrohvisegud

0%

T0

26011100

260111

-- aglomeerimata

0%

T0

26011200

260112

-- aglomeeritud

0%

T0

26012000

260120

- põletatud püriidid

0%

T0

26020000

260200

Mangaanimaagid ja -kontsentraadid, sh rauasisaldusega mangaanimaagid ja -kontsentraadid mangaanisisaldusega üle 20 % kuivaine massist

0%

T0

26030000

260300

Vasemaagid ja -kontsentraadid

0%

T0

26040000

260400

Niklimaagid ja -kontsentraadid

0%

T0

26050000

260500

Koobaltimaagid ja -kontsentraadid

0%

T0

26060000

260600

Alumiiniumimaagid ja -kontsentraadid

0%

T0

26070000

260700

Pliimaagid ja -kontsentraadid

0%

T0

26080000

260800

Tsingimaagid ja -kontsentraadid

0%

T0

26090000

260900

Tinamaagid ja -kontsentraadid

0%

T0

26100000

261000

Kroomimaagid ja -kontsentraadid

0%

T0

26110000

261100

Volframimaagid ja -kontsentraadid

0%

T0

26121000

261210

- uraanimaagid ja -kontsentraadid

0%

T0

26122000

261220

- tooriumimaagid ja -kontsentraadid

0%

T0

26131000

261310

- põletatud

0%

T0

26139000

261390

- muud

0%

T0

26140000

261400

Titaanimaagid ja -kontsentraadid

0%

T0

26151000

261510

- tsirkoonimaagid ja -kontsentraadid

0%

T0

26159000

261590

- muud

0%

T0

26161000

261610

- hõbedamaagid ja -kontsentraadid

0%

T0

26169000

261690

- muud

0%

T0

26171000

261710

- antimonimaagid ja -kontsentraadid

0%

T0

26179000

261790

- muud

0%

T0

26180000

261800

Raua või terase tootmisel saadud teraräbu (räbuliiv)

0%

T0

26190000

261900

Räbu, dross (v.a teraräbu), tagi jm raua või terase tootmisjäägid

0%

T0

26201100

262011

-- kõva tehniline tsink

0%

T0

26201900

262019

-- muud

0%

T0

26202100

262021

-- pliibensiini jäägid ja antidetonaatorite pliiühendite jäägid

0%

T0

26202900

262029

-- muud

0%

T0

26203000

262030

- peamiselt vaske sisaldavad

0%

T0

26204000

262040

- peamiselt alumiiniumi sisaldavad

0%

T0

26206000

262060

- arseeni, elavhõbedat, talliumi või nende segusid sisaldavad tuhad ja jäägid, mida kasutatakse kas arseeni või nende metallide ekstraheerimiseks või nende keemiliste ühendite tootmiseks

0%

T0

26209100

262091

-- antimoni, berülliumi, kaadmiumi, kroomi või nende segusid sisaldavad tuhad ja jäägid

0%

T0

26209900

262099

-- muud

0%

T0

26211000

262110

- olmejäätmete põletamise tuhk ja jäägid

0%

T0

26219000

262190

- muud

0%

T0

27090000

270900

Naftast ja bituminoossetest mineraalidest saadud toorõlid

0%

T0

27101210

271012

--- tavaline mootoribensiin

0%

T0

27101220

271012

--- kõrge oktaanarvuga mootoribensiin

0%

T0

27101230

271012

--- lennukibensiin

0%

T0

27101240

271012

--- reaktiivmootoribensiin

0%

T0

27101250

271012

--- tööstusbensiin ja lakibensiin

0%

T0

27101290

271012

--- muud kergõlid ja valmistised

0%

T0

27101910

271019

--- osaliselt rafineeritud (k.a kergelt destilleeritud toorõlid)

0%

T0

27101921

271019

---- lennukipetrool

0%

T0

27101922

271019

---- küttepetrool

0%

T0

27101929

271019

---- muud keskmised õlid ja valmistised

0%

T0

27101931

271019

--- gaasiõli (sõidukiõli, kerge, merevaiguvärvi, kiirmootoritele)

0%

T0

27101932

271019

--- diisliõli (musta värvi raske tööstuslik õli aeglastele laeva- ja paiksetele mootoritele)

0%

T0

27101939

271019

---- muud gaasiõlid

0%

T0

27101941

271019

---- masuut (laevamasuut, ahjukütus jms kütteõlid), mille kinemaatiline viskoossus on 125 sentistooksi

0%

T0

27101942

271019

---- masuut (laevamasuut, ahjukütus jms kütteõlid), mille kinemaatiline viskoossus on 180 sentistooksi

0%

T0

27101943

271019

---- masuut (laevamasuut, ahjukütus jms kütteõlid), mille kinemaatiline viskoossus on 280 sentistooksi

0%

T0

27101949

271019

---- muu masuut

0%

T0

27101955

271019

---- trafoõlid

0%

T0

27101957

271019

--- valge õli – tehnilise puhtusastmega

0%

T0

27102000

271020

- naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid (v.a toorõlid) ja mujal nimetamata preparaadid, mis sisaldavad põhikomponendina 70 % massist ja rohkem naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, mis on nende preparaatide põhikoostisosadeks, biodiislit sisaldavad, v.a õlijäätmed

0%

T0

27122000

271220

- parafiin õlisisaldusega alla 0,75 % massist

0%

T0

27129000

271290

- muud

0%

T0

27131200

271312

-- kaltsineeritud

0%

T0

28011000

280110

- kloor

0%

T0

28012000

280120

- jood

0%

T0

28013000

280130

- fluor; broom

0%

T0

28020000

280200

Sublimeeritud või sadestatud väävel; kolloidväävel

0%

T0

28030000

280300

Süsinik (tahmpigmendid jm mujal nimetamata süsiniku vormid)

0%

T0

28041000

280410

- vesinik

0%

T0

28042100

280421

-- argoon

0%

T0

28042900

280429

-- muud

0%

T0

28043000

280430

- lämmastik

0%

T0

28045000

280450

- boor; telluur

0%

T0

28046100

280461

-- ränisisaldusega vähemalt 99,99 % massist

0%

T0

28046900

280469

-- muud

0%

T0

28047000

280470

- fosfor

0%

T0

28048000

280480

- arseen

0%

T0

28049000

280490

- seleen

0%

T0

28051100

280511

-- naatrium

0%

T0

28051200

280512

-- kaltsium

0%

T0

28051900

280519

-- muud

0%

T0

28053000

280530

- haruldased muldmetallid, skandium ja ütrium (ehedana, segudena või sulamitena)

0%

T0

28054000

280540

- elavhõbe

0%

T0

28061000

280610

- vesinikkloriid (vesinikkloriidhape)

0%

T0

28062000

280620

- kloroväävelhape

0%

T0

28080000

280800

Lämmastikhape; sulfolämmastikhapped

0%

T0

28091000

280910

- difosforpentaoksiid

0%

T0

28092000

280920

- fosforhape ja polüfosforhapped

0%

T0

28100000

281000

Booroksiidid; boorhapped

0%

T0

28112200

281122

-- ränidioksiid

0%

T0

28112900

281129

-- muud

0%

T0

28121000

281210

- kloriidid ja kloriidoksiidid

0%

T0

28129000

281290

- muud

0%

T0

28131000

281310

- süsinikdisulfiid

0%

T0

28139000

281390

- muud

0%

T0

28141000

281410

- veevaba ammoniaak

0%

T0

28142000

281420

- ammoniaagi vesilahus

0%

T0

28151100

281511

-- tahke

0%

T0

28151200

281512

-- vesilahusena (naatriumleelis)

0%

T0

28152000

281520

- kaaliumhüdroksiid (kaustiline potas)

0%

T0

28153000

281530

- naatriumperoksiid ja kaaliumperoksiid

0%

T0

28161000

281610

- magneesiumhüdroksiid ja -peroksiid

0%

T0

28164000

281640

- strontsiumi ja baariumi oksiidid, hüdroksiidid ja peroksiidid

0%

T0

28170010

281700

--- tsinkoksiidid

0%

T0

28170020

281700

--- tsinkperoksiid

0%

T0

28181000

281810

- kindla või muutuva keemilise koostisega tehiskorund

0%

T0

28182000

281820

- alumiiniumoksiidid, v.a tehiskorund

0%

T0

28183000

281830

- alumiiniumhüdroksiid

0%

T0

28191000

281910

- kroomtrioksiid

0%

T0

28199000

281990

- muud

0%

T0

28201000

282010

- mangaandioksiid

0%

T0

28209000

282090

- muud

0%

T0

28211000

282110

- raudoksiidid ja -hüdroksiidid

0%

T0

28212000

282120

- muldvärvid

0%

T0

28220000

282200

Koobaltoksiidid ja -hüdroksiidid; tehnilised koobaltoksiidid

0%

T0

28230000

282300

Titaanoksiidid

0%

T0

28241000

282410

- pliimonooksiid (pliisilu, massikoo)

0%

T0

28249000

282490

- muud

0%

T0

28251000

282510

- hüdrasiin ja hüdroksüülamiin, nende anorgaanilised soolad

0%

T0

28252000

282520

- liitiumoksiid ja -hüdroksiid

0%

T0

28253000

282530

- vanaadiumoksiidid ja -hüdroksiidid

0%

T0

28254000

282540

- nikkeloksiidid ja -hüdroksiidid

0%

T0

28255000

282550

- vaskoksiidid ja -hüdroksiidid

0%

T0

28256000

282560

- germaaniumoksiidid ja tsirkooniumdioksiid

0%

T0

28257000

282570

- molübdeenoksiidid ja -hüdroksiidid

0%

T0

28258000

282580

- antimonoksiidid

0%

T0

28259000

282590

- muud

0%

T0

28261200

282612

-- alumiiniumoksiidid

0%

T0

28261900

282619

-- muud

0%

T0

28263000

282630

- naatriumheksafluoroaluminaat (tehiskrüoliit)

0%

T0

28269000

282690

- muud

0%

T0

28271000

282710

- ammooniumkloriid

0%

T0

28272000

282720

- kaltsiumkloriid

0%

T0

28273100

282731

-- magneesiumkloriid

0%

T0

28273200

282732

-- alumiiniumkloriid

0%

T0

28273500

282735

-- nikkelkloriidid

0%

T0

28273900

282739

-- muud

0%

T0

28274100

282741

-- vaskkloriidoksiid ja vaskkloriidhüdroksiid

0%

T0

28274900

282749

-- muud

0%

T0

28275100

282751

-- naatrium- ja kaaliumbromiid

0%

T0

28275900

282759

-- muud

0%

T0

28276000

282760

- jodiidid ja jodiidoksiidid

0%

T0

28281000

282810

- tehniline kaltsiumhüpoklorit jm kaltsiumhüpokloritid

0%

T0

28289000

282890

- muud

0%

T0

28291100

282911

-- naatriumkloraat

0%

T0

28291900

282919

-- muud

0%

T0

28299000

282990

- muud

0%

T0

28301000

283010

- naatriumsulfiidid

0%

T0

28309000

283090

- muud

0%

T0

28311000

283110

- naatriumditionit

0%

T0

28319000

283190

- muud

0%

T0

28321000

283210

- naatriumsulfitid

0%

T0

28322000

283220

- muud sulfitid

0%

T0

28323000

283230

- tiosulfaadid

0%

T0

28331100

283311

-- dinaatriumsulfaat

0%

T0

28331900

283319

-- muud

0%

T0

28332100

283321

-- magneesiumsulfaat

0%

T0

28332200

283322

-- alumiiniumsulfaat

0%

T0

28332400

283324

-- nikkelsulfaadid

0%

T0

28332500

283325

-- vasksulfaadid

0%

T0

28332700

283327

-- baariumsulfaat

0%

T0

28332900

283329

-- muud

0%

T0

28333000

283330

- maarjad

0%

T0

28334000

283340

- peroksosulfaadid (persulfaadid)

0%

T0

28341000

283410

- nitritid

0%

T0

28342100

283421

-- kaaliumnitraat

0%

T0

28342900

283429

-- muud

0%

T0

28351000

283510

- fosfinaadid (hüpofosfitid) ja fosfonaadid (fosfitid)

0%

T0

28352200

283522

-- mononaatriumfosfaat ja dinaatriumfosfaat

0%

T0

28352400

283524

-- kaaliumfosfaadid

0%

T0

28352500

283525

-- kaltsiumvesinikortofosfaat (dikaltsiumfosfaat)

0%

T0

28352600

283526

-- muud kaltsiumfosfaadid

0%

T0

28352900

283529

-- muud

0%

T0

28353100

283531

-- naatriumtrifosfaat (naatriumtripolüfosfaat)

0%

T0

28353900

283539

-- muud

0%

T0

28362000

283620

- dinaatriumkarbonaat

0%

T0

28363000

283630

- naatriumvesinikkarbonaat (naatriumbikarbonaat)

0%

T0

28364000

283640

- kaaliumkarbonaadid

0%

T0

28365000

283650

- kaltsiumkarbonaat

0%

T0

28366000

283660

- baariumkarbonaat

0%

T0

28369100

283691

-- liitiumkarbonaadid

0%

T0

28369200

283692

-- strontsiumkarbonaat

0%

T0

28369900

283699

-- muud

0%

T0

28371100

283711

-- naatriumtsüaniid

0%

T0

28371900

283719

-- muud

0%

T0

28372000

283720

- komplekstsüaniidid

0%

T0

28391100

283911

-- naatriummetasilikaadid

0%

T0

28391900

283919

-- muud

0%

T0

28399000

283990

- muud

0%

T0

28401100

284011

-- veevaba

0%

T0

28401900

284019

-- muud

0%

T0

28402000

284020

- muud boraadid

0%

T0

28403000

284030

- peroksoboraadid (perboraadid)

0%

T0

28413000

284130

- naatriumdikromaat

0%

T0

28415000

284150

- muud kromaadid ja dikromaadid; peroksokromaadid

0%

T0

28416100

284161

-- kaaliumpermanganaat

0%

T0

28416900

284169

-- muud

0%

T0

28417000

284170

- molübdaadid

0%

T0

28418000

284180

- volframaadid

0%

T0

28419000

284190

- muud

0%

T0

28421000

284210

- kaksik- ja komplekssilikaadid, k.a kindla või muutuva keemilise koostisega alumosilikaadid

0%

T0

28429000

284290

- muud

0%

T0

28431000

284310

- kolloidsed väärismetallid

0%

T0

28432100

284321

-- hõbenitraat

0%

T0

28432900

284329

-- muud

0%

T0

28433000

284330

- kulla ühendid

0%

T0

28439000

284390

- muud ühendid; amalgaamid

0%

T0

28441000

284410

- looduslik uraan ja selle ühendid; sulamid, pihustooted (sh metallkeraamika), keraamikatooted ning segud, mis sisaldavad looduslikku uraani või looduslikke uraaniühendeid

0%

T0

28442000

284420

- isotoobiga 235U rikastatud uraan ja selle ühendid; plutoonium ja selle ühendid; sulamid, pihustooted (k.a metallkeraamika), keraamikatooted ja segud, mis sisaldavad isotoobiga 235U rikastatud uraani, plutooniumi või nende ühendeid

0%

T0

28443000

284430

- vähendatud 235U-sisaldusega uraan ja selle ühendid; toorium ja selle ühendid; sulamid, pihustooted (k.a metallkeraamika), keraamikatooted ja segud, mis sisaldavad vähendatud 235U-sisaldusega uraani, tooriumi või nende ühendeid

0%

T0

28444000

284440

- radioaktiivsed elemendid, isotoobid ja ühendid (v.a alamrubriikide 284410, 284420 ja 284430 tooted); neid elemente, isotoope või ühendeid sisaldavad sulamid, pihustooted (k.a metallkeraamika), keraamikatooted ja segud; radioaktiivsed jäätmed

0%

T0

28445000

284450

- tuumareaktorite ammendatud (kasutatud) kütuseelemendid (kassetid) (Euratom)

0%

T0

28451000

284510

- raske vesi (deuteeriumoksiid) (Euratom)

0%

T0

28459000

284590

- muud

0%

T0

28461000

284610

- tseeriumiühendid

0%

T0

28469000

284690

- muud

0%

T0

28470000

284700

Vesinikperoksiid, uureaga tahkestatud või tahkestamata

0%

T0

28480000

284800

Kindla või muutuva keemilise koostisega fosfiidid, v.a ferrofosfiid

0%

T0

28491000

284910

- kaltsiumkarbiid

0%

T0

28492000

284920

- ränikarbiid

0%

T0

28499000

284990

- muud

0%

T0

28500000

285000

Kindla või muutuva keemilise koostisega hüdriidid, nitriidid, asiidid, silitsiidid ja boriidid, v.a rubriigi 2849 karbiidid

0%

T0

28521000

285210

- keemiliselt määratud

0%

T0

28529000

285290

- muud

0%

T0

28530000

285300

Muud anorgaanilised ühendid (sh destilleeritud vesi, konduktomeetriline vesi jm samalaadse puhtusastmega vesi); vedel õhk, millest väärisgaasid on eemaldatud või eemaldamata; suruõhk; amalgaamid, v.a väärismetallide amalgaamid

0%

T0

29011000

290110

- küllastunud

0%

T0

29012100

290121

-- etüleen

0%

T0

29012200

290122

-- propeen (propüleen)

0%

T0

29012300

290123

-- buteen (butüleen) ja selle isomeerid

0%

T0

29012400

290124

-- 1,3-butadieen ja isopreen

0%

T0

29012900

290129

-- muud

0%

T0

29021100

290211

-- tsükloheksaan

0%

T0

29021900

290219

-- muud

0%

T0

29022000

290220

- benseen

0%

T0

29023000

290230

- tolueen

0%

T0

29024100

290241

-- o-ksüleen

0%

T0

29024200

290242

-- m-ksüleen

0%

T0

29024300

290243

-- p-ksüleen

0%

T0

29024400

290244

-- ksüleeni isomeeride segud

0%

T0

29025000

290250

- stüreen

0%

T0

29026000

290260

- etüülbenseen

0%

T0

29027000

290270

- kumeen

0%

T0

29029000

290290

- muud

0%

T0

29031100

290311

-- klorometaan (metüülkloriid) ja kloroetaan (etüülkloriid)

0%

T0

29031200

290312

-- diklorometaan (metüleenkloriid)

0%

T0

29031300

290313

-- kloroform (triklorometaan)

0%

T0

29031400

290314

-- süsiniktetrakloriid

0%

T0

29031500

290315

-- etüleendikloriid (ISO) (1,2-dikloroetaan)

0%

T0

29031910

290319

--- 1,1,1-trikloroetaan (metüülkloroform)

0%

T0

29031990

290319

--- muud

0%

T0

29032100

290321

-- vinüülkloriid (kloroetüleen)

0%

T0

29032200

290322

-- trikloroetüleen

0%

T0

29032300

290323

-- tetrakloroetüleen (perkloroetüleen)

0%

T0

29032900

290329

-- muud

0%

T0

29033100

290331

-- etüleendibromiid (ISO) (1,2-dibromoetaan)

0%

T0

29033910

290339

--- bromometaan (metüülbromiid)

0%

T0

29033990

290339

--- muud

0%

T0

29037100

290371

-- klorodifluorometaan

0%

T0

29037200

290372

-- diklorotrifluoroetaanid

0%

T0

29037300

290373

-- diklorofluoroetaanid

0%

T0

29037400

290374

-- klorodifluoroetaanid

0%

T0

29037500

290375

-- dikloropentafluoropropaanid

0%

T0

29037600

290376

-- bromoklorodifluorometaan, bromotrifluorometaan ja dibromotetrafluoroetaanid

0%

T0

29037700

290377

-- muud, ainult fluori ja klooriga perhalogeenitud

0%

T0

29037800

290378

-- muud perhalogeenderivaadid

0%

T0

29037900

290379

-- muud

0%

T0

29038100

290381

-- 1,2,3,4,5,6-heksaklorotsükloheksaan [HCH (ISO)], k.a lindaan (ISO, INN)

0%

T0

29038200

290382

-- aldriin (ISO), klordaan (ISO) ja heptakloor (ISO)

0%

T0

29038900

290389

-- muud

0%

T0

29039100

290391

-- klorobenseen, o-diklorobenseen ja p-diklorobenseen

0%

T0

29039200

290392

-- heksaklorobenseen (ISO) ja DDT (ISO) [klofenotaan (INN), 1,1,1-trikloro-2,2-bis(p-klorofenüül)etaan]

0%

T0

29039900

290399

-- muud

0%

T0

29041000

290410

- ainult sulforühmi sisaldavad derivaadid, nende soolad ja etüülestrid

0%

T0

29042000

290420

- ainult nitro- või nitrosorühmi sisaldavad derivaadid

0%

T0

29049000

290490

- muud

0%

T0

29051100

290511

-- metanool (metüülalkohol)

0%

T0

29051200

290512

-- propaan-1-ool (propüülalkohol) ja propaan-2-ool (isopropüülalkohol)

0%

T0

29051300

290513

-- butaan-1-ool (n-butüülalkohol)

0%

T0

29051400

290514

-- muud butanoolid

0%

T0

29051600

290516

-- oktanool (oktüülalkohol) ja selle isomeerid

0%

T0

29051700

290517

-- dodekaan-1-ool (laurüülalkohol), heksadekaan-1-ool (tsetüülalkohol) ja oktadekaan-1-ool (stearüülalkohol)

0%

T0

29051900

290519

-- muud

0%

T0

29052200

290522

-- atsüklilised terpeenalkoholid

0%

T0

29052900

290529

-- muud

0%

T0

29053100

290531

-- etüleenglükool (etaandiool)

0%

T0

29053200

290532

-- propüleenglükool (propaan-1,2-diool)

0%

T0

29053900

290539

-- muud

0%

T0

29054100

290541

-- 2-etüül-2-(hüdroksümetüül)propaan-1,3-diool (trimetüloolpropaan)

0%

T0

29054200

290542

-- pentaerütritool

0%

T0

29054300

290543

-- mannitool

0%

T0

29054400

290544

-- D-glütsitool (sorbitool)

0%

T0

29054500

290545

-- glütserool

0%

T0

29054900

290549

-- muud

0%

T0

29055100

290551

-- etkloorvünool (INN)

0%

T0

29055900

290559

-- muud

0%

T0

29061100

290611

-- mentool

0%

T0

29061200

290612

-- tsükloheksanool, metüültsükloheksanoolid ja dimetüültsükloheksanoolid

0%

T0

29061300

290613

-- steroolid ja inosiidid

0%

T0

29061900

290619

-- muud

0%

T0

29062100

290621

-- bensüülalkohol

0%

T0

29062900

290629

-- muud

0%

T0

29071100

290711

-- fenool (hüdroksübenseen) ja selle soolad

0%

T0

29071200

290712

-- kresoolid ja nende soolad

0%

T0

29071300

290713

-- oktüülfenool, nonüülfenool ja nende isomeerid; nende soolad

0%

T0

29071500

290715

-- naftoolid ja nende soolad

0%

T0

29071900

290719

-- muud

0%

T0

29072100

290721

-- resortsinool ja selle soolad

0%

T0

29072200

290722

-- hüdrokinoon (kinool) ja selle soolad

0%

T0

29072300

290723

-- 4,4′-isopropülideendifenool (bisfenool A, difenüüloolpropaan) ja selle soolad

0%

T0

29072900

290729

-- muud

0%

T0

29081100

290811

-- pentaklorofenool (ISO)

0%

T0

29081900

290819

-- muud

0%

T0

29089100

290891

-- dinoseeb (ISO) ja selle soolad

0%

T0

29089200

290892

-- 4,6-dinitro-o-kresool (DNOC (ISO)) ja selle soolad

0%

T0

29089900

290899

-- muud

0%

T0

29091100

290911

-- dietüüleeter

0%

T0

29091900

290919

-- muud

0%

T0

29092000

290920

- tsüklaan-, tsükleen- ja tsükloterpeeneetrid, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

0%

T0

29093000

290930

- aromaatsed eetrid ja nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

0%

T0

29094100

290941

-- 2,2′-oksüdietanool (dietüleenglükool, digool)

0%

T0

29094300

290943

-- etüleenglükoolmonobutüüleeter ja dietüleenglükoolmonobutüüleeter

0%

T0

29094400

290944

-- muud etüleenglükoolmonoalküüleetrid ja dietüleenglükoolmonoalküüleetrid

0%

T0

29094900

290949

-- muud

0%

T0

29095000

290950

- eeterfenoolid ning eeteralkoholfenoolid, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

0%

T0

29096000

290960

- alkoholperoksiidid, eeterperoksiidid, ketoonperoksiidid, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

0%

T0

29101000

291010

- oksiraan (etüleenoksiid)

0%

T0

29102000

291020

- metüüloksiraan (propüleenoksiid)

0%

T0

29103000

291030

- 1-kloro-2,3-epoksüpropaan (epiklorohüdriin)

0%

T0

29104000

291040

- dieldriin (ISO, INN)

0%

T0

29109000

291090

- muud

0%

T0

29110000

291100

Atsetaalid ja poolatsetaalid, millel on või ei ole muid hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

0%

T0

29121100

291211

-- metanaal (formaldehüüd)

0%

T0

29121200

291212

-- etanaal (atseetaldehüüd)

0%

T0

29121900

291219

-- muud

0%

T0

29122100

291221

-- bensaldehüüd

0%

T0

29122900

291229

-- muud

0%

T0

29124100

291241

-- vanilliin (4-hüdroksü-3-metoksübensaldehüüd)

0%

T0

29124200

291242

-- etüülvanilliin (3-etoksü-4-hüdroksübensaldehüüd)

0%

T0

29124900

291249

-- muud

0%

T0

29125000

291250

- aldehüüdide tsüklilised polümeerid

0%

T0

29126000

291260

- paraformaldehüüd

0%

T0

29130000

291300

Rubriigis 2912 nimetatud ainete halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

0%

T0

29141100

291411

-- atsetoon

0%

T0

29141200

291412

-- butanoon (metüületüülketoon)

0%

T0

29141300

291413

-- 4-metüülpentaan-2-oon (metüülisobutüülketoon)

0%

T0

29141900

291419

-- muud

0%

T0

29142200

291422

-- tsükloheksanoon ja metüültsükloheksanoonid

0%

T0

29142300

291423

-- ionoonid ja metüülionoonid

0%

T0

29142900

291429

-- muud

0%

T0

29143100

291431

-- fenüülatsetoon (fenüülpropaan-2-oon)

0%

T0

29143900

291439

-- muud

0%

T0

29144000

291440

- ketoonalkoholid ja ketoonaldehüüdid

0%

T0

29145000

291450

- ketoonfenoolid ja ketoonid, millel on ka muid hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi

0%

T0

29146100

291461

-- antrakinoon

0%

T0

29146900

291469

-- muud

0%

T0

29147000

291470

- halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

0%

T0

29151100

291511

-- sipelghape

0%

T0

29151200

291512

-- sipelghappe soolad

0%

T0

29151300

291513

-- sipelghappe estrid

0%

T0

29152100

291521

-- äädikhape

0%

T0

29152400

291524

-- atseetanhüdriid

0%

T0

29152900

291529

-- muud

0%

T0

29153100

291531

-- etüülatsetaat

0%

T0

29153200

291532

-- vinüülatsetaat

0%

T0

29153300

291533

-- n-butüülatsetaat

0%

T0

29153600

291536

-- dinoseebatsetaat (ISO)

0%

T0

29153900

291539

-- muud

0%

T0

29154000

291540

- mono-, di- ja trikloroäädikhape, nende soolad ja estrid

0%

T0

29155000

291550

- propioonhape, selle soolad ja estrid

0%

T0

29156000

291560

- butaanhapped ja pentaanhapped, nende soolad ja estrid

0%

T0

29157000

291570

- palmithape ja stearhape, nende soolad ja estrid

0%

T0

29159000

291590

- muud

0%

T0

29161100

291611

-- akrüülhape (propeenhape) ja selle soolad

0%

T0

29161200

291612

-- akrüülhappe estrid

0%

T0

29161300

291613

-- metakrüülhape ja selle soolad

0%

T0

29161400

291614

-- metakrüülhappe estrid

0%

T0

29161500

291615

-- olehape, linoolhape ja linoleenhape, nende soolad ja estrid

0%

T0

29161600

291616

-- binapakrüül (ISO)

0%

T0

29161900

291619

-- muud

0%

T0

29162000

291620

- ühealuselised tsüklaan-, tsükleen- ja tsükloterpeenkarboksüülhapped, nende anhüdriidid, halogeniidid ja peroksiidid ning vastavad peroksühapped, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

0%

T0

29163100

291631

-- bensoehape, selle soolad ja estrid

0%

T0

29163200

291632

-- bensoüülperoksiid ja bensoüülkloriid

0%

T0

29163400

291634

-- fenüüläädikhape ja selle soolad

0%

T0

29163900

291639

-- muud

0%

T0

29171100

291711

-- oblikhape, selle soolad ja estrid

0%

T0

29171200

291712

-- adiphape, selle soolad ja estrid

0%

T0

29171300

291713

-- aselahape ja sebatshape, nende soolad ja estrid

0%

T0

29171400

291714

-- maleanhüdriid

0%

T0

29171900

291719

-- muud

0%

T0

29172000

291720

- mitmealuselised tsüklaan-, tsükleen- ja tsükloterpeenkarboksüülhapped, nende anhüdriidid, halogeniidid ja peroksiidid ning vastavad peroksühapped, nende derivaadid

0%

T0

29173200

291732

-- dioktüülortoftalaadid

0%

T0

29173300

291733

-- dinonüülortoftalaadid ja didetsüülortoftalaadid

0%

T0

29173400

291734

-- muud ortoftaalhappe estrid

0%

T0

29173500

291735

-- ftaalanhüdriid

0%

T0

29173600

291736

-- tereftaalhape ja selle soolad

0%

T0

29173700

291737

-- dimetüültereftalaat

0%

T0

29173900

291739

-- muud

0%

T0

29181100

291811

-- piimhape, selle soolad ja estrid

0%

T0

29181200

291812

-- viinhape

0%

T0

29181300

291813

-- viinhappe soolad ja estrid

0%

T0

29181400

291814

-- sidrunhape

0%

T0

29181500

291815

-- sidrunhappe soolad ja estrid

0%

T0

29181600

291816

-- glükoonhape, selle soolad ja estrid

0%

T0

29181800

291818

-- klorobensülaat (ISO)

0%

T0

29181900

291819

-- muud

0%

T0

29182100

291821

-- salitsüülhape ja selle soolad

0%

T0

29182200

291822

-- o-atsetüülsalitsüülhape, selle soolad ja estrid

0%

T0

29182300

291823

-- muud salitsüülhappe estrid, nende soolad

0%

T0

29182900

291829

-- muud

0%

T0

29183000

291830

- karboksüülhapped, millel on funktsionaalseid aldehüüd- või ketoonrühmi, kuid ei ole teisi hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi; nende anhüdriidid, halogeniidid ja peroksiidid ning vastavad peroksühapped, nende derivaadid

0%

T0

29189100

291891

-- 2,4,5-T (ISO) (2,4,5-triklorofenoksüäädikhape), selle soolad ja estrid

0%

T0

29189900

291899

-- muud

0%

T0

29191000

291910

- tris(2,3-dibromopropüül)fosfaat

0%

T0

29199000

291990

- muud

0%

T0

29201100

292011

-- paratioon (ISO) ja paratioon-metüül (ISO) (metüülparatioon)

0%

T0

29201900

292019

-- muud

0%

T0

29209000

292090

- muud

0%

T0

29211100

292111

-- metüülamiin, dimetüülamiin ja trimetüülamiin, nende soolad

0%

T0

29211900

292119

-- muud

0%

T0

29212100

292121

-- etüleendiamiin ja selle soolad

0%

T0

29212200

292122

-- heksametüleendiamiin ja selle soolad

0%

T0

29212900

292129

-- muud

0%

T0

29213000

292130

- tsüklaan-, tsükleen- ja tsükloterpeenmonoamiinid ja -polüamiinid ning nende derivaadid; nende soolad

0%

T0

29214100

292141

-- aniliin ja selle soolad

0%

T0

29214200

292142

-- aniliini derivaadid ja nende soolad

0%

T0

29214300

292143

-- toluidiinid ja nende derivaadid; nende soolad

0%

T0

29214400

292144

-- difenüülamiin ja selle derivaadid; nende soolad

0%

T0

29214500

292145

-- 1-naftüülamiin (α-naftüülamiin) ja 2-naftüülamiin (β-naftüülamiin) ning nende derivaadid; nende soolad

0%

T0

29214600

292146

-- amfetamiin (INN), bensfetamiin (INN), deksamfetamiin (INN), etüülamfetamiin (INN), fenkamfamiin (INN), lefetamiin (INN), levamfetamiin (INN), mefenoreks (INN) ja fentermiin (INN); nende soolad

0%

T0

29214900

292149

-- muud

0%

T0

29215100

292151

-- o-, m- ja p-fenüleendiamiin ning diaminotolueenid ja nende derivaadid; nende soolad

0%

T0

29215900

292159

-- muud

0%

T0

29221100

292211

-- monoetanoolamiin ja selle soolad

0%

T0

29221200

292212

-- dietanoolamiin ja selle soolad

0%

T0

29221300

292213

-- trietanoolamiin ja selle soolad

0%

T0

29221400

292214

-- dekstropropoksüfeen (INN) ja selle soolad

0%

T0

29221900

292219

-- muud

0%

T0

29222100

292221

-- aminohüdroksünaftaleensulfoonhapped ja nende soolad

0%

T0

29222900

292229

-- muud

0%

T0

29223100

292231

-- amfepramoon (INN), metadoon (INN) ja normetadoon (INN); nende soolad

0%

T0

29223900

292239

-- muud

0%

T0

29224100

292241

-- lüsiin ja selle estrid; nende soolad

0%

T0

29224200

292242

-- glutamiinhape ja selle soolad

0%

T0

29224300

292243

-- antraniilhape ja selle soolad

0%

T0

29224400

292244

-- tilidiin (INN) ja selle soolad

0%

T0

29224900

292249

-- muud

0%

T0

29225000

292250

- aminoalkoholfenoolid, aminohapefenoolid ja muud hapnikku sisaldavate funktsionaalrühmadega aminoühendid

0%

T0

29231000

292310

- koliin ja selle soolad

0%

T0

29232000

292320

- letsitiinid ja muud fosfoaminolipiidid

0%

T0

29239000

292390

- muud

0%

T0

29241100

292411

-- meprobamaat (INN)

0%

T0

29241200

292412

-- fluoroatseetamiid (ISO), monokrotofoss (ISO) ja fosfamidoon (ISO)

0%

T0

29241900

292419

-- muud

0%

T0

29242100

292421

-- ureiinid ja nende derivaadid; nende soolad

0%

T0

29242300

292423

-- 2-atseetamidobensoehape (N-atsetüülantraniilhape) ja selle soolad

0%

T0

29242400

292424

-- etinamaat (INN)

0%

T0

29242900

292429

-- muud

0%

T0

29251100

292511

-- sahhariin ja selle soolad

0%

T0

29251200

292512

-- glutetimiid (INN)

0%

T0

29251900

292519

-- muud

0%

T0

29252100

292521

-- kloordimeform (ISO)

0%

T0

29252900

292529

-- muud

0%

T0

29261000

292610

- akrüülnitriil

0%

T0

29262000

292620

- 1-tsüanoguanidiin (ditsüaandiamiid)

0%

T0

29263000

292630

- fenproporeks (INN) ja selle soolad; metadooni (INN) sünteesi vaheprodukt (4-tsüano-2-dimetüülamino-4,4-difenüülbutaan)

0%

T0

29269000

292690

- muud

0%

T0

29270000

292700

Diaso-, aso- ja asoksüühendid

0%

T0

29280000

292800

Hüdrasiini ja hüdroksüülamiini orgaanilised derivaadid

0%

T0

29291000

292910

- isotsüanaadid

0%

T0

29299000

292990

- muud

0%

T0

29302000

293020

- tiokarbamaadid ja ditiokarbamaadid

0%

T0

29303000

293030

- tiuraammono-, -di- ja -tetrasulfiidid

0%

T0

29304000

293040

- metioniin

0%

T0

29305000

293050

- kaptafool (ISO) ja metamidofoss (ISO)

0%

T0

29309000

293090

- muud

0%

T0

29311000

293110

- tetrametüülplii ja tetraetüülplii

0%

T0

29312000

293120

- tributüültina ühendid

0%

T0

29319000

293190

- muud

0%

T0

29321100

293211

-- tetrahüdrofuraan

0%

T0

29321200

293212

-- 2-furüülaldehüüd (furfuraldehüüd)

0%

T0

29321300

293213

-- furfurüülalkohol ja tetrahüdrofurfurüülalkohol

0%

T0

29321900

293219

-- muud

0%

T0

29322000

293220

- laktoonid

0%

T0

29329100

293291

-- isosafrool

0%

T0

29329200

293292

-- 1-(1,3-bensodioksool-5-üül)propaan-2-oon

0%

T0

29329300

293293

-- piperonaal

0%

T0

29329400

293294

-- safrool

0%

T0

29329500

293295

-- tetrahüdrokannabinoolid (kõik isomeerid)

0%

T0

29329900

293299

-- muud

0%

T0

29331100

293311

-- fenasoon (antipüriin) ja selle derivaadid

0%

T0

29331900

293319

-- muud

0%

T0

29332100

293321

-- hüdantoiin ja selle derivaadid

0%

T0

29332900

293329

-- muud

0%

T0

29333100

293331

-- püridiin ja selle soolad

0%

T0

29333200

293332

-- piperidiin ja selle soolad

0%

T0

29333300

293333

-- alfentaniil (INN), aniileridiin (INN), besitramiid (INN), broomasepaam (INN), difenoksiin (INN), difenoksülaat (INN), dipipanoon (INN), fentanüül (INN), ketobemidoon (INN), metüülfenidaat (INN), pentasotsiin (INN), petidiin (INN), petidiini sünteesi vaheprodukt A, fentsüklidiin (INN) (PCP), fenoperidiin (INN), pipradrool (INN), piritramiid (INN), propiraam (INN) ja trimeperidiin (INN); nende soolad

0%

T0

29333900

293339

-- muud

0%

T0

29334100

293341

-- levorfanool (INN) ja selle soolad

0%

T0

29334900

293349

-- muud

0%

T0

29335200

293352

-- malonüüluurea (barbituurhape) ja selle soolad

0%

T0

29335300

293353

-- allobarbitaal (INN), amobarbitaal (INN), barbitaal (INN), butalbitaal (INN), butobarbitaal, tsüklobarbitaal (INN), metüülfenobarbitaal (INN), pentobarbitaal (INN), fenobarbitaal (INN), sekbutabarbitaal (INN), sekobarbitaal (INN) ja vinüülbitaal (INN); nende soolad

0%

T0

29335400

293354

-- muud malonüüluurea (barbituurhappe) derivaadid; nende soolad

0%

T0

29335500

293355

-- loprazolaam (INN), meklokvaloon (INN), metakvaloon (INN) ja sipeprool (INN); nende soolad

0%

T0

29335900

293359

-- muud

0%

T0

29336100

293361

-- melamiin

0%

T0

29336900

293369

-- muud

0%

T0

29337100

293371

-- 6-heksaanlaktaam (ε-kaprolaktaam)

0%

T0

29337200

293372

-- klobasaam (INN) ja metüprüloon (INN)

0%

T0

29337900

293379

-- muud laktaamid

0%

T0

29339100

293391

-- alprasolaam (INN), kamasepaam (INN), kloordiasepoksiid (INN), klonasepaam (INN), klorasepaat, delorasepaam (INN), diasepaam (INN), estasolaam (INN), etüülloflasepaat (INN), fludiasepaam (INN), flunitrasepaam (INN), flurasepaam (INN), halasepaam (INN), lorasepaam (INN), lormetasepaam (INN), masindool (INN), medasepaam (INN), midasolaam (INN), nimetasepaam (INN), nitrasepaam (INN), nordasepaam (INN), oksasepaam (INN), pinasepaam (INN), prasepaam (INN), pürovaleroon (INN), temasepaam (INN), tetrasepaam (INN) ja triasolaam (INN); nende soolad

0%

T0

29339900

293399

-- muud

0%

T0

29341000

293410

- kondenseerumata (hüdrogeenitud või hüdrogeenimata) tiasooliringiga ühendid

0%

T0

29342000

293420

- hüdrogeenitud või hüdrogeenimata bensotiasooliringiga ühendid, milles ei ole muid kondenseerunud tsükleid

0%

T0

29343000

293430

- hüdrogeenitud või hüdrogeenimata fenotiasiiniringiga ühendid, milles ei ole muid kondenseerunud tsükleid

0%

T0

29349100

293491

-- aminoreks (INN), brotisolaam (INN), klotiasepaam (INN), kloksasolaam (INN), dekstromoramiid (INN), haloksasolaam (INN), ketasolaam (INN), mesokarb (INN), oksasolaam (INN), pemoliin (INN), fendimetrasiin (INN), fenmetrasiin (INN) ja sufentaniil (INN); nende soolad

0%

T0

29349900

293499

-- muud

0%

T0

29350000

293500

Sulfoonamiidid

0%

T0

29362100

293621

-- A-vitamiinid ja nende derivaadid

0%

T0

29362200

293622

-- B1-vitamiin ja selle derivaadid

0%

T0

29362300

293623

-- B2-vitamiin ja selle derivaadid

0%

T0

29362400

293624

-- D-pantoteenhape ja DL-pantoteenhape (B3-vitamiin ja B5-vitamiin) ning nende derivaadid

0%

T0

29362500

293625

-- B6-vitamiin ja selle derivaadid

0%

T0

29362600

293626

-- B12-vitamiin ja selle derivaadid

0%

T0

29362700

293627

-- C-vitamiin ja selle derivaadid

0%

T0

29362800

293628

-- E-vitamiin ja selle derivaadid

0%

T0

29362900

293629

-- muud vitamiinid ja nende derivaadid

0%

T0

29369000

293690

- muud (sh looduslikud kontsentraadid)

0%

T0

29371100

293711

-- somatotropiin, selle derivaadid ja struktuurianaloogid

0%

T0

29371200

293712

-- insuliin ja selle soolad

0%

T0

29371900

293719

-- muud

0%

T0

29372100

293721

-- kortisoon, hüdrokortisoon, prednisoon (dehüdrokortisoon) ja prednisoloon (dehüdrohüdrokortisoon)

0%

T0

29372200

293722

-- kortikosteroidhormoonide halogeenderivaadid

0%

T0

29372300

293723

-- östrogeenid ja progestageenid

0%

T0

29372900

293729

-- muud

0%

T0

29375000

293750

- prostaglandiinid, tromboksaanid ja leukotrieenid, nende derivaadid ja struktuurianaloogid

0%

T0

29379000

293790

- muud

0%

T0

29381000

293810

- rutosiid (rutiin) ja selle derivaadid

0%

T0

29389000

293890

- muud

0%

T0

29391100

293911

-- unimaguna põhu kontsentraadid; buprenorfiin (INN), kodeiin, dihüdrokodeiin (INN), etüülmorfiin, etorfiin (INN), heroiin, hüdrokodoon (INN), hüdromorfoon (INN), morfiin, nikomorfiin (INN), oksükodoon (INN), oksümorfoon (INN), folkodiin (INN), tebakoon (INN) ja tebaiin; nende soolad

0%

T0

29391900

293919

-- muud

0%

T0

29392000

293920

- kiinakoore alkaloidid ja nende derivaadid; nende soolad

0%

T0

29393000

293930

- kofeiin ja selle soolad

0%

T0

29394100

293941

-- efedriin ja selle soolad

0%

T0

29394200

293942

-- pseudoefedriin (INN) ja selle soolad

0%

T0

29394300

293943

-- katiin (INN) ja selle soolad

0%

T0

29394400

293944

-- norefedriin ja selle soolad

0%

T0

29394900

293949

-- muud

0%

T0

29395100

293951

-- fenetülliin (INN) ja selle soolad

0%

T0

29395900

293959

-- muud

0%

T0

29396100

293961

-- ergometriin (INN) ja selle soolad

0%

T0

29396200

293962

-- ergotamiin (INN) ja selle soolad

0%

T0

29396300

293963

-- lüsergiinhape ja selle soolad

0%

T0

29396900

293969

-- muud

0%

T0

29399100

293991

-- kokaiin, ekgoniin, levometamfetamiin, metamfetamiin (INN), ratseemiline metamfetamiin; nende soolad, estrid ja muud derivaadid

0%

T0

29399900

293999

-- muud

0%

T0

29400000

294000

Keemiliselt puhtad suhkrud, v.a sahharoos, laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos; suhkrute eetrid, atsetaalid ja estrid ning nende soolad (v.a rubriikide 2937, 2938 ja 2939 tooted)

0%

T0

29411000

294110

- penitsilliinid ja nende penitsillaanhappestruktuuriga derivaadid; nende soolad

0%

T0

29412000

294120

- streptomütsiinid ja nende derivaadid; nende soolad

0%

T0

29413000

294130

- tetratsükliinid ja nende derivaadid; nende soolad

0%

T0

29414000

294140

- klooramfenikool ja selle derivaadid; nende soolad

0%

T0

29415000

294150

- erütromütsiin ja selle derivaadid; nende soolad

0%

T0

29419000

294190

- muud

0%

T0

29420000

294200

Muud orgaanilised kemikaalid

0%

T0

30012000

300120

- näärmete, muude organite või nende nõrede ekstraktid

0%

T0

30019000

300190

- muud

0%

T0

30021000

300210

- antiseerumid jm verefraktsioonid ning immunoloogilised tooted, modifitseeritud või mitte, k.a need, mis on saadud biotehnoloogiliste menetluste abil

0%

T0

30022000

300220

- inimmeditsiinis kasutatavad vaktsiinid

0%

T0

30023000

300230

- veterinaarmeditsiinis kasutatavad vaktsiinid

0%

T0

30029000

300290

- muud

0%

T0

30031000

300310

- sisaldavad penitsilliine, nende penitsillaanhappestruktuuriga derivaate, streptomütsiine või nende derivaate

0%

T0

30032000

300320

- sisaldavad muid antibiootikume

0%

T0

30033100

300331

-- sisaldavad insuliini

0%

T0

30033900

300339

-- muud

0%

T0

30034000

300340

- sisaldavad alkaloide või nende derivaate, kuid ei sisalda hormoone või muid rubriigi 2937 tooteid ega antibiootikume

0%

T0

30039000

300390

- muud

0%

T0

30043100

300431

-- sisaldavad insuliini

0%

T0

30051000

300510

- kleepplaastrid jm adhesiivkihiga tooted

0%

T0

30059010

300590

--- valge hügroskoopne puuvillavatt

0%

T0

30059090

300590

--- muud

0%

T0

30061000

300610

- steriilne kirurgiline kätgut, jms steriilsed õmblusmaterjalid (sh kirurgias või stomatoloogias kasutatavad steriilsed imenduvad niidid) ja steriilsed koeadhesiivsed haavasulgemismaterjalid; steriilne laminaaria ja laminaariatampoonid; kirurgias või stomatoloogias kasutatavad imenduvad steriilsed veretõkestid; kirurgias või stomatoloogias kasutatavad steriilsed käsnad, imenduvad või mitte

0%

T0

30062000

300620

- veregruppide määramiseks kasutatavad reaktiivid

0%

T0

30063000

300630

- kontrastained röntgenoloogilisteks uuringuteks; patsiendile manustatavad diagnostilised reaktiivid

0%

T0

30064000

300640

- hambatsemendid jm hambatäidised; tsemendid luude taastamiseks

0%

T0

30066000

300660

- hormoonidel, muudel rubriigi 2937 toodetel või spermitsiididel põhinevad keemilised rasestumisvastased vahendid

0%

T0

30067000

300670

- geelpreparaadid, mis on mõeldud kasutamiseks inim- või veterinaarmeditsiinis kehaosade libestamiseks kirurgilistel operatsioonidel ja läbivaatustel või keha ja meditsiiniseadme kontaktainena

0%

T0

31010000

310100

Loomsed ja taimsed väetised (kokkusegatud või segamata, keemiliselt töödeldud või töötlemata); loomsete või taimsete saaduste kokkusegamise või keemilise töötlemise abil valmistatud väetised

0%

T0

31021000

310210

- uurea, vesilahusena või mitte

0%

T0

31022100

310221

-- ammooniumsulfaat

0%

T0

31022900

310229

-- muud

0%

T0

31023000

310230

- ammooniumnitraat (vesilahusena või mitte)

0%

T0

31024000

310240

- ammooniumnitraadi segud kaltsiumkarbonaadiga või muude anorgaaniliste ainetega, mis ei ole väetised

0%

T0

31025000

310250

- naatriumnitraat

0%

T0

31026000

310260

- kaltsiumnitraat ja ammooniumnitraat kaksiksoolana ja nende ainete segud

0%

T0

31028000

310280

- ammooniumnitraadi ja uurea segud vesilahusena või ammoniaagilahusena

0%

T0

31029000

310290

- muud, sh eelmistes alamrubriikides nimetamata segud

0%

T0

31031000

310310

- superfosfaadid

0%

T0

31039000

310390

- muud

0%

T0

31042000

310420

- kaaliumkloriid

0%

T0

31043000

310430

- kaaliumsulfaat

0%

T0

31049000

310490

- muud

0%

T0

31051000

310510

- käesoleva grupi kaubad tablettidena vms kujul või pakendis brutomassiga kuni 10 kg

0%

T0

31052000

310520

- mineraal- või keemilised väetised, mis sisaldavad kolme toiteelementi: lämmastikku, fosforit ja kaaliumi

0%

T0

31053000

310530

- diammooniumvesinikortofosfaat (diammooniumfosfaat)

0%

T0

31054000

310540

- ammooniumdivesinikortofosfaat (monoammooniumfosfaat) ja selle segud diammooniumvesinikortofosfaadiga (diammooniumfosfaadiga)

0%

T0

31055100

310551

-- sisaldavad nitraate ja fosfaate

0%

T0

31055900

310559

-- muud

0%

T0

31056000

310560

- mineraal- ja keemilised väetised, mis sisaldavad kahte toiteelementi: fosforit ja kaaliumi

0%

T0

31059000

310590

- muud

0%

T0

32011000

320110

- kebratšoekstrakt

0%

T0

32012000

320120

- austraalia akaatsia ekstrakt

0%

T0

32019000

320190

- muud

0%

T0

32021000

320210

- orgaanilised sünteesparkained

0%

T0

32029000

320290

- muud

0%

T0

32030000

320300

Kindla või muutuva keemilise koostisega taimsed ja loomsed värvained (k.a värvaineekstraktid, v.a luumust); käesoleva grupi märkuses 3 osutatud valmistised taimsete või loomsete värvainete baasil

0%

T0

32041100

320411

-- dispersioonvärvained ja valmistised nende baasil

0%

T0

32041200

320412

-- eelmetallitatud või eelmetallitamata happelised värvained ja valmistised nende baasil; peitsvärvained ja valmistised nende baasil

0%

T0

32041300

320413

-- aluselised värvained ja valmistised nende baasil

0%

T0

32041400

320414

-- otsevärvained ja valmistised nende baasil

0%

T0

32041500

320415

-- küüpvärvained (sh pigmentidena kasutatavad küüpvärvained) ja valmistised nende baasil

0%

T0

32041600

320416

-- aktiivvärvained ja valmistised nende baasil

0%

T0

32041700

320417

-- pigmendid ja valmistised nende baasil

0%

T0

32041900

320419

-- muud, k.a kahe või enama alamrubriikidesse 320411–320419 kuuluva värvaine segud

0%

T0

32042000

320420

- fluorestsentsvalgenditena kasutatavad sünteetilised orgaanilised tooted

0%

T0

32049000

320490

- muud

0%

T0

32050000

320500

Lakkpigmendid; käesoleva grupi märkuses 3 osutatud valmistised lakkpigmentide baasil

0%

T0

32061100

320611

-- titaandioksiidi sisaldusega vähemalt 80 % kuivaine massist

0%

T0

32061900

320619

-- muud

0%

T0

32062000

320620

- pigmendid ja valmistised kroomiühendite baasil

0%

T0

32064100

320641

-- ultramariin ja valmistised ultramariini baasil

0%

T0

32064200

320642

-- litopoon ning muud pigmendid ja valmistised tsinksulfiidi baasil

0%

T0

32064900

320649

-- muud

0%

T0

32065000

320650

- luminofooridena kasutatavad anorgaanilised tooted

0%

T0

32071000

320710

- valmis pigmendid, hägustid, värvid jms valmistised

0%

T0

32072000

320720

- klaasjad emailid ja glasuurid, angoobid (savilobri) jms ained

0%

T0

32073000

320730

- vedelad läikelakid jms valmistised

0%

T0

32074000

320740

- klaasfritt ning klaasipulber, -graanulid ja -helbed

0%

T0

32159010

321590

--- pastapliiatsite tint

0%

T0

33011200

330112

-- apelsiniõli

0%

T0

33011300

330113

-- sidruniõli

0%

T0

33011900

330119

-- muud

0%

T0

33012400

330124

-- piparmündi (Mentha piperita) õli

0%

T0

33012500

330125

-- teiste müntide õli

0%

T0

33012900

330129

-- muud

0%

T0

33013000

330130

- resinoidid

0%

T0

33019000

330190

- muud

0%

T0

33021000

330210

- kasutamiseks toiduainetööstuses ja jookide tootmisel

0%

T0

33029000

330290

- muud

0%

T0

34031100

340311

-- vahendid tekstiilmaterjalide, naha, karusnaha ja muude materjalide töötlemiseks

0%

T0

34031900

340319

-- muud

0%

T0

34039100

340391

-- vahendid tekstiilmaterjalide, naha, karusnaha jm materjalide töötlemiseks

0%

T0

34039900

340399

-- muud

0%

T0

34042000

340420

- polü(oksüetüleenist) ehk polüetüleenglükoolist

0%

T0

34049000

340490

- muud

0%

T0

35071000

350710

- laap ja selle kontsentraadid

0%

T0

35079000

350790

- muud

0%

T0

37011000

370110

- röntgenfotoplaadid ning -lamefilmid

0%

T0

37021000

370210

- röntgenfotofilmid rullides

0%

T0

38011000

380110

- tehisgrafiit

0%

T0

38012000

380120

- kolloid- ja poolkolloidgrafiit

0%

T0

38013000

380130

- süsinikupastad elektroodidele ja samalaadsed pastad ahjude vooderdamiseks

0%

T0

38019000

380190

- muud

0%

T0

38021000

380210

- aktiivsüsi

0%

T0

38029000

380290

- muud

0%

T0

38030000

380300

Tallõli, rafineeritud või rafineerimata

0%

T0

38040000

380400

Puidutselluloosi tootmise jääkleelis, kontsentreeritud, suhkrutest puhastatud, keemiliselt töödeldud või mitte, k.a ligniinsulfonaadid, kuid v.a rubriigi 3803 tallõli

0%

T0

38051000

380510

- vaigu-, puidu- ja sulfaattärpentinõlid

0%

T0

38059000

380590

- muud

0%

T0

38061000

380610

- kampol- ja vaikhapped

0%

T0

38062000

380620

- kampol- ja vaikhapete soolad ja derivaadid, v.a kampoli aduktide soolad

0%

T0

38063000

380630

- estervaigud

0%

T0

38069000

380690

- muud

0%

T0

38070000

380700

Puidutõrv; puidutõrvaõli; puidukreosoot; puupiiritus; taimsed pigid; vaadipigi ja samalaadsed valmistised kampoli, vaikhapete või taimsete pigide baasil

0%

T0

38085000

380850

- kaubad, mis on nimetatud selle grupi alamrubriigi märkuses 1

0%

T0

38089191

380891

---- sisaldavad metüülbromiidi (bromometaan) või bromoklorometaani

0%

T0

38089199

380891

---- muud

0%

T0

38089210

380892

--- sisaldavad metüülbromiidi (bromometaan) või bromoklorometaani

0%

T0

38089290

380892

--- muud

0%

T0

38089310

380893

--- sisaldavad metüülbromiidi (bromometaan) või bromoklorometaani

0%

T0

38089390

380893

--- muud

0%

T0

38089410

380894

--- sisaldavad metüülbromiidi (bromometaan) või bromoklorometaani

0%

T0

38089490

380894

--- muud

0%

T0

38089910

380899

--- sisaldavad metüülbromiidi (bromometaan) või bromoklorometaani

0%

T0

38089990

380899

--- muud

0%

T0

38091000

380910

- tärklisainete baasil

0%

T0

38099100

380991

-- tekstiili- jms tööstustes kasutatavad

0%

T0

38099200

380992

-- paberi- jms tööstustes kasutatavad

0%

T0

38099300