Brüssel,10.2.2016

COM(2016) 56 final

2016/0033(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse teatavaid kuupäevi direktiivis 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta

(EMPs kohaldatav tekst)


SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

1.1. Ettepaneku põhjused

Direktiiv 2014/65/EL („MiFID”) koos määrusega (EL) nr 600/2014 („MiFIR”) võeti vastu pärast finantskriisi. MiFID ja MiFIRi (ühise nimetusega „MiFID II”) kohaldamisala hõlmab väärtpaberiturge, investeeringute vahendajaid ja kauplemiskohti. Uue raamistikuga täiendatakse ja asendatakse praegust MiFIDi raamistikku.

MiFID II-ga laiendatakse kauplemiseeskirjade kohaldamisalasse jäävate finantsinstrumentide ringi ja tagatakse, et kauplemine toimub reguleeritud platvormidel. Sellega kehtestatakse uued välkkauplemise eeskirjad. Sellega parandatakse finantsturgude, sealhulgas tuletisinstrumentide turgude, läbipaistvust ja järelevalvet ning käsitletakse kauba tuletisinstrumentide hinnavolatiilsuse probleemi. Uue raamistikuga parandatakse konkurentsitingimusi finantsinstrumentide kauplemise ja kliirimise valdkonnas. Läbivaadatud MiFID-eeskirjadega täiendatakse kehtivaid eeskirju ning tugevdatakse rangete organisatsiooniliste ja äritegevuse nõuete kehtestamisega ka investorite kaitset. MiFID II pakett koosneb direktiivist ja määrusest. Liikmesriigid peavad direktiivi üle võtma 3. juuliks 2016. Nii MiFIDi kui ka MiFIRi kohaldamise alguse kuupäevana on ette nähtud 3. jaanuar 2017.

Ettepaneku eelnõu eesmärk on lükata edasi MIFID II paketti kuuluvate õigusaktide kohaldamise alguskuupäeva, kuna Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel („ESMA”), riiklikel pädevatel asutustel ja sidusrühmadel tekkis rakendamisel tehnilisi probleeme. Need probleemid on nii ulatuslikud, et 3. jaanuariks 2017 ei ole võimalik olulisi andmetaristuid luua.

Seadusandliku protsessi ajal teadvustati, et MiFID II pakett on ülimalt keerukas ning vaja on palju rakendusmeetmeid. Selleks nähti ette, et vastuvõtmise ja kohaldamise alguse vahele jääb 30 kuud, mitte tavapärased 18–24 kuud.

Nimetatud ebatavaliselt pikast ajavahemikust hoolimata on EMSA komisjonile selgelt teada andnud, et rakendamise tehnilised probleemid on nii ulatuslikud, et 3. jaanuariks 2017 ei ole võimalik olulisi andmetaristuid luua. Kohaldamise alguskuupäeva muutmata jätmine tähendaks, et tegelikkuses ei suudaks pädevad asutused ega turuosalised uusi eeskirju alates 3. jaanuarist 2017 kohaldada. See tooks kaasa õigusliku ebakindluse ja võimalik, et ka turuhäire.

Arvestades nimetatud erakorralisi asjaolusid ning konkreetseid tehnilise rakendamisega seotud probleeme, millega ESMA ja pädevad asutused peavad toime tulema, leiab komisjon, et MIFID II paketti kuuluvate õigusaktide kohaldamise alguskuupäev tuleb edasi lükata. Selline edasilükkamine on rangelt piiratud seeläbi, et ei tohi ületada tehnilise rakendamise lõpuleviimiseks kuluvat aega.

1.2. Andmeprobleem

ESMA on komisjonile teatanud, et ei ESMA ega riiklikud pädevad asutused ei suuda alates 3. jaanuarist 2017 asuda MiFID II kohaldama. Selle põhjus on MiFID II eeskirjade kasutamiseks vajalike andmete kogumisel ilmnenud märkimisväärsed probleemid. Õiguskindluse tagamiseks ja võimaliku turuhäire vältimiseks tuleb seega kiiresti tegutseda, et kohandada MiFID II kohaldamise tähtpäeva. Kiireloomulisuse põhjused on seotud kauplemiskohti, riiklikke reguleerivaid asutusi ning ESMAt ühendavate uute ja põhjalike elektrooniliste andmekogumisvõrkude loomise vajadusega.

Uue raamistiku jaoks on vaja, et kauplemiskohad ja kliendi korralduste süsteemsed täitjad esitaksid pädevatele asutustele finantsinstrumentide võrdlusandmed, millega kirjeldatakse ühetaoliselt kõikide MiFID II kohaldamisalasse kuuluvate finantsinstrumentide omadusi. Lisaandmeid kasutatakse ka muuks otstarbeks, eelkõige selliste mitmesuguste likviidsus- ja läbipaistvuskünniste arvutamiseks, mida kasutatakse MiFIDi kohaldamisalasse jäävate finantsinstrumentidega kauplemiskohas kauplemiseks, samuti kauba tuletisinstrumentide positsioonide aruandluseks.

Et andmeid kogutaks tulemuslikul ja ühtsel viisil, tuleb arendada uus andmete kogumise taristu. See kohustab ESMAt asutama koos riiklike pädevate asutustega finantsinstrumentide võrdlusandmete süsteemi („FIRDS”). FIRDS peab hõlmama eranditult kõiki MiFID II laiendatud kohaldamisalasse kuuluvaid finantsinstrumente. Selle ülesande edukas täitmine eeldab, et FIRDSi jaoks tuleb ühendada ESMA, riiklike pädevate asutuste ja ligikaudu 300 Euroopa Liidu kauplemiskoha sisendandmed. Enamik FIRDSi toetavaid uusi IT-süsteeme tuleb ehitada uute parameetrite järgi nullist.

Komisjon teadvustab, et kuna MiFID II rakendamiseks, eriti tehinguaruandluse, läbipaistvuse kindlaksmääramise ja kauba tuletisinstrumentide positsioonide aruandluse jaoks, tuleb koguda ning töödelda väga mahukaid ja keerukaid andmeid, ei ole sidusrühmad (näiteks kauplemisplatvormid), riiklikud pädevad asutused ega ESMA võimelised tagama andmete kogumiseks vajalike taristute loomist ja töövalmidust 3. jaanuariks 2017. Seega teavitas ESMA 2. oktoobril 2015 komisjoni, et MiFID II tehnilisel rakendamisel on viivitus vältimatu.

1.3. Ettepaneku kohaldamisala

Andmete puudumine mõjutab MIFID II mitmeid valdkondi. Turu reguleerimise puhul on ilmne, et kui vajalikud võrdlusandmed (instrumendi ID) puuduvad ning läbipaistvuse kindlaksmääramiseks ja positsioonide aruandluseks täiendavaid andmetaristuid loodud ei ole, siis ei ole võimalik enamikke turueeskirju kohaldada. Eelkõige hõlmab see alljärgnevat.

Tehinguaruandlus: ilma võrdlusandmeteta on raske määrata, millised instrumendid kohaldamisalasse kuuluvad. Lisaks ei saa turuosalised kasutada taristut, mida on pädevatele asutustele aru andmiseks vaja.

Läbipaistvusraamistik: kõikide (kapitali- ja mittekapitali-) finantsinstrumentide kauplemise läbipaistvuseeskirju ei saa kindlaks määrata ja kohaldada. Lisaks ei saa kindlaks määrata likviidsuse hindamise, vabastuste, samuti avalikustamisega viivitamise arvutuskäiku ja künniseid ning kapitalivallas kahte mahu ülempiiri (millega piirata anonüümset kauplemist).

Kauba tuletisinstrumendid: kauba tuletisinstrumentide positsioonide aruandluse puudumisel on selliste kaubatuletislepingute positsioonide piirangute järgimist väga raske kontrollida. Positsioonide aruandluseta on positsioonide piirangute ületamise tulemusliku tuvastamise võimalused piiratud.

Mikrostrutuuritasandi reguleerimine: paljud algoritmkauplemise/välkkauplemise nõuded on olemuslikult andmetest sõltuvad. Eelkõige ka hinnasammu kord ning „turutegemise” kohustus ja süsteemid on selliselt kujundatud, et sõltuvad läbipaistvusraamistiku kohaselt määratava likviidse turu olemasolust.

Investorite kaitse eeskirju, äritegevuse eeskirju ja MIFID II-st tulenevaid teatavad seonduvaid organisatsioonilisi nõudeid andmete puudumine otseselt ei mõjuta. Olulise erandi moodustavad parima täitmise eeskirjad, mille puhul avalikustamise määr on kavandatud selliselt, et eeldatakse likviidse turu olemasolu ja muid läbipaistvuskontseptsioone. Investorite kaitse muude eeskirjade puhul, v.a finantsinstrumentide määratlemise või õigusakti kohaldamisalaga seotud küsimustes, ei ole andmed tavaliselt omavahelises sõltuvuses, kuna need eeskirjad käsitlevad otseselt turustamist, mitte kauplemist. Seetõttu teadvustatakse, et alternatiivne lähenemisviis oleks lükata kohaldamise alguskuupäeva edasi ainult õigusakti nende osade suhtes, mis on otseselt seotud andmete kogumisega.

Siiski näib pärast selle variandi hoolikat analüüsi, et ajatatud lähenemisviisile tuleks eelistada kogu paketi, sealhulgas investorite kaitse eeskirjade kohaldamise edasilükkamist.

Sellega välditakse ohtu, et ajatatud rakendamine tekitab sidurrühmadele segadust ja ebavajalikke kulusid. Mitmesuguste taristute rajamine korraga, mitte ajatatult, teeks protsessi kulutõhusamaks. Näiteks välditakse nii olukorda, et korralduste täitmisesse kaasatud investeerimisühingud peaksid organisatsioonilised nõuded / käitumiseeskirjad kehtestama etapiviisiliselt, mis oleks keerukas, kallis ja kulukas.

Sellega välditakse vajadust eristada valdkondi, kus võib kohe rakendamisele asuda, ja valdkondi, kus see ei ole võimalik, ning seeläbi välditakse ohtu, et esineb soovimatuid tagajärgi, mida ei nähtud ette või ei kaalutud piisavalt, ning

sellega välditakse vajadust kehtestada üleminekueeskirjad, millega iseenesest tekitataks ESMA-le, riiklikele pädevatele asutustele ja sidusrühmadele uusi probleeme ning jäetaks alalise raamistiku loomiseks vähem ressursse.

Nimetatud kaalutlustest lähtudes on seega vajalik ja põhjendatud kogu MiFID II eeskirjade komplekti kohaldamise alguskuupäeva edasilükkamine.

1.4. Edasilükkamise aeg

Kohaldamise ühe aasta võrra edasilükkamine peaks jätma ESMA-le, riiklikele pädevatele asutustele ja korraldajatele piisavalt aega, et luua andmete kogumise, aruandluse ja läbipaistvuskünniste arvutamise taristu. Rakendusprotsessis on järgmised viis etappi: 1) ärilised nõuded (kõnealusel juhul vajalikud regulatiivsed tehnilised standardid / rakenduslikud tehnilised standardid), 2) tehnilised kirjeldused, 3) arendus, 4) katsetamine ja 5) kasutuselevõtt. ESMA hinnangul on need etapid võrdlusandmete, läbipaistvuse kindlaksmääramise ja positsioonide aruandluse süsteemide puhul läbitud 2018. aasta jaanuariks. See eeldab, et 2016. aasta keskpaigaks on saavutad piisav õiguslik selgus selles, millised on asjaomaste regulatiivsete tehniliste standardite kohased lõplikud nõuded. Sellest lähtudes lükatakse ettepaneku eelnõuga kogu raamistiku kohaldamise alguskuupäeva edasi ühe aasta võrra 3. jaanuarini 2018.

Direktiivi 2014/65/EL üle võtvate liikmesriikide meetmete kohaldamise tähtpäeva edasilükkamine ei tohiks mõjutada direktiivi (EL) 2014/65/EL kohaste delegeeritud õigusaktide ja tehniliste standardite vastuvõtmist. Komisjon peaks need meetmed vastu võtma kooskõlas korraga, mis on nähtud ette, et võimaldada sektoris selliste sisesüsteemide loomist või muutmist, mis tagaksid direktiivi (EL) 2014/65/EL kohaldamise alguskuupäeval uutele nõuetele vastavuse.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

Õiguslik alus

Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 53 lõikel 1. See täiendab kavandatud määrust, lükates edasi MiFIRi kohaldamise alguskuupäeva.

Subsidiaarsus

Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt võib ELi meetmeid võtta ainult juhul, kui liikmesriigid ei suuda kavandatud eesmärke üksi saavutada. ELi sekkumist on vaja, et parandada siseturu nõuetekohast toimimist ja hoida väärtpaberiturgude valdkonnas ära konkurentsimoonutusi. Seda arvestades võetakse muudetav õigusakt vastu täielikus kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ning õigusakti muutmiseks on vaja komisjoni ettepanekut.

Proportsionaalsus

Kõnealune ELi meede on andmete kogumise taristu nõuetekohase rakendamise MIFID II-s sätestatud eesmärgi saavutamiseks vajalik. Ettepanek sellise kohaldamisala ja ajaga edasilükkamiseks on vajalik, et kõik kaasatud osapooled saaksid planeerimist ja rakendamist viia ellu tulemuslikult ja nõuetekohaselt. Seega tagatakse käesoleva ettepanekuga, et MIFID II algse eesmärgi – väärtpaberiteenuste täielikult toimiv ja suure läbipaistvusega siseturg ning investorite kaitse – saavutamine oleks võimalik.

3.JÄRELHINDAMISTE TULEMUSED, KONSULTEERIMINE SIDUSRÜHMADEGA JA MÕJUHINNANGUD

Kuna varem on juba koostatud MIFID II mõjuhinnang, ei ole käesolevale ettepanekule lisatud eraldi mõjuhinnangut. Ettepanekuga ei tehta MiFID II sisulisi muudatusi ega kehtestata uusi kohustusi investeerimisühingutele ja kauplemiskohtadele ega muudele MiFID II kohaldamisalasse jäävatele korraldajatele. Selle eesmärk on üksnes lükata (erandkorras ning eelkõige paketi ja vajatavate andmekogumisvahendite ülimast keerukusest tingituna) MiFID II kohaldamise alguskuupäeva edasi 1 aasta võrra, et tagada õiguskindlus ning arendada vajalikud andmete kogumise taristud, mis võimaldaksid ESMA-l ja riiklikel pädevatel asutustel tagada uute eeskirjade tulemuslik kohaldamine ja jõustamine.

4.MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta komisjoni eelarvet.

2016/0033 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse teatavaid kuupäevi direktiivis 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 53 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust 1 ,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 2 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 600/2014 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL 4 on pärast finantskriisi väärtpaberiturgude, investeeringute vahendajate ja kauplemiskohtade kohta vastu võetud olulised finantsvaldkonna õigusaktid. Uue raamistikuga täiendatakse ja asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/39/EÜ 5 .

(2)Määrusega (EL) nr 600/2014 ja direktiiviga 2014/65/EL on kehtestatud nõuded, mida kohaldatakse investeerimisühingute tegevuslubade ja tegevuse, reguleeritud turgude ning andmearuandlusteenuste osutajate suhtes. Sellega ühtlustatakse kauba tuletisinstrumentide positsioonide piirmäärade korda, et parandada läbipaistvust, toetada nõuetekohast hinnakujundust ja hoida ära turukuritarvitusi. Sellega kehtestatakse ka välkkauplemise eeskirjad ja parandatakse halduskaristuste ühtlustamisega finantsturgude järelevalvet. Uue raamistikuga täiendatakse kehtivaid eeskirju ning tugevdatakse rangete organisatsiooniliste ja tegevusnõuete kehtestamisega ka investorite kaitset. Liikmesriigid peavad direktiivi 2014/65/EL üle võtma 3. juuliks 2016.

(3)Määrusega (EL) nr 600/2014 ja direktiiviga 2014/65/EL kehtestatud uue raamistiku jaoks on vaja, et kauplemiskohad ja kliendi korralduste süsteemsed täitjad esitaksid pädevatele asutustele finantsinstrumentide võrdlusandmed, millega kirjeldatakse ühetaoliselt kõikide kõnealuse direktiiviga reguleeritavate finantsinstrumentide omadusi. Neid andmeid kasutatakse ka muul otstarbel, näiteks läbipaistvus- ja likviidsuskünniste arvutamiseks, samuti kauba tuletisinstrumentide positsioonide aruandluseks.

(4)Et andmeid kogutaks tulemuslikul ja ühtsel viisil, on väljatöötamisel uus andmete kogumise taristu. Selleks on Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve („ESMA”) koos riiklike pädevate asutustega kohustatud looma finantsinstrumentide võrdlusandmete süsteemi („FIRDS”). See hõlmab mitmeid nüüdsest määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamisalasse kuuluvaid eri finantsinstrumente ning ühendab ESMA, riiklike pädevate asutuste ja kõikjal Euroopa Liidus asuvate kauplemiskohtade vahetatavaid sisendandmed. Enamik FIRDSi toetavaid uusi IT-süsteeme tuleb ehitada uute parameetrite järgi nullist.

(5)Direktiivi 2014/65/EL artikli 93 kohaselt peavad liikmesriigid kohaldama nimetatud direktiivi ülevõtmiseks vajalikud meetmed alates 3. jaanuarist 2017. Kuna uue raamistiku töövalmiduse saavutamiseks, eriti tehinguaruandluse, läbipaistvuse kindlaksmääramise ja kauba tuletisinstrumentide positsioonide aruandluse jaoks, on vaja koguda ning töödelda väga mahukaid ja keerukaid andmeid, ei ole sidusrühmad (näiteks kauplemisplatvormid), ESMA ja riiklikud pädevad asutused siiski selleks kuupäevaks võimelised tagama andmete kogumiseks vajatavate taristute loomist ja töövalmidust.

(6)Andmete kogumise taristute puudumine mõjutab määruse (EL) nr 600/2014 ja direktiivi 2014/65/EL kogu kohaldamisala. Ilma andmeteta ei ole uue raamistiku kohaldamisalasse jäävate finantsinstrumentide selge määramine teostatav. Lisaks ei ole võimalik täpsustada kauplemiseelse ja kauplemisjärgse läbipaistvuse eeskirju, mille alusel määratakse kindlaks, millised instrumendid on likviidsed ja millal tuleks lubada kohustustest vabastamist või avalikustamisega viivitamist.

(7)Andmete puudumisel ei ole kauplemiskohad ja investeerimisühingud võimelised täidetud tehingute kohta pädevatele asutustele aruandeid esitama. Kauba tuletisinstrumentide positsioonide aruandluse puudumisel on selliste lepingute positsioonide piirangute järgimist raske kontrollida. Positsioonide aruandluseta on positsioonide piirangute ületamise tulemusliku tuvastamise võimalused piiratud. Andmetest sõltuvad ka paljud algoritmkauplemise nõuded.

(8)Andmete kogumise taristu puudumine teeb parima täitmise eeskirjade kohaldamise keerukaks ka investeerimisühingute jaoks. Kauplemiskohad ja kliendi korralduste süsteemsed täitjad ei ole võimelised nende juures täidetud tehingute kvaliteedi andmeid esitama. Investeerimisühingud ei saa olulisi täitmisandmeid, mis aitaksid neil määrata, kuidas oleks kliendi korraldusi kõige parem täita.

(9)Õiguskindluse tagamiseks ja võimalike turuhäirete vältimiseks on vajalik ja õigustatud kiire tegutsemine, et kogu raamistiku, sealhulgas kõigi delegeeritud ja rakendavate õigusaktide kohaldamise tähtpäeva edasi lükata.

(10)Andmetaristu rakendamise protsess koosneb järgmisest viiest etapist: ärilised nõuded, tehnilised kirjeldused, arendus, katsetamine ja kasutuselevõtt. ESMA hinnangul peaks need etapid olema lõpuleviidud 2018. aasta jaanuariks, kuid seda eeldusel, et hiljemalt 2016. aasta juuniks on saavutatud õiguskindlus asjaomaste regulatiivsete tehniliste standardite kohastes lõplikes nõuetes.

(11)Arvestades erakorralisi asjaolusid ning selleks, et ESMA-l, riiklikel pädevatel asutustel ja sidusrühmadel oleks võimalik tegevuslik rakendamine lõpule viia, on asjakohane 12 kuu võrra kuni 3. jaanuarini 2018 edasi lükata kuupäev, mil liikmesriigid peavad asuma direktiivi 2014/65/EL ülevõtmise meetmeid kohaldama ja jõustub direktiivi 2004/39/EÜ kehtetuks tunnistamine. Aruanded ja läbivaatamised tuleb sellega kooskõlas edasi lükata.

(12)Seepärast tuleks direktiivi 2014/65/EL vastavalt muuta.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2014/65/EL muudetakse järgmiselt.

(1)Artiklit 90 muudetakse järgmiselt:

(a)esimeses lõigus asendatakse tekst „3. märtsi 2019” tekstiga „3. märtsi 2020”;

(b)teist lõiku muudetakse järgmiselt:

i)tekst „3. septembriks 2018” asendatakse tekstiga „3. septembriks 2019”;

ii)tekst „3. septembriks 2020” asendatakse tekstiga „3. septembriks 2021”;

(c)neljandas lõigus asendatakse tekst „1. jaanuariks 2018” tekstiga „1. jaanuariks 2019”;

(2)Artikli 93 lõike 1 teises lõigus asendatakse tekst „3. jaanuarist 2017” tekstiga „3. jaanuarist 2018” ja tekst „3. septembrist 2018” tekstiga „3. septembrist 2019”;

(3)Artiklis 94 asendatakse tekst „3. jaanuarist 2017” tekstiga „3. jaanuarist 2018”;

(4)Artikli 95 lõikes 1 asendatakse tekst „3. juulini 2020” tekstiga „3. jaanuarini 2021” ja tekst „3. jaanuari 2017” tekstiga „3. jaanuari 2018”;

Artikkel 2

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel    Nõukogu nimel

president    eesistuja

(1) ELT C ..., ..., lk …
(2) ELT C ..., ..., lk …
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014, finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1).