18.1.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 17/13

1.

rõhutab, et ELi terasetööstusel oli ja on endiselt Euroopa integreerumisprotsessis keskne roll ning see on üks olulisem Euroopa heaolu, lisaväärtuse, investeeringute ja tööhõive alus. Tegemist on ELi väga olulise strateegilise sektoriga, mis hõlmab 330 000 töötajat ja 500 tootmiskohta 23 liikmesriigis. 2014. aastal toodeti ligikaudu 169 miljonit tonni terast, mis moodustas 10 % ülemaailmsest toodangust ja majandusharu kogukäive oli 166 miljardit eurot, mis on 1,3 % ELi sisemajanduse koguproduktist;

2.

juhib tähelepanu sellele, et vaatamata tootmise kahenemisele ja töökohtade vähenemisele viimastel aastakümnetel on terasetööstusel Euroopa taasindustrialiseerimises jätkuvalt keskne tähtsus. Euroopa Komisjoni 22. jaanuari 2014. aasta teatises „Euroopa tööstuse taassünd“ seatud eesmärk, mille kohaselt tõuseb 2020. aastaks tööstuse osa SKPst 20 %-ni, on saavutatav ainult konkurentsivõimelise terasetööstuse abil;

3.

juhib tähelepanu terasetööstuse tihedale majanduslikule seotusele sellele eelnevate ja järgnevate majandusharudega. Koos selliste sisendi pakkujatega nagu mäetööstus, energiamajandus ja transpordisektor ning selliste tarbijatega nagu metallitööstus, transpordivahendite ehitus, masinaehitus ja ehitustööstus loob terasetööstus ulatuslikke väärtusloomevõrgustikke ja klastreid;

4.

rõhutab tungivalt, et terasetööstuse tuleviku kujunemine avaldab otsest ja kaudset mõju ka kohalikule ja piirkondlikule arengule ning lisaks sellele on konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik terasetööstus paljudes Euroopa piirkondades majanduse elavdamise ja kasvu tingimus. Komitee märgib, et terasesektor on ka oluline kaudse tööhõive allikas, kuna ta täidab märkimisväärset rolli paljude teiste tööstussektorite jaoks.

5.

juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa terasetööstus on rahvusvahelise tooraine-, hanke- ja müügituru lahutamatu osa ning sõltub seega õiglastest konkurentsitingimustest;

6.

rõhutab, et terasetööstuse ettevõtted on juba iseenesest energiamahukad ning et energiakulud moodustavad umbes 40 % nende tegevuskuludest. Seepärast sõltub tööstusharu tingimata soodsast ja kindlast energiavarustusest;

7.

rõhutab terasetööstuse panust energiasüsteemi arengusse ja kliimamuutuste leevendamisse. Näiteks on innovaatilised terasetooted hädavajalikud tuulegeneraatorite, suure tõhususega elektrijaamade ja elektrisõidukite ehitamiseks. Terasetootmine on küll üks suuremaid CO2-heite allikaid, kuid innovaatilised terasetooted säästavad kuus korda rohkem CO2-heidet kui nende tootmisel tekib.

8.

tuletab meelde, et terasetööstus on strateegiliselt oluline raudteetaristu loomiseks Euroopa mandril ja võib anda ka olulise panuse kohalike raudteetranspordivõrkude loomiseks, mis on asjakohane alternatiiv maanteede transpordikoormuse leevendamiseks, iseäranis arvestades elukvaliteedi ja keskkonna parandamist suurlinnaaladel;

9.

rõhutab, et Euroopas asuvad terasetootjad peavad tootma võimalikult kulu- ja ressursitõhusalt ning pidevalt investeerima uusimasse tehnoloogiasse. Pikaajaline konkurentsivõime sõltub ka nende suutlikkusest arendada välja pöördelisi tehnoloogiaid sellistes valdkondades nagu näiteks energiatõhusus. Ent sama oluline on, et EL ja liikmesriigid võtaksid alati arvesse oma otsuste mõju terasetööstuse riiklikule ja rahvusvahelisele konkurentsivõimele ja nende pikaajalist majanduslikku mõju.

10.

märgib, et terasetööstus peab oma püsimajäämise kindlustamiseks veel tõestama, et on innovatsiooni ja keskkonnasäästlikkuse abil valmis toime tulema tuleviku väljakutsetega. Siia kuulub näiteks aktiivne tegutsemine keskkonnakaitse ja kliimamuutuste leevendamise nimel, aga ka keskkonnakaitse ja kliimamuutuste leevendamise ning kliimamuutuste poliitika valdkonna tehniliste standardite pidev järgimine reinvesteerimisel;

11.

rõhutab, et Euroopa terasetööstuse sotsiaalsed standardid on kõrged ning tööstusharu teeb pingutusi kliimamuutuste leevendamiseks ja keskkonna kaitsmiseks;

12.

märgib, et terase ringlussevõtmine säästab toorainet ja energiat, tekitab vähem kasvuhoonegaase ning tugevdab ringmajandust. Eriti tuleb esile tõsta seda, et teras on 100 % ringlussevõetav. Terase korduskasutamist ja ringlussevõttu tuleks täiendavalt edasi arendada, seades eesmärgiks konkurentsivõimelise ja säästva ringmajanduse ning pidades silmas asjaolu, et ELi vanametalli kaubandusbilanss oleks positiivne. Lisaks pakub uute teraseklasside, ferrosulamite, valu- ja tootmistehnikate väljaarendamine turule tohutut potentsiaali;

13.

rõhutab, et Euroopa terasetööstus koos moodsaima tehnoloogia ja kõrgelt kvalifitseeritud oskustööjõuga loob terase valdkonnas tipptasemel saavutusi ning sealjuures on kesksel kohal tarbijate nõudmistele suunatud uuringud ja tootearendus. Uuenduslike ja kvaliteetsete toodete väljatöötamine aitab kaitsta ja suurendada ettevõtjate konkurentsivõimet;

14.

kinnitab veel kord, et tänapäevane terasetootmine sõltub pidevalt arenevast kvalifitseeritud personalist, kes on võimeline leidma tulevikku suunatud lahendusi. Komitee märgib, et Euroopa uute oskuste tegevuskavas pannakse alus pidevatele investeeringutele inimestesse, mis hõlmab ka ümberõppe- ja täiendkoolituse meetmeid. See toob kasu paljudele majandussektoritele, sealhulgas terasetööstusele;

15.

toetab Euroopa terasetööstuse jõupingutusi, et tagada kõigile töötajatele võrdsemad võimalused. Näiteks on terasetööstuses viimasel 10 aastal suurenenud naiste osakaal, olles praegu sõltuvalt ametikohast ja liikmesriigist vahemikus 6–25 %. Samuti on terasetööstuse ettevõtjad käivitanud viimasel kahel aastal eri liikmesriikides rea algatusi, et meelitada naisi terasetööstusse;

16.

märgib, et ELi terasetööstus on tervishoiu ja ohutuse valdkonnas juhtpositsioonil ning pakub töökohtadel maailma kõrgeimaid tööstushügieeni standardeid. Töötervishoiu ja -ohutuse valdkonna heade tavade tutvustamist arutatakse ELi tasandil põhjalikult. Lisaks osaleb ELi terasetööstus põhjalikus ELi tasandi sotsiaaldialoogis;

17.

rõhutab, et hariduses ja kutseõppes ning eelkõige õpipoisiõppes tuleb suurendada digitaaloskuste ja tehnoloogiate osakaalu. Komitee juhib tähelepanu sellele, et tootmisprotsesside digiteerimine nõuab töötajatelt ülesannete suurema keerukuse tõttu rohkem oskusi (1);

18.

rõhutab, et tootmisprotsesside digiteerimine nõuab ülesannete suurema keerukuse tõttu töötajatelt paremat abstraktse mõtlemise ja probleemide lahendamise võimet. Lisaks peavad töötajad iseseisvalt töötama ja nad peavad olema väga pädevad valdkondadevahelises ja iseseisvas kaubanduses ning teabevahetuses;

19.

juhib tähelepanu sellele, et ülemaailmne tootmisvõimsuse ülejääk, madalate hindade perioodid, energia kõrge hind ning energiaallikate maksud ja tasud, eelseisev ELi heitkogustega kauplemise süsteemi reform, aga ka ELi-väliste terasetootjate konkurentsi moonutav dumpingutegevus avaldavad Euroopa terasetootmispiirkonnale tohutut survet. Euroopa terasetööstuse toorterasetoodang ja selle osa maailmaturul väheneb, mis toob kaasa ettevõtluse ja tööhõive kohanemisprotsessi;

20.

näeb murega, millist laastavat sotsiaalset ja majanduslikku mõju avaldab kohalikele ja piirkondlikele kogukondadele raua ja terase tootmisega tegelevate ettevõtete sulgemine ja nende tootmise vähendamine. Komitee peab vajalikuks meetmeid, mis aitaksid nendel kogukondadel taastuda ja kasvada;

21.

peab Euroopa terasetööstuse tuleviku strateegiat mõttekaks ja otstarbekaks. Sealjuures on hädavajalik kaasata kooskõlastamis- ja otsustamisprotsessi kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning võtta arvesse ettevõtjate piirkondlikke olusid ja spetsialiseerumist;

22.

nõuab terasetööstuse konkurentsivõime ja konkurentsi soodustava raamistiku visioonil põhinevat tööstuspoliitikat ELis, mille abil tulevikus tugevdada ja arendada olemasolevaid terasetehaseid ja töökohti;

23.

nagu komisjongi oma energia tegevuskavas aastani 2050, on komitee seisukohal, et energiamajanduse CO2-heite vähendamine ja suure taastuvate energiaallikate osakaaluga stsenaarium võivad olla pikas perspektiivis odavamad kui praeguse poliitika jätkamine, samuti et tõenäoliselt tõusevad aja jooksul jätkuvalt tuuma- ja fossiilkütustest saadava energia kulud, samas kui taastuvate energiaallikatega seotud kulud võivad väheneda. Sellega seoses tunnustab komitee liikmesriikide jõupingutust tasakaalustada ebaproportsionaalset finantskoormust, mis tekib rahvusvahelises konkurentsis olevale terasetööstusele taastuvate energiaallikate väljakujundamisel. Siiski nõuab komitee, et Euroopa tasandil oleks tagatud, et eeskätt riigiabi valdkonna riiklikud tasakaalustusmehhanismid ei tekitaks konkurentsimoonutusi;

24.

osutab vajadusele aidata terasest tugevalt sõltuvatel omavalitsustel mitmekesistada oma majandust enne kui jõutakse restruktureerimismeetmeteni. Kohaliku majandusstruktuuri mitmekesistamise eesmärk peaks olema eeskätt sünergia loomine säästvate tööstusharude ja teenuste vahel ja seda võiks stimuleerida ka maksusoodustustega;

25.

tunneb heameelt, et Euroopa Ülemkogu on oma 23.–24. oktoobri 2014. aasta järeldustes taotlenud ühelt poolt heitkoguste vähendamise ja teiselt poolt Euroopa tööstuse konkurentsivõime kindlustamise eesmärkide tasakaalustamist;

26.

juhib siiski tähelepanu, et Euroopa Ülemkogu otsus tõsta tööstuse maksimaalse lubatud heitkoguse iga-aastast vähenduskoefitsienti 1,74 %-lt kolmandal kauplemisperioodil (aastatel 2013–2020) 2,20 %-le neljandal kauplemisperioodil (aastatel 2021–2030) hoolimata saastekvootide tasuta eraldamise jätkumisest võrdlusaluste põhjal võib viia olulise saastekvootide puudujäägini ja tuua seega terasetööstusele kaasa lisakoormust, mida ilma heitkogustega kauplemise süsteemita riikides asuvad konkurendid kandma ei pea;

27.

peab vältimatuks luua ülemaailmsel tasandil heitkogustega kauplemise süsteem, et tagada Euroopa ettevõtete konkurentsivõime ja hoida ära CO2-heite ülekandumine, takistades enampakkumisele pandavate lubatud heitkoguse ühikute edasist suurenemist; Lisatagatisteks võiks olla kaudsete kulude (näiteks elektrikulude) ühtlustatud hüvitamismehhanismid või täpsetel ja ajakohastel andmetel rajanevad võrdlusalused;

28.

märgib sellega seoses veel, et terasetööstuse saastekvootide malmi võrdlusalus on juba kolmandal kauplemisperioodil (aastatel 2013–2020) umbes 10 % alla füüsikaliselt ja tehniliselt võimaliku taseme. Lisaks ei ole paagutust võrdlusalusena piisavalt analüüsitud, kuna see hõlmab graanulitel põhinevaid käitisi. Eraldamisel tuleb lähtuda tegelikust olukorrast, võttes seejuures täielikult arvesse terasetööstuse kõrgahjugaasidest toodetavat elektrit ning muutes seda vastavalt tehnoloogia arengule. Samuti tuleb saastekvoote eraldada dünaamiliselt kogu tootmisprotsessi käigus;

29.

tunneb heameelt, et komisjon esitas aegsasti enne Euroopa heitkogustega kauplemise süsteemi neljanda kauplemisperioodi algust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja investeeringuid, mis toetavad süsinikdioksiidiheite vähendamist;

30.

loodab sealjuures, et kõik asjaosalised võiksid ELi heitkogustega kauplemise tulevasest raamistikust varakult selgust saada;

31.

näeb ühtlasi vajadust ELi heitkogustega kauplemise süsteemi reformi kõikide asjaosalistega intensiivselt kooskõlastada ja arutada;

32.

märgib siiski murelikult, et komisjoni direktiivi ettepanekus ei võeta piisavalt arvesse Euroopa Ülemkogu soovi tagada tööstuse rahvusvaheline konkurentsivõime, kuna just Euroopa terasetööstusele toob see kaasa olulised ja püsimajäämist ähvardavad kulud;

33.

kutsub seega üles edasiste seadusandlike menetluste käigus vaatama direktiivi ettepaneku põhjalikult läbi ning silmas pidades ELi heitkogustega kauplemise süsteemi tõhususe säilitamist ning koormuste asjakohast jaotamist kõigi majandussektorite vahel, arvestama sealjuures eelkõige järgmisi tingimusi:

34.

peab hädavajalikuks kasvuhoonegaaside heitkoguste tõttu elektrihinnale lisanduvate kulude täielikku tasakaalustamist, et takistada CO2-heite võimalikku ülekandumist. Kuna praegu saab sellist tasakaalustamist ellu viia eri liikmesriikides erineval viisil, ei ole konkurentsimoonutused välistatud. Euroopa Komisjon peaks seetõttu kaaluma, kas tasakaalustamine peaks tulevikus toimuma ühtlustatult või ELi tasandil;

35.

tervitab sõnaselgelt asjaolu, et rahvusvaheline kogukond toetas Pariisi kliimamuutuste konverentsi raamistikus esmakordselt siduvalt eesmärki hoida ülemaailmset soojenemine allpool 2 oC ning teeb tõsiseid pingutusi, et ülemaailmne temperatuuri tõus jääks 1,5 oC piiresse. Juhtmõte, mille kohaselt saavutatakse sajandi teisel poolel üleilmne kasvuhoonegaaside heite neutraalsus, vajab seoses selle mõjuga tootmissektori arengule veel täpsustamist. Turumehhanismide arendamine üleilmse ja kulutõhusa heitkogustega kauplemise süsteemi suunas ning selles kokkuleppimine annab võimaluse tulevikus vähendada või ära hoida kliimamuutuste leevendamisega seotud konkurentsimoonutusi;

36.

tunnistab, et Euroopa terasetööstust ohustavad tõsiselt nii õiglaste tingimuste puudumine, ettevõtjate ebaausad väliskaubandustavad kui ka kolmandate riikide ebavõrdsed väliskaubanduspoliitika tavad;

37.

näeb seega ELi väliskaubanduspoliitikas ja muu hulgas selle kaubanduspoliitilistes kaitsemeetmetes tähtsat vahendit, millega tagada Euroopa terasetööstuse rahvusvaheline konkurentsivõime, ning avaldab toetust Euroopa Parlamendi üleskutsele reformida ELi kaubanduse kaitsemeetmeid üldiselt, et kõrvaldada WTO eeskirjadest rangemad eeskirjad ning eelkõige tagada ELi tööstusele Hiinaga võrdsed tingimused (2);

38.

märgib murelikult, et praeguste andmete kohaselt on maailma terasetööstuses 452 miljonit tonni ülevõimsust ning et Hiina terasetööstuse tootmisvõimsuse ülejäägiga käib endiselt kaasas dumpinguhindadega import ELi, sealhulgas kolmandate riikide kaudu. Ilma ELi tõhusate kaubanduspoliitiliste vastumeetmeteta ohustab see nii otseselt kui ka kaudselt kogu Euroopa terasetööstuse püsimajäämist ja paljusid töökohti;

39.

kutsub üles looma mehhanismi, mis toimiks kolmandates riikides eesmärgiga kontrollida teisest toorainet (vanametalli) käitlevate rajatiste käitamist sihtriikides, et vältida sellistesse kolmandatesse riikidesse eksportimist, kus jäätmeid ei käidelda keskkonnahoidlikult;

40.

kutsub ELi institutsioone üles andma komisjonile õiguse kohaldada Hiina importi puudutavates dumpingu- ja subsiidiumivastastes uurimistes mittestandardset metoodikat, nagu on sätestatud Hiina WTOga ühinemise protokolli 15. jaos, kuni Hiina täidab kõiki viit ELi kehtestatud kriteeriumi, mis on vajalikud turumajandusliku staatuse saamiseks. Komitee juhib väga suure murega tähelepanu sellele, et Hiina Rahvavabariigi turumajandusliku staatuse võimaliku tunnustamisega 2016. aasta detsembris muutuvad tõhusad dumpinguvastased meetmed arvutusmeetodite muutmise tõttu peaaegu võimatuks. Samas tõdeb komitee, et puudub nõue, mis kohustaks WTO liikmeid andma Hiinale 2016. aastal automaatselt turumajanduslik staatuse;

41.

tuletab sellega seoses meelde, et Hiina täidab praegu vaid üht viiest ELi turumajanduse tunnustamise kriteeriumist. Tehnilised kriteeriumid hõlmavad seda, et ettevõtlusalaseid otsuseid tehakse turuolukorrast lähtuvalt, ettevõtjate raamatupidamine toimub rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaselt, äriühingute tootmiskulusid ja finantsseisundit ei moonuta endisest mitteturumajanduslikust majandussüsteemist üle kandunud asjaolud, kehtivad omandi- ja maksejõutuse seadused, tagatud on äriühingu üldjuhtimise õiguskindlus ja stabiilsus ning kursside ümberarvestus toimub turukursside alusel;

42.

kutsub komisjoni üles ootama oma uuringu jaoks, mis käsitleb Hiinale turumajandusliku staatuse andmise majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi, ära asjaomaste majandustegevuses osalejate seisukohad ning püüdma enne turumajandusliku staatuse kohta otsuse tegemist jõuda tugeva kooskõlani teiste oluliste WTO liikmesriikidega, näiteks Ameerika Ühendriikidega;

43.

nõuab, et juhul kui Hiina saab turumajandusliku staatuse, looks ta õiglase kaubanduse kaitsmiseks samaväärsed ja tõhusad vahendid. Seoses sellega tuleks kaaluda ka lahendust, mille puhul ei toodaks edaspidi ELi dumpinguvastases algmääruses enam eraldi välja mitteturumajanduslikke riike, vaid nähakse selles ette üldised eeskirjad mitteturumajanduslike riikide jaoks. Võrdlusriigi metoodika võiks seejuures asendada mõne teise metoodikaga, samas peaks turumajanduse olemasolu tõendamise kohustus jääma senisel kujul mitteturumajanduslikele riikidele;

44.

nõuab, et juhul kui Hiina saab turumajandusliku staatuse, looks ta õiglase kaubanduse kaitsmiseks samaväärsed ja tõhusad vahendid;

45.

tunneb heameelt, et komisjon määras 2016. aasta veebruaris Venemaalt ja Hiinast pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordile ajutise dumpinguvastase tollimaksu;

46.

kahetseb siiski, et komisjon kasutas sealjuures Hiina terasetoodete puhul väiksema tollimaksu reeglit ja määras seega ajutise dumpinguvastase tollimaksu, mis on madalam kui tuvastatud dumpingumarginaalid;

47.

peab selle reegli kasutamist Euroopa terasetööstuse konkurentsivõime kaitse vähendamiseks;

48.

tuletab meelde, et WTO eeskirjades ei nähtud sellist reeglit ette ja teistes piirkondades, näiteks Ameerika Ühendriikides, seda ka ei kasutata;

49.

peab seetõttu oluliseks, et kaubanduspoliitiliste kaitsemeetmete reformi käigus tühistataks väiksema tollimaksu reegel, eelkõige olemasoleva ülevõimsuse korral;

50.

tervitab asjaolu, et komisjon otsustas 28. aprillil 2016 vastavalt tegevuskavas sätestatule (taas)kehtestada eelkontrolli süsteemi neile ELi imporditavatele terasetoodetele, mille puhul nõutakse ELi terasetoodete importimisel impordilitsentsi; see võimaldab prognoosida lühiajalisi turumuutusi ja aitab komisjonil kohaselt käsitleda ebaõiglast importi, pakkudes võimalust algatada juhtumite uurimist, kui impordisuundumused ohustavad ELi tootjaid;

51.

tunneb heameelt komisjoni püüdluste üle, mis väljenduvad terasetooteid käsitlevates juba kehtivates ELi kaubanduspoliitilistes kaitsemeetmetes, mis aitavad kaasa ausa rahvusvahelise konkurentsi eeskirjade jõustamisele ning annavad seega panuse Euroopa terasetööstuse konkurentsivõime tugevdamisse;

52.

on samas siiski arvamusel, et ELi dumpinguvastased menetlused, just võrreldes teiste WTO liikmesriikide menetlustega, võtavad liiga palju aega ja kahjustavad seega Euroopa terasetööstuse konkurentsivõime kaitse tõhusust;

53.

kutsub seega üles võtma ELi kaubanduspoliitiliste kaitsemeetmete reformi raames arvesse ka ELi dumpinguvastaste menetluste kiirendamist;

54.

toetab komisjoni samme selle nimel, et edendada rahvusvahelise tasandi arutelude ja läbirääkimiste kaudu kogu maailmas võrdsete konkurentsitingimuste kehtestamise eesmärki;

55.

ootab, et nõukogu lisaks iga uue vabakaubanduslepingu sätetesse peatükid energia ja tooraine kohta;

56.

kutsub komisjoni üles kaasama komitee kui Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste institutsioonilise esindaja 2015. aasta maist tegutsevasse energiamahukate tööstusharude kõrgetasemelisse töörühma, tagamaks et selles juba esindatud sidusrühmad võtavad arvesse kohaliku ja piirkondliku tasandi huvisid ja potentsiaali;

57.

kinnitab, et iga ELi toetusprogramm, mille abil investeeritakse nii uutesse seadmetesse, teadus- ja arendustegevusse kui ka kvalifikatsiooni ja jätkuõppesse, võib aidata oluliselt kaasa terasetööstuse konkurentsivõime tagamisele ning keskkonna- ja kliimakaitse eeskirjade ning töötajate õiguste järgimisele;

58.

juhib tähelepanu söe ja terase teadusfondi ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) eesmärkidele, mille abil võiks toetada terasetööstuse teadusuuringute ja innovatsiooni alaseid projekte, muu hulgas võimaliku sünergia ja tegevuse koordineerimise kaudu. Komitee osutab siiski EFSI küllaltki piiratud võimalustele terasesektoris, kuna turutingimused ei taga praeguste madalate terasehindade juures piisavat investeeringutasuvust. Väärtusliku panuse võib anda ka koostöö kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel, kellel on terase valdkonnaga seotud prioriteedid, võttes sealjuures arvesse ELi ranget terasetööstuse riigiabi korda;

59.

juhib tähelepanu sellele, kui olulised on terasetööstuses tulevikku suunatud innovatsiooni alustamiseks ning tööstuse keskkonna- ja energiatõhususe parandamiseks avaliku sektori investeeringud ja Euroopa tasandil programmi „Horisont 2020“ vahendid;

60.

loodab, et arvestades terasetööstuse eripära, mis nõuab nii uurimistegevust kui ka struktuurimeetmeid, antakse programmi „Horisont 2020“ raames uurimisprojektide hindamisel rohkem punkte sellistele projektidele, mis näevad ette Euroopa partnerluse, hõlmates ka struktuurifondide ressursse, et tagada eri Euroopa programmide tõhusam integreerimine;

61.

rõhutab eesmärki säilitada ELi konkurentsivõimelisema terasetööstuse raames kvalifikatsioon ja tööhõivetase, tunnustades Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fondi tähtsust sotsiaalse toetuse pakkumisel juhtudel, kui tööstuse restruktureerimisega kaasneb töötajate arvu võimalik vähendamine, kuna olukordades, kus ühest ettevõttest vallandatakse enam kui 500 töötajat (sh tarnijad ja tarneahela järgmiste etappide ettevõtjad) või kui ühes või mitmes naaberpiirkonnas kaotavad töö paljud ühe tööstusharu töötajad, võib selle fondi kaudu katta kuni 60 % nende projektide kulusid, mis aitavad töö kaotanud töötajatel leida uue töö või luua oma ettevõtte. Siiski kahtleb komitee, et perioodiks 2014–2020 ette nähtud maksimaalne aastane eelarve 150 miljonit eurot on nende väljakutsete jaoks piisav;

62.

rõhutab, et juba praegu on ELi terasetööstuses oluline osa kogemuste ja teadmiste edasiandmisel uuele töötajate põlvkonnale ning tööjõu pädevust või tööstuslikku oskusteavet tuleb täiendada sihipärase hariduse ja jätkukoolituse kaudu;

63.

näeb vajadust luua kõikides terasetööstuse tootmiskohtades ressursitõhusad ringmajanduse süsteemid ning neid edendada, et parandada kõrvalsaaduste ja ringlussevõetud terase ulatuslikuma kasutamise teel rajatiste konkurentsivõimet, samuti suurendada kooskõlas komisjoni ringmajanduse tegevuskavas ette nähtud tööstussümbioosiga terase töötlemisel saadud räbu kasutusvõimalusi.