EUROOPA KOMISJON
Brüssel,20.10.2016
COM(2016) 666 final
KOMISJONI ARUANNE
Kokkuvõttev aruanne joogivee kvaliteedi kohta Euroopa Liidus, milles käsitletakse direktiivi 98/83/EÜ artikli 13 lõike 5 kohaseid liikmesriikide aruandeid ajavahemiku 2011–2013 kohta
KOKKUVÕTTEV ARUANNE JOOGIVEE KVALITEEDI KOHTA EUROOPA LIIDUS, MILLES KÄSITLETAKSE DIREKTIIVI 98/83/EÜ ARTIKLI 13 LÕIKE 5 KOHASEID LIIKMESRIIKIDE ARUANDEID AJAVAHEMIKU 2011–2013 KOHTA
1.Sissejuhatus
Direktiiv
Joogivee direktiivi 1 eesmärk on tagada, et olmevesi on ohutu. Direktiivis nõutakse, et olmevesi ei tohi sisaldada mikroorganisme, parasiite ega aineid, mis võivad ohustada inimeste tervist, kehtestades selleks joogivees leiduvate levinuimate potentsiaalselt kahjulike organismide ja ainete normid.
Aruanne
Joogivee direktiivi kohaselt on liikmesriigid kohustatud korrapäraselt seirama tarbijatele pakutava joogivee kvaliteeti. Nad peavad iga kolme aasta järel esitama komisjonile aruande seiretulemuste kohta. Kokkuvõtvas aruandes esitatakse ülevaade joogivee kvaliteedist ELi liikmesriikides aastatel 2011–2013. See täidab joogivee direktiivi artikli 13 lõikest 5 tulenevat komisjoni kohustust vaadata liikmesriikide aruanded läbi ja avaldada iga kolme aasta järel kokkuvõttev aruanne olmevee kvaliteedi kohta Euroopa Liidus. Käesolevas aruandes esitatud teave hõlmab kõiki liikmesriike, v.a ühte: Horvaatia oli praegusest aruandluskohustusest vabastatud, sest ta liitus ELiga 2013. aasta keskel, mil kõnealune aruandlusperiood oli lõppemas. See aruanne on sõltumatu komisjoni talituste joogivee direktiivi REFIT-hindamise töödokumendist, mis võetakse vastu 2016. aasta viimasel poolaastal.
Direktiivis eristatakse suuri ja väikeseid veevarustustsoone. Suured veevarustustsoonid varustavad keskmiselt üle 1 000 m³ joogiveega ööpäevas või teenindavad rohkem kui 5 000 inimest. Vee kvaliteedi miinimumnõuded on suurtele ja väikestele veevarustustsoonidele ühesugused, kuid aruandluskohustus kehtib üksnes suurte veevarustustsoonide puhul. Seega esitatakse käesolevas kokkuvõtvas aruandes ülevaade joogivee kvaliteedist suurtes veevarustustsoonides.
Sellest hoolimata esitas 15 liikmesriiki (BE, BG, CY, ES, FR, GR, HU, IE, LU, MT, PT, RO, SE, SI, SK) andmete kogumisel vabatahtlikult ka teabe väikeste veevarustustsoonide kohta (mis varustavad alla 1 000 m³ ööpäevas). ELi üldist vastavushindamist väikestes veevarustustsoonides ei peetud otstarbekaks, sest saadaolevad andmed ei esindanud täielikult kogu ELi ja seetõttu ei lisatud seda teavet käesolevasse aruandesse. Nende 15 liikmesriigi esitatud teabe kohaselt on üldine vastavus keskmiselt 98 % ja ühelegi suuremale probleemile ei ole osutatud. Komisjon on siiski seisukohal, et täpsest olukorrast parema pildi saamiseks on vaja lisateavet, ja uurib seda seetõttu lähemalt. Kui liikmesriigid esitasid teavet väikeste veevarustustsoonide kohta, esitatakse sellest teabest kokkuvõte iga riigi teabelehe lõpus. Riigi teabelehed, milles antakse iga liikmesriigi kohta üksikasjalikumat teavet, on saadaval komisjoni keskkonna peadirektoraadi veebilehel 2 . Lingid riiklikel veebilehtedel olevatele riiklikele joogivee aruannetele (2011–2013) on loetletud käesoleva aruande I lisas.
Joogivee kvaliteedi parameetrid
Direktiiviga kehtestatakse normid levinuimatele potentsiaalselt kahjulikele organismidele ja ainetele, mida võib joogivees leiduda. Kokku tuleb korrapäraselt jälgida ja mõõta 48 olulist parameetrit. Direktiivis tehakse vahet kolmel parameetrirühmal: mikrobioloogilised, keemilised ja indikaatorparameetrid (üksikasjalikult kirjeldatud direktiivi I lisas).
Kahel mikrobioloogilisel parameetril – Escherichia coli ja enterokokid – on väärtus, mis sisuliselt asendab nulli. Teisisõnu, joogivee kvaliteedi ja ohutuse tagamiseks ei tohi joogivesi neid organisme sisaldada.
Keemilised parameetrid on välja valitud inimeste tervisele avalduva potentsiaalse mõju poolest. Kemikaale ei leidu peaaegu kunagi (v.a õnnetused) joogivees sellistes kontsentratsioonides, mis põhjustavad ägedaid kahjulikke tervisemõjusid. Kemikaalid sisaldavad mikroelemente, nagu arseen, nikkel või plii, muid aineid, nagu tsüaniid või polüaromaatsed süsivesinikud, või lämmastikkomponente – nitraati ja nitritit. Kemikaalide mõju sõltub normi ületamise tasemest, kokkupuute kestusest ja sellest, millist mõju need avaldavad inimorganismile. Enamasti põhinevad parameetrite väärtused eluaegsel kokkupuutel ja keskmisel joogivee tarbimisel kaks liitrit ööpäevas inimese kohta.
Indikaatorparameetrid hõlmavad vee kvaliteediga kaudselt seotud parameetreid; nende eesmärk on näidata muutusi veeallikas, vee töötlemisel või jaotamisel. Kui täheldatakse normi ületamist selles parameetrirühmas, tuleb olukorda lähemalt uurida ja seda korrigeerida. Kuigi enamik indikaatorparameetreid ei kujuta otsest ohtu inimeste tervisele, võivad need kaudselt mõjutada vee kvaliteeti vee välimuse, maitse või lõhna kaudu (ja seeläbi mõjutada vastuvõetavust tarbijale) või takistada õiget töötlemist, nt ebapiisav desinfektsioon orgaanilise aine esinemise tõttu.
Seirenõudeid on hiljuti ajakohastatud direktiivi II ja III lisa muudatusega seoses teaduse ja tehnika arenguga 3 . Muudatus tõi kaasa riskipõhise lähenemisviisi vabatahtliku kasutamise, et seiret laiendada, sagedust vähendada või parameetreid välja jätta, võttes aluseks riskihindamise tulemused. See jõustus 27. oktoobril 2015 ja liikmesriigid peavad selle siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtma 24 kuu jooksul.
2.tulemused ELi tasandil
Üldine teave
ELis võetakse joogivett eri allikatest. Üldiselt on liikmesriikide peamised allikad põhja- ja pinnavesi (nt joogivee tammid), mis moodustavad vastavalt umbes 50 % ja 36 % meie joogiveevarustusest ( joonis 1 ).
Joonis 1 Joogiveeallikad ELis (2011–2013)
Veeallikate jaotust liikmesriikides on kujutatud joonisel 2 .
Joonis 2 Joogiveeallikad liikmesriikides (2011–2013)
* Tšehhi Vabariigis (CZ) tähendab maismaavesi pinnavett.
ELis ei ole kogutud ametlikke statistilisi andmeid selle kohta, kui palju inimesi on ühisveevärgiga liitunud. Joonis 3 kujutab suurte veevarustustsoonide (kasutusmaht üle 1 000 m³ ööpäevas ja/või teenindavad rohkem kui 5 000 inimest) teenindatud elanikkonna osakaalu.
Joonis 3 Elanikkond liikmesriikide suurtes veevarustustsoonides (2011–2013)
Madalmaades ja Luksemburgis teenindavad suured veevarustustsoonid 100 % elanikkonnast. Märkimisväärset osa elanikkonnast, keda ei teeninda suured veevarustustsoonid, teenindavad väikesed veevarustustsoonid, mis peavad vastama direktiivi nõuetele. Võttes arvesse nii suuri kui ka väikeseid veevarustustsoone, saavutavad ka Malta, Slovakkia, Portugal, Prantsusmaa, Bulgaaria ja Ungari taseme 100 % elanikkonnast ning paljud muud liikmesriigid saavutavad enamiku elanikkonnast, v.a Rumeenia, kus mõlemad veevarustustsoonid teenindavad vaid 66 % elanikkonnast. Kuna ainult 15 liikmesriiki esitasid teabe väikeste veevarustustsoonide kohta, ei kuvata seda lisateavet joonisel 3.
Joogivee kvaliteet – vastavus
Selleks et hinnata joogivee kvaliteeti veevarustustsoonis, tehti liikmesriikides aruandlusperioodil (2011–2013) väga palju analüüse: 4,1 miljonit mikrobioloogiliste parameetrite, 7,1 miljonit keemiliste parameetrite ja 17,5 miljonit indikaatorparameetrite kohta.
Iga parameetri jaoks oli saadaval vastavusteave. Vastavuse osakaal näitab analüüsitud proovide arvu ja täheldatud normi ületamiste arvu suhet. Kui vähemalt 99 % kõikidest kõnealusel aastal tehtud analüüsidest vastab normile, loetakse, et liikmesriigi asjaomane parameeter vastab direktiivile. Indikaatorparameetrite väärtuste ületamised ei tähenda tingimata direktiivile mittevastavust eespool nimetatud põhjuste tõttu (kui puudub otsene oht inimeste tervisele).
Joonis 4 kujutab vastavuse osakaalu eri parameetrirühmade puhul ELis. Tulemustest nähtub suur, üle 99 % vastavus mikrobioloogiliste ja keemiliste parameetrite puhul. Kahe mikrobioloogilise parameetri – E. coli ja enterokokid – esinemine joogivee proovis võib näidata, et saastumine võis toimuda veeallika juures või veejaotusvõrgus. E. coli või enterokokkide tuvastamist joogivees peetakse normi ületamiseks. Indikaatorparameetrid (v.a värvus, lõhn, maitse ja hägusus) saavutavad peaaegu 99 % vastavuse aruandlusaastatel 2011–2013.
Joonis 4 Vastavuse osakaal mikrobioloogiliste, keemiliste ja indikaatorparameetrite parameetrirühmade puhul aruandlusperioodil 2011–2013 ELis
Joonis 5 kujutab vastavusteavet üksikute keemiliste parameetrite puhul ELis.
Joonis 5 Vastavuse määrad keemiliste parameetrite puhul ELis (2011–2013) 4
Vastupidi peaaegu kõikidele muudele parameetritele on arseeni 98,83 % väikseim vastavuse määr. Selle suhteliselt väiksema vastavuse määra (kuid siiski üle 98,8 %) peamine põhjus on valgala iseloom ja see tuleneb geoloogilisest foonilisest kontsentratsioonist, mida leidub näiteks Ungaris või Itaalias.
Joonis 6 kujutab teavet normi ületamiste kohta üksikute indikaatorparameetrite puhul. Joonis annab vaid ülevaate normi ületamistest ega näita direktiivile mittevastavust, sest mitmel indikaatorparameetril, nagu värvus, maitse, lõhn või hägusus, pole arvulist väärtust. Sellest hoolimata esines selles indikaatorparameetrite rühmas kõige sagedamini normist ületamisi orgaanilise süsiniku kogusisalduse ja raua puhul. Orgaanilise süsiniku kogusisaldus ei ole kahjulik. See on süsinikule arvestatud vees leiduvate orgaaniliste molekulide kaudne mõõt. See on allikavee tervislikkuse ja ohutuse ning veevärgi vee kvaliteedi näitaja ning on seotud desinfektsiooni kõrvalsaadustega. Kui see reageerib desinfektsioonivahendiga, võivad tekkida kahjulikud kõrvalsaadused. Orgaanilise süsiniku kogusisaldus on oluline ka töötlemisega seotud kulude optimeerimiseks ja seeläbi nende vähendamiseks. Looduslikult rauda/mangaani sisaldava vee probleem seisneb selles, et lahustunud raud ja mangaan oksüdeeruvad ning muutuvad värvitutest lahustunud aine vormidest värvilisteks tahke aine vormideks.
Joonis 6 Vastavuse määrad indikaatorparameetrite puhul ELis (2011–2013)
1. lahter. Pestitsiidid joogivees
Joogivee direktiivis on kontsentratsiooni piirmääraks kehtestatud 0,1 μg/l üksikute pestitsiidide puhul ja 0,5 μg/l pestitsiidide koguarvu puhul. Liikmesriigid jälgivad joogivees märkimisväärset hulka riiklikul tasandil välja valitud ning seega igale liikmesriigile omaseid pestitsiide ja metaboliite (lagunemis- ja reaktsioonisaaduseid). Jälgida tuleb siiski ainult neid pestitsiide, mis võivad esineda konkreetses veevarustustsoonis. Aruandluse eesmärgil leppisid Euroopa Komisjon ja liikmesriigid kokku valitud 13 pestitsiidi loetelus. Nende puhul esitati aruanne seire sageduse ja mittevastavust käsitleva teabe kohta aastatel 2011–2013. Ehkki aruandlus valitud pestitsiidide loetelu kohta on ühtlustatud lähenemine ja võrreldav, ei anna see täielikku pilti kõikidest riigis leiduvatest pestitsiididest ning asjaomastest metaboliitidest.
Järgneval joonisel on näidatud suurte veevarustustsoonide osakaal, mille puhul seirati valitud loetellu kuuluvate pestitsiidide esinemist ja normi ületamist ELis aruandlusperioodil 2011–2013.
Väikesed seireväärtused (keskmine 27,4 %) näitavad, et joogivee direktiivis ette nähtud seiremeetod ei võimalda ELis põhjalikult hinnata joogivee saastumist pestitsiididega, kuigi teatatud vastavuse määrad on püsivalt kõrged (kokku üle 99,9 %, vt joonis 5). Liikmesriikides tehtud uuringu põhjal on komisjon koostanud ajakohastatud loetelu olemasolevatest murettekitavatest pestitsiididest ja metaboliitidest, mida tuleb seireprogrammides arvesse võtta 5 .
Mittevastavuse põhjused
Liikmesriigid esitavad joogivee direktiivi kohaselt aruande veevarustustsoonis tuvastatud mittevastavuse põhjuste ja parandusmeetmete kohta. Normi ületamise põhjused on aruandluses liigitatud järgmiselt: „valgalaga seotud“, „töötlemisega seotud“ ja „jaotamisega seotud“ (avalik võrk ja kodune võrk).
Joonis 7 kujutab põhiparameetritega seostatud põhjuste arvu. Aruandlusperioodil 2011–2013 teatati kõige rohkem ületamiste põhjusi kolibakterite puhul, millele järgnesid raud, orgaanilise süsiniku kogusisaldus ja ammoonium. Enamik neist parameetritest on indikaatorparameetrid, mis ei avalda otsest mõju inimeste tervisele.
Joonis 7 Ületamiste teatatud põhjustega analüüside arv joogivee direktiivi parameetrite puhul ELis (2011–2013)
Joonis 8 kujutab eri põhjuseid kõige enam teatatud parameetrite puhul. Kuigi bioloogilistest parameetritest (kolibakterid, mikroorganismide arv, E. coli, Enterococci, Clostridium) ja rauast tingitud normi ületamiste põhjuseid ei saa täpselt kindlaks määrata, on ammooniumi, mangaani, pH, kloriidi, sulfaadi, arseeni ning nitriti piirmäära ületamine seotud peamiselt valgalaga. Orgaanilise süsiniku kogusisaldus ja alumiinium on seotud peamiselt töötlemisega, samas kui plii on selgelt seotud elamu jaotusvõrgu probleemidega.
Joonis 8 Mittevastavuse põhjused kõige enam teatatud parameetrite puhul
Riikide võrdlus
Parameetrirühmade mittevastavus on esitatud tabelis 1 liikmesriikide tasandil. Hindamise aluseks on keskmine vastavuse määr iga parameetrirühma puhul aastatel 2011–2013.
Tabel 1 Vastavuse määrad liikmesriikide tasandil (2011–2013)
|
Riik |
Mikrobioloogilised parameetrid |
Keemilised parameetrid |
Indikaatorparameetrid* |
|
AT |
99,84 |
99,9 |
99,6 |
|
BE |
99,75 |
99,9 |
99,1 |
|
BG |
99,25 |
99,5 |
99,3 |
|
CY |
99,01 |
99,9 |
96,3 |
|
CZ |
99,91 |
99,9 |
99,2 |
|
DE |
99,88 |
99,9 |
99,7 |
|
DK |
99,80 |
99,8 |
98,6 |
|
EE |
99,99 |
99,8 |
99,1 |
|
ES |
99,62 |
99,8 |
99,4 |
|
FI |
100,00 |
99,9 |
99,6 |
|
FR |
99,84 |
99,8 |
99,4 |
|
GR |
99,64 |
99,9 |
99,5 |
|
HU |
99,71 |
98,6 |
97,1 |
|
IE |
99,97 |
99,5 |
99,3 |
|
IT |
99,20 |
99,6 |
99,6 |
|
LT |
100,00 |
99,3 |
99,0 |
|
LU |
99,77 |
100,0 |
99,5 |
|
LV |
99,92 |
100,0 |
98,7 |
|
MT |
100,00 |
99,9 |
90,1 |
|
NL |
99,97 |
100,0 |
100,0 |
|
PL |
100,00 |
100,0 |
99,8 |
|
PT |
99,57 |
99,9 |
99,3 |
|
RO |
99,69 |
99,7 |
99,2 |
|
SE |
99,94 |
100,0 |
99,1 |
|
SI |
99,25 |
100,0 |
98,7 |
|
SK |
99,52 |
100,0 |
99,4 |
|
UK |
99,98 |
99,9 |
99,9 |
|
vastavuse määr 99–100 % |
|||
|
vastavuse määr 98–100 % |
|||
|
vastavuse määr < 98 % |
* v.a lõhn, maitse, värvus ja hägusus
Mikrobioloogiliste parameetrite puhul teatasid kõik liikmesriigid 99–100 % vastavuse määrast. Seoses keemiliste parameetritega teatas 26 liikmesriiki 99–100 % vastavuse määrast ja üksnes Ungari teatas alla 99 % vastavusest.
Indikaatorparameetrite puhul oli kolmel liikmesriigil vastavuse määr vahemikus 98–100 %, kolmel liikmesriigil alla 98 % ja 21 liikmesriiki saavutasid üle 99 % vastavuse määra. Indikaatorparameetrite puhul teatas Malta üsna väikesest, 90,1 % vastavuse määrast väga väikeste kloriidi vastavuse määrade tõttu. Üldiselt ei täheldatud liikmesriikide vahel olulisi erinevusi.
Joonis 9 kujutab eri liiki parandusmeetmete osakaalu (näiteks allikaga seotud meetmed, allika väljavahetamine, remont, puhastamine ja desinfektsioon). Meetmed on kuvatud rõngasdiagrammidena kolme olulise parameetri puhul – kolibakterid, plii ja orgaanilise süsiniku kogusisaldus:
Joonis 9 Parandusmeetmete osakaal vee kvaliteedi valitud parameetrite puhul Euroopas (2011–2013)
|
Kolibakterid |
Arseen |
Plii |
|
|
|
|
|
(C = valgala; D = elamu jaotusvõrk; E = hädaolukord; P = ühisveevärk; T = töötlemine) |
||
Tuvastatud kolibakteritega saastumiste korral oli enamik võetud parandusmeetmeid (67 %) seotud ühisveevärgi või töötlemise taristu ja toimingutega (s.t parema desinfektsiooni teel). Joogivees suurte arseenikontsentratsioonide vähendamiseks võetud parandusmeetmed olid enamasti seotud töötlemise (46 %) või valgalaga (29 %). Juhul kui pliikontsentratsioon ületab parameetrite väärtust, seisnes 67 % kõikidest teatatud parandusmeetmetest elamu jaotusvõrgus pliitorude väljavahetamises või lahtiühendamises.
Kokkuvõttes võib märkida, et konkreetsete joogivee kvaliteedi parameetrite või parameetrirühmadega seotud probleemide põhjus esines joogivee varustusahela eri punktides: veeallikas, töötlemine, jaotamine ja torusuue – tarbija. See viitab asjaolule, et tuleb luua kasulikud seireprogrammid, mis võtavad arvesse neid erinevaid mittevastavuse põhjuseid eri punktides, eesmärgiga võtta viivitamata parandusmeetmeid tervisliku joogiveevarustuse säilitamiseks Euroopas.
Vastavuse tagamiseks vajalike vahendite ja meetmete valik on usaldatud liikmesriikidele, sest nemad peaksid kohalikku vee kvaliteedi olukorda kõige paremini teadma ning oskavad anda asjakohaseid vastuseid kohalikule tegelikule probleemile. Kui aga täheldatakse struktuuriprobleemidest tingitud jätkuvat mittevastavust ja parandusmeetmest ei ole piisanud joogivee kvaliteedi taastamiseks, võib komisjon võtta meetmeid seoses Euroopa Liidu õiguse võimaliku rikkumise juhtumiga. Komisjon püüab kiiresti lahendada põhiprobleemi asjaomase liikmesriigiga struktureeritud dialoogi abil ja kui asjaomane liikmesriik ei vii lahendust ellu, et kahtlustatavat ELi õiguse rikkumist parandada, võib komisjon algatada ametliku rikkumismenetluse. Üldise suure vastavuse tõttu on seda seni vaja läinud vaid üksikutel juhtudel.
3.Kokkuvõte
Selles kokkuvõtvas aruandes on näidatud, et vastavuse määrad tarbijatele pakutava joogivee kvaliteeti otseselt kajastavate parameetrite puhul saavutasid ühe erandiga esimest korda vähemalt 99 % kõikides liikmesriikides aruandlusperioodil 2011–2013. See positiivne tulemus näitab kõikide asjaosaliste tehtud jõupingutusi joogivee direktiivi nõuetekohaseks rakendamiseks.
Selle aruande avaldamise ajal on koostamisel joogivee direktiivi üksikasjalik hindamisaruanne 6 , milles hinnatakse muu hulgas aruandlussüsteemi. Samal ajal viiakse läbi ELi keskkonnaseire ja -aruandluse toimivuskontroll 7 . Need mõlemad algatused hõlmavad tõenäoliselt täiendavaid järeldusi ja järelmeetmeid joogivee direktiivi kohase aruandluse parandamiseks.
I lisa. Lingid riiklikele joogivett käsitlevatele aruannetele ja teabele (2011–2013)
|
MS |
Liikmesriigi (MS) aruande asukoht |
|
AT |
http://bmg.gv.at/home/Schwerpunkte/VerbraucherInnengesundheit/Lebensmittel/Trinkwasser/ |
|
BE |
http://www.leefmilieu.brussels/themas/water |
|
BG |
|
|
CY |
|
|
CZ |
|
|
DE |
http://www.umweltbundesamt.de/themen/wasser/trinkwasser/trinkwasserqualitaet |
|
DK |
http://cdr.eionet.europa.eu/dk/eu/dwd/envvnnugw/National%20report%20on%20drinking%20water%202011-2013.pdf/manage_document |
|
EE |
|
|
ES |
http://www.msssi.gob.es/profesionales/saludPublica/saludAmbLaboral/calidadAguas/publicaciones.htm |
|
FI |
http://cdr.eionet.europa.eu/fi/eu/dwd/envvlix7g/ |
|
FR |
http://www.sante.gouv.fr/IMG/pdf/Rapport_qualite_eau_du_robinet_2012_DGS.pdf |
|
GR |
www.moh.gov.gr |
|
HU |
http://oki.antsz.hu/files/dokumentumtar/Ivovizminoseg2011.pdf |
|
IE |
|
|
IT |
|
|
LT |
http://vmvt.lt/maisto-sauga/kontrole/valstybine-maisto-kontrole/geriamojo-vandens-kontrole |
|
LU |
http://www.eau.public.lu/publications/index.html |
|
LV |
http://cdr.eionet.europa.eu/lv/eu/dwd/envvpbw_w/ |
|
MT |
http://cdr.eionet.europa.eu/mt/eu/dwd/envvowj9q/index_html?&page=3 |
|
NL |
https://www.rijksoverheid.nl/documenten/rapporten/2014/12/08/de-kwaliteit-van-het-drinkwater-in-nederland-in-2013 |
|
PL |
http://www.gis.gov.pl/?lang=pl&go=content&id=30 |
|
PT |
http://www.ersar.pt/website/ViewContent.aspx?SubFolderPath=%5cRoot%5cContents%5cSitio%5cMenuPrincipal%5cDocumentacao%5cPublicacoesIRAR&Section=MenuPrincipal&FolderPath=%5cRoot%5cContents%5cSitio%5cMenuPrincipal%5cDocumentacao&BookTypeID=3&BookCategoryID=1 |
|
RO |
https://www.insp.gov.ro/cnmrmc/images/rapoarte/Raport-sintetic-2013.pdf |
|
SE |
|
|
SI |
|
|
SK |
http://www.uvzsr.sk/index.php?option=com_content&view=category&layout=blog&id=156&Itemid=65 |
|
UK |
